Tööjõud ettevõtete innovaatilisust,

konkurentsivõimet ja tootlikkust

määrava tegurina Jaan Masso

Tartu Ülikool, majandusteaduskond

E-mail: jaan.masso@ut.e

Ettekanne Tallinnas Tartu Ülikooli Tallinna esinduses

majandusakadeemia raames, 9. veebruar 2016

Ülevaade uuringutest • Mida uurime? Uurib ekspordiga seotud teadmiste

ülekannet ja teadmiste ülekannet välismaistest kodumaistesse ettevõtetesse läbi tööjõu mobiilsuse. – Kas eelneva ekspordikogemusega kõrgepalgaliste töötajate

palkamine parandab ettevõtte ekspordiedukust?

– Kas palgates välisettevõtetes töötanud inimesi kasvab kodumaiste ettevõtete tootlikkus?

• Kuidas? Detailsed ettevõtte-töötaja ja ettevõtte-turu taseme ekspordiandmed Eestist; kvantitatiivne analüüs

• Põhilised tulemused – Oluline töötajate regiooni-spetsiifilise ekspordikogemuse roll. Mõju

suurus on võrreldav ekspordieelse tootlikkuse suurusega.

– Kodumaiste ettevõtete tootlikkus ja palgad kasvavad töötajate palkamisega välisosalusega ettevõtetest

Artiklid

• Masso, J., Rõigas, K., Vahter, P. (2015), “Foreign Market Experience,

Learning by Hiring and Firm Export Performance”, Review of World

Economics, Vol. 151, Issue 4, pp. 659-686.

• Masso, J., Vahter, P. (2016), “Knowledge Transfer from Multinationals

through Labour Mobility: Learning from Export Experience”,

avaldamata.

• Masso, J.; Eamets, R.; Mõtsmees, P.; Philips, K. (2012a). The Impact

of Interfirm Labor Mobility on Innovation: Evidence from Job Search

Portal Data. Carayannis, Elias; Varblane, Urmas; Roolaht, Tõnu

(Toim.). Innovation Systems in Small Catching-Up Economies: New

Perspectives on Practice and Policy (297 - 321).Springer-Verlag

Tööjõu mobiilsus

ja innovatsioon (1)

• Tööjõu mobiilsus: tööturuseisundite vahel (sh. töökohalt-töökohale), ametialane mobiilsus, töökohtade loomine ja sulgemine

• Innovatsioon: uue toote või tootmisprotsessi rakendamine praktikas (erinevus leiutamisest: toote või protsessi idee esmane aset-leidmine)

• Innovatsioon vajab erinevaid sisendeid: kulutused, inimesed, olemasolev teadmine erinevatest allikatest, koostöö

• Töötajate mobiilsus kui üks kõige olulisemaid teadmiste ülekandumise kanaleid (Arrow 1962, Stephan 1996)

– Teadmised on sageli seotud töötajatega: vaikiv teadmine (tacit knowledge), cf kodifitseeritud teadmine (explicit knowledge) (Lenzi 2006): nt jalgrattaga sõitmine, mingi keele rääkimine vms.

– Töökohalt-töökohale liikumine on väga sagedane innovaatilistes majandusharudes (Pacelli et al. 2008)

– Töökohtade arvutiseerimine ja seotud organisatsioonilised muutused on suurendanud nõudlust töötajate inimkapitali järele (Autor et al. 2003; Bresnahan et al. 2001), ja tinginud suuremaid töötajate voogusid ettevõtete vahel (Cappelli, 1999).

– Bhide (1994): 71% kõige kiiremini kasvavatest USA ettevõtetest replikeerisid või modifitseerisid töötajate eelmisest töökohast pärit ideed

– Otseste välisinvesteeringute mõjud: töötajate liikumine välisosalusega ettevõtetest kodumaistesse ettevõtetesse

Tööjõu mobiilsus

ja innovatsioon (2) • Dahl (2002): Taanis töökohta vahetanud inseneride

palgad kasvasid kiiremini

• Moen (2005): Norra masinaehituses teadus-

arendustegevuse intensiivsetes ettevõtetes tehniline

personal teenib alguses suhteliselt madalaid palju,

hiljem palgapreemiat akumuleeritud teadmiste eest

• Almeida and Kogut (1999), patendiandmed pooljuhtide

tööstuses: kõrge mobiilsus Silicon Valleys – Kalifornia

seadused piiravad konkurentsikeelu kasutamist

• Seos on ka vastupidine – innovatsioon põhjustab

mobiilsust – loov hävitamine (creative destruction) –

Austria majandusteadlane Joseph Schumpeter

Eri ametialadel töötajate arvu

dünaamika USA-s Töökohtade kadumine 2002 Varem Aasta

Raudteetöölised 111,000 2,076,000 1920

Sepad * 238,000 1910

Telefoni operaatorid 119,000 421,000 1970

Põllumajandustöölised 716,000 11,533,000 1910

Töökohtade loomine 2002 Varem Aasta

Õhusõidukite piloodid ja mehaanikud255,000 0 1900

Insenerid 2,028,000 38,000 1900

Elektrikud 882,000 * 1900

Veebihaldurid 500,000 0 1990

Eksport ja tööjõu mobiilsus • Eksportimisega alustamist mõjutavaid tegureid uurinud

kirjandus on rõhutanud uputatud kulude (sunk cost) rolli exporting

• Enese-selektsioon (Melitz 2003, Melitz and Ottaviano 2008, etc.): ainult kõige tootlikumad ettevõtted suudavad katta eksportimise alustamisega seotud uputatud kulud. Tavaline tulemus empiirilises kirjanduses (e.g. Bernard and Jensen 1999; Wagner 2007, 2011).

• Investeeringud enne eksportimisega alustamist tootlikkuse tõstmiseks, samas tootlikkus võib kasvada tänu eksportimisele - learning-to-export (e.g. Molina and Muendler 2013, López 2009).

• Eksportimisega seotud uputatud kulud on turu-spetsiifilised (Eaton et al. 2011, Moxnes 2010)

• Vähem uuritud võimalus ekspordiga seotud uputatud kulude katmiseks: tööjõu mobiilsus ja välisturuga seotud teadmiste ülekandumine (nt. Mion and Opromolla 2014)

Kirjandus: tööjõu mobiilsus ja teadmiste

ülekanne

Seotud kirjanduse tööjõu mobiilsuse ja teadmiste ülekandumise

seostest

• Ekspordi ülekandeefektid eksportööride olemasolust (Aitken et

al. 1997, Barrios et al. 2003, Bernard and Jensen 2004, Koenig et al.

2009). Tulemused pole ühesed, sageli vähe tõendusmaterjali

ülekandeefektide olemasolust.

• Tööjõu mobiilsus ja tootlikkus:

– Mobiilsus kõrge-tootlikkusega ettevõtetest (Stoyanov ja Zubanov 2012)

– Tehnikute ja oskustega töötajate mobiilsus (Parrotta and Pozzoli 2012)

– Töötajate mobiilsus multi-natsionaalsetest ettevõtetest (Görg and Strobl

2005, Balsvik 2011)

• Tööjõu (eriti juhtide) mobiilsus ja ekspordiotsused: olulised

seosed Mion and Opromolla (2014), Hiller (2013), Sala and Yalcin

(2014), Minondo (2011).

Andmed • Sobitatud töötajate-tööandjate andmed 3 andmestikku

ühendades:

– Statistikaameti ettevõtte-toote-sihtturu ekspordi ja impordi

andmed (ettevõtte-tase)

– Eesti Äriregistri Ettevõtete andmed- majandusaasta aruanded

(ettevõtte-tasand)

– Maksu- ja Tolliameti andmed töötajate sotsiaalmaksu kohta

(indiviidi tasandil), Jaanuar-Detsember, 2006-2012

– Andmebaasid ühendatud ettevõtete registrikoodide alusel,

aastad 2007-2011

• Töötajate mobiilsus – muutus põhitöökohas, mõõdetud muutusena

jaanuarust- jaanuarisse

• Juhid ja spetsialistid – pole andmeid ametialade kohta,

lähendame palgajaotuse ülemise 10% või 20% töötajatega antud

aastal ja 3-numbrilises harus. Motiveerimine: suur palkade

ebavõrdsus, juhid teenivad suhteliselt palju võrreldes teiste

ametialadega

Andmed (2)

• Ekspordikogemus - omamaks ekspordikogemust (mingi toote

või turu osas), töötajad peavad olema eelnevalt töötanud

ettevõttes, mis eksportis (mingit toodet mingile turule)

• Näide ekspordikogemuse arvutamise kohta

Vahetas

töökohta

Töötaja Aasta Ettevõte

Ettevõte

ekspordib

Makstud

sotsiaalmaks

jaanuaris

Inimene

töötab

Ekspordikogemus

eelmisest

töökohast

10000 2005 Ei Ei

10000 2006 1 100 Jah Ei

10000 2007 1 1 150 Jah Ei

10000 2008 2 1 200 Jah Jah

10000 2009 2 1 150 Jah Jah

10000 2010 2 1 300 Jah Jah

10000 2011 2 1 350 Jah Jah

Aasta keskmine mobiilsus välisosalusega

ja kodumaiste ettevõtete vahel

Mobiilsus

Kogu

majandus,

kõik töötajad

Kogu

majandus,

juhid

Töötlev tööstus,

kõik töötajad

Töötlev tööstus,

juhid

Töötab alguses välisettevõttes

Välis-Välis, sama 3-numbriline haru 1.17% 1.07% 0.83% 0.66%

Välis-Kodumaine, muu 3-numbriline haru 3.78% 2.21% 4.33% 2.57%

Välis-Kodu, muu 3-nr sektor 2.08% 1.62% 0.92% 0.74%

Välis-Kodu, muu 3-nr sektor 7.75% 4.12% 7.19% 3.68%

Välis, ei liigu 85.22% 90.98% 86.72% 92.34%

Töötab alguses kodumaises firmas

Kodu-Välis, sama 3-nr haru 0.57% 0.45% 0.49% 0.51%

Kodu-Välis, muu 3-nr haru 2.18% 1.17% 2.36% 1.25%

Kodu-Kodu, muu 3-nr haru 3.73% 2.78% 2.73% 2.10%

Kodu-Kodu, muu 3-nr haru 8.95% 4.98% 8.91% 5.00%

Kodumaine, ei liigu 84.58% 90.62% 85.51% 91.14%

Väliskaubanduse andmed

• Algallikaks on tehingutaseme ekspordiandmed Eesti Statistikaametist

• Agregeeritud ettevõtte & toote tasemele, aastased andmed perioodist 1995–2012

• CN8 (8-numbrilisel tasemel) üksikute toodete info: ekspordi väärtus ja kogus

• Näiteid toodete definitsioonidest CN8 tasemel: – Valge šokolaad (17049030), piim rasvaprotsendiga 1% ja 3%, teatud tüüpi

väetised, teatud tüüpi vineer, päikeseprillid plast läätsedega (90041091, kõik päikeseprillid 900410), suusakombinesoon jne.

– Alkohol: vein mingist regioonist (22042111- Alsace, 22042112 – Bordaux etc); 2203 - õlu; 2204 – vein; 220410 – vahuvein, 2204101 – šampanja.

– Oleme arvestanud muutusi tootekoodides (jagunemised, ühinemised jne.)

• Eksportööride populatsioon: 5,500 – 6,600 ettevõtet (kuni 2003 kõik, alates 2004 katab 95-97% ekspordist)

• Ekspordiandmed on ühendatud ettevõttetaseme indikaatoritega (sh. tootlikkusega) Äriregistrist

Mõned stiliseeritud faktid

ettevõttetaseme ekspordi dünaamika

kohta • Eksportööride moodustavad ca 10% kõigist ettevõtetest (2006 aastal),

ca 45% töötlevas tööstuses (võrdluseks - ca 4% USA-s), keskmine eksportoodete arv ettevõttes on 8.7, keskmine turgude arv: 1.4 uutel eksportööridel (kes ekspordivad esimest aastat), 3.5 vanadel (ellujäänud) eksportööridel

• Uue tootega (uuele turule) eksportimise alustamise ja eksportimise lõpetamise määrad on korreleeritud üle majandusharude

• Eksportimise jätkamise määrad on madalad:

– ainult 50% ettevõtetest jätkavad eksportimist peale esimest aastat. (Toote tasemel: ainult 40% toodete eksportimist jätkatakse peale eksportimise esimest aastat).

– Ekspordi ellujäämine ettevõtte tasemel (ja ka ettevõtte ja toote tasemel) paraneb üle aja.

– Eksportimise lõpetamine on tõenäolisem eksportimisel mitte EL riikidesse (1-l aastal 63% EL riikides ja 68% mitte EL riikides)

• Ekspordi dünaamika toote ja turu tasemel on korreleeritud kõrgema tootlikkuse kasvuga

Uued eksportöörid

• Uute eksportööride osakaal varieerub ajas, eriti peale Euroopa Liiduga ühinemist (uute eksportööride sisenemine & muutused ekspordistatistika kogumises)

• Umbes 45% eksportööridest on uued ettevõtted (s.t. nad ekspordivad juba tegevuse esimesel aastal)

• Uued eksportöörid alustavad väikese hulga turgude ja toodetega

• Ekspordi ‘avastamised’ (discoveries –tooted, mis uued antud riigi jaoks) moodustavad ainult väikese osa kõikidest toodetest (4% aastal 2000)

Ekspordi mahud on tugevalt

kontsentreeritud üle ettevõtete

• Ekspordikäive on samuti kontsentreeritud ettevõtte sees: väikesele hulgale võtmeturgudele ja toodetele:

– Enamuse tüüpilise ettevõtte ekspordikäibest tuleb 1 eksporditoote (CN8 tasemel) müügist ühele eksportturule.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Largest 1 % ofexporters

Largest 5 % ofexporters

Largest 10 % ofexporters

1997

2009

Sh

are

in

ag

gre

gate

exp

ort

s

Ekspordi sihtturud

• Ekspordi sihtturud oleme agregeerinud põhilistesse

gruppidesse vastavalt geograafilisele lähedusele

(sarnane Mionile ja Opromollale 2014)

– Grupp 1 – naabruses olevad EL riigid: Skandinaavia riigid

(Soome, Rootsi, Taani) ja Balti riigid (Läti, Leedu)

– Grupp 2 – endine Nõukogude Liit.

– Grupp 3 – ülejäänud Euroopa Liidu riigid

– Grupp 4 – ülejäänud maailma

– Täiendavad riigid: Aasia riigid, Ingliskeelsed riigid

(väljapool Euroopa Liitu)

Empiiriline strateegia (1):

töötaja palka mõjutavad tegurid • Mudel: Minceri palgavõrrand

• Sõltuv muutuja – töötaja reaalpalga logaritm => selgitavate

muutujate parameetrid näitavad protsentuaalset seost

palgaga

• Selgitavad muutujad

– Sugu, vanus

– Ettevõtte ja töötaja indikaator muutujad (0/1 muutujad):

arvestavad ajas mittemuutuvaid ettevõtte ja töötaja

karakteristikuid

– Juhuslik vealiige

– Täiendav muutuja: kas inimene on minevikus töötanud

eksportivas ettevõttes

Hargmaise (välisosalusega) ettevõttes töötamise

kogemuse olulisus töötaja palgale: hinnangud Minceri

palgavõrrandist i) enda kogemus (veerud 1-3) ja ii) kolleegide

kogemus (veerg 4)

Notes: * significant at 10%; ** significant at 5%; *** significant at 1%. Period 2007-2011, employee level data, manufacturing industry.

Standard errors in parentheses. FE- fixed effects

(1) (2) (3) (4)

OLS sektori

indikaator-

muutujatega

Indiviidi

indikaator-

muutujatega

Indiviidi

indikaator-

muutujatega

Individual fixed

effects model

(incumbent

employees’

sample only)

Indiviidi enda välisettevõtte

töökogemus (indikaator: on/ei

ole)

0.114

(0.005)***

0.042

(0.005)***

Indiviidi enda välisettevõtte

töökogemus (on/ei ole),

kõrgepalgaliste hulgas

0.094

(0.029)***

Välisettevõtte töökogemusega

töötajate osakaalettevõtte

tasemel

(lähend palgaga seotud

ülekandefektidele)

0.344

(0.024)***

Muud kontrollmuutujad Jah Jah

Jah Jah

Vaatluste arv 245,755 245,755 113,605 191,584

Palgavõrrand laiendatuna ekspordikogemuse

näitajaga (sõltuv muutuja: reaalpalga logaritm)

Märkus: * oluline 10% juures; ** oluline 5% juures; *** oluline 1%. Standard errors

in parentheses. FE- fixed effects.

0

0.02

0.04

0.06

0.08

0.1

0.12

Eksportimine ja sooline palgalõhe: kas

naised ja mehed võidavad samapalju

• Bøler et al. (2015), Norra:

eksportööride seas on sooline

palgalõhe suurem kui mitte-

eksportööride seas:

eksportöörid nõuavad

töötajatelt suuremat

pühendumist ja paindlikkust

• Eesti andmed: suurem välisev.

kogemusega juhtide arv

seondub kõrgema palgalõhega

=> pole tõendusmaterjali

egalitaarsemate inimressursi

juhtimise praktika

ülekandumisest

Selgitav muutuja Kõik töötajad Juhid

Naine (0/1 muutuja) -0.213 -0.213

(0.002)*** (0.002)***

0.103 0.100

(0.004)*** (0.004)***

-0.005 -0.003

(0.006) (0.006)

Eksportöör (0/1 muutuja) 0.080 0.079

(0.002)*** (0.002)***

Naine × Eksportöör -0.076 -0.076

(0.003)*** (0.003)***

0.128

(0.005)***

-0.022

(0.009)**

0.249

(0.009)***

0.024

(0.015)

Naine × Välisev. Kogemusega

töötajate osakaal

Välisettevõtte kogemusega

juhtide osakaal

Naine × Välisev. Kogemusega

juhtide osakaal

Välisettevõtte kogemusega

töötajate osakaal

Inimene on töötanud

välisettevõttes

Naine × Välisettevõtte

töökogemus

Empiiriline strateegia: ekspordi

edukus • Mudel: mingisse regiooni eksportimise tõenäosus (IV probit) või

eksportimise intensiivsus (eksport töötaja kohta, 2 SLS)

Töötajate ekspordikogemus -

– kõrge-palgaliste töötajate osakaal, kellel on regiooni j-

spetsiifiline ekspordikogemus; arvutatud kui sellise

kogemusega töötajate arvu suhe ettevõtte töötajate

koguarvu.

– Mõnedes spetsifikatsioonides selliste töötajate olemasolu

indikaatormuutuja: kas on (väärtus 1) või ei ole (väärtus 0)

Muud selgitavad muutujad: ettevõtte suurus (log töötajate arv), vanus,

välisosalusega ettevõtte indikaatormuutuja, rahaseisu suhe varadesse, tööjõu

tootlikkus (logaritm), kapitali intensiivsus, palk töötaja kohta, kõrge-palgaliste

töötajate osakaal.

Kirjeldavad statistikud: muutujate

keskmised üle ettevõtete töötlevas tööstuses Ilma

kogemuseta

Kogemus

naaberriikides

Kogemus

SRÜ riikides

Kogemus

teistesse EL

riikidesse

Eksport

ülejäänud

maailma

Log tööjõu

tootlikkuse (t-1)

11.992 12.408 12.448 12.426 12.423

Palk töötaja kohta (t-

1)

10.745 11.702 11.739 11.722 11.727

Log ekspordi

intensiivsus

naaberriikidesse

1.537 6.485 6.945 6.765 6.699

Log ekspordi

intensiivsus SRÜ

riikidesse

0.403 1.749 2.168 1.874 1.844

Log ekspordi

intensiivsus EL-i

0.740 4.013 4.598 4.405 4.246

Log ekspordi

intensiivsus

ülejäänud maailma

0.795 3.631 3.993 3.871 4.005

Eksportimine

naaberriikidesse

0.126 0.529 0.568 0.554 0.547

Eksportimine SRÜ

riikidesse

(indikaatormuutuja)

0.038 0.174 0.216 0.185 0.184

Eksportimine

teistesse EL

riikidesse

(indikaatormuutuja)

0.067 0.363 0.413 0.397 0.383

Export to the rest of

world (dummy)

0.076 0.351 0.387 0.377 0.385

Turgude arv 0.495 3.049 3.524 3.289 3.261

Märkus: ettevõttetaseme andmed, töötlev tööstus. Periood: 2007–2011.

Kirjeldavad statistikud: töötajate

eelneva välisosalusega ettevõttes

töötamise kogemuse roll Ettevõtete grupp Ettevõtted

ilma

välisettevõtte

kogemusega

töötajateta

Ettevõtted

välis-

ettevõtte

koge-

musega

töötajatega

Kõrge-

palgaliste

töötajate

välisettevõtte

kogemus

Välisettevõtte

kogemus

samast harust,

kõik töötajad

Välisettevõtte

kogemus

samast harust,

kõrge-

palgalised

töötajad

Log tööjõu tootlikkus

(lisandväärtus töötaja kohta) 9.309 9.694 9.81 9.718 9.833

Log TFP hälve 2-numbrilisest

haru keskmisest -0.248 0.036 0.144 0.124 0.31

Share of employees with

experience from MNEs 0.277 0.453 0.477 0.472 0.502

Töötajate arv 5.9 45.2 56.7 76.3 85.7

Reaalpalk (EUR aastas) 6407 9648 10489 9931 10711

Eksportöör (0/1 muutuja) 0.138 0.488 0.545 0.617 0.666

Eksportööride seas:

Uus CN 5-numbriline uus

toode (0/1 muutuja) 0.08 0.061 0.06 0.05 0.048

Uus CN 8-digit lisatud toode

(0/1 muutuja) 0.071 0.047 0.045 0.043 0.04

Uus turg (0/1 muutuja) 0.011 0.034 0.035 0.049 0.05

Ekspordikogemuse roll ekspordikalduvuse

mõjurina: probit mudel (tõenäosus mingisse

riikide gruppi eksportida)

Notes: marginal effects from probit model. *significant at 10%; ** significant at 5%; *** significant at 1%.

Robust standard errors in parentheses. Panel data of firms from the manufacturing industry. Period:

2007–2011. Sector dummies are defined at NACE 2-digit level.

Eksport gruppi 1Eksport gruppi 2

Eksport gruppi 3Eksport gruppi 4

-0.1

-0.05

0

0.05

0.1

0.15

0.2

0.25

0.3

Kogemusgrupis 1

Kogemusgrupist 2

Kogemusgrupist 3

Kogemusgrupist 4

Regiooni-spetsiifiline ekspordikogemus ja

kalduvus eksportida (ekspordib või mitte)

Notes: marginal effects from the probit model. *significant at 10%; ** significant at 5%; *** significant at 1%. Robust

standard errors in parentheses. Panel data of firms from the manufacturing industry. Period: 2007–2011. Sector

dummies are defined at NACE 2-digit level.

Grupp 1 Grupp 2 Grupp 3 Grupp 4 Grupp 5 Grupp 6

Sõltuv muutuja

(0/1)

Eksport naabe-

rriikidesse

Eksport

SRÜ

riikidesse

Eksport

teistesse

EL

riikidesse

Eksport

ülejäänud

maailma

US,

Kanada,

Austraalia

Eksport

Aasiasse

0.233*** 0.130*** 0.189*** 0.215*** 0.088*** 0.105***

(0.028) (0.028) (0.027) (0.029) (0.022) (0.025)

0.104*** 0.012*** 0.069*** 0.068*** 0.019*** 0.018***

(0.007) (0.004) (0.006) (0.005) (0.002) (0.003)

0.034*** 0.007 0.009* 0.002 -0.001 0.006

(0.006) (0.006) (0.006) (0.006) (0.033) (0.004)

0.118*** 0.002 0.063*** 0.053*** 0.020*** 0.031***

(0.009) (0.006) (0.007) (0.007) (0.004) (0.004)

-0.050*** -0.034*** -0.054*** -0.047*** -0.007 -0.006

(0.016) (0.013) (0.016) (0.016) (0.009) (0.009)

0.083*** 0.030*** 0.053*** 0.038*** 0.011*** 0.017***

(0.007) (0.005) (0.006) (0.006) (0.004) (0.004)

0.018*** 0.008*** 0.012*** 0.008*** 0.004** 0.004**

(0.003) (0.002) (0.002) (0.002) (0.002) (0.002)

-0.009 -0.022*** -0.019*** -0.015** -0.002 -0.007**

(0.008) (0.004) (0.006) (0.006) (0.003) (0.003)

-0.050*** 0.004 -0.036*** 0.002 -0.002 0.0004

(0.013) (0.009) (0.012) (0.012) (0.007) (0.007)

Vaatluste arv 12,323 12,323 12,309 2,330 12,239 12,154

Log kapitali

intensiivsus (t-1)

Log palk töötaja

kohta (t-1)

Kõrgepalgaliste

osakaal

Kõrgepalgaliste

regioonispetsiifilise

kogemusega

töötajate osakaal

Suurus

Vanus

Välisev

Raha/Varad

Log tööjõu

tootlikkus (t-1)

Põhjuslike seoste tuvastamine:

töötajate vood, mis on sõltumatud

palkavast ettevõttes • Kui ettevõte soovib kuhugi regiooni eksportida, võib-olla ta otsib

teadlikult inimesi, kellel on vastav kogemus

• Kasutatakse põhjuslike seoste leidmiseks – teatud

kvalifikatsiooniga inimene palgati, sest seda tüüpi inimesed

juhtusid olema saadavad

– Ettevõtte väljumise/sulgemise määr, samas 3-numbrilises

sektoris; (Dustmann and Meghir 2005, Mion and Opromolla

2011)

– Töötajate osakaal kes on ettevõttesse tööle asunud seoses

nende eelmise tööandja sulgemisega (s.t. palkavast

ettevõttest sõltumatu põhjus tööjõu mobiilsuseks)

Välisettevõtte kogemusega töötajate osakaal ja ettevõtte

tootlikkus (TFP – tegurite kogutootlikkus)

(1) (2) (3) (4)

Sõltuv muutuja log of TFP log of TFP log of TFP log of TFP

Kõigi välisettevõtte kogemusega töötaja

osakaal

1.030

(0.421)**

Välisettevõtte kogemusega juhtide ja

kõrgepalgaliste osakaal

2.481

(1.023)***

Sama haru välisettevõtte kogemusega töötaja

osakaal, samast harust

1.190

(0.487)***

Sama haru välisettevõtte kogemusega juhtide

ja kõrgepalgaliste osakaal

5.886

(2.449)***

Muud kontrollmuutujad Jah Jah Jah Jah

Ettevõtte fikseeritud efektid Jah Jah Jah Jah

Vaatluste arv 15821 15821 11176 11176

R-ruut (mudeli kirjeldatuse tase) 0.117 0.117 0.122 0.121

2-astmelise vähimruutude mudeli

esimene aste

Instrumentmuutuja:

Töötajate osakaal kes liikusid oma eelmise

tööandja sulgemise tõttu

0.329*** 0.136*** 0.284*** 0.057***

(0.016) (0.010) (0.013) (0.005)

F-test of IV 21.03 13.22 22.36 11.36

p-value 0.000 0.000 0.000 0.000

Notes: *significant at 10%; ** significant at 5%; *** significant at 1%. Robust standard errors in parentheses. Method: 2SLS. Panel data of domestic owned

firms from the manufacturing industry. Period: 2007–2011

Empiiriline strateegia: toote

tehnoloogiline lähedus • Kauguse mõõdik (varieerub 0 ja 1 ühe vahel) SITC Rev. 4

tootekoodide paaride vahel Hidalgo et al. (2007):

riigitasemel vaadeldud eksporttoodete paarid (nt õunad ja

pirnid – kui mingid riigid ekspordivad nii ühte kui teist, siis

tõenäoliselt need on lähedased tooted)

• Keskendume võtmekomponendile (core competence):

lähendiks on 4-numbriline CN tootegrupp, millel on suurim

osakaal ettevõtte koguekspordis viimase 3 aasta jooksul

• Teadmiste lähedus: 1- kaugus: kui erinevad/lähedased olid

töötaja eelmise ja uue tööandja põhilised tootegrupid

• Teadmiste lähedus ettevõtte tasemel: kaalutud keskmine

üle üksikute töötajate teadmiste lähedusest

Tulemused: toote lähedus ja eelneva

ekspordikogemuse tähtsus

Notes: marginal effects from probit model. * significant at 10%; ** significant at

5%; *** significant at 1%. Panel data of firms from the manufacturing industry.

Period: 2007–2011. Other control variables similar to Table 3.

Grupp 1 Grupp 2 Grupp 3 Grupp 4

Sõlruv muutuja

(indikaator)

Eksportimine

EL

naaberriikides

Eksportimine

SRÜ

riikidesse

Eksportimine

teistesse EL

riikidesse

Eksportimine

ülejäänud

maailma

Regiooni-

spetsiifiline

ekspordikogemus

0.23*** 0.13*** 0.19*** 0.22***

Regiooni-

spetsiifiline

ekspordikogemus

kaalutuna toote

lähedusega

4.18*** 1.30*** 2.33*** 3.19***

Regiooni-

spetsiifiline hiljutine

1-2 aastat vana

kogemus

0.38*** 0.23*** 0.31*** 0.39***

Seos töötajate mobiilsuse ja

ettevõtete innovaatilisuse vahel • Teooria – töötajate mobiilsus kui teadmiste ülekandumise kanal

• Kirjandus – kasutatud on registriandmeid, patendiandmeid, tööjõu-

uuringu andmeid

• Andmed– töö-otsimisportaali CV-Keskus andmed (ca 200 CV-d, s.h.

Inimeste 5 viimast töökohta) + Innovatsiooniuuringu andmed

(CIS2006, 2004-2006): ettevõtete enda poolt raporteeritud (nt kas on

uus toode või tootmisprotsess)

• Mudel – innovatsiooniprotsessi sisend- ja väljundnäitajate vaheliste

seoste analüüs (teadmiste loomise funktsioon, struktuurne CDM mudel

jne).

• Tulemused – töökohalt-töökohale liikumine on korreleeritud uue

ettevõtte suurema tõenäosusega teostada tooteinnovatsioone;

erinevate ametikohtade lõikes on olulisemad professionaalide ja

tehnilise personali mobiilsus

Järeldused • Ekspordikogemus peegeldub kõrgemates palkades

• Eelneva ekspordikogemusega kõrgepalgaliste töötajate palkamine

seondub ettevõtete ekspordiotsustega

• Turu-spetsiifilise teadmise omandamine on oluline

• Efekti suurus on võrreldav eelneva tootlikkuse efekti suurusega

• Vähem on täheldatav mõju mingisse regiooni eksportimise

efektiivsusele

• Teatud tõendusmaterjal täiendava kogemuse väiksemast

kasulikkusest (mõnevõrra väiksemad efektid sisenemisel

kaugematesse riikidesse/turgudele)

• Seos ekspordikogemuse ja ettevõtte ekspordiotsuste on tavaliselt

tugevam kui kogemus on eksportöörist mis eksportis lähedast

toodet

• Suunad edasiseks uurimistööks: 1) spetsiifilist liiki teadmine, 2)

juhtide ja spetsialistide heterogeensus, 3) heaolu efektid: kas uute

ettevõtete võitu tasakaalustab vanade kaotus (seni ei leidnud

negatiivset efekti doonoritele)

Majanduspoliitilised ja

juhtimislikud implikatsioonid

• Edukaks eksporditegevuse laienemiseks ei pruugi piisata

olemasolevast kogemusest – vajalik on spetsiifilise regiooni

kohta kogemus

• Välismaistes ettevõtetes töökogemuse inimesed kui kasutamata

ressurss ettevõtluses

• Tööturu paindlikkus võib olla kasulik ettevõtete

konkurentsivõimele, sama stabiilsed töösuhted võivad olla

kasulikud töötajate pühendumise, usalduse, ettevõttespetsiifilise

inimkapitali loomise seisukohast