sisukord üritused

Nr 5 veebruar 2007

Märts03.03 - 11.00 Alema karika-võistlused suusatamises. Klassi-kaline sõidustiil.5.-9.03 - Tüdrukute nädal Nissi koolis09.03 - Harjumaa Teatripäev. Rahvusooper Estonia ühiskülas-tus12.03 - Riisipere kultuurima-ja põnnikoolis traumaennetuse loeng lastevanematele.14.03 - Emakeelepäeva kultuur-hommik Nissi koolis20.03 - „Sportimine – kas tervis või trauma” Riisipere kultuuri-majas20.03 - Riisipere kammerkoor – Kevadekuulutus21.03 - 11.00 Salong - Teater Riisipere kultuurimajas „Kilplas-te küla”31.03 - 12.00 “Riisipere Lau-lulaps 2007” Riisipere kultuuri-majas.

aprill05.04 - Playbox Nissi Põhikoo-lis14.04 - Vokaalansamblite fes-tival „Veskitammi Lauluratas 2007” Veskitammi Kultuurikes-kuses20.04 - Riisipere kammerkoori kevadkontsert23.04 - Nissi Põhikooli jüriöö-jooks21-22.04 - “Harjumaa Laulu-laps 2006” eelvoorud Keila Kul-tuurikeskuses28.04 - “Harjumaa Laululaps 2006” finaal Keila Kultuurikes-kuses

Mai11.05 - Emadepäeva kontsert Turba kultuurimajas11.05 - Emadepäeva kontsert Nissi Põhikoolis13.05 - Emadepäeva Riisipere kultuurimajas19.05 - Perepäev Nissi Põhikoo-lis26.05 - Nissi valla kevadpidu26.05 - Turba naiskoor Nelli, Kose naiskoor Meelika ja Türn-pu ühiskontsert Nissi kirikus: F. Schubert G-duur Missa.

“Aasta on alanud edukalt ja peamine ülesanne täna on panna kokku valla eelarve.”

Heiki PajurLoe lähemalt vallavane-ma veerust, lk. 2

Vallavalitsuse istungitel otsustatust saab lugeda lk. 2 ja 3

Vallavolikogu istungitel otsustatust saab lugeda lk. 3

“Nissi valla rahvas on olnud nutikas ja nõudlik. Soove ja ideid on jätku-nud alati rohkemaks kui vahendeid on parasjagu käepärast.”

“Valida tuleb igal juhul, sest iga hääl on väga tähtis - ühe häälega on ennemgi suuri asju korda saadetud!”

Juhan särgavaLähenevatest valimistest kirjutab Nissi valla voli-kogu esimees lk. 2

Lehetu Külaselts sai 10 aastat vanaks. Kokku võ-tab esinaine Olvia Laur,lk. 3

Uuest Metsaseadusest saab lugeda lk. 3

Põhjalik ülevaade Nissi vallas makstavatest toe-tustest, lk. 4

viktor JuhansonTurba Gümnaasiumi direktor

Kõigepealt hästi lühidalt eelmi-sest, 2006. aastast.

Märts - Lastekoor saavutas rahvusvahelisel muusikafestivalil Young2006Praque III koha (di-rigent Iveta Jürisson)

Aprill - Harju Maakonna Aasta Õpetajaks ja Nissi valla hariduspreemia laureaadiks vali-ti muusikaõpetaja Iveta Jürisson

Noored peastarvutajad saa-vutasid pranglimise (peastarvu-tamise) võistlustel Harju Maa-konnas I koha (juhendaja Tiiu Pajur)

Mai - Euroopa Liidu Come-nius projekti raames osalesid jalgpallipoisid ja tüdrukud rah-vusvahelisel jalgpalliturniiril Ei-senbergis, Saksamaal

Juuni - Kuldmedaliga lõpetas gümnaasiumi Kairi Värv

Turba Lionsklubi haridussti-pendiumi sai Kairi Värv (12.kl.)

TV 10 olümpiastarti kerge-jõustikuvõistlustel saavutas kooli võistkond Harju Maakonnas I koha ja vabariigis V koha (tree-ner Ester Legonkov)

September - Kooli juubel „50 aastat keskharidust Turba koo-lis”, ilmus teemakohane raamat, kooli vilistlased kinkisid koolile klaveri

Oktoober - Kooli külastas haridusminister Mailis Reps, kes kohtus õpilaste ja õpetajatega

November - Kodanikupäeval külastas kooli siseminister Kalle Laanet, kes samuti kohtus nii õpilaste kui õpetajatega

Detsember - Turba Lionsklu-bi haridusstipendiumi laureaati-deks valiti Piret Rebane (12.kl.) ja Maarek Gendrikson (11.kl.)

Ja nüüd lühidalt ka 2007.a täht-samatest tegemistest.Veebruaris sõidavad tublimad

gümnaasiumiosa õpilased õppe-reisile Moskvasse.Märtsikuus alustame projektiga

„vilistlaselt õpilasele”. Selle pro-jekti raames kutsume kooli meie tuntumaid vilistlasi kohtuma meie gümnasistidega.Aprillikuus sõidavad meie kooli

30 õpilast Prantsusmaale, Stras-bourgi linna, et tutvuda europar-

lamendi tööga, kohtuda euroopa liidu riikide noorte ja Eestist pärit europarlamendi saadikutega. Suvel toimub õpilasvahetus

Sutton Coldfieldi (Inglismaa) Fairfax School`i ja Turba Güm-naasiumi vahel. Juulikuus võtab lastekoor osa X Noorte Laulu- ja Tantsupeost. Oktoobris sõidab lastekoor

Itaaliasse, rahvusvahelisele muu-sikafestivalile, kus esindab Eestit lastekooride kategoorias.Tundub, et selle aasta märksõ-

naks ssabki sport, sest väga palju on just üritusi ja ettevõtmisi seo-tud spordiga. Edukas algus ongi juba tehtud. Peale TV 10 olüm-piastarti kergejõustikuvõistluste vabariiklikku I etappi oleme 4. kohal, kuid eesmärgiks on suvel Kärdlas toimuvasse finaali ja tul-la esimese kolme sekka. Sügisel alustame korvpallikalla-

kuga ja plaanis on osa paljudest võistlustest nii kodu kui välis-maal. Mõnest probleemist tahaks ka

vallarahvast (lapsevanemaid) teavitada.Viimasel aastal on teravnenud

kaadriprobleem koolis. Õppe-aasta alguses lahkusid koolist elukoha vahetuse tõttu 2 õpe-tajat ja vaatamata intensiivsele otsimisele ei ole tulnud uksetaha ühtegi soovijat. Kui algklasside õpetajaid on võimalik veel kui-dagi moodi leida, siis gümnaa-siuosa õpetajatega on olukord väga keeruline. Oma osa män-gib siin kindlasti väga suur vas-tutus noore inimese tuleviku ees (riigieksamid). Ja teiseks on meil siin koolis tohutu beebibuum (momendil neli naist töölt ära), mis on ju igati tore, aga kooliju-hile parajat peavalu valmistab. Ja kui külanaiste juttu uskuda, siis ei ole see veel kõik....Loomulikult saavad kõik tun-

nid antud, kuid osa õpetajaid peavad tegema ületunde, mis ei ole hea.Arvan, et õpetajate probleemi

lahenduseks tuleks valla voliko-gul kindlasti tõsta õpetajate pal-kasid vabariigi miinimumpalgast tunduvalt kõrgemaks, ning leida teisigi „präänikuid”, mis moti-veeriks õpetajaid tööle tulema Nissi valda.

Teiseks tahaks rääkida puudu-mistest. Analüüsides esimese poolaasta tulemusi torkab sil-ma, et osa õpilasi puudub ikka arutult palju koolist. Kusjuures palju on tunde, kus õpilased puuduvad vanemate loal. Mulle tundub, et osa lapsevanemaid kirjutab neid vabandusi ikka lii-ga kergekäeliselt. Peale selle veel põhjuseta puudumised. Lausa ime siis, et sellised õpilased veel rahuldavalt koolis edasi jõuavad. Ühesõnaga palun teilt rangemalt kontrolli selles küsimuses. See jutt ei käi loomulikult kõikide lastevanemete kohta. Samas on meil õpilasi, kes terve õppeaasta jooksul ei puudu ühtegi tundi (ei haiguse tõttu ega põhjuseta ega lapsevanema loal). Kolmandaks räägime täidest.

Need pisikesed satikad ei ole maamunalt kuhugi kadunud, ega kao ka tulevikus, aga vas-tikud on nad küll ja nendega tuleb pidevalt võidelda. Vanal vene ajal olid tohtrid igal aastal kohustatud koolis käima ja kõiki lapsi kontrollima, praegu enam perearstikeskustel seda kohus-tust ei ole. See on kodu ja kooli probleem. Lapsevanemad pea-vad kodus ja õpetajad koolis tä-helepanelikult lapsi jälgima ja kui mõni oma pead pidevalt kratsib, peaks ta kohe perearstikeskuses-se Karbus Vaike juurde kontrolli saatma. Seal tehakse kindlaks kratsimise põhjus ja vajadusel määratakse ravi. Ja lapsevanem peab jälgima, et selline laps ei tule enne kooli, kui arstilt selleks luba olemas. Kuna keegi meist ei taha, et meil ja meie lastel täid oleksid, siis palun teeme ise kõik selleks, mis meie võimuses.Ja veel. Praegu on uuendamisel

Turba Gümnaasiumi arenguka-va. Valminud on selle mustand, mille leiavad kõik huvilised kooli kodulehelt aadressil turba.edu.ee. Palun tutvuge selle doku-mendiga ja tehke julgelt ettepa-nekuid selle täiustamiseks. Et-tepanekud saata kooli aadressil kool@turba.edu.ee. Ja kuna lõpuks on talv saabu-

nud, siis lõpetuseks soovin kõigi-le mõnusaid ja tervislikke talve-naudinguid!

Uus 2007 aasta Turba koolis

2

vallavaNeMa veerg süNdMused

Heiki Pajurvallavanem

Aasta on alanud edukalt ja peamine ülesanne täna on panna kokku valla eelarve. Eelmise aasta hari-dusinvesteeringud said lõpuks ka Haridus- ja Tea-dusministeeriumi tunnustuse ning kulude katteks eraldati kaks miljonit krooni. Seoses Nissi Põhikooli uue hoone valmimisega on valla võimalused küll kitsamad, kuid olulisemaid asju teostame taotlus-projektide kaudu. Projektikogemusi saime kuhjaga, kuna andsime aru esmakordselt ka Euroopa Liidu Brüsseli kontrollidele, kes jäid meiega rahule. Eelmise aasta lõpus eraldas riik Leader programmi raames Lääne-Harju koostöökogule, kuhu kuulu-vad Padise, Kernu, Vasalemma ja Nissi vallad ette-võtted ja mittetulundusühingud, üheksasada tuhat krooni ühise arendusstrateegia väljatöötamiseks. Sellega seoses ootan planeerimisüritustest vallarah-va rohket osavõttu. Strateegia kujundatakse igas kogukonnas eraldi ja leitakse lõpuks ühisosa, mida taotlusprojektide kaudu ühiselt arendama hakatak-se. Sellega seoses saame värskendada ka Nissi valla arengukava.Harju Maakonna valdade talispordipäeval 09.veeb-ruaril saavutas meie valla võistkond tubli neljanda koha. Edu kindlustas ühtlaselt hea esinemine ja tu-gev meeskonnatöö, mida soovin kõigile ka edas-pidi.Seoses äsja olnud vabariigi iseseisvuspäevaga soo-vin kõigile õnne ja meenutan, et sõltumatus tä-hendab ka arvestamist teistega ja eneseohverdust. Rakendame seda igapäevaselt, siis ei teki olukordi, mille lahendamine nõuab erakordset pingutust ja üleloomulikku tegutsemist.

Juhan särgavaVolikogu esimees

Kindlasti on neid, kes väidavad, et nad küll valima ei lähe! “Minu asja nemad korda ei saa ja niisamuti mul on ükskõik, mis või kes seal Toom-peal sehkendavad”. Ütlejal on omaja-gu õiguski, sest iga kord on lubatud, et kõigi mured lahenduse leiavad. Vahest leiavadki, ainult mitte sellisel kujul kui see temale sobinuks.Teisalt on jälle ka nii, et elame talus,

külas, alevikus, kus meie kaaslasteks on naabrid. Kuis seada asjad nii, et minule sobiks ja ka naabrile? Ja mis asjad need üldse on? Laiemas plaanis on nõnda, et ühte elupaika peetakse paremaks mõnest teisest. Nissi valla rahvas on olnud nutikas ja nõudlik. Soove ja ideid on jätkunud alati roh-

kemaks kui vahendeid on parasjagu käepärast.Minu meelest on ka soovid olnud

väga elutarga järjega: haridus, kultuur, hoolitsus endast nõrgemate eest. Meid on arengutes oluliselt aidanud nende soovide koondamine just nimelt va-limiste kaudu. Rahvaliidu fraktsioon ja nende toetajaskond on suutnud veenvalt esitleda kogukonna vajadust Turba Gümnaasiumi Spordihoone ja uue Nissi Põhikooli saamiseks. Järge ootavad lasteaedade laiendamised, kultuurimajade kaasajastamised ja palju muud. Vaieldamatult teisigi val-du on, kus sarnaseid ehitisi vaja oli, kuid lükkusid tulevikku, sest kogu-kond ei olnud küps valikutega piisa-valt veenma investeerimise vajadusi. Täna on tarvis oma paikkonna huvid koondada, neid väärikalt esindada ja

alles siis võib avaneda mõni võimalus nende realiseerimiseks.Võin omalt poolt kinnitada, et side-

med poliitikutega on vajalikud ees-kätt tarviliku nõuande ja teabe saami-seks, kuidas selles riigis üht tõsist asja ajada. Ise tuleb end kodupaigas sisse seada, keegi teine ei tule seda meie eest tegema.Valida tuleb igal juhul, sest iga hääl

on väga tähtis - ühe häälega on en-nemgi suuri asju korda saadetud!Mõistlik on valida tegijaid, neid, kes

on juba midagi korda saatnud. Vali-mise aluseks olgu ikka omaenda pa-rem äratundmine selle järgi millisena soovid näha oma valda laste, lastelas-te pilgu läbi!Seepärast panen Teile veelkord sü-

damele: minge kindlasti valima!

vallavalitsuses

Nissi Vallavalitsuse 18. jaanuari 2007 istungil otsustatust

otsustati maksta ravimitoetust kahele taotlejale kogusummas 1015 kr, rehabilitatsioonitoetust ühele taotlejale 395 kr;

arutati arvamuse andmist OÜ-le Fort Ehitus Mustu II kruusakarjääris kaevandamisloa andmise kohta. Vallavalitsus ühisele seisukohale ei jõudnud ning volikogule esitatakse kaks eelnõud: üks nõus-tumiseks ja teine mittenõustumiseks.

seoses Riisipere Kultuurimaja 35. aastapäevaga ning MTÜ Lehetu Külaselts 10. aastapäevaga otsus-tati eraldada neile rahalist toetust kummalegi 2000 kr vallavalitsuse eelarvevahendite arvelt;

Nissi valla 15. aastapäeva tähistamise ürituste planeerimiseks ja korraldamiseks otsutati teha vo-likogule ettepanek moodustada ajutine komisjon ning nimetada komisjoni esimeheks Juhan Särga-va;

võeti vastu 10 korraldust maaga seotud küsi-mustes;

otsustati esitada volikogule eelnõud: Odulem-ma külas Vasara kü sihotstarbe muutmiseks, Sii-mika külas Õnnemägi katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks, Metsavahi detailplaneeringu kehtes-tamiseks ning volikogu 11.03.2004 otsuse nr 11 muutmiseks.

Iga hääl on väga tahtis!

Juhan särgavaVolikogu esimees

Inimene on mõneski mõttes muga-vuste meelepärane tarbija. Nende loomisel on energia osakaal järjest suurem. Kuna kergemini kättesaa-davad energiad peituvad fossiilsetes varudes, siis on ka päris loomulik, et nende valdajate käsutuses on lisaks hinnale veel rida teisi võimalusi tar-bijatega manipuleerimiseks. Biokü-tuse kasutus rajaneb aga vastandina fossiilsetele, juurde kasvanud energia käitlemisel.Biokütuste kasutuselevõtt on eeskätt

iseseisvuse küsimus, võimalus jätkata elamist ka neil juhtudel ning hetkedel kui fossiilse kütuse tarnimisel tekivad tõrked. Ühtlasi vähendada absoluut-set sõltuvust fossiilsetest.Tasakaalustatuse huvides oleks es-

maseks eesmärgiks õppida biokütuste baasil katma ca 1/3 energiavajadusest, mis ära seletatuna võiks tähendada

elu jätkamise võimalust talutava eba-mugavuse alumisel piiril. Selleks on aga tarvis erinevate energiatootmis-te töötavaid näidismudeleid, millistel oleks oma tegevuskogemus.Ühiskonnal on tark ja arukas nende

loomisse investeerida, tagamaks vä-hemalt võimaluse alternatiivse ener-giakasutuse olemasoluks ja hädavaja-dusel kiireks laiendamiseks.Lihtsaim viis on soojuse tootmine

põletamise teel - olgu tegemist siis puude, hakke, põhu või rohuga.Järgmine etapp on mootorikütuste

saamine biodiisli või etanoolide kau-

du. Kolmas järjekord võiks olla elekt-ri saamine. Koostööjaamade abil või ka otse gaasidest. Siinkohal on järjest paisuv perspektiiv prügi sorteerimiselt saadav energiarikas toore või alterna-tiivina prügimäge ennast kasutada metaani tootmiseks.Tulevikus võib ette kujutada ka sea-

det, mis korrusmaja keldris sorteeri-tud toorme granuleerib, täiuslikku põlemist soodustavad manused lisab ja siis omaenda maja miniatuurses koostööjaamas soojaks ning elektriks teeb või graanulid küla katlamajale realiseerib.Äsja kehtestatud maaelu arenguka-

va on ette näinud märkimisväärsed vahendid nii biokütuste tootmiseks kui ka töötlemiseks. Uskumist mööda on meie vallal rohkesti looduslikku ressurssi ja ajusidki selle tegevusega endale asjalikku sissetulekut hankima asuda.

Bioenegia - uus mõtlemisviis ja moodne väljavaade maaelu edendamiseks

karin karutoomTurba Gümnaasiumi 10. klass

Reedel, 2. veebruaril toimus Turba Gümnaasiumis aastate jooksul juba traditsiooniks kujunenud moeshow. Selle aasta teemaks oli harajuku stiil ning osavõtjate endi nägemus selle vastandist. Peo korraldajaks oli 10. klass.Võistlust hinnati kahes vanuserüh-

mas (5. – 8. kl ja 9. -12. kl). Selleks oli kohale kutsutud 9-liikmeline žürii, kuhu kuulusid: Turba Gümnaasiumi 47. lennu vilistlane Mait Viese, Tur-ba Gümnaasiumi 47. lennu vilistla-

ne Kairi Värv, Turba Gümnaasiumi õpetaja ja45. lennu vilistlane Kristel Kadak, Turba Gümnaasiumi õpetaja ja 11. lennu vilistlane Piret Tamm, Turba Gümnaasiumi endine õpilane Anton Martõn, Turba Gümnaasiumi 43. lennu vilistlane Jako Tomikas, Tur-ba Gümnaasiumi 36. lennu vilistlane Ave Uusalu, Turba Gümnaasiumi 22. lennu vilistlane Marje Suharov ja Tur-ba Gümnaasiumi hoolekogu esimees ning 24. lennu vilistlane Andrus Kal-mu. Nagu ikka oli võitjatele välja pan-dud ka mõned auhinnad.Kuna mõlemast vanusegrupist osales

vaid kolm klassi, siis auhinnast ilma ei

jäänud keegi. Nooremas vanusegru-pis saavutas esikoha 6. klass, teine koht läks 7. klassile ning kolmandaks jäi seekord 8. klass. Vanematest võitis 9.A klass, teiseks jäi 10. klass ning kol-mandaks 9.B klass. Anti välja ka mõ-ned eriauhinnad: parima naismanne-keni tiitli pälvis Martin Pitk, parimaks meesmannekeniks osutus Kristo Kivi-org ja parima kostüümi auhind läks Mary-Heleen Salepile.Pärast auhindade jagamist keerati

muusika valjuks ning moelava muun-dus sujuvalt ümber peosaaliks.

Moeshow Turba Gümnaasiumis

Biokütuste kasutuselevõtt on ees-kätt iseseisvuse küsimus, võimalus jätkata elamist ka neil juhtudel ning hetkedel kui fossiilse kütuse tarnimisel tekivad tõrked.

3

süNdMused vallavalitsuses

Nissi Vallavalitsuse 11. jaanuari 2007 istungil otsustatust

väljastati kasutusluba Nissi Põhikooli elektriva-rustusele OÜ Jaotusvõrk nimele; anti kirjalik nõus-olek Heldur Simiskerile heitveekogumismahuti püstitamiseks; väljastati ehitusluba Anneli Sepale korteri rekonstrueerimiseks;

kehtestati limiidid vallale kuuluvate mobiili-numbrite kuludele;

otsustati maksta lasteaiatoetust viiele taotleja-le kogusummas 5400 kr, koolilõunatoetust ühele taotlejale summas 873 kr, ravimitoetust kahele taotlejale kogusummas 1336 kr, rehabilitatsiooni-toetust ühele taotlejale summas 412 kr;

otsustati jätkata reedeti Nurme-Lehetu-Turba marsruudil valla bussiringi korraldamist.

vallavolikogus

Nissi Vallavolikogu 11. jaanuari 2007 istungil otsustatust

otsustati anda vallavanem Heiki Pajurile rahali-ne preemia astmepalga ulatuses;

katkestati 2007. aasta vallaeelarve II lugemine; kinnitati Nissi valla 2007. aasta palgaastmestik;

pedagoogide 2007. aasta palgaastmestiku kinni-tamise määruse eelnõu II lugemine katkestati;

Madila külas asuva Karmeni katastriüksuse siht-otstarbeks määrati elamumaa (seni maatulundus-maa);

Taavi Ehrpaisile anti põhimõtteline nõusolek Odulemma külas asuva Männiku kinnistu jagami-seks;

tunnistati kehtetuks volikogu 09.12.2004 otsus nr 54 ja 09.06.2005 otsus nr 29;

rahvakohtunikukandidaatideks valiti Dea Rüü-berg ja Urmas Sepp;

otsustati nõustuda Peugeot Partner XT liisimise-ga Nissi Põhikoolile.

olvia laurLehetu Külaselts

Lehetu Maanaisteselts sündis 25.01.1997.aastal., kui Lehetu lasteaia juhataja Kaisa Konsa kutsus kokku ärksamaid külanaisi, kes olid huvi-tatud külaelu arendamisest, kes olid nõus oma aega ja teadmisi sellesse panusatama, sest aeg oli selleks küps. Ja kuna lasteaias oli laste arv vähene-nud ning oli tekkinud ruum, kus oli võimalik korraldada ühisüritusi.Oma ühistegemisi alustasime käsi-

tööringi ja naisansambli loomisega. Naised soovisid õppida kangastelge-del kuduma ja nii saigi ostetud kan-gasteljed ning Laivi ema Viive juhen-damisel läks vaipade kudumine lahti. Laulmisega oli meil samuti lihtne al-gust teha, sest Kaisa oli meid nõus juhendama. Ansambli tegutsemisaeg jäi lühikeseks, aga paaril üritusel jõud-sime esineda.Selts hakkas korraldama ka ühisüri-

tusi ja kursuseid. Hästi menukas oli peotantsukursus.Ühisüritustest hakkasime tähistama

emadepäeva, jaanipäeva, sõbrapäeva, uue aasta vastuvõttu, korraladama heakorra talguid ja minimissi valimisi.2000.a. kevadeks olid kõik laulva

revolutsiooni lapsed lasteaia lõpeta-nud ja kahjuks oli lasteaiaealiste laste arv väga väikeseks jäänud ning selle-pärast otsustas Nissi vallavalitsus Le-hetu lasteaia sulgeda. Aga et maja ei jääks kasutult seisma, siis hr.Särgava nõuandel kaasasime seltsi tegevusse kõik Lehetu küla lapsed ja noored ning avasime noortekeskuse. Teresa juhtimisel ja naiste kaasabil oli meil võimalik maja avatuna hoida, et las-tele ja noortele rohkem tegevust pakkuda. Vahendeid ürituste läbi

viimiseks muretsesime fondidest ja Nissi vallavalitsus eraldas meile tege-vustoetust. Tänu tegevustoetusele oli meil võimalik palgata töötajaid. Kuigi põhirõhk oli laste ja noorte tegevu-sel, ei unustanud me ka naisi. Ühes-koos õppisime õmblustööd, kunsti, käsitööd, näidendeid, kokandust, tervislikku toitumist, tegelesime ae-roobikaga. Ühisüritustele lisandusid lastekaitse päeva tähistamine, noorte diskod, pannkoogiõhtud, seitsmema-gajapäev, mis möödus hoopiski öö läbi filme vaadates. Ekskursioonidel käisime Saaremaal, Hiiumaal, Põhja-Eestis. Sellel ajajärgul valmis ka 1 osa Lehe-

tu küla ajaloost ja tänu sellele teabe-le tähistasime eelmisel aastal Lehetu küla 765.sünnipäeva. Kahjuks igale hoogsale tõusule ki-

pub järgnema mõõn. Aga ega tege-vus sellepärast päris seisma ei jäänud. Ühisüritusi korraladasime ikka edasi. Sellel ajal tuli ka mõte korraldada kü-lavanema valimised. Aga Nissi vallal ei olnud sellise toimingu jaoks statuu-ti, siis töötasime ka selle välja. Kahjuks pole külavanema roll populaarne, sest statuut valmis aastal 2003, aga küla-vanema oma külale saime alles aastal 2006 ja selleks on Riho Kivisild. 2004.a kutsus Kodukandi Kooli-

tuskeskus meid organisatsiooni aren-damise ja strateegia välja töötamise koolitusele. Olvia Laur võttis sellest osa . Selle koolituse, aktiivsete küla-elanike ja arendusnõunik Hannes Orgse koostöö tulemusena valmis Lehetu küla arengukava. Arengu-kavast oleme ikka mõned punktid täitnud ka, näiteks ostsime muusika-keskuse, töövahendeid heakorra ta-gamiseks, noortele poksikoti ja –kin-dad, koroonalaua. Nenede vahendite

saamiseks ja arengukava valmimiseks saime toetust kohaliku omaalgatuse programmist ning Nissi vallavalitsuse käest. Praegugi on ootel üks rahasta-tud projekt, et saaksime endises laste-aia hoones remonti teha.Viimaste aastate tegemiste eripäraks

on see, et tegijad on läinud noore-maks. Lapsed ja noored tahavad ise kätt proovida, kuidas on juhendada kunstiringi, ette valmistada näiden-deid ja tantse (kõik eeskavad, mis üri-tustel ette kantakse, on nende endi välja mõeldud), hoida käigus jõusaali tööd.Endistviisi jätkame ajaproovile vastu

pidanud ühisüritustega: emadepäev, jaanipäev, minimissi valimised, uue aasta vastuvõtt, noorte diskod, eks-kursioon. Lisandunud on isadepäev ja uue aasta kontsert.Seltsi nimes toimus üks oluline

muudatus. 2005.a. otsustas Lehetu Maanaisteseltsi üldkoosolek nimetada seltsi Lehetu Külaseltsiks, et ka meie nimes kajastuks see, et me tegutseme terve küla jaoks. Hästi meeldiv on see, et meie järje-

pidevust on märgatud ka väljaspool Nissi valda. Eelmisel aastal toimunud Kodukant Harjumaa üldkoosolekul märgiti ära meie tegemisi ja 20.02.07 olen kutsutud seltsi esindajana põllu-majandusminister pr. Tuiksoo poolt korraldatavale vastuvõtule.Aga kõige tähtsamad on ikkagi

need inimesed, kes elavad Lehetu külas, kõik sõbrad ja tuttavad lähe-dalt ja kaugelt, kes on meid nõu ja jõuga toetanud ja sellepärast oli neid väga meeldiv näha meie sünnipäeva peol. Aitäh kõigile, kes seda tähtpäe-va meiega koos tähistasid.

Lehetu Külaselts 10

tõnu seppHolmen Mets AS

,Alates 01. jaanuarist 2007 hak-kas kehtima uus Metsaseadus (RTI, 04.07.2006, 30, 232), millega seo-ses on keskkonnaminister välja and-nud mõned uued määrused, millest metsaomaniku jaoks on olulisim ehk „Metsa majandamise eeskiri“ (RTL, 09.01.2007, 2, 16). Uuendused on vajalikud metsa kui ökosüsteemi kaitseks ja säästva majandamise ta-gamiseks. Kuna seadusandluse muut-mine toob endaga kaasa teadmatust, tome leheruumi nappuse tõttu välja olulisemad punktid, milles toimusid muudatused ning millega peaks enne seonduvate tegevuste planeerimist tutvuma.

Metsaseaduse mitte kohaldamine väiksemates (alla 0,5 ha) metsatukka-des ning teede ja liinide kaitsevöön-dites.

Metsamajandamiskava koosta-mine ühist piiri omavate kinnistute kaupa.

Kaitsemetsaks määramine kraavi-

de, peakraavide ja kanalite piirangu-vööndis.

Metsa uuendamise kohustused, tähtajad, lubatud metsa uuendamise võtted, uuendamisvõtete rakendami-se kohustus metsakasvukohatüüpide kaupa, nõuded, keskkonnateenistuse ettekirjutus, sunniraha.

Tagatisraha metsa uuendamise ta-gamiseks.

Lageraie tegemiseks vajalikud tin-gimused, küpsusdiameeter, elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud, minimaalsed liitumisajad, lii-tumise kohustus eri omanike kinnis-tutel, lageraielangi suurus kaitse- ja tulundusmetsas.

Raiumise õiguse tõendamise ko-hustus metsas raie tegemisel.

Toore koorimata okaspuu puidu välja vedamise tähtajad.Kirjeldatud muudatuste kohta

saab infot Riigi Teatajast: Metsasea-dus (RTI, 04.07.2006, 30, 232) ja Metsa majandamise eeskiri (RTL, 09.01.2007, 2, 16). Siinkohal too-me ka riigiasutuste kontaktandmed, millelt saab Metsaseaduse ning selle

rakendusaktide kohta vahetut ning asjatundlikku nõu:Metsakaitse- ja Metsauuenduskes-

kus- tegevusvaldkondadeks on metsa inventeerimise, metsamajandamiska-vade koostamise, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ning asjaomas-te andmekogude pidamine. Kontakt-telefon Tartus: 733 9464, Tallinnas: 677 1301. Interneti kodulehekülje aadress: www.metsad.eeErametsakeskus- tegevusvaldkond

on erametsanduse toetamine. Kon-takttelefon: 652 5333. Interneti ko-dulehekülje aadress: www.eramets.eeKeskkonnateenistused on piirkond-

likud (maakondlikud): Harjumaa- tel. 672 2972, Läänemaa- tel. 472 4722, Lääne-Virumaa- tel. 325 8400, Põl-vamaa- tel. 799 8198, Pärnumaa- tel. 447 7388, Raplamaa- tel. 484 1170, Tartumaa- tel. 730 2242, Valgamaa- tel. 766 6130, Viljandimaa- tel. 435 5610, Võrumaatel. 786 8369. Täpse-mad kontaktandmed on keskkonna-ministeeriumi koduleheküljel: www.envir.ee

Uus metsaseadusteadaaNNe

Pühendusnime määramine Tiiu Rivis esitas Nissi Vallavalitsusele 04.12.2006 kirjaliku taotluse Jaanika külas asuvale Jaaniku kar-jamõisa ühele kinnistule Otto Tiefi nime määrami-seks. Jaaniku karjamõis oli Otto Tiefi ja tema perekon-

na koduks kuni 1944. aasta oktoobrini. Otto Tiefi laste sooviks on säilitada Jaaniku karjamõisa hoone-te varemed ning paigutada kinnistule mälestuskivi.Kohanimenõukogult saadud arvamuse kohaselt ei

ole kinnistule pühendusnime määramine väärikaim viis isiku nime jäädvustamiseks, samas määramist toetavaks argumendiks loeti kinnistule mälestuskivi paigutamise soovi.

Eeltoodut arvesse võttes asus Nissi Vallavalitsus seisukohale, et Otto Tiefi mälestus Nissi vallas vää-rib jäädvustamist ning kui tema järeltulijate soov on seda teha just kinnistule pühendusnime andmisega, siis tuleb seda toetada.

4

teadMiseks

kaie saarHumanitaarnõunik

Taaskord on leheveergudel põhjust kirjutada Nissi vallas makstavatest toetustest. Seda põhjusel, et 2007. aasta tõi kaasa toimetulekupiiri tõusu 900 kroonini üksi elavale inimesele või pere esimesele liikmele ja 720 kroonini pere teisele ja igale järgne-vale liikmele. Kuna vallapoolsed toe-tused on seotud riiklikult kehtestatud toimetulekupiiriga, suurenesid alates 1. jaanuarist ka Nissi valla eelarvest makstavad toetused. Siinkohal lühi-ke kokkuvõte sellest, milliseid toetusi käesoleval aastal Nissi valla inimestel on võimalik taotleda.

i Nissi valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused ja 2007.a kehtivad toetuste määrad.lasteaiatoetus - lasteaias käiva

lapse toidukulude ja muu vanemate poolt kaetava osa tasumiseks. Laste-aiatoetuse suuruseks on 180 krooni lapse kohta kuus.koolitoetus -1) nelja- või enamalapselisest perest

või hooldusperest pärit üldharidus-koolis või põhikooli baasil kutseõppe-asutuses (kuni 19-aastaseks saamise-ni) õppivale lapsele kooliaasta alguses – 540 krooni;2) lapsele õppevahendite ja kooli-

riiete ostmiseks - kuni 900 krooni.koolilõunatoetus - gümnaasiumis

või kutseõppeasutuses õppiva lapse koolilõuna kompenseerimiseks.laagritoetus - nelja- või enama-

lapselise, hooldus- või üksikvanemaga pere või vanemliku hoolitsuseta lapse laagrituusiku maksumuse osaliseks hüvitamiseks. Laagritoetuse suurus kalendriaastas on kuni 900 krooni.ravimitoetus - pikaajalist või

kroonilist haigust põdevale lapsele, puudega inimesele, töövõimetuspen-sionärile ja mittetöötavale pensionäri-le retseptiravimite ostmiseks. Ravimi-toetuse suurus kalendriaastas on kuni 900 krooni. Põhjendatud juhtudel ja sotsiaalkomisjoni ettepanekul võib ra-vimitoetust maksta kuni 2700 kroo-ni. rehabilitatsioonitoetus - abi-

vahendi või rehabilitatsiooniteenuse ostmiseks lapsele, puudega inimesele

või vanurile. Toetuse suuruseks on kuni 50% (lastel kuni 100%) abiva-hendi või rehabilitatsiooniteenuse maksumusest, kuid mitte enam kui 1800 krooni kalendriaastas. Lapsele võib põhjendatud juhtudel ja sotsiaal-komisjoni ettepanekul maksta rehabi-litatsioonitoetust kuni 2700 krooni.Erakorralist toetust makstakse Nissi

valla elanikele nende toetamiseks:1) tulekahju või loodusõnnetuste

poolt põhjustatud kulutuste kandmi-sel kuni10 000 krooni.2) muudel põhjendatud juhtudel on

kuni 2700 krooni kalendriaastas.ii Lisaks sotsiaaltoetustele makstak-

se Nissi valla eelarvest veel:sünnitoetust, mille suuruseks on: 5000 krooni, kui mõlema vanema

või üksikvanema rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Nissi vallas;2500 krooni, kui ühe vanema rah-

vastikuregistrisse kantud elukoht asub Nissi vallas.koolitoetust makstakse kooliaas-

ta alguses kõikidele Nissi valla esime-se klassi õpilastele - 360 kroonikoolisõidutoetust makstakse

väljaspool valda õppivatele üldhari-duskooli õpilastele. Koolisõidutoetuse saamiseks tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele kooliaasta algul aval-dus ja igakuiselt sõidupiletid. Esitatud sõidupiletite alusel kompenseeritakse erivajadustega lastele100% sõiduku-ludest; tavakooli õpilastele kuni 10 krooni iga koolipäeva kohta. Õpilastoetust makstakse Nissi val-

las elavatele üldhariduskoolis õppi-vatele õpilastele. Õpilastoetust võib taotleda vabariiklikel ja rahvusvahe-listel õpilasüritustel osalemisega seon-duvate kulude katteks. Õpilastoetuse suuruseks vabariiklikel üritustel osa-lemise korral on kuni 500 krooni ja rahvusvahelistel üritustel osalemise korral kuni 3000 krooni.Juubelitoetust makstakse vallaela-

nikule tema 80., 85. ja 90. ning alates 91. eluaastast iga sünnipäeva puhul. Juubelitoetuse suuruseks on 540 krooni. Hooldekodutoetust makstakse

vanuri ja puudega isiku hooldamiseks Munalaskme Hooldekodus. Hool-dekodutoetuse suuruseks on 1000 krooni kalendrikuus. Hooldekodutoetust võib maksta

enam järgmistel juhtudel:1) puuduvad isikud, kellel on hool-

duse vajaja suhtes ülalpidamiskohus-tus või ei ole neilt võimalik ülalpida-mist saada;2) hoolduse vajaja ja Nissi vald sõl-

mivad ülalpidamis- või pärimislepin-gu, milles lepitakse kokku suurema hooldekodutoetuse maksmises.Matusetoetust makstakse Nissi

valla elaniku surma korral tema ma-tuse korraldamiseks.Matusetoetuse suuruseks on 1000

krooni. Matusetoetust makstakse ma-tusekorraldajale.Matusetoetust võib maksta enam,

kui matusekorraldajaks on isik, kelle perekonna netosissetulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toi-metulekupiiri (2700 krooni).(Riiklik matustetoetus on sel aastal

2600 krooni ja seda makstakse matu-sekorraldajale pensioniametist.)iii toimetulekutoetust makstak-

se sotsiaalhoolekande seaduse alusel riiklikest vahenditest vähekindlus-tatud isikutele. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude maha-arvamist on alla kehtestatud toimetu-lekupiiri. Hetkel kehtiva toimetuleku-piiri suurus on 900 krooni esimesele pereliikmele ja igale järgnevale liik-mele 720 krooni.iv Hooldajatoetust makstakse

isikule, kes on määratud raske või sü-gava puudega inimese hooldajaks või eestkostjaks vastavalt hooldusplaani-le tegelike hoolduskulude osaliseks hüvitamiseks. Hooldajatoetuse määr on raske puudega inimese hooldajale kuni 400 krooni ja sügava puudega inimese hooldajale kuni 800 krooni kalendrikuus.Kõigi eelpool nimetatud toetus-

te taotlemiseks tuleb esitada kirjalik avaldus Nissi Vallavalitsusele. Meel-detuletuseks veel, et kodanike vas-tuvõtuajad vallamajas on teisipäevi-ti 14.00-18.00 ja neljapäeviti 9.00 – 13.00. Sotsiaaltöötajad ootavad teid ka igal reedel Turba raamatuko-gus kella 11.00-13.00 ja iga kuu kol-mandal reedel Lehetu raamatukogus 9.00-10.30

ÕNNitleMe

Paeses pinnas lillejuured, siin Su mured – väiksed, suu-red.Rõõmudel on oma seos, päiksekillud Sinu peos,laste silmis hellem pilk, hommikune kastetilk,kodukase vaikne jutt …Aastad tulevad ja kaovad, neil on oma tee ja rutt.

-89- Heino Pajur Riisiperest - 18.jaanuaril-83- Anna Raat Turbast - 01.jaanuaril Vilma Aavik Nurme külast - 08.jaanuaril Johannes Ahlberg Riisiperest - 18.jaanuaril Salma Jagoman Turbast - 22.jaanuaril-82- Angelika Heeska Riisiperest - 07.jaanuaril Jevgenia Porozinskaja Turbast - 11.jaanuaril-81- Margot Ajaots Riisiperest - 02.jaanuaril Laine Jänes Turbast - 25.jaanuaril-75- Lea Ainujõe Riisiperest - 01.jaanuaril Richard Kuldorg Turbast - 05.jaanuaril Aino Nurme Turbast - 09.jaanuaril Harald-Heinrich Melliste Lepaste külast - 10.jaanuaril Elsa Jakobson Turbast - 19.jaanuaril Anna Ambel Turbast - 27.jaanuaril-70- Leini Uhkrand Tabara külast - 01.jaanuaril Hilvi Kajastu Munalaskmest - 11.jaanuaril Aili Kliss Vilumäe külast - 24.jaanuaril Elmar Sagur Turbast - 24.jaanuaril

laHkuNud

Meie hulgast on lahkunudElmar Kiviorg SiimikaltAmanda Lindma SiimikaltNikolai Käsk RiisiperestErna Vanamölder AudestHilja Söötre TurbastMaie Aug Munalaskmest

Toetuste maksmisest Nissi vallas 2007. aastal

telefoNid teataJa

Vastutav väljaandja:KultuurikomisjonAnne Kuusk, esimeeskultuuranne@hot.ee

Väljaandja:Nissi Vallavalitsus

Trükikoda:AS KalurilehtTiraaž: 1400

vallavanem: Heiki Pajur (heiki.pajur@nissi.ee)Tel. 608 7109; Gsm. 55 12 109

vallasekretär: Mare Rabi (mare.rabi@nissi.ee)Tel. 608 7231; Gsm. 55 33 231

Humanitaarnõunik: Kaie Saarkaie.saar@nissi.ee Tel. 608 7208Gsm. 55 48 655

Maanõunik: Raivo Tammertraivo.tammert@nissi.eeTel. 608 7153Gsm. 55 27 981

sotsiaalinspektor: Merike Kiiselmerike.kiisel@nissi.eeTel. 608 7203Gsm. 55 32 953

lastekaitsenõunik: Elerin SagarTel. 608 7236

Jurist: Andres Pitkandres@kernu.eeTel. 608 7148

Metsakonsultant: Marje SuharovGsm. 50 19 255

volitatud vet.arst: Ene-Tiiu MangussonGsm. 56 504 904Tel. 608 9341