8
Peedo Kessel vallavanem Alanud aasta paistab tulevat samasugune, nagu möödunu. Ei ole veel põhjust ega võimalust püksirih- ma lõdvemaks lasta. Möödunud aasta alguses valitses vallavolikogus ja vallavalitsuses ärev meele- olu. Põhjuseks loomulikult majanduslangusest tingitud tulude vähenemine, mistõttu ees ootas senistest raskeim aasta. Ei olnud päris selge, kuidas MASU-eelarve tege- mine õnnestub, mida eelarve võimaldab ja millest tuleb suu puhtaks pühkida. Vallavolikogu ja -valitsus te- gid paratamatud otsused: in- vesteeringuteks vahendeid ei eraldatud ning tegevuskulud vähendati miinimumini. En- neolematu, erakordne ja ilm- selt ka ainukordne oli seejuu- res palgakulude vähendamine kokkuleppel töötajatega. Kõigi valla töötajate (v.a. koolide õpetajad, kelle palk on kehtes- tatud Vabariigi Valitsuse mää- rusega ning kelle palga riik kinni maksab) palka vähendati asutuste kollektiivsete kokku- lepetega 12% võrra. Peame valla töötajaskonnale olema tänulikud olukorra mõistmise ja 99% üksmeele eest. Konservatiivsest eelarvest tu- lenevalt kujunes tegevusaasta üsna vaikseks. Investeeringuid ei tehtud. Kõik valla tegevus- valdkonnad olid – tuleb tõeks võtta – alarahastatud. Aga pole midagi parata, peame endale tunnistama, et vallavolikogu ei ole imetegija. Pigem on voliko- gu nagu tavaline mustkunst- nik, kes saab jänese kübarast välja tõmmata vaid siis, kui see varem kübarasse pandud on. Kuid teisest küljest, kordagi ei kerkinud aasta jooksul nega- tiivse eelarve vajaduse ohtu, mis mõningate teiste valdade kogemuse järgi, kus seda teh- tud, veel mitu korda raskem ja valusam on. Mõned tähelepanu väärivad asjad möödunud aastast ta- haksin ära märkida. Valla ajalehega seotud plaanid on realiseerunud. Nagu kavat- setud, ilmub leht kahe kuu ta- gant, kuus korda aastas. Leht on ilus, sisukas ja stabiilne. Valla veebilehe uuendamine seevastu ei õnnestunud. Si- seministeeriumi algatatud ja läbiviidav programm, mille raames juba möödunud aas- ta märtsis ka meil uuenenud veebileht oleks pidanud ole- ma, jäi toppama. Hanke võit- nud firma ei saanud oma tööga hakkama. Septembris jõuti uue riigihankega sinnamaale, et töö programmiga jätkus. Programmitoimkond on luba- nud, et märtsi lõpus saame ka meie uue veebilehe tegemise- ga alustada. Heakord, mille tähtsust volikogu algusest peale suureks on pidanud, näi- tas paranemise märke. Suur teene selles on vo- likogu heakorrakomisjo- nil, eriti just eraomanike- ga suhtlemisel ning neile nende kohustuste selgi- tamisel ja meeldetuleta- misel. Mõnigi maatükk, mis väga harva, kui üld- se, niidukit on näinud, tehti möödunud aasta suvel korda. Kuigi vallaeelarves vahendeid nappis, on siiski põhjust rääki- da ka investeeringutest. MTÜ Vikerkaaremaja sai hak- kama seniolematult suure projektiga. Rajati skatepark. Projekti maksumus küündis üle miljoni krooni, kuid valla- eelarve raha ei kulunud sen- tigi. Suuremas osas rahastati projekti Euroopa Struktuuri- fondidest, omafinantseerin- gu osas oli abiks Artiston OÜ. Aitäh neile ja aitäh Vikerkaa- remajale julguse ja ettevõtlik- kuse eest. Lahendatud said Turba puidu- immutustehase arseenireos- tuse rahastamisega seotud probleemid. Kesk- konnainvesteeringu- te Keskuse toetuse ja immutustehase omaniku ST Projekti- grupp TÜ omafinant- seeringu osas õnnes- tus kokku leppida ning töö teostamine kogub hoogu. Aasta lõpuks peaks tööd lõpetatud olema. Valla asutusi puudu- tavatest investeerin- guprojektidest suurim – Riisipere lasteaia re- konstrueerimine – ootab aga kohtuvaidluse lõppu. Kuni Siseministeeriumi KOIT-kava hindamis- komisjoni ja Loksa linna vaheline vaidlus kestab, pole KOIT-kava kinnita- mine ja projekti jätkami- ne võimalik. Käesolev aasta paistab tulevat sarnane eelmisega. Tuleb ka sel aastal kõvasti püksirihma pingutada, ei ole näha, et võiks lõdvemaks lasta. Tulumaksu laekumine on küll stabilisee- runud, kuid kuust kuusse lae- kub seda ikkagi paarikümne tuhande euro võrra vähem kui 2007. aastal. Üks positiivne üllatus on siis- ki sündinud. Veel möödunud aastal esitatud taotlus finants- vahendite eraldamiseks niini- metatud rohelisest investee- rimisskeemist (CO 2 kvootide müügist laekuv raha) osutus edukaks. Vabariigi Valitsus tunnistas 20. jaanuaril abi- kõlbulikeks hooneteks Turba kooli peahoone kui ka algklas- side maja. Abikõlbulikeks te- gevusteks, mis realiseeritakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi korraldamisel ja juhtimisel, on peahoone küttesüsteemi rekonstrueerimine, väike- se maja akende vahetus ning võimla ja väikese maja vahe- lise amortiseerunud soojus- trassi rekonstrueerimine. Loodame, et sarnased üllatu- sed jätkuvad. Aasta 2010 tagasivaates Lastekaitsealasest ennetustööst Nissi vallas Lk 3. Tagasivaade haridus- ja kultuurielule Lk 3-5. Valla noored sportlased on tipptasemel! Lk 6. 1 2011 Teataja Nissi valla ajaleht male, kui hästi meie tüdrukud laulda oskavad ja kui ilus on Eesti rahvalaul. Nende ülesan- netega said tüdrukud ja Anti väga hästi hakkama. Osalesime maailma suurimal koorimuusika võistlusel – koo- ride olümpial. Kokku osales sellel üritusel 470 koori 80 rii- gist. Meie võistlesime esimest korda nn. võitjate kategoorias (Champions Competition). Selles kategoorias saavad võis- telda koorid, kellel ette näi- data võidud rahvusvahelistelt koorivõistlustelt. Hindas meid 7-liikmeline zhürii (2 hiinlast, kaks indoneeslast, venelane, lõuna-korealane ja meie ülla- tuseks eestlane Aarne Salu- veer). Kõige madalamad ja kõige kõrgemad punktid arvestatak- se maha (et otsus oleks objek- tiivsem). Meile andis madalai- mad punktid üks hiinlane ja kõrgeimad lõuna-korealane, need siis arvesse ei läinud.. Hindamissüsteem on päris keeruline, hinnatakse eraldi rahvalaulu autentsust, noodist kinnipidamist, intonatsiooni puhtust ja üldist artistlikkust. Saime kokku 100 st võima- likust 75 punkti, mis andis hõbemedali! See on meie koori ja dirigendi Iveta Jürissoni vaieldamatult suurim saavutus (siiamaani)! Uskumatu, sest meie kooli puhul ei ole ju tegemist muu- sikakooli, vaid tavakooli tüd- rukutega ja võistelda erineva- te riikide parimate kooridega ja saavutada sellises tugevas konkurentsis nii kõrged punk- tid on imekspandav! Isegi mitmete riikide muusikaaka- deemiate koore ei hinnatud nii kõrgelt! Kooriolümpia ajal toimusid ka dirigentidele mõeldud se- minarid ja workshopid, kuhu valiti esinema 470-st koorist 18. Ka meie koorile tegi In- terkulturi üks juhte Christian Lundgren ettepaneku esineda ühel seminaril. See oli väga huvitav kogemus nii koorile kui dirigendile. Peale selle tuli meil veel esineda ühel sõprus- kontserdil ja viimasel päeval EXPO 2010 Eesti paviljonis Shanghais. Väga muljetaval- dav oli see 19 miljoni elani- kuga maailma üks suurimaid linnu, kus on üle 4000 hoone, millel kõrgust rohkem kui 100 meetrit (peatselt alustatakse seal 800 meetri kõrguse hoone ehitamist). Kuigi meie päevad olid väga si- sustatud, saime siiski ka veidi linnadega (Shaoxing ja Shang- hai) tutvuda ja eriti meelde- jääv oli Shaoxingi templi kü- lastamine. Ilmad olid väga kuumad, nii 40 kraadi ligi ja pikka aega sellise ilmaga väljas olla ei suuda. Naised käivad väljas päikese- varjudega, et mingil juhul ihu päikest ei näeks. Neid inimesi, kes kõvasti päikest võtnud, ni- metavad nad „maakateks.” Nii, et selline asutus nagu solaa- rium on Hiinas välistatud. Ja veel üks nõuanne: kui Hii- na peresse satute ja teile süüa pakutakse, siis kindlasti ärge taldrikut tühjaks sööge, jätke kindlasti midagi alles. Vastasel juhul käitute ebaviisakalt, sest pererahvale jääb mulje, et toi- tu sai vähe tehtud… Erinevaid Hiina muljeid on kõigil meil väga palju, kahjuks ei ole võimalik kõigest kirju- tada. Hiina on väga omapära- se kultuuriga maa, Hiina on kontrastide maa. Kui vähegi võimalust, külastage kindlasti seda maad! Veelkord suurimad tänud meie kõikidele toetajatele! Vaid tänu teile sai teoks see fantastiline Hiina reis! Sõit Hiinasse oli pikk. Tallin- nast sõitsime laevaga Helsin- gisse ja sealt edasi Turkish Airlinesi lennukitega läbi Is- tanbuli Shanghaisse. Kokku tuli 30 lennutundi, nii et len- nuisu on meil kõigil kindlasti mõneks ajaks rahuldatud… Aga olemine lennukis oli väga mugav, sest igaüks võis oma ees olevast monitorist vaadata talle meeldivaid filme või mul- tikaid, mängida arvutimänge või jälgida põnevat lennuin- fot, kuulata kõrvaklappidest muusikat jne. Samuti toodi meile tekid ja padjad, sokid ja silmaklapid, hambahari pas- taga, kõrvatropid jne. Toidud olid väga maitsvad. Enne igat toidukorda toodi igaühele me- nüü, kust sai siis toite valida. Shanghai lennujaama jõudes saime esimest korda aru, et oleme jõudnud teistsuguste mõõtmetega maailma. Len- dudele vastutulnud inimeste hulk oli tohutu, väga paljudel käes kõikvõimalikel paberitel ja plakatitel nimed, kellele vas- tu tuldi. Tuli läbida vähemalt 100 meetrine inimspaleer, kuni lõpuks märkasime ühe hiina tüdruku käes värvilist kooriolümpia sümboolikaga silti Turba Gümnaasiumi Tü- tarlastekoor. Meile olid vastu tulnud Su (meie saatja kogu reisi ajal) ja Yuyaya (tõlk). Ette öeldes, väga toredad, siirad ja abivalmid tüdrukud, kellega saime suurteks sõpradeks! Edasi toimetati meid koorio- lümpia reklaamidega ilusasse roosasse bussi (see jäigi meie käsutusse) ja 4-tunnine sõit iidsesse 2500 aasta vanusesse Shaoxingi linna võis alata. Juba esimeses WC-peatuses said tüdrukud kinnitust selle- le, et WC-poti mõiste on hiina kultuurile võõras (isegi väga luksuslikes kaubakeskuste wc-des tuli asju ajada hiina moodi). Sealsamas saime tun- da esimest korda hiina täna- vatoitude lõhnabukette, mis meie ninadele väga võõras … Meie elamispaigaks sai Hiina Kommunistliku Partei täiend- õppekeskuse hotell (see oli suur hoonete kompleks, kuhu kuulusid õppehooned, hotel- lid, suur söökla, staadion, jne). Territoorium oli kinnine, sin- na pääses vaid läbi turvavä- ravate ja valvasid seal meid erinevates mundrites turva- mehed. Hotelli ees oli suur Karl Marxi kuju, seevastu kõi- kidel Hiina rahatähtedel võib näha suure juhi Mao Zedongi portreed. Turvameestest ja turvamisest veel niipalju, et isegi päev enne võistlusesinemist lava- proovi tehes tuli meil läbida täielik turvakontroll, rääkima- ta teistest üritustest. Meile tundusid need lõputud läbiotsimised veidi tüütavate- na, kuid hiljem saime targema- te inimeste käest teada, et suur Hiina riik võtab väga tõsiselt riigis toimuvaid suurüritusi (sel aastal siis Ülemaailmne kooriolümpia ja Expo 2010) ja võimalike terrorirünnakute ärahoidmiseks rakendatakse karme turvameetmeid. Nüüd siis sellest ka, miks me nii kaugele läksime. Ikka sel- leks, et näidata kogu maail- Turba laulutüdrukud Hiinas edukad! Kaunid kodud 2010 Lk 8. Mida toob euro panga- kliendile? Lk 7. Ellamaa - valla kõige sport- likum küla! Lk 6. 13.-22. juulini viibis Turba Gümnaasiumi Tütarlastekoor suurel Hiina turneel. Viktor Juhanson, Turba Gümnaasiumi direktor Videoklippe reisi põneva- matest seikadest Hiinas saate vaadata aadressil: http://turba.edu.ee/hiina Tagasivaade sündmuste- rohkele suvele Lk 3-6. Autasustamistseremoonia. Dirigent Iveta Jürisson ja koorivanem Liisa Linnaks. Hõbemedal ja diplom

"Teataja" 1/2011

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Aasta 2010 tagasivaates ● Nissi Naisseltsi tegemised ● Lastekaitsealasest ennetustööst Nissi vallas ● Tagasivaade haridus- ja kultuurielule ● Valla noored sportlased on tipptasemel! ● Noorsoopolitsei tööst Nissi vallas 2010. aastal ● Mis päästab inimelusid? ● IDE töötuba Turba Gümnaasiumis

Citation preview

Page 1: "Teataja" 1/2011

Peedo Kesselvallavanem

Alanud aasta paistab tulevat samasugune, nagu möödunu. Ei ole veel põhjust ega võimalust püksirih-ma lõdvemaks lasta.

Möödunud aasta alguses valitses vallavolikogus ja vallavalitsuses ärev meele-olu. Põhjuseks loomulikult majandus langusest tingitud tulude vähenemine, mistõttu ees ootas senistest raskeim aasta. Ei olnud päris selge, kuidas MASU-eelarve tege-mine õnnestub, mida eelarve võimaldab ja millest tuleb suu puhtaks pühkida.

Vallavolikogu ja -valitsus te-gid paratamatud otsused: in-vesteeringuteks vahendeid ei eraldatud ning tegevuskulud vähendati miinimumini. En-neolematu, erakordne ja ilm-selt ka ainukordne oli seejuu-res palgakulude vähendamine kokkuleppel töötajatega. Kõigi valla töötajate (v.a. koolide õpetajad, kelle palk on kehtes-tatud Vabariigi Valitsuse mää-rusega ning kelle palga riik kinni maksab) palka vähendati asutuste kollektiivsete kokku-lepetega 12% võrra. Peame valla töötajaskonnale olema tänulikud olukorra mõistmise ja 99% üksmeele eest.

Konservatiivsest eelarvest tu-lenevalt kujunes tegevusaasta üsna vaikseks. Investeeringuid ei tehtud. Kõik valla tegevus-valdkonnad olid – tuleb tõeks võtta – alarahastatud. Aga pole midagi parata, peame endale tunnistama, et vallavolikogu ei ole imetegija. Pigem on voliko-gu nagu tavaline mustkunst-

nik, kes saab jänese kübarast välja tõmmata vaid siis, kui see varem kübarasse pandud on.

Kuid teisest küljest, kordagi ei kerkinud aasta jooksul nega-tiivse eelarve vajaduse ohtu, mis mõningate teiste valdade kogemuse järgi, kus seda teh-tud, veel mitu korda raskem ja valusam on.

Mõned tähelepanu väärivad asjad möödunud aastast ta-haksin ära märkida.

Valla ajalehega seotud plaanid on realiseerunud. Nagu kavat-setud, ilmub leht kahe kuu ta-gant, kuus korda aastas. Leht on ilus, sisukas ja stabiilne.

Valla veebilehe uuendamine seevastu ei õnnestunud. Si-seministeeriumi algatatud ja läbiviidav programm, mille raames juba möödunud aas-ta märtsis ka meil uuenenud veebileht oleks pidanud ole-ma, jäi toppama. Hanke võit-nud fi rma ei saanud oma tööga hakkama. Septembris jõuti uue riigihankega sinnamaale, et töö programmiga jätkus. Programmitoimkond on luba-nud, et märtsi lõpus saame ka meie uue veebilehe tegemise-

ga alustada.

Heakord, mille tähtsust volikogu algusest peale suureks on pidanud, näi-tas paranemise märke. Suur teene selles on vo-likogu heakorrakomisjo-nil, eriti just eraomanike-ga suhtlemisel ning neile nende kohustuste selgi-tamisel ja meeldetuleta-misel. Mõnigi maatükk, mis väga harva, kui üld-se, niidukit on näinud, tehti möödunud aasta suvel korda.

Kuigi vallaeelarves vahendeid nappis, on siiski põhjust rääki-da ka investeeringutest.

MTÜ Vikerkaaremaja sai hak-kama seniolematult suure projektiga. Rajati skatepark. Projekti maksumus küündis üle miljoni krooni, kuid valla-eelarve raha ei kulunud sen-tigi. Suuremas osas rahastati projekti Euroopa Struktuuri-fondidest, omafi nantseerin-gu osas oli abiks Artiston OÜ. Aitäh neile ja aitäh Vikerkaa-remajale julguse ja ettevõtlik-kuse eest.

Lahendatud said Turba puidu-immutustehase arseenireos-tuse rahastamisega seotud probleemid. Kesk-konnainvesteeringu-te Keskuse toetuse ja immutustehase omaniku ST Projekti-grupp TÜ omafi nant-seeringu osas õnnes-tus kokku leppida ning töö teostamine kogub hoogu. Aasta lõpuks peaks tööd lõpetatud olema.

Valla asutusi puudu-tavatest investeerin-guprojektidest suurim – Riisipere lasteaia re-konstrueerimine – ootab aga kohtuvaidluse lõppu. Kuni Siseministeeriumi KOIT-kava hindamis-komisjoni ja Loksa linna vaheline vaidlus kestab, pole KOIT-kava kinnita-mine ja projekti jätkami-ne võimalik.

Käesolev aasta paistab tulevat sarnane eelmisega. Tuleb ka sel aastal kõvasti püksirihma pingutada, ei ole näha, et võiks lõdvemaks lasta. Tulumaksu laekumine on küll stabilisee-runud, kuid kuust kuusse lae-kub seda ikkagi paarikümne tuhande euro võrra vähem kui 2007. aastal.

Üks positiivne üllatus on siis-ki sündinud. Veel möödunud aastal esitatud taotlus fi nants-vahendite eraldamiseks niini-metatud rohelisest investee-rimisskeemist (CO2 kvootide müügist laekuv raha) osutus edukaks. Vabariigi Valitsus tunnistas 20. jaanuaril abi-kõlbulikeks hooneteks Turba kooli peahoone kui ka algklas-side maja. Abikõlbulikeks te-gevusteks, mis realiseeritakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi korraldamisel ja juhtimisel, on peahoone küttesüsteemi rekonstrueerimine, väike-se maja akende vahetus ning võimla ja väikese maja vahe-lise amortiseerunud soojus-trassi rekonstrueerimine.

Loodame, et sarnased üllatu-sed jätkuvad. ■

Aasta 2010 tagasivaates

Lastekaitsealasest ennetustööst Nissi vallasLk 3.

Tagasivaadeharidus- ja kultuurieluleLk 3-5.

Valla noored sportlased on tipptasemel! Lk 6.

12011Teataja

Nissi valla ajaleht

Heakord, mille tähtsust volikogu algusest peale suureks on pidanud, näi-tas paranemise märke. Suur teene selles on vo-likogu heakorrakomisjo-nil, eriti just eraomanike-ga suhtlemisel ning neile nende kohustuste selgi-tamisel ja meeldetuleta-misel. Mõnigi maatükk, mis väga harva, kui üld-se, niidukit on näinud, tehti möödunud aasta

Lahendatud said Turba puidu-

Käesolev aasta paistab tulevat sarnane eelmisega. Tuleb ka sel aastal kõvasti püksirihma pingutada, ei ole näha, et võiks lõdvemaks lasta. Tulumaksu laekumine on küll stabilisee-runud, kuid kuust kuusse lae-kub seda ikkagi paarikümne tuhande euro võrra vähem kui 2007. aastal.

Üks positiivne üllatus on siis-ki sündinud. Veel möödunud aastal esitatud taotlus fi nants-vahendite eraldamiseks niini-metatud rohelisest investee-rimisskeemist (COmüügist laekuv raha) osutus edukaks. Vabariigi Valitsus tunnistas 20. jaanuaril abi-kõlbulikeks hooneteks Turba kooli peahoone kui ka algklas-side maja. Abikõlbulikeks te-gevusteks, mis realiseeritakse Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi korraldamisel ja juhtimisel, on peahoone küttesüsteemi rekonstrueerimine, väike-se maja akende vahetus ning võimla ja väikese maja vahe-lise amortiseerunud soojus-trassi rekonstrueerimine.

Loodame, et sarnased üllatu-sed jätkuvad.

immutustehase arseenireos-tuse rahastamisega seotud

hoogu. Aasta lõpuks peaks tööd lõpetatud

Valla asutusi puudu-tavatest investeerin-guprojektidest suurim – Riisipere lasteaia re-konstrueerimine – ootab aga kohtuvaidluse lõppu. Kuni Siseministeeriumi KOIT-kava hindamis-komisjoni ja Loksa linna vaheline vaidlus kestab, pole KOIT-kava kinnita-mine ja projekti jätkami-

gant, kuus korda aastas. Leht on ilus, sisukas ja stabiilne.

Valla veebilehe uuendamine

Kuigi vallaeelarves vahendeid nappis, on siiski põhjust rääki-da ka investeeringutest.

male, kui hästi meie tüdrukud

laulda oskavad ja kui ilus on

Eesti rahvalaul. Nende ülesan-

netega said tüdrukud ja Anti

väga hästi hakkama.

Osalesime maailma suurimal

koorimuusika võistlusel – koo-

ride olümpial. Kokku osales

sellel üritusel 470 koori 80 rii-

gist. Meie võistlesime esimest

korda nn. võitjate kategoorias

(Champions Competition).

Selles kategoorias saavad võis-

telda koorid, kellel ette näi-

data võidud rahvusvahelistelt

koorivõistlustelt. Hindas meid

7-liikmeline zhürii (2 hiinlast,

kaks indoneeslast, venelane,

lõuna-korealane ja meie ülla-

tuseks eestlane Aarne Salu-

veer).

Kõige madalamad ja kõige

kõrgemad punktid arvestatak-

se maha (et otsus oleks objek-

tiivsem). Meile andis madalai-

mad punktid üks hiinlane ja

kõrgeimad lõuna-korealane,

need siis arvesse ei läinud..

Hindamissüsteem on päris

keeruline, hinnatakse eraldi

rahvalaulu autentsust, noodist

kinnipidamist, intonatsiooni

puhtust ja üldist artistlikkust.

Saime kokku 100 st võima-

likust 75 punkti, mis andis

hõbe medali!

See on meie koori ja dirigendi

Iveta Jürissoni vaieldamatult

suurim saavutus (siiamaani)!

Uskumatu, sest meie kooli

puhul ei ole ju tegemist muu-

sikakooli, vaid tavakooli tüd-

rukutega ja võistelda erineva-

te riikide parimate kooridega

ja saavutada sellises tugevas

konkurentsis nii kõrged punk-

tid on imekspandav! Isegi

mitmete riikide muusikaaka-

deemiate koore ei hinnatud

nii kõrgelt!

Kooriolümpia ajal toimusid

ka dirigentidele mõeldud se-

minarid ja workshopid, kuhu

valiti esinema 470-st koorist

18. Ka meie koorile tegi In-

terkulturi üks juhte Christian

Lundgren ettepaneku esineda

ühel seminaril. See oli väga

huvitav kogemus nii koorile

kui dirigendile. Peale selle tuli

meil veel esineda ühel sõprus-

kontserdil ja viimasel päeval

EXPO 2010 Eesti paviljonis

Shanghais. Väga muljetaval-

dav oli see 19 miljoni elani-

kuga maailma üks suurimaid

linnu, kus on üle 4000 hoone,

millel kõrgust rohkem kui 100

meetrit (peatselt alustatakse

seal 800 meetri kõrguse hoone

ehitamist).

Kuigi meie päevad olid väga si-

sustatud, saime siiski ka veidi

linnadega (Shaoxing ja Shang-

hai) tutvuda ja eriti meelde-

jääv oli Shaoxingi templi kü-

lastamine.

Ilmad olid väga kuumad, nii 40

kraadi ligi ja pikka aega sellise

ilmaga väljas olla ei suuda.

Naised käivad väljas päikese-

varjudega, et mingil juhul ihu

päikest ei näeks. Neid inimesi,

kes kõvasti päikest võtnud, ni-

metavad nad „maakateks.” Nii,

et selline asutus nagu solaa-

rium on Hiinas välistatud.

Ja veel üks nõuanne: kui Hii-

na peresse satute ja teile süüa

pakutakse, siis kindlasti ärge

taldrikut tühjaks sööge, jätke

kindlasti midagi alles. Vastasel

juhul käitute ebaviisakalt, sest

pererahvale jääb mulje, et toi-

tu sai vähe tehtud…

Erinevaid Hiina muljeid on

kõigil meil väga palju, kahjuks

ei ole võimalik kõigest kirju-

tada. Hiina on väga omapära-

se kultuuriga maa, Hiina on

kontrastide maa. Kui vähegi

võimalust, külastage kindlasti

seda maad!

Veelkord suurimad tänud

meie kõikidele toetajatele!

Vaid tänu teile sai teoks see

fantastiline Hiina reis! ■

Sõit Hiinasse oli pikk. Tallin-

nast sõitsime laevaga Helsin-

gisse ja sealt edasi Turkish

Airlinesi lennukitega läbi Is-

tanbuli Shanghaisse. Kokku

tuli 30 lennutundi, nii et len-

nuisu on meil kõigil kindlasti

mõneks ajaks rahuldatud…

Aga olemine lennukis oli väga

mugav, sest igaüks võis oma

ees olevast monitorist vaadata

talle meeldivaid filme või mul-

tikaid, mängida arvutimänge

või jälgida põnevat lennuin-

fot, kuulata kõrvaklappidest

muusikat jne. Samuti toodi

meile tekid ja padjad, sokid ja

silmaklapid, hambahari pas-

taga, kõrvatropid jne. Toidud

olid väga maitsvad. Enne igat

toidukorda toodi igaühele me-

nüü, kust sai siis toite valida.

Shanghai lennujaama jõudes

saime esimest korda aru, et

oleme jõudnud teistsuguste

mõõtmetega maailma. Len-

dudele vastutulnud inimeste

hulk oli tohutu, väga paljudel

käes kõikvõimalikel paberitel

ja plakatitel nimed, kellele vas-

tu tuldi. Tuli läbida vähemalt

100 meetrine inimspaleer,

kuni lõpuks märkasime ühe

hiina tüdruku käes värvilist

kooriolümpia sümboolikaga

silti Turba Gümnaasiumi Tü-

tarlastekoor. Meile olid vastu

tulnud Su (meie saatja kogu

reisi ajal) ja Yuyaya (tõlk). Ette

öeldes, väga toredad, siirad ja

abivalmid tüdrukud, kellega

saime suurteks sõpradeks!

Edasi toimetati meid koorio-

lümpia reklaamidega ilusasse

roosasse bussi (see jäigi meie

käsutusse) ja 4-tunnine sõit

iidsesse 2500 aasta vanusesse

Shaoxingi linna võis alata.

Juba esimeses WC-peatuses

said tüdrukud kinnitust selle-

le, et WC-poti mõiste on hiina

kultuurile võõras (isegi väga

luksuslikes kaubakeskuste

wc-des tuli asju ajada hiina

moodi). Sealsamas saime tun-

da esimest korda hiina täna-

vatoitude lõhnabukette, mis

meie ninadele väga võõras …

Meie elamispaigaks sai Hiina

Kommunistliku Partei täiend-

õppekeskuse hotell (see oli

suur hoonete kompleks, kuhu

kuulusid õppehooned, hotel-

lid, suur söökla, staadion, jne).

Territoorium oli kinnine, sin-

na pääses vaid läbi turvavä-

ravate ja valvasid seal meid

erinevates mundrites turva-

mehed. Hotelli ees oli suur

Karl Marxi kuju, seevastu kõi-

kidel Hiina rahatähtedel võib

näha suure juhi Mao Zedongi

portreed.

Turvameestest ja turvamisest

veel niipalju, et isegi päev

enne võistlusesinemist lava-

proovi tehes tuli meil läbida

täielik turvakontroll, rääkima-

ta teistest üritustest.

Meile tundusid need lõputud

läbiotsimised veidi tüütavate-

na, kuid hiljem saime targema-

te inimeste käest teada, et suur

Hiina riik võtab väga tõsiselt

riigis toimuvaid suurüritusi

(sel aastal siis Ülemaailmne

kooriolümpia ja Expo 2010)

ja võimalike terrorirünnakute

ärahoidmiseks rakendatakse

karme turvameetmeid.

Nüüd siis sellest ka, miks me

nii kaugele läksime. Ikka sel-

leks, et näidata kogu maail-

Turba laulu tüdrukud Hiinas edukad!

Kaunid kodud 2010 Lk 8.

Mida toob euro panga-

kliendile?Lk 7.

Ellamaa - valla kõige sport-

likum küla! Lk 6.

13.-22. juulini viibis Turba Gümnaasiumi

Tütarlastekoor suurel Hiina turneel.Viktor Juhanson, Turba Gümnaasiumi direktor

Videoklippe reisi põneva-

matest seikadest Hiinas

saate vaadata aadressil:

http://turba.edu.ee/hiina

Tagasivaade

sündmuste-

rohkele suveleLk 3-6.

Autasustamistseremoonia. Dirigent Iveta Jürisson ja koorivanem Liisa Linnaks.

Hõbemedal ja diplom

Page 2: "Teataja" 1/2011

16. detsember 2010 Võeti vastu Nissi valla 2010. aas-ta lisaeelarve.

Võeti vastu Turba Gümnaasiu-mi põhimäärus.

Muudeti Nissi valla arengukava aastateks 2004-2015.

Anti arvamus Turba Gümnaa-siumi ja Nissi Põhikooli sisehin-damise aruannetele.

Kooskõlastati Turba Lasteaia ja Riisipere Lasteaia sisehindami-se aruanded.

13. jaanuar 2011Nissi valla 2011. aasta eelarve oli esimesel lugemisel.

Nissi Vallavolikogu 9.02.2006. a määruse nr 1 „Toetuste maksmi-se tingimused ja kord“ muutmi-ne oli esimesel lugemisel.

Nissi Vallavolikogu 10. oktoobri 2002 määruse nr 20 „Sotsiaal-sete garantiide kehtestamine“ muutmine oli esimesel lugemi-sel.

Kinnitati Osaühingu Nissi Ela-mud põhikirja muutmine.

10. veebruar 2011Arutati teisel lugemisel 2011. aasta vallaeelarvet, II lugemine katkestati.

Muudeti Nissi Vallavolikogu määrust „Toetuste maksmise

tingimused ja kord“, muudatuse kohaselt makstakse alates 2011. aastast jälle matusetoetust ning suurendati õpilastoetuse mää-ra.

Otsustati, et ka 2011. aastal ei rakendata volikogu 10. oktoobri 2002 määrust nr 20 „Sotsiaalse-te garantiide kehtestamine“.

Algatati Nissi valla noorsoo-töö arengukava 2012–2015 koostamine ja kehtestati lähte-ülesanne.

Otsustati maksta erakorralist toetust ühele erihoolekande-teenust vajavale isikule.

Kinnitati AS Nissi Soojus põhi-kirja muudatused seoses eurole üleminekuga.

Moodustati jaoskonnakomisjo-nid 6. märtsil 2011. a toimuva-teks Riigikogu valimisteks.

Valiti Harju Maakohtu rahva-kohtunikukandidaadiks Rene Kask.

Otsustati koormata Nissi val-lale kuuluv, Siimika külas asuv Selgküla tee L6 kinnistu isikliku kasutusõigusega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks 10 kV maakaabelliini ehitamiseks.

Jäeti algatamata Vanakutseri detailplaneering Jaanika külas.

Arutati esimesel lugemisel Nissi Vallavolikogu 20. jaanuari 2009. a määruse nr 1 „Pedagoogide töötasustamise alused“ muut-mist. •

Nissi Vallavolikogu istungitel otsustatust

27. detsember 2010Väljastati ehitusload Eesti Ener-gia Jaotusvõrk OÜ-le Kivitam-mi külas Kivitammi alajaama piirkonna ja Mustu külas Pauna KAJ ja Mustu KAJ piirkonna re-konstrueerimiseks ning Rudolf Pihlakale Ellamaa külas Elupuu elamu rekonstrueerimiseks; anti kirjalik nõusolek Rudolf Pihlakale Ellamaa külas Elupuu kinnistule garaaži püstitami-seks.

Otsustati jagada Lepaste külas asuv Kanarbiku katastriüksus kaheks katastriüksuseks.

Määrati ekspertiis EELK Nissi Maarja Koguduselt õigusvasta-selt võõrandatud hoonete mak-sumuse määramiseks.

Kiideti heaks Vanakutseri detail planeeringu (Jaanika küla) algatamise otsuse eelnõu ja lähteülesanne.

Otsustati maksta koolitoetust ühele taotlejale 1800 krooni, rehabilitatsioonitoetust ühele taotlejale 820 krooni, hooldeko-dutoetust ühele taotlejale.

Lõpetati hooldajatoetuse maks-mine ühele hooldajale.

Pikendati Turbas Metsa 4-35 korteri üürilepingut kolme aas-ta võrra.

Otsustati teha volikogule ette-panek taastada matusetoetuse maksmine (summas 100€), ja suurendada õpilastoetuse mää-ra.

Lubati ühist liitumist korralda-tud jäätmeveoga kolmele Nur-me küla jäätmevaldajale.

Vabastati üks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga lii-tumisest kolmeks aastaks ning

kolmele jäätmevaldajale lubati konteineri tühjendamist üks kord iga kaheksa nädala tagant.

Turba Kultuurimaja juhataja Anne Kuuse 15.11.2010 ettepa-neku alusel kinnitati Turba Kul-tuurimaja nõukogu koosseis: Katrin Jõeste, Iveta Jürisson, Helle Kaarma, Kaido Katalsepp, Erika Miljan. Nõukogu volitu-sed kehtivad kuni 31.12.2011. a.

Seati hooldus ühele sügava ja ühele raske puudega isikule. Hooldajatele määrati hooldaja-toetus.

Muudeti vallavalitsuse õigusak-te seoses euro kasutusele võt-misega (kõik hinnad arvestati kroonidest eurodesse ametliku kursiga 15,6466).

Algatati OÜ Nissi Elamud põhi-kirja muutmine.

Koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 lg 7 ja Nissi valla 2011. aasta eelarve projekti alusel kinnita-ti lasteaedade kohamaksumus 2011. a järgmiselt: Turba Laste-aed – 2262 eurot aastas, Riisipe-re Lasteaed – 2400 eurot aastas.

Anti üürile üks valla munitsi-paalkorter, nelja isiku taotlused korteri üürimiseks jäeti rahul-damata.

13. jaanuar 2010Väljastati ehitusload Eesti Ener-gia Jaotusvõrk OÜ-le Lehetu ja Ellamaa külas Meldema ala-jaama vahetamiseks ja õhuliini asendamiseks kaabelliiniga ning Valeri Ristolainenile Turbas Tööstuse tn 15 elamu rekonst-rueerimiseks.

Anti kasutusluba Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le Turbas Lehe-

tu tee 13a alajaama kasutami-seks.

Otsustati maksta lasteaiatoetust 7 taotlejale kogusummas 613,60 eurot, koolitoetust õpilaskodu üüri tasumiseks 7 taotlejale ko-gusummas 1431,66 eurot, koo-lilõunatoetust ühele taotlejale summas 68,60 eurot, erakorra-list toetust neljale taotlejale ko-gusummas 209,46 eurot; ühele taotlejale toetuse maksmisest keelduti.

Seati hooldus ühele raske puu-dega isikule ja hooldajale mää-rati hooldajatoetus.

Arutati Nissi valla koolide tegevus kulude katmises osale-misega seonduvaid küsimusi.

Ei nõustutud ühele isikule maa ostueesõigusega erastamisega;

Nõustuti Odulemma külas asu-va Kolju maaüksuse jätmisega riigi omandisse.

Määrati teenindusmaad ka-hele Madila küla, ühele Ürjas-te ja ühele Lehetu küla teele, mida taotletakse munitsipaal-omandisse.

Kooskõlastati bussiliini nr 256 sõiduplaani kavand seoses uue liiniloa taotlemisega (kehtivat sõiduplaani ei muudeta).

Kehtestati uued segaolmejäät-mete korraldatud jäätmeveo teenustasud Nissi vallas alates 1. märtsist 2011. a.

21. jaanuar 2011Väljastati raieluba viie saarvaht-ra raiumiseks Munalaskme kü-las Väikenurga kinnistult.

Maksti lasteaiatoetust 3 taotle-jale kogusummas 230,10 eurot.

Moodustati Nissi valla kriisiko-misjon ja kinnitati selle koos-seis: vallavanem Peedo Kessel, majandusnõunik Kalju Kallas-te, vallavalitsuse liige Taavi Ehr-pais, humanitaarnõunik Kaie Saar, Kaitseliidu Harju maleva Keila malevkonna Nissi kompa-nii pealik Aivo Traks, MTÜ Nis-si Pritsumeeste Ühing juhatuse liikmed Andres Rüüberg ja Uno Sassi ning AS Nissi Soojus juha-taja Jaanus Teder.

Vabastati kaks jäätmevaldajat korraldatud jäätmeveoga liitu-misest, ühe jäätmevaldaja taot-lus jäeti rahuldamata.

2. veebruar 2011Otsustati nõustuda Kivitam-mi külas kolme maaüksuse, Odulemma külas seitsme maa-üksuse ja Riisipere alevikus viie maaüksuse riigi omandisse jät-misega.

Määrati teenindusmaa 11-le val-la munitsipaalomandisse taot-letavale teele.

Otsustati maksta lasteaiatoetust kahele taotlejale kogusummas 122,72 eurot.

Otsustati võimaldada MTÜ-l Nissi Naisselts avalikkusele suunatud tasuta ürituste korral-damiseks tasuta kasutada kul-tuurimajade ruume.

Kahele jäätmevaldajale lubati ühist liitumist.

Kooskõlastati avaliku bussiliini nr 119 sõiduplaani muudatus.

Vähendati OÜ Nissi Elamud osakapitali.

Kinnitati Riisipere Kultuurima-ja nõukogu koosseis. •

Nissi Vallavalitsuse istungitel otsustatust

2 VALLA JUHTIMINE Teataja 1/2011

Kultuurikalender MÄRTS

Tulekul! Nissi valla küladevahelised spordivõistlused

Tulekul! Nissi Põhikooli algklasside etlejate konkurss Riisipere raamatukogus

Tulekul! Mudilaste perepiduhommik Turba Kultuurimajas

Tulekul! Laululusti kontsert Haapsalu Sotsiaalmajas

03.03 kell 17:30 Mõttetalgud Riisipere lasteaias

05.03 kell 19:00 Õhtu „Naistelt naistele“ Lehetu külakeskuses

06.03 Riigikogu Valimised Turba ja Riisipere Kultuurimajas

08.03 Vastlapäev Nissi koolis

08.03 Vastlaliug Lehetus

09.03 Turba pensionäride ühendus tähistab vastlapäeva

09.03 kell 18:00 Kohtumine misjonäride Anu ja Juha Väliahoga Nissi koguduse majas

11.03 kell 19:00 Harjumaa Teatripäev Rahvusooperis Estonia - Giacomo Puccini ooper „Boheem“

12.03 Pidu Turba Kultuurimajas. Peaesineja Koit Toome

13.-20.03 Nissi Põhikooli õpilaste reis Inglismaale

14.03 kell 10:00 Emakeelepäeva ja teatrikuu tähistamine Riisipere lasteaias

14.03 Emakeelepäev Nissi koolis

15.03 kell 11:00 Nissi valla eakad Haapsalu Veekeskuses ujumas

19.-25.03 Tervisenädal Riisipere ja Turba noortetubades

20.03. Nissi Naisselts korraldab: Märka koduvalla inimesi Turba Kultuurimajas

21.03 kell 10:00 Kevade alguse tähistamine Riisipere lasteaias

25.03 kell 19:00 Nissi Noortekeskuse Tervisepidu Riisipere kultuurimajas

26.03 kell 11:00 Ülevallaline laste lauluvõistlus “Riisipere Laululaps 2011” Riisipere kultuurimajas

31.03 Fotograaf Riisipere lasteaias

APRILL

Tulekul! Lihavõttepühade tähistamine koostöös Riisipere kultuurimaja ja Nissi kool

Tulekul! Nissi valla küladevahelised spordivõistlused

Tulekul! Perehommik Turba Kultuurimajas. Näidend „Tuhkatriinu”

Tulekul! Noortele hilisõhtune kino Turba Kultuurimajas. Õudusfilm „Phobos”

02.04 Kevadine tantsuõhtu Turba Kultuurimajas

08.04 Playbox Nissi koolis

15.04 Noorsootöö Memorandumi aastapäeva tähistamine Riisipere kultuurimajas

15.-16.04 Maakondliku lauluvõistluse „Harjumaa Laululaps 2011“ eelvoorud Viimsis

16.04 Turba Kultuurimaja peotantsijad (4.-12.aastased poisid, tüdrukud) osalevad Haapsalu Lasteaias tantsupäeval.

16.04 Nissi Naisselts korraldab heakorrapäeva

16.04 Jüripäeva laat Riisiperes

17.04 kell 12:00 Palmipuudepüha jumalateenistus

20.04 Jüriöö jooks Riisiperes

21.04 kell 18:00 Suure Neljapäeva jumalateenistus armulauaga

22.04 kell 12:00 Suure Reede liturgiline jumalateenistus armulauaga

23.04 Munadepühad Lehetu Külakeskuses

24.04 kell 12:00 I ülestõusmispüha jumalateenistus armulauaga Nissi kirkus

25.04 kell 18:00 II ülestõusmispüha jumalateenistus

30.04 Heakorratalgud Lehetus

JUUBELID 2011

Turba kultuurimaja - 75

Riisipere kultuurimaja naisansambel Laululust - 15

Naisrahvatantsurühm Roosi - 15Ajaleht

"Teataja"Väljaandja: Nissi Vallavalitsus Toimetus: Nissi Vallavalitsus, Nissi Vallavolikogu teabekomisjon

"Teataja" ilmub 6 korda aastas. Järgmine number ilmub aprillis 2011.

Reklaam ja kaastöö: [email protected] Materjalide saatmise tähtaeg 30. märts 2011

Page 3: "Teataja" 1/2011

3KULTUUR JA ELUTeataja 1/2011

Naisseltsi kaks oluli-semat märksõna on märkamine ja hea-tegevus. Nii saigi see-kord märgatud jõulu eel Munalaskme hooldekodu vanureid ja uue aasta alguses lasterikkaid peresid.

23.detsembril sõitsime Muna-laskme hooldekodusse, küla-kostiks kaasas Nissi Põhikooli poistekoor koos dirigent Jaan Vaidlaga ja kohvilauale naiste valmistatud soolased ja ma-gusad suupisted. Pärast lusta-kat kontserti käisid naisseltsi naised kaasavõetud külakosti pakkumas ka nendes tubades, kus hoolealused ise liikuma ei saa. Hea meel on, et meiega koos käisid Munalaskmes ka

volikogu esimees ja Nissi Põhi-kooli direktor Annely Ajaots ning Nissi valla humanitaar-nõunik Kaie Saar.

Naisselts võttis eeskuju Swed-banki üleskutsest koguda kok-ku kroonimündid. Meie soov oli kogutud rahaga märgata oma valla lasterikkaid peresid. Rahakogumise laekad olid üles seatud Nissi ja Turba kauplus-tesse ja Haapsalu maanteel Alexela tankla juures asuvasse

poodi. SUUR AITÄH kaup-luste müüjatele positiivse ja toetava suhtumise eest meie kampaanias. Tänu annetajate-le kogunes raha 3420 krooni.

9. jaanuaril sõidutas FIE Mai-do Kaljur pered Turba kul-tuurimajja. Kutsutud peredes kasvab 4 ja enam alaealist last. Peost sai osa 12 peret. Pärast-lõunat alustasid PIIP ja TUUT oma šõuga, mis võeti laste poolt naeru ja kaasamängi-misega hästi vastu. Naisseltsi naised olid taas nõus näita-ma oma kokakunsti ja katnud peredele rikkaliku peolaua. Söömise vahele mahtusid lus-takad mängud. Lapsed joonis-tasid erinevaid pilte äsjanäh-tud šõust ja mõned pildid jäid üritust meenutama kultuuri-maja stendile.

Jõulueelses saginas jäi kajasta-mata naisseltsi oktoobrikuine üritus. Turba kultuurimajas oli põnev kohtumine Hiina meditsiini doktori Rene Bürk-

landiga. Vaatamata aina kiire-nevale elutempole oli huvilisi ja kuulajaid kohal üle valla.

Uued märkamised alanud aas-tal:

Märtsikuus kohtume meie •valla erudeeritud ja huvita-va persooniga.

16. aprillil tuleme kokku •järjekordsele heakorratal-gule.

Jälgi reklaami ja kohtumiseni!

Nissi Naisseltsi tegemised

Elerin Sagar Nissi valla lastekaitsenõunik

2010. aastal toimus Nissi vallas kaks olu-list sotsiaalprojekti, mille põhilisteks sihtgruppideks olid nii lastega pered kui ka lastega töötavad spetsialistid.

Nissi Vallavalitsus korral-das 2010. aasta kevadest kuni sügiseni projekti ÄRA LÖÖ LAST, mille raames toimusid Riisipere kultuurimajas eri-nevad koolitused eesmärgiga edendada positiivset lastekas-vatust.

2010. aasta sügisel avanes Nissi Vallavalitsusele võimalus olla koostööpartneriks sihtasutu-sele VÄÄRTUSTADES ELU ning perekeskusele SINA ja MINA, kes pakkusid Nissi val-la lastevanematele võimalust osaleda Gordoni Perekoolis ühisprojekti ”Töö- ja pereelu edukas ühildamine tööturul püsimiseks ja tagasi tööturule suundumiseks koostöös ko-halike omavalitsuste spetsia-listidega” raames. Nimetatud koolitus toimus EELK Nissi Maarja koguduse vastreno-

veeritud koguduse majas. Koolitusel osales 17 lapse-vanemat.

Kuigi 2010. aasta projekti-de teemade rõhuasetused olid mõnevõrra erinevad, oli nende projektide ühi-seks eesmärgiks pakkuda toetust ja abi peredele las-te kasvatamisel.

2011. aasta alguses ühines Nissi vald kogu Harju-maad hõlmava projektiga OSKA AIDATA, mille on ellu kutsunud Politsei- ja Piirivalveameti ennetustee-nistus. Antud projekt on suu-natud lasteaedade õpetajatele ja töötajatele, mille eesmär-giks on anda koolituse käigus konkreetseid teadmisi ja os-kusi:

kuidas ära tunda laste füü-•silist, seksuaalset ja vaimset väärkohtlemist – millised on tundemärgid?

kuidas last aidata ja temaga •vestleda eeltoodud teema-del?

kuidas sekkuda ja kuhu •pöörduda abi saamiseks?

kuidas edendada asutuste •ja ametkondade vahelist koostööd?

Nissi vallas toimus projekt OSKA AIDATA Turba laste-aias 11. jaanuaril. Koolituspäe-

va muutis eriliseks asjaolu, et Nissi vallas ei piirdunud koo-lituspäev vaid Turba lasteaia õpetajatega, osalejaid oli ka Riisipere lasteaiast ja Turba Gümnaasiumist. Lisaks tulid koolituspäevale veel ka Kernu valla lasteaia ja kooli õpetajad ning kohaliku omavalitsuse sotsiaalnõunik Merike Lepik. Lääne-Harju politseijaoskon-nast osales koolituspäeval noorsooteenistuse vanem-konstaabel Enely Estaal.

Projekti OSKA AIDATA koo-lituspäev koosnes neljast ettekandest. Põhja Prefek-tuuri kriminaalbüroo laste-kaitsetalituse vanemkomissar Pille Alaver andis ülavaate las-tekaitsetalituse igapäevatööst ja seadusandlusest. Koolip-sühholoog Elena Espe rääkis, kuidas ära tunda abivajavat

last ning kuidas temaga su-helda. Marju Kirst Sotsiaal-kindlustusametist tutvus-tas ohvriabi teenust. Nissi Vallavalitsuse lastekaitse-nõunik Elerin Sagar andis ülevaate kohaliku omava-lituse lastekaitsetööst ja lapse ning pere abistamis-võimalustest.

Eesti Vabariigi lastekait-se seaduse § 59 järgi on iga inimese kohus teatada väärkoheldud ja abivajavast lapsest sotsiaaltalitusele,

politseile või mõnele teisele abiandvale organile.

Alates 01. jaanuarist 2009. aas-tast on võimalik hädasoleva-test lastest teavitada üle-riigi-lisel laste abitelefonil 116 111.

Pille Alaver rõhutas oma ette-kandes korduvalt, et lapse ke-halise ja seksuaalse väärkoht-lemise puhul tuleb kindlasti teavitada politseid. Põhja Pre-fektuuri kriminaalbüroo las-tekaitsetalitus asub Tallinnas Rahumäe tee 6 (tel 612 5921, e-post [email protected]).

Kindlasti võib helistada ka po-litsei lühinumbrile 110.

Abivajavast lapsest tuleb teavi-tada Nissi Vallavalitsuse laste-kaitsenõuniku Elerin Sagarit (tel 608 7236 või 55564552, e-post [email protected]).

Lõpetuseks tänan Turba laste-aia sõbralikku kollektiivi ja juhatajat Maie Joaveskit, kes organiseerisid projekti OSKA AIDATA koolituspäeva ruu-mid, vajaliku tehnika ning suurepärase kohvi ja suupis-ted. •

Lastekaitsealasest ennetustööst Nissi vallas – projekt OSKA AIDATA

Väärkoheldud või abi-vajavast lapsest tuleb kindlasti teada anda. Selleks on 3 võimalust:

Lasteabitelefon 116 111;•

politsei lastekaitsetalitus, •tel. 612 5921 või 110;

Nissi valla lastekaitsenõunik •Elerin Sagar, tel 608 7236.

Foto

: Riin

a Lo

tam

õis.

Nissi Naisselts ja lasterikkad pered täna-vad Sind, kes Sa annetasid raha. Erilised tänud Kaie Saarele ja Elerin Sagarile hea koostöö ja abi eest. Pikad paid Maido Kaljurile ja Turba kultuurimaja juhataja-le Anne Kuusele, kes andsid oma panuse meie heategevusüritusse. Samuti suur aitäh panustamast oma osa šõutrupile “Piip ja Tuut“.

Page 4: "Teataja" 1/2011

Nissi kooli saavutused

Day Lee Holm Nissi kooli õppealajuhataja

2010. aasta lõpus osalesid Nis-si kooli õpilased Harjumaa 8. klasside inglise keele olüm-piaadil, kus õpilane Joan-na Joa saavutas 2. koha. 22. jaanuaril osalesid 3 õpilast üleriigilisel 26. emakeele-olümpiaadi Harjumaa voorul. 25-st Harjumaa koolist oli osalejaid kokku 138. Kahek-sandate klasside arvestuses saavutas esikoha Nissi kooli õpilane Kristin Saar, osales ka Joanna Joa. Ebe Vaarmets saavutas üheksandate klassi-de arvestuses neljanda koha. Aitäh eduka esinemise eest ka juhendajatele Kristel Källole ja Eve Paele! ■

4 HARIDUS Teataja 1/2011

Saskia Sofia Eller 3. klass, Turba Gümnaasium

Kuu on nii ilus ja noor,

aga üldse mitte väga toor.

Hallikas ja muutlik,

külm, kuid suutlik.

Helendav ja suur,

elutute puur.

Jahe ja ilus,

vahel istub pilve vilus.

Kuu on muidu väga hall,

aga ikka suur paks pall.

Kuu on väga sätendav,

valge, kuid helendav.

"Kuu"

Annely Ajaots Nissi kooli direktor

Nissi koolis on alati väärtustatud õpilase, lapsevanema ja kooli ühiseid tegemisi. Nii on Playbox, Moe-show, Jüriööjooks ja Perepäev juba aastate pikkuse tra-ditsiooniga.

Peame oluliseks, et lapse-vanemad saaksid kaasa lüüa ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel aidates ja jul-gustades lapsi oma ideedega. Kuna kooli ühiseid üritusi ja-gub igasse õppeveerandisse, siis kasvas sellest välja idee

kutsuda lapsevanemaid osa-lema ka õpetamisprotsessis. Nende teadmised ja kogemu-sed on väärtuslik täiendus tava pärasele tunnitööle.

Nii toimuski 25. jaanuaril Nissi Põhikoolis esmakordselt ava-tud tunni päev. Päeva eesmärk oli anda lapsevanemale või-malus külastada tunde ja olla ise külalisõpetaja, et teha koo-litunnid lastele meeldejääva-maks ja põnevamaks. Ühtlasi suurendab selline algatus kooli ja kodu omavahelist koostööd. Esimesest Nissi kooli avatud tunni päevast võtsid aktiivselt osa esimese, teise ja neljanda klassi õpilaste emad ja isad. Tarkust jagati inglise keele, eesti keele, kehalise kasvatuse, loodusõpetuse, kunstiõpetuse ja klassijuhatajatundides. Tei-ses ja kolmandas kooliastmes külastas üks lapsevanem ma-temaatikatunde.

Lastele meeldis see päev väga - see oli huvitav ning tekitas mõõdukalt elevust. Tundi andnud vanemate jaoks oli see põnev väljakutse panna end proovile tundmatul alal ning näha, kuidas oma laps klassi-kollektiivis tegelikult on.

Suur tänu aktiivsetele lapse-vanematele, kes meie algatu-sega kaasa tulid! Järgmiseks avatud tunni päevaks jääme ootama säravaid ideid ja veelgi julgemat osavõttu. ■

Pildid: Evelyn Tammaru.

Avatud Nissi kool

Tiina Umbsaar Turba Lasteaia vanemõpetaja

Turba Lasteaia pisipere (noo-rem rühm) oli selle aasta jõu-lupeol tublideks „issideks-emmedeks“ oma karulastele. Mängukarusid tutvustati, viidi tantsima, nendega käidi mett otsimas, nukul külas, söödi kooki ja lauldi magama. Peo lõpuks võeti tantsima ka oma emmed-issid. Tore, et vane-mad said oma tööd sättida nii, et oma põnne juba hommikul peole vaatama tulla.

Lasteaial on juba traditsioo-niks saanud lavastada igaks jõulupeoks näidend. Seekord „proovisime kätt“ päris raske looga „Nukitsamees.“ On ju jõuluaeg see aeg, kus hea või-dab kurja ja kus tugevam aitab nõrgemat. Mõte panna näit-

lema sellel jõulupeol hoopis suured inimesed, tuli abiõpe-taja Enelt. Kogu pedagoogiline personal sai kaasa mängida ja igaüks neist aitas kaasa, nagu oskas. Tore, et oma tihedas graafikus said kõik osatäitjad aega proovides käia. Keskmise

ja vanema rühma lapsed laul-sid ja tantsisid lavastuses osa-täitjate rollidele kaasa.

Kui lavastus jõudis talve aega, ilmus nähtavale jõuluvana, kes tagareast koos teiste pealt-vaatajatega kõike oli jälginud. Lapsed laulsid talle talve- ja jõululaule. Kui vanema ja keskmise rühma „Kustid“ ja „Itid“ olid esitanud „Kingi-soki“ ja „Sussiaja“ laulud sai nende vaev kinkidega tasutud. Tublimad lapsed esitasid jõu-luvanale vahvaid luuletusi.

Pärast pidu ütles üks vanema rühma poiss vahvalt: „Olid lahe nõid, Ene!“

Suur aitäh kõigile abiõpeta-jatele, õpetajatele, lastele ja nende vanematele, kes meid vaatama tulid! Ja aitäh jõulu-vanale, et said aega läbi astu-da! ■

„Olid lahe nõid!“

Eesti Muinsus-kaitse Selts kutsub osalema rahvusvahelisel noorte fotovõist-lusel „Euroopa kultuuripärand aastal 2011“

Fotosid ootame Eesti ajaloo ja kultuuriga seotud paikadest: ajaloolistest hoonetest nii lin-nas kui maal, muistsetest linna-mägedest, kalmistutest, ohvri-kividest, taludest, tuletornidest, mõisatest ja kirikutest - kõigest, mis Eesti küladele ja linnadele nende omapära annab.

Osa võtta võivad kuni 21-aasta-sed noored, fotod palume saa-ta CDl kuni 20. märtsini Eesti Muinsuskaitse Seltsi aadressil Pikk 46, Tallinn 10133.

Lisateave:

www.muinsuskaitse.ee või [email protected]

MõttetalgudRiisipere Lasteaias

03. märtsil kell 17:30Head praegused, endised ja tulevased lapsevanemad, vanavanemad, endised kasvandikud, huvi tundvad val-la kodanikud ja ametnikud, külalised, töötajad.

Riisipere Lasteaia hoolekogu kutsub Teid osalema mõtlemise-arutamise õhtule Riisipere lasteaeda.

Üheskoos vaatame üle lasteaia hetkeolukorra ja kitsas-kohad:

Kas meil on kõik hästi? - kindlasti saab paremini!•

Kas me tahame ja suudame koos muuta meie laste-•aeda omanäolisemaks, lapsesõbralikumaks?

Kas me ise, lastevanematena, peaksime ka midagi •õppima?

Kuidas motiveerida õpetajaid?•

Elus on asju, mida ei saa osta raha eest ja mis ei mak-•sa midagi - tuletame need meelde!

Kõik Teie poolt algatatud teemad ja toredad ideed on alati teretulnud!

Koosolemise ajal on lasteaias avatud lastehoid!

Oma osalusest ja ideedest-ettepanekutest palun teatada

[email protected] mob. 51 78 086•[email protected] mob. 51 035 47•

või teistele hoolekogu liikmetele:

Elina Kutti (liitrühm) [email protected]•Maido Kaljur (noorem rühm) [email protected]•Helis Lall (vanem rühm) [email protected]•Terje Lehtme (lasteaia õpetajate esindaja) •[email protected] Saage (Nissi Vallavalitsuse esindaja) •[email protected]

Ootame aktiivset osavõttu! Hoiame kokku!

Page 5: "Teataja" 1/2011

Aastavahetuspidu Turbas - kodanikud tegid seda jälle!Juba teist korda kogunesid aktiivsed Turba kodanikud novembrikuus kokku, et ühiselt korraldada aleviku aasta-vahetuspidu. Juba teist korda see ka õnnestus! Eeltöö ürituseks oli põhjalik, organiseerijaid palju, tihedad proo-vigraafikud etteasteteks täitsid kogu detsembrikuu. Peo teema „Rahvaste Paabel“ nõudis samuti ettevalmistust - kes laenutas, kes meisterdas, kes sättis selga reisidelt kogunenud rahvustemaatikat. Pidu sai vägev, esinejaid jätkus igale maitsele. Pärast presidendikõnet ja ilutules-tikku algas disko kunagise kohaliku staardiskori Felixiga. Tore oli vaadata, kuidas tantsu lõid kõrvuti noored, vane-mad ja vanavanemad. Tundus, et kõigil oli hea.

Siinkohal suured tänud kõigile, kes ürituse korda-minekuks oma õla alla panid – Nissi vald, MTÜ LifeBuild-Centre, Heli Tamm, Peedo Kessel, Juhan Särgava, Urmas Taal, Urmas Sepp, Toivo Jõulu, Taavi Ehrpais, Maido Kaljur, Jaanus Ajaots, Argo Reinboom, Janek Nozdrenko, Teet Lehtme, Ain Karutoom, Ants Kiisa, Timo Tamm, Tarvo Jõeste, Ain Kilk, Jüri Kaerpõld ja Vaido Holm.

Day Lee Holm

Peotants Turba LasteaiasLastevanemate soovil tegutseb eelmise aasta novembrikuust Turba Lasteaias 5-6-aastastele lastele peotantsuring. Juhendaja on Helve Kruusement. Juba kevadel plaanime esinemisi rühmaüritustel, kultuurimaja pereüritustel ning väljasõi-tu Haapsalu Lasteaeda. Selgus on ka sügiseks - jätkub peotantsuring lasteaias ja kultuurimajja tuleb juurde peotants I-III klassi poistele ja tüdrukutele.

Lapsevanemad, innustage, kiitke, toetage lapsi, kes tegelevad huvitegevusega! Sealt saavad nad oma enda eluks kaasa palju kasulikku! Tantsuoskuse, rütmitunnetuse, esinemisjulguse, suhlemisoskuse, hea rühi, rõõmsa meele!

Anne Kuusk

5KULTUURTeataja 1/2011

"Ise tehtud, hästi tehtud"Nende sõnadega iseloomustan keraamikakursust Turba Kultuuri-majas. 12 naist juhendaja Merle Beljajevi käe all on nii rõõmsad, et saavad ja oskavad ise midagi toredat valmistada.

Anne Kuusk

Terje Lehtme Riisipere lasteaia õpetaja ja hoole-kogu liige

Jõulukuu on lastele kõige oodatum aeg aas-tas. Oodatakse ju päka-pikke ja jõuluvana, kes lastele kingitustega meelehead valmista-vad.

Kuu esimesel reedel korraldatak-se meie majas jõululaata. See on muutunud juba traditsiooniks. Juba varakult hakkavad emad, isad, vanaemad ja lasteaiaõpeta-jad kaarte ja kingitusi valmista-ma, küpsetatakse ka piparkooke ja muffineid. Sel aastal kaunistas lapsi Tauri Väli ema näomaalin-gutega. Väga kenad olid, täname! Täname ka naisseltsi, kes andis

oma panuse! Igal aastal on ava-tud ka jõulukohvik. Kolmel aastal on lasteaia hoolekogu püüdnud vanemate abiga heategevuslikus korras lasteaiale midagi vajalik-ku muretseda. Alustasime män-guväljaku uuendamisega, 2010 oli raamatuaasta ja sel aastal pa-nustame uute suuskade ostmisse .Suur tänu vanematele, kellel on olnud "suur süda" ja kes nendele ettevõtmistele õla alla pannud on.

Lasteaia hoolekogu ettevõtmi-sel sündis idee, mis sai teoks LEADER programmi rahasta-mise kaasabil. See projekt toob teatri ja teatriga seotud salapära

lastele lähemale. Kaasatud on ka Turba Lasteaed. Täname projek-tikirjutajat Kristi Värvi. Jõulu-kuul saigi teoks 3 teatrietendust teatris ESTONIA. Käisime vaa-tamas jõulumuusikali "Mõmmi jõuluaabits", mis oli meeldejääv teatrielamus! Märtsis, teatrikuul, on plaanis Turba ja meie lasteaia vahel korraldada vastastikused külaskäigud, kus esitatakse õpi-tud näidendid, tantsud ja laulud (karuteemalised). Külla ootame ka näitlejat ja grimeerijat-näo-maalingute tegijat. Ootame põ-nevusega!

See talv on jälle lumerohke ja ras-ke nii inimestele kui loomadele. Teist aastat on lapsed käinud metsas loomi söötmas. Lapsed on kodust kaasa võtnud midagi, mis on loomadele maiuspalaks. Tehakse ka lõket, peetakse pikni-ku ja imetletakse metsa vaikust ja ilu.

Jõulupeo hommikul vudisid laste aia õuel ringi päkapikud, latern ühes käes ja teises korv maiustustega, et kostitada lap-si ja vanemaid. Jõulupeo aitas muuta tujuküllaseks Ivo Eensalu mõmmi rollis.

Ees ootab uus aasta uute tege-mistega. Eelmisel talvel valmis lumelinn lasteaia ja kooli vahel. Ka sel aastal võttis lasteaia hoo-lekogu plaani lumelinna ehituse.

Teguderohket aastat kõigile! ■

Jõulukuu Riisipere Lasteaias

Koduküla kontsert20.veebruaril tähistas Turba Kultuurimaja kontserdiga meie vabariigi 93.sünnipäeva. Pidupäeva hõngulisi etteasteid sai publik nautida pea kõigi maja taidluskollektiivide poolt. Tervistuskõne pidas meie vallavanem Peedo Kessel. Pidu lõppes ühise „Kaera-Jaani” tantsimisega.

Hea, kui meie kultuurimajades on sellised toredad kollektiivid oma vahvate juhenda-jatega, kellega koos külaüritused peetud saab!

Minul aga hea mõelda - küll on tore niimoo-di tööd teha! Just sellisena Eesti küla elab!

Anne Kuusk

Page 6: "Teataja" 1/2011

Jüri Kaerpõld treener

Ka sellel aastal toimusid Harjumaa koolidevahe-lised meistrivõistlused võrkpallis, millest võttis osa Turba Gümnaasium.

Olime jälle tublid nagu eelnevalgi aastal. Näitasime üles suurt võiduta-het ja tulime koju medalitega. Poisid vanusegrupis 7.-9. klass saavutasid II koha, kuid tüdrukud vanusegru-pis 7.-9. klass võitlesid välja I koha. Seega on Turba tüdrukud selle aasta

Harjumaa meistrid võrkpallis.

Meie tüdrukud lähevad kevadel esindama Turba Gümnaasiumi va-bariiklikel võrkpalli meistrivõistlus-tel. Hoiame neile pöialt!

Poiste võistkonda kuulusid: Vahur Pilk, Jan Vilokas, Reijo Kitsemets, Voldemar Loit, Kenert Kaarma, Eric Paimla, Kristjan Kaasik.

Tüdrukute võistkonda kuulusid: Anette Kaerpõld, Elys Pumbert, Anu Jõulu, Rebeka Joa, Maret Niitla, Lily Karu.

Võrkpallitreener Jüri Kaerpõld tä-nab kõiki tublisid lapsi heade tule-muste eest! •

Turba võrkpall maakonna tipus!

6 SPORT

Jaanuari keskel toi-musid Harju maa-konna meistrivõist-lused kergejõustikus. Käisime ka oma treeninggrupi lastega võistlemas ja meil läks ülihästi.

Tulemused olid järgmised:

Ats Kiisa - I koht poiste A klassi kuulitõukes ;

Anette Kaerpõld - III koht tüdrukute B klassi kuulitõu-kes;

Taavo Karja - III koht poiste B klassi kuulitõukes ja III koht poiste B klassi 60 m jooksus;

Harry Säär - III koht poiste A klassi 800 m jooksus;

Egert Miljan - III koht mees-te kuulitõukes.

Arvestades, et meil on enamus alles väga kogenematud võist-lejad, oli see kindlasti meeldi-vaks üllatuseks.

Edaspidiseks üritan leida või-malused ka Eesti meistrivõist-lustel osalemiseks.

Ilusat talve jätku kõikidele!

Artikli kirjutamise ja lehe il-mumise vahel jõudis Ats Kiisa võita esikohad ka Eesti A klassi meistrivõistlustel kuulitõukes (5 kg kuul 15.65 m) ja kõrgus-hüppes (1.89) ning Egert Mil-jan saavutas Eesti juunioride meistrivõistlustel uue isikliku kuulitõuke rekordiga 15.46 suurepärase teise koha. •

Noored kergejõustiklased Harjumaa meistrivõistlustel väga edukad

Kaie Ehrpais

Talvine lumerohkus rõõmustab jätkuvalt suu-sahuvilisi ning suusarada Alemal on nii kohalike kui kaugemalt tulnute seas väga populaarne koht. Suusatajad saavad valida kahe eri-neva distantsi vahel: 3 km ja 1,5 km, väike ring on õhtuti valgustatud. Val-gustuse lülitab suusataja ise suusa-raja alguses asuvast lülitist sisse ja viimasena rajalt lahkuv sõitja lülitab valgustuse välja. Selline suusaraja kasutajate usaldusele ja vastutus-

tundele põhinev süsteem on siiani hästi töötanud.

Alema karikavõistlus suusatamises toimus juba viieteistkümnendat aastat, karikavõistlustel osales 76 suusatajat. Kavas oli kolm etappi: 2 klassikalises ja üks vabastiilis. Punkti arvestusse läksid ühe klassika-lise ja ühe vabastiili etapi tulemused. Kui kaks võistlejat jäid karikavõist-luse arvestuses ühesuguse punkti-summaga, siis eelistati klassika eta-pil parima koha või ajaga võistlejat.

Kuigi karikavõistlused on selleks talveks läbi saanud, on suusarada jätkuvalt hooldatud ja avatud. Pide-valt uuendatud infot suusaraja olu-korrast leiab ERR lumeinfo lehelt http://sport.err.ee/lumeinfo.php •

Alema XV karikavõistlused

Koht| Nimi | Punkte

Vanuseklass M<9 1. Mihkel Vaaramaa 452. Madis Laaser 373. Priit Peterson 374. Eerik Ehrpais 305. Taavo Ehrpais 296. Rasmus Raadik 267. Jürgen Lehtme 268. Henri Peterson 219. Ott Ajaots 1710. Silver Meresmäe 1511. Märt Maasikas 1312. Sander Saaring 1213. Oliver Meresmäe 9Vanuseklass N<91. Annika Saaring 452. Marlen Enok 453. Sanna Ylonen 354. Kaidi Alamaa 345. Elis Alamaa 156. Mari Maasikas 15Vanuseklass M10-121. Ralf Elfenbein 452. Tarmo Mäemets 373. Kaur Pesor 254. Jarko-Jael Jõessar 255. Aleks Kroon 206. Alois Saar 15Vanuseklass N10-121. Alondra Saar 452. Kai Kivastik 45Vanuseklass M13-151. Siim Pesor 502. Gent Gubinski 423. Sten-Eerik Ottender 20Vanuseklass N13-151. Siiri Raav 502. Kaisa Ehrpais 40Vanuseklass M16-211. Siim Oras 452. Peeter Tarvis 2 453. Raimond Lepiste 424. Siim Luhaorg 295. Arvi Alamaa 176. Silver Trigub 157. Madis Kivastik 13Vanuseklass N16-211. Katrin Vinkel 25Vanuseklass M22-441. Kaido Pesor 502. Ain Kilk 403. Enrico Salk 384. Martin Tamm 345. Priit Karjane 346. Tenno Alamaa 327. Rene Hanni 258. Aivo Traks 249. Taavi Ehrpais 2110. Rauno Peel 1311. Rasmus Heinla 1212. Ivo Kivastik 1213. Meelis Peterson 1214. Priit Laanekivi 1115. Indrek Püss 916. Marek Saar 717. Mehis Metsma 618. Eduard Meresmäe 5Vanuseklass N22-441. Annely Ajaots 422. Annely Gubinski 403. Anneli Aas 314. Karin Lehtme 305. Õnne Kivastik 256. Raina Vaarmaa 257. Moonika Loel 208. Kairi Peel 149. Mari-Liis Kaljur 12Vanuseklass M>451. Olev Murd 502. Peeter Tarvis 1 423. Ats Kütt 404. Tõnis Leier 305. Toomas Moor 176. Aare Heinla 14Vanuseklass N>451. Aivi Tarvis 502. Juta Lehtme 453. Kairi Vaarmaa 20

Ants Kiisa Treener

Ats Kiisa ja treener Ants Kiisa

Stardib kõige noorema vanusegrupi poiste karikavõitja Mihkel Vaarmaa.

Suusasõbrad peale autasustamist.

Page 7: "Teataja" 1/2011

7TURVALISUSTeataja 1/2011

Helen Saliste issi valla noorsookonstaabel

Noorsookonstaablite prioriteet on jätku-valt alaealiste õigus-kuulekal teel hoidmi-ne ning eksijate sinna tagasisuunamine.

Vaadates möödunud aasta sta-tistikat saab öelda, et alaealis-te õigusrikkumised seisnevad enim alkoholi- ja tubakatoo-dete tarvitamises ning sellest tulenevalt paneb noorsoopo-litsei koostöös kohaliku oma-valitusega põhirõhu ennetus-tööle. Üldjoontes on alaealiste õiguskuulekus jäänud samale tasemele. Kindlasti jätkame tihedat koostööd nii koolide kui ka vallavalitsusega, et hoi-da meie noored seadusekuule-kal teel.

Nissi valla alaealiste tegemis-tes on märgata, et noored on õiguskuulekamad ja tunnevad seadusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi hästi. Täna võib öelda, et üldpilt on sarnane 2009. aastaga. Kokku rikkusid alaealised 2010. aastal Nissi vallas seadust 52 korral (2009. aastal oli rikkumisi 40, 2008. aastal aga 104). Rikkumisi pa-nevad toime nii poisid kui ka tüdrukud.

Eriti murettekitav on asjaolu, et 12 korral oli tegemist pisi-varguste ja lõhkumistega. 11 korral tarbiti alkoholi ja sama palju 11 korral tubakatooteid. Liiklusseadust rikkusid alaea-lised 9 korral ning registreeriti

ka 1 narkootilise aine tarbimi-ne.

Ennetustöö osas oli möödu-nud aasta samuti töine. 2010. aastal pidasid Lääne-Harju politseijaoskonna noorsoopo-litseinikud Nissi valla kooli-de algklassides liiklusalaseid loenguid. Võtsime osa Turba lasteaias toimunud perepäe-vast ja Nissi kooli perepäevast, mis oli meile igati meeldivaks elamuseks. Nissi Vallavalitsus koostöös politseiga andis igale õpilasele helkuri ning noor-soopolitsei pidas helkuri oluli-susest ka loengu.

On jätkunud hea koostöö Nissi vallavalitsuse, Nissi põhikooli, Turba gümnaasiumi, Nissi val-la noortekeskusega ja Riisipe-re kultuurimajaga. Hea meel on tõdeda, et tihti antakse po-litseile juhtumitest teada ning vajadusel sekkuvad inimesed ka ise õigusrikkumiste tõkes-tamisse, mis näitab tublit ko-

danikuaktiivusust. Noorsoo-konstaabel on kontrollinud ka enamikke noorteüritusi.

Juba täna võib öelda, et ka käesolev aasta tuleb noorsoo-konstaablile töine. Jätkame koolide külastusi ning nii palju kui võimalik peame õpilastele loenguid sellest, kuidas õigus-kuulekalt käituda ning oma aega mõnusalt sisustada nii, et see seaduse piiridesse mahub. Lastevanematele on siinkohal palve, et tundke pidevalt huvi oma laste tegemiste vastu.

Meeldetuletuseks, et Nissi val-la avaliku korra eeskirja järgi peab alla 16-aastane laps ole-ma kodus kell 23:00. ■

Noorsoopolitsei tööst Nissi vallas 2010. aastal

Helen Kuuseoja Põhja-Eesti Päästekeskuse juhtivspetsialist

Igal aastalõpul loen-davad riigiasutused kokku kurba statis-tikat – tulekahjudes hukkunud, liiklus-õnnetuses elu kaota-nud, uppunud...

Lihtne on süüdistada riigi ma-janduslikku olukorda ja selle-ga kaasnevat komandode sul-gemist, päästjate/politseinike vähesust, reageerimiseks ku-luvat aega jms. Kuid mille pea-le inimesed tavaliselt ei mõtle, on küsimus – kas me oleksime saanud õnnetuse ärahoidmi-seks ka midagi ise ära teha?

Juba aastaid töötavad pääste- ja politseiasutustes nn enne-tajad, kelle töö on üks suur osa kurva statistika vähendamises. Põhja-Eesti Päästekeskuses töötab sellel alal kuus inimest (lisaks veel põhitöö kõrvalt kümneid päästjaid ja pääste-ametnikke), kes igapäevaselt inimesi tule- ja veeohutuse alal harimas käivad. Projekte, mille raames huvitatuid nii koolitatakse, teavitatakse kui ka nõustatakse, on ligi paar-kümmend. Mõned näited:

lasteaialastele „Nublu ai-•tab“, kus räägitakse tuleo-hutuse algtõdedest „Nublu keeles“;

alglassides „Tean tulest“ ja •põhikoolis „Kaitse end ja aita teist“ (pääste, politsei ja Punase Risti ühisprojekt, kus õpetatakse nii liiklus- ja tuleohutust kui ka esma-abi);

gümnaasiumiõpilastele •õpetati sel aastal esimest korda veeohutuse põhitõ-desid;

praktilisi õppepäevi korral-•datakse nii puudega inimes-tele, eakatele, külavanema-tele kui ka sel aastal esimest korda Tallinna ja Harjumaa lasteaiaõpetajatele;

tule- ja muu ohutuse koh-•ta rohkem saab teada aina

laiemalt levivatel valdade ja linnade ohutuspäevadelt.

Kuid mis on kodanike harimi-se eesmärk? Ranges vormis riigiametnikku seostatakse tihti vaid karmide nõudmisega (mis sageli omakorda seostub rahaga), unustatakse aga kõi-ge tähtsam, mida ei saa rahas mõõta – turvalisem elu.

Miks on enamasti nii, et kui autojuht põhjustab hooli-matusest liiklusõnnetuse, mõistab üldsus ta hukka ja kurjategijaks, kui aga inime-ne jätab küünla järelevalveta, ahju/korstna hooldamata või kasutab vananenud elektri-seadmeid ning sellest tulekah-ju sünnib (kõige tavalisemad tulekahjude põhjused), on ta ohver, kellele tingimusteta abi pakutakse. Loomulikult on ligimeste abikäsi alati vajalik,

kuid süüdlane ja kahjuks ka suurim kannataja on lõppkokkuvõttes ikka inimene ise.

Just selleks ongi tarvis ennetustööd ja selle va-jalikkuse teadvustamist. Kõige lihtsam on alusta-da ise ja ABC-st:

1) vaadata üle oma kodud ja eluviisid, et olla kindel nende turvalisuses nii kuritegevuse, tuleohu-tuse jms mõistes;

2) küsida nõu/abi mõnelt spetsialistilt või isegi ko-guda kokku huvilised ja kutsuda end koolitama mõni spetsialist.

Kui tuttavat päästjat/po-litseinikku kuskilt võtta pole, saab näiteks tule-ohutuse seisukohalt abi

päästeala infotelefonilt 1524, samalt numbrilt saab ka kon-takte inimeste kohta, kes on valmis kohale tulema ja tule-ohutusest rääkima – kindlasti võiksid seda teha külaseltsid, korteriühistud, klubid jms ko-gukonna huvide eest seisvad grupid.

Õnnetuste eest pole kaitstud keegi ja alati juhtuvad need ootamatult, seega tuleb väga hoolikalt jälgida, et me ise oma mõtlematusest ja hoolimatu-sest neid ei põhjustaks ja et me oskaks tegutseda, kui midagi säärast siiski juhtub. Seega – õppige ja teadvustage, kuidas õnnetusi vältida ning kuidas vajadusel korral õnnetuste ta-gajärgedega hakkama saada. Vaid nii pääseme igapäevastest kurbadest uudistest järjekord-sete kaotatud elude kohta. •

Mis päästab inimelusid? Millest alustada, et õnnetus ei juhtuks?Kõige esimese asjana tuleb läbi mõelda, millised ohud perekon-da, aga eriti üksi kodus olevaid lapsi või eakaid üldse varitseda võivad. Tegelikkus pakub terve rea täiesti kontrollimatuid si-tuatsioone, aga üht-teist võib siiski ette kujutada. Näiteks, et toas ja eriti voodis suitsetamine pole tõesti hea mõte.

Alustage lihtsatest asjadest: Kas tikud või gaasisüütaja on •lastele kättesaamatus kohas või vedelevad niisama laual?

Kas suitsuandur on laes, pa-•tarei sees?

Kas gaasipliidi vahetus lä-•heduses ripuvad pajalapid või lendlevad tubade tuulu-tamisel tuleleekideni sün-teetilisest kangast (s.t. eriti kergesti süttivad ja kiiresti põlevad) kardinad?

Kui kaugel teie kodust ha-•katakse kevadel kulu põle-tama?

Kas korsten on muutunud •ajapikku juba lausa hõre-daks?

Kas ajalehekorvi hoiate plii-•disuu ees?

Kas kõik teavad, mida teha, •kui pannil süttib rasv põle-ma? Ka need lapsed, kes ise endale kalapulki soojenda-vad?

Mõelge läbi kõik võimalu-•sed, kuidas tuli võiks alguse saada teie kodus või ka väl-jaspool kodu ja kuidas ohtu saaks ära hoida.

MTÜ Eesti Naabrivalve ja Põhja-Eesti Pääste-keskuse ühine ennetusprojekt "Vabatahtlikel baseeruva tugiteenuse arendamine hajaasus-tuses" tunnustati detsembri alguses Brüsselis toimunud EUCPNi (Euroopa Kuritegevuse Ennetamise Võrgustik) parimate kodu turvali-sust puudutavate ennetusprojektide konkursil kõige innovaatilisema projekti nimetusega. Pilootprojekt käivitati Euroopa Sotsiaalfondi toetusel 2009. aasta detsembris ja lõppeb 2011. aasta aprillis. Projekti käigus paigaldati Saue,

Kiili ja Kernu valla kaugemates külades üksi elavale kümnele eakale mobiilsidel tuginev valvesüsteem - suitsuandur ja hädaabinupp. Tulekahjust või hädaabinupu häirest annab vabatahtlikule, kelleks on lähim naaber või ak-tiivne külakogukonna liige, teada mobiilile saa-buv sõnum. Õnnetuse teatele saab vabatahtlik kiiresti reageerida, et selgeks teha häire põhjus ning vajadusel abi anda ja/või kutsuda. Vaba-tahtlikud reageerijad läbisid projektis osalemi-seks nii tuleohutuse- kui ka esmaabikursuse.Fo

to: A

ndre

s P

utti

ng

Page 8: "Teataja" 1/2011

8 Teataja 1/2011

OST-MÜÜKMüüa lõhutud küttepuu. Hind alates 28 EUR/m³. Mõisama PM OÜ, tel 5082964 ■

Igale lapselepõhiharidus

oma kodukohast!

Annely AjaotsTel: 52 81 428 E-mail: [email protected] kandidaat Harju- ja Raplamaal

393

detsembris 2010:Aadi Heinsaar (Riisipere)Meinhard Pisang (Siimika)Salma Peebo (Riisipere)Silvi Uibomäe (Lehetu)

jaanuaris 2011:Viktor Koptelkov (Turba)Evi Uuemõis (Riisipere)

veebruaris 2011:Alvina Lilleorg (Siimika)Elvine Salulo (Ürjaste)Kalju Kivi (Riisipere)

Meie hulgast on lahkunud:

jaanuaris 2011:Laine Jänes 85 (Turba)Malle Tiisker 70 (Turba)Laine Tulmin 70 (Odulemma)

veebruaris 2011:Alvina Lilleorg 91 (Siimika)Helmi Baldin 85 (Turba)Aliide Kopelmaa 80 (Turba)Astrid Härm 80 (Riisipere)Helju Dorbek 75 (Turba)Anne Käsper 75 (Vilumäe)Valentina Filentsova 75 (Turba)Ilmar Alisfeldt 75 (Ellamaa)

Juubilarid:

detsembris:Tanel Heinsaar

jaanuaris:Karmen ReiLaura Sassi

Arthur Daniel Saage

Uued valla-kodanikud:

www.metsaliitto.eem

Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,Ostame metsamaterjali,raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.raieõigust ja metsakinnistuid.

www.metsaliitto.ee

Tel: e-post: @metsaliitto.

Pakitud

Kohalevedu

AutoteenindusSõidukiremont

RehvitöödOÜ Loitmann

Ellamaa küla, Nissi v, tel. 504 6618

[email protected]

RÕIVAMUDELIDEha Ruutu

Näitus avatud laupäevadel

alates 22. jaanuar12.00- 14.00

Turbas, Aia 2-11

Hea Nissi valla elanik!

Oled oodatud teisipäeval, 01. märtsil kell 18:30 Rii-sipere Raamatukogusse, kus riiklik lepitaja Henn Pärn jagab mõtteid teemal "Ausalt ja avameelselt po-liitikast". Üritus on kõigile tasuta!

Töötoas tuli konstrueerida uus rattatarvik, mis kinnitataks töötoa lõpuks mudelina ratta külge. Töötuba kestis kaks aka-deemilist tundi, millest esime-ne keskendus peamiselt teoo-riale ning teine reaalse mudeli konstrueerimisele. Lõppla-hendusena sündisid mitmed huvitavad ning kasulikud tar-vikud – näiteks piknikuratas külmkapi ja kätesoojendu-sega, dünamoga käte- ja ist-mesoojendus, ökosadul ning päikeseenergiat kasutav mas-saažitool jalgrattale.

Rattatarvikuid tuli töötoa lõ-pus esitleda Nutika Rattatar-viku konkursi žüriile. Põhi-kooli osas osutuks võitjaks töö märgusõnaga „Vihmavari“, mis kujutas endast vihmakait-set, varikatust ning kojamehi jalgrattale), töö autoriteks Ly Libert, Alice Leetsaar, Liis Leetsaar, Laura Lilleorg, Jaan Ojasild ja Aku Kapanen. Güm-naasiumi osas valiti võitjaks „Varastevastane signalisat-sioon“, töö autoriteks Anu

Jõulu, Maria Kivja, Rando Ti-hane ja Fredi Raba.

Töötube juhendasid Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli magistrandid.

Töötubadega samaaegselt eks-poneeriti koolis Eesti noore tootedisaineri auhinna SÄSI 2010 nominentide tööde näi-tust.

Meie kooli võidutööd osalevad SÄSI 2011 konkursil. •

IDE töötuba Turba GümnaasiumisMis on IDE töötoad?IDE: insener, disainer, ettevõtjaGümnaasiumiastme õpilastele suunatud „IDE: insener, di-sainer, ettevõtja“ õpitoad keskenduvad uute äriideede välja töötamisele, kus põhirõhk on erinevate erialade koostööl ja sünergial. Töötubades simuleeritakse tootearendustiimide tööd ning ühtlasi selgitatakse eelnimetatud erialade spetsii-fi kaid ning nende rolli edukas tootearenduses.

Eesti Disainikeskuse, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Kuns-tiakadeemia koostöös läbiviidavad kahetunnised töötoad koosnevad lühikesest teooriaosast ning praktilisest rühma-tööst, mille käigus kogutakse ajurünnaku abil ideid, analüü-sitakse neid ja valitakse edasiarendamiseks parim; määratle-takse toote sihtrühm ja sihtrühma eelistused; visandatakse, modelleeritakse ja testitakse toodet.

Töötoa tulemusena on õpilased saanud esialgse ülevaate in-seneeriast, disainist ja ettevõtlusest ning nende kolme vald-konna koostööst uute toodete väljatöötamisel, samuti õppi-nud meeskonnatööd ja saanud kogemuse ideest prototüübini jõudmise protsessist.

Projekti toetavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Kul-tuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Tehni-kaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia.

Anne-May KaldojaTG õpilasomavalitsuse president

04. veebruaril toimus Turba Gümnaasiumis tootearenduse töötuba IDE. 9.- 12. klassi õpi-lastele suunatud töötoa eesmärgiks oli anda noortele esmast ettekujutust inseneeriast, disainist, ettevõtlusest ning nende kolme valdkonna edukast koostööst uue toote sün-dimise jaoks.

IDE töötuba Turba Gümnaasiumis