Rahvastiku vananemine ja tööjõud

Rahvastiku vananemine ja tööjõud

Erilehe ilmumist rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Info- ja suhtlemiskeskkond www.teinevoimalus.ee pakub põhjalikku ülevaadet üle 50-aastaste inimeste elust ja võimalustest.

KAI SAKSTartu Ülikooli dotsent

Niisiis – inimese vanus kui ela-tud aastatega määratud aeg. Seda on lihtne

määrata, kuid mis tähendus sellel on?

Oleme harjunud jagama ini-mese elu erinevatesse eluperioodides-se – lapseiga, noorusaeg, keskiga, ea-kas vanus. Enamasti on vanuse erine-vatel jaotustel ka vanusepiirid, mis va-nuses inimesed ühte või teise earühma kuuluvad.

Sellise kronoloogilise vanusjaotuse eelduseks on, et kõik inimesed muutu-vad ja arenevad ajas enam-vähem sar-naselt. Kusjuures olulised pole üksnes keha füüsilised näitajad – pikkus, vas-tupidavus, kiirus, nägemisteravus ja palju muud. Ajaga koos muutuvad ka meie emotsionaalne ja vaimne seisund, meie suhted ümbritsevaga, meie soo-vid ja eelistused.

VANADUSPENSION ON EAKUSE ÜHEKS KRONOLOOGILISEKS PIIRIKSKas leidub kahte inimest, kellel kõik erinevad eluküljed muutuvad ajas üh-temoodi ja ühesuguse kiirusega? Kro-noloogilise vanusjaotuse kasutamine on teatud eluvaldkondades kindlasti põhjendatud, sest see aitab teha kiireid otsuseid neis küsimustes, milles ea-kaaslased erinevad omavahel suhteli-selt vähe.

Näiteks see, et laps on kooliküps umbes seitsme aasta vanuselt. Või siis see, et väga noores eas (alla 18 eluaas-ta) on alkoholi kasutamine tunduvalt ohtlikum kui vanemas eas ja seega sel-le joomine keelatud.

Lapseeas on muutused kiiremad ja ühtlasemad kui kesk- ja vanemas eas. Elatud aastad muudavad meid üha eri-nevamaks, nii kehalt, hingelt kui vai-mult. Mõeldes üheaastasele lapsele, ei eksi me tema tegeliku väljanägemise ja võimete ennustamisel üldjuhul just pal-ju.

Kuidas kujutada aga ette 50-aas-tast või 75-aastast inimest? Eksimis-võimalused on siinjuures juba väga suured – see inimene võib olla modell, kosmonaut või riigipea, kuid niisamu-ti võib ta olla voodihaige ja vajada iga-päevast abi kõige lihtsamateski toi-mingutes.

Erinevused inimeste väljanägemi-ses ja võimetes vanusega üha suurene-

vad. Sestap ongi eaka vanuse kronoloogiline piir seatud

sellisesse vanusesse, kus inimesed võivad jääda va-naduspensionile – üldju-hul on see praegu 65 elu-aastat. See tähistab sot-

siaalset vananemist – ühis-kond lubab valida pensioni-

le jäämise.Tõenäoliselt nihkub see piir

tulevikus veelgi kaugemale, võimalik, et 70 aastani, kunagi ehk isegi 75 aasta kanti. Ometi pean mõistlikuks säilita-da vanaduspensioni kronoloogiline piir, sest mingist vanusest alates on töövõime vähenemine nii domineeriv, et iga eaka inimese töövõime hindami-ne individuaalselt on kulukas ning vä-heste töötamist jätkavate eakate ini-meste tööpanus seda ei kompensee-riks.

KEHALINE KOORMUS JA TERVISLIK TOIT PIDURDAVAD VANANEMISTElatud aastad ei jäta kedagi muutmata. Keha vananemise märgid ilmnevad ra-ku- ja koetasandil küllalti vara, alates 30. eluaastast, ja neid ära hoida pole vähemalt praegu veel kuidagi võimalik. Vananemismuutused häirivad enam kehalist tegevust, kuid nende tekke kii-rust saame teatud määral siiski ise mõ-jutada.

Piisav kehaline koormus ja tervislik toit aitavad keha vananemist aeglusta-da poole võrra. Kui uuritakse erinevas vanuses terveid inimesi, saab määrata tunnuseid, mis on teatud vanuses ini-meste hulgas tüüpilised.

Nii näiteks vajavad paljud lugemis-prille umbes 40 eluaasta kandis, vanu-sest sõltuvad ka südame- ja kopsu-funktsiooni normid, veresoonte seina paksus ja palju muud. Kui räägime bio-loogilisest vanusest, mõõdame keha ja organite koostist, struktuuri ja funkt-sioone ning võrdleme, millises krono-loogilises vanuses inimestele on need näidud omased.

Nii võib inimese kronoloogiline va-nus olla 60, kuid lihaskoe või veresoon-te bioloogiline vanus 40 või 50. Eri or-ganite bioloogiline vanus võib samuti erineda. Seega ei anna inimese krono-loogiline vanus head teavet tema keha-liste võimete kohta.

Bioloogiline vananemine muutub paljudel märgatavamaks 75.-80. eluaas-ta kandis. Normaalseks loetakse seda, kui 80aastasel inimesel on säilinud um-bes pool tema nooruspõlve kehalisest võimekusest.

VAIMSED VÕIMED PÄRINEVAD NOORUSEASTVeelgi keerulisem on lugu inimeste vaimsete võimetega ja nende muutu-sega eluea jooksul. Kui mõõdetakse summaarset intelligentsust (IQ), on lei-tud, et see saavutab maksimumi um-bes 45 eluaasta kandis ning püsib sa-mal tasemel kuni 70ndate aastateni.

Pärast seda testi tulemused küll halvenevad, ent kui vanematele inimes-tele antakse sama testi tegemiseks roh-kem aega, ei ole muutus suur.

Ealised muutused vaimses võime-kuses on tegelikult keerulised – mõned võimed hakkavad vähenema üsna noo-rest east, samas aga teised võimed va-nusega paranevad. Kokkuvõttes võib inimene säilitada loova ja särava mõt-tetegevuse kõrge eani. Vaimne võime-kus vanas eas sõltub rohkem sellest, millised võimed olid inimesel noorena, mitte niivõrd tema kronoloogilisest va-nusest.

EELARVAMUSED JA HIRMUD VANANEMISESTKeha ja vaimu vananemisest rääkides ei saa muidugi unustada haiguste laas-tavat mõju. Inimene võib elada pika elu täiesti tervena ja surra vananemismuu-tuste tõttu. Piir vananemise ja haigus-te vahel pole alati väga selge. Mõni muutus, mida 80aastasel võib pidada ealiseks, võib paraku esineda ka 30-40aastasel ning siis loeme seda haigus-likuks.

Vanusel on ka sotsiaalne mõõde – hoiakud erinevas eas inimeste suhtes ning suhtumine enese ja teiste vanane-misse. Raamide seadmine, teistega võrdlemine ja teatud stereotüüpidesse surumine algab sageli üsna varases eas.

Teistest omavanustest erinemine kas välimuselt, käitumiselt või sotsiaa-lsete suhete poolest on sageli taunitav. Nimetaksin seda vanussurveks. Paljud meist on suure osa oma elust elanud vägagi raamidesse surutud ühiskonnas, mistõttu kanname ka vanussurve taa-ka ilmselt rohkem kui mõned teised rii-gid ja rahvad.

Viimase poole sajandi jooksul on lääne tüüpi elukorralduses saanud va-nanemine ja vanad inimesed külge hal-vustava märgi. Uuringud näitavad, et samas suunas liiguvad ka idamaad, näi-teks Hiina.

Kui vananemine on halb, püütak-se seda vältida. Ühest küljest peegel-dub see enesehinnangus – keskeast alates peetakse end sarnaseks endast 10-15 aastat nooremate inimestega,

vanuse kasvades see lõhe üha suure-neb.

Teisalt kohtame vanusest tingitud survet (diskrimineerimist) erinevatel elualadel – tööhõives, tervishoius, va-ba ajaga seotud tegevustes ja meedias. Vahel kujundatakse inimesest arvamus üksnes tema vanuse põhjal ning oma otsused ja plaanid tehakse suuresti et-te valmis. Kui tegelikkus osutub erine-vaks, on raske või ebameeldiv tehtud plaane muuta ning pigem otsitakse või-malusi tegeliku inimese surumiseks oma raamidesse.

Kui kokku langevad erinevad mõju-tused – ühiskonnas leviv arusaam, et va-nemad inimesed on koormaks riigile, tööga seotult sagedane kokkupuude abi-vajavate probleemsete eakatega ning li-saks veel oma tutvusringkonnast mõni näide mitte eriti edukalt vananevast ini-mesest, kipub kinnistuma idee, et vana-nemine on üks suur hädaorg ja vanema-test inimestest on targem eemale hoida.

Teadlikult või ebateadlikult haka-

takse kartma ja põlgama ka enese va-nanemist. Nii tekib surnud ring, mis toodab samu hirme ja eelarvamusi.

HINDA KAASINIMEST TERVIKUNAKuidas siis ikka mõõta vanust? Kas see on elatud aastate arv, kehaline võime-kus, inimese välimus või hoopis inime-se hinnang oma vanusele? Vanus on se-da kõike.

Küsimus on hoopis selles, millist tea-vet me inimese kohta vajame. Mõned piirangud ja soodustused on seadusega määratud – sel juhul piisab ID-kaardist. Kui aga peaksime tegema otsustusi töö-kohale sobivuse või terviseküsimuste osas, vajame hoopis teisi andmeid.

Inimese elukaar on tõusu ja langu-sega, ometi on tõusu ja eriti languse kulg igaühel erinev. Passivanus pole päris tähtsusetu, kuid ainuüksi selle alusel inimese võimetest, oskustest ja ka probleemidest õiget pilti ei saa.

Kuidas mõõta vanust?

Väliste tunnuste põhjal ei saa inimese vanust määrata, sest vanus on nüansirikas kompott elatud aastatest, kogemustest, töövõimest ning tervisest ja meelelaa-dist, lähtudes konkreetsest isikust. FOTO: SCANPIX/CORBIS

Homme oleme päeva võrra vanemad kui täna. Kronoloogiline vanus hakkab tiksuma kohe pärast sündimist ning tiksub see ühtmoodi nii lapsel kui eakal. Aja käsitluse filosoofiline dilemma – kas on üldse midagi peale hetke, milles viibime? – ei muuda olematuks argist mõtet ajast ette- ja tahapoole.

Rahvastiku vananemine ja tööjõud2

EVELYN AAVIKSOOAS Ida-Tallinna Keskhaigla, töötervishoiuarst

ANU RAIFAS Ida-Tallinna Keskhaigla, sisearst

Rahvaarvu vähenemise põhjus-teks on madal sündimus, pal-jude noorte tööealiste inimes-te lahkumine Eestist välis-maale kas paremini maksus-

tatud tööle või soovist maailma näha.Sündimuse tõstmiseks on tehtud

mitmeid olulisi otsuseid (nt emapalga sisseviimine). Samas ainult sündimuse suurendamisega me oma rahvastiku olukorda palju ei paranda – vajalik oleks pikendada ka meie inimeste elu-iga ning kindlustada, et need aastad oleksid elatud tervena ja kvaliteetselt.

Kuna tööealine elanikkond (ehk siis inimesed vanuses 15–64) väheneb, hakkab üha olulisemat rolli mängima vanemaealiste inimeste töövõime ning nende soov jätkata töölkäimist ka pä-rast pensioniea saabumist. Ja miks ka mitte, kui terviseprobleemid piire ei sea.

HAIGUSTUNNETUS ON OLULI-SEM KUI HAIGUSE RASKUSVanemaealiste töötajate tööturul hoid-miseks on mitmeid poolt-argumente: töötajate motivatsioon tööülesannetes-se panustada suureneb aastatega, va-nemaealised töötajad on lojaalsemad, nende sotsiaalne aktiivsus tagab pare-ma elukvaliteedi, kauaaegsema iseseis-vuse ja pikema eluea. Sealjuures ei peaks üldjuhul töötamist takistama ka kroonilise haiguse põdemine.

Inimese hakkamasaamine sõltub tema hoiakust: kui kroonilist haigust põdev inimene otsustab võtta endale põdeja rolli ja kasutada õigust olla hai-ge, siis sellega tema töövõime ja üldine hakkamasaamine halvenevad. Need, kes võtavad endale eesmärgi saada maksimaalselt hästi hakkama, on tun-duvalt paremas olukorras. Seega mää-rab töövõime suuremal määral haigus-tunnetus, mitte niivõrd haiguse ras-kus.

VANEMAEALISI ON TÖÖTURUL LIIGA VÄHENäeme vanemaealisi töötajaid teenin-duses või muudes töö-keskkondades liiga harva. Sellise töö-jõudisainiga ku-jundame ise ühis-konnas valearu-saama, et vanane-nud inimene on jõuetu töötama ning loome noor-tele eksliku maail-mapildi.

Krooniliste haiguste tõttu kaotame igal aastal väga palju tööpäevi. Tõsi on, et krooniline haigus võib põhjustada funktsiooni- ja sellest lähtuvalt tegevu-se piiranguid, teatud juhtudel ka vae-gurlust, mille tõttu inimese töövõime väheneb.

Samas on kaotatud tööpäevade kõrval vaat et olulisemgi see, et aktiiv-sest tööst kõrvale jääjatel halveneb ter-viseseisund ja elukvaliteet kiiremini kui neil, kes tööturul edasi püsivad.

Seda, et sotsiaalne aktiivsus hoiab inimest kauem tervena ja pikendab elu-iga, on tõestatud paljude uuringutega. Suurele osale inimestest on töölkäimi-ne ainuke võimalus tunda end kasuli-kuna ja olulise osana ühiskonnast. Nii et selle võimaluse pakkumine ja sobi-

vate tingimuste kujundamine on kogu ühiskonnale äärmiselt kasulik.

EESTI INIMESTE TERVIS EUROO-PAGA VÕRRELDES KEHVEM Krooniliseks tervisehäireks peetakse pikaajalist haigust, tervisekahjustust või vaevust, mis on kestnud või tõe-näoliselt kestab kuus kuud või kauem. Sagedamini esinevad kroonilised hai-gused on kroonilised seljavalud (radi-kuliit), kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi jne.

On tehtud mitmeid uuringuid, et hinnata Eesti inimeste tervislikku sei-sundit, kuid kahjuks pole tulemused väga head. Näiteks kogumikus «Tervi-sestatistika Eestis ja Euroopas 2007», kus võrreldi Eesti ja teiste Euroopa rii-kide elanike tervist, edestas kroonilis-te haiguste osas meid vaid Soome. Meil oli ülejäänud Euroopaga võrreldes olu-liselt rohkem inimesi, kes tervisest tin-gitud piirangute tõttu vajasid igapäeva-se eluga hakkama saamiseks kõrval-abi.

Tuginedes 2002. aastal teostatud Eesti tööjõu-uuringu andmetele, esi-neb noortel, kuni 35-aastastel inimes-tel kroonilisi terviseprobleeme kuni ühel kolmandikul, alla 65-aastaste seas esineb pikaajaline haigus või tervise-häire vähemalt kahel inimesel kolmest,

neist vanematel juba ligi 80 protsendil. Ehk vaid üks viiest üle 85-aastasest ini-mesest peab end terveks.

ÕIGEL AJAL JAOLEOsa kroonilisi haigusi võivad küllalt pi-kalt kulgeda ilma märkimisväärsete sümptomiteta – näiteks võib tuua kõrgvererõhktõve või suhkruhaiguse, mistõttu inimene arsti juurde ei satu.

Väga palju esmaseid haigestumisi ilmneb töötajate tervisekontrollis töö-tervishoiuteenistustes ning tänu vara-jasele avastamisele võib haiguse kiire-mini kontrolli alla saada.

Kahjuks on aga inimese hirm jääda ravimitarvitajaks või suutmatus usku-da, et tegemist võib olla tõsiste tagajär-gedega haigusega, takistuseks tõsiste tagajärgede ärahoidmisel. Kroonilised haigused vajavad pikaaegset, sageli elu-aegset jälgimist ja ravi.

Kroonilised haigused ei kao, need süvenevad aastatega ja toovad kaasa mitmete elundite kahjustusi.

Nagu eelnevalt öeldud, esineb kroo-nilisi terviseprobleeme kuni kahel kol-mandikul tööealistest inimestest, mis tähendab, et meie tööelu on haigustest oluliselt mõjutatud. Kui näiteks siiani rasket füüsilist tööd teinud inimene põeb läbi südamelihaseinfarkti, ei saa ta naasta endisele tööle. Sageli tekib inimestel infarkti või muu raske haigu-se tõttu depressioon, mis muudab ini-mese passiivseks, aktiivselt ellu sekku-mise (ka töötamise) aga üle jõu käi-vaks.

Samas süveneb koju jäädes eralda-tuse tunne veelgi ning üha lootusetum tundub sellest müürist läbi murda. Hai-gusega on raskem elada kui haiguseta, kuid ainuke edasiviiv lahendus on kontroll oma elu ja haiguse üle: tähtis

on oma haiguse olemusest arusaami-ne, haiguse kulu kontrolli all hoidmine ja positiivne ellusuhtumine. Ühiskon-na poolt on oluline selleks toetava keskkonna loomine.

Kroonilise haiguse põdemine takis-tab töötamist siis, kui haigus on halvas-ti ravitud või töös pole haigusest tule-nevate iseärasustega arvestatud. Kroo-nilise haiguse olemasoluga peab aga tööprotsessi või tööülesannete ja tea-tud juhtudel tööpiirkonna kujundami-sel alati arvestama.

Töö kohandamine selliseks, et ini-mene saaks töötada ilma, et tema ter-vis halveneks ja vajalikud ülesanded saaks maksimaalselt hästi tehtud, ei nõua tavaliselt tööandja poolt väga pal-ju rahalist ressurssi, küll aga nõuab head planeerimist. Siin on oma osa ka töötervishoiuarstil – aidata kohanda-da tööd, arvestades inimese tervist ja iseärasusi.

TERVENA EDASIEestimaalaste harjumuste ja tervislike eluviiside kohta on tehtud mitmeid uu-rimusi. Meie peamisteks valupunkti-deks on suitsetamine noorte inimeste

seas (seega 50-aastaseks saades on «suitsustaaž» juba 20-30 aastat), vähe-ne füüsiline aktiivsus ja alkoholi kuri-tarvitamine.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul suitsetab iga neljas eesti-maalane, iga viies inimene on füüsili-selt inaktiivne, pooled Eesti inimesed on ülekaalulised ning iga viies on ras-vunud.

Kõik see sobib selgitama, miks on südame- ja veresoonkonna haigused Eestis surmapõhjuseks number üks. Samas on kõik ülaltoodud riskitegurid välditavad.

Õnneks on üha populaarsemaks saamas sportlikud eluviisid, aasta-aas-talt osaleb Tartu maratonil või Pärnu Kahe Silla Jooksul üha rohkem inime-si.

Mitmed linnad on üritanud jõu-dumööda korda teha terviseradu, kus saab õhtut veeta mõnusa jalutuskäigu või sörgiga, televiisori vaatamise ase-mel. Piisava liikumise, tervisliku toi-tumise ja positiivse ellusuhtumisega on võimalik kroonilisi haigusi enne-tada, aga ka nendega paremini toime tulla.

Aktiivne osalemine tööelus hoiab inimese noore ja tegusanaEestimaalasi on vähe ja suure tõenäosusega väheneb Eesti rahvaarv järgneva poole sajandi jooksul veelgi. Seda enam peaksime väärtustama iga inimest, sõltumata soost, vanusest ja tervislikust seisundist.

• Väldi töörutiini kujunemist• Järgi aktiivset ja tervislikku eluviisi – liigu võimalikult palju, ole kehaliselt aktiivne• Hinda oma tervist perioodiliselt

Kroonilise haiguse korral on oluline:• haiguse adekvaatne ravi ja järjepidev jälgimine• paindlik töörežiim ja paindlik ajakasutus• tööülesannete/tööpiirkonna kohandamine haiguse iseloomu järgi• küllaldane puhkus • sotsiaalne aktiivsus ALLIKAS: EVELYN AAVIKSOO, ANU RAIF (AS IDA-TALLINNA KESKHAIGLA)

Kuidas säilitada töövõimet?

Suurele osale inimestest on töölkäimine ainuke võimalus tunda end kasulikuna ja oluli-se osana ühiskonnast.

Krooniliste haiguste TOP 10 * Kogu elanikkonna seas (55-aastased ja vanemad)

ALLIKAS: ETU 30: HAIGUSTE ESINEMINE SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI. TERVISESTATISTIKA JA TERVISEUURINGUTE ANDMEBAAS.

Kilpnäärmehaigused – kilpnäär-me ületalitlus (kui kilpnäärme hor-moone toodetakse liiga palju) või alatalitlus (kui organismis on puu-dus kilpnäärme hormoonist).

3%

Kõrgvererõhktõbi – korduvatel mõõtmistel saadud vereõhk üle 140/90 mmHg. Pikaajaline ravima-ta kõrgenenud vererõhk viib aju-, südame-, neerukahjustuseni ning võib kahjustada silmi.

28%

Radikuliit/seljavalud – kroonili-sed valud tingituna muutustest selgroos.

21%

Südameisheemia tõbi – südame-lihast varustavate veresoonte ahe-nemine või sulgumine, mille tõttu südamelihas võib jääda verevarus-tuseta ning tekib südamelihase in-farkt (ehk südamelihase surm).

16%Reumatoidartriit – peamiselt väike-seid liigeseid (sõrmeliigesed, varba-liigesed) kahjustav põletik, mis põh-justab nende liigeste valu, turset, lii-kumistakistust ja haiguse hilisemas faasis ka liigeste moondumist.

7%

Silmakae ehk katarakt – ka hall kae; silmaläätse hägustumine, mil-le tõttu nägemine järk-järgult hal-veneb ja võib põhjustada pimedaks jäämist

6%

Suhkurtõbi – suhkurtõbi on haigus, millele on ise-loomulik veresuhkru liiga kõrge tase ning sellest tingitud häired. Pikaajaliselt ravimata suhkurtõbi kahjustab veresooni kogu kehas ja haiguse taga-järjel võib tekkida infarkt, insult, gangreen, näge-mise kaotus või neerupuudulikkus.

6%

Astma ja KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhai-gus) – hingamisteede kroonilised põletikud, mille pea-mised sümptomid on hingamisraskus, õhupuudus, hingeldus, vilistav hingamine ja köha; KOK on ena-mikul juhtudel seotud pikaajalise suitsetamisega.

5%

Luuhõrenemine ehk osteopo-roos – vanemas eas tekkiv luude muutumine hapramaks, mille kulg on hiiliv, kaebuseid tekitamata ku-ni tüsistuseni ehk luumurruni.

4%

Mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand – haavandtõve teket soo-dustavad suitsetamine, sage valu-vaigistite kasutamine (aspiriin, ibu-profeen, diklofenak jt) ja vanane-mine.

4%

Rahvastiku vananemine ja tööjõud 3

Tulevikutöö kümme võtmeoskustCalifornias Palo Altos tegutseva The Institute for the Future (IFTF) raportis «Future Work Skills 2020» (Tulevikutöö oskused 2020) tuvastatakse kümmet kriitilist võtmeoskust, mida inimesed va-javad töökohtadel tulevikus, milliseks iganes need siis ka kujunevad. Tuleva aastakümne edukas töö-taja on kohanemisvõimeline elukestev õppija – ta suudab navigeerida kiirelt muutuvas organisatsioo-nivormide ja nõutavate oskuste maastikul ning en-da oskusi sellele vastavalt arendada.

Mõtestamine. Mida enam arvutid arvutavad, seda määravamaks oskuseks muutub inimese puhul võime mõtestada ning defineerida nen-de asjade sisuline tähendus, millel oleks inime-se jaoks väärtust. Arvuti suudab küll võita ini-mest males, kuid ei suuda ise mõista näiteks se-da, mida inimene täpselt silmas peab mõne mit-metähendusliku mõiste kasutamisel.

Sotsiaalne intelligentsus. See on oskus tun-netada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove ning luua teistega usalduslik suhe. Laboratoo-riumites loodavad «sotsiaalsed» ja «emotsio-naalsed» robotid on oma sotsiaalsetelt ja tun-netamise võimetelt siiski piiratud. Sotsiaalne in-telligentsus jääb inimese eeliseks masina ees ja tuleviku töö üks baasoskusi on kindlasti või-me usalduslikke suhteid luua ja hoida.

Loov mõtlemine ja kohanemine. Viimased kolm aastakümmet on täheldatud USA tööjõu-turul töökohtade polariseerumist – tööleidmise võimalused kahanevad keskpäraste oskustega valge- ja sinikraede jaoks. Peamiselt on selle põhjuseks töökohtade globaalne ümberpaikne-mine ja rutiinse töö mehhaniseerimine. Uued töökohad kontsentreeruvad aga ühelt poolt kõr-get tehnilist või juhtimisalast kvalifikatsiooni eel-davate kõrgepalgaliste ametite, teisalt aga vä-hest ettevalmistust nõudvate madalapalgaliste valdkondade (nt toitlustamine, hooldusteenu-sed) ümber. Ühiseks tunnuseks on nende vald-kondade puhul inimese oskus reageerida oota-matule situatsioonile. Näiteks eeldavad nii jurii-dilise argumendi kujundamine kui ka erineva-test komponentidest uue toidu valmistamine loovust ja olukorraga kohanemisvõimet.

Kultuuride-ülene kompetents. Oskus edu-kalt toime tulla väga erinevates kultuurikesk-kondades muutub tuleviku töötaja oluliseks tun-nuseks, sest ettevõtete ja organisatsioonide te-gevushaare on järjest globaalsem. Kuna mitme-kesisus on ka innovatsiooni seisukohalt kasulik, siis hakkavad organisatsioonid tulevikus järjest enam tähelepanu pöörama mitmekesisusele oma meeskondades, komplekteerides neid va-nuseliselt, oskustelt, distsipliinidelt, mõtte- ja tööstiililt erinevatest töötajatest.

Programmeeriv mõtlemine. Oskus suuri andmemahtusid kontseptuaalselt ja tulemusli-kult töödelda ning andmetele sisu anda on olu-line tulevikuoskus. Personaliosakonnad hakka-vad uute töötajate värbamisel üha enam väär-tustama statistilise analüüsi ning kvantitatiiv-se põhjendamise oskust.

Uue meedia kirjaoskus. Tulevikus muutub tavapäraseks töötaja oskus oma mõtteid teh-noloogiliste lahenduste abil visualiseerida ning kasutada sisu edastamisel väga mitmekesiseid sotsiaalmeedia vahendeid.

Transdistsiplinaarsus. Paljude probleemide lahendamine (näiteks kliimamuutus, ülerahvas-tumine) nõuab väga kompleksset mõtlemist. Seepärast on tulevikus üks tarvilik oskus mõis-ta erinevate sotsiaalsete, teaduslike või tehni-liste mõttedistsipliinide loogikat. Kui möödunud sajand soosis ülimat spetsialiseerumist, siis käesoleval muutub keskseks transdistsiplinaar-ne lähenemine. Ideaalne tulevikutöötaja on T-kujulise kompetentsiga – süvateadmisega vähe-malt ühel alal ning oskusega mõista ja omava-hel siduda erinevaid teisi distsipliine.

Disain-mõtlemine. See tähendab oskust vi-sualiseerida ja mudeldada oma töös tarvilikke protsesse ning neid ka arusaadavalt esitleda.

Enesejuhtimine. Tulevikus muutuvad andme-vood veelgi mahukamaks ning on esitatud vä-ga erinevates kanalites. Oskus tohutust infoväl-jast vajalikku infot filtreerida ja eristada olulist ebaolulisest on järgmise põlvkonna töötajate jaoks väga oluline.

Virtuaalne koostöö. Üks tulevikusoskus on töötada virtuaalselt erinevates töörühmades ja neid juhtida, sh hoida inimesi pühendunud ja mo-tiveeritud ning tekitades neis kollektiivi tunnet.

ALLIKAS: FUTUTUBA, IMRE MÜRK (WWW.FUTUTUBA.EE/2011/08/

TULEVIKUTOO-KUMME-VOTMEOSKUST.HTML)

Edasi kannavad pühendumus ja kirg

RAIN UUSENteemalehe toimetaja

Mida teie kogemused räägivad – mitme aasta peale noored oma kar-jääri ette näevad ja planeerivad?

Tegelikult on noorte eesmärgid pi-gem lühiajalised. Näiteks mõtlevad nad, et käin välismaal, seiklen ja kogen ning siis vaatan edasi. Kuskil taustal on muidugi ka laiem eesmärk – elada turvaliselt, majanduslikult kindlusta-tult ning õnnelikult.

Tingituna pidevatest muutustest ühiskonnas pole neil aga selget stra-teegiat, kuidas sinna jõuda. Ja seda ei peeta üldse halvaks tooniks, vaid ni-metatakse «Odüsseuse aastateks» – enese otsimise perioodiks, mis on täiesti loomulik protsess.

Valesid valikuid ei ole – kõik, mi-da noored inimesed oma «karjäärikor-vi» koguvad, on väärtuslik ja taaska-sutatav ka kunagi hiljem. Nad peavad järgima oma kirge, seda, mis neid het-kel paelub – terve ülejäänud elu on neil aega end täiendada ja vajadusel ka ümber õppida.

Millises ulatuses oskavad prae gused koolilõpetajad esitada ja vastata kü-simusele, kes ja kus ma soovin olla pensionieas?

Minu põhiline uudis noortele on see, et eluiga pikeneb, samuti aktiivne eluiga. 65 aastaselt ei minda tulevikus pensionile, vaid teostatakse end ka 70ndates ja 80ndates. Minnakse üli-kooli, reisitakse, viljeletakse elustiili-ettevõtlust.

Ühesõnaga nauditakse elu – kui ollakse terved vaimult, kehalt ja hin-gelt. Maailmast on see tuttav teema, kuid meil on vä-gevaid näiteid Eestistki, kas või Ita Ever, kes 80selt sai parima naisnäitleja pree-mia või president Lennart Mere kunagine adju-tant Paavo Loos-berg, kes 90 aas-tasena koostas arhiive ja töötas paar-kolm päeva nä-dalas. Seega peaksid eluea pikenemi-se kontekstis noored endalt küsima – kuidas teha valikuid nii, et ka 85 aas-taselt nägu nalja täis oleks? See on täiesti uus mõtteviis. Esiteks, teha het-kevalikuid kire, huvide ja pühendumu-se ajel, kuid samas olla valmis elukest-vaks täiendus- ja ümberõppeks.

Mida võiks pidada kauakestva, töö-turul konkurentsieeliseid andva karjääri alustaladeks?

Teha igal ajahetkel seda, mida teed pühendumuse ja kirega, sest ainult see kannab edasi. Pole mingit mõtet pa-nustada töökohtadel keskpäraselt ja nn leigel, kuna see valdkond või tege-vus sind tegelikult ei huvita.

Küsimus on ju inimese enda kon-kurentsivõimes – tema tänane lähene-mine kujundab ka tulevikuvõimalusi. Teine asi on eneseareng – on välja töötatud koguni tulevikuinimese pro-fiil. Kümme omadust, mida peaks en-das arendama, et olla konkurentsivõi-meline ka kahekümne aasta pärast. Seal on selliseid asju nagu kahe aju-poolkera interaktsioon, sotsiaalsest in-telligentsusest kuni virtuaalse koos-tööoskuseni välja.

Selleks, et olla tegija, on vaja pü-

hendumist – ehk olla oma ala fänn ja töökas ühteaegu. Karjäär pole ju ainult ronimine üles, vaid olemas on ka ho-risontaalne, ametikohasisene, kanna-pööretega ja kaleidoskoopkarjäär.

Tundub, et tööturul kiputakse pi-gem ajama taga suuremat sissetule-kut ja paremat majanduslikku elu-järge. Kas karjääri teadlikult pla-neerides peaks aga sisse arvestama ka selliseid töökogemusi, mis ehk rahaliselt annavad vähem, aga sa-mas aitavad meil muutuda kohane-misvõimelisemaks, teadlikumaks, kogenumaks?

Just – raha on väga lühiajaline tee-ma. Mõni palganumber võib olla sel-les mõttes tühi, et töötaja saab küll ta-su, kuid ta ei arene erialaselt – tema konkurentsivõime ei tõuse, ega aita te-da headele töökohtadele tulevikus.

Igal hetkel peaks inimene analüü-sima, kas antud töökogemus kasvatab või kahandab meie konkurentsivõi-met. Maailmas on küllaga näiteid, kus inimesed on valmis koguni tasuta töö-tama, saamaks mingi ettevõtte koge-must ja panna see uhkusega kirja oma CVsse.

Karjääriredeli tipus ei taha ju keegi mõelda pensionieale või töökaotu-sele – millal oleks siiski tark hakata ka neid perspektiive endale tead-vustama?

Ma ei oska öelda, tegelikult ei pea sellele mõtlema muus aspektis kui sel-les, et pensionieas oleks tagatud pen-sion ehk kindlustunne ning saaksime teha siis vaid neid asju, mis meile tõe-liselt meeldivad.

See ei tähenda, et peaksime töötu-rult eemalduma. Paljud eakad ja hobi-de poolest aktiivsed inimesed on nen-tinud, et tahaksid 2-3 tundi päevas te-ha siiski ka võimetekohast tööd. See paneb neid tundma, et nad on väär-tuslikud ja vajalikud. Peab kahjuks nentima, et ühiskond ja tööandjad po-le veel valmis pakkuma kõigile eakate-le võimetekohaseid väljakutseid. Ku-niks see muutub tasapisi, saame ise hoolitseda selle eest, et teeksime asju pühendumusega, eetiliselt ja uudishi-mulikult. Küll siis elu meid õigesse kohta kannab.Kas saab nimetada mingeid kind-laid isikuomadusi või professionaa-lseid oskusi, mis aitavad meil püsi-da tegusatena ja tahetuna ka vane-mas eas?

Õppimisvalmidus on kindlasti üks, sotsiaalne ja emotsionaalne intelli-gentsus, samuti avatus. Lisaks tuleks kõiki neid omadusi, mida niikuinii tu-levikus kõigilt oodatakse, hoolega lih-vida. (Vt «Tulevikutöö kümme võtme-oskust»)

On teil tuua mõni illustreeriv näide elust enesest, kus aktiivses tööelu faasis tehtud valik või otsus on and-nud otsese tagasilöögi või muu olu-

lise, näiteks positiivse mõju aastate pärast, vanemas eas?

Negatiivse poole pealt on kõik need näited, kui inimesed on aastaid, hambad ristis, kannatanud kuskil töö-kohal ja mingis ametis, lihtsalt selleks, et on kartnud muutusi. Siis tuleb ki-bestumuse tunne, et elu on mööda läi-nud ilma, et oleksin saanud seda tõe-liselt nautida.

Samas käis minu juures hiljuti nõustamisel üks vahva haridusvald-konna inimene, kes julges end enne pensioni võtta lahti organisatsioonist, kus tekkis juhiga väärtuskonflikt (juht osutus oma mõtteviisilt ebaeetiliseks), ja plaanib veel kindlasti end teostada. Neid näiteid on veelgi, kus eakad ini-mesed end imetlusväärselt teostavad.

Millises suunas peaks Eestis tööhõi-ve valdkond suures plaanis liikuma? Kelle kaasabil?

Märksõna on koostöö. Et riik ta-gaks inimestele karjäärinõustamise – ka siis, kui nad parasjagu töötavad ja

kaaluvad uusi võimalusi, täiendusõpet. Targad ettevõtted on siin muidugi sel-le rolli üle võtnud ja pakuvad oma ini-mestele ka laiemaid karjäärivõimalu-si, näiteks koolitavad oma inimesi eri-aladel, mis pole otseselt tööga seotud, vaid aitavad tal vajaliku ja rahuldust pakkuva eneseteostuse lisaks luua.

Praegu on kriitiline see, et meil on kümne tuhande ringis ja rohkem neid inimesi, kes oma põhieriala vahetasid ehitussektori tööde vastu. Nüüd, kui nad seal enam töötada ei saa või ei soovi, on muud uksed nende ees sul-gunud ja nende varasemad erialad va-hepeal oluliselt edasi arenenud.

Meil on meeletu puudus IT-valdkon-na inimestest. Tundub, nagu peaks seda teavitustööd alustama juba lasteaiast – näiteks tekitama huvi, kuidas tarkvara loomise abil saab päikesepaneelidest energia tarbijale kasutamiskõlblikuks muuta, mismoodi toimub mobiilne par-kimine, kuidas internetipangas saab toi-metada või kuidas tarkvara tootmissead-med targalt tööle paneb.

• Horisontaalne karjäär on see, kui inimene liigub ühest osakonnast teise ühe ettevõtte sees – valdkond jääb samaks, kuid muutuvad tööülesanded ja seega tuleb end arendada. Horisontaa-lne karjäär on ka liikumine teise ettevõttesse sama ametikoha peale.

• Ametikohasisene karjäär on see, kui inimene otsustab saada oma eriala eluaegseks fänniks, harib end, kuulub erialastesse võrgustikesse. Teda peetakse oma ala eksperdiks.

• Kannapööre on liikumine teise valdkonda – koolijuht hakkab pottsepaks, ärimees õpetajaks, raa-matupidaja aiakujundajaks.

• Kaleidoskoopkarjäär on see, kui inimese eneseteostus koosneb erinevatest «tükkidest», tal on mi-tu rolli, mis kokku annavad rahuolu. Näiteks töötab mõni projektijuhina, aga on ka treener, lisaks töötab vabatahtlikuna, kujundab kodulehti ja nõustab kohalikus vallas spordi teemadel vms.

ALLIKAS: TIINA SAAR

Karjääri erinevad arenguvõimalused

Karjäärimuutused, kannapöörded ja enese täiendamine ning arendamine on võimalikud igas eas, kinnitab karjääri-nõustaja Tiina Saar. Targad ettevõtted hoiavad ja arendavad oma väärtuslikku vara ehk tööjõudu, väetades kasvupin-nast kõigile võrdselt, läbi motiveerivate ja arendavate koolituste ning karjäärinõustamise.

Võimalusi enesearenguks on meie ümber sadu. Lihtsaim neist on aga kätte võtta raamat ning end muutuva maailma ja teiste inimeste mõtetega kurssi viia või end lihtsalt mõnes põnevas valdkonnas harida, usub karjäärinõustaja Tiina Saar.

FOTO: SIIM KUMPAS

65 aastaselt ei minda tulevi-kus pensionile, vaid teosta-takse end ka 70ndates ja 80ndates. Minnakse ülikooli, reisitakse, viljeletakse elustiiliettevõtlust.



Vanemaealiste ja noorte osa-kaal Eesti rahvastikus on muutumas, esimeste kasuks. Ühelt poolt on seda tinginud pikka aega madalal tasemel

püsinud sündimus, teisalt aga pikenev eluiga, räägib Luule Sakkeus Eesti de-mograafilise reaalsuse tagamaadest.

«Ühiskonna vananemisele, mida praegu tunnetame, andis Euroopas hoogu pärast Teist maailmasõda toi-munud beebibuumi laine, mille tule-musena on tollal sündinud saamas nüüd pensioniealiseks,» tutvustab Sak-keus ajalugu. «Eestis asendavad olema-tut sõjajärgset beebibuumi aga suure-mahulised sisserändelained, mille tule-musena on rahvastiku vananemise kii-renemine toimunud just selle kümnen-di alguses. See on rahvastikustruktuu-ris kaasa toomas olulise nihke ning see-ga nõuab kogu ühiskonnalt demograa-filise arengu poolt peale pandud piiran-gutega arvestamist,» selgitab teadur Eesti demograafilist arengut, mis on ju-ba 150 aastat tagasi alguse saanud pöördumatu protsess, millel puuduvad aga tegelikkuses mis tahes negatiivsed tagajärjed, kui me vaid õigel ajal muu-tusi tähele oskame panna ja ühiskon-nana kohaneda suudame.

PIKEM ELUIGA ON NORMIKS«Vanemaealised on meie uus ressurss,» võtab Sakkeus riigi keerulise demograa-fia lihtsalt kokku. «Nüüd sõltub juba kõik meie ühiskonna võimekusest se-da endale teadvustada – see on res-surss ja see ei vähene,» viitab rahvasti-kuteadlane vajadusele kohandada vas-tavalt uuele demograafilisele olukorra-le nii haridussüsteemi, majandus- ja töökeskkonda, kui ka muutustele kaa-sa aitavaid poliitilisi otsuseid, sotsiaal-setest suhetest rääkimata.

«Mitmed uuringud näitavad, et va-nemas eas on tööjõuressurss mitmes mõttes atraktiivsem – kohusetundli-kum, kogenum, püsivam ja tunduvalt lojaalsem,» räägib Sakkeus. «Vanemas eas töötajal puuduvad hajali huvid, am-bitsioonid realiseerida ja otsida oma kohta maailmas. See teeb vanemaeali-se tööjõu atraktiivseks just ettevõtete või asutuste seisukohalt.»

Ainus, millega ettevõtjad arvesta-ma (või õigupoolest kohanema) pea-vad, on teatud erisused noorte ja vane-maealiste töötajate vahel, et sellest läh-tudes kohandada ja valmistada ette ka töökeskkonda laiemalt. «Tuleb arves-tada, et vanemas eas toimub teatud võimete langus,» selgitab Sakkeus ja li-sab, et seda on siiski võimalik kompen-seerida.

Vanemaealine töötaja ei suuda seis-ta püsti noorega võrdväärselt – järeli-kult tuleb leida sobivad toolid. Vane-maealine ei suuda ehk tõsta enam käsi nii kõrgele kui noored – järelikult pea-vad käepärast olema abistavad tehnili-sed toed. «Vanemas eas on ka puhku-se vajadus tunduvalt suurem, aga sa-mas kompenseerime seda kiirema tu-lemuslikkusega, toetudes rohketele ko-gemustele ja teadmistepagasile,» ütleb Sakkeus.

Tema sõnul on tööaja ja -koha pa-rema organiseerimise ning rahulolu ja

kooskõla tekitamisega võimalik juhti-del palju ja suhteliselt lihtsate vahendi-tega ära teha, piirdudes tihti vaid suh-tumise muutmisega. Kui muutust suh-tumises ja tehniliste abivahendite kät-tesaadavuses ei teki, väsivad vanema-ealised töökohal kiiresti ära, mistõttu siirdutaksegi esimesel võimalusel pen-sionile. «Kui aga töökoht ja -aeg on vii-dud kooskõlla vanemaealiste võimete-ga, väheneb frustratsioon ja pikeneb ühtlasi ka soov jääda töökohale kaue-maks,» sõnab teadur. Eestile lisaks ta-sub mõelda sellele, et meie vanemaea-line tööjõud on keskmiselt paremini haritud ja seega ka võimeline uusi os-kusi omandama, kuid nende õpetami-ne on nooremaealiste õpetamisest eri-nev.

VÕTMEKÜSIMUSEKS ON KOGUKONNATUNNE«Me ei saa minna edasi olemasolevate majandusstruktuuride ega ühiskonnas välja kujunenud suhetega, vaid peame hakkama mõtlema laiemalt, mismoodi aidata kaasa ühiskonna arengule, ar-vestades meie rahvastiku reaalset koos-lust,» rõhutab demograaf Luule Sakke-us.

Kuna sajandeid on ühiskonnas ol-nud ülalpeetavate ülekaal laste poolel ja vähem vanemaealistel, on ka ühis-konna tähelepanu suunatud seni enam lastega toimuvale. Teaduri sõnul muu-tub aga järgmise viiekümne aasta jook-sul elanike vanuseline jaotus riigis mär-kimisväärselt – laste ning eakamate suhtarvud võrdsustuvad. «See ongi

täiesti erinev sotsiaalne keskkond võr-reldes sellega, mida oleme kogenud ko-gu meie teadvustatud ajaloo jooksul,» peab Sakkeus muutusi loomulikuks. Samas tasub tõdeda, et nii madalat ülalpeetavate osakaalu tööealistega võrreldes pole olnud kunagi eelmise 50 aasta jooksul ning järgnevate kümnen-dite jooksul see suhe vaid taastub juba eelnevalt kogetu taseme-le. Ainukene muu-tunud suurus sel-les on vanemaea-liste osakaal.

Seetõttu soovi-tab ta nüüdsest pöörata tähelepa-nu pigem sellele, kuidas kasvavat v a n e m a e a l i s t e kontingenti hoida ühiskonnas aktiiv-sena. «Ja siinkohal on noortel üpriski palju kaasa rääki-da,» julgustab Sakkeus rahvastiku ja ühiskonnaga seotud probleemidele kaasa mõtlema kõiki vanusegruppe.

«Vajadused on ju noortel ja vana-del haakuvad,» muigab teadur ja selgi-tab: «Noorematel on vaja lapsehoidjat või teismeliste pallimängudele kaasa-elajat, vanematel on vaja suhtluskesk-konda ning oma vajalikkuse tunneta-mist, sest sotsiaalsed sidemed nõrge-nevad tööst eemale jäädes. Viimane väide on seotud ka sellega, et rohkem kui sada aastat kestnud madal sündi-mus on ahendanud hõimlastega seo-tud võrgustikke, nüüd on küsimuseks,

kas ja kuidas tekivad laiemad sotsiaal-sed võrgustikud.» Seetõttu peabki Sak-keus ühiskondlikult põnevaks, kuid va-jalikuks väljakutseks organiseerida teadlikult ja suunatult uut laadi tervik-likke suhteid ja kooslusi, kus vanema-ealised ja nooremaealised suhtlevad mitte kui hõimlased – nagu on seni kombeks olnud –, vaid pigem ühes naabruses elava kogukonnana.

Võtmeküsimusena sõnastabki Sak-keus kogukonnatunde ja selle tekkimi-sele kaasaaitamise, mis eriti just linnas-tunud keskkondades on suureks prob-leemiks. Siiras ja üksteisest hooliv ko-gukonnatunne annab aga eakamatele võimaluse olla kasulikud ka muul viisil kui oma endises professionaalses päde-vuses.

«Heaolu ja rahulolu tagamiseks ühiskonnas tervikuna on oluliseks just üksteisele osutatav tähelepanu ja suh-ted, võimalus olla kellelegi kasulik,» selgitab Sakkeus ja illustreerib oma mõtet näitega: «Kui ühel eluperioodil

hoiame liivakasti pervel silma peal väiksematel, et nad üksteisele liiva su-hu ei topiks, siis needsamad liivakastist sirgunud noored on need, kes tulevad õhtul ja selgitavad lähemalt päevasünd-musi ning õpetavad kasutama Skype’i või e-kirjade saatmist, et suhelda mõ-ne kaugemal asuva sugulasega.»

Sakkeuse sõnul peaksime enam ole-ma avatud suhtlusele ka nendega, kes on väga üksikud, näiteks vanurid, kes on paigutatud hooldekodudesse. «See aitab nende heaolule kaasa ja võimal-dab püsida ühiskonnas kauem, õnneli-kumana ja tervemana. Igapäevatööst eemale jäänud suutlikumad n-ö noore-ma põlvkonna vanemaealised, kes neid vajadusi lähemalt tajuvad, sedalaadi suhtlussidemeid juba ka loovad. Oluli-ne on aga nende sidemete tekitamine üle põlvkondade,» rõhutab Sakkeus üle-üldise mõistva suhtumise vajalikkust.

«Individualiseeritus on tänase aren-gu peamine iseloomujoon, kuid selle juures ei tohi tekkida tõrjutuse tun-net,» peab rahvastikuteadlane tähtsaks rajada kohti, kus käia koos ka siis, kui tervis pole veel halb ja saame omal ja-lal ringi liikuda, et kohtuda omasugus-tega, aga ka noorematega, et üksteist vastastikku aidata ja toetada.

«Algatus, nagu seda on Uue Maa-ilma seltsi tegevused, kus juba tuuakse kogukonnas kokku kõik osapooled, east sõltumata, saavad alguse ühelt poolt küll inimestelt endilt, aga vajavad olulisel määral ka ühiskonna tuge,» peab Sakkeus oluliseks, et ka poliitili-sed ja majanduslikud struktuurid Ees-ti demograafilist reaalsust paremini mõistma hakkaksid ning asuksid loo-ma võimalusi oma toast väljuda ja ühis-konnaelus osaleda ka ratastooli-ini-mestele.

MUUTUVAD KUVANDID ÜHISKONNASTEt sedalaadi mõtteviis üldiselt juur-duks, on Sakkeuse sõnul vaja ilmselgelt väga tugevat tööd kuvandite kallal.

Kuigi Eestis pole enam ammu dis-krimineerivaid seadusi, mis otseselt kä-siksid teatud vanuses inimesi töölt kõr-valdada, võib olulisi vajakajäämisi tä-heldada aga hariduslikes ning teavitus-likes aspektides – töötajad ise pole kui-givõrd teadlikud oma õigustest ja või-malustest jätkata aktiivselt töö tege-mist, kui nad selleks ise piisavalt aktiiv-sed ja tahtelised on. Paraku pole ka ju-hid eriti teadlikud, mida saab töötaja funktsioonivõimete languse puhul et-tevõttes või organisatsioonis teisiti or-ganiseerida.

Samuti keskenduvad Luule Sakke-use hinnangul Eesti majandusmudel ja tulevikuvisioonid liigselt neile majan-dusstruktuuridele, mis ei ole Eesti rah-vastikustruktuuri arvestades jätkusuut-likud ning pidurdavad innovatiivset mõttearengut ja selle tulemuste kasu-tamist.

«Näiteks majandus- ja kommuni-katsiooniministeeriumi hiljuti avalda-tud tulevikuvisioon näeb ette, et kõige rohkem vajatakse tööjõudu töötlevas-se tööstusse, mis on teatavasti 19. sa-jandile kohane arengumudel ning ei haaku kuidagi meie praeguseks välja kujunenud rahvastikustruktuuriga. Rahvastiku haridusstruktuur määrab

Rahvastiku vananemine loob majandusele ja ühiskonnale uut ressurssiRahvastiku vananemine on demograafilisest arengust tulenev paratamatu protsess, mis on olnud pikka aega teada ning mida pole mõtet eirata, selgitab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia instituudi direktor ja vanemteadur Luule Sakkeus. Parim, mida teha saame, on tunda meile avanenud ressurss ära ning õppida seda ühiskonna ja majanduse hüvanguks ära kasutama – näiteks loomemajanduses.

Eesti rahvastik vananeb loomulike demograafiliste protsesside tulemusena, mistõttu tuleb selle teadmisega arvestada ühis-konna igal tasandil ning kohendada kuvandit ühiskonnast ja selle toimemehhanismidest tervikuna, räägib Tallinna Ülikooli Eesti demograafia instituudi direktor ja vanemteadur Luule Sakkeus. FOTO: TOOMAS HUIK

Siinset riiki ja rahvast saab üles ehitada ja jätku-suutlikuna hoida ikka vaid siinsetele elanikele tuginedes, sõltumata nende vanusest, soost, puudest või muudest iseärasustest.


ära, et sellist ressurssi ei ole ka enam peale kasvamas,» selgitab Sakkeus. Te-ma sõnul on viimane aeg hakata mõt-lema hoopis sellele, mis on need ma-jandusharud ja tegevused, mis Eestil ka tegelikult edasi võimaldavad liikuda – kasutades seejuures maksimaalselt ära meie vanemaealise tööjõu ehk paljuski vaba ressursi.

«Olen nõus, et väga suur panus, kuidas me oma töökohad suudame kohandada ja integreerida vanemaea-lisele tööjõule sobivaks, tuleb just in-senertehnoloogilisest sektorist,» lisab Sakkeus, kuid usub, et rajada kogu majandusmudel vaid sellele pole siis-ki jätkusuutlik. «Insenerid vajavad kõrvale aina enam psühholooge ja sot-siaalteadlasi, et osata arvestada kõiki-de inimeste vajadustega näiteks ela-muid, ülikoole, avalikes huvides töö-tavaid asutusi ja taristut tervikuna ra-jades, aga samuti mööblit, nõusid või pliiatseid disainides,» ütleb Sakkeus. Lühidalt öeldes peab Sakkeuse sõnul reaal- ja insenerteadustele kaldu Ees-ti haridussüsteem üha enam saama in-tegreeritud humanitaar- ja sotsiaaltea-dustega.

«Lisandväärtused, mida me ühis-konnas loome, ei tule enam tööstusest, vaid arenenud rahvastikele omastest uutest majandusharudest,» selgitab Sakkeus ja rõhutab, et sellise rahvasti-ku peamisteks tegevusaladeks kujune-vad haridus, teadus, tervishoid ja loo-memajandus. Vananeva rahvastiku ee-liseks on olla rohkem haritud ja see ta-gab võime olla kauem aktiivne, luua ja arendada uusi ideid, sünteesides olnut ning luues seeläbi võimalusi suurusjär-gu võrra suurema lisandväärtuse tek-keks, kui seda võimaldab töötlev töös-tus.

Üleskutsed praeguseid tööjõuprob-leeme võõrtööliste sisserände abil la-hendada toetavad iganenud majandus-

struktuure, mis pole võimelised ümber orienteeruma ning innovaatilisi lahen-dusi otsima ja rakendama.

Kui Eesti majandusarengus nähak-se sisserändevoogudes võimalikku la-hendust, siis Sakkeuse sõnul me osalt kunagi Eestisse toimunud suure sisse-rände tõttu nii kiirelt vananeva rahvas-tikuga silmitsi seisamegi. «Euroopas, meie ajaloolistel lähinaabritel, aga ka Aasias puudub see rändepotentsiaal, mis võiks Eesti suunal realiseeruda,» kinnitab teadur. «Kui ka Aafrika mõ-ningatel kaugematel aladel on rände-potentsiaal veel säilinud, tuleb arvesta-da nii nende ajalooliste sidemetega, mis on seotud hoopis teiste riikidega, aga ka Eesti geograafilis-klimaatilise eripäraga. Rändepotentsiaal on am-mendumas tegelikult kogu maailmas,» rõhutab Sakkeus veel kord – siinset rii-ki ja rahvast saab üles ehitada ja jätku-suutlikuna hoida ikka vaid siinsetele elanikele tuginedes, sõltumata nende vanusest, soost, puudest või muudest iseärasustest.

Eelisarengu saavutavad maailmatu-rul need riigid, kes oma kohaliku vane-maealise rahvastikuressursiga kõige kiiremini kohanduvad. «Rahvastiku-

teadlasena tuleb öelda, et need mehha-nismid on mõneti isereguleeruvad,» usub Sakkeus, et vaba turg paneb va-rem või hiljem asjad paika, kuid Eesti eeliseks saaks olla sellele riiklikul tase-mel kaasa aidata.

ELUTERVE OPTIMISMSakkeuse sõnul peavad kõik maailma riigid kohanema omaenda inimressur-siga ja pääsu pole siin ka Eestil. «Küsi-mus on vaid selles, millal me saame nii targaks, et oskame neid ressursse ära kasutada, et liikuda edasi ja kohandu-da,» sõnab ta.

Eestis levinud pessimistlik ja vinguv käitumisstiil peab asenduma seejuures aga elutervema optimismiga, sõnab Sakkeus – peame õppima ennast ja ka tulevasi põlvkondi hoidma ning elama tervematena, teotahtelisematena ja mõistvamatena ning harjuma üksteise-ga rohkem arvestama.

Aga kas me oleme selleks rahvana küps, oleme me kohanemiseks võime-lised?

«Oleme siiski väga haritud rahvas,» tõstab Sakkeus veidi küsija tuju. «Üks-ki haritud rahvas ei saa endale lubada olla väga kaua aega rumal.»

• Vanemaealiste sotsiaalse kaasatusega seotud poliitiliste otsuste monitoorimiseks liitis Euroopa Komisjon 2010. aastal Eesti rahvusvahelisse uuringusse SHARE.

• Üle 50-aastaseid elanikke hõlmav uuring küsitleb samu inimesi iga kahe aasta tagant.• Nüüdseks on uuringusse kogutud 6800 Eesti inimese vastused. Praegu kestab andmete puhas-

tus ning peagi algab üldistavate näitajate koostamine.• SHARE meeskonda on tabanud uudis, et kogu investeering nullitakse, kuna riigieelarvest pole

sellises mahus uuringule võimalik vahendeid leida.• «Eesti ühiskonnas puudub endiselt arusaam, et poliitilisi otsuseid saab hinnata ja rajada üksnes

esinduslikule informatsioonile, mis ongi üks peamisi alustalasid ja tingimusi avaliku halduse in-novatsioonideks,» kommenteerib Tallinna Ülikooli Eesti demograafia instituudi direktor ja vanem-teadur Luule Sakkeus.

Üle 50-aastaste rahvusvaheline uuring SHARE

1500

Kokku: 1 341 140 inimest

Kokku: 1 232 820 inimest

Kokku: 1 144 680 inimest1200

900

600

300

0

20102050

2100

Rahvastiku ealise koosluse võrdlus: 2010 ning prognoosid aastateks 2050 ja 2100

80+ 4%

50-7932%

30-4927%

0-1415%

0-1417%

0-1417%

15-2915-2918%18%

15-2915-2916%16%

15-2915-2921%21%

30-4924%

30-4923%

50-7935%

50-7932%

80+ 8%

80+10%

ALLIKAS: UNITED NATIONS, DEPARTMENT OF ECONOMICS AND SOCIAL AFFAIRS, WORLD POPULATION PROSPECTS 2010


Tööalane vanuseline diskriminee-rimine toimub igas suunas, kinni-tab Soome professor Juhani Ilma-rinen, kes on tuntud ja kõrgelt hin-natud konsultant elanikkonna va-nanemise ning pika ja kvaliteetse tööelu teemadel kogu maailmas.

Kas vanemaealiste tööjõu tulemus-likuma rakendamise teema on pi-gem seotud mingi kindla piirkon-naga või on tegemist globaalse kü-simusega?

Näen, et tegemist on globaalse teemaga. Vanemaealiste tööjõu küsi-mused ei kerki vaid Euroopa või Eu-roopa Liidu tasandil, neil teemadel arutletakse ka Aasias ja Austraalias ning palju räägitakse sel teemal Ameerika Ühendriikides ja Lõuna-Ameerikas.

Seega – kas vanemaealine tööjõud on probleem või hoopis lahendus?

Kui vaadata tööelu ja töökeskkon-da laiemalt, leiame koos töötamas kolme generatsiooni esindajaid – noored, keskealised ja vanemaealised. Üldjuhul toimivad need kolm gene-ratsiooni koostöös ja eraldiseisvana väga hästi.

Kui 80ndatel ja 90ndatel olid kol-me generatsiooni esindajate suhtar-vud tööelus suuremalt jaolt tasakaa-lus, siis praegused demograafilised muutused ühiskonnas põhjustavad nendes suhtarvudes olulisi muutusi.

Noori on töökeskkondades kõige vähem, vanemaealiste töötajate grupp on aga kujunemas suurimaks – tasa-kaal on seega häiritud. See peab vii-ma ettevõtted vajalike muutusteni, sest kuni aastani 2040 generatsiooni-de suhtarvud suures plaanis ei muu-tu – vanemaealised ehk üle 50aasta-sed jäävad enamusse, sest neid on töökeskkonnas kaks korda sama pal-ju kui noori, alla 25aastaseid tööta-jaid. Ettevõtetele ja tööjõule laiemalt on see aga tõeliseks väljakutseks, et tekkinud uues olukorras samuti edu-kalt koos töötada.

Kas võib ennustada, et vanemaea-lise tööjõu tõttu arenevad välja ka täiesti uued tööstus- või teenindus-harud?

Kõigepealt muutub meie suhtu-mine tööellu üldisemalt. Tuleb koha-neda ja leida uusi lahendusi, kuidas tööelu tulemuslikumalt korraldada.

Ühelt poolt saab jõudu n-ö hõbe-majandus (silver economy) – s.o tee-nused, mida vanemaealine elanikkond suunab. Tekib terve rida uusi teenu-seid, mis tegelevad tervise ja sotsiaal-teenustega; heaoluteenused laiemalt muutuvad väärtuste kandjaks. Ette-võtted peavad seega olema suutelised välja töötama uusi teenuseid.

Teiselt poolt aga – parimad töö-tajad, kes neid uusi teenuseid tarbija-teni viivad, saavad olema ilmselt just vanemaealised ise, sest nad tunneta-

vad ja mõistavad teenuste sisu ja va-jadust ise kõige paremini ning suuda-vad neid kõige tulemuslikumalt tu-rundada.

Millistes valdkondades või tööstus-harudes võib täheldada paremat kohanemisvõimet eri vanusegrup-pi kuuluvate töötajatega?

Majandussektorite lõikes võib eri-nevusi täheldada küll. Tundub, et sel-lised modernsed majandusharud na-gu pangandus ja kindlustus saavad päris hästi hakkama, sest siin ollakse enam valmis töökeskkonda ja töömu-deleid ümber kujundama, et kasuta-da vanemaealiste töötajate teadmisi ja kogemusi paremini ära.

Mõned teised tööstusharud aga, mis pole ehk nii paindlikult võimeli-sed töökeskkonda ja põhimõtteid muutma, on näiteks transport ja jurii-dilisi teenuseid pakkuvad ettevõtted.

Kõige raskemas olukorras on põl-lumajandus, sest siin on kõige keeru-lisem leida tasakaalu tööülesannete, eesmärkide ja vananevale tööjõule pakutavate võimaluste ning vajalike kohanduste vahel.

Räägime suhtumisest üldisemalt. Noored kipuvad vanemate kollee-gide kulul ikka nalja viskama. Kas see toimib ka vastupidi?

Diskrimineerimine toimub igas suunas, kuna kõik kolm generatsioo-ni on väga erinevad. Loomulikult leiab kõige rohkem erinevusi noorte ja vanemaealiste vahel.

Kui aga analüüsida lähemalt dis-krimineerimist ealiste tunnuste alu-sel, on huvitav asjaolu, et keskealised diskrimineerivad nii nooremaid kui vanemaealisi, kuna nad usuvad, et nad on tööalaselt tippvormis ja luba-vad endale seetõttu olla ka suhteliselt kriitilised mõlemas suunas.

Nooremate puhul võib aga üldju-hul leida suhtumisprobleeme just va-nemaealiste aadressil, kuid samas on vanemaealistel probleeme ka noore-matega.

Vanemaealiste suhtumisproblee-mid noorematesse pole ehk niivõrd negatiivsed, kuna nad on ka ise noo-red olnud ja mõistavad noori ehk see-tõttu veidi paremini. Noored pole aga kunagi vanad olnud, mistõttu vaevle-vad nad enam stereotüüpide ja eelar-vamuste küüsis.

Kellelt peaksime eeskuju võtma? Kus on olukord enam kontrolli all?

Mulle tundub, et Põhjamaades on asjad kõige enam paigas. Mida roh-kem aga liikuda Lõuna-Euroopa ja Vahemere maade poole, seda hulle-maks olukord läheb.

Aasias olid varasematel aastatel vanuselise diskrimineerimise küsi-mustes suhtumine ja poliitika pare-mini paigas, aga paraku see enam nii pole. Pikki aastaid oli Jaapan heaks eeskujuks, kuid tundub, et see eelis on seal majanduslikel põhjustel nüüd kadumas.

Juhani Ilmarinen: vananev töötajaskond juurutab uusi teenuseid

Soome professor Juhani Ilmarinen on elanikkonna vananemisega seotud tee-masid uurinud pikki aastaid, konsulteerides nüüd ettevõtteid üle maailma, jul-gustades neid töökeskkonda parandama. FOTO: KADRI LAAS


TALVI MÄRJATallinna Ülikooli emeriitprofessor

Kui keegi räägib elukestvast õppest ja sellest, et õppimine ei lõpe kooli-ga, vaid kestab kogu elu, on see kõi-gile arusaadav teema. Ja mitte ainult – seda, et õppimine pole ainult las-te ja noorte kohustus, vaid iga ini-mese võimalus, teavad nii poliiti-kud, tööandjad kui ka kõik need, kes tahavad saada targemaks ning elus paremini toime tulla.

1990. aastate keskel, kui Eesti Täiskasvanute Koolitajate As-sotsiatsioon ANDRAS val-mistus tõlkeversioonina välja andma esimest andragoogika

sõnaraamatut Eestis, olid autorid hädas sobiva sõnavara leidmisega.

Euroopa Liidus oli käibele võetud ingliskeelne termin «lifelong learning», aga keegi ei teadnud, kuidas seda eesti keelde tõlkida.

Pikkade arutelude järel jäädi mõis-te «elukestev õpe» juurde, kuigi oli neidki, kes arvasid, et õigem oleks ik-kagi «eluaegne õpe» (umbes nii nagu eluaegne vangistus). Poliitikud peavad elukestvaks õppeks looma võimalused, tööandjad suhtuma soosivalt oma töö-tajatesse, kui need tahavad õppida, ja inimesed ise leidma õppimiseks sobi-vaima koha, aja ja teema.

Kõik inimesed, ka täiskasvanud, on tunnustatud õppijatena. Vanus ei män-gi seejuures eriti olulist rolli. Pole ka enam haruldaseks nähtuseks, et kooli-pingis istuvad kõrvuti väga erinevas va-nuses inimesed.

TEADMISED AEGUVADMiks on täiskasvanutel tekkinud vaja-dus õppida? Miks õpivad pensionieeli-kud ja veelgi vanemad? Kas koolist enam ei aita? Vastus on – jah! Koolis õpitust tänapäeval tõesti enam ei aita.

Meie elu- ja töökeskkond muutu-vad üüratu kiirusega – see, mis täna on uus, on homme juba vana. Mis siis veel rääkida eilsest ja üleeilsest päevast, ku-hu suurema osa täiskasvanute teadmi-sed ja oskused kuuluvad. Need on VA-NAD ja nendega pole enam võimalik elus toime tulla.

Eelkõige tuleb muidugi mõelda töö-keskkonna muutumisele, uuele tehno-loogiale, uutele masinatele, mis kõik eeldavad tänapäevaseid teadmisi ja os-kusi. Ainus võimalus on seega õppida ja jälle õppida ja jälle õppida. Nii nagu muutub keskkond, peavad muutuma ka meie teadmised.

VANUS EI TAKISTAÜks asi on ju vajadus, teine sellest aru-saamine, aga hoopis erinev on reaalne

elu. Kas täiskasvanud inimesed on val-mis õppima? Kui palju neist on nõus uuesti istuma koolipinki? Ja mida me üldse silmas peame, kui räägime täis-kasvanud õppijast koolipingis?

2010. aasta jaanuaris alustas Tartu Ülikooli Pärnu kolledž tänuväärse te-gevusega, käivitades Väärikate ülikoo-li, kus osavõtjate vanusepiiriks oli 50. Alla selle inimesed loeti nii nooreks, et neid väärikate hulka ei lastud.

Kohale oodati heal juhul paarsada inimest. Aga enne algust hakkas rah-vast muudkui tulema ja tulema ja lõp-pu polnud nähagi. Avati üks suur audi-toorium, siis veel teinegi ja toole tuli panna ka koridori.

Selgus, et huvilisi oli viiesaja ringis. Õnneks oli tänu tänapäevasele tehni-kale võimalik kõigil avaüritusest osa saada. Pärnu kolledž jätkas sama üritu-sega ka sel aastal ja õppijatahtjatest neil puudust pole.

Need on inimesed, kes tahavad ol-la aktiivsed ja väärikad. Juba kaks aas-tat on õppijate hulgas ka härrasmees, kel aastaid sajast palju puudu ei ole. Seega pole inimese vanus õppimiseks ei probleemiks ega takistuseks – vaja on vaid tahta.

KASUTA ÕPPEPUHKUSTKui räägime tööealisest elanikkonnast, siis nende õppimine sõltub suuresti ka tööandja suhtumisest. Kui tööandja mõistab, et edu aluseks on haritud töö-tajaskond ja loob neile õppimiseks tin-gimused, ei lase kindlasti ka tulemused ennast kaua oodata.

Nagu loo kõrval asuvalt jooniselt näha, on tööandjad nõus paljudel juh-tudel ka oma inimeste õppimise kinni maksma. Kuigi statistikaameti andme-te põhjal oli see toetus 2007–2008 suu-rem, näitavad masu-aastate järgsed numbrid siiski jälle tõusu.

Samas ei saa väita, et selles vald-konnas muresid poleks. Ühelt poolt ai-tavad Euroopa Liidust saadud rahali-sed vahendid täiskasvanute koolitust pakkuda küllalt suurele hulgale inimes-tele, teisalt tegelevad riigikontrolli hin-nangul asutused ühtse juhtimise puu-dumise tõttu koolitusvajaduse väljasel-gitamise, koolituste planeerimise ning hindamisega eraldi, muutes niimoodi täiskasvanuhariduse süsteemi ebaots-tarbekaks ja kohati dubleerivaks.

Riigikontrolli peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul toimetatakse igas valitse-misalas omaette, nähakse üksnes erine-vusi, aga mitte niivõrd koostöökohti.

Lõpetuseks tahaks lugejatele anda teada, et täiskasvanud õppijatele antak-se koolituses osalemiseks ka õppepuh-kust, mille ajal makstakse neile kesk-mist töötasu kahekümne kalendripäe-va eest.

ANU HARJOEstonia Education Centre ju-hatuse liige, tööandja

Rahvastiku vana-nemisest tingi-tuna on viimas-tel aastatel üha sagedamini tõus-

nud päevakorrale vananemi-se ja tööjõuga seotud temaatika – maailmas on märgata kaht arengu-suunda.

Põhirõhk asetub vananemise glo-baalsusele kui ülemaailmsele ilmingu-le. Teisalt on vananemine ja vanadus tihedas seoses kohaliku kultuuriga.

Eestis osaleb tööturul 50–75 aasta vanustest inimestest alla 30 protsen-di, Euroopas aga üle 40 protsendi. Sõl-tuvalt vanusest peame tööjõuturul olema aktiivsed kuni 65 eluaastani, ar-vestades 7. aprillil 2010 riigikogus vas-tu võetud riikliku pensionikindlustu-se seaduse muutmisega.

Vananemine on aga elu loomulik protsess, mida ei tohiks kuidagi erili-sena teiste hulgast esile tuua. Tähtis on osata väärikalt vananeda ja võtta seda ka sama loomuliku protsessina töökeskkonnas.

Küsimus on aga tihti selles, kas me oleme töökeskkondades inimeste va-nanemiseks valmis. Teame, et krono-loogiline vanus ei näita veel vaimset ja füsioloogilist vananemist ja inimeste töövõimet.

Eesti ühiskonnas pole edukas va-nanemine veel normiks kujunenud. Sõltub ju vananemise tempo soo eri-suste kõrval ka elulaadist, tervisest, sotsiaalvõrgustiku olemasolust ning turvalisest elukeskkonnast.

Edukas vananemine on paljuski inimesest endast olenev ja sõltub te-ma suhtumisest iseenda vananemisse kui uusi võimalusi pakkuvasse perioo-di. Mõistagi sõltub eakate elukvaliteet sellestki, kuidas leitakse oma koht ajas ning kas suudetakse toimuvate muu-datustega kaasa minna.

Kas me suudame olla aktiivselt kon-kurentsivõimelisel tööjõuturul ka 50-60ndates eluaastates?Üha selgemalt on tõstatatud viimastel aastatel aga küsimus, milline on meie tööjõu tervis, elukvaliteet ja töövõime ning millised nõuded esitab see töö iseloomule ja töökeskkonnale.

Vananemisega kaasnevad problee-mid on suuresti seotud tervisega, psühhosotsiaalselt hakkama saamise-ga, toimetulekuks vajalike ressursside-ga ning sotsiaalse toetuse olemasolu või selle puudumisega.

Ealisusega kaasnevad reaktsioonikii-ruse vähenemine, mälufunktsiooni nõr-genemine, samuti nägemis-, kuulmis- ja haistmismeele nõrgenemine ning töö-soorituste kiiruse vähenemine.

Need nähtused aga ei takista meid veel tööturul osalemast, kui meil on alles tahe, motivatsioon, oskused ja kompetents. Iga inimese töövõime ja osalemine tööprotsessides saab algu-se temast endast – enda arendamisest ja tervise eest hoolitsemisest.

Meile kõigile on eluteele kaasa an-tud geneetiline pagas, kuid suuresti oleneb inimese enda tervis ja toimetu-lek elustiilist ja käitumisest, millele tu-leb tähelepanu pöörata juba noorena.

Edukat, normaalset vananemiskul-gu võivad takistada haigused, pinges-tatud suhted lähedastega ning halvad keskkonnategurid. Tööealise elanik-konna ebaterved eluviisid, halb tervi-seseisund ja varajane suremus ei või-malda Eestis kasutada tööjõupotent-siaali täielikult, mõjutades negatiivselt elukvaliteeti, tööjõu pakkumist ja töö-taja produktiivsust.

Kuidas siis töökohtadel toimida?

Viimaste aastakümnete jooksul on meie arusaam töökohast, sealhulgas tervislikust töökohast vä-ga palju edasi arenenud.

1996. aastast tegutseb Eu-roopas tervist edendavate

tö ökoht ade võrgustik

– ENWHP. Eesti on liitunud võr-gustikuga 2006. aastal.

Kui algselt mõisteti selle all vaid füüsiliselt turvalist ja ohutut töökeskkonda, siis tänapäeval hõlmab see juba ka töötajate tervislikku eluviisi ja sotsiaalpsühholoogilisi tegureid, töökor-raldust ja organisatsiooni kultuuri.

Nii mõistamegi tänapäeval tööko-hal tervise edendamist eelkõige kui tervist väärtustava ja tervislikke eluvii-se soodustava ning toetava keskkonna loomist, kus märksõnadeks on:• füüsilise, vaimse ja sotsiaalse töö-

keskkonna parendamine;• töötaja tervise edendamine;• organisatsiooni kui terviku arenda-

mine;• paikkonnapõhise tervisealase koos-

töö toetamine ning• sotsiaalse vastutuse jagamine.

Oluline on, et sellesse tegevustikku panustavad aktiivselt nii tööandjad kui ka töötajad.

Tervist edendavate töökohtade võrgustikus tegeletakse aktiivselt an-tud temaatikaga, sest vananemine on ühiskonnaelu normaalne protsess.

Erinevad Euroopas tehtud uurin-

gud kinnitavad, et vanemaealiste töö-iga on võimalik edendada siis, kui on loodud tingimused töötervishoiu ja tööohutuse ning töökorralduse, üm-berõppe ja ärikultuuri valdkonnas. Sa-mas täheldatakse, et vanemad tööta-jad ei ole keskkonnas probleem, vaid vanuselise struktuuri muutus võib or-ganisatsioonidele tähendada hoopis positiivseid võimalusi.

Otseselt töid, mida vananemisega seoses kohe kindlasti teha ei tohiks, po-le veel üheski Euroopa riigis välja too-dud, kuna vananemine on väga indivi-duaalne ja töö meie üks põhiõigusi.

On hoopis täheldatud, et vanema-ealised töötajad on ettevõttele lojaal-semad, töökamad, paremad meeskon-natöötajad, pädevamad, täpsemad, vastutustundlikumad, kriitilise mõtle-mise ja hea otsustusvõimega.

Me kõik, olenemata vanusest, soo-vime töötada tervist toetavas töökesk-konnas. Kui me ei alusta tervise ja töö-keskkonna arendamisega seotud tege-vustega juba praegu, võib juhtuda, et aastate pärast pole meie organisatsioo-nis enam motiveeritud, lojaalseid, pä-devaid ja teotahtelisi, kogemustega töötajaid, sest tuleb tunnistada, et ela-me vananevas ühiskonnas. On ootus-pärane, et ühiskonna kõik liikmed oleksid valmis aktsepteerima vanane-vat ühiskonda ja võtma soodsad hoia-kud ka enda vananemise suhtes, sest kunagi oleme kõik eakana tööturul.

Täiskasvanud õppija koolipingis

Mis toob täiskasvanud inimese õppimise juurde? Toome mõned eesmärgid:• et olla tööjõuturul konkurentsivõimeline;• täiendada end erialaselt, olla kursis uuendustega oma valdkonnas;• saada tööd või saada paremat tööd;• saada paremat palka;• õppida mõni teine/uus amet, laiendada silmaringi, reisida ja suhelda teistest rahvustest inimes-

tega või arendada oma isiksust.

ALLIKAS: TALVI MÄRJA

On oluline, et organisatsioonid oskaksid juba praegu endalt küsida:• Milline on minu organisatsiooni ealine struktuur ja milline on töökoormus?• Millistes organisatsiooni valdkondades töötavad eakamad inimesed?• Kas meil on olemas töökeskkonna parandamiseks/arendamiseks riskianalüüs?• Millised on karjäärivõimalused, ümberõppe- ja täiendamisvõimalused?• Kuidas viiakse organisatsioonis läbi tervisekontrolle?• Milline on infovahetus organisatsioonis?• Kas meil on teadmisi, oskusi ja vahendeid, et arendada töökeskkonda ealisusest lähtuvalt?• Milline on meie organisatsiooni ärikultuur?

Kõige olulisem on teadmine, et oma eakate kolleegide töötingimusi saame oma töö-keskkonnas muuta lihtsate vahenditega:• tööaja planeerimine (osaajaline töö, paindlik tööaeg, töö päevases vahetuses)• ärikultuuri arendamine (eakamate töötajate tunnustamine, karjäärivõimalus, mentorprog-

ramm)• ümber- ja täiendõpe (tööprotsessi vahetus, uute tööprotsesside õpe, vastutusala muutmine)• ergonoomilise keskkonna arendamine (ergonoomiliste vahendite võimaldamine töö edukaks

sooritamiseks)• füüsilise keskkonna kohaldamine (valgustuse suurendamine, mürataseme vähendamine, tem-

peratuuri muutmine)• psühhosotsiaalsest keskkonnast tingitud stressi vähendamine

ALLIKAS: ANU HARJO

Miks me veel täiskasvanueaski õpime?

Kuidas arvestada töökeskkonnas eakatega?

Me kõik vananeme

Vananemisest on saanud ülemaailmne nähtus. Ühiskonda loetakse vananevaks, kui seitse protsenti elanikest on 65-aastased ja vanemad. Eestis on eakaid ligi 16 protsenti elanikkonnast ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahvastikuprognoosi kohaselt võib 2030. aastaks moodustada eakas rahvastik Eestis koguni neljandiku.

Vanusekriitilised tööd

Et mõista eakamaid kolleege töökeskkon-nas paremini ja planeerida nende tööd tõ-husamalt, tuleks teada, et vanusekriitilis-te tööde hulka kuuluvad füüsiliselt ja vaim-selt kurnavad tööd nagu:• vahetustega töö• öötöö• emotsionaalselt kurnav töö• füüsiliselt raske töö õues• töö kõrgustes• raskuste tõstmine või• sundasendites töötamine

ALLIKAS: ANU HARJO

Kuidas edukalt vananeda?

Edukas vananemine koosneb mitmest kom-ponendist: • haiguste ja vigastuste vältimisest• töö- ja eraelu tasakaalust• tervise eest hoolitsemisest• füüsilisest aktiivsusest• tervisliku elustiili arendamisest• enesetäiendamisest• osalemisest aktiivses sotsiaalses tegevu-

ses• positiivsest elukäsitlusest ja elu väärtusta-

misest

ALLIKAS: ANU HARJO

On hoopis täheldatud, et va-nemaealised töötajad on et-tevõttele lojaalsemad, tööka-mad ja vastutustundlikumad.

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0%

2007 2008 2009 2010 2011

25–64-aastased koolitusel osalenud (%) koolituse eest maksja järgi, 2007–2011

AL

LIK

AS

: STA

TIS

TIK

AA

ME

T

I I I I III II II II IIIII III III IIIIV IV IV IV

maksis tööandja

keegi muu


ANNE UUSEN (PhD kasvatusteaduste erialal), Tallinna Ülikooli emakeele didaktika dotsent

Käsitleda õppimist kui väga erilist tegevust on peaaegu võimatu, sest elamine iseenesest ongi õppimine. Õpime midagi isegi siis, kui oleme enese arvates jõudnud paigalseis-vasse ja rutiinsena tunduvasse elu-perioodi, või kõrgesse vanusesse, kus justkui kõik on juba «äraõpi-tud» ning tundub, et edasiõppimise võimalused justkui puuduvad.

Õppimine toimub tõepoolest pidevalt. Üldjuhul me lihtsalt ei teadvusta enestele, et me tegelikult pidevalt midagi õpime. Selles mõttes on elu-

kestvast õppimisest kui uuest nähtusest rääkimine mõneti imelikki, sest, para-fraseerides Aristotelest: õppiv inimene erineb mitteõppivast inimesest sama palju kui elav inimene surnust.

ÕPPIMISEGA KAASNEVAD MUUTUSEDIseasi on muidugi rääkida õppimisest kui teadlikust, tahtlikust ja mõtestatud tegevusest. Ehk siis õppimine saab ol-la tegevusena ka eesmärk omaette: ta-han midagi õppida ja asungi «asja kal-lale».

Oluline erinevus lapse, noore ja täiskasvanu õppimises ongi peaasjali-kult selles, et (kooli)laps õpib sageli sel-lepärast, et peab õppima, aga täiskas-vanu saab valida (või pigem peabki va-lima), mida ta tahab või mida tal on va-ja õppida.

Sündmuste read, mida käsitletakse õppimisena, on vormilt sarnased, ole-nemata sellest, kas me räägime muu-

tustest (ehk õppimine on aset leidnud, kui õppija tegevuses on märgata muu-tust) jalgrattasõiduoskustes, gramma-tiliselt korrektse lause moodustamises, liikluseeskirjade interpreteerimises, geenitehnoloogia tundmises, mobiilte-lefoni kasutamises või milleski muus – olenemata sellest, kas õppija on laps, nooruk või pensioniealine täiskasva-nu.

Õppimine kujutab endast niisiis teatud protsesside jada, mis on üldised ja sarnased sõltumata õpi-tavast ja õppija va-nusest. See tõsiasi tõestabki ning toe-tab ideed elukest-vast õppimisest.

Mitte kunagi pole liiga hilja või võimatu midagi õppida ja pole ole-mas asja, mida ei ole võimalik (hea tahtmise ja/või tu-geva motivatsiooni korral) õppida.

ELULÄHEDUS MOTIVEERIBÕppimise sisemisi protsesse saab mõ-jutada ja toetada väliste sündmustega ehk stiimulitega, et õppimine toimuks efektiivsemalt ja hõlpsamalt. Niisugu-seid väliseid sündmusi, kui need on teadlikult planeeritud õppimise eden-damiseks, nimetatakse õpetamiseks.

Õppetöö korraldajana ongi õpeta-ja ülesandeks kavandada, planeerida ja selekteerida väliseid sündmusi (õppe-tegevusi), mis kindlustaksid vajalike õppimisprotsesside aktiviseerumise. Tänapäeval räägitaksegi seetõttu pi-gem õppimise suunamisest ja toetami-sest kui õpetamisest.

Mis ei ole jälle tegelikult mingi uus avastus, teades, et juba Oscar Wilde tõ-

des, et «haridus on tore asi, kuid aeg-ajalt võiks meenutada, et ühtki asja, mida tasub teada, ei saa õpetada.»

Lihtsas keeles lihtsalt öelduna tä-hendab kõik eelnev seda, et õppimise olemus on täpselt sama nii vanuri-, täiskasvanu- kui lapseeas ning õppimi-ne kulgeb igas vanuses üldiste õppimi-se seaduspärasuste järgi, ainult stiimu-lid, mis toetavad ja edendavad õppi-mist, võivad ning saavad olla eri vanu-ses või isegi iga üksiku õppija jaoks ja tarbeks erinevad.

Kui lapseeas õppija saab õppimise suunamiseks, efektiivsemaks muutmi-seks ja kindlustamiseks vajalikke stii-muleid enamasti õpetajalt, siis täiskas-vanueas õppijal – eriti iseõppijal – on privileegiks leida ja tekitada need en-dale ise.

On üldteada, et õppimiseks on va-ja motiveeritud õppijat, motivatsiooni liike on aga mitmeid. Osa neist on õp-pimise jaoks olulised, osa mitte. Õppi-mise soodustamise seisukohast on olu-line stimuleeriv motivatsioon, mida ni-metatakse ka saavutusmotivatsiooniks või kompetentsuse püüdluseks, mis on üheks mõjuvamaks õppima asumise tõukeks.

Kes ei teaks, et ka koolilapsed õpi-vad kordi kiiremini ja efektiivsemalt as-ju, mis on neile endile olulised või mil-

le vajalikkust nad ise tunnetavad. Õpe-tajad näevad kurja vaeva, et esmapilgul mittevajalikena tunduvate teadmiste ja oskuste õpetamiseks mingigi eluline ja õpilaste jaoks vähegi mõistlik motivat-siooniallikas leida.

Et motivatsiooni saab luua ka tasu eest, mille õppijad saavad mingi ees-märgi saavutamisel, siis on kahjuks lap-sõppija jaoks motivatsiooniks sageli «hea hinne».

Ükskõik mis vanuses täiskasvanu ei hakkagi midagi sellist õppima, milleks tal puudub motivatsioon. Olgu siis sel-leks soov (pensionäril tahtmine arvu-tit kasutama õppida, et välismaal elava lapselapsega suhelda) või tungiv vaja-dus (keskeas töötul vaja uus amet õp-pida) – igal juhul on valmisolek sisemi-ne ja eluline.

Nii et ses mõttes on täiskasvanueas õppija kindlasti soodsamas olukorras kui kohustuslikus korras noor õppija.

ELUKOGEMUS AITAB ÕPPIDANäitamaks, mille poolest täiskasva-nueas õppimine võib lapseeas õppimi-sest olla pigem isegi kergem ja tõhusam (ehkki tavaliselt mõeldakse vastupidi), piisab mõnest lihtsast näitest.

Õppimise alustamiseks on vaja kes-kenduda ehk olla valmis õpitava vastu-võtuks. Mida suurem on õppija sisemi-ne valmisolek õppimiseks, seda lihtsam on nii õpetajal kui õppijal tema/oma tähelepanu suunata/haarata. Või, sel-leks et õpitav säiliks kõigepealt lühiaja-lises mälus ja edasi pikaajalises mälus, peab õppija tajuma ja eristama, mis on talle õppimise jaoks oluline, seostama uue informatsiooni või teadmise ene-se kogemuse ja varasemate teadmiste või oskustega.

On ju üsna loogiline järeldada, et mida (elu)kogenuma õppijaga on tege-

mist, seda efektiivsemalt, hõlpsamalt – ja mis peaasi, seda teadlikumalt – suu-dab ta seda kõike teha.

Tulles veel kord tagasi alguse juur-de: igasuguse õppimisprotsessi peami-seks ja oluliseks käivitajaks on tahe, soov või vajadus (vajaduseks võib olla ka näiteks lihtsalt n-ö aju vormis hoid-mine). Kui see on olemas, pole takistu-seks ei vanus ega valdkond.

VALI, MIDA ÕPIDLoomulikult tuleb õppimist teadlikult kavandades arvestada enda isiksuslike omapärade ja võimetega. Selge see, et mõne asja õppimine on ehk mõttekam ning lihtsam nooremas eas, mõne asja omandamine aga hõlpsam jällegi vane-mas eas. Igal inimesel on midagi, mida ta ei suuda omandada nii kiiresti ja heal tasemel kui mõni teine.

Aga üks on kindel – kui on olemas valmisolek ja motivatsioon õppimiseks, pole selleks mingeid objektiivseid vas-tunäidustusi. Ei tohi vaid karta, et ei saada hakkama, ja tuleb selgeks teha, mida on vaja või mõtet õppida.

Viimati mainitu osas on taas eelis-tatud olukorras vanemaealised potent-siaalsed õppijad. Nad saavad tõepoo-lest ise teadlikult valida, mida õppida: mis on neile vajalik, huvitav, võimete- ja jõukohane või otstarbekas. Ja selle-alase valiku tegemine on teatud elupe-rioodil tõepoolest ääretult oluline.

Pean küll kahandama nende luge-jate entusiasmi, kes usuvad poliitikute juttu, et ainult õppimine on see, mis kindlustab inimesele parema palga ja sealtkaudu ka parema toimetuleku. Ai-nult õppimisest siiski ei piisa – vaat et kõige olulisem selle juures on oskus va-lida, mida õppida.

* Ambrose (Gwinnet) Bierce

TAIMI ELENURM, tööpsühholoog, Tallinna Tehnikaülikooli ja EEK Mainor lektor

Läbipõlemine on tööstressi tüsistus, millel on kolm peamist tunnust: emotsionaalne kurna-

tus (tunnuslause «millelgi pole tähtsust, miski ei valmista rõõmu»), küünilisus (tunnuslause «töö ja sellega seotud inimesed on mõttetud»), ebatõ-husus (tunnuslause «ma pole piisavalt hea oma töös»).

Mõjutamisega tegelevad professio-naalid kasutavad oma isiksust – tun-deid ja mõtteid – kui töövahendit klientide heaolu taastamiseks ja suu-rendamiseks. See töövahend kulub ja vajab hooldamist nagu iga teinegi. Lä-bipõlemise ennetamine kuulub palju-de võõraste inimestega suhtlemist si-saldavate ametite esindajate puhul iga-päevase psühhohügieeni hulka – sest vaid heas vaimses toonuses, tasakaalu-kas ja heas meeleolus inimene suudab teist inimest heaga mõjutada.

Hea vaimse tervisega inimene teab ja hindab adekvaatselt oma võimeid, tegutseb neile vastavalt ning suudab toime tulla tavalise argistressiga. Tema tööviljakus on kõrge (sest ta valib tege-miseks õiged asjad ja teeb neid õigel ajal). Teda ajendab tööd tegema soov olla kasulik lähedastele ja ühiskonnale ning ta suudab saavutada endale võe-

tud sihid, mis pakuvad talle parajat pinget. Hea vaimse

tervisega töötajad on oma töös edukamad ja elus õn-nelikumad (Terviseinfo portaal 2011, www.tervi-seinfo.ee).

Millises eas inimesed põ-levad sagedamini läbi?

Kui kehaline tervis vananedes enamasti halveneb, siis vaimse tervi-se näitajate osas on tulemused vastu-olulised: näiteks tähelepanuvõime, reaktsioonikiirus ja mälu halvenevad enamasti vanaduse saabudes, kuid mõtlemise loogilisuses ning ideede rohkuses olulisi muutusi pole. Pigem kehtib seaduspärasus: need psüühili-sed funktsioonid, mida kõrge vanuse-ni igapäevases töös kasutatakse ja see-läbi treenitakse, toimivad aina pare-mini. Nii võib staažikas professionaa-lne autojuht olla märksa parema reakt-sioonikiirusega kui tema noorem kol-leeg.

Ealise arengu psühholoogia ühe lä-henemisviisi järgi jõuab inimene süga-va sotsiaalse küpsuseni alles pärast nel-jakümnendaid. Isegi presidendiks ei saa mõnel maal kandideerida varem kui neljakümneselt.

Eesti õpetajate läbipõlemist mõõt-nud Kaidi Kiisi uurimuste tulemused on näidanud, et üle 20-aastase staaži-ga õpetajad on läbipõlemise suhtes ka-rastatumad – neil esineb seda teistega võrreldes märksa vähem.

Samasuunaliste tulemusteni jõuti ka USAs ja Koreas: üle kümne aasta ametis olnud õpetajate, meedikute ja juhtide oht läbi põleda on oluliselt väiksem. Suurema staažiga töötajad on organisatsiooni ja töö suhtes tole-rantsemad, neile on omane valikuline ehk organisatsiooni nõudmistega ko-handatud kohusetundlikkus (K. Puga, 2011). Töökogemused ametis annavad seega oskuse muutuvate nõudmistega toime tulla, tarkuse valida nende hul-gast olulisemad ja suutlikkuse ennast hoida.

Kui enamasti lisab vananemine elu-kogemust, tolerantsust ja leplikkust, siis paraku esineb ka eredaid erandeid, millest võib järeldada vastupidist. Va-nanedes teravnevad ja polariseeruvad isikule omased jooned: ühest inimesest saab virisev ja kõigiga rahulolematu kaebleja, teine muutub elutarkust jaga-vaks tolerantseks vaatlejaks. Ka rahva-pärimuste järgi on vanadusel kaks va-likut: saada kas tigedaks nõiaks või headtegevaks vanakeseks.

Kuidas tulevad vanemaealised toi-me töösuhtlusega?Mitte niivõrd vanus, vaid pigem töö-staaž ametis mõjutab toimetulekut. Se-da ennustavad optimism, positiivsed ootused tuleviku suhtes ja hea enese-hinnang. Töös läbipõlemist ennustavad aga pahanduste ja probleemide tõrju-misele häälestumine, ohtude vältimi-sele keskendumine, muretsemine ja hirm tuleviku pärast.

Staažikamad, kes on oma töös ene-sekindlamad, on enamasti ka tuleviku suhtes rahulikumad, neil on vähem ambitsioone ja selgemad plaanid. Stan-fordi Ülikooli professori Philip Zim-bardo järgi on hea vaimse tervise saa-vutamiseks vaja järgida kolme lihtsat reeglit:

Mineviku kohta meenutage ja mä-letage seda, mis oli hästi, millega hästi toime tulite.

Praeguses ajas tegutsedes hoolitse-ge, et jätkuks energiat ja ressursse, mis töövõimekuse tagavad ja taastavad: hoidke suhteid, mis toetavad head ene-sehinnangut ning tehke tööd, mis toob kaasa usu endasse. Nautige elu ja rõõ-mustage selle üle. Olge mõõdukalt he-donistlik.

Tulevikku suhtuge optimistlikult, kuid jääge realistiks. Koostage lähipe-rioodi plaanid, mida saab ellu viia seni hangitud ressurssidega. Ning asuge samm-sammult tegutsema, et kinkida endale edu elamusi.

Elamused toimetulekust aitavad märgata elus edasiminekut ning taas-tavad elujaatava hoiaku. Hea enesehin-nangu toetamisel on suureks abiks töö-kaaslaste tunnustavad sõnad tehtud töö kohta ning klientide väljendatud tänu.

Mida on ametisse püsima jäänutelt õppida?

Läbipõlemise ennetamise levinud meetodiks organisatsioonis on kliendi-suhete koolitused. Need on olulised ja

vajalikud, kuid pole piisavad. Arutelu-rühmad, kus räägitakse lahti keerulised olukorrad ning õpitakse üksteise koge-mustest klientidega suhtlemisel võiks intensiivset suhtlust sisaldavates ame-tites kuuluda nn töövahendite hoolda-mise tegevuste hulka.

Staažikate pikaaegsest suhtluskoge-musest on töökaaslastel võimalik õppi-da. Kuid ka see pole veel piisav. Tervis-likes organisatsioonides arutavad juhid töötajatega läbi head juhtimistavad; koostöö edendamiseks lepitakse kok-ku hea suhtluse tavad – et sõnad ei teeks haiget, et üksteist sõnadega ei haavataks.

Läbipõlemise ennetamise isiklikeks võteteks on liikumisharrastused ja kunstielamused. Neile lisaks tasub õp-pida kognitiiv-käitumisteraapiast pärit tehnikaid, mis aitavad muuta eneseko-hased uskumused positiivsemaks, arendada kasulikku dialoogi ja pidada läbirääkimisi, seista oma õiguste eest teiste õigusi kahjustamata ja kehtesta-da ennast.

Nende tehnikate abil õpitakse en-daga peetavates kõnelustes kasutama enesesisendusi, mis toetavad nii us-ku endasse kui ka tolerantsust teiste suhtes.

Elus õnnelikumad ja töös eduka-mad vanemaealised tunnevad hea sõna jõudu nii enda kui ka teistega peetavates kõnelustes. Nende ini-meste elutarkus on sarnane vana vei-niga, mis läheb aastatega aina pare-maks.

Õppimine: harimatuse liik, mis on omane vaid õpihimulistele*

Aga üks on kindel – kui on olemas valmisolek ja moti-vatsioon õppimiseks, pole selleks mingeid objektiivseid vastunäidustusi.

Töö- ja elukogemused aitavad ennetada läbipõlemistLäbipõlemine ohustab kõige enam kohusetundlikke, tööle pühendunud inimesi, kelle töö sisuks on teiste inimeste mõjutamine, aitamine ja suunamine ning kelle töös esineb kiiresti vahelduvaid, ootamatuid ja kriitilisi kliendisuhteid. Selliste ametite hulka kuuluvad näiteks meediku, sotsiaaltöötaja, pe-dagoogi , korrakaitsja ja klienditeenindaja ametid. Mõjutamist sisaldab ka paljude juhtide ja ametnike töö.


Rahvastiku vananemise ja tõõjõu teemalehe tellijaks on MTÜ Teine Võimalus.Tootnud Postimees AS erilehtede toimetus.

Õppimine on enamalt jaolt sarnane igas vanuses

Täiskasvanud õppijal on õppimisele noorest õppijast erinev lähenemine. Nad vastuta-vad rohkem oma edu eest ja on suurepära-selt võimelised ise otsuseid tegema, kui on saanud neile olulise ja tähendusliku infor-matsiooni. Täiskasvanud õpivad parimal moel, kui õppimine on keskendunud neile, mitte õpetajale.

Täiskasvanud õppijale iseloomulikud tun-nused:• Täiskasvanud on iseseisvad ja ise-juhtivad ehk

nad peavad olema aktiivselt õppeprotsessi kaasatud ja saama ise otsustada oma asjade üle.

• Täiskasvanutel on varuks hulk elukogemusi ja teadmisi nagu näiteks töökogemused, vastu-tus pere ees ja eelnev haridus. Täiskasvanud õppijate jaoks on oluline seostada õppimine võimalikult suurel määral võimalikult paljude olemasolevate kogemustega.

• Täiskasvanud on eesmärgile orienteeritud. Õp-pima asudes teavad nad tavaliselt juba kind-lalt, mida saavutada tahavad.

• Täiskasvanud on asjakohasusele orienteeritud. Neil peab olema nähtav põhjus õppimiseks.

• Täiskasvanud on praktilised. Nad keskenduvad õppimises aspektidele, mis on neile endile kõi-ge kasulikumad: näiteks töö seisukohast.

• Nagu kõik õppijad, nii vajavad ka täiskasvanud õppijad, et neid respekteeritaks.

Täiskasvanud õppijad õpivad kõige paremi-ni, kui:• nad mõistavad, miks on oluline midagi teada

või teha;

• neil on vabadus õppida omal moel;

• õppimine on kogemuslik;

• õppimiseks on nende jaoks õige aeg;

• protsess on positiivne ja innustav.

Mida tasub teada vanemaealiste õppijate iseärasuste kohta õppimise seiskohast?• Vanematel õppijatel on noorematest aegla-

sem reaktsioon. Nad vajavad rohkem aega uu-te asjade õppimiseks, aga kui saavad õppimi-se tempo ise valida, suudavad nad kiiruse vä-henemise efektiivselt kompenseerida ja õpi-vad väga edukalt.

• Nägemine hakkab nõrgenema üldiselt mõnin-gal määral juba alates 18. eluaastast ja nõr-geneb tasapisi kuni 40. eluaastani. Pärast se-da kulgeb nägemise nõrgemini tunduvalt kii-remini umbes 15 aasta jooksul, aga aeglustub seejärel oluliselt.

• 70. eluaastate paiku hakkab kuulmine järsult nõrgenema, tekivad probleemid kuulmisega. Kuulmislangust saab kompenseerida abiva-henditega, aga üldiselt võivad vanemad õp-pijad oma kuulmisprobleeme häbeneda ja tunda end seetõttu ebakindlana. Enesekind-luse langus võib saada palju suuremaks õp-pimise takistajaks kui näiteks psüühiline või-metus.

• Aistingutes ja lühiajalises mälus on leitud mõ-ningaid väheseid vananemisega seonduvaid muutusi. Pikaaegse mälu nõrgenemine on mär-gatavam. Vanemaealistel täiskasvanutel on raskem omandada ja otsida informatsiooni ning nad kogevad raskusi uue materjali organisee-rimisel ja töötlemisel.

• Vanemaealised täiskasvanud ei ole võrdselt võimekad nooremate õppijatega testides, mis nõuavad nö ülesütlemist, samas pole tähelda-tud mingit erinevust võrreldes nooremate õp-pijatega aga testides, kus tuleb midagi ära tun-da või tuvastada.

• Mälu vähenemist seoses vananemisega saab vältida, kui kasutatakse kontekstuaalse õppi-mise lähenemisi.

• Kõige suuremad probleemid mäluga on vane-matel õppijatel juhul, kui õpitav on neile tähen-duseta või mõttetu, liiga kompleksne või kui õpitakse midagi sellist, mis nõuab varemõpitu ümberhindamist.

Koostanud ja tõlkinud Tallinna Ülikooli emakee-le didaktika dotsent Anne Uusen (PhD kasva-tusteaduste erialal).

ALLIKAD: WWW.FSU.EDU/~ADULT-ED/JENNY/LEAR-NING.HTML#VELLA

WWW2.HONOLULU.HAWAII.EDU/FACDEV/GUIDEBK/TEACHTIP/ADULTS-2.HTM

KRISTEL KOSSAR

Varem projekteerimisbüroos töötanud ja insenerikõrgha-ridusega naise teeneid ei va-jatud enam – senised süstee-mid olid asendunud arvuti-

tööga, mida tema aga ei osanud. Ome-ti ei jäänud Elena norutama, vaid otsis üles Põhja-Tallinnas tegutsenud töötu-te klubi.

Hiljem liitus naine Lasnamäel te-gutseva vanemaealiste töötute klubi-ga – see on kohtumispaik inimestele, kes kõik veidi vanemas eas, kuid soo-viksid veel ametisse asuda, pole aga sobivat töökohta leidnud. «Sattusin töötute klubisse alguses täitsa juhusli-kult,» räägib Elena. Ta toonitab, et klubi näol pole tegemist lihtsalt järje-kordsete kursustega, mis tööotsingu-tel aitaks, vaid oluline on just kohtu-mine saatusekaaslastega, mõtete ja muljete vahetamine. «Pole nii, et istud tuimalt ja kuulad loengut.»

TEADMINE – SA POLE ÜKSIElena ütleb, et kõige tähtsam on tead-mine, et sa pole üksi. «Muidugi saab klubist juurde ka teadmisi – näiteks õpetatakse, kuidas kirjutada CVd või mida rääkida tööintervjuul, omavahel teeme siis praktilisi harjutusi,» räägib Elena. «Kui te vaid teaksite, kui raske oli seda teha esimesel korral, ja kui kerge pärast klubis harjutamist!»

Ene Vinter van Vierssen, üks vane-maealiste töötute klubi loomise alu-seks olnud projekti eestvedajatest üt-leb, et töötute klubi mõte oli algusest peale pakkuda tööotsijale midagi ena-mat kui tuima loengut. «See inimest ei aita, tarvis on teha midagi muud! Idee oligi klubilise tegevuse läbi ini-mesed aktiivsemaks muuta, et nad leiaksid töökoha, hakkaksid ise enda-le ettevõtjana tööandjaks või läheksid edasi õppima. Muidu on nii, et töötu inimene küsib töötukassalt: kas teil mulle tööd on pakkuda? Vastatakse, et ei ole, ja miks peaks inimene siis sama targalt koju tagasi minema,» räägib et-tevõtlik Ene, kes mõne aasta eest ise endale tööandjaks hakkas.

Oma teadmistega on ta abiks ol-nud mitmete klubide loomise juures. «Kui mina töötuks jäin, hakkasin ise endale tööandjaks. Minu erialaks on haridusnõustamine, aitan täiskasva-nuile luua õpikeskkondi. Lisaks olen MTÜ Parem Õppimine asutaja, mis osutab teenuseid töötutele.»

VANEMAEALISTEL ON SOOV ÕPPIDATöötute klubisid looma ajendas Enet asjaolu, et töötul polnud võimalik saa-da ülevaatlikku nõustamist. «Nõusta-mine polnud töötukeskne, et oleks saanud ülevaate kõigist võimalikest pakutavatest teenustest ja abist. Võib ju juhtuda, et kui küsida ühest insti-tutsioonist koolituse kohta, vastatak-se: ei saa. Samas ei tea töötud, et võib saada küll koolitust, kuid kusagil mu-jal,» räägib Ene.

Viis aastat töötustaatuses olnud Elena Kotkast motiveerisid kohtumi-sed saatusekaaslastega Töötute Klubis sedavõrd, et naine leidis uue ameti – temast saab professionaalne hooldus-

töötaja. Kursused läbitud, kaks prak-tikat, üks neist koguni välismaal, sa-muti läbitud, tööpakkumine uues ko-has ametisse asuda ka laual. «Koguni kahte kohta oodatakse mind tööle,» rõõmustab naine. «Selles ametis võid püsida, kuni jõudu jätkub, ei küsita va-nust.»

Just 50+ võib tööotsijale tihti saa-tuslikuks saada, kinnitavad nii Ene kui Elena. «Meie projekt nägi ette just va-nemaealiste töötute abistamist,» kõ-neleb Ene. Tema sõnul pole sugugi ala-ti nii, et vanemad inimesed ei taha õp-pida. «Eks neid, kes õppida ei taha, on nii nooremas kui vanemas vanusegru-pis. Mina ise õpetan tihti arvutit oma mitukümmend aastat noorematele koostööpartneritele,» räägib ta.

Kuid tööandjate kahtlevat suhtu-mist vanemaealistesse tööotsijatesse teab ta hästi. «Üks tööandja teatas suure grupi inimeste ees – vanemad inimesed on tihti haiged ega taha tööd teha. Pärast küll võttis oma sõnad ta-gasi,» toob naine näite.

Elena Kotkas on veendunud, et 50+ tööotsijad on vägagi õpihimulised ning uuele avatud. «Kui töötute klubis pakuti arvutiõpet, oli soovijaid kaugelt rohkem kui kohti,» toob ta näite. «Va-nemad inimesed juba teavad, mida nad tahavad – seetõttu on nad väga õpihimulised ja valmis teadmisi ellu viima.»

Siiski on Elena hinnangul pealt viiekümnestel või vanematel inimes-tel raske leida huvitavat ametit, kus neid vajataks. «Töötute Klubisse tul-les oligi tunne, et meid ei vajata enam – kui kuhugi oma CV saatsidki, ei vae-vutud vanust nähes tööotsijale isegi vastama. Klubis käies tekkis aga tun-ne, et vajatakse küll, et meil on veel võimalusi,» räägib naine, kelle sõnul on paljud klubikaaslased tööd leidnud

– kas naasnud endisesse ametisse või leidnud midagi sootuks uut. «Tuli en-dalegi üllatuseks, et oleme vägagi va-jalikud töötajad. See on nii hea tunne!» õhkab naine, kel nüüd terendab silme ees järgmine siht – õppida eriala eda-si ning jõuda diplomini.

Ene Vinter van Viersseni hinnangul pole aga vanemaealiste tööhõivest kõ-neldes põhjalikult läbi mõeldud süs-teem, kuidas vanemad inimesed ikkagi uue eriala omandada võiks. «Sellele, et tasuta müüjaks õppimise asemel võiks

vanem inimene tahta omandada uut eriala kõrgkoolis, pole eriti mõeldud,» leiab Ene, kel on näiteid selliste vanema-te õppurite kohta tuua küll ja küll. «Näi-teks üks töötu lõpetas programmeeri-miskursuse ja läks edasi kõrgkooli õp-pima. Nii et ka vanemate inimeste hul-gas võib olla neid, kes soovivad ümber õppida näiteks programmeerijaks või mõnel muul erialal kõrgharidustasemel, kui seda neile võimaldada,» jätab Ene seni veel vastamata küsimuse haridus-ametnike tarvis õhku.

Kohtumised saatuse-kaaslastega tõid uue ametiVenemaalt Eestisse abiellunud Elena Kotkas avastas kohkumusega, et lapse kasvatamise kõrvalt tööle naastes olid aastad märkamatult oma rada kerinud – pealt viiekümnese naise senine amet oli muutunud ebavajalikuks ning ees te-rendas töötustaatus. Kohtumised vanemaealiste töötute klubis aga motiveerisid naist uude ametisse asuma, nüüd loodab ta samal erialal edasi õppida.

Riigikogu majanduskomisjoni juht Kaja Kallas ütles Kuku raadios riigikontrolöri Mihkel Oviiri et-tekandes tõstatatud probleemide kommentaariks, et sotsiaalkulutuste suurenemine on Eesti jaoks kahtlemata probleem. «Eesti pole siinkohal aga erand, vananeva rahvastikuga maadlevad Euroopas kõik riigid,» sõnas Kallas.

Kallase sõnul on siinkohal üks võimalus eakate tööhõive. «Inimesed elavad kauem ja kvali-teetsemat elu, ehk saaks eakaid rohkem tööelus rakendada, nende oskusi ja kogemusi ära kasu-tada,» tõi Kallas välja ühe võimaluse.

«Inimesed tahavad ennast vajalikuna tunda. Kuni inimene on aktiivne kas tööelus või õppimi-ses, tunneb ta end vajalikuna. Kõigile neile küsimustele tuleb tähelepanu pöörata. Riik peaks en-dalt küsima, kas süsteemi toimimisel on kõiki tegureid, kaasa arvatud rahvastiku vananemist, ar-vesse võetud,» sõnas Kallas. (Kristel Kossar)

• Pealinnas tegutseb Tallinna linna toel seitse töötute klubi, üks igas linnaosavalitsuses. Infot klubide kohta saab linnaosavalitsusest või kodulehelt tallinn.ee.

• Spetsiaalselt vanemaealistele ehk sihtrühmale 50+ on aga Euroopa Sotsiaalfondi toel tegut-semas kaks venekeelset klubi, mis tegutsevad Lasnamäel.

• Klubide eesmärk on valmistada vanemaealisi ette tööturule naasmiseks, muu hulgas õpitakse arvutit ja eesti keelt, lisaks pakub klubi kutseõppe raames tööpraktikat.

• 50+ sihtrühmale mõeldud klubide kohta saab infot nende kodulehelt aadressil www.klub50.ee või MTÜ Tugi- ja koolituskeskuse Usaldus kaudu, võttes ühendust Marika Juusega ([email protected])

ALLIKAS: MTÜ TUGI- JA KOOLITUSKESKUS USALDUS

Kaja Kallas: vanemaealiste tööhõive kahandaks riigi sotsiaalkulutusi

Abiks tööotsijale

Elena Kotkas (vasakul) ja Ene Vinter van Vierssen arutamas vanemaealistele töötututele mõeldud klubi tegevust. FOTO: KRISTEL KOSSAR

Documents

Rahvastiku vananemine ja tööjõud