Tõuloomakasvatus 2006/1

1

NR 1 MÄRTS 2006

SISUKORD

Loomakasvatus2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2005. aastal

Veised5 K. Kalamees. Eesti maakarja pullid ja spermavaru7 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest

2005. aastal10 O. Saveli, M. Voore. Põlula katselehmade piimajõud-

luse lõplikud tulemused

Sead13 R. Kaselo. Aasta seakasvataja 200514 K. Kersten. Sigade jõudluskontroll 2005. aastal17 K. Meyn. Seakasvatuse olukord ja perspektiivid Saksa-

maal18 E. Kalm. Sigade liinide suuruse optimeerimine19 C. Edel. Sigade jõudluskontrolli aktuaalsus

Linnud21 M. Piirsalu. Linnukasvatusprobleemid teravalt päeva-

korral23 H. Tikk. Varsti saab poest vutiliha

Karusloomad24 L. Taaler. Tšintšiljakasvatajad õppisid Taanis nahku

hindama

Hobused25 A. Kallaste. Varsa-aasta 200526 Ü. Metsmaker. Eesti hobusekasvatajate infopäev

Kuressaares

Lihatööstus27 A. Alt. Väikeste tapamajade tootmisvõimsused 2005. a

Kirjandus28 H. Tikk. Üks loomakasvatajatele vajalik käsiraamat

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidus29 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoos-

olek

Seminarid31 A. Pentjärv. Seminar Pühajärvel32 O. Saveli. Tõuaretusalane seminar Tartus

E T L L

E A B A

TÕULOOMAKASVATUS

A. Juusi foto

Loomakasvatus kontsentreerub

Viisteist aastat on Eesti olnud taas peremees omal maal,kuigi viimasel kahel aastal on oma õigustest päris suur osaära antud. Õnneks on põllumehele eriti rasked aastadmöödas ja Euroopa Liidu rahalised toetused on võimalda-nud eri projektide kaudu investeerida põllumajandustoot-mist, aga ka lihtsalt maaelu ja loodushoidu.

Loomakasvatuse arengu piirjooned hakkavad selgi-nema. Piimakarjakasvatus kontsentreerub suurtesse ük-sustesse, sest 2005. a ehitati vähemalt 10%-le piimaleh-madest uued vabapidamise, elektroonilise infokogumi-sega lüpsiplatside ja mahukate lägahoidlatega külmlau-dad, kus on mõnisada lehmakohta. Piimalehmadele needpidamistingimused sobivad ja vabalt täisratsioonilistsööta saades pole 700–800-kilone toodangutõus aastasharuldane. Aga väsimatud Lea ja Hillar Puur tõestavad 32lehmaga talukarja sobivust oma järjekordse rekordi,11 325 kg-ga. Riigi keskmisena 6509 kg jõudluskontrollilehma kohta sisendab usku jõuda paari aastaga 7000kg-ni. Päris uskumatu on aga lugeda ajakirjast, et 2005. aoli Eestis 12 karja, kus piimatoodang ei küündinud 2000kiloni. Mida on siin mõõta – demokraatiat? Need karjadtuleks anda loomakaitseseltsi kontrolli alla.

Ka seakasvatus kontsentreerub, sest 2005. a on vähe-nenud kuni 100 emisega karjade arv 2 korda, sellega suu-renes aga üle 400 emisega karjade osatähtsus 15%-lt25%-le. Viimastes on märgatavalt parem ka emiste vilja-kus. Eri staatusega karjades praegu registreeritavad elus-sigade andmed ühtlustuvad, aga ees seisab aretustöö hoo-pis keerukam osa – lihaomaduste ja söödakasutuse paran-damine. Selleks napib andmeid või puuduvad need hoo-pis.

Linnukasvatussaaduste tootmine on juba aastaid koon-dunud mõnesse suurfarmi. Jäänud on vaid munakanade jabroilerikasvatus, teisi linnuliike kohtab vaid taluõuedes.EL ja rohelised püstitavad oma nõudeid, mis hakkavadtootmise efektiivsust alandama. AS Tallegg alles kosubsalmonelloosipuhangust, kui õhus on linnugripi oht, misteeb tarbija ettevaatlikuks ja saaduste müügimahud vähe-nevad.

Meedial on siin oma osa. Inimeste teadlikkuse aren-damine on vajalik, aga paanika õhutamine pole asjakoha-ne. Linnuränne pole alanudki, aga surnud lindudelt lei-takse ohtlikku viirust Vaiksest ookeanist üle VahemerePõhjamereni. Rände ajal peaks küll algama surnud lindu-de sadu. Ettevaatus on muidugi asjakohane. Ei kuule eritihullulehmatõvest, aga Creutzfeldti-Jakobi tõbe esineb ini-mestel nagu vanasti. Infopandeemia on ka ohtlik. Liialtpalju on lehepinda ja eetriaega, mida ei suudeta sama infokorduva keerutamiseta täita. Kainet mõistust ja asjalikkuettevaatust!

Olev Saveli

EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT·

Eesti loomakasvatus 2005. aastalPh. D. Matti PiirsaluPM põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik

Eesti Statistikaametist saadud esialgsed andmed ningpõllumajandusministeeriumi prognoosid 2005. aasta loo-makasvatuse kohta näitavad sigade, lammaste ja kitsedearvu suurenemist ning lindude ja piimalehmade arvuvähenemist. Nii oli meil 2005. a 31. detsembri seisuga252 200 veist (sealhulgas 113 100 lehma), 351 600 siga,51 800 lammast ja kitse ning 1 804 200 lindu (tabel 1).

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 31. detsem-ber (tuhandetes)

Näitajad 2004 2005 2005/2004

+/– %

Veiste arv 249,8 252,2 +2,4 101

sh lehmade arv 116,5 113,1 –3,4 97

Sigade arv 340,1 351,6 +11,5 103

Lammaste ja kitsede arv 41,7 51,8 +10,1 124

Lindude arv 2183,0 1804,2 –378,0 83

Allikas: ESA, PM põllumajandusturu korraldamise osakond

Võrreldes 2004. aastaga suurenes piima kogutoodang3%, samal ajal vähenesid lihatootmine elusmassis 8% jamunade tootmine koguni 14% võrra (tabel 2).

Tabel 2. Põhiliste loomakasvatussaaduste tootmine

Näitajad 2004 2005 2005/2004

+/– %

Tapaloomade ja-lindude elusmass, t 109 185 99 978 –9207 92

sh veistel 30 918 25 764 –5154 83

sigadel 56 745 54 346 –2399 96

lammastel jakitsedel 724 682 –42 94

lindudel 20 723 19 186 –1537 93

Piimatoodang, t 652 400 670 406 +18 006 103

Munatoodang, tuh tk 230 894 197 581 –33 313 86

2003. a oktoobrikuust alates on varutava piima hindolnud tootjaid rahuldaval tasemel. Siit tulenevad ka 2004.ja 2005. aasta oluliselt paremad tulemused lehmadepiimatoodangu tõusus ja piima varumise suurenemisel.Viimase arvel saadud tulu võimaldas rohkem investeeridatootmistingimuste ning lehmade heaolu parandamisse.

Kui 2004. a anti meil käiku 5 uut lüpsikarjalauta, siis2005. a ulatus nende arv 20-ni ning ligi 13 000 lehma saidendale möödunud aastal uue eluaseme.

Mullu püstitas Eestimaa piimakari taas kena rekordi:lehma kohta lüpsti keskmiselt 5751 kg (joonis 1) ehk 223kg (4%) enam kui aasta tagasi. Mida suurem on lehmadepiimaand, seda efektiivsemalt saab seda toota. Üle 6000kg lüpsti lehma kohta Põlvamaal – 6545 kg, Tartumaal –6416 kg, Järvamaal – 6378 kg, Jõgevamaal – 6213 kgning Lääne-Virumaal – 6126 kg.

Praegu on meil jõudluskontrollis ligi 90% piimalehma-dest. Jõudluskontrollialustes karjades saadi keskmisekspiimatoodanguks lehma kohta esmakordselt 6509 kg.Kõige suurem keskmine piimatoodang lehma kohta (10632 kg) saadi jällegi Põlva Agro OÜ-s.

Selline piimatoodangu kasv on saavutatud uute vaba-pidamisega külmlautade käikuandmise ning järjest täpse-mate tasakaalustatud söödaratsioonide kasutamisega pii-malehmade söötmisel. Oluline roll piimatoodangu tõusus

2

Tõuloomakasvatus 1-06

L O O M A K A S V A T U S

Foto 1. Hea lootus (K. Vikat)

5152 51195176

5528

5751

4800

5000

5200

5400

5600

5800

2001 2002 2003 2004 2005aasta

kg

Joonis 1. Piimatoodang lehma kohta 2001–2005Allikas: PM põllumajandusturu korraldamise osakond

on suurema piimajõudlusega eesti holsteini tõugu lehma-de arvukuse kasvul nendes farmides.

Mullu jäi lehmi Eestis võrreldes eelmise aastaga veel3400 ehk 3% võrra vähemaks. Lehmade arv vähenes pea-miselt väiketootjate piimatootmisest loobumise arvel.Lehmade arvukuse enamat vähenemist hoidsid ära suur-tootjad, kes piimakvoodi täitmise ning suurendamisenimel oma lehmakarju suurendasid. Edukamad piima-tootjad tegid panuse ka tulevikule, ostes karja täienduseksholsteini tõugu väärtuslikke tõumullikaid Saksamaalt,Hollandist ja Šveitsist.

2005. a toodeti Eestis esialgsetel andmetel 670 406 ton-ni piima (joonis 2), mis on 2004. a võrreldes 3% ehk18 006 tonni rohkem. Kõige enam – 118 122 tonni – too-deti piima Järvamaal, järgnesid 77 856 tonniga Lääne--Virumaa ning 70 247 tonniga Pärnumaa. Piimatööstus-tele realiseeriti 571 190 tonni 4,1%-se rasvasisaldusegapiima ehk 35 100 tonni enam kui eelmisel aastal. Piimakaubalisus oli 85%, 2004. a 84%. Kokkuostetud piimastkuulus eliit- ja kõrgemasse sorti 96% ning I sorti 4%.

Piima kogutoodangu kasvu ja lehmade arvu vähenemi-se juures valmistas piimatootjatele heameelt piima kokku-ostuhinna püsimine suhteliselt kõrgel tasemel. Kui2004. a oli varutava piima keskmine kokkuostuhind 3838kr/t, siis mullu oli see 3975 kr/t ehk 137 kr suurem. Eestiastumine Euroopa Liitu on positiivselt mõjutanud piima-toodete ekspordivõimalusi.

Euroopa Liidu piima ja piimatoodete turukorraldusealuseks olevale piimakvoodi süsteemile läks Eesti üle2003. a 1. aprillist. Kvootide rakendamise eesmärgiks onpiirata liikmesriigis piima ületootmist. Möödunud aasta31. detsembril täitus 2005/2006. kvoodiaastast 9 kuud,millega 1774 kvoodiomanikku täitsid PRIA poolt väljajaotatud piimakvoodist ligi 69%, tarnides ja turustadeskokku 440 422 tonni piima. Tööstustele müüsid piima-tootjad 434 002 tonni ja otse tarbijale 6420 tonni piima.

Lihatootmine vähenes 2005. a 6% ehk 4500 tonni võr-ra. Kui 2004. a toodeti meil 71 200 tonni liha tapamassis,siis mullu oli vastav näitaja 66 700 tonni. Kõige enamvähenes veiseliha tootmine – 15%, järgnesid linnuliha7%-ga ning sealiha 4%-ga (tabel 3). Lamba- ja kitselihaon aastaid toodetud 300–400 tonni ringis, nii oli see kamöödunud aastal.

Sealihasektoris oli aasta 2005 suhteliselt stabiilne.Sealiha osatähtsus kogu lihatoodangus oli möödunud aas-tal jätkuvalt suurim ning toodetavatest lihaliikidest59%-ga kindlalt esikohal. Kui sealiha keskmine varu-mishind oli 2004. a 21 788 kr/t, siis 2005. a oli see 22 475kr/t ehk 687 kr kõrgem. Seakasvatajatele makstavad liha-hinnad sõltuvad avatud turu tingimustes maailmaturu hin-namuutustest.

Tabel 3. Prognoositav lihatoodang tapamassis (tuh t)

Liha liik 2004 2005 2005/2004

+/– %

Sealiha 40,9 39,6 –1,3 97

Veiseliha 15,2 12,9 –2,3 85

Linnuliha 14,8 13,8 –1,0 93

Lamba- ja kitseliha 0,3 0,4 +0,1 133

Kokku 71,2 66,7 –4,5 94

Allikas: PM põllumajandusturu korraldamise osakond

Euroopa Liidu sealihaturu korraldussüsteem toimibning selle mõju meie sealihasektori arengule on positiiv-ne. 2005. a viimasel sealihaturu korralduskomitee istungil7. detsembril tõdes Euroopa Komisjon, et praktiliselt

3

1-06 Tõuloomakasvatus

Joonis 2. Piima kogutoodang aastatel 2001–2005Allikas: PM põllumajandusturu korraldamise osakond

684 000

620 000611 000

670 000

640 000

560 000

600 000

640 000

680 000

720 000

760 000

2001 2002 2003 2004 2005aasta

ton

ni

Foto 2. Priit ja Mairi Soosalu tütrega (O. Saveli) Foto 3. Tartu Agro AS mootorid Maie ja Avo Mölder, ValmarNukk koos saksa külalistega (O. Saveli)

2005. aasta parimad piimatootjad

kõikides liikmesriikides on sealiha-turu olukord stabiilne ja hea. Enami-kus riikides on nõudmine-pakkumi-ne tasakaalus. Euroopa Liidu liik-mesriikide keskmine searümba hindoli 47. nädalal 21,37 EEK/kg.

Erimeetmeid, nagu näiteks eri-ladustamine, Euroopa Liidus 2005. asealihaturu korraldamisel ei raken-datud. Küll aga vähendati detsembri-kuus 5% võrra eksporditoetuste mää-rasid, seda põhjendusega, et dollarikurss euro suhtes on 3% paranenudning toodangu eest saadakse niigisuuremat sissetulekut.

Esmakordselt rahuldati alates2005. a augustikuust kuni aasta lõpu-ni Eesti sealiha ekspordilitsents ningeksporditoetuse taotlused.

Lihatööstused ostsid 2005. a kok-ku 346 600 siga, mis oli 17 900 seavõrra enam kui 2004. aastal. Varutudsigade keskmine lihamass oli vahe-mikus 77–79 kg.

Kolmel viimasel aastal on Aasias ja viimasel ajal kaEuroopas probleeme tekitanud linnugripp, mis võib suu-rendada sealiha tarbimist ja eksporti.

Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus oli 2005. a19%-ga linnuliha järel kolmandal kohal. Võrreldes eelmi-se aastaga vähenes veiseliha tootmine 2300 tonni võrra.Tootmise vähenemine on põhiliselt tingitud sellest, etpaljud väiketootjad müüvad oma pullvasikad kuni 3 kuuvanustena üleskasvatamiseks teistesse Euroopa Liiduliikmesriikidesse, eeskätt Hispaaniasse, Saksamaale,Itaaliasse ja Hollandisse. Seetõttu tapeti Eestis pulle jahärgi möödunud aastal 20% vähem kui 2004. aastal. Sel-gub, et Eestis makstavad otsetoetused on veiseliha toot-mise suurendamiseks veel liialt väikesed ega muuda vei-seliha tootmist tasuvaks.

Veiseliha kokkuostuhinnad on endiselt madalad, kuigivõrreldes eelmise aastaga on need tublisti tõusnud. Kui2004. a oli veiseliha keskmine varumishind 18 785 kr/t,siis 2005. a juba 23 114 kr/t ehk 4329 kr kõrgem. Kõigekõrgem oli veiseliha varumishind 2005. a märtsikuus, ühetonni liha eest maksti 24 915 krooni.

2005. a 31. detsembril oli Eestis 252 200 veist ehk 2400veist enam kui aasta tagasi samal ajal.

2005. a maksti piimalehma- ja veiselihatoetused täien-davalt ühtse pindalatoetusena. Veise ja piimalehma kas-vatamise täiendavat otsetoetust maksis riik 2005. a 6920taotlejale 221 621 veise kasvatamiseks. Kokku ulatus toe-tuste summa 175 280 241 kroonini. Ammlehma kasvata-mise eest maksti toetust 704 taotlejale 5523 looma eest.Toetuse kogusumma ulatus 7 521 505 kroonini.

Euroopa Liidu veise- ja vasikaliha turukorralduskomi-tee töötas 2005. a tegusalt. Külmutatud veiseliha imporditariifikvoot oli jätkuvalt üheks probleemsemaks küsimu-seks, sest kvoodist põhiosa said kasutada suured kauple-jad, kuna neid õigusi saab taotleda vastavalt eelmise aastajooksul imporditud veiseliha kogustele. Riigid, kust aja-looliselt on veiseliha rohkem eksporditud kui imporditud,

ning riigid, kus on palju väikesi ette-võtteid, ei olnud kehtiva kvoodijaga-mise süsteemiga sugugi rahul.

2005. aastale oli veel iseloomulikeksporditoetuste maksmisvõimalusteoluline kärpimine. Lisaks aasta vii-masel kuul tehtud muudatustelevähendati maikuust veiseliha ekspor-ditoetuse määrasid 20% võrra põh-jusel, et Euroopa Liidu siseturulvalitses veiseliha defitsiit. Päevakor-ral oli ka veiseliha sekkumiskokku-ostu rakendamiseeskirjade muutmi-ne. Kuigi veiseliha sekkumiskokku-ostu ei kavatseta üldse enam raken-dada, on senised määrused kehtivadning korrektsuse huvides täiendatineid uute liikmesriikide kohta käiva-te andmetega.

Lamba- ja kitseliha osatähtsuskogu lihatoodangus oli 2005. a jätku-valt 1% piirimail. ESA esialgsetelandmetel oli Eestis 31. detsembril

2005. a 51 800 lammast ja kitse ehk 10 100 enam kui aastatagasi. Lambakasvatuse elavnemist mõjutab kahtlemataneile ühtse pindalatoetuse raames täiendava otsetoetusemaksmine ning tubli lisa tuleb ka keskkonnatoetustest.Nii maksti 2005. a ühtse pindalatoetuse täiendava otse-toetuse raames 880 taotlejale 25 616 ute kasvatamiseks 5470 418 krooni, mis teeb ligi 214 krooni ute kohta.

Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika eesmärgiks lam-ba- ja kitselihaturu korraldamisel on siseturu stabiliseeri-mine ning lamba- ja kitsekasvatajatele täisväärtusliku elu-kvaliteedi tagamine. Põhiliselt tehakse seda kahe meetmeabil, milleks on utetoetuse maksmine ja kolmandate riiki-dega kauplemise korraldamine. Kolmandate riikidegakauplemist reguleeritakse lamba- ja kitseliha impordi ta-riifikvootidega, mis tähendab, et teatud riikidest võib tea-tud koguse piires null-maksumääraga importida eluslam-baid ja -kitsi või nende liha põhimõttel “kes ees, seemees”. Euroopa Ühenduse tariifikvoodid 2006. aastaksavati komisjoni määrusega (EÜ) nr 2185/2005.

Linnukasvatus teeb jätkuvalt vähikäiku. Väheneb niilindude arv kui ka neilt saadav toodang. 31. detsembril

4


Foto 4. OÜ Jampo searümbad (O. Saveli)

Foto 5. Kas on lootust? (S. Kasemetsa)

2005 oli Eestis 1 804 200 lindu ehk 378 000 võrra vähemkui aasta tagasi.

Mune toodeti 2005. a esialgsetel andmetel 197 581 000,mis oli 2004. a võrreldes 33 313 000 ehk 14% vähem. Niisuurt tagasiminekut munade tootmisel ei ole varasematelaastatel olnud. Eesti linnukasvatajad ei ole saanud senisiseriiklikke ega ka Euroopa Liidu poolseid toetusi linnu-kasvatuse arendamiseks ning seetõttu on ühinenud Euroo-pa tingimustes järjest raskem püsida konkurentsis teisteBalti regiooni riikidega.

2005. a toodeti AS-s Eesti Munatooted 68 tonni muna-pulbrit, 124 tonni keedetud-kooritud mune ja 1111 tonnivedelaid munaprodukte. Eestis kasvas kanade produk-tiivsus 255 munalt 2004. a 276 munani 2005. a ehk 8%.

Kui 2004. a toodeti Eestis 14 800 tonni linnuliha, siistänavu vähenes kogutoodang salmonelloosipuhangust

tingituna 13 800 tonnile. Linnuliha osatähtsus kogu liha-toodangus oli möödunud aastal siiski 23%.

Euroopa Liidu liikmesriikide turuülevaadetest selgus, etnii muna- kui linnuliha turg olid 2005. a suhteliselt stabiil-ne. Türgile lähedal asuvad liikmesriigid raporteerisid2005. a lõpus linnuliha tarbimise järsust langusest, kuidmunade tarbimine oli jäänud samaks. Kreekas langes lin-nuliha tarbimine 20%. Meedias ilmunud linnugripialasedartiklid ei ole võimaldanud Prantsusmaal linnuliha tarbi-mist 2005. a oktoobrikuu sesoonsest madalseisust väljatulla. Kriisi tagajärjel lõpetas eelmisel aastal Belgias tege-vuse 30% Belgia kanamuna turuosa hoidnud linnukas-vatusettevõtetest. Eesti linnuliha ja kanamunade turuolu-korda linnugripp 2005. aastal ei mõjutanud.

Eesti maakarja pullid ja spermavarupm-mag Käde KalameesEK Selts

Eesrindlik karjakasvataja teab, et hea aretusväärtusegapull on tema majandusliku edukuse pant. Teisest küljest,valides ainult parimaid pulle, vähendame geneetilist mit-mekesisust ja suurendame sugulusaretuse ohtu. Juba prae-gu tunnevad isegi holsteini aretajad muret, mis saab edasi,sest üha rohkem kasutatakse aretuseks ainult umbes 10parimat pulli.

Palju suurem oht sugulusaretusse laskumiseks on väike-searvuliste tõugude puhul. Seega ka eesti maakari kui väi-kesearvuline ja ohustatud tõug on olukorras, kus iga mul-lika ja lehma seemendamisele tuleb läheneda individuaal-selt, et vältida sugulusaretust. EK Selts on teinud kõikide-le jõudluskontrollis olevatele maakarja tõuraamatu põhi-osade (A ja B), lisaosa (R1) ja registriosa (R2) lehmadeleja lehmikutele sperma kasutamise soovituse aastateks2006–2007. Andmed on antud Kehtna seemendusjaama.Samas aga tuleb toonitada, et ka maakarja kasvataja peaksteadma oma veise põlvnemist ja jälgima, et seemendus-tehnik tooks ainult soovitatud pulli sperma. Probleemidetekkimisel on alati võimalik abi küsida EK Seltsist.

Need maakarja omanikud, kes ei tee jõuduskontrolli japole EK Seltsi liikmed, peaksid teadma oma veise põlvne-mist vähemalt kolme põlvkonna ulatuses. Selleks tuleboma veiste seemendustunnistused seemendustehnikultendale nõuda ja alles hoida. Rohkem võiks kasutada EKSeltsi abi. Jõudluskontrolliväliste maakarja veiste andme-baas on puudulik, sest andmeid ei edastata piisavalt PRIAandmebaasidesse. PRIA veisepass ei kajasta aretustööksolulisi veise põlvnemisandmeid, on vajalik eeskätt taudi-tõrje seisukohalt. Iga põlvnemisandmetega maakarja veispeaks omaniku vahetamisel kaasa saama põlvnemistun-nistuse, mida väljastab EK Selts. Loomaomaniku kohus-

tus on tagada, et uus omanik saaks veise nõuetekohasepõlvnemistunnistuse.

2006. ja 2007. aastal on Kehtna seemendusjaamast või-malik saada järgmiste pullide spermat (tabel 1).

2004. aastal varuti spermat kolmelt pullilt (Näku,Akkum ja Napu), kelle lähem kirjeldus on Tõuloomakas-vatuses 2/2005. Neile lisandus veel nelja pulli sperma,kelle valikukriteeriumiks oli see, et nad esindaks erine-vaid pulliliine: Nuhvik EK 252, Qelliks EK 253, OksfriEK 255 ja Ullilaar EK 256.

Nuhviku EK 252 (s Koordi talus) ema on Vimka, kes onvalkjaspunase värvusega, roosa ninapeegliga ilus, tõutüü-biline maakarja lehm. Kolmandal laktatsioonil oli tal pa-rim päevalüps 27,6 kg, samas ka hinnatav piima suur ras-vaja valgusisaldus. Sugulusaretuse vältimiseks ei tohiNuhvik EK 252 spermat kasutada maakarja veistele, kellepõlvnemises on Jerti EK 198.

Pull Oksfri EK 255 (s Koordi talus) on Terhakka liinijätkaja, ta ema on Koordi talu üks parimaid maakarja leh-mi Viisi. Suurimad päevalüpsid ulatuvad 29 kg-ni. Viisioli ka embrüodoonoriks. Temalt saadi kolm embrüovasi-kat, üks nendest Oksfri. Tema spermat ei tohiks kasutadamaakarja veistele, kelle põlvnemises on Oksa EK 225 jaFrippe EK 170.

Pull Qelliks EK 253 (s Vahenurme talus) on rootsi liinijätkaja ja ta ema on suure kehamassiga (554 kg) Lissi. Te-ma suurimad päevalüpsid ulatuvad 30 kg-ni ja udar onmahukas, vannikujuline, mis on samuti eelduseks suurteletoodangutele. Head tervist näitab see, et ta lüpsab 5. lak-tatsiooni. Qelliks EK 253 spermat ei tohi kasutada veis-tele, kelle põlvnemises on Quatro EK 201.

Pull Ullilaar EK 256 (s M. Rohtla talus) on Likhan-Tah-to liini jätkaja ja ta ema on Nuku, kes on samuti hea tervi-sega ning alustab peagi 8. laktatsiooni. Nuku on vähelda-se kasvuga (kehamass 426 kg) vanema maakarja tõutüübiesindaja. Ta on sündinud Päriveres, praegune elukoht on

5


V E I S E D

6


Tabel 1. Maakarja pullide sperma Kehtna seemendusjaamas 01.02.2006

Nimi,TR nrliini nr, nimi

Isa,TR nraretusväärtus

Ema,TR nrkõrgem toodang

Emaisa,TR nr Doosidearv

Päritolu-maa

Jerti EK 1986. Älli

Jere SSS 13745CSAV+119

Pupsikari EK 26433718-4,31-3,47-289

Luja EK 100 127 Eesti

Virti EK 2067. Marsi

Virsu ET SSS13915B,SAV+111

Alva EK 26276142-3,79-3,11-424

Matt EK 142 21 Eesti

Ulvar EK 2228. Likhan-Tahto

Ulari S13894DSAV+108

Niiva EK 29015904-5,32-3,59-526

Kei EK 160(d�örsi)

4 Eesti

Tömmi EK 2237. Marsi

Töll EK 200 Miiva EK 26976156-4,87-3,46-513

Kei EK 160(d�örsi)

25 Eesti

Akma EK 2277. Marsi

Akku SSS 13936DSAV+110

Manna EK 26955738-4,98-3,50-486

Jass EK 164(50% d�örsi)

18 Eesti

Näku EK 233muu

Näky SSS 13831D Kulla EK 282543A6017-4,02-3,28-439

Keiko EK 167(50% d�örsi)

145 Eesti

Akkum EK 2357. Marsi

Akku SSS 13938DSAV+110

Muumi EK 282600A6185-4,40-3,37-481

Muku EK 171 702 Eesti

Napu EK 2406. Älli

Napero S 14135CSAV+116

Uiu EK 1984965A4938-4,67-3,87-422

Quatro EK 201100% SKB

464 Eesti

Nuhvik EK 252muu

Nuki EK 230 Vimka EK1416817A5431-5,48-3,57-492

Jerti EK 198 1167 Eesti

Qelliks EK 25315. Rootsi

Qepe EK 229 Lissi EK 604411A4953-4,76-3,28-398

Juks EK 197 775 Eesti

Oksfri EK 2555. Terhakka

Oksa S 14144BSAV +110

Viisi EK 548795A4876-5,00-3,35-407

Frippe EK 170100% SKB

725 Eesti

Ullilaar EK 2568. Likhan-Tahto

Ulvar EK 222 Nuku EK 462792A4990-5,34-3,51-441

Laar EK 175 685 Eesti

Kokku: 4858

Madala aretusväärtusega pullid

Mau EK 166 Mauno EK 127 Itra EK 24315005-4,25-3,14-370

Randolf EK37620 PH

56 Eesti

Leho EK 118 Lõbus EK 111 Klarika EK 10555059-4,76-241

Samba EK 80 334reservis

Eesti

Leimu EK 117 Lees EK 110 Nätti EK 16274459-3,96-177

Ikkar EK 81 516reservis

Eesti

Pärast 2. maid 2005 seemendusest sündinud järglane loetakse ristandiks

Mauno EK 127 Ahtialan ÖlliSK 13660

Ihme SK 2953445893-5,01-295

Pellervo SK13187

409reservis

Soome

Napero EK 226S 14135CSAV + 116

Mäen OhvaSSS 13844 CSAV +108

Hortensia SSS 30393315645-3,3-3,1-9931...6-12295-3,8-3,2

Juholan IpaSSS13739B

27reservis

Soome

Oksa EK 225S 14144BSAV + 110

Mattilan YrskySSS 13674 B

Hitti S 30456411522-4,9-3,3-9411...4-9218-5,0-3,5

KivipellonPoikkeusSSS 13857 B

17reservis

Soome

Näppärä EK 224S 14139 DSAV +106

Hautalan OtsanaSSS 13832 DSAV +112

Edith SSS 3026788918-4,4-3,7-7191...6-8419-4,3-3,6

RantakartanonUjoSSS 13897 B

17reservis

Soome

Quatro EK 201 Qvadrat 7-540SKB 6819

Kronblom 5-31625-2447646-3,7-3,3-535

Jadargut SKB9998

12reservis

Rootsi

Tabel 2. Noorpullid 2006. a

Nimi Kõrvamärk Pulli isa, RTR nr Emaisa, RTR nr Liin Asukoht

Näpyro 6281823 Näppara EK 224 Jyrsky EK 193 8. Likhan-Tahto Vahenurme talu

Virvak 6912635 Virti EK 206 Vako EK 214 7. Marsi Lohu talu

Otitöll 6759506 Ott EK 238 Tölli EK 180 5. Terhakka Lohu talu

tal juba kolmas. Suurimad päevalüpsid on ulatunud 22 kgpiiresse, kuid laktatsioon on ühtlaselt pikk ja stabiilne.Udar on vannikujuline ja mahukas. Hinnatav on piimasuur rasva- ja valgusisaldus. Ullilaar EK 256 spermat eitohi kasutada veistele, kelle põlvnemises on Ulvar EK222 või Ulari EK 208.

Kõigi maakarja kasvatajate tänusõnad kuuluvad KristoVahenurmele Pärnumaalt ja Enno Lohule Viljandimaalt,kes on võtnud enda õlule nii vastutusrikka, vajaliku ja tä-nuväärse töö nagu aretuspullide kasvatamise eesti maa-karjale.

Eespool tutvustatud 4 pulli kasvatati 2004.–2005. aastalKristo Vahenurme talus. Lisaks kasvas seal veel kolmpullikut (Nummi Koordi talust, Oime-Ott Uustla talust jaNäpyro Mereranna POÜ-st). Kahjuks Oime-Ott ei haka-nudki spermat andma. Näpyrolt aga varutakse spermatveel lähiajal. Enno Lohu majapidamises kasvab kaks pul-likut (tabel 2).

Sugulusaretuse vältimiseks on vaja maakarjale sama-aegselt vähemalt viie liini pulle. Praegu on kasutada sper-mat 6 liini pullilt. Seega on olukord normaalne, kuid kind-

lasti nõuab sellise seisu säilitamine edaspidigi tõsist suh-tumist aretustöösse.

Lisaks sellele on terve rida majapidamisi, kes tahavadkasutada maakarja pulle. Oma soovist peaks aga varakultteada andma EK Seltsile, et oleks võimalik välja validajust sellele karjale sobilik pull. Majapidamistes on kasutu-sel 16 tõuraamatupulli viiest liinist (tabel 3).

Kõikidele EK Seltsi liikmetele on 2005. aastal saadetudteatis maakarja pulli tõuraamatusse võtmise nõuetest.Siinkohal teadmiseks neile, kes pole seltsi liikmed, jauutele maakarja omanikele, et tõuraamatusse saab võttaainult sellist eesti maakarja pulli, kellel on põlvnemineteada eellaste 2 põlvkonna ulatuses aretus- ja säilitusprog-rammiga lubatud tõugudest, ja alles pärast geneetilise eks-pertiisi tegemist, kui pull on üle vaadatud EK Seltsi spet-sialisti poolt. Laialdaseks kasutamiseks mõeldud pull(sperma Kehtnas) aga valitakse välja EK Seltsi vähemalt2-liikmelise komisjoni poolt. Seega tõuraamatusse kand-mata pulli kasutamisel jäävad tema järglased tunnustama-ta isaga ja selline veis ei saa edaspidi ohustatud tõutoetust.

Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2005.aastalAire PentjärvJõudluskontrolli Keskus

2005. aasta oli edukas. Piimatoodang lehma kohta suu-renes märgatavalt, saavutati uued tipptulemused karja

kontrollaasta toodangus ja läbi aegade laktatsioonitoo-dangus ning uuenes päevalüpsi rekord.

Eesti keskmine piimatoodang ületas 2005. aastal juba6500 kg piiri: aastalehma kohta saadi 6509 kg piima. Võr-reldes 2004. aastaga on piimatoodang suurenenud 454 kg.

7


Tabel 3. Eesti maakarja tõuraamatupullid karjades 1.01.2006 seisuga

Nimi RTR nr Pulli isa, RTR nr Emaisa, RTR nr Liin Talu, maakond

Näku EK 233 Näky EK 213 Keiko EK 167 soome Lanksaare talu, Pärnu

Akker EK 234 Akku EK 207 Lim EK 191 7. Marsi Pahkla Camphilli küla, Rapla

Näpik EK 236 Näppara EK 224 Virti EK 206 8. Likhan- Tahto Lanksaare talu, Pärnu

Vapsik* EK 237 Vako EK 214 Quatro EK 201 6. Älli Nigula LK, Pärnu

Mauris* EK 239 Maur EK 217 Leho EK 118 7. Marsi E. Pulk, Võru

Napiin* EK 242 Napero EK 226 Joik EK 131 6. Älli L. Sooäär, Saare

Näppul EK 243 Näppara EK 224 Ulvar EK 222 8. Likhan-Tahto E. Lohu, Viljandi

Näpatölli* EK 245 Näppara EK 224 Tölli EK 201 8. Likhan-Tahto M. Reinem, Rapla

Nappel EK 247 Napero EK 226 Quatro EK 201 6. Älli M. Niine, Pärnu

Nummi EK 248 Nuki EK 230 Lembo EK 187 soome K. Vahenurm, Pärnu

Okuke* EK 250 Oksa EK 225 Uku EK 218 5.Terhakka Naatsaku talu, Viljandi

Näppur EK 251 Näppara EK 224 Uku EK 218 8. Likhan-Tahto J. Jõesalu, Pärnu

Ullilaar EK 256 Ulvar EK 222 Laar EK 175 8. Likhan-Tahto K. Vahenurme, Pärnu

Okkel EK 257 Oksa EK 225 Leio EK 199 5.Terhakka S. Treumuth, Pärnu

Okpoi EK 258 Oksa EK 225 Poikkeus EK 209 5.Terhakka L. Kookmaa, Viljandi

Valle EK 259 Vapsik EK 237 Lei EK 167 6. Älli I. Kahu, Harju

* – fotod tagakaanel

Keskmine piimatoodang eesti punasel tõul oli 5962 kg,eesti holsteini tõul 6722 kg ning eesti maatõul 4524(tabel 1).

Esimest korda tõusis piimatoodang maakonnas üle7000 kg piiri: Põlvamaal saadi lehma kohta 7358 kg pii-ma, järgnesid Tartu- ja Järvamaa, kus piimatoodang jäiveidi alla 7000 kg (tabel 2).

Tabel 2. Aastalehmade piimajõudlus maakondades(järjestus rasva- ja valgutoodangu järgi)

Jrk

Maakond

Aastalehm

i

Piima

kg

Rasva Valku R + Vkg

% kg % kg

1. Põlva 6222 7358 4,23 312 3,34 246 557

2. Tartu 6201 6980 4,22 295 3,38 236 531

3. Järva 16 437 6935 4,17 289 3,35 232 522

4. Jõgeva 10 470 6723 4,28 288 3,41 229 516

5. L-Viru 11 793 6924 4,11 285 3,32 230 515

6. Võru 3401 6350 4,26 271 3,29 209 479

7. Rapla 6983 6399 4,11 263 3,30 211 474

8. Pärnu 10 846 6247 4,27 267 3,33 208 474

9. I-Viru 2742 6341 4,09 259 3,35 213 472

10. Harju 5503 6017 4,27 257 3,28 197 454

11. Valga 3173 5940 4,21 250 3,37 200 450

12. Viljandi 7712 5775 4,26 246 3,34 193 439

13. Saare 5627 5722 4,27 244 3,38 194 438

14. Lääne 2641 5638 4,25 239 3,24 183 422

15. Hiiu 655 5196 4,19 218 3,26 169 387

Piimatoodang suurenes kõigis maakondades. Suurimoli see Ida-Virumaal, kus toodang lehma kohta suurenes827 kg võrra, järgnesid Võrumaa 626 kg ning Valgamaa613 kg-ga. Kõige vähem tuli toodangulisa Hiiumaal – 141kg.

Lea Puuri Õunapuu talu püstitas taas piimatoodangurekordi: 2005. aastal saavutati 32 aastalehma toodanguks11 325 kg (tabel 3). Lea Puuri kari on oma grupis jubaviiendat ja vabariigis neljandat aastat parimal kohal.

Üle 100 aastalehmaga karjadest on kolmandat aastatsuurima toodanguga kari Põlva Agro OÜ-l: 1109 aasta-lehmalt saadi keskmiselt 10 633 kg piima.

9000 kg või enam piima saadi 2005. aastal kokku 14karjas. See on 4 karja võrra vähem kui 2004. aastal.8001–9000 kg saadi 69 karjas, mis on 38 karja võrra roh-kem kui eelmisel aastal. Udara tervis ja piima kvaliteet onkõrgetoodangulistes karjades suure tähelepanu all. See onloonud eeldused hea toodangu saamiseks. Keskmine so-maatiliste rakkude arv 1 ml piimas (SRA) oli üle 9000 kglüpsnud karjadel 329 000 ning 8001–9000 kg lüpsnudkarjadel 325 000.

Nende karjade arv, kus piimatoodang oli väiksem kui2000 kg, vähenes 5 võrra. 12 karjas, mis kõik on väikse-mad kui 8 lehma, ei ületanud piimatoodang nimetatud pii-ri. Neis karjades oli ka SRA kõige suurem – 765 000.

Suurima eluajatoodangu läbi aegade rekordit ükskikarjas olnud lehm ei ületanud. Reet Lilleoru lehm Palmijõudis eluajatoodangu rekordile eesti punast tõugu leh-made hulgas väga lähedale – puudu jäi vaid 537 kg. Kah-juks läks lehm 2005. aastal karjast välja. Karjast läksidvälja ka kahe ülejäänud tõu parimad esindajad Emi jaÕõda.

Läbi aegade edetabeli tipus on endiselt eesti punast tõu-gu lehm Noorik 93 787 kg eluajatoodanguga, eesti hols-teini tõugu lehm Eta 129 707 kg-ga ning eesti maatõugulehm Mirdi 65 119 kg-ga.

15 000 kg laktatsioonitoodangu piiri oli 2005. aasta lõ-puks ületanud 11 lehma. Läbi aegade rekordtoodangusaavutas Põlva Agro OÜ lehm Rallu, kes lüpsis teises lak-tatsioonis 15 783 kg piima. Paranes ka eesti punast tõugulehmade läbi aegade toodangurekord: Põlva Agro OÜlehma Minna neljanda laktatsiooni piimatoodang oli14 198 kg.

2005. aastal ületati mitmel korral ka päevalüpsi rekor-dit. Kui 2004. aastal oli rekordkogus 67,9 kg, siis 2005.aastal sai sellest suurema toodangu koguni 7 lehma. Prae-guseks on päevalüpsi rekord 76,8 kg, mille septembrikuussaavutas Põlva Agro OÜ lehm Hesa.

1. jaanuaril 2006 oli jõudluskontrollis 101 285 lehma.See moodustab 89,6% Eesti lehmadest. Lehmade arv oneelmise aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 294 võrra.Eesti holsteini tõugu lehmi oli karjades 74 130 (73,2%),eesti punast tõugu lehmi 26 595 (26,3%) ning eesti maa-tõugu lehmi 560 (0,6%).

Karjade arv on aasta jooksul märgatavalt vähenenud.Kui 1. jaanuaril 2005 oli jõudluskontrollis 2467 karja, siis1. jaanuaril 2006 oli karjade arv 2036. Jõudluskontrolli oliaasta jooksul lõpetanud eelkõige väikesed karjad: 1–2

8


Tabel 1. Lehmade piimajõudlus tõuti

Tõug Aastalehmi Piima kg Rasva Valku R + V kg

% kg % kg

Eesti punane 26 607 5962 4,32 258 3,42 204 462

Eesti holstein 73 261 6722 4,17 280 3,31 223 503

Eesti maatõug 537 4524 4,59 207 3,44 156 363

Kokku 100 405 6509 4,21 274 3,34 217 491

lehmaga karju oli 244 võrra vähem, 3–4 lehmaga karjuaga 72 võrra, 5–6 lehmaga karju 62 võrra vähem. Maa-kondades vähenes karjade arv kõige enam Pärnumaal (62)ning Jõgevamaal (59).

Seoses jõudluskontrolli lõpetamisega väikestes karja-des oli keskmine lehmade arv karjas suurenenud 49,7-ni.Suurimad karjad on Järvamaal – 104,3 lehmaga ja väik-seimad Hiiumaal 16,7 lehmaga.

Tähelepanu jõudlusandmete kvaliteedile.2005. aasta jooksul täiendasime jätkuvalt Jõudluskont-

rolli Keskuse piimameetrite ja kaalude andmebaasi. Pal-jud karjad on soetanud kontroll-lüpsi tegemiseks nõuta-vad piimameetrid või kaalud, käiku on lastud uued lüpsi-platsid elektrooniliste piimamõõturitega. 2006. aasta al-guses kasutati lubatud ja kontrollitud mõõtmisvahendit li-gikaudu 90% lehmade kontroll-lüpsil. Alates 1. juunist2006 peavad kõik karjad kasutama jõudluskontrolli läbi-viimisel kontrollitud piimameetrit või kaalu. Täpsete jatöökorras mõõturite kasutamine paneb aluse õigete kont-roll-lüpsi tulemuste saamisele.

Peamine roll tulemuste usaldusväärsuse saavutamiselon siiski inimesel, kes nimetatud tehnikat kasutab ning igapäev sündmusi registreerib. 2003. aasta sügisel andis JKKvälja esimesed tunnistused jõudlusandmete kogujatele,kes pidid selleks läbi tegema ka teadmisi kontrolliva testi.Et aga tunnistust omavad jõudlusandmete kogujad ei teemitte alati ise kontroll-lüpsi ning juhtus, et lüpsja, farmi-juhataja või muu abiline kontroll-lüpsil segas piima võimääras piimakogust omaenese tarkuse järgi, on alateskäesolevast aastast jõudlusandmete kogujal kohustus väl-ja õpetada kõik inimesed, kes karjas kontroll-lüpsi teevad,registreerivad või sündmusi edastavad. Väljaõpetamisekohta koostatakse dokument, mille nii jõudlusandmete

9


Tabel 3. Parimad karjad piima rasva- ja valgutoodangu järgi

Aastalehmi Omanik Maakond Aastalehmi Piima kg Rasva Valku R+Vkg

% kg % kg

3–7 Kalle Eier Pärnu 3 8713 4,66 406 3,26 284 690

8–20 Ants Kuldma Rapla 16 9612 4,18 402 3,31 318 720

21–50 Lea Puur Viljandi 32 11 325 4,00 453 3,36 381 834

51–100 Aivar Alviste Tartu 75 8354 4,34 362 3,51 293 656

Üle 100 Põlva Agro OÜ Põlva 1109 10 633 4,06 432 3,34 356 788

Tabel 4. Suurima eluea piimatoodanguga lehmad 2005. a

Tõug Lehma nimi,nr

Omanik Maa-kond

Sünni-aeg

Piima kg Rasva % Valku % R + V kg Koht läbiaegade

Eesti punane Palmi 246363 Reet Lilleorg Jõgeva 03.04.92 93 250 3,58 3,04 6169 2.

Eesti holstein Emi 732945 Estonia OÜ Järva 18.10.85 122 750 3,87 3,19 8668 2.

Eesti maatõug Õõda 635481 Enn Tomson Pärnu 10.05.82 61 009 4,44 3,12 4615 2.

Tabel 5. Parimad lehmad 305 päeva laktatsiooni piimajõudluse järgi

Tõug Nimi, nr Omanik Maakond Lakt nr Piimakg

Rasva Valku R + Vkg

% kg % kg

EPK Kaari 3041086 OÜ Põlula Katsefarm L-Viru 1. 10 963 3,71 407 3,46 380 786

Minna 542707 Põlva Agro OÜ Põlva 4. 14 198 3,79 538 3,16 448 986

EHF 3812952 Põlva Agro OÜ Põlva 1. 13 730 3,24 444 3,21 440 885

Rallu 1207309 Põlva Agro OÜ Põlva 2. 15 783 4,06 640 3,13 495 1135

EK Pille 3800645 Enn Ambos L-Viru 1. 7297 4,02 293 3,20 234 527

Mindi 665408 Jaan Kiider Saare 4. 8509 3,52 299 3,29 280 579

Foto. Lea Puur Vissi konkursil (A. Juus)

koguja kui koolitatav allkirjastavad. Loodame, et niijõuavad vajalikud teadmised kõigi inimesteni, kes mingilmoel mõjutavad tulemuste täpsust.

Jõudluskontrolli süsteemi ning JKK, loomapidajate jameie koostööpartnerite töö tulemuste kohta saame õigepea ka rahvusvahelise hinnangu. 10. ja 11. veebruaril kü-lastasid Eestit ICAR-i (Rahvusvaheline Jõudluskontrolli

Komitee) juhatuse liikmed Andrea Rosati ja Frank Armi-tage. Külastus oli seotud JKK-le ICAR-i eritempli taotle-misega. ICAR-i eritempel on nn kvaliteedimärk, misnäitab jõudluskontrolli süsteemi vastavust rahvusvahe-listele reeglitele. ICAR-i otsus eritempli andmise kohtateatatakse juunis Kuopios toimuval ICAR-i kongressil.

Põlula katselehmade piimajõudluse lõplikudtulemusedemer-prof Olev Saveli ja pm-mag Meeli VooreEMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Põlula katserühmad komplekteeriti tiinete lehmikutegakarjadest, kus noorkarjakasvatus oli heal tasemel, ainulteesti maakarja lehmikud olid nõrgas toitumuses, mistõttuka seemendamata. Õigus valikuks anti iga tõu entusiasti-dele. Maksimaalse piimajõudluse tõestamise nimel püütivalida võimalikult parima põlvnemisega (põlvnemisin-deksiga) lehmikuid. Piiravaks asjaoluks oli mõne karja-omaniku umbusk katse vastu, lehmikule pakutud hinnamadalaks pidamine või sobiva vanuse ja tiinusastmegalehmikute vähesus. Eesti punase ja eesti holsteinide, kapunasekirjute holsteinide valiku aluseks oli eellaste pii-majõudluse indeks (SPAV). Eesti holsteinid jagatigi kah-te rühma SPAV-i järgi (alla ja üle 110).

Katse läbisid 172 lehma (laktatsioonis min 250 päeva),neist 121 lehma kohta olid kasutada ka SPAV-i hilisemadandmed. Arvesse võeti iga kontrollaasta 3. hindaminening SPAV-i muutus on arvutatud iga laktatsiooniSPAV-i ja põlvnemisindeksi vahena.

Siinjuures tuleb märkida, et piimalehma tegelik geneeti-line võimekus ehk aretusväärtus määratakse ema munara-ku viljastamise hetkel. Hilisem statistiline analüüs eellas-te või eellaste ja omajõudluse näitajate alusel püüab tões-tada iga lehma suhtelist väärtust teiste (eakaaslaste) suh-tes, kõrvaldades ainult registreeritud keskkonna teguritemõju. Kahjuks jääb lehma aretusväärtuse arvulises väl-jenduses küllalt otsustavaks põlvnemise (eriti isaseellas-te) hinnang, pullidel korrigeerib seda otsustavalt järglastehinnang.

Põlvnemisindeksi järgi olidki EHFt-rühma lehmad kõr-geima aretusväärtusega, neile järgnes EPK-rühm ningmadalama hinnanguga olid RHF- ja EHF-rühm (tabel 1).Iga laktatsiooni piimajõudluse (omajõudluse) hinnang li-sandub põlvnemishinnangule, kusjuures omajõudluseosatähtsus hinnangus kasvab iga laktatsiooniga.

Eesti punast tõugu lehmadel oli esmahinnangu muutustähtsusetu ning 1. ja 4. laktatsiooni järel suurenes isegipaari punkti võrra. Holsteini rühmadel aga langes hinnangiga laktatsiooniga, seejuures eriti kõrgeima hinnangugaEHFt-rühma lehmadel.

Tabelist 2 selgub, et katselehmade piimajõudluse are-tusväärtuse hinnang on paranenud vaid 35 lehmal(28,9%), aga 84 (71,1%) lehmal langes. Selle tulemusenaalanes SPAV keskmiselt 5 punkti e 0,4 standardhälbe võr-

ra, kusjuures suurima põlvnemisindeksiga EHFt- rühmasisegi 11 punkti (1 standardhälve = 12 punkti) võrra, väik-sema hinnanguga rühmades vähem.

Millega on tegemist? Saab olla 2 võimalust:a) põlvnemisindeks e eellaste SPAV on ülehinnatud;b) katselaudas pakutud söötmis- ja pidamistingimu-

sed ei võimaldanud realiseerida kõrgema geneetilise po-tentsiaaliga lehmade toodanguvõimet.

Esimest versiooni toetavad algandmete võimalikud eba-täpsused ja nende suur heterogeensus ning põlvnemishin-nangu väike, 55–60%-line tõenäosus piimalehma tegeli-kust aretusväärtusest. Et kahel tõul rakendatakse erinevathindamismetoodikat (piimarasva ja -valgu suhe), võib jä-reldada, et eesti punasele tõule on metoodika sobivam.

Teise versiooni poolt räägivad valdava osa (71%) leh-made hinnangu langus, mis isegi süvenes järgnevatel lak-tatsioonidel. Seejuures olid tundlikumad suurima põlvne-misindeksiga lehmad (EHFt). Karjast väljaminek e mitte-jõudmine järgmisse hinnangusse peaks teoreetiliselt taba-ma madalama piimajõudlusega lehmi ja katsesse pida-nuks jääma kõrgema aretusväärtusega lehmad. Viimastkummutab aga katselehmade praakimine liialt nooreltudarahaiguste ja sigimishäirete tõttu. Terve lehma madalpiimajõudlus ei saanud olla katselehma praakimise põh-juseks. Eesti punast tõugu lehmad püsisid karjas kauem,kuigi nende laktatsioonitoodangud olid väiksemad. Neilesobisid katselauda tingimused (lõaspidamine, asemetepikkus, söödaratsiooni koostis jm) paremini, seejuureseitamata nende ilmselt paremat alalhoidlikkust piimapro-duktsioonis ja sellega ka tugevamat tervist.

Põlvnemisindeks on noorkarja valikul vajalik kui eel-dus, aga piimalehma majanduslikkuse määrab tema oma-jõudlus ning söödale, tervisele, sigivusele ja pidamiseletehtavad kulutused. Siin saatis edu EHF-rühma lehmisuurema piimajõudluse tõttu, EHFt-rühma lehmi katsetin-gimused ilmselt täielikult ei rahuldanud.

Karjas püsimises olid katse keskel hoopiski suuremaderinevused, katse lõpuks need mõnevõrra vähenesid.Jõudluskontrolli keskuse andmeil läbis Põlulas katse(vähemalt 250 laktatsioonipäeva) 172 lehma, kellest 97 e56,4% andsid ka 2. laktatsiooni, 42 e 24,4% kolmandalaktatsiooni andmed (tabel 3).

EPK-, RHF- ja EHFt-rühmades lõpetas üle 60% lehma-dest ka 2. laktatsiooni, EHF-rühmas 48% ja EK-rühmas40%. EHF-rühma kiiremat käivet mõjutas ilmselt võima-lus Maasikamäe karjast katsesse tiineid mullikaid juurde

10


võtta. Teistesse rühmadesse hakkasid juurde tulema kat-sefarmis sündinud esmaspoegijad alles 2003. aastal. Kah-juks RHF-rühma katselehmi ei seemendatud punasekir-jute holsteini pullide spermaga, mistõttu nende järglasedjagunesid EPK- või EHF-rühmade vahel ja katserühm ka-dus. Paljud loomaomanikud vajasid just katseandmeid, etteha otsus, kuidas oma karja aretuses edasi minna. Sellesjäi katse veisekasvatajate ees võlgu.

Tabel 3. Põlula katselehmade karjas püsimine

Lakt Näitaja EK EPK RHF EHF EHFt Kokku

1. arv 10 41 22 64 35 172

2. arv 4 25 14 31 23 97

% 40 61 64 48 66 56

3. arv 2 12 3 16 9 42

% 20 29 14 25 26 24

4. arv 2 5 3 2 12

% 20 12 5 6 7

5. arv 1 1

% 2 1

Kokku arv 18 84 39 114 69 324

% 5,5 25,9 12,0 35,3 21,3 100

Kokku saadi 324 laktatsiooni andmed, kus keskmiseltsaadi 8821 kg piima ning 327 kg piimarasva ja 298 kg pii-mavalku, kokku rasva ja valku 625 kg (tabel 5).

Tabel 4. Katsefarmi laktatsioonide rekordlehmad

Nimi Rühm Lakt Piima, kg

Ammu EHFt 1. 12 318

Ammu EHFt 2. 13 738

Malta EHFt 3. 12 915

Haale EPK 4. 11 224

Nimi Rühm Lakt Valku, kg

Greta EHFt 1. 381

Miia EHF 2. 458

Miia EHF 3. 444

Haale EPK 4. 396

Nimi Rühm Lakt Rasva, kg

Alisia EHFt 1. 446

Äpu EHF 2. 521

Äpu EHF 3. 481

Donna EHF 4. 396

Nimi Rühm Lakt R+V, kg

Alisia EHFt 1. 802

Äpu EHF 2. 943

Miia EHF 3. 915

Haale EPK 4. 764

11


Tabel 1. Lehmade piimajõudluse aretusväärtuse muutumine laktatsiooniti

Rühm Näitaja PõlvnSPAV

1. laktatsioon 2. laktatsioon 3. laktatsioon 4. laktatsioon

SPAV +/– SPAV +/– SPAV +/– SPAV +/–

EPK lehmi 31 29 20 9 5

SPAV 110,3 112,5 +2,2 109,0 –1,3 107,3 –3,0 112,0 +1,7

RHF lehmi 14 14 7 2

SPAV 102,1 97,9 –4,2 95 –7,1 102,0 –0,1

EHF lehmi 48 48 32 21 7

SPAV 104,8 102,5 –2,3 101,7 –3,1 100,2 –4,6 92,0 –12,8

EHFt lehmi 28 28 20 14 7

SPAV 115,9 111,5 –4,4 107,1 –8,8 103,2 –12,7 100,7 –15,2

Tabel 2. Lehmade piimajõudluse aretusväärtuse hinnangu muutumine katseperioodil

Rühm Arv SPAV-imuutus

Lehmadest PI muutus Punktide summa

+ – + % + keskm – keskm

EPK 31 –1,8 12 19 38,7 111 9,3 –166 –8,7

RHF 14 –5,6 4 10 28,6 11 2,8 – 89 –8,9

EHF 48* –3,3 17 29 35,4 86 5,1 –245 –8,4

EHFt 28 –11,1 2 26 7,1 13 6,5 –323 –12,4

Kokku 121 –5,0 35 84 28,9 221 6,3 –823 –9,8

* – kahel lehmal indeks muutuseta.

Katsefarmi keskmine on 2005. a jõudluskontrolli kar-jade keskmistest näitajatest muidugi suurem, kuid jääbmärgatavalt alla parimate, isegi suurfarmide näitajatele.Häiriv on ka see, et ainult 2. laktatsioon oli eelmisest suu-rem, kolmas jäi alla teisele ja neljas juba suurelt kolman-dale. Ainult EK-rühmas jätkus toodangutõus ka 3. lak-tatsioonil ja EHF-rühmas jäi samaks. Veel kord saab kin-nitust, et lehmade karja jäämine ei sõltu toodangutase-mest, vaid hoopis tervisest (õigemini selle häirumisest).Piima rasvasisaldus jäi kõigis katserühmades vabariigikeskmisest väiksemaks, seevastu valgusisaldus oli suu-rem.

Kui katserühmade keskmisi võrrelda, siis piimatoodan-gus on jäänud suhe jõudluskontrolliga võrreldes samaks.Eesti punase ja eesti holsteini vahe jäi 1000 kg lähedale,punasekirju holsteini rühm on vahepealne. Eesti maakarjalehmad lüpsid küll 6393 kg piima, kuid jäid eesti punasesttõust juba 2000 kg võrra maha. Katserühmade piima ras-vaja valgutoodangus on erinevused tähtsusetud, 622 kgEPK ja 644 kg EHFt. Siin sai otsustavaks piima valgu-sisaldus, mis katsesööda mõjul suurendas katse- (tõu-)rühmade vahelisi erinevusi. Tõugude iseärasusi arvesta-des tundub, et katsefarmis pakutud sööt ja pidamisviissobis enam eesti punase tõu lehmadele. Seevastu eesti

12


Tabel 5. Kõikide katselehmade laktatsioonide 305 päeva keskmised jõudlusnäitajad*

Rühm Lakt Lehmi Päevi Piim, kg R, % R, kg V, % V, kg R+V, kg

EK 1. 10 356 5841 4,62 268 3,76 218 486

2. 4 315 7046 4,40 305 3,56 248 554

3. 2 336 7659 4,46 339 3,51 266 606

4. 2 297 6584 4,22 275 3,50 229 504

Rühma keskmine 18 338 6393 4,51 285 3,66 231 516

EPK 1. 41 356 7808 3,90 302 3,57 278 580

2. 25 309 9112 3,79 344 3,57 326 670

3. 12 329 8754 3,92 344 3,52 309 653

4. 5 327 8756 3,96 341 3,59 314 655

5. 1 276 8313 3,87 322 3,36 280 601

Rühma keskmine 84 335 8394 3,87 323 3,56 299 622

RHF 1. 22 363 8449 3,64 305 3,50 295 600

2. 14 345 9901 3,48 345 3,37 333 678

3. 3 362 8555 4,02 341 3,42 292 633

Rühma keskmine 39 357 8978 3,61 322 3,45 308 630

EHF 1. 64 354 8642 3,69 317 3,33 287 604

2. 31 362 10196 3,45 350 3,24 330 680

3. 16 352 10136 3,60 363 3,18 320 683

4. 3 246 6335 4,62 243 2,87 187 430

Rühma keskmine 114 353 9213 3,64 331 3,27 301 631

EHFt 1. 35 374 8911 3,70 328 3,36 298 626

2. 23 395 10100 3,56 357 3,32 332 689

3. 9 328 8840 3,90 345 3,27 291 636

4. 2 312 6856 3,53 249 3,26 227 476

Rühma keskmine 69 373 9238 3,67 338 3,33 306 644

Keskmised 1. 172 360 8310 3,79 311 3,44 284 595

2. 97 352 9722 3,61 348 3,38 326 674

3. 42 340 9233 3,83 351 3,33 306 657

4. 12 299 7472 4,09 290 3,34 254 544

5. 1 276 8313 3,87 322 3,36 280 601

Kõigi keskmine 324 352 8821 3,75 327 3,40 298 625

* – vähemalt 250-päevase laktatsiooniga lehmad.

holsteini lehmade geneetilise potentsiaali realiseerimi-seks jäi midagi olulist puudu.

Katsefarmi rekordid laktatsioonide viisi on eesti hols-teinide nimel, kuid jäävad Eesti jõudluskontrolli andme-tega võrreldes kahe-kolme tuhande kilo piima- või paari-saja kilo rasva- ja valgutoodanguga alla (tabel 4).

Ka rekordtoodangutes kehtib üldtuntud reegel (õigemi-ni seaduspärasuse puudumine), et kolmanda laktatsiooninäitajad jäävad alla teisele laktatsioonile. Järelikult onkatsefarm kinnitanud Eestis kehtivat seaduspärase puudu-

mist – teisest laktatsioonist edasi on lehmade piimajõud-lus madalam. Tegemist on nonsensiga, kui lehma füsio-loogilise võime arengut arvestada. Eesti keskmine piima-jõudlus on viimastel aastatel kiiresti suurenenud, kuidkasv oleks kindlasti kiirem, kui kolmandale ja vanemalelaktatsioonile jääksid ainult suurema piimajõudlusegalehmad. Jäävad aga ainult need, kelle tervis seda lubab.Järelikult haiguste profülaktika läbi tehniliste lahenduste,sobivama pidamisviisi ja veterinaarsete võtete peakslahendusi pakkuma.

Aasta seakasvatajad 2005Riho KaseloEesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees

Juba teist aastat selgitati aasta parim seakasvataja ja loo-dame, et see muutub traditsiooniks, sest tähelepanu sea-kasvatusele on jäänud Euroopas rohkem toetatavateloomakasvatusharude varju. Meenutagem siin ühte Rap-lamaa seakasvatajat, kes PRIA dokumente täites leidisjuhise, kus oli öeldud, et kui teil veiseid, lambaid, kitsi jahobuseid ei ole, siis täitke lahter – loomi pole.

Aasta seakasvataja 2004 tiitel omistati Hinnu seafarmijuhtidele Ulve ja Kalmer Märtsonile Harjumaalt. Otsusta-vaks said investeeringud kaasaegsesse tootmisse.

2005. aastal jäid sõelale lähtuvalt tehtud investeeringu-test, karja seisundist, ettevõtte elujõulisusest ja mõjustümbruskonnale ning ühiskondlikust aktiivsusest JampoSeakasvatuse OÜ Tartumaalt ja AS Valjala SöödatehaseGruppi kuuluvad farmid.

Karjas olevate emiste keskmine aretusväärtus 2005. anovembri seisuga oli järgmine:

Jampo Seakasvatuse OÜ 130,69,Valjala Seakasvatuse OÜ 126,71,OÜ OSS 121,91,OÜ Ääre Seakasvatus 120,44,OÜ Saare Peekon 118,14.Kohapeal käis farme

hindamas komisjon, kuhukuulusid: Olev Saveli –ETLL, Matti Piirsalu jaTiia Reede – põllumajan-dusministeerium, RihoKaselo – ETSAÜ. Kaasaskäisid ka ajakirjanikudSirje Pärismaa ja MerikePitk. Artiklid selle kohtailmusid 1. ja 8. detsembriMaalehes.

Jampo SeakasvatuseOÜ sügavallapanuga vabapidamis-laut, oma tapamaja ja äsjavalminud,1,9 miljonit krooni maksnud sõn-nikuhoidla olid nendeks põhjusteks,miks Viru Lihaühistu poolt esitatudosaühing eesotsas kogenud sea-aretaja-kasvataja Eeva Kõomäegavaliti 2005. aastal aasta seakasvata-jaks väiksemate ja keskmise suuru-sega farmidest. Traditsioonilinemaal ja Maalehe raamat anti üle Ees-ti Tõusigade Aretusühistu jõulupeol15. detsembril.

AS Valjala Söödatehase Gruppikuulub enamik Saaremaa seakasva-tajaid. Ainuüksi bioloogiliste jäät-mete tehase, mille ühest otsast lähebsisse sealäga ning teisest väljubkompostmuld ja puhas vesi, lisaksgaas soojus- või elektrienergiaks,maksumus on 55 miljonit krooni.Lisaks ehitati möödunud aastal 12

13


S E A D

Foto 1. Eva Kõomägi (O. Saveli) Foto 2. Toomas Puppart (O. Saveli)

Foto 3. Auhind Jampo Seakas-vatuse OÜ-le

(A. Põldvere)

miljonit krooni maksmaläinud uus nuumsigala.Aastas realiseeritakse üle32 000 nuumsea.

Aretuses kasutataksekvaliteetse tailiha saami-seks eesti maatõu ja suurtevalgete ristandemised, ke-da seemendatakse hämpširija pjeträäni tõugu kultidespermaga. Valjala SKOÜ-s kasutatakse 60%kunstlikku seemendust.

Sperma toimetab kohale Eesti Tõusigade Aretusühistuoma seemendusjaamast.

Et mastaabid ei olnud võrreldavad, siis anti välja ka2005. aasta seakasvataja tiitel suurtootjate osas ValjalaSöödatehase Grupi farmidele, mille juhatajaks on ToomasPuppart. Seda jääb tähistama betoonist seakuju vastava-tud uue Sakla nuumsigala ees.

Eesti seakasvatajad on ühtne rahvas ning jätkab ka häidühisürituste traditsioone. Eesti Tõusigade Aretusühistukorraline üldkoosolek toimub 27. märtsil Märjal. Eestiseakasvatajate suvepäevad korraldatakse 30. juunil ja1. juulil Muhu saarel Koguvas ning välisreis Islandile21.–26. juulil.

Sigade jõudluskontroll 2005. aastalKülli KerstenJKK sigade jõudluskontrolli sektori juhataja

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2006 seisuga 44 sea-karja 16 752 siga, mis eelmise aastaga on vähenenud vaid183 sea võrra. Jõudluskontrollist loobus aasta jooksulkaheksa farmi, millest kuus läksid üle ainult nuumikutekasvatamisele. 2005. aastal alustas jõudluskontrolli Kaa-vere Agro OÜ. 2004. aastal alustas jõudluskontrolli OÜMarkilo kahe suure farmiga ja on jõudluskontrolli tule-mustes saavutanud märgatavaid edusamme.

Tabel 1 annab arvulise ülevaate jõudluskontrollis ole-vatest erinevatest tõugudest ja nende omavahelistest ris-tanditest.

Jätkunud on 2003. a alanud tendents karjade suurenemi-sele. 2005. a lõpus oli karjas keskmiselt 380 jõudluskont-rollis olevat siga ehk 84 võrra rohkem kui 2003. aastal.

Maakonniti oli jõudluskontrollis kõige rohkem siguLääne-Virumaal – kokku 3154. Üle 2000 põhikarjasea olijätkuvalt Raplamaa ja Saaremaa karjades, sellesse gruppion lisandunud ka Jõgevamaa. Hiiumaalt ega Ida-Viru-maalt polnud ikkagi seakarju jõudluskontrollis.

Seakarjad on erineva suurusega. Väikseim on seitsmeseaga Raivo Orava Sepamangli talu ja suurim AS Rey,kus eelmise aasta lõpus oli jõudluskontrollis 1384 põhi-karja siga. Kõige rohkem oli 101–200 emisega karju (ta-bel 2).

Suurte karjade (üle 400 emise) osatähtsus oli 25% kar-jade üldarvust, kuhu kuulus 53,2% jõudluskontrollis ole-vatest emistest. Emiste kasutamise tulemusi erinevasuurusega karjades on võimalik võrrelda tabelis 4 toodudandmete alusel.

Tulemused on üldiselt stabiilsed, ka baasaretus- ja are-tuskarjades suhteliselt sarnased 2004. aasta tulemustega.Keskmiselt sündis pesakonnas 11,5 põrsast, neist elusalt10,6 põrsast.

Seafarmi majandamisel on oluline näitaja võõrutatudpõrsaste arv pesakonna kohta, mis suurenes 0,2 põrsa võr-

ra, kusjuures imikpõrsaste hukkumine vähenes 0,6%võrra. Imikpõrsastest hukkus 12,6%.

Tabel 1. Jõudluskontrollis olevate sigade arv tõuti01.12.2005 seisuga

Tõug

Em

ikui

d

Noo

rem

isei

d

Van

aem

isei

d

Noo

rkul

teK

ulte

Kok

ku

Hämpšir 2 0 14 1 3 20

Jorkšir 367 621 2888 16 178 4070

Landrass 319 948 3496 11 132 4906

Muu tõug 19 69 509 1 20 618

Pjeträän 14 17 56 0 62 149

DxL 8 16 10 1 31 66

HxP 0 0 0 3 12 15

HxY 0 0 2 0 0 2

LxLY 13 9 89 0 0 111

LxY 209 385 2566 0 2 3162

LxYL 0 5 9 0 0 14

PxH 0 0 0 2 41 43

PxL 0 0 5 0 0 5

PxLY 0 5 14 0 0 19

PxY 1 3 35 0 1 40

YxL 214 677 2435 0 0 3326

YxLY 58 47 112 0 0 217

YxYL 0 1 28 0 0 29

Kokku 1224 2803 12 268 35 517 16 812

Emiste vabaperioodi pikkus oli 6,4 päeva, mis on vähe-nenud 0,7 päeva võrra. Jõudlusnäitajad kinnitavad sea-

14


Foto 4. Auhind AS ValjalaSöödatehase Grupile

(A. Põldvere)

kasvatajate töötulemuste stabiliseerumist, mis ilmselttuleneb söötmis- ja pidamistingimuste paranemisest ningaretustööst. Mõningal määral mõjutab seda ka asjaolu, etnõrgemad farmid on lõpetanud jõudluskontrolli.

Tabel 2. Karjade suurus

Karjasemiseid

Karjade arv Karjadest %

2004 2005 2004 2005

Kuni 100 17 9 31,5 20,5

101–200 16 15 29,6 34,1

201–300 7 2 13,0 4,5

301–400 6 7 11,1 15,9

401–500 3 5 5,6 11,4

Üle 500 5 6 9,3 13,6

Emiste reproduktsioonijõudluse keskmised näitajadtõugude viisi on toodud tabelis 3. Ka emiste kasutamineon saavutanud stabiilsuse. Elusalt sündinud põrsaste arvaastaemise kohta on jäänud 2004. aasta tasemele. Aasta-emiste arvutamisel on arvesse võetud lõpetatud pesakon-naga emised.

Aastaemise kohta võõrutati 19,4 põrsast. Imetamis-perioodi pikkus on vähenenud 1,8 päeva võrra. On ainultkuus farmi, kus imetamisperioodi pikkus on üle 40 päeva.Varasematel aastatel oli baasaretusfarmides imetamis-periood tunduvalt lühem, kuid 2005. aastal on see näitajaühtlustunud tootmis- ja aretuskarjadega.

Seemendatud emistest jõudis poegimiseni 74%, miskeskmise näitajana on peaaegu sama kui eelmisel aastal,baasaretusfarmides 78,6%.

Tabel 4. Karja suurus ja emiste kasutamine

Kar

jas

emis

eid

Kar

jade

arv

Em

iste

arv Pesakonnas

KS

%

Poe

gim

iste

%

Pes

akon

diel

uaja

l

sündiselusalt

võõru-tatud

kuni 100 9 567 10,3 9,2 39,0 69,0 3,2

101–200 15 2284 10,5 9,1 36,2 70,0 3,0

201–300 2 452 9,9 8,7 28,3 66,6 2,2

301–400 7 2439 10,7 9,3 43,6 79,0 3,1

401–500 5 2140 10,5 9,6 42,4 72,5 3,7

üle 500 6 4370 10,8 9,5 38,7 79,2 3,6

Tõugude ja nende ristandkombinatsioonide võrdlusesselgub, et kõige rohkem sündis elusaid põrsaid esimesepõlvkonna ristandemistel (LxY, YxL). Siit soovitus kõi-kidele aretajatele – konsulteerida Eesti Tõusigade Aretus-ühistu konsulendiga, kriitilise pilguga üle vaadata omakarja emiste tõuline koosseis ja kalkuleerida minimaalnepuhtatõuliste emiste vajadus.

2005. aastal olid viljakamad emised endiselt JärvamaalErmo Sepa talus, kus aastaemise kohta saadi 25,8 elusaltsündinud põrsast. Järgnesid AS Rey ja OÜ Hinnu Sea-

15


Tabel 3. Emiste reproduktsioonijõudluse keskmised näitajad tõugude viisi

Tõug Aasta-emiseid

Sündispesa-

konnas

Neist elusalt pesakonnas Esmas-poeg.vanuspäeva

Võõrutatud Imetamis-perioodipikkuspäeva

Imik-põrsastekadu %kesk-

minenoor-emis

vana-emis

aasta-emis

pesa-kond

aasta-emis

Y 3500 11,2 10,3 9,6 10,5 20,7 370,3 9,1 18,4 32,1 13,6

L 3961 11,5 10,7 9,9 11,0 21,4 350,6 9,5 19,2 31,5 12,8

YxL 2829 11,8 11,0 10,1 11,3 23,6 349,4 9,8 21,2 29,3 11,6

LxY 2841 11,7 11,0 10,1 11,2 22,6 355,8 9,5 19,7 30,9 12,8

YxYL 32 10,4 9,4 10,7 9,3 17,6 456,2 8,0 15,0 28,7 15,3

YxLY 104 10,4 9,9 9,4 10,2 19,3 379,1 8,8 18,2 35,0 12,4

LxYL 11 11,3 10,5 11,0 10,2 19,8 377,5 9,6 18,0 30,0 9,0

LxLY 69 10,8 10,1 9,7 10,2 18,3 395,8 8,5 16,2 34,1 15,5

P 76 10,0 9,8 9,0 10,1 20,8 375,5 8,7 19,7 29,7 12,0

PxY 35 11,5 10,9 10,5 11,0 22,4 387,6 9,4 19,5 30,2 13,5

PxL 5 10,4 9,9 7,7 11,1 16,1 347,0 9,4 15,3 40,5 1,3

PxLY 13 11,7 10,3 8,7 11,2 16,6 416,0 8,9 14,9 36,3 12,9

H 13 9,2 8,0 7,3 8,3 16,7 370,2 6,9 14,5 29,9 15,2

DxL 7 10,3 9,8 9,8 17,1 316,5 7,9 15,0 27,6 12,8

Muu 464 11,2 10,5 9,8 10,7 20,4 383,3 8,7 17,2 32,1 16,9

Kokku 13 962 11,5 10,6 9,9 10,9 22,8 357,6 9,4 19,4 31,0 12,6

farm, vastavalt 25,7 ja 25,5 põrsaga aastaemise kohta. OÜHinnu Seafarm oli ka eelmisel aastal kolme parema hul-gas, aga AS Rey on esimest korda. Kõige rohkem põrsaidvõõrutati aastaemise kohta osaühingus Pihlaka Farm(25,0) Harjumaal, järgnesid OÜ Hinnu Seafarm (22,3),OÜ ESTPIG ja AS Rey (22,2).

2005. aastal seemendati kunstlikult 41% emistest, baas-aretusfarmides isegi 67%. Üle 50% emistest seemendatikunstlikult 18 farmis. Keskmine pesakonna suurus niiloomuliku kui ka kunstliku seemenduse korral oli 10,7põrsast.

Eestis on hakatud vähesel määral katsetama ka emaka-sisest seemendamist mitmes farmis, kuid järeldusi saabteha osaühingu Pihlaka Farm andmetel. Emakasiseseidseemendusi oli 96 (seemendustest 30,1%). Keskmineviljakus oli emakasisesel seemendamisel 12,3 ehk 1,1põrsa võrra enam kui emakakaelasisesel seemendamisel.Loomulikul seemendusel (ainult 30) oli emiste viljakusOÜ Pihlaka Farmis 11,2 põrsast. Ka ümberindlusi olivähem, mistõttu tasuks uue seemendusmeetodi kasuta-misvõimalusi uurida sigade seemendusjaama spetsialisti-delt.

Eesti Tõusigade Aretusühistu konsulendid testisid ult-raheliaparaadiga Piglog-105 2005. aastal 10 300 noorsi-ga, s.o 603 siga rohkem kui 2004. aastal. Emised testitikeskmiselt 183,3 päeva vanuselt, kuldid 168,5-päevaselt.Emiste keskmine elusmass testimisel oli 108,6 kg, kulti-del 107,6 kg. Karjatesti jõudlusandmed korrigeeritakse100 kg elusmassile. Testitud sigade keskmine ööpäevanemassi-iive sünnist 100 kg elusmassi saavutamiseni oli565,9 g, keskmine pekipaksus 9,0 mm ja seljalihase läbi-mõõt 58,0 mm. Vähenenud on pekipaksus, suurenenudlihase läbimõõt, massi-iive on jäänud samale tasemele.

Lihajõudluse näitajaid ja geneetilise hindamise tulemu-si on võrreldud omavahel seemendusjaama kultide ja omakarja kultide järglaste andmeil (tabelid 5 ja 6). Seemen-dusjaama kultide järglasi on testitud 3032 võrra rohkem.Esmakordselt on see vahe kunstliku seemenduse kasuksnii märgatav. Samas näitavad andmed, et seemendusjaa-ma ja oma karja kultide tase on ühtlustumas.

Pjeträäni tõugu sigade geneetilise hindamise metoodikaon teiste tõugude hindamismetoodikast erinev ja jõudlusearetusväärtused ei ole omavahel võrreldavad.

Tabel 5. Seemendusjaama ja välismaa kultide järglas-te keskmised näitajad

Tõug

Arv

Van

uste

stim

isel

päev

aM

assi

-iiv

e,g/

päev

as

Selja

peki

paks

us, m

mL

ihas

silm

alä

bim

õõt,

mm

Jõud

luse

SAV

Vilj

akus

eSA

V

Y 1321 183,0 566,2 10,7 58,6 123,6 98,8

L 2897 178,3 581,5 10,6 57,1 130,9 100,4

YxL 1253 187,9 552,6 10,7 57,6 125,8 99,4

LxY 722 180,0 580,0 11,1 59,6 124,0 99,4

HxP 43 162,0 631,4 7,3 64,0 x x

P 239 183,9 553,7 7,1 64,6 101,0* x

PxH 8 181,4 554,6 7,5 62,0 x x

DxL 87 150,0 680,7 9,6 57,7 x x

H 7 176,4 565,0 11,7 57,3 x x

Kokku 6580 181,0 573,5 10,6 58,1 x x

* – pjeträäni tõugu sigade geneetilise hindamise metoodikaon erinev.

Tabel 6. Oma karja kultide järglaste keskmisednäitajad karjatestil

Tõug Arv

Van

uste

stim

isel

päev

aM

assi

-iiv

e,g/

päev

as

Selja

peki

paks

us, m

mL

ihas

silm

alä

bim

õõt,

mm

Jõud

luse

SAV

Vilj

akus

eSA

V

Y 972 187,7 547,0 11,5 58,2 119,0 98,8

L 1099 179,1 575,9 10,7 56,5 126,1 102,7

YxL 730 180,3 567,4 10,5 57,4 124,0 98,6

LxY 676 181,6 566,0 11,1 59,1 124,4 101,7

P 55 186,3 535,2 9,6 69,0 100,2* x

PxH 15 174,2 578,9 8,6 64,6 x x

Kokku 3548 182,3 565,7 10,9 57,9 x x

* – pjeträäni tõugu sigade geneetilise hindamise metoodikaon erinev.

Uuendustest sigade jõudluskontrollis. Sigade jõud-lusandmete kogumises on toimunud 2005. aastal mitmeidolulisi muutusi. Suurema ümberkorraldusena võib nime-tada mitmeaastase projekti db-Planer lõpetamist ja asen-damist eestikeelse Jõudluskontrolli Keskuses program-meeritud jõudlusandmete kogumise programmiga Possu,mida aasta jooksul hakati kõikides farmides kasutama.Üleminek toimus etapiviisiliselt vastavalt sellele, kuidasjõudsime farmispetsialiste õpetada. Esimesed viis farmihakkasid Possut kasutama 18. märtsil, viimane farm saiPossu novembri lõpul. Esimesed koolitused korraldatifarmidele, kellel olid tekkinud ületamatud vastuoludkaasaegsete arvutite ja DOS-keskkonnas töötava db-Pla-neri vahel. Iga koolituse järel koostati programmi kohta

16


Foto. Ristandpesakond Valjalas (O. Saveli)

trükised vastavalt iga farmi vajadustele. Possu suurekseeliseks db-Planeri ees on tema pideva arendamise või-malus vastavalt toimuvatele muudatustele.

Possu programm on positiivselt mõjunud jõudlusand-mete kvaliteedile, eriti seoses loomade ostu ja müügiga.Sigade müümisel või üleviimisel ühest farmist teise liigu-vad nende põlvnemisandmed Possu programmi abil elek-trooniliselt. See hoiab kokku spetsialistide aega, vähen-dab käsitsi sisestatavate andmete hulka ja muudab põlv-nemisandmed täpsemaks.

2005. aastasse jääb ka valgete tõugude geneetilise hin-damismetoodika põhjalik analüüs, mis näitas, et metoodi-kat on vaja muuta, ja selleks tehti ka konkreetsed ette-panekud aretusühistule. Eesti Tõusigade Aretusühistunõukogu kinnitas 25.10.2005 uue hindamismetoodika,kus J_SAV-ist moodustab peki aretusväärtus 30%, selja-

lihase aretusväärtus 30% ja massi-iibe aretusväärtus 40%.Eelmises metoodikas olid vastavad osakaalud 84–2–14%.Uus metoodika hakkas kehtima 01.01.2006. Endise me-toodika alusel hinnatud üldindeksid viidi aasta alguse sei-suga vastavusse uue metoodikaga.

Kolmanda uuendusena tuleb märkida seemendusjaamatarkvara programmeerimist ja rakendamist ETSAÜ Tartuseemendusjaamas. Seemendusjaama Possu on muutnudandmevahetuse seemendusjaama ja Jõudluskontrolli Kes-kuse vahel kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Seemendusjaa-ma töötajad saavad programmist päevakohast ja kiiretinformatsiooni seemenduskultide ja sperma kvaliteedikohta. Positiivseks tuleb lugeda ka seemendusjaama oste-tud kultide põlvnemisandmete sisestamist seemendusjaa-ma Possu programmi, mis on kiire ja välistab vead põlv-nemisandmetes.

Seakasvatuse olukord ja perspektiivid SaksamaalKlaus Meyn(Entwicklung, Stand und Perspektiven der Rinder- undSchweineproduktion Züchtungskunde, 77, 6, 478–489,2005)

Toodang ja turg. Teise maailmasõja järel kindlustassealiha tootmine majanduses juhtiva osa. Nii tarbiti endis-tes lääne liidumaades (Saksa FV) 1980. a 2 korda ja ühi-nenud Saksamaal (SLV) 4 korda rohkem sealiha kui vei-se- ja vasikaliha kokku. Sellele aitas kaasa ettevõtete üm-berstruktureerimine, lihakeha ja sealiha kvaliteedi para-nemine aretustööga. Seetõttu suurenes 1950–1980 sigadearv endistes lääne-liidumaades 2 korda (22,6 mln) ja en-distes ida-liidumaades (SDV) oli 1980. a veelgi arvesta-tavam oma 12 mln seaga, kuid hiljem sigade arv kahanes.Nüüd on sigade arv stabiliseerunud 26 mln piiridesse.

Tabel 1. Sigade arv Saksamaal

Aasta Piirkond Farme* Sigu

kokku* karjas

1935–38 SFV x 12 494 x

1950 SFV x 11 890 x

1960 SFV 1741 15 787

1970 SFV 1029 20 969

1980 SFV 511 22 553 44

1990 SFV 288 21 898 76

SDV x 8783 x

SLV x 30 819 x

2000 SFV 119 22 228 187

SDV 7 3539 513

SLV 126 25 767 205

2003 SFV 95 22 745 241

SDV 7 3751 568

SLV 101 26 495 262

* – 103

Endistes lääne-liidumaades jäi aastatel 1990 kuni 2003järele vaid 2/3 seakasvatusettevõtetest. Seakasvatus kont-sentreerus (keskmiselt 59 suguemist) farmides, aga mittesel määral nagu Taanis (185) ja Hollandis (225). 2003. atapeti Saksamaal 45,4 mln kodu- või välismaist siga.

Tabel 2. Euroopa Liidu 5 tähtsamat seakasvatusmaad

Riik Seakasvataja kohta

Sea

liha

103t

Osa

kaal

%

Om

avar

us-

tus

%

sigu nuum-sigu

sugu-emiseid

Saksamaa 223 118 59 4058 22,5 89

Hispaania 344 185 71 3351 18,6 116

Prantsusmaa 277 157 100 2355 13,1 106

Taani 975 328 186 1821 10,1 582

Holland 1078 402 225 1559 8,6 236

EL 15 riiki 166 81 61 18 043 100 109

17


Foto. Sigade vabapidamine Saksamaal (A. Tänavots)

Aretus ja paljundamine. Varsti pärast 1950. aastat al-gas Saksa FV-s sigade aretus söödakasutuse parandamisening pikema ja tailiharikkama lihakeha suunas. Kohaliketõugude (saksa maasiga, saksa parandatud siga jt) aretus-edu suurendamiseks imporditi pjeträäni ja belgia landras-si. Geneetilised defektid (stressiõrnuse seos PSE-lihaga)olid kaua probleemiks, aga hindamise ja valiku abil saadisellest jagu. Spetsialiseerumine aretajate, põrsatootjate januumajate vahel kui ka 1960-ndatel kiiresti levinud lihtneja keerukas ristamisskeem elavdas kultide ja emiste turgu.1970-ndate aastateni olid elussigade turul puhtatõulisedsead, kuid seejärel haarasid juhtpositsiooni Saksamaa ris-tamisprogrammide, lisaks ka välisfirmade sead. 1960kuni 2003 suurenes emiste turg 29 korda (kokku 616 000emist), neist puhtatõulisi oli vaid 5%. Kultide turg suu-renes kunstliku seemenduse (KS) kasutamise tõttu vaid 2korda (kokku 13 600).

Ühinenud Saksamaal oli 2003. a 12 aretusühingut 1800liikmega, neist aktiivseid aretajaid 600. Tõugude järgi ja-gunesid sead saksa landrassideks (60%), pjeträänideks(19%), saksa parandatud sigadeks (13%) jt. 6 aretusühin-gut tegeles puhasaretuse kõrval ka ristamisprogrammiga,kus oli üle 30 000 paljundusastme emist. Kogu aretussiga-de arvust 27% on puhasaretusest ja 73% ristandprogram-mist.

Jõudluskontroll. Jõudluskontrollifarmide ja -jaamademitmekülgne võrk toetab aretusühingute tööd. Farmitestilosales 2003. a 48 455 emist 11 tõust (peamiselt saksalandrassid, pjeträänid, saksa parandatud sead). Registree-ritakse pesakondade arv, sündinud ja võõrutatud põrsastearv ja põrsakadu. Üheksa tõu ja kahe ristandkultide liini(16 411) omajõudlust hinnatakse farmitestil, neist 89% onpjeträäni tõugu. Tunnusteks on ööpäevane massi-iive japekipaksus.

Katsejaamades on hinnatud 23 582 kulti, emist ja kast-raati, kusjuures väljalangevus oli 11,2%. Arvestatakseööpäevast massi-iivet, söödakasutust massi-iibe kilo koh-ta kindlas vanuses, tapajärgselt liha- ja rasvasisaldust,

lihakeha pikkust, sinkide massi ja osakaalu, liha seisunditpH alusel, hiljem ka kotleti elektrijuhtivust ja liha värvust.

Hea aretusedu saadi söödaväärinduses, liha/rasva suh-tes, seljalihase ristlõike pindalas ja tailihasisalduses,keskmises ööpäevases massi-iibes, sinkide osakaalus jamassis, viljakuses ja pekipaksuses. Antagonismist tailiha-sisalduse ja PSE-sündroomi vahel, eriti pjeträänil, suudetivalikuga vabaneda.

Kunstlik seemendus. Alustati küll 1960. a, aga arves-tatav on sigade kunstlik seemendus alates 1980. aastast.

Tabel 3. Sigade kunstlik seemendus

Aasta

KS-

jaam

uSe

emen

dusi

KS

%

Om

aka

rja

seem

endu

ste

%K

ulte

Seem

endu

siku

ldi k

ohta

1960 1 350 x x 3 117

1970 9 44 669 x x 152 294

1980 18 486 054 9 30 784 620

1990 19 1 185 018 25 60 1847 671

2000 34 4 508 998 67 96 5381 814

2003 33 5 456 500 85 97 6465 786

Nõuanne. Tootjateringi spetsiaalne nõustamine Loode--Saksamaal, ka nuumseakasvatajatele Baden-Württem-bergis, on pidevalt laienenud. Bonni Ülikooli loomakas-vatusteaduse instituut ja Verdeni arvutuskeskus (VIT)osalevad tulemuste hindamisel. 2003. a nõustati 8900 põr-satootmisfarmi, kus on 35% suguemistest, ja 7500 nuu-mafarmi, kus 34% nuumasiga.

Tõlkinud Olev Saveli

18


Sigade liinide suuruse optimeerimineProf Dr. mult. h. c. Ernst KalmKieli Christian-Albrechti Ülikooli loomakasvatuse ja -pidamise instituut

Institut für Tierzucht und Tierhaltung

Seakasvatuse organisatsioon Saksamaal

KatsejaamEL kult / GL emis

KatseettevõttedGL emis

12 aretusühistut8 aretusettevõtet

Müük

192 000 kulti451 000 kulti

KarantiinidKS / ET

rajatised

Baas-aretus

Paljundus-aretus

Tootmisaste50 tootjateringi,

235 tootjate ühendust894 000 kontrollemist,

11 mln nuumsiga

Tapamajad ja töötlemis-ettevõtted

Kaubandusketid, külalismajad, einelauad

27 KS jaama3 ET jaama

4,5 mln KS


Liini suurus

Juhusliku paarituse korral kujuneb sugulusastmetõus põlvkonnas ½Ne

Ne = 27 1,8569 0,72

� alla 1 %

Ne peab olema üle 50

nt 15 kulti 80 emist20 kulti 40 emist

Sigade jõudluskontrolli aktuaalsusDr Christian EdelKieli Christian-Albrechti Ülikooli loomakasvatuse ja-pidamise instituut

Ettekande konspekt 17. jaanuaril Tartus (tõlgeO. Saveli)

Saksamaal on rakendatud sigade jõudluskontroll.Andmed laekuvad karjatestist ja katsejaamadest.

19



Tõuraamatuaretus

Tõud tõuraamatuaretuses (2004)

1995 2000

Saksa landrass (DL) 64 63

Pjeträän (PI) 17,2 19

Saksa landrass B (LB) 0,8 0,05

Saksa väärissiga (DE) 13 13

Leicoma (LC) 3,5 2

Schwerfurter (SF) 0,6 -

Hämpšir (HA) 0,5 0,2

Djurok (DU) 0,5 0,3

2003

61

19

0,1

13

1,8

-

0,1

0,4

2001

63

19

0,1

18

1,4

-

0,1

0,3

Tõud


Aretusettevõtted

Tunnustatud aretusettevõtted

BW � Schweinezuchtverband Baden-Württemberg Stuttgart

NS � Züchtungszentrale Deutsches Hybridschwein Lüneburg� Schweineproduktion Hannover w.V. Uelzen� Hoppenbrock Tierzucht GmbH Melle

N.W. � J. S. R. Hybrid Produktion Gescher� Cotswold Pig Development GmbH Sonsbeck� United Pig Breeders Deutschland GmbH Münster

S.-H. � PIG-Improvement GmbH Schleswig� Hülsenberger Zuchtschweine Wahlstedt

Aretusprogrammi geneetikaInstitut fInstitut füür Tierzucht und Tierhaltungr Tierzucht und Tierhaltung

Nuumapõrsaste kaubatesti tulemused 2000/01 – Haus Düsse

Võõrut, põrs,Ööp, massi-iiveSöödaväärindusSöömusLihassilma p,FOMIMFPSE risk

< 6,0Kogu

hinnekoos ZL-gailma ZL-ta

Lisaüle sööda-kulude €

9,58642,592,2356,057,91,05

9

--

113

(g)(kg)(kg)(cm2)(%)(%)

9,48712,612,2755,257,51,03

4

2,32,1

112

9,68842,562,2655,657,71,01

4

2,12,1

113

9,68822,562,2556,658,21,08

12

2,02,1

114

9,48222,602,1355,458,1

,97

5,1

2,32,1

114

9,98432,602,1957,759,0,96

15

1,91,8

116

9,69022,642,3753,456,31,38

11

2,52,5

108

9,58422,572,1658,058,8,91

12

1,81,6

116

emis 31 23 Euroc West JSR Dall, UPBkult 65 PI PI PI PI S PI

Aretusorg BHZP PIC Hülsbg, SNW JSR Dall, UPB Keskm


Seakasvatuse eesmärgid

põrsast/emis/aasta

ööpäevane massi-iivesöödaväärindustailiha osatähtsus (Auto-FOM)PSE (Pale Soft Exudative)Lihasesisene rasvtilkumiskaduhaigusresistentsus/salmo-nella vabaminimaalsed tapaleiud

Tunnuste kompleks

� Viljakus

� Nuumajõudlus

� Lihakeha väärtus

� Lihakeha omadus

� Tervis

Nõuded

25- 28

850 g2,5 kg56 - 57%

0%1,5%0%

Institut fInstitut füür Tierzucht und Tierhaltungr Tierzucht und Tierhaltung

Ülevaade jõudluskontrollist

Quelle: LfL Bayern

Jõudluskontroll (JK)

Karjatest Katsejaam

JK TR ja

aretus-

karjades

Noor-

emiste

oma-

jõudluse

hinnang

Stressi-

vaba-

duse

test

(MHS

ja RN)

Noor-

kultide

oma-

jõudluse

hinnang

KS

kultide

ano-

maa-

liate

test

Nuuma-

test

ringi-

karjades

Juhu-

proov

(aretus-

karjades)

Järglaste

ja

eakaas-

laste

kontroll

Eelised PuudusedKarjatest suur loomaarv suur vigade maht

vähe kulukas võrreldamatud tingimused

palju mõjutegureid

----------------------------------------------------------------------------

Katsejaam ühtsed tingimused piiratud katseloomade arv

kõrge võrreldavus suured kulutused

kõrge infotase

Institut fInstitut füür Tierzucht und Tierhaltungr Tierzucht und Tierhaltung

Ematõud

Jõudluskontrolli andmed 2002. a tõuti

Emiste arvPesakondiemis/aasta

Pesakondadevahe (päevi)Põrsas/emis/aastaSündinudVõõrutatud

Põrsaid pesak – sSündinudVõõrutatud

Kadu (%)

DL – saksa landrass; DE – saksa väärissiga; SF – schverfurter lihatõug

DU – djurok; AS – angli sadulsiga;

Lei – Leicome; BB – kirju bentheimer;

SH – svaabi – hälli siga; PI – pjeträän;

LB – saksa landrass B; Ha – hämpšir;

Ematõud tõuraamatu- ja tunnustatudpõrsatootmisfarmidesTunnused:Elusalt sündinud põrsaid pesakond/emis/aastaÜleskasvatatud põrsaid pesakond/emis/aastaPesakondi emis/aastaPõrsakadu (arv ja %)

Ema- ja isatõud katsejaamas (kehamassi 30–105 kgvahemikus)Nuumajõudluse tunnusedÖöpäevane massi-iiveSöödaväärindusSöömus

20


Osaliselt ka:Põrsa kehamass (sünnil, võõrutamisel)Pesakondade vahe päevadesEmaomadused

Nooremiste omajõudlus karjatestis (Ultraheli-test)TunnusedNuumajõudlus (ööpäevane massi-iive 85–95 kg)Lihajõudlus (pekimõõt ja lihase läbimõõt)Välimik

Ka isatõu emistele tõuraamatukarjades

Lihakeha tunnusedSeljalihase pindala, pekimõõtLiha ja rasva vahekordTailiha osakaal (%)Sinkide osakaal ((%)Lihasesisese rasva osakaal (%)

Lihaomaduste tunnused (PSE- ja DFD-lihaproblemaatika)Liha värvus (GöFo; Opto Star)pH-väärtus (pH1 ja pH24)Elektrijuhtivus (LF1 ja LF24)Lihamahla nõrukadu (toidukettide nõue)

Ema- ja isatõugude noorkultide omajõudlusKarjatesti tunnusedVanus, kehamass, elupäeva massi-iivePekimõõt, lihase läbimõõtLihastuse boniteetVälimik

Ema- ja isatõugude noorkultide omajõudlusKatsejaamas täiendavad tunnusedÖöpäevane massi-iive 25–90 kgSöödaväärindusSöömus

Kontrollimeetodite hinnang:Omajõudluse hinnang karjatestisVähekulukas jõudlusandmete kogumineAga: mõõtandmete nõrk geneetiline seosaretustunnustegaultraheli pekipaksuse mõõt on ebatäpne kriteeriumtailiha osakaalu määramisekspuuduvad andmed lihaomaduste kohta,

ööpäevase massi-iibe vahetud jasöödaväärinduse andmed

Õvede või järglaste hindamine lepingkarjadesvähemkulukas kui jaamahinnangjõudlust saab mõõta lõpp-produkti aluselõigel käsitlemisel soodnegenotüüp-keskkond-interaktsioonAga: suured nõuded katsekorraldusele,läbiviimisele, organisatsioonile ja kontrollilepuuduvad andmed söödaväärinduse kohtapalju teadmata keskkonna efektetulemuste madal päritavusKatsejaamakontrollile huvitavaks alternatiiviks, eritiisatõugudele, kuid ei olda veel valmis laiaulatuslikukskasutamiseks

Omajõudluse hinnang katsejaamaskontrollikulusid ja aretustulemusi arvestades selgeeelis õvede ja järglaste hindamise eespuhasaretuse andmed üldiselt korreleeruvad tihedaltristandite andmetegaAga: puuduvad lihaomaduste füüsikalised jasensoorsed andmedkriitiline hoiak moodsate hügieeninõuete täitmiseltõuraamatukarjade madal aktseptaretuskarjad eelistavad omajõudluse hindamistÕvede ja järglaste jõudluse hindamine katsejaamasstandardne kontrollikeskkond,tunnuste kõrge päritavusoluliste aretustunnuste andmete olemasolusöödaväärinduse andmedsuur infomaht aretuseesmärgi tarvisAga:suured kulutusedpikeneb põlvkonnaintervallkatsejaama tingimused erinevad tootmistingimustest

Tendentsid jõudluse (nuumajõudlus, lihakeha- jalihaomadused) hindamiselEmatõud: emiste omajõudlus karjatestil

kultide omajõudlus jaamasinfo lihakehade kohta: Auto-FOM-imõõtmised karjatestil

Isatõud: emiste omajõudlus karjatestilkultide omajõudlus karjatestilõvede/järlaste jõudlus katsejaamas

Auto-FOM-mõõtmised pole piisavadlihakeha täpseks hindamiseks

Üldine tulemusOptimaalne kontrolliviis sõltub oluliselt kehtivastorganisatsioonilisest struktuurist.Diskussioonid kestavad, kas soovitada hindamistkatsejaamas või karjatestil.Kui riik vähendab osalust, saavutab suurema tähtsusekarjatest.Kõrged nõuded karjatestile on organisatsiooni jakontrolli poolt alahinnatud.Senised ümberkorraldused karjatestis ei tagakonkureerimist katsejaama eelistega.

Linnukasvatusprobleemid teravalt päevakorralPh. D. Matti PiirsaluEesti Linnukasvatajate Seltsi juhatuse liige

Eesti Linnukasvatajate Seltsi juhatus arutas linnukasva-tusega seonduvaid küsimusi 15. novembri 2005. a koos-olekul. Arutluse all oli lisaks kolm praegust põhiproblee-mi: linnugripi levik, eesti vuti kui ohustatud tõu säilitus-programmi kulgemine ja linnukasvatuse investeerimis-toetuse vajadus kanapuuride uuendamiseks aastatel2007–2013.

Linnugripp. 2002. aasta sügisest alates on saabunudärevad teated Kagu-Aasia linnukasvatust laastavast linnu-gripist. Kõrge patogeensusega linnugripi viirustüvi H5N1on suhteliselt lühikese ajaga levinud Lõuna-Koreas, Tais,Vietnamis, Indoneesias, Hiinas jm. Ülemaailmse Tervis-hoiuorganisatsiooni (WHO) andmeil on kahe aasta jook-sul Indo-Hiinas linnugripi H5N1 tüvega nakatunud 130 jasurnud 67 inimest. Et selles piirkonnas elab poolteist mil-jardit inimest, ei ole linnugripist põhjustatud inimkaotustesuhtarv võrreldav muude ohtlike haigustega (AIDS, ma-laaria, hepatiit jt). 2004. aasta märtsikuus oli linnugripi(H7N7) epideemia ka Hollandis, kus registreeriti 255 hai-guspuhangut, ning taudi leviku piiramiseks hävitati sajastmiljonist linnust ligi kolmandik. Linnukasvatuse otsesekskahjuks hinnati 270 mln eurot.

Nakkus kandus Hollandist edasi ka Belgiasse ja Saksa-maale. 2005/2006. a on kõrge patogeensusega linnugrippjõudnud meile oluliselt lähemale ning selle puhanguid onregistreeritud meie naaberriigis Venemaal, Rumeenias,Kasahstanis, Türgis, Itaalias, Kreekas, Saksamaal jaPrantsusmaal. Siinkohal peab tänama Veterinaar- ja Toi-duametit, kes haiguspuhangu enneta-miseks korraldab juba alates 2004.aastast linnugripi alast seiret ning lin-nugripi ja Newcastle’i haiguse tõrjealaseid seminare ja praktilisi õppusi.See aitab linnukasvatajatel haigustennetada ja haiguse puhkemisel mak-simaalse efektiivsusega tegutseda.On olemas instruktsioon, kuidas gri-pipuhangu korral tegutseda.

Arvestades linnugripi ohtliku levi-kuga Euroopas andis Veterinaar- jaToiduameti peadirektor 15. veebrua-ril 2006. a välja käskkirja nr 76, mil-lega kehtestati täiendavad meetmedlinnugripi ohu vähendamiseks. Sel-lest tulenevalt on keelustatud kodu-lindude pidamine välitingimustes,v.a juhud, kui kodulindude kokku-puutumine metslindudega on piisa-valt tõkestatud, s.t linde peetakse ta-rastatud alal. Vajalik on samuti lin-

dude sööda hoidmine sisetingimustes või vähemalt vari-katuse all, et vältida selle kokkupuudet metslindudega.Käskkirjast tulenevalt on kuni selle tühistamiseni keela-tud lindude näituste ja laatade läbiviimine, sest see eeldablindude toomist välitingimustesse. Antud käskkirja täit-mise eest vastutab VTA kohaliku asutuse juht.

Linnugripi leviku oht suureneb uluklindude kevad- jasügisrände ajal. Eriti ohtlikuks viiruselevitajaks on mets-veelinnud, kes on linnugripile suhteliselt resistentsed,kuid võivad viirust pikkade vahemaade taha kanda. Nak-kusoht on suurem kodulindude pidamisel veekogudeläheduses. Võrreldes paljude lõunapoolsete piirkondade-ga kasvatatakse Eesti majapidamistes parte ja hanesidminimaalselt, seega on Eestis võimalus linnukarjade infit-seerumiseks veidi väiksem.

Eesti vuti aretus-säilitusprogramm. Eesti liha-muna-tüüpi vutitõug tunnustati iseseisvaks vutitõuks 12-aastasearetustöö järel 1988. a. Tõug on oma kahesuunalise too-dangu poolest unikaalne terves maailmas ja Eestis on taainus kohapeal aretatud linnutõug. Loodud vutitõu pro-duktiivomadused olid väga kõrged, kuid selektsioonitööpuudulikkuse tõttu aastatel 1992–1999 hakkasid need kii-resti langema, eriti munaproduktiivsus ja haudemunadekooruvus. See viitas sugulusaretusele, sest olulisel määraloli kahanenud eesti vuttide arvukus, ja eesti vutt tunnistatiohustatud tõuks Eestis.

2001. a alustas Eesti Linnukasvatajate Selts kui VTApoolt tunnustatud aretusühing riigi poolt eraldatud tõuare-tustoetuse kaasabil vuttide selektsiooni Rene Treieri tõu-vutifarmis. Prof Harald Tikk ja filosoofiadoktor MattiPiirsalu koostasid selektsioonitöö kava vuttide produk-tiivsusnäitajate parandamiseks aastatel 2002–2006, mida

põllumajandusministeerium rahas-tab ohustatud tõugude nimekirjakantud eesti vutitõu säilitamiseks.

2002–2005 on eesti vutitõu pro-duktiivsusomaduste taastamisel japarandamisel kaheksa põlvkonnakestel kasutatud individuaalset jõud-luskontrolli, individuaalset paaride-valikut ja munade valikhautamist,tibude ja täiskasvanud vuttide mär-gistamist, rühmaviisilist ja indivi-duaalset toodangu kvaliteedi kont-rolli, perearetust jt aretusvõtteid.Süvendatud aretustöö tulemusena onkäesolevaks ajaks farmidesse paljun-damiseks antud kahe parima aretus-pere järglased (F8 põlvkond). Praegujätkub aretustöö ühtlikuma muna-massiga vuttide väljaselgitamiseks,vuttide lihaomaduste parandamiseksja söödakulu vähendamiseks.

21


L I N N U D

Foto 1. Talleggi haudejaam(S. Kasemetsa)

Olgu märgitud, et enamik eesti vuttide mune turustatak-se nn oomega-tervisemunadena, mis on teadaolevalt esi-mene ainulaadne vuttide munatootmissuund maailmas.Peatselt lisandub sellele ka oomega-3-rasvhappeid sisal-dav vutibroileriliha.

Aretus-säilitusprogrammi rakendamise tulemusena onjõutud selleni, et selektsioonivuttide arv on kasvanud2004. a 3810-ni ja nende aastane munatoodang 329 muna-ni (tabel).

Tabel. Vuttide produktiivsusnäitajad 2000–2004

Näitajad 2000 2002 2004

Selektsioonis vutte kokku 2440 2510 3810

neist emasvutte 2040 2100 3200

isasvutte 400 410 610

Aretusvuti kohta mune 288 322 329

Farmis aastavuti kohta mune 282 298 310

Vutimunade kogutoodang Eestis,103 1474 2080 2420

Vutimunade kooruvus, % 71,0 77,5 85,3

Vutitibude säilivus üleskasvata-misel, %

85,1 96,2 93,8

Noorvuttide kehamass, g

emaslinnud 180 195 208

isaslinnud 162 173 183

Täiskasvanud vuttide kehamass, g

emaslinnud 205 230 238

isaslinnud 187 211 217

Vutimunade keskmine mass, g 12,6 13,5 13,6

Saadud munamassi ühe aretusvutikohta aastas, g 3628,8 4347 4474,4

Farmis aastavuti kohtamunamassi, g 3553 4023 4216

2000. a võrreldes aretusvutiltrohkem mune * × × 62

keskmiselt vutilt* × × 49

* – arvutatud munamassi alusel.

Praegu on veterinaarsetest kaalutlustest lähtuvalt eestivutid paigutatud kahte Eha Treieri eesti vuti aretusfarmining Ülo Pullisaare Järveotsa talu Matjama tõuvutifarmi.Viimases tehakse praegu ka eesti vuti individuaalsetjõudluskontrolli 108 vutiga.

Linnukasvatuse toetamisest. Viimasel kolmel aastalon Eestis kanamunade tootmine vähenenud ligi 22 miljonimuna võrra, eeskätt kanade arvu vähenemise tõttu. Väi-kestel kohalikel farmidel puuduvad konkurentsis püsi-miseks ja tootmise euronõuetega vastavusse viimiseksvajalikud vahendid ning nad on pidanud seetõttu tootmiselõpetama. Eesti munatootjatele oleks toetust vaja eelkõigekanapuuride väljavahetamiseks uute, nõuetekohaste vas-tu.

Roheliste ja loomakaitsjate tungival nõudmisel on mit-mes Euroopa riigis hakatud kanade puurispidamist mo-derniseerima. Vastavalt põllumajandusministri 19. juuni2003. a määrusele nr 59 võib alates juulikuust 2003 jubategutsevates linnukasvatusettevõtetes täiustamata puuri-patareides pidada munakanu kuni 31. detsembrini 2011.Alates 2003. a juulikuust ei tohi linnupidaja munakanadepidamise alustamisel ehitada ega kasutusele võtta täius-tamata kanapuure. Kokku oleks Eestimaa munatootjatelaastatel 2007–2013 vaja kanapuure välja vahetada umbes800 000 kanale.

Eesti linnukasvatustootmine on käesoleval ajal pidanudtoime tulema ilma ühegi toetusmeetmeta ning on muutu-nud naaberriikide, eeskätt Soome linnukasvatuse toetami-sest tuleneva konkurentsi tõttu kergesti haavatavaks loo-makasvatusharuks. Ei saa midagi teha, kui rikkamadsoomlased Eesti kanafarmid ära ostavad, nagu see on juh-tunud AS-ga Tallegg ja AS-ga Eesti Munatooted.

Eesti Linnukasvatajate Seltsi juhatus peab seetõttu lin-nukasvatuse konkurentsivõime tõstmiseks aastatel2007–2013 vajalikuks investeeringutoetuse rakendamist.Vastav taotlus esitati ka põllumajandusministrile.

22


Foto 2. Koorunud tibud (S. Kasemetsa) Foto 3. Prof. H. Tikku õnnitleb 75. juubelisünnipäevalvandeadvokaat J. Raidla. Palju õnne! (E. Tikk)

Varsti saab poest vutilihaEmeriitprofessor Harald TikkEesti Maaülikool

Seni pole vutiliha hoolimata Järve-otsa suurfarmi olemasolust poodidesmüügil olnud. Põhjuseks, teadagi,euronõuetele vastava vuttide tapalii-ni puudumine vabariigis. Vutilihagamaiustasid loomaaia kotkad ja pisi-kiskjad, vahetevahel rõõmustati ko-dustes tingimustes toodetud suitsu-vuttidega ka asjaosaliste kitsast ringija mõne eliitrestorani külastajaid.

Nüüd on loota olukorra muutust.Järveotsa vutifarmis on vutiliha toot-miseks toormaterjali küllaldaselt.Munade saamiseks kasvatatavateemasvuttide kõrval koorub ju nen-dega võrdsel hulgal ka isasvutte, kessuurepäraselt sobivad kõrge dieetili-se- ja maitseväärtusega liha tootmi-seks.

3. veebruaril 2006 avati Järveotsafarmis pidulikult igati kaasaegnevuttide tapaliin. Vutifarmi omaniku Ülo Pullisaare sõnulkulus selleks ligikaudu 1 500 000 krooni, 10 kuud ja pea-aegu kogu närvide tagavara.

Tapaliini võimsus on 1250 vutti vahetuses, tööl onkorraga 4 inimest. Liini koostisosadeks on ka nüüdisajalnõutav lindude elektriga uimastamise seade.

Tartus paikneva OÜ Revo Ehituse tootmisdirektoriAndres Puri ja töödejuhataja Kalev Lõivu käe all rekonst-rueeriti algselt farmi hoonestikus olnud värava- ja külalis-temaja umbes 180 m2 tootmispinnaga kõikidele kaasaeg-setele (euro)nõuetele vastavaks vutitapamajaks, esime-seks Eestis ja teadaolevalt ka Põhja-Euroopas. Kuivõrdvuttide tapaliine maailma juhtivad linnutapamajadeleseadmeid tootvad suurfirmad ei valmista, oli tootmisliiniprojekteerimine ja ehitamine väga keeruline ja aega ningvaimujõudu nõudev. Nüüd on see möödas. Tartumaa Ve-terinaarkeskuse peaspetsialist Riina Tõlgo ning Põlluma-

jandusministeeriumi Veterinaar- jaToiduameti peadirektor Ago Pärtelleidsid tapamajas ka kõik veterinaar-nõuded täidetud olevat.

Nii lõikasidki põllumajandusminis-ter Ester Tuiksoo, Ago Pärtel ja Varavallavanem Andres Kärp läbi lindi –vutitapamaja kuulutati ametlikultavatuks.

Järgnenud pidulikul einel ei oldudkitsi kiitusega projekteerijatele ja ehi-tajatele, vutikasvatajatele ja eesti vu-titõu aretajatele. Minister E. Tuiksoomärkis oma sõnavõtus, et vutimunadja vutiliha võivad olla väljundiksEesti toidu tutvustamisel maailmaleja tervisliku toitumise propageerimi-sel. Et Eesti on väikeriik Euroopa Lii-du suure territooriumi äärealal, tulebseda rohkem pingutada, et teiste hul-gas silma paista ja huvi äratada. Min-ister märkis, et avanenud turu kon-tekstis on tekkinud ka uued võima-lused Eesti toodete, sealhulgas toidumüümiseks ühisel kauba- ja toidutu-

rul. Kuigi juba praegu ületab nõudlus vutimunade ja -lihajärele pakkumise, võib loota, et lähitulevikus laieneb nen-de riikide ring veelgi, kuhu lisaks Lätile ja Rootsile omatoodangut turustada.

Lühidalt iseloomustas eesti vuttidega tehtavat aretus-tööd käesoleva artikli autor. Selektsioonikarjas on vutiaastatoodanguks 330, üldkarjas 310 muna. Müüdavadvutimunad on rikastatud oomega-3-rasvhapetega. Peat-selt hakatakse turgu varustama ka oomega-3-rasvhapete-ga rikastatud vutilihaga.

Tervitajateks olid ka vutiprogrammi üks vedajaid filo-soofiadoktor Matti Piirsalu põllumajandusministeeriu-mist ja põllumajandusdoktor Jaanus Hämmal. Mõlemadmehed on vuttide pidamise ja aretusega tegelnud ligi 20aastat. Nad soovisid vutiliha tootjatele pidevat rohelisttuld toodangu mitmekesistamisel: konservid vutilihast ja

23


Foto 1. Osa vuttide tapaliinist (V. Tikk) Foto 3. E. Tuiksoo pidulikul einel lauakõnet pidamas (V. Tikk)

Foto 2. Ü. Pullisaar ja minister E. Tuiksoovestlushoos (V. Tikk)

-munadest, munade rikastamine E-vitamiini, seleeni jarauaga, oomega-3-rasvhapetega rikastatud vutiliha.

Vutifarmi omanik Ülo Pullisaar on vuttide kasvatami-sega tegelnud juba 27 aastat. Seda märkis oma sõnavõtuska Tartumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees JaanSõrra. Tapamaja avamine tõi juurde uusi töökohti, loota

on Tartumaa tuntuse tõusu Eesti ja naabermaade linnu-kasvatajate ning linnukasvatussaaduste tarbijate hulgas.

Pidulik eine ei jäänud meelde ainult sisukate sõnavõttu-de, vaid ka väga maitsva vutiprae, suitsuvuttide ja vutimu-nade poolest. Sel kevadel jõuavad vutipraad ja suitsuvutidmitmeaastase ootamise järel tarbija lauale.

Tšintšiljakasvatajad õppisid Taanis nahkuhindamapm-knd Liia TaalerEKAÜ

Novembri teisel nädalal, 9. ja 10. novembril õpetatiKopenhaageni oksjonikeskuses Eesti tšintšiljakasvataja-tele tšintšiljanahkade hindamist. Seda võimalust oldi jubaaastaid oodatud.

2004. aastal jõudis Eesti tšintšiljakasvatajate toodangmahult ning kvaliteedilt tasemele, mis andis lootust kvali-teetsete nahkade tootmise kasvule lähiaastatel. Oksjoni-keskus hindas eestlaste õpet kui kindlat investeeringuttulevikku.

Hindamist õppis viisteist inimest, kuigi lubatud kohtioli enamgi. Oli nii algajaid kui ka staa�ikaid tšintšiljakas-vatajaid.

Õpe algas kiire sissejuhatusega nahkade sorteerimiselkasutatavatest hindamisklassidest. Seejärel toimus prakti-line hindamine. Iga osaleja pidi määrama paarikümnenaha kvaliteedi. Seejärel anti hinnata järgmised nahad.Iga tulemust kontrollis professionaalne hindaja.

Esimesel päeval määrati pargitud naha kvaliteeti ningotsiti nahavigu. Tšintšiljanahkade parkal õpetas, kuidastuleb loomad nahastada ja nahk kuivatada ning näitas,milline ei tohiks toornahk olla. Oksjonikeskuses oli toor-

nahku, mis olid vormist väljas, rasvast läikivad ning kui-vatatud tavalise saepuruga.

Eestlasi kiideti korraliku nahastamis- ja kuivatamisos-kuse eest. Nahastamisoskus kajastub ka nahkade oksjonikeskmisest kõrgemas hinnas (tabel).

Parkal soovitas nahastamise järel panna nahk kohe liivaalla, et see ei hakkaks kuivama. Rasva eemaldamisel tu-leks kasutada rohkem liiva (või saepuru-liiva segu). Eral-di märgiti liiva igapäevase vahetamise vajadust.

24


K A R U S L O O M A D

Foto 1. Õpetaja Anas (vasakult teine) jagab teadmisi(L. Taaler)

Foto 2. Rasvased ja halva kvaliteediga nahad (L. Taaler)

Foto 3. Rasvane nahk (L. Taaler)

Tabel. Kopenhagen Fur oksjonile saadetud jamüüdud toornahkade arv ja hind (Taani kroonides,1 DKK = 2,097 EEK)

Kuu, aasta Näitaja Saadetud Müüdud Hind

Dets 04 kokku 14 704 13 728 198

sh Eestist 765 234 236

Veebr 05 kokku 6937 9170 245

sh Eestist 481 15 274

Apr 05 kokku 12 476 10 635 238

sh Eestist 1019 533 280

Juuni 05 kokku 14 636 10 868 220

sh Eestist 1026 715 237

Sept 05 kokku 21 975 11 579 221

sh Eestist 1106 907 223

2004/2005 kokku 70 728 55 980 223

sh Eestist 4397 2404 241

Pärast toornahkade hindamist jätkus õpe pargitud nah-kade hindamisega. Kellelegi ei antud armu ja kõik hinda-sid nahku, kuni silme eest kirjuks läks. Õhtul hilja olitunnine ringkäik oksjonikeskuses. Hiiglaslikud sorteeri-mishallid ning külmruumid olid nahkade ootel. Võis vaidette kujutada neid nahamägesid, mis on seal näiteks veeb-ruaris. Oksjoni pidamise ruum oli harjumatult vaikne jatühi. Kuid juba detsembris saavad kasvatajad oma töö eestpalka, sest iga oksjonihaamrilöök on muusika karusloo-makasvataja kõrvadele.

Järgmisel päeval jätkus õpe samas tempos, kuid ülesan-ded läksid järjest raskemaks, sest hinnata tuli juba mit-meid tunnuseid: naha kvaliteeti, suurust, värvuspuhtustjne. Natuke vürtsi lisas õppele võistlus, kus selgitati välja,

mida oli õpitud kahe päeva jooksul. Selleks anti ülevaadenahkade müügistatistikast. Küsiti, kui palju on nahku par-gitud ja müüdud ning millise hinnaga. Vastuse said kaküsimused nahkade müügi korralduse kohta. Selgitati ük-sipulgi, miks ja kuidas on kujunenud olukord, et Eestis onvähe nahku pargitud ja müüdud.

Taani tšintšiljakasvatajatel on oksjonikeskus, seetõttuläheb nende toodetud nahkadest teatud protsent eelisjärje-korras parkimisse. Kõik välisriikidest saadetud nahad agapargitakse nende saabumiskuupäeva jägi. 2006. a hoo-ajast süsteem muutub ja iga kasvataja saadetud nahkadestläheb teatud protsent parkimisse ja pargituna kohe oksjo-nile, ülejäänud aga ootavad oma parkimisjärjekorda niinagu praegugi. Selline süsteem kehtib, kuni saavutatakseselline seis, et parkimisvõimsus ja saadetavate nahkadehulk saavutab tasakaalu. Praeguse seisuga loodetaksenahad parkida veebruariks ja müüa aprillis. See lisab loo-tusekiiri ka Eesti pilvisesse taevasse.

Varsa-aasta 2005pm-knd Andres KallasteEesti Hobusekasvatajate Selts

Hakkab ümber saama aeg, mil hobuste arvukus kiirestilanges. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi poolt peetavatesseeesti hobuse, tori, eesti raskeveohobuse ja trakeeni tõuraa-matutesse registreeritakse igal aastal ikka enam hobuseid.Hannoveri, holsteini, inglise täisvereliste ja araabia täis-vereliste hobuste kasvatajate arv ei ole oluliselt suurene-nud, kuid nende kindlustunnet tugevdab Eesti Hobuse-kasvatajate Seltsile antud VTA luba nende tõugude regist-rite pidamiseks.

Lõppemas on arutud diskussioonid riigiesindajategaselle üle, missugust hobust on vaja aretada ja säilitada, kaseesti hobune peab olema ainult “murupügaja”, tori hobu-ne möödunud sajandi 50.–60. aastatel aretatud põllu-

25


Foto 4. Saabunud toornahad (L. Taaler)

H O B U S E D

Foto 1. Eesti raskeveohobuse varsad Jüri Perteli tallist(K. Sepp)

majandushobune jne. Arusaadavaks on saanud aretus- jasäilitusprogrammi tähtsus, mitte aga mõne üksikisiku ar-vamus aretustöö edasiviimisel.

Ohustatud tõu eesti hobuse toetus ning nende väärtusta-mine on jõudsalt suurendanud varssade arvu kasvu, 2005.aastal sündis juba 201 varssa (tabel). Samuti on suurene-nud eesti raskeveo tõugu varssade arvukus, kuid kasvata-jate ring on jäänud samaks. 2005. aastal sündis 22 varssa.

Tori tõugu varssu on viimastel aastatel sündinud ühtla-selt. Hobusekasvatajad kui tõuaretus- ja -säilitusprogram-mi vastuvõtjad ootavad, et riik väärtustaks kõiki tõuraa-matusse kantud hobuseid. Keskkonnatoetus võib tori tõuarengut isegi aeglustada, sest see viib küll varssade arvusuurenemisele, kuid kvaliteet võib alla anda kvantiteedile.

Eesti Hobusekasvatajate Selts on oma vahenditest toe-tanud peatõuraamatusse kantud vanematelt sündinudvarssu. Toetusi on makstud juba aastaid eesti tõu kasvata-jatele ning väikese vaheaja järel on teist aastat järjesttoetatud eesti raskeveohobuse kui väga kriitilises olukor-ras oleva tõu varssade saamist.

Aretuses on üldtuntud tõde, et kvaliteet sõltub isenditearvust. Kui tõus saadakse vähem kui 100 varssa, ei saa

loota kvaliteedi paranemist, mingil määral on võimalik ai-nult omaduste taset hoida, aga sedagi vaid mõne põlvkon-na vältel. Kohalike tõugude suuremaks probleemiks onviimastel aastatel olnud sugutäkkude väga väike koor-mus, sest ühelt hobuselt saadakse keskmiselt alla viiejärglase aastas. 2005. aastal sündisid tori tõu 116 varssa46 täkult. Sama olukord on eesti raskeveohobustel. Siinpole mõtet rääkida liinaretusest, vaid tingimisi tõule ise-loomulike omaduste säilitamisest.

Parem on olukord eesti tõuga, kus parematelt täkkudeltsaadakse üle 10 varsa aastas. Suurem paarituskoormus onEesti Hobusekasvatajate Seltsile kuuluvatel täkkudel.

Lähiaastate peamine ülesanne on parandada sugutäk-kude koosseisu ning toetada väärtuslikelt ja tõule vaja-likelt täkkudelt järglaste saamist.

Eesti Vabariik toetas algusest peale sugutäkkude ostu janende laialdast kasutamist. Selline süsteem jätkus ka aas-tatel 1940–1990. Lisaks tõuseltsidele makstavale tõuraa-matute pidamise toetusele suunati sellega ka tõuaretust.

Sugutäkkude probleemid tekkisid Eestis 1990. aastatealguses, kui tõuaretusele eraldatud riiklike vahendite ka-sutamise eeskirju ja prioriteete täielikult muudeti. Sellegajättis taasiseseisvunud Eesti sugutäkkude probleemi are-tajate endi lahendada. Tulemuseks oli sugutäkkude arvukiire kasv peamiselt oma karjas kasvatatud ning tunnusta-

mata täkkude arvel, kellelt saadi mõni järgla-ne, aga täkk müüdi enne järglaste hinnangusaamist.

Kieli Ülikooli professor Ernst Kalm rääkisTartu seminaril 17. jaanuaril samast problee-mist Saksamaal. Positiivne on aga, et neil onriiklik täkkude keskus ja lisaks eratäkkudelearetusühistute täkud.

Sarnaseid sugutäkkude keskuse ülesandeidEesti Vabariigis täitis kuni 1940. aastani ToriHobusekasvandus ning 1950-ndatel RiiklikSugutäkkude Tall. Hiljem võttis sugutäkkude

hoidmise ülesanded üle Riiklik Hobuste Tõulava. Taas-iseseisvunud Eestis pidi aga Eesti HobusekasvatajateSelts 1993. aastal riigilt sugutäkud tagasi ostma. Kahjukspole viimase 10 aasta jooksul olnud võimalust osta väär-tuslikke tori ja eesti raskeveo täkke. Seni on selts suutnudomavahendite arvelt hoida minimaalse sugutäkkude arvueesti tõu säilitamiseks, kuid sihipärase tõuaretuse huvideson vajalik säilitada eesti hobuse, tori tõu ja eesti raskeveo-hobuse sugutäkkude baas Eesti Hobusekasvatajate Selt-sis.

Eesti hobuse kasvatajate infopäev KuressaaresÜlo MetsmakerEHS-i eesti hobuse haruseltsi juht

Kuressaares toimus 16. veebruaril 2006 maakondlik in-fopäev “Eesti hobuse kui ohustatud tõu kasvatamine”

ning koosoleku raames toimus ka haruseltsi aastakoos-olek.

Infopäeval käsitlesid EHS-i tegevteenistuse spetsialis-tid põhjalikult ohustatud tõu aretus- ja säilitusprogram-mist tulenevaid nõudeid. Vaeti jõudluskontrolli ja hobus-te katsetamise tõhustamise vajadust ning võimalusi.

26


Tabel 1. Varssade sünd 1991., 1996. ja 2001. kuni 2005. a

Tõug 1991 1996 2001 2002 2003 2004 2005

Eesti hobune 100 92 111 131 164 184 201

Tori tõug 124 116 105 99 115 119 116

Eesti raskeveohobune 23 8 8 14 14 19 22

Trakeeni tõug 21 38 26 40 35 40 37

Foto 2. Dotsent Heldur Peterson võtab vastu juubeliõnnitlusi.Palju õnne! (K. Sepp)

VTA peaspetsialisti Urve Kaasiku kirjaliku aruandepõhjal analüüsiti ohustatud tõugude kasvatamistoetusetaotlemisel tehtavaid vigu. Vaatluse all oli ka hobustekasutamine maastikuhooldealadel ja põllumajanduslikukeskkonnatoetuse tingimused hooldatavatele pindadele.

EHS-i eesti tõu haruseltsi 2005. aasta tegevusaruandeesitas Ülo Metsmaker.

Aruandes märgiti, et eesti tõu kasvatajate ring on laiene-nud üle vabariigi. Uued kasvatajad on Sõmerpalus, Kol-gakülas ja Kobratu tall Tartumaal jt.

Tõuraamatu andmeil on vabariigis 1396 eesti tõuguhobust. 2005. a sündis 200 puhtatõulist varssa. Toetusitaotles 250 hobusekasvatajat. Toetuse nõuetele vastas 939hobust.

Palju tegemisi oli eesti hobuse tõuaretuskomisjonil.Koostöös tegevteenistusega viidi läbi kevadine noor-hobuste hindamine kohtadel ja üleriigilised jõudluskatsedSaaremaal Kõljalas.

Saarlastest hobusekasvatajad on ka olnud kõige usina-mad eesti hobuse propageerijad ning atraktiivseks muut-jad, läbi viidi mitmeid sportlikke ja meelelahutuslikkeüritusi. Haruseltsi töö hinnati rahuldavaks.

Koosolek võttis vastu ettepanekud EHS-i juhatusele:1) tõuaretuse seisukohalt on otstarbekam EHS-i eelar-

velisi vahendeid kasutada noorhobuste jõudluskontrolli,

noorte sugutäkukandidaatide 3-aastaseks kasvatamise janende väljaõppe toetamiseks kui varsapreemiate maksmi-seks kasvatajatele;

2) toetuste arvelt võiks puhtatõulistelt vanematelt sün-dinud varssade passid väljastada seltsi liikmetele tasuta;

3) korraldada 13. mail õppereis Soome sealsete eestitõugu hobuste kasvatajate kutse alusel.

Väikeste tapamajade tootmisvõimsused 2005. aAivar AltPõllumajandusministeerium

Maakondade veterinaarkeskuste lihahügieeni järele-valveametnike andmeil

Tapamaja, -punkt Tapetud loom

veis siga lammas

Harjumaa

OÜ Rever 120

OÜ Hinnu Seafarmi 6480

OÜ Samirte 2400

OÜ Kostivere 600 6000

Kopli-Madise talu 24

TÜ Küüni SF 50 60 200

TÜ Triigi SK 2160

Ida-Virumaa

OÜ Sigwar 507 3266

FIE Raissa Pavlova 157

Jõgevamaa

Laiuse POÜ 380

Põldari Talu 133

FIE Pille Zarubin 151 5

Vitsjärv Peekon 152

OÜ Ahto Sirel 996 334 983

OÜ Kaavere Agro 865

OÜ Puhu Grupp 106

OÜ Võhmanõmme 429 1479

Torma POÜ 344 747

OÜ Adavere Liha 600 8

27


Foto. Ülo Metsmaker aruannet esitamas (K. Sepp)

L I H A T Ö Ö S T U S

Foto. AS Todas tapamaja (A. Tänavots)

Järvamaa

OÜ Väätsa Agro 473 1182

OÜ Piglet tapamaja 940

OÜ Estpig Oisu 1335

Mündi 171

Kabala tapamaja 475

Müüsleri 410

Läänemaa

AS Linpet 138

OÜ Linnamäe Peekon 5297

Hansu-Uuetoa talu 46

OÜ Valtla Lihaäri 1348 111

OÜ Sinalepa Lihameistrid 237 3672 270

OÜ Fazenda 1964

Männiku talu 125

OÜ Artentek 338

Lääne-Virumaa

OÜ Elmi 230 2332

OÜ Pandivere LT 1494 252 46

Kihlevere tapamaja 4954 698

AS Ruixi Mõis 6789

OÜ Markilo Vajangu 800

OÜ Kõldu Lihakarn 832 5430 56

Sigala Malle 3424

OÜ OG Elektra Tootmine 2689 24 694

Põlvamaa

AS Arke Lihatööstus 626 5063 2

Pärnumaa

Salu tapamaja 776 3

OÜ Vändra tapamaja 384 419

OÜ Karjamõisa 298 209

OÜ Selja 118 35

Raplamaa

Kehtna Mõis OÜ 230 2394

Märjamaa Lihatööstus OÜ 39

Raikküla Farmer OÜ 18 1012

Boris Mets Villemi talu 270

OÜ Lepiku Lihatööstus 1826 297

Saaremaa

OÜ Saare Peekon 429

FIE Juta Valge 936 264

Tartumaa

AS Tartu AGRO Ilmatsalu tapamaja 4749

AS Tartu AGRO Rahinge tapamaja 472

OÜ Rõngassaba 829

OÜ Jampo 2847

OÜ SF Pandivere Marama tapamaja 6492

Porkna talu 1 24

OÜ Vanaema Köök 740 4005 641

Valgamaa

OÜ Tulevik 117 428

OÜ Otepää Oskar 2437

OÜ Otepää Lihatööstus Edgar 749 3654

FIE Endla Krimses 1

Viljandimaa

Elbi Loomakasvatusühistu 5575

Arvo Rohtla 725 10

Andrus Jõemaa 327

Olustvere TMK 384

Sukahärma Märdi talu 684

Karula-Piiri tapamaja 4532

Võrumaa

AS Todas 3469

Võhandu POÜ 644

Jaagumäe Talu 2671

Peedu Talu 75

Üks loomakasvatajatele vajalik käsiraamat2005. a lõpus jõudis loomakasvatusteadurite ja üliõpi-

lasteni monograafiatasemeline ja suure praktilise väärtu-sega raamat “Loomade mineraalne toitumine”, autorikspõllumajanduskandidaat dotsent Viivi Sikk.

Autor märgib eessõnas, et mineraalelemendid osalevadotseselt või kaudselt praktiliselt kõigis organismis toimu-vates biokeemilistes reaktsioonides. Mineraalelementideainevahetus on omavahel ja teiste söödas ning organismisleiduvate toitainetega tihedalt seotud, moodustades osaorganismi kui terviku ainevahetusest. Oma raamatus an-nabki autor ülevaate mineraalelementide tähtsusest loom-

organismi toitumisel, nende ainevahetusest üldiselt, bio-geensusest ja toksilisusest, nende funktsioonidest orga-nismis. Raamatus käsitletakse üksikute elementide järginende vajalikkust (või toksilisust) loomorganismi toitu-misel, antakse ülevaade põhilistest metaboolsetest prot-sessidest organismis (imendumine, eritumine, salvestu-mine), kirjeldatakse mineraalelementide defitsiidist võiliiast põhjustatud ainevahetushäireid ja haigusi.

Möödunud sajandi teisel poolel tehti väga ulatuslikkeuurimistöid biokeemia, füsioloogia ja loomade toitumis-õpetuse valdkonnas, sealhulgas ka loomade mineraalse

28


K I R J A N D U S

toitumise alal. Viimase veerandsa-jandi süvauuringud selles küllalt lai-as valdkonnas vajasid läbitöötamistja üldistamist. V. Sikk on sellega us-kumatult hästi toime tulnud. Raama-tut saavad antud valdkonnas kasu-tada nii üliõpilased, teadurid kui kapraktikud.

Raamatu 224 leheküljel on toodud7 makroelemendi (Ca, P, Mg, K, Na,Cl, S), 8 mikroelemendi (Fe, Zn, Mn,Cu, Co, I, Se, Cr) ja 12 ultramikroele-mendi (F, Mo, Si, Sn, V, Ni, As, Cd,Pb, Hg, Li, Al) kohta andmed nendeleidumisest söötades ja loomakasva-tussaadustes, käsitletud nende funkt-sioone loomorganismis, imendumist,eritumist, jaotumist kudedes, liiga,puudust ja tarvet. Kõike seda kirjel-datakse tänapäevase biokeemia tase-mel, üksikute looma- (linnu-) liikidekaupa, sõltuvalt kättesaadavast tea-bematerjalist. On väga oluline, et mineraalelementide

vaegusi ja vaegushaigusi kirjeldatak-se teooriapõhiselt, kuid ka loomakas-vatajale-praktikule arusaadavalt.

Allakirjutanu arvates on väga tänu-väärne ka küllalt põhjalikult kirju-tatud esimene peatükk “Mineraal-elementidest üldiselt”, mis annabkonspektiivse ülevaate mineraalele-mentide osast organismi funktsioo-nides.

Raamatu väljaandmist toetasidEesti Põllumajandus-Kaubandusko-da ja EMÜ. See raha on läinud õiges-se kohta.

Raamatu autori teadmisi ja või-meid arvestades jääb vaid loota, et takirjutaks samal tasemel raamatu kalämmastikuainevahetusest loomor-ganismis.

Selleks Viivi Sikule head sulejook-su!

Emeriitprofessor Harald Tikk

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolekOlev SaveliETLL-i president

Aastakoosolek toimus 3. veebruaril Ilmatsalus. Osa võt-sid M. Piirsalu ja H. Tikk (ELS), K. Kalamees (EK Selts),K. Vikat (ELaS), H. Kald ja K. Sepp (EHS), A. Mölder jaT. Bulitko (ETKÜ) ning O. Saveli ja H. Tennisson(ETLL). Esindajad puudusid Eesti Karusloomakasvataja-te Aretusühingul ja Eesti Karusloomakasvatajate Seltsil.Kutsututest osales R. Kaselo Eesti Tõusigade Aretusühis-tust, K. Ilves Jõudluskontrolli Keskusest ning K. UuskamVeterinaar- ja Toiduametist. Koosolekut juhatasO. Saveli, protokollis H. Tennisson.

Päevakord:1. Saksa seminari arutelu2. Eesti Karusloomakasvatajate Seltsi liikmelisus

ETLL-is3. ETLL-i 2005. a tegevuse aruanne, asepresidendi sei-

sukohavõtt, arutelu ja otsus ETLL-i jätkamiseks4. ETLL-i presidendi ja asepresidendi valimine5. ETLL-i tegevus 2006. a, ETLL-i tegevuskava koos-

tamine, ETLL-i 2006. a eelarve ja liikmemaksudesuuruse kinnitamine

1. Saksa seminari aruteluETLL-i liikmed olid tänulikud seminari korraldamise

eest, murelikkust väljendas ELaS, sest lambakasvatajadlootsid enamat. Kuuldud ettekannete najal sai selgeks, etriigiasutus küll tunnustab aretusorganisatsiooni, kuid ar-

vestab loomaomanike seisukohtadega ja kontrollib nendetäitmist farmides. Schleswig-Holsteini Liidumaa on omasuuruselt võrreldav Eestiga. Seal tegeleb seadusandluse jakontrolliga üks töötaja, meil tosina jagu. Arutelu käigustekkis piisavalt pretensioone aretusühingute ja riigi suhetekohta Eestis, eriti EHS-i poolt. VTA on kaldunud eelista-ma ühe, konkureeriva aretusühingu seisukohti. Seejuureskahjustatakse hobusekasvatajate otsustusõigust.

2. Eesti Karusloomakasvatajate Seltsi (EKS) liikme-lisus

Üldkoosolek arutas ETLL-i liikme osalust liidu töös.Kahjuks pole EKS näidanud üles huvi ei ETLL-i koosole-kute ega ühisürituste vastu. Seltsi kontaktliige lahkus

29


EEST I TÕULOOMAKASVATUSE L I IDUS

Foto 1. ETLL-i liikmed aruannet kuulamas (O. Saveli)

töölt 2005. a aasta alguses. Enne koosolekut püüti seltsiesindajatega ühendust saada, kuid edutult. Nelja poolt- jaühe erapooletu häälega arvati Eesti Karusloomakasvata-jate Selts ETLL-i liikmete hulgast välja.

3. 2005. a aruanne esitati ETLL-i liikmetele kirjalikult.2004. a oktoobris esitas Eesti Karusloomakasvatajate

Aretusühing (EKAÜ) avalduse ETLL-i liikmeks astumi-seks ja positiivne otsus tehti 2005. a aastakoosolekul. Jät-kas 7 liiget.

Aruandeaastal toimus 4 koosolekut: 25. jaanuarilETLL-i aastakoosolek Kurgjal, 5. aprillil tegevjuhtidekoosolek Kurgjal, 21. juunil üldkoosolek Ülenurmel, 19.augustil tegevjuhtide koosolek Ülenurmel.

Ajakirja anti välja kaheksandat aastat. Materjalide lae-kumisega oli endiselt raskusi. Tublid kirjamehed olid ikkaPh. D. Matti Piirsalu ja Tõnu Põlluäär. ETKÜ-st tulebkõige rohkem materjali, kuid osa artikleid laekub viimaselhetkel. Positiivseks tuleb lugeda ELaS-i ja EHS-i hetke-list aktiivsust. Vähe on tulnud materjali ETSAÜ-lt ja ka-rusloomakasvatus on vähe valgustatud. Riigiesindajadvaikivad jätkuvalt loomaomanike ja aretusühingute kont-rollimise tulemustest.

Ajakirja lugevad loomaomanikud ootavad kõige enamnende poolt valitud esinduslike, teadlike ja tunnustatudliidrite seisukohti aretustöös, aga ka Eesti majanduspolii-tika ja aretustöö korraldamise kohta. Nõukogude/juhatus-te esimehed aga vaikivad.

Eesti Maaülikooli reform pole ajakirja veergudel veelpiisavalt kajastunud, eriti vähe kirjutavad veterinaarme-ditsiini õppejõud. Teadlaste mõtteviisi on sööbinudkohustus tähtsates ja tunnustatud ajakirjades artikleidavaldada, aga praktikutele artiklite kirjutamiseks aega eijätkuvat. Tegemist on siiski vähese kohusetundega.

Kalendrit oleme välja andnud 9 aastat. Vaatamata väi-kesele trükiarvule suutsime sel aastal hinda alandada.Triokalenderit TÕULOOM 2006 trükiti vastavalt telli-mustele 510. Loomafotode pakkumisi tuli ka aretusühin-gutelt.

Eestikeelse kogumiku "Tõuloomakasvatus Eestis"komplekteerimine kulges raskustega, sest vaatamatamärtsi tähtajale laekusid materjalid juulini, viimasenasaabusid EHS-i artikkel ja osa ETKÜ materjalist. Kogu-mik läks trükki 22. juulil. Küll oleks hea toimetada, kuiandekate kirjutajate materjalid jõuaksid vähemalt tähtajalähedaseltki kohale. Kogumikku trükiti 1000 eksemplari.

Kieli Christian-Albrechti Ülikooliga on kontaktid kest-nud üle 10 aasta. Sel suvel emiteerus loomaaretuse ja -ge-neetika professor Ernst Kalm, kes on rahvusvahelisetuntusega. Osaleti ka Berliinis Saksamaa loomakasvatus-doktorantide konverentsil (ülevaade ajakirjas 4/05). Kah-te reisi finantseeris osaliselt ETLL. Et eelarve võimaldasasuda läbirääkimistesse nii prof E. Kalmu kui ka EMÜveterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudiga, ka-vandati ühine seminar. Kuid ajaliselt langes see (17.jaanuar) 2006. aastasse. Eelarveväliselt toetasid seminariläbiviimist EHS ja ETSAÜ.

Et kõigilt aretusühingutelt laekus ettepanekuid teemadekohta, läksime seda teed, et käsitleda võimalikult paljudeloomaliikide aretust. Võib arvata, et meelevärskendustsaid kõik 75 osavõtjat.

Riiklikult jätkub termini “puhtatõulisus” vaidlustamine,eriti ohustatud tõugude piires. Arusaamatuks jääb riigi-esindajate taotlus ühe tõu piires ainult osa loomade toe-tamisest. 2005. a teravnes probleem veelgi seoses Eestiastumisega Euroopa Liitu. 1. mai 2004 pidi otsustama ise-gi eesti maatõugu veiste puhtatõulisuse, vaatamata selle-le, et päev enne ja päev hiljem sündinul oli sama isa. Siinoli tegemist uskumatu olukorraga, kus haritud ametnikudkäitusid arusaamatult. Ametnikud on läinud moraalseltvastuollu loomaomanike otsustusõigusega, nõudes näi-teks tõu genofondi puhastamist ajalooliselt kasutatud are-tuskomponendist. Viimane viib kahtlematult ohustatudtõu arvukuse vähenemisele ja ülla eesmärgi nimel büro-kraatlike nõuete täitmist nõudes tõug hävitatakse.

Omaette tegevuseks on aretusühingutel kujunenud are-tusprogrammide parandamine, täiendamine ja uute koos-tamine. Viimase tippnäiteks on nõue koostada eesti puna-se tõu ristamisprogramm üleminekuks eesti holsteini are-tusele, sest muidu ei arvestata neid lehmi aretustoetuseühikutes ja aretusühistu jäetakse ilma teatud summast.Raske on kanda rahavõimu survet. Õhus hõljub ka ära-tegemise hõngu, sest esineb erapoolikust, kus riiklikes et-tekirjutustes eelistatakse konkurendi ettepanekuid, miskehtib eriti hobusekasvatuses.

Viis aastat on ETLL-i president olnud konkursi AastaPõllumees �ürii esimees. 2005. a palus ETSAÜ hindamaseakasvatusfarme, mis oli väga arendav kogemus.

4. ETLL-i presidendi ja asepresidendi valimineVastavalt ETLL-i põhikirjale valitakse juhatuse liikmed

kolmeks aastaks, see tähtaeg oli täis mõlemal liikmel. Tuliotsustada, kas ETLL on sellisel kujul vajalik või on õigeaeg tegevus lõpetada. Koosoleku juhtimine anti üleETLL-i liikmete esindajale, asepresident Aavo Mölderile,kes arvas, et ETLL peaks jätkama, eriti kui prof OlevSaveli on nõus seda tööd tegema. O. Saveli andis omanõusoleku. K. Kalamees ja H. Tikk toetasid O. Saveli jät-kamist presidendina. O. Saveli pooldas A. Möldri jätka-mist asepresidendina. T. Bulitko ettepaneku poolt validajuhatus tagasi samas koosseisus kolmeks aastaks, hääleta-sid kõik 5 liiget.

Kinnitati liikmemaksud 2006. a 1. poolaastaks, mis kor-rigeeritakse hiljemalt juunis, ja ETLL-i eelarve summas160 000 kr.

30


Foto 2. Aastakoosoleku külalised K. Uuskam (paremal) jaK. Ilves (O. Saveli)

Seminar PühajärvelAire PentjärvJõudluskontrolli Keskus

3. ja 4. novembril 2005 toimus Pühajärve PuhkekodusJõudluskontrolli Keskuse poolt korraldatud seminar“Üldindeksi kasutuselevõtt lüpsikarja aretuses”. Jõudlus-kontrolli Keskus (JKK) korraldas sarnase seminari jubakolmandat korda. 1996. aastal toimus aretusväärtusi kä-sitlev seminar Pirgus ning 2001. aastal Käärikul.

Seekordsel seminaril oli 96 osalejat: loomapidajad,jõudlusandmete kogujad, konsulendid, spetsialistidJKK-st, ETKÜ-st, VTA-st, põllumajandusministeeriu-mist, teadlased Eesti Maaülikoolist.

Seminari peaesineja oli JKK biomeetria sektori juhatajaMart Uba. Lisaks temale esinesid ettekannetega EestiTõuloomakasvatajate Ühistu aretusosakonna juhatajaTõnu Põlluäär ning Allflex Europe esindaja GregoireWambergue.

Mart Uba esitas esimesel päeval kaks ettekannet: “Üle-vaade arengutest lüpsikarja aretuses ning üldindeksikujundamine” ja “Üldindeksi järjestuse tutvustamine japõhjendamine”.

Ülevaate kujundamisel lähtus esineja aretusprogrammi-des esitatud eesmärkidest ning 2001. a Kääriku aretus-seminaril väljatoodud mõningatest negatiivsetest tren-didest aretuses ja analüüsis käesolevaks ajaks väljakuju-nenud olukorda. Ühtlaselt positiivseks on osutunud mõle-mal tõul jõudlustunnuste areng. Positiivses suunas on are-nenud eesti holsteini tõugu lehmade jalad ja eesti punasttõugu lehmade udar. Samas on mõningane tagasiminektoimunud eesti punast tõugu lehmade jalgade arengus.Keskmine somaatiliste rakkude arv (SRA) on mõlemaltõul mõnevõrra vähenenud.

Aretuseesmärgist ja/või majanduslikust efektiivsusestlähtuvalt on paljudes riikides erinevate aretustunnustealusel moodustatud üldaretusväärtus ehk üldindeks. Üld-indeks arvutatakse selleks, et väljendada looma majan-duslikult kasulikke omadusi ühe numbrina.

Üldindeksi kujundamisel on lähtutud teesist, et kõrgeüldindeksiga looma kasutamine aretuses teenib aretusees-märki ja on ka aretajale tulus. Eelduseks on, et aretaja soo-vib omada kõrgetoodangulisi pika kasutuseaga terveidlehmi. Üldindeksi SKAV (Suhteline KoguAretusVäär-tus) moodustamiseks on kasutatud vastavalt jõudlustun-nuste (SPAV), välimikutunnuste (SVAV) ja udara tervisetunnuste (SSAV) suhtelist üldaretusväärtust. Esitatudkomponente erinevalt kaaludes selgitati välja üldindeks,sest kõrgema üldindeksiga pulli tütardel on võimalikultkõrge elupäevatoodangu tingimustes suurem eluajatoo-dang parema karjaspüsivuse tõttu. Sobivaks üldindeksimudeliks kõrge elupäevatoodanguga lehmade eluajatoo-dangu suurendamiseks ja sunnitud väljamineku vähenda-miseks osutus

SKAV = 0,50xSPAV + 0,25xSVAV + 0,25xSSAVTeises ettekandes võrdles Mart Uba senise SPAV-i jär-

jestuse ja arvutatud üldindeksi järjestuse erinevusi. Ette-kandes tutvustati pulle, kes SKAV-i järjestuses kõigeenam tõusid ja kes enam langesid. Konkreetsete pullidenäitel tõestati, et vaatamata kõrgele SPAV-le on madala-ma SKAV-ga pullil tütarde keskmine eluajatoodang väik-sem kui kõrgema SKAV-ga, kuid madalama SPAV-gapullil. Põhjuseks kõrgema SKAVga pulli tütarde oluliseltparem karjaspüsivus.

Seminari teisel päeval oli Mart Uba ettekande teemaks“Taastootmistunnused: arengud ja aretusväärtused”. Ette-kande eesmärgiks oli tutvustada eesti holsteini ja eestipunase tõu taastootmisnäitajate olukorda ja arenguid ninggeneetilise hindamise tulemusi. Taastootmisnäitajatenakäsitleti poegimistunnustest poegimiskergust ja surnult-sündi ning sigivustunnustest kordusseemenduse puudu-mist eraldi lehmikutel ja lehmadel ning taastumisperioodipikkust. Probleemsete poegimiste ja surnultsündide arvon viimastel aastatel mõnevõrra suurenenud.

Taastootmistunnuste geneetilisel hindamisel on hinna-tud aretustunnusteks ülalkirjeldatud poegimis- ja sigivus-näitajad. Enamiku tunnuste puhul hinnatakse samaaegseltkahte aretusväärtust: lehma isa ja seemenduspulli sigivus-tunnustele ning vasika isa poegimistunnustele. Ettekan-des käsitleti poegimistunnuste ja sigivustunnuste üldare-tusväärtuse ning kõikide hinnatud taastootmistunnusteüldaretusväärtuse kujundamise ja kasutamise erinevaidvõimalusi.

Ühe või teise taastootmistunnuse ametlik geneetilinehindamine ning aretusväärtuste kasutamine või mitteka-sutamine üldindeksis sõltub edasistest uuringutest ja ot-sustest.

Tõnu Põlluäär käsitles oma ettekannetes aretusprog-ramme ning eesti holsteini ja eesti punase tõu aretusees-märke ning nende saavutamise võimalusi. Samuti tutvus-tas ta tulevikusuundi eesti holsteini ja eesti punast tõugulehmade aretuses.

Aretuseesmärkide saavutamiseks on tähtis, et karjadeskasutataks tipp-pulle, pullide valikul jälgitaks tunnuseid,mis konkreetses karjas enim parandamist vajavad. Vajalikon samuti uuemate aretustehnoloogiate kasutamine –embrüosiirdamine, suguselekteeritud sperma jne. Olulineon aretusprogramme täiustada koostöös loomapidajatega.Maailmas toimuvate muutustega tuleb kaasas käia ningaretustöös mõelda ette aastateks, aastakümneteks.

Gregoire Wambergue tutvustas kuulajatele uurimust,mille käigus uuriti kõrvamärkide kadumist ning purune-mist mõjutavatest teguritest. Uurimus viidi Prantsusmaalläbi 2003. aasta juunist 2004. aasta detsembrini. Tulemu-sed näitavad, et kõrvamärkide kadumises/purunemises onsuur osa märgistamisel ning farmis valitseval olukorral.

Oluline on see, et kõrvamärk paikneks kõrva keskelning oleks paigaldatud õigetpidi, s.o suurem, nupuga osa

31


S E M I N A R I D

kõrva seespool. Nii on vähem võimalusi selleks, et kõrva-märk jääks millegi taha kinni ning rebitaks kõrvast. Suuroht kõrvamärkidele on nn pallinöörid, mida kasutataksekõikvõimalike asjade kinnisidumiseks laudas, samuti tihesõimevõre ning künade/sõimede ja piirete katkised ser-vad. Karjamaal põhjustavad kõrvamärkide suuremat kaduokastraatpiirded, võsa ja puutüükad.

Gregoire Wambergue tutvustas ka firmat Allflex jaelektroonilise identifitseerimise võimalusi. Allflex too-dab 200 miljonit kõrvamärki aastas, mida kasutavad 5

miljonit tootjat rohkem kui 50 riigis. Euroopas on Allflexituruosa ligikaudu 75%. Põhitööstus asub PrantsusmaalVitrés, lisaks on väiksemaid tehaseid paljudes kohtadesüle maailma.

Lisaks tavapärastele kõrvamärkidele toodab Allflex kaelektroonilisi kõrvamärke, mille kasutus maailmas ühasuureneb. Elektrooniliste kõrvamärkide eelis tavapärasteees on identifitseerimise automatiseerimine, paberitöövähenemine, parem ülevaade loomade liikumisest, vähemvigu identifitseerimisel.

Tõuaretusalane seminar TartusOlev SaveliETLL-i president

Eesti Tõuloomakasvatuse Liit korraldas tõuaretusalaseseminari 17. jaanuaril. Selle järele oli vajadus juba ammu,kuid ei piisanud raha. 2005. a eelarve ökonoomsemkasutamine ning Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiinija loomakasvatuse instituudi (EMÜ VL) toetus võimaldasalustada läbirääkimisi Kieli Christian-Albrechti Ülikooliloomakasvatuse ja -pidamise instituudi kauaaegse direk-tori, nüüdse emeriitprofessori Ernst Kalmuga. Nõustumi-ne oli kiire, kuid sobiv aeg nihkus 2006. aastasse. E. Kalmkaasas hiljuti ülikooli tulnud filosoofiadoktor ChristianEdeli.

Seminari kava sai tihe, sest aretusühingud esitasid paljuküsimusi, mida peaks seminaril käsitlema.

1. Loomade geneetiliste ressursside säilitamise lähte-punktid ja kodumaiste ohustatud tõugude säilitamineschwarzwaldi raudja näitel – Ernst Kalm

2. Geneetilise edu optimeerimine, arvestades inbrii-dingut – Christian Edel

3. Angli tõu aretusprogrammi konkurentsivõime säili-tamine genoomanalüüsi kasutamisel – Ernst Kalm

4. Sigade liinide suuruse optimeerimine – Ernst Kalm5. Sigade jõudluskontrolli aktuaalsus – Christian Edel6. Saksamaa hobusekasvatuse organisatsioon – Ernst

Kalm7. Kaalutlused kloonide kasutamiseks sporthobuste

aretusprogrammides – Ernst KalmLõpuks küsimuste-vastuste voor.Kahjuks ei mahtunud ajakavasse lambakasvatuse teema

ja suhteliselt väheseks jäi veiseid puudutavate teemadekäsitlus.

Nädala jooksul enne seminari lähetasid autorid omasaksakeelsed ettekandetekstid Tartusse, mis võimaldassiinkirjutajal need tekstid tõlkida eesti keelde. Aega nap-

pis, mistõttu tõlke korrektuuriks ei jäänud aega, kuideestikeelsed materjalid aitasid kuulajatel kindlasti pare-mini ettekannet jälgida. Suur tänu EMÜ keeltekeskusejuhatajale Ülle Sihverile, kes pidas vastu viietunniselesünkroontõlke koormusele.

Huvipakkuva materjali Saksamaa tõuaretusest avaldasajakirja Züchtungskunde 2005. a 6. number, kus käsitletikõikide loomaliikide olukorda ja probleeme. Ka need ar-tiklid sai tõlgitud (O. Saveli) ja korrigeeritud (Ü. Sihver)ning koos ettekannete tõlgetega paljundatud kõigile osa-võtjatele. Suur tänu Heli Pärtmale!

Seminaril oli 75 osavõtjat, kõigist aretusühingutest,Jõudluskontrolli Keskusest, Veterinaar- ja Toiduametist,Eesti Maaülikoolist ja mujalt. Et tegemist oli tunnustatudõppejõu, teadlase ja aretustöö organisaatori professorErnst Kalmuga, saadi igale küsimusele väga konkreetsedvastused.

Tõuloomakasvatuse toimetus avaldab seminari materja-lid ajakirjas. Selles numbris on esitatud seakasvatuse tee-mad.

Seminarieelsel päeval, teel Tallinnast Tartusse tutvutiHillar Kaldi Pärna talu hobusekasvatusega ja AS TartuAgro Vorbuse suurfarmiga. Külalised olid ilmselgelt ülla-tunud tori tõu aretusest. Christian Edel on oma doktori-töös uurinud sporthobuste funktsionaalsust ja märkistunnustavalt esitatud hobuste omadusi. Kuuesajakohali-ses külmlautadega suurfarmis leidsid nad tunnustavaidsõnu lehmade koosseisu ja piimajõudluse kohta.

Seminarijärgsel päeval jäi Tallinnaga tutvumine külmaja tuulise ilma tõttu napiks. Kuid seda loodetakse tehajärgmisel korral, kui sügisel uue seminari korraldame.Tunnustatud lektorid jäid seminari ettevalmistuse jakorraldusega väga rahule ning on valmis uuesti tulema.Osavõtjate ettepanekul tuleks korraldada oktoobris kahe-päevane seminar, kus oleks võimalik spetsialiseeruda loo-maliigiti.

32


Toimetus:

Olev Saveli (peatoimetaja), 731 3455Eha Lokk (toimetaja)Aadress: Kreutzwaldi 1, 51014 TartuKeeleline korrektuur: Sirli LemberKüljendus: Alo Tänavots

Ajakiri ilmub 4 korda aastas:märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Internet: http://www.hot.ee/etll/

Trükk: OÜ Paar

Documents

Tõuloomakasvatus 2006/1