Tõuloomakasvatus 1998/2

Healugeja!

Kes on kaunim aeg looduses. Palju it-

semist. Viljapuud ja - psad on lpetanud

itsemise, lillede mitmekesisus tagab veel

vrvikirevuse. Rohttaimed juba kpsevad ja

ige aeg neid sdaks koguda on juba m-

das. Sdame tegi soojaks, et juba maikuu vii-

masel ndalal tekkis vljadele siloruloone.

Kohe on tunda, kuidas ruloon pakitab sda-

proteiinist. Ka lehmad psesid tnavu

hoopis varem karjamaale. Mida ikkagi piima

tootmisel veel vaja lheb? ige energiat.

Varases ruloonsilos ja noores rohus on oma-

jagu energiatki, aga ega sellest ksinda piisa.

Kahju, et ei suudeta Eestis kiku lasta htki

objekti, kust viks loota energiarikkaid jk-

produkte. Selleks saaks olla suhkrupeedits-

tuse melass, rapsilitstuse rapsikook. Nii

vikeses riigis ei teki tootmise mahtu, mis

ttlejale ennast igustaks. Jb loota suurele

Ukrainale, kellega on Eestil vabakauban-

dusleping. Tundub, et taotlejatel puudub aru-

saamine nii vhethtsast kaubast, kui seda on

melass. Aga piimalehmade toodangutase on

paljudes karjades tasemel, kus energiarikka

lisasdata toime ei tule. Kui Sinul, lugeja,

on tna veel esimene niide vi karjatamiskord

rohumaadel tegemata, hakka kohe mtlema,

kuidas jrgmisel aastal igel ajal alustada.

Tnavuseks on rongi kupeevagunid juba

linud, lahtise platvormiga vib veel jrele

pda.

Euroopa Liidu lbirkimised kivad ja

ametnikud lendavad Brsseli vahet. Rahvas

pooldab, khkleb ja on vastu. Vikerahva

vastuseis ei thenda midagi, lihtsalt tuleb

minna. Jb le vaid arutleda, kuidas minna.

Loomakasvatuse probleemid on prit veteri-

naariast ja ttlevast tstusest. Aga

loomakasvatus kui tootmisharu ise. Niteks

mrgistamine.

Mitme aasta jooksul on ptud le minna

kikide veiste mrgistamisele kollaste plas-

tikmrkidega, kus on kordumatu registrinum-

ber. Seni pole suudetud seda isegi kigis

judluskontrolli karjades lpuni viia, rki-

mata kigist veisekarjadest. Kui riik tahab

teada oma territooriumil toimuvast, on vaja

mrgistada kik veised. Seakasvatuses

ptakse rakendada saksa pritoluga prog-

rammi dp-planer, kus aluseks on keerukas si-

gade mrgistamise viis. Aga sead vajavad ka

1

NR.2JUUNI1998

SISUKORD

Loomakasvatus

2 M.Piirsalu. Eestiloomakasvatus1998.a.3kuuga

Veised

3 E.Siiber. UusipulleEMKAretushistust

5 V.Vilson. Punasekirjuholsteiniedu

6 T.Soonets,A.Zeemann. Ettevaatustpunasekirjuholsteini

pullidekasutamisel

8 A.Kureoja. Eestipunaseveisetu

aretuskomponendidmjustavadpiimatoodangut

10 K.Kalamees. EestiMaakarjaKasvatajateSeltsildkoosolek

12 M.Piirsalu. Piimalehmadeotsetoetust

makstiligi70miljonitkrooni

Sead

13 R.Kaselo. EestiTusigadeAretushistus

18 K.Eilart,A.Pldvere. Sigadekontrollnuumatulemustest

1997.aastalKehtnas

19 K. Eilart. Mida arvestada seemendusjaamast sperma ostmisel

Lambad

21 P.Piirsalu,H.Kalda. LammastetuaretusestEestis

Nuanne

23 H.Viinalass. Veisteplvnemisandmeteekspertiis?

24 I.Nmmisto. MesilastugudestEestis

Referaadid

26 G.T.Blair. JaanalinnukasvatuslevibSoomes

Kroonika

28 EnhardMusto

E

E

ST

I

P

L

L

U

M

A

J

A

N

D

U

S

L

I

K

O

O

L

ETLL

EABA

EESTI TULOOMAKASVATUSE LIIT EP M LOOMAKAS VATUS INS TITUUT

TULOOMAKASVATUS

Milvi Reinemi maatugu veised olid Luigel. A. Juusi foto

kik mrgistamist, et teada, kui palju neid on ja kus, kui

vanu,kuidasmajandaminelhebjne.

Eesti loomakasvatajate psemine Euroopa turule on

kinni jnud selle taha, et Eesti pole suutnud esitada

Brsselile iget veterinaariaprogrammi vi ei suudeta

veel testada Euroopale Liidule, et loomaorganismis

polegi raskmetalle. Taimekasvatajad on kindlaks teinud,

et stades on nende ohtlike ainete tase 3...5 korda

viksem lubatust. Ei taha uskuda, et raskmetall naha

kaudulihassepseb.

Kahtlematult karmistuvad nuded algarvestuse suhtes.

Seeprast on vaja mrgistamine viia kiiresti nutavale ta-

semele. Kiki loomaliike ja karjasid hendab tauditrje

proflaktika. Sellekohane seaduseelnu on lbinud

esimese lugemise, kuid eelnu vajab veel muutmist, nii et

oleks snastatud kikide loomade mrgistamise kohustus

ja vimalused riiklikuks toetuseks. Selline seadus vi-

maldaks kehtestada thtaja, niteks 1. jaanuar 1999. a.

Sarviliste veistega Euroopa Liidus pole midagi teha,

mistttu toetus nudistamisseadmete ostuks kuluks mar-

jaks ra. Kes pole thtajaks vimalusi kasutanud, teevad

sedaomavahenditearvel.

OlevSaveli

Eestiloomakasvatus1998.a.3kuuga

Ph.D.MattiPiirsalu

Pllumajandusministeeriumi

loomakasvatusbroojuhataja

Esimese kvartali loomakasvatuse phinitajate kohta on

Statistikaametist esialgsed andmed, mis vivad edaspi-

disel kontrollimisel vhesel mral muutuda. levaade

tendentsidest on siiski iseloomulik praegusele olukorrale

Eesti Vabariigis. Veiste ja lammaste arvu vhenemine jt-

kub (tabel 1). Veiste arv on vhenenud 23,7 tuh. vrra

philiselt noorveiste arvel. Vhenemine lehmade arvelt

moodustas 5,6 tuhat ehk 23,6%. Eestis puudub motivat-

sioon noorkarja kasvatamiseks veiseliha madala hinna ja

tumgi vimaluste vhesuse tttu. Suhteliselt viksem

on veiste arvu vhenemine taludes ja perefarmides. Lam-

mastejakitsedearvvhenes3,8tuh.vrra.

Mrgatavalt suurenes lindude arv (+515,4 tuh. e. 40%)

ettevtetes. Samuti suurenes sigade arv 10% vrra, kuid

kahjuks peamiselt ettevtetes. Talude ja perefarmide

osathtsus seakasvatuses isegi langes. Esmakordselt

mitme aasta jooksul suurenes kikide philiste loomakas-

vatusaaduste tootmine (tabel 2). Viimastel aastatel on

kige problemaatilisem olnud lihatootmine. Kolme kuuga

realiseeriti lihatstusele 800 tonni linnuliha ja 164 tonni

sealiha rohkem, aga 237 tonni veiseliha vhem. Linnu- ja

sealiha tootmise mningase kasvu phjustasid soodsa-

mad realiseerimishinnad, kvaliteetsem st ja linnulihale

vlisturgude mningane avanemine.Veiselihakogusest

moodustas suure osa endiselt lehmaliha ja noorloomade

arvu vhendamisest saadud liha.

Noorveiseliha tootmiskuludest ka-

tabkokkuostuhindvaid70...80%.

Piima toodeti rohkem vaid 3% ja

sedagi ainult ettevtete arvel, sest

taludes ja perefarmides kogutoo-

dang isegi vhenes. Eks heks

phjuseks on vikefarmide likvi-

deerimine kui ka madal piima

kokkuostuhind. Et lehmade arv

vhenes, siis kogutoodang kasvas

piimatoodangu suurenemise arvel

lehma kohta (+55 kg). Piimatoo-

dang lehma kohta suurenes kind-

lasti ka rohustade parema kvali-

teedi arvel ruloonsilo tehnoloogia

kasutamise tttu 1997.a. Kindlasti

on paranenud veisekasvatajate

teadmised riikliku programmi

Piim raames korraldatud semi-

naride ja ppepevade korralda-

misega, samuti Adavere ppe-

pevadel omandatuga. Kahjuks

2

Tuloomakasvatus

Tabel1.Loomadejalindudearv31.mrtsiseisuga(tuhandetes)

Nitaja 1997 1998 1998/1997+/- %

Veistearv 372,0 348,3 -23,7 94

sh.ettevtetes 221,7 200,5 -21,2 90

taludesjaperefarmides 150,3 147,8 -2,5 98

% 40,4 42,2

Lehmadearv 173,6 168,0 -5,6 97

sh.ettevtetes 98,7 94,2 -4,5 95


% 43,1 43,9

Sigadearv 301,6 330,7 +29,1 110

sh.ettevtetes 242,9 267,6 +24,7 110

taludesjaperefarmides 58,7 63,1 +4,4 108

% 19,5 19,1

Lammastejakitsedearv 66,7 62,9 -3,8 94

sh.ettevtetes 0,5 0,5 0 100


% 99,3 99,2

Lindudearvettevtetes 1275,4 1790,8 +515,4 140

L O O M A K A S V A T U SL O O M A K A S V A T U S

piima madala kokkuostuhinna

tttu ei ole vimalik piisavalt

investeerida stade tootmise

tehnoloogiasse ja farmitehni-

kasse. Lindude arv kasvas kll

broilertibude kasvatamise arvel,

kuid munade kogutoodang suu-

renes ka 4,7 miljoni vrra. Kana

kohta saadi 70 muna, mis on 2

muna rohkem kui 1997. a. I

kvartalis. Loomakasvatussaa-

duste toodang suureneb 1998. a.

kindlasti, kuid eriti veisekasva-

tuses sltub edu sellest, mil-

listeks kujunevad rohustade

kasvu- ja koristamistingimu-

sed.Agalootusedonhead.

UusipulleEMKAretushistust

pm-knd.EnnoSiiber

EMKAretushistu

1997. aastal said esmakordselt hinde 13 uut pulli (tabel

1). Nendest 10 on valitud rahvuslikust aretusprogrammist

ja sndinud Eestis, 3 aga on hinnatud paralleeltestil

koosts Holland Geneticsiga. Paralleeltestimisel on

kokku 10 pulli, kuid lejnud 7 kohta ei ole veel praegu

piisavalt andmeid. Kolm on sndinud 1991. ja kmme

1992. aastal. Vanemate pullide ttarde piimatoodangu

aretusvrtus ji madalamaks kui 1992. a. sndinud pul-

3

2-98 Tuloomakasvatus

Tabel2.Loomakasvatussaadustetootmine(tuh.tonni)

Nitaja 1997 1998 1998/1997

+/- %

Loomadjalinnud,elusmass 22,9 24,7 +1,8 108

sh.ettevtetes 14,5 15,6 +1,1 108


% 36,7 36,8

Piim 151,1 155,4 +4,3 103

sh.ettevtetes 80,0 89,0 +9,0 111


% 47,1 42,7

Munad(mln.tk.) 68,8 73,5 +4,7 107

sh.ettevtetes 48,7 52,7 +4,0 108


% 29,2 28,3

V E I S E DV E I S E D

Tabel 1. 1997. a. esmakordselt hinnatud pullid (IV kv 1997)

Pulli Snni-

aasta

Ttarde

arv

Keskmised aretusvrtused SPAV INET

nimi nr. piima

kg

rasva

%

rasva

kg

valku

%

valku

kg

Landgraaf 56330 1992 20 632 -0,21 15 -0,04 14 122

91 1577 -0,40 38 -0,17 41 331

Famous Cubby ET 56717 1992 27 455 -0,05 16 0,00 14 119

93 1027 -0,28 25 -0,14 25 196

Tuxedo ET 56275 1992 50 540 -0,34 6 -0,10 12 114

95 1725 -0,78 13 -0,22 42 271

Maar 5609 1992 48 645 0,22 36 0,04 22 132

Everett 5605 1992 38 708 -0,15 21 -0,03 21 127

Melker 5600 1992 47 180 0,45 26 0,15 12 119

Eklar 5606 1992 31 516 -0,26 8 -0,10 11 113

Marcello 5577 1991 62 55 0,43 19 0,11 6 110

Rander 5604 1992 53 304 -0,02 11 -0,07 7 109

Lekker 5601 1992 66 235 -0,15 3 -0,02 6 106

Vinter 5548 1991 25 49 -0,01 2 0,09 5 104

Erlis 5607 1992 34 89 -0,27 -7 0,06 5 102

Elfer 5520 1991 21 -303 0,14 -7 -0,15 -15 81

lidel, vastavalt 98,3 ja 116,3. Eestis sndinud pullide

keskmiseks hindeks kujunes 110 punkti ja Hollandi pul-

lidel 118. On oluline mrkida, et paralleeltestil kujunesid

pullidel hindamistulemused Hollandis paremaks, kui Ees-

tis. See on seletatav baasandmete olulise erinevusega. Sa-

mal ajal suhteline erinevus baasandmetega vrreldes on

aga peaaegu sama. Kige paremaid tulemusi kolmeteist-

kmnest hinnatud pullist aga nitasid kaks Eestis

sndinud pulli. Need on Vtsa Agro Os sndinud Bell-

troy poeg Maar 5609 (hindeks 132 punkti) ja Estonia Os

sndinud Sekreti poeg Everett 5605 (127 punkti). Isa

Sekret on imporditud USAst ja emaisaks on Saksamaal

sndinud Evinor EHF 4409. Mlemal pullil on piisav

spermavarujaEverettjtkabspermatootmist.

Paljudel pullidel on ttarde arv praegu veel ebapiisav

lpliku otsuse tegemiseks, kuid piisav selleks, et

prognoosida he vi teise pulli SPAVi tulevast taset ja

kasutusotstarvet vi -ulatust edaspidi. EMK Aretushistul

on veel vimalik pakkuda suhteliselt krge aretus-

vrtusegaspermathinnatudpullidelt(tabel2).

Peale eespool mainitute on hindamistulemuste poolest

tasemel ja omavad piisavat spermavaru sellised tuntud

impotrpullid nagu Herm 5219 (+610; -0,48; -0,11),

Enhanter 5167 (+438; -0,15; -0,05), Rait 5220 (+284;

+0,32; -0,07), Belltroy 5034 (-14; +0,77; +0,23). Belltroy

ja eranditult kik tema pojad on olnud tugevad piimarasva

ja-valguparandajadpullid.

Esimese viie parema pulli spermakogus kataks kogu

1998.a. parandajate pullide spermavajaduse. Viimaste

aastate kogemused nitavad, et 2530% seemendustest

tehakse testpullide hindamisel olevate importpullide vi

importspermaga. Seega peaks olema reaalne vimalus

kasutada ainult neid pulle, kelle ttarde SPAV on le 126.

Miks jetakse kasutamata krge geneetilise vrtusega

materjaljakasutataksehoopiskeskprast?

Loomulikult soovib iga aretaja kasutada kige paremaid

pulle, et aretusedu oleks vimalikult suur. Valikutunnu-

seid on aga palju ja thtsad on nad kik. Ksimus on

selles, milliseid tunnuseid eelistada enam, milliseid

vhem. Kiki valikutunnuseid parandavaid pulle on

maailmas vhe, igem oleks elda, neid polegi. Pullid,

kes suurendavad oluliselt piimatoodangut, viivad tava-

liselt alla rasva- ja valgusisalduse piimas vi vastupidi.

Jrglaste tpi parandavad pullid vivad phjustada

raskeid snnitusi jne. Valik sltub seega eesmrgist, mille

aretaja enda ette lhiaastateks on seadnud. Meil kasutusel

4

Tuloomakasvatus 2-98

Tabel2.Spermavarugahinnatudpullid

Pulli Isa Keskmisedaretusvrtused SPAV

nimi TRnr. piimakg rasva% valku% rasva+

valkukg

Meldo 5552 BelltroyET 350 0,52 0,19 57 130

Hanter 5579 SantalET 616 0,11 -0,01 48 127

Egbert 4747 Starbuck 595 0,04 0,01 44 126

Moon 5275 FritzET 520 0,07 -0,02 39 122

BertET 5229 Burton 614 -0,24 -0,04 30 121

Mainor 5590 JordanET 364 0,12 0,09 34 121

Mall 5589 BelltroyET 202 0,44 0,18 40 121

Martini 5578 JordanET 366 0,12 0,08 35 120

Marbel 5000 Bell 309 0,22 0,10 36 120

Haiko 5580 SantalET 294 0,35 0,05 38 118

Sioux. OsnabrckerHerdbuch Magnum. OsnabrckerHerdbuch

olev piimatoodangu aretusvrtuse SPAV numbriline

vrtus ei saa olla alati valiku tegemisel eesmrgiks oma-

ette, vaid ta on heks olulisemaks valiku kriteeriumiks.

SPAV vljendab piima-, rasva- ja valgutoodangu suhtelist

aretusvrtust, kusjuures valgu osathtsust SPAVis on

oluliselt suurendatud. Osakaalud SPAVi vljatoomisel on

alljrgnevad: piim 0; rasv 1; valk 4. Seega ei piisa pullide

valikul ksnes suhtelise aretusvrtuse jrgi valimisest,

vaid tuleb jlgida ka ksiktunnuseid. SPAVi kolm tunnust

ja lineaarse hindamise andmed peaksid andma selleks

piisavaltvimalusi.

Aretushistust on vimalik saada ka USAst imporditud

spermat (tabel 3). Doosi hind on sltuvalt aretusvrtusest

1835 USD. Saksamaalt on lhiajal tulemas pullide

Siouxi ja Magnumi spermat, kokku 4000 doosi. Nende

pullide aretusvrtus on jrgmine: Sioux ET 250190:

+1583; +0,25; +89; -0,02; +52; RZM 137. Magnum DT

250787; +2069; -0,58; +42; -0,24; +51; RZM 128. Siouxi

ja Magnumi isadeks on Ameerika pullid Southwind ja

Mascot ET. Lisaks eespool nimetatud pullidele on EMK

Aretushistu kaudu vimalik tellida importspermat

garantiikirja alusel. Tellimisblankette on vimalik saada

piirkondadekonsulentideltviaretushistust.

Punasekirjuholsteiniedu

vet-knd.VambolaVilson

OMELMILK

Tartumaal Mellistes asuva O MELMILK karjas oli

selle aasta 1. jaanuaril 338 lehma, kellest punasekirju

holsteini veresusega oli ligi 200. Nende hulgas on 14 puh-

tatuliste punasekirju holsteini tugu pulli ttreid le saja

lehma, kellest mned vanemad lpsavad juba heksandat

laktatsiooni. Aastavahetusel oli karjas pullide Raster

17619 ttreid 39, Ralbo 17621 ttreid 18, Terald 17846 ja

Tell 17839 mlemal 11 ttart. Teiste pullide jrglasi on

vhem.

Piimatoodang lehmalt on viimastel aastatel suurenenud

parema stmise ja ka aretust korraldamise tulemusena

(tabel1).

Viimasel kahel aastal oleme eraldi vlja toonud punase-

kirju holsteini veresusega ja teiste lehmade toodanguni-

tajad(tabel2).

1997. aastal tusis toodang lehma kohta ja vahe suure-

nes holsteini veresusega lehmade kasuks veelgi (tabel 3).

5


Tabel3.ImportsermaUSAst

Pullinimi Isa Indeksid Valgusisalduse

vrtus

piimale(PTAM) tbile tbilejajud-

lusele(TPI)

BlackstarFred Blackstar 1497 2,71 1536 +0,08

MeritBestow Holiday 895 2,20 1484 +0,14

IngotET Blackstar 1433 1,58 1402 +0,12

SLJolt Southwind 1030 2,71 1347 +0,08

SELMountainET Royalty 1672 0,40 1277 +0,08

Highlight ChiefMark 1585 2,95 1254 -0,05

SBMascotET Ned-Boy 1333 1,05 1222 +0,07

Tabel1.Lehmadepiimajudluseandmed

Aasta Lehmakohta

piimakg rasva% rasvakg valku% valkukg piimarasvaja-valkukg

1993 5122 4,21 216 3,33 171 387

1994 5460 4,22 230 3,33 182 412

1995 5579 3,93 219 3,24 181 400

1996 5923 4,11 243 3,31 196 439

1997 6427 4,22 271 3,31 213 484

Tabel2.1996.aastapiimajudlusevrdlus

Veresus Piimakg Piimarasvaja

-valkukg

Holsteiniveresuseta 5596 413

Holsteiniveresusegalehmadelt

(6,2587,5%)

6405 461

+809 +48

sh.vhemalt50%holsteini

veresusegalehmadelt

6850 491

+1254 +78

1997. a. kasutati enamiku lehmade ja mullikate see-

mendamiseks Hollandist imporditud punasekirjute

holsteini tugu pullide Jump 56118 ja Optie 56190 sper-

mat. Vanematel pullidel olid ka ttarde jrgi hindamise

andmed juba olemas ja niteks pulli Jump 56118 ttarde

305pevatoodanguandmedonhead(tabel4).

ldiselt on jrgmise plvkonna pullid eelmistest pare-

mad. Seeprast kasutatakse sellel aastal rohkem noore-

mate pullide nagu Luckstar 56547 ja Race 56353 spermat.

1998. aasta esimestel kuudel imporditi Hollandist veel

mitme punasekirju holsteini pulli spermat, kelle ttardel

on suureprased I laktatsiooni toodangud. 1998. aasta

veebruaris Hollandist saadud andmetel oli pulli Solist

65957 ttarde I laktatsiooni piimatoodang 7117 kg, piima

rasvasisaldus 4,20% ja valgusisaldus 3,30%. Pulli Popov

56490 ttred andsid eakaaslastest enam 1630 kg piima

ning101kgpiimarasvaja-valku.

Piima mmisel tstusele makstakse philiselt pii-

makilogrammi eest, rasva- ja valgusisalduse eest saa-

dakse vga thine osa. O MELMILK sai 1997. aastal

keskmiselt iga piima kilogrammi kohta rasvasisalduse

eest juurde 2,2 senti ja valgu eest 5,5 senti, kuigi judlus-

kontrolli jrgi oli piima rasvasisaldus 1997. aastal

keskmiselt 4,22% ja valgusisaldus 3,31%. Piima kesk-

mine realiseerimishind oli samal ajavahemikul 2,76 kroo-

ni. Seega, vrreldes holsteini veresuseta lehmadega, sai

omanik igalt vhemalt 50% holsteini veresusega lehmalt

aastas4000kroonirohkem.

Kui piima eest makstakse edaspidi samamoodi, siis tu-

leb aretuses peathelepanu suunata piimatoodangu tu-

sule.

Siin ongi vastus ksimusele miks kasutada punase-

kirjuholsteinipulle!

Kaheksakmnendate aastate teisel poolel kasutati meie

lehmade seemendamiseks enamasti punasekirju holsteini

pulle ja nende ttred lpsavad praegu hsti. Arvestades

kogemusi ja imporditud punasekirju holsteini pullide

sperma kasutamist, loodame paari aastaga saada meie

lehmad enamasti poolveresteks holsteinideks, kes

annavad hsti piima ning millest tulenevalt suureneb tulu.

Ettevaatustpunasekirjuholsteini

pullidekasutamisel

TnisSoonets,

pm-mag.AnneZeemann

EPKAretushistu

Judluskontrolli Keskus koostab kord kvartalis tabeli

pullide ja lehmade keskmiste aretusvrtuste jrgi sn-

niaastate viisi. See tabel annab hea levaate geneetilisest

triivist kogu populatsiooni pullide ja lehmade kohta. Kui

paar aastat tagasi praktiliselt puudus punasel karjal posi-

tiivne geneetiline triiv, siis praegu on see tiesti olemas nii

pullide kui lehmade puhul. Tabelis 1 jb pilk kohe pi-

dama eriti madalale aretusvrtusele 1988. a. sndinud

pullide juures. Paratamatult tekib soov analsida, mil-

lised pullid peituvad selle madala aretusvrtuse taga. Et

tabel on koostatud aastavahetuse pullide paremusjrjes-

tusealusel,siisonsellineanalstiestivimalik.

Tabelis 1 on krgeimate SPAVidega 1991. ja 1992. a.

sndinud pullid. Et 1992. a. sndinud pullidest on ainult

kahel aretusvrtus, siis vtsime mlema aastakigu pul-

lideandmedkokkuhtetabelisse.

Tabeli 2 tulemus on llatav nii selle koostajale kui kind-

lasti ka lugejale. Tabelist 2 selgub jllegi korduvalt vl-

jaeldud tde: meeldiva llatuse valmistavad viitsi

veresusegapullid.

1988. a. sndinud pullidest on ainult hel pullil SPAV

120 ja see on puhatuline riri pull UFFRA 10093,

kelle aretusvrtused on +47; -0,01; +19; -0,09; +12.

1988. a. sndinud poolvereste holsteinide rhmas on pa-

rim pull PREDE 17873, kelle SPAV on 112 ja aretusvr-

6


Tabel3.1997.aastapiimajudlusevrdlus

Veresus Piimakg Rasva% Rasvakg Valku% Valkukg Piimarasva

ja-valkukg

Holsteiniveresuseta 5659 4,22 239 3,29 186 425

Holsteiniveresusegaleh-

madel(6,2587,5%)

6603 4,09 270 3,25 215 485

+944 -0,13 +31 -0,04 +29 +60

Tabel4.PullJump56118ttardetoodang

Laktatsioon Piimakg Rasva Valku Kokkupiimarasva

ja-valkukg

% kg % kg

1. 6341 4,45 282 3,55 282 507

2. 7108 4,53 322 3,62 257 579

3. 7915 4,26 337 3,54 280 617

tused +365; -0,12; +11; - 0,10; +8. 1991. ja 1992. a.

sndinud kolme viitsi veresusega pulli SPAV on 125 ja

krgem, kusjuures parim pull on VES 10060, kelle SPAV

on131jaaretusvrtused+610;-0,27;+15;-0,01;+19.

Tabeli 2 tulemused tekitasid artikli autorites soovi neid

kahte tugu veelgi analsida aastavahetuse pullide pare-

musjrjestuse alusel. Tabelist 1 sai vlja vetud puhtatu-

lised viitsi ja holsteini tugu pullid, eraldi need, kes veti

kasutusele hindamata noorpullidena, ja teiseks, kasu-

tusele vtmise ajal juba parandavat hinnet omavad pullid.

viitsi noorpullidest said SPAVi 125 ja rohkem kaks

pulli. Parim pull on SELIGER 44897, SPAV 147, aretus-

vrtused +616; +0,11; +30; +0,07; +23. Holsteini tugu

pullidest said krgema aretusvrtuse hinde RALBO

17621jaRANDOLF17620,mlemalSPAV117.

RALBO aretusvrtused on +626; -0,23; +17; -0,16;

+14.

RANDOLFI aretusvrtused on +514; -0,18; +14;

-0,12; +12. Holsteini noorpullidel (tabeli 3 andmetel) are-

tusedu puudub. Jrelikult osutub punasekirju holsteini

propageerijate loosung: kasutage julgesti hindamata hols-

teini pulle, piimatoodangu kasv on garanteeritud, mitte

vettpidavaks, sest 300-kilose piimatoodangu tusu vib

saada ka viitsi ja riri tuga. Ainuke asi, millest hols-

teini kasutamisel kindlalt ilma jdakse, on piima valgu-

sisaldus.

7


Tabel2.Pullidearetusvrtused

Pullide Keskmisedaretusvrtused SPAV

arv tug piimakg rasva% rasvakg valku% valkukg

1988.a.sndinudpullid

2 puhtatulinerir +385 -0,04 +15 -0,10 +9 114

4 taanipunasejrglased +85 -0,18 -3 -0,05 +1 99

19 50%punasekirjuholstein +20 -0,16 -5 -0,08 -2 92

1 eestipunane -260 +0,11 -7 -0,01 -9 87

1991.ja1992.a.sndinudpullid

1 50%rootsipunasekirju +174 +0,07 +10 +0,05 +7 117

7 50%jakrgemaveresusegaviitsid +351 -0,26 +5 -0,03 +10 115

7 taanipunasedjanendejrglased +90 -0,11 0 0,0 +3 105

Tabel1.EPKpullidejalehmadearetusvrtustekeskmisedsnniaastatejrgi(IVkv.1997)

Snniaasta Pullide Keskmisedaretusvrtused SPAV

arv ttreid piimakg rasvakg rasva% valkukg valku%

Pullid

1980 13 7547 -63 -1,1 +0,06 -2,4 +0,00 97

1981 13 3357 -2 +1,7 +0,07 +0,3 +0,02 103

1982 12 2411 +9 +2,6 +0,09 +2,2 +0,06 108

1983 27 34451 +24 +0,2 -0,01 +0,8 +0,01 103

1984 19 5567 +155 +2,9 -0,08 +3,9 -0,02 106

1985 48 11029 +72 +3,7 +0,03 +2,2 +0,00 106

1986 38 3476 -56 -1,2 +0,04 -1,4 +0,02 100

1987 39 4553 +111 +1,0 -0,09 +1,0 -0,07 100

1988 31 1558 +34 -2,8 -0,12 -1,3 -0,07 95

1989 35 1609 +118 +3,0 -0,05 +2,8 -0,03 105

1990 17 640 +173 +5,2 -0,04 +4,9 -0,01 109

1991 13 731 +227 +2,7 -0,18 +6,5 -0,02 110

1992 2 54 +161 +3,3 -0,10 +7,1 +0,06 115

Lehmad

1986 8787 -70 -1,2 +0,05 -1,0 +0,04 101

1987 14990 -26 +0,0 +0,04 +0,3 +0,04 103

1988 22673 -35 +0,1 +0,05 -0,4 +0,03 102

1989 18258 -40 -1,4 +0,01 -0,9 +0,01 100

1990 15841 +0 +0,0 +0,00 +0,0 +0,00 101

1991 11169 -12 -0,1 +0,01 -0,1 +0,01 102

1992 7894 +17 +1,1 +0,02 +0,9 0,02 104

1993 6447 +46 +1,7 +0,00 +1,5 +0,00 104

1994 5600 +39 +2,7 +0,04 +1,4 +0,01 105

1995 1057 +47 +3,4 +0,05 +2,2 +0,02 107

Tabeli 3 andmetel on hinnatud viitsi pullidel SPAV

121. Selle rhma parim pull on MASTER 44785, SPAV

128, aretusvrtused +584; -0,16; +18; -0,05; +17. Hols-

teini pullidest on samuti kahel pullil SPAV le 125.

Parim pull on Caveman 46641: +790; +0,07; +35; -0,05;

+23, SPAV 143. Caveman on ks kuulsamaid punasekir-

juid holsteine, ta on oma nime tuntuks teinud nii Ameeri-

kas kui Euroopas ja oma traditsioonidele jb ta truuks

kaEestis.

Kui tabelites olevad materjalid kokku vtta, midagi uut

ei ilmne. Kinnitust saab veelgi lputuid kordi korratud

tde: rge kasutage hindamata holsteini pulle. Samal ajal

viitsi pullide kasutamisel on risk vike, kasutage

julgesti!

Lpuks veidi reklaami holsteini spradele: are-

tushistusse Eesti Punane Kari saabus mgile

Saksamaalt Schleswig-Holsteini Liidumaal hinnatud

holsteini pulli ROTTERDAM sperma (hind 34 krooni +

18%). Pulli hinne Saksamaa hindamisel 122,

aretusvrtused +1054; +0,04; +49; -0,04; +33. Pulli

emaisaks on ka Eestis vga krgelt hinnatud pull

Caveman.

Eestipunaseveisetuaretuskomponendid

mjustavadpiimatoodangut

pm-mg.AareKureoja

EPMLKIaretusosakond

Eesti punase veisetu omaduste parandamiseks

kasutatakse maailmas krgelt hinnatud veisetuge. Nii on

kesoleval ajal enamikul eesti punast tugu lehmadel

mingi osa kas angli, taani punase, ameerika viitsi, rootsi

punasekirju, soome riri, drsi, punasekirju holsteini

viisegimitmenimetatudtuveresust.

On teada, et kahe eri tu kombineerimisel saadud

jrglaste judlusomadused on nende tugude vahe-

pealsed, juhul kui nende pidamistingimused oluliselt ei

erine. Teades kasutatavate tugude ehk aretuskomponen-

tide omadusi, on loomakasvatajal vimalik valida ja suu-

nataomakarjatiendusejudlusvimet.

Universaalset veisetugu, mis sobiks kigi tunnuste

tiustamiseks, ei ole. Seetttu tuleb punase tu paran-

damiseks kasutada mitmeid aretuskomponente erineva in-

tensiivsusegavastavaltpstitatudeesmrkidele.

Judluskontrolli Keskuse 1995...1997. a. andmete ana-

ls nitas, et angli tug sobib piima rasva- ja valgu-

sisalduse suurendamiseks: poolverestel lehmadel oli

piima rasvasisaldus 0,17% vrra ja valgusisaldus 0,06%

vrra eakaaslastest suurem. Ameerika viitsi tug sobib

piimatoodangu ja piima rasvasisalduse suurendamiseks:

poolveresed esimese laktatsiooni lehmad lpsid laktat-

sioonis eakaaslastest keskmiselt 654kg piima rohkem,

samuti oli nende piima rasvasisaldus eakaaslastest suurem

0,17% vrra. Rootsi punasekirjut tugu saab kasutada pii-

matoodangu suurendamiseks: poolvereste lehmade teise

laktatsiooni keskmine piimatoodang letas eakaaslaste

sama nitajat 613 kg vrra. Punasekirju holsteini tug on

vga kindel piimatoodangu suurendaja: poolveresed leh-

mad lpsid esimesel ja teisel laktatsioonil eakaaslastest

enam keskmiselt 494 ja 791kg piima, kuid samas tauni-

takse selle tu lehmade piima vikest valgu- ja rasva-

sisaldust. Uuritud andmete phjal oli rasva- ja valgu-

sisaldus ainult 0,05 ja 0,03% vrra viksem eakaaslaste

samadestnitajatest.

ldiselt on nii, et kui piimatoodang suureneb, siis piima

rasva- ja valgusisaldus vhenevad. Nii oligi see rootsi

punasekirjuverestel lehmadel. Statistiliselt vljendades

oli piimatoodangul piima rasva- ning valgusisaldusega

nrgalt negatiivne korrelatsioon(r=-0,30). Ameerika

viitsi veresusega lehmadel oli see seos aga nrgalt posi-

tiivne(r=0,30), seega lehma piimatoodangu suurenedes

suurenes vhesel mral ka piima rasva- ja valgusisaldus.

8


Tabel3.viitsijaholsteinipullidearetusvrtus1997.a.

Pullide Aretusvrtused SPAV

arv tug piimakg rasva% rasvakg valku% valkukg

Vetikasutuselehindamatanoorpullidena

15 viits +212 -0,06 +6 0,0 +7 113

14 p.holstein +303 -0,23 +4 -0,16 +4 100

Kasutuselevtmiseajaloliparandavhinne

4 viits +307 -0,05 +11 +0,03 +11 121

18 p.holstein +442 -0,13 +13 -0,10 +10 114

Rotterdam. Bullen 98 RSH

Teiste varem nimetatud tugude analsil ei saadud sta-

tistiliseltteseidseoseid.

Piimamgist saadud kogutulu analsiks kasutati AS

Plva Piima hinnakirja, mille jrgi 1995...1996. a. maksti

1kg krgema sordi piima eest 2,3...3,2kr., millele lisan-

dus iga kmnendiku le vi alla 3,5% rasvasisalduse eest

1 sent piima kilogrammi kohta ja iga kmnendiku le

vi alla 3,0% valgusisalduse eest 2,5senti kilo piima

kohta. Vrdluseks veti ka tolleaegne piima kokkuostu-

hind Saksamaal. Seal maksti piima eest teise hinnaskaala

jrgi. Kroonidesse mberarvutatult saaks 1 kg rasva- ja

valguvaba piima eest 1,2kr., 1 kg piimarasva eest 12kr.

ja 1kg piimavalgu eest 40kr. Uuritud andmete phjal oli

nii Eestis kui ka Saksamaal makstava piima kokkuostu-

hinna juures kige tulusam pidada rootsi punasekirju tu,

siis riri, ameerika viitsi, punasekirju holsteini, taani

punase ja angli tu veresusega

lehmi. Parandava tu veresuse

25%-line osahulga suurendam-

ine annaks aastas lisatulu tu-

gude viisi jrgnevalt: rootsi

punasekirju 2418 kr., riri

2313kr., ameerika viitsi 1995

kr., punasekirju holstein 1827

kr., taani punane 1667 kr. ja

anglitug1659kr.

Kuigi esmapilgul viks ar-

vata, et Eesti hind peaks soo-

sima vaid suure piimaanniga

tuge ning piima rasva- ja val-

gusisaldus ei oma mingit tht-

sust, olid siiski mlema maa

hindadega saadud aretuskom-

ponentide kaalud ehk regres-

sioonikoefitsiendid kogutulule

ligilhedased ja see kajastub

prognoositava kogutulu osas

(tabel 1). Kuid Saksamaa ja

Eesti hinnaskaala erinevuse

tttu on tulud baasilise piima

ning piimarasva ja -valgu eest vga erinevad. Eesti hin-

naga saadi uuritud andmete phjal aasta keskmiseks tu-

luks piimarasva eest 98 kr., valgu eest 125kr., baasilise

piima eest 7976 kr. ja kogutulu 8199 kr. lehma kohta. Sak-

samaa hindadega oleks kogutulu 8849 kr.: rasva- ja val-

guvaba piima eest 3580 kr., rasva eest 1488 kr. ja valgu

eest 3780 kr. Eesti piima kokkuostuhinna puuduseks on

piimarasva ja -valgu eest saadava raha ,,peitmine baa-

silise piima hinna sisse. Sellised hinnad jtavad talunikud

ja aretajad kskikseks pdluste suhtes suurendada

piima rasva- ja valgusisaldust, sest saadav tulu ei ole ni-

metamisvrne. Eriti halvasti vib see mjuda just eesti

punase karja ja eesti maakarja kasvatajatele. Saksamaa

hindade alusel oleks kogutulu peaaegu sama, kusjuures

piimarasva ja -valgu tootmine on vriliselt tasustatud.

9


LeajaHillarPuurrootsivereseMusiga.Viss`983.koht. O.Savelifoto

Tabel1.Oletatavlisatuluaastas,kuilehmaveresustaretuskomponendisuhteststa25%vrra

Nitajad Rootsipunasekirju ariri Ameerikaviitsi Punasekirjuholstein Taanipunane Angli

Kogutulu

Eestihind 2418 2313 1995 1827 1667 1659

Saksahind 2581 2334 2059 1878 1722 1834

Baasilisepiimaeestsaadavtulu(Eestihind)/Rasva-javalguvabapiimaeest(Saksahind)

Eestihind 2375 2256 1938 1837 1682 1602

Saksahind 1086 966 855 830 743 758

Piimarasvaeestsaadavtulu

Eestihind 20 36 16 2 12 23

Saksahind 427 423 338 294 289 319

Piimavalgueestsaadavtulu

Eestihind 24 21 42 -12 1 35

Saksahind 1126 1002 923 811 747 814

Kui nd panna Eesti kokkuostuhind Saksamaa hinnas-

kaalale, saame 1kg rasva- ja valguvaba piima eest

1,2...2,1kr., 1 kg rasva eest 10kr. ja 1kg valgu eest 25kr.

Neme, et Saksamaal hinnatakse valgutootmist tublisti

rohkem ja ka rasva eest makstakse enam, kuid rasva- ja

valguvabapiimaeestmakstaksevhem.

Kokkuvtteks vib elda, et aretuskomponentide kohta

saadud info on kllaltki heitlik ja kirju, kuid siiski viks

esile tuua neist kahte rootsi punasekirjut ja ameerika

viitsi tugu. Tundub, et nende tugude geenide varal on

eestipunanekariarenenudkigeintensiivsemalt.

EestiMaakarjaKasvatajateSeltsi

ldkoosolek

pm-mag.KdeKalamees

EKSelts

Seekordne Eesti maakarja kasvatajate seltsi ldkoos-

olek toimus 15. aprillil Priveres. EK seltsi juhatuse

esimees Mihkel Kallaste andis levaate seltsi eelmise

aasta tegevusest. Seltsil on 142 liiget, sealhulgas 6

juriidilist liiget. Aasta jooksul liitus seltsiga veel 23 ksik-

liiget ja 1 osahistu (Sarapiku Piim Lne-Virumaalt). Ju-

hatuse koosolekuid on peetud kord kvartalis, kus on

arutatud seltsi tegevusplaani, riigiraha jaotamist, oma liik-

mete nimekirja korrastamist, liitumisksimusi suure his-

tuga, on kinnitatud seltsi eelarve ja tufarmide

hindamistulemused.

Juhatuse volitused lppesid 1997. a. oktoobris. Seoses

sellega, et liituti Eesti Tuloomakasvatajate histuga,

pikendati juhatuse volitusi selle aasta ldkoosolekuni, mil

toimusid ka uued valimised. Juhatusse valiti du Lees-

ment, Milvi Reinem, Liia Soor, Vilja Alamaa, Kde

Kalamees, Mihkel Kallaste, Heldur Hiis ja Valentin Soo-

berg. Juhatus valis esimeheks C.R. Jakobsoni talu-

muuseumi direktori Heldur Hiisi. Revisjonikomisjon

valiti koosseisus Vaike Jemetsa, Lemmi Maasik ja Aimi

Sai. Juhatuse koosolekul 6. veebruaril koostati 1998. a.

tplaan,milleldkoosolekkinnitas.

1.

Jtkatasidemeidsoomlastejarootslastega.

2.

2.Vttaosakolmestnitusest(SaaremaalUpa

Pllutkoolis,Triljalenurmel).

3.

3.Makstajtkuvaltmaatumullikaleskasvatustoetust

aastalpul.

4.

4.Tufarmidehindamine.

5.

5.Maatugulehmadeltembrotevtmiseja

sgavklmutamisekorraldamine.

6.

6.Selgitadavimalusimaatupiimakoostise

phjalikumaksuurimiseks.Sellekstulebteha

koostdEestiMaaviljeluseInstituudi

mikrobioloogialaboriga(juhatajaRiho-JaakSarandi).

10


Tabel1.Pullidjaspermavarud

Pull Isa Emaisa Spermadoosidearvvipulliasukoht

SpermaKeavas

1.LEIMUEK117 LeesEK110 IkkarEK81 605

2.MAUNOEK127 lliSK13660 PellervoSK13187 472

3.LEHOEK118 LbusEK111 SamboEK80 347

4.JERTIEK198 JereSSS13745C LujaEK100 250

EKSeltsipullid

5.LEMBOEK187snd.13.03.95 LehoEK118 NeroEK99 MilviReinem,Raplamaa

6.MISTEREK190snd.17.02.95 MukuEK171 LuisEK145 RestuO,Vrumaa

7.LEIOEK199snd.12.07.96 LeiEK176 FrippeEK170 SirjeTreumuth,Prnumaa

Turaamatupullid

8.MERKEK192snd.26.10.95 MukuEK171 LuiEK119 SilviPitk,Harjumaa

9.JUKSEK197snd.30.06.95 KeikoEK167 MeluEK128 MaimaO,Prnumaa

10.FRAMEK189snd.13.07.95 FrippeEK170 MeluEK128 duLeesment,Prnumaa

11.TLLEK200snd.17.04.97 TlliSSS13887B NeroEK99 duLeesment,Prnumaa

12.QUATROEK201snd.13.04.97 QvadratSKB6819 JadargutSKB9998 duLeesment,Prnumaa

Autasustatiparemaid. O.Savelifoto

7.

7.Hoidakontaktejudluskontrollisolevatemaakarja

omanikega(kigismaakondadeskokku107

majapidamist).

8.

8.Tudokumentidevormistamine,tuloomadeostuja

mgiorganiseerimineningturaamatussekandmine.

Revisjonikomisjoni tst tegi ettekande V. Jemetsa.

Tuaretustst andis levaate allakirjutanu. Et riigi toetus

EK seltsile vhenes 50 000 krooni vrra, ei saa sellel

aastal lnesoome tu spermat osta, samuti tuleb loobuda

judluskontrolli kinnimaksmisest. Rootsi maatugudega

tegelev Tom Rydstrm kinkis Lanksaare talule 11-kuuse

nudipise Quatro. Head suhted on ka Soome maatu

uurija Juha Kantaneniga. Tnu temale said EK Seltsi liik-

med selle aasta maikuus sita Soome, kus neile nidati ko-

halikke tugusid kolmes farmis ja Jokioise Teadus-

keskust.

Praegu soovitame pulli Jerti EK 198 spermat, sest teda

sobib kasutada kogu vabariigis, v.a. Saaremaal. Varsti

saab spermat pullidelt Tll EK 200 ja

Quatro EK 201. Quatro on kasutatav

lehmadele, kelle piima rasvasisaldus

on le 4,8%, sest tema emal oli 1997.

a. teisel laktatsioonil piima rasvasisal-

dus 3,6% ja 1998. a. 130 peva too-

dangus 4,0%. Jerti ja Tll on Soomes

jrglaste jrgi hinnatud maatu pul-

lide Jere ja Tlli jrglased, kes olid

Soomes 1997. a. 50 pulli paremus-

jrjestuses aretusindeksi jrgi vasta-

valt 1. ja 2. kohal. Tlli ema on Mirdi

2557 EK 2273 (snd. 06.02.1982,

kuulub Valentin Soobergile), kes l-

petas sja 12. laktatsiooni ja peagi le-

tab maatu eluajatoodangu rekordi. 1997.

a. lpuks oli Mirdi kogutoodang

57310-4,94-2833,2-3,31-1897-4730.

Tabel 2 annab levaate eesti

maakarja tufarmide 1997. aasta too-

dangust. Rmustab see, et on suurenenud le 4 lehmaga

majapidamiste arv. 1997. a. lpuks oli selliseid majapi-

damisi juba 22. Selle aasta lpuks peaksid tufarmi nime-

tuse saama 13 majapidamist. Kurb on, et 1997. a.

tulemuste phjal jid piimalehma otsetoetusest ilma kolm

suuremat osahingut, kusjuures Maima Ol ji toe-

tusmranudest puudu ainult 1 kg. EK Selts on teinud

mitmeid avaldusi piimalehmade otsetoetuste piirmra

alandamiseks maakarjale, kuid 1997. a. neid ei arvesta-

tud. Tahaks loota, et 1999. a. otsetoetuste mramisel et-

tepanekuid respekteeritakse, sest vastasel korral on karta

maatutunduvatvhenemistjustsuurematesettevtetes.

Vrreldes 1996. a. piimajudluse nitajaid 1997.

aastaga, selgub, et eesti maatu piimatoodang on suure-

nenud 457 kg vrra, mis nitab, et paljudes majapi-

damistes on paranenud stmis-pidamistingimused. See

onigatiheatendents.

1996.a.570aastalehma:3074-4,71-145-3,38-105-250

1997.a.535aastalehma:3531-4,61-163-3,31-117-280

11


Tabel2.Eestimaakarjatufarmid1997.aastal

Omanik Maakond Lehmi Lehmakohta

piimakg rasva% valku% rasva+valkukg

510lehma

EnnPrnoja Prnumaa 5 4945 4,73 3,51 408

SarapikuPiim Lne-Virumaa 5 5175 4,40 3,16 391

JriSimovart Harjumaa 7 4553 4,73 3,59 379

C.R.Jakobsoni

talumuuseum

Prnumaa 7 3993 4,98 3,50 339

ArnoVaher Lnemaa 6 4041 4,85 3,46 336

ErichBurget Prnumaa 6 4226 4,12 3,23 313

LiiaSoor Saaremaa 5 3815 4,39 3,29 295

TiiuReinart Prnumaa 6 3700 4,11 3,17 269

le10lehma

MilviReinem Raplamaa 13 3457 5,18 3,67 306

duLeesment Prnumaa 36 3729 4,77 3,28 301

MererannaPO Saaremaa 26 3458 5,03 3,27 288

MaimaAgroO Prnumaa 74 3553 4,06 3,22 259

SaviauguU Lne-Virumaa 70 3202 4,40 3,32 247

Mirdi EK 2279 letab 13. laktatsioonil tu eluajatoodangu rekordi. K. Kalamehe foto

Kigi aegade eesti maatu piimatoodangu rekordleh-

maks sai 1997. a. andmete phjal Hillar Puurile kuulunud

Kessu 103 EK 2715 (snd. 15.03.1992)

8466-4,51-382-3,51-297-679. Praegu kuulub lehm Anne

ArrileViljandimaalt.

ldkoosolekul autasustati parimaid tufarme tunnis-

tuse, tnukirja ja kingitusega. Kolmeks paremaks osutu-

sid:

Lanksaare talu, du Leesment, Prnumaa, I klassi

tufarm81,6punkti,

Jri talu, Arno Vaher, Lnemaa, I klassi tufarm

80,3punkti,

Mereranna PO, Saaremaa, II klassi tufarm 76,4

punkti.

Eriti kiitvaid snu tuleb elda Mereranna PO kohta,

kus viimastel aastatel on vhehaaval suurenenud

maakarja lehmade arv, sest nad on tiesti konkurentsivi-

melisedeestipunasetuga.

Et aga veelgi paremini rakendada tu geneetilist potent-

siaali, tuleks praegu juba melda kvaliteetse silo toot-

misele. Sellel eesmrgil kutsuti silo tootmisest ja

stmisest rkima Piistaoja teadusttaja ja suur praktik

Manivald Metsaalt. Tema arvamust mda peaks ka

maakari silo stmisel vlja lpsma 5000 kg krge rasva-

javalgusisaldusegapiima.

Klalistest olid seltsi ldkoosolekul kohal ETLLi presi-

dent prof. Olev Saveli, kes tegi ka huvitava lhiettekande

silo stmise kasulikkusest. Sna vtsid ka teised klali-

sed: Tuaretusinspektsiooni direktor Agu Kp ja Eesti

Mustakirju Karja Aretushistu tegevdirektor Enno Siiber.

Piimalehmaotsetoetustmakstiligi

70miljonitkrooni

Ph.D.MattiPiirsalu

Pllumajandusministeeriumi

loomakasvatusbroojuhataja

Alates kesolevast aastast maksti esmakordselt 1997. a.

andmete alusel piimalehma otsetoetust. Otsetoetuste

maksmise kord kehtestati vastavalt pllumajandus-

saaduste ja -toodete turukorralduse seadusele ning arutati

lbi 1997. a. vabariigi valitsuse ja pllumajandustootjate

lbirkimistel. Piimalehma otsetoetuse maksmise kord

sai lpliku vormistuse valitsuse 30. detsembri 1997. a.

mruseganr.265.

Otsustati stimuleerida efektiivset tootmist, millest lh-

tuvalt piiritleti lehmade arv ja tootmistase. Piimalehma

toetust taotleva taluniku vi ettevtte karjas pidi olema

vhemalt 5 judluskontrolli lehma ning aastalehma

keskmine toodang 260 kg piimavalku ja -rasva kokku,

tootmistegevuse korral

vhemsoodsais piirkon-

dades Valga, Plva,

Lne- ja Ida-Viru, Saare

ning Hiiu maakondades

vhemalt 230 kg piimarasva

ja-valku.

Miks mitte kikidele leh-

madele ei jagunud toetust?

Phiprobleem oli selles, et

Eestis puudus kiki lehmi

hlmav piimalehmade regis-

ter. Et ettevalmistusaeg ji

suhteliselt lhikeseks, siis

tuli kasutada olemasolevat

kontrollitavat andmebaasi.

Ainuke asutus, kellel oli toe-

tusskeemi vljattamise

ajal piimalehmade kohta ar-

vestatav register, oli Tuaretusinspekt- siooni Judlusk-

ontrolli Keskus. Toetuse aluste vljattamisel oli seega

ainuke reaalne lahendus maksta toetust judluskontrolli

karjale. See leidis hist aktsepteerimist nii valitsuse kui

tootjateesindajatepoolt.

Analsist nhtub, et piimalehma otsetoetusteks maksti

1998. a. vlja ligi 70 miljonit krooni, mis teeb he lehma

kohta 817 krooni. Kokku said toetusi 1392 looma-

omanikku lehmade koguarvuga 85 624. Maakonniti lks

kige rohkem toetusi Jrvamaale 13,2 miljonit krooni

(tabel). Jgevamaa lehmapidajate vahel jagunes 8 mil-

jonit krooni ja Lne-Virumaale lks 7,6 miljonit krooni

toetusraha. Hiiumaa lehmapidajaid toetati kokku 455 069

krooni ulatuses ning idavirumaalasi 392 160 krooni ula-

tuses. Fsilistest isikutest ettevtjaid (talunikke-

eraloomapidajaid) oli toetuste saajate hulgas 1117 ning

nende lehmade koguarv ulatus 16 561. Juriidilisi isikuid

12


Toetusonvajalik . A.Juusifoto

(jrgneblk.16)

13


14


15


16


(rihinguid) oli toetuste saajate hulgas 275 ja nende

lehmade koguarv oli 69 063. Toetussumma talude-

le-eraloomapidajatele oli 13,5 miljonit krooni ja

ettevtetele (rihingud) 56,4 miljonit krooni. Toetusi sai

66,5% talude-eraloomapidajate ja 67,5% ettevtete

lehmadest.

Kige kopsakamad toetussummad lksid Aravete Pl-

lumajanduse Ole, ligi 1,8 miljonit krooni, ja Vtsa

AgroOle1,5miljonitkrooni.

Maksuvlad olid peamisteks phjusteks, miks osa

avaldusirahuldamataji.

Kesoleva aasta 1. mai seisuga oli Judluskontrolli Kes-

kuse andmetel 12 lehmaga karju 509, kokku 624 leh-

maga ja 34 lehmaga karju 422, lehmade arvuga 1480.

Seega 14 lehmaga karju, kes toetuse saamisel ei osale,

on Eestimaal kokku 1046, nendes lehmi 1989. Nende leh-

madeosathtsuskogupiimakarjastmoodustab1,2%.

Riigieelarvest piimalehma otsetoetuseks eraldatud

maksumaksja raha tuleks philiselt kasutada efektiivse

piimatootmise arendamiseks. Thtis on, et toetused ei

lheks tarbimiseks, vaid investeeringuteks. Sellega

tuseks piimatootjate konkurentsivime. Efektiivse pii-

matootmise toetamine loob soodsamad vimalused turul

konkureerimiseks ning ELiga liitumiseks. Piimalehma

otsetoetus ei pea olema maarahvale sotsiaalne abi, vaid in-

vesteeringukstulevikunimel.

EestiTusigadeAretushistus

RihoKaselo

Aretushistudirektor

Eesti Suurt Valget Tugu Sigade Aretushistu ldkoos-

olekul 12. detsembril 1997 otsustati muuta tuaretushin-

gu nimetus Eesti Tusigade Aretushistuks, mis regist-

reeriti riregistris 5. mrtsil 1998. Eesmrgiks oli lhen-

dada nimetus ja jtkata eraldi juriidilise isikuna.

Kunstliku seemenduse abil tegeldakse juba kolme seatu

aretusega, aretusprogramm neb ette peatselt neljanda tu

kasutuselevttu. Organisatsioon jb avatuks kigile

muutustele,missoodustavadigapevasttd.

Kunstliku seemenduse alal on palju uuendusi. Alates

kevadest kasutatakse tuubidesse pakitud spermadoose.

Need on meldud hekordseks kasutamiseks ning vasta-

vad igati hgieeninuetele. Samuti on kindlam kasutada

uut kinnisulatatud tuubi vesivannil. Raskusi vib olla le-

minekul tuubilt erinevat tpi kateetritele. Kuid kik see-

menduseks vajalikud materjalid on olemas ning seemen-

dusjaamast on vimalik saada ka sellekohast

konsultatsiooni ja seemendustarbeid. Alates sgisest pa-

kume spermalahjendite tegemiseks vajalikke komponente

jatehnikatkateisteleseemendusjaamadele.

Sperma ettetellimine toimub tpeviti kella

8.0016.00. Seemendusteenuseid ja spermat samaks pe-

vaks on soovitav ette tellida kell 8.0010.00. Sperma-

doosi hinnaks on aretusvrtusest sltuvalt 60100

krooni, millele lisandub kibemaks. Aretushistu liikmele

kehtib10%-linehinnasoodustus.

Suurt valget tugu kulte saab osta Saimre, Sillaotsa vi

Jaagume talust, Triigi SKst, ASst Kpsta ja Aravete

POst. Hmpiri tugu kulte vib saada Rstla Sigala

Ost ja Saimre talust. Soome maatugu sigade parimad

jrglased on Estonia Os ja Adavere Agro ASs. Tpsemat

informatsioonitulebksidakonsulendikest.

Tabel.1998.a.piimalehmaotsetoetustesaajadmaakonniti

Maakond Fsilisedisikud(talud,eraloomapidajad) Juriidilisedisikud(rihingud) Toetussummakokku,

krooni

omanikke lehmi omanikke lehmi

Lnemaa 50 829 10 1814 2159331

Harjumaa 77 1380 24 4324 4660168

Hiiumaa 12 103 3 454 455069

Jgevamaa 108 948 23 8849 8004149

Saaremaa 88 1198 18 3693 3995947

Ida-Virumaa 33 316 2 164 392160

Jrvamaa 109 1794 28 14305 13152883

Plvamaa 39 1009 18 4263 4307224

Prnumaa 130 1334 18 5567 5638117

Lne-Virumaa 73 1403 41 7854 7562969

Raplamaa 118 1714 23 4558 5124224

Tartumaa 56 1002 23 4381 4397911

Valgamaa 45 819 8 1853 2183024

Viljandimaa 106 2028 21 3817 4775365

Vrumaa 73 684 15 3167 3146267

Kokku 1117 16561 275 69063 69954808

S E A DS E A D

17


Judluskontrolli puhul tu-

leb rhutada, et paljudel

seakasvatajate koosolekutel

on tutvustatud saksa arvuti-

programmi db-planer, mis

on vajalik eelkige seetttu,

et hakatakse kasutama per-

sonaalarvuteid. See vimal-

dab ra jtta palju ksit-

sitd, eriti kui arvuti

paikneb farmis. Eelnevalt tu-

leb sead mrgistada, kus

thtis on ema- ja prsanum-

bri ttoveerimine. Ttoveer-

ingutange saab osta

Judluskontrolli keskusest,

plastiknumbreid, tange ja

markereid aretushistu kon-

sulentidelt.

Peab jtkama noorsigade

testimist Piglog 105 abil, sest

aastatel 19951997 on

suurenenud tailihasisaldus li-

hakehas keskmiselt 1% aas-

tas. Eriti mrgatavalt on suurenenud tukarja kandidaat-

ja nuumafarmide sigade tailihasisaldus, aretus- ja tukar-

jasigadel oli tailihasisaldus suurenenud juba varem. 1997.

aastal hinnati histu konsulentide poolt 12 417 noorsiga ja

tehti selle alusel valikut. Keskmine tailihasisaldus oli are-

tuskarjade sigadel 57,6% (6026 siga) ja tukarjade sigadel

57,2% (1830 siga). Karja tienduseks valitud noorsigade

hindamist tuleb jtkata, sest kodumaise sealiha keskmine

tailihasisaldusonviksemvrreldesimporditudlihaga.

Kultide hindamisel on jutud tasemele, kus vaatamata

sellele, et jrgnev plvkond on eelnevast parem ja plv-

konnad vahelduvad kiiresti, peab lisama omajudlusand-

metele ka kuldi jrglaste andmed. Selleks tuleb hakata

slmima lepinguid jrglaste kontrollnuumale viimiseks ja

kultideviljastamisvimeandmetesaamiseks.

Jtkub, kll vikeste muudatustega, iga-aastane farmide

hindamine, mille kigus selguvad aretus-, tu- ja kandi-

daatkarjad.Farmidehindamiseajakavaonkonsulentidel.

Informatsioonolulisematestritustest

2. ja 3. juunil toimus ksis kursus sigade seemenda-

jatele. Huvi oli suur, seetttu on plaanis sgisel ppusi

korrata.

HmpiripesakondAustrias. R.Tuhermifoto

Tabel.EestiTusigadeAretushistuseemendusjaamakuldid

Jrk.

nr.

Nimi,nr. Snniaegja

-koht

Tug T-

indeks

Piglog105mt-

med:x

1

-x

2

-x

3

jay

100kg

saavutamise

vanus,peva

Isajaema,

nendesnnikoht

1. UVE1416 10.08.96Soome L 109 16-49-11ja60,7 148 i:UVE95-18053Soome

e:JUTTA96-16031Soome

2. JALU429 26.01.97Eesti L 115,7 14-54-14ja60,3 176 i:JALU20Adavere

e:RAMONA291Soome

3. WALLE2203 26.07.96Eesti Y 116,9 15-50-17ja57,8 156 i:WALLE40Rootsi

e:DOSA56Sillaotsa

4. WALLE2204 26.07.96Eesti Y 114,4 16-48-15ja58,4 170 i:WALLE40Rootsi

e:DOSA56Sillaotsa

5. TSINGIS86657 07.02.96Eesti Y 190 i:TSINGIS30789Eesti

e:KIIA80374Kpsta

6. SAMPO2004 02.12.96Eesti Y 110,5 16-51-15ja58,8 189 i:SAMPO119Saimre

e:TAKKI1510Jaagume

7. SAMPO2012 03.12.96Eesti Y 107,8 14-51-14ja59,9 204 i:SAMPO71Saimre

e:TAKKI1530Jaagume

8. FILIP5 17.05.97Eesti H 109,1 14-54-16ja59,2 197 i:FILIP39Rootsi

e:7950Eesti

9. FILIP9 17.05.97Eesti H 107,7 15-50-15ja58,9 197 i:FILIP39Rootsi

e:7950Eesti

L maatug, landrass; Y suur valge, jorkir; H hmpir; x

1

seljapeki paksus viimase roide kohalt; x

2

selja pi-

kilihaselbimt;x

3

seljapekipaksusviimasestroidest10cmeespool;ytailihasisalduslihakehas(%)

18


10. juulil 1998 kell 12 algab Vrtsjrve res Vaibla

rannaskigileEestiseakasvatajatelesuvepev.

21. kuni 29. juulini toimub seakasvatajate ppeekskur-

sioonNorraKuningriiki.

Koostamisel on sigade aretushistute interneti kodule-

heklg.

Teavet nende ettevtmiste kohta saab Eesti Tusigade

Aretushistust.

Vajalikudkontaktnumbrid

EestiTusigadeAretushistu 27421919

Riho,Kaselo,direktor 25098594

Seemendusjaam 27460335

RaivoLaanemaa,TarmuVilu 25135927

HeiliMaila,konsulent 25234726

kodus 27990026

TiiaReinberg,konsulent 23852856

ValliPiir,konsulent 24333713

kodus 24345020

Sigadekontrollnuumatulemustest

1997.aastal Kehtnas

pm-kndKaljuEilart

pm-knd.AarnePldvere

EPMLKIseakasvatusosakond

Kultide ja emiste aretusvrtuse hindamisel jrglaste

jrgi (kontrollnuumal) anti kompleksne hinnang 38 sugu-

kuldileja107vanempaarile.

Katseperiood kestis sigade elusmassi suurenedes 30st

kuni100(5)kilogrammini.

Nuumaomadused

vanus 100 kg elusmassi saavutamisel 184,5 peva

(lim159204);

pevanemassi-iive732g(lim645848);

sdavrindus3,28s/kg(lim2,573,88).

Lihaomadused

lihakehapikkus100,7cm(lim96,4107);

kljepekipaksus23,1mm(lim10,336,5);

lihassilmapindala34,8cm

2

(lim25,351,9);

LI lihasuse indeks

peki pindala cm

lihassilma pindala cm

2

2

0 71

0 3 31 31

= ,

(lim , ... , )

Lihakvaliteedinitaja:

pH 24 vrtus, mratud portatiivse pH-meetriga

24 (4) tundi prast tapmist rippuval jahtunud

lihakehal viimase roide kohal selja pikimast

lihasest,oli5,305,80.

Mrkus: PSE-liha (hele, pehme, vesine)

pH-vrtus5,59,normaalneliha5,66,3,

DFD-liha(tume,tihe,kuiv),kuipHletab6,3.

Selektsiooniindeks varieerus 88273, mis arvutatakse

kolme viimase aasta keskmisega vrreldes. Lihajudluses

esineb suur variatsioon, mida statistiliselt usutavalt mju-

tabkult.

SOOVITUS

Aretuses kasutada neid kulte, kelle jrglaste

judlusnitajadonhomogeensemad.

ksikute kultide ja vanempaaride andmete

saamiseks prduda Kehtna Seakasvatuse

Katsejaamavikonsulentidepoole.

Aretusedu ja seakasvatuse majanduslik tasuvus on

parem neis tufarmides, kus phikarja emised ja enamik

kasutatud kulte on hinnatud kontrollnuuma meetodil. See

annab nendele eelise sise- kui ka vlisturul tusigade

mmisel ning nendest farmidest lihatstusse realiseeri-

tav sealiha on kindlalt parema kvaliteediga ja enim tasus-

tatav.

Eesti maasea aretamisel on edumeelseteks ettevteteks

Kehtna Misa O, AS Saare Peekon, Fazenda O, Esto-

nia O, Valjala O, O Oss, AS Adavere Agro jt. Suure

valge tu puhul on kasutatud kontrollnuuma meetodit ta-

gasihoidlikult. Kiitma peab neid, kes selle vajalikkusest

on aru saanud, nagu AS Kaiu LT, Kpsta AS, Samirte AS,

Rstlasigalajt.

KontrollnuumaparimadjudlusnitajadKehtnaSeakasvatuseKatsejaamas1997.aastal

Nitaja Tulem Vanempaar/omanik

1.Sdavrindus1kgmassi-iibelekg 2,73 Pliisu19xMatsakas3106; FazendaO

odras/kg 2,57

2.100kgkehamassisaavutamisevanus,peva 163 MahtixKulla9880; KehtnaMisaO

3.pevanemassi-iive,g 848 Ula341xLunde7506; ASSaarePeekon

4.Lihakehapikkus,cm 107 Kiku41xLunde3662; POOss

5.Pekipaksus,mm:6...7.roidekohalt, 14 Pisma209xLunde580; FazendaO

kljelt 10,3 Pliisu19xViida3742; FazendaO

6.Lihassilm,cm

2

51,9 Mahti149xKulla8564; KehtnaMisaO

7.Lihasuseindeks,LI 0,33 Penger37xMatsakas3434; FazendaO

8.Tailiha,% 59,6 Pliisu19xViida3742; FazendaO

19


Selaastalsoovitame

Hinnata vhemalt pooled seemendusjaamade ja

-punktidekuldidkontrollnuumameetodil.

Seemendusjaama noorkuldi vanemad peaksid

olemahinnatudkontrollnuumameetodil.

See annab kindluse ja tagatise sperma ostjale,

millineonkaubakvaliteet!

Ka aretuskarjade phikarja kuldid ja tutuumiku

emised tuleks hinnata jrglaste jrgi

kontrollnuumal.

Tulevikus ei tohiks aretusse sattuda htegi kulti, kelle

jrglased on kehva sdakasutuse ja madalakvaliteedilise

tailihaga.

Midaarvestadaseemendusjaamast

spermaostmisel

pm-knd.KaljuEilart

EPAretushistu

Sigade seemendusjaamad ja -punktid levitavad in-

folehte kultide andmetega, kelle spermat pakutakse

mgiks. Koondtabelite andmed vajavad lahtimtesta-

mist, sest kik ostjad pole asjatundjad. ksikute mistete

jasmboliteolemusedonjrgmised:

seatud thistatakse tumrgiga ja -lhendiga: eesti

suur valge ESV ja Y; eesti (peekon) maasiga EL ja

L,hmpirH,djurokDjapietrnP.

T-indeks,tailiha%jaSIkontrollnuumal

T-indeks on esitatud Soomest imporditud kultidel,

kes on hinnatud karjatestiga Soomes. T-indeks

moodustub summaarselt pekipaksusest ja kasvu-

kiirusest. Mida rohkem ta letab 100 punkti, seda

paremonkuldiaretusvrtus.

Tailihasisaldus (%) on mratud eluskuldil ultra-

heliaparaadiga Piglog 105 konsulendi poolt.

Soovituslikult peab see kultidel olema vhemalt

59% ja krgem kui nooremistel (5558%).

Uurimisandmed nitavad, et liialt krge

tailihasisaldusvhendabemistesigimisjudlust.

SI kontrollnuumal selektsiooniindeks, mis nitab

kuldi aretusvrtust jrglaste kontrollnuuma and-

metel seakasvatuse katsejaamas. Kuldi vi vanem-

paari aretusvrtus arvutatakse nende jrglaste

kontrollnuuma andmete vrdlemisel katsejaama

viimase 3 aasta keskmisega. Kui SI on le 100, on

kultkarjaparandavjaonsoovitavtedakasutada.

Piglog105mtekohadx

1

,x

2

,x

3

jaSV(s/kg):

et tailihasisaldus arvutatakse kaudselt valemi ja nelja

koefitsiendi abil, siis konkreetne kriteerium pekipak-

susele on anatoomilises mtepunktis mratud pekipak-

sus:

x

1

kljepeki paksus viimase roide joonel 7 cm selja

keskjoonelt klje suunas; ligilhedane sellele on kont-

rollnuuma kljepeki paksus, mis on saadud lihassilma

pealtmtes;

x

2

seljalihase diameeter, mida ei saa samastada li-

hassilmaga, mis on selja pikima lihase ristlike pin-

dalaviimaseroidetagant(cm

2

).

x

3

kljepeki paksus x

1

-mtekohast 10 cm pea suu-

nas (orienteeruvalt 1112. roi-

dekoht).

SV (s/kg) sdavrindus

on kuldi jrglaste he kilo-

grammi elusmassi tootmi-

seks kulutatud st sthi-

kutes. On vga oluliseks

valiku kriteeriumiks, sest

Eestis moodustab st

6070% sealiha tootmis-

kuludes.

100 kg saavutamise vanus

pevades karjatestiga kulti-

del (neil on T-indeks vi

tailihasisaldus) on tema enda

vanus; kultidel, kel on

kontrollnuuma andmed, jrg-

lastevanus.

PietrnituguseadonEestissetulekul. R.Tuhermifoto

20


KehtnaSeemendusjaamakuldidseisuga30.mrts1998.a.

Jrk.

nr.

Nimi,nr. Snniaegja

-koht Tug

T-indeks,

tailiha%vi

SIkontroll-

nuumal

Piglog

x

1

x

2

x

3

;

SV

(s/kg)

100kgsaa-

vutamise

vanus,

peva

Isajaema,nendesnnikoht

Hinnatudkontrollnuumal

1. PAALI1386 25.07.96Soome L SI171 3,29 171 i:PAALI95-10169Soome

e:HYHEN93-21505Soome

2. MAINE1363 06.07.96Soome L SI181 3,14 170 i:MAINE94-05940Soome

e:SESAM94-15342Soome

3. CURRY528 20.06.96Soome Y SI150 2,98 186 i:CURRY03820Soome

e:BOOGIE95-36398Soome

HinnatudomajudlusejrgiSoomes

4. MKO450 21.06.96Soome L T-104 161 i:MKO95-17393Soome

e:RIKKAM96-11942Soome

5. MAINE1431 11.08.96Soome L T-100 149 i:MAINE94-05940Soome

e:JOLLA95-45199Soome

6. KOLTO497 09.07.96Soome Y T-101 184 i:KOLTO94-04101Soome

e:HARSO95-43330Soome

7. JUPPI59 16.03.97Soome Y T-109 173 i:JUPPI96-48682Soome

e:VANESSA96-35469Soome

HinnatudomajudlusejrgiEestis

8. MAHTI314 03.12.96Eesti L 60,0 16-48-12 162 i:MAHTI94-23241Soome

e:LIARA95-46923Soome

9. MAHTI7 15.12.96Eesti L 58,6 15-44-14 152 i:MAHTI94-23242Soome

e:PIIRU95-12219Soome

10. MYYRI1 10.10.96Eesti L 59,2 14-42-13 190 i:MYYRI3Adavere

e:LAARA95-46916Soome

11. JALU9 01.11.96Eesti L 60,5 12-47-13 182 i:JALU20Adavere

e:KYHY95-12212Soome

12. JALU10 01.11.96Eesti L 59,1 14-45-14 179 i:JALU20Adavere

e:KYHY95-12212Soome

13. PERUKE196 03.01.97Eesti L 59,1 13-43-14 198 i:PERUKE51Estonia

e:LAARA28,Estonia

14. KREIVI2011 07.08.96Soome Y 58,1 206 i:KREIVI169Eesti

e:HANURI549Soome

15. JAMPO547 24.08.97Eesti Y 65,3 175 i:JAMPO33380Soome

e:TORKU58Saimre

16. NORRI615 17.10.97Eesti L 61,3 12-53-13 138 i:NORRI425Adavere

e:RAMONA418Adavere

17. PAALI601 06.09.97Eesti L 62,3 13-58-12 145 i:PAALI1386Soome

e:PIISKU378Adavere

Seemendusinfo:(248)73117ValliEilart.

Seemendusenuanne:(248)73165AivoHakmann.

Spermadoosihind:aretusvrtusestsltuvalt7179krooni(hinnalelisandubkibemaks);

aretushistuliikmetele6169krooni(hinnalelisandubkibemaks).

Spermatellimine:samakspevakstellimisedkell8.0010.00jaettetellimised8.0016.00.

LammastetuaretusestEestis

pm-knd.PeepPiirsalu, ELaSijuhatuseesimees

HillarKalda, ELaSipeaspetsialist

Lambakasvatus on Eestis karmides vabaturumajanduse

tingimustes viimastel aastatel vhenenud. Lammaste arv

on langenud ligikaudu 3,5 korda (1992. a. oli 142 800,

1997. a. 39 200 lammast). Tnu sellele on vhenenud lam-

baliha tarbimine he elaniku kohta Eestis 1,3 kilolt 1992

0,35 kiloni 1996. a. Praegu on tekkinud olukord, kus lam-

bakasvatussaaduste turuhinnad on kll soodsamad kui

eelnevatel aastatel, kuid see ei kutsu veel lambakasva-

tusega massiliselt tegelema. Siiski on lambakasvatajad

mistnud, et tnapeval on konkurentsivimelisemad

suuremad lambakarjad, sest nii on vimalik toota odava-

malt kvaliteetset lambaliha ja villa, kasutades aretuses

paremaidtujrijakarjakontrolli.

Eestis oli 1997. a. judluskontrolli all 862 eesti tumeda-

pealist ja 558 eesti valgepealist phikarja utte. Judlus-

kontrollilammastearvonhakanudtasapisitusma.

Kokku on ELaSi andmebaasis praegu 31 lambakarja,

kellest 22 on aretus- ja tukarjad.

Neis peeti 01.01.97. a. seisuga kokku

729 sugu- utte, kellest 316 olid eesti

valgepeali- sed lambad ja 413 eesti

tumedapealised lambad. Valge-

pealiste uttede keskmine kehamass

oli 67,9 kg ja jradel 90 kg, uttede

keskmine villatoodang oli 2,3 kg,

jradel 3,7 kg ja talledel keskmiselt

1,3 kg. Villa pikkus oli uttedel 7,6

cm, jradel 11,1 cm ja talledel 7,35

cm. Eesti valgepealiste lammaste

keskmine viljakus oli 1,6 talle ute

kohta. Tallede keskmine snnimass

oli tu- ja aretuskarjades keskmiselt

4,2 kg, 105 peva vanuselt 20,5 kg.

pevane massi-iive oli 221 g.

Aretus- ja tukarjades oli 413 eesti

tumedapealist tugu utte, kelle

keskmine kehamass oli 80,8 kg ja

jradel 97,3 kg. Tumedapealiste ut-

tede keskmine villatoodang oli 4,2 kg, talledel 1,45 kg.

Villa pikkus oli uttedel 9,3 cm, jradel 10,4 cm ja talledel

9,2 cm. Eesti tumedapealiste lammaste keskmine viljakus

oli 1,4 talle ute kohta ja tallede keskmine snnimass

3,9 kg. 105 peva vanuselt oli kehamass keskmiselt 20,6

kg.pevanemassi-iiveoli206g(tabel2).

1997. a. oktoobrist novembrini viidi lbi tukarjade hin-

damine 31 farmis. Hindasid ELaSi aretusspetsialistid,

tst vtsid osa ka Tuaretusinspektsiooni spetsialistid ja

maakondade loomaarstid. Tukarjade hindamine toimus

15 eesti valgepealise ja 16 eesti tumedapealise tu lamba-

farmis. Lhtuti lammaste tukarja hindamise eeskirjadest,

mis on kinnitatud pllumajandusministri mrusega

15. veebruaril 1996. a. Farmid on paigutatud paremus-

jrjestusse hindepunktide kogusumma alusel. Hin-

depunktide arvestamisel on oluline osa sigivusel ja

tuloomade mgil, mis annab edumaa viksematele are-

tuskarjadele. Eesti tumedapealiste lammaste pidajatest sai

enim punkte Kopli talu Lnemaal (omanik K. Hallik).

Teiseks tuli Laagri talu Jrvamaalt, omanik H. Lellsaar.

21


L A M B A DL A M B A D

Aravete O eesti tumedapealised uted. H. Kalda foto

Tabel 1. Lammaste tufarmide hindamine

Tug Karjad 01.01.96 01.10.96 16.12.97

karjade arv lammaste arv karjade arv lammaste arv karjade arv lammaste arv

T* aretuskari 7 375 4 325 3 275

tukari 2 88 2 105 9 182

tukarja knd. 17 510 12 326 4 405

V** aretuskari 1 22 1 35 5 232

tukari 2 42 2 65 6 200

tukarja knd. 6 272 6 135 4 126

Kokku 37 1309 27 991 31 1420

* eesti tumedapealine lambatug; ** eesti valgepealine lambatug

Kolmanda koha sai Aravete O lambakari Jrvamaalt.

Aretuskarja nimetuse saamiseks vajaminevate punktide

arvu said kokku veel H. Laurenti, S. Heinaru, P. Mihkel-

soni ja I. Karu lambakarjad. Neile omistati aga tukarja

nimetus, sest tukarjade hindamise eeskirja ks phi-

nuetest neb ette, et aretuskarjas peab olema vhemalt 20

phikarja utte. Eesti valgepealiste lammaste pidajatest tuli

hindepunktide kogusumma alusel esimeseks Teearu talu

Prnumaalt, omanik R. Jgiste. Selle lambakarja esikoht

teeb positiivset reklaami ka meie valgepealiste lammaste

aretuses kasutatavatele Norrast imporditud dala tugu ut-

tedele. Teise koha sai Rebase talu Tartumaalt, omanik

A.Vahtra. Kolmandaks tuli Tintsu talu Valgamaalt,

omanikJ.Pool.

ELaSi aretus- ja tukarjadest mdi 1997. a. 177 tu-

lammast (eesti tumedapealisi 31 jra ja 106 utte ning

eesti valgepealisi 33 jra ja 7 utte). 1996. a. mdi 105

tulammast. ElaSis on sisse seatud ostu-mgi register.

Linud aastal kujunes olukord, kus tuuttede soovijaid oli

rohkemkuipakkujaid.

Eesti Lambakasvatajate Selts on judnud arusaamisele,

et lambakasvatuse arendamine vajab hiskonnas suure-

mat klapinda. Lambakasvatusega ei ole seotud vaid k-

sikud lambakasvatajad. Selle loomakasvatusharu arenda-

mine vajab laiemate hiskonnakihtide toetust ja abi, sest

viimaste aastate lambakasvatuse toodang on tekitanud

riigisisese puuduse lambaliha ja villa jrele, on vhenenud

maaelanike thive ja seiskumas on kodumaine villa-

ttlemine. Seejuures on kasutamata suurel hulgal rohu-

maid, mis ohustab teatud Eesti piirkondade maastike ja

loodusliku mitmekesisuse silimist loopealsetel rohu-

maadel, LneEestis, saartel kadastikel ning Kagu-Ees-

tis kuppelaladel, sest puudub keskkonna sanitarlammas.

Samas nitab tulammaste ostjate ringi laienemine, et

Eestis on talunikke, kes nevad lambakasvatusel pers-

pektiivi ja soovivad oma karja judlustaset tsta suurema

toodangugatulammastekasutamisega.

22


Tabel2.Phikarjalammaste1997.a.judlusnitajad

Karja Maakond Suguuttede Uttede

omanik arv01.01.97.a. viljakus kehamasskg villatoodangkg

Eestivalgepealised

R.Jgiste Prnu 34 2,4 82,1 3,8

A.Vahtra Tartu 25 1,5 62,0 1,1

J.Pool Valga 29 1,4 69,9 1,8

M.Suik Saare 24 1,5 66,6 3,0

AbrukaL Saare 48 1,5 65,2 -

E.Sellis Plva 14 1,6 67,9 2,5

J.Aru Lne-Viru 19 1,6 66,5 -

H.Peterson Tartu 10 1,6 66,8 2,4

P.Rauk Vru 63 1,4 64,7 -

M.Arm Viljandi 35 1,5 66,0 1,6

R.Saul Viljandi 15 1,9 - -

Aretus-jatukarjadkokku 316 1,6 67,8 2,3

J.Lond Plva 86 1,2 - -

M.Metsamrt Prnu 10 1,0 55,5 3,5

A.Raud Viljandi 21 1,7 - -

L.Puusepp Viljandi 14 1,4 - 3,4

M.Vartla Lne-Viru 23 - 85,5 1,9

Tukarjaknd.kokku 154 1,3 70,5 2,9

Kikkokku 470 1,45 69,2 2,6

Eestitumedapealised

K.Hallik Lne 47 1,5 75,4 4,1

H.Lellsaar Jrva 26 1,4 65,0 2,4

AraveteO Jrva 163 1,5 82,7 5,3

H.Laurent Harju 12 1,8 73,4 5,1

S.Heinaru Tartu 12 1,7 67,1 3,7

P.Mihkelson Prnu 27 1,5 76,9 4,6

J.Karu Jrva 13 59,0 5,3

P.Viik Lne 30 1,4 56,4 3,4

T.Mrk Harju 7 1,5 80,1 3,7

A.Pertel Jrva 32 1,2 - 3,0

T.Seire Jrva 21 1,4 73,2 5,5

Aretus-jatukarjadkokku 413 1,5 80,8 4,3

L.Parm Rapla 9 1,3 71,3 3,5

M.Vartla Lne-Viru 40 1,3 70,0 2,2

Tukarjaknd.kokku 49 1,3 70,7 2,4

Kikkokku 462 1,4 79,5 4,2

Veisteplvnemisandmeteekspertiis?

Ph.D.HaldjaViinalass

EPMLKIaretusosakond

Veregruppide ja polmorfsete proteiinide kasutamine

isendite plvnemisandmete kontrolliks phineb nende ko-

dominantsel prandumisel vastavalt Mendeli seadustele

ja tunnuste muutumatusele ontogeneesis. Plvnemisand-

mete kontroll toimub vlistamise meetodil, kus jrglasel

ei saa esineda htki verefaktorit, mis puudub tema vane-

matel.

Veiste veregruppide ja vereseerumvalkude abil on vi-

malik avastada ligi 98% vigu plvnemisandmetes. Vii-

mastel aastatel on intensiivistunud DNA-markerite

ulatuslik kasutuselevtt. Et meetod on kllalt kallis, kasu-

tatakse DNA-markereid plvnemisandmete kinni-

tamiseks eelkige eksporditavate-imporditavate loomade

puhul. Veistel on seni veel veregrupid ja polmorfsed pro-

teiinid rahvusvaheliseks standardiks plvnemisandmete

igsuse kinnitamisel. Mida enam geneetilisi ssteeme

kasutatakse, seda suurem on eksimuste vlistamise

tenosus.

Veregruppide mramine phineb punaliblede immu-

nokeemilistel omadustel, kas spetsiifiline verefaktor ehk

antigeen esineb vi puudub. Antigeenid ja vastav vere-

grupp tehakse kindlaks hemolsireaktsiooniga

(antigeen-antikeha) komplemendi juuresolekul. Testsee-

rumina kasutatakse spetsiifilisi antiseerumeid ehk rea-

gente,missisaldavadainulthttpiantikehi.

Veiste punaliblede antigeenid jaotuvad 11 geneetilisse

ssteemi (EAA, EAB, EAC, EAF, EAJ, EAL, EAM,

EAS, EAZ, EAR), mida mravad geenid lokaliseeruvad

erinevais kromosoomides. Rahvusvahelise Loomage-

neetika hingu 1995/96. aasta vrdlustesti phjal tunnus-

tatakseveistelkokku94verefaktorit.

Immunogeneetikas nimetatakse alleeliks kas antigeeni-

de kompleksi, mis prandub vanemalt jrglasele ter-

vikuna, ksikut antigeeni vi nende puudumist (sellisel

juhul on tegemist retsessiivse alleeliga) mrava geneeti-

lise lookuse varianti. he alleeli antigeenid mrgitakse

suurte ladina trkithtedega thestikulises jrjekorras.

Retsessiivset alleeli thistatakse kas vikese thega,

niteks EAB ssteemis b, vi - (nullalleel). Igast ge-

neetilisest ssteemist omab isend kaks alleeli, millest ks

prineb isalt ja teine emalt. Kokkuleppeliselt mrgitakse

isalt pritud alleel genotbis kaldjoonest vasakule ja

emalt pritud paremale poole. Plvnemise le otsusta-

takse jrglase ja tema vanemate genotpide vrdlemise

alusel.

Kige arvukam ja informatiivsem on veregruppide

EAB lookus, kuhu kuulub le poole (49) kesoleval ajal

teadaolevaist ja tunnustatud punaliblede antigeenidest.

EAC ssteemi kuulub 14 rahvusvaheliselt tunnustatud an-

tigeensetfaktoritkoosalatpidega.

Jrgneva nite phjal selgitatakse, kumb pakutud pul-

lidest(I vi II)saabollakontrollitavavasikaisa.

Antud nite puhul prame peathelepanu ssteemidele

EAA, EAB ja EAC. Vasikas on oma emalt prinud allee-

lid - (retsessiive), Y

2

A

2

ja R

2

. Seega isa poolt on uuri-

tav vasikas prinud eespool nimetatud veregrupisstee-

mides vastavalt alleelid A

1

, O

1

A

2

ja R

2

C. Nimetatud al-

leelid esinevad pulli I genotbis. Pulli II genotbis neid

ei tuvastatud. lejnud geneetiliste ssteemide osas ei

ole vasturkivusi. Lhtudes sellest, et jrglasel ei saa esi-

neda htki verefaktorit ega alleeli, mis puudub tema vane-

matel, saab antud nite puhul olla uuritava vasika isaks

pull I.

Milliste veiste plvnemisandmeid on vaja kontrol-

lida?

Aretuspullikandidaadid

Turaamatupullid

Pullikudjalehmikudtumgiks

Embrosiirdevasikad

Eksporditavadveised

Oksjonitelmdavadveised

Jrglastejrgihinnatavatepullidettred

Kahtlasteplvnemisandmetegaveised

Veised, kelle ema kordusseemendusteks kasutati

erinevatepullidespermat

Veised, kelle puhul ilmnevad probleemid

mrgistusega

Kesonkahtlaseplvnemisegaveis?

EV Tuaretuseeskirjades (1996) stestatu kohaselt loe-

takse vasika plvnemine kahtlaseks, kui emal on kaks see-

mendust kahelt vi enamalt erinevalt pullilt kuni

15-pevase vahega, ema tiinusperiood on le 15 peva

23


N U A N N EN U A N N E

Geneetilised ssteemid

EAA EAB EAC EAF EAJ EAL EAM EAS EAZ EAR

Isa I A

1

/- G

2

Y

2

E

2

Q/O

1

A

2

R

2

C/X

2

F/F -/- -/- -/- H/- Z/- S/S

Isa II -/- G

2

Y

2

E

2

Q/ G E/C

1

R

2

X

2

F/F -/- L/- -/- H/- -/- S/S

Ema -/- O

1

A

2

/Y

2

A

2

R

2

/X

2

F/F -/- L/- -/- -/- -/- S/S

Vasikas A

1

/- O

1

A

2

/Y

2

A

2

R

2

C /R

2

F/F -/- -/- -/- H/- -/- S/S

lhem vi pikem antud tu keskmisest

tiinusperioodist, arvestatud viimasest

seemendamise kuupevast. Sama

eeskirja kohaselt loetakse tiinusperioodi

normaalseks pikkuseks ema tugu ar-

vesse vttes eesti mustakirjul tul 278

peva, eesti punasel 280 peva ja eesti

maakarjal280peva.

Arvestades veiste plvnemisand-

meteigsusetasetEestis,tuleks

seadustada vhemalt iga 50. tu-

raamatusse vetava lehma ja

tema vanemate kohustuslik

immunogeneetilineekspertiis;

olukorra parandamiseks kont-

rollida erinevate seemendusteh-

nikute tpiirkonnas pisteliselt

noorveiste plvnemisandmete

vastavust.

Mida teha selleks, et kontrollida veiste plvnemis-

andmeid?

Veiste plvnemisandmete igsuse kontrollimiseks tuleb

hendust vtta EPM Loomakasvatusinstituudi geneeti-

kalaboriga (Kreutzwaldi 46, Tartu, tel. 422 359) ja leppida

kokku vereproovide vtmise aeg. Laborist antakse kaasa

verekatsutid ja kaaskiri, mille peab loomaomanik hoo-

likalt titma. Kaaskirjas peab sisalduma uuritava looma

number, snniaeg, tema ema nimi ja number ning ema

seemendamisekuupevadjamillisepulligaseemendati.

Kahtluse korral tuleb lisada samal ajal seemendamiseks

kasutusel olnud pullide vi sperma nimekiri, mis hl-

bustab immunogeneetilise ekspertiisi lbiviimist ja tege-

likevanematevljaselgitamist.

Juhul kui ilmneb, et uuritava isendi plvnemisandmed

ei ole vastavuses tudokumentides registreerituga, siis

tiendava lisainfo laekumisel loomaomanike poolt vib

osutuda vimalikuks tema tegelike vanemate, enamasti

ige isa, vljaselgitamine ja seega tema vrtuse taasta-

minetuloomana.

MesilastugudestEestis

dots.IlmeNmmist

EPMLKIaretusosakond

Mesinduses on philiselt tegemist looduslike tugudega

ehk rassidega. Need on kujunenud teatud looduslikes

piirkondades ja neil on olemas kindlad vlimiku- ja

iseloomuomadused. Kultuurtuge mesilastel ei ole. Loo-

duslikest tugudest on inimese teadliku valiku ja ris-

tamisetulemusenasaadudparandatudrhmad.

Eestis on kige arvukamalt peetud phjaeuroopa tume-

mesilast, kuid selle tu omadused ei rahuldanud

mesinikke. Eestisse on toodud kaukaasia, itaalia ja kraini

mesilasi. Nendest kaukaasia mesilased osutusid sobi-

matuteks nrga talvekindluse, suure vargustungi ja halva

meepaigutuse (mesi pandi haudmeraamidesse) tttu. Pu-

hast tumemesilast Eestis enam ei ole, sest teda on ristatud

krainijaitaaliamesilastega.

19961997. a. lbiviidud ankeetksitluse phjal saime

teada, et Eestis peetakse ristandmesilasi 56% mesilates,

puhtatulisi kraini ja itaalia mesilasi kumbagi 22% mesi-

lates. Kahe aasta keskmisena saadi pere kohta ristand-

peredelt 21, itaalia mesilastelt 32 ja kraini mesilastelt 28

kilomett.

Tumemesilased (Apis mellifera mellifera L.) on laia ta-

gakehaga, suhteliselt lhikese iminoka ja lhikeste jal-

gadega. Keha vrvus on tumehall, karvastik on pikk ja

tumehall. Tagakeha karvavd on kitsad. Lesed on must-

jaspruunid, mesilasemad on heledamad kui tmesilased

(tabel).

Head omadused. Tumemesilased on vastupidavad

nosematoosile, euroopa haudmemdanikule ja neil on hea

talvekindlus. Talvepesa CO2-sisaldus on suhteliselt krge

(4%), mistttu nad ei reageeri talvistele temperatuuri

kikumistele ja kulutavad talvel vhe sta. Peakorje ajal

pannakse mesi magasini, krjekaanetis on hele, sest mee

ja krjekaane vahele jb hk. Krgi ei hendata vahast

sillakestega. Pesa propoliseerivad keskmiselt ning slem-

lemistungpolekavgasuur.

Halvad omadused. Iseloomult agressiivsed, tigedad.

Krgede pesast vljavtmisel jtavad haudme katmata,

ema jookseb varju, mistttu ta leidmine on raskendatud.

Pesa avamisel jooksevad mesilased rritatult ja ripuvad

kobarana raamide alumistel liistudel. Varaste eest kaitse-

vad pesa halvasti. Nad lhevad vga aeglaselt helt saagi-

allikalt teisele ja neile meeldib korjata nektarit

liblikielistelt taimedelt. Slemlemismeeleolus olevaid

tumemesilasi ei saa hegi abinuga tagasi viia tmee-

leollu. Perede hendamine on raskendatud ja tumemesi-

lasedeisobikorpustarudesse.

Tumemesilased sobivad ristamiseks kraini ja itaalia me-

silastega, kuid hid tulemusi annavad ainult I plvkonna

ristandid.

Kraini mesilased (Apis mellifera carnica Pollm.) on

prit Jugoslaaviast ja Austriast. Asukohamaade jrgi eris-

tatakse kraini mesilaste seas karpaati (Lne-Ukraina),

24


LKIgeneetikalaboritkaskollektiiv. H.Viinalassifoto

banati (Ungari), tatra (Tehhi), makedoonia (Make-

doonia)jt.mesilasi.

Kraini mesilased on hallid, lhikese ja tiheda karvas-

tikuga, tagakehal on 3 valkjashalli karvavti. Mnel on

ka kollakaid vi pruune viirge, mis jtavad kollakashalli

mulje.

Head omadused. Iseloomult rahulikud, vljavetud

krgi katavad htlaselt ja ema jb krjele. Perede hen-

damisel sbralikud. Neil on terav haistmine ja hea orien-

teerumisvime, mistttu nad ei eksi vrasse tarru. On

vga ettevtlikud uute saagiallikate otsimisel. Lendavad

ka halva ilmaga, kui teised mesilastud psivad tarudes.

Iseloomulik on varane puhastuslend ja vga kiire kevadi-

ne haudme areng, mistttu pesa laiendamisel tuleb pessa

panna korraga 46 uut krge. Saagi vhesusel piiravad

haudme arengut. Ehitavad palju krgi ja mesi kantakse

magasini. Krjekaanetis on hele. Kaitsevad pesa varaste

eest hsti ja nende vargustung on viksem kui itaalia me-

silastel. Talvel ei rooja krgedele, vaid taru seintele.

Talvekindlus on viksem kui tumemesilasel. On vastupi-

davad lehemee olemasolule talvesdas, puhtuse ja korra

armastajad.

Halvad omadused. Kige suuremaks kraini mesilaste

puuduseks on nende suur slemlemistung. Kuid igete

vtetega saab slemlemismeeleolus olevaid mesilasi ta-

gasi viia tmeeleollu. Haigestuvad nosematoosi ja eu-

roopa haudmemdanikku kergemini kui tumemesilased.

Vraste ja vahakoide eest kaitsevad pesa halvasti. Rea-

geerivad talvistele temperatuuri kikumistele, mistttu

25


Mesilastekorjemaa. A.Juusifoto

Mesilasteiseloomustusrassidejrgi

Mthik Mesilasrassid

tumemesilased kraini itaalia

Iminokapikkus mm 5,96,4 6,46,8 6,37,0

Tergiidilaius* mm 5,0 4,8 4,8

Kubitaalindeks** % 6065 4550 4045

pevasetlisekehamass mg 100110 110 110120

Viljastatudemakehamass mg 210 205 210

Emamunebpevaskrgperioodil muna 15002000 17002000 kuni3000

*Seljalooge

**Esitiiva3.kubitaalsulugapiirnevatesulgudepikkustesuhe

26


talvine sdakulu on suur. Kraini mesilased sobivad

varasekevadisejasuvisekorjegaasukohtadesse.

Itaalia mesilased (Apis mellifera ligustica Spin.) on

levinudeelkigeAmeerikasjaAustraalias.

Itaalia mesilastel on rindmiku khmu kilbike tume, 3

esimest tergiiti erekollaste vtidega, lejnud tergiidid

tumedad. Ameerikas on levinud itaalia mesilaste teisend,

kuldkollane mesilane, kellel on 5 tagakeha segmenti kol-

lased, ainult viimane segment on tume. Rindmiku khmu

kilbikeontume.

Head omadused. Iseloomult vga rahulikud. Ema jt-

kab krje vljavtmisel munemist. Emasid vahetavad sa-

lajase emavahetusega. Hoiavad pesas puhtust ja kaitsevad

pesa vahakoi ja vraste eest. Slemlemistung on mdu-

kas ja seda saab le viia tmeeleoluks vastavate vte-

tega. Vga ettevtlikud uute toiduallikate otsimisel.

Korjatud nektar paigutatakse magasini. Krjekaanetis on

nii hele kui ka tume (krjekaan on vastu mett). Ei haigestu

kergesti akarapidoosi, sest hingeavad on kitsad ja see

takistablesta Acarapiswooditungimisttrahheedesse.

Halvad omadused. Itaalia mesilasemad on lhikese

elueaga (1 aasta). Neil on suur vargus- vi isegi rvimis-

tung, mistttu ei saa neid koos pidada teiste tugudega.

Talvekindlus on neil nrk, sest reageerivad igale vlis-

temperatuuri kikumisele ja vajavad talveks palju sta.

Nad on tundlikud lehemee olemasolule, haigestuvad

kergesti nosematoosi ja euroopa haudmemdanikku. Su-

visel korjevaesel ajal ei piira itaalia mesilased haudme ar-

engut, mistttu sda puudusel jtkab ema munemist ja

samal ajal kantakse tarust vlja vastseid ja nukke. Nrgad

peredvivadtarustralennata.

Itaalia mesilased sobivad varase ja suvise pika meekor-

jega asukohtadesse, eriti aga rndmesinduseks korpusta-

rudesse. Ebasoodsate ilmadega suvel tuleb neile anda

lisasta.

Viimastel aastatel on Eestisse toodud buckfasti mesi-

lased. Need mesilased on aretatud Inglismaal Buckfasti

kloostris munk Adami poolt. Buckfasti mesilaste saami-

seks on kasutatud tume- ja itaalia ning ka aafrika mesilasi.

Need mesilased on ebahtlase vlimikuga. Nad on slem-

lemiskained, rahulikud ja lendavad ka jahedamatel il-

madel. Neil on suur ietolmu kogumisvime. Nad on

akarapidoosi suhtes vastupidavad mesilased. Et see

turhm on vlja kujunenud lhikese talvitumisajaga

merelise kliima piirkonnas, siis sobib neid Eestis pidada

saartel vi rannikualadel. Buckfasti mesilaste puhtatu-

line paljundamine on Eesti oludes keeruline. Selleks peab

olema vhemalt 10-kilomeetriline vahemaa teiste mesi-

lasperedega. Ristamisel kraini vi tumemesilastega tek-

kinud ristandid on kll I plvkonnas head meekorjajad,

kuidnadonagressiivsedjakurjad.

Eespool toodust selgub, et mesilastu valik sltub

eelkige korjemaa iseloomust. Senised vaatlusandmed on

nidanud, et ilmastik mjutab erinevate tugude meetoo-

dangut. Nii selgus, et 1996. a. saadi kige suuremad mee-

saagid itaalia mesilastelt, sest kevad oli lhike ja jahe ning

suvi pikk ja soe. 1997. a. saadi aga rohkem mett kraini me-

silastelt, sest kevad oli pikk ja soe, juunikuu vihmane ja

juuli-augustilusad.

Seega sobivad Eestisse nii kraini kui itaalia mesilased,

kuid koos ei saa neid pidada itaalia mesilaste

varguslembusetttu.

JaanalinnukasvatuslevibSoomes

GeorgeTateBlair

Lihatalousnr.6,1997,Vantaa

Kuigi maailmas inimeste usaldus liha vastu on vhe-

nenud, ei peida Soome jaanalinnukasvatajad pid liiva

sisse. Jaanalinnukasvatajad usuvad delikatessi lbilki

turul.

Ameerika hendriigid oli esimene maa, kus le saja

aasta tagasi muretseti Luna-Aafrikast jaanalinnud.

Esialgu tabas jaanalinnukasvatajaid ebaedu, seda ph-

justas osaliselt naistemood, mis enam ei soosinud vare-

maltniisoovitudjaanalinnusulgedekasutamist.

Hiljutine selle tootmisharu taasrkamine hendriikides

ratas huvi ka Euroopas, kus praegusel hetkel tegutseb li-

gikaudu 5000 jaanalinnufarmi. Lindude arv neis kigub:

3...4 lindu kodumajapidamistes kuni 1000pealise karjani

suurfarmides.

Et jaanalinnud kohanevad hsti mistahes kliimas, hak-

kas nende kasvatamine ka soomlasi huvitama. Praegu on

Soomes umbes 60 jaanalinnukasvatajat, kes, arvestades

tarbijate ettevaatlikkust veiseliha suhtes, nevad vi-

malust kindlustada jaanalinnulihale kindel koht soomlaste

toidulaual.

Jaanalinnuliha on kallis. Tommy Johansson, ks

esimesi jaanalinnukasvatajaid Soomes, tles, et le 100

kg kaaluvast jaanalinnust saadakse ainult 30 kg liha. Liha

hulga ja elusmassi suhet tasandab mingil mral

jaanalinnu pehme ja kaunis nahk, mis moodustab isegi

50%linnuvrtusest.

Philine mgiargument on ikkagi see, et jaanalinnu-

liha sisaldab ainult 2...3% rasva ja selle kolesteriini-

sisaldus on vga madal. Seetttu sobib jaanalinnuliha

hstidelikatessinaparimatesrestoranides.

Kokk Marko Kosoneni snutsi on jaanalinnuliha vr-

vuselt punane ja vlimuselt isuratav. Seda valmistatakse

R E F E R A A D I DR E F E R A A D I D

27


toiduks samuti kui veiselihagi, ainult valmistamine sltub

kokafantaasiast.

Jaanalinnud on levinud maailmas soojematel aladel,

seeprast vis arvata, et nad ilmselt ei pea vastu Soome

klmades ilmastikutingimustes. Probleeme selles osas on

testi olnud. Alul oli Johanssoni farmis jaanalinnupoe-

gade ellujmine vaid 5%. Vabas looduses, kus kiskjad

svad nii jaanalinnumune kui ka poegi, jb ellu umbes

8% poegadest. Nende kasvatamisel oli aga tegelikult pers-

pektiivi, eriti kui Hollandis oli poegade ellujmisprot-

sent70.

Mida soomlased tegid valesti? Philiselt oli tegu tead-

matusega ja kogemuste puudumisega. Soome toodi

jaanalinnumune Hollandist ja seoses nende transporti-

misega oli suuri probleeme. Ei olnud vimalust mrata

munade vanust ja nende seisukorda Soome saabumisel.

Hollandlased ei olnud ka huvitatud munade kohta andma

rohkem informatsiooni kui just hdavajalik, sest nad taht-

sid ma mune Soome niikaua kui vimalik. Nd aga on

soomlastel kasvatuskogemused olemas ja hautamiseks

saadakse mune juba oma farmidest, mistttu teatakse

munade iga ja seisukorda. Vib oletada, et koorumisprot-

sentpidevalttuseb.

Algul oli prast koorumist poegade ellujmisprotsent

madal. Pojad, kellel ei olnud emasid, olid stressis ja sid

maast mida juhtus, kasvi vikesi kivikesi. Seetttu nende

seedeprotsess ei kulgenud normaalselt ja pojad surid.

Praegused kogemused nitavad, et pojad tunnevad endid

paljuparemini,kuisaavadkasvadapuhtalbetoonalusel.

Kasvatusprotsess on kesoleval ajal soodne, sest n-

nestumiseks on kllaltki kasvuruumi, tles Tommy Jo-

hansson. Ta esitas jrgmise stsenaariumi ks lind

muneb 50...100 muna aastas. Oletame, et 50% neist on

tisvrtuslikud, mis thendab 25...50 poega. Kui pooled

neist jvad ellu, saadakse 12...25 lindu aastas, 12...14

kuu prast on nad tapakpsed. Kik need 12...25 lindu on

prit helt emalt, kelle eluiga muuseas on 50 aastat. Vr-

relgemneidarveveisteomadega!

90-ndate aastate keskel toimunud kulminatsiooni jrel

on jaanalinnukasvatus stabiliseerunud. 1997. aasta keskel

oli Soomes 450 tiskasvanud lindu. Kui ellujmisprot-

sent letab 50, on lhiajal juba 1000 tiskasvanud lindu,

ennustasTommyJohansson.

"Inimesed on tnapeval ettevaatlikud, nad ei taha

riskeerida, aga nad jlgivad olukorda. Ajapikku, koge-

muste ja jaanalinnupoegade ellujmise suurenedes, li-

sanduvad uued kasvatajad. Turule on tulemas praegusest

palju rohkem jaanalinnuliha ja selle kilohind kindlasti

langeb tunduvalt, mis loob konkurentsivimelise toote,

tlebJohansson.

RefereerinudAigarSuurmaa

InmemoriamEnhardMusto

24.1. 1931.28.05.1998.

28. mail 1998

Documents

Tõuloomakasvatus 1998/2