Teataja 17_2009

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA HÄÄLEKANDJA, ASUTATUD 1925. AASTALNR 17 • 7. OKTOOBER 2009

TEATAJAEESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA

� Tarbijakrediidi direktiivist

� Muudatustest rahvastiku-registri seaduses

� Tarbijaõiguste ühtsest regulatsioonist ELis

� Ettevõtete osalemisest OECD töös

� Koja teenustest� Kuidas saada juurde

oma ettevõtmistele ideid ja energiat?

Iga liige loeb! | www.koda.ee

TÄNA LEHES:

Jalad põhjas — kriisi tulemuselkonkurentsivõimelisem majandus

� Urmas Varblane, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor.

24. septembril toimus Pärnus Kauban-

duskoja Pärnu esinduse ja Swedbanki

Lääne-Eesti piirkonna „Majandusteema-

line pärastlõuna”. Tegemist on tradit-

sioonilise üritusega, mis toimus juba

neljandat korda. Oma ala parimate eks -

pertide arvamusi kogunes kuulama üle

120 Pärnumaa ettevõtja ja koostööpart-

neri. Esinejateks olid Tartu Ülikooli

rahvusvahelise ettevõtluse professor

Urmas Varblane, Swedbanki makroma-

janduse analüütik Maris Lauri ja Stock-

holmis asuva konsultatsiooniettevõtte,

mis on viimase 10 aasta jooksul aidanud

kaasa ligi 80 Eesti ettevõtte arengule,

omanik väliseestlane Rein Malm. Esine-

jad rääkisid majanduskriisi tagamaadest

ja põhjustest ning andsid vihjeid, kuidas

tekkinud olukorda enda ka suks pöörata.

Urmas Varblane väitis, et kuigi majan-

duslangus Eestis on sügav, siis õnneks

on õhus juba mõned optimistlikumad

noodid. Näiteks näitab majanduse kind-

lustunde indeks üle pika aja tõusumärki

nii Euroopas kui ka Eestis. Tema hinnan-

gul on käes võimaluste ehk uute äri-

ideede rakendamise periood. Loomu -

likult ei saabu edu üleöö, paljuski loeb

see, mis varem ära tehtud on. Professor

ütles, et me peame õppima elama tee -

nimisvõimele vastavalt ja seda nii riigi,

ettevõtete kui ka üksikute majapida -

miste tasandil. Küsimusele, millest on

puudus Eesti majanduses, vastas ta, et

rahastamisest, usaldusväärsusest, tur-

gu dest ja ideedest ning teadmisest.

Jätkub lk 18. �Esinejate ettekanded on olemas ka

Kaubanduskoja veebilehel www.koda.ee.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja projekti

„Men toripõhine e-õpe” raames viib BCS

Koolitus alates juunikuust läbi tasuta kooli-

tused kõigile ettevõtlikele inimestele.

• Kasutage võimalust saada

oma töötajatele tasuta koolitus.

• Koolitus tuleb Teie ettevõttesse kohale!

• E-õppe materjalid

nii eesti kui vene keeles.

Koolitus annab praktilised oskused e-kesk -

konnas olevate teenuste turva liseks kasu-

tamiseks ja ID-kaardiga või Mobiili-IDga

digiallkirjastamiseks.

Käsitletavad teemad:

• turvaline autentimine,

• praktiline dokumendi

allkirjastamine ID-kaardi

või Mobiili-IDga,

• ülevaade olulisematest

avalikest ja ettevõtete e-teenustest.

Koolituse õppevorm on mentoripõhine

e-õpe. Koolitusklassis on kohal mentor-

koolitaja, kes abistab küsimuste tekkimise

korral. E-õppematerjal sisaldab video -

klip pe, teste ja praktilisi harjutusi ning on nii

eesti- kui venekeelne. Mobiilne arvutiklass

tuuakse Teie ette võttesse kokkulepitud ajal

kohale, kui teil on vähemalt 40 inimest, kes

soovivad läbida ID-kaardi koolituse. Kooli-

tus võtab aega 2–4 akadeemilist tundi ja

igaüks saab valida endale sobiva tempo.

Ka üksikutel soovijatel palume oma soovist

teada anda.

NB! Selleks, et koolituse käigus saaks

praktiliselt läbi teha digiallkirjasta mise,

tuleb koolitusele kindlasti kaasa võtta ID-

kaart või Mobiili-ID koos pin1 ja pin2-ga.

Koolitusele registreerumine toimub läbi

ette võtte kontaktisiku. Registreerimiseks

saatke e-kiri aadressile [email protected].

Lisainfo:

Piret Salmistu

Kaubanduskoja turundusdirektor

E-post: [email protected] • Tel: 604 0060

Piret Elm

BCS Koolituse projektijuht/õpetaja

E-post: [email protected] • Tel: 699 8155

Tasuta ID-kaardi koolitused

Koolitusele registreerumine toimub läbi ettevõtte kontaktisiku.

Registreerimiseks saatke kiri e-postiaadressile [email protected].

Lisage kindlasti • sobivaim koolitusaeg • koolitusest huvitatud töötajate arv.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 2009 3Juhtkiri

septembril toimunud Tu -

rismikonverents kandis

seekord pealkirja „Ma armastan

Eestimaad” ja oli traditsiooniliselt

kogu turismisektori kogunemis-

paigaks. Minul oli võimalus juba kol-

mandat korda seda konverentsi

juhtida ja kuna turismis toimuv

peegeldab hästi ka üldiselt Eesti

majanduses toimuvat, siis all järg -

nevalt väike kokkuvõte räägitust

kõikidele Koja liikmetele.

Konverentsi avanud majandusmi -

nister Juhan Parts rõhutas turimisek-

tori olulisust, tunnustas te gi jaid ja

nentis, et sektori olulisust rasketel

aegadel näitab seegi, et langus

selles on väiksem kui muudes — vaid

9%. Poliitilistest sõnumitest olu -

lisem oli vast see, mida härra Parts

ütles turismitoodete tarbijana ja mis

tegelikult jäi kõlama ka konverentsi

paljude teiste esinejate poolt —

vähem juhuslikkust! Nii turismi

infrastruktuuri arendamisel kui too -

dete ja teenuste pakkumisel on vaja

pikemaajalisemat ja läbimõeldumat

planeerimist ja juhtimist. Kvaliteet

on eeltingimuseks, et meil oleks või-

malik kõrgemat hinda küsida —

söögi, joogi, teeninduse, takson du -

se kvaliteet, igal pool leiab arengu-

ruumi ja enamasti ei nõua see suuri

investeeringuid.

Ministrigi poolt mainitud ühise

suure plaani vajadust rõhutas aga

veelgi elavamalt konverentsiosale-

jate vaieldamatu lemmikesineja

Raul Rebane. „Vaja on ühist mõtte-

viisi, sektorisiseseid kokkuleppeid

arendustööks ning potentsiaalsetes

külastajates veendumuse loomist”,

oli Rebase sõnum. EASi juhatuse

liige Maria Alajõe tõi välja turismi -

sektori hetkeseisu kommenteerides

kolm olulist mõtet:

me peame ise õppima nautima

oma nelja aastaaega ja oskama

seda ka teistele pakkuda;

tänane aeg on parim mõtlemaks

järele, mida on vaja juurde õppi -

da ja mida oma töötajatele õpe -

tada;

arendada on vaja tooteid ja tee -

nuseid lastega turistidele, kuna

see on täna meie nõrgim koht.

Maria poolt mainitut tõid välja

ka kon verentsi välisesinejad. Paul

Flatters Inglismaa uuringufirmast

Trajectory rõhutas demograafilisi

muudatusi arenenud ühiskondades

ja selle mõju tarbimisele, kaasa ar-

vatud turismitoodete tarbimisele.

Elanikkonna vananedes ja oodatava

eluea pikenedes muutub juba ise-

enesest arusaam east. Eelkõige

pikeneb pere-eelne aeg (abiellutakse

ja lapsed sünnivad hiljem) ja ka pere-

järgne aeg (laste iseseisvumisest

kuni surmani pikem periood), ehk siis

need perioodid, kus on roh kem vaba

raha. Ka inimeste elukäik muutub —

elu jooksul kogetakse üha rohkem

sündmusi ja neid ka otsitakse roh -

kem. Paul rõhutas korduvalt, et kui

teie teenus ei paku elamust, siis pole

sellel ka suurt mõtet ning samas

peab kogu asi olema lihtne.

Teine külalisesineja oli Eestisse

loodusturistide gruppe toov belg -

lane Gerard Broddelez, kes oma

Eesti looduses tehtud fotodega

suutis tervet saalitäit veenda, et

meil on loodusturistile pakkuda pal -

ju elamusi ja see on lihtsasti

ligipääsetav. Ka rõhutas ta suure

eelisena Eesti elu traditsioonilisust,

mida me ehk ise alati ei märka, kuid

mis turistile on huvitav nagu ka

meie looduslähedane söögilaud.

Ainukese negatiivse aspektina tõi ta

välja kõige selle hinna — Eestis on

küll 24 tunni jooksul võimalik mär-

gata 180 linnuliiki, kuid nädalane

pakett on kaks korda kallim, kui sar-

nane reis Hispaaniasse.

Konverents lõppes mitmete näide-

tega Eesti turismiprojektidest –

Tallinna kultuuripealinn 2011, Narva

muuseum, Soomaa, SuperNoova.

Nendest kõikidest jäid kõlama märk-

sõnad nagu nišš, koostöö, külastaja

harimine, oma lugude loomine ja

rääkimine. Kogu konverentsi sobiks

kokku võtma 2009. aasta Turismi

Uuendaja auhinna saanud Narva

Muuseumi direktori ütlus, et nende

edu põhjuseks on nemad ise, mitte

jumala või EASi soosing. Sellist

selge visiooni ja sügava missiooni-

tundega tegutsemist tahaks näha

kõikides Eesti ärides.

Lisaks 1,3 miljonile kohalikule tarbijale, kes on viimasel aastal

oma kulutusi kõvasti kokku tõmmanud, on Eesti majandusele sama

olulised ka ligi 3 miljonit väliskülastajat.

Vähem juhuslikkust!

SIIM RAIEPeadirektor

25.

Paul Flatters Inglismaa uuringufirmast Trajectoryrõhutas demograafilisi muudatusi arenenud ühiskon-dades ja selle mõju tarbimisele,kaasa -arvatud turismitoodetetarbimisele. Elanikkonnavananedes ja oodatava elueapikenedes muutub juba ise enesest arusaam east.Eelkõige pikeneb pere-eelne aeg(abiellutakse ja lapsed saadaksehiljem) ja ka perejärgne aeg(laste iseseisvumisest kuni surmani) on pikem, ehk siis need perioodid, kus on roh kemvaba raha. Ka inimeste elukäikmuutub — elu jooksul kogetakseüha rohkem sündmusi ja neid ka otsitakse rohkem. Ta rõhutas korduvalt, et kui teieteenus ei paku elamust, siis polesellel ka suurt mõtet ning samaspeab kogu asi olema lihtne.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 20094 Teejuht

Sisukord Kalender

7. oktoobril Seminar „Tark maksumaksja”Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: [email protected]

8. oktoober Tartu ettevõtlusnädala raames läbiviidav seminar „Äriühingute ühinemised, jagunemised ja ülevõtmised”Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2, Tartu)Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: [email protected]

8. oktoober Tallinna ettevõtluspäeva raames läbiviidav seminar „Väliskaubanduse rahastamine”Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Marju Männik • Tel: 604 0079 • E-post: [email protected]

13. oktoober Messikoolitus Tallinnas (venekeelne)Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Liis Lehesalu • Tel: 604 0081 • E-post: [email protected]

15. oktoober Seminar „Soome äripartnerina — mina Sulle, Sina mulle”Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Eva Maran • Tel: 604 0083 • E-post: [email protected]

15. oktoober Heli Raidve loengusari „Põhjalikult uuest töölepinguseadusest”1. päev Töölepingu sõlmimineHotellis Dzingel (Männiku tee 89, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: [email protected]

20. oktoober Infotund Jõhvis „Teadmistest tehnosiirdeni — Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt Virumaa ettevõtetele pakutavad koostööprojektid ja nende rahastamise võimalused”Kaubanduskoja Jõhvi esinduses (Pargi 27, Jõhvi)Margus Ilmjärv • Tel: 337 4950 • E-post: [email protected]

22. oktoober Heli Raidve loengusari „Põhjalikult uuest töölepinguseadusest”2. päev — Töö- ja puhkeaegHotellis Dzingel (Männiku tee 89, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: [email protected]

29. oktoober Heli Raidve loengusari „Põhjalikult uuest töölepinguseadusest“ 3. päev — Lepingu ülesütlemineHotellis Dzingel (Männiku tee 89, Tallinn)Kati Krass • Tel: 443 0989 • E-post: [email protected]

30. oktoober Seminar „Uuest töölepinguseadusest raamatupidajatele“Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)Toomas Hansson • Tel: 744 2196 • E-post: [email protected]

Detsembrini 2009 „Mentoripõhine e-õpe” — tasuta ID-kaardi koolitusToimumiskoht ja aeg vastavalt tellija soovile. Läbiviija BCS Koolitus.Piret Elm • Tel: 699 8155 • E-post: [email protected] Salmistu • Tel: 604 0060 • E-post: [email protected]

JuhtkiriVähem juhuslikkust! 3

SeadusandlusKuidas, mida ja kui palju reguleerida 5tarbijakrediidi valdkonnas?

Rahvastikuregistri seaduse kavandatavad 6olulisemad muudatused

Koja gallupid 7

Tarbijaõiguste ühtne regulatsioon ELis 8

Uue Komisjoni prioriteediks saab 9innovatsioonipoliitika tõhustamine

Euroopa uudised 10

JuhtimisveergAvalik kiri... 11

Välisministeerium vastabKuidas puudutab OECD ettevõtjaid? 12

NõuanneHea valimistava 13

Sotsiaalne ettevõtlusIdeed ja värske tegutsemistahe — 14Sinu käeulatuses

InnovatsiooniveergKes on Eesti innovatsiooniliidrid? 15

Koja teenusedKutsume aktiivselt kasutama meie tasuta 16partnerotsingu- ja infoteenuseid!

Kaubanduskojast saab tellida 17Rahusvahelise Kaubanduskoja trükiseid

TagasivaadeJalad põhjas — kriisi tulemusel 18konkurentsivõimelisem majandus

Teated 19

Liikmelt liikmele 24

Riigihanketeated 25

Koostööpakkumised 25

Juubilarid 26

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 2009 5Seadusandlus

una direktiiv jätab liikmes -

riikidele teatud sätete juures

valikuvabaduse nende siseriiklikus -

s e õigusesse sisseviimisel, ongi es-

malt sellised teemad kaardistatud

ja koostatud vastav küsimustik, mil-

lele ka ettevõtjate tagasisidet oo-

datakse. Eelkõige soovitakse teada,

missugust lahendust liikmesriiki -

dele antud valikuvõimalustest eelis-

taksite. All järgnevalt toome ära aga

mõned olulisemad valdkonnad, kus

alterna tiivid olemas.

Millistele lepingutüüpideleüldse tarbijakrediidi nõudeidkohaldada?

Direktiivi kohaselt on teatud lepin-

gud sellised, kus tarbijakrediidi tin -

gimusi kindlasti kohaldada tuleb,

kuid on ka rida valdkondi, kus kohal-

damine on jäetud iga riigi enda ot-

sustada. Näiteks ei pea direktiivi

kohaldama krediidilepingutele, mis

on tagatud kas hüpoteegiga või

muu võrreldava tagatisega, mida

liikmesriigis tava liselt kinnisvarale

seatakse, või mis on tagatud kinnis-

varaga seotud õigu se ga. Kehtivas

võlaõigusseaduses (VÕS) on tarbi-

jakrediidi sätete kohaldumist hüpo-

teegiga tagatud laenudele piira tud,

kuid mitte täiesti välistatud. Seega

tuleks siinkohal otsustada, kas

välistada hüpoteegiga tagatud kre -

diidilepingud täielikult tarbijakre -

diidi regulatsiooni kohaldumisalast

(nagu võimaldab direktiiv) või säili-

tada kehtiv VÕSi regulatsioon, mis

piirab teatud sätete kohaldumist,

kuid tagab tarbijale mõnevõrra tu -

gevama kaitse.

Veel võimaldab direktiiv tarbija -

krediidi kohustuslikke sätteid kohal-

da mata jätta lepingutele, mille

krediidi kogusumma on väiksem kui

200 eurot või suurem kui 75 000

eurot. Eesti seadustes selliseid piir-

määrasid hetkel ei ole (alampiir

võeti seadusest välja alles käesoleva

aasta mais seoses nn SMS-laene

puudutava eelnõuga). Seega on ka

siin peamiseks küsimuseks, kas

keh tiv olukord tuleks säilitada või

määratleda ka summaline ülempiir,

millest suuremas summas antud

krediidile enam tarbijakredii dilepin -

gu sätteid ei kohaldata.

Kas tarbijakrediidi nõudeidtuleks kohaldada arvelduskre-diidi vormis krediidilepingutele,mille puhul kuulub krediittagastamisele ühe kuu jooksul?

Kuna hetkel Eesti õiguses arveldus -

krediidi osas sellist eriregulatsiooni

pole, ongi vaja otsustada, kas arvel-

duskrediidi vormis krediidi lepingud,

mille puhul kuulub krediit tagas-

tamisele ühe kuu jooksul, tuleks

välistada tarbijakrediidi regulat-

siooni alt või mitte.

Kas seadus peaks täpsustama,mis on mõistlik aeg?

Nimelt näeb direktiiv ette hulga in-

formatsiooni, mis tuleb tarbijale

enne lepingu sõlmimist teatavaks

teha. Info tuleb tarbijale esitada

mõistliku aja jooksul enne lepingu

sõlmimist. Kehtiv õigus ega ka di-

rektiiv ei täpsusta, mida tuleks

mõistliku aja all silmas pidada. Eel-

duslikult sõltub see konkreetsetest

asjaolu dest. Samas on mõistliku aja

kritee riumi sisustamine jäetud liik -

mes riikide pädevusse, mis tähen -

dab, et seda võib siseriiklike sea -

dustega teha, kuid ei pea. Seega

ongi küsi museks, kas kehtivat

paindlikku tõlgendust tuleks muuta

ja teavitamise aega täpsemalt

re guleerida. Kui jah, siis mis võiks

mõistlik aeg olla?

Kuidas peab toimuma tarbija nõustamine?

Direktiivist tuleneb krediidiandja ja

krediidivahendaja kohustus anda tar-

bijale vajaduse korral selgitusi lepingu

sõlmimise eelselt antud teabe ja

pakutud toote põhiomaduste kohta.

Selgitusi tuleb anda ka selle kohta,

kas krediidileping on kohandatud vas-

tavalt konkreetse tarbija vajadustele

ja finantsolukorrale. Liikmesriikidele

on antud direktiivis aga õigus mää -

rata, missuguses ulatuses ja mil

vii sil tuleks nõustamine läbi viia.

Seega tõusetuvadki küsimused sel -

lest, mis vormis peaks tarbija nõus-

tamine aset leidma? Kas seadus

peaks määratlema, millal kasutada

vahetut suhtlust ja millal piirduda

kirjalike selgitustega?

Eraldi teema puudutab ka kauba

müüja või teenuseosutaja ja kre dii -

diandja solidaarvastutust. Nimelt

on direktiivis mainitud ka sellist

olukorda, kus liikmesriigil on õigus

kehtestada krediidiandja solidaarne

vastutus tarbija nõuete osas kauba

tarnija või teenuse osutaja vastu,

kui kauba ostu või teenuse osu-

tamist rahastati krediidilepinguga.

Juhul, kui selline solidaarvastutus

peaks kehtima, võiks näiteks pesu -

masina puudustest tuleneva nõude

esitada ka krediidiandja vastu, kes

ostu järelmaksuga aitas finant -

seerida. Tarbijale oleks selline lahen-

dus kindlasti üsna soodne, kuid kas

see ka üldist õiguskultuuri ja prak-

tikat arvestades mõistlik oleks, on

kaheldav.

K

Järgmise aasta 12. mai on kuupäev, mil EL liikmesriigid peavad olema üle võtnud

eelmise aasta kevadel jõustunud uue tarbijakrediidi direktiivi põhimõtted.

Selleks on Justiitsministeerium hetkel ka ettevalmistusi tegemas.

Kuidas, mida ja kui palju reguleerida tarbijakrediidivaldkonnas?

MAIT PALTSPoliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja

Arvamused küsimustikustoo dud küsimuste kohtaon ooda tud e-postiaadres-sil [email protected]. Küsi -mustik on tervikuna leitavKaubanduskoja veebileheltwww.koda.ee/?id=1300.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 20096 Seadusandlus

elnõu eesmärk on välistada

riigi poolt dubleeriv andmete

kogumine erinevatesse andmeko -

gu desse, muuta elukoha registree -

rimine inimesele veelgi lihtsamaks

ning aidata kaasa rahvastikure gist -

ris sisalduvate andmete kvaliteedi

parandamisele.

Kehtiva rahvastikuregistri seaduse

(RRS) kohaselt peab isik elukoha -

teate või sideandmete esitamiseks

pöörduma kohalikku omavalitsusse

või edastama elukohateate posti

teel või digitaalallkirjastatuna. Eel-

nõuga soovitakse anda võimalus

esi tada elukohateade või sideand -

med rahvastikuregistrisse ka muu

menetluse käigus (nt juhiloa and-

mise menetluses).

Eelnõu koostajad juhivad siiski tä -

helepanu asjaolule, et muudatuse

eesmärk ei ole vaid võimaluse

loomine esitada elukohateade või

sideandmed läbi teiste pädevate

asutuste, vaid tegemist peab olema

avaliku ülesande täitmisel läbivii-

dava muu haldusmenetlusega, mille

käigus on ka vastavaid andmeid või-

malik esitada.

Asjaomaste andmete edastamiseks

planeeritakse järgmisi asutusi ja isi -

kuid: Kodakondsus- ja Migratsiooni -

amet, Sotsiaalkindlustusamet (sh

pensioniametid), Maksu- ja Tolli -

amet, Maanteeamet (sh ARK), maa -

valitsus, notarid ja kohtutäiturid,

esimese ja teise astme kohtud.

Eelnõu näeb ette, et eelnimetatud

asutused ja isikud edastavad asja -

omased isikuandmed andmeside-

võrgu kaudu kohalikule omavalit -

susele, mille territooriumil elukoha -

teates märgitud elukoha aadress

asub. Ainult sideandmete esitamise

korral saavad vastavad asutused ja

isikud sideandmed otse rahvasti ku -

registrisse ise kanda. Et vajalike

infotehnoloogiliste lahenduste sis -

seseadmine vajab täiendavat aega,

siis eelnõu kohaselt on kuni 1. jaa -

nuarini 2011 lubatud asutustel või

isikutel elukohateade esitada koha-

likule omavalitsusele ka postiga või

skaneeritult elektrooniliselt.

Eelnõu koostajad rõhutavad, et kui

asutusel ei ole infotehnoloogilist

võimekust andmete rahvastikure -

gistrisse edastamiseks, tuleb kasu-

tada ainult rahvastikuregistri and -

meid ja ta ei tohi inimeselt oma ka-

sutuse tarbeks küsida ega koguda

dubleerivalt muid esitatud andmeid.

Seega keskse tähendusega on rah-

vastikuregistris sisalduvad andmed,

mida kohustuvad kasutama kõik

asjaomased asutused. Asutus või

isik ei või inimest täiendavate and-

mepäringutega koormata, kui vas-

taval asutusel puudub võimalus

neid andmeid vajaduse korral edas-

tada rahvastikuregistrisse.

Rahvastikuregistris sisalduvaid and-

meid kasutatakse eelkõige riigi ava-

like ülesannete täitmisel. Õigus ta -

tud huvi korral ja tasu eest võimal-

datakse vastavatele andmetele ligi -

pääsu ka füüsilistel ja juriidilistel

isikutel. Seda, kas õigustatud huvi

eksisteerib või mitte, hindab ja ot-

sustab andmete väljastaja igal ük-

sikjuhul eraldi. Õigusselguse ja era -

elu puutumatuse tagamise huvides

oleks kahtlemata hea, kui õigusta -

tud huvi mõiste on määratletud

selgemalt. Seda ka eelnõu teeb.

Õi gustatud huviga on eelnõu ko-

haselt tegemist eelkõige juhtudel,

kui andmete väljastamist taotle-

takse taotleja või muu isiku tervise

ning õiguste ja vabaduste kaitseks,

taotlejaga sõlmitud lepingu täitmise

tagamiseks või ilma konk reetse rah-

vastikuregistri objekti isi kuandmeid

väljastamata (nt päringud selle koh -

ta, mitu naissoost, mitu meesoost

valijat osales valimistel).

Juhul, kui andmete väljastaja leiab,

et taotlejal puudub õigustatud huvi

E

Siseministeerium töötas välja rahvastikuregistri seaduse ja

sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

Rahvastikuregistri seaduse kavandatavad olulisemad muudatused

Lühidalt:Eelnõuga rõhutatakse põ -himõtet, mille kohaselt onriigil keelatud dubleerivalterinevatesse registritesseandmeid koguda.

Avalike ülesannete täit-misel tuleb lähtuda rah-vas tikuregistri andmetest.

Asutuste- ja isikuteringilaiendamine, mille kaudusaab vastavaid andmeidmuuta, peaks tagama ini -meste jaoks andmete esi-tamise lihtsustumise ja kaandmete vastavuse tege-likule olukorrale.

Füüsiliste ja juriidilisteisikute seisukohalt toobsee eelnõu konkreetsust õigustatud huvi määratle -misel, mille olemasolul oneelnimetatud isikutel juur depääsuõigus rahvas -tikuregistris olevatele andmetele.

MART KÄGUPoliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist


andmetele juurdepääsuks, võib ta

taotleja soovil küsida isiku, kelle

andmeid taotletakse, nõusolekut

tema andmete väljastamiseks või

edastada talle taotleja andmed.

Eelnõu koostajad toonitavad, et isiku

nõusoleku küsimine andmete väljas-

tamiseks on siiski andmete väljas-

taja õigus. Kui andmete väljastaja

leiab, et isiku eraelu kaitstus kaalub

ilmselgelt üle taotleja andmete saa -

mise vajaduse, on tal õigus keeldu da

nimetatud menetluse läbivii misest.

Eelnõuga kavandatavate muuda-

tuste jõustumine tooks kaasa ka

mitmete teiste seaduste muut-

mise. Peamiselt oleks muudatuste

sisuks seaduste vastavusse viimine

RRS § 6 lõikega 2, mille kohaselt

avaliku ülesande täitmisel, kui selle

käigus kasutatakse rahvastiku -

re gistri objekti andmeid, lähtutakse

üksnes rahvastikuregistrisse kantud

andmetest.

Vastavalt RRS §-le 4 on rahvas -

tikuregistri objektiks Eesti kodanik,

Eestis elukoha registree rinud Eu-

roopa Liidu, Euroopa Majandus piir -

konna liikmesriigi ja Šveitsi Kon -

föderatsiooni kodanik ning Eestis

elamisloa või elamis õiguse saanud

välismaalane.

Täiendavalt väärib mainimist, et eel-

nõuga soovitakse muuta maksu -

korralduse seadust, et maksu hal-

duril oleks võimalik väljastada rah-

vastikuregistri vastutavale töötle-

jale rahvastikuregistri ülesannete

täitmiseks maksusaladust sisaldu-

vat teavet. Nimetatud muudatus on

vajalik selleks, et vastutaval töötle-

jal oleks võimalik saada maksu -

kohustuslaste registrisse kantud

andmeid isikute elukoha- ja side-

andmete kohta. Hetkel on nende

andmete puhul tegemist maksu -

saladust sisaldava teabega ning

neid ei ole võimalik vastutavale

töötlejale väljastada.

Mis puutub kõnealuse eelnõu jõus-

tamise aega, siis otseselt pole seda

eelnõus ega seletuskirjas väljen-

datud. Võib arvata, et tõe näoliselt

soovitakse seda teha veel käesoleva

aasta jooksul.

Rahvastikuregistri seadusemuutmise eelnõuga saab lähe-malt tutvuda Koja veebilehelwww.koda.ee/?id=1300.

Kas toetaksite kauba või teenuse müüja ja tarbijakrediidiandja(panga, krediidiasutuse) solidaarvastutust kauba või teenuse puuduste eest?

Ei, ostetud kauba või teenuse puuduste eest vastutab selle müüja — 58%

Toetan ka krediidiandjale solidaarvastutuse panemist — 29%

Ei oska öelda — 13%

(Vastajaid 24)

Kas toetaksite sotsiaalmaksu arvestamise aluseks olevale töötasule „lae” seadmist?

Jah, arvestuslik „lagi” võiks olla umbes 2 keskmist kuupalka — 23%



Jah, arvestuslik „lagi”võiks olla umbes 5 keskmist kuupalka — 4%

Ei toeta „lae” kehtestamist — 35%

(Vastajaid 52)

Koja gallupidTäname kõiki ja palume oma liikmetel ka edaspidimeie küsitlustele Kaubandus koja veebilehel ak tiivseltvastata. Teie vastuste põhjal saame kujundada omaarvamused ja ettepanekud, mille edas tame seadus -andjale. Teie arvamusest sõltub palju!

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 20098 Seadusandlus

õnda siis koondatakse re -

gulatsioon tarbijate õiguste

kohta väljaspool äriruume sõlmita-

vate lepingute ehk koduukse lepin -

gute puhul, ebaõiglaste tingimuste

kohta tarbijalepingutes, sidevahen-

dite abil sõlmitavate lepingute ning

tarbijatele müügi ja nende garan -

tiide kohta.

Ehkki tarbijaõiguste direktiivid on

üle võetud kõigil liikmesriikidel, on

jäetud vabad käed kehtestada oma

riigile sobivamaid ning ka range-

maid nõudmisi ja nõnda on riigiti

tarbijaõiguste eeskirjad suhteliselt

erinevad. Selline õiguslik killustatus

avaldab aga Komisjoni arvates

negatiivset mõju siseturule, kuna

ettevõtjad ei taha müüa välismaal

asuvatele tarbijatele ning tarbijatel

puudub sellega ligipääs piiriülestele

pakkumistele, millele lisaks tekita -

vad erinevad tarbijakaitselised nõu -

ded usaldamatust piiriüleste pak ku -

miste osas.

Seega soovitakse Komisjoni ette -

panekuga koostada ühtne eeskirja -

de kogum, millega tagatakse kogu

ühenduse piires tarbijakaitse kõrge

tase ja võimaldatakse kauplejatel

müüa 27 liikmesriigis elavatele tar-

bijatele samadel tingimustel kui nad

müüvad kodumaal, näiteks samade

tavapäraste lepingutingimuste alu -

sel ja samade teabematerjalidega.

Samuti peaks sellega märgatavalt

vähenema kauplejapoolsed tarbija -

kaitse-eeskirjade täitmiseks vaja -

minevad kulud.

Eelnõu variant, mis on hetkel kätte-

saadav ka laiemale üldsusele ja mil-

lega saab tutvuda Kaubanduskoja

veebilehel, ei ole veel kindlasti lõp-

lik versioon ning arutelud Komisjoni

töögruppides jätkuvad.

Lühidalt käesolevast versioonist

Esimeses eelnõu peatükis kirjuta -

takse lahti üldisemad mõisted.

Teine peatükk käsitleb põhilisi and-

meid, mida kauplejad peavad esi-

tama enne kõikide tarbijalepingute

sõlmimist, ning teavitamiskohus-

tust, mis lasub vahendajatel, kes

sõlmivad lepinguid tarbijate nimel.

Kolmandas peatükis, mida kohal-

datakse ainult kaugmüügi ja väljas -

pool kaupleja valdusi toimuva

müügi puhul sõlmitavate lepingute

suhtes, sätestatakse konkreetsed

teavitamisnõuded ja reguleeritakse

lepingust taganemise õigusi. Nel-

jandas peatükis käsitletakse vastu-

tust ning säilib põhimõte, et juhul,

kui kaup ei vasta lepingutingi mus -

tele, vastutab kaupleja tarbija ees

kaks aastat. Viies peatükk on

eba -õiglaste lepingutingimuste, nt

tüü p tingimuste suhtes kohaldatav.

Sooviga ühtlustada kogu Euroopa

Liidu piires tarbijakaitse regulat-

siooni on oht, et tarbijakaitselised

nõuded lähevad liialt laiaks ning

muutuvad sellega mitmetimõiste-

tavateks. Näiteks artiklis 2 punktis

8 on defineeritud „väljaspool äri -

ruume sõlmitav leping” ehk kodu -

ukseleping. Koduukseleping Eestis

kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt

on leping, mille puhul majandus- või

kutsetegevuses tegutsev isik teeb

pakkumise tarbijale väljaspool äri -

ruume. Direktiivi eelnõu kohaselt on

koduukselepinguteks ka juhud, kui

tarbija ise pöördub ettevõtja poole

ning kui pelgalt läbirääkimised toi -

muvad väljaspool äriruume. Taoliste

koduukselepingute puhul kehtib ka

direktiivijärgne taganemisõigus 14

päeva jooksul ehk tarbijal jääb õigus

selle aja jooksul taganeda juba telli-

tud või kättesaadud kaubast põh -

just esitamata, saades tagasi kogu

tasutud raha. Paljudel aladel aga

toimuvadki läbirääkimised väljas -

pool äriruume — nt riiete õmblemi -

sed või köögimööbli tellimine, kus

mõõdud võetakse kliendi kodus.

Antud juhul ei pruugi läbirääkimiste

pidamine olla muudmoodi võimalik,

N

Euroopa Komisjonis on koostamisel direktiiv tarbija õiguste kohta.

Põhimõtteliselt on kõik tarbija õigused juba praegu kirjas neljas erinevas

direktiivis, kuid ülevaatamise käigus leiti, et direktiivide koondamine

peaks tooma selgust nii tarbijatele kui ka turul üldisemalt.

Tarbijaõiguste ühtne regulatsioon Euroopa Liidus

Komisjoni ettepanekugasoovitakse koostada ühtne eeskirjade kogum, millega tagataksekogu ühenduse piires tarbijakaitse kõrge tase javõimaldatakse kauplejatelmüüa 27 liikmesriigiselavatele tarbijatelesamadel tingimustel kuinad müüvad kodumaal,näiteks samade tavapärastelepingutingimuste alusel jasamade teabematerjalidega.

KOIDU MÖLDERSONPoliitikakujundamise- ja õigusosakonna jurist


kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik peabki läbirääkimisi

väljaspool äriruume. Võimaldada

tarbijale 14 päevane taganemis -

õigus koos kõigi makstud tasude

tagastamisega just temale eritel-

limusel tehtud kauba eest oleks

kindlasti ebamõistlikult kahjustav

ettevõtjale.

Samuti võib kauglepingute ehk

lepingute, mille puhul pakkumine

tehti ja võeti vastu ühe või mitme

erineva sidevahendi abil, regulat-

sioon direktiivi eelnõus liialt laiaks

minna. Kuna kehtiva regulatsiooni

kohaselt on sidevahendi abil sõlmi-

tava lepingu tunnuseks kasutatav

turustus- või teenindussüsteem,

siis eelnõu kohaselt oleks ka pelgalt

telefoni teel tehtavad pakkumised

samuti rangete „kauglepingute”

regulatsiooni all, sh informatsiooni

jagamise nõuded, mis tuleks siis

tarbijal telefonis ette lugeda.

Seega, vältimaks edaspidi võima-

likke probleeme, peaks ettevõtjatel

soovitama mitte võtta vastu side-

vahendi abil tehtavaid tellimusi.

Selline olukord ei oleks aga kind-

lasti tarbijale mugav ning turul va-

jalik.

Soovitav oleks põhjalik analüüs ka

ülejäänud regulatsiooni ulatuse

osas, näiteks kas taoline tarbija -

kaitse regulatsioon on vajalik muu -

hulgas kinnisvaraga tehtavate

tehingute puhul või eluruumide

üürilepingute puhul — et tarbijale

jääb 14 päevane taganemisõigus,

eelnev kohustuslik informatsiooni

andmine, taganedes põhilepingust

lõpeb ka automaatselt kõrvalleping

ilma igasuguste lisanõueteta tarbi-

jale jms.

Komisjoni ettepanek on lähe-maks tutvumiseks Koja veebile-hel www.koda.ee/?id=1300 ningoodatud on kõik kommentaarid.

issaboni strateegiaga seatud

eesmärki kuulutada 2010.

aastaks 3% EL SKPst teadus- ja

arendustegevusele ei ole saavu-

tatud, see on püsinud 1,85% tase -

mel umbes 10 aastat (ettevõtete

panus moodustab 55%). See oma -

korda tähendab, et koostöö ette -

võtete ja teadusasutuste vahel ei

ole endiselt piisavalt produktiivne,

mis nõrgendab EL positsiooni maa -

ilmaturul, kus samal ajal Hiina

näitab kasvavat tendentsi patendi-

taotluste arvu poolest.

Ettevõtluse ja tööstuse voliniku

Günter Verheugeni sõnul on prob-

leemiks Lissaboni strateegia raken -

damisel olnud erinevate program -

mide ja initsiatiivide rohkus, mille

tulemused on vaieldavad. Teiseks

probleemiks on intellektuaalse

oman di õiguste kaitsmine ning üle-

euroopalise patendi puudumine.

Hans Martens, European Policy

Centre peadirektor arvas aga, et

isegi kui selline patent peaks siiski

jõustuma, ei vasta ta ilmselt glo -

baliseeruva maailma ootustele, kus

intellektuaalse omandi õigused

peak sid olema paindlikumad.

Barroso ülesandeks saab Komisjoni

tõenäoline restruktureerimine või

ülesannete ümberjagamine, kuna

hetkel toimiv killustatud lähene -

mine ei paista olevat piisavalt efek-

tiivne (innovatsiooni erinevate tee -

madega tegeleb hetkel kolm peadi-

rektoraati). Lahenduseks on paku-

tud ka Komis jo ni programmide ja

initsiatiivide suurem sihipärasus.

Ko mis joni hinnangul on võtme teh -

no loo giateks nano- ja mikrotehno -

loogiad, nüüdisaegsed materjalid

(ingl k advanced materials), fo-

toonika ja bio tehnoloogiad. Tule-

vikus on oodata rohkem prog ramme

ja finants initsiatiive, mis on suu-

natud just nendele valdkondadele.

Uue Komisjoni eesmärk on jätku -

suutlik innovatsioon, mis kesken -

dub eelkõige „rohelistele” lahendus -

tele. Seda joont hakkab toetama ka

Euroopa Innovatsiooniakt, mis pre -

si dent Barroso sõnul peaks valmima

2010. aasta kevadeks. Akti ees ku-

juks on olnud nn väikeettevõtluse

akt ning selle kujundamises mängis

olulist rolli ettevõtluse ja tööstuse

peadirektoraat. Akti sisu ja ulatus ei

ole aga seni teada, kuna selle lõplik

variant sõltub uuest Komisjonist.

Innovatsioon on fookuses ka Euroo -

pa Parlamendis, kus 13.–14. oktoob -

ril toimub esimene üle-euroopaline

innovatsiooni tippkohtumine (Euro-

pean Innovation Summit).

L

Tutvustades uue Euroopa Komisjoni prioriteete järgmiseks viieks aastaks

Komisjoni president Jose Manuel Barroso rõhutas innovatsiooni rolli EL majanduses

ning kinnitas, et just innovatsiooni poliitika tõhustamine saab esmaprioriteediks.

Uue Komisjoni prioriteedikssaab innovatsioonipoliitikatõhustamine

Uue Komisjoni eesmärk onjätkusuutlik innovatsioon,mis keskendub eelkõige „rohelistele” lahendustele.Seda joont hakkab toetamaka Euroopa Innovatsiooni-akt, mis presidendi Barrososõnul peaks valmima 2010. aasta kevadeks.

JULIA MALEVPoliitikakujundamise- ja õigusosakonna nõunik

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 200910 Euroopa uudised

ELi vaheprognoos:majanduslangusesttullakse välja, kuid ebakindlus on jätkuvalt suur

Alates teisest kvartalist on majan-

dusolukord märkimisväärselt para-

nenud ning see osutab parematele

kasvuväljavaadetele aasta teisel

poolel, selgub ELi vaheprognoosist.

Kuid, et majandustegevus oli 2008.

aasta lõpus ja 2009. aasta alguses

esialgu oodatust halvem, prognoo -

sitakse nagu ka kevadel, et SKP

väheneb käesoleval aastal tervikuna

4% nii ELis kui ka euroalal. Siiski va -

litseb jätkuvalt ebakindlus ja isegi

kui majandus võib lühiajaliselt oota-

matult elavneda, ei ole majanduse

jätkusuutlik elavnemine veel kindel.

Komisjoni 2009. aastaks prognoosi-

tav inflatsioonitase jääb ka samaks –

0,9% ELis ja 0,4% euroalal. Energia-

ja toiduainehindade varasema järsu

tõusu üldmõju hakkab kaduma, mis-

tõttu hinnad alanevad ning muud

märkimisväärset inflatsioonisurvet

ei ole näha.

Suve jooksul on tingimused muu-

tunud soodsamaks, kuna maailma-

majandus on hakanud stabilisee -

ruma, mis on osaliselt tingitud

aktiiv sest poliitilisest sekkumisest.

Tänu paranenud finantstingi mus -

tele aeglustus ELi SKP langus teises

kvartalis märkimisväärselt võrreldes

eelmise kvartaliga (2009. aasta esi -

mese kvartali 2,4%-lt 0,2%-le). Ar-

vestades varude tsükli pöördepunkti

jõudmist ja usalduse suurenemist

peaaegu kõigis sektorites ja riikides,

on lähiaja väljavaated soodsad.

Euroopa Komisjoniaruanne kritiseeribläbipaistmatuidpangatasusid

Värskest aruandest selgub, et tarbi-

jate jaoks on suurimateks pangan-

dusega seotud probleemideks ras -

kesti arusaadav teave, läbipaist-

matud teenustasud ning ebapiisa -

vad nõustamisteenused. Teisipäeval

avaldatud komisjoni aruande koha -

selt on pangandusturg ELis killus-

tunud ning tarbijad on ilma jäetud

siseturu eelistest.

Uuringu käigus analüüsiti konto -

dega seotud tasusid 224 pangas,

mis moodustab 81% Euroopa Liidu

pangandusturust. Aruandes märgi-

takse, et teenustasude hinnastruk-

tuurid on läbipaistmatud ning

tarbi jad ei saa sageli aru, kui palju

nad pangale maksavad, samuti ei

suuda kolmandik küsitletutest võr-

relda omavahel eri pankade teenus-

tasusid. Kõige väiksem on läbipaist -

vus Austria, Itaalia, Hispaania ja

Prantsusmaa pankades, kus samas

oli pangakonto omamine kõige

kallim. Uuring näitas olulist erine-

vust pangakontodega seotud tee -

nustasude suuruses.

Veel toodi aruandes välja, et elekt -

rooniliselt esitatud teave hindade

kohta on sageli puudulik: ebapiisav

oli see koguni 33 protsendil pan -

kadest. Samuti järeldub uuringust,

et kliendid ei saa finantsteenuste

kohta pii savalt selget teavet ja

nõustamist ning see on peamiseks

takistuseks pangateenuste piiri -

ülese kasutami se puhul.

Aruanne toob probleemina välja ka

klientide vähese valmiduse panka

vahetada. Kontosid viiakse ühest

pangast teise üle harva, möödunud

kahel aastal tegi seda vaid 9 prot-

senti kontoomanikest. Komisjon tõi

välja võrdluse autokindlustusega,

kus tee nuseosutajat vahetati 25

protsendil kindlustusjuhtudest.

Euroopa Komisjoni siseturu volinik

Charlie McCreevy ütles: „Pangandus

tuleb muuta tarbijatele, on selle

eesmärgi täitmine eriti tähtis.”

EL-Jaapani TööstuskoostööKeskus (EU-Japan Centrefor Industrial Cooperation) kutsub 5-päevaseleärialasele koolitusele Jaapanis„Distribution andBusiness Practicesin Japan”

Koolitus toimub 22.—26. veebruaril

2010, kandideerimistähtaeg on 10.

detsember 2009. Koolitus on suu-

natud ettevõtjatele, kes soovivad

omada paremat ettekujutust Jaa-

pani turust ja tarbijaskonnast.

Koolitus võimaldab osavõtjatel

koostada edukas marketingistra-

teegia sisenemaks või laiendamaks

oma tegevust Jaapani turul.

Väike- ja keskettevõtetele on kooli-

tusel osalemine tasuta ning osale-

jad saavad taotleda toetust elamis -

kulude katteks.

Osalemiseks võtke palun ühendust:

Jessica Michelson

E-post: [email protected]

Kaubanduskoda koostöös Raadio Kukuga kutsuvad kuulama saadet

MAJANDUSRUUMkolmapäeviti kell 11.00–12.00,

kordusena kolmapäeva õhtul kell 20.00–21.00

Kuku raadio ja Kaubanduskoja koostöös valmiv saade „Majandusruum” toob kuulajani majanduse aktuaalsed teemad.

Saade on eetris kolmapäeviti kell 11.00−12.00, õhtul kell 20.00−21.00. Saatejuht on Kaileen Mägi.

Saateid on tagantjärele võimalik kuulata ka KUKU raadio arhiivist http://akamai.tehnokratt.net/tehnokratt/arhivaar/majandusruum/.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 2009 11Juhtimisveerg

ere!

Selle kirja üheks põhjuseks on

paari nädala tagune Äripäeva ülli-

tatud rikaste TOP 500.

Mulle endale ei meeldiks, kui keegi

minu raha ikka ja jälle üle loeks.

Aga üks tore asi on selle nimekirja

juures ka — see aitab meenutada,

kuidas keegi esimese miljoni tee-

nis. Kui mõned hapukad juhud kõr-

vale jätta, ühendab selle nimekirja

inimesi kaks joont: korduvad tar-

gad otsused (rõhk sõnal korduvad)

ning võime kõvasti pingutada kui

tarvis.

Teiseks ütleb mu sisetunne, et tä-

navu on kordades kasvanud nende

noorte inimeste hulk, kel firma

juba tiksub või on loomisel. Vaa -

dake kas või tudengite üha kasva-

vat huvi Ajujahi ettevõtluskonkursi

vastu. Viimati oli selline ärilise

ener gia laine ehk üheksakümnen-

date alguses.

Aga ülemäära rõõmustada on vara.

Tõsi, tänastel noortel enesekind-

lust ja keelteoskust jagub. Aga te

teate kõik ju omast kogemusest,

et sellest ei piisa kaugeltki. Eriti,

kui puudub soov pühenduda, oskus

suhteid hoida ja sõna pidada...

Õnneks on meil Eestis mitmeid

häid algatusi, kus targem ja

kogenum algajaid edasi aitab. Meil

on EASi mentoriprogramm, tänu-

väärset tööd teeb Fontes, 20 õn-

nelikku tudengit saavad Ajujahil

hea juhtimiskoolituse.

Aga seda kõike on ikkagi vähe, et

kümned ja sajad tekkivad firma-

hakatised ellu jääksid. Vaja on sel-

list õhkkonda, et algaja ettevõtja

võiks alati minna kellegi kogenuma

juurde, kelle tegutsemisala on

sedavõrd erinev, et nad ei tun -

neks üksteist konkurendina. Need

alustavad ettevõtjad vajavad vade -

reid.

Tõsi, paljudel ettevõtjatel on prae -

gu kiirem kui kunagi varem —

Hugo Osula arendab tagasiostetud

bussifirmat, Rain Lõhmus ehitab

LHVst panka ning Armin Karu kor-

raldab Olympicu tegevust ümber.

Aga paljudel ei ole operatiivjuh-

timist kaela peal, seisud on para -

nemas.

Seetõttu kutsun teid, keda ülal

mainisin ja kõiki teisi kogenud

juhte-ettevõtjaid kaasa mõtlema,

kuidas teha nii, et teie mõtlemis -

võimest ja kogemustest oleks kasu

ka järgmise põlvkonna ettevõtjaile.

Kuidas see täpselt välja võiks näha,

ei oska ma siin ja praegu öelda, see

on arutelu küsimus.

Aga seda on väga vaja, et noorte

stardikiirendus parem oleks. Sest

noored ei tea veel, kui väärtuslikud

on tegelikult võrreldes miljoni või

paa riga need nõuanded, mis õpe ta -

vad sind neid miljoneid teenima — ja

hoidma.

T

Tiina Mõisale, Olari Taalile, Raivo Varele, Indrek Toomele,

Heldur Meeritsale ja paljudele teistele, kel on õnne olnud

ja kes on ise ka tublilt tegutsenud.

Avalik kiri...

TAIVO PAJUJuhtimisajakirja Director peatoimetaja

Õnneks on meil Eestis mitmeid häid algatusi, kus targem ja kogenum algajaidedasi aitab. Meil on EASi mentoriprogramm, tänuväärsettööd teeb Fontes, 20 õnnelikkutudengit saavad Ajujahil heajuhtimiskoolituse. Aga sedakõike on ikkagi vähe, et kümned ja sajad tekkivad firmahakatised ellu jääksid.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 200912 Välisministeerium vastab

ECD eelkäija loodi peale Teist

maailmasõda Euroopa üles -

ehitamiseks antava abi ehk Mar-

shalli plaani koordineerimiseks. Aja

jooksul saavutas organisatsioon

oma praeguse kuju, see tähendab

muutus tunnustatud majandus -

analüüsikeskuseks (Eesti majan-

duse ülevaade ilmus käesoleva

aas ta aprilli lõpus), oluliseks infor-

matsiooni vahetamise paigaks

liikmesriikide ekspertidele ning

suunanäitajaks mitmetes valdkon-

dades, näiteks arengukoostöö alal.

OECD töövormiks on umbes kahesa-

jas komitees ja töörühmas koge-

muste vahetamine ning õnnestu -

miste (aga ka ebaõnnestumiste)

kohta informatsiooni kogumine,

süstematiseerimine ja avalikuks

tegemine, et keegi ei peaks jalg -

ratast leiutama hakkama. Töö tule-

musena sünnivad ülevaated, suu -

nised, juhised ja näidised, mis puu -

dutavad tihti väga kitsast vald-

konda, kuid mida järgitakse maa -

ilmas laialdaselt, ka riikides, mis

OECD-sse ei kuulu. Näiteks põhineb

OECD näidislepingul suurem osa

maailmas sõlmitud topeltmaksus-

tamise vältimise lepingutest (ka

Eesti omad), Eesti siirdehindande

regulatsiooni aluseks on OECD vas-

tavad suunised, EL keskkonnamõju

hindamise direktiiv järgib OECD sel-

leteemalist soovitust jne. OECD liik-

mena saab ka Eesti oma kogemusi

jagada ning osaleda uute suunda -

näitavate dokumentide välja töö-

tamisel.

OECD kohta leiab lisainfot organi -

satsiooni veebilehelt www.oecd.org.

Välisministeeriumi veebilehel on

www.vm.ee eestikeelne kokkuvõte

OECD-st ning ametniku, kelle poole

OECD kohta täpsemat infot sooviv

kodanik peaks pöörduma, kontaktid.

Järgnevalt annan ülevaate kahest

otseselt ettevõtjaid puudutavast

aktist, mis OECD on rahvusvahelise

ettevõtlusmaastiku korrastamiseks

ning kõikidele võrdsete võimaluste

tagamiseks vastu võtnud. Mõlemad

on liitumiseks avatud ka mitte-

OECD liikmesriikidele ning Eesti on

mõlemaga liitunud.

Rahvusvaheliste investeeringute ja hargmaisteettevõtete deklaratsioon

(Deklaratsiooni eestikeelne tekst

asub lehel http://web-static.vm.ee

/static/failid/118/OECDsuunised.pdf.)

Deklaratsioonis on suunised harg -

maistele ettevõtetele ehk hea tava,

mida teises riigis tegutsev ettevõtja

peaks järgima. Peamised soovitused

on järgmised:

Ettevõtja peaks järgima ausaid

äri-, turundus- ja reklaamitavasid;

tegutsema kooskõlas asukoha -

riigi poliitikate ja arengukavadega,

eriti teaduse, tehnika ja kesk kon-

nakaitse valdkondades;

võitlema korruptsiooniga;

avaldama õigeaegselt ja korra -

päraselt ettevõtet puudutavat

teavet;

tagama töötajate õigused ja

kaitse.

Kõik deklaratsiooniga liitunud riigid

on loonud rahvuslikud kontaktpunk-

tid, mille ülesandeks on suuniseid

tutvustada, jälgida nende täitmist

ning vastata ettevõtjate päringu -

tele, mis on seotud suuniste ja

nende rakendamisega konkreetses

riigis. Kontaktpunkti poole saab et-

tevõtja pöörduda ka siis, kui tal

tekib suuniste täitmisel antud riigis

probleeme, näiteks on suuniseid

puudutav seadusandlus segane ja

vastuoluline. Tekkinud küsimuste

lahendamiseks on kontaktpunktil

võimalus kaasata erinevaid part-

nereid ja seeläbi pakkuda arutelu-

võimalust seotud osapoolte vahel

ning leida parimad lahendused vas-

tavalt kehtivale seadusandlusele.

O

2010. aastal plaanitakse Eesti liitumist Majandusliku koostöö- ja arengu

organisatsiooniga (inglise keeles Organisation for Economic Co-operation and Development),

mis on rohkem tuntud ingliskeelsest nimest tuleneva lühendi OECD järgi.

Välisministeerium vastab: Kuidas puudutab OECD ettevõtjaid?

Lühidalt:OECD on tunnustatud ma-jandusanalüüsikeskus, olu -line infovahetuspaik liik -mesriikide ekspertidelening suunanäitaja mit-metes valdkondades.

OECD töövormiks on ca200 komitees ja töörüh-mas kogemuste vaheta-mine ning info kogumine,süstematisee rimine jaavalikuks tege mine. Töötulemusena sün nivad üle-vaated ja ju hi sed, mis puu-dutavad tihti kit sast vald -konda, kuid mida järgitak -se maailmas laialdaselt.

OECD nõuandvates komi-teedes (äri- ja tööstusekonsultatiivkomitee ehkBIAC ja ametühingutekonsultatiivkomitee ehkTUAC) osalevad ettevõtjadja töövõtjad katusorgani -satsioonide kaudu. Eestiesindajaks BIAC-is saabEesti Tööandjate Keskliit.

KAIRI SAARVälisministeeriumi rahvus-vahelise koostöö büroo direktor

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 2009 13Nõuanne

Eesti Rahvuslik Kontaktpunkt asub

administratiivselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonnas.

(Ülejäänud deklaratsiooniga liitu -

nud riikides loodud kontaktpunktid

leiab lingilt http://www.oecd.org/

dataoecd/17/44/1900962.pdf.)

Kui välisriigis tegutseval ettevõtjal

tekib probleem või küsimus, siis

peaks ta eelistatult pöörduma

selles riigis asuva kontaktpunkti

poole.

Rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksuandmise vastu võitlemise konventsioon

(Konventsiooni eestikeelne tekst

asub aadressil https://www.riigi

teataja.ee/ert/act.jsp?id=13145559.)

Korruptsioon kui turgu moonutav

ning ebaeetiline nähtus on tauni-

tav kõikides OECD liikmesriikides.

Kõigis neis on astutud samme

siseriikliku korruptsiooniga võitle -

miseks ning korruptiivse tegevuse

karistamiseks. Täpsem informat-

sioon korruptsioonivastase võit -

luse kohta Eestis on Justiits minis -

teeriumi hallataval lehel www.kor

ruptsioon.ee.

OECD on korruptsioonivastases

võitluses sammu edasi astunud

ning muutnud kriminaalkorras

karistatavaks kuriteoks ka taht-

liku ebakohase rahalise või muu

hüve pakkumise välisriigi ameti-

isikule või kolmandale isikule

eesmärgiga saada ebaseaduslikke

soodustusi.

Kuna Eesti on konventsiooniga lii -

tunud, siis tähendab see seda, et

Eesti ettevõtjat, kes tegutseb

välismaal ja pakub ükskõik millise

välisriigi (ei pea olema teine kon-

ventsiooniga liitunud riik) amet-

nikule altkäemaksu, siis saab seda

ettevõtjat selle eest Eestis krimi-

naalkorras karistada samamoodi,

kui altkäemaksu oleks pakutud

Eesti ametiisikule.

Ettevõtjate osalemine OECD töös

OECD juures tegutsevad äri- ja töös-

tuse konsultatiivkomitee (The Busi-

ness and Industry Advisory Com -

mit tee to the OECD, www.biac.org),

tuntud lühendi BIAC järgi ning

ametühingute konsultatiivkomitee

(Trade Union Advisory Committee

to the OECD, www.tuac.org) ehk

lühendatult TUAC. Mõlemad kon-

sultatiivkomiteed kaasatakse

OECD äri- ning ettevõtlust puudu-

tavate õigusaktide ja suuniste väl-

jatöötamisse ja nende teemade

arutamisse OECD igapäevase töö

käigus. Samuti on konsultatiiv -

komiteedel õigus ning võimalus

juhtida OECD tähelepanu kitsas -

kohtadele, mille lahendamisele

OECD saab kaasa aidata.

Nõuandvates komiteedes osalevad

ettevõtjad ja töövõtjad katusor-

ganisatsioonide kaudu. Eesti esin-

dajaks BIACis saab Eesti Töö -

andjate Keskliit.

oktoobril toimuvad ko-

haliku omavalitsuse vo-

likogu valimised. Eesti Mitte tulun -

dusühistute ja Sihtasutuste Liit

(EMSL) kutsus 2009. aasta kevadel

Eesti erakondi kokku leppima heas

valimistavas, et muuta valimis -

kampaaniaid sisukamaks ja eeti li -

semaks. Valimised on üks viisidest,

kuidas inimesed ühiskonnas toi -

muva üle otsustada saavad ning

aktiivne ja arukas osalemine ühiste

asjade arutamises, otsustamises ja

elluviimises on ka EMSLi ja tuhan-

dete teiste kodanikuühenduste

eesmärk. Kohalikeks valimisteks

käesoleva aasta sügisel on hea vali -

mistava osa vabaühenduste mani-

festist. Vt www.ngo.ee/manifest.

Valimiskampaania rahastamine on läbipaistev

Kõik valimiskampaaniaga seo-

tud kulud rahastatakse üksnes

erakonna, valimisliidu või kan-

didaadi eelarve kaudu, mis ava-

likustatakse pärast valimisi.

Avalikku võimu ei kuritarvitata

Riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutustes mittepoliitilistel

ametikohtadel töötavad isikud

ei osale oma tööajast ühegi

nimekirja või kandidaadi vali -

miskampaanias.

Maksumaksja poolt ülal pee-

tavad meediakanalid peavad

olema võrdsetel tingimustel

kättesaadavad kõigile valimis-

tel osalevatele nimekirjadele ja

üksikkandidaatidele.

Avalikke vahendeid, välja arva -

tud erakondadele riigieelarvest

määratud tegevustoetus, kasu-

tatakse vaid tingimustel, mis

on kättesaadavad ka teistele

valimistel osalevatele nimekir-

jadele ja üksikkandidaatidele.

Valimiskampaania keskendub sisulistele küsimustele

Valimiskampaania teemaringi

määrab ühiskondlik olulisus,

mitte lihtsus ja atraktiivsus.

Hoidutakse valijate hirmu-

tamisest ja äraostmisest ning

rahvusliku, sotsiaalse, rassilise

või muu grupikuuluvuse kaudu

vastuseisu õhutamisest.

Valimisreklaamile eelistatakse

kampaanias kohtumisi vali-

jatega, väitlusi, artikleid ja

vestlussaateid.

Valimislubadused on seotud

valitava esinduskogu päde-

vusega, keskenduvad enam

plaanitavale poliitikale, mitte

mõne konkreetse isiku või grupi

headele või halbadele oma -

dustele.

Rahaliselt hinnatava valimis-

lubaduse puhul tuuakse välja

nende maksumus ja tuluallikas.

Kandidaatide poliitilised vaated ja seisukohad on avalikud

Kandidaadid ei varja oma era -

kondlikku kuuluvust ega polii -

ti lisi vaateid, samuti seotust

eri nevate huvigruppidega.

Valimisnimekirja kantud kandi-

daadid teatavad hiljemalt ak -

tiivse valimisagitatsiooni algu -

seks avalikult, kas nad asuvad

valituks osutumise korral esin-

duskogusse tööle.

Hea valimistava

EESTI RAHVUSLIK KONTAKTPUNKT (OECD Watch)Eesti Vabariigi Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumHarju 11, 15072 TallinnTel: 625 6338Faks: 631 3660E-post: [email protected]

18.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 200914 Sotsiaalne ettevõtlus

olm võimalust,

kuidas:

saada oma ettevõtmistele juur de

ideid ja energiat lühemas plaanis;

tõsta oma kasumlikkust pike-

mas plaanis.

1. Ajujahi äriplaanide konkursil osalevad noored — toeta ja tee koostööd

Sel aastal paneme Ajujahi konkursil

Heateo Sihtasutuse poolt välja eri-

auhinna parimale sotsiaalse ette -

võtluse äriplaanile (www.heategu.ee

/ajujaht). Heategu toetab ühiskond-

like probleemide lahendamist läbi

jätkusuutliku tegevusmudeli. Kui Su

tutvusringkonnas on säravaid noori,

anna palun neile sellest võimalusest

teada!

Taolistes konkurssides peituvad äri -

lised võimalused. Konkursi tingi mu -

sed: meeskonnaliikmetest võivad

rohkem kui 50% olla vanuses üle 35

aasta. Soovitan võtta ühendust üli -

koolide teaduskondadega, koh tuda

aktiivsemate tudengitega, kuulata

ära nende ideed, teha ühine äriplaan.

Ka tulemusteta kohtumistel võib olla

tulemus: võib-olla annad noortele tu -

geva impulsi järg miseks aastaks ning

nad võtavad Sinuga ise ühendust.

2. Toeta noori, kes ilusasti abi küsivad

Noorteorganisatsioonid on ettevõt-

like noorte kasvulavaks. Aktiivsetele

noortele on isegi ühekordsete üri-

tuste jaoks sponsorluse küsimine

võimas veenva suhtlusoskuse ja

müümise kunsti kogemus. Soovitan

taoliste kogemuste omandamist

toetada. Kui suhtlete noortega kor-

rektselt ja toetavalt, saavad nad

jaatava vastuse korral eneseusku

edasiseks, eitava vastuse korral indu

olla edaspidi ette valmistatum ja

veenvam. Tulemused võivad olla

värbamisintervjuudel näha juba

paari-kolme aasta pärast.

Kümme aastat tagasi olin ise noorte -

ühenduse AIESEC liige. Meenub hetk

enne rahvusvahelist konverentsi.

Ootamatult tekkis vajadus hankida

150 kilekotti. Aega oli pool tundi.

Raha meil polnud. Tõmbasin hinge ja

helistasin tollasesse Tartu Emajõe

Konsumisse. Poole tunni pärast olid

meil 150 tasuta kilekotti olemas.

Olen kaupluse juhile siiani tänulik

ühe elu olulisima edukogemuse

andmise eest. Ilma selleta poleks

võib-olla tulnud mitmeid teisi,

„väärikamaid” edukogemusi.

3. Panusta ise mentorina noorte algatustesse

Sotsiaalse ettevõtluse kogemus -

õppe programm SINA (www.sina

noored.ee) toetab üheksa kuu jook-

sul oma esimest projekti ellu viivaid

13-19-aastaseid noori.

Senised men torid kinnitavad, et

noortemeeskondade „käe hoid-

mine” on võimaldanud taasavas-

tada loovust ja entusiasmi asjade

ära tegemises ning andnud juh-

timisele teise perspektiivi.

Elukooli poolt rikkumata ambit-

sioonid, siiras tegutsemistahe ja

värsked ideed — millist ressurssi

ettevõtjana veel tahta? Eelpool

nimetatud kolmes valdkonnas

tegutsedes aitame selle ressursi

arendamisele kaasa.

Ka Heateo Sihtasutus jääb noori

toetama. Tahame viie aasta pärast

näha meie poole oma ideedega

pöördumas kordades rohkem leid-

likke sotsiaalseid ettevõtjaid kui

praegu. Soovid seda toetada?

Palun võta ühendust!

K

Legend jutustab hindamatult väärtuslikust sinilinnust, keda üle terve ilmamaa taga

otsiti. Sinilind ise istus tegelikult kogu aja otsijate endi aias õunapuu otsas.

Vaatame nüüd korraks peeglisse. Kas ka Eesti ettevõtjatena oleme oma Nokiaid

ja muid rahalõhnalisi karvaseid-sulelisi otsides jätnud käeulatuses olevad ressursid

tähelepanuta? Noor põlvkond on meil kesk- ja ülikoolides kogu aeg olemas olnud.

Ideed ja värske tegutsemistahe –Sinu käeulatuses

JAAN APS Heateo Sihtasutus

Noorte ettevõtlikkust ei takista piisava toetuse korral isegi ratastool (fotol kolm osalejat SINA2008/09. aasta programmist).

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 2009 15Innovatsiooniveerg

una selliseid ettevõtteid lei-

dus üllatavalt palju, siis ot-

sustati, et innovaatoreid tõstetakse

esile sektorite kaupa. Innovaro on

nüüdseks sellise hindamisega jär-

jepidevalt tegelenud kuus aastat.

Eesti ettevõtted siiani kahjuks sinna

nimistusse ei ole veel sattunud.

Märk „Uus on IN”

Septembrikuust alates on aga kõigil

uute toodete ja teenuste arendaja-

tel võimalik taotleda märki „Uus on

IN”. See on loodud Innovatsiooni-

aasta tähistamiseks ning mõeldud

tasuta kasutamiseks kõigile uudis-

toodete arendajatele ja turustaja -

tele. Selle abil soovitakse esile tõsta

edukalt ellu viidud uuendusi, et toe -

tada novaatorlikke firmasid, seada

nad teistele eeskujuks ning tuua

innovatsiooni mõiste toodete ja

teenuste kaudu ühiskonna infovälja.

Tarbijate jaoks on tegemist lihtsa ja

selge sõnumiga, mis aitab valikut

teha uue ja innovatiivse kasuks.

Esimese kahe nädalaga laekus üle

50 märgisoovi. Üle poole neist on

seotud e-teenustega, kuid taotle-

jate hulgas on ka uudsete ja leidlike

tarbekaupade tootjaid. Näiteks on

taotlejate hulgas energiasäästmise

seade, lemmiklooma transpordi -

puur, postipaki automaat, kitarri -

õpik koos sinna juurde kuuluva

õpetajaga, valgusrobot, MicroFiber

aknapesukomplekt, vildist ehted,

pakumööbel, seiklusmäng jpm.

Innovatsiooniaasta veebileheküljel

www.in.ee on üleval täpne juhend,

kuidas märki taotleda ning kasu-

tada. Märgi kasutamise taotluse

võib esitada iga organisatsioon, kes

soovib oma uut toodet või teenust

sellega esile tõsta. Märki võib kasu-

tada toote ja organisatsiooniga seo-

tud turunduskommunikatsioonis,

sh veebilehel, pakenditel ja rek -

laamis. Toodete uuenduslikkust ja

sobivust „Uus on IN” märgile hindab

Innovatsiooniaasta projektimees -

kond.

Innovatsiooniaasta 2009 kontekstis

soovitakse esile tõsta uuendusi, mis

muudavad elu paremaks. Elu võib

paremaks muuta, lihtsustades toi -

minguid uue tehnoloogia või kasu-

tusviisi kaudu. Elu võib olla parem

aga ka üsna lihtsal moel — läbi

heade emotsioonide, mis tulevad

uuest maitsest või kaunist pildist.

Innovatsioon on elluviidud uuendus,

seega sobib märgile kandideerima

iga uus toode või teenus.

Kindlasti väärivad märki ka sep -

tembrikuus innovaator 2009 tiitliga

pärjatud Modesat Communications

OÜ teenused ning mitmed teisedki

ettevõtted. Loodame, et märgi abil

on loodud pinnas ka Eesti oma inno -

vatsiooniliidrite kasvulavaks!

Innovaro poolt koostatud innovat-

siooniliidrite nimistus olevatelt

ettevõtetelt on igalt ühelt midagi

õppida ning järgida. Sellest, mida

täpsemalt innovatsiooniliidritelt õp-

pida räägib selleaastasel Innovat-

sioonikonverentsil InnoEstonia ka

üks peaesinejatest, Tim Jones. Kon-

verents toimub 12.–13. novembril

Tallinnas.

K

Innovatsiooniliidrid on mõiste, mille võttis kasutusele rahvusvaheline

konsultatsioonifirma Innovaro (www.innovaro.com), kui hakkas läbi viima

innovatsioonihindamisi erinevates ettevõtetes. Selle mõiste abil sooviti esile

tõsta kõige tublimaid organisatsioone, kus innovatsioonil oli tähtis roll.

Kes on Eesti innovatsiooniliidrid?

Lisainfo „Uus on IN” märgi koh -ta www.in.ee leheküljelt.

PIRET POTISEPPInnovatsiooniaasta partnersuhete juht

Märk „Uus on IN” on loodud Innovatsiooniaasta tähistamiseks ning mõeldudtasuta kasutamiseks kõigile uudistoodete arendajatele ja turustajatele. Tarbija jaoks ontegemist lihtsa ja selge sõnumiga, mis aitab valikut tehauue ja innovatiivse kasuks.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 200916 Koja teenused

nfopäringud ja partneriteotsing Euroopas ja kaugemal Enterprise Europe Network abil

Kaubanduskoda pakub rahvus -

vahelises koostöös praktilisi info- ja

partnerotsinguteenuseid laia geo -

graa flise ulatusega Enterprise

Europe Network (EEN) abil.

Meie pädevusala hõlmab Enterprise

Europe võrgustiku ulatusala (600

erinevat ettevõtluse tugi-organisat-

siooni) Euroopas ning kaugemalgi.

Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele

asuvad meie partnerid ka tänastes

kandidaatriikides ja osades kolman-

dates riikides, mis võimaldab pak ku -

da Eesti ettevõtjale usaldusväär set

informatsiooni nii sihtriikide kui ka

potentsiaalsete partnerite kohta.

Enterprise Europe Network asub

täna järgmistes riikides: Austria,

Armeenia, Belgia, Bulgaaria, Eesti,

Egiptus, Hispaania, Hiina, Holland,

Horvaatia, Island, Iirimaa, Iisrael,

Kreeka, Küpros, Läti, Leedu,

Luksemburg, Malta, Makedoonia,

Montenegro, Norra, Poola, Portugal,

Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia,

Soome, Slovakkia, Sloveenia, Suur -

britannia, Šveits, Süüria, Tšehhi

Vabariik, Taani, Türgi, USA, Ungari,

Tšiili, Vene Föderatsioon.

EEN raames pakutavad teenused

Infopäringud Enterprise EuropeNetwork partnerriikidesse (vt

loetelu eelpool). Infopäringud

võivad puudutada nt huvipak -

kuva siht riigi seadusandlust, ko-

halikke tururegulatsioone, toe -

tusmeet meid vms vajaminevat

ettevõt lusalast informatsiooni.

Välisfirmade koostööpakkumis-tega tutvumine. Lisainfo leiate

Kaubanduskoja Teatajas ning

veebilehelt www.koda.ee � tee -

nused � koostööpakkumised.

Koostööprofiili avaldamine vali-tud sihtriikides. Potentsiaalse

koostööpartneri otsimiseks pa -

kume võimalust avaldada koos -

tööpakkumine EENi koostöö -

pakkumiste andmebaasis, infor-

matsiooni levitatakse EENiga

liitunud riikides või vastavalt eel-

nevale riikide valikule (vt loe -

telu).

Kontaktandmete väljastaminesihtriigi potentsiaalsete partner-ettevõtjate kohta. Peale kliendi

päringu saabumist kaardista -

takse kliendi ootused ja esitakse

partnerotsingu soov sihtriigi

Enterprise Europe Networki esin-

dajale.

Riigihangete infoteenused ja monitooring

Riigihange ehk hankekonkurss kor-

raldatakse asjade, teenuste või ehi-

tustööde ostmiseks — riigiasutuste

või teiste avaliku sektoriga seotud

või finantseeritud asutuste poolt

(riigihangete korraldamise kohustus

on reguleeritud riigihangete seadu -

sega) ning eesmärgiks on välja sel-

gitada soodsaima hinnaga kvali -

teet seim pakkumine. Riigihanke ko-

rraldamise puhul mängib tähtsat

rolli ostetava objekti/ teenuse raha-

line maksumus, mis jaotab riigi-

hanke vastavalt siseriiklikuks või

rahvusvaheliseks riigihankeks. Kõik

Eesti siseriiklikku piirmäära ületavad

riigihanked avaldatakse Eesti Riigi-

hangete Registris https://riigi-

hanked.riik.ee ning rah vusvahelist

piirmäära ületavad riigihanked ka

Euroopa Liidu ühtses riigihangete

andmebaasis TED (Tenders Elec-

tronic Daily) http://ted.europa.eu.

TED andmebaasis avaldavad kohus-

tuslikus korras rahvusvahelist raha -

list piirmäära ületavaid riigihanke -

teated ka kõik teised Euroopa Liidu

liikmesriigid, Euroopa Liidu institut-

sioonid jt.

Koja riigihangete alased infotee nused

Valik riigihankepakkumisi Eu-roopast ja kaugemalt. Avaldatud

teated pärinevad ELi liikmesrii -

kidest (TED andmebaas), NATOst,

Euroopa Kaitseagentuurist ning

Eesti saatkondadest. Infot aval-

dame kliendilehes Teataja ja Koja

kodulehel (www.koda.ee � tee -

nused � valik riigihanketeateid).

Riigihangete monitooringu tee -nus. Individuaalne profiilipõhine

infoteenus, otsingut teostame

spetsiifilise tarkvara abil ning

avaldatud infost teavitame et-

tevõtjat igapäevaselt (või vas-

tavalt avaldamise sagedusele)

saates e-posti teel ülevaatliku

raporti. Info pärineb rahvus -

vahelisi riigihankeid koondavast

andmebaasist TED (kõik ELi

rahvusvahelised hanked), Eesti

Riigihangete Registrist, NATOst

ja Eesti saatkondadest.

Partnerite otsing Kaubanduskoja liikmete hulgast

Pakume taas võimalust leida koos -

tööpartnereid ning uusi kliente teis -

te Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

liik mete hulgast. Teostame pärin -

guid liikmete asukoha, tegevusvald-

konna, töötajate vahemiku või

koostöömaa kohta (infot väljastame

excel-tabelina).

Samuti alustasime Teataja veergu -

del Kaubanduskoja liikmete omava-

heliste koostöö- ja sooduspakku -

miste avaldamist. Koostöösoovi või

sooduspakkumise kohustuslikuks

osaks on tegevusvaldkond, kontakt -

andmed, pakkumise kehtivusaeg

jne. Sooduspakkumise tingimuseks

on selle kehtimine kõigile Kauban-

duskoja liikmetele ning avaldame

ainult Eesti Kaubandus-Tööstuskoja

liikmete pakkumisi.

Konsultatsioonid

Meilt saab:

nõu väliskaubanduse ja tolli -

protse duuride kohta;

nõu Euroopa Liiduga seotud

küsimustes (EL toetusprogram-

mid, poliitikad, seadusandlus

jne);

samuti juriidilist nõu ja abi.

I

Kutsume aktiivselt kasutamameie tasuta partnerotsingu- ja infoteenuseid!

LEA AASAMAAProjektijuht

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 2009 17Koja teenused

esti Kaubandus-Tööstusko da on Rahvusvahelise Kau banduskoja — ICC Business Book store ametlik esindaja

Eestis. Kaubanduskoja kaudu on võimalik tellida erinevaid trükiseid, mis käsitlevad selliseid teemasid nagu

rahvusvaheline pangandus, rahvusvahelise kaubanduse tingimused, rahvusvaheliste vaidluste lahenda mine, võltsin-

gud, erinevate lepin gute mudelid jne. Trükised on ingliskeelsed. Kaubanduskoja liikmele kehtib allahindlus.

Telli mine toimub läbi Kaubandus koja teenuste osakonna e-postiaadressil [email protected]. Allpool on valik trükiseid.

Täisvali kuga on võimalik tutvuda Rahvusvahelise Kaubanduskoja kodulehel www.iccbooks.com.

UCP 600 (ICC Uniform Customsand Practice for Documentary Credits)

Dokumendiakreditiivide

käsitlemise üldtavad

ja –praktika (60 lk).

Hind Kaubnaduskoja

liikmele 341 krooni,

mitteliikmele 386 krooni.

Juba üle 70 aasta on rahvus-

vahelises kaubavahetuses

kasutatud ICC poolt kehtes-

tatud dokumendiakreditiivi

reegleid. UCP 600 on prakti-

line ja lihtsamalt mõistetav

38 reegli kogumik, mis se-

letab dokumendiakreditii-

vide kasutamispõhimõtteid,

kajastades ka põhilisi jurii -

dilisi otsuseid, mis on viima -

se kümne aasta jooksul

kohtu poolt tehtud.

Guide to Export-Import Basics

3. trükk.

Eksport-impordi käsiraamat

(300 lk).

Hind Kaubanduskoja



See olulise tähtsusega käsi -

raamat katab kogu rahvus-

vahelise kaubandustegevuse

tarneahela (müügile ping,

rah vusvahelist transport;

agendi-, distribuutori-, frant -

siisile pingud ja e-kauban-

dus).

ICC Model Commercial Agency Contract

2. trükk.

(68 lk + CD-ROM).

Agendilepingu näidis.

Hind Kaubanduskoja


mitte liikmele 1261 krooni.

Kaubandusagendi lepingu

sõlmi misel puuduvad üht -

sed reeglid, seega osapoo -

led peavad tuginema kohali -

kule seadusandlusele, mis

erineb riigiti ning ei võta

arvesse lepingu rahvusva-

helist iseloomu. ICC poolt

väljatöötatud mudel hõlmab

nii väliskaubanduses kehti-

vaid tava sid kui ka kohaliku

seadusandluse tunnustatud

põhimõtteid.

ICC Model International Sale Contract

Rahvusvaheline

müügileping (64 lk).

Hind Kaubanduskoja liik-

mele 1115 krooni, mitteliik-

mele 1261 krooni.

Rahvusvaheline müügile -

ping on aega kokku hoid-

vaks abimeheks kaupmees -

tele, importijatele, juristi -

dele ja kõikidele teistele, kes

on seotud tähtsamate rah -

vusvaheliste tehingutega.

Näidisleping on koos kõlas

rahvusvahelise konvent -

sioo niga ja samas on võima-

lik teda kohaldada ka vasta -

va riigi seadusandlusega.

ICC Model Distributorship Contract Sole Importer-Distributor

2. trükk.

Distributsioonileping

(40 lk + CD-ROM).

Hind Kaubanduskoja



ICC on rahvusvahelise kau -

bandusega koostanud näi -

dis lepingu, mis annab üht -

seid juhiseid rahvusvahelise

kaubandusega tegelevatele

edasimüüjatele ja on abiks

lepingute koostamisel.

E

Kaubanduskojast saab tellida Rahvusvahelise Kaubanduskoja trükised

Lisainfo ja tellimine:HAILI KAPSITeenuste osakonna nõunikTel: 604 0078E-post: [email protected]

Kokkuvõte 24. septembril toimunud Kaubanduskoja Pärnu esinduse ja

Swedbanki Lääne-Eesti piirkonna „Majandusteemalisest pärastlõunast”.

� Artikli algus on esikaanel.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 200918 Tagasivaade

angad on senisest konserva -

tiivsemad, varasemad inves -

tee rimisvaldkonnad ei ole enam

atrak tiivsed. Usaldusväärsuse juu -

res mängib suurt rolli see, et Eestit

vaadatakse maana teiste Kesk-Ida

Euroopa riikide hulgas ja õhus on

Balti riikide devalveerimisootused.

Eurole üleminek lõpetaks devalvee -

rimisjutud ja annaks väga tugeva

usaldusväärsuse signaali välisinves -

toritele. Varblase sõnul on vajalikud

värsked mõtted olemasoleva ärimu -

deli muutmisest ja uute ideedega

äride alustamine, teadmiste baasi ja

meeskondade laiendamine. Viimase

puhul on vajalik kaasata erineva

tausta ja tehnoloogiaalaste tead-

mistega partnereid. Vajalik on leida

uusi turgusid nt endised liiduvaba -

rii gid, Araabiamaad. Vanadel turgu -

del tuleb leida uued nišid, kuna

Aasia potentsiaal on tohutu ja me

peame leidma eristumisvõimaluse.

Urmas Varblane peab oluliseks

koos töö arendamist erinevate vald-

kondade kokkupuutekohtades, sest

just seal tekivad sageli uuendused.

Sarnaste valdkondadega ettevõtetel

on terve rida ühiseid piiranguid —

nad vajavad sageli sarnaseid teh -

noloogiaid, kuid vajalikud tead-

mised asuvad väljaspool seda

konkreetset tööstusharu või ma-

jandussektorit. Tema hinnangul

tagab ettevõtte pikaajalise edu

rahvusvahelistumine ja innovat-

sioon. Siseturule orienteeritus on

lühiajaline võimalus — välisturg on

peamine võimalus, aga seal konku -

reerides on vaja palju enam koos -

tööd ettevõtete vahel (stratee gi -

lised partnerlused, haruliitude te -

gevus) ja toetust riigilt (turu-eelsed

vahendid).

Antud olukorras on ometi ka midagi

head. Tekib uuesti konkurents eri -

nevate pakkujate vahel. Ärimudelid

peavad olema läbimõeldud, sest

kõik ei lähe enam automaatselt

müügiks. Tekib tugev surve õppi -

miseks — turgude, juhtimismude -

lite, tehnoloogiate osas. Kauba ja

teenuse kvaliteet on taas oluline.

Kulueelis osaliselt taastub ja atrak-

tiivsus välismaiste turistide jaoks

paraneb. Kasutada on väga suured

EL struktuurifondide rahalised va-

hendid. Ettevõtted vajavad juhte,

kes tunnevad maailmaturu nõud-

lust, kohandavad ja kasutavad

uusi tehnoloogiaid, oskavad juhtida

organisatsiooni muutustes ja on või -

melised pidevalt ise õppima ja käivi-

tama õppimisprotsessi ette võttes.

Maris Lauri rääkis majanduse hetke-

seisust ja prognoosidest. Tema hin-

nangul on olukord majanduses sta-

biliseerunud, kuid kas põhi on käes,

seda saame teada alles hiljem. Sta-

biliseerumisest annab märku eks -

pordi ja kindlustunde kasv, paremad

uudised välismaalt ja väsimus hal-

badest uudistest. Samas me ei tea,

kas korrektsioon tootmisvõimsuses

hindades kvaliteedis on olnud piisav.

Lauri väidab, et kindlasti ei tähenda

võimalik paranemine üldist kasvu,

vaid tarbijakulutuste nõrgenemine

jätkub, kuna töötus kasvab ja toe-

tuspaketid lõpevad.

Konkurents on tihe ja kulude oh-

jamise vajadus välismaal tõstab ku-

lueelise väärtust ja Eesti on siiski

endiselt suhteliselt odava tootmise

maa. Majapidamiste finantsseis

võib nõrgeneda, mis toob kaasa pes-

simismi kasvu. Seega hakatakse

veelgi enam kulusid kokku hoidma

ning ostud ei kasva. Pole oste, pole

tööd. Sotsiaalsete probleemide kas-

vades on riigil vaja rohkem raha ku-

lutada sotsiaalabile, töötutoetus -

tele. Just seetõttu ei saagi majan-

duse kosumine alata siseturust,

vaid ikkagi väljast.

Maris Lauri sõnul on tänaseks et-

tevõtetes toimunud palju muutusi.

Mull on suuresti tühjaks lastud: lao-

seisud on normaliseerunud, liigne

tööjõud on suures osas vabastatud,

ülemaksmine lõpetatud ja ümber -

korraldused tootmises tehtud. Käes

on läbikukkujate selgumise aeg ja

võimalik pankrottide ja ülevõtmiste

kasv. Lauri hinnangul on pangad

valmis endiselt laenama, kuid 2006-

2007. aasta laenutingimusi enam ei

tule.

Rein Malm kinnitas samuti eelkõne -

lejate sõnu, et edusoovi korral ei saa

ekspordist üle ega ümber. Tema

sõnul on eestlaste suurim probleem

kesine suhtlemisoskus, keelebar-

jäär, vähene ettevalmistus ja sageli

ka nõrk müügitöö. Malm soovitab

sihtturu tundmaõppimiseks koge-

mus tega spetsialist appi võtta.

Kuigi iga maa on erinev, siis reeglina

ootab muu maailm avatust, sõbra-

likkust, huvi tundmist nende vastu,

samuti ka Eesti tutvustamist.

Rein Malm väidab, et tootja peab

tundma oma lõppklienti, sest ainult

siis saab ta toota seda, mida tege-

likult vajatakse! Samuti on ülioluline

tootele väärtuse lisamine, olgu sel -

leks tootekujundus/disain või mõni

muu ekstra. Ülioluline on tema hin-

nangul kasutada ära ka e-äri või-

malused. Kui seda hästi teha, siis

töötab teie kodulehekülg 24 tundi

ettevõtte edu heaks.

P

KATI KRASSPärnu esinduse projektijuht

Jalad põhjas — kriisi tulemusel konkurentsivõimelisem majandus

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 2009 19Teated

Saksamaa Majandus- ja Tehnoloogiaministeeriumi toetusel korraldab

Brücke Osteuropa e.V. tehniliste teenuste pakkujatele ja innovaatilistele

ettevõtetele 12.–15. oktoobrini 2009 ettevõtlusreisi Eestisse ja Lätti. Eesti-

Saksa ühiskonverents peetakse Tallinnas 13. oktoobril. Kohtumine toimub

kell 9.30–14.00 Nordic Hotel Forumis (Viru väljak 3, Tallinn).

Saksa delegatsiooni kuuluvad 17 ettevõtte esindajad järgmistest tegevusvaldkondadest:

energiamajandus,

keskkonnatehnika,

vesiehitus,

transpordi infrastruktuuri ehitus,

masina- ja seadmetööstus,

puistematerjalide käitlusseadmed,

elektrotehnilised seadmed,

konsultatsiooniteenused.

Saksa ettevõtete profiilide lühikirjeldused:Brücke Osteuropa e.V. (lisainfo: www.bruecke-osteuropa.de)

Majandus- ja tehnoloogiakoostöö edendamine Ida-Euroopa riikide ja

Hiinaga.

fillpack GmbH & Co. KG (lisainfo: www.fillpack.de)

Konstrueerib ja valmistab individuaalseid täitmis- ja pakkimisseadmeid

toiduaine- ning kosmeetikatööstusele. Koostöösoov: Toiduainete ja kos-

meetikatoodete tootjad ning pudelisse, purki, topsi, karpi jne pakendajad.

Fuchs Ingenieurbüro für Verkehrsbau

Projekteerimisbüroo, mis tegeleb teede- ja raudtee-ehituse, ehitus -

tehnika ning raudteeliikluse rajatiste turvatehnikaga. Ekspertiisid ja

analüüsid raudteerajatistele ning teedele. Koostöösoov: Samadel tege-

vusaladel tegutsevad projekteerimisbürood või liiklusinfrastruktuuri

ettevõtted.

H. Holzapfel GmbH & Co KG

Arendab ja toodab innovaatilisi tooteid suruõhuseadmete, -tarvikute,

töökodade suruõhuteenuste ning keevitamis- ja jootmistehnika vald-

konnas. Koostöösoov: Otsib müüjaid või edasimüüjaid, kellel oleks juba

väljakujunenud suhted tööstuse, naftakompaniide, lõpptootjate ja teiste

kohalike turustussüsteemidega, kes nende tooteportfelli Baltikumi turul

professionaalselt esindaksid ja müüksid. Töökodade suruõhuteenuste

jaoks otsitakse sellel tegevusalal müüjat, kellel oleks ligipääs nafta -

kompaniidele või bensiinijaamade varustajatele.

Luther Beratender Ingenieur (LBI)

Nõustamine elektrijaamade/kaugkütte katlamajade uusrajatiste pro-

jekteerimisel ning ümberehitus, moderniseerimine ja kohandamine vas-

tavalt ELi seadustele. Koostöösoov: Projekteerimisbürood. Elektrijaa-

made ning rafineerimistehaste operaatorid.

Hölscher Wasserbau GmbH (lisainfo: www.hoelscher-wasserbau.de)

Valdkonnad: drenaaž, põhjavee taseme ajutine alandamine ehituspro-

jektide ajaks; keskkonnatehnika, põhjavee töötlemine, saastatud pin-

nase puhastamine; jäätmetehnoloogia; gaasikontrolli- ja nõrgvee -

seadmete ehitamine prügilatesse; kaevude ehitamine, veevarustus,

geotermiline energia. Koostöösoov: Ehitusfirmad: infrastruktuuri-,

allmaa-, spetsialiseeritud tsiviil-, tunneli-, torujuhtmete, reoveepuhas -

tite, prügilate ehitus. Ettevõtted, kes teevad puurimisi uuringute

eesmärgil ja ehitusmaa uuringuid (geotehnika). Projekteerimis-/

inseneribürood, kes tegelevad põhjaveega, olemasolevate prügilate

sulgemisega või ehitusplatsidega (geotehnika).

Schirmer-Consult

Juhtimiskonsultatsioonid.

Schnell Zündstrahlmotoren AG & Co. KG (lisainfo: www.schnellmotor.de)

Toodab soojuse ja elektri lokaaljaamu 40–340 kW elektrijuhtmetega bio-

gaasi-, prügilagaasi-, reoveegaasi- ja kaevandusgaasi seadmetele.

Koostöösoov: Otsitakse partnerit turustamise ja teeninduse jaoks.

Technologiezentrum Fördergesellschaft mbH

(lisainfo: www.technologiezentrum.de)

Majandust toetav organisatsioon, mis tegeleb sõltumatu ja edule orien-

teeritud konsultatsioonifirmana aastast 1991. Toetab ettevõtteid nende

asutamisel ja on juhiks oma ettevõtte loomisel. Koostöösoov: Taastuv -

energia ettevõtted ja asutused. Informatsiooni ja kommunikatsiooni

tehnoloogia ettevõtted ning asutused. Plasmatehnoloogia ettevõtted ja

asutused.

Trapo AG (lisainfo: www.trapo.de)

Arendab ja toodab nii konveiertehnika detaile ja kompleksseid

täisautomaatseid transpordiseadmeid kui ka terveid transpordisead-

mete ahelaid.

Varolux Technik Gerätebau GmbH (lisainfo: www.varolux.com)

Valjuhääldiside/optiliste signaalseadmete arendamine, tootmine, tu-

rustamine ja teenindus hooldusasutustele, eelkõige vanadekodudele,

toetatud elamist pakkuvatele asutustele ja haiglatele.

Traporol GmbH

Tootevalik: silindrilised ja koonilised lintkonveieri rullikud, gravitat-

siooniga; silindrilised ja koonilised lintkonveieri rullikud, ajamiga; omni-

wheel’id; erirullikud; trumlid; lintkonveieri siinid ja liistud; tarvikud.

Koostöösoov: Seadmetööstuse tootjad (puistematerjalide käitlus -

seadmed, masinaehitus, trükkimine, paber, meditsiin, puit).

Lisainfo ja registreerumine: www.eastbridge.de/Tallinn • Osavõtt on tasuta.

Eesti-Saksa ühiskonverents 13. oktoobril Nordic Hotel Forumis

Soome äripartnerina — mina Sulle, Sina mulle15. oktoobril Kaubanduskojas (Toom-Kooli 17, Tallinn)

15. oktoobril toimub Kaubanduskojas juba viiendat korda seminar Soome äripartnerina. Seminari

mode raator on Valdar Liive, EAS Helsingi esindaja.

12.30–13.15 Registreerimine, kohv

13.15–13.20 Seminari avamine — Siim Raie, Kaubanduskoja peadirektor

13.20–13.30 Soome Vabariigi suursaadiku tervitus —

Jaakko Kalela, Soome Vabariigi suursaadik Eestis

13.30–13.50 Saatkonna kaudu Soome klientideni —

Kristi Karelsohn, Eesti Suursaatkond Helsingis

13.50–14.25 Ühiselt uutele turgudele —

Heiki Pant ja Marja-Liisa Kruusimäe, EAS ning Mikael Orkomies, Excedea

14.25–14.50 Helsinki Exhibition and Convention Centre — Highlights in 2010 —

Jussi Kivikari, The Finnish Fair Corporation (ettekanne on ingliskeelne)

14.50–15.20 Kohvipaus

15.20–15.50 Ettevõte Soome? Kust saada nõu ja abi ettevõtte rajamisel Soome? —Toivo Utso, YritysHelsinki

15.50–16.15 Juriidilisi näpunäiteid Soome turule sisenemiseks —Kalle Pedak, Advokaadibüroo Hedman Partners

16.15–16.40 See tuntud ja tundmatu soomlane ehk kuidas naabritega hakkama saada —

Kaja Saksakulm Tampere, Jyväskylä Ülikool

16.40–17.10 Kas üksi või kahekümnekesi, kogemusi Soome Elamumessilt —Henri Enniste, Seve Ehitus

17.10–17.20 Kokkuvõtted ja seminari lõpetamine

17.30–19.00 Vastuvõtt Soome suursaatkonnas, Kohtu 4, Tallinn

Täpsema informatsiooni programmi kohta leiate Kaubanduskoja veebilehelt: www.koda.ee sündmuste

kalendrist. Osavõtutasu Kaubanduskoja liikmetele 300 krooni, mitteliikmetele 450 krooni (hindadele

lisandub käibemaks). NB! Registreerimine kuni 12. oktoobrini või kohtade lõppemiseni.

Seminar

„Uuest töölepinguseadusest raamatupidajatele”30. oktoobril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu

esindus korraldab 6. oktoobril kell

10.30–14.30 Kau banduskojas (Toom-

Kooli 17, Tallinn) seminari uuest

töölepinguseadusest, mis on suu-

natud raamatupidajatele. Lektor on

Regina Valge Baker Tilly Baltics OÜst.

Seminari teemadTöötasu: uus keskmise töötasu

arvutamise kord; töötasult maks -

tavad maksud ja maksed ning

nende korrektne ka jastamine

töölepingus; töötaja ja tööandja

vastutus maksukohustuste täit-

mata jätmise korral.

Uus haigushüvitiste maksmise

kord.

Muudatused kogumispensioni

regulatsioonis.

Uut töölähetuste valdkonnas.

Töö ja puhkus: puhkuserahade ar-

vestus; uus õppepuhkuste regu-

latsioon; töö ja puhkuse ühilda -

mine; muud puhkused (rasedus-

ja sünnituspuhkus, lapsehooldus-

puhkus, täiendav puhkus jmt).

Ülevaade uuemast kohtuprak-

tikast.

Osalustasu on liikmetele 600 krooni,

mitteliikmetele 1200 krooni (hinda -

dele lisandub käibemaks). Hinnas

sisalduvad materjalid, lõuna ja

koh vipausid.

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 200920 Teated

Lisainfo ja registreerimine: TOOMAS HANSSONTel: 744 2196E-post: [email protected] Lisainfo ja registreerimine: EVA MARAN • Tel: 5645 1639 • E-post: [email protected]


Kutsume taas osalema Elmia allhankemessil!10.–13. novembril Jönköpingis, Rootsis

Allhankemess Elmia Subcontractor (www.elmia.se/subcontractor) on

Põhja-Euroopa suurim omalaadne mess, mis hõlmab masina-, metalli-,

plastmassitööstust, elektroonikat jpm. Sellel aastal osalevad Eesti

ettevõtjad messil ühisstendiga juba üheteistkümnendat korda.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda organiseerib ühisstendi B-hallis stendil

B03:18, mille suuruseks on 73,5 m². Koostöös oma pikaajaliste part-

neritega pakume kompaktset paketti, et ettevõtjal oleks võimalikult

mugav ja soodne messil osaleda.

2009. aastal messil osalemise tingimused:

esialgne hind 40 000 krooni, lisanduvad reisikulud;

osaleja ei tohi olla maksuvõlglane või maksuvõlg

peab olema ajatatud.

Lisainfo ja registreerimine: EVA MARANTel: 5645 1639 • E-post: [email protected]

Seminar

„Sihtturg — Ukraina”26. novembril Kaubanduskojas

26. novembril kell 10.30–14.30 toimub Kaubanduskojas (Toom-Kooli17, Tallinn) järjekordne sihturuseminar Ukrainast. Seminari korraldabEesti Välisministeerium koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga.Üritust toetavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Eesti ÄriAssotsiatsioon Ukrainas (EBAU). Päevajuht on Margus Solnson,Eesti Välisministeeriumi lauaülem.

10.30 Avasõnad10.32 Poliitiline olukord Ukrainas

Jaan Hein, Eesti Vabariigi suursaadik Ukrainas Pavlo Kirjakov, Ukraina suursaadik Eestis

10.50 Ukraina majanduspoliitiline olukord, Kiievi kommunaal-majanduse olukorrast Rostislav Karandeejev, Ukraina spordi- ja pereasjadeaseminister

11.05 Vastavushindamise küsimused — muudatused sertifitseerimise korra osas Ukraina Standardiameti esindaja

11.20 Muudatused tollikorralduses — tariifid, lõivudUkraina saatkonna esindaja

11.30 Uued ärivaldkonnad Ukrainas — info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, taastuvenergia

11.45 Kohvipaus 12.15 Eesti ärist Ukrainas — riigi võimalused ettevõtete

ja ettevõtjate toetamiselDenis Priimägi, EASi esinduse direktor UkrainasMargus Solnson, lauaülem, Eesti Välisministeerium

12.40 Eesti Äri Assotsiatsiooni (EBAU) presentatsioon EBAU esimees või juhatuse liige

12.50 Ettevõtete töökogemustest Ukrainas 13.40 Küsimused saalile ja seminari lõpetamine14.00 Lõuna

Osavõtutasu on 300 krooni (hinnale lisandub käibemaks). Hinnassisalduvad koolitusmaterjalid ning lõuna ja koh vipausid. Palumeseminarile eelnevalt registreeruda!

Lisainfo ja registreerimine: VIIVE RAIDTel: 604 0080 E-post: [email protected]

MARGUS SOLNSONTel: 637 7217 • GSM: 5370 0300E-post: [email protected]

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 200922 Teated

Lisainfo ja registreerimine: KATI KRASS • Tel: 443 0989 • E-post: [email protected]

Heli Raidve loengusari

„Põhjalikult uuest töölepinguseadusest”Hotellis Dzingel (Männiku tee 89, Tallinn)

15. oktoober kell 10.00-16.00 1. päev — Töölepingu sõlmimine, muutmine, töötegemisest keeldumine 22. oktoober kell 10.00-16.00 2. päev — Töö- ja puhkeaeg, töötasu, puhkus29. oktoober kell 10.00-16.00 3. päev — Töölepingu ülesütlemine, varaline vastutus, üleminekuaeg

1. juulist jõustus uus töölepinguseadus, veel juuni lõpul tegi Riigikogu seadusesse viimased parandused. Praeguseks on praktikas ilmnenud esimesed uue seaduse rakendamisega seotud probleemid. Paljud Kaubanduskoja liikmed on avaldanud soovisaada põhjalikumat teavet uuest töölepinguseadusest ja sellega seonduvatest aktuaalsetest küsimustest. Seetõttu korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koos -töös Heli Raidve Tööõigusabiga kolmepäevase loengutsükli „Põhjalikult uuest töölepin-guseadusest“. Lektor on Heli Raidve.

1. päev: töölepingu seaduse olemus enne ja nüüd, töölepingu koht eraõiguses,töölepingu sõlmimine, tähtajaline tööleping; hea usu ja mõistlikkuse põhimõte,hoolsuskohustus, töötaja teavitamine töötingimustest, töötaja teavitaminetöötingimustest erijuhtudel (ärisaladus, konkurentsikeeld, koolituskokkulepe, varalinevastutus), töölepingu muud kokkuleppelised tingimused (summeeritud tööaeg,valveaeg, puhkusetasu maksmine), töölepingu muutmine, sh tööandja ühepoolnetöölepingu muutmine, töölepingu peatumine vs töö tegemisest keeldumine, töötajaseadusest tulenevad täiendavad õigused töösuhtes, tööandja kohustused töösuhtes.2. päev: tööaeg, puhkeaeg, valveaeg, vaba aeg; töö- ja puhkeaja regulatsioon ja piirnormid, täistööaeg, osaline tööaeg, summeeritud tööaeg, õhtutöö, ületunnitöö;tööaja muutmine; palk vs töötasu; õhtutöö, öötöö, ületunnitöö, valveaja tasusta-mine; tasustamine eritingimustes (n-ö tööseisak, hädavajadus, hinna alandamine);tasaarvestuse alused; puhkuse andmine uue töölepingu seaduse alusel, puhkuse ar-vestamine ja aegumine, üleminek kalendriaastapõhisele puhkuste arvestamisele,2010. kalendriaasta kui puhkuste tasaarvelduse aasta 3. päev: töölepingu lõppemine, ülesütlemine; korraline vs erakorraline ülesütle mine;töölepingu lõppemine surmaga, tähtaja möödumisel (erisus n-ö vanade lepin gutega),lõpetamine kokkuleppel; töölepingu ülesütlemine töötaja poolt, korraline ja erakor-raline ülesütlemine, enda isikust tulenevatel ja tööandjast tulenevatel põhjustel;töölepingu ülesütlemine tööandja poolt, töötaja isikust ja tööandja majanduslikestpõhjustest tulenevatel põhjustel; ülesütlemise kord, tingimused ja tähtajad; poolte õigused ja kohustused töölepingu lõpetamisel, nõuete sissenõutavus, n-ö lõpparvetasumine; töölepingu ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtajad ning õigus -vastase ülesütlemise tagajärjed; varaline vastutus, süüline vastutus vs süüst sõl-tumata vastutus, mis saab n-ö vanadest töölepingutest?

Osavõtutasu ühel koolituspäeval on Kaubanduskoja liikmetele 950 krooni, mitteliik-metele 1900 krooni. Osalemistasu kõigil kolmel loengupäeval on Kaubanduskoja liik-metele 2600 krooni, mitteliikmetele 5200 krooni. Hinnas sisalduvad loengumaterjalid,lõuna ja kohvipaus (hindadele lisandub käibemaks).

Tallinna ettevõtluspäeva raames läbiviidav seminar

„Väliskaubanduserahastamine”8. oktoobril Kaubanduskojas

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Tallinna Ette -võtlusamet kutsuvad 8. oktoobril osalemaTallinna ettevõtluspäeva raames toimuval semi naril, kus käsitletakse erinevaid rahas-tamise võimalusi nii ettevõtetele, kes jubategelevad väliskaubandusega kui ka neile, kesalles alustavad selle valdkonnaga. Põhiesine-jad on oma valdkonna spetsialistid EASist, KredEx-ist, SEB Pangast. Neid toetavad ette -kannete ja praktiliste näidetega kauba vahetu -sest kolmandate riikidega ja ette võtete part -nerotsingu erinevatest võimalustest EestiKaubandus-Tööstuskoja spetsialistid.

Käsitletavad teemad

Euroopa Liidu ettevõtete kaubavahetuskolmandate riikidega

EAS eksporditoetused

KredEx´i väliskaubanduse tugimeetmed

Väliskaubanduse rahastamise võimalused SEB Panga näitel

Praktilised partnerotsinguteenused läbiKaubanduskoja juures asuva Enterprise Europe Network´i

Osalemine on tasuta, kuid nõuab kindlasti eel -regist reerumist!

Lisainfo ja registreerimine: MARJU MÄNNIKTel: 604 0079E-post: [email protected]


Messikoolitus:

„Tulemuslik messiturundus –töö enne messi, messi ajal ja pärast messi!”

Seminarid toimuvad:

13. oktoobril kell 9.00–17.00 Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Toom-Kooli 17 (vene keeles)1. detsembril kell 9.00–17.00 Tartus Raadimõisa hotellis, Mõisavärava 1 (eesti keeles)2. detsembril kell 9.00–17.00 Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, Toom-Kooli 17 (eesti keeles)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda korraldab koolituse koostöös EttevõtluseArendamise Sihtasutusega. Koolituste korraldamist rahastab EASi Tead-miste ja oskuste arenguprogrammi raames Euroopa Sotsiaalfond.Tooteid ja teenuseid ning nende omadusi peab klientidele järjest rohkem jatäpsemalt selgitama, kuna valik, mis turule jõuab, on väga mitmekesine jamuudab otsuse langetamise kliendile raskeks. Üha tiheneva konkurentsitingimustes hakkavad äris järjest enam tähtsust omama isiklikud suhted. Janende arendamiseks pole paremat kohta, kui messid või näitused, kus onvõimalik suhelda ja otsest kontakti saavutada potentsiaalse või ammuseäripartneriga. Et messil osalemine oleks edukas, vastaks ettevõtte ootusteleja tagaks tehtava investeeringu tasuvuse, tuleb kindlasti pikalt ja põhjalikultplaneerida messil osalemist, realiseerida messil püstitatud eesmärgid ningteha sihikindlalt järeltööd saadud kontaktidega pärast messi. Antud kooli-tuse käigus antakse põhjalik ülevaade kõikidest etappidest ning jagataksekasulikke näpunäiteid.

Seminari teemad:Konkurentsieelis, sihtturg, messi valikMessi ettevalmistus: eesmärgid, messiboksi planeerimine, meeskond,eelarve, logistika, ühisstendid, kliendisuhted, messiturundusMessiboksis: messiboksis osalemine, töökorraldus, suhtlemineJäreltöö pärast messi: tulemuste analüüs, edasised sammud

Messikoolitused viib läbi Jakob Saks, kes on pikaajalise praktilise koge-musega eksportöör, tunnustatud koolitaja ja konsultant. Viimase 6 aastajooksul on ta organiseerinud erinevatele ettevõtjatele messistende 2-4rahvusvahelisel messil aastas (sh Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika). Tal on 11aastat ekspordijuhtimise kogemust (sh 5 aastat väljaspool Eestit töötades)ning magistrikraad Copenhagen Business School’ist.

Koolituse osalustasu on 300 krooni (hind sisaldab käibemaksu).

Lisainfo ja registreerimine: LIIS LEHESALU • Tel: 604 0081 • E-post: [email protected]

20. oktoobril toimub Koja Jõhvi esinduses infotund

„Teadmistest tehnosiirdeni — Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt Virumaa ettevõtetele pakutavad koostööprojektid janende rahastamise võimalused”

Kaubanduskoja Jõhvi esindus koostöös Tallinna Tehnika kõrg -

kooliga korraldavad 20. oktoobril Jõhvis (Pargi 27, esimese

korruse saal) kell 10.00–12.00 infotunni, kus tutvustatakse Viru-

maa ettevõtetele Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt pakutavaid

koostööprojekte ja nende rahastamise võimalusi.

Osalema on oodatud firmad, kes on huvitatud oma tegevust

toetavate ja konkurentsivõimet suurendavate rakendus tea -

duslike uuringute teostamisest, konsultatsioonidest, nõusta -

mist ja täienduskoolitusest. Osalemine on tasuta, kuid palume

kindlasti eelnevalt regist reeruda!

Töötukassa teabepäev tööandjatele21. oktoobril Jõhvis

21. oktoobril toimub Jõhvis Töötukassa teabepäev tööandjatele,

et tutvustada oma võimalusi tööandjate toetamiseks. Samuti

leiab käsitlust töölepingute kollektiivset ülesütlemist ja

töölepinguseadust puudutav. Palume teabepäevale regist -

reerida 14. oktoobriks!

Lisainfo ja registreerimine: AHTO TISLERTel: 5332 5220E-post: [email protected]

Lisainfo ja registreerimine: MARGUS ILMJÄRVTel: 337 4950E-post: [email protected]

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 200924 Liikmelt liikmele

Nüüd on Teil võimalus leida koos tööpartnereid ning uusi kliente teiste Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete hulgast, samuti saate soovikorral teha liikmesette võte tele oma toodete või teenuste sooduspakkumisi. Huvi korral palun saatke oma koostöösoov või sooduspakku -mine e-posti aadressile [email protected]. Koostöösoov või sooduspakkumine peab sisaldama järg misi andmeid: sooduspakkumist/koos -töösoovi, tegevusvaldkonda, firma nime, kontaktandmeid, aadressi, telefoninumbrit, e-postiaadressi, kontaktisiku andmeid ningpakkumise kehti vusaega. Sooduspakkumise tingimuseks on selle kehti mine kõi gile Kaubanduskoja liikmetele. NB! Avaldame ainultEesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmete pakkumisi. Lugege koostööpakkumisi nüüd ka Kaubanduskoja veebilehel Teenused – Koostöö-pakkumised ja info – Liikmelt liikmele aadressil http://www.koda.ee/?id=46026.

Lisainfo: KADRI LIIMAL • Tel: 523 6146 • E-post: [email protected]

ADVOKAADIBÜROO RAUDSEPP & COAdvokaadibüroo Raudsepp & Co on tsiviil- jahaldusõiguse valdkonnas õigusteenust osutavettevõte. Pakume oma klientidele kvaliteetset,asjatundlikku ja komplektset õigusteenust, mishõlmab nii nõustamist ettevõtete igapäevasetegevusega seotud küsimustes (äriõigus, lepin-guõigus), vajalike õigusdokumentide koosta -mist kui ka esindamist õiguslike probleemidegaseotud läbirääkimistes, kohtu – ja vahekoh-tumenetluses ning suhtlemist riigi- ja kohalikuomavalitsuse asutustega erinevate haldus -õiguslike teemadega seonduvalt (sh esindusvaide- ja halduskohtumenetluses). Osutameteenust nii äriühingutele kui ka eraisikutele. Advokaadibüroo Raudsepp & Co pakub kõigileEesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetele õigus-teenust järgmistel soodustingimustel: teenusteosutamisel 20% allahindlust tavahinnast; püsi-teenuse lepingu sõlmimisel kolmel esimeselkuul 1 tunni ulatuses tasuta õigusteenust. Käesolev pakkumine kehtib 31. oktoobrini.Teenuse saamiseks palume saata e-kiri aadres-sil [email protected] (märgusõnaks „Koja soo -duspakkumine”), vastame hiljemalt kahe töö -päeva jooksul. Lisainfo: Tel: 611 6270www.raudsepp.ee

VSV BALTIC CONNECTION OÜIlus kingitus eesti kunstivaramust! Eesti 20. sajandi tuntuim ja silmapaistvaim graafik onEduard Wiiralt. Viibides neliteist aastat eemalkodumaast, tegi Eduard Wiiralt endale ja Eestilenime rahvusvahelises graafikas. Wiiralti töödelon omalaadne aura, mille annab elu- ja kunsti -kogemustest küllastunud vaimne tagamaa.Meil on võimalus välja pakkuda koostöös Eesti

Kunstimuuseumiga Wiiralti reprosid ehtsastportselanist tassidel kenas kinkekarbis. Kokkuon valikus neli erinevat teost („Lapsed”, „Lamavtiiger”, „Bajadeerid”, „Absindijoojad”). Wiiraltireprodega portselantassid kinkekarbis on igatimeeldejääv kingitus ja samas ka osake Eestittutvustavast kunstist. Idamaa kalendri kohaselton järgmine aasta saabumas tiigri aasta. Wiiralti „Lamav tiiger“ on igati tähenduslik ningilus kingitus, millega saab üllatada kõige tore -damal moel. Võtke kindlasti ühendust jatoetame koos eesti kunsti! Lisainfo: VSV Baltic Connection OÜPaadi 14a–49, Tallinn 10151Keyt Väliste Tel: 661 6920E-post: [email protected].

ABIPRINT OÜLugupeetud firmajuht! Olete te kokku lugenud,kui palju teie firma aastas erinevate materjalideprintimisele kulutab? Seda summat on võima-lik vähendada, ilma et see kvaliteeti kuigivõrdmõjutaks. Abiprint OÜ pakub Kaubanduskoja liikmetele allahindlust –44% printerikassettidetäitmisele ja laiaformaadilise väljatrükile.Pakkumine kehtib kuni 31.11.2009. Lisaks sel-lele pakume kõigile uutele klientidele tulevikus12% püsisoodustust. Meie firma loosungiks jajuhtmõtteks on maksimaalne kvaliteet. Praegukasutab meie teenuseid üle 500 Eesti, Läti jaSoome juriidilise isiku. Aitame Teil rõõmugatrükikulusid vähendada ja oleme valmis tegemaTeile personaalse pakkumise. Lisainfo:Jevgeni NemeržitskiTel: 676 6466 • 5551 9767E-post: [email protected]

KARELL ARSTIKESKUSKarell Arstikeskus on Eesti üks suuremaidhaiglaväliseid tervishoiuteenuseid osutavaid eraettevõtteid. Arstikeskus on keskendunuderiarstiabi ning töötervishoiu teenuste osu-tamisele, kuid pakume ka üldarstiabi-, manu-aalmeditsiini- ja diagnostikateenuseid.Töötervishoid on teenus, mida pakume meie arstikeskustes Tallinnas ja Tartus. Annamekõigile Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liikmetelevõimaluse kontrollida oma tervislikku seisunditja selle raames läbida ühtlasi ka Eesti Vabariigiseadustega ettevõtetele kohustuslikuks muu -detud töötajate tervisekontroll. Aitame ka läbiviia töökeskkonna riskianalüüsi, mõõdistamisija koolitusi. Kõigile Eesti Kaubandus-Tööstus -koja liikmetele pakume: töötervishoiu teenustsoodushinnaga -20%; gripivastane vaktsinee -rimine -10%. Pakkumine kehtib kuni 31.12.2009.Teie ettevõttele sobivat pakkumist küsige e-postiaadressil [email protected] juba täna.Lisainfo: Maiu Helmeste Tel: 534 13 398 E-post: [email protected]

AS EEK-TRADEAS Eek-Trade otsib koostööpartnereid. Ette -võtte tegevusaladeks on kompaktplaadi ja lami naadi müük ning kattematerjali pressimineja toote töötlemine. AS Eek-Trade on 100% Eestikapitalil põhinev mööblidetaile ja aknalaudutootev ettevõte, mis on spetsialiseerunud ak-nalaudade, töötasapindade ning mööblide-tailide tootmisele. 2004. aastal omistatiette võttele ISO 9001:2000 kvaliteedisertifikaat.Lisainfo: Edgar ÜbnerTel: 5341 2294 • E-post: [email protected]

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 2009 25Riigihanketeated • Koostööpakkumised

Riigihanketeated:

SoomeOstetakse leivatooteid, värskeid

valikpagaritooteid ja kooke.

Pakkumiste esitamise tähtaeg

12.10.2009. Kood 2554 Ostetakse pealisrõivaid. Pak-

kumiste esitamise tähtaeg on

16.11.2009. Kood 2555 Ostetakse puitu. Pakkumiste

esitamise tähtaeg 8.10.2009.

Kood 2556

RootsiOtsitakse värvimistööde teos -

tajat. Pakkumiste esitamise

tähtaeg 3.11.2009. Kood 2557 Otsitakse kapitaalremondi- ja

renoveerimistööde teostajat.


3.11.2009. Kood 2558 Ostetakse piimatooteid. Pakku-

miste esitamise tähtaeg on

12.11.2009. Kood 2559 Ostetakse mööblit. Pakkumiste

esitamise tähtaeg on 3.11.2009.

Kood 2560 Ostetakse majaehitusmaterja -

le. Pakkumiste esitamise täht -

aeg 2.11.2009. Kood 2561 Ostetakse veepaake, -mahu teid.

Pakkumiste esitamise täht aeg

9.11.2009. Kood 2562Ostetakse rõivaid. Pakkumiste

esitamise tähtaeg on 3.11.2009.

Kood 2563

NorraOstetakse mööblit ja muud

varustust postkontoritesse.

Pakkumiste tähtaeg 14.10.2009.

Kood 2564Ostetakse jäätme- ja prügikon-

teinereid ning -kaste. Pakku-

miste esitamise tähtaeg on

11.11.2009. Kood 2565 Ostetakse plastist ja paberist

tooteid (kilekotid, salvrätid jm).


16.10.2009. Kood 2566

LätiOstetakse lasteaiamööblit.


28.10.2009. Kood 2567

LeeduOstetakse erinevaid kütuseid.


17.11.2009. Kood 2568 Ostetakse erinevaid toiduaineid

(piimatooted, lihatooted, kül-

mu tatud kala, puuviljad, köögi-

viljad, kuivained, imikutoit jne).

Pakkumiste esitamise täht aeg

10.11.2009. Kood 2569 Eelteade: ostetakse ravimeid.

Kood 2570

AustriaOstetakse meditsiiniseadmeid,

farmaatsiatooted ja isikuhool -

dus tooted. Pakkumiste esita-

mise tähtaeg 5.11.2009.

Kood 2571Ostetakse kontorimööblit. Pak -

kumiste esitamise tähtaeg on

5.10.2009. Kood 2572

GruusiaOstetakse jahutajaid ja soojus-

vaheteid. Pakkumiste esitamise

tähtaeg 12.10.2009. Kood 2573 Otsitakse uue raudteejaama

ehitajat. Pakkumiste esitamise

tähtaeg 22.10.2009. Kood 2574

Taani firma otsib puidust ratas -

kärude tootjat.

Kood 2009-09-28-002Leedu maiustuste ja šokolaadi-

tootja otsib vahendajat.

Kood 2009-09-24-022Poola erinevate klaasist akvaa -

riu mite ning nende lisatarvi -

kute tootja otsib esindajat ja

pakub ühtlasi allhanketeenust.

Kood 2009-09-24-017Poola akna- ja uksetootja otsib

äripartnerit.

Kood 2009-09-24-002Saksa meretranspordiettevõte

pakub täisteenust omas vald-

konnas.

Kood 2009-09-24-007Ungari ettevõte, kooritud küüs-

laugu ja jahvatatud paprika

maitseainete tootja ja vahen-

daja, otsib vahendajaid ja pakub

allhanke võimalust.

Kood 2009-09-21-008Poola ettevõte, mis tegeleb heli -

tõkete ning muu helikindluse ja

ventilatsiooniga seonduvaga ruu -

mi sisustuses, otsib vahendajat.

Kood 2009-09-21-006Leedu ettevõte, mis vahendab

puidutooteid (parketilauad, vär -

vitud lauad), otsib edasimüüjat.

Kood 2009-09-18-022Põhja-Saksamaal asuv ettevõ te,

mis on spetsialiseerunud ärila-

henduste pakkumistele kiir me -

ditsiini valdkonnas (emergency

medical services), otsib edasi -

müüjat teistes Euroopa riikides.

Kood 2009-09-17-014Läti mineraalvee tootja otsib

edasimüüjat.

Kood 2009-09-17-024Ungari teeremondiettevõte ot -

sib allhanketööde võimalusi

(vana eemaldatud asfaldi üm-

bertöötlemine uuskasutuseks

kohapeal).

Kood 2009-09-14-046

Läti kodumööbli tootja otsib

allhanketööde võimalusi.

Kood 2009-09-14-023Läti ettevõte, mis vahendab

Ameerikas toodetud mikrotur-

biine (30kW kuni 1MW), otsib

koostööpartnerit.

Kood 2009-09-28-003. Rumeenia rõivaste ja jalanõude

hulgimüüja otsib kontakte vas-

tastikuseks koostööks Euroo pas.

Kood 2009-09-14-033Vene gaasiboilerite varustust

müüv ettevõte pakub vahen-

dusteenust.

Kood 2009-09-02-015Iiri plastikelementide tootja

soo vib ümbertöötlemise ees -

märgi l kokku osta polüpro peeni

ülejääke.

Kood 2009-08-17-006Valgevene ettevõte otsib inves -

torit Minskisse rajatava kau -

bandus keskuse projektile.

Kood 2009-09-28-001

Koostööpakkumised:

Vaata kõiki kehtivaid hanke -teateid Koja veebileheltwww.koda.ee � teenused �

valik riigihanke teateid.

Vaata lisainfot Koja tasutapartnerotsingu tee nus test jakoostööpakkumiste loeteluveebilehelt www.koda.ee �

teenused � koostööpakku-mised ja infoteenused (üle-vaade partnerotsingu tee nus-test) � viimased koostöö-pakkumised (loetelu pakku-mistest).

Täpsem info:ANNIKA METSALA

Tel: 604 0091E-post: [email protected]

Täpsem info:LEA AASAMAA

Tel: 604 0090E-post: [email protected]

Kaubanduskoja TEATAJA, kolmapäev, 7. oktoober 200926 Juubilarid

KaubanduskodaEesti Kaubandus-Tööstuskoda • Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn Tel: 604 0060 • Faks: 604 0061 • E-post: [email protected] • www.koda.ee

Teenuste osakond Tel: 604 0077 • konsultatsioon • päritolusertifikaadid • ATA-Carnet • tollikonsultatsioonid

Tel: 604 0080 • äridelegatsioonid • messid • kontaktpäevad

Tel: 604 0081 • Kölni messid • Tel: 604 0082 • Stockholmi messid

Tel: 604 0082 • koostööpakkumised • raamatukogu

Poliitikakujundamise- ja õigusosakond Tel: 604 0060 • konsultatsioon • majanduspoliitiline tegevus

Turundus- ja liikmesuhete osakond Tel: 604 0089 • liikmeks astumine • liikmesuhted • avalikud suhted • Tel: 604 0085

Teataja toimetus • toimetaja Kadri Liimal • Tel: 523 6146 • E-post: [email protected]

Raamatupidamine Tel: 604 0067

Kaubanduskoja Tartu esindus Pikk tn 14, 51013 Tartu • Tel: 744 2196

Kaubanduskoja Pärnu esindus Ringi 35, 80010 Pärnu • Tel: 443 0989

Kaubanduskoja Kuressaare esindus Tallinna 16, 93811 Kuressaare • Tel: 452 4757

Kaubanduskoja Jõhvi esindus Pargi 27-203, 41537 Jõhvi • Tel: 337 4950

Õnnitleme oktoobrikuu juubilare!

90TALLINNA ÜLIKOOLliige alates 2007

65STANDARD ASliige alates 1948

60SKANSKA EMV ASliige alates 1995

40ISTERM OÜliige alates 1996

35VÕRU SOOJUS ASliige alates 2001

20ADVOKAADIBÜROO HETA ASliige alates 1998

BITEST TuÜliige alates 2000

ESTINGER OÜliige alates 1997

SELF II OÜliige alates 2000

TELGER OÜliige alates 2002

ÕIGUSBÜROO ARMIT OÜliige alates 1999

15AARE RAIGI ADVOKAADIBÜROO OÜliige alates 2005

BALTEM ASliige alates 2001

BREKKE BALTI OÜliige alates 1999

EKSTRÖM EESTI ASliige alates 2003

IV PLUSS ASliige alates 1996

KIVILIIV OÜliige alates 1999

KRIMELTE OÜliige alates 1996

LEIPURIEN TUKKU ASliige alates 1998

METOS ASliige alates 2000

NEOMEL OÜliige alates 1999

SALVETE ASliige alates 2001

UUSVENTO OÜliige alates 2005

10AJ TOOTED ASliige alates 1997

ALDARONDO OÜliige alates 2007

C. STEINWEG TALLINN ASliige alates 2004

DESINTEGRAATOR TOOTMISE OÜliige alates 2004

EKOL OÜliige alates 2005

ERITRADE KODUKAUBAD OÜliige alates 2007

ESTMOR SERVICE TRANSIIT OÜliige alates 2005

EUROVENTEST OÜliige alates 2007

KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OÜliige alates 2002

LINKOBALT OÜliige alates 2004

MARFIN PANK EESTI ASliige alates 2000

PENTELLA OÜliige alates 2000

SANDESE HALDUSTEENUSTE OÜliige alates 2008

SIR AUTORENT OÜliige alates 2003

TRANS-BOOL OÜliige alates 2008

VIRAITO OÜliige alates 2005

VKG TRANSPORT ASliige alates 2004

Documents

Teataja 17_2009