Teataja 21_2006

Kaubanduskoja

TEATAJAEesti Kaubandus-Tstuskoja hlekandja, asutatud 1925. aastal

Nr 21 4. detsember 2006

Iga liige LOEB!

Ainuksi ldnumbreid vaadates on vimalik juda jrelduseni, et tegutsemepiiratud ressursiga turul. Eesti kogu elanikkonnast on 1 048 800 inimest tealised(16-74-aastased), neist le 250 000 inimese kas pivad vi on juba pensionil (65-74-aastased) ja kui nendele lisada veel sada tuhat inimest, kes erinevatel phjustelei saa ttada (lapsehooldus jms), siis on potentsiaalsete ttajate arv vaid 700 000. Tna on tga hivatuid 630 000. Lisades neile 44 000 ttut ning vlis-maal ttavad inimesed, siis on ilmselge, et vaba ressurssi, keda tle rakendadapraktiliselt polegi.

JUHTKIRI: MUUTUSED TTURULEELDAVAD INVESTEERINGUID TNA LEHES:

Tagasiside Elmia messilt

Eksitavatest kauplemisvtetest

Valminud Keskkonnavastutuseseaduse eelnust

Maksukorralduse seaduse muudatustest

Seminaride sariKommunikatsioon Innovatiivse firma strateegiline vara

Teenuste direktiiv heaks kiidetud

16 riigihanketeadet ja17 uut koostpakkumist

1 400 000

1 200 000

1 000 000

800 000

600 000

400 000

200 000

0

lapsed

pivad

ei saattada

ca 700 000

pivad

Tealised Potensiaalnettajaskond

PraeguRahvas

pensionil

ei tta

ttud

ttab630 000

65-74-aastased

ca 790 000

vanurid

tealised1 048 800

Pakkumine tturul on mratud kahe olulisema teguriga: demograafia ja rndegaAllikas: Maris Lauri, Hansapanga analtik

LIIS LIIVOJATeenuste osakonna projektijuht

Kaubanduskoja TEATAJA, esmaspev, 4. detsember 2006

2 Tagasivaade

www.koda.ee

esti Kaubandus-Tstuskoda or-ganiseeris sel aastal Eesti ettevtjate

77 m2 suuruse hisstendi hallis B. Stendilosales ka seekord seitse ettevtet: ALElectronic AS, Alpex Eesti O, Boo-merang Subcontracting O, Frog GroupO, Laserstuudio O, Radius MachiningO ja Tallinna Ettevtlusamet.

Ettevtluse Arendamise Sihtasutustoetas osaliselt hisstendi korraldamistkattes ekspositsioonipinna, stendi kujun-duse ja lesehitusega seotud kulud.

Firmad jid osalemisega rahule. Kigilolid erinevad eesmrgid ning need said

enamasti ka tidetud. Kellel oli ees-mrgiks leida vimalikult palju kliente,kellel jlle ainult ks vi siis lihtsalt ollanhtav ning vaadata teisi jne. Nendearvates, kes teist aastat jrjest osalesid, olisel korral kontaktide kvaliteet parem kuieelmisel aastal.

hisstendi spetsiifikast tingituna onalati raske jrgida kigi osalejate soovehendades neid riigi stendil htse katusealla. Lisaraskuse tekitavad alati pind jaselle vimalused. Siiski leidsid seekord-sed osalejad, et kujundaja (Marju Liigand) tegi selle aasta olukorras parimatulemuse. Eesti stendi ldkujundus sai

kiidusnu nii messikorraldajatelt kui kastendi klastajatelt.

Jrgmiseks aastaks plaanime Elmiamessikeskuse kest taodelda suurematpinda, kuna huvi hisstendil osale-miseks on kasvanud ja eelnevatel aasta-tel osalenud firmadel on eesmrk osale-da messil vhemalt kolm aastat jrjest.Jrjestikune osalemine messil nitabphendumist ja tekitab koostpart-nerites usaldust. Jrjest enam hakkavadthtsust omama kogemuste vahetamineja risuhted, mis on les ehitatud usal-dusele. Vga oluline on uute kontaktideleidmine ning selleks pole parematkohta kui messid vi nitused, kus onvimalik suhelda ja kontakte luua niipotentsiaalsete kui ammuste ripart-neritega.

Messil osalemise protsess on vga pikkja sellega tuleks juba eelnevalt arvestada.Info ja registreerimine jrgmiseks Elmiaallhankemessiks algab hiljemalt aprillis2007. Siinkohal tahakski kigile messilhisstendil osalemisest huvitatuile sda-mele panna, et registreerumine stendilelppeb juba juunis. Kuna kohtade arv onpiiratud, siis tuleb kiirelt tegutseda, etkindlasti stendile pseda. Jlgige reklaa-mi meie kodulehel.

Tnan kiki osalenud firmasid meel-diva koost eest ning taaskohtumisenijrgmisel aastal!

Eesti ettevtjad osalesidallhankemessil Rootsis

E

14.-17. NOVEMBRIL TOIMUS JNKPINGIS IGA-AASTANE ALLAHANKEMESS

ELMIA SUBCONTRACTOR (WWW.ELMIA.SE/SUBCONTRACTOR), MIS ON SUURIM

SEDALAADI MESS PHJA-EUROOPAS. MESS HLMAB NII MASINA-, METALLI- JA

PLASTMASSITSTUST KUI KA ELEKTROONIKAT JM. EESTI ETTEVTJAD ON

RIIKLIKU HISSTENDIGA ELMIA ALLHANKEMESSIL OSALENUD JUBA KAHEKSA

KORDA.

Et messil osalemine oleks edukas, plaanime enne messi osalejate seas lbi viia kahiskoolituse, kus jagame npuniteid ja soovitusi.

SIIM RAIE

Peadirektor


Juhtkiri 3

www.koda.ee

eskseks teemaks ja analsiobjek-tiks on palgad, tturg, laenud

ning tarbimine. Novembrikuu lpus sat-tusin kuulama Hansapanga analtikuMaris Lauri thelepanekuid tturuolukorra ja tulevikuvljavaadete kohta.Mningaid tema mtteid ja statistikattahan ka Kaubanduskoja liikmetega jagada.

Ainuksi ldnumbreid vaadates onvimalik juda jrelduseni, et tegutsemepiiratud ressursiga turul. Eesti koguelanikkonnast on 1 048 800 inimesttealised (16-74-aastased), neist le 250000 inimese kas pivad vi on juba pen-sionil (65-74-aastased) ja kui nendelelisada veel sada tuhat inimest, keserinevatel phjustel ei saa ttada (lapse-hooldus jms), siis on potentsiaalsete t-tajate arv vaid 700 000. Tna on tgahivatuid 630 000. Lisades neile 44 000ttut ning vlismaal ttavad inimesed,siis on ilmselge, et vaba ressurssi, kedatle rakendada praktiliselt polegi.

ha enam kostub ettevtjatelt hin-nangut, et kvalifitseeritud inimesesaamiseks tuleb see konkurendilt leosta. Pikas perspektiivis teevad ettevt-jad sellega muidugi endale karuteene,sest see annab lisahoogu juba niigi kiirelepalgakasvule.

Olemasoleva vaba ressursi ehk tnastettute hda seisneb aga selles, et need,

kes veel ei ole rakendust leidnud, on vgamadala kvalifikatsiooniga ja seega ma-dala tootlikkusega. Ksimus, kas onodavam maksta toetusi vi kaasata mak-simaalselt inimesi tjaotusesse isegikui see vib kulukaks osutuda, on niimajanduslik kui filosoofiline.

Ettevtjaid muidugi see ei lohuta. Vi-malused ettevtjatele peituvad senisesterinevates allikates osalise tju raken-damises ja nii ettevttesiseses kui ka tege-vusalade vahelises mberpaiknemises.

Palju on kneldud ka tju sissern-dest. Ilmselge on, et tnase palgatasemejuures sissernne teistest EL liikmes-riikidest, kelle puhul rakendub tjuvaba liikumise phimte, on vheteno-line. N- kolmandatest riikidest sisse-rnde puhul on nii poliitikute kuiettevtjate vahel konsensus olemas t-ju ajutise sisselubamise lihtsustamises.Selleks kokku kutsutud tgrupp Majan-dus- ja Kommunikatsiooniministeeriu-mis, milles ka Kaubanduskoja esindajaosaleb, peaks ettepanekutega valmissaama veel sel aastal. Aga ka see ei pruugikergendust tuua. heks vimaluseks ontju sissernne lbi naasmise ehk siiselatustaseme kasvades tuleb osa vlis-maale parema sissetuleku ootuses linu-test tagasi.

Ja tuleb taas elda, et ettevtjatel onkige targem loota ikka iseendale. Kui

tnasele sarnane majanduskasv jtkub,kuid majanduse struktuur ning tehno-loogiakasutus ei muutu, on probleemidkiiresti kes. Panustamine tootlikkusekasvule ja tehnoloogia laiemale kasutuse-levtule on mdapsmatu. Samasnitab statistika, et tootlikkuse kasvugaon Eesti ettevtetel probleeme kikinvesteeringud veel ei tta tisjuga,inimesi vetakse ja hoitakse tl igaksjuhuks veel paremate aegade ootusesning korra juba mainitud uued ttajadon madalama tootlikkuse ja thuviga.Muutused eeldavad investeeringuid toot-mise ja tehnoloogia uuendamisse ningefektiivsuse ja tootlikkuse kasvu.

Tsiasi on, et hetkel veel olukorras,kus domineerib ekspansiivse kasvu mtening liialt palju raha lheb finantskin-nisvarasse (spekuleerimine tulu saamiseeesmrgil), on mtteviisi muutmineraske. Ilmselge on, et arvestada tuleb kakasumlikkuse langusega ehk siis kuludekasvuga. Lahendus ei ole mitte ainultkibe kasv, vaid tootlikkuse kasv. Tihtipeetakse tootlikkuse kasvuks seda, et ole-masoleva ressursiga (inimestega) toode-takse suurem hik tooteid. Lisaks sellelethendab tootlikkuse kasv seda, et ksttaja annab vrtuslikumat toodangut!Kutsun kiki Kaubanduskoja liikmeidmtlema selle peale, kuidas toota tooteidja pakkuda teenuseid, mille eest tarbijaon nus rohkem maksma.

Muutused tturuleeldavad investeeringuid

K

2006. AASTA KOLMANDAS KVARTALIS KASVASID PALGAD AASTASES VRDLU-

SES JUBA LE 16% NING MAJANDUSKASV PSIB JTKUVALT VGA KRGEL

TASEMEL. HA ENAM KUULEB KSIMUST KASVU JTKUSUUTLIKKUSEST NING

AJAKIRJANDUSSE ON TAGASI ILMUNUD PANKADE JA MUUDE ANALTIKUTE

ARVAMUSARTIKLID OSAD NEIST MUIDUGI TASAKAALUSTAMAKS N- VALI-

MISLUBADUSARTIKLEID.


Teejuht

www.koda.ee

4

Teie KaubanduskodaEesti Kaubandus-Tstuskoda Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 646 0244 Faks: 646 0245 E-post: [email protected] www.koda.eeTeenuste osakond Tel: 644 3067 konsultatsioon pritolusertifikaadid

ATA-Carnet tollikonsultatsioonidTel: 646 0255 ridelegatsioonid messid kontaktpevad Tel: 644 3859 Klni messid Tel: 646 0254 Stockholmi messidTel: 646 0255 Euroinfo keskus koostpakkumised raamatukogu

Poliitikakujundamise- ja igusosakond Tel: 646 0244 konsultatsioon majanduspoliitiline tegevusTurundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 646 0244 liikmeks astumine liikmeritused Teataja

internet avalikud suhted Tel: 644 4368 liikmesuhtedRaamatupidamine Tel: 644 1897Kaubanduskoja Tartu esindus Lai 6, 51005 Tartu Tel: 744 2196 Kaubanduskoja Prnu esindus Ringi 35, 80012 Prnu Tel: 443 0989Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare Tel: 452 4757Kaubanduskoja Jhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jhvi Tel: 337 4950

Toimetaja: Kadri LiimalE-post: [email protected]: Disainikorp Trkk: Iloprint Tiraaz: 5000

S I S U K O R D

TAGASIVAADEEesti ettevtjad osalesid allhankemessil Rootsis LK 2

JUHTKIRIMuudatused tturul eeldavad investeeringuid LK 3

MUUDATUSED SEADUSANDLUSESrge kasutage eksitavaid kauplemisvtteid! LK 5-6

Valminud on Keskkonnavastutuse seaduse eelnu LK 7-8

Maksuhalduri eelotsus kas ka abiks? LK 8-9

KUTSEHARIDUSMrka vimalusi! LK 10

EUROOPA LIITParlament kiitis teenuste direktiivi heaks LK 11-13

RIIGIHANKETEATED LK 14-16NATO slmis esimese Eesti ettevttega LK 14eelhankelepingu

VLISKAUBANDUSSuhete loomine Kanada tstusega LK 17

RIEETIKAHansab AS turvalised lahendused ettevtetele LK 18-19

KOOSTPAKKUMISED LK 21

UUED LIIKMED LK 22

RAHVUSVAHELISED RITUSED LK 23

K A L E N D E R Detsember

4. dets Alustava eksportri koolitus Tallinnas

5. dets Alustava eksportri koolitus Tartus

6. dets Alustava eksportri koolitus Tartus

7. dets Alustava eksportri koolitus Tallinnas

8. dets Alustava eksportri koolitus Jhvis

11. dets Alustava eksportri koolitus Prnus

Merike KompusTel: 646 0255 E-post: [email protected]

7. dets rihommikusk Prnus: Hardo Pajula9.00-11.00 Scandic Rannahotell (Ranna pst 5)

Kati KrassTel: 433 0989 E-post: [email protected]

15. dets Riigihanked lihtsamaks 3 10.00 Hea Prastluna infopev

Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17)

Lea AasamaaTel: 644 8079 E-post: [email protected]

REET TEDER

Poliitikadirektor


Muudatused seadusandluses 5

www.koda.ee

uigi hetkel on tegemist eelnuga,mille justumisaeg on jrgmise

aasta lpupoole (12. detsember 2007), onkikidele kauplejatele, sh kinnisvaragategelejatele ja teenuse osutajatele, rek-laamifirmadele jt kindlasti juba praegukasulik teada ja arvestada, mida loetakseselliseks eksitavaks kauplemisvtteks,mille kasutamine on tingimusteta kee-latud.

Mis on eksitav kauplemisvte?

Seadus loeb eksitavaks sellist kauple-misvtet, kus esitatud teave on ebaigevi muul moel, kaasa arvatud ldine esi-tusviis, petab vi tenoliselt petab

keskmist tarbijat, isegi kui esitatud teaveon faktiliselt ige ja kui see mlemaljuhul paneb vi tenoliselt panebkeskmise tarbija tegema tehinguotsust,mida ta muul juhul ei oleks teinud.Eksitav kauplemisvte vib seisneda kategevusetuses. Eksitavaks loetakse kaup-lemisvte ka siis, kui see konkreetses

olukorras kiki selle ksikasju ja asja-olusid ning sidevahendiga seotud piiran-guid arvestades jtab vlja olulise teabe,mida keskmine tarbija asjassepuutuvaltvajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks,varjab olulist teavet vi esitab sedaebaselgelt, arusaamatult, mitmethen-duslikult, ebaigel ajal vi ei maini kaup-lemisvtte rilist eesmrki.

Tingimusteta on keelatud:

kaupleja tele mittevastav vide, et taon kitumiskoodeksiga liitunud;

tele mittevastav vide, et kitumis-koodeks on heaks kiidetud avalik-igusliku vi muu institutsiooni poolt;

usaldus-, kvaliteedi- vi nendegavrdvrse mrgi kasutamine ilmasellekohast luba omamata;

tele mittevastav vide, et kaupleja,sealhulgas tema kauplemisvte, vitema poolt pakutav kaup vi teenus onheaks kiidetud, kinnitatud vi lubatudavalik-igusliku vi eraigusliku

institutsiooni poolt vi sellise viteesitamine heakskiiduks, kinnitamiseksvi loa saamiseks vajalikele tingi-mustele vastamata;

ostukutse kauba vi teenuse ostmisekskindlaksmratud hinnaga, kui kaup-leja jtab seejuures avaldamata omaphjendatud kahtluse, et ta ei olesuuteline sellise hinnaga neid kaupuvi teenuseid vi nendega vrdvr-seid kaupu vi teenuseid tarnimisekspakkuma vi korraldama nende tar-nimist teise kaupleja poolt ajavahe-mikus ja kogustes, mis on mistlikudseda kaupa vi teenust, selle rek-laamimise ulatust ja pakutud hindaarvestades (peibutusreklaam);

ostukutse esitamine kauba vi teenuseostmiseks kindlaksmratud hinnagaja seejrel reklaamitud kauba viteenuse nitamisest keeldumine videfektse nidise demonstreerimine viknealuse kauba vi teenuse tellimusevastuvtmisest vi mistliku aja jook-sul tarnimisest keeldumine teistsugusekauba vi teenuse mgi edendamiseeesmrgil (peibutusmk);

tele mittevastav vide, et kaup viteenus on saadaval ainult vga piira-tud aja jooksul vi teatud tingimustelsaadaval vga piiratud aja jooksul, etpanna tarbija koheselt otsustama jajtta ta ilma piisavast vimalusest viajast teadliku valiku tegemiseks;

rge kasutage eksitavaidkauplemisvtteid!

K

EELMISES TEATAJA NUMBRIS TUTVUSTASIN LHIDALT EBAAUSATE KAUPLE-

MISVTETE TULEVAST KEELDU, MIS KEHTESTATAKSE TARBIJAKAITSESEADUSE

(TKS) MUUDATUSTEGA. JUHTISIN THELEPANU KA ERINEVATE HEADE KITU-

MISTAVADE VI KOODEKSITE THTSUSE SUURENEMISELE. TNA JTKAN

SAMA TEMAATIKAT OLULISEMATE MUUDATUSTE TUTVUSTAMIST TKS-is JA

JUTTU TULEB EKSITAVATEST KAUBANDUSVTETEST.

Seadus loeb eksitavaks sellist kauplemisvtet, kus esitatudteave on ebaige vi muul moel, kaasa arvatud ldine esi-tusviis, petab vi tenoliselt petab keskmist tarbijat, isegikui esitatud teave on faktiliselt ige ja kui see mlemaljuhul paneb vi tenoliselt paneb keskmise tarbija tegematehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

Jtkub lk 6


Muudatused seadusandluses

www.koda.ee

6

kaupleja kohustus osutada mgi-jrgset teenust tarbijale, kellega taenne tehingu slmimist on suhelnudkeeles, mis ei ole selle liikmesriigiametlik keel, kus kaupleja asub, ningseejrel sellise teenuse kttesaadavakstegemine ainult mnes muus keelestarbijale seda enne tehingu slmimistselgelt avaldamata;

tele mittevastav vide vi muul moeltele mittevastava mulje loomine, etkauba vi teenuse mk on igus-prane;

tarbijale igusaktidega antud igusteesitamine kaupleja pakkumise erip-rana;

reklaamiga mitteseostatavate tekstidekasutamine meedias kauba vi teenusemgi edendamiseks, kui kaupleja onselle eest maksnud, kuid ei anna sellesttarbijale teada teksti sisu vi selgeltratuntava kujutise vi heli kaudu(reklaamtekst). Ste ei piira telering-hlingut ksitleva Euroopa hen-duste Nukogu direktiivi 89/552/EM, teleringhlingutegevust k-sitlevate liikmesriikide teatavateigus- ja haldusnormide koosklas-tamise kohta (ET L 298, 17.10.1989, lk23-30) kohaldamist;

selgelt tpsustamata vide sellise riskiolemuse ja ulatuse kohta, mis ohustabtarbija vi tema perekonna turvali-sust, kui tarbija kaupa vi teenust eiosta;

teise tootja tootega sarnase tootemgi edendamine viisil, mis taht-likult eksitab tarbijat, pannes ta usku-ma, et toote on valmistanud nime-tatud teine tootja, kuigi see nii ei ole;

mgiskeemi loomine, kasutamine jaedendamine, mille raames tarbijamaksab vimaluse eest saada hvitisttulenevalt peamiselt teiste tarbijatessteemi kaasamisest mitte kaupadevi teenuste mgist vi tarbimisest(pramiidmgiskeem);

tele mittevastav vide, et kauplejakavatseb kauplemise lpetada vitegevuskohta vahetada;

vide, et kaup vi teenus aitab nne-mngudes vita;

tele mittevastav vide, et kaup vi

teenus ravib haigusi, talitlushireidvi vrarendeid;

ebatpsete andmete edastamine turu-tingimuste vi kauba vi teenuseturult leidmise vimaluste kohta, etmjutada tarbijat kaupa vi teenustomandama tavaprastest turutingi-mustest ebasoodsamatel tingimustel;

vide vistluse vi auhinna lubamisekohta, ilma kirjeldatud auhindu vimistlikke samavrseid auhindu vl-ja andmata;

kauba vi teenuse kirjeldamine sna-dega prii, tasuta, maksuta vimuu samalaadse vljendiga, kui tarbi-ja peab tasuma muude kulude, kuipakkumisele reageerimise ja kaubakttesaamise vi kohaletoimetamisegaseotud vajalike kulude eest;

turundusmaterjalidesse arve vi sa-malaadse maksmist puudutava doku-mendi lisamine, mis jtab tarbijalevale mulje, et ta on turustatava kaubavi teenuse juba tellinud;

tele mittevastav vide vi muul moelvale mulje loomine, et kaupleja eitegutse oma kaubandus-, majandus-,ksitndusliku vi kutsetegevusegaseotud eesmrgil vi tele mittevas-tavalt enda esitlemine tarbijana;

tele mittevastava mulje loomine, etkauba vi teenusega seotud mgi-jrgsed teenused on kttesaadavad kateistes liikmesriikides lisaks riigile, kuskaupa vi teenust makse.

Loetletud 23 tingimusest on osa kllmeie ettevtjaile pea tundmatud sellesmttes, et kirjeldatud tulevikus keelatudtegevus vi kitumine ei ole Eestis prob-leemiks. Samas pramiidskeeme, eksi-tavaid reklaamtekste vi reklaamile arvelisamist on paljud ninud vi nendegakokku puutunud. Kuna parimaks viisiks,kuidas probleemidega hakkama saada, onneid vltida, siis kutsun jtkuvalt lesseadusemuudatustega tutvuma ja nende-ga arvestama.

Tarbijakaitseseaduse ja Vlaigussea-duse muutmise seaduse eelnu on aval-datud Kaubanduskoja kodulehel Majan-duspoliitika rubriigis aktuaalsete tee-made all

LOETUD PEVADLoetud pevad on antud aega ELjrgmise finantsperioodi struk-tuurivahendite rakenduskavade(OP) parandatud ja tiendatudversioonidega tutvumiseks jakommenteerimiseks.

Nagu olen Teataja veergudel varem

kirjutanud, on esialgse 4 OP asemel

neid praeguseks 3. Neist ettevtjaile

olulisim on Ettevtluse, teadus- ja

arendustegevuse, infohiskonna ja

transpordi infrastruktuuri arenda-

mise rakenduskava. Juhtministeeriu-

mite kinnitusel on rakenduskavade

uutes versioonides arvestatud nii

partnerite, Euroopa Komisjoni, kui ka

eelhindajate (ex-ante) ja keskkon-

namju hindajate vahepealselt lae-

kunud ettepanekutega. Rakendus-

kavade tekstid on avaldatud Rahan-

dusministeeriumi kodulehel aadres-

silt: http://www.fin.ee/?id=16226.

Kommentaare on vimalik esitada

kuni 13. detsembrini.

Praeguse seisuga ei ole aga veel aval-

datud muudetud rahastamiskavasid.

Kuna meie peamist ettepanekut

nha ette tulevastes toetusmeet-

metes investeeringutoetus uue teh-

noloogia soetamiseks, on sisuliselt

toetanud ka Euroopa Komisjon, siis

oleme optimistlikud sellesse suunata-

va rahaliste vahendite (vrreldes esi-

algse plaaniga) suurenemise osas.

Veelkord rhutan meie ettepaneku

investeeringutoetus uue tehno-

loogia (tehnika) soetamiseks ees-

mrk on aidata kaasa ettevtetes

tootlikkuse kasvule ning kaasnevalt,

vhendada ka ettevtete tjuva-

jadust.

REET TEDERPoliitikadirektor

Algus lk 5

URMAS MNNA

Poliitikakujundamise- ja igusosakonna jurist



www.koda.ee

eskkonnavastutuse seaduse eelnu(nagu ka keskkonnavastutuse di-

rektiiv) keskendub keskkonnale teki-tatud kahju heastamisele (mitte sd-laste trahvimisele) ning on suunatudseega eelkige avalike huvide kaitsele.Eelnuga kaitstakse liike ja elupaiga-tpe, vett, pinnast, kaitstavaid alasid(Natura-alad, kaitsealad) ning randa jakallast. Samas on mitmeid valdkondi jakahju liike, mis on eelnu regulatsioonialt taotluslikult vlja jetud, mistttu eisaa seda ka ldise koodeksina vaadelda.Niteks ei reguleeri eelnu isikule teki-tatud tervisekahju ning varale tekitatudkahju hvitamist. Eelnu regulatsiooniston samuti vlistatud keskkonnale teki-tatud kahju hvitamine, mis on phjus-tatud merereostuse ja tuumannetustega(reguleeritud rahvusvaheliste konvent-sioonidega). Lisaks rahvusvahelistelelepingutega hlmatud ksimustele eikohaldata keskkonnavastutuse seadust kasellistele keskkonnakahjustustele, mis onphjustatud rahvusvahelise julgeolekutagamisest, sjategevusest ning seosesloodusnnetustega. Eelnuga ei ole hl-matud ka nende liikide ja kooslustekahjustamine, mis ei ole kaitse alla ve-tud ning vlishule tekitatud kahju.Osaliselt on eelnu reguleerimisalastvlja jetud ka hajureostusega phjus-tatud keskkonnakahju. Kahju hvitamisejuures on oluline, et oleks tuvastatavsdlane. Niteks ei kuulu eelnu regu-leerimisalasse juhtum, kus keskkon-

nakahju on phjustatud abstraktse hulgasaastajate poolt, niteks saastus trans-pordivahenditest ning hest kahju teki-tajat pole vimalik vlja tuua. lal-nimetatud vlistused ei thenda muidu-gi, et kahjude tekitamisel ldse vastutustei jrgne. See on lihtsalt reguleeritudteiste seadustega.

Nagu juba mainitud, on eelnu phi-eesmrk suunatud kahjustatud keskkon-na taastamisele vi asendamisele kahju

tekitanud isiku kulul. Kigepealt onkahju tekitaja kohustaud asuma kahjuedasist suurenemist vltima. Samuti peabta esimesel vimalusel teavitama kahjustkeskkonnateenistust. ldjoontes nebeelnu kohaselt kahju heastamine vljaselliselt, et kahju tekitaja peab koostskeskkonnateenistuse ja vajadusel kaasa-tud eksperdiga ttama vlja kahju heas-tamismeetmete plaani. Plaan koostatakselhtuvalt phimttest, et keskkonna-kahju heastamise eesmrgiks on algseseisundi, st enne keskkonnakahju tekita-

mist valitsenud seisundi vi sellega vrd-vrse seisundi saavutamine. Kahjuheastamisel kasutatakse esmaseid, tien-davaid ja/vi kompenseerivaid heas-tamismeetmeid sltuvalt tekkinud kahjuiseloomust. Heastamismeetmete plaanikinnitab keskkonnateenistus oma ot-susega. Plaanikohaselt tuleb kahju teki-tajal seejrel kahju heastada vi siis kattakik heastamisega seotud kulud, kaasaarvatud kulud keskkonnakahju ja kahjuohu hindamiseks sh eksperdi arvamuse ja

alternatiivsete toimimisviiside hinda-misega seotud kulud ning vltimismeet-mete vi heastamismeetmete raken-damisega seotud muud kulud (nitekskorralduslikud ja igusabikulud), kuludseoses teabe kogumisega ja muud ld-kulud, seire- ja jrelevalvekulud.

Reeglina peab kahju tekitaja heastamakahju, kui ta on kahju tekkimises sdi.S sisustatakse seejuures lhtudes

Valminud on Keskkonna-vastutuse seaduse eelnu

K

KESKKONNAVASTUTUSE SEADUSE NOL ON TEGEMIST TIESTI UUE SEADU-

SEGA, MIS REGULEERIB LDISEMALT VASTUTUST KESKKONNALE TEKITATUD

KAHJU EEST. VIB KSIDA, ET MILLEKS SEDA VAJA ON, SEST VASTUTUST REGU-

LEERIVAD EESTIS NIIGI KIK KESKKONNAALASED ERISEADUSED (VEESEADUS,

METSASEADUS, JTMESEADUS JNE) NING SAASTAJA MAKSAB PRINTSIIPI

KOHALDATAKSE KA JUBA AMMU. EELNU SELETUSKIRJA KOHASELT ON ESMA-

SEKS VLJATTAMISE PHJUSEKS EL DIREKTIIVI 2004/35/E LEVTMINE

NING TEISEKS KESKKONNAALASE VASTUTUSE LDSTETE REGULEERIMINE.

Eelnuga kaitstakse liike ja elupaigatpe, vett, pinnast,kaitstavaid alasid (Natura-alad, kaitsealad) ning randa jakallast. Samas on mitmeid valdkondi ja kahju liike, mis oneelnu regulatsiooni alt taotluslikult vlja jetud, mistttuei saa seda ka ldise koodeksina vaadelda.

Jtkub lk 8


Muudatused seadusandluses

www.koda.ee

8

Vlaigusseaduse vastavast regulat-sioonist. Samas on eelnu lisas toodudtegevuste loetelu, millega kahju teki-tamisel on isik kohustatud kahjuheastama sltumata oma sst. Kahjutekitaja ei vastuta kahju tekitamiseeest, kui kahju tekitatakse hdakaitse-vi hdaseisundis vi kui kahju teki-taja tegevus vastas talle vljastatud loanuetele ja igusaktidele. Kahju teki-taja vabaneb loale vi igusaktidelevastava kitumisega kahju tekitamiselkeskkonnakahju heastamise kohus-tusest siiski ksnes juhul, kui kahjuphjustati tegevusega, mis ei olenimetatud seaduse lisas. Seaduse lisastehakse viited enamohtlikele tege-vustele, nendega tegelevate isikutevastutus on laiem vrreldes isikuga,kes phjustab keskkonnakahju mnemuu tegevusega. Eelnu lisas nime-tatud enamohtlike tegevuste hulkakuulub niteks ohtlike jtmetekogumine, vedu ja krvaldamine,ohtlike kitiste kitamine, heitmetelaskmine phja- vi pinnasevettening mnede ohtlikemate ainetevalmistamine.

Seaduse justumiseks on eelnukohaselt planeeritud 2007. aasta 30.aprill. Eelnu regulatsioon kohaldubsellisele kahju tekitanud sndmusele,mis leidis aset prast nimetatud kuu-peva. See thendab, et tagasiulatu-valt varem tekkinud kahjusid antudseaduse alusel ei hvitata. Samutinevad eelnu rakendusstted ette, etjuhul, kui kahju kuuluks hvitamise-le ka mne kehtiva keskkonnaalaseeriseaduse kohaselt, siis kahju tekita-jal topeltvastutust ei teki ning kahjukuulub hvitamisele ks kord.

Eelnu koos seletuskirjaga on levalka Kaubanduskoja kodulehel Majan-duspoliitika rubriigis aktuaalsete tee-made all. Kik ettepanekud ja arva-mused eelnu kohta on teretulnud.

elotsuse vajadusest on rgitudiseenesest juba mnda aega ning

phimtteliselt on seda ideed varemtoetanud ka Kaubanduskoda. Seda eel-kige phjusel, et maksuhaldurile siduveelotsus peaks andma maksukohustus-lasele sh ettevtjale, vimaluse saadakeerukamates olukordades rohkem kind-lust ja juhiseid, kuidas igesti kituda.

Isikuks, kes maksuhaldurile eelotsusetaotluse vib esitada, vib eelnu koha-selt olla mistahes Eesti vi vlisriigi resi-dent (sh nii juriidiline kui ka fsilineisik), kellel tekib vi vib taotluses kirjel-datud toimingute osas tekkida Eestismaksukohustus. Eelotsust ei saaks agaksida juhul, kui see puudutab puhtalthpoteetilist olukorda vi kui konkreetsetehingu maksustamise iguslikud alusedon niigi juba vga selged.

Eelnu kohaselt ei ole eelotsuse ksi-mine maksuhaldurilt aga niisama lihtnening olukorras, kus ksijal puuduvadendal sgavad maksualased teadmised,vib probleem tekkida kll. Kas aga ei oleasja mte just vastupidine kui mak-sumaksja tunneb, et maksustamise reeg-lid on temale arusaamatud, prdub takindluse saamiseks maksuhalduri poole.Kuidas eelnu seda takistab? Toon selleksvlja he eelnus sisalduva nude eelot-suse taotlusele: Taotlus peab sisaldamakavandatava toimingu ammendavat kir-jeldust ning toimingu maksustamiseseisukohast oluliste faktiliste asjaolude jaigusnormide igaklgset analsi, samu-ti taotleja hinnangut toimingu maksus-tamise iguslike aluste kohta. Osaliselton nue ju ige. Ei saa olla midagi sellevastu, et tehtavat toimingut tuleb am-mendavalt kirjeldada ja lisada kikolulised faktilised asjaolud. Muidu eisaaks nuda ka maksuhaldurilt, et temapoolt antav hinnang oleks siduv. Ksi-musi tekitab aga nue, et esitada tuleb katoimingu maksustamise seisukohast olu-liste faktiliste asjaolude ja igusnormideigaklgne anals, samuti hinnang toi-mingu maksustamise iguslike alustekohta. Kas seda nuet suudaksid kikmaksukohustuslased tita? Kaldumearvama, et mitte. Tenoliselt tekiksolukord, kus eelotsuse taotluse esita-miseks on vajalik enamikule maksuko-

hustuslastest prduda esmalt maksu-konsultandi poole, et asjakohane analsvi hinnang tellida. Just selleks aga mak-sukohustuslane ju maksuhalduri pooleprdubki, et tema jaoks on olukord sel-gusetu ja ta ei tea, millised maksukohus-tused teda toimingu jrel ootavad.Arvestades kasvi asjaoluga, et enamikEesti ettevtteid on vga vikesed egakasuta psivalt maksukonsultandi tee-nust, kaasneksid neile taotluse esita-misega ebaproportsionaalselt suuredkulud. Sama puudutab ka fsilisiisikuid.

Samuti jb selgusetuks, millist hin-nangut peaks eelotsuse taotleja toimingumaksustamise iguslike aluste kohtaandma. Milles peaks hinnang vljendu-ma? Kas taotleja antud hinnang viks ollaniteks kujul hea-halb, selge-selgusetu,kasulik-kahjulik jne? Kik need vljen-daksid paratamatult vaid taotleja endasubjektiivset hinnangut.

Eelkirjeldatud analsi ja hinnanguandmise nuete eelnust vljajtmiseksprdusime omapoolsete ettepanekutegaka ministeeriumi poole, kuivrd taolistenuete rakendumise korral saaks te-noliselt oluliselt piiratud vimalikeeelotsuse taotlejate ring. Sellist olukordaei tohi aga lasta tekkida.

Eelotsus on otsuses kirjeldatud toi-mingu suhtes siduv, kui toiming viiakselpuni eelotsuses mrgitud aja jooksul st,et maksuhaldur mrgib eelotsuses tht-aja, mille jooksul on eelotsus temalesiduv. Samuti on eelotsuse taotlejal igusmrkida taotluses, millise aja jooksultoiming eeldatavalt lpuni viiakse.Leiame, et viimasel juhul peaks maksu-halduri poolt antud thtaeg igal juhulolema seotud taotluses nidatud thtaja-ga. Eelnus praegu thtaja pikkust regu-leeritud aga ei ole. Seetttu esineb ka vi-malus, et eelotsuse siduvus lppeb jubaenne toimingu sooritamise plaanitavataega. See ei ole aga kindlasti maksu-kohuslase huvides. Lisaks sellele pida-sime ministeeriumile saadetud mrkus-tes vajalikuks rhutada seda, kui mak-suhaldur eelotsuse taotluse lbivaatamiseajal leiab, et tenoliselt ei saa eelotsusobjektiivsetel phjustel olla siduv toi-

EAlgus lk 7

MAIT PALTS

Poliitikakujundamise- ja igusosakonna jurist



www.koda.ee

mingu sooritamise plaanitaval ajal (nt onteada seaduse muudatus), tuleks sellesttaotluse esitajale ilmtingimata teadaanda.

Eelnus on heks oluliseks eelotsusesiduvuse tingimuseks ka eelotsuse and-mise ajal kehtinud igusaktide jusolektoimingu tegemise ajal. Kui igusaktemuudetakse prast eelotsuse tegemist,kuid enne toimingu sooritamist, tulebtoimingu maksustamise osas kohaldada

Maksuhalduri eelotsus kas ka abiks?RAHANDUSMINISTEERIUM ON VALMIS SAANUD MAKSUKORRALDUSE SEA-

DUSE MUUDATUSED, MIS MUUHULGAS NEVAD ALATES 2008. AASTAST ETTE

VIMALUSE SAADA MAKSUHALDURILT SIDUV EELOTSUS TULEVIKUS SOORI-

TATAVA TOIMINGU VI TEHINGU MAKSUSTAMISE KOHTA.

toimingu sooritamise hetkel kehtivatigusnormi ning varasemate igusnor-mide alusel antud hinnang ei oleks enammaksuhaldurile siduv.

Olulisematest punktides tuleks ehkmainida veel thtaega, mille jooksulmaksuhaldur eelotsuse peaks tegemaning riigilivu. Eelotsuse andmise tht-ajaks on eelnus peetud mistlikuks 60kalendripeva arvates taotluse saamise

vi taotluses esinevate puuduste krval-damise pevast. Seletuskirjast nhtuvalton 60 peva valitud seetttu, et see onEuroopa igusruumis ldjuhul mist-likuna ksitletav thtaeg. Vrdluseks ontoodud, et Hollandis on eelotsuse tege-miseks antud maksuhaldurile aega 8ndalat. Ameerika hendriikides ei oleeelotsuse vljastamise aeg aga igusaktigapiiritletud ning praktikas vljastatakseeelotsus 3-6 kuu jooksul, ning keerulise-matel juhtudel 12-24 kuu jooksul.

Eelotsuste andmine on eelnu koha-selt ka riigilivustatud. Riigilivu peabtaotleja tasuma enne eelotsuse taotluseesitamist ning selle suurus sltuks taotle-ja juriidilisest vormist, mitte nitekstaotluse otsesest keerukusest. Eelotsusetaotluse lbivaatamise eest tasutakse eel-nu kohaselt riigilivu kolmes erinevasmras. Niteks aktsiaseltsi taotlusepuhul oleks see 12 000 krooni, osahingutaotluse puhul 8000 krooni ja fsiliseisiku taotluse puhul 3000 krooni.

Kigil, kellele maksu ja eelotsuste tee-ma rohkem huvi pakub, on vimalus eel-nu teksti ja seletuskirjaga, mis seekordsna phjalik on, jtkuvalt tutvudaKaubanduskoja kodulehel Majandus-poliitika rubriigis aktuaalsete teemadeall. Loomulikult on oodatud ka teie arva-mused ja ettepanekud.

Isikuks, kes maksuhaldurile eelotsuse taotluse vib esitada, vib eelnu kohaselt ollamistahes Eesti vi vlisriigi resident (sh nii juriidiline kui ka fsiline isik), kellel tekib vivib taotluses kirjeldatud toimingute osas tekkida Eestis maksukohustus.

TIIA RANDMAHaridusnunik

is on kommunikatiivne innovat-sioon? Eesti on kiiresti ja dnaa-

miliselt arenev riik, kus vrreldes pikkaaega rahulikes demokraatlikes tingi-mustes arenenud riikidega lbitakseerinevaid arenguetappe vrreldamatultkiiremini. Praeguseks on Eesti lbinudesimese, materiaalsete hvede loomise janeisse investeerimise tskli ning judmasteise etappi. Selles etapis ei mjuta vali-kuid enam ainuksi fsioloogilisedvajadused ja aineline kasu, vaid rahul-oluks vajatakse midagi muud. Eelkigetuntakse puudust toimivatest sotsiaal-setest suhetest, rahulolu ja positiivseidemotsioone saadakse mittemateriaalseorientatsiooniga tegevustest.

mbritseva keskkonna ja hustikumuutuste mittemrkamine ja nendegamittearvestamine ettevtete ja organisat-sioonide ritegevuses on arengut pidur-dav juhtimisstrateegiline viga. Muutus-tele tuleb vastata muutustega.

Innovatsioon on oma olemuselt mille-gi teistmoodi ja efektiivsemalt tegemine.Paraku ksitletakse seni innovatsioonikitsalt, enamikel juhtudel kas leiutamisevi restruktureerimisena. Kommunikat-sioon on oma olemuselt muutustaotlussna abil. Ka kommunikatsiooni taju-takse tihti kitsalt, kui vahendit oma s-numi edasiandmiseks vi avaliku pildimjutamist. hiskonna arengutrendidviivad vltimatult selles suunas, et kom-

munikatiivselt saavutatavad ja loodavadvrtused ei j vaid vahendiks, vaidsaavad pikas perspektiivis eesmrgiks.

Kommunikatiivsete uuenduste jakonkurentsivime kasvu ning koosmjuseosed on senini paljude ettevtete jaokskasutamata ressurss. Tna on enamikeljuhtudel kige olulisem eduhinnanguindikaator kasuminumber. Paraku taju-takse vhe, et snalise tegevusega on vi-malik seda numbrit positiivses suunasmuuta. Imago, brand, smbol, rahulolu,kogukonna lugupidamine, hoiakud,vrtusssteem need on tihti nagumajandustegevuse krval seisvad nh-tused, millega tuleb kll tegelda, aga justniipalju, et see muud ei segaks. Kommu-nikatiivne innovatsioon (KInno) ksit-leb nimetatud nhtusi kui olulisi tege-vussuundi konkurentsivime silita-misel ja tstmisel ning nitab ra otsesedseosed pehmete vrtuste ja majandus-edu vahel.

Projekti eesmrk on suurendada KInno-alast teadlikkust ettevttejuhtide,omanike ja teiste arvamusliidrite hulgasning seelbi suurendada Eesti ettevteteja kogu hiskonna konkurentsivimet.Vastavalt sellele on ka les ehitatud le-eestiline koolitusprogramm, kus lbi teo-reetiliste ppuste, hoiakudiagnostika tes-tide ja nende analsi kaudu jutaksekoolitatavate jaoks praktiliselt kasutata-vate juhisteni.

Lbiviijad: Eesti Kaubandus-Tstus-koda ja Ajutrust KonsultatsioonidProjektijuht: Tiia Randma, tel: 646 0244, e-post: [email protected] sisujuht: Raul Rebane, e-post: [email protected] meeskond: Priit Karjus, Juhan Kivirhk, Epp RebaneProjekti kestus: sgis 2006 suvi 2008

Projekti tegevused: Ajavahemikul jaanuar 2007 kuni

mrts 2008 viiakse lbi 16 koolitus-seminari kigis Eesti maakondades.Seminaride eesmrk on kohalike arva-musliidrite (ettevtjate, ettevtetejuhtide, haridus- ja omavalitsus-juhtide jt) KInno-alase teadlikkusesuurendamine ja praktiliste triis-tade tutvustamine.

Ttatakse vlja KInno-alane ppe-materjal ja testid/ksimustikud hoia-kute mtmiseks.

Samaaegselt koolitusega viiakse lbiarvamusliidrite semantilise diagnosti-ka uuringud ning analsitakse kogu-tud andmeid.

KInno-alase teadlikkuse levitamisekshiskonnas laiemalt tutvustataksemeedias ja projekti partnerite info-kanalites uuringute ja testide tule-musi.

Projekti lppedes on ppematerjalidkigile huvilistele kttesaadavadKaubanduskoja koduleheklje vahen-dusel.

Mrka vimalusi!

M

KIKIDEL KAUBANDUSKOJA LIIKMETEL ON VIMALIK KAASA LA PEAGI KI-

VITUVAS SEMINARIDE SARJAS, MIS TOIMUVAD KAUBANDUSKOJA JA AJU-

TRUST KONSULTATSIOONIDE HISPROJEKTI KOMMUNIKATSIOON INNOVA-

TIIVSE FIRMA STRATEEGILINE VARA RAAMES LE-EESTILISELT AJAVAHEMIKUS

JAANUAR 2007 MRTS 2008.


Kutseharidus

www.koda.ee

10

KRISTINA TSHISTOVA

Kaubanduskoja esindajaBrsselis

irektiiv kehtestab ldstted, mislihtsustavad teenuseosutajate asu-

tamisvabaduse teostamist ja teenustevaba liikumist, silitades samas teenustekrge kvaliteedi. Direktiivis ei ksitletaavalik-iguslikele vi eraiguslikele isi-kutele reserveeritud ldist majandushuvipakkuvate teenuste liberaliseerimist egateenuseid osutavate avalik-iguslikeisikute erastamist. Direktiiv ei mjuta kaliikmesriikide vabadust mrata kind-laks, milliseid teenuseid nad loevad ldistmajandushuvi pakkuvateks teenusteks,kuidas selliste teenuste osutamist korral-datakse ja rahastatakse ning milliseidkonkreetseid kohustusi nende suhtestuleks kohaldada. Direktiiv ei mjuta kahenduse vi riigi tasandil kultuurilisevi keelelise mitmekesisuse vi meedia-pluralismi kaitseks vi edendamisekskoosklas henduse igusega vetudmeetmeid. Direktiiv ei mjuta ka ti-gust ega sotsiaalkindlustust ksitlevaidliikmesriikide igusakte. Lisaks on liiduolemasolevad sektorite ja kutsealadeigusaktid limuslikud.

Direktiivi kohaldatakse kikidele tee-nustele, mida ei ole ra toodud erandite-na. Direktiivi rakendusalasse kuuluvadniteks: jaemk, riteenused (rikon-sultatsioonid, sertifitseerimine), rek-laamiri, kinnisvaraagentuurid, ehitus-teenused, reisiteenused.

Direktiivi ei kohaldata jrgmiste tege-vusalade suhtes:

mittemajanduslikel kaalutlustel osu-tatavad ldhuviteenused;

finantsteenused, nagu panga-, kredii-di-, kindlustus- ja edasikindlustus-teenused, ameti- vi personaalpen-sioniteenused, vrtpaberi-, investee-rimisfondide, makse- ja investeeri-misnustamisteenused;

elektroonilised sideteenused ja -vr-gud ning nendega seotud vahendid jateenused ksimuste puhul, mis onreguleeritud direktiividega 2002/19/E, 2002/20/E, 2002/21/E,2002/22/E ja 2002/58/E;

transpordi valdkonna teenused, seal-hulgas sadamateenused, mis kuuluvadasutamislepingu V jaotise reguleeri-misalasse;

ajutist td vahendavate tbroodeteenused;

tervishoiuteenused, olenemata sellest,kas neid osutatakse tervishoiuasutustekaudu vi mitte, samuti olenematasellest, kuidas neid riigi tasandil kor-raldatakse ja rahastatakse ning kastegemist on riikliku vi eratervis-hoiuasutusega;

audiovisuaalteenused, sealhulgas ki-noteenused, olenemata nende toot-mis-, jaotus- ja edastamisviisist, jaraadioringhlinguteenused;

hasartmngudega seotud tegevused,sealhulgas rahalise panusega nne-mngud, kaasa arvatud loteriid, kasii-nod ja kihlveotehingud;

asutamislepingu artiklis 45 stestatud

avaliku vimu teostamisega seotudtegevused;

sotsiaalteenused, mis on seotud sot-siaalkorterite, lastehoolduse ning p-sivalt vi ajutiselt puudustkannatavateperede ja isikute toetamisega ningmida osutavad riik vi riigi volitatudteenuseosutajad vi riigi tunnustatudheategevusorganisatsioonid;

eraturvateenused; valitsuse otsusega ametisse nimetatud

notarite ja kohtutiturite osutatavadteenused;

maksustamisvaldkond.

Direktiivi eelnu stestab ka, et liik-mesriigid peavad lbi vaatama oma tee-nuste osutamise valdkonnale juurdep-su suhtes kohaldatavad menetlused jaformaalsused ning neid vajaduse korrallihtsustama. Komisjon vib seejuureskehtestada henduse tasandil htlus-tatud vormid, mis oleks samavrsedteenuseosutajalt nutavate sertifikaatide,tendite ja muude dokumentidega.Juhtudel, kui teenuseosutaja peab esita-ma nude titmise tenduseks mingidokumendi, peavad liikmesriigid vastuvtma teises liikmesriigis vlja antud mis-tahes dokumendi, millel on samavrneeesmrk vi millest ilmneb selgelt, etknealune nue on tidetud. Liikmes-riigid ei vi nuda teises liikmesriigisvlja antud dokumendi esitamist origi-

Parlament kiitis teenuste direktiivi heaks

D

MNED NDALAD TAGASI VTTIS EUROOPA PARLAMENT VASTU TEENUSTE

DIREKTIIVI. SELLEGA AVATAKSE TEE TEENUSTE PAKKUJATE ASUTAMISVABA-

DUSELE NING TEENUSTE OSUTAMISE VABADUSELE KOGU EUROOPA LIIDUS.

LIIKMESRIIKIDEL ON DIREKTIIVI LE VTMISEKS AEGA KOLM AASTAT.

Jtkub lk 14


Euroopa Liit 11

www.koda.ee


Euroopa Liit

www.koda.ee

12

naaleksemplari, testatud koopia vi kin-nitatud tlke vormis, vlja arvatud juhul,kui selline nue on stestatud teisteshenduse igusaktides vi on phjen-datud olulise avaliku huviga seotudphjusega. Samas jb liikmesriikideleigus nuda dokumentide kinnitamatatlkeid hte oma ametlikest keeltest.

Liikmesriigid peavad direktiivi aluseltagama, et teenuseosutajatel on vimalikhtsetes kontaktpunktides teha jrgmisimenetlusi ja toiminguid: kik teenuste osutamise valdkonnale

juurdepsuks vajalikud menetlusedja formaalsused, eelkige kik pde-vatelt asutustelt autoriseeringu saa-miseks vajalikud deklaratsioonid,teated vi taotlused, sealhulgas re-gistrisse, nimistusse vi andmebaasikandmise taotlused vi kutsehinguvi -liidu liikmeks registreerimisetaotlused;

mistahes taotlused teenuste osuta-miseks vajaliku autoriseeringu saami-seks.

Lisaks peab asutamistoiminguid ole-ma vimalik sooritada ka elektrooniliselteel, samuti peavad htsed kontaktpunk-tid pakkuma teenuste osutamise alus-tamiseks vajalikku teavet, nt liikmesriigiterritooriumil asutatud teenuseosutajatesuhtes kohaldatavate nuete kohta.

Samas stestatakse, et htsete kontakt-punktide loomine ei mjuta asutustevahelist lesannete ja volituste jaotustsiseriiklikes ssteemides.

Direktiiv stestab, et teenuste osu-tamise valdkonnale juurdepsu vi sel-les valdkonnas tegutsemise suhtes vibautoriseerimisskeemi kohaldada ainultsiis, kui autoriseerimisskeem ei diskrimi-neeri asjaomast teenuseosutajat, kuivajadus autoriseerimisskeemi jrele onphjendatud olulise avaliku huviga seo-tud phjusega ja kui taotletavat eesmrkiei ole vimalik saavutada vhem piiravameetmega. Liikmesriigid peavad see-juures esitama phjendused autorisee-rimisskeemide kasutamiseks.

Liikmesriigid ei tohi seada oma terri-tooriumil teenuste osutamise valdkon-nale juurdepsu ega selles valdkonnastegutsemise eeltingimuseks vastavustmuuhulgas jrgmistele nuetele: diskrimineerivad nuded, mis phi-

nevad otseselt vi kaudselt kodakond-susel, elukohal vi rihingute puhulregistrijrgsel asukohal;

keeld olla asutatud enam kui hesliikmesriigis, olla kantud enam kuihe liikmesriigi registritesse vi ollaregistreeritud enam kui he liikmes-riigi kutsehingu vi -liidu liikmeks;

kohustus esitada finantsgarantii, osa-leda finantsgarantii andmises vislmida knealusel territooriumil

asutatud teenuseosutaja vi asutusegakindlustusleping; samas jb liikmes-riikidele vimalus nuda kindlustustvi finantstagatist kui sellist, samuti eimjuta see nudeid, mis on seotudkollektiivses hvitusfondis osalemi-sega, niteks kutsehingute vi kutse-organisatsioonide liikmete puhul;

kohustus olla teatud perioodi jooksuleelnevalt registreeritud nende terri-tooriumil peetavas registris vi kohus-tus olla varem asjaomast tegevustnende territooriumil teostanud.

Nuete esitamisel peavad liikmesriigidtagama, et osutatud nuded vastavadjrgmistele tingimustele: mittediskrimineerimine: nuded ei

vi olla otseselt ega kaudselt diskrimi-neerivad kodakondsuse alusel egarihingute puhul registrijrgse asu-koha alusel;

vajadus: nuded peavad olema ph-jendatud olulise avaliku huviga seotudphjusega;

proportsionaalsus: nuded peavadolema sobivad taotletava eesmrgisaavutamise tagamiseks; nuded ei viminna nimetatud eesmrgi saavu-tamiseks vajalikust kaugemale; samutiei tohi olla vimalik asendada neidnudeid muude, vhem piiravatemeetmetega, millega saavutataks samatulemus.

Lisaks stestatakse, et kui vastust eianta vastavalt direktiivile kindlaks-mratud thtaja vi pikendatud thtajajooksul, loetakse autoriseering antuks.Teistsuguse korra vib kehtestada ainultsiis, kui see on phjendatud olulise ava-liku huviga seotud phjustega.

Direktiivi eelnu stestab, et liikmes-riigid austavad teenuseosutajate igustosutada teenuseid muus liikmesriigis kuiselles, kus nad on asutatud. Liikmesriik,kus teenust osutatakse, tagab oma terri-tooriumil vabaduse teenuste osutamisevaldkonnale juurdepsuks ja selles vald-konnas tegutsemiseks. Liikmesriigid eisea oma territooriumil teenuste osu-tamise valdkonnale juurdepsu ega sel-les valdkonnas tegutsemise eeltingimu-seks vastavust mistahes nuetele, mis eivasta jrgmistele phimtetele:

Teenuste direktiivi vastuvtmine Euroopa Parlamendi poolt avab tee teenuste pakkujateasutamisvabadusele ning teenuste osutamise vabadusele kogu Euroopa Liidus.

Algus lk 13


Euroopa Liit 13

www.koda.ee

mittediskrimineerimine: nuded eivi olla otseselt ega kaudselt diskrimi-neerivad kodakondsuse alusel vi ju-riidilise isiku puhul asutamiskohaliikmesriigi alusel;

vajadus: nue peab olema phjendatudavaliku korra, avaliku julgeoleku,rahvatervise vi keskkonnakaitse sei-sukohast;

proportsionaalsus: nuded peavad ole-ma sobivad taotletava eesmrgi saavu-tamise tagamiseks ega vi minnanimetatud eesmrgi saavutamiseksvajalikust kaugemale.

Liikmesriigid ei vi piirata teisesliikmesriigis asutatud teenuseosutajateenuste osutamise vabadust, eelkigejrgmiste nuete kehtestamise kaudu: teenuseosutaja kohustus olla asutatud

knealuse liikmesriigi territooriumil; teenuseosutaja kohustus saada asja-

omase liikmesriigi pdevalt asutuseltautoriseering, kaasa arvatud regist-risse kandmine vi registreerimineknealuse liikmesriigi territooriumilasuvas kutsehingus vi -liidus, vljaarvatud kesolevas direktiivis vimuudes henduse igusaktides stes-tatud juhtudel;

teenuseosutajale kehtestatud keeldseada knealuse liikmesriigi territoo-riumil sisse teatavas vormis vi teata-vat tpi infrastruktuur, sealhulgaskontor vi broo, mida teenuseosuta-ja vajab asjaomaste teenuste osu-tamiseks;

teenuseosutaja ja teenuse kasutajavahel teatava lepingulise korra kohal-damine, mis vlistab teenuse osu-tamise fsilisest isikust ettevtjapoolt vi piirab seda;

teenuseosutaja kohustus omada isikuttendavat dokumenti, mille knealuseliikmesriigi pdevad asutused on spet-siaalselt vlja andnud teatava teenuseosutamiseks;

nuded, mis mjutavad selliste sead-mete ja materjalide kasutamist, mison osutatava teenuse lahutamatuksosaks, vlja arvatud ttervishoiu jatohutuse seisukohalt vajalikudnuded.

Samuti ei tohi liikmesriigid kehtestadateenuse kasutajale nudeid, mis piiravad

teises liikmesriigis asutatud teenuseosu-taja poolt osutatava teenuse kasutamist,nt kohustus hankida knealuse liikmes-riigi pdevatelt asutustelt autoriseeringvi esitada neile deklaratsioon virahalise abi andmise suhtes kehtivaddiskrimineerivad piirangud, mis on seo-tud asjaoluga, et teenuseosutaja on asu-tatud mnes teises liikmesriigis, viteenuse osutamise koha tttu.

Liikmesriik vib siiski kehtestadanudeid teenuste osutamise valdkonnastegutsemise suhtes, kui need on phjen-datud avaliku korra, avaliku julgeoleku,rahvatervise vi keskkonnakaitsega seo-tud phjustega. Samuti vib koosklashenduse igusega kohaldada siseriik-likke eeskirju, mis on seotud sealsetetlevtutingimustega, sealhulgas kol-lektiivlepingutes stestatud eeskirju.

Teenuste osutamise vabaduse phi-mte ei kehti ldise majandushuvi tee-nustele, mida pakuvad eraettevtted, seljuhul kehtivad alati selle riigi reeglid, kusteenuseid osutatakse. Siia alla kuuluvadniteks: postiteenused; elektrienergia edastus-, jaotus- ja

tarnimisteenused; gaasi edastus-, jaotus-, tarnimis- ja

hoiustamisteenused; vee jaotus- ja varustusteenused ning

heitveeteenused; jtmettlus.

Samuti ei kehti see vlgade kohtulikusissenudmisega seotud tegevuse puhulning siis, kui teatud teenuse osutamisekohaks olevas liikmesriigis on teenuseosutamine reserveeritud ksnes teatudkutseala esindajatele (nt igusabi vivadanda ainult juristid). Lisaks ei kehti seetoimingute puhul, millesse seadustekohaselt tuleb kaasata notar ning lepin-gulisi ja lepinguvliseid kohustusi ksit-levad stted, sealhulgas lepingute vorm,mis on kindlaks mratud rahvusvaheliseeraiguse eeskirjade kohaselt.

Direktiiv justub jrgmisel pevalprast selle avaldamist Euroopa LiiduTeatajas ning liikmesriigid peavad sellele vtma kolme aasta jooksul prastjustumist.

THE ICC MODEL DISTIBUTORSHIPCONTRACT Sole Importer-Distibutor

Second edition

Distributsioonileping

ICC

40 lk (inglisekeelne)

Hind liikmele 888 krooni

Hind mitteliikmele 1004 krooni

Enamus ettevtetest, mis on seotud

rahvusvahelise kaubandusega, on seo-

tud ka edasimjatega vlismaal. See

thendab, et eksportija, olgu ta siis suur

vi vike, peab kokku puutuma prob-

leemidega, mis tekivad rahvusvahelise

distributsioonilepingu koostamisel.

Ettevtjate palvel, kes tegelevad rah-

vusvahelise kaubandusega, on ICC koos-

tanud nidislepingu edasimjatele.

See leping annab rahvusvahelisest

kaubanduskogemusest saadud juhiseid,

mis kaitsevad tarnijate huve.

Vljaanne on hindamatu abivahend ri-

valdkonnas tegutsevatele inimestele,

kes on seotud rahvusvahelise kauban-

dusega ning juristidele, kes abistavad

neid lepingu koostamisel.

Trkisega on kaasas CD-ROM.

Lisainfo: JULIA MALEVEuroinfo keskuse assistentTel: 644 8079E-post: [email protected]

LEA AASAMAA

Euroinfo keskuse nunik

elhankelepingu puhul on tegemiststandardlepinguga, milles osapoo-

led lepivad kokku edasises kooststeenuste ja toodete pakkumise ning selle-ga seonduvas infovahetuses, hindades jatarne ldtingimustes. Samuti teeb seeNATO-le kui tellijale lihtsamaks ja lhe-maks hankeprotseduuri ning vimaldabeelhankelepingu slminud ettevtteleotsese ligipsu NATO hangetele. Konk-reetsete vajaduste tekkimise puhul m-ratleb NC3A vi mni teine NATOorganisatsioon oma tpsed vajadused jakrvutab neid BOA nimekirjast sobivaidtooteid pakkuvate ettevtete pakkumis-tingimustega.

Viking Security AS-i juhatuse liikmeJri Ilvese snul annab lepingu allkirjas-tamine NATO-ga vimaluse aidata kaasaturvalisuse tstmisele muutunud maail-mas. Firma alustas NATO-suunalisttegevust 2004. aastal, kui oli jutud tde-musele, et on vaja laieneda le Eestipiiride. Lepingu slmimine loob VikingSecurity AS-ile vimaluse saada infor-matsiooni oma tegevusalal NATO-slbiviidavate hangete osas otse hankekorraldajalt.

Siinkohal on veel asjakohane meeldetuletada, et mdunud aastal vitisNATO hankekonkursi NATO peakor-terisse konditsioneeride paigaldamiseksEesti ettevte ning Kaubanduskoja liigeAS Ferdmaster.

Kaitseminister Jrgen Ligi tunnustas:Eelhankeleping on ettevttele usal-dusvrsuse mrk. Loodan, et seda init-siatiivi on jrgimas ka teised firmad.

Ettevtete osalemine NATO hangetelphineb ettevtete enda initsiatiivil.Viking Security AS poolt slmitud eel-hanke leping ning Ferdmaster AS vide-tud hange on heaks niteks ning peaksidettevtteid julgustama suuremale aktiiv-susele NATO suunal.

Mrkusena olgu eldud, et paljudeNATO hangete puhul, eriti side ja kom-munikatsiooni osas, eeldatakse riigi-saladuse loa olemasolu, nii juriidiliselisikul kui ka konkreetselt hankegakokkupuutuvatel ttajatel. Piiratudtasemega hangetel ja ka enamustel NATOavalikel hangetel osalemine toimub lbiKaitseministeeriumi ja Eesti EsinduseNATO juures. Kui ettevte soovib mnelhankel osaleda, siis tuleb selle kohta esi-tada Kaitseministeeriumisse avaldus(hanke nimi ja number, ettevtte kon-taktid, jms). Kaitseministeerium kon-trollib soovi avaldanud ettevtte taustaning sobivuse korral vljastab NATOvastavale agentuurile ettevtte kohtadokumendi nimetusega Declaration ofEligibility. Selle dokumendiga kinni-tatakse ettevtte vastavust NATO nue-tele ning seda, et Kaitseministeeriumlubaks selle ettevtte analoogilisel sise-maisel hankel osalema. Kaitseminis-

teeriumi roll on eelkige toetav ja kon-trolliv. Konkreetset hanget puudutavalepingu nii nagu ka eelhankelepinguslmib ettevtte siiski otse vastava NATOagentuuriga. Info leidmine huvipakku-vate NATO hangete kohta sltub samutiettevtte enda initsiatiivist.

Hanketeateid asuvad jrgmistel veebiaadressidel:

NC3A hanketeated (Notification ofIntent - NOI) http://boa.nc3a.nato.int. Samalt lehelt leiab lisainformatsioonika NC3A poolt ettevtetega slmitavaeelhankelepingu (BOA) kohta;

NATO Maintenance and SupplyAgency (NAMSA) hanketeated http://www.namsa.nato.int/suppli-ers/rfp_frameset_e.htm;

Euroopa Liidu Kaitseagentuuri(European Defence Agency EDA)kaitsehangete kohta on vimalik saadainformatsiooni Euroopa Kaitseagen-tuuri kodulehelt http://www.eda.europa.eu/ebbweb.

Allikas: Kaitseministeerium ja ETV24

NATO slmis esimese Eesti ettevttega eelhankelepingu

E

BELGIAS NATO PEAKORTERIS KIRJUTATI 14. NOVEMBRIL PIDULIKULT ALLA ESI-

MENE EELHANKELEPING NATO JA EESTI ETTEVTTE VAHEL. LEPINGU

OSAPOOLTEKS ON HELT POOLT EESTI ETTEVTE VIKING SECURITY AS JA

TEISELT POOLT NATO AGENTUUR, MIS TEGELEB ELEKTROONIKA JA TEADUS-

ARENDUSEGA.


Riigihanketeated

www.koda.ee

14


Riigihanketeated Koolitus 15

www.koda.ee

Eesti Kaubandus-Tstuskojal on heameel Teid kutsuda osalema jrjekordsel hangete vald-

konna informatiivsel ning praktilise sisuga koolitusel, 15. detsembril, algusega kell 10.00

(asukohaga Toom-Kooli 17).

Koolituse kigus leiab eraldi ksitlemist asjade ostmine, teenuste- ja ehitustde tellimine.

Prame thelepanu asjaoludele, mida pakkuja erinevate hankelepingute puhul peaks sil-

mas pidama nii Eestis kui ka lhiriikides.

Ehitushangete temaatikasse toob selgust ning viib uuendustega kurssi Ehitus-ettevtjate Liidu mahuka kogemustepagasiga jurist Helje Johansoo ning ksitletavad

teemad on jrgmised: ldised kavandatavad muudatused riigihangetes seoses uute

direktiividega, ehitust kui riigihanke objekt (misted, tvtu meetodid); ehi-

tushankelepingud (ldised tingimused, lepingute liigid, tagatised, kindlustus, tehnilised

dokumendid); hankemenetlused, pakkumiste esitamine, avamine.

Jari Forsblom (Soome Avaliku Halduse Instituudi hangete koolitusjuht Soomest) tut-vustab sgavuti asjade ostmise ja teenuste tellimise temaatikat ning jagab spetsiifilisi

soovitusi ka Soome hanketuru iserasuste kohta, tuues ka niteid edukatest Eesti

pakkujatest Soomes ning jagades erinevaid nuandeid Eesti pakkujatele.

Kaitseministeeriumi hangete osakonna juhataja Ingvar Prname puudutab omaettekandes kahte aspekti tutvustab kaitsehankeid Euroopa Liidus ja NATO-s ning

annab npuniteid, kuidas edu saavutada ning leida uusi tvtuvimalus, samuti

tutvustab ta erinevaid allikaid, kuidas nende atraktiivsete pakkumistega kursis psida

ning oma ettevtte potentsiaal teatavaks teha ka vljaspool Eesti piire. Ingvar

Prname annab levaate ka Eesti kaitsehangetest (sh kaitse-eelarvest), selle jagune-

misest ning suurimatest kimasolevatest ja plaanitavatest projektidest maa-, mere- ja

huves, samuti sellest, milline on kaitsealane teadus- ja arendustegevus ning olulise-

mad prioriteedid.

Praktilisi niteid ja infot jagab Inglismaa ja Iirimaa hanketuru iserasuste ning info-allikate kohta Inglismaa Euroinfo keskuse hangete spetsialist Toni Saraiva.

Osavtutasu Kaubanduskoja liikmele 495 ning mitteliikmele 990 krooni. Korraldajal on

igus teha infopeva kavas muudatusi.

Riigihanked lihtsamaks 3 Hea Prastluna infopev15. detsembril kell 10.00

Kaubanduskojas

Lisainfo ja registreerimine:LEA AASAMAATel: 644 8079 E-post: [email protected]

Eesti Kaubandus-Tstuskoja Prnuesindus korraldab kolmapeval, 17.jaanuaril 2007 kell 9.30-17.00 Tartulikooli Prnu Kolledzis (Ringi 35)raamatupidajatele seminari

RAAMATUPIDAMISE TOIMKONNAJUHENDITE MUUDATUSED JA MAJANDUSAASTA ARUANDE 2006KOOSTAMISE SLMPROBLEEMID

Lektor on Enn Isand (Tallinna Tehni-kalikooli majandusteaduskond).

Osavtutasu Kaubanduskoja liikmele800, mitteliikmele 1400 krooni. Hin-nas sisalduvad teabematerjalid, lu-na ja kohvipausid.

Lisainfo ja registreerimine: Eesti Kaubandus-Tstuskoja Prnu esindusTel: 44 30 989 E-post: [email protected]


Riigihanketeated

www.koda.ee

16

Eesti hanketeated

Silla ehitustde hange (silla ava pikkus22 m, silla laius 11,3 m, mullatd 21 300 m3, asfalteerimistd 7400 m2).Thtaeg pakkumiste esitamiseks on05.01.2007.Kood 1305

Ostetakse arvuteid, monitore ja sle-arvuteid (6 personaalarvutit, 10 monitori,10 slearvutit Dell Latitude D620, 3slearvutit Dell Latitude D820, 1 sle-arvuti HP, NX0420, 1 slearvuti MacBook). Thtaeg 18.12.2006 ning doku-mente vljastatakse kuni 14.12.2006. Kood 1306

Kohaliku ajalehe vljaandmine kaheljrgneval aastal (toimetamine, kljen-damine, keeleline korrektuur, trkki-mine). Pakkumiste esitamise thtaeg14.12.2006. Kood 1307

Kinnisvara hooldusteenuse ostmine,puudutades Kaitseve lahingukooli terri-tooriumi ja hooneid asukohaga Vru val-las. Territooriumi kogupindala on 51 900m2. Thtaeg 15.12.2006. Kood 1308

Asutuse infossteemi loomine ja juuruta-mine (tvoogudele vastava dokumen-tide haldamise htse infossteemi

loomine ja juurutamine, kasutajate jaadministraatori koolitamine). Thtaeg08.01.2007, hankedokumente vljas-tatakse kuni 18.11.2006. Kood 1309

Reovee- ja sajuveekanalisatsiooni torus-tike ehitus mitmetel tnavatel. Pakkumisivib esitada hanke erinevatele osadele.Thtaeg 05.01.2006. Kood 1310

Eesti phikaardi 1 : 10 000 kaardistus.Kaardistuse teostamine toimub Narvaobjektil pindalaga 575 km2. Tiendavaiddokumente vljastatakse kuni 07.12.2006 ning pakkumise esitamise thtaegon 08.12.2006. Kood 1311

Soome hanketeated

Kohalik hanketeade: hange kaitseriieteostmiseks (valged meditsiinipersonalikaitserivad ning vrviline mikrokiudu-dest operatsiooniosakonna rivastus).Thtaeg on 29.12.2006. Kood 1312

Plastist korvpudelid, pudelid ja kanistrid(tpsustav termin originaalkeeles: kent-tpullo). Thtaeg 19.01.2006. Kood 1313

Ostetakse T-srke. Thtaeg 19.01.2006. Kood 1314

Ostetakse kutserivad, eritrivad jamanuseid (sh jalanusid). Thtaeg on15.01.2006. Kood 1315

Hange sisustamaks mbliga 3-korru-selist koolimaja (350 pilast). Thtaegpakkumiste esitamiseks 12.01.2006. Kood 1316

Hange kirjatarbevahendite ostmiseksppeasutuse tarbeks. Thtaeg pakku-miste esitamiseks 15.01.2006. Kood 1317

Ehitustde hange puudutades sidu-teede katte uuendustid. Osalemis-taotluste esitamise thtaeg 04.01. 2007.Kood 1318

Ostetakse pliivaba bensiini, diisliktust jaliktuseid. Thtaeg 22.01.2007. Kood1319

Tellitakse erinevaid ehitustid (sh toru-juhtmete ldehitustd, ventilatsiooni- jakliimaseadmete paigaldamine, elek-triseadmete paigaldustd). Thtaegpakkumiste esitamiseks 10.01.2007.Kood 1320

Lisainfo:LEA AASAMAAEuroinfo keskuse nunikTel: 644 8079 E-post: [email protected]

INCOTERMS 2000

ICC

1999

271 lk

Hind liikmele 478 krooni

Hind mitteliikmele 540 krooni

Firmadel tuleb mgilepingute koostamisel

leppida omavahel kokku mitmetes punk-

tides, mis on seotud kauba tarnimise ja mak-

setega. Lepingute slmimise lihtsus-

tamiseks on ICC avaldanud normistiku

Incoterms 2000, mis on mgitehingu

osapooltele rahvusvahelises kaubanduses

hese thendusega ning kus on fikseeritud

poolte kohustused ja kulud kogu kauba

teekonna vltel alates tarnija ehk mja

laost kuni ostja ukseni. Incoterms 2000

hakkasid kehtima alates 1. jaanuarist 2000.

Tegemist pole esmase sellealase vljaande-

ga. Tarneklauslite esikkogu ilmus juba

aastal 1936, kuid seoses kaubanduspraktika

arenguga on vastav normistik teinud lbi

uuenduskuuri. Incoterms 2000 on Rah-

vusvahelise Kaubanduskoja egiidi all tegut-

senud rahvusvahelise trhma hist

tulemus. Kokku sisaldab raamat rahvusva-

helise kaubanduse 13. tarneklausli (EXW,

FCA, FAS, FOB, CIF, DDU, DDP jne) selgitusi.

Neid kasutatakse laialdaselt le maailma,

need on neutraalsed ning kohaldatavad

RO Lepingu seadustega rahvusvaheli-

sest kaubandusest, olles snkroonis Viini

Konventsiooniga.

Kesolev raamat sobib abivahendiks nen-

dele ettevtetele, mis on igapevaselt seo-

tud vliskaubanduse valdkonnaga ehk siis

eksportridele, importridele, ekspedee-

rijatele, kuid ka kindlustus- ja finantstta-

jatele. Trkis on inglise- ja saksakeelne.

Lisainfo: JULIA MALEVEuroinfo keskuse assistentTel: 644 8079E-post: [email protected]


Vliskaubandus 17

www.koda.ee

anadas on le 33 000 ekspordiet-tevtte, mis tegutsevad sna otseses

mttes igas tstuse sektoris ja kigil tur-gudel ning koondavad krgelt kvalifit-seeritud tjudu inimesi, kes onphendunud ettevtlusvaimule ja igetelahenduste leidmisele ige hinnaga.

Selleks, et saada lisateavet Kanadakaubandusvimaluste kohta, klastagemeie veebilehte www.edc.ca/interna-tional vi vtke hendust [email protected], [email protected] [email protected].

Kasulikkuse kriteerium

Lisaks klientide ja vljaspool Kanadatasuvate ostjate ja laenajate tavalistefinantskrediidi kriteeriumide kontrol-limisele nuab EDC, et kigi toetatavatetehingute puhul hinnataks, kui kasulikon tehing asjassepuutuvatele riikidele.Kaubandus- ja investeerimissuhted Ka-nadaga peaksid tooma kasu mlemaleriigile. EDC kasulikkuse kriteerium vtabarvesse Kanada osaluse ldist vrtusteksporditud kaupades ja teenustes, spin-off-programmide majanduslikku kasumlemale riigile, mille hulka kuulubniteks tkohtade ja psivate kauban-dussuhete loomine ning positiivne mjuriikide majanduslikule heaolule. Meie kuiKanada ekspordikrediidiagentuuri osale-mise ulatus mis tahes tehingus on otseseltmjutatud sellest, kui kasulik on tehingmeie hinnangul Kanadale.

EDC rahastamisvahendid:

Otsesed laenud ostjale rahvusvahelisteostjate ja EDC vaheline korraldus

hekordsete tehingute ja projektiderahastamiseks.

Krediidiliin eelnevalt koostatudkrediidileping EDC ja rahvusvaheliseostja/laenaja vahel vimaldab finant-seerida mitmeid tehinguid teatudperioodide tagant. Samuti aitavadkrediidiliinid paremini planeeridaettevtte laiendamist ning vimal-davad hankida seadmeid erinevateltKanada tarnijatelt, pakkudes samasteadmist, et ostude rahastamine onjuba korraldatud. Tieliku loeteluEDC praegustest krediidiliinidestleiate meie veebilehelt www.edc.ca/international.

Vekslite ostmine kui teie Kanada va-rustaja ei saa teilt otse maksethti vastuvtta ning EDC hinnangul on teiekrediidireiting piisav, vib EDC kaa-luda vimalust osta teilt lihtveksleid jatasuda teie varustajale sularahas.

Sndikaatlaenud rahaliste vahenditekogumiseks sobivaks tunnistatudmitte-Kanada ettevtte vi projektijaoks, mis on EDC hinnangul Ka-nadale piisavalt kasulik, vib EDCmoodustada sndikaadi. EDC viblisaks sndikaadi juhtimisele ja struk-tureerimisele osaleda ka laenuandjanavi olla korraldaja. EDC osaleminesellises sndikaadis aitab ligi meelita-da investoreid/laenuandjaid ninglihtsustab juurdepsu Kanada tipp-klassi toodetele.

Liising liising vib olla teatud ts-tustes vajaliku kapitali hankimisekskige praktilisem lahendus. EDC vibolla liisinguandja/omanik kapitali-liisingu finantseerimise tehingutes,luues nii teile paindlikumaid vi-malusi ettevtte laiendamiseks.

Struktureeritud finantseerimis-lahendused projektide elluviimiseks

Struktureeritud finantseerimislahen-dused on riski poolest ainulaadsed, kunalaenu maksmiseks kasutatakse projektienda rahavooge. EDC on viimase 15 aastajooksul pakkunud erasektori projektidelepaindlikke rahastamislahendusi nii pii-ratud kui ka tagasinudeiguseta finant-seerimise phimttel.

EDC on Kanada suurim asutus, mispakub struktureeritud finantseerimistrahvusvahelisel turul. Alates 1995. aastastoleme korraldanud 110 eelnimetatudfinantseerimistehingut 33 eri riigis.

Meie turu-, sektori- ja finantseerimis-spetsialistid pakuvad teile vajalikku abitehingute elluviimiseks. Alustame koos-td teie ja teie sndikaadiga juba pro-jekti varajases jrgus, et tagada teistelaenuandjate ja investorite ligimeelita-miseks vajalik finantseerimisvime jamadal riskitase. EDC on spetsialisee-runud energeetikale, kaevandamisele,naftale ja telekommunikatsioonile ningvime olla uhked ka selle le, et suudamepakkuda loomingulisi, toetavaid lahen-dusi, pidades samas kinni projekti spon-sorite seatud ajaraamistikust.

Meie phendumus

Oleme phendunud strateegilise ri-partnerluse arendamisele Kanada kau-pade ja teenuste ostjate ja nende peamistepankadega. Teame, kui thtis on pidevalttiendada oma teadmisi rahvusvahelisestturust ja kogu maailma suurematesttstussektoritest. EDC on uhke, etsuudab aidata tuua riikidele, kellel onKanadaga kaubandus- ja investeerimis-suhted, reaalset majanduslikku kasu.

Suhete loomine Kanada tstusega

K

EDC ON OLULINE HENDUS KANADA TSTUSEGA. TNU MEIE EKSPERTTEAD-

MISTELE TSTUSES JA SIDEMETELE KANADA KAUBANDUSAMETI JUHA-

TUSEGA, SAAME AIDATA TEIL LEIDA KANADA FIRMASID, MIS PAKUVAD TEHNO-

LOOGIAT, TOOTEID, TEENUSEID JA PHENDUMIST TEILE VAJALIKUL TASEMEL.


rieetika

www.koda.ee

18

nvesteering tulevikku

Hansabi missioon on pakkuda inno-vaatilisi, kvaliteetseid ja usaldusvr-seid lahendusi vrtuste ksitlemiseksja kaitsmiseks. Olles integreerunud lbipakutavate toodete ja teenuste klientideigapevaellu, soovitakse aidata neil sedalihtsustada. Eesmrk on tagada omaklientidele, tkollektiivile ja omani-kele pikaajaline kindlustunne ja areng.Ettevtte phivrtusteks on ausus jaavatus, loovus ja koost, thelepane-likkus ja abivalmidus klientide ningkaasttajate soovide ja murede suhtes.Kitutakse eetiliselt ja lojaalselt nii klientide, firma kui ka kaasttajatesuhtes ja peetakse kinni antud luba-dustest. Koos vlja ttatud ettevtteeetikakoodeks on kirjalik ning kasu-tusel olnud aastaid. Kokkuvtvalt oneesmrk investeerida tulevikku lbittajate, turu ja hiskonna.

Ettevtte pingutused on ka tulemustkandnud, millest annavad tunnistustHansabile omistatud Eesti Juhtimis-kvaliteedi auhind 2005. aastal ningPeresbralikuma firma tiitlid 2005. ja2006. aastal, samuti ka mitmed partne-rite poolt esitatud tunnustused.

Ttajad on hinnatud

Ettevttes hinnatakse vga nii omattajaid kui ka nende pereliikmeid.Alates 2001. aastast on regulaarselt lbiviidud ttajate rahulolu-uuringuid.Iga kord analsitakse saadud tulemusiphjalikult ning ttatakse vlja jateostatakse parendustegevusi. Kui t-lesanded seda vimaldavad, saab t-tada kodus vi osalise koormusega.Igapevaselt ttab osalise tajaga vikodus hetkel 2 inimest. lejnutele onvimaldatud kodus ttamist teatudkonkreetsetel juhtudel. Ettevte soosibttajate ppimist krgkoolis ja vi-

maldab seostada oma koolitd ette-vttega. Ttajal on vimalik osaledaomal soovil keelekoolitustel, millemaksumusest tasutakse 50% ettevttepoolt. Lisaks on ette nhtud veel vhe-malt ks tiendkoolitus inimese kohtaaastas. Ettevttes on phimte, ettkoha vabanemisel vi uute tekki-misel otsitakse sobivat kandidaati ki-gepealt ettevtte enda seest.

Vastavalt ametikohale on kigile t-tajatele ette nhtud kas ametiauto(peamiselt hoolduspersonal) ja ben-siinilimiit, vi autokulude kompensee-rimine teatud mahus vi autokompen-satsioon. Teatud summa ulatuses kuuson kigile ttajatele sporditoetus,lisaks teostatakse regulaarseid tervise-kontrolle ja soovijatele on vimaldatudtasuta gripivastast vaktsineerimist.Ettevttes kib juba mitmendat aastatregulaarselt massr, kelle kulutusedmakstakse osaliselt ettevtte poolt.

Aastalpupreemiat makstakse heademajandustulemuste korral kigile fir-ma ttajatele vhemalt 50% kuupal-gast. Ettevtte kingitus abiellumisepuhul on 3000 krooni, lapse snnipuhul 5000 krooni ning toetus lhedaseinimese surma korral 5000 krooni.Samuti on ettevttes lapse kooli-minekutoetus. Lisaks korralisele puh-kusele on ettenhtud talvepuhkus kolmpeva ning vimalusel antakse ka lisapuhkusepevi julude ajal.

Vaba peva saavad 1. septembril niiema kui ka isa, kelle laps lheb esimesseklassi ning ema, kelle laps lheb 1.-6.klassi. Kui ttaja on ettevttes olnudvhemalt kaks aastat, makstakse ette-vtte poolt tema pensionikindlustuse IIsamba maksed. Ttajatele, kellel ontitunud ettevttes aga juba 10 aastat,kingitakse meeldejv puhkusereis.Hinnatud tiitlid on ttajate jaoks

Hansab AS turvalisedlahendused ettevtetele

I

MERLE ELLER

Poliitikakujundamise- ja igusosakonna projektijuht

68 nidet Eesti ettevtete hiskondlikust vastutusest

aubanduskojas jtkub endiselt ni-dete kogumine Eesti ettevtete

vastutustundlike tegevuste kohta. Tut-vustavate artiklite kirjutamine onpooleli, kuid kiki juba valmis artikleidsaate vaadata Kaubanduskoja kodulehelwww.koda.ee rubriigist rieetika, Eestiettevtjate niteid.

Tnases Teatajas tutvustame teile ASHansab vastutustundlikke phimtteidja tegevusi. See on tegelikult vikeettevte, kollektiivis on vaid 46 inimest,kuid nende hiskondlikud tegevused,millest tna ka teile kirjutame, onniivrd lbimeldud ja mahukad, et oneeskujuks paljudele suurtelegi ette-vtetele. See nitab veelkord, et suur-te asjade tegemiseks ei ole vaja niivrdpalju raha, kui just avarat maailmatun-netust ja head pealehakkamist.

AS Hansab asub Tallinnas, tema tege-vusalaks on turvatoodete jae- ninghulgimk, samuti tootmine, montaazja hooldus. Veel tegeletakse rahaksit-lustehnika, finants- ja maksussteemiautomaatsete ssteemide, kaartide ja CDlahendustega. Ettevtte juhi RaivoKrausi snul on thtis olla juhina ausning avameelne.

K

Ootan Teie ettepanekuid ja vihjeideeskujulike ettevtete kohta: Tel: 646 0244 E-post: [email protected]

Kiki valminud artikleid saate vaadataKaubanduskoja kodulehel www.koda.eerubriigist rieetika, teema Eesti ette-vtjate niteid all.


rieetika 19

www.koda.ee

Erivajadustega inimesi ettevttes eitta, aga juhtkonna hinnangul oleks seeolenevalt ametikohtadest vimalik.

Toetused lastele ja spordile

Traditsiooniks on kujunenud lasteko-dude toetamine. Niteks 2003. aasta ju-lude eel koguti ttajatelt lasteraamatuidning saadeti need Tilsi lastekodule. Alates2004. aasta juludest on toimunud tihekoost Inju lastekoduga. Niteks onlastele tutvustatud erinevaid ametimehija kohti, et neil tekiks ettekujutus,kelleks tulevikus saada. Samuti kogutittajatelt annetusi, millele ettevte lisassama suure summa lastekodu lastele ju-lukingituste ostmiseks. 2005. aasta keva-del korraldati lastekodulastele Hansabisekskursioon ettevtte tprotsesside jatoodete tutvustamiseks, samuti tehtiklaskik loomaaeda ja kinno. 2006.aastal on kidud tervishoiumuuseumis,

jhallis, Energiakeskuses, Kalevi SPA-sja ekskursioonil Nukuteatris. I klassiastujatele kingiti ranits ja koolivahendid.Lisaks on lastekodule annetatud mitme-sugust viksemat firmaatribuutikat eri-nevateks ritusteks.

Sponsorlusele ja heategevusele kulu-tatakse ca 2% ettevtte kasumist. Eelista-takse projekte, mis on seotud laste terviseja sotsiaalse ennetustga, sest lapsed ontulevik. Samuti toetatakse sporti, etpropageerida tervislikke eluviise. Spordiseelistatakse valdkondi, meeskondi viisikuid, kellele on ettevtte ttajaskon-nas rohkem kaasaelajaid. Samuti laiavaatajaskonnaga kultuuri- ja spordiri-tusi. Lisaks toetatakse ettevtte endavistkondi, kes osalevad avalikel vist-lustel. Arvestades ettevtte suurust

(viksust) hinnatakse kiki projektesgavuti ning kitutakse vastavalt ole-masolevatele Hansab Grupi toetus-phimtetele.

Lisaks eesmrgile pakkuda turuleuudseid lahendusi turvalisuse valdkon-nas, ptakse mjutada ka kogu vald-konna arengut ldiselt. Koosts tehni-kumide ja teiste krkkoolidega on kordu-valt loodud praktikakohti noortele.Tehakse tihedat koostd erialaliiduga jaharitakse ka oma kliente.

Lisaks korraldatakse erinevaid info-seminare nii senistele kui ka tulevastelepartneritele, kirjutatakse artikleid trki-meediasse, esinetakse erinevatel konve-rentsidel, niteks Kvaliteedikonverentsilning juhtimis- ja tohutusalastel semi-naridel. Mitmed ttajad osalevad ette-vtte esindajatena erialastes organisat-sioonides ning panustavad seega his-kondlike probleemide lahendamisesse.Samuti on osaletud linnaosavalitsusealgatustes, niteks on kaasa ldudLasname heakorrakampaaniates.

Keskkonnasstlik

Ettevte algatas taaramasinate projek-ti aitamaks koguda Eesti turult kasutatudtaarat. Energia sstmiseks oma ette-vttes propageeritakse htust tulede kus-tutamist. Sorteeritakse eraldi kile-, papp-ja puitpakendid. Kasutatakse paberipres-si ja -korve. Kogutakse pabermaterjale japatareisid, sh ttajate initsiatiivil kanende isiklikke.

Lisaks kasutatakse kaasaegseid ko-noomseid transpordivahendeid ning pla-neeritakse marsruute, et vltida liigseidautosite. Tprotsessi on juurutatud kauusi seadmeid, mis on ressursi- jakeskkonnasstlikumad, kui varem ka-sutusel olnud tehnoloogiad. Niteksultraheli pesuvann remonditkojas,mille abil hoitakse kokku palju ttunde.Lbimeldud on ka seadmete utilisee-rimine.

Alustatud on koos peredega kevadistemetsaistutustalgutega ning mtteid sellesvallas on veel teisigi.

aasta kolleeg ja aasta uustulnuk, kellevalimisel osalevad kik tkaaslased.

Toredad ja meeldejvad on olnudpaljud hisritused, niteks tradit-sioonilised ettevtte suvepevad vahel-dumisi Ltis, Leedus ja Eestis, kaks kordaaastas vljasiduga firmaseminarid kooshtuse koosviibimisega, keeglivistlused,kardisidud, firma snnipevade this-tamised. Vahvad on olnud ka pirukape-vad, mis tehakse prast hooldus- jamgikoosolekut. Klientidele meldudhommikuskidele on oodatud ka kikttajad. Ttajatele vimaldatakse nu-pidamisruumide, sauna ja muude firmaruumide kasutamist ka isiklike ritustekorraldamiseks. Pereritustest mrgi-takse ra aastalpupidu, julupidu las-tele, kevadpiknik, sgispiknik ja talve-pevad. Piknikupidamise kigus on istu-tatud ka koos metsa vi niteks tutvutudflooraga botaanikaaias.

Traditsiooniks on kujunenud idee-konkurss ttajatele, kus igal ttajal onvimalik esitada oma ideid ja ettepane-kuid niteks toodete vi protsessideparemaks korraldamiseks, samuti his-rituste vm firmat puudutava kohta.Ideesid hinnatakse komisjoni poolt ningigal kuul autasustatakse parimat ideed300 kroonise kinkekaardiga. Paar kordaaastas viiakse lbi firma oksjon, kus osa-levad kik firma ttajad ning kuhu onpandud mki firmale kingitud asju,samuti firma endal poolt ostetud ese-meid, mida enam vaja ei lhe. Ka tta-jad saavad annetada oksjonile kaupu,teenuseid. Oksjon on olnud alati vgapopulaarne ning edukas ning kogu sealtkogutud raha eest korraldatakse Injulastekodulastele vljasite laste pooltsoovitud kohtadesse.

Hansab AS eesmrk on tagada oma klientidele, tkollek-tiivile ja omanikele pikaajaline kindlustunne ja areng. Ette-vtte phivrtusteks on ausus ja avatus, loovus ja koos-t, thelepanelikkus ja abivalmidus klientide ning kaast-tajate soovide ja murede suhtes. Kitutakse eetiliselt jalojaalselt nii klientide, firma kui ka kaasttajate suhtes japeetakse kinni antud lubadustest.


Teated

www.koda.ee

20

KUTSE ETTEVTJATELE!

Sotsiaalministeerium on asunud vlja ttama kemikaali-ohutuse arengukava (ehk REACH-i arengukava). REACHthendab uut Euroopa Liidu kemikaalipoliitikat, mis seabkemikaalidele ja ka muudele toodetele mrksa rangemadregistreerimisprotseduurid ning kontrolli. REACH on plaanisvastu vtta 2007. aasta kevadel ja justub 18 kuu mdudes.Tegu on otsekohalduva mrusega ja seega mjutab justu-misel koheselt kikide liikmesriikide ettevtjaid.

REACH hlmab mrksa laiemat ringi ettevtjaid, kui seda onkeemiatstused. Lisaks ksikutele kemikaalidele onREACH-i alt tervikuna vlja jetud vaid toiduained ning jt-mekitlus. REACH hlmab niteks ka jrgmisi valdkondi jatooteid: tekstiilitstus mblitstus ehitusmaterjalid kemikaalid metallitstus elektroonikatstus keraamikatstus jalatsitstus masinatstus paberitstus foto- ja kinokaubad

Vib elda, et REACH puudutab rohkem vi vhem kikiettevtteid, mis otseselt vi kaudselt kemikaalidega kokkupuutuvad. Selliseid ettevtteid, kus kemikaalidega ldsekokkupuuteid ei ole, on aga vga vhe. Seega on tegemistteemaga, mis puudutab vga suurt osa Eesti ettevtetest januab meie kigi thelepanu.

Phjalikumalt on REACH-ist ning tema mjudest Kauban-duskoja Teatajas varem kirjutanud Urmas Mnna (artiklid onilmunud 09.10.06; 19.06.06; 22.11.04).

Et arengukava tuleks vimalikult ettevtjasbralik, palubKaubanduskoda ettevtjatelt infot nende poolt REACH-i allakuuluvate, vljastpoolt Euroopa Liitu imporditavate kaupadekoguste ning koostisainete kohta. Saadav info aitab luua ter-viklikumat pilti sellest, kui laiaulatuslikult REACH hakkabEesti ettevtjaid mjutama ja aitab lbi selle protsesse mju-tada.

Infot vib saata e-posti aadressile [email protected]. Samal aad-ressil on oodatud ka kik ksimused ning arvamused.

TANDJA!2007. aasta suvel osaleb Tallinna pilasmalevas 1500 noort.

Kuna suvi on puhkuste aeg ning hooajaliselt suureneb paljudel

ettevtetel tde maht, siis pakub SA pilasmalev abiks

noored malevlased. Malevasuvi kestab 11. juunist 12. augusti-

ni. Noorte vanus on 15-18 aastat.

Tandjalt eeldame:

noorte tga kindlustamist 3 ndala vltel u 6 tundi pevas;

palga maksmist.

pilasmalev korraldab:

rhma komplekteerimise;

noorte majutamise ja toitlustamise;

kultuuriprogrammi tvlisel ajal.

Sihtasutus slmib tandjaga koostleppe, mille alusel tuleb

kindel hulk noori kindlal ajal tegema kokkulepitud tid fiksee-

ritud tasu eest. Tasu arvestatakse kas tkit vi tunnipalga

alusel.

Tvaldkonnad, kus noored on eelnevatel aastatel olnud:

teenindus, ladustamine, marjakasvatused, haljastus, heakorra-

td, riigimets, suurtalude abitd (ehitus ja koristus), kerge-

tstus , turbaraba.

SA pilasmalev palub ettevtjatel, kel on suvisel ajal pakkudanoortele vimetekohast td, vtta hendust:Tel: 564 96102 E-post: [email protected] www.malev.ee


Koolitus Koostpakkumised 21

www.koda.ee

Seminaril antakse levaade kikidest tstusomandi kaitsevimalustest ja rgitakse, millest alustada, kui on soov re-gistreerida kaubamrki vi tstusdisainilahendust vikaitsta leiutist patendi vi kasuliku mudelina. Lisaks on vi-malus koha peal saada erinevaid Patendiameti poolt vljaantud metoodilisi juhendeid ja materjale.

10.00 Kaubamrkidest. Mis on kaubamrk ja kuidas sedakaitstakse, kuidas valida kaubamrki, mille kasu-tamise ja registreerimisega ei teki hiljem probleeme? Ingrid Matsina, Kaubamrgi osakonna juhataja asetitja

11.00 Tstusdisainilahendustest. Kuidas kaitsta omatoote vliskujundust?

Kati Vinter, Rahvusvaheliste kaubamrkide eksper-tiisitalituse vanemekspert

11.20 Kohvipaus

11.40 Leiutistest. Miks on vaja kaitsta leiutist ja millist kaitsetsaab taotleda leiutisele? Millistele kriteeriumitele peabvastama leiutis, mida on vimalik kaitsta? Elle Mardo, Patendiosakonna juhataja

12.40 Ettevtja kogemustest leiutise vi kaubamrgikaitsmisel.

Osalemistasu koos kibemaksuga on Kaubanduskoja liik-mele 300 ja mitteliikmele 600 krooni. Hinnad sisaldavad jao-tusmaterjale ja kohvipausi.

Eesti Kaubandus-Tstuskoda koosts Patendiametiga korraldab 18. jaanuaril 2007 kell 10.00-13.00Kaubanduskoja Jhvi esinduses (Pargi 27) seminari teemal:

Intellektuaalomandi iguskaitse thtsusest uue toote loomisel patent, kasulik mudel, kaubamrk, tstusdisainilahendus

Lisainfo ja registreerimine: MARGUS ILMJRV, Tel: 337 4950 E-post: [email protected] www.koda.ee

Mgis on Ukrainas asuvad ja Eestifirma poolt esindatavad tehased: tatra-ja hirsittlemistehas, loomasdate-has ning piimatehas.Kood 11465

Rumeenia mblitootja otsib koost-partnereid. Kood 11466

Sloveenia hotell otsib koostpartne-reid reisikorraldajaid, reisiagentuure,spordiklubisid jt. Kood 11467

Tsehhi metallittlemisettevtte otsibtootmispartnereid hisettevtte loo-mine, litsentside ost/mk. Kood 11468

Saksa tkinnaste tootja otsib kontaktejae- ja hulgimjatega Baltikumis. Kood 11469

Kreeka piima- ja juustutootmisega tege-lev ettevte otsib kaubanduslikku jatehnilist koostd. Kood 11470

Rootsi ettevte otsib kvaliteetsete vli-riiete (saapad, kindad jne) tootjat. Kood 11471

Taani llepruulikoda otsib logoga joogi-klaaside tootjat. Kood 11472

Rootsi mblifirma otsib puiduttle-misettevtet lakkimistdeks. Allt-vtja kanda jks ka pakendamine. Kood 11473

Taani vike kosmeetikaettevte otsibpeeglite, ksnade, peapaelade jms kos-meetikatoodete tarnijat. Kood 11474

Valgevene ettevte (asukohaga Riias)pakub suures koguses rapsili. Kood 11475

Hispaania rikonsultatsioonifirma pakuboma teenuseid ettevtetele, kes vaja-vad abi turustamis- vi logistilistes ksi-mustes Hispaania turul. Kood 11476

Rumeenia ettevte, mis tegeleb auto-hoolduse- ja parandusega, otsib kauban-duslikku ja tehnilist koostd. Soovitakseleida edasimjat autovaruosadele, t-riistadele jms ning vimalikku partnerithise ritegevuse alustamiseks. Kood 11477

Poola broombli tootja otsib edasi-mjat. Ettevttel on kaasaegsed sead-med ja mblit valmistatakse nii kliendikui ettevtte endi mudelite jrgi. Kood 11478

Rootsi kosmeetikafirma (naha- ja juuk-sehooldustooted) otsib plastikpudeliteja tuubide tootjat. Kood 11479

Hispaania naistejalanude tootja otsibedasimjat uutes Euroopa Liidu liik-mesriikides. Kood 11480

Rootsi ettevte, mis tegeleb tpinkide(lehtmetall) ostu-mgiga, otsib koos-tpartnereid. Kood 11481

Tpsem info:TAAVI SOORMTel: 646 0244E-post: [email protected]

Tegevliikmetena on Kaubanduskojaga liitunud jrgmised firmad:

ALSTOM ESTONIA AS Tallinn 606 0000 Elektri- ja energeetikatoodetega ning -ssteemidega seonduv ritegevus ja teenused, elektrijaamate turbiinide hooldus ja remont. Investeerimis- ja finantseerimistegevus.(Eesti Kaubandus-Tstuskoja Teatajas nr 20 sattus uute liikmete rubriiki kahetsusvrselt Alstom Estonia AS nimesse kirjaviga, seega avaldame kesolevas Teatajas firma nime ja tegevuse igel kujul uuesti.)

ALDERA HOTELL O Tallinn 680 6600 Hotellid ja restoranid.CHB EUROPE AS Tallinn 665 0160 Kahjuksitlus, ekspertiisid, kahjuennetus.CITY CAPITAL O Tallinn 655 6057 Kinnisvara ost-mk, rentimine, haldamine ja vahendamine.

Investeerimistegevus.EUROPOLIS O Tartu 564 51976 Euroopa Liidu struktuurifondide ja htekuuluvusfondide projektide

juhtimine, rahastustaotluste koostamine tasuvusanalside koostamine sotsiaal- ja keskkonnaobjektidele (sh soojamajandus).

GREEN IT O Harjumaa 518 8887 IT-teenused, IT-tehnika liising.IDEAL KINNISVARA O Prnu 565 00065 Kinnisvara ost-mk, vahendus ja haldamine. Raamatupidamisteenus,

meelelahutusrituste korraldamine.ILUS AED O Harjumaa 564 72669 Haljastustd.JUGASTE, LIIVA JA SEIMANN O Tallinn 667 9111 Sise- ja vliskommunikatsiooni strateegiline planeerimine ja teostus

valdkondade likes. Turunduskommunikatsioon ja kaubamrgiarendus, kriisikommunikatsioon, koolitused, uuringud ja audit.

KOVELLI O Tallinn 600 3321 Kala ja kalatoodete eksport-import, hulgimk.KRINDLIINA O Tallinn 661 7038 Loomsete rasvade hulgimk.MARKS JA PARTNERID. Tallinn 668 0266 Kindlustusmaaklerlus, 2002. aastast maailma suuruselt kolmanda KINDLUSTUSMAAKLERID O kindlustusmaakleri Willise esindamine.NARVA-BARK AS Narva 356 1656 Betoonist elementide ning metallkonstruktsioonide tootmine,

tootmisruumide rendile andmine.PIVI DIISEl O Tallinn 534 01596 Laevade remont ja tehniline teenindamine, laevade varustamine.SCANDI FLOOR EESTI AS Jgevamaa 507 1553 Liimpuidu tootmine.SEWING UP O Kohtla-Jrve 507 4440 Naisterivaste tootmine.SHIP DIESEL SYSTEM SERVICE O Harjumaa 516 2936 Laevade juseadmete remont ja hooldus, pumpade remont ja hooldus.SKTTE O Tallinn 601 6526 Transiit, logistika, transport.SDA MAJA AS Tallinn 646 2092 Kinnisvara arendamine, vahendamine, haldamine.SYBARITIC SPA CONSULTING O Raplamaa 514 5343 SPA-seadmete hoolduse ja remondialane konsulteerimine, vljappe

korraldamine. SPA-seadmete transpordi korraldamine.


Uued liikmed

www.koda.ee

22

Eesti majanduse hetkeseis ja vljavaatedEesti Kaubandus-Tstuskoda kutsub Teid 7. detsembril kell 9.0011.00 Prnusse

Scandic Rannahotelli rihommikusgile, kus Prnumaa ettevtjate ja avaliku sek-

tori juhtidega kohtub SEB Eesti hispanga majandusanaltik Hardo Pajula.

Hommikusgi hind on liikmele 120 krooni, mitteliikmele 240 krooni.

Kaubanduskoja Prnu esindus, Tel: 443 0989 E-post: [email protected]

Rahvusvahelised ritused 23

www.koda.ee

Gruusia areneb mitte kuude, vaid pevadega, majanduskasv on10%. Eestlastel on viimane aeg saada jalg ukse vahele, sest kin-nisvara hinnad tusevad iga ndalaga - see aga mjutab ri alus-tamist. Et veidi kergendada ettevtteil info kogumist Gruusia majan-dusest, korraldab Kaubanduskoda 18. jaanuaril 2007. aastalalgusega kell 10.00 seminari Sihtturg-Gruusia.

Seminari esialgne pevakava on jrgmine:

10.00 Tervitussnad Gruusia Suursaadikult hr David Aptsiaur

10.15 Gruusia majandusest Gruusia saatkonna majandusnunik hr George Meskheli

10.45 Eesti-Gruusia majandussuhetest Eesti saatkonna majandusnunik hr Margus Solnson

11.15 Gruusia erinevad tahud Eesti ajutine asjur Gruusias hr Harry Lahtein

11.45 Pikaajaline kogemus Gruusia turul Germund Hulgi O, hr Aivar Vomm

Seminari kava tieneb veel Gruusiapoolsete esinejatega.

Seminar: Sihtturg - Gruusia

Info ja eelregistreerimine: VIIVE RAID, Tel: 646 0244 E-post: [email protected]

, 10%. , , -. , - 17 2007 ( 10.00).

:10.00 10.15

C

10.45 C

11.15 B

11.45 ,

.


Documents

Teataja 21_2006