Maaettevõtluse büroo Põllumajandusministeerium

12.06.2014

2014

Tööhõive maa-asulates ja

registreeritud töötud valdades 2009-2014 I kv.

1

SISUKORD1. Kasutatavad mõisted........................................................................................3

2. Maa-asulate tööealiste hõiveseisund …………………………………….…...4

3. Registreeritud töötud 2009-2014. a I kv. ……………………….……………8

4. Tööturuteenused, hüvitused ja toetused………………………………………..9

5. Tööhõive trendid EL riikides ………..……………………………………….11

6. Kokkuvõtteks..................................................................................................14

2

1. KASUTATAVAD MÕISTED

Tööealised — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimise aluseks võetav rahvastik vanuses 15–74 ehk tööjõu-uuringu objekt.

Tööga hõivatud isikud — ettevõttes töötavad isikud, olenemata nende töönädala pikkusest.

Töötaja — ettevõttes tööandjaga kokkuleppe (lepingu) alusel töötav isik, kes saab töö eest rahalist tasu (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon).

Töötu — isik, kelle puhul on samal ajal täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd.

Mitteaktiivne — isik, kes ei tööta ega otsi tööd (õpilased, pensionärid, lapsehoolduspuhkusel olijad, töövõimetud, heitunud isikud).

Heitunu —isik, kes on loobunud tööotsinguist, sest on kaotanud lootuse tööd leida.

Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr — tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.

Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus hõivatute ja töötute summas.

Primaarsektor (esmasektor) – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalapüük.

Sekundaarsektor (töötlev) – tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus, ehitus.

Tertsiaarsektor (teenindav) – hulgi- ja jaekaubandus, hotellid ja restoranid, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara rentimine ja äritegevus, avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus.

Tegevusala — ettevõtte põhitegevusala, määratletud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi.

Linnalised asulad - linnad, vallasisesed linnad ja alevid.

Maa-asulad - alevikud ja külad.

PP - protsendipunkt.

3

2. MAA-ASULATE TÖÖEALISTE HÕIVESEISUND

Alates 2005. aastast tänu majanduse elavnemisele hakkas tööga hõivatute arv märgatavalt kasvama ning tööpuudus langema. 2008. aastal oli maal juba 193,9 tuhat hõivatut, mis oli 26 tuhande võrra ehk 15,5% rohkem kui 2005. aastal.

Seoses 2008. aastal alanud majanduslangusega kahanes töökohtade arvukus 2010. aastaks 22 700 võrra (– 11,7%). 2011-2013. aastatel seoses majanduse taastumisega hõivatute arv suurenes 15 700 võrra (+9,2%).

Tabel 1. Maa-asulate hõivatute arv majandussektorite lõikes, 2006-2013, tuhandetes2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Majandussektorid kokku

187,8 192,7 193,9 175,7 171,2 185,2 182,7 186,9

Primaarsektor 26,6 24,7 20,7 18,3 19,3 22,2 21,4 21,3Sekundaarsektor 63,3 66,6 66,3 54,4 52,5 58,1 57,6 58,3Tertsiaarsektor 97,9 101,4 107 102,9 99,3 104,9 103,7 107,2Allikas: Eesti Statistikaamet2006.-2013. aasta andmed on korrigeeritud 14.02.2014.

Hõivatute arv suurenes 2013. aastal 4 200 võrra (+2,3%), vähenedes ainult primaarsektoris 100 hõivatu võrra. Sekundaarsektori hõive suurenes 700 (+1,2%) ja tertsiaarsektori oma 3 500 hõivatu võrra (+3,4%).Vaatama suurtele raskustele majanduslanguse perioodil on põllumehed oma ettevõtted toimimas hoidnud, mistõttu oli tööpuudus väiksem, kui olla võiks. 2010. aastal suurenes põllumajanduses, metsanduses ja kalapüügis hõivatute arv 1 000 inimese ning 2011. aastal veel 2 900 võrra, kuid 2012. aastal ainult 100 hõivatu võrra.

Joonis 1. Maa-asulate hõivatute arv majandussektorite lõikes, 2006-2013, tuhandetes

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

20

40

60

80

100

120

Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaarsektor

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sekundaarsektori osatähtsus kasvas aastatel 2005–2007 kokku 3,4% (u 0,9 pp aastas) ja jõudis 34,6%-ni, mis 2010. a vähenes 30,7%-ni, ehk 2005. a tasemeni, suurenedes 2012. aastal 31,5%-ni, mis 2013. a alanes 31,2%-ni. Tertsiaarsektori osatähtsus oli 2005–2007. a stabiilselt 51–53% juures, mis suurenes 2008. ja 2009. a vastavalt 55,2% ja 58,6%-ni, vähenedes 2010 ja 2011. a vastavalt 56,6% ja 56,7%-ni, mis 2013. aastal 57,4%-ni. Primaarsektori osatähtsus hõives vähenes 2007. a 12,8%-st kuni

4

10,4%-ni 2009. a, mis edaspidi aastatel 2010-2013 oluliselt ei muutunud, olles 11,3…12% piires.

Seega peamiseks tööandjaks on teenindav sektor, kus töötab üle poole hõivatutest maal ja üle 2/3 linnaliste asulate elanikest. Stabiilne hõive on tervishoius ja hariduses, juurde on tekkinud töökohad jäätmemajanduses, IT valdkonnas ja finantsteeninduses.Kuigi hõivatute arv alanes majanduslanguse ajal ulatuslikult, hoidis veelgi suuremat langust ära töötundide arvu ja palkade vähendamine. Majanduslanguse alguses pidas tööhõive vastu, eeskätt töötundide arvu vähenemise ja eeldatavalt ka töötajate hoidmise strateegia tõttu. Majanduslanguse ulatuse süvenemine ja pikaajalisus tingis aga lõpuks ka tööhõive suure languse ja tööpuuduse järsu kasvu.

Märgatav hõivatute arvu suurenemine toimus kõigis majandussektorites 2011. aastal, kui hõivatute arv kasvas 14 000 inimese ehk 8,2% võrra. Suurema osa juurdekasvust andsid tertsiaar- ja sekundaarsektor, kus hõive kasvas võrdselt 5 600 võrra. Hõive mõningane vähenemine toimus 2012. aastal (kokku 2 500 hõivatu võrra s.o 1,3%). Seejuures hõivatute arv vähenes primaarsektoris 800, sekundaarsektoris 500 ja tertsiaarsektoris 1 200 hõivatu võrra. Hõive aeglane suurenemine toimus 2013. aasta I kvartalis (+5 400 hõivatut ehk + 3% võrra) ja 2014. aasta samal perioodil (+ 5 800 ehk +3,2%).Tööhõive on mõnevõrra kasvanud info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevuste, tervishoiu ja kultuuri tegevusaladel.

Seoses sellega, et põhilised hõiveseisundi muutused toimusid maa-asulates alates 2009. aasta algusest, on asjakohased andmed koondatud tabelisse 2.

Tabel 2. Maa-asulate 15-74-aastaste hõiveseisund, 2009-2014 I kv. (tuhandetes) 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Tööjõud, tuhat 202,0 205,7 206,5 199,5 198,1 203,0..hõivatud, tuhat 181,4 171,3 180,3 178,0 183,4 189,2..töötud, tuhat 20,6 34,4 26,2 21,4 14,7 13,7Mitteaktiivsed, tuhat 125,1 120,5 117,8 114,2 112,3 107,815-74-aastased kokku, tuhat 327,1 326,2 324,3 313,7 310,3 310,8Tööjõus osalemise määr, % 61,8 63,1 63,7 63,6 63,8 65,3Tööhõive määr, % 55,5 52,5 55,6 56,8 59,1 60,9Töötuse määr, % 10,2 16,7 12,7 10,8 7,4 6,8Allikas: Eesti Statistikaamet.2006.-2013. aasta andmed on korrigeeritud 14.02.2014

Mitteaktiivsete arv vähenes maapiirkonnas aastatel 2009-2013 (I kvartal arvestuses) järk-järgult 12 800 võrra ehk 10,2% ning seejärel vähenes 2014. aasta I kvartalis veel eelnenud aasta sama perioodiga võrreldes 4 500 võrra (-4%). Vähenemine on seotud nii tööealiste üldarvu kahanemisega, suurenenud liikumisega mitteaktiivsusest töötusesse, kui ka pensioniealiste ja õpingutega seotud isikute arvu kahanemisega. 2013. aasta I kvartalis oli mitteaktiivseid aastataguse ajaga võrreldes 1 900 võrra vähem, 2014. aasta I kvartalis oli mitteaktiivseid veel 4 500 võrra vähem. Samal ajal on mitteaktiivsete hulgas kõige rohkem vähenenud õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest õppimisealiste noorte arv väheneb. Tööealistel on mitteaktiivsuse domineerivateks põhjusteks

5

õppimine, tervislik seisund ja lapsehoolduspuhkusel olemine, kasvanud on ka nende arv, kes ei soovigi töötada.

Süveneva majanduslanguse tagajärjel alanes tööhõive määr 2009. aasta alguses 55,5%-ni ning 2010. aasta samal perioodil 52,5%-ni, millele järgnes majanduse taastumine ja tööhõive määra mõningane kasv 2011-2013. aastatel, mil I kvartalis kujunes tööhõive määraks vastavalt 55,6%, 56,8% ja 59,1%. 2013. aastaga võrreldes on 2014. aastal tööhõive määr suurenenud veel 1,8 protsendipunkti (PP).

Joonis 2. Maa-asulate 15-74-aastaste hõiveseisund, 2009-2014 I kv. (tuhandetes)

2009 

2010 

2011 

2012

2013

2014

0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200

Töötud Mitteaktiivsed Hõivatud

Allikas: Eesti Statistikaamet

Kui 2009. aasta alguses oli maa-asulate 15-74-aastaste töötuse määraks veel 10,2%, siis 2010. aastal muutus majanduslik olukord märgatavalt kehvemaks ning I kvartalis oli juba töötuid 16,7%, kuna tööjõukulude kärpimiseks oli lisaks palkade langetamisele vältimatu ka töötajate arvu vähendamine. Majanduse normaliseerumisel töötuse määr järk-järgult alanes ka maa-asulates ja 2012. aasta samaks perioodiks oli töötuse määraks maal juba 10,8%, 2013. aastal 7,4% ning 2014 aastal 6,8%.

Tööjõu-uuringu andmetel vähenes Eestis tervikuna tööhõive 2014. aasta esimeses kvartalis nii negatiivsest rändesaldost tingitud tööealise rahvastiku vähenemise kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvu kasvu tõttu. Tööga hõivatute koguarv oli 606 000, mis oli väiksem nii eelnenud kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes.15–74-aastaste tööhõive määr oli esimeses kvartalis 61,1%. Neljanda kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 0,5 protsendipunkti madalam ning 2013. aasta esimese kvartaliga võrreldes vaid 0,1 PP kõrgem (siis oli hõivemäär vastavalt 61,6% ja 61,0%).Tööhõive vähenes enim vanemaealiste seas – 50-74-aastaste töötajate arv vähenes aastaga 10 000 võrra. Samuti vähenes peamiselt naiste tööhõive, meeste tööhõive pisut kasvas.Tööhõive kahanemist mõjutas kõige rohkem töötleva tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse, eelmise kvartaliga võrreldes ka ehituse tegevusaladel hõivatute arvu vähenemine, samas info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevuste, tervishoiu ja kultuuri tegevusaladel tööhõive mõnevõrra kasvas.

Tööjõu-uuringul põhinev töötute hinnanguline arv oli esimeses kvartalis 57 000, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 2 000 võrra väiksem ja eelmise aasta esimese kvartaliga

6

võrreldes 11 000 võrra väiksem. Töötuse määr oli madalam nii neljanda kvartaliga kui ka 2013. aasta esimese kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 8,7 protsenti ja 10 protsenti). Tööpuuduse vähenemine on viimastes kvartalites aeglustunud.

Majanduse kokkutõmbumine esimeses kvartalis ulatus 1,9 protsendini. Majanduslanguse suurus pole kuigi ootamatu. Eesti ettevõtjad adusid probleemi ammu, erinevatel foorumitel kõlanud info, et rahvusvahelised konsultatsioonifirmad ei soovita enam Balti piirkonda laienevatele ettevõtetele mitte Tallinna, vaid Riiat. Edetabel «Doing Business 2014» kinnitab Eesti konkurentsivõime1 aeglast, kuid järjekindlat vähenemist, samal ajal kui Leedu on meist kaugel ees ja Läti kohe möödumas. Maailma riikide konkurentsivõime uuringus on Eesti näiteks kvalifitseeritud tööjõu saadavuse pingereas Euroopa viimane.

Ka oleks Eesti tööandjatel pakkuda palju ja kallist tööd, kuid meil pole lihtsalt inimesi selle töö tegemiseks. Lõhe tööturu vajaduste ja haridusasutuste pakutava vahel on küll vähenenud kuid on ikka ülemäära suur. Meie puhul ei ole keeruline ettevõtet asutada, palju raskem on ettevõtet kasvatada, sest kvaliteetse oskustööjõuga ei ole kiita lood.Investorid uurivad enne investeerimisotsuse tegemist põhjalikult ka tööjõustatistikat, mille järgi Eestis on küllaltki haige ja vilets tööjõud. Haiguspäevade ehk tööandja jaoks kadunud raha hulk on aga otseses seoses töötaja tervisekäitumisega. OECD hinnangul on üks Eesti konkurentsivõime raskemaid probleeme kõrged tööjõumaksud. See tähendab, et töökohtade loomine Eestisse on kallis. Samas aga OECD2 hinnangul ei lähe Eesti majandusel halvasti - sellel aastal peaks SKP kokkuvõttes suurenema 1,2 % ning kiirenema järgmisel aastal 3,1 %-ni. Eesti majanduskasvu veab tarbimine, mida toetab keskmise palga kiire kasv ning tööpuuduse vähenemine. Eestis toetab alates 2014. aastast majanduskasvu ettevõtete investeeringute taastumine ning väliskeskkonna üldine paranemine.

Majanduskasvu pidurdab aga ekspordi nõrgenemine Soome ja Venemaale, mis on seotud nende riikide aeglase kasvuga (Soome kasvab OECD hinnangul sel aastal 0,2 % ja Venemaa 0,5%). Meie teistel olulistel kaubanduspartneritel läheb paremini – Rootsi kasvab 2014. aastal näiteks 2,8 % ja Saksamaa 1,9%.

OECD prognoosi järgi jätkub ka tööturu soodne areng, kuid tööhõive edasist suurenemist hakkab tõenäoliselt takistama see, et töötajate kvalifikatsioonid ei vasta pakutavatele töökohtadele ning noorte töötajate lahkumine välismaale. Tööpuudus võib OECD hinnangul tänavu seoses ebakindla väliskeskkonnaga veidi tõusta, kuid langeb 2015. aastal 8,5 protsendini, mis on oluliselt parem euroala keskmiseks prognoositud 11,4 protsendist 2015. aastal. OECD hinnangul on vaja tugevdada aktiivseid tööturumeetmeid ja elukestvat õpet soodustavaid poliitikaid ning tegeleda madalapalgaliste maksukoormuse vähendamisega.

3. REGISTREERITUD TÖÖTUD 2009-2014. AASTA I KVARTALIS

1 Doing Business 2014. Country tables. Economy Rankings; http://www.doingbusiness.org/reports/global-reports/~/media/GIAWB/Doing%20Business/Documents/Annual-Reports/English/DB14-Chapters/DB14-Country-tables.pdf2 Marten Kokk: OECD hinnangul ei lähe Eesti majandusel halvasti. 13.05.2014. http://arvamus.postimees.ee/2792600/marten-kokk-oecd-hinnangul-ei-lahe-eesti-majandusel-halvasti

7

Töötukassas saavad ennast töötuna arvele võtta töötud vanuses 16 aastat kuni vanaduspensioniiga ning töötukassa avaldatavad andmed näitavad, kui suur on registreeritud töötus. Registreeritud töötute arv ja tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute arv erinevad juba seepärast, et uuring hõlmab suuremat vanuserühma. Majanduskriisi ajal oli märgatav, et töö kaotanud inimesed pöördusid üha enam Töötukassa poole, kust saab erinevaid teenuseid, töötutoetust ja töötuskindlustushüvitust.

2009. aasta jooksul oli registreeritud töötute arv kasvanud 2,9 korda (sealhulgas valdades 2,8 ja linnades 2,9 korda). Neljakordse töötute arvu kasvu poolest paistsid silma Harjumaa vallad (aasta algusest lisandus 3 897 töötut). 3,2-kordne kasv oli Pärnumaa (+1 368) ning 3,1-kordne Raplamaa (+1 576) ja Hiiumaa (+265) valdades.Töötute arvu kasv jätkus ka 2010. aasta jooksul. Rohkem oli töötuid I kvartali lõpuks (95 087), kuid järgnevate kvartalite jooksul toimus töötute arvu järk-järguline vähenemine ning aasta lõpuks oli registreeritud 65 260 töötut (1,5-kordne vähenemine).

Tööturuamet registreeris valdades 2009. aasta 31. märtsi seisuga 17,7 tuhat töötut, ehk 3,2 korda enam, kui eelnenud aasta I kvartali lõpus. 2010. aasta sama perioodi lõpuks oli maal juba 29,8 tuhat töötut, mis oli omakorda 1,7 korda rohkem kui 2009. aastal. Majandusolukorra paranedes vähenes 2011. ja 2012. aasta I kvartali lõpus töötute arv vastavalt 21,1 ja 15,8 tuhandeni. Töötuks registreerimise aktiivsus kasvas 2009. aastal märgatavalt võrreldes majanduslikult heade aegadega, mil paljud inimesed leidsid kiiresti omal käel uue töö.

Tabel 4. Registreeritud töötute arv kohalikes omavalitsusüksustes, 2009 - 2014(I kvartali lõpu seisuga)

31.03.09

31.03.10

31.03.11

31.03.12

31.03.13

31.03.14 2014/2009muutus, %

EESTI 54 979 95 087 65 831 49 296 43 617 35 423 -35,6Töötud linnades 37 294 65 291 44 682 33 526 29 372 23 402 -37,2Töötud valdades 17 685 29 796 21 149 15 770 14 245 12 021 -32,0Harju maakonna vallad 2 796 5 703 3 630 2 547 2 382 1 939 -30,7Hiiu maakonna vallad 236 432 345 264 217 289 +22,5Ida-Viru maakonna vallad

1 420 2 217 1 779 1 437 1 298 1 068 -24,8

Jõgeva maakonna vallad 787 987 766 610 540 469 -40,4Järva maakonna vallad 1 060 1 698 1 138 790 777 673 -36,5Lääne maakonna vallad 546 911 728 540 501 395 -27,7Lääne-Viru maakonna vallad

1 592 2 852 2 025 1 534 1 285 947 -40,5

Põlva maakonna vallad 1 005 1 557 1 184 933 876 952 -5,3Pärnu maakonna vallad 1 453 2 706 1 908 1 484 1 254 1 074 -26,1Rapla maakonna vallad 1 444 2 593 1 963 1 468 1 234 1 048 -27,4Saare maakonna vallad 734 1 063 777 561 570 503 -31,5Tartu maakonna vallad 1 503 2 520 1 629 1 084 1 002 841 -44,0Valga maakonna vallad 675 992 804 695 633 488 -27,7Viljandi maakonna vallad 1 213 1 794 1 186 845 781 555 -54,2Võru maakonna vallad 1 221 1 771 1 287 978 895 780 -36,1Allikas: Eesti Töötukassa

Järgnevatel aastatel paranes majandusolukord ning sellega ka vähenes töötute arvukus. Kui registreeritud töötute osakaal tööjõust oli 2009. aasta I kvartali lõpus 8,5%, siis 2010. aasta samal ajal aga juba 13,9%, mis 2011. aasta samaks perioodiks vähenes 8 647 võrra (-

8

29%) ja töötute osakaaluks oli 10,8%. 2012. aasta I kvartali lõpuks oli töötute arv vähenenud veel 5 379 inimese võrra ja töötute osakaaluks kujunes 7,5%.2013. aasta märtsi lõpu seisuga on Eestis 43 617 töötut, ehk 6,7% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. 2014. aasta vastavateks arvudeks olid 35 423 ja 5,6%.

Märtsis registreeris end töötukassas 5 299 uut töötut ning töötukassa abiga sai tööle või alustas ettevõtlusega 4 027 inimest. Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta võib väita, et tegelik hõivesse liikujate osakaal on veelgi kõrgem, sest kõik inimesed ei teata töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha.

Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (10,6%), Valgamaal (9,9%) ja Võrumaal (9,1%) ning madalaim Tartumaal (4,1%) ja Harjumaal (4,3%) ning Lääne-Virumaal ja Viljandimaal (4,9%). Kõige vähem töötuid oli märtsikuu lõpu seisuga Hiiumaa valdades – 289 inimest, Läänemaa valdades oli töötuid 395 ning Jõgevamaa valdades 469.

2009. aasta I kvartali lõpuga võrreldes on 2014. aasta samaks ajaks registreeritud töötute arv vähenenud 19,6 tuhande, ehk 35,6% võrra, sealhulgas linnades 13,9 tuhande (-37,2%) ja valdades 5,7 tuhande võrra (-32%).

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid oskus- ja käsitöölised (19%), lihttöölised (18%) ning teenindus- ja müügitöötajad (15%). Märtsikuu jooksul lisandus võrreldes veebruarikuuga rohkem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 4 888 uut tööpakkumist, millest 52% sisestati töötukassa iseteenindusportaali (http://iseteenindus.tootukassa.ee) kaudu.

4. TÖÖTURUTEENUSED, HÜVITUSED JA TOETUSED

Töötukassa maksis 2014. aasta märtsis töötuskindlustushüvitist 11 088 inimesele ehk 31% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Töötuskindlustushüvitise saajaid on rohkem kui töötutoetuse saajaid, sest majanduskriisi ajal muutus registreeritud töötute struktuur – tõusis selliste töötute osakaal, kellel oli varasem töökogemus ja kes on tööst ilma jäänud tööandja algatusel. Töötuskindlustushüvitise saajate arv ületas ka märtsis töötutoetuse saajate arvu.

Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 310 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligi 3,4 miljonit eurot. Ligikaudu 102 euro suurust töötutoetust sai märtsis 9 413 inimest ehk 19% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Märtsis said koondamise korral makstavat kindlustushüvitist3 395 isikut, mis on 23,6% vähem kui eelmine kuu. Maksejõuetushüvitist maksti kuu jooksul 53 inimesele ehk eelmise kuuga võrreldes oli maksejõuetushüvitise saajaid 2,2 korda vähem.

3 Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal, kelle töösuhe selle tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel, või ametnikul, kelle teenistusstaaž on vähemalt viis aastat ja kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 115 või 116 alusel. (Töötuskindlustuse seadus, § 141) Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale, kelle töösuhe selle tööandja juures, või ametnikule, kelle teenistusstaaž on kestnud: 1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses; 2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses. (Töötuskindlustuse seadus, § 142)

9

Kuu jooksul oli töötutoetuse saajaid 8 853, mis on jaanuariga võrreldes 2,4% vähem. Võrreldes 2013. aasta märtsiga vähenes töötutoetuse saajate arv 10,7%.

Suureks probleemiks on nii linna- kui ka maaelanike ebapiisav haridustase ja konkurentsivõime tööturul. Keskendumine ametioskustele kiirendamaks üleminekut uutele tootlikumatele töökohtadele ning üheaegselt tööjõu oskuste erinevuste vähendamine koos asjakohase sotsiaalse dialoogiga kuuluvad peamiste tegevuste hulka, mis võimaldavad hõlbustada üleminekut efektiivsemale majandusele. Samal ajal tekitab muret, et töötute kvalifikatsioon ja paiknemine ei vasta sageli tööturul nõutavale.

Tööjõu vähenemise taustal on Eestis endiselt suur struktuurne tööpuudus. Aktiivsete tööturumeetmete eelarve töötu kohta on viimaste aastate jooksul suurenenud, kuid kulutuste üldtase on rahvusvahelises võrdluses veel madal.

Töötukassa 2013. aasta eelarves oli aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks ette nähtud vahendeid 33,5 miljoni euro ulatuses4. Teenuste osutamiseks kulus aastas 29,6 miljonit eurot, seega eelarve täitmine oli 88,4%. Kõige suurema mahuga oli 2013. aastal tööalane koolitus, kuid selle maht kahanes võrreldes eelneva aastaga 33% võrra. Aasta jooksul alustati koolitusega 21 742 korral, aasta varem oli see arv 32 418.

Võrreldes 2012. aastaga vähenes ka ettevõtluse alustamise toetuse abil uute töökohtade loomine. Aasta jooksul maksti toetuse 506 inimesele, mis on 17% vähem kui eelnenud aastal. Makstud toetuse keskmine summa oli 4 225 eurot.

Riskirühmade aktiivsust tööturul takistavad tihti probleemid, mille lahendamiseks ei piisa aktiivsetest tööturumeetmetest, vaid seda peab toetama ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika.

Paljud töötud vajavad töölerakendumiseks täiendus- või ümberõpet, karjäärinõustamist, praktikavõimalust jm töötamiseks ettevalmistavaid teenuseid. Samal ajal aga nõuab tööotsimine inimeselt püsivust ja ka raha, mis kulub enda pakkumiseks tööandjaile.

Märtsis 2014 toimus 7 992 sisenemist tööturuteenustesse5. Kõige enam oli tööalasele koolitusele sisenejaid, 2 048 inimest, mis on 9,8% rohkem kui eelmisel kuul.

Karjäärinõustamisele sisenes 1 956 inimest ehk 14,7% rohkem inimesi kui eelmisel kuul. Tööpraktikale sisenes 320 inimest ehk 35% rohkem kui eelmisel kuul ning tööklubi teenusele sisenes 478 inimest ehk teenusele sisenejate arv suurenes eelmise kuuga võrreldes 1,4 korda.

5. TÖÖHÕIVE TRENDOID EL RIIIKIDES

4 Eesti Töötukassa. Majandusaasta aruanne 2013. http://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/aastaaruanne_2013.pdf5 Teenusesse sisenemine - kõik teenuse alustamised vaadeldaval perioodil. Üks isik võib seega olla mõnel juhul loetud mitu korda (näiteks alustas kuu jooksul kahte erinevat koolitust). Allikas: Tabel TÖÖTURUPROGRAMMIDESSE SISENEMISED; http://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad

10

Euroopa Liidu rahvastiku tööhõive määr6 vanuses 20-64 kasvas ajavahemikul 2002-2008 66,7%lt 70,3%ni ning on pärast seda pidevalt vähenenud, jõudes 2013.a 68,3%ni. Samas Euroopa 2020 strateegia eesmärk on saavutada 2020. aastaks tööhõive määr 75% tööhõivelisest elanikkonnast. 55-64 aastaste seas on aga tööhõive määr pidevalt kasvanud.

Joonis 3. 20-64-aastaste ja 55-64-aastaste tööhõive määr, %

35

40

45

50

55

60

65

70

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

20-64 55-64

Allikas:EUROSTAT

2012. a oli see 38,1% ja 2013. a juba 50,1%. 20-64-aastaste tööhõive määra arengud liikmesriigiti aastatel 2002-2013 on olnud väga erinevad.

Riike saab jaotada viieks grupiks: kaksteist riiki (Bulgaaria, Taani, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Holland, Sloveenia, Slovakkia, Soome) kus arengud olid analoogsed EL28 keskmisega, ehk tõusvas joones kuni 2008. aastani koos järgnenud langusega.

Joonis 4. 20-64-aastaste tööhõive määr liikmesriikide lõikes, 2013 (%)

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2013 Europe 2020 target

Allikas ja joonis: EUROSTAT

Üheksa riiki (Tsehhi, Eesti, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Ungari, Rumeenia, Rootsi, Inglismaa), kus tööhõive määr kasvas kuni 2008. aastani, seejärel taastus täielikult või osaliselt. Neljas liikmesriigis (Belgia, Luksemburg, Austria ja Poola) tööhõive määr suurenes kuni 2008. aastani ning seejärel stabiliseerus peamiselt. Portugalis on täheldatud peamiselt jätkuvat

6 Eurostat, Statistics Explained "European Union Labour force survey - Annual results 2013". http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Labour_market_and_Labour_force_survey_(LFS)_statistics

-- Eesmärk 2020

11

langust kogu vaadeldava perioodi jooksul, samal ajal kui Saksamaal ja Maltas oli tööhõive määra jätkuv kasv.

20-64-aastaste tööhõive määra kõrgemad näitajad 2013. aastal olid Rootsis (79,8%), Saksamaal (77,1%), Hollandis (76,5%), Taanis (75,6%), Austrias (75,5%), Suurbritannias (74,9%), Eestis ja Soomes (73,3% kummaski), madalamad Kreekas (53,2%), Horvaatias (53,9%), Hispaanias (58,2%) ja Itaalias (59,8%). Ainult Saksamaa ja Malta on ületanud oma 2020. aasta eesmärgi.Tööhõive määra erinevused liikmesriikide vahel kasvasid pärast rahanduskriisi ning vahe kõrgema ja madalama tööhõive määra vahel kasvas alates 19,4%st 2010. aastal kuni 26.6%ni 2013. aastal.

Keskmine töötuse määr EL28 riikides 2014. aasta märtsis oli 10,5%, vähenedes eelmise aastaga võrreldes 0,4 PP võrra. Madalaim töötuse määr oli Austrias (4,9%), Saksamaal (5,1%) ja Luksemburgis (6,1%), kõrgeim Kreekas (26,7% 2014. aasta jaanuaris) ja Hispaanias (25,3%).

Töötuse määr kasvas 10 liikmesriigis, alanes 15 riigis ja oli stabiilne kolmes. Suurem töötuse alanemine toimus Ungaris (11,2% kuni 7,9%-ni), Lätis (13,9% kuni 11,6%) ja Portugalis (17,4% kuni 15,2%-ni).

Joonis 5. Töötuse määr EL riikides, märts 2014

4.9 5.1 6.1 6.5 6.7 6.8 6.8 7.2 7.2 7.8 7.9 8.1 8.5 8.5 9.6 9.7 10.4 10.5 10.8 11.6 11.8 11.8 12.7 13.1 13.915.2

17.3 17.4

25.326.7

0

5

10

15

20

25

30

AT

DE LU DK CZ

MT

UK

*

NL

RO

EE**

HU

** SE BE FI PL SI FR

EU28 LT

LV**

*

EA18 IE IT BG SK PT HR CY ES EL*

%

Unemployment rates in March 2014, seasonally adjusted

* January 2014 ** February 2014 *** Q4 2013

Allikas ja joonis: EUROSTAT

Töötuse märgatav kasv oli täheldatav Küprosel (14,8-lt% kuni 17,4%-ni), Hollandis (6,4-lt% kuni 7,2%-ni), Itaalias (12,0-lt% kuni 12,7%-ni) ja Horvaatias (16,6-lt% kuni 17,3%-ni). Alla ühe protsendipunkti suurenes töötus Belgias, Tsehhis, Luksemburgis, Austrias, Poolas, Sloveenias, Slovakkias ja Rootsis.

EUROSTAT-i hinnangu järgi on EL28 riikide tööealistest 2014. aasta märtsis töötuid 25,699 miljonit, nendest 18,913 miljonit euroalal (EA18). Veebruariga võrreldes on töötute arv vähenenud EL28 arvestuses 66 000 võrra, sellest euroalal 22 000. 2013. aasta märtsiga võrreldes on töötute arvukus EL28 riikides vähenenud 929 000 võrra, nendest euroalal 316 000.

Euro-ala töötusemäär oli märtsis 11,8% ning on püsinud muutumatuna alates 2013. a detsembrist, kuid oli kõrgem 2013.a märtsis (12,0%).

12

Märtsis 2014 oli EL28 riikides 5,340 miljonit töötut noort inimest (alla 25-aastased), nendest 3,426 miljonit euroalal. Võrreldes 2013. aasta märtsikuuga on noorte töötute arvukus vähenenud EL28 riikides 322 000 võrra ja nendest 166 000 võrra euroalal.

EL28 riikide noorte keskmine töötuse määr 2014. aasta märtsis oli 22,8% ja 23,7% euroalal, märsis 2013 olid asjaomased näitajad 23,5% ja 24,0%.

Märtsis oli täheldatav madalam noorte töötuse määr Saksamaal ja Austrias (vastavalt 7,8% ja 9,5%) ning Hollandis (11,3%). Kõrgem oli nimetatud näitaja Kreekas (56,8% jaanuaris 2014), Hispaanias (53,9%) ja Horvaatias (49,0% 2014. aasta I kvartalis).

Joonise 6 andmetest on selgelt märgata, et töötusnäitajad hakkasid 2011. aasta II poolest järsult kasvama, stabiliseerudes 2013. aasta esimesel poolel euroalal 12% juures ja EL 28 keskmisena 11% juures, mis jääb loomuliku tööpuuduse tasemest siiski veel üsna kaugele.

Joonis 6. Töötuse määr EL 28 ja euroalal kvartalite lõikes, 2000 I kv.-2014 I kv.

6.5

7.5

8.5

9.5

10.5

11.5

12.5

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

%

Euro area and EU28 unemployment ratesSeasonally adjusted series

Euro area (EA18) EU28

Allikas ja joonis: EUROSTAT

Loomulik tööpuudus tekib tehnoloogilise arengu käigus ja inimeste ühelt töökohalt teisele liikumise tõttu. Loomuliku tööpuuduse korral on töötuid 4–6% tööturul olevast rahvastikust. Kõige lähemal oli kirjeldatud näitajale EL keskmine 2008. aasta I kvartalis.

Prognoositakse, et ELi tööturul paraneb olukord 2014. ja 2015. aastal ainult vähesel määral. See on nii, kuna tööturg reageerib majanduse elavnemisele tavaliselt teatava hilinemisega ning kuna majandustegevuse üldine taastumine ELis on olnud tagasihoidlik.Euroalal töötuse määr käesoleval aastal stabiliseerub. 2015. aastaks prognoositakse siiski tööpuuduse vähenemist 10,4%-ni ELis ja 11,7%-ni euroalal7. Prognoosiga hõlmatud ajavahemikul jäävad olulised erinevused ELi liikmesriikide vahel püsima – tööpuuduseks ennustatakse 2014. aastal Austrias 4,8%, aga Kreekas 26%.

7 ec.europa.eu/news/economy/140225_et.htm, europa.eu/rapid/press-release_STAT-14-30_en.htm

EA1818

EL 28

13

6. KOKKUVÕTTEKS

Vaatama sellele, et Statistikaameti andmetel kasvas Eesti majandus 2011., 2012. ja 2013. aastal vastavalt 7,6, 3,2 ja 0,8 protsenti eelmise aastaga võrreldes, jääb tööturgu lähiperioodil veel mõjutama 2008-2010. aastate keeruline olukord ettevõtete majandustegevuses. Majanduse elavnemine on kujunenud oodatust küll mõnevõrra paremaks, kuid ettevõtjad eriti ei kiirusta uute töötajate värbamisega. Sellest tulenevalt on Eestis jälgitav tavapärane viitaeg majanduse kasvufaasi pöördumise ja tööturu reageerimise vahel.

Tööpuudus jätkas Eestis kasvu 2010. aasta jooksul ning saavutas kõrgtaseme 2010. aasta I kvartalis (töötuse määr 19,8%, sealhulgas maa-asulates 16,7%). Edasine tööpuuduse langus maa-asulates on olnud esialgu mõõdukas, alanedes 2011. aasta I kvartalis 12,8% juurde ning kiirenedes 2013. ja 2014. aasta samaks perioodiks vastavalt 7,4 ja 6,8%-ni.

Süveneva majanduslanguse tagajärjel alanes tööhõive määr maa-asulates 2009. aasta alguses 55,5%-ni ning 2010. aasta samal perioodil kuni 52,5%-ni, millele järgnes majanduse taastumine ja tööhõive määra mõningane kasv 2011-2012. aastatel, mil I kvartalis kujunes tööhõive määraks vastavalt 55,6% ja 56,8%. 2009. aastaga võrreldes on 2013. aastal tööhõive määr suurenenud 59,1%-ni (+3,6 PP) ja 2014. aasta I kvartalis 60,9%-ni (+5,4 PP).

Euroopa Komisjon8 võttis 2. juunil 2014 vastu liikmesriikidele mõeldud majanduspoliitilised soovitused, et toetada aasta eest alanud majanduse taastumist. Soovitused põhinevad iga riigi olukorra üksikasjalikul analüüsil ja nendes antakse juhised majanduskasvu elavdamise, konkurentsivõime suurendamise ja töökohtade loomise kohta ajavahemikul 2014–2015.Kriisi mõju tööpuudusele ELis on olnud tõsine ja kestev. 2013. aastal püsis tööpuuduse üldine tase kõrgena (10,8%), jäädes Austria 4,9% ja Kreeka 27,3% vahele. See tähendab, et tuleb jätkata tööhõivepoliitika reformimist ning parandada haridus- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi katvust ja tõhusust. Soovitustes pööratakse eriti suurt tähelepanu noorte tööpuudusele. Olulisim sellealane samm on noortegarantii juurutamine.

Majanduskasvu üheks allikaks saab olla kasutamata tööjõud. Praegu on Eestis veel suhteliselt suur tööpuudus ning palju tööealisi on tööturult väljas või töötab vähetootlikel aladel. Euroopa Komisjon soovitab Eestil ajavahemikus 2014–20159 suurendada madalapalgalistele töötajatele suunatud meetmete kaudu stiimuleid töötamiseks ja suunata aktiveerimiseks tehtavad jõupingutused tööturust kõige rohkem eemaldunud inimestele, eelkõige tagades töövõime reformi õigeaegse vastuvõtmise ja rakendamise. Selle sihtgrupi tööellu tagasi toomiseks on juba algatatud töövõimereform, milleks on järgmise eelarveperioodi eurorahast kavandatud 169 miljonit eurot. Soovitatakse tagada haridus- ja koolitussüsteemi vastavus tööturu vajadustele, tõsta oskuste ja kvalifikatsiooni taset, laiendades elukestva õppe meetmeid ja süstemaatiliselt suurendades osalust kutsehariduses ja –koolituses, sealhulgas tööpraktikas. Vaja on täiendavaid jõupingutusi, et lihtsustada üleminekut hariduse omandamiselt tööellu. Veelgi on vaja tõhustada teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide prioriseerimist ja spetsialiseerimist ning

8 2014. aasta riigipõhised soovitused http://ec.europa.eu/europe2020/making-it-happen/country-specific-recommendations/index_en.htm9 Euroopa Komisjon hoiatab Eestit eelarvestrateegiast kõrvalekaldumise eest. 02.06.2014. http://e24.postimees.ee/2814336/euroopa-komisjon-hoiatab-eestit-eelarvestrateegiast-korvalekaldumise-eest

14

süvendada ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööd, et aidata kaasa rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisele.

Eesti majandusmudeli efektiivne ümberkujundamine eeldab väga tõsist tegelemist tööjõu küsimustega. Oskustööliste ning spetsialistide suurenev puudus nõuab riigilt vastavate hariduspoliitiliste sammude astumist, sealhulgas kutseharidusele tugevamat panustamist. Ligipääsu ümberõppele ja edasisele haridusele parandatakse, eriti töötute ja vähese või vananenud haridusega inimeste jaoks.

Valitsustele suunatud ettepanekutes nimetasid Balti riikides aktiivselt tegutsevad saksa ettevõtted kõige sagedamini, et parendamist vajaks praktikale ja tulevikule orienteeritud kutseharidus. Selline kutseharidussüsteem aitaks parandada ka hästi haritud spetsialistide kättesaadavust. Saksa-Balti kaubanduskoja konjunktuuriuuringust10 selgus ühtlasi, et ettevõtted soovivad kohalike tingimuste parandamisele ise aktiivselt kaasa aidata ja on igati valmis valitsuse haridussüsteemi puudutavaid algatusi oma know-how’ga toetama.Saksa ettevõtted plaanisid uuringu kohaselt 2013. aastal luua uusi töökohti. Sealjuures plaanisid nad tõsta ka töötajate palka Eestis keskmiselt 6,3 protsenti, Lätis ja Leedus ligikaudu 7,8 protsenti.

2013. aasta alguses küsitletud Saksa ettevõtted hindasid Balti riikide praegust majandusolukorda heaks – samamoodi nagu ka 2011. ja 2012. aasta küsitluses. Eestis oli hinnang kõige positiivsem. Eestis plaanisid 2013. aastal ligikaudu üks kolmandik küsitletutest võtta tööle uusi töötajaid, Lätis aga üks neljandik.

Erinevalt aga enamikust EL-i arenenud riikidest iseloomustab Eesti majandusstruktuuri tööstuslik-tehnoloogilise innovatsiooni toetava keskkonna madal tase ning senini toimunud areng ei ole suutnud toetada Eesti majanduse pikaajalist konkurentsivõimet. Eesti tootmisettevõtted on põhiliselt väikesed, tegelevad enamasti vähetasuva odava allhankega. Nii, näiteks, Soome ettevõtted11 otsivad jätkuvalt tootmispidu Eestis, eelkõige on põhjuseks odav tööjõud ja tulumaksuvaba ettevõtlus. Otsitakse enamasti 500- kuni 2000-ruutmeetriseid pindu. Eelistatuim piirkond on Harju maakond ja ka Pärnu ümbrus. Kõige enam otsivad tootmispindu keskmise ja väikese suurusega ettevõtted, mis on huvitatud kaasaegsetest tootmishoonetest. Enamasti on siia asujad väikesed allhanget pakkuvad firmad, kes töötlevad näiteks plastmassi, klaasi ja metalli.

Stabiilsed tellimised ei ole seejuures alati tagatud, tellimiste lõppemine võib aga seisata tootmise. Neis oludes ei tekigi vahendeid välisturgudele minekuks vajalikuks ülikulukaks teadusmahukaks tootearenduseks ning paremini tasustatavate töökohtade loomiseks. Ettevõtete majandustegevus peaks olema heal järjel et võimaldada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Ekspertide seisukohalt sõltub meie eksportiva tööstuse konkurentsivõime järgmisel kümnel aastal ühtlasi ka suutlikkusest teha tihedat koostööd majandusharude ettevõtete, riigi ja ülikoolide vahel.

10Saksa-Balti Kaubanduskoja konjunktuuriuuring Balti riikides 2013. http://www.ahk-balt.org/fileadmin/ahk_baltikum/Publikationen/Konjunkturumfrage/2013/Konjunktuuriuuring_2013_EE_aruanne.pdf ; http://uudised.err.ee/index.php?06276844 .11 Soome tootmisettevõtteid meelitab Eesti odav tööjõud. Äripäev; 20.05.2014. http://www.aripaev.ee/article/2014/5/20/soome-tootmisettevotteid-meelitab-eesti-odav-toojoud

15

Käesolevaks ajaks on kulude kärpimiseks ja efektiivsuse tõstmiseks tehtud ümberkorraldused paljudes tootmistegevuse säilitanud ettevõtetes tootlikkust ja kasumlikkust suurendamas. See loob head eeldused uue investeerimistsükli alguseks ja tööjõuvajaduse ning keskmise palga mõõdukaks kasvuks.

Buumiaastail langes tööpuudus Eestis 4-5 protsendini ning tugevalt andis tunda töökäte nappus. Viimane pole ka praegu kuhugi kadunud, sest struktuurne tööpuudus on märgatav.Eestis on viimastel aastatel vähenenud tööpuudus ja kasvanud ka hõivatute hulk. Üheks suurenenud tööhõive põhjuseks on ka laulva revolutsiooni aegse arvuka põlvkonna jõudmine tööinimese ikka.

Kriisijärgne hõive kiire taastumine toimus juba 2011. aastal (kasv 6,7% võrreldes 2010. aastaga) ning 2012. aastal kasvas koguhõive 2,6%. Eesti residendist tootmisüksustes oli hõive kasv siiski tagasihoidlikum 2,1%, millest võib järeldada, et 2012. aastal kasvas välismaal töötajate osakaal. Hõivet kasvatasid märkimisväärselt haldus- ja abitegevused, veondus ja laondus, põllumajandus ning info ja side tegevusala ning agregeeritult jäi 2012. aasta hõive tase eelmisele 2008. aasta tipule alla vaid 4%. 2012. aasta neljandas kvartalis püsisid Eesti majanduses positiivsed trendid – töötavate elanike hulk suurenes, töötus vähenes ning hinnatõusu arvestav keskmise palga kasvutempo kiirenes. Need võimaldasid kasvatada tarbimist 5% ning andsid julgust suurendada eluasemeinvesteeringuid, mis on kriisieelse tasemega võrreldes siiski veel tagasihoidlikud. Ettevõtluse kasumid kasvasid samuti, kuid tänu varem jõudsalt paranenud võrdlusbaasile mõnevõrra aeglasemas tempos. Ettevõtete investeeringute kasvutempo siiski kiirenes ning investeeringute maht masinatesse ja seadmetesse ületas juba kriisieelse taseme. Kokkuvõttes oli sisenõudluse kasv IV kvartalis aasta kiireim, ulatudes 11 protsendini.

2013. aasta majandustulemused ja ettevõtete efektiivsuse suurenemine oli väga tagasihoidlik ning tellimuste arvu kokkutõmbumise tõttu eksportivates harudes realiseerus Rahandusministeeriumi 2013. aasta kevadise majandusprognoosi stsenaarium, mille kohaselt Eesti majanduskasvu oli vedamas põhiliselt sisenõudlus. SKP reaalkasvuks 2013. aastal oli 0,8% ja 2014. aasta kasvuks oodatakse 2,0% ning järgnevaks 3,5% (RM-i 2014. aasta kevadine majandusprognoos).

Euroopa Komisjoni kevadprognoos12 osutab Euroopa Liidu majanduse jätkuvale elavnemisele pärast languse lõppemist aasta tagasi ning 2014. aastal peaks SKP reaalkasv ulatuma Eestis 1,9 protsendini, ELis 1,6 protsendini ja euroalal 1,2 protsendini. 2015. aastal peaks see veel suurenema – vastavalt kolme, kahe ja 1,7 protsendini.

Majanduskasvu vedajaks jääb meil k.a sisenõudlus, kuid oodatakse ekspordi mõju suurenemist. Aastatel 2015-2016 on prognoositav majanduskasvu oluline suurenemine koos välisnõudluse tugevnemisega.

Tarbijahindade (THI) tõus alaneb 2013. a 2,8%lt 2014. a 1,4%ni ning kiireneb 2015. a taas 2,7%ni.

12 EK kevadprognoos. 05.05. 2014. Ärileht. https://www.swedbank.ee/private/credit/creditcard/credit/list?language=EST&WT.mc_id=201405_Amex_Arileht_EST

16

Tootmisettevõtetes on tööjõukulude kärped tänaseks seljataga ning edaspidised arengud sõltuvad paljuski sellest, kas nõudluse taastumine kujuneb ootuste kohaselt. Majanduse edasise arengu suhtes on oluline, kuidas edaspidi toimub ettevõtete efektiivsuse kasv, tööjõu ümberpaigutumine ja täiendõpe. Kuna ehitusturg lähiajal buumiaegsete mahtudeni ei jõua, on vabanenud tööjõud oma enamuses juba leidnud rakendust mujal.

2012. aastal oli tööpuudus Eestis 10,2%, hakates aasta lõpul vähenema, 2013. aastal tööpuudus (8,6%) vähenes ja analüütikud ootavad, et tööpuudus väheneb järk-järgult nii 2014. aastal kui ka tuleval aastal, kuid sellest hoolimata püsib suhteliselt kõrgena (vastaval 8,2% ja

8,0%). Hõive kasv pidurdub, hõivemäär kasvab – hõivatute arv +0,4% 2014. aastal.Tööpuudus on kriisiaegsest kõrgtasemest praeguseks hetkeks oluliselt vähenenud ning Rahandusministeeriumi 2014. aasta kevadise majandusprognoosi järgi 2016. aastal väheneb tööpuuduse määr 6,4%-ni.

Edaspidi, kui Eesti ekspordinõudlus taastub, on peamine väljakutse piisava hulga kvalifitseeritud tööjõu olemasolu tegevuse laiendamiseks, tööjõu oskuste ja kvalifikatsiooni pidev tõus läbi elukestva õppe, tulevikule orienteeritud kõrg- ja kutseharidus ning paremini tasustatavate töökohtade loomisele tugevam panustamine.

17