1

Toimetulekutoetuse vahendite kasutamine 2004. aast al 1. Toimetulekutoetuse vahendite kasutamine

Riigieelarvest eraldati 2004. aastaks kohalikele om avalitsustele toimetulekutoetuse maksmiseks 300 262 tuhat krooni (eelarve koos reserviga moodustas 340 miljonit). Maavalitsustest laekunud aruannete põhjal arvestati 2004. aastal toetusteks kokku 235 023 368 krooni, sellest toimetulekupiiri kindlustamiseks 216 793 687 krooni (18 229 681 krooni arvestati muu toetuse mak smiseks perekondade toimetuleku soodustamiseks). Seega kasutasid kohalikud omavalitsused 2004. aastal samaks aastaks riigieelarvest omavalitsustele eraldatud toimetulekutoetuse vahenditest 72,2% toetuste maksmiseks toimetulekupiiri kindlustamiseks (arvestades ka ettenähtud reservi - 63,8%). Osa kohalikele omavalitsustele 2004. aastaks eraldatud toimetulekutoetuse vahenditest kasutati muu sotsiaaltoetuse maksmiseks perekondade toimetuleku soodustamiseks jooksval aastal, osa jäi 2005. aastaks. Samas kasutas osa kohalikke omavalitsusi 2004. aastal muu sotsiaaltoetuse maksmiseks eelmistel perioodidel eraldatud, kuid kasutamata jäänud toimetulekutoetuse vahendeid. Võrreldes eelmise aastaga vähenesid 2004. aastal toimetulekutoetuse vahenditest arvestatud toetused kokku 90 129 493 krooni ehk 27,7% võrra, kusjuures toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud toimetulekutoetused vähenesid 91 455 300 krooni ehk 29,7%. Siinjuures tuleb märkida, et oluline vähenemine, aga ka toetuse saajate struktuuri muutumine, on tingitud 2003. aasta 5.septembril vastu võetud muudatusest Sotsiaalhoolekande seaduses, mis muutis üliõpilastele toetuse maksmise korda. Toimetulekutoetuse vahenditest eraldatud toetustega abistati 2004. aastal kokku 60 981 peret , neist 33 228 peret sai toetust toimetulekupiiri kindl ustamiseks , 30 763 peret sai muud sotsiaaltoetust, viimastest 3 010 peret sai muud toetust perekonna toimetuleku soodustamiseks lisaks toimetulekupiiri kindlustamiseks makstud toetusele. Toimetulekutoetuse rahaliste vahendite kasutamisest maakonniti annavad ülevaate tabelid 1 ja 2. 2. Toetus toimetulekupiiri kindlustamiseks 2.1 Üldine ülevaade Toetust toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestati 2004. aastal 33 228 perele , 2003. aastal 51 114 perele. Seega vähenes võrreldes 2003. aastaga oluliselt toetust saanud perede arv (vähenemine 35%), seda kõigi peretüüpide osas. Tulenevalt

2

muudatusest Sotsiaalhoolekande seaduses, vähenes kõige enam üliõpilasperede arv, kuna nüüd hakati maksma eraldi elavale abielus mitteolevale üliõpilasele toetust tema pere koosseisus – juhul kui tema pere sai eelmisel kuul toimetulekutoetust. Kui 2003. aastal sai toetust 9 446 üliõpilasperet (k.a 1-liikmeline leibkond), siis 2004. aastal vaid 760 üliõpilasperet. Toetust saanud perede arvu järgi vähenes võrreldes eelmise aastaga kõige vähem tööd mitteomava pereliikmega ja lastega perede arv – vastavalt 19,7% ja 20,8%. Toimetulekupiiri kindlustamiseks eespool nimetatud arvule peredele rahuldati 2004. aastal kokku 214 540 toetuse taotlust (arvestuslikult 17 878 taotlust k uus) ja ühe taotluse kohta maksti keskmiselt 1 011 kroon i. Arvestuslikult sai üks toetust saanud pere seda aasta jooksul keskmiselt 6 ,5 korda. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes rahuldatud taotluste arv 98 820 võrra ehk 31,5%, mis on arvestuslikult kuus 8 235 taotlust vähem. Samal ajal suurenes mõnevõrra ühe taotluse kohta keskmiselt makstav toetuse summa (27 krooni võrra). (2003. aastal rahuldati kokku 313 360 taotlust, arvestuslikult 26 113 taotlust kuus ja ühe taotluse kohta maksti keskmiselt 984 krooni. Arvestuslikult sai üks toetust saanud pere seda aasta jooksul keskmiselt 6,1 korda). Eespooltoodut järeldub: kuigi võrreldes eelmise aas ta sama perioodiga suurenes 2004. aastal mõnevõrra ühe taotluse kohta keskmiselt arvestatud toetuse summa (2,7%) ja kasvas keskmine toetuse saa mise kordade arv (6,1 korrast 6,5 korrale), vähenes samal ajal oluliselt rahuldatud taotluste arv (31,5%), mis tõi kokkuvõttes kaasa toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud vahendite kulu vähenemise 91 455 300 krooni ehk 29, 7% võrra. Võrreldes ühe taotluse kohta keskmiselt makstud summat, oli see kõige suurem Tallinnas – 1168 krooni (2003. aastal 1044 krooni). Üle 1000 krooni oli keskmiselt ühe taotluse kohta makstud toetus ka Ida-Viru- (1074 krooni), Harju- (1 044 krooni), Tartu- (1042 krooni) ja Jõgevamaal (1 010 krooni). Väikseim oli see summa Võru- (842 krooni), Põlva- (847 krooni) ja Hiiumaal (854 krooni). Joonis 1 Toimetulekutoetus (toimetulekupiiri kindlustamiseks) keskmiselt ühe taotluse kohta maakonniti 2003. ja 2004. aastal

700 800 900 1000 1100 1200

KeskmineVõrumaa

PõlvamaaHiiumaa

LäänemaaRaplamaa

ViljandimaaJärvamaa

PärnumaaValgamaa

Lääne-VirumaaSaaremaa

JõgevamaaTartumaaHarjumaa

Ida-VirumaaTallinn

krooni

2004

2003

3

Euroopa Sotsiaalharta ratifitseeritud riikide kodanikele arvestati toimetulekutoetust 66 217 krooni, rahuldades 20 taotlust. Toetust sai kokku 4 peret: üks 12-liikmeline Saksamaa kodakondsusega perepeaga pere sai toetust 12 korda, üks Soome kodakondsusega perepeaga kuueliikmeline pere - 3 korda, Tšehhi kodakondsusega perepeaga kaheliikmeline pere - 3 korda ning Bulgaaria kodakondsusega perepeaga kaheliikmeline pere – 2 korda (vt tabelid 3 ja 4). 2.2. Toimetulekutoetust saanute kontingent 2.2.1. Toetuse saajad peretüübi järgi

Toetust saanud perede, rahuldatud taotluste, keskmist toetuse saamise kordade arvu ja arvestatud toetuse summat iseloomustab peretüüpide lõikes alljärgnev tabel. Toimetulekupiiri kindlustamiseks toetust saanud perede, rahuldatud taotluste ja keskmine toetuse saamise kordade arv ning arvestatud toetus peretüübiti 2004.aastal*

Arvestatud toetust Pere tüüp Rahuldatud taotluste arv

Toetust saanud perede

arv

Keskmine toetuse saamise kordade

arv

summa, krooni

ühe taotluse kohta, krooni

Pensionäripere 14 431 4 171 3,5 6 984 455 484 Üliõpilaspere 3 992 760 5,3 4 880 602 1 223 Tööd mitteomava isikuga pere 155 364 22 501 6,9 166 074 490 1 069 sh - töötu abiraha saajaga 59 669 11 381 5,2 66 196 094 1 109 - pikaajalise töötuga, 95 695 11 120 8,6 99 878 396 1 044 mittetöötava tööotsijaga Lapsega (lastega) pere 93 121 14 769 6,3 127 638 704 1 371 Puudega isikuga pere 13 778 3 008 4,6 11 333 516 823 Muud 9 561 1 780 5,4 5 728 283 599 Kokku/keskmine 214 540 33 228 6,5 216 793 687 1 011 *Kuna sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama pere kuuluda mitmesse erinevasse peretüüpi, on erinevat tüüpi perede rahuldatud taotluste summa, erinevat tüüpi perede summa ja erinevat tüüpi peredele arvestatud toetuse summa suurem kui rahuldatud taotluste arv kokku, perede arv kokku ja toetuse summa kokku Toodud tabeli andmetest on näha, et kõige sagedamini said toetust pikaajalise töötuga ning mittetöötava tööotsijaga pered ja lapsega(lastega) pered, kes said seda aasta jooksul keskmiselt vastavalt 8,6 ja 6,3 korda. Keskmiselt ühe taotluse kohta arvestatud toetus oli kõige suurem lastega peredel (1371 krooni). Seda mõjutab ka asjaolu, et nimetatud peretüübi liikmete arv on suurem kui teiste peretüüpide puhul. Toetust saanud perede jagunemist rahuldatud taotluste ja perede arvu järgi peretüüpide lõikes iseloomustab alljärgnev tabel.

4

Toimetulekupiiri kindlustamiseks toetust saanud perede struktuur*

Perede osatähtsus , % rahuldatud taotluste arvu

järgi toetust saanud perede

üldarvust

Pere tüüp

2003. a 2004. a 2003. a 2004. a Pensionäripere 7,6 6,7 13,2 12,6 Üliõpilaspere 14,6 1,9 18,5 2,3 Tööd mitteomava isikuga pere sh - töötu abiraha saajaga - pikaajalise töötuga, mittetöötava tööotsijaga

61,4 26,1 35,3

72,4 27,8 44,6

54,8 29,6 25,2

67,7 34,3 33,4

Lapsega pere 38,7 43,4 36,5 44,4 Puudega isikuga pere 6,3 6,4 8,2 9,1 Muud 3,2 4,5 4,2 5,4

* Kuna sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama pere kuuluda mitmesse erinevasse peretüüpi, ei võrdu erinevate peretüüpide osatähtsuste summa 100%-ga. Toetust saanud perede struktuurist annab täpsema ülevaate nende käsitlemine rahuldatud taotluste arvu järgi, kuna erinevat tüüpi perede toetuse saamise kordade arv vaadeldaval perioodil erineb oluliselt. Nii näiteks moodustas pensionäriperede osatähtsus 2004. aastal rahuldatud taotluste arvu järgi 6,7%, samal ajal moodustas nende osatähtsus toetust saanud perede üldarvust suhteliselt suurema osa – 12,6%. Erinevuse põhjustas toetuse saamise sagedus, mis oli pensionäriperedel oluliselt väiksem kui teistel peretüüpidel (pensionäripered said 2004. aastal toetust keskmiselt 3,5 korda, riigi keskmine oli 6,5 korda). Käsitledes toetust saanud perede struktuuri muutumist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on olukorrast täielikuma ülevaate saamiseks vajalik jälgida ka muutusi toetust saanud perede arvus ja rahuldatud taotluste arvus. Võrreldes 2003. aastaga vähenes 2004. aastal kõigi peretüüpide osas nii rahuldatud taotluste arv kui ka toetust saanud pere de arv. Sellest tulenevalt toimusid muutused toetust saanud perede struktuuris – kõigi rahuldatud taotluste hulgas suurenes tööd mitteomava pereliikmega perede ja lastega perede osatähtsus (vastavalt 11,0 ja 4,7 protsendipunkti). Kuna kõigi peretüüpide osas vähenes võrreldes 2003. aastaga toetust saanud perede arv ja nende rahuldatud taotluste arv, siis vaatamata mittetöötavate tööotsijate ning pikaajaliste töötutega ja lastega perede osakaalu suurenemisele toetust saanud perede struktuuris, vähenes nimetatud peretüüpide rahuldatud taotluste arv – vastavalt 15 121 ja 28 252 taotluse võrra. Rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste hulgas vähenes oluliselt üliõpilasperede ja veidi ka pensionäriperede taotluste osatähtsus (vastavalt 12,7 ja 1,2 protsendipunkti). Võrreldes 2003. aastaga vähenes üliõpilasperede rahuldatud taotluste arv 41 746 taotluse ja pensionäriperede taotluste arv 9 452 taotluse võrra. Üliõpilasperede osakaalu oluline vähenemine toetust saanute struktuuris on tingitud, (nagu eelpool märgitud) alates 5.septembrist 2003. aastast kehtima hakanud Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadusest, mille järgi muutus üliõpilastele toetuse maksmise kord. Samuti hakkasid üliõpilased 2003. aasta sügisest saama õppetoetust, mis vähendas nende vajadust toimetulekutoetuse järele. Erinevat tüüpi perede rahuldatud toimetulekutoetuse taotluste arv 2004. aastal ja nende osatähtsused maakonniti on esitatud tabelites 5 ja 6. Toetust saanud perede arv ja nende osatähtsused maakonniti on esitatud tabelites 7 ja 8.

5

Töötuga, pikaajalise töötuga ja mittetöötava tööots ijaga pered Tööd mitteomava isikuga peresid , kellele 2004. aastal arvestati toetust toimetulekupiiri kindlustamiseks, oli 22 501 ehk 67,7% toetust saanud perede üldarvust. Neist 11 381 ehk 50,6% olid töötu abiraha saajatega (töötuga) pered. Lastega pered moodustasid tööd mitteomava isikuga peredest 40% (9 005 peret) ja töötu abiraha saajatest 49,2% (5 605 peret). Kokku rahuldati 2004. aastal 155 364 tööd mitteomava(te) isiku(te)ga perede toimetulekutoetuse taotlust. Nende perede taotluste osatähtsus kasvas võrreldes 2003. aastaga 61,4%-lt 72,4%-le kõigist rahuldatud taotlustest. 2004. aastal kasvas võrreldes 2003. aastaga tööd mitteomava(te) isiku(te)ga perede rahuldatud taotluste osatähtsus, kus peres oli üks või mitu töötu abiraha saajat , moodustades 27,8% (2003.aastal -26,1%) kõigist rahuldatud taotlustest. Kokku rahuldati 2004.aastal 59 669 selliste perede toimetulekutoetuse taotlust. Samal ajal suurenes oluliselt selliste perede osatähtsus, kus üks või mitu pereliiget oli kas pikaajaline töötu või mittetöötav tööotsija , moodustades 44,6% kõigist rahuldatud taotlustest (2003. aastal 35,4%). Kokku rahuldati 2004.aastal 95 695 selliste perede toimetulekutoetuse taotlust. Maakondlikes lõikes oli kõige suurem tööd mitteomava isikuga perede taotluste osatähtsus kõikidest rahuldatud taotlustest Ida-Viru- (84%), Lääne- (83%), Lääne-Viru- (81%), Rapla- (78%), Võru- (76,4%) ning Hiiumaal (75,2%). Teistest maakondadest oluliselt madalam oli see näitaja Tartumaal – 46,6%. Töötu abiraha saavate pereliikmetega perede osatähtsus oli kõigist tööd mitteomavate liikmetega perede taotlustest kõige väiksem Ida-Virumaal ning Valgamaal (vastavalt 24,9% ja 27,5%). Peredele, mille koosseisus olid tööd mitteomavad is ikud, arvestati 2004.aastal toetuseks 166 074 490 krooni ehk 76,6% toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud vahendite kogusummast . 39,9% sellest summast (ehk 66 196 094 krooni) said töötu abiraha saaja(te)ga pered. Perede koosseisus olnud tööd mitteomavatele isikutele arvestati toetusteks 111 786 042 krooni, sellest töötu abiraha saajatele 37 063 155 krooni. Lastega pered 2004. aastal arvestati toetust toimetulekupiiri kindlustamiseks 14 769 lastega perele , mis moodustab 44,4% toetust saanud perede üldarvust ja ca 8% lastega perede koguarvust vabariigis . Tööd mitteomava pereliikmega peresid , kus olid ka lapsed , oli 9 005 ja nad moodustasid 61% toetust saanud lastega perede üldarvust. 2004. aastal rahuldati 93 121 lastega perede toimet ulekutoetuse taotlust, mis moodustab 43,4% kõigist rahuldatud toimetulekutoetuse taotlus test (vt tabelid 9 ja 10). Toetust saanud lastega perede rahuldatud taotluste jagunemist laste arvu järgi peres iseloomustab alljärgnev tabel.

6

Lastega peredele toimetulekupiiri kindlustamiseks rahuldatud taotlused laste arvu järgi peres

2003. aasta 2004. aasta Laste arv peres Taotluste

arv kokku %

lastega perede taotlus-

test

Üksikvane-maga perede

taotlused vastava laste

arvuga perede

taotlustest, %

Taotluste arv kokku

% lastega perede taotlus-

test

Üksikvane-maga perede

taotlused vastava laste

arvuga perede

taotlustest, % 1 lapsega sh üksik- vanemaga

66 599

19 871

54,9

16,4

29,8

49 080

14 958

52,7

16,1

30,5 2 lapsega sh üksik- vanemaga

33 688

8 344

27,8

6,9

24,8

26 311

6 929

28,3

7,4

26,3 3 ja enama lapsega sh üksik- vanemaga

21 086

3 861

17,4

3,2

18,3

17 730

3 290

19,0

3,5

18,6 Kokku sh üksik- vanemaga

121 373

32 076

100

26,4

93 121

25 177

100

27,0

Tabelis toodud andmed näitavad, et võrreldes 2003. aastaga vähenes 2004. aastal kõige enam nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt ühelapseliste perede, vähemal määral kahelapseliste ning kõige vähem kolme- ja enamalapseliste perede rahuldatud taotluste arv. Eespooltoodud tabelist selgub ka, et endiselt on toimetulekutoetust saanud lastega perede hulgas enam kui pooled ühelapselised pered. Need olid põhiliselt sellised ühe lapsega pered, kus peres oli üks või mitu mittetöötavat pereliiget. Samas moodustas toimetulekutoetust saavate ühe- ja kahelapseliste perede osakaal ligikaudu 7% kõigist vastavast laste arvuga peredest, kolme-ja enamalapselistest peredest sai toimetulekutoetust ca 15%. Lastega peredele arvestati 2004. aastal toetuseks 127 638 704 krooni ehk 58,9% toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud v ahendite kogusummast. Üliõpilaspered 2004. aastal arvestati toetust toimetulekupiiri kindlustamiseks 760 üliõpilasperele (2003. aastal 9 446 perele), mis moodustas vaid 2,3% toetust saanud perede üldarvust. Toetust saanud üliõpilasperedest 246 ehk 32,4% elas Tartumaal, 154 ehk 20,3% Ida-Virumaal ja 123 ehk 16,2% Tallinnas. Toimetulekutoetust saanud lastega üliõpilasperesid oli 321 ehk 42,2%, neist 98 elas Tartumaal, 91 Ida-Virumaal ja 48 Tallinnas. Kokku sai 2004. aastal toetust 2 135 üliõpilast ja nendega võrdsustatud isikut. Üliõpilaspere hulka ei kuulu alates 2003.aasta 5.septembrist enam üheliikmeline üliõpilaspere. 2004. aastal rahuldati 3 992 üliõpilasperede poolt esitatud toim etulekutoetuse taotlust , mis moodustab 1,9% rahuldatud taotluste üldarvust (2003. aastal vastavalt

7

45 738 taotlust ja 14,6%). Lastega üliõpilasperede rahuldatud taotlused moodustasid 46,6 % toetust saanud üliõpilasperede taotlustest (2003. aastal 5,9%). Tartumaal moodustasid üliõpilasperede rahuldatud taotlused 12,4% (2003. aastal 55,7%) kõigist nimetatud piirkonna perede rahuldatud taotlustest toimetulekupiiri kindlustamiseks. Üliõpilasperede osakaal oli toetust saanud peredest Tartumaal 13,0% (2003. aastal 64,2%). . Üliõpilasperedele arvestati 2004.aastal toetuseks 4 880 602 krooni ehk 2,3% toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud vahendi te kogusummast. Nii üliõpilasperede kui ka teiste peretüüpide koosseisus elavatele üliõpilastele arvestati toetusteks 6 304 325 krooni. Sellest 1 685 323 krooni ehk 26,7% said Tartumaa, 1 612 750 krooni ehk 25,6% Tallinna ning 1 448 538 krooni ehk 23% Ida-Virumaa üliõpilased. Võrreldes 2003. aastaga vähenes 2004. aastal üliõpilasperede rahuldatud taotluste arv riigis kokku 41 746 taotluse võrra, kusjuures Tallinnas vähenes see 16 676 taotluse ja Tartumaal 15 391 taotluse võrra. Alates 5.septembrist 2003 reguleerib Sotsiaalhoolekande seadusesse tehtud muudatus üliõpilastele toimetulekutoetuse maksmise korda järgmiselt:

• kui üliõpilase aadressiandmed ei lange kokku tema perekonna aadressiandmetega, saab ta toimetulekutoetust oma elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest vaid juhul, kui tema perekond oli eelmisel kuul toimetulekutoetuse saaja;

• kui üliõpilane elab koos oma perekonnaga, saab ta toimetulekutoetust nagu selle pere liige;

• kui üliõpilasel on küll sama aadress, kuid ta õpib mujal ning elab ühiselamus, saab ta toetust pere koosseisus alalises elukohas (ühiselamu kui ajutise elukoha kulud arvestatakse pere kulude hulka);

• kui üliõpilane on abielus ja elab eraldi iseseisva perena, saab tema pere toimetulekutoetust iseseisva perena.

Pensionäripered 2004. aastal arvestati toimetulekutoetust 4 171 pensionäriperele , mis moodustas 12,6% toetust saanud perede üldarvust. Kokku rahuldati 2004. aastal 14 431 pensionäripere toimetulekutoetuse taotlust , mis moodustas 6,7% kõigist rahuldatud taotlustest (2003. aastal vastavalt 23 883 taotlust ja 7,6%). Võrreldes teiste piirkondadega oli pensionäriperede rahuldatud taotluste osakaal piirkonna perede rahuldatud taotluste üldarvus kõige suurem Harjumaal (15,1%), Tallinnas (14,0%) ja Pärnumaal (11,4%). Tallinna linna pensionäride taotlused moodustasid peaaegu kolmandiku (31,7%) vabariigi pensionäriperede taotlustest). Pensionäripered said toimetulekutoetust keskmiselt 3,5 korda. Kõige harvemini said toetust pensionäripered Hiiu- (keskmiselt 1,7 korda) ning Põlvamaal (2 korda), Viljandi-, Jõgeva- ning Järvamaal. Kõige sagedamini said toetust pensionäri pered Lääne-Virumaal (keskmiselt 4,5 korda). Pensionäri peredel oli võrreldes teiste peretüüpidega kõige väiksem arvestatud toetus ühe taotluse kohta – 484 krooni. Maakondlikes lõikes erines see 373 kroonilt Võrumaal 721- kroonini Hiiumaal.

8

Pensionäriperedele arvestati 2004. aastal toetuseks 6 984 455 krooni ehk 3,2% toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud vahendi te kogusummast. Kokku arvestati nii pensionäriperedena kui ka teiste peretüüpide koosseisus elavatele pensionäridele toetuseks 8 088 904 krooni. Seega said pensionäriperede koosseisus elavad pensionärid (k.a üksinda elavad pensionärid) 86,3% pensionäridele arvestatud toetusest. Puudega isikuga pered 2004. aastal arvestati toimetulekutoetust 3 008 puudega isikuga perele , mis moodustas 9,1% toetust saanud perede üldarvust. Kokku rahuldati 2004. aastal 13 778 sellise pere to imetulekutoetuse taotlust, mille koosseisus oli vähemalt üks puudega isik . Puudega isiku või isikutega perede rahuldatud taotluste osatähtsus moodustas 6,4% kõigist rahuldatud taotlustest. Puudega isikuga perede taotlustes 21,2% moodustasid puudega lastega perede taotlused. Peredele, mille koosseisus olid puudega isikud, arv estati 2004. aastal toetuseks 11 333 516 krooni ehk 5,2% toimetulekupiiri kindlustamiseks arvestatud vahendite kogusummast. 2.2.2. Toetuse saajad pereliikmete sotsiaalse seisu ndi järgi

Toetust saanud pereliikmete struktuuri nende sotsiaalse seisundi järgi, lähtudes nii erineva sotsiaalse seisundiga pereliikmete arvust kõigis vaadeldaval perioodil rahuldatud taotlustes (rahuldatud taotluste järgi) kui ka toetust saanud perede liikmete arvust, olenemata sellest, mitu korda nad vaadeldaval perioodil toimetulekutoetust said (toetust saanud perede järgi), iseloomustab alljärgnev tabel. Toimetulekupiiri kindlustamiseks toetust saanud pereliikmete struktuur, %

Rahuldatud taotluste järgi Toetust saanud perede järgi¹

Pereliikmed sotsiaalse seisundi järgi

2003.a. 2004.a. 2003.a. 2004.a. Lapsed 34,9 37,9 34,7 39,4 Madalapalgalised töötajad 4,0 3,9 6,6 6,9 Tööd mitteomavad isikud sh - töötu abiraha saajad - pikaajalised töötud, mittetöötavad tööotsijad

36,8

14,7

22,1

40,4

14,7

25,7

37,2

17,5

19,7

41,1

18,0

23,1

Kodused² 7,1 7,9 7,3 8,3 Pensionärid 6,2 5,5 9,8 8,9 Üliõpilased 9,4 2,5 12,1 3,0 Muud 1,6 1,8 2,2 2,5 Kokku 100 100 X X

¹üks ja sama pereliige võib eri kuudel omada erinevat sotsiaalset seisundit (näiteks jaanuaris sai toetust madalapalgalise töötajana, veebruaris pensionärina või töötuna jne). Selliste juhtude arv on siiski suhteliselt väike (paar % pereliikmete üldarvust) ²kodused - mittetöötavad, peretoetuse seaduse alusel lapsehooldustasu saavad või lapsi hooldavad isikud; mittetöötavad puudega isiku hooldajad, puudega lapse vanemad; mittetöötavad vanurite hooldajad

9

Võrreldes 2003. aastaga vähenes toetuse saajate hulgas üliõpilaste ja pensionäride osatähtsus ning suurenes laste, koduste ja pikaajaliste töötute osatähtsus. Madalapalgaliste töötajate osatähtsus toetust saanud perede järgi mõnevõrra kasvas (0,3 protsendipunkti), kuid rahuldatud taotluste järgi vähenes 0,1 protsendipunkti (tingitud toetuse saamise kordade vähenemisest). Pereliikmete arvu rahuldatud taotlustes ja nende osatähtsust sotsiaalse seisundi järgi maakonniti iseloomustavad tabelid 11, 12. Pereliikmete struktuurist rahuldatud taotluste järgi annab ülevaate joonis 2. Joonis 2 Toimetulekupiiri kindlustamiseks toetust saanute osatähtsus sotsiaalse seisundi järgi 2004. aastal (pereliikmete arvu järgi rahuldatud taotlustes), %

lapsed37,9%

mittetöötavad tööotsijad,

pikaajalised töötud26%

töötu abiraha saajad14,7%

kodused7,9%

pensionärid5,5%

üliõpilased2,5%

muud1,8%

madalapalgalised töötajad

3,9%

Toetust saanud pereliikmete arvu ja nende osatähtsust iseloomustavad maakonniti tabelid 13 ja 14.

10

2.3. Toimetulekutoetuse saamise sagedus Toetuse saamise sagedust 2003. ja 2004. aastal iseloomustab alljärgnev tabel. Toimetulekupiiri kindlustamiseks toetust saanud perede jaotus toetuse saamise kordade arvu järgi aasta jooksul

2003. aasta 2004. aasta Kordade arv Perede arv % toetust

saanud peredest

Perede arv % toetust saanud

peredest 1 kord 7 406 14,5 5 675 17,1 2 korda 5 047 9,9 3 137 9,4 3 korda 5 287 10,3 2 606 7,8 4 korda 3 770 7,4 2 457 7,4 5 korda 4 044 7,9 2 127 6,4 6 korda 3 995 7,8 1 820 5,5 7 korda 2 813 5,5 1 464 4,4 8 korda 2 925 5,7 1 351 4,1 9 korda 1 929 3,8 1 367 4,1 10 korda 1 938 3,8 1 378 4,1 11 korda 2 625 5,1 1 901 5,7 12 korda 9 335 18,3 7 945 23,9 Kokku 51 114 100,0 33 228 100,0

Võrreldes 2003. aastaga suurenes kõige enam iga kuu toetust saanud perede osatähtsus (5,6 protsendipunkti) ja üks kord toetust saanud perede osatähtsus (2,6 protsendipunkti). Vähesel määral kasvas ka 9, 10 ja 11 korda toetust saanud perede osatähtsus. 2004. aastal toetust saanud perede jaotust toetuse saamise kordade järgi maakonniti iseloomustavad tabelid 15 ja 16. Iga kuu toetust saanud perede osatähtsus oli nagu eelmiselgi aastal, kõige suurem Võrumaal – 38,4% toetust saanud perede üldarvust maakonnas, järgnesid Valgamaa ja Läänemaa – vastavalt 36,7% ja 32,1%. Arvuliselt oli selliseid peresid kõige enam aga Ida-Virumaal – 2 472 ja Tallinnas – 866, moodustades vastavalt 31,1% ja 15,9% kõigist iga kuu toetust saanud peredest.

11

2. 4. Toimetulekutoetuse suurus kohalikes omavalits ustes

Toimetulekutoetuse keskmine suurus ühe taotluse koh ta oli 2004. aasta andmetel 1 011 krooni . Toetuse suurus ühe taotluse kohta erineb kohalike omavalitsuste lõikes oluliselt, mida iseloomustab alljärgnev tabel. Omavalitsuste jaotus ühe taotluse kohta makstud toetuse suuruse järgi 2004. aastal Toetuse suurus ühe taotluse kohta, kroonides

Omavalitsuste arv Omavalitsuste osatähtsus, %

0 – 600 13 5,4 601 – 700 19 7,9 701 – 800 29 12,0 801 – 900 55 22,8

901 – 1000 52 21,6 1001 --1100 35 14,5 1101 - 1200 25 10,4

1201 ja enam 13 5,4 Kokku 241 100 Keskmisest väiksem oli toetuse suurus ühe taotluse kohta 173 kohalikus omavalitsuses, keskmisest suurem 68 omavalitsuses. Suurimat toetust ühe taotluse kohta - 1500 krooni ühe taotluse kohta- maksti Tähtvere vallas, väiksemat – 462 krooni taotluse kohta – Piirissaare vallas. Ühe taotluse kohta keskmiselt arvestatud toetus suurenes 2004. aastal võrreldes 2003. aastaga 157 omavalitsuses. 2004. aastaks toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud rahalisi vahendeid ja nende kasutamist toimetulekupiiri kindlustamiseks kohalike omavalitsuste lõikes, ning võrdlust 2003. aastaga, iseloomustab lisa 1. Võrreldes toimetulekutoetuse vahendite kasutamist kohalike omavalitsuste lõikes 2004. ja 2003. aastal näeme, et toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetuse vahenditest arvestatud summa vähenes 211 kohalikus omavalitsuses, kusjuures Tartu linnas - enam kui 3,2 korda). Arvestatud summa suurenes vaid 30 kohalikus omavalitsuses, k.a. Piirissaare vallas, kus 2003. aastal toetust ei makstud. Kõige suurem kasv oli Vändra vallas – 47,2%. Toimetulekutoetuse suurus, arvestatuna keskmiselt ühe taotluse ja ühe elaniku kohta kahe viimase aasta jooksul kohalike omavalitsuste lõikes on esitatud lisades 2 ja 3. Arvestuslikult maksti ühe elaniku kohta 2004. aastal toimetulekutoetust keskmiselt 160 krooni (2003. aastal - 227 krooni) . Alla keskmise oli nimetatud näitaja 112 omavalitsuses, üle keskmise 129 omavalitsuses. Suurim oli toimetulekutoetuse summa arvestatuna ühe elaniku kohta (nagu 2003. aastal) Urvaste vallas – 737 krooni, ületades riigi keskmist 4,6 korda. Järgnesid Varstu vald – 585 krooni, Õru vald - 565 krooni, Tamsalu linn - 559 krooni, Tamsalu vald - 521 krooni. Kõige väiksem toetuse summa ühe elaniku kohta oli Harjumaa omavalitsustes. Kohalikele omavalitsustele 2004. aasta eelarvest jaotatud vahendite (300 262 tuh krooni) kasutamist toimetulekupiiri kindlustamiseks iseloomustab alljärgnev tabel.

12

Kohalikele omavalitsustele eraldatud toimetulekutoetuse eelarveliste vahendite kasutamine toimetulekupiiri kindlustamiseks 2004. aastal

Vahendite kasutamine, % Omavalitsuste arv Omavalitsuste osatähtsus, %

0 - 50 13 5,4 50,1 - 60 26 10,8 60,1 - 70 63 26,1 70,1 - 80 83 34,4 80,1 - 90 34 14,1

90,1 - 100 19 7,9 üle 100 3 1,2 Kokku 241 100,0

Kohalikele omavalitsustele eelarvest jaotatud vahenditest toimetulekupiiri kindlustamiseks oli kasutatud 63,8%. 120 omavalitsuses vahendite kasutamise protsent oli vabariigi keskmisest väiksem. 2004. aastal vaid kolmes omavalitsuses vahendite kasutamine ületas 100% - Vasalemma, Haaslava ja Piirissaare valdades. 3. Muu sotsiaaltoetus toimetulekutoetuse vahendite st perekondade toimetuleku soodustamiseks 2004. aastal rahuldati 33 477 muu sotsiaaltoetuse taotlust. Kokku maksti 2004. aastal muid sotsiaaltoetusi perekondade toimetuleku soodustamiseks 30 763 perele kogusummas 18 229 681 krooni. Nimetatud toetusi maksti 159 kohalikus omavalitsuses, mis moodustab 66% nende koguarvust. Muu sotsiaaltoetuse maksmist maakonniti iseloomustab tabel 17. Rahuldatud taotluste arvu järgi said muud sotsiaaltoetust kõige enam lastega pered ja pensionäri pered. 2004. aastal rahuldati 14 012 lapsega pere ja 13 743 pensionäripere muu sotsiaaltoetuse taotlust. Makstud toetuse summa poolest olid esikohal samuti lastega pered, kes said kokku 9 442 029 krooni (ehk 51,4% muude toetuste kogusummast), järgnesid pensionäripered 4 875 329 krooniga.

13

Tabel 1. Toimetulekutoetuse rahaliste vahendite kasutamine 2004.aastal (arvestatud toetus)

sellest Arvestuslikult ühe elaniku kohta

Toimetuleku-toetus

(toimetulekupiiri kindlustamiseks)

(krooni)

eluaseme-kulude katteks (krooni)

Eluaseme-kulude osa

toimetuleku-toetusest (%)

Muud sotsiaaltoe-

tused (krooni)

Toimetuleku-toetuse

vahendid kokku (1+4)

(krooni)

Toim. toetus kogu toetuse summast (%)

(veerg1:veerg5)

Toetuse vahendite

kasutamine maakonniti

(%)

summa (krooni)

riigi keskmise

suhtes (%)

Harjumaa 7 678 491 2 063 382 26,9 1 540 180 9 218 671 83,3 3,9 74 42,5 Hiiumaa 1 747 058 306 523 17,5 251 420 1 998 478 87,4 0,9 193 111,4 Ida-Virumaa 63 358 409 18 854 522 29,8 2 865 910 66 224 319 95,7 28,2 376 216,9 Jõgevamaa 8 776 462 1 664 688 19,0 929 847 9 706 309 90,4 4,1 256 147,8 Järvamaa 6 261 632 1 253 896 20,0 394 335 6 655 967 94,1 2,8 173 100,0 Läänemaa 5 617 436 1 227 088 21,8 613 836 6 231 272 90,1 2,7 221 127,3 Lääne-Virumaa 9 997 273 2 039 001 20,4 100 100 10 097 373 99,0 4,3 151 86,9 Põlvamaa 7 330 734 802 202 10,9 649 915 7 980 649 91,9 3,4 248 143,4 Pärnumaa 9 739 309 1 737 532 17,8 345 932 10 085 241 96,6 4,3 112 64,6 Raplamaa 7 176 818 1 243 622 17,3 852 362 8 029 180 89,4 3,4 215 124,3 Saaremaa 5 572 327 1 076 855 19,3 883 758 6 456 085 86,3 2,7 181 104,7 Tallinn 38 048 128 14 333 582 37,7 2 641 102 40 689 230 93,5 17,3 102 59,1 Tartumaa 12 185 858 2 895 332 23,8 1 285 748 13 471 606 90,5 5,7 90 52,2 Valgamaa 10 818 866 1 899 829 17,6 1 146 374 11 965 240 90,4 5,1 340 195,9 Viljandimaa 11 676 159 1 842 569 15,8 1 609 259 13 285 418 87,9 5,7 232 134,1 Võrumaa 10 808 727 1 307 253 12,1 2 119 603 12 928 330 83,6 5,5 330 190,3 Kokku/keskmine 216 793 687 54 547 876 25,2 18 229 681 235 023 368 92,2 100,0 173 100,0 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

14

Tabel 2. Toimetulekutoetuse rahaliste vahendite kasutamise analüüs 2004.aastal, kroonides

Toimetulekutoetus Muud sotsiaaltoetused

ühe rahuldatud

taotluse kohta

ühe toetust saanud pere kohta aasta

jooksul

ühe elaniku kohta aasta

jooksul¹

ühe rahuldatud

taotluse kohta

ühe toetust saanud pere kohta aasta

jooksul

ühe elaniku kohta aasta

jooksul¹

Kokku ühe rahuldatud

taotluse kohta

Harjumaa 1 044 4 799 61 617 656 12 936 Hiiumaa 854 5 049 170 898 1 169 24 859 Ida-Virumaa 1 074 8 159 362 625 662 16 1 042 Jõgevamaa 1 010 5 966 233 671 792 25 963 Järvamaa 920 5 566 164 520 539 10 880 Läänemaa 880 6 376 200 1 108 1 312 22 898 Lääne-Virumaa 965 6 500 150 572 638 1 958 Põlvamaa 847 4 559 229 247 247 20 707 Pärnumaa 926 4 262 109 680 702 4 914 Raplamaa 910 6 442 193 820 887 23 899 Saaremaa 968 5 762 158 434 592 25 829 Tallinn 1 168 6 900 96 924 924 7 1 148 Tartumaa 1 042 6 454 82 541 553 9 957 Valgamaa 957 7 497 309 252 280 33 755 Viljandimaa 920 5 608 205 557 588 28 853 Võrumaa 842 6 751 277 487 566 54 752 Kokku/keskmine 1 011 6 524 160 545 593 13 948 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005 ¹ Arvestustes on kasutatud rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2004

15

Tabel 3. Euroopa Sotsiaalharta ratifitseerinud riikide kodanike toimetulekutoetuse (toimetulekupiiri kindlustamiseks) taotluste rahuldamine riikide lõikes 2004.aastal

Maa tähis (ISO 3166

järgi)

Esitatud taotluste

arv

Rahuldatud taotluste

arv

Toimetuleku- toetuse summa, krooni

Toetust saanud perede

arv

Toetust saanud

pereliikmete arv

Austria AUT 0 0 0 0 0 Belgia BEL 0 0 0 0 0 Bulgaaria BRG 2 2 1 276 1 2 Hispaania ESP 0 0 0 0 0 Holland NLD 0 0 0 0 0 Iirimaa IRL 0 0 0 0 0 Island ISL 0 0 0 0 0 Itaalia ITA 0 0 0 0 0 Kreeka GRC 0 0 0 0 0 Küpros CYP 0 0 0 0 0 Luksemburg LUX 0 0 0 0 0 Malta MLT 0 0 0 0 0 Norra NOR 0 0 0 0 0 Poola POL 0 0 0 0 0 Portugal PRT 0 0 0 0 0 Prantsusmaa FRA 0 0 0 0 0 Rootsi SWE 0 0 0 0 0 Rumeenia ROM 0 0 0 0 0 Saksamaa DEU 12 12 51 081 1 12 Slovakkia SVK 0 0 0 0 0 Sloveenia SVN 0 0 0 0 0 Soome FIN 3 3 10 094 1 6 Suurbritannia GBR 0 0 0 0 0 Taani DNK 0 0 0 0 0 Tsehhi CZE 3 3 3 766 1 2 Türgi TUR 0 0 0 0 0 Ungari HUN 0 0 0 0 0 Kokku 20 20 66 217 4 22 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

16

Tabel 4. Toimetulekutoetuse (toimetulekupiiri kindlustamiseks) taotluste rahuldamine 2004.aastal

Esitatud

taotluste arv

kokku

neist taotlused,

kus perepea on

Euroopa Sotsiaal-

harta ratifitseeri-

nud riigi kodanik

Rahulda- tud

taotluste arv kokku

neist taotlused,

kus perepea on Euroopa

Sotsiaalharta ratifitseeri-

nud riigi kodanik

Toimetuleku- toetuse

summa , mis määrati

peredele, mille perepea on Euroopa

Sotsiaalharta ratifitseerinud riigi kodanik,

krooni

Toetust saanud

perede arv , mille perepea on Euroopa

Sotsiaalharta ratifitseerinud riigi kodanik

Toetust saanud

pereliikmete arv , mille

perepea on Euroopa

Sotsiaalharta ratifitseerinud riigi kodanik

Harjumaa 7 380 0 7 352 0 0 0 0 Hiiumaa 2 049 0 2 046 0 0 0 0 Ida-Virumaa 59 223 12 58 974 12 51 081 1 12 Jõgevamaa 8 872 0 8 692 0 0 0 0 Järvamaa 6 815 0 6 803 0 0 0 0 Läänemaa 6 401 0 6 386 0 0 0 0 Lääne-Virumaa 10 411 6 10 362 6 13 860 2 8 Põlvamaa 8 709 0 8 651 0 0 0 0 Pärnumaa 10 702 0 10 523 0 0 0 0 Raplamaa 7 928 0 7 888 0 0 0 0 Saaremaa 5 770 0 5 754 0 0 0 0 Tallinna linn 35 055 2 32 580 2 1 276 1 2 Tartumaa 12 039 0 11 697 0 0 0 0 Valgamaa 11 440 0 11 300 0 0 0 0 Viljandimaa 12 807 0 12 695 0 0 0 0 Võrumaa 12 931 0 12 837 0 0 0 0 Kokku 218 532 20 214 540 20 66 217 4 22 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond

Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

17

Tabel 5. Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud perekondade taotlused peretüübi järgi 2004.aastal

neist taotlused, kus perekond oli üliõpilaspere tööotsija(te)ga, töötu(te)ga, pikaajalise(te) töötu(te)ga

pere neist sh töötu(te)ga

Rahuldatud taotluste arv

kokku pensio-näripere

kokku sh lapsega (lastega)

pered kokku lapsega

(lastega) kokku sh lapsega

(lastega)

lapsega (lastega)

puudega isiku(te)ga

muu

Harjumaa 7 352 1 107 47 18 3 980 1 577 2 592 1 248 3 672 889 274 Hiiumaa 2 046 62 67 31 1 538 383 758 254 693 127 116 Ida-Virumaa 58 974 2 262 801 523 49 547 18 272 12 329 6 737 25 426 2 167 798 Jõgevamaa 8 692 431 146 10 5 545 2 238 1 560 1 012 4 001 619 1 104 Järvamaa 6 803 391 63 25 5 001 1 497 2 396 948 2 700 333 258 Läänemaa 6 386 264 17 8 5 298 1 164 1 583 661 1 731 343 296 Lääne-Virumaa 10 362 353 60 38 8 389 2 733 3 922 1 627 4 272 361 161 Põlvamaa 8 651 595 103 24 5 471 2 303 2 635 1 541 4 151 749 837 Pärnumaa 10 523 1 204 120 73 6 066 2 372 2 826 1 477 5 202 924 588 Raplamaa 7 888 431 43 23 6 149 1 962 3 042 1 294 3 055 512 292 Saaremaa 5 754 313 148 32 3 688 1 350 2 168 964 2 633 261 457 Tallinn 32 580 4 574 609 294 22 166 9 107 10 981 4 734 14 011 3 489 938 Tartumaa 11 697 944 1 455 612 5 454 2 242 3 385 1 694 6 069 808 830 Valgamaa 11 300 380 88 33 8 116 2 969 2 229 1 308 4 941 620 929 Viljandimaa 12 695 792 80 40 9 144 3 380 4 177 2 043 5 801 867 545 Võrumaa 12 837 328 145 77 9 812 3 208 3 086 1 289 4 763 709 1 138 Kokku 214 540 14 431 3 992 1 861 155 364 56 757 59 669 28 831 93 121 13 778 9 561 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

18

Tabel 6. Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud perekondade struktuur rahuldatud taotluste järgi 2004.aastal, %

Taotlused, kus perekond oli üliõpilaspere tööotsija(te)ga, töötu(te)ga, pikaajalise(te) töötu(te)ga pere

neist sh abiraha saajatega

pensio- näripere pered

kokku üliõpilas-peredest lapsega (lastega)

pered kokku lapsega

(lastega) kõigist tööd mitte-

omava pereliikmega peredest töötu

abiraha saajatega

töötu abiraha saajatest lapsega (lastega)

lapsega (lastega)

puudega isiku(te)ga

muu

Harjumaa 15,1 0,6 38,3 54,1 39,6 65,1 48,1 49,9 12,1 3,7 Hiiumaa 3,0 3,3 46,3 75,2 24,9 49,3 33,5 33,9 6,2 5,7 Ida-Virumaa 3,8 1,4 65,3 84,0 36,9 24,9 54,6 43,1 3,7 1,4 Jõgevamaa 5,0 1,7 6,8 63,8 40,4 28,1 64,9 46,0 7,1 12,7 Järvamaa 5,7 0,9 39,7 73,5 29,9 47,9 39,6 39,7 4,9 3,8 Läänemaa 4,1 0,3 47,1 83,0 22,0 29,9 41,8 27,1 5,4 4,6 Lääne-Virumaa 3,4 0,6 63,3 81,0 32,6 46,8 41,5 41,2 3,5 1,6 Põlvamaa 6,9 1,2 23,3 63,2 42,1 48,2 58,5 48,0 8,7 9,7 Pärnumaa 11,4 1,1 60,8 57,6 39,1 46,6 52,3 49,4 8,8 5,6 Raplamaa 5,5 0,5 53,5 78,0 31,9 49,5 42,5 38,7 6,5 3,7 Saaremaa 5,4 2,6 21,6 64,1 36,6 58,8 44,5 45,8 4,5 7,9 Tallinn 14,0 1,9 48,3 68,0 41,1 49,5 43,1 43,0 10,7 2,9 Tartumaa 8,1 12,4 42,1 46,6 41,1 62,1 50,0 51,9 6,9 7,1 Valgamaa 3,4 0,8 37,5 71,8 36,6 27,5 58,7 43,7 5,5 8,2 Viljandimaa 6,2 0,6 50,0 72,0 37,0 45,7 48,9 45,7 6,8 4,3 Võrumaa 2,6 1,1 53,1 76,4 32,7 31,5 41,8 37,1 5,5 8,9 Keskmine 6,7 1,9 46,6 72,4 36,5 38,4 48,3 43,4 6,4 4,5 Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama pere kuuluda mitmesse peretüüpi, mistõttu eri peretüüpide osakaalude summa>100% Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

19

Tabel 7. Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud perekondade arv 2004.aastal

peredest üliõpilaspere tööotsija(te)ga, töötu(te)ga, pikaajalise(te)

töötu(te)ga pere

neist sh töötu(te)ga

Toetust saanud pere-

kondade arv kokku

pensio-näripere

kokku sh lapsega (lastega)

pered kokku lapsega

(lastega) kokku sh lapsega

(lastega)

lapsega (lastega)

puudega isiku(te)ga

muu

Harjumaa 1 600 365 14 6 831 352 585 286 743 192 69 Hiiumaa 346 37 8 4 204 62 109 41 141 41 30 Ida-Virumaa 7 765 533 154 91 6 474 2 594 2 391 1 267 3 394 426 180 Jõgevamaa 1 471 164 28 3 906 412 409 243 725 160 176 Järvamaa 1 125 137 12 5 750 279 441 205 503 89 49 Läänemaa 881 67 4 2 691 176 280 119 291 64 45 Lääne-Virumaa 1 538 78 13 7 1 191 445 666 308 698 63 46 Põlvamaa 1 608 300 40 4 792 350 445 247 757 185 142 Pärnumaa 2 285 370 23 13 1 188 520 670 355 1 172 220 156 Raplamaa 1 114 100 9 4 809 284 463 201 469 91 46 Saaremaa 967 74 31 10 628 250 409 194 456 61 83 Tallinn 5 514 1 244 123 48 3 520 1 497 2 185 975 2 193 814 229 Tartumaa 1 888 206 246 98 906 402 625 325 989 164 137 Valgamaa 1 443 102 14 5 1 053 412 442 246 643 107 137 Viljandimaa 2 082 313 15 7 1 321 520 743 356 946 214 104 Võrumaa 1 601 81 26 14 1 237 450 518 237 649 117 151 Kokku 33 228 4 171 760 321 22 501 9 005 11 381 5 605 14 769 3 008 1 780 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

20

Tabel 8. Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud perekondade struktuur peretüübi järgi 2004.aastal, %

Perekonna tüüp üliõpilaspere tööotsija(te)ga, töötu(te)ga, pikaajalise(te) töötu(te)ga pere

neist sh abiraha saajatega

pensionäri-

pere pered kokku

üliõpilas-peredest lapsega (lastega)

pered kokku lapsega (lastega)

kõigist tööd mitte-omava pereliikmega

peredest töötu abiraha saajatega

töötu abiraha saajatest lapsega (lastega)

lapsega (lastega)

puudega isiku(te)ga

muu

Harjumaa 22,8 0,9 42,9 51,9 42,4 70,4 48,9 46,4 12,0 4,3 Hiiumaa 10,7 2,3 50,0 59,0 30,4 53,4 37,6 40,8 11,8 8,7 Ida-Virumaa 6,9 2,0 59,1 83,4 40,1 36,9 53,0 43,7 5,5 2,3 Jõgevamaa 11,1 1,9 10,7 61,6 45,5 45,1 59,4 49,3 10,9 12,0 Järvamaa 12,2 1,1 41,7 66,7 37,2 58,8 46,5 44,7 7,9 4,4 Läänemaa 7,6 0,5 50,0 78,4 25,5 40,5 42,5 33,0 7,3 5,1 Lääne-Virumaa 5,1 0,8 53,8 77,4 37,4 55,9 46,2 45,4 4,1 3,0 Põlvamaa 18,7 2,5 10,0 49,3 44,2 56,2 55,5 47,1 11,5 8,8 Pärnumaa 16,2 1,0 56,5 52,0 43,8 56,4 53,0 51,3 9,6 6,8 Raplamaa 9,0 0,8 44,4 72,6 35,1 57,2 43,4 42,1 8,2 4,1 Saaremaa 7,7 3,2 32,3 64,9 39,8 65,1 47,4 47,2 6,3 8,6 Tallinn 22,6 2,2 39,0 63,8 42,5 62,1 44,6 39,8 14,8 4,2 Tartumaa 10,9 13,0 39,8 48,0 44,4 69,0 52,0 52,4 8,7 7,3 Valgamaa 7,1 1,0 35,7 73,0 39,1 42,0 55,7 44,6 7,4 9,5 Viljandimaa 15,0 0,7 46,7 63,4 39,4 56,2 47,9 45,4 10,3 5,0 Võrumaa 5,1 1,6 53,8 77,3 36,4 41,9 45,8 40,5 7,3 9,4 KESKMINE 12,6 2,3 42,2 67,7 40,0 50,6 49,2 44,4 9,1 5,4 Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama pere kuuluda mitmesse peretüüpi, mistõttu eri peretüüpide osakaalude summa>100% Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

21

Tabel 9. Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud lastega perede rahuldatud taotlused laste arvu järgi 2004.aastal

neist taotlused, kus perekonnas oli Rahuldatud taotluste arv, kus perekonnas oli üks vanem

Lastega perekondade

rahuldatud taotlused

1 laps 2 last 3 last 4 last 5 ja enam last Kokku 1 lapsega 2 lapsega 3 ja

enama lapsega

puudega lapsega

Harjumaa 3 672 1 872 1 104 421 154 121 1 256 649 421 186 154 Hiiumaa 693 309 227 120 23 14 144 65 75 4 69 Ida-Virumaa 25 426 16 556 6 817 1 278 442 333 6 968 4 851 1 732 385 377 Jõgevamaa 4 001 1 599 1 125 549 369 359 805 303 289 213 127 Järvamaa 2 700 1 130 917 335 173 145 989 435 324 230 70 Läänemaa 1 731 811 521 209 101 89 408 220 152 36 117 Lääne-Virumaa 4 272 1 881 1 159 675 312 245 939 353 350 236 121 Põlvamaa 4 151 1 613 1 478 659 249 152 648 258 229 161 173 Pärnumaa 5 202 2 095 1 470 781 423 433 859 340 286 233 83 Raplamaa 3 055 1 231 964 473 216 171 552 163 235 154 162 Saaremaa 2 633 1 083 770 375 190 215 873 376 203 294 54 Tallinn 14 011 9 766 3 371 575 178 121 6 076 4 620 1 159 297 569 Tartumaa 6 069 2 897 1 741 782 323 326 900 423 251 226 233 Valgamaa 4 941 2 088 1 646 679 261 267 2 016 1 086 642 288 144 Viljandimaa 5 801 2 195 1 776 930 505 395 977 425 320 232 274 Võrumaa 4 763 1 954 1 225 869 362 353 767 391 261 115 188 Kokku 93 121 49 080 26 311 9 710 4 281 3 739 25 177 14 958 6 929 3 290 2 915 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

22

Tabel 10. Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud lastega perede struktuur laste arvu järgi rahuldatud taotlustes 2004.aastal, %

Lastega perede rahuldatud taotlused laste arvu järgi

Lastega perede taotlustest

1 laps 2 last 3 last 4 last 5 ja enam last

ühe vanemaga

pered

puudega lapsega pered

Harjumaa 51,0 30,1 11,5 4,2 3,3 34,2 4,2 Hiiumaa 44,6 32,8 17,3 3,3 2,0 20,8 10,0 Ida-Virumaa 65,1 26,8 5,0 1,7 1,3 27,4 1,5 Jõgevamaa 40,0 28,1 13,7 9,2 9,0 20,1 3,2 Järvamaa 41,9 34,0 12,4 6,4 5,4 36,6 2,6 Läänemaa 46,9 30,1 12,1 5,8 5,1 23,6 6,8 Lääne-Virumaa 44,0 27,1 15,8 7,3 5,7 22,0 2,8 Põlvamaa 38,9 35,6 15,9 6,0 3,7 15,6 4,2 Pärnumaa 40,3 28,3 15,0 8,1 8,3 16,5 1,6 Raplamaa 40,3 31,6 15,5 7,1 5,6 18,1 5,3 Saaremaa 41,1 29,2 14,2 7,2 8,2 33,2 2,1 Tallinn 69,7 24,1 4,1 1,3 0,9 43,4 4,1 Tartumaa 47,7 28,7 12,9 5,3 5,4 14,8 3,8 Valgamaa 42,3 33,3 13,7 5,3 5,4 40,8 2,9 Viljandimaa 37,8 30,6 16,0 8,7 6,8 16,8 4,7 Võrumaa 41,0 25,7 18,2 7,6 7,4 16,1 3,9 Keskmine 52,7 28,3 10,4 4,6 4,0 27,0 3,1 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

23

Tabel 11. Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud perekondade rahuldatud taotlustes pereliikmete arv 2004.aastal

Rahuldatud taotlustes neist

pensionäre

pere-

liikmete arv kokku

kooli-eelikuid

õpilasi üliõpilasi ja nendega

võrdsustatud isikuid

töötajaid (v.a

pensio-närid)

tööotsijaid, töötuid,

pikaajalisi töötuid

sh töötuid koduseid kokku sh ennetäht-

aegse vanadus-pensioni saajaid

muid

Harjumaa 15 678 2 835 3 880 163 925 4 377 2 780 1 561 1 600 34 337 Hiiumaa 3 800 479 796 121 330 1 770 841 138 121 0 45 Ida-Virumaa 115 120 14 267 23 375 2 752 2 216 58 937 13 488 7 047 4 376 81 2 150 Jõgevamaa 21 085 2 701 6 480 444 807 6 540 1 637 2 023 932 21 1 158 Järvamaa 13 628 1 791 3 684 110 436 5 711 2 666 1 216 599 0 81 Läänemaa 11 201 1 094 2 397 51 296 5 962 1 720 747 389 3 265 Lääne-Virumaa 21 665 2 905 5 938 146 707 9 707 4 305 1 370 642 3 250 Põlvamaa 20 278 2 563 5 879 286 983 6 318 2 989 2 077 1 291 2 881 Pärnumaa 24 387 4 507 7 101 273 1 520 6 765 3 032 2 032 1 662 3 527 Raplamaa 16 202 1 946 4 492 146 523 6 875 3 382 1 096 741 7 383 Saaremaa 13 196 1 816 3 841 302 949 4 068 2 334 898 557 13 765 Tallinn 62 797 6 023 13 555 2 662 3 396 25 961 12 384 3 660 6 878 95 662 Tartumaa 27 155 4 664 7 262 2 459 1 385 6 055 3 695 3 614 1 513 8 203 Valgamaa 25 098 3 714 6 342 357 690 9 820 2 423 3 168 885 10 122 Viljandimaa 28 535 4 172 8 746 223 1 314 10 278 4 559 2 199 1 382 0 221 Võrumaa 27 619 3 063 7 324 556 1 129 11 731 3 512 2 718 1 000 3 98 Kokku 447 444 58 540 111 092 11 051 17 606 180 875 65 747 35 564 24 568 283 8 148 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

24

Tabel 12. Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud pereliikmete struktuur taotluste järgi 2004.aastal, %

Rahuldatud taotlustes A kooli-

eelikuid õpilasi üliõpilasi ja

nendega võrdsustatud

isikuid

töötajaid (v.a

pensionärid)

tööotsijaid, töötuid,

pikaajalisi töötuid

sh töötuid (abiraha saajad)

koduseid pensionäre muid

Harjumaa 18,1 24,7 1,0 5,9 27,9 17,7 10,0 10,2 2,1 Hiiumaa 12,6 20,9 3,2 8,7 46,6 22,1 3,6 3,2 1,2 Ida-Virumaa 12,4 20,3 2,4 1,9 51,2 11,7 6,1 3,8 1,9 Jõgevamaa 12,8 30,7 2,1 3,8 31,0 7,8 9,6 4,4 5,5 Järvamaa 13,1 27,0 0,8 3,2 41,9 19,6 8,9 4,4 0,6 Läänemaa 9,8 21,4 0,5 2,6 53,2 15,4 6,7 3,5 2,4 Lääne-Virumaa 13,4 27,4 0,7 3,3 44,8 19,9 6,3 3,0 1,2 Põlvamaa 12,6 29,0 1,4 4,8 31,2 14,7 10,2 6,4 4,3 Pärnumaa 18,5 29,1 1,1 6,2 27,7 12,4 8,3 6,8 2,2 Raplamaa 12,0 27,7 0,9 3,2 42,4 20,9 6,8 4,6 2,4 Saaremaa 13,8 29,1 2,3 7,2 30,8 17,7 6,8 4,2 5,8 Tallinn 9,6 21,6 4,2 5,4 41,3 19,7 5,8 11,0 1,1 Tartumaa 17,2 26,7 9,1 5,1 22,3 13,6 13,3 5,6 0,7 Valgamaa 14,8 25,3 1,4 2,7 39,1 9,7 12,6 3,5 0,5 Viljandimaa 14,6 30,7 0,8 4,6 36,0 16,0 7,7 4,8 0,8 Võrumaa 11,1 26,5 2,0 4,1 42,5 12,7 9,8 3,6 0,4 Keskmine 13,1 24,8 2,5 3,9 40,4 14,7 7,9 5,5 1,8 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

25

Tabel 13. Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanud pereliikmete arv 2004.aastal

Pereliikmed neist

pensionäre

pere-

liikmete arv kokku

kooli-eelikuid

õpilasi üliõpilasi ja

nendega võrdsus-

tatud isikuid

töötajaid (v.a

pensio-närid)

tööotsijaid, töötuid,

pikaajalisi töötuid

sh töötuid

koduseid kokku sh ennetäht-

aegse vanadus-pensioni saajaid

muid

Harjumaa 3 342 563 786 45 297 962 642 271 506 13 90 Hiiumaa 707 93 176 16 110 242 120 33 52 0 10 Ida-Virumaa 15 362 2 046 3 185 530 576 8 883 2 640 1 084 936 13 506 Jõgevamaa 3 641 516 1 131 90 269 1 292 453 355 274 5 208 Järvamaa 2 381 355 685 26 154 907 508 219 186 0 19 Läänemaa 1 639 190 383 10 91 824 305 125 86 3 49 Lääne-Virumaa 3 374 530 931 31 216 1 446 732 250 129 3 59 Põlvamaa 3 718 515 1 024 76 349 965 511 384 465 2 176 Pärnumaa 5 457 1 000 1 674 65 559 1 396 731 460 485 3 122 Raplamaa 2 372 323 675 26 136 954 514 177 154 1 66 Saaremaa 2 289 305 694 67 220 739 452 166 126 3 139 Tallinn 10 505 996 2 185 519 848 4 703 2 503 602 1 736 30 163 Tartumaa 4 395 759 1 213 437 338 1 075 688 537 311 1 57 Valgamaa 3 216 543 810 59 170 1 433 496 423 186 3 39 Viljandimaa 4 710 742 1 391 36 345 1 626 835 400 450 0 54 Võrumaa 3 546 450 989 102 212 1 591 598 386 188 3 29 Kokku 70 654 9 926 17 932 2 135 4 890 29 038 12 728 5 872 6 270 83 1 786 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

26

Tabel 14. Toimetulekutoetust (toimetulekupiiri kindlustamiseks) saanute struktuur (pereliikmete arvu järgi) 2004.aastal, %*

Pereliikmed kooli-

eelikud õpilased üliõpilased

ja nendega võrdsustatud

isikud

töötajad (v.a

pensio-närid)

tööotsijad, töötud,

pikaajalised töötud

sh töötud (abiraha saajad)

kodused pensionärid muud

Harjumaa 16,8 23,5 1,3 8,9 28,8 19,2 8,1 15,1 2,7 Hiiumaa 13,2 24,9 2,3 15,6 34,2 17,0 4,7 7,4 1,4 Ida-Virumaa 13,3 20,7 3,5 3,7 57,8 17,2 7,1 6,1 3,3 Jõgevamaa 14,2 31,1 2,5 7,4 35,5 12,4 9,8 7,5 5,7 Järvamaa 14,9 28,8 1,1 6,5 38,1 21,3 9,2 7,8 0,8 Läänemaa 11,6 23,4 0,6 5,6 50,3 18,6 7,6 5,2 3,0 Lääne-Virumaa 15,7 27,6 0,9 6,4 42,9 21,7 7,4 3,8 1,7 Põlvamaa 13,9 27,5 2,0 9,4 26,0 13,7 10,3 12,5 4,7 Pärnumaa 18,3 30,7 1,2 10,2 25,6 13,4 8,4 8,9 2,2 Raplamaa 13,6 28,5 1,1 5,7 40,2 21,7 7,5 6,5 2,8 Saaremaa 13,3 30,3 2,9 9,6 32,3 19,7 7,3 5,5 6,1 Tallinn 9,5 20,8 4,9 8,1 44,8 23,8 5,7 16,5 1,6 Tartumaa 17,3 27,6 9,9 7,7 24,5 15,7 12,2 7,1 1,3 Valgamaa 16,9 25,2 1,8 5,3 44,6 15,4 13,2 5,8 1,2 Viljandimaa 15,8 29,5 0,8 7,3 34,5 17,7 8,5 9,6 1,1 Võrumaa 12,7 27,9 2,9 6,0 44,9 16,9 10,9 5,3 0,8 Keskmine 14,0 25,4 3,0 6,9 41,1 18,0 8,3 8,9 2,5 *Sotsiaalse seisundi järgi võib üks ja sama pereliige kuuluda toetuse saamisel erinevatel kuudel erinevasse sotsiaalse seisundi tüüpi, mistõttu pereliikmete sotsiaalsete seisundite osakaalude summa>100%

Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

27

Tabel 15. Toimetulekutoetust saanud perekondade jaotus toetuse saamise kordade arvu järgi 2004.aastal

Perekondi toetuse saamise kordade järgi, % Peresid kokku 1 kord 2 korda 3 korda 4 korda 5 korda 6 korda 7 korda 8 korda 9 korda 10 korda 11 korda 12 korda

Harjumaa 1600 445 204 177 150 113 95 55 46 51 47 53 164 Hiiumaa 346 104 29 19 12 15 20 12 11 9 18 13 84 Ida-Virumaa 7765 646 633 546 537 493 415 368 356 334 388 577 2472 Jõgevamaa 1471 332 135 113 120 87 74 59 54 59 73 94 271 Järvamaa 1125 260 99 89 74 62 48 55 47 42 48 47 254 Läänemaa 881 114 67 66 57 55 42 38 38 42 28 51 283 Lääne-Virumaa 1538 216 147 124 116 92 76 69 74 69 80 96 379 Põlvamaa 1608 566 138 87 81 63 69 52 48 51 37 74 342 Pärnumaa 2285 729 298 217 163 151 95 73 66 67 57 70 299 Raplamaa 1114 153 102 77 74 71 56 43 39 36 56 68 339 Saaremaa 967 191 102 85 71 60 64 38 43 41 31 45 196 Tallinn 5514 860 594 497 517 452 412 277 253 259 242 285 866 Tartumaa 1888 300 183 176 149 122 130 107 92 90 73 100 366 Valgamaa 1443 134 103 95 100 83 56 67 44 68 62 101 530 Viljandimaa 2082 484 196 148 135 105 100 86 79 86 77 100 486 Võrumaa 1601 141 107 90 101 103 68 65 61 63 61 127 614 Kokku 33 228 5 675 3 137 2 606 2 457 2 127 1 820 1 464 1 351 1 367 1 378 1 901 7 945 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

28

Tabel 16. Toimetulekutoetust saanud perekondade jaotus toetuse saamise kordade arvu järgi 2004.aastal, %

1 kord 2 korda 3 korda 4 korda 5 korda 6 korda 7 korda 8 korda 9 korda 10 korda 11 korda 12 korda Harjumaa 27,8 12,8 11,1 9,4 7,1 5,9 3,4 2,9 3,2 2,9 3,3 10,3 Hiiumaa 30,1 8,4 5,5 3,5 4,3 5,8 3,5 3,2 2,6 5,2 3,8 24,3 Ida-Virumaa 8,3 8,2 7,0 6,9 6,3 5,3 4,7 4,6 4,3 5,0 7,4 31,8 Jõgevamaa 22,6 9,2 7,7 8,2 5,9 5,0 4,0 3,7 4,0 5,0 6,4 18,4 Järvamaa 23,1 8,8 7,9 6,6 5,5 4,3 4,9 4,2 3,7 4,3 4,2 22,6 Läänemaa 12,9 7,6 7,5 6,5 6,2 4,8 4,3 4,3 4,8 3,2 5,8 32,1 Lääne-Virumaa 14,0 9,6 8,1 7,5 6,0 4,9 4,5 4,8 4,5 5,2 6,2 24,6 Põlvamaa 35,2 8,6 5,4 5,0 3,9 4,3 3,2 3,0 3,2 2,3 4,6 21,3 Pärnumaa 31,9 13,0 9,5 7,1 6,6 4,2 3,2 2,9 2,9 2,5 3,1 13,1 Raplamaa 13,7 9,2 6,9 6,6 6,4 5,0 3,9 3,5 3,2 5,0 6,1 30,4 Saaremaa 19,8 10,5 8,8 7,3 6,2 6,6 3,9 4,4 4,2 3,2 4,7 20,3 Tallinn 15,6 10,8 9,0 9,4 8,2 7,5 5,0 4,6 4,7 4,4 5,2 15,7 Tartumaa 15,9 9,7 9,3 7,9 6,5 6,9 5,7 4,9 4,8 3,9 5,3 19,4 Valgamaa 9,3 7,1 6,6 6,9 5,8 3,9 4,6 3,0 4,7 4,3 7,0 36,7 Viljandimaa 23,2 9,4 7,1 6,5 5,0 4,8 4,1 3,8 4,1 3,7 4,8 23,3 Võrumaa 8,8 6,7 5,6 6,3 6,4 4,2 4,1 3,8 3,9 3,8 7,9 38,4 Kokku/keskmine 17,1 9,4 7,8 7,4 6,4 5,5 4,4 4,1 4,1 4,1 5,7 23,9 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005

29

Tabel 17. Muud sotsiaaltoetused toimetulekutoetuse vahenditest 2004.aastal

neist taotlused, kus perekond oli

üliõpilaspere tööd mitteomava isikuga pered

kõik pered sh töötu abiraha saajatega

Rahuldatud taotluste arv

kokku pensio-näripere kokku sh

lapsega

kokku sh lapsega (lastega)

kokku sh lapsega (lastega)

lapsega (lastega)

erivaja-dusega isiku-(te)ga

muu

Taotlustes pere-

liikmeid kokku

Pere-kondade arv kokku

Arvestatud summa

kroonides

Harjumaa 2 497 1 798 11 0 134 78 74 45 473 274 57 5 964 2 347 1 540 180 Hiiumaa 280 44 0 0 75 56 30 23 210 87 8 913 215 251 420 Ida-Virumaa 4 586 1 289 40 3 2 400 350 355 250 1 110 317 125 9 755 4 332 2 865 910 Jõgevamaa 1 386 659 12 3 275 198 114 86 651 399 104 3 694 1 174 929 847 Järvamaa 759 77 17 10 276 217 231 149 579 84 94 2 280 731 394 335 Läänemaa 554 129 5 2 150 98 89 64 356 129 21 1 703 468 613 836 Lääne-Virumaa 175 50 1 0 104 33 23 15 54 12 5 302 157 100 100 Põlvamaa 2 634 1 986 44 4 149 103 110 83 478 780 90 4 362 2 634 649 915 Pärnumaa 509 195 1 0 61 42 27 21 254 135 40 1 413 493 345 932 Raplamaa 1 040 367 6 0 273 177 173 127 546 202 52 2 810 961 852 362 Saaremaa 2 037 206 13 9 364 298 221 180 1 728 268 49 6 718 1 492 883 758 Tallinna linn 2 858 468 51 20 1 808 684 936 371 1 143 330 104 5 379 2 857 2 641 102 Tartumaa 2 377 849 42 41 222 169 129 107 1 337 649 112 6 041 2 326 1 285 748 Valgamaa 4 542 2 253 112 4 761 567 332 278 1 570 557 369 9 775 4 097 1 146 374 Viljandimaa 2 887 1 460 22 4 429 343 242 198 1 178 296 167 6 361 2 737 1 609 259 Võrumaa 4 356 1 913 9 3 935 836 348 316 2 345 894 50 10 031 3 742 2 119 603 Kokku 33 477 13 743 386 103 8 416 4 249 3 434 2 313 14 012 5 413 1 447 77 501 30 763 18 229 681 Koostas: Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakond

Andmed: maakondadest laekunud aruanded seisuga 24.01.2005