27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

TEEMALEHT

TÖÖKOHA KAOTUS JA HIRM MUUTUSTE EES

ÕPI ENDA EDUKS

TALENDIKS EI SÜNNITA, TALENDIKS ARENETAKSE

MURDEPUNKT TÖÖSUHETES — UUS TÖÖLEPINGU SEADUS

TÖÖTUSKIND-LUSTUSHÜVITISE MAKSMINE TÖÖTUTELE

VÕLAD JA ABINÕUD TOIME-TULEKUKS

VÄLISMAAL TÖÖTAMINE SOBIB JULGETELE JA AVATUD INIMESTELE “ Tööandjad

hindavad rasketel aegadel töötaja

võimeid leida NUTIKAIDlahendusi.

”

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS2

KONTAKTIDProjektijuht: Anu Vunk, anu.vunk@postimees.eetel 666 2183Toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.eetel 666 2194Kujundus ja küljendus: Anna BudanovaFotod: Scanpix, Corbis, PostimeesVastutav toimetaja: Kuldar Kullasepp, kuldar.kullasepp@postimees.ee, tel 666 2258Väljaandja:AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202

RAIN UUSEN, toimetaja

JUHTKIRI. Koolituste korraldamine tuleb meeskonnale, ühtsus-tunde tekitamisele ja eesmärkide seadmisele kasuks, mis lõpp-kokkuvõttes aitab kõhklusi tekitavatel ja närvilistel aegadel oma töötajaid motiveerida. Kui me eelmise aasta oktoobris kirjutasime pikalt ja põhjalikult siseturismist (vt Postimehe teemalehte «Sü-gistalvine puhkus Eestis»), siis ettevõtete panus seminaride, koo-lituste ja konverentside korraldamisse aitab kokkuhoiuaastal elus hoida ja arendada ka Eesti siseturismi, mis madalhooajal kipub muidu kiratsema.

Selle aasta personaalseks hooleks peaks olema mis tahes töötaja jaoks vastata küsimusele — mida olen mina panustanud selleks, et minu tööandja, ettevõte või organisatsioon ei kiratseks? Mida saan mina teha selleks, et minu töökoht säiliks?

Kui inimene koondatakse, jääb ootamatult töötuks, lahkub poolte kokkuleppel või tööandja survel, on järgmisel hommikul ärgates kaks võimalikku lahendusteed. Kas jääda olekseid ja polekseid muserdatult vaagima ja olnut leinama või näha koduõuele kukkunud vabaduses võimalust uuteks väljakutseteks, ruturatta peatamiseks, enda harimi-seks või hoopis oma ettevõtlikkuse tõestamiseks.

Eesti ühiskond ja võbelev majandus vajab hädasti uusi ettevõtteid, huvitavaid, maailma vallutavaid ideid ja inimesi, kes neid välja mõtleks ning teostaks. Võib-olla oled see just sina?

Kui korra juba töö kaotada, tasub hoolega oma käidud ja käimata tee läbi kaaluda, et uuesti tööturule sisenedes olla targem, tugevam ja tulemusrikkam. Tööturult leiab alati neid träniturunoppijaid, kes iga kahe või kolme kuu tagant töökohta vahetavad, uues kohas õnne proovivad ja siis mõtlematult taas edasi liiguvad — ka nendega peame

uut kohta otsides ja lootes konkureerima. Kusjuures nii-öelda profid kandideerijad on vahel isegi edukamad ja usutavamad kui oma karjää-ri kaalukamalt planeerijad. Seetõttu ei tasu hakata esimeses paanikas elulookirjeldusi huupi ja uisapäisa laiali saatma. Teemalehes kirjutab ka tööpsühholoog Taimi Elenurm, et kõigepealt tuleb muutusega elama õppida, sellega harjuda. Kätlin Kõverik tööturuametist rõhutab vaja-dust kasutada pädevaid konsultante, et jõuda selgusele oma edasistes valikutes ning soovides ja võimes neid ellu viia.

Kas olete märganud, et raamatupoes aega parajaks tehes või kül-ma ilmaga vesist nina soojendades ette sattuvaid raamatuid lehit-sedes satuvad nad just õige koha pealt lahti? Õige lehekülg, õige tsitaat, õige pilt, õige mõte... Just see, mida hetkel oli vaja, mis just hetkel vajalikule ideele kütet annab või tegudele kihutab. See ongi raamatute saladus. Tarkuse saladus. Nad tulevad meie juurde ise ja alati siis, kui meil neid vaja on. Aga esimese sammu, tahteavalduse peame siiski ise tegema.

Üks nõks on selle saladuse juures ka. Raamatute saladus kipub saa-ma oma jõu alles siis, kui oleme ise, siiralt ja püüdlikult oma tarkust ka-sutades vähemalt kolmel korral lahendust leida püüdnud. Ja põrunud.

Me loobusime algsest ideest anda töö ja koolituse teemalehes üle-vaade enese täiendamise ja koolitamisega seotud raamatutest. Neid on lihtsalt liiga palju, terved sektsioonid raamatupoodides ja -kogudes. Nende tase ja hinnad varieeruvad ning ka iga lugeja personaalsetest töödraamadest lähtuvad vajadused ja koolitushuvid on väga erinevad.

Saatus ise juhib meid õige riiuli ja autori juurde. Üks, mis kindel — alanud on enese täiendamise ja tagala kindlustamise aasta.

Need, kes suudavad sõnu seada, ei tee seda ilmaasjata. Kirja pandud mõtted tahavad, et neid leitaks, arendataks ja kasutataks. ■

SISUKORD

Raamatute saladus ja träniturunoppijad 2Töökoha kaotuse teeb raskeks hirm muutuste ees 3Töö tähendus määrab suhtumise töökoha kaotusse 3Milleks mulle kutse? 4Eriala valides tuleks uurida kõiki võimalusi 4Õpi enda eduks 4Valikud, mida me kõik teeme 5Talendiks ei sünnita, talendiks arenetakse läbi sihikindla töö ja eesmärkide seadmise 6Tulevik tõotab helgem kohanemis- ja ümberõppimisvõimelistele inimestele 6Uus töölepinguseadus on loogiline samm 7Murdepunkt töösuhetes 7Euroopas kasvab nõudlus 8Koondamine algab kirjalikust koondamisteatest 8Ettevõtlustoetus on neile töötutele, kes tõsimeeli ettevõtjaks saada tahavad 9Töötuskindlustushüvitise maksmine töötutele 9Töötasu kokkulepe on töösuhte eelduseks 10Meeskonnakoolitus aitab keerulised ajad võimalusteks muuta 10Võlad ja abinõud toimetulekuks 11Koolitustrendid aastal 2009 11Muutustele vastu astudes peab olema õpihimu 12Välismaal töötamine sobib julgetele ja avatud inimestele 12

Töö ja töökoht määravad inimese staatuse ühiskonnas, tema suhted, sissetuleku ja valikud. Valides tööd ja töökohta, valib inimene ühtlasi ka suhtlusvõrku ja sõpru, elustiili ja huvivaldkondi.Tööpsühholoog Taimi Elenurm kirjutab töö olulisusest ja töö kaota-misel tekkivast hirmust tuleviku eesLoe lk 3

Praeguseid lepinguid ei pea hakkama valikuta ümber vor-mistama. Tööandjad peaksid aga kindlasti teavitama tööta-jaid uutest töölepingu ülesütle-mise tähtaegadest.Mari Rask ja Heli Raidve kirjutavad üleminekust uuele töölepingu seaduseleLoe lk 7

Koondamine ei alga kunagi juhus-likult koridoris või suitsunurgas poetatud sõnast, vaid alati paberil vormistatud koondamisteatest.Kätlin Kõverik tööturuame-tist räägib kirjaliku teate olulisusest koondamiselLoe lk 8

TASUB MEELDE JÄTTA!

Kõige kriitilisemaks punktiks välismaal töötamise juures on eemalolek lähedas-test. Kui eemalolekule mõeldes tundub, et suhted lähedastega pigem kaotavad kui võidavad, soovitaks otsida tööd edasi kodumaal.Raimo Matvere annab nõu, millele mõelda siis, kui on soov minna tööle EuroopasseLoe lk 12

TÖÖ JA KOOLITUSE

teemalehe koondamise ja ettevõtlustoetuse

teemade kajastamist toetavad:

TTAT Ö Ö T U R U A M E TESTONIAN LABOUR MARKET BOARD

Raamatute saladus ja träniturunoppijad

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS3

Tööd kohustusena käsitlev inime-ne teeb seda sissetuleku nimel ja oma peamiste eluliste vajaduste ra-huldamiseks: töö eest saadav raha arvestatakse ümber vahetusväärtu-seks, mille eest saab osta soovitud asju ja teenuseid — sööki, riideid, eluaset, autot, haridust jm.

Tööd karjäärina käsitlev ini-mene valib töö tulemuslikkuse mõõdikuks edenemise oma ame-tis professionaalina, heakskiidu ja tunnustuse oma ala tegijana. Töö tähendab talle eneseväljendust, enesemääratlemist ja enese väär-tustamist, võimalust teha midagi sellist, mis tagab tunnustuse ja va-hel ka tuntuse oma ala meistrina.

Tööd kutsumusena tõlgendav isik peab oluliseks tulemust, mis parandab kogukonna ja ühiskon-na heaolu.

Töökoha kaotamine seostub tööd kohustuse, karjääri või kut-sumusena käsitlevate inimeste jaoks erinevate läbielamistega.

Tööd kohustuseks pidava inimese jaoks tähendab töö kao-tus rahalist kaotust. Tema mureks on säästud üle vaadata ning teha muudatused kulutustes. Sissetule-

kute muutus toob kaasa vajaduse muuta peamisi harjumusi, mis seostuvad söömisele, riietumi-sele, eluasemele ja transpordile tehtavate kulutustega, kuid ka kulutustega kultuurile, harrastus-tele ja haridusele ning tervisele. Valikud saab siiski ratsionaalselt kokku arvutada ning lähedastega läbi rääkida. Teiste toel on kergem harjumusi muuta.

Tööd karjäärina käsitlevale inimesele tähendab töökohast ilmajäämine enesehinnangu kokkuvarisemist. Küsimus «kas mina siis polegi tegija, proff?» tekitab lõhe senisesse identi-teeti, halvemal juhul toob see kaasa depressiooni, taandumise tööelust ja heitumise.

Enesehinnangu taastumine võib aega võtta mitu aastat.

Raske on ka sellel inimesel, kes on oma isiksuse, oma väärtuse inimesena samastanud organisat-siooni, oma töökoha liikmeks ole-misega. Tean keskastme juhti, kes töösuhte lõpetamist kommenteeris lausega «kas ma olen siis nii kõlb-matu inimene, et mulle isegi mingit lihtsat tööd enam ei leitud?».

Eneseusu ja professionaalse võimekuse taastamine võib tä-hendada uue eriala õppimist ning eeldab professionaalse identiteedi taastamiseks nõustamist.

Töökaaslastest kui sõpradest võivad saada ebasoovitavad isi-kud, kes on usaldust reetnud.

Seetõttu on vaja leida ka uus suhtlusringkond ja töösõbrad.

Tööd kutsumusena tõlgen-dav inimene võib tunda end hä-bistatuna. Kibestumine sunnib taanduma ning võib halvimal juhul tuua kaasa passiivsuse, loobumise ja ükskõiksuse.

Olenemata töö tähendusest seostatakse selle kaotamist ena-masti ka positsiooni ja staatuse muutumisega. Kuid õnneks ka võimalusega ühineda saatusekaas-lastega, et teha koos midagi teisiti, arendada välja uued väärtused, tööd või elukäsitlus.

Miks mitte luua sõpradega koos uusi toimetuleku-mudeleid ja neid propageerida. Sellistest al-ternatiivsete võimaluste harrasta-jatest on hiljem saanud uue pea-liini esindajad. Näiteks praeguseks populaarsuse võitnud spaades pakutavad terviseprotseduurid olid paarikümne aasta eest vaid veidrike harrastuseks. Ometi on tekitanud kunagised veidrused nüüdseks töökoha paljudele.

Samasuguseks positiivseks näi-teks võivad saada Uue Maailma Seltsi tegemised ja teised uuskasu-tamist ning alternatiivkultuuri pro-pageerivad ühistegevused. ■

Töö tähendus määrab suhtumise töökoha kaotusse

TAIMI ELENURM, tööpsühholoog

MIKS MA TÖÖTAN? Töökoha kaotusega kaasnevad läbielami-sed on tingitud tööle omistatavast tähendusest. Töö ja tööko-ha tähendus võib inimeste jaoks olla erinev. Roy F. Baumeisteri ja Barbara Killingeri, raamatu «Töönarkomaania» autorite ar-vates on ühe inimese jaoks töö kohustus, teisele karjääri tege-mise koht ja kolmandale kutsumus.

FOTO

: Ülo

Em

mus

«Tööd karjäärina käsitlevale inimesele tähendab töökohast ilmajäämine enesehinnangu kokkuvarisemist,» ütleb tööpsühholoog Taimi Elenurm. «Enesehinnangu taastumine võib aega võtta mitu aastat.»

Töö ja töökoht määravad ini-mese staatuse ühiskonnas, tema suhted, sissetuleku ja valikud, näiteks kas või selle, millal ja kui-das ning missuguste inimestega koos ta oma tööd teeb. Valides tööd ja töökohta, valib inimene ühtlasi ka suhtlusvõrku ja sõpru, elustiili ja huvivaldkondi. Olu-de sunnil töökoha vahetamine toob kaasa sama: uuesti tuleb läbi mõelda, millised suhted ja sõbrad jäävad maha ning milli-sest elustiilist peab loobuma. Ja kavandada tegevusplaan, mida millega asendada.

Keda või mida kardad kaotada?

Töökoha vahetusega kaasnev hirm muutuste ees ja kartus tu-leviku suhtes on suurem siis, kui vahetus pole vabatahtlik. Hirmu aitab leevendada selle põhiliste allikate teadvustamine ehk aru-saamine, mida kardetakse kõige enam kaotada: sissetulekut ja ainelisi hüvesid, staatust ja po-sitsiooni või se-niseid sõpru ja toetajaid?

Kas karde-takse kaotada sissetulekut kui elatusvahendit või hoopis tun-net, et võid endale nii mõndagi lubada? Või häirib enim hirm saada hüljatud nende poolt, keda on peetud toetajateks ja sõpradeks?

Vahel kardetakse ka seni-se positsiooni pärast: näiteks arvab inimene, et kui ta ei tööta enam prestiižses firmas, langeb tema väärtus teiste sil-mis. Või kui ta ei suuda oma ettevõtet käigus hoida, kaotab ta kättevõidetud positsiooni lähedaste seas või ühiskonnas üldisemalt.

Hirmu tuleb tükeldadaSelliste hirmude taga on

kahtlemata üsna palju tõtt, kuid õnneks pole see kogu tõde. Kui

on kahanenud ainelised või-malused, ei pruugi veel kaduda oskused, mis toovad leiva laua-le. Kui kaovad toetajad senisest töökohast, siis suhted ja suht-lemine mõnega töökaaslastest võib sellele vaatamata kestma jääda ja sõprus koguni tugev-neda.

Hirmu tükeldamine väikse-mateks osadeks aitab sellega pa-remini toime tulla, kavandades ja ellu viies samal ajal ka plaani asendada kaduvad väärtused ükshaaval ja samm-sammult uutega.

Uue ajakavaga tuleb harjudaTöö kaotamise ja uue töö ot-

simise perioodil võivad muutuda senine elurütm, päevakava ja harjumused. Madalseisus inime-se jaoks nõuab nende muutuste-ga kohanemine aega ja energiat. Esialgu tuleks harjuda sellega, et paus töös võib olla ka millekski hea ning seejärel asuda antud aja sisukale täitmisele.

Elukaare eri etappidel domi-neerivad erinevad vajadused. Näiteks väikelastega perele võib ühe pereliikme ootamatu lisaaeg, mida ta kasutab lapse arengu toetamiseks, anda tule-vikus olulise lisaväärtuse. Kesk-ealisel võib vahepaus tööteel aidata taastada mõne unarusse jäänud oskuse. Töösõltlasele võib see aeg saada peatuseks, mis toetab enesetäiendamist või tervise taastamist. Mõni töö kaotanu leiab elule uue mõtte, osaledes näiteks kodanikualga-tuses. Nii võib olude sunnil töö kaotanud inimene seista valiku-te ees, mida ta poleks ehk mui-du söandanud või viitsinudki ette võtta.

Eneseteostus või elatus-allikas?

USA juhtimiskonsultan-di ja töönõustaja Ferdinand F. Fournies’ arvates teeb enamik inimesi tööd selleks, et tagada endale ja perele elatusvahendid. Nad püüavad oma ülesannetega võimalikult kiiresti toime tulla, et suunduda seejärel lähedaste, sõprade ja tuttavatega mõnusalt aega veetma. Nad teevad tööd selleks, et elada töövälisel ajal nii-öelda päriselu: teha seda, mis on palgatööst erinev ja huvita-vam.

Sellele rühmale inimestest tä-hendab töökoha kaotus peamis-te elatusvahendite kaotust ning muret ja uusi pingutusi nende hankimiseks.

Teise rühma kuulub vähe-mus, kellele töö tähendab ene-seteostust. Nende jaoks on töö kaotamine krahh, mis paiskab segi kujutluse iseendast ja oma väärtusest.

Vanasõna ütleb, et kõiki mune pole kasulik paigutada ühte korvi. Sama kehtib ka töö ning selle tulemuste alusel ku-juneva enesehinnanguga. Töö-koha kaotus haavab vähem neid isikuid, kelle identiteet on ku-junenud läbi osalemise mitmes töövaldkonnas, organisatsioonis või projektis.

Harjuta end muutustega isePiltlikult öeldes on asi järg-

mine: kindlami-ni püsivad püsti need, kes on töö toitvasse pinna-sesse juurdunud mitte ainult ühe peajuure kaudu, vaid aretanud

sinna kõrvale veel hulga teisi toetavaid lisajuuri.

On paradoks, et tööle vä-hem pühendunud inimesed on vähem haavatavad, sest nen-de enesehinnangut kõigutab töökoha kaotus vähem. Kas peaksime siis selleks, et jääda töökohtade kadumise perioodil pinnale, ennast tööga vähem si-duma ning otsima selle asemel teisi väärtusi, mis eneseväärikust alles hoida aitavad?

Teine paradoks — et muutus-tes tervemaks jääda, peaksime neid pidevalt ise juurde tekita-ma. Sel moel karastame end juba ette ootamatute muutuste vastu, mistõttu paratamatud pöörded on kergemini ületatavad. ■

Töökoha kaotuse teeb raskeks

HIRM muutuste eesTAIMI ELENURM, tööpsühholoog

PSÜHHOLOOGIA. Töökoha kaotus tä-hendab elus oluliste muutuste jada, millega esmalt kaasneb hirm tuleviku ees. Seejärel tuleb aga vajadust muu-tuste järele paratamatult teadvustada ja hakata selle nimel tegutsema — lõ-puks inimene kohaneb muutunud olu-dega.

Töö kaotamise ja uue töö otsimise perioodil muutub senine elurütm, päeva-kava ja harjumused. Madalseisus inimese jaoks nõuab nende muutustega kohane-

mine aega ja energiat. FO

TO: S

canp

ix/C

OR

BIS

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

Mis tahes alal edukas tegutse-mine eeldab teatavat asjatund-likkust ehk kompetentsust. Ka kodaniku ja ühiskonna liikme-na eeldatakse meilt teatavat kompetentsust. Emakeele ja mõne võõrkeele oskust, aru-saamist sellest, kuidas maailm meie ümber ja ühiskond üles on ehitatud ja toimivad. Samuti eeldatakse arusaamist iseen-dast, oma kohast ühiskonnas ja oskust iseendaga toime tulla, oskust teiste inimestega suhel-da, õppida ja mit-meid teisi iseene-sest mõistetavana näivaid omadusi, mida kokkuvõt-valt põhikompe-tentsideks nime-tatakse.

Üldinimlikud ja spetsiifilised kompetentsid

Iga eespool loetletud kom-petents võib inimesel olla eri-neval täiuslikkuse astmel ehk tasemel. Näiteks on Euroopa Liidus kokku lepitud kuus võõr-keele oskuse taset, millest esi-mene vastab algajale ja kuues keelt emakeelena kõnelejale.

Mingite tööülesannete täit-mine eeldab aga lisaks üldinim-likele põhikompetentsidele ka spetsiifilist kutse- või ametialast kompetentsust. Seda kirjel-davad kutsestandardid, mida ainuüksi Eesti kutsesüsteemis on üle seitsmesaja. Nende loo-misel analüüsivad kutseala as-jatundjad hoolikalt vastaval alal täidetavaid tööülesandeid ja nende edukaks täitmiseks vaja-likke kompetentse.

Sellist meistriniKa kutse- ja ametialasel

kompetentsusel on omad ta-semed. Heaks võrdluseks so-bib siin keskaegse käsitööliste tsunfti süsteem oma õpipoisi, selli ja meistri astmetega. Prae-guse kutseõppeasutuse lõpeta-ja kompetentsus peaks olema

selli tasemel. Eks viita sellele ka mõned aastad tagasi seadusta-tud uus kutseõppe liik – õpi-poisiõpe. Oma ala meistriks saamine aga nõudis nii keskajal kui nõuab tänapäevalgi aega ja tõsist pingutust.

Meistrid hinnas igal alalSageli vastandatakse kõrg-

haridust kutseharidusele kui millelegi vähemväärtuslikule. Kutsealase kompetentsuse saavutamise vaatepunktist võib

aga mõlemat nimetada kutse-õppeks. Erinevus on vaid sel-les, et kutsehariduse sektoris toimub ettevalmistus valdavalt käelise tegevusega seotud kut-sealadeks, kõrghariduse sekto-ris valmistatakse ette aga val-davalt vaimse loovusega seotud kutsealadeks. Erinevus nende vahel on viimastel aastaküm-netel kindlasti oluliselt hägus-tunud. Kahtlemata hinnatakse aga mõlemas valdkonnas oma ala meistreid.

Kutse näitab kompetentsustPraeguses akadeemilises

kõrghariduses võiks selli ana-loogiks olla magistrikraad ja meistri analoogiks doktori-kraad. Pole sugugi selge, kas filosoofiadoktorit matemaati-kas peaks hindama suuremaks asjatundjaks kui ehitusmeistrit. Pigem võiks kokku leppida, et erinevate kutsealade meistrid on samaväärse tasemega.

Milleks siis ikkagi kutse? Kut-se on ametlikult tunnustatud kompetentsus. Selle tunnustu-se saamiseks võrreldakse ini-mese tegelikku kompetentsust kutsestandardis kirjeldatuga.

Kui võrdluse tulemus on posi-tiivne, antakse selle kinnituseks inimesele välja kutsetunnistus. Kutsesüsteemi põhiülesan-neteks ongi kutsestandardite loomine ja inimeste kutseala-se kompetentsuse hindamine ning tunnustamine.

Kutsetunnistus selgitab ootusi

Kompetentsus ja selle amet-lik tunnustus ei saa aga olla elu-aegsed, kaasa sündinud või pä-randatud. Aeg-ajalt on vaja oma kompetentsusele taastunnustust leida või oma muutunud kom-petentsuse profiili hinnata lasta. Selleks, et paigal seista, tuleb tõ-siselt pingutades joosta!

Kindlasti on enesetundele hea, kui sinu kompetentsust on tunnustatud. Asjal on aga ka praktilisem külg.

Kutsetunnistuse omani-ku puhul teab tööandja ilma täiendava uurimiseta, mida tulevaselt töötajalt oodata. Sa-geli kuuleme aga vastuväidet, et Eestis tunnevad kõik kõiki ja mingitel kutsetunnistustel pole

tähtsust, sest töö-andja võib alati mõnele sõbrale helistada ja vaja-likku taustainfot saada. Kuigi ka see on luuleline liialdus, ärgem unustagem, et

Euroopa Liidu üks põhiva-badustest on inimeste vaba liikumine. Ja selles laiemas kontekstis on kutsetunnistusel nagu igasugusel muulgi kvalifi-katsiooni tõestaval tunnistusel kaheldamatu väärtus.

Leia kutsumus ja õpi kutseMida sellest kõigest siis jä-

reldada võiks? Kutset on mul-le vaja selleks, et elus paremini hakkama saada. Oma võimeid ja valmisolekut hinnates tasub pingutada selle nimel, et lei-da oma kutsumus. Seejuures tasub kindlasti huvi tunda ka tööturu ootuste vastu. Tasub pingutada selle nimel, et kut-seõppeasutuses, rakendus-kõrgkoolis või ülikoolis oma valitud kutse- ja erialal selli seisusesse jõuda. Eriti tasub aga pingutada selle nimel, et valitud kutse- ja erialal meist-riks saada. Ja midagi traagilist pole selleski, kui elu kestel mitu korda oma kutse- või ametiala vahetada tuleb.

Olen kindel, et Eesti hari-dussüsteem ja kutsesüsteem pakuvad selleks vajalikku tuge. ■

Milleks mulle KUTSE?

4

Riik paneb oma eelistused pai-ka riikliku koolitustellimusega. Igal aastal tellib haridus- ja tea-dusministeerium kutseõppe-asutustelt ja kõrgkoolidelt eri valdkondade lõpetajaid. Riiklik tellimus tähendab võimalust õppida riigi raha eest ja õppur ise maksma ei pea.

Riigi vajadusest ja õppija eelistusest

Vaatamata muutustele ma-janduses on eesmärk säilitada tellimuse esitamisel senised põhimõtted, sest eelistused on paika pandud kaugema pers-pektiivi ja teadmistepõhise ma-janduse vajadusi arvestades.

Kutsehariduses eelistatakse riikliku koolitustellimuse esita-misel tehnoloogia, tööstuse ja teenindusega seotud erialasid.

Kõrghariduses on riiklikult eelistatud õppesuunad tehni-kaalad, tootmine ja töötlemine, arvutiteadused, keskkonnakait-se, bioteadused, tervishoid ja teenindus (rakenduskõrghari-duses).

Riigile on oluline koolitada ka pädevaid õpetajaid. Ärinduse, halduse ja õiguse erialadel on riiklikult rahastatud õppekohta-de arv väike, sest Eesti üliõpi-laste osakaal selles valdkonnas on Euroopa suuremaid ja riik püüab õppekohtade rahastami-sega õppurite huvi suunata.

Paraku ei kattu noorte eelis-tused alati riigi prioriteetidega. Kutseõppes on aastate lõikes sisseastujate seas kõige popu-laarsemad erialad olnud juh-timine ja haldus, majandusar-vestus ja maksundus, aiandus, juuksuritöö ja iluteenindus. Vähem populaarseteks on osutunud tekstiilitööstuse, põl-lumajanduse, keemia ja prot-sessitehnoloogia, energeetika, koduteeninduse, kaubanduse ning transporditeenuste, samu-ti toiduainetööstuse valdkond. Käesoleva õppeaasta vastuvõtt näitas, et noored jälgivad majan-duses toimuvat. Täheldada võis noorte suuremat huvi tehnika ja tootmisega seotud erialade vastu, samas on ehitusvaldkond

populaarsust kaotanud. Kõrgharidust omandab kõi-

ge enam tudengeid sotsiaaltea-duste, ärinduse ja õiguse vald-konnas. Vähem populaarsed on erialad, kus nõutakse reaal-ainete tundmist, siin on eran-diks infotehnoloogia, mis on noorte jaoks atraktiivne. Tava-päraselt on väike konkurss teh-nikavaldkonna ning tootmise ja töötlemisega seotud erialadele, samuti teatud loodus- ja täp-pisteaduste erialadele — just neile, mille tundjaid vajab riik teadmistepõhise majanduse arendamiseks.

Eriala valikul tasub tõsiselt kaaluda erialasid, mis on pike-mat aega olnud õppurite hulgas ebapopulaarsed, kuid mille õp-pimise raskust on õppurid pel-janud. Põhjus on lihtne — kuna nende erialade lõpetajaid on viimastel aastatel olnud vähe, on tööturul just neist spetsia-listidest puudus. On loogiline, et kui kellestki on puudus, siis on tööandja nõus vajalike teadmiste-oskustega inimesele pakkuma suuremat palka ja pa-remaid töötingimusi.

Sageli on aga täpsest eriala valikust olulisem õpingute kva-liteet. Õppeasutuse valikul ta-sub silmas pidada ka võimalikke muudatusi kõrghariduses, mille põhjuseks lähiaastail vähenev sisseastujate hulk. Väikeses, mõnikord ka kodulähedases

Eriala valides OLAV AARNA, Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse (Kutsekoja) juhataja

KUTSE OMANDAMINE. Lihtne ees-tikeelne sõna «kutse» on mitmetä-henduslik. Ühest küljest tähendab see kutset mõnele sündmusele, olgu selleks tants, sünnipäev või pulmad. Teisalt tähendab kutse inimese soovi ja õigust teataval alal tegutseda, mis

seondub tema sellekohaste püüdluste ja valmisolekuga, lü-hidalt kutsumusega. Sama tüve omavad ka mitmed teised meie jaoks olulised mõisted nagu «kutseõpe», «kutseha-ridus», «kutsestandard», «kutsetunnistus» ja «kutsesüs-teem». Pealkirjas esitatud küsimuses tähendab kutse tege-likult kutsetunnistuse omamist.

Koolitustellimus tugineb olemas-olevatele tööjõuvajaduse prog-noosidele ja läbirääkimistele sot-siaalsete partneritega nagu minis-teeriumid, erialaliidud, tööandja-te ja ametiühingute esindajad.

Kursused on suunatud tööta-vatele inimestele oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks või üm-berõppeks uuel erialal.

Kuni detsembrini 2008 kor-raldati üle 1200 kursuse ja neil osales üle 17 000 inimese. Koo-litusi korraldavad õppeasutused samades valdkondades, milles pakutakse ka tasemeõpet. Tun-neme Luua Metsanduskooli, Rä-

pina Aianduskooli ning paljusid teisi kutseõppeasutusi nendes õpetatavate erialade kaudu.

Õppeasutused on juba aas-taid korraldanud kursusi täiskas-vanutele, kuid loodetavasti leia-vad järgneva nelja aasta jooksul tee enesetäiendamise juurde paljud need, kes seni seda kas majanduslikel põhjustel teinud ei ole või on tööandjalt koolitu-sele suunamist oodanud.

Praegune majanduse ja töö-turu olukord sunnib meid kõiki analüüsima oma vajadusi ene-

setäiendamiseks ja uute oskuste omandamiseks.

Juba otsus enesetäiendus ette võtta võib olla tõukeks, et lähi-aastatel leiate end meie kursus-laste hulgast ja olete sellega as-tunud nende ridadesse, kes end tööturul kindlamalt tunnevad. Kutsume üles ka tööandjaid jul-gustama oma töötajaid osalema tasuta kursustel kas tööst vabal ajal või sundpuhkusel viibides ning võimaldama osalemist va-jadusel ka töögraafikut muutes. Samuti soovitame lapsega kodus olevatel vanematel kindlasti värs-kendada oma teadmisi.

Julgustame osalema ka vene keelt kõnelevaid inimesi, isegi siis, kui kursused on eesti keeles, sest siin avaneb tänuväärne võimalus samaaegselt nii keelt praktiseeri-da kui targemaks saada. Kasuta võimalust ja õpi järgnevate aasta-te jooksul enda eduks! ■

Õpi enda eduksINNA LAANMETS, Haridus- ja Teadusministeeriumi projektijuht

TASUTA KURSUSED. 2007. aasta septembris avanes projekti «Täiskasvanute tööalane koolitus kutseõppeasutustes» raa-mes võimalus osaleda tasuta tööalase koolituse kursustel. Koolitusi finantseerivad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik ning tellimused õppeasutustele esitab Haridus- ja Teadus-ministeerium.

Milleks siis ikkagi kutse? Kutse on ametlikult tunnustatud kompetentsus. Selle tunnustuse saamiseks võrreldakse inimese tegelikku kompetentsust kut-

sestandardis kirjeldatuga.

REIN JOAMETS, Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant

MIDA JA KUS ÕPPIDA NING KELLEKS SAADA? Keerulised küsimused eriti praeguses muutlikus majandusolukorras. Tuleb mõelda, mis mind huvitab, milleks on mul võimeid ja otsida infot õppimisvõimaluste kohta. Ei saa anda üht ainuõiget soovitust stiilis «mine kutsekooli» või «proovi kindlasti ülikooli pääseda».

Pakutavad kursused leiab aadressilt www.hm.ee/tasutakursused

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS5

tuleks uurida kõiki võimalusi

Tulevase ameti ja karjääri valik on gümnaasiumi lõpukuudel tihtipeale ääretult raske, rääki-mata valmisolekust teha otsus veelgi varem, näiteks põhikoo-lis. Tihtipeale teevad karjääri-nõustajad igasugu isikuomadu-si näitavaid teste, et leida just sellele õpilasele sobivaim amet. Õpilased, kellega oleme suhel-nud, suhtuvad selliste testide tulemustesse õigustatult suu-re skeptilisusega. Tuleks valida amet, mis meeldib, mitte otsus-tada vaid selle järgi, milles oled oma elu algusaastatel hea – kõi-ke saab ju õppida, kui tahtmist on. Kui valitud eriala ja amet meeldivad, lood suurema tõe-

näosusega eeldused saavutada kõrgeid töötulemusi. Isiklikust rahulolust rääkimata

Sobivad võimalused end töötu-rule sisenemiseks ette valmistada peab igaüks leidma ise. Kindlasti aitavad suvel taskuraha teenimi-seks tehtud hooajalised tööd va-likuid selgemalt kogemuste taustal näha. Ettevõtlik noor võib alusta-da õpilasfirmast ja ajakirjandusest huvitatud õpilane koolilehest, kuid tihtipeale sellest ei piisa.

Hea on alustada küsimusest – kas ma soovin ning vajan tu-levikus pigem rakenduslikku või akadeemilist haridust? Noorel, kellel pole plaanis minna kõrg-kooli, oleks mõistlik teha otsus lii-

kuda põhikoolist edasi kutsekoo-li. Kutsekool annab nii erialased oskused kui üldise keskhariduse. Ka pärast kutsekooli on võimalik õpinguid jätkata kõrgkoolis.

Praegune tööturg vajab oma eriala hästi tundvaid oskustöölisi – spetsialiste, kes on võimelised töötama ja kogu aeg midagi juur-de õppima. Kui aga rakendusliku-le haridusele eelistada akadeemi-list, tuleks siiski läbida enne güm-naasium.

Gümnaasiumi eeliseks peavad paljud võimalust lükata edasi vas-tamine tähtsale küsimusele – kel-lena ma tulevikus tööle hakkan? Kolm gümnaasiumiaastat on nagu ajapikendus, mille jooksul ennast mitmekülgselt arendada. Seevas-tu kutsekoolist tulnud ja liht- või oskustöölisena karjääri alustanud juhtivspetsialist tunneb oma tööd algusest lõpuni ning oskab iga ini-mese panust ja tööprotsessi tervi-kuna paremini suunata.

Nii õnneks kui kahjuks pole ükski nooruses sooritatud valik

aga lõplik. Matemaatikust küll tihtipeale

kokka ei saa, aga ka selline kan-napööre pole keelatud ega välis-tatud. Kiiresti muutuvas maailmas

tekivad uued ametid ja vajadused ühiskonnas. Selleks, et olla paind-lik, on vaja ennast pidevalt aren-dada ja täiendada. Ükski raama-tutarkus või koolist saadav oskus

pole tähtsam oskusest õppida ja pidevalt areneda.

Üks ja ainus soovitus: tee ja õpi just seda, mis sulle meel-dib. ■

HENRI KIIVIT, Eesti Õpilasesinduste Liit, avalike suhete valdkonna juht

KOMMENTAAR. Nagu iga teine aastagi, lõpetavad ka tänavu kümned tuhanded õpilased kooli. Valikud, mida nad kooli lõ-petades teevad, kuhu edasi lähevad ja mida tegema hakkavad, annavad stardi nende järgnevatele rännakutele eluteel.

Valikud, mida me kõik teeme

Põhikool või gümnaasium

hakkab läbi saama?Tutvu edasiõppimisvõimalustega:

www.rajaleidja.ee/abiksotsustajale

Kus ja mida on võimalik õppida? Vaata Eesti Hariduse Infosüsteemist www.ehis.eeTuleb siseneda avalikku vaa-

tesse ja otsida sobivaid eri-

alasid õppekavade registrist.

Pöörata kindlasti tähelepanu

ka infole, kas kooli lõpetami-

sel saab riiklikult tunnusta-

tud diplomi — seda näitab

õppekava akrediteerimise

märge.

Kutsehariduse õppeka-

vasid Eestis praegu veel ei

akrediteerita. Era- ja munit-

sipaalomandis õppeasutus-

te puhul uuri, kas koolil on

kehtiv koolitusluba.

Edasiõppimisega seotud

kasulikku infot saab ka hari-

dus- ja teadusministeeriumi

kodulehelt www.hm.ee rub-

riigis «õppijale».

Teavet õppimisvõimaluste

kohta kutsehariduses leiab

Rajaleidjast (www.rajaleidja.

ee/abiksotsustajale).

Stipendiumidega, mida

pakutakse välismaal õppimi-

seks, saab tutvuda aadressil

www.archimedes.ee/amk

õppeasutuses õppimise võluga võib kaasneda riske.

Eriala kutse- või kõrghariduse õppekava alusel?

Kutseõppe läbimine annab head teadmised ja oskused, et tööturul hakkama saada ja sobib hästi praktilise loomuga noorele, kes teab, millise erialaga ta oma tulevikku siduda tahab.

Kutsehariduses on õppimiseks loodud võimalused väga erine-va haridustasemega inimestele. Kutseharidust saab omandada nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. Eriala on võimalik õppida põ-hikooli baasil ilma keskhariduse omandamiseta ja ka ilma põhiha-riduseta inimestel.

Võrreldes varasema ajaga on laiendatud võimalusi õppida töö kaudu — õpipoisikoolituses. See on võimalus neile, kellele ei sobi koolipõhine õppevorm ja kes soo-vivad koos eriala omandamisega ka töötada. Kutseõppe kasvanud paindlikkus on toonud kaasa selle, et vastuvõtt kutseõppeasutustes-se ei toimu enam ainult enne 1. septembrit, vaid üha rohkem juu-rutatakse vastuvõttu läbi aasta.

Kutsekeskhariduse omanda-nud noored saavad õpinguid jät-kata kõrghariduse astmel sarnaselt üldkeskhariduse omandanutega. Elukestva õppe soodustamiseks on kutsekeskhariduse omanda-nutele loodud võimalus täienda-da oma teadmisi tasuta üldainetes

täiskasvanute gümnaasiumis, et valmistuda riigieksamite soori-tamiseks, mis on eelkõige baka-laureuseõppes oluline tingimus õpingute alustamiseks.

Igal õppevormil oma sisuKõrghariduse tasemel saab õp-

pida rakenduslikul või akadeemi-lisel suunal. Rakenduslik kõrghari-dus annab lõpetajatele suuremas

mahus praktilisi oskusi kindlal kutsealal töötamiseks, lõpetajad suunduvad tööturule kesktaseme spetsialistidena.

Spetsialistiõpe on kaheastmeli-ne ja peamiselt teooriapõhine. Ba-kalaureuseõppes saadakse laialda-sed teoreetilised alusteadmised. Need aitavad valida sobiva eriala magistriõppes, aga võimaldavad ka kohe tööturule minna, et hil-

jem edasi õppida. Magistriõpe on kõrgtaseme spetsialistiõpe. Prakti-ka suurem maht ootab ees arstiks-hambaarstiks, loomaarstiks, õpe-tajaks ja inseneriks õppijaid, kelle õpe kestab 5-6 aastat. Õpetajaks õppijatele on loodud lisaks ka uusi ja paindlikke õppevõimalusi.

Akadeemiline suund tuleks valida neil, kes on huvitatud eda-siõppimisest doktoriõppes, tead-

lase ja õppejõu tööst ning teadus-põhise majanduse arendamisest.

Lõpetuseks jääb üle soovida kõigile edasiõppijatele läbimõel-dud otsuseid ja suurt õpihimu!

Teksti koostamisel on kasutatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna ning kut-se- ja täiskasvanuhariduse osa-konna abi ■

439

366

805

73

93

166

639

854

1493

88

251

886

142

1028

261

224

485

184

281

16

11

27

401

2575

2976

385

2057

2442

262

399

661

405

347

752

848

312

1160

673

249

922

231

135

366

954

105

1059339

97

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

RE

REV

RE+REV

RE

REV

RE+REV

Aka

deem

iline

suu

ndR

aken

dusl

ik s

uund

Haridus Humanitaaria ja kunstidLoodus- ja täppisteadused PõllumajandusSotsiaalteadused, ärindus ja õigus TeenindusTehnika, tootmine ja ehitus Tervis ja heaolu

VASTUVÕTT KÕRGHARIDUSES 2008. A SÜGISEL. Joonisel on näha vastu-võetud üliõpilaste arv. Andmed on toodud õppevaldkondade kaupa, eraldi akadeemilise suuna ja rakenduskõrghariduse kohta. RE – üliõpilaste vastu-võtt riigi poolt makstud kohtadele ja REV – üliõpilaste vastuvõtt tasulistele õppekohtadele.

Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem.

Haridus Humanitaaria ja kunstidLoodus- ja täppisteadused PõllumajandusSotsiaalteadused, ärindus ja õigus TeenindusTehnika, tootmine ja ehitus Tervis ja heaolu

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS6

PEEP SÜRJE, Tallinna

Tehnikaüli-

kooli rektor

1. Euroopa hiljutised tööjõu va-jaduse uuringud aastani 2015 näitasid, et Euroopat ähvardab kvalifitseeritud tööjõu puudus. Üheks põhjuseks on kiired ja sageli raskesti prognoositavad muutused majandusstruktuuris. Uuringu kohaselt kasvab vajadus kõrgharitud, seega kohanemis- ja ümberõppimisvõimeliste ini-meste järele.

Eriti suur on spetsialistide nõudlus tootmise ja teenuste valdkonnas sellistel tegevusala-del nagu infotehnoloogia ja te-

lekommunikatsioon, keskkon-natehnoloogiad (sh materjalide taaskasutus ja prügimajandus), meditsiin jt.

Ametialade järgi kasvab vaja-dus kõrgelt kvalifitseeritud tead-mustöötajate järele – teadlased, insenerid, tehnikud. Nendest on tõsine puudus juba praegu.

Tundub, et toodud tendent-sid kajastavad hästi ka Eesti tööturu vajadusi.2. Riiklik koolitustellimus (RKT) on riiklik instrument tööturu vajadusi arvestava hariduspolii-tika elluviimiseks. Pidades sil-mas tööjõu vajaduse prognoose Euroopas ja Eestis, vastab RKT enam-vähem tulevikuvajadus-tele.

Tellimusest moodustavad märkimisväärse osa (ligi 42%) loodus- ja tehnikateaduste ala-

se kõrgharidusega spetsialistid. RKT sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas on üle kahe korra väiksem. Aga kui vaadata lõpetajaid, on pilt vastupidine.

Loodusteaduste ja tehnika-alade lõpetajaid on suhtarvuna pea poole vähem, kuid sotsiaal-teaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna lõpetanuid seevastu üle kahe korra rohkem, kui riik tellib.

Üheks põhjuseks on riigieel-arveväline õpe, kus tudengite õppimiseelistused on tööturu vajadustega risti vastukäivad. Teiseks põhjuseks on suur väl-jalangevus reaalainete head val-damist nõudvates täppis- ja teh-nikateaduste õppesuundades. Reaalainete õppimisega seon-duvad probleemid ulatuvad aga kõrghariduse-eelsesse faasi.

3. Eestis on suureks probleemiks süsteemse karjäärinõustamise puudumine. Noorte valikud on seetõttu enamasti juhuslikud või seotud madala enesehin-nanguga võimekuse osas õppida kõrgkoolis ühel või teisel erialal. Nendel põhjustel on noorte hul-gas atraktiivsed eelkõige haldu-se, õigusteaduse, majanduse ja ärijuhtimisega seotud erialad. Muide, need erialad on popu-laarsed ka riikides, kus karjääri-nõustamine on tunduvalt parem kui Eestis. Samas selliseid dis-proportsioone noorte valiku-tes ühe valdkonna kasuks nagu meil, Euroopas ei ole.

Ebapiisav ettevalmistus loo-dus- ja täppisteadustes sulgeb tee õppimiseks häid karjääri-võimalusi pakkuvatel loodus- ja tehnikateaduste erialadel isegi

nendele noortele, kellel huvi ja võimeid oleks.

Noori tuleks tunduvalt pare-mini ja süsteemsemalt informee-rida sellistes küsimustes, nagu: millistel erialadel on tulevikku ja miks; millised on Eesti riigi prio-riteedid ja miks just need; mida tähendab elukestev õpe ja miks ühtedel erialadel on võimalu-sed ümberõppeks paremad kui teistel; milliseid eeliseid omavad noored, kes sooritavad vähemalt ühe riigieksami matemaatikas ja/või loodusteadustes (füüsika, keemia) nende ees, kes sellist va-likut ei tee?

Seega tuleb oluliselt tõhusta-da noorte karjäärialast informee-ritust. Kui seda ei tehta, tuleb nii riigil kui inimestel endil kulutada tulevikus palju aega ja suuri sum-masid ümberõppeks. ■

RAIN UUSEN, POSTIMEES

TULEVIKU ERIALAD. Mida õp-pida praegu ja tulevikus? Keda Eesti riik vajab? Kes turgutavad Eesti majandust kolme, viie ja kümne aasta pärast? Postimees küsis vihjeid Tallinna Tehnika-ülikooli rektorilt Peep Sürjelt.

1. Kellest on Eestis praegu ja järgmise kümne aasta jook-

sul puudus?

2. Riikliku tellimuse vastavus tulevikuvajadustele?

3. Mille alusel teevad täna-sed-homsed uued tuden-

gid oma valikuid?

Tulevik tõotab helgem kohanemis- ja ümberõppimisvõimelistele inimestele

Talendi all ei mõelda enam nii-öelda superinimest, vaid organi-satsiooni jaoks vajalikku inimest, kes eristub eelkõige oma suure-päraste tulemuste poolest. Talent on see töötaja, kes loob klientide-le, organisatsioonile (ja ka omani-kele) olulist, keskmisest suuremat väärtust.

Talendil on olemas mingi kindel organisatsioonile eriliselt vajalik kompetents ning ta on pühendunud oma tööle ja orga-nisatsioonile. Tal on sügavad tead-mised ja arenenud oskused mitte lihtsalt oma valdkonna piires, vaid ta teab, kuidas panna asju organi-satsioonis liikuma.

Juht peab talendi ära tundmaTalentide olemasolust on saa-

nud ettevõtete edukuse oluline eeldus. Ilma talentideta ei saa-vutaks ettevõte oma strateegilisi eesmärke. Tavapäraselt kiputakse talendi mõistega seostama eel-kõige juhte, samas võib mis tahes spetsialistil olla ettevõtte jaoks oluline, unikaalne kompetents ning ta võib luua oma tegevusega olulist lisaväärtust.

Nii näiteks võivad kolm kuni neli tipptasemel programmeerijat tuua ettevõttele enam kasu kui 40-liikmeline tiim. Kindlasti pole harvad näited, kus üks müügi-mees müüb kordades enam kui tema ülejäänud kolleegid kokku.

Talendiks olemine ei eelda siiski vaid aastatepikkust (elu)kogemust. Noorte puhul saame rääkida eel-kõige potentsiaalist. Juhi oskus nendega tegeleda, neid arenda-da ja organisatsiooniga siduda annab eelduse, et talendi tänane potentsiaal realiseerub ühel päe-val suurepäraseks tulemuseks. Nii näiteks kasutatakse kõrge potent-siaaliga noorte süsteemset orga-nisatsiooni toomist konsultatsioo-niäris – tulevased tippaudiitorid ja -advokaadid on alustanud tihti just nii.

Talendiks tuleb teadlikult areneda

Kas n-ö tavalisest töötajast võib saada talent? Kas inimene saab ise selleks midagi teha? Kahtle-mata, kuna keegi pole sündinud talendiks. Sa saad endas arendada unikaalset ekspertsust. Talendi-

omadustega inimese tunnuseks on selged eesmärgid lähitulevi-kuks ning oskus seada eesmärke ka kaugemas perspektiivis, samu-ti konkreetseid plaane nendeni jõudmiseks. Teda iseloomustab teadlikkus iseenda soovidest ja võimetest ning tahe oma oskusi järjepidevalt arendada. Seega — kui õpid, arendad pidevalt oma professionaalseid oskusi ja sinus on ambitsiooni olla oma valdkon-na ekspert, siis on sul head eeldu-sed saada ühes konkreetses vald-konnas ka «tegijaks», olla talent.

Talent areneb vaid õiges kesk-konnas

Oluline on teada, et talent ühe ettevõtte jaoks ei pruugi olla ta-lent teises ettevõttes. Talent ei avaldu igas organisatsioonis sarna-selt. Näiteks tubli lihameister karnis on omal kohal, kuid meiereis pole tema talent vajalik. Samuti on mõist-lik talendil enne karjääriotsust mõelda ja kaaluda läbi, kas uus ettevõte meeldib tal-le seetõttu, et seal saab teha suu-remahulisi rahvusvahelisi projekte või on pakutavad töövahendid atraktiivsemad. Kumb võimaldab tal erialaselt enam areneda?

Tähtis on, et inimene teeks seda, mis talle tõeliselt meeldib. Püüa selgusele jõuda, mis sind innustab, mis sind käima tõm-bab, mis paneb sind pingutama ja

tulemusi saavutama – see annab ka pingutuseks jõudu. Kui pole tõelist huvi, on keeruline end sundida pidevalt juurde õppima. Inimene ise on «ilu tegija», keegi teine ei tee kellestki talenti, kui endal puuduvad tahe ja võimed.

Talendid loovad konkurentsi-eelise

Iga tööandja ootab enda juur-de säravate silmadega «tegijat», talenti. Kuidas neid siis leida?

Oluliseks eelduseks on firma-juhi oskus sõnastada ettevõtte jaoks vajaliku talendi profiil ehk keda on vaja leida. Talendiotsijaks võib olla nii sellele alale spetsia-liseerunud ettevõte (personaliot-singufirmad, head-hunter’id) või ka organisatsioon ise. Tähtis on ettevõtte suutlikkus talente enda

juurde meelitada, neid arendada ja siduda organisatsiooniga – vaid see annab konkurentsieelise ka kaugemas tulevikus.

Üks võimalustest ongi ooda-ta, et ehk tuleb talent ise kohale. Teiseks võimaluseks on aktiivselt talente ise otsida või kasutada sel-leks professionaalide abi.

Talendiotsinguga tegelevad et-tevõtted on kõige paremini kursis tööjõuturul toimuvaga. Nad tea-

vad, kes on «tegijad» – tavapära-selt on nad talentidega kontaktis ning on kursis nende plaanide ja soovidega. Nii näiteks saab ta-lendiotsija viia kokku ühelt poolt ettevõtte vajaduse leida enda meeskonda talent, kes aitaks ellu viia strateegilisi eesmärke ja teiselt poolt talendi ootuse leida tema arengule ja soovile sobiv välja-kutse.

Talent otsib arengut toetavaid väljakutseid

Nagu eespool öeldud, on ta-lentide oluliseks tunnuseks enese järjepidev arendamine, kuid eks ootavad-loodavad talendidki, et neid märgataks ja tehtaks selliseid atraktiivseid pakkumisi, mis või-maldab neil oma talenti arendada.

Kuidas jääda silma? Ole initsiatiivikas ja te-gutse proaktiivselt, «astu samm ette», ole nähtaval. Ini-mesed eeldavad tihtipeale liigselt, et «minu teod räägi-

vad minu eest ise», kuid siinkohal pole tagasihoidlikkus abiks. Talent saab oma ekspertsust demonst-reerida näiteks erialaliitudes, konverentsidel ja erinevatel klien-diüritustel esinedes. Ta saab koh-tuda erinevate inimestega, luua suhtevõrgustikku, end tutvustada ja tekitada nii turul endast vajalik kuvand.

Selline talent võibki saada ühel päeval kõne konkreetse tööpak-

kumisega või ettepanekuga osa-leda konkursil uuele ametikohale. Kuidas reageerida?

Seda võib võtta kui üht võima-lust. Kindlasti tasub kohtuda kas talendiotsijaga või potentsiaalse tööandjaga ning uurida võimali-kult palju nii pakutava ametikoha kui ettevõtte enda kohta. Kaaluda tasub sedagi, kas pakutav töö toe-tab seatud eesmärkide täitmist, kas uus väljakutse on vahest liiga suur või liiga väike. Kas ettevõte ja ametikoht toetavad soovitud arengut?

Samu küsimusi küsib ka või-malik tulevane tööandja — kas see inimene on talent ka minu ettevõttes, kas just temaga koos saavutan ma soovitud tulemu-sed? Igal juhul on tegu mõlema-poolselt olulise otsusega ning kui kokkulepe saavutatakse, võtavad mõlemad pooled endale kohus-tuse koos suurepäraseid tulemusi saavutada.

Talent vajab tegutsemiseks sooritust toetavat keskkonda ning väljakutsuvaid eesmärke, ettevõte ootab aga talenti palgates muutust näiteks olemasolevas status quo’s ja raputust senistes asjaajamise või töökorralduse viisides. Kui ana-lüüsides ja järele mõeldes jõutak-se otsusele, et seekord koostööd ei alustata, pole ka selles midagi halba. Kogemuse võrra rikkamad on mõlemad ning samuti on sel-gemad soovid tulevikuks. Ja õige talent ei peaks kartma, et uusi pakkumisi enam ei tulegi. ■

CHRIS-HELIN LOIK, Fontese talendiotsingu juhtivkonsultant

TALENDIOTSING. Firma juht seisab silmitsi paljude keeruliste otsustega, sealhulgas tema töötajaid puudutavate otsustega – inimesi on vaja vahel koondada. Keda jätta, keda mitte? Ju-hil tuleb küsida, kes on need inimesed, kellega koos suudab ettevõte edukalt üle elada ka enam pingutust nõudvad ajad, keda vajab ettevõte, kes on need, kellele saab toetuda. Kes on talendid minu ettevõttes?

Talendiks ei sünnita, talendiks arenetakse läbi sihikindla töö ja eesmärkide seadmise

Kuidas jääda silma? Ole initsiatiivikas ja tegutse proaktiivselt,

«astu samm ette», ole nähtaval. Tagasihoidlikkus pole abiks.

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS7

Nimetaksin seda tasakaaluseadu-seks, sest nii tööandjad kui töö-tajad andsid küll pika hambaga, kuid siiski eelnõule oma heaks-kiidu, mis on omaette väärtus. See tähendab, et tegemist ei ole tööinimest rõhuva seadusega ega ka imevitsaga, mis päästaks Eesti majanduse.

Seega ei saa sellega kedagi hirmutada ja ülepingutatud on ka ilustavad propa-gandajutud. Küll on uues seaduses mõistlikke sätteid nii töötajate kait-se suurendami-seks kui tööand-jate koormuse leevendamiseks.

Näiteks vähe-neb tööandjate finantskoormus seoses koondamishüvitistega ning tarbetu formaalsusena kaob töötajate isikukaartide säilitami-se kohustus. Praegust tööturgu arvestades on oluline tööõigust tänapäevastada, et avarduksid mõlema osapoole võimalused.

Kehtiv seadus ei haaku päriseluga

Töösuhe on olemuselt lepingu-line ehk võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguva-baduse põhimõte ehk pooled on lepingu sisu kujundamises vabad. Üksnes seal, kus see on hädavaja-lik ühe poole kaitseks, peab sea-dus sätestama tingimused, mil-lest ei tohi kokkuleppega kõrvale kalduda. Kehtiv tööõigus kirjutab aga paljud lepingutingimused jäi-galt ette ja nende piirangute ots-tarbekus jääb sageli küsitavaks, mistõttu ei haaku see muu kehti-va õiguse ega päriseluga.

Uues seaduses on praegusest laiem tähtajalise töölepingu mää-ratlus. Tööandja peab tähtajalise töölepingu ennetähtaegsel üles-ütlemisel maksma töötajale hü-vitist summas, mis vastab tähtaja saabumiseni saadaolevale tööta-sule. Täiesti uute töövormidena nähakse ette kaugtöö ja renditöö

võimalused.Töö tasustamise osas nähakse

ette, et ületunnitöö eest antakse vaba aega või makstakse 1,5-kord-set ja riigipühal 2-kordset töötasu sarnaselt kehtiva õigusega. Öisel ajal (22.00-06.00) tehtud töö eest makstakse aga senisest enam ehk 1,25-kordset töötasu. Vajali-ku alternatiivina lubab uus seadus nii ööajal kui ka riigipühal tehtud

tööd poolte kokkuleppel hüvita-da ka vaba ajaga.

Uus seadus avardab õppevõimalusi

Töötaja jaoks toob uus seadus kaasa senisest paremaid tagatisi. Töötuskindlustushüvitis tõuseb alates 1. juulist 2009 seniselt 50%-lt 70%-le keskmisest töö-tasust. Lisaks sellele tõuseb alates 1. jaanuarist 2010. a töötutoetus seniselt 1000 kroonilt kuus 50%-le Vabariigi Valitsuse poolt keh-testatud alampalga määrast, mis

praegu on 4350 krooni.Töötuskindlustushüvitise saa-

mise periood pikeneb rasedus-sünnituspuhkusel ja lapsehool-duspuhkusel oldud aja võrra.

Õppevõimaluste avardami-seks luuakse tasulise õppepuh-kuse võimalus kõigile, olenemata õppetöö vormist. Töötajale an-tava õppepuhkuse kestus on 30

kalendripäeva aastas ning tase-mekoolituse ja tööalase koolitu-sega seotud õppepuhkuse korral maksab tööandja töötajale kesk-mist töötasu 20 kalendripäeva ulatuses. Tasemekoolituse lõpe-tamiseks annab tööandja tööta-jale täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ja maksab selle aja jooksul töötajale Vabariigi Valit-suse kehtestatud töötasu alam-määra järgi.

Töötaja jaoks ei ole vähetäh-tis ka see, et laiendatakse tasuta töövaidluskomisjoni pöördumise võimalusi, kui nõue tööandja vas-tu ei ületa 150 000 krooni (prae-gu kõigest 50 000 krooni).

Perekondlike kohustuste väärtustamine

Rasedate ja väikelaste vane-mate kaitseks annab uus seadus tavatöötajaga võrreldes täienda-vaid tagatisi. Seaduse kohaselt on rasedal või alla 3-aastast last kasvataval (mõlemal) vanemal kõrgendatud kaitse töölepingu ülesütlemisel.

Töölepingut rasedaga ei ole lubatud üles öelda koondamise alusel ning alla 3-aastase lapse vanemal on koondamise korral töölejäämise eelisõigus. Tööand-ja ei või töölepingut üles öelda juhul, kui töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi. See kehtib nii rasedate, rasedus- ja sünnituspuhkusel olijate, kui kõi-gi alla 3-aastast last kasvatavate vanemate kohta, aga ka näiteks oma vanemaid hooldavate tööta-jate kohta.

Uue seaduse kohaselt on rase-da, samuti alla 3-aastast last kasva-tava töötaja või töötajate esindaja töölepingu ülesütlemisel tõenda-miskoormus tööandjal. Vaidluse korral peab tööandja tõendama, et ta pole töölepingu ülesütlemi-sega seadust rikkunud ehk tõen-

dama, et tööle-pingu ülesütlemi-se põhjuseks oli töötaja süüline käitumine.

Erinevalt keh-tivast õigusest jääb tööle en-nistamise nõud-mise õigus edas-

pidi ainult rasedatele ja töötaja-te esindusisikutele. Töölepingu ülesütlemiseks ei ole vaja töö-inspektori nõusolekut, sest see on olnud pelgalt formaalne. Sisulise hinnangu sellele, kas tööandjal oli alus töösuhte lõ-petamiseks või mitte, saab anda ikkagi ainult kohus või töövaid-luskomisjon. ■

Uus töölepinguseadus on

loogiline sammKEN-MARTI VAHER, Riigikogu õiguskomisjoni esimees (IRL)

UUS TÖÖLEPINGU SEADUS. Uue töö-lepingu seaduse vastuvõtmine oli loo-giliseks sammuks, mis seadusandjal tuli astuda, et käia ajaga kaasas. Prae-gune 1992. aastast kehtiv seadus on rudiment, mis ei ühildu muu eraõigu-sega ega arvesta töötajate ja tööand-jate tegelike vajadustega. Uut eelnõu menetleti juba Juhan Partsi valitsuse ajal ja nüüd viidi see töö lõpuni.

Väheneb tööandjate finants-koormus seoses koondamis-hüvitistega ning tarbetu formaalsusena kaob töötajate isikukaartide säilitamise kohustus.

Vastavalt töölepingu seaduse eelnõu läbirääkimistel osa-lenud delegatsioonide kok-kuleppele peaksid hiljemalt seaduse kehtimahakkamise ajaks valmima juhendmater-jalid töötajatele ja tööandja-tele ning hiljem ka uue sea-duse kommentaarid. Praegu saab lähtuda seadusest, selle rakendussätetest ja seaduse seletuskirjast. Allpool lühidalt mõnedest töölepingu seaduse rakendussätetest.

Mis saab kehtivatest töölepingutest?

Alates selle aasta 1. juulist kohaldatakse senikehtinud töölepingutele uut töölepingu seadust.

See ei tä-henda, et p r a e g u s e d töölepingud kaotavad keh-tivuse. Kõik senikehtinud töölepingute tingimused ja töölepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus uue töölepingu seadusega, jäävad kehtima ka pärast 1. juulit.

Uus töölepingu seadus põ-hiolemuselt ei muuda tööand-jate ja töötajate senikehtinud õigusi ja kohustusi, küll aga an-nab suurema vabaduse kokku leppida nende õiguste ja ko-hustuste ulatuses. Seega ei pea praeguseid lepinguid hakkama valikuta ümber vormistama. Lihtsamad töölepingud, kus on kokku lepitud vaid tööüles-annetes, töötasus ja tööajas, ei vaja muutmist. Tööandjad peaksid aga kindlasti teavita-ma töötajaid uutest töölepingu ülesütlemise tähtaegadest.

Tähelepanu vajavad töö-tajate materiaalse vastutuse lepingud, kuna varalise vas-tutuse osas on regulatsioon muutunud. Hoolikalt tuleks üle vaadata ka töölepingud, mis si-saldavad ärisaladuse hoidmise kohustust ja konkurentsipiiran-gut pärast töösuhte lõppemist. Näiteks kohaldab uus töölepin-gu seadus ärisaladuse hoidmise kohustusele võlaõiguse sätteid, millest tulenevalt on töötaja kohustatud hoidma ärisaladust töötamise ajal ja pärast töösuh-

te lõppu ilma tööandjalt eritasu saamata.

Tähtajalised töölepingudEnne 1. juulit sõlmitud

tähtajaliste töölepingute lõpe-tamisele enne tähtaja lõppu kohaldatakse uues töölepingu seaduses tähtajatu töölepingu lõpetamise kohta sätestatut.

Kehtiva seaduse alusel või-vad pooled tähtajalise tööle-pingu igal ajal enne tähtaega lõpetada, kuid uue seaduse kohaselt töötajal üldse puudub selline õigus (v.a asendamiseks sõlmitud leping) ja tööandja ei tohi töölepingut üles öelda majanduslikel põhjustel (koon-damine).

Kui tööandja seda siiski teeb, peab ta maksma töötajale hü-vitusena palga kuni töölepingu tähtaja lõpuni. Kuna uus sea-dus piirab oluliselt poolte õigusi tähtajalise lepingu lõpetamisel ja pooled nt eelmisel aastal lepin-gut sõlmides ei saanud seda ette näha, annab seadusandja võima-luse rakendada nende lepingute lõpetamisel tähtajatu töölepingu lõpetamise korda.

Kui aga enne 1. juulit sõlmi-tud tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja saabumisel, kohaldatak-se uut töölepingu seadust.

Algatatud, kuid lõpule viimata toimingud

Töölepingud on kestvusle-pingud, mille pooled on aktiiv-ses suhtluses ja teevad pidevalt lepingust või seadusest tule-nevaid toiminguid. Millisest hetkest hakkab neile toimin-gutele kehtima uus töölepingu seadus?

Lähtudes üldisest õiguspõ-

himõttest on seadusandja sä-testanud, et töölepinguga seo-tud asjaoludele või toimingute-le, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit, kohaldatakse varemkehtinud seadust.

Näiteks: kui töötaja koon-damine on algatatud enne 1. juulit ja tööleping lõpeb pä-rast 30. juunit, siis peab tööand-ja järgima töötaja koondamisel vana seaduse nõudeid ega saa tugineda uuele seadusele.

Töötajal omakorda on õigus nõuda tööandjalt vana seaduse alusel etteteatamist ja koonda-mishüvitust. Töötukassa poolt hakatakse uue seaduse alusel koondamisel ette nähtud kind-lustushüvitist maksma alles neile töötajatele, kelle töösuhe öeldakse üles pärast 30. juunit.

Ka kollektiivse koondamise korral makstakse töötajale, kel-le töösuhe lõpeb küll pärast 30. juunit, aga tööleping on üles öeldud ja töötukassalt hüvitist taotletud enne 1. juulit, hüvitist varem kehtinud korra alusel.

Lepingu rikkumineSeoses töölepingu seaduse

viimisega võlaõiguse alla, on lisaks paljudele muudele po-sitiivsetele muutustele tööle-pingu seadusest kadunud dist-siplinaarkaristuse mõiste. See sisuliselt ja kõlaliselt lepingulise suhtega sobimatu toiming ei ole töösuhtes alates 1. juulist enam rakendatav.

Kui kaks isikut on vabal tah-tel kokku leppinud mingites vastastikustes kohustustes, siis lepingu rikkumise korral on teisel poolel õigus nõuda ko-hustuse täitmist või kahju hü-vitamist, samuti leping üles öel-da, samas ei ole tal õigust teist poolt karistada.

Seega alates 1. juulist töö-tajate distsipli-naarvastutuse seadust töö-lepingulistele suhetele ei kohaldata. Küll on seadusand-

ja sätestanud, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja kohustuste rikku-mise või tema töövõime vähe-nemise tõttu juhul, kui ülesüt-lemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Seadus ei määra hoiatuse andmise vormi ja korda, see jääb iga tööandja otsustada. Siinjuures tuleb aga silmas pi-dada, et tööandja peab olema vaidluse korral võimeline tõen-dama, et ta oli töötajat hoiata-nud ning et töötaja oli hoiatuse tegemisest teadlik. ■

Murdepunkt töösuhetesMARI RASK JA HELI RAIDVE, HELI RAIDVE TÖÖÕIGUSABI AS

ÜLEMINEKUAEG TÖÖÕIGUSES. Ajakirjanduses on avaldatud vastakaid arvamusi uue töölepingu seaduse kohta ning valiku-liselt kajastatud ka mõningaid eesootavaid muudatusi. Töö-tajale ja tööandjale pakub aga kindlasti huvi, kuidas toimub vanalt töölepingu seaduselt uuele üleminek ehk mis juhtub 1. juulil 2009. a.

Õppevõimaluste avardamiseks luuakse tasulise õppepuhkuse

võimalus kõigile, olenemata õppetöö vormist. Õppepuh-kuse kestus on 30 kalendri-

päeva aastas.

Kõik seni kehtinud poolte õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus uue töölepingu seadusega, jäävad kehtima ka pärast 1. juulit.

Kui koondamine algatati enne 1. juulit ja tööleping

lõpeb pärast 30. juunit, siis peab tööandja järgima vana

seaduse nõudeid.

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS88

Koondamine algab kirjalikust koondamisteatest

Mida inimesed alatasa koon-damisest valesti arvavad või teavad?

Inimesed ei tea, et koondamine tähendab alati kirjalikku teadet. Kui tööandja teavitab teda koondami-sest suuliselt, siis see ei ole veel koondamine. Seaduse kohaselt kehtivad koondamise puhul ajali-sed määrad etteteatamisel.

Meile on nõu saamiseks helis-tatud küll, et tööandja on teatanud koondamisest, aga kirjalikku teadet pole saanud. Kui inimesel ei ole koondamise kohta kirjalikku tea-det, siis tal ei ole ka õigust koonda-mishüvitisele.

Need, kes on koondamise ühe korra elus juba läbi teinud, on pii-savalt teadlikud oma õigustest.

Juba enne Euroopa-poolse ra-hastusega programmi algust oli inimestel võimalus pärast koonda-mist saada toetavaid ja abistavaid teenuseid uue töö otsimiseks.

Üks müütidest, mis koonda-mise ja toetustega kaasas käib, on see, et kui lähed tööturuametisse, saad juba järgmisel päeval minna kursusele. See võtab ikka natuke aega ja seetõttu tuleb tööturu-ametisse tulla ikka võimalikult vara, et oma uut karjääri hakata varakult ette valmistama ja planeerima.

Kursusele saadetakse inimene siis, kui koostöös konsultandiga leitakse, et inimesel on olemas eeldused uuel erialal töötamiseks. Kursused on siiski avaliku sektori raha eest kinni makstud ja suhte-liselt kallid, mistõttu peab olema

mõlemapoolne veendumus, et kulutus on asjakohane.

Millised teenused on olemas?Kui inimene on saanud koonda-

misteate, siis kaks põhilist teenust on töövahendus ja nõustamine, mis võimaldavad end ka tööotsijana ar-vele võtta ja olla pidevas kontaktis tööturuameti konsultantidega.

Programmi raames toimuvad ka erinevad teavituspäevad ning paljud teenused, mida seni saime pakkuda vaid registreeritud töötu-tele, on nüüd laienenud ka koon-damisteate saanud inimestele: praktika, koolitus (tööotsingualane koolitus ja erialakoolitus), täies-ti uue teenusena on lisandunud psühholoogiline nõustamine.

Kuidas näeb välja kohtumine konsultandiga?

Nii konsultandid kui karjääri-nõustajad püüavad inimesi aidata ja toetada, et leida uus töö. Selge on see, et praegu on uut tööd pal-ju keerulisem leida, kuna töökohti ja valikut napib.

Konsultandi ja karjäärinõustaja-ga arutatakse läbi inimese soovid ja ootused tuleviku suhtes. Räägitak-se sellest, et koondamist võib vaa-delda ka uue tee algusena. Väga pikalt ühe tööandja juures töötades pole paljud mõelnudki sellele, et nad võiksid teisele tööle minna või uue eriala omandada. Konsultan-diga koos analüüsitakse võimalusi ja soove ning üritatakse üheskoos kokku leppida tegevuskava.

Kas konsultant sunnib mind tööle?

Kindlasti ei sunni — ta pakub ja tutvustab olemasolevaid töökohti, arutab ja analüüsib nende võima-lusi. Inimesel on alati õigus öelda, miks ta ei soovi üht või teist tööd vastu võtta või näiteks mõnda piir-konda tööle minna.

Sundimine tuleb seadusest tulenevalt väga pika aja jooksul. Loomulikult on ka töötute hulgas igasuguseid inimesi, kes leiavad ettekäändeid tööst hoidumiseks. Kuue kuu jooksul muutub ini-mene pikaajaliseks töötuks – ta mugandub ja tal tekib raskusi tööl käimisega. Esimesed kuus kuud on väga olulised.

Kas koondamine on põhjustatud inimese halvast tööst?

Alati kindlasti mitte. See on ka üks teema, millest meie konsultan-did inimestele räägivad ja selgita-vad, et motiveerida neid uut tööd otsima. Selge on see, et alati jääb keegi tööle ja keegi koondatakse ning tekib küsimus – miks mina?

Kui need küsimused on sügava-mad ja tõsisemad, on meil olemas ka psühholoogilise ettevalmistuse saanud konsultandid, kes aitavad ja selgitavad koondamise põhjusi – kas need on siis tingitud majan-dussituatsioonist, turuolukorrast või näiteks ettevõtte likvideerimisest.

Kas ettevõtjad on Eestis valmis palkama endise koondatu?

Üldjuhul on tööandjad väga hu-vitatud koondatutest, eriti siis, kui on tegemist sellise tööandja ja koonda-tuga, kes oma erialalt hästi sobivad, mistõttu ei pea uut töötajat täien-davalt välja õpetama. Tööandjad on huvitatud sellistest inimestest, kes on valmis kohe tööle asuma.

Vanus ei ole siin üldse määrav – koondatud, kes on keskeas, on isegi eelistatud seisus, sest neil on

harjumused ja omadused, mida tööandja hindab. Ja selliste tööand-jate suhtes on töötaja ka lojaalsem.

Konsultant aitab hinnata sedagi, ega uus töökoht pole vihma käest räästa alla sattumine. Et ei juhtuks seda, et inimene leiab kohe uue töö, aga kaotab mõne kuu pärast ka selle ning siis võib juhtuda, et isik võib ilma jääda ka õigusest saa-da töötuskindlustushüvitist.

Muutuva majandusega keskkon-nas peavad koondatud olema valmis muutma oma eriala. Inimestel tuleb teha oma elus uus valik.

Mida hakata peale siis, kui inimesele on koondamisest teatatud suuliselt?

Sellisel juhul on meie soovitus võtta ühendust tööinspektsiooni-ga. Tööturuamet tegeleb uue töö otsimisega, tööinspektsioon selle-ga, et töösuhted oleksid korrekt-sed. Sellealast nõu ja teavet annab tööinspektsioon, neil on olemas ka infotelefon ja regionaalsed konto-rid, kust saab konsultatsiooni.

Ja kui kirjalikult?Siis tasub tulla tööturuameti

regionaalsesse büroosse ja hakata koguma infot, millised tööpakku-mised on saadavad. Mida kiiremini pöördub tööturuametisse inimene, kes on teada saanud oma koonda-misest, seda suurem on tõenäosus saada enda jaoks sobivad koolitu-sed ja nõustamisteenused.

Alati võid tööturuametisse võtta kaasa näiteks pereliikme või sõbra, kui see annab tuge. On hea teada, et sinu lähedane või sõber võib tööturuametit külastada vajadusel ka ilma sinuta. Ta ei saa sinu eest sind arvele võtta või dokumen-te täita, aga ta saab koguda infot, võtta kaasa voldikud erinevate pa-kutavate teenuste kohta või teha näiteks eelneva selektsiooni paku-tavatest töökohtadest. ■

RAIN UUSEN, POSTIMEES

MIDA TEADA KOONDAMISEST? Erinevad ettevõtted ja nende ju-hid käituvad ettevõtet tabanud koondamisvajaduse puhul lahku-jatega erinevalt — mõni on seadusekuulekas, mõistlik ja toetav, mõni aga püüab leida muid lahendusi. Üks mis kindel, koondami-ne ei alga kunagi juhuslikult koridoris või suitsunurgas poetatud sõnast, vaid alati paberil vormistatud koondamisteatest, ütleb intervjuus Postimehele tööturuameti kvalifitseeritud tööjõu pak-kumise suurendamise alamprogrammi juht Kätlin Kõverik.

Euroopas kasvab nõudlus KÜLLI KEERUS, SA INNOVE

KUTSEHARIDUSE SEIREKESKUS

Ehkki keegi ei julge ennustada, kaua kestab praegune majandus-langus, on selge, et igavesti see nii ei jää. Üleeuroopaline töö-jõu vajaduse prognoos lähema kümmekonna aasta kohta, kus võeti arvesse ka erinevad majan-dusarengu stsenaariumid, näitab töökohtade arvu kasvu ja selle-ga kaasnevat sobivate oskustega töötajate nappust. Aastani 2020 avaneb kokku 105,3 miljonit töökohta, neist 20,3 miljonit on täiesti uued loodavad kohad.

Täitmist vajavad ametidLähema kümne aasta pers-

pektiivis kasvab töötajatelt nõutav kvalifikatsioonitase kõigil ame-tialadel. Palju on räägitud vaja-dusest kõrgharidusega inimeste järele. Prognoos näitab, et päris uusi töökohti luuakse tõepoolest kõige rohkem kõrgharidusega ini-mestele, ent peamiselt rahvastiku vananemise tõttu jääb vabaks ka väga palju teisi ametikohti, mis vajavad samuti täitmist.

Kui panna kokku nii uute töö-

kohtade täitmine kui ka asendus-vajadus, selgub, et kümne aasta pärast vajatakse Euroopas kõrge-mat haridust küll 31,5% töökoh-tadel, kuid tervelt 50% töökohta-dest peavad saama täidetud kesk-mist kvalifikatsiooni omavate ini-mestega, kellel on keskharidusele lisaks omandatud kutseharidus. Madalast kvalifikatsioonist piisab vaid 18,5 % töökohtadel.

Tasub õppida erialaPrognoosist selgub, et enam

pole võimalik piirduda vaid algselt omandatud erialaga — enese-täiendamine peab olema pidev. Mitmed ametialad kaovad, mit-med tekivad juurde. Töötajal on vaja arvestada võimalusega, et tu-leb täiesti ümber õppida.

Eestis puudub 46,5% tööhõi-veealistel (25-64-aastastel) ini-mestel kutse- või erialane kvalifi-katsioon, mis tagaks neile märksa parema toimetuleku ja kindlama positsiooni tööturul. Tasub mee-les pidada, et pelgalt kesk- ja põhi- või veelgi madalamat hari-dust omavate inimeste jaoks on eriala omandamine lähitulevikus äärmiselt oluline. ■

Glimstedt Straus ja Partnerid on uuendusmeelne pan-Balti advokaadibüroo. Bürool on mitmeid kontoreid Rootsis, samuti kontor Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Glimstedt´i rahvusvahelises advokaadibüroos töötab kokku üle 150 juristi ja advokaadi.

Glimstedt on täisteenust pakkuv advokaadibüroo, olles hinnatud eksperdid:

▪ autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste kaitsel

(s.h. esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide õigused)

▪ tööstusomandi kaitsel (s.h. kaubamärgid, domeeninimed, ärisaladus)

▪ maksuõiguses(s.h. rahvusvaheline maksustamine, esindamine maksukontrolli igas etapis, esindamine kohtus ja vaidemenetluses)

Glimstedt Straus & PartneridRävala pst 5, Tallinn 10143, Eesti

+372 6 309 170tallinn@glimstedt.ee

www.glimstedt.ee

Eestikeelset ülevaadet Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse CEDEFOP uuringust tutvustab trü-kis «Oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020. Keskpikk prognoos ja muutused sektorites», mida saab alla laadida SA Innove kodulehelt www.innove.ee/sei-rekeskus/trykis. Samas on võimalik trükist tellida ka paberkandjal.

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS

Toetust ettevõtluse alustamiseks on töötutele makstud Eestis juba alates 1991. aastast, soodusta-maks uute töökohtade loomist ja innustades inimesi olema ise ettevõtlikumad. Eurorahade toel sai aga 2008. aastal prog-ramm «Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2009» hoo sisse ning lisandusid uued teenused. Kui varem oli ettevõtlustoetust võimalik saada 20 000 krooni, siis tänu käivi-tunud programmile on toetus 70 000 krooni. Uus programm sisaldab ka täpsemaid tingimu-si ja võimalust toetust saanud ettevõtjate käekäiku pikema aja jooksul jälgida. «Järeldusi ettevõ-tete käekäigust saab teha aasta-paari pärast,» lisab Raudnagel.

Kas alanud aasta toob selles programmis kaasa muudatu-si, täiendusi?

Üks peamine teenus on mentorlus, mis on mõeldud toetust saanud isikule, alustava-le ettevõtjale, kes viiakse kok-ku kogenud ettevõtjaga, et alustav et-tevõtja saaks uusi koge-musi koguda ja teise ette-võtja kõrvalt teadmisi, et oma äri uuele tasandile viia.

Juba eelmisel aastal saime ettevõtlustoetust saanud inimes-tele pakkuda ka täiendkoolitusi. See võimaldab end oma erialal täiendada, et pärast toetuse kät-tesaamist jalul püsida ja olla jät-kusuutlik.

Ettevõtlustoetust pakub Ees-tis ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus — millised erine-vused siin on?

Sihtrühm on erinev, EAS te-geleb tegutsevate ettevõtjatega, töötajatega. Meie anname ilma tööta inimesele võimaluse luua endale ja teistele uus töökoht. Need, kes on tööga hõivatud, ei saa meie toetust taotleda.

Meie sihtrühmaks on töö-

ta inimesed, kes üldjuhul ei ole enne ettevõtlusega tegelenud. Selleks, et toetust saada, peavad nad läbima ettevõtluskoolitu-se, mis kestab kuu aega ja mille käigus saadakse kõik põhitead-mised ettevõtluse alustamiseks — raamatupidamine, juhtimine ja palju muud vajalikku. Koolitus lõpeb äriplaani koostamisega. Sama äriplaani võib esitada ka ettevõtlustoetuse taotlemiseks, kuigi soovi korral võib alustav et-tevõtja koostada pärast koolitust ka täiesti uue äriplaani. Toetust võiavad taotleda ka töötud, kes omavad kutse- või kõrgharidust majanduse alal või eelnevat ette-võtluskogemust. Sellisel juhul ei ole ettevõtluskoolituse läbimine kohustuslik.

Paljud töötud 70tuhandelist toetust kasutada saavad?

Oleme planeerinud ligi 375 inimest kahe aasta peale. 2008. aastal sai seda toetust juba 162 inimest.

Meil on olemas ka karjääri-

nõustajad ja ettevõtluskonsultan-did, kes annavad inimesele piisa-va eelinfo, mida saab täiendada pakutava ettevõtluskoolitus raa-mes. Pärast seda peaks tal olema lõplikult selge, kas ta on ettevõt-luseks üldse valmis. Kursus on piisavalt intensiivne – kui ta selle läbib, tekivad head eeldused ku-juneda edukaks ettevõtjaks.

Mida ettevõtlus nõuab?Eelkõige nõuab see kõvasti

pealehakkamist, siis tuleb ka tule-mus. Oleme loonud maksimaal-selt viljakad tingimused, pakume võimalusi enda täiendamiseks ja optimaalseid rahalisi vahendeid. Jääb vaid üle enda tahet näidata. Häid ja julgeid ideid võiks isegi rohkem olla.

Mida konkreetset tuleb teha selleks, et ettevõtlustoetust saada?

Esimene samm – tulge töö-turuametisse. Igas maakon-nakeskuses on esindus, kus töötab ettevõtluskonsultant – rääkige temaga oma äriideest. Ettevõtluskonsultant aitab see-järel teha ka otsuse, kas oleks tark liituda ettevõtluskoolitu-sega, mille tulemuseks on äri-plaan ja mis tuleb toetuse saa-miseks esitada. Kogu protsess võib võtta aega kuni kolm-neli kuud.

Aga kui ma kardan oma äriideest rääkida, äkki varas-tatakse ära?

Usun, et meie konsultandid on piisavalt kompetentsed ja usaldusväärsed – äriidee ja selle edukus sõltub ikka sellest, kes idee taga on ja kes hakkab äri juhtima. Idee ise ei too raha fir-ma kontole.

Kas tööturuamet toetuse and-jana hoiab loodud ettevõtetel ka silma peal?

Käime ettevõtteid kohapeal kontrollimas ja nõu andmas, kaks korda esimese aasta jooksul peavad nad aga esitama aruan-de, kus on kirjas poole aasta tu-lemused ning läbima kontrolli, et veenduda toetuse sihtotstarbeli-ses kasutamises.

Aga kui mu ettevõtte suund muutub?

Siis tuleb meid teavitada, tul-la meie ettevõt-luskonsultandiga nõu pidama ja uue suuna paika panema. Kui see on põhjendatud, siis me toetame muudatust. Alati peab arvestama, et see toetus tu-

leb tagasi maksta, kui kokkulepi-tut rikutakse.

Pool aastat pole piisav aeg, et teha järeldusi, kas ettevõte on elujõuline või mitte – kui pärast poolt aastat tuleb ettevõtja meie juurde jutuga, et ta ettevõte ei ole elujõuline, pole ta piisavalt tööd teinud.

Ja pean niiviisi aru andma?Seaduse järgi kontrollime ini-

mest aasta aega. Meil on siiski õi-gus teda jälgida kuni aastani 2014 ehk viis aastat pärast programmi-perioodi lõppemist, ettevõtlus-toetuse saanu peab arvestama sellega. Ei saa nii, et tegutsen aas-ta aega ja panen pillid kotti – toe-tust taotlev inimene peab tahtma ettevõtjaks saada. ■

99

Ettevõtlustoetus on neile töötuile, kes tõsimeeli ettevõtjaks saada tahavad

RAIN UUSEN, POSTIMEES

TÖÖTUST ETTEVÕTJAKS. Inimesed jäävad töötuks erinevatel põhjustel — mõne jaoks on see sunnitud otsus, mõne jaoks vaba valik. Majandus vajab aga turgutamist ja arendamist, mistõttu võib nii mõnegi töötu jaoks olla parimaks lahenduseks ja moti-veerivaks väljavaateks panna alus hoopis omaenda ettevõttele ja näidata teistelegi, kuidas tegelikult töötajaid kohtlema ning firmat juhtima peab. Võimalustest selles suunas esimesi sam-me astuda räägib intervjuus Postimehele tööturuameti ette-võtlustoetuse alamprogrammi juht Raido Raudnagel.

Eelkõige nõuab ettevõtlus kõvasti pealehakkamist,

siis tuleb ka tulemus. Toetust taotlev inimene peab tahtma

ettevõtjaks saada.

Töötuskindlustushüvitise maksmine töötutele

Praegu kehtivad seadused:~ Töötuskindlustushü-

vitise saamiseks on vaja end arvele võtta tööturuameti piir-kondlikus osakonnas ja aktiiv-selt tegeleda tööotsingutega.

~ Vajalik on töötus-kindlustusstaaž — peate ole-ma töötuna arvele võtmise-le eelnenud 36 kuu jooksul töötanud ja maksnud töötus-kindlustusmakset vähemalt 12 kuud.

~ Töötuskindlustushü-vitist saab juhul, kui töösuh-te lõpetamise põhjuseks on koondamine, tähtajalise töö- või teenistussuhte lõpetamine tähtaja möödumise tõttu, töö-andja pankrot, tööandjapool-ne lepingutingimuste rikku-mine, asutuse likvideerimine, mittevastavus tööle, katseaja ebarahuldavad tulemused või pikaajaline töövõimetus.

~ Töötuskindlustushü-vitist ei ole õigust saada, kui lahkusite töölt omal soovil või poolte kokkuleppel, töö- või teenistuskohustuste rikkumi-se, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.

~ Töötuskindlustushü-vitis määratakse 180 kalend-ripäevaks, kui teil on kindlus-tusstaaži vähem kui 56 kuud ja 270 kalendripäevaks, kui teil on kindlustusstaaži 56-110 kuud.

~ Töötuskindlustushü-vitise suuruseks on sajal esi-mesel päeval 50% keskmisest töötasust 9 kuul, mis eelnesid kolmele viimasele kuule enne töötuksjäämist. Alates 101.

päevast on hüvitise suuruseks 40% keskmisest töötasust.

Uue töölepinguseaduse kohaselt alates 1. juuli 2009 muutuvad punktid:

~ Töötuskindlustuse-hüvitis tõuseb esimesel sajal töötuse päeval 70%-le töötaja keskmisest töötasust ja alates 101. päevast 50%-le keskmi-sest töötasust.

~ Töötuskindlustushü-vitist on võimalik saada ka töö-tajatel, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või kokkuleppel tööandjaga. Hüvitise suuru-seks on sel juhul 40% töötaja keskmisest töötasust kogu töö-tuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul ja õigus hüvi-tisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest makstud töötuskindlustusmak-set vähemalt 48 kuud.

~ Samuti pikeneb vane-ma rasedus- ja sünnituspuhku-sel või lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra arvestusperiood, mille sisse nõutav 12 kuud kind-lustusstaaži peab jääma.

~ Töötuskindlustushü-vitise alammäär tõuseb 50% eelmise aasta töötasu alam-määrast.

Paberid, mis vaja kaasa võtta ja täita:

~ Töötuskindlustushü-vitise saamiseks on teil vaja pöörduda Tööturuameti koha-likku osakonda, seal end töö-tuna arvele võtta ning esitada avaldus hüvitise taotlemiseks.

~ Avalduse võib töötu-ruameti osakonda kaasa võt-miseks välja trükkida ka töötu-kassa kodulehelt.

~ Kaasa on vaja kind-lasti võtta ka isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart), töö- või teenistussuhte lõppe-mise põhjust ja aega näitav do-kument (tööraamat, tööleping vms), tööandja tõend, kus on kuude kaupa välja toodud teile viimasel kolmel töötatud kuul välja makstud tasud ja kinnipee-tud töötuskindlustusmaksed.

~ Tööturuamet saadab teie avalduse töötukassale ning töötukassa teeb 14 päeva jook-sul arvates avalduse esitamisest otsuse, kas teil on õigus hüviti-sele. Otsuse saate kätte tööturu-ameti piirkondlikust osakonnast.

~ Hüvitist hakatakse arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse esita-mist tööturuametile. Hüvitis makstakse pangaarvele 10. kuupäevaks.

Mis on töötuskindlustushü-vitis ja mis on töötu abiraha – millal ja kes neid saab, mis on nende erinevused?

Töötuskindlustushüvitis on töötuskindlustusega hõlmatud inimesele välja makstav hüvi-tis pärast töötuks jäämist uue tööotsingu perioodiks. Selle suurus sõltub inimese eel-nevast sissetulekust. Töötus-kindlustushüvitist rahastatakse töötajate poolt makstud töö-tuskindlustusmaksest.

Töötutoetus (vana nimega töötu abiraha) on riigieelar-vest rahastatav toetus töötule, kellel ei ole õigus saada töö-tuskindlustushüvitist, kuid kes vastab töötutoetuse saamise tingimustele.

Töötutoetuse arvutamise aluseks on töötoetuse päeva-määr 32,9 krooni. ■

ANU OJASALU, Eesti Töötukassa avalike suhete juht

Kui jään töötuks või tulen töölt ära (pool-te kokkuleppel, omal algatusel), siis mida pean edasi tegema, seda praegu kehtiva seaduse alusel ja mida alates 1. juulist 2009?

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS10

ESTEL PUKK, AS Tallinna Vesi

personalijuht ja tippjuhtkonna lii-

ge, koolitaja ja kõrgkooli õppejõud

alates 1997

«Kuni raha jätkub, võib ruma-laid otsuseid teha …»

Nende sõnadega rahustas mind mõned aastad tagasi va-nem ning kogenum kolleeg, kui pidin täitma juhtide otsuseid, mis minu hinnangul olid ette-võtte tulevikku silmas pidades ebamõistlikud. Ehk siis töötaja ei peaks «tuuleveskitega võit-lema», vaid jaburad otsused rahumeeli ellu viima seni, kuni ettevõttel raha jagub.

Nüüd, kus majanduskriis kum-mitab nii era- kui avalikku sektorit, on kõigi jaoks selge, et rumalate otsuste tegemise aeg on ümber saanud. Aga kuidas kiiresti õppida tegema arukaid otsuseid?

Kriisid aitavad suhtumist muuta

Usun, et praegu on töötajate lojaalsus oma tööandjale, pü-hendumine tööle ja valmisolek

mõelda oluliselt kõrgem kui paar aastat tagasi. Samas on inimlik ta-kerduda kirumise ja kaeblemise võrku, mis väljendub selles, kui kohvinurgas, koosolekutel ning nelja silma vestlustes räägitakse peamiselt globaalsest majandus-kriisist, kirutakse otsustusvõime-tut valitsust, laenu andmisest keeldunud panka ja teisi.

Kedagi teist süüdistada on oluliselt lihtsam, kui mõelda sel-lele, mis sõltub minust endast ja mida mina ise teha saan. Olla või mitte olla? Kriisiolukorras tähen-dab see vajadust vastata ettevõtte või avaliku sektori asutuse tööta-jal kolmele küsimusele:

1. Mis on meie jaoks praegu kõige olulisem probleem?

2. Mis on selle probleemi tekkimise põhjused, mis sõltu-vad meist endist?

3. Millised ideed aitavad nendest põhjustest jagu saada?

Kui mõelda omaette ja vaik-selt, ei pruugi head ideed ku-nagi otsusteks ning seeläbi ka tulemusteks muutuda. Seetõttu tasub praeguses majandusolu-korras kasutada meeskonna-koolitust kui meetodit koos mõtlemiseks ja otsustamiseks.

Meeskonnakoolitus – ühiselt vastuste leidmine ja vastutu-se võtmine

Alates 1997. aastast olen koolitaja ja kõrgkooli õppejõu-na viinud läbi koolitusi, kus osa-

lejad grupiarutelu tulemusena sõnastavad oma ettevõtte või organisatsiooni jaoks kõige olu-lisema probleemi, panevad kirja grupi liikmetest endist sõltuvad põhjused ning ajurünnaku käi-gus pakuvad välja ideid, mida, millal ja kuidas teha probleemi põhjuste kaotamiseks.

Koolitatavate seas on olnud nii tipp- kui keskastme juhte, spetsialiste, töölisi kui ka kooli-noori. See on olnud nime poo-lest koolitus, sisult aga tõsine mõttetöö ja meeskonna üles-ehitamise protsess, mille lõpp-tulemusena tõusevad laua ta-gant püsti inimesed, kes teavad vastust küsimusele «Miks?».

Miks hakkame tegema just nii ja mitte teisiti? Tänu sellele suu-davad nad ka kiiremini, väiksema ressursikuluga ja tulemuslikumalt viia ellu muudatusi, mis aitavad organisatsioonil toime tulla. In-vesteering sellise koolituse te-gemiseks on väike – osalejate aeg nelja ja kaheksa tunni vahel, ruum, kus mõttetööd teha, pa-bertahvel koos markeritega ja koolituse läbiviija, kelleks võib olla grupitöö juhtimise kogemu-sega inimene maja seest või pal-gatud koolitaja.

Usun, et sellise investeeringu jaoks on praegu ressurss olemas igal ettevõttel või avaliku sekto-ri asutusel, kes on otsustanud keerulised ajad võimalusteks muuta. ■

Meeskonnakoolitus aitab keerulised ajad võimalusteks muuta

Uus seadus koondab praegu veel mitmete erinevate seadus-tega reguleeritud valdkondi, sealhulgas palgaga seotud kü-simusi.

Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokku-lepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivle-pingus ettenähtud tasu. Juhul kui ettevõttel puudub kollek-tiivleping, siis on töötasu suu-ruseks sarnase töö eest sarnas-tel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Seega erinevalt praegu kehtivast seadusest, kus vaidlu-se korral peavad mõlemad poo-led tõendama palga suurust, on uue seaduse kohaselt see üks-nes tööandja kohustus.

Uues töölepingu seaduses on reguleeritud ka ettevõtte majandustulemustelt ja tehin-gutelt makstav tasu. Majandus-tulemustelt makstav tasu peab motiveerima tulemuslikumat tööd tegema, sest sõltuvalt töö-lepingus kokkulepitust on töö-tajal õigus saada osa tööandja

kasumist või käibest ehk ma-jandustulemustest. Tehingutelt makstavat tasu on aga töötajal õigus saada konkreetselt tehin-gult tööandja ja kolmanda isiku vahel, mille sõlmimise eest on töötajale lepingu järgi ette näh-tud õigus tasule.

Eraldi tasub silmas pidada, et uus seadus annab erinevalt kehtivast seadusest tööandja-le võimaluse töötasu alanda-da, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta. Töötasu alan-damise puhul on tegemist ühe võlaõigusseadusest tuleneva õiguskaitsevahendiga, kusjuu-res töötaja vastutab üksnes süü (hooletus, raske hooletus, taht-lus) olemasolul.

Töötaja hoolsuse määr mää-ratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töö te-gemiseks nõutavaid ametialasid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi. Töötasu alandamise õigust peab tööandja kasutama

viivitamata pärast mittenõuete-kohase töö vastuvõtmist, vasta-sel juhul on töötasu alandami-ne tühine. Eelkõige tähendab see tööandja õigust vähendada töötaja töötasu järgmisel palga-päeval.

Töösuhete raames on seni väga erinevalt lähenetud tööta-ja koolitamisega seotud kulude hüvitamise kokkulepetele. Kui mõnel juhul tööandjad lubavad kergel käel töötajaid koolituste-le ja hüvitavad kulud, siis teistel juhtudel sõlmitakse väga ran-geid kokkuleppeid, mille järgi töölepingu lõpetamisel võib töötaja olla kohustatud hüvita-ma koolituskulud kas osaliselt või siis kogu ulatuses.

Uue seaduse kohaselt võivad töötaja ja tööandja kokku lep-pida, et tööandja teeb töötaja koolitamiseks võrreldes töötaja koolitamiseks tehtud mõistli-ke kuludega veel lisakulutusi. Vastutasuks koolituseks tehtud lisakulutustele töötaja ei lahku tööandja juurest enne kokku-lepitud aja lõppu. Selline sidu-vusaeg ei tohi olla koolitusku-ludega võrreldes ebamõistlikult pikk (kuni kolm aastat). Uue seaduse kohaselt tuleb tööand-ja poolt tehtud lisakulud enne siduvusaja läbisaamist töötaja poolt üles öeldud töölepingu puhul töötajal hüvitada pro-portsionaalselt siduvusaja lõpu-ni jäänud ajaga. ■

Töötasu kokkulepe on töösuhte eelduseks

TRIIN RAUDSEPP, Glimstedt Straus & Partnerid vandeadvokaat

TÖÖTASU. Riigikogus 17. detsembril 2008 vastu võetud ja 1. juulil 2009 jõustuv uus töölepingu seadus on saanud teravaid kriitikanooli nii töötajate kui ka tööandjate poolelt. Elavat vas-tukaja peamiselt töötajate leeris on tekitanud eelkõige tööle-pingu ülesütlemisega seonduvad küsimused, mis on praeguses majandussituatsioonis ka loomulik.

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS11

TERJE LÄÄTS, Tallinna sotsiaal-

töö keskuse võlanõustamise ük-

suse juht

VõladVõlgu elamine on Eestis vii-mastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Paljudel on täna-vu tulud vähenenud ja kulud suurenenud.

Enim levinud võlaliigid võ-lanõustamise praktikas:• SMS-laenud, muud kõrge

intressiga laenud• Eluasemega seotud võlgne-

vused• Trahvid• Telefoniteenused• Käendused• Elatisrahade mittetasumine

Võlgade tekkimise põhjused:• Sageli varjatakse üksteise

eest oma ostusõltuvust või hasartmängurlust

• Uute laenutoodetega püü-takse oma olukorda ajutiselt leevendada

• Harrastatakse elustiili, mis ei kattu pere tegelike sissetu-lekutega

Abinõud toimetulekuksPerekonnas toimivad sa-

mad majandusseadused, mis ettevõttes ja riigiski. Kui ma-jandad valesti ega suuda oma käitumist muuta, oled vars-ti pankrotis. Senine praktika on näidanud, et võlanõustaja juurde jõuavad pered üldjuhul liiga hilja – siis, kui igapäeva-ne toimetulek on juba olulisel määral häiritud.

Kriitilisele piirile läheneb pere majandusseis siis, kui väljaminekud ületavad pide-valt sissetulekuid. Ohumärke tajudes tuleb otsekohe alus-tada igapäevaste väljamine-kute kriitilist hindamist. Raha tuleks kulutada ainult nendele toodetele ja teenustele, mil-leta on võimatu toime tulla (eluasemekulud, söök, sõidu-kulu tööle-kooli, sidevahend, võlad).

Nõuandeid:• Ära tee liigseid kulutusi.

Pange kirja oma pere tege-likud vajadused. Kulutage ainult hädavajalikele kau-padele ja teenustele ning

võlgade maksmisele. Aru-tage eelarvet kogu perega! Abikaasade eraldi rahako-tid tekitavad petliku mulje, et kuskil ikka veel raha on. Olge aus enda kulutustest kõneldes. Rääkige rahaasja-dest ka lastega.

• Ära võta laenu kergekäeli-selt. Alusta sugulastest-tut-tavatest. Hoiduge emotsioo-niostudest ja enese premee-rimisest. Kui raha peaks üle jääma, makske planeeritust kiiremini ära võlad ja pange krediitkaardile kogu summa tagasi.

• Ära poe laenu eest peitu, suhtle võlahalduritega ja anna oma olukorrast tea-da. Läbirääkimistega võidad rohkem!

• Pöördu õigel hetkel võlausal-daja või võlanõustaja poole, et saavutada kompromisse tagasimaksmise osas.

• Kui olete saanud raha võla maksmiseks, siis makske ta-gasi kogu summa, mitte ai-nult intressid. ■

Võlad ja abinõud toimetulekuks

������������ ������������ ������������ ������������ �� ����������������� � �� �� �� �� �����������������

���������������� ���� ���������� � �����

����������� �!�� ������������� �������

"������������ ���� ������#���� �$�����

%����&�� ��'������ (� ����� ��������������� �������

����)����� ������ �� ����� $�������$��*� �������

+,, ,& �-�.�������� ��� ���������)�����)��� ��

�!�� � ���� �/����

+,, ,& �-�0���������� ���� �������� �����

�����������,��)���1�2� ��)�� ��� �'343�,����(��, ������������, �

���� $���5���������� �����6�

7��� �������)���������������������� ������!���� //�����

8��)��,���)�� �����, � ���� �!��������*� �������

�9�%:�%*�4;�<�:==>��;%���8�;�:;�%<��8�?;%:<%:;%<%�9�%:�%*�4;�<�:==>��;%���8�;�:;�%<��8�?;%:<%:;%<%�9�%:�%*�4;�<�:==>��;%���8�;�:;�%<��8�?;%:<%:;%<%�9�%:�%*�4;�<�:==>��;%���8�;�:;�%<��8�?;%:<%:;%<%����

6�6�6�6����������������@�<���,��%�������2������������������������������������������������� ���)����� ��)��

Lihtne loogika ütleb: kui ei õnnes-tu tulusid suurendada, tuleb kulu-sid vähendada. Aga mille arvelt? Tihti langeb liisk koolitusele ning mõningate koolituste ära jätmine on igati põhjendatud. Koolituskulu täielik nullimine on aga lühinäge-lik. Langusele järgneb tõenäoliselt tõus ning siis on hilja hakata kooli-tuse peale mõtlema – konkurent-sirong võib juba lootusetult läinud olla! Pigem on kasulik hoolikalt kaaluda, milline koolitus annab kõige sobivama tulemuse. Kind-lasti on kasulik investeerida pigem pikaajalistesse arendusprogram-midesse, mitte üksikutesse semi-naridesse. Kogumahus võib see rohkem maksta, ent kasu ja hinna suhtes on pikaajaline planeeritud arendus kordades tulusam.

Müümise asemel teenindamaPea kõigi teenuste ja kaupade

tarbimine on vähenenud ning et-tevõtjad, kelle rahakott ei kannata suuri miinuseid, suunavad oma mõtted viisidele, kuidas endiselt saavutada vajalik läbimüük. Samas

jääb paljudes poodides mulje, nagu poleks majanduslangusest kuuldudki või on kaupluse omani-kul nii tohutud reservid, et tegelik läbimüük teda ei huvita.

Olin tõsiselt jahmunud, kui kaupluses, kus peale minu ei olnud ühtegi klienti, ei vaevunud müüja mulle isegi tere ütlema. Usun, et nüüd on müügi- ja teeninduset-tevõtete omanikel viimane aeg mõelda, kuidas müüjad tões-ti müüma panna. Kuulsin hiljuti ühelt automüüjalt, et majandusedu on müügimehed ära rikkunud, nad ei oska müüa, vaid ainult müügi-dokumente vormistada ning kõik tuleb koolitusele saata. Usun, et kui mitte veel, siis lähiajal on kõik müügimehed saanud müügikooli-tusi üledoosi ääreni ning keskseks eduvõtmeks ei saa mitte müügi-, vaid teenindusoskus – oskus astu-da kliendi poolele ning aidata leida tema vajadustele sobivaid lahen-dusi.

Eesti enda väiksuses elab ma-janduslangust üle oluliselt väikse-mas ulatuses kui näiteks Suurbri-

tannia või Ameerika Ühendriigid. Loomulikult on töökaotus ühtviisi valus nii New Yorgis kui Narvas, ent ettevõtete kahjud siin- ja seal-pool suurt lompi on võrreldama-tud.

Loovus on uue aja trendSeetõttu on eriti suurriikides

ja suurte korporatsioonide uue aja üks märksõnu loovus. Palju-des suurkorporatsioonides on juhtidel nn loovuspäevad, juhiks kandideerimisel on loovus möö-dapääsmatu oodatav kvaliteet ning Bill Gates ja mitmed teised majandusgigandid on juba mõn-da aega rääkinud loovkapitalismist (creative capitalism).

Paradoksaalselt on iga majan-duslangusega kaasnenud innovat-siooni kasv. Loovus on edutegur nii praegu kui edaspidi ning inves-teerimine loovuskoolitustesse on üksikute kompetentside arenda-misest palju perspektiivikam. Loo-vus ning innovaatilisus annavad tulemusi nii majanduslanguse kui kasvu ajal.

Kõige alus on inimeneKui koolituseelarve on vara-

semast kitsam, võib olla kiusatus kasutada seda n-ö asjalikele, prak-tilise suunitlusega koolitustele ning pehmete väärtuste kesksed

koolitused peavad ootama pare-maid aegu. Kalduvus on investee-rida konkreetsete kompetentside arendamisse nagu müük, ajajuhti-mine, konfliktijuhtimine vms, mis on igati mõistetav ja ilmselt ka tu-lemuslik — teatud piirini.

Igat kompetentsi on võima-lik arendada vaid nii kaugele, kui seda võimaldab isiksuslik areng. Rahulolematu juht võib oma meeskonnale järjekindlalt koolitusi tellida ning tulemuse-na leida, et on vaja koolitusfir-mat vahetada, kuna ikka ei tööta meeskond nii nagu juht soovib. Kui aga investeerida esmalt isik-suslikku arengusse, on see nagu vundamendi rajamine ehitatavale hoonele ning sellele on võimalik ehitada kõikide kompetentside valdamine.

Tulevikku silmas pidadesOlles hetkesituatsioonis, ent

vaadates pisut kaugemale soovi-tan esmalt koostada täpne aren-gukava/koolitusplaan, kuhu on kasulik kaasata arendusprogram-mi läbiviija. Alustada tasub võt-mepersoonide isiksuslikust aren-gust ning loovustreeningutest, milledele saab vajadusel ehitada ülejäänud kompetentsid, kaasa arvatud müügitulemusi soosiv teenindus. ■

Koolitustrendid aastal 2009JAANUS KANGUR, STERN KOOLITUS

KOOLITUSED. Majanduslangus ei ole enam mingi uudis. Uued, ent suhteliselt kasutud uudised on ennustused, kui kaua suru-tis kestab. Uued ja konstruktiivsemad uudised on teadmised või oskused, kuidas kitsamates oludes õnnestuda.

firma kursus aeg hind

Suur-Kloostri 16 Tallinnwww.gakk.ee Lisainfo 627 4065

Tunnid toimuvad Tallinna vanalinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumis.

Põhikooli lõpetajale ja gümnaasiumisse astujale

Eesti keel 11. veebr – 20. maiK 16.30

2300 kr

Inglise keel 2. veebr – 25. maiE 16.30

2450 kr

Matemaatika 5. veebr – 21. maiN 16.30

2300 kr

Riigieksamiks valmistujale

Kirjandiõpetus 20. jaan – 21. aprillT 16.30

2450 kr

Inglise keel 2. veebr – 27. aprillE 17.00

2500 kr

Matemaatika 4. veebr – 7. maiK 17.00

2250 kr

Geograafia 11. veebr – 20. maiK 17.00

2450 kr

Ajalugu 12. veebr – 14. maiN 17.30

2450 kr

Bioloogia 12. veebr – 14. maiN 17.30

2250 kr

Ühiskonnaõpetus 4. veebr – 6. maiK 17.30

2450 kr

Keemia 12. veebr – 14. maiN 17.00

2250 kr

E-õppe kursused

Kirjandi e-õpe 12. jaan – 24. aprill 1750 kr

Inglise keel e-õpe 12. jaan – 3. mai 1750 kr

Võõrkeeleõppe jätkukursused

Inglise keele kõrgem kesktase 8. jaan – 28. maiN 18.00

4050 kr

Inglise keele kõrgem algtase 8. jaan – 28. maiN 16.45

4050 kr

Rootsi keel (algajad) 12. jaan – 25. maiE 18.00

4050 kr

Prantsuse keel (algajad) 13. jaan – 26. maiT 17.00

3900 kr

Prantsuse keele kõrgem algtase

12. jaan – 25. maiE 17.30

4050 kr

27. JAANUAR 2009

TÖÖ JA KOOLITUS12

Välismaal töötamine sobib julgetele ja avatud inimestele

Põhjused, miks välismaale tööle minnakse, võib laiemalt jagada kolme rühma.

1) Soov leida vaheldust töö- ja eraelus või õpingutes, seiklus-himu

See on ajendiks valdavalt noorele inimesele, kes on valmis välisriigis tegema hooajalisi või juhutöid. Suur osa ajast kulub reisimisele ja kohaliku kultuuriga tutvumisele. Eesmärk on üldju-hul (üli)koolijärgne puhkus, ene-seleidmine või keelepraktika.

2) Erialane väljakutse Eestist väljaspool

Tegemist on väga kitsa eriala asjatundjatega, kes soovivad saa-vutada oma teadmistes uut taset ja teenida oma oskustele väärilist palka. Võib ka olla, et nendele inimestele on tehtud välismaalt otse pakkumine. Siia rühma kuu-luvad näiteks teadlased, arstid, tippspetsialistid, oskustöölised,

ametnikud ja konsultandid.3) Tööpuudus kodumaalInimesed, kes on sundolukor-

ras – tööd Eestist lihtsalt ei leia ning selleks, et end ja oma pe-ret toita, ollakse sunnitud otsima tööd välismaalt. Sageli ei pruugi välismaalt leida erialast tööd, vaid tuleb leppida madalama taseme ja raskema tööga. Sellises situatsioo-nis välismaale tööle siirdumine eeldab tugevat vaimu ning komp-romisside tegemise oskust. Samas võivad nii avaneda võimalused, mida enne pole osanud näha.

Mida endalt küsidaÜkskõik, milline eelnevatest

põhjustest kannustab välismaale tööle, tasub leida aega ja mõel-da enda jaoks selgeks mõningad põhiküsimused, millele kandi-deerimise eel vastust leida.

• Millist tööd ja millistel tin-gimustel soovin?

Kõige olulisem on enda jaoks kirja panna, millises valdkonnas soovitakse töötada, kas oskused on selleks piisavad, millised on võimalikud sihtriigid ning milli-ne oleks sobiv töötasu.

• Kas olen valmis kodust ja lähedastest eemal olema?

Kõige kriitilisemaks punktiks välismaal töötamise juures on eemalolek lähedastest. Suhelda saab nendega vaid interneti või telefoni teel ning silmast-silma kohtub harva. Kui inimene peab asuma tööle välismaale, kuid ta enda pere – lapsed ja kaaslane – jäävad siia, tuleb olla valmis topeltpingeks. Kui eemaloleku-le mõeldes tundub, et suhted lähedastega pigem kaotavad kui võidavad, soovitaks otsida tööd edasi kodumaal.

• Kas olen valmis elama eri-nevas kultuuris?

Igas kultuuris on inimeste käi-tumine, traditsioonid ning tem-perament erinevad. Võõrasse keskkonda minnes tasub olla ava-tud ning kindlasti ei ole mõeldav üleolev suhtumine kohalikesse. Ja veel, kas oled valmis igapäe-vaselt ja ilma barjäärita elama ja

töötama koos teistest rassidest inimestega? Tegelikult tuleks käi-tuda nii, nagu soovid, et Eestis elavad võõrkeelsed ja võõramai-sed inimesed ideaalis käituks.

• Kas mul on olemas piisav keeleoskus?

Kuigi tulevane töö võib nõu-da minimaalset suhtlemist, on kas või algtasemel keeleoskus oluline. See aitab uues keskkon-nas paremini kohaneda, igapäe-vaseid toiminguid teha ning kol-leegidega tutvuda.

• Kas tean oma õigusi ja ko-hustusi? Mis mind ees ootab?

Sõlmi kindlasti korrektne töö-leping. Kontrolli, et kõik töötami-seks vajalikud ja ka sinu isiklikud dokumendid oleks korras. Uuri taustainfot tulevase tööpakkuja kohta. Kindlasti tasub tutvuda ka töötaja seaduslike õigustega siht-riigis. Illegaalne töötamine ja vii-bimine välismaal on alati seotud suurte ohtudega ning seda prak-tiseerida kindlasti ei soovita.

Kuidas tööd otsida?Kõige lihtsam on alustada

tööotsingut internetist. Esi-mese sammuna võiks alustada

eestimaistest töövahenduspor-taalidest. Tööpakkumiste hulk välismaale väga suur ei ole, sest majandusseisak puudutab palju-sid riike.

Üldjuhul pakutakse siinsete portaalide kaudu tööd Euroopa Liidu liikmesriikidesse. «Tööta ja reisi» programmid viivad väga sa-geli ka USAsse ja Austraaliasse.

Kõige enam otsitakse prae-gu välisriikidesse heade erialas-te oskustega tehniliste tööde tegijaid, meditsiini valdkonna töötajaid (arste, hooldajaid) ja kõrge kvalifikatsiooniga IT-asja-tundjaid.

Kui vahepeal mindi massili-selt välismaale teenindajateks hotellidesse-restoranidesse, siis selliste pakkumiste hulk on

nüüd kokku kuivanud.Teiseks võiks otsida tööd ka

välismaistest tööportaalidest (nii eri valdkondi hõlmavad kui eri-alased portaalid). Tööpakkumisi Euroopasse vahendab näiteks EURES, ka ELi asutused ise pa-kuvad tihti tööd. Noortele, kes soovivad enne «päris täiskasva-nu» elu elamist veel midagi uut proovida, võiks kaaluda Euroopa Vabatahtlikus Teenistuses osale-mist.

Töötamine välismaal on kind-lasti huvitav ja hindamatu koge-mus. Selle saamiseks tuleb aga teha põhjalikku eeltööd ja võtta arvesse nii riske kui võimalusi. Töö Rakveres ei ole päris sama kui töö Dublinis, New Yorgis või lõunamaistes kuurortides. ■

RAIMO MATVERE, CV-Online’i turundusjuht

TÖÖLE EUROOPASSE. Välismaal töötamine on olnud alates Euroopa Liitu astumisest vägagi arvestatav alternatiiv kodu-maal leiva teenimisele. Praegu, mil majanduslik olukord Eestis keeruline, muutub välismaalt töö otsimine eriti aktuaalseks.

Kustkohast leida tööd välismaale?

• Eestimaised tööportaalid (CV-Online, CV Keskus, Hyppelaud)

• EURES, Euroopa tööalase liikuvuse portaal eures.europa.eu; www.eures.ee

• Töökohad EL-i organisatsioonides: www.eurobrussels.com• Töökohad mittetulundussektoris: www.idealist.org• Mõned rahvusvahelised tööportaalid: www.intljobs.org;

www.jobsabroad.com; www.monster.com

Muutustele vastu astudes peab olema õpihimu

Piret tunnistab, et rohkete juhuste tulemusena pea kolm aastat tagasi Hansapanka tööle sattudes oli juhi ning teda ümbritsevate kolleegide positiivne energia ja tulemustele orienteeritus see, mis tekitas kohe tunde – ma tahan end siin teos-tada!

Inglise filoloogiat õppinud, loomemajanduse teemal magist-ritööd teinud ja lõpuks majan-duses kõrghariduse omandanud Piret on hea näide töötajast, kes oskab, suudab ja tahab ühendada iseenda eesmärgid organisatsiooni omadega. «Siin oli mõistlikkuse ja kirglikkuse balanss õige,» mee-

nutab Piret esimest kokkupuudet tollase Hansapangaga. «Minus endas on samuti kaks poolt – loo-minguline ja ratsionaalne,» peab ta organisatsiooniga klappimist oluliseks. Kuigi pank võib jätta kõrvaltvaatajale esmalt mulje kui lõpututest numbrite, tabelite ja kalkulatsioonide virrvarrist, tuleb ka pangas teada, kuidas, millal ja kui palju kasutada loomingulisust. «Ma pole kunagi elus saanud ra-kendada nii palju loomingulisust, seda elama panna, kui siin, pan-gas,» avaldab Piret saladuse, miks tema silmis sädeleb ja kuidas ta on väsimisest hoidunud.

Muutused loovad võimalusiAastate jooksul ja läbi koge-

muste ning raskete katsumuste on Piret jõudnud olulise äratund-miseni, kuidas vältida asjatut töö-stressi, otsides õigeid lahendusi nii suurtele kui väiksematele väljakut-setele: «Minu jaoks ei ole enam probleeme, minu igapäevatöös on erineva raskusastmega ülesanded,

millega tegelen,» avaldab ta teise saladuse. «Ja kuigi oma töös tuleb loomingulisust kasutada, peab iga pakutava lahenduse seljataga seis-ma selge argumentatsioon. Aru-saamatused tekivad tööl siis, kui on liiga palju emotsioone.»

Hansapangast sai mõni aeg tagasi Swedbank ning kindlasti ei ole pangatöötaja praeguses Eesti

majandusruumis ja tööturul just kõige kiidetum amet. Ometi va-jab pangatöö tegemist ja inimesed teavitamist, kuigi vähem motivee-ritumad kas on lahkunud või plaa-nivad seda krimpsus näoga ja vae-vatult ringi käies teha. Piret näeb selles aga uusi võimalusi.

«Swedbank on nüüd rahvusva-heline ettevõte,» selgitab ta, «meil töötab Eestis inimesi rohkem kui kümnest erinevast rahvusest ning Swedbank ise on rahvusvaheli-ne,» vihjab Piret panga Läti, Lee-du ja Rootsi kontoritele. «Paljud suhtusid sellesse suurde muuda-tusse kahtlevalt ja küsisid, et mis nüüd saab, aga tegelikult on see ju jätkuvalt ettevõte, kus töötavad samad inimesed, kellel on lihtsalt suuremad väljakutsed ja ka suure-mad võimalused end teostada.»

Erinevad inimesed täiendavad üksteist

«Ka turunduse ja kommuni-katsiooni vaatenurgast ehitame praegu rahvusvahelist organisat-

siooni,» selgitab Piret lähemalt oma rolli uute lahenduste leidmi-sel pangas. «Ma saan mõelda suu-relt ning otsida võimalusi ehitada brändi, mis on üheselt mõistetav nii Baltikumis kui mujal Euroopas.» Panga rahvusvahelisi koosolekuid ja nõupidamisi väärtustab Piret mitmel põhjusel – endise inglise filoloogina saab ta nii praktisee-rida muidu unarusse jäävat kee-leoskust. «Kui keelt pikka aega ei praktiseeri, tekib hirm keele ees.» Sellega võrdväärseks võib aga pi-dada töötajate kohanemisvõimet muutuvate oludega ning eri kul-tuuridega. «Rootslastel on meilt üht-teist õppida, aga see on vas-tastikune – meie õpime ka nendelt palju.» Enda osakonda on Piret kokku kutsunud inimesed, kellel on erinev taust, eri kompetentsid ja kogemused. «Koos toimima ha-kates loob see uut sünergiat.»

«Seni, kuni inimestel säilib õpihi-mu ja rahulolu saavutustest, ei pea majanduslangusele mõtlema,» ar-vab Piret. ■

RAIN UUSEN, POSTIMEES

MOTIVATSIOON JA ENESETEOSTUS. Töötegemine peab kuju-nema heas mõttes elustiiliks, mis esitab pidevaid väljakutseid ja avab võimalusi enda eesmärkide kirglikuks teostamiseks. Piret Reinson (36) vastutab Swedbankis segmendi turunduse ja kom-munikatsiooni eest, pidades rahvusvahelise ettevõtte tolerantset ja tulemustele orienteeritud organisatsioonikultuuri oma edu olulisemaks tagajaks.

■ Piret Reinson peab sisemise tasakaalu ja rahulolu hoidmiseks oluliseks pühendada piisavalt aega perele. «Kui lapsed on magama jäänud, saab õhtu jooksul kogunenud ideed rahulikult läbi mõelda.»

FOTO

: Kau

po K

ikas