VEEBRUAR 2009

Alates 1. märtsist 2009.a on Nissi vallas jäätmevedajaks AS Cleanaway

Mart Metskeskkonnanõunik

Miks uus vedaja?Jäätmeseaduse § 66-st tulenevalt on vallavalitsus kohustatud korraldama oma territooriumil korraldatud jäätmeveo, mille järgi olmejäätmete kogumine ja vedamine kogu valla territooriumilt toimub vallavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Esimest korda korraldas Nissi Vallavalitsus taolise konkursi 2005. aastal, kui valituks osutus ja olmejäätmete vedamise ainuõiguse sai AS Ragn-Sells. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 67-st saab vallavalitsus konkursi korras valitud ettevõtjale olmejäätmete vedamise ainuõiguse anda tähtajaliselt. Seetõttu sõlmiti AS Ragn-Sellsiga leping, mis lõpeb 1. märtsil 2009. aastal.

Miks AS Cleanaway?Kuna leping AS Ragn-Sellsiga hakkas lõppema kuulutas Nissi Vallavalitsus eelmise aasta lõpus välja uue konkursi ja seekord ühiselt Kernu Vallavalitsusega. Ühise konkursi korraldamise eesmärgiks oli saada mõlema valla elanike ja ettevõtete jaoks võimalikult soodne teenuse hind. Konkursi tulemusel pakkus kõige soodsamat hinda, mis vastas ka mõlema valla poolt kehtestatud tingimustele, AS Cleanaway, kes sai jäätmeveo ainuõiguse Nissi ja Kernu vallas järgmiseks viieks aastaks.

Mis muutub alates 1. märtsist?Kinnistu omanikel, kellel oli sõlmitud jäätmekäitlusleping AS Ragn-Sellsiga ja kellel on oma konteiner, ei muutu midagi olulist peale teenuse hinna. Uued hinnad on ära toodud ka käesolevas valla lehes ning AS Cleanaway kodulehel aadressil http://www.cleanaway.ee. Lähemal ajal saadab AS Cleanaway kõigile allakirjutamiseks lepingu, kus on täpselt samad tingimused nagu olid AS Ragn-Sellsiga sõlmitud

lepingutes. Nendele klientidele, kellel on renditud konteiner, saadab AS Ragn-Sells e-maili või posti teel teate, milles

pakub võimalust konteiner välja osta või seda edasi rentida. Konteinerit on võimalik rentida ka uuelt jäätmevedajalt. AS Cleanaway pakub välja kõigile Nissi valla klientidele, kes soovivad konteinerit rentida, paari kuu jooksul kehtiva soodsa võimaluse. Selle järgi on AS Cleanaway nõus tasuta ära viima AS Ragn-Sellsi vana konteineri ja tasuta tooma uue rendikonteineri asemele. Täpsemat informatsiooni AS Cleanaway konteinerivahetuse pakkumise kohta saate lugeda käesolevast lehest AS Cleanaway artiklist. Eelnevalt soovitame siiski AS Ragn-Sellsi informeerida, kuidas Te konteineri Ragn-Sells AS-ini tahate toimetada.

Mis veel muutub?Nissi Vallavolikogu viis oma 30.06.2008.a korraldusega nr 7 sisse mõned muudatused Nissi valla jäätmehoolduseeskirja. Muudetud on eeskirja punkti 41. Uue sõnastuse järgi tuleb alates 1. märtsist korterelamutes taaskasutatavad jäätmed koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse.

Enam kui nelja korteriga elamutes tuleb eraldi koguda vanapaberit ja pappi ning biolagunevaid jäätmeid. Vanapaberi ja papi liigiti kogumise kohustust ei ole, kui korterelamus on projektijärgne ahiküte või tahkekütusega katel, kus paber ja papp põletatakse. Vallavalitsus võib korteriühistu või korteriomanikud (elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud) vabastada biolagunevate jäätmete kogumise kohustusest, kui korterelamuga samal katastriüksusel asuvad

korteriomanike aiamaad ja seal on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine eeskirja punkti 70.1. kohaselt. Seega enam kui nelja korteriga korterelamutes, kus on keskküte ja puudub oma aiamaa, peab vanapaberi ja biolagunevate jäätmete jaoks olema eraldi konteiner.Biolagunevate jäätmete all mõeldakse põhiliselt toidujäätmed. Siia hulka ei kuulu aia- ja haljastusjäätmed.

Teine muudatus puudutab konteinerite tühjendamise sagedust. Alates 1. märtsist võib vallavalitsus lubada valla hajaasustuspiirkonnas kinnistu omanikul konteineri tühjendamissagedust kuni iga kaheksa nädala tagant. Kellel on senini vallavalitsuse korraldusega antud nõusolek harvema tühjendamissageduse kohta, nendel jäävad lubatud tingimused kehtima.

Nissi Vallavalitsus mõistab, et igasugune muudatus toob paratamatult kaasa mõningat segadust ja arusaamatusi. Loodame siinjuures kõigi valla elanike mõistvat suhtumist ja usume, et koostöös vallaelanike ja AS Cleanawayga leiame igale probleemile lahenduse.Kõigi jäätmekäitlusalaste küsimustega võib pöörduda Nissi valla keskkonnanõuniku poole telefonidel 6087 186 ja 555 10 740 või e-maili aadressil mart.mets@nissi.ee. AS Cleanawaylt saate vastuseid oma küsimustele infotelefonil 1919 või aadressil tallinn@cleanaway.ee

Kernu ja Nissi valdades vahetub jäätmevedaja!Jäätmete kogumine ja käitlemine - lk 1 ja 2Alates 1. märtsist 2009 muutuvad kehtetuks Ragn-Sells AS-ga sõlmitud jäätmeveo lepingud.

Haridusreform - lk 2Reformida või mitte?Heiki Pajuri arvamused

COMENIUS - lk 3Comeniuse programm on väga hea võimalus õpetajatel ennast kvaliteetsete koolituste abil täiendada ilma kooli rahakotti koormamata.

Talvekuud on päästeteenistusele traagilisimad - lk 4Napsise peaga suitsetamisel voodisse või tugitooli pudenenud hõõguv sigarett on viimaste aastate statistika järgi olnud üks olulisemaid inimese surmaga lõppenud tulekahjude põhjustajatest.

Politsei aastal 2008- lk 4Alla 16-aastane laps peab olema kodus kell 23:00.

Lasteabi telefon - lk 5Telefon on mõeldud eelkõige lastele, et nad saaksid küsida abi ja nõu, kui nad ei julge oma vanematelt või teistelt täiskasvanutelt küsida.

Haigekassa kasutab rahvastikuregistri aadresse - lk 6Isik on kohustatud elukoha andmed rahvastikuregistrisse teatama uuele aadressile kolimisel.

10 aastane sünnipäev-lk 65. veebrauril pidas väikest juubelit grupp võimlejaid.Palju õnne teile!

Kutsume jälle Ellamaale! -lk 621. veebrauril kell 20.00 tähistame Eesti Vabariigi sünnipäeva.

SISUKORD

vallavanema mÕTTeD

Heiki Pajurvallavanem

HARIDUSREFORM Tahan edasi anda oma mõtted haridusminister Tõnis Lukase 19.01.2009.a ettekande "Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisest" kohta.

Tore, et haridust jälle reformitakse. Haridus on kujunemas omaette teadusharuks, millel ei ole “tavalise inimese” jaoks olemuslikku iseloomu ega praktilist väärtust. On käidud välja mõte gümnaasiumite arvu vähendamisest 100 võrra aastaks 2011. Õppijad suunatakse ümber kutseõppesse ja allesjäävatesse gümnaasiumitesse, mis omakorda ühendatakse kutseõppega.Ilmselt on oluline eelnevalt läbi viia õppeasutuste sisehindamine ja kaardistada tendentsid, mida vaja reformida.Hariduse kvaliteedi tõstmise varjus ahendatakse inimeste õppimisvõimalusi, mis ei toeta Eesti riigi eesmärki jõuda kõrgtehnoloogilise ja teadusmahuka tootmiseni.Kogukond maal vajab ellujäämiseks samasugust kriitilist massi haritud inimesi, kui linn või metropol. Sotsiaalset käitumist õpitakse eelkõige eeskujude najal ja need leitakse suhtlusringkonnast. Kui me teadlikult vaesustame oma potentsiaali oleme riigina hiljem teistsuguste ja lahendamiseks kindlasti kallimate probleemide ees.Omavalitsused kaotavad suure osa oma arengueeldustest ja vaieldamatult ka tulubaasist, sest gümnaasiumide sulgemise korral hariduskulude äralangemine eelarve tulusid ei suurenda. Eesmärgid, mis püstitati haridusreformi teostamiseks jäid lahendamata: - Ei lahenda noormeeste väljalangevust haridussüsteemist, sest nõrgestab kodu ja harjunud keskkonna tuge õppijale. - Ei tõsta kogukonna haritust, kuna teatud liiki teadmised omandatakse eeskujude najal. Haritud, aktiivsete ja kõlbeliselt korrektse eluhoiakuga inimeste (õpetajad) arvu vähenedes maal ilmnevad teistsuguste järgimismallide, ilmselt riigile mittesoovitavate, mõjud noortele inimestele.- Gümnaasiumiharidus kontsentreerudes unifitseerub, ning see ei jäta mõju avaldamata intellektuaalse potentsiaaliga unikaalsete isiksuste kujunemisele.- Koormab teid ja transporti (mis on muidugi teise ministeeriumi vastutusala) või suurendatakse elukeskkonna kontsentratsiooni niigi tihedasti asustatud linnapiirkondades.- Eelnenud kutseharidusreform ei ole ette valmistanud laialdast üleminekut kutseõppele. Võimaluste loomine nõuab täna lisaressurssi. Kutseharidus annab ainult kutseoskused, mitte ettevõtlikust, mida täna rohkem vaja kui spetsialiste. Kutsehariduse varjatud kulud tuleb kanda kogukonnal või perel.- Kulude kokkuhoiuga võime jõuda elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuse aktsepteerimiseni üldhariduse määratlusena. Sellise tendentsi tagajärjel võib varsti kärpida teatri-, kunsti- ja kultuurivaldkonna kuna omamaine nõudlus kõrgkultuuri tarbimisele kaob.- Elukestev õpe ei saa olla eesmärk omaette. See on riigi vajadus teatud majandussuuna arendamiseks, isiksuse vaba valikuvõimalus muutuvas turusituatsioonis või eneseväljenduse vajadus, mis samuti vajab ressursse.- Koolivägivalda ennetatakse kasvatusega, mitte kinnise keskkonna loomisega kooli jaoks, mis suurendab ühiskondlikku diferentseerumist ja vähendab isiklikku vastuolude lahendamise võimet.- Eesti lapsed on suhteliselt hilise arenguküpsusega ja harimise mahu vähenemisega toodame rohkem sotsiaalselt vähearenenud kodanikke. Väheneb tähelepanu kujunevale INIMESELE.

LIONS UUDISED29.01-01.02.09 võõrustas LC Turba Lions külalisi Soomest.

Traditsioon Juva-Partala klubiga vastastikku külas käia

on ammune, ajast, kui lions vennad meie klubi luua aitasid.

Tänaseks on esimesest kohtumisest möödas

15 aastat.

Külastasime päeval koos Nissi kauneid paiku. 30. jaanuari hommikut alustasime Sepa talust, kus segamini külalistega siblisid taluõuel ka hobused kohalike ratsanikega. Lõunatasime metsaonnis, kus Riho Kivisild oli tulel küpsetanud maitsvaid tükke metsloomadest ja võtsime mõõtu bowlingurajal. Esimese Eesti-Soome Lions maavõistluse bowlingus võitis LC Turba esindus koosseisus Toivo Jõulu, leedi Mare, Urmas Sepp, leedi Maris ja Andres Rüüberg. Toreda päeva lõpetas lõõgastus ja pidulik õhtusöök Haapsalus, Thalasso SPA-s Fra Mare.

Turba Lionsid võistlesid 7. veebruaril vabariigi Lions meistritiitlile saalihokis ja võitsid.

Urmas SeppLC Turba Lions klubi president

Kernu ja Nissi valdades vahetub jäätmevedaja! ... järg

Vastavalt Jäätmeseadus § 66-le on omavalitsustel kohustus oma haldusterritooriumil korraldada olmejäätmete kogumine ja vedu sel leks ettenähtud jäätmekäitluskohta. Kernu ja Nissi jäätmevaldajad on juba tuttavad korraldatud jäätmeveo põhimõttega, sest mõlemas val las rakendus esmakordselt korraldatud jäätmevedu juba 3 aastat tagasi . Jäätmeseaduses sätestatule antakse konkursi korras valitud vedajale jäätmeveo ainuõigus kolmeks kuni v iieks aastaks.Kolm aastat tagasi tunnistati edukaks pakkujaks R agn- Sel ls A S kel lele omistati jäätmeveo ainuõigus kolmeks aastaks. Omavalitsustel on kohustus ainuõiguse perioodi lõppedes korraldada uus konkurss jäätmevedaja leidmiseks. Kernu ja Nissi val lad korraldasid 2008 aasta lõpus ühiselt uue konkursi soodsaima hinnaga jäätmevedaja selgitamiseks ja järgnevaks perioodiks jäätmeveo ainuõiguse andmiseks. Konkursi l osalenud ettevõtetest tegi seekord soodsaima hinnaga pakkumise A S Cleanaway kel lele on Kernu ja Nissi valdade poolt omistatud jäätmeveoainuõigus järgnevaks v iieks aastaks.Jäätmeveoainuõigus jõustub Kernu val las alates 9. veebruarist 2009 ja Nissi val las alates 1. märtsist 2009. Korraldatud jäätmeveo rakendumisest alates puudub teistel jäätmekäitlusettevõtetel õigus nimetatud piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid koguda ja vedada. Vedaja vahetumisega leiavad aset mitmed olulised muudatused ka jäätmevaldajate igapäevaelus. Palume siinkohal juba ette klientide mõistvat suhtumist ülemineku perioodil.Esimene ja ilmselt ka kõige tülikam muudatus on see, et Kernu vallas alates 1 veebruarist 2009 ja Nissi vallas alates 1. märtsist 2009 muutuvad kehtetuks Ragn-Sells AS.ga sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingud. Lepingute lõpetamisega seonduvalt juhime ühtlasi ka tähelepanu, et juhul kui jäätmevaldajal on sõlminud otsekorraldus või püsikorraldus jäätmeveoarvete tasumiseks siis on tarvilik teostada vajalikud muudatused pangas. Teine oluline muutus puudutab jäätmeveo sagedust. Kernu ja Nissi valdades veo piirkondade ühildamisel ühtsustusid jäätmeveole kehtestatud miinimum sagedused, mis edaspidi on :- tiheasustusalal on üksikelamute ja korrusmajade juurest jäätmete üleandmise kohustus vähemalt üks kord kuus,Lisaks on korrusmajadel kohustus koguda liigiti biolagunevaid ja vanapaberijäätmeid. Endiselt on jäätmevaldajal õigus esitada omavalitsusele põhjendatud taotlusi korraldatud jäätmeveoga mitte liitunuks lugemise kohta või esitada põhjendatud taotlusi miinimum veo sagedusest harvema saamiseks (vedu kord 8 nädala tagant). Tõrgeteta teenuse osutamiseks on vajalik sõlmida uus jäätmeveoleping AS-ga Cleanaway. Jäätmeseadusest tulenevalt pole kirjalik leping korraldatud veo rakendumisel kohustuslik kuid võimalike arusaamatuste vältimiseks, näiteks mahutite suurus, väljaveosagedus jms olulise info täpsustamiseks on leping poolte vahel siiski vägagi tarvilik. Uute lepingute sõlmimisega alustasime alates 1.veebruarist 2009. Lepingu teksti ja teenuste hinnakirjaga saab eelnevalt tutvuda meie kodulehel www.cleanaway.ee.

AS Cleanaway saadab jäätmevaldajatele veebruarikuu jooksul uued eeltäidetud lepingud postiga mis on koostatud vallavalitsuse poolt vedajale üle antud jäätmevaldajate registris kajastuvate andmete põhjal. Registri andmed pärinevad detsembrikuust 2008 ja peaksid olema seega üsna täpsed. Eeltäidetud lepingus palume pöörata tähelepanu lepingu lisa 1-le milles on sätestatud jäätmeveo aadress, konteinerite arv, suurus, veo sagedus ja konteineri omand.

Eeltäidetud lepingus kajastatud sobivuse korral pole tarvis teha muud, kui lepingu üks eksemplar allkirjastada ning postitada see meile tagasi. Juhul kui jäätmevaldaja on seni rentinud jäätmekonteinerit Ragn-Sells AS-lt, siis kindlasti ja võimalikult varakult üle täpsustada, kas edaspidi soovitakse kasutada AS Cleanaway rendikonteinerit või muretseb jäätmevaldaja selle endale ise. Eeltäidetud lepingus eeldame, et konteinerid on kliendi enda omad, aga soovi korral oleme lahkesti valmis neid kliendile rentima ja paigaldama. Kuni 30. aprillini 2009 kokkuleppel kliendiga paigaldab ja teisaldab AS Cleanaway kõik rendi konteinerid tasuta!

Kolmas oluline ja samas ka jäätmevaldajatele segadust tekitav muudatus on seniste väljakujunenud ja harjumuspäraste jäätmeveopäevade võimalik muutumine AS Cleanaway edastab postiga veopäevade graafiku kõikidel klientidele. Veopäevade graafik saab olema kättesaadav ka AS Cleanaway ja omavalitsuste kodulehel kogu ainuõiguse perioodi vältel.

Neljas ja meeldivam muudatus on see, et seoses korraldatud jäätmeveole üleminemisega muutuvad jäätmeveo teenuse hinnad senisest soodsamaks. Soodsama hinnaga teenuse osutamine saavutatakse eelkõige jäätmeveo ringide optimeerimise tulemusel ja just seetõttu tuleb arvestada prügiauto graafikuga ka eraldi lisaveo tellimisel ja tagada graafikujärgsel veo päeval konteineritele ligipääs ja vajadusel tuua see veoki võimaliku peatumiskoha lähedusse.

Korraldatud jäätmeveo kohta saab küsida lisainformatsiooni kohalikust vallavalitsusest ja AS Cleanaway klienditeenindusest ja lugeda meie kodulehelt.

Lisaks e-posti, faksi ja telefoni kaudu vajalike toimingute teostamiseks pakume oma klientidele Cleanaway 24 h toimivat e-klienditeenindust, millega saab lähemalt tutvuda meil kodulehel.E-klienditeeninduse kasutamiseks on vajalik meile koos lepinguga saata isikukood mis tagab kliendile läbi netipanga e- keskkonda logimise. Võimalike tõrgete esinemise korral juhul kui jäätmeveok ei jõua konteinerit tühjendama siis on lihtsaim viis saada infot meie kodulehelt vedamata objektide rubriigist milles kajastatud tekkinud takistuste põhjused ja edasine käitumine.

Vedaja vahetus võib esmalt küll tunduda tülikas ja keeruline protsess, kuid annab igale elanikule ja ettevõtjale garantii, et tema jäätmeid käideldakse võimalikult keskkonnasäästlikult ning parima hinnaga! Meeldivat koostööd soovides AS Cleanaway

2

SokratesComenius

Fit for Europe30.11.2008 kuni 03.12.2008 olid Saksamaale Triebessse kokku kutsutud Comeniuse projekti koordinaatorid. Konverentsil arutati järgmise 2 aasta tööplaani ja valmistati ette materjalid edasise tegevuse konkretiseeri-miseks. Selle perioodi deviisiks on “Fit for Europe”- “Sobilik E u r o o p a s s e ” . Comeniuse koostööprogrammis osalevad õpilased ning õpetajad Suurbritanniast, Saksamaalt, Ungarist, Küproselt, Itaaliast ja Eestist Turba Gümnaasiumist. Turbast osalesid konverentsil õpetajad Mari-Anne Haas ja Maimu Torn.

Peatähelepanu pööratakse järgmisel paaril aastal kompleksselt nii õpilaste inglise keele alaste ja matemaatikaalaste teadmiste arendamisele kui ka laste füüsilisele arengule ning sotsiaalse kompetentsi arendamisele.

Konverentsil osalejad vastuvõtul linna raekojas. Keskel Triebes`e Regelschule direktor Peter Wild

ja programmi juhtfiguur Kurt Becker- eisenbergi Oberschule direktor.

Filomena Gombos Ungarist ja Mari-Anne Haas ning Maimu Torn Turba Gümnaasiumist ringkäigul raekoja tornis.

Triebes`e kooli noored esitamas jõululaule rahvusvahelisle pedagoogide seltskonnale.

Kaugemaks eesmärgiks on igakülgselt arenenud noorte inimeste integreerimine Euroopa Liitu. See saab aga toimuda ainult läbi väga tiheda riikide- ja rahvastevahelise koostöö. Selle eesmärgi nimel on ellu kutsutud ka Comeniuse koostööprojekt. Konverentsi käigus koostasid töörühmad inglise keele- ja matemaatikaalased testid, et välja selgitada õpilaste kompetents nendes ainetes. 2009. aasta veebruarikuus saadetakse need programmis osalevatesse koolidesse, kus laste oskusi testitakse kevadel ja

uuesti sügisel.

I astme ja II astme testide tulemusi võrreldakse ning selgitatakse välja, missugune on olnud laste areng selle poole aasta vältel. Samal ajal saavad mõned huvilised täita fitness-testi ja pidada trennipäevikut.

Üheks väga heaks võimaluseks saab õpilaste jaoks olema omavaheline suhtlemine läbi eTwinningu portaali. Sellesse lülitatakse kõikide eespoolnimetatud maade koostöö- projektis osalevate koolide õpilased, kes on huvitatud suhtlemisest ja oma silmaringi laiendamisest ning uute sõprade leidmisest läbi interneti. Konverentsist osavõtjad lootsid, et lastepoolne huvi saab olema suur ja nad hakkavad agarasti neile pakutavat head võimalust kasutama.

Kahe aasta sisse mahub ka esitluse koostamine oma kodukoha kohta ja maakonna pealinna kohta. Seda nii emakeeles kui ka inglise keeles. Samuti

informatsiooni hankimine internetist teatud riigi kohta ja videoettekande tegemine selle põhjal. Põnevat tegutsemist jätkub! See kõik peaks kaasa aitama meie õpilaste keelealaste oskuste arenemisele, nende suhtlusoskuste arengule ja avardama laste silmaringi teiste maade ja kultuuride osas.

Kaheaastase projekti tippsündmuseks saab olema 2010. aastal Saksamaal Eisenbergis toimuv Comeniuse olümpiaad. Sinna on oodatud igast koolist 1 kõige paremini inglise keelt oskav tütarlaps ja poiss; parim tütarlaps-matemaatik ja poiss, kes on matemaatikas tugevaim; parim poiss-sportlane ja spordis parim tüdruk. Seega 6 last igast koolist, vanusepiiranguks on sünniaasta: 1997; 1998.

Kaasaminejad selgitatakse välja eelnevalt sooritatud võistluste ja testide tulemuste alusel. Olümpiaad kestab nädal aega ja see on suurepäraseks võimaluseks suhelda ning teha koostööd väga erinevatelt maadelt pärit noorte inimestega, ka on see ülihea keelepraktika võimalus- ollakse ju terve nädal tihedas kontaktis noortega 5-st erinevast riigist. Loodame, et ka meie kooli lastele avaneb võimalus osaleda sellel põneval üritusel. Teeme selle nimel tööd ja alustame oma teadmiste proovilepanekuga juba märtsis. Lapsed on küll innustunud ja põnevil ning ootavad särasilmselt uut väljakutset.

Mari-Anne Haas - Turba Gümnaasiumi Comeniuse programmi koordinaator

Vestlusringis Comeniuse programmi eestvedaja Kurt Becker Saksamaalt, Undine Schröder Saksamaalt ja Johann Tumler

Itaaliast.

Comeniusega Exeter´isEuroopa elukestva õppe programm pakub üldhariduse vallas Comeniuse projektis osalemise kaudu erinevaid koostöövõimalusi koolidele. Õpetajatele annab Comeniuse projektis osalemine võimaluse enda täiendamiseks põhiliselt Euroopa riikides korraldavatel kursustel.

Võõrkeeleõpetajana olen pidanud alati väga oluliseks, et keelt saaks ka ise praktiseerida mitte ainult klassiruumis lastega suheldes, vaid pidevalt ennast arendades, seda just õpetavat keelt kõnelevas maas. Seetõttu langes valik Suurbritannia kasuks ning lähtuvalt täienduskoolituse eesmärgist tundus huvitava väljakutsena Exeter- Cornwalli poolsaarel asuv Devoni krahvkonna halduskeskus ning ülikoolilinn. Seda suurem oli heameel, et aktsepteeritud sai minu soov osa võtta väljavalitud koolitusest, mis toimus oktoobri lõpus 2008. a.

Grupp, kus sai 2 nädalat intensiivselt keelt praktiseerida, õppida ja suhelda, koosnes seitsmeteistkümnest inimesest. Õpetajaid osales sellel koolitusel Türgist, Saksamaalt, Poolast, Itaaliast, Portugalist, Hispaaniast ja Eestist (mina ainukesena). Vaatamata sellele, et kokku sai rahvusvaheline seltskond, kujunes omavaheline koostöö grupi sees väga tugevaks, omavahelised suhted olid erakordselt meeldivad.

Koolitus hõlmas õppimist põhiliselt klassiruumis, kus tegevus toimus kahes grupis, et suhtlemine omavahel oleks kõige efektiivsem. Saime teha nii paaris- kui ka rühmatööd. Anti ka kodutöösid, mille tulemusena toimusid esitlused, mis võisid olla nii üksinda või grupis. Igapäevaseks kujunes uue õppematerjali analüüsimine, uudsete õpetamisviiside kohandamine vastavalt oma õpilaste vajadustele. Eriline rõhk oli just praktilise kõnekeele kogumisel kursuse käigus, mida jagasime koolitusel osalenud õpetajatega ning praktiliste tööoskuste ning

kaasaegsema keelemetoodika lihvimisel. Kursuse õpetajad haarasid meid entusiastlikult uusi ideid koheselt ise läbi katsetama. Põnevust lisasid draamatunnid ning rollimängud, mis olid mõeldud erinevatele vanusegruppidele nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Loengu ja seminari vormis

võtsime läbi haridussüsteemi põhilised aspektid Inglismaal.

Hindamatu väärtuse kultuuriteadlikkuse tõstmisel andsid koolitusele ekskursioonid lähipiirkondadesse: unustamatu jalgsimatk Datmoor`i looduspargis, mis on suurim metsiku looduse ala Lõuna-Inglismaal, fantastiline sõit Sidmouth`i, mis kuulub UNESCO poolt väljakuulutatud maailma kultuuripärandite hulka tänu oma erakordsete vaadete ning eelajalooliste säilmete poolest alates triiase ajastust, suurepärane reis Inglise kanali ja Atlandi ookeani äärde, meeldejääv ekskursioon Dartmouth´i linna, kust sai alguse Inglise kolonistide reis Ameerikasse laevaga „Mayflower“ parema elu otsinguil, rääkimata ajalooliste kohtade külastamisest Exeter`i linnas.

Elades kaks nädalat „kasuperes“, oli minu eesmärgiks suhelda pereliikmetega nii palju kui võimalik, et tajuda reaalset elu ühe tavalise inglise perekonna koosseisus. Tutvumine inglise traditsiooniliste roogadega ning nende järeleproovimine, ühised vestlusringid, põnevad arutelud mõlema riigi

kultuuriväärtustest ning traditsioonidest andsid lisaväärtust vaid juurde.

Comeniuse programm on väga hea võimalus õpetajatel ennast kvaliteetsete koolituste abil täiendada ilma kooli rahakotti koormamata. Olen enam kui kindel, et kursusel kogetu ühelt poolt kinnitas minu metoodilisi põhimõtteid ning teisalt andis ka uudsemaid õpetamisviise ja õppematerjale keele loomulikus keskkonnas inglise keelt emakeelena rääkivate õpetajate poolt.

Kristel KälloNissi Põhikooli õppealajuhataja, inglise keele õpetaja

3

Päästetöötajatele oli 2008. aasta hea. Võrreldes möödunud ja ülemöödunud aastaga leidis leekides kurva lõpu või sai tulekahjus kannatada palju vähem inimesi.

15. detsembri seisuga on Eestis tules hukkunud 88 inimest, neist 19 Tallinnas ja Harjumaal. Aastal 2006 jäi tulle 164 inimest, kellest 40 hukkusid Tallinnas ja Harjumaal. 2007. aastal olid vastavad arvud 132 ja 36.

Kui võrrelda tulesurmajuhtumeid kuude lõikes, on Tallinnas ja Harjumaal kõige õnnetumad kuud enamasti talvekuud – november, detsember ja jaanuar. Eelmisel talvel leidsid peaaegu pooled ehk 19 surmajuhtumit aset just nendel kuudel. Traagilisemad näited on eelmise aasta 4.-5. detsembrist, kus kahe päeva jooksul hukkus Tallinnas tulekahjudes kaheksa inimest.

Selleks, et 2009. aasta alguse talvekuud ei jääks kurvalt meelde, tuleks oma kodu hetkeks „pritsumeeste“ pilguga üle vaadata.

Elav küünla- ja kaminatuli on soe ning hubane. Samas on lahtine leek varmas kinni haarama igasugusest kergelt tuldvõtvast materjalist - süttinud on nii kardinad, telerid kui küünlajalga ümbritsevad kaunistused. Lahtisest kaminast võib vaiguse halu praksatusest lennata söetükk

rohkem kui poole meetri kaugusele põrandale.Olge tähelepanelik küünlale

koha valimisel ja ärge kaunistage küünalajala ümbrust liigselt. Nii torkab leegi hubisev ilu paremini silma. Hoolitsege selle eest, et kodunt lahkudes oleks küünlad ja tuli kaminas kustunud.

Kütmise puhul ei saa unustada, et soovides tuba mõnusalt soojaks saada pole vaja ahju üle kolme päeva särtskuumaks ajada. Ohutum on kütta sagedamini ja panna koldesse vähem puid. Need majapidamised, kellel korstnad pühkimata, telligu korstnapühkimise teenus veel enne pühade algust.

Elektrita on elu kujutlematu. Samas on umbes veerand hoonetes puhkenud tulekahjudest alguse saanud kas ülekoormatud juhtmetest, lahtilogisenud ühendustest, oma aja ära elanud kodumasinatest või lihtsalt inimlikust hooletusest. Tuletõrjujate esmane soovitus on - kontrollige, kas teie korteri elektrikaitsmed vastavad nõuetele. Kui korgid on korras, jääte lühise või ülepinge korral lihtsalt hetkeks elektrita aga väldite suuremat õnnetust.

Võimalusel hoiduge kasutamast kappide, sektsioonide või muu mööbli taha

peituvaid seinakontakte. Neid on halvasti näha, raske kontrollida ja kui õnnetus käes, keeruline sinna pistetud juhet välja tõmmata.Elektrimasinate süttimise korral on esmatähtis kohe kaitsmed välja lülitada või juhe vooluvõrgust välja saada, sest voolu all olevat asja ilma selleks ette nähtud kustutita kustutada ei või.

Viimase märkusena vajab meenutamist, et napsise peaga suitsetamisel voodisse või tugitooli pudenenud hõõguv sigarett on viimaste aastata statistika järgi olnud üks olulisemaid inimese surmaga lõppenud tulekahjude põhjustajatest.

Rahulikku ja tuleohutut uut aastat soovides,

Helen KuuseojaPõhja-Eesti PäästekeskusAvalike suhete büroo pressiesindaja

Talvekuud on päästeteenistusele traagilisimad

Noorsoopolitsei konstaablite prioriteet on jätkuvalt alaealiste õiguskuulekal teel hoidmine ja eksijate sinna tagasi suunamine. Vaadates möödunud aasta statistikat, saab teha kaks peamist järeldust. Esiteks alaealiste õigusrikkumised seisnevad enim alkoholi- ja tubakatoodete tarvitamises. Noorsoopolitsei koostöös kohaliku omavalitsusega paneb seepärast suurt rõhku ennetustööle. Teiseks probleemiks seoses alaealistega on liiklusnõuete rikkumine jalakäija- või mopeedijuhi poolt.

Üldjoontes on alaealiste õigusrikkumiste avastamine tõusnud ja selle põhjuseks võib olla, et Nissi vallal on kaks piirkondlikku konstaablit (vanemkonstaabel Andrus Ööbik, tel. 58190110, e-post: andrus.oobik@pohja.pol.ee ja vanemkonstaabel Enely Estaal, tel. 5244682, e-post: enely.estaal@pohja.pol.ee) ning noorsookonstaabel (vanemkonstaabel Helen Saliste tel. 5223740, e-post helen.saliste@pohja.pol.ee).

Nissi valla alaealiste tegemistes on märgata, et noored on õiguskuulekad ja tunnevad seadusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi hästi. Täna võib öelda, et 2008 aasta üldpilt oli sarnane 2007. aastale. Kõige rohkem oli õigusrikkumisi alkoholi- ja tubakaseaduse ning liiklusseaduse vastu, mis moodustasid ligi poole rikkumistest. Kokku rikkusid alaealised seadust 104 korral. 2007. aastal oli sama näitaja 73. Kriminaalmenetlust, kus kahtlustatavaks alaealine, oli möödunud aastal 9 korral (kehalise väärkohtlemisega 6 korral, omavolilise sissetungiga 2 korral, avaliku korra raskeid rikkumisi 1 korral). Juhtumeid, kus kannatajaks alaealine, oli möödunud aastal 4.

Eriti murettekitav on asjaolu, et 20 korral rikkusid alaealised liiklusnõudeid. Tuletan siinkohal meelde, et vastavalt Liikluseeskirjale peab jalakäija halva nähtavuse korral või pimedal ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikuma vasakpoolsel teepeenral kasutades helkurit või süüdatud laternat, et olla autojuhtidele nähtav. Jalgrattur vanuses 10-15 ja mopeedijuht vanuses 14-15 peab omama ohutu sõidu võtete tundmist tõendavat tunnistust. Mopeedijuhil ja tema kaassõitjal peab olema peas kaitsekiiver. Jalgrattal peab olema mõlemal küljel kollane helkur, ees valge ja taga punane tuli.

Murettekitav on ka asjaolu, et kaheksal korral juhtisid eelmisel aastal autot alaealised, kellel puudus kogemus ja oskus üksi sõidukiga ohutult sõita. Siinkohal kindlasti palve lapsevanematele, et võsukesele auto muretsemisega tuleks kindlasti oodata seni, kuni ta on sobivas vanuses ning vajaliku koolituse läbinud. Viimaste aastate olukord liikluses ei valmista rõõmu kellelegi meist - hoolitseme siis ka koos selle eest, et eriti lapsed

oleksid kaitstud ja teadlikud ohtudest.

Ennetustöö osas oli möödunud aasta samuti töine. Eelmisel aastal viidi Nissi vallas läbi projekt „Olen eeskujulik 2008“, mis oli mõeldud alaealistele, kes olid varem õigusrikkumisi toime pannud. Projekti viis läbi politsei koos Nissi Vallavalitsusega. Projektis osalenud noored omandasid teadmisi seadusandlusest, külastati Lääne-Harju politseiosakonda ja nad said teadmisi, kuidas seaduslikult vaba aega veeta. Projekt kestis märtsist kuni detsembrini.

2008. aastal pidasid Lääne-Harju osakonna politseinikud Nissi valla koolides hulgaliselt liiklusalaseid loenguid. Võtsime osa ka Nissi kooli Perepäevast, mis oli meile igati meeldivaks elamuseks. On jätkunud hea koostöö Nissi Vallavalitsuse, Nissi Põhikooli, MTÜ Avatud Noortekeskusega „Vikerkaaremaja“ ja Riisipere Kultuurimajaga. Hea meel on tõdeda, et tihti antakse politseile juhtumitest teada ning vajadusel sekkuvad inimesed ka ise õigusrikkumiste tõkestamisse, mis näitab tublit kodanikuaktiivusust. Noorsookonstaabel on kontrollinud enamikke noorteüritusi ja patrullinud Nissi vallas.

Juba täna võib öelda, et ka käesolev aasta tuleb noorsookonstaablile töine ning kindlasti on plaanis jätkata projektiga „Olen eeskujulik“. Jätkame ka koolide külastusi ning nii palju kui võimalik peame õpilastele loenguid sellest, kuidas õiguskuulekalt käituda ning oma aega mõnusalt sisustada nii, et see seaduse piiridesse mahub. Lastevanematele on siinkohal palve, et tundke ikka pidevalt huvi oma laste tegemiste vastu.

Meeldetuletuseks, et Nissi valla avaliku korra eeskirja järgi peab alla 16-aastane laps olema kodus kell 23:00.

Saadame sädeinimesed reisimaKernu, Nissi, Padise ja Vasalemma valda ühendav Lääne-Harju Koostöökogu soovib tunnustada piirkonna aktiivseid tegutsejaid, pakkudes neile välja õppereisi välismaale.Piirkondliku strateegia koostamisel korraldati vastav uuring ja koos käisid töörühmad. Seal tõdeti muuhulgas, kuivõrd oluline on, et inimesed, kes tegutsevad eestvedajatena, tunneksid, et nende töö on vajalik. Neid tuleb tunnustada ja võimalusel motiveerida.

Piirkonna üheks suurimaks väärtuseks on aktiivne inimene ehk sädeinimene, kes tegutseb ja sütitab ka teisi tegudele, aidates sel kombel maaelu edasi arendada.

Lääne-Harju Koostöökogu strateegiasse saigi "Ühisürituste ja seltsitegevuse arendamise" meetme ühe toetatava tegevusena kirja "Sädeinimeste programm".

Selle programmi kaudu soovitakse tunnustada Kernu, Nissi, Padise ja Vasalemma valdade aktiivseid külaliidreid, kogukonnakaasajaid ja ettevõtlikke inimesi. Projekti elluviijaks on Lääne-Harju Koostöökogu.

2009. aastal on projekti raames plaanis korraldada kaks õppereisi välismaale (praeguste plaanide kohaselt Austriasse ja Baltimaadesse).

Piirkonna sädeinimeste välja-selgitamiseks kuulutab Lääne-Harju Koostöökogu juhatus välja konkursi. Konkurss kestab 1. märtsist kuni 1. aprillini 2009.

Selle aja jooksul palutakse kandidaatide nimed ja kontaktid koos kirjaliku põhjendusega saata e-mailile info@vomentaga.ee või postiaadressile Lääne-Harju Koostöökogu, Padise vallamaja, Padise küla 76001, Padise vald.

Lääne-Harju Koostöökogu juhatus valib 2009. aastal välja kuni 70 sädeinimest. Kandidaate võivad esitada nii juriidilised isikud kui ka üksikisikud, samuti võib üks organisatsioon esitada mitu kandidaati.

Lisainfo: Heiki Pajur, juhatuse esimees, tel 551 2109 Mart Mets, tegevjuht tel 517 9334Turba Kultuurimajas

reedel, 20.veebruaril kell 19.00

Vabariigi aastapäevale pühendatud kontsert

Esinevad: Turba Gümnaasiumi lastekoorid ja

Turba Kultuurimaja laste ja memmede

rahvatantsurühmad. Juhendajad Iveta Jürisson ja Piret Kunts

Üritus on TASUTA.

Noorsoopolitsei tööst Nissi vallas aastal 2008Nissi valla noorsookonstaabel Helen Saliste

Nissi valla külade ja alevikevahelised spordivõistlused on jõudnud teise võistlussarja lõppu.Võrkpalli tulemused:1. Turba 10p2. Riisipere 9p3. Turba Gümnaasium 8p4. Ellamaa 7p5. Nissi põhikool 6pSeis peale mälumängu ja võrkpalli:1.Riisipere 19p (10+9)2.Turba 17p (7+10)3.- 4. Nissi Põhikool (9+6) ja Ellamaa (8+7) - 15p5.Turba Gümnaasium 14p (6+8)22. veebruaril kell 15.00 ootame jälle kõiki Turba Güm-naasiumisse teatevõistlusele ja nooleviske võistlusele.

4

Tänusõnad Riisipere lasteaiastÜks aasta on taas ajaloohõlma kadunud. Soovin meenutada aastalõpul toimunud jõululaata ja tänada selles osalenuid. Lasteaia jõululaat tõi kaasa töid ja toimetamisi nii lastevanemate kui ka lasteaiatöötajatele kuid ka rõõmu ja tulu igale rühmale kui ka õuemänguväljaku soetamiseks.Kõigi kolme rühma vanemad ja õpetajad andsid endast parima. Rühma esindajate poolt (suur tänu Kaie Ehrpaisile ja Helis Lallile) organiseeriti esemeid, mille annetusena antud raha eest ostetakse lasteaia õuealale mänguväljak. Iga lapsevanem sai võimaluse tuua laadale oma lastest üle jäänud mänguasju, riideid, jalanõusid jms. Õpetajate poolt oli valmistatud müügiks palju kauneid jõulukaarte ja muid jõulukaunistusi. Lisaks nendele veel vanemate poolt tehtud jõuluehted, näputöö ja saiakesed. Iga soovija sai ka endale laadalt jõulukuuse osta. Tänusõnad Tanel ja Taavi Ehrpaisile, kes meid selles osas aitasid ja on igal aastal hoolitsenud ka selle eest, et lasteaia jõulupeol oleks kena jõulupuu lastele

rõõmu pakkumas. Laada korraldamine andis ühe pere tunde ja parandas koostööd

õpetajate, lapsevanemate ja hoolekogu vahel.

Tuhat tänu laadamöllu käimalükkajatele:

õpetajatele, lastevanematele. Lasteaiapere poolt soovin, et ka sellel aastal meie

omavaheline koostöö laabuks, suudaksime üksteist mõista ja austada, vaatamata keerulistele olukordadele, mis elu

meile vahete-vahel teele veeretab.Siinjuures tuletan meelde, et oma toetust lasteaia mänguväljaku osas on võimalik veel teha ülekandega Nissi Vallavalitsuse arveldukonto numbritele SEB panga s 10002018909000 ja Swedpangas 221035027808 (selgitus: Riisipere lasteaiale mänguväljak“ ).Tunnen soojust ja tänu kõigi teie vastu, kes te aitate lastele paremaid mänguvõimalusi luua.

Tiina RannakiviRiiispere lasteaia juhataja

Abitelefon võimaldab kõigil operatiivselt teatada abivajavast lapsest ning pakub lastele ja lastega seotud täiskasvanutele tarvilikku infot ja nõu ning vajadusel ka esmast kriisinõustamist.

Telefon on mõeldud eelkõige lastele, et nad saaksid küsida abi ja nõu, kui nad ei julge oma vanematelt või teistelt täiskasvanutelt küsida või kui nemad ei oska vastata. Abitelefonile võivad helistada nii lapsed kui täiskasvanud ka selleks, et küsida nõu, mida ühes või teises keerulises olukorras teha, kust saada abi, nõustamist, teenuseid. Küsida võib ka lastega seotud seaduste, asutuste ning muude teemade kohta.

Telefon 116 111 töötab ööpäevaringselt. Teenus on tasuta nii fikseeritud kui mobiilsidevõrkudest helistajale. Kõnedele vastatakse nii eesti, vene kui inglise keeles. On avatud ka veebileht www.lasteabi.eeTeenust korraldab Arstlik Perenõuandla OÜ, kellel on juba head kogemused perearsti nõuandetelefoni 1220 teenuse pakkumisel.

Üleriiklikud lasteabi telefonid on kas juba käivitatud või plaanis käivitada paljudes Euroopa Liidu riikides. 2006.aasta lõpus kiitis EL liikmesriikide esindajatest koosnev sidekomitee heaks eelnõu, mis reserveeris kombinatsiooniga 116 algavad telefoninumbrid sotsiaalse sisuga teenuste jaoks. Otsustati ka, et igal pool Euroopas on number 116 111 lasteabitelefon.

Jana ZdanovitšMeedianõunikAvalike suhete osakond

1. jaanuarist 2009 käivitus üle-eestiline

lasteabitelefon 116 111

ÜRITUSED NISSI PÕHIKOOLIS JAANUAR-VEEBRUAR

Nissi Põhikooli huvijuht Evelyn Tammaru

INTERVJUU NELLI PÕLLUMÄEGAMeie kooli füüsika- ja keemiõpetajal Nelli Põllumäel täitus 18. detsembril 35 aastat õpetaja ametis Nissi Põhikoolis. Tegime sel puhul temaga väikse intervjuu.

Millised muljed on Sul esimeset tööpäevast õpetajana Nissi Põhikoolis?See oli nii ammu, et päris esimest tööpäeva ei mäletagi. Eks omajagu ärevust ikka oli: uus kool ja elukoht, aga ju oli kõik hästi, sest midagi halba küll ei mäleta.Mis on hoidnud Sind valitud ametis?Eelkõige ikka see, et mulle lihtsalt meeldib mu töö. Meeldib väike Nissi kool ja töö lastega.Teisiti ei oleks see lihtsalt võimalik.Kui suured olid klassid siis, kui sina kooli tööle tulid?Oli väga erineva suurusega klasse. Lõpuklassis nii 24 - 25 õpilast, aga oli ka klasse, kus vaid 10 õpilast.Millised erinevused on tänasel päeval võrreldes 35 aasta taguse ajaga?Erinevusi on muidugi palju. Raskemaks tegi õpetajaameti tol ajal õppevahendite halb kättesaadavus. Palju näidismaterjali tuli ise otsida või lausa ise meisterdada. Pidi hästi leidlik olema, kuidas ainet huvitavamaks muuta. Selline ettevalmistustöö võttis kaua aega. Tänapäeval saab internetist kõik info kätte. Samuti pidi tegema suuremahulisi konspekte iga oma tunni kohta, mis pidi sisaldama ka igaks tunniks oma eesmärki.Kas tänane haridussüsteem vajab muutmist?Kindlasti vajab, aga eks nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi.Mõni naljakas seik koolielust?Pika meenutamise peale meenus üks palju aastaid tagasi olnud matk 6-nda klassiga. See oli talvine matk metsa, mille olime õpilastega varem kokku leppinud. Kui aga matkapäev käes, olid kohale tulnud ainult poisid. Ilm oli väljas päris külm, ju arvasid tüdrukud, et matk jääb ära. Minul aga oli väga tore päev koos poistega. Nad tutvustasid mulle oma lemmik mängukohti ja muud huvitavat, mis ümbruskonnas leidus. Parimad mälestused ongi sellistelt ühisüritustelt koos lastega.

EEESTI KEELE OLÜMPIAADIL ESIKOHT NISSI PÕHIKOOLILE24. üleriigilise emakeeleolümpiaadi „Toimiv emakeel ja tekstimaailm“ piirkondlikus voorus Kose Gümnaasiumis 24. jaanuaril 2009 osales 72 õpilast. Osa võtsid Aegviidu, Aruküla, Harmi, Nissi, Oru põhikoolid ning Jüri, Kehra, Keila, Kiili, Kose, Kuusalu, Loo, Loksa, Paldiski, Saue ja Viimsi koolid. 8. klasside arvestuses sai 6. koha Elerin Källo ja 9.klasside arvestuses 1. koha Keiti Roosimägi.

TÕELISED STAARID NISSI PÕHIKOOLIS!29. jaanuaril toimus Nissi Põhikoolis Playbox 2009. Tegu oli

vahepeal varjusurmas olnud üritusega, kus iga grupp valis endale meelepärase artisti, keda jäljendada. Esindatud olid nii

kodumaised kui ka välismaised lood, natuke eurovisiooni, sekka 80´ndaid ja 90´ndaid. Oli tüdrukutebände ning poistepunte kuni võimlemiseni välja. Igaühele midagi! Nooremas vanuserühmas ehk siis 1-4 klass, oli esindatud 4 gruppi. Vanemas vanuserühmas ehk siis 5-9 klass, oli esindatud 7 gruppi. Kokku 11 gruppi. Et võistlus oleks aus, oli esinejaid hindama valitus zürii koosseisus: Nissi Põhikooli endine huvijuht Kertu Elfenbein, Nissi Põhikooli matemaatikaõpetaja Merike Teekivi, hoolekogu liige Merike Koidumets ja lastekaitsenõunik Elerin Sagar. Zürii hindas esinejate puhul lauluvalikut, esinemisjulgust, riietust ja kõige selle kokkusobivust. Ka seekord

sai publik valida oma lemmiku. Nooremas vanuserühmas sai esimeseks 1. klass Jan Uuspõllu looga „Pane tähele!“, vanemas vanuserühmas tuli esimeseks 9. klass MC Hammeri looga „U can´t touch this!“ Publiku lemmikuks said 4. klassi tüdrukud Kreisiraadio looga „Leto svet”.Suur-suur aitäh kõigile osalejatele! Üritus sai hoogne ja lahe, kuna te kõik olite nii tublid ja oma ideedega välja tulite! CHRIS MOORE`I KORVPALLITRENNID Jaanuaris alustas Nissi Põhikoolis korvpallitreeninguid Chris Moore. Kuutasu õpilasele on 250.-TEISIPÄEVAL 1-4 KLASS 15:30 5-9 KLASS 16:30PÜHAPÄEVAL 1-4 KLASS 12:00 5-9 KLASS 13:00Nissi Põhikool soovib tänada Nissi Naisseltsi, kes toetab 500.- krooniga õpilase kohta keeleõppereisi Inglismaale märtsikuus. Aitäh toetava õla eest!

15.-17. jaanuarini külastas Nissi valda Norra Kuningriigi Randabergi omavalistuse esindusdelegatsioon, koosseisus vallavanem Tone Tvedt Nybø, asevallavanem Gro Losvik, administratiivdirektor Magne Fjell ning vanad sõbrad Rolf Aarre ja Jostein Nybø. Kuna peale sealseid valimisi muutus omavalitsuse koosseis ja uued inimesed ei olnud Eestit külastanud, oli sõidu eesmärgiks sõprussuhete arendamine. Külalised kohtusid maavanemaga ja Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega. Kaasasime nad Norra EMP finantsmehhanismi-meetme uuringuprojekti, mille eesmärgiks on soodustada kohaliku omavalitsuse üksuste, maavalitsuste, omavalitsusliitude ja mittetulundusühenduste koostööd kohalikul ja regionaalsel tasandil.Külalised käisid ka Nissi Põhikoolis, Munalaskme hooldekodus, Noortekeskuses ja Vallavolikogu istungil. Oma vastremonditud ruumides andsid külalistele kontserdi Nissi Trollid. Meie koostöö ja Randabergi kogukonna poolt eelnevatel aastatel antud hindamatu abi kasutamisega jäid sõprusvalla esindad igati rahule.

24. VEEBRUARIL KELL 11.00

Viime kimbu Vabadussõja ausamba juurde

HOMMIKUKOHV VABARIIGI AASTAPÄEVALRIISIPERE KULTUURIMAJAS

Meeleolu loovad Kammerkoor ja Nissi TrollidSõna on vallajuhtidel

Klaveril esineb Anneli Lebert,saksofonil Eliisa Elfenbein

Tervitab endine haridusminister Mailis RepsLaulavad Ott Ajaots ja Keiti Roosimägi

Väike mõtteretk koos Einar Kraudiga

10222 PÕHJUST, MIKS HOIDA SEDA PAIKAOma maa, oma kihelkond,oma küla, oma kodu…

NISSI NAISSELTS kutsub kõiki,

kes on huvitatud Nissi valla üldisest heakorrast,

26. veebruaril kell 19.00, Nissi vallamajja,

et arutada, kuidas ühiste jõududega ja uute ideedega muuta

meie vald kaunimaks ja puhtamaks.

Oodatud on nii ühistute esindajad kui üksikisikud, kell’ soovi käsi

külge panna! Rohkem informatsiooni tel 53467389

Tule 24. veebruaril kell 13.00 VASTLALIULE

Riisipere Kultuurimaja esisele platsile! Valmistame lumelinna ja võistleme oma valmistatud innovatiivsetel

liuvahenditel (mida saab vedada või tõmmata). Eraldi hinnatakse ka isemeisterdatud liuvahendeid.

Võta lumelinna valmistamiseks oma labidas ise kaasa!Teid ootavad Gerly, Katrin, Anton.

5

MATI MAJA OOTAB TEIDPubis:* päevapraad 35 krooni* pidulaud alates 250 krooni/in* peielaud alates 85 krooni/inKaupluses:* valik mööblit: kummitid, sektsioonid, pehme mööbel* võetakse vastu köögimööbli eritellimusi

OLETE OODATUDRiisipere, Nissi tee 1a; tel 55 530 052

Haigekassa kasutab alates 1. jaanuarist rahvastikuregistri aadresseAlates 1. jaanuarist 2009 kasutab Haigekassa rahvastikuregistris olevaid põhielukoha aadresse. See tähendab seda, et kõik kirjad ja muud dokumendid saadab Haigekassa edaspidi inimese Rahvastikuregistris märgitud aadressile. Oma aadressi muudatusest ei saa haigekassat enam eraldi teavitada, piisab vaid rahvastikuregistri teavitamisest. Isikute aadresse kasutab haigekassa neile erinevate teadete või dokumentide (teated kindlustuskaitse lõppemisest, euroopa ravikindlustuskaardi või asendussertifikaadi, vähiskriiningu kutse jne) saatmiseks. Isiku soovil saadab haigekassa näiteks Euroopa ravikindlustuskaardi inimese põhielukohast erinevale aadressile. Sellisel juhul tuleb haigekassale esitada soovitud aadress igal konkreetsel taotlusel. Teated kindlustuskaitse lõppemise kohta ja vähiskriiningu kutsed aga saadetakse inimese rahvastikuregistris märgitud aadressile. Seega on väga oluline, et inimeste aadressid rahvastikuregistris oleksid õiged. Vastasel juhul ei pruugi inimesed olulisi teateid kätte saada. Isik on kohustatud elukoha andmed rahvastikuregistrisse teatama uuele aadressile kolimisel, ebaõigete andmete olemasolul või andmete puudumisel. Andmete õigsust saab kontrollida kohalikus omavalitsuses avalduse alusel või riigiportaalis www.eesti.ee rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades. Elukohaandmete registrisse kandmiseks või muutmiseks tuleb esitada elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele elukohateade. Seda on võimalik teha omavalitsusse kohale minnes, posti või digiallkirjaga e-meili teel saates või kasutades rahvastikuregistri e-teenuseid riigiportaalis www.eesti.ee. Lisainfot elukoha registreerimise kohta võib vaadata Siseministeeriumi kodulehelt http://www.siseministeerium.ee/13615.

Haigekassa kutsub kõiki inimesi üles rahvastikuregistris oma elukohaandmete õigsust kontrollima ning vajadusel parandama!

Nii oleme saanud -KÜMNE AASTASEKS!5.veebruaril 1999 tulid Riisipere Kultuurimajas kokku naised, no natuke rohkem või vähem üle keskea, kel soov väheke tervisevõimlemist teha.Sellest ajast oleme koos käinud enamiku aja kaks korda nädalas.Oleme väga tänulikud tollasele Kultuurimaja juhatajale Ain Karutoomile ja kindlasti praegusele juhatajale ja väga heale perenaisele Evile.Oleme alati majas tundnud soojust ja toetust. Sured tänud ka sotsiaaltöötaja Merikesele, kelle abil oleme saanud käia ujumas erinevates basseinides koguni kaks korda kuus. Selleks on olnud võimalus tegelikult kogu valla pensionäridel ja ka puuetega inimestel.Mida me sellest oleme saanud?Oleme teinud eakohaseid harjutusi enamasti toolvõimlemise näol, aga ka mattidel, vahel kasutanud vahendeid. Oleme targemaks saanud tervisliku toitumise ja ravitaimede osas. Oleme loonud ja selgeks õppinud ning esitanud harjutuskavakesi: Ellamaal, Turbas ja oma majaski.Oleme arvatavalt ka ainus kakskeelne rühm, kus ka venelannast Niina on leidnud omale kaaslased ja on ka ise väga tubli ja heatahtlik kõigi vastu.Enamik meist on elanud läbi väga rasked eluperioode,

kuid meist on kasvanud nüüdseks välja üks tõsiselt kokkuhoidev rühm. Me suudame jagada üksteise valu ja rõõme. Suudame olla ka abiks kultuurimajas toimuvatele üritustele. Meie seas on väga tublisid käsitöötegijaid, lauljad, tantsijaid. Aga meile ei piisa veel sellest.Väga vapra Virve eestvedamisel oleme leidnud enestele metsateed jalutamiseks.Nii me siis ütleme, et kui me ei võimle, siis me käime. Nii oleme üheskoos avastanud kevadel esimesi sinililleõisi, maitsnud terviseks tärganud nurmenuku ja jäneskapsa lehti, uurinud igasuguseid loomade jälgi. Vahel tunda saanud näkku paitavaid tuulehoogusid, aga ka korralikku vihma saanud. Aga need ajad on andnud taas jõudu edasi minna. Metsateel on olnud meile väga heaks ja lõbusaks juhiks Ants. Tänu talle!Lõpuks tänan absoluutselt kõiki, kes on rühmas käinud, mind sellisena vastu võtnud, nagu olen ja mida olen suutnud anda ja Loojat, kes selle hea aja on andnud.Ja on nii, kui mõnel hommikul ei tahakski tõusta, aga tead, et keegi kusagil ootab, jaksad jälle. Ja see päev saab tegus ja rõõmsama päeva jume sobiks sullegi!Kunagi ütles üks hea arst Tallinnast, et tervis ei ole see, mida sul enam ei ole, vaid see, mis sul alles on ja mida sa sellega teed mõistlikku ja mõistlik on kui hindad liikumist, värsket õhku, häid sõpru ja ka elu püsiväärtust.

Nissi eakate võimlejate rühmast Anneli Üksik

Aastalõpupidu Ellamaal.Merike Palts

Sirje Vinni

28. detsembril 2008.a. toimus Ellamaa Külaarenduskeskuses aastalõpupidu, kus ühtlasi tõmmati otsad kokku terve suve ning sügise kestnud ahjude ja korstnate saagal.Nii see on!Saime esitleda kõigile huvilistele uhkeid ahje ja veel uhkemaid korstnaid, sest viimaste valmimine toimus tänu Turba Lions klubi meeste ennastsalgavale tööle.Peokülalisi tuli uskumatult palju. Tore oli kohata vanu tuttavaid, kellel kunagi Ellamaa Kultuurimaja külastamine kuulus lausa elustiili hulka. Loomulikult oli meeldiv ka see, et kohale tuli palju uustulnukatest huvilisi.See pidu tähistas ühtlasi II etapi lõppemist seltsimaja renoveerimisel.Esimese hooga sai uus katus peale, teisega sooja sisse. Kõik struktuurifondide rahadega ja Nissi valla ning Turba Lions klubi abiga. Jääb vaid loota, et rahaannetajad ka meie järgmise projekti (uued aknad-uksed) heaks kiidavad.21. veebruaril kell 20.00 ootame taas endale külla nii endisi kui ka uusi tuttavaid tähistamaks Eesti Vabariigi aastapäeva!

Maakondlik teemapäev Turba Gümnaasiumis. Merike Palts

Käesoleva õppeaasta alguses leidsid Harjumaa geograafi aõpetajad, et erinevate koolide õpilased võiksid ka õppetöö väliselt kohtuda ja teadmistes jõudu proovida.Selle eesmärgi nimel otsustati korraldada kolm teemapäeva kaheksandate klasside õpilastele, mille raames oleks võimalik erinevate mandrite kohta oma silmaringi laiendada.Esimene neist toimus Saue Gümnaasiumis (teemaks Lõuna-Ameerika). Teine leidis aset 6. veebruaril Turba Gümnaasiumis – teemaks Aafrika.Huvi ürituse vastu osutus küllaltki suureks. Osalejaid oli neljateistkümnest erinevast Harjumaa koolist siit- ja sealtpoolt Tallinnat, kokku tervelt 17 võistkonda.Seekordse ürituse külaliseks oli Eesti Põllumajandusülikooli professor Urmas Tartes, kes jagas oma reisimuljeid Lõuna-Aafrika loodusest, loomadest ja inimestest. Pärast huvitava ja kaastõmbava loengu kuulamist järgnes viktoriin, kus tublimateks osutusid tähelepanelikumad kuulajad, sest küsimused koostas ja esitas Urmas Tartes.Parimaks osutus Viimsi Keskkooli võistkond, järgnesid Saku Gümnaasiumi I, Saue Gümnaasiumi, Saku Gümnaasiumi II ja Aruküla Põhikooli võistkonnad ja 6. koha sai Turba Gümnaasium.Võitsid aga kõik, sest uusi teadmisi kaugetest ja eksootilistest paikadest laeti sisse ju kuhjaga.Osalejad jäävad põnevusega ootama viimast teemapäeva Viimsi Keskkoolis.

6

KONTAKTID TEATAJAVallavanem: Heiki Pajur Majandusnõunik: Kalju Kallaste Lastekaitsespetsialist: Elerin Sagar Toimetajaheiki.pajur@nissi.ee kalju.kallaste@nissi.ee elerin.sagar@nissi.ee Miina FrankTel. 608 7109; GSM. 551 2109 Tel. 608 7209; GSM. 554 8657 Tel. 608 7236

Vallasekretär: Mare Rabi Keskkonnanõunik: Mart Mets Sekretär: Triin Taal Vastutav väljaandjamare.rabi@nissi.ee mart.mets@nissi.ee triin.taal@nissi.ee Nissi VallavalitsusTel. 608 7231; GSM. 553 3231 Tel. 608 7186; GSM. 5551 0740 Tel. 608 7231

Pearaamatupidaja: Reet Sandvik Maanõunik: Raivo Tammert Jurist: Andres Pitk Trükikodareet.sandvik@nissi.ee raivo.tammert@nissi.ee andres@kernu.ee AktaprintTel. 608 7292; GSM. 553 0926 Tel. 608 7153; GSM. 552 7981 Tel. 608 7148

Vanemraamatupidaja: Elve Tori Humanitaarnõunik: Kaie Saar Arendusnõunik: Miina Frank Tiraaželve.tori@nissi.ee kaie.saar@nissi.ee miina.frank@nissi.ee 1500Tel. 608 7393 Tel. 608 7208; GSM. 554 8655 Tel. 608 7146; GSM. 520 2744

Raamatupidaja: Karin Lehtme Sotsiaalinspektor: Merike Kiisel Konstaabel: Andrus Ööbikkarin.lehtme@nissi.ee merike.kiisel@nissi.ee Tel. 608 7260; GSM. 5819 0110Tel. 608 7393 Tel. 608 7203; GSM. 553 2953 üldine e-post: nissi@nissi.ee

Riisipere, Nissi tee 1a; tel 55 530 052

Kauplus MaiandrePotid, pannid

kingid, kannidning muu kodu- ja aiakaup

Riisiperes, Metsa tn 7 (Postkontori peal)Vajadusel toimetame kauba koju (15.-EEK/km)

Rohkem infot telefonil 5346 9993