Hanna-Maria Põldma

Tegevusterapeut, tase 6

MA (Eripedagoog-nõustaja erialal)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Terapeutiline keskkond ja terapeutiline tegevus

erilisele lapsele

Ettekanne prezis

https://prezi.com/an26a0ezfofc/inimese-

fuusilise-ja-psuuhilise-seisundi-mojutamine-

eesmargi/

Tegevusteraapia

Inimese füüsilise ja psüühilise seisundi

mõjutamine eesmärgipäraselt valitud

tegevuste kaudu, et aidata saavutada

parimat võimalikku toimetulekutaset

igapäevaelus vajalike tegevuste sooritamisel.

(Kutsestandard).

Tegevusteraapia protsess

- Tegevusvõime hindamine

- Teraapia planeerimine/ eesmärkide seadmine

- Teraapia läbiviimine

- Tegevusvõime uuesti hindamine

- Teraapia lõpetamine

Inimene – Keskkond – TegevusTegevusvõime kujunemine

LAPS/NOORUK

Unikaalne olevus

Erinevad rollid

Füüsiline seisund

Psüühiline seisund

Eelistused, teadmised

Sotsiaalsed oskused

Inimene- Keskkond- TegevusTegevusvõime kujunemine

?

Närvisüsteemi roll lapse käitumises

Sensoorse informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja sobiva vastuse andmine.

Sensoorsed süsteemid:

- Kuulmine

- Maitsmine

- Haistmine

- Nägemine

- Puutetundlikkus

- Tasakaal

- Propriotseptsioon

Sensoorse informatsiooni töötlus

Sensoorse informatsiooni töötluse häire (Miller jt 2007)

Sensoorse informatsiooni töötluse häire

Sensoorse Sensoorikapõhine Sensoorne eristamise

modulatsiooni häire motoorne häire häire

(Sensory Modulation (Sensory- Based (Sensory Discrimination

Disorder) Motor Disorder) Disorder)

Sensoorne Sensoorne Sensoorika Düspraksia Kehaasendi häired Auditiivne

ülitundlikkus alatundlikkus otsimine Taktiilne

Vestibulaarne

Propriotseptiivne

Visuaalne

Haistmine

Maitsmine

Joonis 1. Lucy Jane Milleri jt (2007) loodud mudel sensoorse integratsiooni häire

mõistmiseks

Sensoorse informatsiooni töötluse häire Sensoorne ülitundlikkus

- Laps, kes on sensoorselt ülitundlik, reageerib

negatiivselt sensoorsele informatsioonile, mis on

teistele inimestele kahjutu või mitteärritav (Dunn

2000, 35).

- Laps on ülitundlik kergele või mitteoodatud

puudutusele, kõrgele ja sagedasele häälele,

visuaalsele stiimulile või kindlale maitsele või

lõhnale. (Arnwine, 2005, 14.)

https://www.youtube.com/watch?v=plPNhooUUuc

Sensoorse informatsiooni töötluse häireSensoorne alatundlikkus

- Kesknärvisüsteemil vähenenud võime

sensoorset informatsiooni töödelda ja sellele

sobivalt vastata.

- Lapsed ei märka asju, mida teised märkavad

kergesti. Tegevustes osalemiseks vajavad

lapsed tugevat sensoorset sisendit.

- Lapsed tunduvad teiste lastega võrreldes

hajameelsed.

(Miller jt, 2007, Delaney, 2008, 5.)

Sensoorse informatsiooni töötluse häireSensoorika otsimine

- Kesknärvisüsteem vajab tavalisest rohkem ja

intensiivsemat stimulatsiooni.

- Lapsed vajavad pidevalt intensiivseid

tegevusi, nagu näiteks hüppamine ja

jooksmine. Nad on pidevas liikumises,

impulsiivsed ning võivad olla tegevustes

lohakad ja sotsiaalselt mitteaktsepteeritud.

(Miller jt 2007, Kranowitz 2005.)

Sensoorse informatsiooni töötluse häire

Düspraksia on tahtlike liigutuste sooritamise häire,

mille korral on raske ette kujutada, planeerida või

teostada uusi, mittetuttavaid tegevusi (Parham, Fazio

2007, 118).

Kehaasendi häirete korral võib olla raskusi säilitada

tasakaalu, stabiliseerida keha motoorsete ülesannete

sooritamisel ja roteerida kehatüve.

Sensoorse eristamise häire korral on keeruline vahet

teha sensoorse informatsiooni sarnasustel ja

erinevustel. (Miller jt, 2007, Kranowitz 2005.)

Sekkumine

Sekkumise eesmärk on:

igapäevaelus parim võimalik toimetulekutase

Laps on võimeline:

- sooritama enesehooldus-, õppe-, mängu- ja

vabaajategevusi

- looma ja säilitama sotsiaalseid suheteid

Sekkumine

Täiustub lapse võime töödelda ja

organiseerida sensoorset informatsiooni.

Lapsel on kohane (adaptive response)

reageerimine sensoorsele informatsioonile

Õpetatakse sobivaid toimetulekustrateegiaid

Paranevad füüsilised ja emotsionaalsed

reaktsioonid sensoorsele informatsioonile

Terapeutiline keskkond

Terapeutiline keskkondTerapeut/ spetsialist

- Kompetentsus (erialased teadmised ja oskused)

- Eetilisus

- Siirus

- Huvi

Enese kasutamise oskus (therapeutic use of self)

Terapeutilised viisid:

• eestseisev (advocating)

• koostöötav

• julgustav

• empaatiline

• instrueeriv/juhendav

• probleemi lahendav

(Renee R. Taylor, PhD, 2008)

Loodus kui teraapiakeskkond

Looduskeskkond pakub erinevaid võimalusi.

Looduses viibimisel toimuvad organismis

füsioloogilised muutused.

„Biofiilia hüpotees“ (Edward O. Wilson), mille

järgi inimeste ja teiste elusolendite vahel on

tahtmatu (instinctive) side.

Loodus kui teraapiakeskkond

Pakub sensoorset stimulatsiooni

Objektiivne kui ka subjektiivne komponent

Meelteaed Metsamõisa talus

Erinevate uurimuste tulemused on näidanud, et:

- loodus ja taimed aitavad taastada ja tasakaalustada tervist

- looduses viibimine ja looduse vaatlemine tekitab

positiivseid tundeid (Midden, 2003, Hartig, 2003)

- nii taimedega tegelemine kui ka looduses jalutamine

mõjub ärevust ja stressi vähendavalt (Rodiek, 2002)

- looduses viibimine vähendab erivajadustega laste

agressiivsust (Etherinton, 2012)

Terapeutilised tegevused

- on lapsele sobivalt väljakutsuvad ja meeldivad

- toetavad lapse sisemist motivatsiooni

- tagavad edukogemuse ja tõstavad enesehinnangut

- on lapsele tähenduslikud

- vastavad lapse vajadustele

- on eesmärgipärased

- võimaldavad kognitiivset, sotsiaalset, emotsionaalset ja füüsilist arengut

Terapeutilised tegevused looduses

Sensoorse ülitundlikkuse korral soovitatakse

teha korduvaid visiite aias (alates kevadest),

et olla valmis sensoorseteks muutusteks.

Erinevate maitsetaimede kasvatamine ja

nende söömine võimaldab õppida kohanema

erinevate maitsete ja lõhnadega

Korduvad tegevused nagu näiteks

kaevamine aitavad vähendada agressiivsust

Terapeutilised tegevused looduses

- Mulla ja taimedega tegelemine aitab

vähendada taktiilset ülitundlikkust

- Taimede istutamine ja nende kasvamise

jälgimine võimaldab lapsel kogeda saavutust ja

edu

- Võimaldavad sotsialiseerumist ja

koostööoskuste arendamist

- Arendavad loovust

Kasutatud kirjandus

Arnwine, B. (2005). Starting Sensory Integration Therapy. United States of America: Future

Horizons.

Haller, R.L., Kramer, C.L. (2006). Horticultural Therapy Methods: Making Connections in Health

Care, Human Service, and Community Programs. CRC Press.

Delaney, T. (2008). The Sensory Processing Disorder. Answer Book. Practical Answers to the

Top 250 Questions Parents Ask. Illinois: Sourcebooks, Inc.

Dunn, W. (2000). Best practice occupational therapy in community service with children and

families. United States of America: Slack Incorpotated.

Parham, L., D. Fazio, L.S. (2007). Play in Occupational Therapy. (2nd Edition). United

States of America: Mosby.Taylor, R. R. (2008). The Intentional Relationship. Occupational

therapy and Use of Self. Philadelphia: Davis Company.

Miller, L., J., Anzalone, M., E., Lane, S., J., Cermak, S., A., Osten, E., T. (2007). Concept

Evolution in Sensory Integration: A Proposed Nosology for Diagnosis. The American Journal of

Occupational Therapy. Volume 61, Number 2 March/April.

Rodiek, S. (2002). Influence of an outdoor garden on mood and stress in older persons.

Kranowitz, S. C. (2005). The out of sync child. Recognizing and coping with sensory processing

disorder. United States of America: Penguin Group.