Teataja 16_2006

Kaubanduskoja

TEATAJAEesti Kaubandus-Tööstuskoja häälekandja, asutatud 1925. aastal

Nr 16 • 25. september 2006

Iga liige LOEB!

TÄNA LEHES:Riigipoolsest tagasisidest koja ettepanekutele

Valmivast Maaelu Arengukavast

MuudatustestKorruptsioonivastases seaduses ja Sotsiaalmaksuseaduses

Kutseõppe sisu ajakohastamisest

Euroalaga liitumisest

St Peterburi päevad Tallinnas

29 riigihanketeadet ja20 uut koostööpakkumist

Konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärgiks on pakkuda ettevõtetele või-malust võrrelda end konkurentidega ning hinnata kaheksa majandusnäitajaanalüüsimisel ettevõtte edukust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust. Hea meel ontõdeda, et kõik Konkurentsivõime edetabeli võitjad ettevõtted kuuluvad Kau-banduskoja liikmeskonda.

Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel annab üle Konkurentsivõimelisima ettevõtte 2006auhinda Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldojale.

JUHTKIRI: KAUBANDUSKOJA LIIKMED ONKONKURENTSIVÕIMELISIMAD

2 Auhinnagala

www.koda.ee

Eesti Ettevõtete Konkurentsivõime Edetabeli 2006 võitjad auhindadega.

Peaauhindade võitjad koos (vasakult) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumikantsler Marika Priske, Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi, presidentArnold Rüütli, Kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani ja EAS-i juhatuse esimeheViljar Jaamuga.

Kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman rõhutasoma kõnes, et konkurentsivõime säilitamine on meie kõigiühine mure.

Toomas Luman õnnitlemas auhinnaKonkurentsivõimelisimfinantsvahendusettevõte2006 võitjat –Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja.

Majandus- jaKommunikatsiooni-minister Edgar Savisaarandmas üle EttevõtluseAuhinda 2006 VertexEstonia AS-i juhatajaAleksander Rulkovile.

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspäev, 25. september 2006

Juhtkiri 3

www.koda.ee

onkurentsivõime edetabeli koosta-misest on meie jaoks kujunenud

aasta üks suurimaid ja olulisemaid projek-te. Selle käigus kogutav info annab üheseltsignaali, kuidas käib ettevõtjate käsi jamillised on trendid investeerimistegevusesja inimkapitali väärtustamisel. Tänavusaatis edetabeli koostamiseks oma ankeedipea 600 ettevõtet, kellest lõplikkuedetabelisse kvalifitseerus 513. EestiEttevõtete Konkurentsivõime Ede-tabelis 2006 osutus Eesti kõige kon-kurentsivõimelisemaks ettevõtteksHansapank.

Auhinnagalal peetud kõnes sõnasKaubanduskoja juhatuse esimeesToomas Luman: „Enamuse osale-jate, kuid eriti just võitjate, majan-dustulemustest paistab välja stabiil-sus ja püsiv kasv. Võib öelda, et vali-tud strateegiad on toonud edu ningsoodsat turuolukorda on osatud ärakasutada. Konkurentsivõime agapeab olema pikaajaline ja jätkusuut-lik ning selle säilitamine meie ühinemure.”

Tegevusalade kaupa osutusid kõi-ge konkurentsivõimelisemateks järg-mised ettevõtted:• Tallinna Kaubamaja AS – kon-

kurentsivõimelisim jaekaubanduset-tevõte

• Mazeikiu Nafta Trading House OÜ –konkurentsivõimelisim hulgikauban-dusettevõte

• BLRT Grupp AS – konkurentsivõime-lisim tööstus- ja energeetikaettevõte

• A. Le Coq Tartu Õlletehas AS – kon-kurentsivõimelisim toiduainetööstus-ettevõte

• Merko Ehitus AS – konkurentsi-võimelisim ehitusettevõte

• Eesti Telekom AS – konkurentsi-võimelisim side-, transpordi- ja logis-tikaettevõte

• Riigimetsa Majandamise Keskus(riigitulundus) – konkurentsivõime-lisim põllu- ja metsamajandusettevõte

• Domina Management AS – konku-rentsivõimelisim hotelli- ja restorani-ettevõte

• Falck Eesti AS – konkurentsivõime-lisim äriteenindus- ja kinnisvaraettevõte

• Hansapank AS (kontsernina) – kon-kurentsivõimelisim finantsvahendus-ettevõte

• Kuusakoski AS – konkurentsivõime-lisim teenindusettevõte

• Eesti Konkurentsivõimelisim Ettevõte2006 – AS Hansapank (kontsern)

Konkurentsivõime edetabeli koosta-mise eesmärgiks on pakkuda ettevõtetelevõimalust võrrelda end konkurentideganing hinnata kaheksa majandusnäitajaanalüüsimisel ettevõtte edukust, tule-

muslikkust ja jätkusuutlikkust. Heameel on tõdeda, et kõik Konku-rentsivõime edetabeli võitjad kuulu-vad Kaubanduskoja liikmeskonda.Kogu Eesti Konkurentsivõime Ede-tabeli leiate koja kodulehelt: http://www.koda.ee/edetabel/.

12. septembri õhtul kuulutatiEstonia Kontserdisaalis pidulikultvälja ka tänavuste ettevõtlusauhin-dade saajad. Ettevõtluse Auhind 2006läks Vertex Estoniale.

EAS-i poolt väljaantavate ettevõt-lusauhinna kategooriate võitjad on:• Vertex Estonia AS – Innovaator

2006• Regio AS – Rahvusvahelistuja 2006• Enics Eesti AS – Välisinvestor

2006• Põltsamaa Felix AS – Piirkonna

Edendaja 2006• Otepää Seikluspark OÜ – Turismi

Uuendaja 2006 • Haka Plast OÜ – Aasta Areneja

2006

Kaubanduskoda tänab kõiki Konku-rentsivõime edetabelis osalenud ettevõt-teid ning koostööpartnereid - EttevõtluseArendamise Sihtasutust, Eesti Tööand-jate Keskliitu, Eesti Konjunktuuriinsti-tuuti, AS-i Infoatlas, Disainikorpi!

Kaubanduskoja liikmed onkonkurentsivõimelisimad

K

NELJANDAT AASTAT PAKKUS KAUBANDUSKODA KOOS PARTNERITEGA ETTE-

VÕTETELE VÕIMALUST ÜHISELT MÕÕTU VÕTTA NING SELGITAS VÄLJA

KONKURENTSIVÕIMELISIMAD EESTI ETTEVÕTTED.

SIIM RAIE

Peadirektor


4 Teejuht

www.koda.ee

Teie KaubanduskodaEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn

Tel: 646 0244 • Faks: 646 0245 • E-post: [email protected] • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 644 3067 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonidTel: 644 3859 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad • Kölni ja Stockholmi messiesindused Eestis

Tel: 644 8079 • Euroinfo keskus • koostööpakkumised • raamatukoguPoliitikakujundamise- ja õigusosakond Tel: 646 0244 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevusTurundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 646 0244 • liikmeks astumine • liikmeüritused • Teataja

• internet • avalikud suhted • Tel: 644 4368 • liikmesuhtedRaamatupidamine Tel: 644 1897Kaubanduskoja Tartu esindus Lai 6, 51005 Tartu • Tel: 744 2196 Kaubanduskoja Pärnu esindus Ringi 35, 80012 Pärnu • Tel: 443 0989Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 453 3144Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Toimetaja: Kadri LiimalE-post: [email protected]üljendus: Disainikorp Trükk: Iloprint Tiraaz̄: 5000

S I S U K O R D

JUHTKIRI

Kaubanduskoja liikmed on konkurentsivõimelisimad LK 3

MAJANDUSPOLIITIKA

Tagasiside riigilt: mis on saanud Koja esitatud ettepanekutest? LK 5-7

MUUDATUSED SEADUSANDLUSES

Maaelu arengukava 2007–2013 valmimas LK 8-9

Majanduslike huvide deklaratsiooni esitajate ring tõmbub koomale – LK 10-11muudatustest Korruptsioonivastases seaduses

Tõuseb sotsiaalmaksu kuumäära miinimum! LK 12-13

ÄRIEETIKA

Meedia „ohustab” ka vastutustundlikke ettevõtjaid LK 14-15

Arctic Finland House OÜ – loodussõbralik tootja Järva-Jaanis LK 16

KUTSEHARIDUS

Kuidas ajakohastub kutseõppe sisu? LK 17

EUROOPA LIIT

Euro tuleku hetkeseis LK 18

RAHVUSVAHELISED ÜRITUSED LK 19-22

RESÜMEE LK 23

RIIGIHANKETEATED LK 24-25

KOOSTÖÖPAKKUMISED LK 25

UUED LIIKMED • JUUBILARID LK 26

K A L E N D E RSeptember • Oktoober

26. sept Seminar: Soome äripartnerina – Plaanid teoks

13.00 Kaubanduskojas

Anneli ValgeTel: 644 3859, E-post: [email protected]

26. sept Koolituspäev Tartus:

10.00-16.00 Ehitamise rakendamisküsimused

Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2)

Kaubanduskoja Taru esindusTel: 744 2196, E-post: [email protected]

28. sept Äriseminar: St Peterburgi firmad Tallinnas


Viive Raid, Tel: 644 3859, E-post: [email protected]

5. okt Tallinna Ettevõtluspäev: Ole ettevõtlik!


Jaanika VaherTel: 644 8079, E-post: [email protected]

12. okt Seminar Pärnus:

10.00-16.00 Maksuprobleemid kohtupraktikas

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzis (Ringi tn 35)

Kati Krass, Tel: 443 0989, E-post: [email protected]

18. okt Donetski firmade kontaktpäev

10.30 Viive Raid, Tel: 644 3859, E-post: [email protected]

REET TEDER

Poliitikadirektor


Majanduspoliitika 5

www.koda.ee

Tagasiside riigilt: mis on saanud Koja esitatudettepanekutest?

eg-ajalt küsivad ettevõtjad, et teeme küll ettepanekuid ja avaldame arvamust, agakui palju seda arvesse võetakse? Järgnevalt toome teieni tagasiside Majandus– ja

Kommunikatsiooniministeeriumilt (MkM) ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi jaenergeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava kohta tehtud ettepanekutearvestamise–mittearvestamise kohta. Tegemist on väljavõttega mahukast tabelist, kuhuMkM on koondanud kõikidelt partneritelt saadud ettepanekud. Tervikuna on kogutabel leitav meie kodulehelt majanduspoliitika rubriigis, aktuaalsete teemade all. Nagunäha, siis valdav enamus meie poolt tehtud ettepanekuid on arvesse võetud. Arves-tamata on jäetud aga rahade jaotuse suhtes kõige olulisem – piisav rahaline kate inves-teeringutoetusele tehnoloogia soetamiseks. Selles osas jätkame tööd valitsuse tasandil.

A

Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetikainfrastruktuuri aren-damise rakenduskava. Osa 2.1.

p.2.1.2 Eesmärgid ja indikaatoridEesmärk 1.3. indikaatorInnovatsioonialane koostöö

p.2.1.2 Eesmärgid jaindikaatorid Eesmärk 1.5 Edukas teadmiste jatehnoloogiasiire

Läbivalt kasutatakse OP osa 2.1. tekstis mõistet „ettevõte“. Mõiste „ettevõte“ on avatud Äriseadus-tikus ning see tähendab majandusüksust, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Majandusüksus aga ei saaolla toetuse taotlejaks, taotlejaks saab olla isik (juriidiline või füüsiline) ehk ettevõtja. Ettevõtjaomakorda võib olla füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing. Kasutades eelnõus mõistet „ettevõte“,jääb ebaselgeks, kas tulevased toetusmeetmed kavatsetakse suunata kõigile ettevõtjatele, shfüüsilisest isikust ettevõtjatele või ainult äriühingutele. Tõlgendus võimaldab mõlemat.

Kaubanduskoda on seisukohal, et juriidiline vorm ei tohi saada toetusmeetmete puhul määravaksvõi toetuse taotlemist välistavaks asjaoluks. Seda arvestades teeme ettepaneku asendada eelnõus,eelkõige osas 2.1.3. kasutatud mõiste „ettevõte“ mõistega „ettevõtja“ ja võimaldada tulevikus toe-tusi taotleda nii juriidilistel isikutel kui füüsilisest isikust ettevõtjatel.

Arvestatud

Olemasolevad indikaatorid on: Algtase ja aasta – 34,8% (2004); Sihttase ja aasta - 40% (2013).Siin on jäänud määratlemata, millest vastav protsendimäär on võetud. Võimatu on hinnataindikaatori paikapidavust. Teeme ettepaneku indikaatorit vastavalt täiendada.

Sisuliselt arvestatudTegemist on EL-is ühtse metoodika alusel Community Innovation Survey raames saadud statistika-ga, mis näitab kui palju innovatiivsetest ettevõtetest tegi oma uuendustegevuse raames koostöödkas teiste ettevõtete või ülikoolide/Teadus- ja Arendusasutustega (TA asutused).

Eelnõus on indikaatoriks Eesti ülikoolide, Teadus- ja Arendusasutuste (TA asutused) poolt tehtudpatenditaotluste arv (info puudub). Kuna 29.06.2006 seisuga on Eestis üldse kokku isikutele (niijuriidilistele kui füüsilistele isikutele, sh järelikult ka ülikoolid ja TA asutused) kuuluvaid patente37, siis võib sellest indikaatorist järeldada, et ülikoolidel ja TA asutustel puuduvad siirdatavadteadmised. See võib anda aga moonutatud pildi. Registreeritud patentide puudumine ei pruugiveel tähendada teadmiste või tehnoloogia puudumist. Teeme ettepaneku kaaluda indikaatoriasjakohasust.

Jätkub lk 6


6 Majanduspoliitika

www.koda.ee

p.2.1.2 Eesmärgid jaindikaatorid Eesmärk 1.7.Kindlustada Eesti turis-misektorikonkurentsivõimeline jajätkusuutlik areng

p.2.1.3 Indikatiivne loetelukavandatud tegevustest:„Selleks rakendatakseinvesteeringutoetusi,stimuleerides ...Investeeringutoetustettevõtluseks vajalikufüüsilise infrastruktuuriväljaarendamiseks paku-takse ... mis tegutsevadettevõtluse seisukohaltvähemsoodsates piirkon-dades ettevõtetekasvutingimuste paran-damiseks.“

Rahastamisplaan meede 1.3.

p.2.1.3 Indikatiivne loetelukavandatud tegevustest.Kolmas lõik

Sisuliselt arvestatudKaubanduskoda on õigesti välja toonud süsteemse probleemi, et nii Eesti ettevõtted kui ka ülikoo-lid ja TA asutused kaitsevad oma loodud intellektuaalomandit oluliselt vähemal määral võrreldesteiste riikidega. Vaadates Eesti T&A investeeringute mahtu, TA&I tegevustega hõivatud inimesi jtfaktoreid, on see number siiski liialt madal. Seega ei ole küsimuseks mitte ainult kaitstava intel-lektuaalomandi nappus (kuigi ka see on probleemiks), vaid ka madal teadlikkus ning puudulikudoskused erinevaid intellektuaalomandi kaitse mehhanisme kasutada. Seetõttu peame patentidearvu ning loodame rakenduskavas sisalduvate tegevustega suurendada nii konkurentsieelist loo-vate teadmiste, tehnoloogiate hulka Eestis kui ka oskusi neid loodud teadmisi kaitsta. Patentidearv ei ole küll täiuslik indikaator, ent annab siiski asjakohane ning hõlpsalt võrdlevanalüüsikskasutatav.

Indikaatoriks: „Tööjõu tootlikkuse kasv hotellide ja restoranide sektoris (loodud lisandväärus1000 sektoris hõivatu kohta kasvab).” Tööjõu tootlikkus teistes indikaatorites on töötaja kohta,mitte 1000 töötaja kohta. Teeme ettepaneku ühtlustada tööjõu tootlikkuse näitajaid ja kasutada kasiin arvestust töötaja kohta.

ArvestatudIndikaator muudetud

Lõigetes ei avata, mille toetamist peetakse silmas investeeringutoetuse all või millised on„ettevõtluse seisukohalt vähemsoodsad piirkonnad“. Arvestades liikmesettevõtetelt laekunudtagasisidet, kus soovitakse toetust uue tootmise (tehaste) rajamiseks Eesti erinevatesse piirkon-dadesse, taotleme siinkohal, et investeeringutoetusega oleks hõlmatud ka toetus tootmishoonete(tehase) rajamiseks. Samuti peab olema selgelt mõistetav ja adressaadile arusaadav, millised onEestis ettevõtluse seisukohalt vähemsoodsad piirkonnad. Seda arvestades teeme ettepaneku täien-dada p.s 2.1.3 esimeses lõikes viimast lauset ja sõnastada see järgmiselt: Investeeringutoetustettevõtluseks vajaliku füüsilise infrastruktuuri väljaarendamiseks (sh tootmishoonete – jarajatiste ehitamiseks või rekonstrueerimiseks) pakutakse ettevõtetele, mis tegutsevad ettevõtluseseisukohalt vähemsoodsates piirkondades, kuhu ei kuulu Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn,ettevõtete kasvutingimuste parandamiseks.“

Osaliselt arvestatudTäiendatakse peatüki 2.1.3. “Indikatiivne loetelu kavandatud tegevustest” esimese lõike viimastlauset ja sõnastatakse see järgmiselt: “Investeeringutoetust ettevõtluseks vajaliku füüsilise infra-struktuuri väljaarendamiseks (sh tootmishoonete – ja rajatiste ehitamiseks või rekonstrueerim-iseks) pakutakse ettevõtetele, mis tegutsevad eelistatult väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linna“.

Nii OP-st kui rahastamisplaanist on välja jäetud olemasolevate, tegutsevate ettevõtjate võimalusinnovaatiliseks tegevuseks, tehnoloogia vms arendamiseks toetust taotleda. OP kohaselt saaks toe-tust saaks uus loodav äriühing või ettevõtja koostöö teadusasutusega. Sellise lähenemisega ei saanõustuda. Sellega tekitatakse kunstlikult olukord, kus tegutsev innovaatiline ettevõtja peakssisulise arengu asemel kas asuma kunstlikult uut äriühingut looma või otsima mingisugustteadusasutust, et oleks võimalik ettevõtja poolt välja töötatud innovaatilist lahendust edasi aren-dada. Meie hinnangul eirab selline lähenemine nii Lissaboni strateegias ettenähtut kui EL pooltjärgmise finantsperioodi kohta antud suuniseid. Samuti toome välja, et meie hinnangul on põh-jendamatult ja alusetult tähelepanuta jäetud erasektoris tehtav omavaheline koostöö. Teemeettepaneku muuta nii rahastamisplaanis ettenähtud meetmeid kui eelnõu osa 2.1.3. kolmandatlõiku nähes seal sõnaselgelt ette tegutsevatele ettevõtjatele võimaluse innovaatiliseks tegevuseks,toote-, teenuse-, tehnoloogia arendamiseks toetust taotleda. Rahastamisplaanis teeme ettepanekumuuta meedet 1.3 ja sõnastada see järgmiselt „Ettevõtjate innovaatilise tegevuse toetamine, samu-ti uute elujõuliste innovaatiliste ettevõtete loomise soodustamine“. Eelnõu osa 2.1.3. kolmandaslõigus teeme ettepaneku selle esimene lause sõnastada järgmiselt: „Kõrge uudsuse tasemega tood-ete ja tehnoloogiate arendamiseks toetatakse innovaatilisi ettevõtjaid, samuti ettevõtjatevahelisikoostööprojekte. Uute innovaatiliste ettevõtete tekkeks ja arenguks (edasi olemasolev tekst).“

Algus lk 5


Majanduspoliitika 7

www.koda.ee

2.4.2 Eesmärgid ja indikaatorid Eesmärk 4.1. Isikukeskseja kaasava ühiskonnaarendamine

p.2.5.3 “Indikatiivneloetelu kavandatud tegevustest”

Ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise rakenduskava meetmepõhine rahastamisplaan meede 1.5.

Sisuliselt arvestatudArusaam, et tegutsevate ettevõtjate innovatsioonitegevust käesoleva rakenduskava raames eitoetata, on sügavalt ekslik. Ettevõtete uuendus- ja kasvuvõime all on eraldi meede 1.5 „ettevõtetetehnoloogilise uuenemise ja tootlikkuse kasvu toetamine”, mille raames toetatakse just eelkõigetegutsevate ettevõtete tehnoloogilise võimekuse ja teadmistemahukuse kasvu (seda eelkõige toe-tustega uute toodete, teenuste, tehnoloogiate väljatöötamiseks). Antud meede on ühtlasi rahaliseltmahult ka suurim ettevõtlus- ja innovatsioonimeede. Erasektori omavahelise koostöö soodusta-mist viiakse ellu klastrite programmi raames, mis on nõnda ka rakenduskava teksti lk 51 praegusisse kirjutatud. Ka meetme 1.4 raames (koostöö edendamine ettevõtete ja ülikoolide vahel) ontegutsevate ettevõtete toetamine kavas. Seega lähevad suurimad summad just nimelt tegutsevateettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamisele ning nõudlusepõhise uuendustegevuse hoo-gustamisele. Eeltoodu valguses leiame, et Kaubanduskoja mured on täiesti alusetud ning võibollatingitud rakenduskava mõningasest üldsõnalisuset ning väärkommunikatsioonist.

Indikaator interneti kasutajate arv; algtase ja aasta 53% (2005); sihttase ja aasta 65% (2013).Peame sihttaset põhjendamatult madalaks. Eriti pidades silmas eesmärki (lk 68) – luua kõigileinimestele infoühiskonnas osalemiseks tehnilised võimalused. Teeme ettepaneku sihttaset tõsta ja asendada arvnäitaja „ 65 %“ arvnäitajaga „75%“

Arvestatud

Osas 2.5.3. esimeses ja teises lõigus on jäetud täiesti, isegi üldisel tasandil, määratlemata, kellele onkavandatud toetusmeetmed suunatud. Samas järgneva indikatiivse tegevuse puhul on äramääratletud isegi tulevase toetusesaaja tegevusvaldkond („...tuleb sihtide saavutamiseks lisaksriiklikele toetusskeemidele pakkuda arendajatele investeeringuabi nii tootmisseadmete kui kanende elektrivõrku ühendamiseks vajaliku infrastruktuuri soetamiseks“). Oleme seisukohal, et ka selle valdkonna toetusmeetmed peavad olema suunatud eelkõige ettevõt-jatele. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada osa 2.5.3 esimest lõiget, nähes selles selgesõ-naliselt ette ettevõtjatele võimaluse toetuse taotlemiseks.

Arvestatud

Nõustume OP-s sisalduvaga, et järgmise finantseerimisperioodi eesmärk on Eesti ettevõteterahvusvahelise konkurentsivõime parandamine ja selle aluseks omakorda saab olla tootlikkusetõus. Sellest järeldub tehnoloogilise kaasajastamise ja investeeringutoetuste olulisus. Nagu on näi-danud varasem tagasiside ettevõtjatelt ja ka OP-de eelnõude kohta esitatud liikmesettevõtete kom-mentaarid, on toetus uute tehnoloogiate ja seadmete soetamiseks meede, mille rakendumist enimoodatakse. Siit tulenevalt rõhutame Rahastamisplaanis meetme 1.5. „Ettevõtluse tehnoloogiliseuuenemise ja tootlikkuse kasvu toetamine“ piisava rahastamise vajalikkust. Kavandatavatehnoloogia, seadmete soetamiseks suunatud investeeringutoetuse minimaalne aastane mahtpeaks olema summas 300 miljonit krooni. Märgime veel, et konsulteerimise käigus täpsustasimeliikmesettevõtetelt, kui suures summas nad vajaksid toetust uue tehnoloogia, seadmetesoetamiseks, tingimusel, et omafinantseering peab olema 50% maksumusest. Laekunud vastustepõhjal (66 vastajat) soovitakse eelkõige toetust 1 miljon kuni 3 miljonit krooni. Palume eelnõukoostajatel rahastamisplaani konkretiseerides siintoodut arvesse võtta.

SelgitusRakenduskavade rahastamisplaan on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt ja selle muutmine eiole MKM-i pädevuses.

ALAR SÜNT

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna nõunik

una antud dokument on vägagimahukas ning ka erinevaid meet-

meid on palju, tutvustan seekordsesartiklis lähemalt III ja IV telje meetmeid.Tulevastes Kaubanduskoja Teatajates onplaanis anda ülevaade ka ülejäänud aren-gukava telgedest.

Telgede lühikokkuvõte

III Telg Maapiirkondade elu kvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine

1. Meede Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas

Toetuse saajad:• Põllumajandustootja pereliige (mik-

roettevõtted);• Maapiirkonnas tegutsevad mikroet-

tevõtted.

Toetatavad tegevused: • Mitmekesistamine mittepõllumajan-

dusliku tegevuse suunas • Toetus mikroettevõtete arendamiseks • Turismi soodustamine.

Maksimaalne toetussumma on 100 000eurot ning -määr 40%.

Toetuste maksmisel eelistatakse vä-hemsoodsatel ja keskustest eemale jääva-tel aladel tegutsevaid ettevõtjaid.

Mikropõllumajandustootjateks ehkantud meetmes mainitud mikroettevõ-teteks loetakse põllumajandustootjaid,kes annavad tööd kuni 10 inimesele jakelle aastakäive ja/või aastabilansi kogu-maht ei ületa 31,2932 miljonit krooni (2 miljonit eurot).

2. Meede Külade uuendamine ja arendamine

Toetuse saajad: • Mittetulundusühingud (MTÜ); • Kohalikud tegevusgrupid; • Ettevõtjad.

Toetatavad tegevused: • Toetus teistele isikutele kasutamiseks

avatud ehitiste ehitamiseks, rekon-strueerimiseks ja sisustamiseks, mis onseotud külaelanike ühise tegevuse võikülakultuuri arendamise või loodus-like väärtuste säilitamisega;

• Toetatakse investeeringuid objek-tidesse, millel on ajaloolis-kultuuri-line väärtus antud piirkonnale (e in-vesteeringuid kultuuripärandisse);

• Toetatakse kohalike põhiteenuste (shkultuuritegevus ja vaba aja veetmine)loomist küla(de)le ning seotud väike-infrastruktuuri;

Maaelu arengukava2007–2013 valmimas

K

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMIL ON VALMINUD EESTI MAAELU ARENGUKA-

VA 2007–2013 (EDASPIDI MAK) ESMANE EELNÕU DOKUMENT.

Kokku on Euroopa Liidu ning Eesti riigi struktuurivahenditest planeeritud Maaelu aren-gukava raames kuni 2013. aastani 952 878 666 eurot.


8 Muudatused seadusandluses

www.koda.ee

• Toetus teistele isikutele kasu-tamiseks avatud interneti ühen-dusega infopunktide ehitamiseks,rekonstrueerimiseks ja sisusta-miseks.

Maksimaalne toetussumma:• avaliku sektori toetuse ülempiir

ühe taotleja kohta on 300 000 eurot (4 693 980 EEK);

• aastane toetus ei tohi ületada 60000 eurot (938 796 EEK).

IV Telg – LEADER

LEADER telg all on siinkohalmõeldud kohaliku initsiatiivi tule-musel läbi viidavaid projekte.

Toetuse saajad: • Kohalikud tegevusgrupid (MTÜ).

Toetatavad tegevused:• Kohalike tegevusgruppide juhti-

mine, oskuste omandamine ja piir-konna elavdamine.

• Kohaliku arengu strateegiate ra-kendamine

Maksimaalne toetussumma investee-ringutele on 20 000 eurot. Maksi-maalsed toetuse määrad:• juhtimine, oskuste omandamine ja

piirkonna elavdamine (kohaliketegevusgruppide moodustamine) –avaliku sektori toetuse määr 100%;

• strateegia raames ellu viidavateprojektide avaliku sektori toetusemäär 90% (v.a investeeringud –50%).

Kokku on Euroopa Liidu ningEesti riigi struktuurivahenditest pla-neeritud MAK-i raames kuni 2013.aastani 952 878 666 eurot. TelgedeleIII ning IV vastavalt 192 100 339 eurotning 91 476 352 eurot.

Maaelu arengukava tervikliku tekstigasaab tutvuda Kaubanduskoja kodu-lehel aadressil http://www.koda.ee/?id=1300. Kõik ettepanekud ja arva-mused on oodatud. E-posti aadres-sile [email protected].


Muudatused seadusandluses 9

www.koda.ee

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 26. septembril kell 10.00–16.00

Tartus Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2) koolituspäeva

EHITAMISE RAKENDUSKÜSIMUSED

Koolitusel käsitletakse planeerimise, projekteerimise ja ehitamise aktuaalseid ningenim vaidlusi tekitanud küsimusi. Sihtgrupiks on ehitiste tellijad, kinnisvaraarendajad,ehitusettevõtjad, kohalikud omavalitsused ja teised selle valdkonnaga tegelevad isikud. Lektor on Tuulikki Laesson, Laesson & Partnerid OÜ, ehitusseaduse kaasautor ja ehi-tusõiguse ekspert. Käsitlemisele tulevad järgmised teemad:• Ehitise omaniku õigused ja kohustused• Ehitusprojekt ja projekteerimistingimused, sh mahud ja kõrgused• Ehitusprojekti etapid• Ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt• Keskkonnamõjude hindamine• Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused planeerimisel ja ehitamisel• Omaniku, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve vastutus• Riiklik järelevalve – sunni- ja veenmisvahendid• Avaliku võimu vastutus – kas on võimalik esitada nõudeid avaliku võimu vastu?

Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmele 650 krooni ja mitteliikmele 1 300 krooni,lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna ja kohvipausid.

Info ja registreerimine:

Kaubanduskoja Tartu esindus, Tel: 744 2196 • E-post: [email protected]

MUUDATUSED TOLLIALASTES ÕIGUSAKTIDES30. oktoobril, kell 10.00-16.00 Eesti Kaubandus-Tööstuskojas

Seminari eesmärk on tutvustada aegsasti ettevõtjaid tolliseadustikku muudatustest.Anda ülevaade nende mõjudest tolliformaalsuste läbiviimise protsessile ja ettevõtjaosa selles. Seminarile ootame väliskaubandusega tegelevaid ettevõtjaid, tolliagente,ekspedeerijaid, tollilaopidajaid, eksport- ja importtehingute eest vastutavad isikuid jt.Lektor on Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek

Uusküla. Seminaril käsitletavad teemad:• Miks muudetakse kehtivat tollseadustikku? • Millist kasu saavad ettevõtjad tehtavatest muudatustest? • Mida tähendab mõiste „volitatud ettevõtja staatus” (AEO - Authorized Economic

Operator) ja millised õigused tulenevad sellest ettevõtjale? • Kaupade saabumise ja väljumise informatsiooni eelteatamise nõue• Muudatused vabatsoonide ja vabaladude tegevuses • Dokumentide elektroonne edastamine deklarantide ja tolliadministratsioonide vahel• E-tolli otsus

Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmele 750 krooni, mitteliikmele 1 500 krooni. Hin-nas sisalduvad käibemaks, teabematerjalid, lõuna ja kohvipaus.


HAILI KAPSI, teenuste osakonna nõunik, Tel: 644 3067 • E-post: [email protected]

URMAS MÄNNA

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

orruptsioonivastase seaduse üles-anne on anda avalikkusele ülevaa-

de erinevate ametiisikute majandusli-kest huvidest, ennetades seeläbi võima-likku korruptsiooni.

Üheks ennetamise vahendiks on sea-duse järgi majanduslike huvide dekla-ratsiooni (MHD) esitamine, millesametiisikud annavad ülevaate endalekuuluva vara, varaliste kohustuste jamuude asjaolude kohta, mis võimal-davad kindlaks määrata tema majan-duslikud huvid.

Eelnõu koostajate hinnangul onpraeguse süsteemi kitsaskohtadeks and-mete pealiskaudsus ning mitteusal-dusväärsus ja MHD esitajate rohkus,mistõttu on halduskoormus suur ningdeklareeritavaid andmeid ei ole võima-lik tõhusalt kontrollida.

Mida senises regulatsioonis eelnõugamuudetakse?

Esiteks täpsustatakse ametiisikuteringi, kelle jaoks on majanduslike hu-vide deklareerimine kohustuslik. Kuienne oli selline kohustus kõigil seadusejärgi ametiisikute hulka kuuluvatelisikutel, siis uue korra kohaselt säilibselline kohustus üksnes kõrgematelametikohtadel. Muudatus puudutab kaettevõtjaid – kui enne lasus MHD esita-mise kohustus näiteks riigi või kohaliku

omavalitsuse osalusega äriühingu juha-tuse ja nõukogu liikmetel, siis eelnõujõustumisel peaks deklaratsiooni esita-ma üksnes riigi enamusotsustusõi-gusega äriühingu juhatuse liige.

Deklaratsiooni peavad esitama:

• Riigikogu liige;• Vabariigi President;• Vabariigi Valitsuse liige;• kohtunik;• Eesti Panga president ja nõukogu

liige;• kaitseväe juhataja (ülemjuhataja) ja

Kaitseliidu ülem;• riigikontrolör;• õiguskantsler;• riigisekretär;• maavanem;• abiminister;• riigi peaprokurör, juhtiv riigiproku-

rör ja ringkonnaprokuratuurijuhtivprokurör;

• politseipeadirektor ja politseiprefekt;• ministeeriumi kantsler;• valitsusasutuse juht;• Finantsinspektsiooni juhatuse

esimees;• riigi enamusotsustusõigusega

äriühingu juhatuse liige;• avalik-õigusliku juriidilise isiku

juhatuse esimees, avalik-õiguslikuülikooli rektor ja Eesti TeadusteAkadeemia president;

• linnapea ja vallavanem.

Majanduslike huvidedeklaratsiooni esitajate ringtõmbub koomale – muudatustest Korruptsioonivastases seaduses

K

JUSTIITSMINISTEERIUMI LOODUD TÖÖGRUPP KOOSTAS KORRUPTSIOONIVAS-

TASE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU (EDASPIDI EELNÕU), MILLEGA

MÕNEVÕRRA VÄHENDATAKSE BÜROKRAATIAT NING PÜÜTAKSE PAREMINI

REGULEERIDA SENI MITTE ERITI EFEKTIIVSELT TOIMIVAT KORDA.

Deklaratsiooni peavad esitama kõrged riigi-ametnikud ning riigi enamusosalusega äri-ühingute juhatuse liikmed.



www.koda.ee

Võimalus kehtestada deklaratsiooniesitamise kohustus teistele, kui nime-kirjas loetletud ametiisikutele, jääbkohalikele omavalitsustele ja valitsus-asutustele. Seadus seab aga siinkohalnende isikute ringile küllaltki kitsadpiirid.

Eelnõuga täpsustatakse andmete ula-tust, mida tuleb deklareerida. Võrreldeskehtiva seadusega peab ametiisik dekla-reerima ka teatud väärtusest alates nõu-deid teiste isikute vastu, samuti varalisiannetusi, kingitusi ning välismaal olevatvara.

Täpsustatakse ka MHD deklareerimisekorda – MHD esitatakse tööle asumisel,töökohalt lahkumisel (samal aastal ningjärgmisel aastal kogu eelneva kalendri-aasta kohta) ning ametisoleku ajal kordaastas kuu aja jooksul tuludeklaratsiooniesitamisest arvates.

Olulisi muutusi aasta jooksul enam eideklareerita, ka ei pea MHD-d enam esi-tama kahe aasta jooksul pärast töökohaltlahkumist. Iga isik esitab deklaratsioonivaid üks kord aastas.

Kui siiani on deklaratsioone täidetudja esitatud kirjalikult paberkandjal, siiseelnõuga luuakse MHD elektrooniliseedastamise süsteem. Edaspidi tuleb dek-larantidel kontrollida enda kohta käivaidandmeid, neid vajadusel täpsustada ninglõpuks kinnitada eeltäidetud vormilelektrooniliselt MHD andmebaasis.

Endiselt on avalikud ametiisikutepalgaandmed. Nende isikute ring, kespeavad oma ametikohtadel töötamise eestsaadava palga avalikustama, jääb praegukehtiva seadusega võrreldes samaks. Seetähendab, et palga avalikustamise nõuekohaldub ka paljudele neile, kes MHD-desitama ei pea. Ametiisiku palgaandmedeelmise aasta kohta avalikustatakse hilje-malt 1. aprillil vastava asutuse, mitte-tulundusühingu või sihtasutuse veebi-lehel. Äriühing esitab enda palgal olevateametiisikute palgaandmed avalikusta-miseks vastavale ministeeriumile võikohalikule omavalitsusele.



www.koda.ee

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab 26. oktoobril 2006 kell 10.00–16.00

Tartus Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2) õppepäeva

LEPINGUÕIGUSE AKTUAALSEID PROBLEEME

Eesmärgiks on õpetada ettevõtjat lugema ja koostama igapäevases töös enamka-sutatavaid lepinguid. Sihtgrupiks on ettevõtjad, äriühingute juhtorganite liikmed,tegevjuhid, raamatupidajad, juristid.

Vaatluse all on järgmised teemad: • Lepingu sõlmimine, täitmine, õiguskaitsevahendid, lõpetamine

Lepingu sõlmimine. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping ja selle täitmine.Lepingu täitmine: aeg, koht, kolmandad isikud. Õiguskaitsevahendid lepingurikkumisel: kahju hüvitamine, taganemine, hinna alandamine, viivis, leppetrahv.Lepingu lõpetamine. Lepingu tühisus ja tühistamine. Tüüptingimused lepin-gutes.

• Müügileping

Nõuetekohane täitmine. Juhusliku hävimise risk. Õiguskaitsevahendid müügi-lepingu rikkumisel. Omandireservatsiooniga müük. Ostueesõiguse kasutamine.Kinnisasja müügi ja aktsiate ning osade müügi erisused. Müügigarantii.

• Töövõtuleping

Eristamine müügilepingust ja käsunduslepingust. Õiguskaitsevahendid töövõ-tulepingu rikkumisel. Töövõtulepingu lõpetamine.

• Käsundusleping

Käsunduslepingu liigid. Maaklerleping, agendileping, komisjonileping. Käsun-duslepingu täitmine ja lõpetamine.

Lektorid: Paul Varul ja Leonid Tolstov, advokaadibüroo Paul Varul.Osalemistasu on Kaubanduskoja liikmetele 650 krooni ja mitteliikmetele 1 300krooni, hinnale lisandub käibemaks. Hinnas sisalduvad jaotusmaterjalid, lõuna jakohvipausid.


Kaubanduskoja Tartu esindus, Tel: 744 2196 • E-post: [email protected]

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindus korraldab neljapäeval, 12. oktoobril

2006 Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz̆is, Ringi tn 35, kell 10.00–16.00 ettevõtete juhtidele,

finantstöötajatele ja raamatupidajatele seminari

MAKSUPROBLEEMID KOHTUPRAKTIKAS

Vaadeldakse käibemaksu, tulumaksu ja maksustamisega seotud probleeme lähtudesnii Eesti kui Euroopa Kohtu kohtupraktikast maksuseaduste tõlgendamisel japööratakse tähelepanu sealt tulenevatele võimalustele maksude maksmisel.

Kohtulahendite näitel käsitletakse järgmisi teemasid: • Direktiivide otsekohaldamine • Ettevõtlus ja selle käsitlus, ettevalmistav tegevus ja sisendkäibemaks • Sisendkäibemaksu mahaarvamise põhimõtted ja käibemaksu neutraalsus • Hoolsuskohustus ja tõendamiskoormus • Maksustatav väärtus, käibemaks tasuta ja soodushinnaga võõrandamisel • Kinnisasja võõrandamine ja maksuvaba käive • Raamatupidamise ja maksuarvestuse vahekord • Nõuded arvele, erinevate arvete eesmärk ja arvete vormistamine • Nõudest loobumine ja erisoodustus • Kompleksteenus, abistav tegevus, proportsiooni arvestamine • Topeltmaksustamise lubamatus • Kontrollimine, revisjon, korduv kontroll

Lektor on Tõnis Jakob, Ernst & Young Baltic maksu- ja juriidilise osakonna juhataja.

Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmele 700 ja mitteliikmele 1400 krooni. Hinnas sisal-duvad teabematerjalid, lõuna ja kohvipausid.


KATI KRASS, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Pärnu esindusTel: 443 0989 • E-post: [email protected]

aks olulisemat muudatust, misselle jõustumine ettevõtjatele

kaasa toob on:• tõstetakse järk-järgult sotsiaalmak-

su kuumäära, kuni eelmise aastaalampalgani aastaks 2009 (s.o 2009.aastal 2008. aasta alampalk jne);

• laiendatakse nende isikute ringi,kelle eest makstakse sotsiaalmaksuneile maksutud tasult mitte kuu-määralt, isegi kui makstav tasu onväiksem kui kuumäära miinimum.

Kuumäära miinimum 2007. aastal1500 krooni

Eelnõus sisalduva ühe muudatuse-na on ette näha, et sotsiaalmaksumaksmise aluseks olev kuumäär onalates 2007. aastast praeguse 1400krooni asemel 1500 krooni. Jutt käib miinimummäärast, mille aluselmakstakse sotsiaalmaksu isegi siis, kuitöötajale või teenistujale kuu eestmakstud tasu jääb alla selle ning mison aluseks FIE-de poolt sotsiaalmak-su arvestamisel ja maksmisel.

Praegu peab tööandja maksma sot-siaalmaksu töötajale kuu eest maks-tud tasult, kuid mitte vähem kui sot-siaalmaksuseaduses sätestatud kuu-määralt ehk 1400 kroonilt, mis teebtööandja sotsiaalmaksu minimaalsekskohustuseks 462 (eelnõu järgi 2007. a– 495) krooni kuus (v.a seadusessätestatud erandid). Nagu öeldud, onsama kuumäär oluline ka füüsilisestisikust ettevõtjatele (FIE-dele), kesmaksavad sotsiaalmaksu aastas mittevähem kui nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt.

Muudatused näevad ette, et alates2008. aastast viiakse kuumäära keh-testamine tagasi riigieelarvesse ningseotakse alampalgaga. Kuigi Riigi-kogule jääb otsustusõigus selle üle,kui suur kuumäär igal aastal olemasaab, nähakse eelnõuga siiski ette, etsee ei tohi olla 2008. aastal väiksemkui 75% 2007. aasta 1. juulil kehtinudalampalgast ning edaspidi, st 2009.aastast alates, ei tohi kuumäär ollaväiksem jooksvale aastale eelnevaaasta 1. juulil kehtinud alampalgast.

K



www.koda.ee

MAIT PALTS

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist

Ehk 2009. aatstal kehtiv sotsiaalmaksumaksmise aluseks olev kuumäär peaksolema vähemalt sama suur kui 2008.aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsusekehtestatud kuupalga alammäär.

Nende jaoks, kellele kuus makstavtasu ületab kuumäära, nimetatud muu-datused mõju ei avalda. Eelnõu sele-tuskirja kohaselt on kuumäära siduminepalga alammääraga täistööaja korralpõhjendatud, kuna avaldab pikaajalistmõju riikliku ravikindlustuse ja pen-sionikindlustuse jätkusuutlikkusele. Kui

tõuseb palga alammäär, mis on omakor-da seoses riigi üldise majanduskasvuga,siis suurenevad ka ravikindlustuse ningpensionikindlustusmaksete laekumised.

Kuumäärast ei pea lähtuma õpilastening lapsi kasvatavate vanemate puhul

Teise olulisema muudatusena laien-datakse eelnõuga nende töötajate võiteenistujate ringi, kelle eest makstaksesotsiaalmaksu kuu eest makstud tasultsõltumata tasu suurusest. Kui üldreegli-

na tuleb sotsiaalmaksu maksta vähemaltkuumäära miinimumilt, mis nagu ülalkirjeldatud, tõuseb järk-järgult kunipalga alammäärani, siis teatud töötajatevõi teenistujate puhul kehtib erand.Erandina makstakse ka praegu sotsiaal-maksu vastavalt makstud tasudele (sõl-tumata sellest, kas tasud jäävad alla sotsi-aalmaksu kuumäära miinimumi võimitte) riiklikku pensioni saavate isikutepuhul. Samuti kuuluvad hetkel sinnaisikute ringi töötajad, kellele vastavalttöölepingu seaduse §-le 68 on kehtes-tatud osaline tööaeg või kes on saadetud

osaliselt tasustatavale puhkusele (töö-mahu või tellimuste ajutine vähenem-ine) ning isikud, kellele on töö- ja puh-keaja seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtes-tatud lühendatud tööaeg (Nt: kooliko-hustuslikud töötajad, alla 17-aastasedtöötajad, õpetajad ja kasvatajad, allmaa-ja eriiseloomuga töödel töötajad). Eel-nõuga nähaksegi ette ülalkirjeldatudisikute ringi laiendamine. Nii tuleks sot-siaalmaksu maksmisel lähtuda reaalsesttasust töötaja või teenistuja puhul, keskasvatab alla 3-aastast last või kolme või

enamat alla 19-aastast last ning samutitöötaja või teenistuja puhul, kes on kind-lustatud isikuga võrdsustatud isik ravi-kindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5alusel (põhiharidust omandav õpilanekuni 21-aastaseni, üldkeskharidustomandav õpilane kuni 24-aastaseni, kut-seõpet omandav koolikohustuse ea üle-tanud põhihariduseta isik, põhiharidusevõi keskhariduse baasil kutseharidustomandav õpilane ning Eesti alalisestelanikust üliõpilane).

Kirjeldatud muudatuse peamisekseesmärgiks on eelnõule lisatud sele-tuskirja kohaselt soov suurendada nendeisikute tööle saamise võimalusi, kelleletäistööajaga töö suure tõenäosusega eisobi just laste eest hoolitsemise võiõppetööga tegelemise vajaduse tõttu.Seoses samuti eelnõus kavandatava kuu-määra miinimumi tõusuga on kirjelda-tud erandid tõenäoliselt ka vajalikud.

Kuna valdav osa eelnõust kavatsetaksejõustada juba järgmise aasta algusest, eiole eelnõu menetlemiseks väga palju aegajäänud.

Hetkel on kõik Kaubanduskoja liikmedoodatud veel muudatuste kohta arva-must avaldama ja eelnõuga tutvumameie kodulehel, majanduspoliitika ak-tuaalsete teemade rubriigis.

Tõuseb sotsiaalmaksukuumäära miinimum!MINISTEERIUMITEVAHELISELE KOOSKÕLASTAMISELE SAADETI HILJUTI SOT-

SIAALMAKSUSEADUSE MUUTMISE SEADUSE EELNÕU.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on kuumäära sidumine palga

alammääraga täistööaja korral põhjendatud, kuna avaldab

pikaajalist mõju riikliku ravikindlustuse ja pensionikindlus-

tuse jätkusuutlikkusele.



www.koda.ee

MERLE ELLER

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht


14 Ärieetika

www.koda.ee

riitika võib meile kõigile ootama-tult osaks saada. Seda on kogenud

ilmselt enamus inimesi, kes on soovinudmidagi muuta või uut teha. Pole välis-tatud, et tihtipeale on põhjuseks lihtsaltjärelemõtlematus ja soovimatus süvene-da. Siis on oluline kritiseeritava käitu-mine, põhjendused ja enesekindlus. Kuiinimene sisemiselt on veendunud omategevuse üllas eesmärgis, ei lähe kriitikatalle tihtipeale ka korda. Keerulisemlugu on aga meediaga. Kui ajakirjanikpaiskab midagi ootamatult avalikkuseette, on asjaosalistel hiljem raske, kuimitte võimatu, omapoolseid argumenteauditooriumini viia. Siinkohal on paslikmainida, et ka ajakirjanukutöö eeldabeetilist ja vastutustundlikku lähenemist.Enne, kui silt külge kleepida, tuleks juh-tumisse põhjalikumalt süveneda ja andaasjaosalistele võimalus kommenteeri-miseks.

Eelpoolmainitud meediatähelepanuosutas Kaubanduskojale ja meie algatusesosalevatele ettevõtetele venekeelne aja-leht „Delovõje Vedomosti”. Oma 13.09.06väljaandes kirjutab ajakirjanik pika loosellest, et kõik parimad ettevõtted ei olegitegelikult parimad. Tuuakse näide kolmeettevõtte kohta nende ebaeetilisest käitu-misest, sealjuures muidugi laskmataettevõtete juhtidel endal juhtumeid kom-menteerida. Näiteks Elcoteq Tallinntembeldatakse artiklis töötajavaenuli-kuks ettevõtteks. Toodud on tsitaat ette-

võtte ametiühingu juhi ütlusest 2005.aastal, et nende ettevõttes on olnudolukordi, kus töötajatele lisatöö eestpalka juurde ei maksta. Võtsin selgitusesaamiseks ise ühendust Elcoteq’i kom-munikatsioonijuhi Jaanus Pautsiga. Te-ma ütlust mööda on neil varemgi vene-keelse meedia „lahmiva stiiliga” prob-leeme olnud. Konkreetsele süüdistuseleolevat juba 2005. aastal vastatud, etettevõtte töötaja väide on kontekstistvälja rebitud. Tegelikkuses oli jutt tööaja-graafikutest ja töötajate soovist senisele8-tunnisele graafikule 11,5-tunnise alter-natiivi loomisest ning selle juurde kuulu-vate puhke- ja lõunapauside tasustami-sest. Ametiühingu esindajal oli tekkinudvalearusaam, et 11,5-tunniste graafikutepuhul peaks tööandja lisaks tööajalearvestama tööaja hulka ka kahte lõuna-pausi. Samas ütleb seadus selgelt, et lõu-napausid ei kuulu tööaja hulka. JaanusPautsi sõnade kohaselt ei saa nendeettevõte endale lubada töötajatesse hal-vasti suhtumist. Vastupidi, töötajateheaolusse investeeritakse pidevalt jaeelpool mainitud uued graafikud võimal-davad töötajatel pikemat aega oma pere-ga koos olla.

Oma väidete kinnituseks lisas hr Pautsveel, et Elcoteq Tallinn on Eestis üks vä-hestest ettevõtetest, mis on oma juhti-missüsteemi põhimõtted, lisaks sertifit-seeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO9001, keskkonnajuhtimissüsteemi ISO

14001 ning töökeskkonna ohutuse ja ter-vishoiu juhtimissüsteemi OHSAS 18001nõuetele, kooskõlla viinud ka SA 8000nõuetega. SA 8000 standard käsitleb justettevõtte ühiskondlikku vastutust (CSR– Corporate Social Responsibility), hõl-mates nii ettevõtte oma töötajatele kuiühiskonnale suunatud tegevusi.

Siinkohal tuleb rõhutada, et kõigileKaubanduskoja algatusega ühinenudettevõtetele kaasneb tulevikus kindlastimeedia kõrgendatud tähelepanu. Peamevalmis olema, et ka eestikeelne meediahakkab otsima põhjuseid, miks üks võiteine ettevõte eetiline ei ole või olla ei saa.Jääme siiski lootma, et edaspidi on meiltegemist vastutustundlikemate ajakir-janikega, kes teemasse rohkem süve-nevad.

Elcoteq Tallinna positiivsetest alga-tustest ühiskondliku vastutuse valdkon-nas saate lugeda mõnest järgmisestKaubanduskoja Teatajast. Tänasessenumbrisse valisin 40-töötajaga aiama-jade valmistaja Järva-Jaanist. See onArctic Finland House OÜ, mille juhid onseadnud endale kõrged eesmärgid ja onveendunud, et nende ettevõte aitabmuuta maailma paremaks. EestvedajaJaan Põldsepa sõnul on ettevõtte juhilalati võimalik käituda eetiliselt, ebameel-divate situatsioonide lahendamiseks ole-vat seadused.

Meedia „ohustab” ka vastutustundlikkeettevõtjaid

K

KAUBANDUSKOJA ALGATUS KOGUDA NÄITEID EESTI ETTEVÕTETE VASTUTUS-

TUNDLIKEST TEGEVUSTEST SAI OOTAMATU MEEDIATÄHELEPANU OSALISEKS.

KAHJUKS MITTE POSITIIVSE KÜLJE PEALT. KIRJUTAME TÄNASES TEATAJAS

SELLEST JUHTUMIST, ET ÜHISELT ÕPPIDA, KUIDAS OMA POSITIIVSETEST ALGA-

TUSTEST TEAVITADA JA MILLISED OHUD ON MEEDIA POOLT VARITSEMAS.


Ärieetika 15

www.koda.ee

Lisaks oma põhitegevusele vastutus-tundlikud ettevõtted:• võtavad eesmärgiks olla head äri-

partnerid,• panustavad oma töötajate rahulo-

lusse,• edendavad kohalikku või Eesti elu,• lahendavad keskkonnaprobleeme• või arendavad mõnda eluvaldkonda

(kultuur, sport vm).

Hetkel on Kaubanduskoja ideega, ha-kata Eestis enam propageerima äri-eetikat ja vastutustundlikku ettevõt-lust, ühinenud 55 ettevõtet, kelle posi-tiivseid algatusi ja tegevusi on meilalgaval ärihooajal Teataja vahenduselplaanis ka teile tutvustada.

Soovime kõigile palju jaksu oma heademõtete teostamiseks!

• ÅF-Estivo AS• A. Le Coq Tartu Õlletehas AS• ABB AS• Advokaadibüroo Kadak

& Partnerid OÜ• Advokaadibüroo Sorainen Law

Offices OÜ• Arctic Finland House OÜ

• Astlanda Hotelli AS• Bossa Teeninduse AS• Det Norske Veritas Eesti OÜ• Dimela AS• Eesti Gaas AS• Eesti Ehitus AS• Eesti Energia AS• Elcoteq Tallinn AS• Empteezy Baltic OÜ• EMT AS• Frens AS• Geometria OÜ• Hansapank AS• Hobbiton OÜ• IB Krates OÜ• In Nomine OÜ• Jaanioja Mõis OÜ• K & M Projektbüroo OÜ• Kalev Vesi OÜ• Kliko OÜ• Krimelte OÜ• Lennuliiklusteeninduse AS• Lincona Konsult AS• Lindström OÜ• maxit Estonia AS• NT Logistika AS• Peri AS• Põltsamaa Felix AS• Ragn-Sells AS• Rautakesko AS

• Salvest AS• Zebra Infosüsteemid AS• Tallinna Kaubamaja AS• Tarkon AS• Tavid AS• Tartu Maja Betoontooted AS• Teede REV-2 AS• TNT Express Worldwide Eesti AS• Triip AS• Uvic AS• Vastus OÜ• Veetka Talu Metsamoori Perepark• Viking Window AS• Viru Kalatööstuse OÜ• VKG Oil AS• Wõro Kommerts AS• Ühendus Humana Estonia• Ühinenud Ajakirjad AS• YIT Ehitus AS

Küsitluse läbiviimiseks saime toetust Balti-AmeerikaPartnerlusprogrammilt, mida finantseerivad ühiselt Amee-rika Ühendriikide Rahvusvahelise Abi Agentuur ja AvatudÜhiskonna Instituut.

Eeskujulike ettevõtete kohta näidete kogumine Kaubanduskojas jätkub. Ootan Teie ettepanekuid ja „vihjeid”: Tel: 646 0244 • E-post: [email protected]

Juba kolmandat aastat toimub Tallinnas ettevõtluspäev ning ka

seekord on Kaubanduskoda aktiivselt projekti kaasatud. Ettevõtlus-

päeva peaeesmärk on tunnustada ning väärtustada ettevõtjaid ja

ettevõtlikku elustiili, teadvustada ettevõtluse rolli linna arengus,

arendada linna ja ettevõtete vahelist koostööd, tutvustada toetus-

meetmeid väikeettevõtete loomisel ja arendamisel ning julgustada

linlasi tegelema ettevõtlusega.

5. oktoobril algusega kell 11.00 toimub Kaubanduskoja II korruse

saalis tasuta disaini ja tootearenduse teemaline seminar.

Seminarile tuleb kõnelema Juha Valtanen Soomest (Baltic Design &

Interior Network), kes on I Soome Design Formi juht ja DesignStart

programmi rajaja, kust ettevõtja saab riigilt materiaalset tuge di-

sainiteenuse hankimisel. Ta tutvustab kolme aastat kestnud koos-

tööprojekti Eesti ja Soome firmade vahel (10D), kuhu on kaasatud ka

meie disainerid. DesignStart on pilootprojekt, mis reklaamib disai-

niteenuseid väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele,

eelkõige tootjatele, kes tihedalt on selle valdkonnaga seotud. Eesti

poole pealt saab sõna tootedisainer Ruth-Helene Melioranski, kes

on tegev Eesti Kunstiakadeemia Disaini Innovatsioonikeskuses.

Tema ettekande teema on: Disain on ilus äri.

Disaini osatähtsus kasvab iga päevaga meie kiiresti muutuvas

ühiskonnas ning puutumata ei jää ka ettevõtlus ning ettevõtjad.

Panustades üha enam tootedisainile ning –arendusele, on võimalik

tihedas konkurentsis püsida. 2006. aasta augustist kuni 2007. augus-

tini kestab Eestis Disainiaasta (www.disainiaasta.ee). Disainiaasta

on disaini tutvustavate ürituste sari, mida korraldab Eesti Kunsti-

akadeemia Disaini Innovatsioonikeskus koostöös Eesti Tarbekunsti

ja Disaini Muuseumi ning Eesti Disainerite Liiduga.

Info ja registreerimine

JAANIKA VAHER, Euroinfo keskusTel: 644 8079 • E-post: [email protected]

Tallinna Ettevõtluspäev • 5. oktoobril Kaubanduskojas


16 Ärieetika

www.koda.ee

asakaal – edukuse võti

Ettevõtte juhid on seisukohal, et heaäri vajab tasakaalu – nii omanike, klien-tide, töötajate, partnerite kui ka ühiskon-na seisukohalt ning läbi selle tasakaalu onvõimalik tõusta edukate hulka. Ettevõttevisioon on olla juhtiv ettevõte Baltimaa-des ja Skandinaavias hulktahuliste kvali-teet-aiamajade valmistamisel ning pälvi-da oma väljaõppinud ning profession-aalse meeskonnaga klientide rahulolu.Missiooniks on pakkuda loodussõbralikeja luksuslike aiamajadega õdusaid hetkiaias pere ja sõprade seltsis.

Ettevõtte peaeesmärk on luua väärtusiomanikele, klientidele, töötajatele, part-neritele ning ühiskonnale, tagamaksettevõtte jätkusuutlikkuse kõigis tege-vusvaldkondades. Välja on töötatud pi-kem dokument ettevõtte strateegilistestvalikutest, kus on määratletud ettevõttesuhtumine nii sise- kui väliskeskkonda.

Hinnatud tööandja

Otsuseid tehes arvestavad juhid alatitöötajate huvidega, sest ettevõte ongi juselle töötajad. Töö iseloomust tulenevalt(hooajalisus, tootmisprotsessi pidevusevajadus jms) muudetakse tööaegu, näi-teks tööpäeva algust ja lõppu või vahe-aegu töös, kooskõlastatult töölistega.Kontoritöötajatega on tööaeg kokku lepi-tud vastavalt olukorrale, võimalik onkasutada paindlikku tööaega. Kõigileettevõtte töötajaile toimub firmakooli-tuste sari. Vastavalt vajadustele ka eri-alased täienduskoolitused. Perioodiliseltteostatakse töökeskkonna mõõdistusining reageeritakse vastavalt vajadustele.Firmakoolituse osana toimus koolitustöökeskkonna ohtudest, kaitsevahenditekasutamisest ning võimalikest taga-

järgedest tööohutusnõuete eiramisel.Tööliste tervise huvides on tootmisruu-midesse paigaldatud õhuniisutussüs-teemid.

Kõigile töötajatele korraldatakse sügi-seti tervisepäeva Pärnu SPA-s, renditaksekohalikku spordisaali, toimuvad suve-mängud peredele. Jõulusid tähistatakseühiselt koos abikaasadega, muidugi onkõigile ka jõulukingitus.

Iga-aastaseks oodatud traditsioonikson kujunenud kevadised investeeringuteavapeod kogu ettevõtte töötajatele. Kon-toritöötajatele on mõeldud lisaks veeltalvised tervisepäevad Nokia veepargisSoomes. Ettevõtte töötajad meenutavadrõõmuga ka mitmeid kohalikke spordis-ündmusi, kus oma ettevõtte võistkonnason kaasa löödud. Töötajaid toetatakserahaliselt laste koolimineku puhul, kin-

gitusi tehakse juubelite ja laste sünnipuhul. Samuti tähistatakse töötajate sün-nipäevi ettevõtte kulul.

Toetus kohalikele noortele

Kohalike probleemidega ollakse kursis,mõningast abi on osutatud nii koolile kuilasteaiale. Ettevõtte töötajad on vabataht-likena panustanud nii vallavalitsuse kuika näiteks kohaliku lasteaia heaks. Valla-valitsust on toetatud ka ilutulestikuga.Seoses tööstusõue asfalteerimisega 2006.aastal algatati koostöös Järva-Jaani

vallavalitsusega rulluisu- ja rulavõistlus-te sari Järva-Jaani Cup, mis on mõeldudeeskätt kohalikele noortele. See toimubettevõtte asfaldiplatsil, Arctic FinlandHouse’i ja tema naaberettevõtte auhin-dadele.

Kolm viimast aastat on toetatudJärvamaa AsariRacingu rallimeeskonda,kes 2004. ja 2005. aastal sai hõbemedaliesiveoliste klassis ja 2004. aastal oli parimJärvamaa võistkond. Üritatakse käivitadaka Järva-Jaani alevi ühiskondlikku hea-korrafondi. Üleskutsele reageeris posi-tiivselt naaberettevõte E-Piim.

Kahjuks on ühisprojekt kohalikuomavalitsuse loiduse ja huvipuudusetõttu siiani “kalevi all”. Tõdetakse, etkoostöö omavalitsusega kohalike prob-leemide lahendamiselt võiks olla tõhu-sam.

Keskkonnasäästlik tootmisprotsess

Ettevõtte tootmisprotsess ja kasuta-tavad materjalid ei kahjusta keskkonda.Jäätmekäitlus on arendatud tasemele, kusseisvaid (ladustatud) tootmis- ja töötle-misjäätmeid ei teki. Igapäevases tegevu-ses kasutatakse kaasaegseid seadmeid jainsenerivõrke, mis tagavad näiteks elek-tri automaatse väljalülituse jms. Aktiiv-selt tegeletakse töökeskkonna paran-damisega. Ettevõtte juhi sõnul ollaksevalmis keskkonnale kahjulike mõjudeilmnemisel tegema vajalikke muudatusining investeeringuid.

Arctic Finland House OÜ –loodussõbralik tootja Järva-Jaanis

T

MERLE ELLER

Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna projektijuht

Arctic Finland House OÜ juhid on seisukohal, et hea äri

vajab tasakaalu – nii omanike, klientide, töötajate, partne-

rite kui ka ühiskonna seisukohalt ning läbi selle tasakaalu

on võimalik tõusta edukate hulka.


Kutseharidus 17

www.koda.ee

astateks 2005-2008 on kutsehari-dussüsteemi arengukavas seatud

mitu kutseõppe korrastamiseks olulisteesmärki ja tegevussuunda. Üheks ees-märkidest on kutseõppe sisu ajakohasta-mine, mis tähendab korrastatud ja väl-jaarendatud õppekavade süsteemi ole-masolu. Selle saavutamiseks on esmaltvaja välja töötada riiklikud õppekavad,mille alusel omakorda saab toimumaõppekavade korrastamine ja sisulinekaasajastamine koolides.

Kuidas edeneb aastal 2006 eelnime-tatud eesmärgi täitmine? Mida on teh-tud ja kui kaugele on jõutud?

Õppekavade arendamine toimub ESFmeetme 1.1 projekti „Kutseõppeasutusteõppekavade arendus” raames. Projektlükati käima 2005. aasta lõpus ningtänasel päeval võime öelda, et aastaga onvalminud 40 eriala õppekava üld- ja põ-hioskuste moodulite õppesisud. Käesole-val aastal oleme tegelenud aktiivselt kakutseõpetajate, erialaliitude ning teisteasjast huvitatute koolitamisega tutvusta-maks valminud õppekavade õppesisusid.Tagasiside on olnud väga positiivne jaosalejad on väljendanud oma heakskiituning poolehoidu tehtud tööle.

Kuidas jõuab teadmine täna reaalselttööturul toimuvast ja ettevõtete vaja-dustest õppekavadesse?

Kutseharidus Eestis lähtub eelkõigeEesti ühiskonna, majanduse ja tööturuvajadustest ning seega peab ta pöördumaoluliselt rohkem sotsiaalsete partnerite, shettevõtete poole, arvestades õppija huvideja vajadustega. Kuna projekti raames onkutsehariduse õppekavade arenduse prot-sessi kaasatud töörühmade liikmetena katööandjate ning erialaliitude esindajad,siis peaks olema esindatud ka konkreetselttööturul toimuvat kajastav.

Millal võib oodata, et täna kirjapandualusel koolides tegelik õppetöö toimu-ma hakkab?

See sõltub suuresti siiski riiklike õppe-kavade kinnitamisest haridus- ja teadus-ministri poolt. Kogu projekti vältel tegele-takse jooksvalt valminud õppekavadekohandamisega riiklikeks õppekavadeks janende töösse juurutamisega. Eesmärgikson seatud, et ühtlustatud kutsehariduseriiklikud õppekavad jõustuksid 2008.aastal. Senivalminut on koolid kasutanudjuba oma õppekavade koostamisel, samution valminud õppekava sisuplokid abikskooli õppekavade hindamisel.

Kas ja kuidas saaksid ettevõtete esinda-jad riiklike õppekavade väljatöötamiselkaasa rääkida?

Kuna projekti käigus välja töötatavadõppesisud on nn vundamendiks riiklikeõppekavade ettevalmistamisel, siis onvalminud õppesisud kõigile tutvumiseksRiikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikes-kuse koduleheküljel (www.ekk.edu.ee,Tõuketoetused). Valminud õppesisudeleon oodatud oma hinnangut andma, arva-musi või kommentaare jagama kaettevõtete esindajad. Arvamused, ette-panekud, kommentaarid on just nimeltselleks, et riiklikud õppekavad saaksidkõigi osapoolte vajadusi rahuldavad.Riiklike õppekavade arendamisel ontähtis roll Haridus- ja Teadusministee-riumi ja Riikliku Eksami- ja Kvalifikat-sioonikeskuse nõuandvatel töögruppidelehk õppekava rühma nõukogudel. Nõu-kogudesse on kaasatud nii õpetajad kui kakõrgkoolide, tööandjate ning erialalii-tude esindajad.

Kutseõppe sisu arendamine ei ole pel-galt kitsa ringi spetsialistide pärusmaa.Korrastatud ning ajakohastatud õppe-kavad saavad sündida vaid erinevateosapoolt ühistööna.

Kuidas ajakohastub kutseõppe sisu?

A

„EESTI KUTSEHARIDUSSÜSTEEMI ARENGUKAVA AASTATEKS 2005-2008” KOHA-

SELT ON KUTSEHARIDUS KÕIGE LAIEMALT MÕISTETUNA KOGU KUTSE- JA

KÕRGHARIDUS NING TÖÖALANE TÄIENDUS- JA ÜMBERÕPE. SELLINE LAI KÄSIT-

LUS VÕIMALDAB HAARATA TÖÖTURULE SUUNITLETUD KOOLITUST TERVIKUNA.

Küsib:

TIIA RANDMAHaridusnõunik

Vastab:

MAIA KURIMRiiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusekutsehariduse projektijuht

Mati Jostovi nimelise doktoriõppe stipendiumi konkurss on välja

kuulutatud ning TTÜ Arengufondi pangakontole esimesed ülekan-

ded laekunud. 2006. aasta stipendiumi suurus on 40 000 Eesti krooni

ja välja antakse vähemalt üks stipendium. Stipendium on ette näh-

tud Tallinna Tehnikaülikooli doktoriõppe edukamatele üliõpilastele,

kes õpivad energeetikaerialadel. Kõik, kes soovivad algatust toeta-

da, saavad kanda toetusraha TTÜ Arengufondi kontodele Hansa-

panka 221011286139 või SEB Eesti Ühispanka 10052027905003 mär-

gusõnaga “MEIE MATI”.

SVETLANA MOKS, AS Eesti Põlevkivi koolitusjuhtTel: 33 6 4867 • GSM: 53 465864 • E-post: [email protected]

Mati Jostovi nimelise doktoriõppe stipendiumi konkurss


18 Euroopa Liit

www.koda.ee

nflatsiooni kiirenemine on seotudsuuresti nafta ja gaasi hindade aren-

gutega maailmaturgudel. Näiteks prog-noositi veel sellel kevadel, et nafta hindjääb 65 dollari piirimaile nafta barrelist,kuid viimastel kuudel on hind olnudpigem 70-75 dollari kandis. Samuti eiosanud keegi prognoosida, et gaasi hindtõuseb nii kiiresti ja jõuliselt.

Samas on oluline rõhutada, et hin-nastabiilsuse kui sellisega Eestil täna veelprobleeme pole. 4-5%-ne inflatsioon eiole kiire majanduskasvu ja loomulikuEuroopa Liidu hinnataseme ühtlustu-mise käigus põhjendamatult kõrge. Küllon see number aga probleemne euroalagaliitumise eelduseks oleva kriteeriumitäitmisel, mille väärtus on 2,5-3% vahel.

Ka järgmiste aastate hinnaarenguid onkeeruline prognoosida, sest lisaks kütuse-hindade kasvule hakkab järjest enammeie inflatsioonitempot mõjutama katootlikkust oluliselt ületav palgakasv.Muude euroalaga liitumise eelduseks ole-vate kriteeriumite täitmisega Eestilprobleeme pole.

Eurole ülemineku edasilükkuminejärsku või dramaatilist muutust endagakaasa ei too, kuid siin on oluline roll Eestiüldisel majanduspoliitikal. Kui Eesti jät-kab alalhoidliku eelarvepoliitikaga, lae-nukasv pidurdub ning tootlikkuse kasvtõuseb koos palgakasvuga, siis säilitabEesti usaldusväärsuse ka välisinvestoritesilmis. Viimane on oluline seetõttu, etsuur osa Eesti viimase kümnendi majan-

dusedust on olnud seotud Eestisse tehtudvälisinvesteeringute ja välislaenudega.Kui rahavood jäävad seisma, siis võib sel-lega kaasneda ka järsk intresside tõus(aga paljudel inimestel on eluaseme- jmlaenud) või seni kiiresti alanenud tööpu-udus hakkab jälle kasvama.

Euroalaga liitumise nihkumine ei olemöödunud täiesti jälgi jätmata: rahvus-vaheliste reitinguagentuuride viimastekuude kommentaaridest nähtub, et Eestireitinguväljavaateid on alandatud posi-tiivsetelt stabiilseteks. Reitinguagentuu-ride arvamused on aga paljude välisin-vestorite jaoks oluliseks signaaliks.

Euro tuleku viibimise tõttu ei peakskeegi tegema põhimõttelisi muudatusioma igapäevaelus. Näiteks kinnisvara,aktsiate või muu vara soetamist ei peakskuidagi siduma euro tuleku või selleviibimisega. Neid otsuseid peavad inime-sed ja ettevõtjad tegema oma pikaajalis-test vajadustest lähtudes, kaaludes kas onvajadus parandada eluaseme tingimusivõi investeerida pikaajaliselt oma sääs-tusid.

Lähikuudel analüüsivad Eesti Pangaja Rahandusministeeriumi töötajad või-malikke hinnaarenguid lähiaastatel ja siison võimalik ka uue liitumistähtaja ülearutleda. Samas on nii valitsus kui EestiPank väga selgelt öelnud, et me soovimeliituda esimesel võimalusel, kuna see onkasulik Eesti majandusele ning vähendaboluliselt meie majanduses valitsevaidriske.

Artikkel ilmub Avatud Eesti Fondi ja Riigikantseleiprojektiraames.

Euro tuleku hetkeseis

I

TÄNAVU KEVADEL OTSUSTAS VABARIIGI VALITSUS, ET KIIRENENUD INFLAT-

SIOONI TÕTTU EI OLE VÕIMALIK EUROALAGA LIITUMINE 2007. AASTAST NING

SEADIS UUEKS TÄHTAJAKS 1. JAANUARI 2008. TÄNA ON PARAKU KA 2008.

AASTAL EESMÄRGI SAAVUTAMINE MUUTUNUD EBATÕENÄOLISEKS.

ANDRUS ALBER

Eesti Panga presidendi nõunik

Euroopa Liidu

suur seinakaart

Euroopa Liidu Ametlike VäljaanneteTalitus andis trükis välja EuroopaLiidu seinakaardi. Välja on toodudkõik liikmes-, kandidaat- ning EFTAriigid. Kaardilt leiab ka üldstatistilisiandmeid EL riikide kohta.

Mõõtmed: 87x101 cmMõõtkava: 1 : 4 740 000Hind: 370 krooni

Foto on illustratiivse iseloomuga,kaart on müügil papist vutlaris.

Info ning tellimine:

JAANIKA VAHEREuroinfo keskusTel: 644 8079E-post: [email protected]


Rahvusvahelised üritused 19

www.koda.ee

SOOME ÄRIPARTNERINA – PLAANID TEOKS

26. septembril Kaubanduskojas

13.00 Registreerimine ja kohv

13.15 Seminari avamine • Siim Raie, Kaubanduskoja peadirektor

13.20 Soome Vabariigi suursaadiku tervitus

Jaakko Kalela, Soome Vabariigi suursaadik Eestis

13.30 Soome Kaubanduskoda Eesti ettevõtte partnerina

Jukka Kero Soome Kaubanduskoja direktor (ettekanne inglise keeles)

13.50 Kuidas võita Soomes riigihankeid?

Tarja Aarla, EV Rahandusministeeriumi välisnõunik

14.20 Soome ärikeskkond eestlase pilgu läbi.

Eesti riigi toetusvõimalustest ettevõtete tegutsemisel välisturgudel

Kristi Karelsohn, Eesti Suursaatkonda Helsingis 1. sekretär (majandus ja

kaubandus), Valdar Liive, EAS-i Soome esindaja

14.50 Kohvipaus

15.20 Kas asutada firma või osta töötav ettevõte? Uut Soome seadusandluses

Kalle Pedak, Advokaadibüroo Hedman Osborne Clarke

15.50 Personali värbamine Soomes – igal maal omad reeglid

Pasi Harttunen, tegevdirektor, MPS Eesti

16.10 Kas pangad rahastavad ainult tuumaelektrijaamade ehitusi?

Gunnar Okk, Põhjamaade Investeerimispanga asepresident

16.40 Kuidas müüa Nokia-le?

Endrus Arge, tegevdirektor, Wallenium Grupp

17.10 Kokkuvõtted ja seminari lõpetamine

17.30 Vastuvõtt Soome suursaatkonnas, Kohtu 4, Tallinn

Seminari moderaator: Valdar Liive, EAS. Seminari töökeeleks on eesti keel.

SEPTEMBER26. septembril Soome seminar28. septembril St Peterburi firmad Tallinnas

OKTOOBER18. oktoobril Donetski firmade kontaktpäev

29. oktoober – 3. november äridelegatsioon Iirimaale30. oktoober – 3. november äridelegatsioon Valgevenesse

NOVEMBER1. novembril Rumeenia seminar – Uus eksporditurg Eesti ettevõtjatele

6.-12. novembril äridelegatsioon EU-China PartenariaadilHiinas, Chengdus8. novembril Hollandi firmade kontaktpäev14.-17. novembril Eesti ühisstend ELMIA messil

RAHVUSVAHELISTE ÜRITUSTE KALENDER


20 Rahvusvahelised üritused

www.koda.ee

St Peterburgi päevad Tallinnas28. septembril Kaubanduskojas

28.-29. septembril toimuvad Tallinnas St Peterburgi päevad. Selle raames toimub28. septembril algusega kell 12.00 Kaubanduskoja saalis äriseminar ning on võima-lik kohtuda äridelegatsiooni liikmetega. Osavõtt seminarist on tasuta.

Seminari kava:• Avasõnad St Peterburgi asekubernerilt ja Tallinna linnapealt• Vene Föderatsiooni saatkond Eestis• Kaubandus-majandussuhted St Peterburgi ja Eesti vahel. Tulevikuvõimalused

ja perspektiivid – St Peterburgi välissuhete komitee esimees A.V. Prohorenko• Väike- ja keskmiste ettevõtete toetusprogramm St Peterburgis –

Majanduse-, tööstuse- ja kaubanduse arengu komitee aseesimees S.M. Zimin• Perspektiivsed investeeringud St Peterburgi kinnisvarasse –

St Peterburgi kinnisvara fondi asedirektor N.P. Varshina• Uued meetodid turistide meelitamiseks St Peterburgi –

Investeerimis- ja strateegiliste projektide komitee aseesimees M.M. Ordzonikidze• Kuidas töötada St Peterburgi turul? Praktilised nõuanded – St Peterburgi firma• Äridelegatsiooni tutvustamine

Äridelegatsiooni kuuluvad järgmised firmad:• Baltiiski Transiit XXI. Tegevusala – turism.• Otkrõtõi St Peterburg. Spordiürituste korraldamine.• Kindlustusfirma Gaide. Kindlustus.• Vostok. Lõbustuspargi teenused.• Loode regiooni tööandjate, töösturite ning ettevõtjate ühendus.• Elektroenergeetika Teaduslik-Uurimisinstituut.• Transmost. Sillaehitus.• EGO transleiting. Dokumentide tõlkimine erinevatesse keeltesse.• NTM Baltika. Eesti firma AS Esfil Tehno ametlik esindaja Venemaal, toodab filtri-

materjali FNM.• Petroles. Tegeleb kaubanduse ja vahendustegevusega. Samuti kinnisvaraäri ja ehi-

tustegevusega.• Lenmostostroi. Üks suurimatest sillaehitajatest St Peterburgis.• Riiklik ettevõte Gorz̆ilobmen. Elamispinna vahetuse ning privatiseerimise organi-

seerimine. Elamispinna müük.

Lisainfo ja registreerimine:

VIIVE RAID, Tel: 646 0244 • E-post: [email protected]

Oktoobris külastab Eestit

DonetskiKaubanduskoja delegatsioon

18. oktoobril algusega kell 10.30 on võima-

lik Kaubanduskojas kohtuda Donetski Kau-

banduskoja delegatsiooniga.

Äridelegatsioonis on järgmised ettevõtted:

1. Putevodnaja Svezda grupp

Soov kohtuda firmadega, mis tegelevad

toitlustamisega, et vahetada kogemusi.

2. Ukraina Riiklik Mäegeoloogia– ja Geo-

mehaanika Teaduslik Uurimisinstituut

Tegelevad maavarade otsimise ja eks-

pluateerimisega, keskkonnakaitsega.

3. Merkos

Toidukaupade hulgimüük. Soovivad

müüa pakendatud ja kaalutud kruupe,

teraviljahelbeid. Soovivad osta kala-

tooteid. www.mekros.net

4. Promeksim

Vanametalli hulgimüük. Erameditsiini-

keskus. Soovivad vahetada kogemusi

metallikeskustega, müüa vanametalli.

Eesti erameditsiinikeskustega sooviksid

vahetada kogemusi, kuidas organiseeri-

da meditsiinikeskust, saada uusi füsio-

teraapia- ja kosmeetika programme ning

tutvuda Eesti kosmeetikatoodetega,

reklaamiga meditsiinis.

5. Donbass-Industrija

Toiduainete ning muude kaupade hulgi-

müük. Soovivad müüa pakendatud kruu-

pe. Soovivad osta kalatooteid.

Firmade loetelu täieneb veel. Kohtumised

Donetski firmadega on individuaalsed ja

Eesti ettevõtetele tasuta. Palume eelnevalt

registreeruda.

Ootame Teie aktiivset osavõttu!

Lisainfo ja registreerimine:

VIIVE RAIDTeenuste osakonna projektijuhtTel: 644 4230 • E-post: [email protected]


www.koda.ee

Rahvusvahelised üritused 21

Rumeenia seminar 1. novembril Kaubanduskojas:

Uus eksporditurg Eesti ettevõtjatele

Eesti Kaubandus–Tööstuskoda korraldab koostöös Rumeenia Saatkonna majandus-

nõuniku hr Dan Crisaniga 1. novembril 2006 Kaubanduskojas Rumeenia seminari.

Programm

9.30 Registreerimine ja kohv 10.00 Seminari avasõnad

Siim Raie, Kaubanduskoja peadirektor10.10 Rumeenia turu võimalustest Eesti ettevõtjale: ülevaade & ärikliima

Rumeenia delegatsiooni juht10.30 Rumeeniasse investeerimine

Rumeenia Välisinvesteeringute Agentuur11.00 Rumeenia finantsprojektidest

11.15 Rumeenia 2-3 tööstussektori tutvustus

Liitude esindajad11.30 Rumeenia Kaubandus-Tööstuskoja presentatsioon

11.45 Kohvipaus, suupisted12.00 Kuidas meie Rumeenias alustasime?

Peep Aaviksoo, IPC Real Estate AS12.15 Eesti ettevõtja kogemused Rumeenias

Priit Alamäe, Webmedia CEO12.30 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja abist Eesti ettevõtjale Rumeenia suunal

Siim Raie, Kaubanduskoja peadirektor 12.45 Diskussioon, kokkuvõtted13.15 Buffee

Rumeeniapoolsed esinejad on täpsustamisel, ettekanded on inglise keeles.Osavõtutasu on Kaubanduskoja liikmele 300, mitteliikmele 600 krooni. Hindadelelisandub käibemaks.

Eelregistreerimine: LIIS LIIVOJA, teenuste osakonna projektijuhtTel: 644 3859 • E-post: [email protected] Palun jälgige muudatsi meie kodulehel www.koda.ee!

14.-17. novembril 2006 toimubJönköpingis iga-aastane allahan-kemess ELMIA Subcontractor,mis on suurim sedalaadi messPõhja-Euroopas. Nimetatud messhõlmab nii masina-, metalli- japlastmassitööstust kui ka elek-troonikat jm. Eelmisel, 2005.aastal osales kokku 17 500 ruut-meetri suurusel messipinnal 1200eksponenti 31-st riigist ning 15716 külastajat. Numbrid näitavadtõusutendentsi. Eesti ettevõtjadon riikliku ühisstendiga ELMIAallhankemessil osalenud juba ka-heksa korda.

Messil on esindatud järgmisedvaldkonnad:• Toormaterjalid ja pooltooted;• Tooted ja komponendid;• Seadmed ja tööriistad;• Tootmismeetodid ja töötlemine;• Teenused ja organisatsioonid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskodaorganiseerib käesoleval aastalELMIA allhankemessil Eesti ette-võtjate ühisstendi hallis B, millesuuruseks on seekord 77 m2.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasu-tus toetab osaliselt ühisstendiekspositsioonipinna, stendi ku-junduse ja ülesehituse organisee-rimist.

Lisainfo

LIIS LIIVOJATel: 644 3859 • E-post: [email protected] www.elmia.se/subcontractor/


22 Rahvusvahelised üritused

www.koda.ee

Tihendamaks koostööd Euroopa riikidega, korraldatakse Hiina

Rahvusvahelise Kaubanduse Nõukogu (China Council for the

Promotion of International Trade – CCPIT) eestvedamisel 9.-10.

novembril 2006. Chengdus (Edela-Hiinas) rahvusvaheline kontakt-

mess EU-CHINA Partenariat, millel osaleb 500 firmat Hiinast ja kuhu

oodatakse 400 firmat kõigist 25-st Euroopa Liidu liikmesriigist.

Kaubanduskojal on võimalus panna kokku Eesti ettevõtete delegat-

sioon kontaktmessil osalemiseks. Osalemisvõimalust pakutakse

meie kuni 10-le (eelkõige väikese ja keskmise suurusega) ettevõttele.

Üritusel on võimalik luua kontakte nii Hiina firmadega kui ka teiste EL

liikmesriikide külastusfirmadega. Kohtumiste ajagraafikud määra-

takse spetsiaalse arvutiprogrammi abil, mis eeldab, et kõik üritusel

osalejad kantakse oma profiilide ja kohtumissoovidega ühtsesse

elektroonilisse andmebaasi. Selleks vajaliku ankeedi saate meilt.

Hiina firmad on koondatud järgmiste valdkondade alla:

• Põllumajandus ja põllumajandustoodang (ka biotehnoloogia)

• Turism (ka restoranid, ostukeskused, suveniirid, rahvusparkide

kinnisvara arendamine)

• Tervishoid (ravimid, meditsiiniseadmed ja-instrumendid)

• Keskkonnatehnoloogia ja -teenused

• Erinevad masinad, ehitusmasinad, tööriistad

• Ehitus- ja masinatööstus

• Infotehnoloogia, arvuti- ja tarkvaratööstus

• Elektroonikakomponendid

Hiina firmad otsivad erinevaid koostöövõimalusi alustades toodan-

gu müügist kuni ühisfirma loomiseni. Rohkem infot ürituse ja re-

gistreerunud Hiina firmade kohta vt www.euchinapartenariat.com.

Pakume Hiina kontaktmessi külastamiseks järgmist paketti:

6. nov Lend Tallinnast läbi Helsingi Pekingisse

7. nov Saabumine Pekingisse, kogu päev Pekingis, ööbimine

8. nov Lend Chengdusse, 3 järgmist ööd majutust Chengdus

9.-10. nov EU-China Partenariat

11. nov Lend Shanghaisse, pärastlõuna Shanghais, ööbimine

12. nov Lend Shanghaist läbi Helsingi Tallinnasse, saabumine

kell 17.00

Paketi maksumus (seisuga 15.09.06) ühele inimesele 30 090 krooni

(turistiklassi lennupiletid, majutus, transfeerid, galaõhtusöök

9. novembril, eelregistreeritud kohtumised, Hiina viisa, korraldus)

osaliselt lisandub käibemaks.

Ca 1,3 miljardi elanikuga Hiina Rahvavabariik on üks kiiremini

arenevaid turge Aasias ja kogu maailmas. Riigi majandus on kas-

vanud keskmiselt 9% juba pea viimased paarkümmend aastat,

majandus sai oma hoo sisse 1990. aastate alguses. 2005. aastal kas-

vas EL ja Hiina vaheline kaubavahetus ca 23%, samal ajal on EL

Hiina jaoks ka üks tähtsamaid välisinvesteeringute allikaid. 2004.

aastal moodustasid välismaised otseinvesteeringud Hiina 64 mld

USD. Oma investeeringutega on Hiina jõudnud juba rohkem kui 190

riiki ja regiooni kogu maailmast. Täna on Hiinas levinud veel suured

ja ebaefektiivsed riigiettevõtted, laialt on levinud korruptsioon ja

bürokraatia. 2003. a moodustas erasektor riigi majandusest vaid

1/3, kuid see on kasvanud kogumajandusest ligi 2 korda kiiremini,

moodustades 20% aastas. Peamisteks töökohtade loojaks on erafir-

mad, kes on 75% ulatuses tööandjad Hiina linnades. 2005. a

moodustas erafirmade ekspordi-impordi kasv ca 40%. Peamised

ekspordiartiklid 2004. a olid kontori- ja andmetöötlusseadmed,

telekommunikatsioonitooted, rõivad, elektriseadmed. Tähtsaimad

impordiartiklid aga elektrimasina ning toornafta ja kütused. Eesti

kaubandusbilanss Hiinaga on olnud püsivalt negatiivne. 2004.

aastal oli Hiina Eestile tähtsuselt 21. ekspordipartner ja 13.

impordipartner.

(Allikas: Indrek Erikson, EV Välisministeerium)

EL-Hiina kontaktmess Chengdus9.-10. novembril 2006

Lisainfo ja registreerimine: LEA AASAMAA, Euroinfo keskuse nõunik, E-post: [email protected] • Tel: 644 8079


Resümee 23

www.koda.ee

ä‡ÎÂÌ‰‡¸ ÏÂÊ‰ÛÌ‡Ó‰Ì˚ı

ÏÂÓÔËflÚËÈ

Ç ÒÂÌÚfl·Â

• 26 ÒÂÌÚfl·fl – ÙËÌÒÍËÈ ÒÂÏËÌ‡ • 29 ÒÂÌÚfl·fl – ÔÂÚÂ·Û„ÒÍËÂ ÙËÏ˚

‚ í‡ÎÎËÌÌÂ

Ç ÓÍÚfl·Â

• 18 ÓÍÚfl·fl – ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ˚È ‰ÂÌ¸‰ÓÌÂˆÍËı ÙËÏ

• ë 29 ÓÍÚfl·fl ÔÓ 3 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ-‰ÂÎÂ„‡ˆËfl ÔÓÂ‰ÂÚ ‚ àÎ‡Ì‰Ë˛

• ë 30 ÓÍÚfl·fl ÔÓ 3 ÌÓfl·fl – ·ËÁÌÂÒ-‰ÂÎÂ„‡ˆËfl ÔÓÂ‰ÂÚ ‚ ÅÂÎÓÛÒÒË˛

Ç ÌÓfl·Â

• 1 ÌÓfl·fl – ÛÏ˚ÌÒÍËÈ ÒÂÏËÌ‡• ë 6 ÔÓ 12 ÌÓfl·fl - ·ËÁÌÂÒ-‰ÂÎÂ„‡ˆËfl

Ì‡ Ô‡ÚÂÌ‡Ë‡‰Â Öë-äËÚ‡È ‚ äËÚ‡Â• 8 ÌÓfl·fl – ÍÓÌÚ‡ÍÚÌ˚È ‰ÂÌ¸

„ÓÎÎ‡Ì‰ÒÍËı ÙËÏ• ë 14 ÔÓ 17 ÌÓfl·fl – Ó·˘ËÈ ÒÚÂÌ‰

ùÒÚÓÌËË Ì‡ flÏ‡ÍÂ ELMIA

ë‡ÌÍÚ-èÂÚÂ·Û„ÒÍËÂ ‰ÌË

‚ í‡ÎÎËÌÌÂ • 28 ÒÂÌÚfl·fl

åÂÓÔËflÚËÂ «ëÚ.èÂÚÂ·Û„ÒÍËÂ ‰ÌË ‚í‡ÎÎËÌÌÂ» ÒÓÒÚÓËÚÒfl 28 - 29 ÒÂÌÚfl·fl 2006 „Ó‰‡. 28 ÒÂÌÚfl·fl ‚ 12.00 ‚ Á‡ÎÂíÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚ ÒÓÒ-ÚÓËÚÒfl ‰ÂÎÓ‚ÓÈ ÒÂÏËÌ‡. èËÏÂÌ˚È ÒÔËÒÓÍ ‚˚ÒÚÛÔ‡˛˘Ëı Ì‡ÒÂÏËÌ‡Â «ë‡ÌÍÚ-èÂÚÂ·Û„ Ë í‡ÎÎËÌ:ÔÂÒÔÂÍÚË‚˚ ÒÓÚÛ‰ÌË˜ÂÒÚ‚‡»• ÉÛ·ÂÌ‡ÚÓ (‚ËˆÂ-„Û·ÂÌ‡ÚÓ) ë‡ÌÍÚ-

èÂÚÂ·Û„‡ Ë å˝( ‚ËˆÂ-Ï˝) „Ó-Ó‰‡ í‡ÎÎËÌÌ‡ (ÓÙËˆË‡Î¸ÌÓÂ ÓÚÍ˚-ÚËÂ «èÂÚÂ·Û„ÒÍËı ‚ÒÚÂ˜ ‚ í‡Î-ÎËÌÂ – 2006»)

• èÓÒÓÎ¸ÒÚ‚Ó êÓÒÒËÈÒÍÓÈ îÂ‰Â‡ˆËË ‚ùÒÚÓÌÒÍÓÈ êÂÒÔÛ·ÎËÍÂ

• èÂ‰ÒÂ‰‡ÚÂÎ¸ äÓÏËÚÂÚ‡ ÔÓ ‚ÌÂ¯ÌËÏÒ‚flÁflÏ ë‡ÌÍÚ-èÂÚÂ·Û„‡ Ä. Ç. èÓ-ıÓÂÌÍÓ «íÓ„Ó‚Ó-˝ÍÓÌÓÏË˜ÂÒÍÓÂÒÓÚÛ‰ÌË˜ÂÒÚ‚‡ ë‡ÌÍÚ-èÂÚÂ·Û„‡ ËùÒÚÓÌËË. ÄÌ‡ÎËÁ ÌÂÂ‡ÎËÁÓ‚‡ÌÌ˚ı‚ÓÁÏÓÊÌÓÒÚÂÈ Ë ÔÂÒÔÂÍÚË‚˚ Ì‡·Û‰Û˘ÂÂ»

• á‡Ï. ÔÂ‰ÒÂ‰‡ÚÂÎfl äÓÏËÚÂÚ‡ ˝ÍÓÌÓ-ÏË˜ÂÒÍÓ„Ó ‡Á‚ËÚËfl, ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÒ-ÚË Ë ÚÓ„Ó‚ÎË áËÏËÌ ë.å. «èÓ„-‡ÏÏ˚ ÔÓ‰‰ÂÊÍË Ï‡ÎÓ„Ó Ë ÒÂ‰ÌÂ„Ó·ËÁÌÂÒ‡ ‚ ë‡ÌÍÚ-èÂÚÂ·Û„Â»

• á‡Ï. „ÂÌ. ‰ËÂÍÚÓ‡ éÄé «îÓÌ‰ËÏÛ˘ÂÒÚ‚‡ ë‡ÌÍÚ-èÂÚÂ·Û„‡» ç. è.Ç‡ÊËÌ‡ «èÂÒÔÂÍÚË‚Ì˚Â ËÌ‚ÂÒÚË-ˆËË ‚ Ó·˙ÂÍÚ˚ ÌÂ‰‚ËÊËÏÓÒÚË ë‡ÌÍÚ-èÂÚÂ·Û„‡»

• á‡Ï. ÔÂ‰ÒÂ‰‡ÚÂÎfl äÓÏËÚÂÚ‡ ÔÓ ËÌ-‚ÂÒÚËˆËflÏ Ë ÒÚ‡ÚÂ„Ë˜ÂÒÍËÏ ÔÓÂÍ-Ú‡Ï – Ì‡˜‡Î¸ÌËÍ ìÔ‡‚ÎÂÌËfl ÔÓ ÚÛËÁ-ÏÛ å.å.é‰ÊÓÌËÍË‰ÁÂ «çÓ‚˚Â ÙÓ-Ï˚ Ë ÏÂÚÓ‰˚ ‡·ÓÚ˚ ÔÓ ÔË‚ÎÂ-˜ÂÌË˛ ÚÛËÒÚÓ‚ ‚ ë‡ÌÍÚ-èÂÚÂ·Û„»

• èÂ‰ÒÚ‡‚ËÚÂÎ¸ ·ËÁÌÂÒ‡ «ä‡Í ‡·Ó-Ú‡Ú¸ Ì‡ ÔÂÚÂ·Û„ÒÍÓÏ ˚ÌÍÂ. ëÓ-‚ÂÚ˚ ËÁ ÓÔ˚Ú‡»

• èÂ‰ÒÚ‡‚ÎÂÌËÂ ‚Â‰Û˘ËÏ ÒÂÏËÌ‡‡ÔÂÚÂ·Û„ÒÍËı ÍÓÏÔ‡ÌËÈ-Û˜‡ÒÚÌËÍÓ‚·ËÁÌÂÒ-‰ÂÎÂ„‡ˆËË

Ç ‰ÂÎÂ„‡ˆËË ÒÎÂ‰Û˛˘ËÂ ÙËÏ˚:• áÄé « Å‡ÎÚËÈÒÍËÈ Ú‡ÌÁËÚ ïïI».

íÛËÁÏ.• éé « éÚÍ˚Ú˚È ë‡ÌÍÚ-èÂÚÂ·Û„».

é„‡ÌËÁ‡ˆËfl ÒÔÓÚË‚Ì˚ı ÏÂÓÔË-flÚËÈ.

• éÄé «ëÚ‡ıÓ‚‡fl ÍÓÏÔ‡ÌËfl «É‡È‰Â»».ëÚ‡ıÓ‚‡ÌËÂ.

• éÄé «ÇÓÒÚÓÍ». ìÒÎÛ„Ë Ô‡Í‡ ‡ÚÚ‡Í-ˆËÓÌÓ‚.

• åÂÊÂ„ËÓÌ‡Î¸ÌÓÂ Ó·˙Â‰ËÌÂÌËÂ ‡-·ÓÚ‡‰‡ÚÂÎÂÈ, ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌËÍÓ‚ ËÔÂ‰ÔËÌËÏ‡ÚÂÎÂÈ ëÂ‚ÂÓ-á‡Ô‡‰-ÌÓ„Ó ÙÂ‰Â‡Î¸ÌÓ„Ó ÓÍÛ„‡. ê‡Á‚ËÚËÂÏÂÊÂ„ËÓÌ‡Î¸Ì˚ı ·ËÁÌÂÒÍÓÌÚ‡ÍÚÓ‚.

• éÄé «çàà ÔÓ ÔÂÂ‰‡˜Â ˝ÎÂÍÚÓ-˝ÌÂ„ËË ÔÓÒÚÓflÌÌ˚Ï ÚÓÍÓÏ ‚˚ÒÓÍÓ„ÓÌ‡ÔflÊÂÌËfl». ç‡Û˜ÌÓ-ÚÂıÌË˜ÂÒÍ‡fl.

• éÄé í‡ÌÒÏÓÒÚ» åÓÒÚÓÒÚÓÂÌËÂ.• «ùÉé Ú‡ÌÒÎÂÈÚËÌ„». èÂÂ‚Ó‰ ‰ÓÍÛ-

ÏÂÌÚ‡ˆËË Ì‡ ‡ÁÌ˚Â flÁ˚ÍË ÏË‡.• ééé çíå Å‡ÎÚËÍ‡. á‡‚Ó‰ ÔÓËÁ‚Ó-

‰ËÚ ÙËÎ¸ÚÏ‡ÚÂË‡Î˚.• èÂÚÓÎÂÒ. èÓ‚Â‰ÂÌËÂ ÚÓ„Ó‚Ó-Á‡ÍÛ-

ÔÓ˜Ì˚ı Ë ÔÓÒÂ‰ÌË˜ÂÒÍËı ÓÔÂ‡ˆËÈ.• íÂÒÚ ãÂÌÏÓÒÚÓÈ Ó‰ÌÓ ËÁ ÍÛÔÌÂÈ-

¯Ëı ÏÓÒÚÓÒÚÓËÚÂÎ¸Ì˚ı ÔÂ‰ÔËfl-ÚËÈ ë‡ÌÍÚ-èÂÚÂ·Û„‡.

• ÉÓÊËÎÓ·ÏÂÌ. àÌ‚ÂÒÚËˆËÓÌÌ˚Â ÔÓ-ÂÍÚ˚, Û˜‡ÒÚËÂ „ÓÓ‰ÒÍËı ÒÓˆË‡Î¸Ì˚ıÔÓ„‡ÏÏ‡ı ÔÓ ÊËÎ¸˛.

ëÂÏËÌ‡ ‰Îfl ˝ÒÚÓÌÒÍËıÔÂ‰ÔËÌËÏ‡ÚÂÎÂÈ ·ÂÒÔÎ‡ÚÌ˚È.èÓÒËÏ Á‡‡ÌÂÂ Á‡Â„ËÒÚËÓ‚‡Ú¸Òfl!ÇËÈ‚Â ê‡È‰

íÂÎ. 6460 244, ˝Î. ÔÓ˜Ú˚: [email protected]

Ç ÓÍÚfl·Â ùÒÚÓÌÒÍÛ˛

ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÛ˛ Ô‡Î‡ÚÛ

ÔÓÒÂÚËÚ ‰ÂÎÂ„‡ˆËfl ‰ÓÌÂˆÍÓÈ

ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚

18 ÓÍÚfl·fl ‚ 10.30 ÒÓÒÚÓËÚÒfl ‚ÒÚÂ˜‡ Ò‰ÂÎÂ„‡ˆËÂÈ ‰ÓÌÂˆÍÓÈ ÚÓ„Ó‚Ó-ÔÓÏ˚¯-ÎÂÌÌÓÈ Ô‡Î‡Ú˚. Ç ÒÓÒÚ‡‚ ‰ÂÎÂ„‡ˆËËÔÂ‰ÒÚ‡‚ËÚÂÎÂÈ ‰ÂÎÓ‚˚ı ÍÛ„Ó‚ ‚ıÓ‰flÚÒÎÂ‰Û˛˘ËÂ ÔÂ‰ÔËflÚËfl:• ÉÛÔÔ‡ «èÛÚÂ‚Ó‰Ì‡fl Á‚ÂÁ‰‡». èÎ‡-

ÌËÛ˛ÚÒfl ‚ÒÚÂ˜Ë Ò ÙËÏ‡ÏË, Á‡ÌË-Ï‡˛˘ËÏËÒfl Ó„‡ÌËÁ‡ˆËÂÈ Ó·˘ÂÒÚ-‚ÂÌÌÓ„Ó ÔËÚ‡ÌËfl Ò ˆÂÎ¸˛ Ó·ÏÂÌ‡ÓÔ˚ÚÓÏ.

• ìÍ‡ËÌÒÍËÈ „ÓÒÛ‰‡ÒÚ‚ÂÌÌ˚È Ì‡Û˜ÌÓ-ËÒÒÎÂ‰Ó‚‡ÚÂÎ¸ÒÍËÈ ËÌÒÚËÚÛÚ „ÓÌÓÈ„ÂÓÎÓ„ËË Ë „ÂÓÏÂı‡ÌËÍË. àÌÒÚËÚÛÚÁ‡ÌËÏ‡ÂÚÒfl ÔÓËÒÍÓÏ Ë ‡Á‡·ÓÚÍÓÈÔÓÎÂÁÌ˚ı ËÒÍÓÔ‡ÂÏ˚ı, Óı‡ÌÓÈÓÍÛÊ‡˛˘ÂÈ ÒÂ‰˚.

• åÂÍÓÒ. éÔÚÓ‚‡fl ÔÓ‰‡Ê‡ ÔÓ‰Ó-‚ÓÎ¸ÒÚ‚ÂÌÌ˚ı ÚÓ‚‡Ó‚. îËÏ‡ ÊÂ-Î‡ÂÚ ÔÓ‰‡‚‡Ú¸ ‡ÒÙ‡ÒÓ‚‡ÌÌ˚Â Ë‚Á‚Â¯ÂÌÌ˚Â ÍÛÔ˚, ÁÂÌÓ‚˚Â ıÎÓÔ¸fl.ÜÂÎ‡˛Ú ÔÓÍÛÔ‡Ú¸ ˚·ÌÛ˛ ÔÓ‰ÛÍ-ˆË˛ www.mekros.net

• èÓÏ˝ÍÒËÏ. éÔÚÓ‚‡fl ÔÓ‰‡Ê‡ ÏÂ-Ú‡ÎÎÓÎÓÏ‡. ó‡ÒÚÌ˚È ÏÂ‰ËˆËÌÒÍËÈˆÂÌÚ. ÜÂÎ‡˛Ú Ó·ÏÂÌflÚ¸Òfl ÓÔ˚ÚÓÏ ÒÔÂ‰ÔËflÚËflÏË, Á‡ÌËÏ‡˛˘ËÏËÒflÏÂÚ‡ÎÎÓÏ, ÔÓ‰‡‚‡Ú¸ ÏÂÚ‡ÎÎÓÎÓÏ. ëÏÂ‰ËˆËÌÒÍËÏË ˆÂÌÚ‡ÏË ùÒÚÓÌËËÊÂÎ‡˛Ú Ó·ÏÂÌflÚ¸Òfl ÓÔ˚ÚÓÏ Ó„‡ÌË-Á‡ˆËË ÏÂ‰ËˆËÌÒÍÓ„Ó ˆÂÌÚ‡, ÔÓÎÛ-˜ËÚ¸ ÌÓ‚˚Â ÔÓ„‡ÏÏ˚ ÔÓ ÙËÁËÓ-ÚÂ‡ÔËË Ë ÍÓÒÏÂÚËÍÂ, ÓÁÌ‡ÍÓÏËÚ¸Òfl Ò˝ÒÚÓÌÒÍÓÈ ÍÓÒÏÂÚË˜ÂÒÍÓÈ ÔÓ‰ÛÍ-ˆËÂÈ, ÏÂ‰ËˆËÌÒÍÓÈ ÂÍÎ‡ÏÓÈ Ë Ú.‰.

• ÑÓÌ·‡ÒÒ-àÌ‰ÛÒÚËfl. éÔÚÓ‚‡fl ÔÓ-‰‡Ê‡ ÔÓ‰Ó‚ÓÎ¸ÒÚ‚ÂÌÌ˚ı Ë ‰Û„ËıÚÓ‚‡Ó‚. ÜÂÎ‡˛Ú ÔÓ‰‡‚‡Ú¸ ‡ÒÙ‡-ÒÓ‚‡ÌÌ˚Â ÍÛÔ˚. ÜÂÎ‡˛Ú ÔÓÍÛÔ‡Ú¸˚·ÌÛ˛ ÔÓ‰ÛÍˆË˛.

èÂÂ˜ÂÌ¸ ÙËÏ ·Û‰ÂÚ ÔÓÔÓÎÌflÚ¸Òfl. ÇÒÚÂ˜Ë Ò ‰ÓÌÂˆÍËÏË ÙËÏ‡ÏË ·Û‰ÛÚÔÓ‚Ó‰ËÚ¸Òfl ‚ ËÌ‰Ë‚Ë‰Û‡Î¸ÌÓÏ ÔÓfl‰ÍÂ,‰Îfl ˝ÒÚÓÌÒÍËı ÙËÏ – ·ÂÒÔÎ‡ÚÌÓ. èÓÒËÏ ÔÂ‰‚‡ËÚÂÎ¸ÌÓ Á‡Â„ËÒÚË-Ó‚‡Ú¸Òfl. Ü‰ÂÏ ‚‡¯Â„Ó ‡ÍÚË‚ÌÓ„ÓÛ˜‡ÒÚËfl!

ÇËÈ‚Â ê‡È‰

TeÎ: 6444 230, ˝Î. ÔÓ˜Ú˚: [email protected]


24 Riigihanketeated

www.koda.ee

Eesti hanketeated

• Lükandriiulite ostmise, paigaldustöö-de ning arhiivikärude hange. Tähtaegpakkumiste esitamiseks 10.10.2006. Kood 1199

• 3,6 km maanteelõigu projekteerimisehange. Tähtaeg pakkumiste esitami-seks 24.10.2006. Kood 1200

• Digitaalse dokumendihaldussüsteemiostmine. Tähtaeg pakkumiste esitami-seks 02.10.2006. Kood 1201

• Ostetakse pagaritooteid 2007. aastaks,ühe kuu eeldatav vajadus 50 000 kgpagaritooteid. Tähtaeg pakkumisteesitamiseks 13.11.2006. Kood 1202

• Ostetakse uue logistika infosüsteemiloomise teenus vastavalt tehnilisteleja funktsionaalsetele nõuetele. Hankeeesmärk on luua kasutatava ressursiparem haldamine (saadetiste töötle-misel, taara arvestus, transpordi kor-raldus). Tähtaeg pakkumiste esitami-seks 03.10.2006. Kood 1203

• Hange projekti elluviimiseks – "Inno-vatiivne töörehabilitatsiooni metoodi-ka – erivajadustega inimeste tööhõivetõstja ja tööandjate tööpuuduse lee-vendaja“ elluviimisel. Tähtaeg hankepakkumiste esitamiseks16.10.2006. Kood 1204

• Ostetakse erinevaid lihatooteid järg-miseks aastaks (riigihanke objektikson sealiha, veiseliha, maks, keedu-vorst, sardell, hakkliha, viinerid, pih-vid, frikadellid, suitsupõsk, kanakoi-vad, poolsuitsuvorst). Tähtaeg pakku-miste esitamiseks 09.11.2006. Kood 1223

Läti hanketeated

• Hange mõõte-, kontroll-, katse- ja navi-gatsiooniinstrumentide või -seadmeteostmiseks. Pakkumised võib esitadainglise või läti keeles. Tähtaeg pakku-miste esitamiseks 06.11.2006. Kood 1205

• Mitmesuguste äriteenuste tellimine.Tähtaeg 07.11.2006. Kood 1206

• Ostetakse kuvaseadmeid meditsiinis,stomatoloogias ja veterinaarias kasu-tamiseks. Tähtaeg 06.11.2006. Kood 1207

• Ostetakse käsigranaate. Pakkumisedvõib esitada inglise või läti keeles.Tähtaeg 09.10.2006. Kood 1208

• Hange laevade teisendusteenuste tel-limiseks ja metallpaakide ostmiseks.Tähtaeg 29.09.2006. Pakkumised võibesitada inglise või läti keeles. Kood 1209

• Reklaami- ja turundusteenuste telli-mise hange. Tähtaeg 31.10.2006. Kood 1210

• Tellitakse tarkvara programmeerimis-ja nõustamisteenuseid ning andme-kogumis- ja põimimisteenuseid. Täht-aeg 19.10.2006. Kood 1211

Leedu hanketeated

• Ostetakse plasttooteid, paberist võipapist registriraamatuid, arveraama-tuid, köitjaid, blankette ja muid trüki-tud kontorikaupu ja liime. Pakkumisivõib esitada erinevatele osadele.Tähtaeg 07.11.2006. Kood 1212

• Hange settekäitluse, ehitustööde jainsenertehniliste tööde teostamiseks.Tähtaeg 15.11.2006.Kood 1213

• Kokkupandavate ehitiste ostmise han-ge. Tähtaeg 06.11.2006. Kood 1214

• Nisu ostmise hange. Tähtaeg pakku-miste esitamiseks 20.10.2006. Kood 1215

• Ostetakse kaasaskantavaid arvuteid,värviprintereid, IT-seadmeid, tarkvaraja arvuti välisseadmeid. Tähtaeg pak-kumiste esitamiseks 07.11.2006. Kood 1216

• Ostetakse põllu-, aia- või metsatöö-masinad. Tähtaeg pakkumiste esita-miseks 31.10.2006. Kood 1217

• Ostetakse külmutatud kala, kalafileedja muud kalaliha. Tähtaeg pakkumisteesitamiseks 17.10.2006. Kood 1218

• Ostetakse mitmesuguseid meditsi-iniseadmeid. Tähtaeg pakkumiste esi-tamiseks 31.10.2006. Kood 1219

• Ostetakse mitmesuguseid toiduained -liha ja lihatooted, puuvilju, köögiviljuja nendega seonduvaid tooteid, aian-dussaaduseid, piimatooteid, jahu jatangained, tärklist ja tärklisetooteid.Pakkumisi võib esitada erinevateleosadele. Tähtaeg 12.10.2006. Kood 1220

• Mööbli hange. Tähtaeg pakkumisteesitamiseks 17.10.2006. Kood 1221

• Ostetakse meditsiinilist mööblit (v.avoodid ja lauad). Tähtaeg 03.10.2006.Kood 1222

Nato hanketeated

• Mööbli hange (supply of class cup-boards and 4-drawer filling cabinets).Tähtaeg 16.10.2006. Kood 1192*

• Hanke nimetus: contractor support -contracting specialist (research anddevelopment). Tähtaeg 06.10.2006.Kood 1193*

• Provision of operation and mainte-nance of the technological plant andutility services (NCISS - Latina, Italy).Tähtaeg 04.10.2006. Kood 1194*

• Keeletestide väljatöötamine (contrac-tor support for development of aNATO standardized language tests).Tähtaeg 03.10.2006.Kood 1195*

Lisainfo:

LEA AASAMAAEuroinfo keskuse nõunikTel: 644 8079 • E-post: [email protected]

Hanketeadete lühikirjeldusi on võimaliklugeda ka Kaubanduskoja kodulehel:www.koda.ee > Teenused > Hanked.


Riigihanketeated • Koostööpakkumised 25

www.koda.ee

• Ts̆ehhi ettevõte, mis tegeleb kompres-sorjaamade tootmise ja muu suruõhu-tehnoloogiaga, otsib majanduslikku jatehnilist koostööd. Kood 11375

• Saksa ettevõte, mis tegeleb kasutatudehitusmasinate, tootmisliinide ningmeditsiinitehnika vahendamisega, ot-sib edasimüüjaid. Kood 11376

• Läti kirjatarvete ja lauamängude tootjaotsib edasimüüjat. Kood 11377

• Saksa keemiliste puhastusvahenditetootja otsib edasimüüjat Ida-Euroopas.Kood 11378

• Kreeka PVC-torude tootja otsib edasi-müüjat. Kood 11379

• Türgi marmoritootja pakub oma tooteidning otsib kontakte ehitusettevõtetega.Kood 11380

• Leedu konsultatsioonifirma pakub omateenuseid Leedu turust huvitatud ette-võtetele. Kood 11381

• Saksa tööstuslike kaalude tootja otsiboma toodetele edasimüüjat. Ettevõtetäidab ka individuaalseid tellimusi. Kood 11382

• Itaalia oliiviõlitootja pakub tehnoloogi-list koostööd ning otsib oma toodeteleedasimüüjat. Kood 11383

• Norra ehitusega tegelev väikefirmadevõrgustik otsib tarnijat mitmesugusteleehitustoodetele: uksed, aknad, põran-dad, katused, laed. Kood 11384

• Vene ettevõte soovib osta suuremateskogustes sealiha. Kood 11385

• Hispaania ettevõte otsib tööturvalisuseja töötervishoiu alast koostööd. Kood 11386

• Kreeka määrdeainete ja muude auto-toodete (antifriis, pidurivedelik) toot-misega tegelev ettevõte otsib koostöö-partnereid. Kood 11387

• Kreeka pasta ja riisitootja otsib äripart-nereid vastastikuseks edasimüügiks.Kood 11388

• Türgi sõidu- ja veoautode varuosadetootja otsib edasimüüjat. Kood 11389

• Saksa ratsavarustuse tootmisega tege-lev ettevõte otsib edasimüüjat. Kood 11390

• Saksa masinaehitusega tegelev ette-võte otsib allhanke läbiviijat: masina-alused, rullikud. Kood 11391

• Poola laminaatmööbli tootja (köögi- jaelutoamööbel) otsib edasimüüjaid. Kood 11392

• Saksa tööstuslike ventiilide tootmisegategelev ettevõte otsib edasimüüjat Baltiriikides (rõhu-, sulgur-, vooluventiilid ).Kood 11393

• Saksa autovaruosade hulgimüüja otsibkoostööpartnereid Balti riikidest. Kood 11394

Täpsem info:

• Ida-Eesti firmad

Margus IlmjärvTel: 337 4950E-post: [email protected]

• Pärnu ja Pärnumaa firmad

Toomas KuudaTel: 443 0989E-post: [email protected]

• Tartu ja Lõuna-Eesti firmad

Toomas HanssonTel: 744 2196E-post: [email protected]

• Ülejäänud piirkonnad

Taavi SoormTel: 646 0244E-post: [email protected]

Lp ettevõtja!

a Soovite leida uusi äripartnereidEuroopast?

a Euroopa 1000 miljardi euro suuruneriigihangete turg tundub Teile at-raktiivne?

a Omate eelnevaid positiivseid koge-musi avalikule sektorile teenuste jakaupade müümisel/ tarnimisel ningsoovite ettevõtte tegevushaaretlaiendada?

a Otsite Euroopast allhankevõima-lusi? Infot võimalike partneritekohta pakuvad kohustuslikus kor-ras avaldatavad teated hanke võit-jate kohta?

a Te ei soovi kulutada aega otsimaksiga päev enam kui 600 avaldatavahanketeate seas?

Ent Te pole kindel, kas leidub piisavalthuvitavaid pakkumisi just Teie ette-võtte jaoks, et selle turuga pidevaltkursis püsida? Ära koba pimeduses vaid küsi järele! Nüüd ainulaadne võimalus tellida en-dale tasuta taustauuring hiljuti aval-datud hanketeadete kohta, just sindhuvitavas riigis ja valdkonnas!

Lisainfo:

LEA AASAMAAE-post: [email protected]: 644 8079

Soovid leida uusi äripartnereid Euroopast?

Ning küsi taustauuringutavaldatud riigihangete

kohta Euroopas –huvipakkuvas valdkonnas

ja regioonis!

Selleks võta ühendustEuroinfo keskusega!


26 Uued liikmed • Juubilarid

www.koda.ee

Tegevliikmetena on Kaubanduskojaga liitunud järgmised firmad:

BALTIC JOB SERVICE OÜ Tallinn 656 2150 Tööjõu rent, ehituslik alltöövõtt ja ehitusmaterjalide müük.BELOG OÜ Tallinn 607 0130 Veoste ekspedeerimine, rahvusvahelised transporditeenused.DNEPROBALT INVEST OÜ Tallinn 555 44818 Alkoholi (vein) eksport, import ja hulgimüük.MAMETA H OÜ Kärdla 463 1204 Autoremont ja tarvikute müük, autoabi, hindamistööd.MARLI EESTI AS Tallinn 641 0286 Emaettevõttele (Eckes Granini Nordic OY AB) konsultatsiooniteenuse

osutamine, toodete müügi edendamine Eestis.NORTH ELEMENT OÜ Tallinn 565 67153 Ehitustööde organiseerimine ja ehitusteenuste osutamise korraldamine,

üldehitus ja remonditööd, transporditeenused, kinnisvaratehingud.OLSTER GRUPP OÜ Tallinn 608 8090 Ehitus, kaevandus ja metallurgia Skandinaavia maades, tööjõu rent

Skandinaavia maades.PARSUM OÜ Tallinn 646 1211 Finantsvahendamine, valuutavahetus.PR PARTNER OÜ Tallinn 613 0610 Suhtekorraldus, kriisikommunikatsioon, strateegiline nõustamine

kommunikatsiooni ja juhtimise vallas, meedia- ja kriisikommunikatsiooni treeningud.

RENDIPARK OÜ Lääne-Virumaa 510 2451 Põllumajandustehnika ja varuosade müük, ehitustehnika ja tööriistade rent.WILSTONE INTERNATIONAL AS Tallinn 699 8361 Sünteetilise kauts̆uki eksport-import.

95JÄRVA TARBIJATE ÜHISTU

liikmeks astunud 1925

60EML CN AS


35PRINTALL AS

liikmeks astunud 1998TALLINNA LASNAMÄE

MEHAANIKAKOOLliikmeks astunud 2002

15EESTI AGA AS

liikmeks astunud 1997FRENS AS

liikmeks astunud 1996GRAMUS AS

liikmeks astunud 2004HONOR KK OÜ

liikmeks astunud 1999KLEMET AS

liikmeks astunud 2001KOMMEST AUTO ASliikmeks astunud 1996

KRISTENI KÜTUSED ASliikmeks astunud 1998

LABAS ASliikmeks astunud 1997

MALIO OÜliikmeks astunud 1996

OMNIBUSS ASliikmeks astunud 1997

SG OÜliikmeks astunud 1992

VIGOLIN ASliikmeks astunud 2000

10ANRICORP AS

liikmeks astunud 2005ASE EHITUSPROJEKT OÜ

liikmeks astunud 1996BINEMS OÜ

liikmeks astunud 1995BLRT GRUPP AS

liikmeks astunud 1989INTERPAP AS

liikmeks astunud 1999INTRUM JUSTITIA AS

liikmeks astunud 1996IRSERING OÜ


LEVST OÜliikmeks astunud 2005

MARWEL MEREROOG OÜliikmeks astunud 1995

MEGALET EHITUS OÜliikmeks astunud 2000META-PROFIT OÜ

liikmeks astunud 2006MICROLINK EESTI AS

liikmeks astunud 2002OFFICE ECONOMICUS AS

liikmeks astunud 1997PAKEX OÜ

liikmeks astunud 2005SAPA PROFIILID ASliikmeks astunud 2000

SUJA EHITUS OÜliikmeks astunud 2003

TERASVARA OÜliikmeks astunud 1997

TOODETE SERTIFITSEERIMISE

AGENTUUR OÜliikmeks astunud 1996

TREILING OÜliikmeks astunud 2004TRÜKIMAAILM ASliikmeks astunud 1996

Õnnitleme oma liikmeid, septembrikuu juubilare!

Documents

Teataja 16_2006