Tõuloomakasvatus 2015/1

1

E T L L

E A B A

TÕU LOOMAKASVATUSEES TI TÕULOOMAKAS VATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITS IINI JA LOOMAKASVATUSE INS TITUUT ·

NR. 1 MÄRTS 2015

SISUKORD

Loomakasvatus2 L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2014. aastal

Veised6 T. Põlluäär. Prantsuse punasekirjute pullide sperma taas

müü gil7 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2015. aastal

10 T. Post. Lüpsiplats ver sus ro bot11 M. Riisenberg. Põllumajandusjuhi omadused

Hobused12 K. Sepp. Eesti raskeveohobuse kasvatajad tegid kokkuvõtteid13 A. Nilk. EHSi araabia täisverelise hobuse kasvatajate haru -

seltsi koosolek

Karusloomad14 A. Kõre. AS Balti Karusnahk 2014. aastal

Lambad16 K. Vikat. Eesti Tõulammaste Aretusühing MTÜ

Sead16 R. Laanemaa. Seakasvatajad pidasid korralise üldkoosoleku

Märjal17 A. Põldvere, R. Soidla, L. Lepasalu, A. Tänavots. Sigade

ristamise mõju sealiha sensoorsetele omadustele

Jõudluskontroll19 K. Ilves. Muudatused Jõudluskontrolli Keskuse omandi vor -

mis20 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2014.

aastal22 K. Kersten. Sigade jõudluskontrolli tulemused 2014. aastal

Õigusaktid25 K. Reili. Zootehnika õigusaktide muudatustest Euroopa Lii -

dus26 M. Põlma. Ohustatud tõugu looma pidamise toetusest 2014–

2020

Referaadid26 O. Saveli. Uuendused Osnabrücki tõuraamatu (OHG) aretus -

prog rammis28 Vikingnews. Kas peaks valima genoom- või tütarde järgi hin -

na tud pulli?29 J. Dahl. Salmonellade leviku vähendamine sigadel (Taani

koge mus)

Kroonika31 O. Saveli. ETLL pidas aastakoosolekut33 T. Bulitko. Tunnustati parimaid veisekasvatajaid34 O. Saveli. Osnabrücki 39. rahvusvahelise mustakirjukarja

päe va programm

Hea lugeja!

Järjekordsed riigikogu valimised on lõppenud.Ikka omapärane on Eesti põhiseaduse tõlgendus,kus volitusi saamata, aga presidendi lubadusealusel valimised võitnud erakond, lootuses, etpre s i dent oma sõna tagasi ei võta, veab esialgurahu likke läbirääkimisi koalitsiooni moodusta -miseks. Kohe 2/3 häälte nimel riigikogus. Kuiaga?

Loomakasvatajatele olid valimised väike vahe -mäng, sest nii enne kui pärast valimisi olid piimaja liha kokkuostuhinnad oluliselt madalamad kuiomahinnad. Ettevõtjad on avaldanud arvamust, etsuudetakse vastu pidada veel mõned kuud. KuiPerevara teatas lehmakarja kolmekordsest vähen -da mise otsusest, oli sündmus põllumajandusesigati ületanud meediakünnise. Nii lihtne see ongi!

Paljudel parimatel piimatootjatel ripub õhus kaviimase kvoodiaasta trahvikartus. Sassi läksid le -pin gud teiste Balti riikidega, rääkimata Vene -maast. Mida ikka teha, kui toota osatakse, ollakseinvesteerinud tuleviku nimel laenude najal, müüasaadakse aga nii madala hinna eest, mis ei katatoot miskulusid, rääkimata võimalustest laenusidtagasi maksta? Jääb ainukeseks võimaluseks pii -ra ta tootmist või see isegi lõpetada. Aga laenud-lae nud ja veelgi tähtsam põllumajandusettevõttetöötajate tulevik. Ka Tartu Agro AS teatas meedia kaudu seakasvatuse lõpetamisest. Kui palju onveel neid, kes teevad seda avalikustamiseta. Agaei ühtki teadet töötleva tööstuse ega toidukaupumüüva ettevõtte kehvast käekäigust, sest piima,liha või nende saaduste müügihinnad kauplusteson vähemärgatavalt, õigemini polegi alanenud.Kõik annab lahendada tootjale madalama ostu -hinna maksmisega.

Rahu pole ikka aretustöö maastikul. Ajakirjas(lk 32) on lühiülevaade tegevuslubade taot le mis -test, keeldumistest ja vaietest. Oleme avaldanudka riigiameti seisukoha, et samale tõule paralleel -tõu raamatu pidamiseks luba ei anta. Praegu on ju -ba kaks tegevusluba nii lambatõugude kui ka eesti ho buse tõuraamatu pidamiseks. Kui aluseks võttaEL zootehnika nõukogu määruse eelnõud, milleüle arutelu veel käib, saab pädev asutus (meilVTA) keelduda tegevusloa andmisest vaid üksik -juh tumil.

Tõuaretajad on ajaloo keerdtuultes jäänud alatitasakaalukaks ja oma eesmärkidele truuks, isiku -te vahelised konfliktid on jäetud kõrvale. Tahaksloota, et demokraatia tingimustes ka seda kunagisaavutatakse.

Olev Saveli

Eesti loomakasvatus 2014. aastalLiina JürgensonPõllumajandusministeeriumi loomakasvatussaadustebüroo juhataja

Statistikaameti esialgsetel andmetel (lõplikud andmed2014. aasta põllumajanduse kohta avaldatakse 2015. aasta juulis) suurenes 2014. aastal kõikide põllu majandus loo -ma de arv. Eelmise aastaga võrreldes suurenes nii veistekui lammaste ja kitsede arv üle 3000 looma. Sigade ja lin -dude arv suurenes vastavalt 1300 ja 89 300 võrra (tabel 1).

Viimasel viiel aastal on veiste arv pidevalt suurenenud(joo nis 1) ning 2014. aasta esialgsetel andmetel oli veisteko gu arv 264 800. Kui kahel eelneval aastal on veiste ko -gu arvu kasvule oma osa andnud piimalehmade arvu suu -re nemine, siis 2014. a enam mitte. 2014. aasta kolmesesimeses kvartalis piimalehmade arv küll suurenes, kuidIV kvartalis toimunud langus tähendas aasta kokku võt te -na piimalehmade arvu vähenemist 3% võrra. Selle põhju -seks võib pidada 2014. a aasta aprilli rekordtasemelt al -gu se saanud piima kokkuostuhinna langust ning augustisVenemaa kehtestatud importpiiranguid Euroopa Liidustpärit toidukaupadele (sh piimatoodetele).

2014. a kaubandusstatistika näitab tagasihoidlikumatelus veiste eksporti kui eelnevatel aastatel. Elusveiseideks porditi 2014. aastal 35 008, neist enamik ehk 72% vei -seid elusmassiga kuni 80 kg. Võrreldes eelmise aasta sa -ma perioodiga on elusveiste eksport vähenenud 15%.Põhi liselt viidi veiseid endiselt Hollandisse (83%).2014. a viimastel kuudel hoogustus elusveiste väljaveduTürki ja aasta kokkuvõttena viidi sinna 1559 veist, neistüle 70% veised elusmassiga 160–300 kg. Elusveiseid i m -por diti 2014. a 184, neist 60% olid tõupuhtad mullikad,kellest 40% imporditi Taanist, 22% Šveitsist ja 20% Sak -sa maalt.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 31. det sem -ber (tuhandetes) (SA, PM)

Näitajad 2013 2014 2014/2013

+/– %

Veised 261,4 264,8 3,4 101

sh piimalehmad 97,9 95,1 –2,8 97

Sead 358,7 360,0 1,3 100

Lambad ja kitsed 86,8 90,1 3,3 104

Linnud 2139,2 2228,5 89,3 104

Sigu oli 2014. aasta 31. detsembri seisuga 360 000 ningnii drastilist sigade arvu vähenemist kui 2013. a lõpus,esialgsetel andmetel, pole olnud. Põrsaid sündis 2014.aastal 767 200, mis on 17 000 põrsa võrra ehk 2% rohkemkui 2013. aastal. Sarnaselt eelmiste aastatega oli põrsaste

sündivus 2014. a suurem II ja III kvartalis ning see onvõrreldav 2012. aastaga, mil põrsaste sündivus oli vii ma -se viie aasta suurimaid.

Kaubandusstatistika kohaselt eksporditi 2014. a elus si -gu 109 557, mis on 46 916 sea võrra vähem kui aasta ta ga -si. Peamiselt eksporditi elussigu Leetu (73%), Poola jaLät ti (vastavalt 14% ja 13%). Eksporditud sigade elus -mas si hind on samuti vähenenud. Kui veel 2012. a saadielusmassi tonni eest 1331 eurot, siis 2014. a 1164 eurot.Venemaa turg suleti 2012. aasta algusest sigade Aafrikakatku leviku tõttu elusloomadele, turg jäi suletuks ka2014. a. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katkujuhtum 2014. a septembris Valgamaal metsseal. Praegu -seks on sigade Aafrika katku metssigadel diagnoositudveel Ida-Viru maakonnas ning Võru ja Viljandi maakonna mõnes vallas. Seakasvatuse ettevõtetes ei ole taudi diag -noo situd.

Lambaid ja kitsi oli SA esialgsetel andmetel 31. det -semb ri seisuga 90 100. Viimati oli lammaste ja kitsede arv aasta lõpu seisuga üle 90 000 üheksakümnendate aastatealguses. Mahepõllumajanduses peetakse üle 50% lam -mas test ja kitsedest. Põllumajandusameti andmetel peeti2014. a mahepõllumajanduslikult 50 545 lammast ja 1427 kit se ning eelmise aastaga võrreldes on nende arv kasva -nud (lammaste arv 2979 ja kitsede arv 182 võrra). Elus -lam baid eksporditi 2014. a kolm kord vähem kui aastatagasi. Hollandisse (64%) ja Lätti (36%) viidi kokku 2125 lam mast. Eelmise aastaga võrreldes vähenes ka elusmassihind. Kui veel 2013. a saadi elusmassi tonni eest2450 eurot, siis 2014. a 2248 eurot. Lambaid 2014. a eiim porditud.

Kodulinde oli 2014. aastal 2,229 mln. Lidude arv onalates 2007. aastast suurenenud ning 2010. a oli linde üle2 mln. Munejate kanade arv moodustab lindude kogu ar -vust üle 30%. Viimastel aastatel on kasvanud muude lin -du de (haned, pardid, kalkunid, vutid) osakaal. 2010. a olinende osakaal 2,4%, kuid 2013. a juba 4,3% (2014. a and -med avaldatakse 2015. a suvel). Samuti suureneb mahe -

2

Tõuloomakasvatus 1-15

L O O M A K A S V A T U S

Joonis 1. Loomade arv aastatel 2010–2014 (SA)

põl lu majanduses peetavate lindude arv. Põllu majan dus-ameti andmetel peeti 2014. a mahepõllumajanduslikult42 107 lindu, mis on 13 525 linnu võrra rohkem kui aastal2013.

Loomade arv maakondadesPRIA põllumajandusloomade registris oli 2014. aasta

31. detsembri seisuga registreeritud rohkem veiseid, lam -baid ja kitsi. Veiseid oli kokku 264 966 (3260 võrra roh -kem kui aasta tagasi), neist 201 237 olid piimatõugu ja63 729 lihatõugu (sh ristandid). Puhtatõuliste lihaveisteosa kaal on aastaga suurenenud 2% võrra. Piimalehmi oli95 710 (1421 võrra vähem kui aasta tagasi) ja lihatõuguleh mi (sh ristandid) 22 860 (3015 võrra rohkem). Lam -baid oli 80 267 (+3125) ja kitsi 4164 (+255).

Kõige enam kasvatati veiseid Järvamaal (31 062), Lää -ne-Viru- (29 885) ja Pärnumaal (27 410) (joonis 2). Eel -mi se aastaga võrreldes suurenes veiste arv 11 maakonnasja vähenes neljas maakonnas. Veiste arv suurenes kõigeenam Võrumaal (+1492) ja vähenes Harjumaal (–1285).Pii matõugu lehmi oli kõige rohkem endiselt Järva-(13 607), Lääne-Viru- (11 471) ja Pärnumaal (10 586).Kui 2013. a vähenes piimalehmade arv viies, siis 2014. akaheteistkümnes maakonnas. Kõige enam vähenes piima -leh made arv Harjumaal (–958) ja Järvamaal (–423).

Lihatõugu lehmade arv oli suurim Saare- (3108) ja Lää -ne maal (2722). Võrreldes eelmise aastaga suurenes liha -tõu gu veiste arv peaaegu kõigis maakondades, välja arva -tud Põlvamaal.

Kõige enam (19% lammaste koguarvust) oli lambaidSaa remaal (14 859) (joonis 3). Järgnesid Valga- (8340),Võ ru- (6317) ja Harjumaa (6249). Võrreldes 2013. aas ta -ga vähenes 2014. a lammaste arv kõige enam Lääne-Vi ru -maal (–590), suurenes aga Raplamaal (+796). Kitsi kas va- tati kõige enam (869) Pärnumaal (20% kitsede kogu ar -vust), järgnesid Ida-Viru- (532 kitse) ja Võrumaa (341kit se).

Piimatootmine2014. aasta oli piimatootmises muutlik. Kui aasta algu -

ses oli turuolukord soodne, siis hinnalangus, Vene maa-poolsed impordipiirangud ja ees ootav kvoodiaasta lõppning sellega kaasnev kvoodiületamise makse mõjus pii -ma sektori arengule pärssivalt. Piimatoodang kokku oliSA esialgsetel andmetel 2014. aastal 799 323 t, mis on27 691 t võrra ehk 3,6% enam kui eelnenud aastal. Sellestroh kem piima toodeti viimati 1993. aastal, kuid siis oli

karjades kokku enam kui poole rohkem lehmi. Lehmadearv, mis kolmes esimeses kvartalis suurenes, vähenes aas -ta lõpuks 95 100-ni. Keskmine piimatoodang lehma kohta aga tõusis 216 kg võrra ja esmakordselt ületas aasta kesk -mi sena 8000 kg piiri (täpsemalt 8206 kg). Jõudlus kont rol -lis olevate piimalehmade keskmine toodang ületas8000 kg piiri juba 2012. aastal.

Viimase viie aasta võrdluses on näha, et suhteliselt sta -biil se lehmade arvuga on keskmine produktiivsus teinudolulise tõusu – selle lühikese ajaga üle 1000 kg võrra (joo -nis 4). Kogutoodang on sama ajaga tõusnud 123 353 t võr -ra ehk 18%.

Tööstustele realiseeriti 2014. aastal 750 200 t 4,0% ras -vaja 3,4% valgusisaldusega piima, mis on 6,3% rohkemkui eelnenud aastal. Piima tööstusele realiseerimise osa -kaal on viimastel aastatel olnud 91–92%. 2014. aasta esi -alg setel andmetel oli see suurem kui eelnenud aastal,ulatudes 94%-ni. Kokkuostetud piimast kuulus 2014. aas -tal eliit- ja kõrgemasse sorti 99%. Piima kokkuostuhind,mis veel aasta alguses oli rekordtasemel (märtsis403,31 €/t), langes aasta lõpuks 249,49 €/t.

Kui vaadata piimatootmise struktuuri, siis PRIA põllu -ma jandusloomade registri andmete kohaselt moodustasid2014. aasta lõpu seisuga tootjate arvu poolest suurimagru pi 1–2 piimalehma omanikud, keda oli üle poole(55%) kõikidest lehmaomanikest (joonis 5). Samas on see väga väikeste, peamiselt vaid enda tarbeks piima tootvatelehmakarjade omanike osatähtsus kahanemas. Kõige suu -

3

1-15 Tõuloomakasvatus

Joonis 2. Veiste arv maakondades 2014. aastal (PRIA)

Joonis 3. Lammaste ja kitsede arv maakondades 2014.aastal (PRIA)

Joonis 4. Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2010–2014(SA)

re mate, üle 300 lehmaga tootjate osatähtsus kõikide leh -ma omanike hulgas oli vaid 3,9%. Viimase viie aastaga onpiimalehmaomanike arv aga vähenenud 38%. Jätkuvalton selge tendents, et mida väiksema loomade arvuga toot -ja terühm, seda proportsionaalselt suurema osakaaluga ontootmise lõpetajate arv selles grupis.

Teistsuguse pildi piimatootmise jaotumisest annab pii -ma lehmade jagunemine suurusrühmade järgi. 81,5%kõikidest lehmadest peetakse Eestis üle 100 lehmaga kar -ja des, sealjuures 300 ja enama lehmaga karjade osakaalküündib ligi 61%-ni (joonis 6). Kahe suurema rühma osa -kaal on viimase viie aasta jooksul olnud kõige sta biil se -ma te näitajate ning kasvu numbritega. Arvuliselt kõigesuurema tootjate arvuga rühmas (55,4% kõikidest piima -toot jatest), 1–2 lehmaga tootjad, peetakse vaid 1,7%kõikidest lehmadest.

Lihatootmine2014. aasta juulis avaldas SA 2013. aasta lõplikud liha

ressursi ja kasutamise andmed, mis annab võimaluse võr -rel da viimaste aastate tootmise ja tarbimise näitajaid (joo -nis 7).

Viimaste aastate võrdlusest selgub, et möödunud kol -mel aastal on liha kogutoodang (tapamassis) ületanud80 000 t piiri. 2013. aastal oli liha kogutoodang 82 100 t,mil lest 60% moodustas sealiha, 22% linnuliha, 14% vei -se liha ning 0,9% lamba- ja kitseliha. Võrreldes 2012. aas -ta ga suurenes 2013. a liha kogutoodang 1300 t võrra,mil le tagas peamiselt linnu- ja sealiha toodangu kasv.

Vaatamata toodangu suurenemisele on liha tarbiminevii masel viiel aastal vähenenud. Kui 2009. aastal tarbitiliha 98 500 t (inimese kohta 73,7 kg), siis 2013. aastal90 900 t (inimese kohta 68,9 kg). Kahe viimase aasta(2012/2013. a) lihatarbimise võrdlus näitab väikest suu re -ne mist: inimese kohta tarbiti 0,5 kg liha rohkem. Tagasi -hoid lik tarbimine ja toodangumahtude suurenemine onaas ta-aastalt suurendanud lihaga isevarustatust. 2013.aas tal oli isevarustatus 90%, mis on viimase viie aastasuurim. Lihaliigiti toodetakse Eestis üle siseriiklikult tar -bi tava koguse sea-, lamba- ja kitseliha ning alates 2013.aastast ka veiseliha. Sealihaga isevarustatus oli 2013. aas -tal 106%. Kõige väiksem on linnulihaga isevarustatus,2013. aastal 59%.

2014. aasta kohta avaldatakse lihatoodangu (tapa mas -sis) andmed 2014. aasta suvel. Esialgsed andmed liha too -dan gu kohta elusmassis aga näitavad, et 2014. aastalmüüdi lihatöötlemisettevõtetele või tapeti majapidamistes 118 300 t (elusmassis) loomi ja linde, mis on eelnenudaas taga võrreldes 1300 t võrra ehk 1% rohkem (tabel 2).Kogutoodangu kasvu tagas linnu- ja veiseliha toodangusuurenemine. Sea-, lamba- ja kitseliha toodang esialgsetel andmetel vähenes.

Tabel 2. Tapaloomade ja lindude elusmass, tonnides(SA)

Näitaja 2013 2014 2014/2013

+/– %

Tapaloomi ja-linde kokku

117 037 118 319 1282 101

sh veised 21 703 22 343 640 103

sead 68 831 67 376 –1455 98

lambad ja kitsed 1512 1381 –131 91

linnud 24 991 27 219 2228 109

Tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes (sh teenustööna)tapeti 2014. aastal 510 600 siga ning saadi 40 500 t sea -liha, mis on 76 100 siga ja 5991 t liha rohkem kui 2013.aastal. Pakkumise suurenemine avaldas mõju kokku os tu -hin nale, mis jäi 2014. a keskmisena 5% võrra mada la -

4

Tõu loomakas va tus 1-15

Joonis 5. Piimalehmaomanike jagunemine vastavalt lehma -kar jade suurusele 2010–2014 (PRIA)

Joonis 6. Piimalehmade jagunemine suurusrühmade kaupa 2010–2014 (PRIA)

Joonis 7. Liha tootmine, tarbimine ja lihaga isevarustatusaastatel 2009–2013 (SA)

maks. Vastupidiselt tavapärasele hinnatõusule aasta lõpus vähe nes 2014. a viimastel kuudel kokkuostuhind märki -mis väärselt. Madalaim kokkuostuhind oli novembris, kuiton ni hind oli 1588 € (2013. a novembris 1828 €/t). 2014.aas ta keskmiseks sealiha kokkuostuhinnaks kujunes1706 €/t, mis jäi 5% madalamaks kui 2013. aastal(1804 €/t). VTA andmetel on sigade tapmiseks ja tööt le -mi seks teavitatud ja tegevusloaga toidukäitlejaid kokku37. SEUROPi klassifikatsiooni kasutamise kohustus onlihakäitlemisettevõtetel, kus tapetakse aastas keskmiseltroh kem kui 200 nuumsiga nädalas. Selliseid ettevõtteidon Eestis kolm.

Sealiha eksport on kaubanduspiirangute tõttu märki -mis väärselt vähenenud – kui 2013. aastal eksporditi12 302 t sealiha, siis 2014. aastal 7963 t ehk 4339 t vähem. Sea liha eksport moodustab liha ja lihatoodete väljaveost23%. Siseturu suur pakkumine ja madalad kokku ostu hin -nad vähendasid ka sealiha importi. 2014. aastal imporditi20 713 t sealiha (37% kogu liha ja lihatoodete sisseveost),mis jäi 4673 t võrra väiksemaks kui aasta varem.

Sealiha tootmise struktuuri kohta annavad ülevaatePRIA põllumajandusloomade registri andmed, mis puu -du tavad sigade pidamiseks registreeritud looma kas vatus -hoo neid, nende omanikke ja iga-aastaseid sigade arvutea vitusi. 2014. a mai seisuga oli põllumajandusloomaderegist ris registreeritud 504 loomakasvatajat, kes pidassigu. Seakasvatajate arv suurenes sigade Aafrika katkutõt tu tõhustatud kontrollide tulemusena 298 võrra. Kõigeenam suurenes loomapidajate arv, kes pidasid 1–14 siganing neid on 74% kõikidest seakasvatajatest (joonis 8).

Võrreldes 2013. aastaga ei jäänud seakasvatajaid vähe -maks. Seakasvatajatest 5% kasvatavad üle 3000 sea, mistähen dab, et nad peavad 84% sigadest.

Veiseliha toodang 2014. aastal mõnevõrra suurenesning elusmassis toodeti 22 300 t veiseliha. Eelmise aas ta -ga võrreldes on seda 640 t rohkem. Veiseliha osatähtsusko gu lihatoodangus oli nagu viimasel kolmel aastal19–20% piires. Veiste kokkuost on viimasel neljal aastalsuu renenud. Võrreldes 2013. aastaga tapeti tunnustatudliha töötlemisettevõtetes veiseid 5300 võrra rohkem (kok -ku 37 100 veist) ning saadud lihakogus suurenes 1355 tvõr ra (kokku saadi 8900 t liha). Veiselihast 56% moo dus -tas lehmaliha, see kogus on võrreldes eelmise aastagavähe nenud (2013. aastal 62%). Veiseliha kokkuostuhindoli 2014. aasta jaanuarist augustini üle 2000 €/t, aasta

lõpu kuudel aga vähem. Kõige rohkem maksti veiselihatonnist jaanuaris (2103 €/t) ja vähem detsembris(1851 €/t). Aasta keskmiseks kujunes 1991 €/t, mis jäi 9% väiksemaks 2013. aasta hinnast.

Veiseliha eksporditi 2014. aastal 1906 t (8% kogu lihaja lihatoodete väljaveost), mis on 59 t võrra vähem kuiaas ta varem. Vähenes ka veiseliha im port. 2014. aastaltoo di sisse 1387 t (5% kogu lihatoodete sisseveost), misoli 940 t vähem kui 2013. aastal.

VTA andmetel on veiste tapmiseks ja töötlemiseks tea -vi tatud ja tegevusloaga toidukäitlejaid kokku 28, neistkolm rakendas SEUROPi klassifikatsiooni. Veise rüm pa -de klassifitseerimise kohustus on Eestis lihakäitlemisette -võte tel, kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui 75veist nädalas. Alates 2014. a kogutakse ka Z-kategooria(8–12 kuu vanused veised) liha hindu. 2014. aastal klassi -fit seeriti nimetatud kategooriasse 365 looma. 2014. aastalliigitati SEUROPi klassifikatsiooni järgi kokku 18 616veiserümpa (sh Z-kategooria), mis on 879 võrra rohkemkui 2013. aastal. Kõige enam suurenes pullvasikate javähe nes lehmarümpade (D-kategooria) klassifit see ri mi -ne. Vaatamata D-kategooria rümpade vähenemisele onsee endiselt suurim grupp, moodustades 45% kõikidestklassifitseeritud rümpadest. S- (super), E- (ekstra) ja U-(väga hea) lihakusklassi klassifitseeriti 2014. aastal 273rümpa, mis on 16% rohkem kui 2013. aastal.

Lihatõugu veiste kasvatajate arv suurenes (68 looma pi -da ja võrra) ka 2014. aastal. PRIA põllumajandusloomaderegistri andmetel oli 2014. aastal 1481 lihatõugu lehmakasvatajat. Samamoodi nagu eelnenud aastatel oli suuri -ma osakaaluga 3–9 lehma pidajad (33% lihatõugu veistekas vatajatest). Kõige enam tuli juurde 10–19 lihatõuguleh ma pidajaid ja vähenes 1–2 lehmaga loomapidajate arv (joonis 9). Kõige enam lihatõugu lehmi peeti 2014. aastalsuu rusrühmas 50–99 lehma (20% lihatõugu lehmade ko -gu arvust).

Lamba- ja kitseliha toodang (elusmassis) oli SA esi -alg setel andmetel 1381 t ning osatähtsus kogu liha too dan -gus 1,2%. Võrreldes 2013. aasta lõplike andmetega vähe -nes lamba- ja kitseliha toodang 2014. aastal 9%. SA lam -mas te ja kitsede kokkuostu andmed näitavad eelmise aas -ta ga võrreldes kokkuostu vähenemist, kuid kokku ostu -hinna tõusu. Aasta keskmiseks kokkuostuhinnaks kuju -nes 2784 €/t, mis on 116 €/t rohkem kui 2013. aastal.

5


Joonis 8. Seakasvatajate jagunemine vastavalt sigadearvule karjas aastatel 2012–2014 (PRIA)

Joonis 9. Lihatõugu lehmade omanike jaguneminelehmakarjade suuruse järgi aastatel 2010–2014 (PRIA)

2014. a oli kokkuostuhind kõrgem aprillis (3038 €/t) jama dalam juunis (2303 €/t).

Tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes tapetud (sh tee -nus tööna) lammaste arv 2014. a aga suurenes. Kokku ta -pe ti 6800 lammast ja saadi 112 t liha, mis on 25 t võrraroh kem kui 2013. aastal. VTA andmetel on lammaste tap -mi seks ja töötlemiseks teavitatud ja tegevusloaga toidu -käit lejaid kokku 14. Lambarümpade SEUROPi klassi fi-katsiooni järgi on klassifitseerimise kohustus lihakäitle -mis ettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt rohkemkui 80 lammast nädalas. 2014. aastal lambarümpi SEU-ROPi klassifikatsiooni järgi ei klassifitseeritud.

Kaubandusstatistika 2014. aasta andmed näitavad, etlambaliha eksport vähenes ja im port suurenes. Kokkueks porditi 77,4 t lambaliha, mis on 22 t vähem kui2013. aastal. Peamiselt viidi lambaliha Soome (68%).Lambaliha imporditi 2014. aastal 185,2 t, millest 28%too di Belgiast ja 24% Hollandist. Võrreldes 2013. aastaga too di lambaliha 2014. a Eestisse 35,3 t rohkem.

Lamba- ja kitsekasvatajate arv vähenes – 2014. aastaloli PRIA põllumajandusloomade registri andmetel lamba -kas vatajaid 1915 ja kitsekasvatajaid 599. Lamba kas va tu -se lõpetas 2014. aastal 21 ja kitsekasvatuse 11 looma pida- jat.

Eelmisel aastal vähenes kõige enam 10–19 lammast pi -da vate loomakasvatajate arv. Kui 2013. a oli neid 470, siis 2014. a 432. Sarnaselt eelmiste aastatega oli kõige enamku ni 10 lamba pidajaid, kes moodustavad 38% kõigistlam bakasvatajatest (joonis 10). Kuni 10 lambaga karjades peetakse 4% lammastest. Suurem osa (57%) lammastestpeetakse aga üle 100-pealistes karjades, neid on 169 (9%lambakasvatajatest).

Nagu lambakasvatajaid on ka kõige enam kitse kas va ta -jaid, kes peavad kuni 10 kitse. Neid on 86% kõikidest kit -se kasvatajatest (joonis 11) ning nende karjades peetaksekõige enam kitsi ehk 39% kitsedest. Üle saja kitse peabkaks loo makasvatajat.

Linnuliha toodang (elusmassis) oli 2014. aasta esi alg -se tel andmetel 27 200 t, mis on 2228 t võrra ehk 8% roh -kem kui eelnenud aastal. Linnuliha osatähtsus kogu liha -toodangus oli 23%, mis on viimaste aastate suurim näi ta -ja. VTA andmetel on lindude tapmiseks ja töötlemisekstea vitatud ja tegevusloaga toidukäitlejaid kaks.

Kuivõrd linnulihaga isevarustatuse tase on Eestis ma -dal, siis imporditakse linnuliha ligikaudu kolm korda roh -kem kui eksporditakse. 2014. aasta jooksul toodi Eestisse17 405 t linnuliha (22% kogu lihatoodete impordist), misoli 1105 t vähem kui aasta varem. Linnuliha eksporditi5564 t (13% kogu lihatoodete ekspordist).

Prantsuse punasekirjute pullide sperma taasmüügilPm-mag Tõnu PõlluäärEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuraamatu- jaaretusosakonna juhataja

On saabunud lisa prantsuse punasekirju (PPK) ehkmont beliardi (MB) viie pulli spermavarule.

Drib ble 45771 (Ralban x Masolino) on hinnatud pull,252 tütre andmeil on hea piimajõudlusega (+797 kg).

Posi tiivsed hinded on nii tüübi- (116), udara- (114) kui kajala tunnustele (107). Drib ble tütardel on väga hea SRAväär tus (+2,2*). Välimiku üksiktunnustest saab Drib blekasu tamisega parandada eelkõige suurust (109), udara -põh ja kõrgust (113), kesksidet (115) ja nisade asetust(115). Head näitajad on poegimiskergusele**, sigivusele(+0,3) ja tootlikule elueale (+0,8). Surnultsündide esine -mis sagedus on madal. Tavaliselt on PPK sperma kallis.

6


Joonis 10. Lambakasvatajate jagunemine lambakarjadesuu ruse järgi aastatel 2010–2014 (PRIA)

Joonis 11. Kitsekasvatajate jagunemine kitsekarjade suu -ru se järgi aastatel 2010–2014 (PRIA)

V E I S E D

Drib ble on pakkumises suhteliselt soodsa hinnaga, 9 €doos.

Cortil 45148 (Piombo x Linou) on samuti hinnatudpull, kes 699 tütre järgi on piimatoodangu parandaja(+906 kg), samuti paraneb ka tütarde piima valgusisaldus(+0,01%). Positiivsed hinded on tüübi- (107) ja udara-(110) ning eriti jalatunnustele (119). Tütred on suured(110), hea eesudara kinnituse (126), tagaudara kõrguse(113) ja kesksidemega (121). Tütred on kaua karjas pü si -vad (+0,7), hea iseloomu ja kerge poegimisega ning sur -nult sünde esineb harva. Doosi hind on 13 €.

Järgmised kolm on genoompullid.Hy per 45073 (Crasat x Santon) annab genoom hin na n -

gu põhjal lootust heale piimajõudlusele (+593 +0,19+0,13). Väärtused tüübi- (114), udara- (115) ja jalgade(110) tunnustele on head. Paraneb tütarde suurus (110),laud ja nurk (99), eesudara kinnitus (109), tagaudara kõr -gus (108), udarapõhja kõrgus (118), nisade asetus (114) ja pik kus (96). Pärast poegimist peaksid tütred säilitama heakeha konditsiooni (107). Tütarde SRA väärtus on hea(+0,7) ja lüpsikiiruse indeks väga hea (114). Kindlasti eisoo vita kasutada mullikatel, kuna poegimiskerguse näita -ja on alla keskmise.

Harper 45537 (Unchoix x Sir). Head piima jõud lus näi -ta jad: +632 +0,05 +0,18. Tüübi- (102), udara- (109) ja eri -

ti jalgade (115) hinnangud head. Tütardele peaks Harperpä ran dama hea laudja nurga (100), eesudara kinnituse(105), tagaudara kõrguse (114), udarapõhja kõrguse (111) ja nisade asetuse (118). Tütardel on kõrge SRA (+1,7)väär tus, hea lüpsikiirus (114) ning eeldatav hea tiines tu -mi ne (+1,5) ja karjaspüsivus (1,5). Kõrgelt on hinnatud ka Harperi tuleviku tütarde poegimiskergust.

Guisseny 45822 (Cortil x Ralban) on pakutud pullidestparima piimajõudlusnäitajaga (+1180 kg). Väga head hin -ded tüübi- (114), udara- (114) ja jalgade (109) tunnustele.Eelkõige peaksid paranema tütarde laudja- (102) ja sõra -nurk (109), eesudara kinnitus (116), udarapõhja kõrgus(108) ja keskside (116). Tütardel on ka hea SRA (0,8) jakarjas püsimise (1,5) võimalus ning iseloom (107).

Kuigi paljudel PPK pullidel on head poegimiskerguse ja surnultsündide esinemissageduse indeksid, ei soovita va -si kate suurema sünnimassi tõttu kasutada pulle mulli ka telja halvemini arenenud lehmadel.

*Prantsusmaal hinnatakse osa tunnuseid nii, et tunnusekeskmine on 0. Seega iga 0,1 punkti on suure kaaluga.

** poegimiskergus ja surnultsündide hinded on meie omadest erinevad, mistõttu kasutame tekstis kas hea, keskmine või halb.

Eesti maakarja tõufarmid 2015. aastal

Pm-mag Käde KalameesEK Selts

Eesti maakarja tõufarmide hindamine toimus 2014. aas -tal augustist kuni novembri keskpaigani. Tõufarmide hin -da mise komisjonis osalesid EK Seltsi tegevjuht, tõu raa -matu pidaja Käde Kalamees ning juhatuse liikmed AntsAaman, Monika Jõemaa, Lorette Kald, Liia Sooäär võiMer ja Magnus. Seltsi juhatuse 2015. a esimesel kooso le -kul 15. jaanuaril kinnitati maakarja tõufarmiks 21 maja pi -da mist.

Tõufarmides hinnati karja muljet, esmapoegimisiga, TR lehmade arvu, näitustest osavõttu ja karja tervist, aasta -too dangu andmeid aga 2013. a kohta, sest 2014. a polnud

veel lõppenud. Nüüd on selgunud ka 2014. a toodangu -and med, mis on lisatud tabelisse 1.

Üle 19 lüpsilehmaga tõufarme on viis, kellest suurimSir je Treumuthi I klassi tõufarm 55 lehmaga. Eesti maa -tõu gu suuremad, üle 20 lehmaga, tõufarmid on aastategajär jest paremaks aretatud. Kuigi TÜ Mereranna PÜ too -dang pisut langes 2014. aastal, on selle põhjuseks eeskättsee, et karjas on suurenenud noorte lehmade arv, kes esi -me sel laktatsioonil annavadki umbes 1000 kg vähem pii -ma kui vanemad lehmad. Praegu on karjas vähemalt 3.lak tat siooni lüpsvaid lehmi 13. Karja parim Nunnu-karion lüpsnud 4. laktatsioonil 9760 kg ja 6. laktatsioonil9871 kg piima. Üle 8000 kg väljalüpsiga on vanematestleh madest karjas 6 lehma. Esimesel laktatsioonil on lüps -

7


Foto 2. Cortili tütar (Internet)Foto 1. Drib ble 45771 (Internet)

nud üle 6000 kg piima 11 lehma. Seega annavadki maa -tõu gu lehmad suurimat toodangut alates 4. laktatsioonist.Sel les karjas on viis maatõugu lehma, kes annavad jubaesi mesel laktatsioonil üle 7000 kg piima, parim neist Pa -pu-kari lüpsis esimesel laktatsioonil 8552 kg piima, 2014. aasta toodang oli tal 9633 kg. Siit järeldus, et maakari oniga ti arenemisvõimeline.

Seda näitab ka mahetingimustes peetavate Liia SooääreSaare Maakari OÜ lehmade toodang, mis jõudsalt läheneb 6000 kg-le 20 lehma keskmisena. Möödunud aastagajuur dekasv +651 kg. Ilse Gošovski lehmikud (Priidu Rat -ni ku karjast Hiiumaalt) on jõudnud lüpsiikka ja perenaisesõnut si tuli söötmisega lausa tagasi hoida, kuna selles kar -jas tuli päevakorrale piimakvoodi ületamine. Seltsi pöör -du misele (kiri PRIA-le ja põllumajandusministrile) vas tati, et mingeid erandeid ei tehta, vaatamata sellele et tege -mist on ohustatud tõuga. Tubli perenaise kiire tegut se mi -ne aitas aga ka selle probleemi lahendada. Läinud aastaloli perekond Gošovskid esindatud kahe maatõugu lehma -ga nii C. R. Jakobsoni Talumuuseumis korraldatud maa -tõu gu vissi konkursil kui ka Ülenurmel maatõu esitle mi-sel. Priidu Ratniku karjast pärit Ilse Gošovski lehm Murelsai maatõu vissi tiitli ja Milla reservvissi tiitli.

Sirje Treumuthi maatõu tõufarmi kuulub juba 59 lehma, kel le möödunudaastane piimatoodang oli 5823 kg(+229 kg).

Samuti on Milvi Reinem alati tõsiselt maakarja aretusejuures ning oskab iga maatõu lehma põlvnemise ja ise loo -

mu kohta infot anda. Paraku ei ole alati võimalik sööda -toot mist lahendada parimal viisil, kuid siiski on oluline, et koos pojaga tahab Milvi Reinem maatõugu hoida ja are ta -da. Just suurimad maatõu farmid annavad võimaluse vali -da parimaid pulliemasid aretuse tõhustamiseks. Nii on kakõi ki delt eelnimetatud tõufarmide omanikelt saadud häidare tuspulle kas teistesse majapidamistesse või spermavaru miseks.

Maatõu aretamisel on oluline iga jõudluskontrolli tegevmajapidamine. Tõufarmiks saab siis, kui karjas on vähe -malt neli jõudluskontrollis olevat maatõugu lehma. Selli -seid väiksemaid majapidamisi on 16 (tabel 2).

8


Foto 1. Liia Sooääre (Saare Maakari OÜ) noorkari(K. Kalamees)

Tabel 1. Eesti maakarja tõufarmid* seisuga 01.01.2015 (üle 19 lehma)

Karja omanik Aasta Aasta -lehmi

Lehma kohta Karjamulje

Kokkupunkte

Klass

piima kg rasva % valku % rasva kg valku kg

1. TÜ Mereranna PÜ 2013 34 7234 4,32 3,43 312 248 9,5 135,5 eliit

2014 32 6658 4,45 3,46 296 231

2. Saare Maakari OÜ 2013 20 5192 4,44 3,51 230 182 10,0 110,3 eliit

2014 20 5843 4,34 3,46 253 202

3. Ilse Gošovski 2013 20 5461 4,21 3,25 230 177 8,0 96,2 I

2014 40 5380 4,22 3,25 227 175

4. Sirje Treumuth 2013 55 5594 4,53 3,45 253 193 9,0 92,3 I

2014 59 5823 4,50 3,48 262 202

5. Milvi Reinem 2013 26 3491 4,70 3,38 164 118 8,5 79,2 II

2014 21 3712 4,77 3,47 177 129

* – tõufarmide hindamine 2014. a, sh piimatoodang 2013. a

Foto 2. Merja Magnus koos aretuspulliga Ullak-Napi EK 322(K. Kalamees)

Foto 3. Toivo Seire spermapulliks valitud Otinummi, sünd26.01.2014 (K. Kalamees)

Väikesearvulise tõufarmi eelis, samas aga ka puudus,on see, et iga lehma piimatoodangu suurus on oluline. Kui kas või ühe lehmaga midagi juhtub, kajastub see ka kohekeskmises piimatoodangus. Piimatoodang suurenes võr -rel des eelmise aastaga Toomas Muulmanni Lau-Raja ta -lus, nelja lehma keskmine toodang 7199 kg (+1401 kg),Meelis Niine Aua ta lus (+1018 kg) ja Pahkla CamphilliKüla Farmi OÜs, 12 lehma keskmine piimatoodang4475 kg (+570 kg). Viimati mainitut tuleb eriti esile tõstasee tõttu, et tegemist on vaimupuudega ini mes te kogukon -na ga, kes on hea näide sellest, et kui midagi tahta, siishoo limata raskustest võib paljugi saavutada.

Rõõmustav uudis on eesti maakarja kasvatajatele see, et2013. a detsembris toimunud ohustatud tõugude ümar -laual põllumajandusministeeriumis suutsime selgitada japõhjendada maatõule suurema ohustatud tõu toetuse vaja -du se. Kahjuks küll ei arvestatud kõikide meie soovidega.13.02.2015 kinnitas Euroopa Komisjon Eesti Maaeluaren gukava 2014–2020. Kuigi Euroopa Liidu nõue onohus tatud veisetõule 315 € suurune makse, siis Eestiletehti erand ja lubati suurendada maatõu toetust 515 eu ro -ni, sealhulgas lisatoetus jõudluskontrolli tegemise eest100 € ja puhtatõulise järglase eest 100 €. Lisaks on veelvõi malik saada tõuraamatu pulli eest 100 €.

9


Tabel 2. Eesti maakarja tõufarmid seisuga 01.01.2015, karjas 4–19 lehma

Karja omanik Aasta Aasta -lehmi

Lehma kohta Karjamulje

Kokkupunkte

Klass

piima kg rasva % valku % rasva kg valku kg

1. Massiaru POÜ 2013 4 8116 4,28 3,39 348 275 10,0 141,1 eliit

2014 4 7980 4,15 3,39 409 348

2. Palu talu, J. Simovart 2013 11 5225 4,76 3,62 251 193 9,8 115,2 eliit

2014 10 5219 4,83 3,51 252 182

3. Eerika Farm OÜ 2013 5 5318 4,83 3,88 257 206 8,0 115,2 eliit

2014 4 5566 4,95 3,70 276 206

4. Pajumäe talu, A. Veidenberg

2013 4 5909 4,91 3,42 290 202 9,0 113,5 eliit

2014 3 6399 4,70 3,33 301 213

5. Rätsepa talu, A. Aaman 2013 5 5401 4,64 3,59 250 194 9,5 112,7 eliit

2014 5 5430 4,87 3,58 265 194

6. Andressaare t, E. Lohu 2013 4 5310 4,50 3,40 239 180 10,0 109,9 eliit

2014 4 3743 4,62 3,64 173 136

7. Lau-Raja t,T. Muulmann

2013 4 5798 5,45 3,84 316 222 9,0 105,6 eliit

2014 4 7199 5,02 3,68 361 265

8. Priidu talu, M. Sootla 2013 6 5013 4,52 3,35 227 168 8,5 95,3 I

2014 7 5458 4,62 3,35 252 183

9. Loodimäe OÜ, H. Loot 2013 4 4480 4,22 3,18 189 142 8,5 92,1 I

2014 5 2078 4,35 3,39 90 70

10. C.R. Jakobsoni TM 2013 5 4007 4,63 3,37 186 135 9,5 90,9 I

2014 5 3915 4,59 3,39 180 133

11. Riido talu, J. Kiider 2013 16 4162 4,83 3,43 201 143 9,8 90,8 I

2014 16 3942 4,75 3,49 187 138

12. Pahkla Camphilli küla 2013 12 3905 4,72 3,46 184 135 9,6 85,9 I

2014 12 4475 4,66 3,52 208 158

13. Niidi talu, A. Niit 2013 5 4063 4,53 3,42 184 139 8,5 81,7 I

2014 5 4186 4,59 3,42 192 143

14. Sepa talu, A. Väkram 2013 5 5052 4,41 3,32 223 168 8,0 81,3 I

2014 6 4635 4,41 3,25 204 151

15. Aua talu, M. Niine 2013 4 3547 4,05 3,35 144 119 9,0 75,7 II

2014 3 4565 4,41 3,44 201 157

16. Otsa talu, R. Parts 2013 9 3436 5,03 3,72 173 128 8,8 74,8 II

2014 7 2914 5,14 3,61 150 105

Tõufarmid keskmine 2012 261 5116 4,56 3,45 233 177

2013 255 5203 4,55 3,45 237 180

2014 272 5261 4,53 3,44 238 181

Eesti maakarja keskmine 2013 441 4697 4,53 3,42 213 161

2014 459 4792 4,54 3,43 217 164

10


11


Eesti raskeveohobuse kasvatajad tegidkokkuvõtteidKrista SeppEHSi aretus- ja turundusspetsialist

27. veebruaril toimus Atla mõisas Raplamaal eesti ras -ke veohobuse kasvatajate haruseltsi aastakoosolek. EestiHobusekasvatajate Seltsil on 376 liiget ja 53 neist tege le -vad eesti raskeveohobuse aretusega või on eesti raske veo -hobu se omanikud. Eesti raskeveohobuse kasvatajateha ru seltsi juhib neljaliikmeline juhatus – Enn Rand, EnnuTsernjavski, Boris Razumov ja Anu Reigo. Kokkuvõtte2014. aasta tööst tegi haruseltsi juhataja Enn Rand. Es -malt peatuti tõuraamatu pidamisel PRIAs, senini ei olekät te saadavad kõikide tõuraamatus olnud hobuste and -med, oma andmebaasiga on abiks Eesti Põllu ma jan dus -loo made Jõudluskontrolli AS.

PRIA andmetel on 01.01.2015 seisuga tõuraamatus ees -ti raskeveo tõugu märasid 212 ja täkkusid 78. Tunnus ta -tud täkkusid on 20, neist Evido 1340 A liinist neli, Karat571 A liinist neli, Neptun av Ärsta liinist kaks, Vallin 197A liinist neli, Vezdehodi järglaskonda kuulub neli tunnus -ta tud täkku ja Heroldi 2170 ER järglaskonda kuulub kakstäk ku.

Varssade sünd on jäänud stabiilseks, 31 varssa (2013. a30), kaks varssa on veel registreerimata, populaarseimtäkk oli Heart land 2199 ER Andres Suppi hobuse kas van -du sest. 2014. a läbisid jõudluskatsed 86 hobust, neistkolm sõidu- ja veokatsetel. Korda läks XX eesti raskeveo -ho bus te päev Vitsikul, esmakordselt külastasid meie tõu -päe va Jan-Sievert Antonsson ja Lennart GustavssonRoot si Ardenni kasvatajate ühingust. XXI eesti raske veo -ho buse päev korraldatakse koostöös Lahemaa Rahvus -par gi ja SAga Virumaa Muuseumid 26. juulil Palmsemõisas toi mu va hobupäeva raames. Raskeveohobuse kas -va tajate te ge misi kajastab haruseltsi koduleht http://www. eestiraskeveohobune.ee

Koosoleku huvitavaim teema oli tõu genofondi uurin -gu test ja infot hobuse genoomist saadi TÜ Eesti geeni va -ra mu andmekogujalt Anu Reigolt. EMÜ pro fes sor HaldjaViinalass andis ülevaate EMÜ võimalustest genofondiuurimisel ning toimunud arengust alates 2002. aastast.2014. aastal tehti geneetiline ekspertiis 124 eesti raske -veo hobusele, see valim moodustab 1/3 populatsioonist.Ees märk on koguda terve populatsiooni kohta materjaluurin guteks, kinnitada põlvnemine ja seejärel teha ana -lüü sid. Oluline on leida võimaluste katteks vajalik rahas -tus. Tehti ettepanek, et viia aretusprogrammi sisse muu -da tused, mis lubaksid vajaduse korral korrigeerida genee -ti lise ekspertiisi alusel põlvnemisandmeid (ER täkk, ERmära) ning säilitada tõuraamatu põhiosa kanne.

Eesti raskeveohobuse kasvatajad tegid pöördumise põl -lu majandusministeeriumile ohustatud tõugude kaitseks.Ohus tatud tõugude tõuraamatute jagamine mõjub kahju li -kult tõule. Väärtustada tuleb nii eesti, eesti raskeveo- kui

12


H O B U S E D

Foto 1. Enn Rand eesti raskeveohobuse kasvatajate koos ole kujuhataja (K. Sepp)

Foto 3. Vello Tamm näitab hobutöö õpperajal tööhobuse õpe tu -se võtteid (K. Sepp)

Foto 2. Eesti raskeveohobune Hämarik ja Vello Tamm(K. Sepp)

ka tori hobusele ühe ajaloolise ning tõu aretus- ja säilitus -tööd edendava tõuraamatu pidamist.

Tõu aretus- ja säilitusprogrammi ning muudatus ette -pane kute teemat käsitles Andres Kallaste. Ta andis osale -ja tele ülevaate võimalikest tagajärgedest, mis võivad ilm -neda ohustatud tõu säilitamisel valikuid tehes. On selge,et väikese efektiivse populatsiooniga tõu jaoks peavad

aretajad tõu säilitamiseks tegema tasakaalukaid valikuid.Va lik ühe tunnuse alusel, võttes näiteks aluseks hetke tu -ru nõudluse, võib väiksearvulises tõus küllaltki lühikeseaja jooksul suurendada sugulusaretust. Sugulusaretus üle5% võib mõjutada loomade sigivust, selliste probleemidevõimalikule ilmnemisele viidati eesti raskeveo tõus. Säi li -ta mine toimib, kui kõik osapooled teevad koostööd.

EHSi araabia täisverelise hobuse kasvatajateharuseltsi koosolek

Astra Nilkharuseltsi juhataja

Kokkuvõtteid 2014. aasta tegemistest tehti 7. veeb rua -ril Jänedal. PRIA registri andmetel on karjasolevaid araa -bia täisverelisi hobuseid 2014. a lõpu seisuga 73. Tõu raa-matusse kanti möödunud aastal 17 hobust ja sündis nelivars sa. Registreeriti üheksa imporditud hobust, neistkahek sa elasid Eestis juba varem, aga eelmisel aastal võeti nad ära Raplamaa Sooniste mõisalt, sest seal rikuti looma -pi damisnõudeid. Üks hobune imporditi Poolast. Tõu raa -ma tust kanti välja üheksa hobust. Huvipakkuv on, et nelihobust müüdi Qatari ja kolm hobust Soome. Täkkudestand sid järglasi Brah man ox, GR Mustafa ox, SoonisteSalomon ox.

Täkkude kasutus 2014. aastal oli tagasihoidlik, regist -ree riti kaks paaritust ja 2015. a ootame kahe varsa sünditäkust ARIMAN ox.

Haruseltsis on 18 araabia täisverelise ho bu se kasvatajat, araabia hobuse huvilisi ja haruseltsiga liitu jaid aga on,neli liiget ühi nes seltsiga 2014. ja kaks 2015. aasta algu -ses. Oleme liitunud ülemaailmse araabia täis verelise ho -bu se kas vatajate organi sat sioo niga (WAHO). Jõud lus- kontrollis osa les 2014. aastal 14 kahe- kuni kuueaastastaraa bia täisverelist hobust.

Araabia hobuste päev 2014 toimus Selwa RantšosHarju maal, kohtunikuks oli HannaSinkkonen Soomest. Näitusel esitleti 21 ho -bust, neist 3 araabia ristandit. 18 araabiatäis verelist moodustab umbes 25% kogupo pu lat sioo nist, mis on igati tubli tulemus.Pa rim araabia hobu ne 2014 on Aaliyah,isa Gemanec ox, aretaja Astra Nilk, oma -nik Elle Lassi.

Tõuraamatus registreeritud araabia täis -vere lisi hobu seid võistles eelmisel aastal10, neist suurem osa kestvus ratsu tamises,Amuraaz startis koolisõidus. Lisaks on ede - tabelites viis tõuraamatus registreerimatahobust.

2014. aasta eest premeerib EHSi araabiaharuselts mee ne tega parimaid võistlus ho -bu seid 2014:

araabia hobune 2014 – Nilsson, 5 star -ti, 417 km;

noorhobune 2014 – Vandah EL Aryes,3 starti, 196 km;

araabia ristand 2014 – NOLA (i. Nel son ox), 7 startiKR, 489 km, 3 FEI võistlust (3 korda 1. koht).

Haruseltsi koosolekul otsustati, et alates 2015. aastastvali takse parim ristandhobune ainult EHSi araabia hobuse kasvatajate haruseltsi liikmete hobuste hulgast, sest kõi ki -de alade kõigi protokollide kontrollimine on töömahu kas.Puhtatõulistel araabia ho bustel arvestatakse endi selt kõigi hobuste tulemusi.

WAHO Tro phy on ränd au hind, mille iga riigi tõu raa mat annab ühele oma tõu raa ma tu hobusele, kes on aidanudaraabia hobust populariseerida ja olnud te gev näitustel,

spor dis, are tu ses või muul olulisel moel.Nõue on, et hobune oleks sün di nud samasriigis, oleks regist ree ritud autasu and mi seajal sama riigi tõu raa ma tus (ei oleks eks -por ditud) ja oleks elus (au hin da ei anta pos -tuumselt). WAHO Tro phy võit jad esi ta takse WA HO kodu le hel iga rii gi tut vus tuse jä -rel. EHSi araabia hobuste kas vatajate ha ru -seltsi koosolekul va lisid haruseltsi liik medhääletamisel WAHO Tro phy 2014 saa -jaks Aaliyah.

On hea meel, et araabia hobuste ha ru selt -sis on nii palju toredaid ja tegusaid ini me sining araabia hobune või dab üha uusi sõpru. Meenutades aega, kui alustasin läbi rää ki -mi si WAHOga liitumiseks, oli meil al la 40ho bu se. Sellest ajast alates on hobuste arvpeaaegu kahekor dis tu nud. Jät ka kem sa masvaimus. Tegutsemisrõõmu ja kor da mi ne -kuid sel aastal kõigile araabia hobuse kas -va taja te le, omanikele ja sõpradele!

13


Foto 2. Aaliyah (A. Nilk)

Foto 1. WAHO Tro phy 2014 Elle Lassile (A. Nilk)

AS Balti Karusnahk 2014. aastalAlar KõreAS Balti Karusnahk juhatuse liige

Karjakülas hakati karusloomi kasvatama juba 1936.aas tal, tollal oli tegemist Norra kapitali abil loodud ette -võt tega. Nõukogude ajal kuulus ettevõte Raku sov hoo si -le.

1990. aastal alustas tegevust AS Balti Karusnahk, kusaktsiad jaotuvad 96% Soome ja 4% Eesti päritolu kapitalivahel. Ettevõte asub Keila lähedal Karjakülas. AS BaltiKarusnahk on üks suurimatest karusloomafarmidest Bal -ti kumis.

1990. aastal tuli uutel omanikel alustada uue aretuskarja ostuga, kuna pankrotistumise tagajärjeks oli suure osapõhi karja likvideerimine. Varasemast karjast oli järelejää nud vaid mõnisada rebast, ameerika naaritsate kari olinahastatud viimseni.

Praegu on ettevõtte põhikarjas hõbe- ja sinirebaseidkok ku 7000. Naaritsate põhikarja suurus on kokku 31 500 looma, neist Karjakülas on 28 000 ja Padise vallas veel 3500. Tööd annab ettevõte 74 inimesele, kellest enamikon Keila valla elanikud.

Naaritsate ja rebaste toiduks kasutatakse palju tapa ma -ja de ja kalatööstuste tapajäätmeid (kala, kana, veise ja seatapajäätmeid). Põhiliselt sisaldavad tapajäätmed inim toi -duks mittesobivat osa (luud, kondid, sisikonnad jms), mismuidu tuleks utiliseerida.

Naaritsanahku toodetakse aastas 100 000 kuni 120 000ja rebasenahku 15 000 kuni 17 000.

AS Balti Karusnahk turustab nahad Helsingi oksjoni -kes kuse (Saga Furs OY) kaudu. Nahkade hinnad nagu tei -sed ki maailmaturu hinnad liiguvad üles-alla lainetena,sõl tuvalt nõudmise-pakkumise suhtest ja muudest majan -dus teguritest. Karusnahaturul toimub umbes iga 5–7 aasta tagant hindade langus. Viimane tõusulaine oli 2009.–2013. aastal, ASi Balti Karusnahk käive jõudis 8,5 mlneu roni. 2014. a toimus suur hindade langus ja ettevõtte

käi ve vähenes 4 mln euroni, mis omahinda ei katnud.2015. a esimesel oksjonil oli aga hindade tõus.

AS Balti Karusnaha algusaastatel kasumisse ei jõu tud -ki, kuna oli vaja korraga investeerida aretusloomade ostu,masinatesse, loomapidamishoonetesse jm. Dividende onomanikud võtnud vaid mõnel aastal ja seda ligikaudu 15% aastakasumist. Akumuleeritud kasum kokku on umbes11 mln eurot, mis kõik on ettevõttesse tagasi inves tee ri -tud.

Mida on ära tehtud viimastel aastatel?Seoses pidevate keskkonna-, loomapidamise ja ka naha

kvaliteedi nõuete muutustega, samuti sooviga arendadaettevõtet on kogu aeg vaja tegelda uuendamisega. Ette võ -te on investeerinud automaatjootmissüsteemi ehitusse, etloomadel oleks värske vesi aastaringselt kättesaadav. To -rus tiku pikkus on kokku 36 km. Jootmistorustiku sees onküttekaabel, et vesi talvel ei külmuks (foto 1). Söötminetoi mub juba aastaid söödatraktoritega, mis kergendabmärgatavalt talitajate tööd. Sööt valmistatakse kohapeal.2013. a valmis uus suurem söödaköök, kus on võimaliktänu arvutisüsteemile teha sööta ratsioonile vastavalt jamärgatavalt täpsemalt kui varem. Söödaköögi võimsus on toota neli korda rohkem sööta, kui vajab ettevõte praeguse tootmismahu juures. Söödaköök on ehitatud võimalusegakarja suurendada või pakkuda valmissööta müügiks teis -te le rebase- või naaritsakasvatajatele, kui selle järelenõud lus peaks tekkima.

Aastal 2008 karmistati keskkonnaministri määrusegaameerika naaritsa (Eestis võõrliik) kasvandusele esita ta -vaid tingimusi, hiljem seda määrust siiski korrigeeriti.Määrusega kehtestatud nõuete täitmiseks tuli naarit sa -farm ümber ehitada eritingimustele vastavana: vähemaltkahe meetri kõrgune topeltaed kogupikkusega 5,7 km.Mää ruse kõikide tingimuste täitmiseks üleminekuaega et -te ei nähtud ning raha investeeringuteks tuli ettevõttel lei -da omavahenditest. Keskkonnaamet väljastas AS BaltiKa rus nahale ameerika naaritsa pidamise loa 2013. aastal,mil valmisid täies ulatuses naaritsafarmide topeltaiad

14


K A R U S L O O M A D

Foto 1. Renoveeritud naaritsate varjumajad (A. Kõre) Foto 2. Naaritsad kahekordsetes puurides (A. Kõre)

ning uus sõnnikuhoidla. Naaritsapidamise loa kehtivus on viis aastat.

Pidevalt tuleb loomapidamishooneid uuendada ja pid a -mis tingimusi parendada, seda nii hoonete amortiseeru mi -se kui ka pidamisnõuete muutumise tõttu. Naaritsafarmison uuendatud üle poole puuridest ja pesakastidest. Paljudpuurid olid pärit nõukogude ajast. Pidamistingimused onpuurides küll nõuetele vastavad, kuid vanusest tingitunapeab neid liiga tihti parandama. Uued puurid on kahe -kord sed (foto 2), selliseid kasutavad näiteks Rootsi naarit -sa kasvatajad. Kahekordsed puurid pakuvad oma ehitusetõttu naaritsatele laiemat pinda ja uut funktsionaalsust.Need puurid pakuvad loomale enam tegevust kui vanad ja see ilmselgelt meeldib loomadele.

Karusloomade pidamistingimustele esitatud nõudeidmuudeti viimati põllumajandusministri määrusega 2010.aastal. Uutele nõuetele vastavalt ehitatakse rebaste puuridvanadest märgatavalt suuremad ja lamamislavatsiga. Üle -mi nekuaeg puuride täielikuks väljavahetamiseks lõpeb2017. aastal. Määruses kehtestatud rebaste varju mis või -ma luse nõue on tekitanud elavat arutelu ning lõpuks saa -vu tati ka kokkulepe, täpsustus jõustub juunis, kui EL selle heaks kiidab.

Aasta alguse seisuga vastavad üle poole reba se puu ri -dest uutele kehtestatud mõõtudele. Umbes 25–30% puu ri -dest on lamamisasemega ja umbes 10% aastaringse varju -misvõimalusega (kolm läbipaistmatut seina). Varjumis -või maluse tagamine samaaegselt inimkontakti säilimi se -ga on keeruline ja vastuoluline ülesanne. Teadlased poleseni suutnud saavutada selles üksmeelt, näiteks Soomesloobuti rebaste varjumistingimuse nõudest. Poegimise japoegade kasvatamise perioodil on rebastel allapanuga pe -sa kast (foto 3), ses osas muutusi ei ole. Varjumise või mal -da miseks plaanib farm katsetada ka kolme seinaga, ilmapõhjata ja pealt võrguga kasti, see tagaks korraga nii var -ju mise kui lamamise võimaluse.

Aretustööd ei saa hooletusse jätta ja aeg-ajalt tuleb ostaaretusloomi. Eelmisel aastal ostis ettevõte tõupa ran du -seks 600 naaritsate ja 50 rebaste isaslooma. Sel aastalplaanitakse osta naaritsate emasloomi. Põhikarjaloomade

kohta peetakse farmisisest registrit, vältimakssugulus paa ritust ja et oleks teada vanemloomade järglaste toot mis tulemused jm.

Ettevõtte nahastuskompleksi masinaid on vastavalt või -ma lustele uuendatud. Uuemad masinad võimaldavad teha rohkem operatsioone, nende jõudlus on suurem, töö kvali -teet ja kasutusmugavus on parem. Nahastuse ja kuiva ta -mi se kvaliteet mõjutab oluliselt nahahinda.

Nii sini- kui hõberebased seemendatakse kunstlikultvärske spermaga. Arvuti abil kontrollitakse enne see men -dust iga doosi kvaliteeti, määratakse lahjendusaste ja see -men datavate emasloomade arv.

Farmi asukohast tingitult on probleemiks sademevesi.Ettevõttel on käsil sadeveeprojekti koostamine. Selle pro -jek ti kohaselt kogutakse sademevesi farmi territooriumiltkokku ja suunatakse biotiikidesse puhastamisele, seejärelsuu natakse vesi puhastatuna loodusesse tagasi.

Jäätmeid tekib ettevõttes vähe. Sõnnik müüakse kom -post mulda tootvale firmale, kes on sellest sõnnikust mul -da tootnud juba aastaid. Uus sõnnikuhoidla on seetõttuvähese kasutuskoormusega. Loomade rümbad keedetakse ja kasutatakse sööda valmistamiseks, vastav tehas on et te -võt tel Kohila vallas Prillimäel. Ainuke loomne jääde, misviiakse Väike-Maarjasse, on nahkadelt eraldatav rasv,mil le kogus on üsna tagasihoidlik. Rasva saaks müüa kakosmeetikatööstustele sobiva koostööpartneri leidmisel.Naaritsarasva kasutamine kosmeetikatööstuses on tava -prak tika.

AS Balti Karusnahk on olnud loomaõiguslaste “lem mi -kuks” aastaid. Loomaõiguslaste ohtralt levitatud müütidekummutamiseks on farm kahel viimasel aastal korral da -nud avatud uste päeva, kus huvilised on saanud tutvudafarmi elu ja oluga. Farmi on külastanud poliitikud, koha li -kud ja võõrad, loomaõiguslased ja loomasõbrad, suured ja väikesed. Farmi saab farmijuhatajaga kokkuleppel külas -ta da ka muul ajal, huvilised on oodatud. Siiski tuleb ar -ves tada ühe tingimusega, farmi külastada sooviv inimenepeab olema viibinud Eesti territooriumil vähemalt vii ma -sed 48 tundi. Oma silm on kuningas, olete teretulnud! Li -sa infot leiab ka ettevõtte kodulehelt http://www.baltikarusnahk.ee.

15


Foto 4. Hõberebane lamamisriiulil (A. Kõre)Foto 3. Rebaste poegimisosakond tiinete rebaste ootel(A. Kõre)

Eesti Tõulammaste Aretusühing MTÜPm-mag Külli VikatETLA tegevjuht

Eesti Tõulammaste Aretusühing MTÜ ehk ETLA loodi9. augustil 2014. a kümne lambakasvataja algatusel. Are -tus ühing kasvas välja üleriigilisest institutsioonist ja selleloomise tingis vajadus tegelda lambatõugude süva are tu -se ga.

Praegu on liikmeid 16. ETLA liikmeskonda on oodatudkõik lammaste aretustööst huvitatud asjaosalised (are ta -jad, teadustöö tegijad).

Aretusühing sai tegevusloa VTA-lt 19.01.2015. a otsu -se ga nr 14, millega ETLA on

1) eesti tumedapealise lambatõu tõuraamatu pidaja jajõudluskontrolli läbiviija 2015–2021,

2) eesti valgepealise lambatõu tõuraamatu pidaja jajõud luskontrolli läbiviija 2015–2021.

MTÜ aadressjuriidiline: Õpetaja 9, 51003 Tartu kontor: Aretuse 2, Märja, 61 406 Tartumaa

Tegevjuht/aretusspetsialist: Külli Vikat; Tel: +372 52 11 415E-post: [email protected] Loomisel on organisatsiooni logo ja koduleht, mille

valmimisel muutub ka e-posti aadress.

Seakasvatajad pidasid korralise üldkoosolekuMärjalRaivo LaanemaaETSAÜ juhatuse esimees

Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatus kutsus kokku üld -koos oleku käesoleval aastal tavapärasest varem, jubamärt si kuu algul. Kohal oli ühistu 29 liikmest 28, lisaksare tusühistu tegevtöötajad ja külalised Eesti Põllu ma jan -dus loomade Jõudluskontrolli ASist ning Veterinaar- jaToi duametist.

Aretusosakonna peaspetsialist Anne Lilleorg kandis et -te aretusaruande, mida täiendas lihaspetsialist AarnePõld vere ettekandega sigade ristandaretuse mõjust rümbalihasuse muutustele. Juhatuse esimees Raivo Laanemaaesi tas möödunud perioodi kohta ühistu finants- ja tege -vus aruande.

Eesti Tõusigade Aretusühistu liikmete esindusel lõppesnõukogus kolmeaastane valimisperiood. Üldkoosolek ot -sus tas vähendada nõukogu koosseisu üheksalt liikmeltviie le. Uude nõukogusse valiti Ulve Märtson (Hinnu SFOÜ), Indrek Klammer (Kupna Mõis OÜ), Einar Jakobi

(Kõpsta SF OÜ), Raul Maripuu (Valjala SK OÜ) ja Ur -mas Laht (Markilo OÜ). Vastvalitud nõukogu hääletasesi meheks Urmas Lahe ja aseesimeheks Raul Maripuu.

Nõukogu plaanib suunata tegevuse eelkõige sea liha -sektori arengukava väljatöötamisele, aretusprogrammiuuen damisele ja nõustamisteenuse arendamisele.

16


L A M B A D

Foto 1. Märja hoones on ETKÜ, ELaSi ja ETLA kontor(A. Tänavots)

S E A D

Foto 1. Urmas Laht koos väliskülalistega (A. Tänavots)

Sigade ristamise mõju sealiha sensoorseteleomadustele

Pm-knd Aarne Põldvere, pm-mag Riina Soidla ja dotsLembit Lepasalu toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond ningpm-dr Alo Tänavots loomageneetika ja tõuaretuse osakond, EMÜ VLI

Metoodika. Sealiha hinnati Eesti Maaülikooli toidu tea -du se ja toidu ai nete tehnoloogia osakonnas 29. jaanuaril2015.

Hindamisel osales 11 hindajat, kes hindasid neljast eri -nevast ristamiskombinatsioonist saadud sigade liha ja sel -lest keedetud puljongi sensoorseid omadusi (tabel 1).Proo vid pärinesid kolmest seafarmist lihatööstustesserea li seeritud searümpadelt.

Tabel 1. Hindamisskeem (D – djurok, P – pjeträän, L – landrass, Y – suur valge)

Nr Tõukombinatsioon Söötmis viisnuumal

Laagerdu miseaeg, tundi

1 Valged tõud Kuivsööt 72

2 Ristand Vedelsööt 72

3 PxLY Vedelsööt 48

4 DxLY Vedelsööt 48

Proov num ber üks oli võetud sellise sea rümbast, kelleema- ja isatõug olid valged tõud (eesti maatõug (L) võieesti suur valge tõug (Y)). Proov num ber kaks pärinessellise ristandsea rümbast, kelle isatõug oli teadmata.Liha proo vid kolm ja neli võeti samuti ristatud sea rüm -bast: LxY emised olid ristatud vastavalt kas P või D tõugukuldiga.

Lihaproov num ber üks võeti sellise sea rümbast, kedaoli söödetud nuumaperioodil kuivsöödaga, ülejäänud kat -se sigu oli söödetud vedelsöödaga. Lihaproove kolm janeli hinnati 48 tundi ning proove üks ja kaks 72 tundi pä -rast tapmist.

Võrreldavate tulemuste saamiseks on oluline, et proo vi -tü kid võetakse rümba ühest ja samast anatoomilisestosast. Proove töödeldi ja säilitati sarnastes tingimustesku ni termilise töötle miseni. Katsesse võeti proovitükidmas siga ligikaudu üks kilogramm rümba seljaosa piki -mast lihasest (Longissimus thoracis) 6.–8. roide piir kon -nast koos selle peale jääva seljapekiga (foto 1).

Lihaproove töödeldi termiliselt (keedeti) täpselt ühe su -gus tes tingimustes, et nende degusteerimisel saadavaidtule musi oleks võimalik omavahel võrrelda. Keetmisekssobiv rümba seljaosast võetud umbes 1 kg massiga liha -tükk asetati keedupotti ja valati peale külm vesi vahe kor -ras 1 : 3. Proove keedeti 1,5 tundi nõrgal kuumusel kaaneall, et vältida lenduvate aromaatsete ühendite kadu. Kee -du soola lisati 1% keemise lõpp-perioodil ning eemaldati

17


Tabel 2. Keedetud liha hindamisskaala (pallides)

Pallid Välimus Lõhn Maitse Õrnus Mahla kus

5 Väga hea, lihaskiud üksteisesteraldumata

Väga tugev ja meeldiv Väga maitsev Väga pehme Väga mahla kas

4 Hea, lihaskiud üksteisest eraldumata Meeldiv, mitteküllal -daselt tugev

Maitsev Pehme Mahla kas

3 Rahuldav, lihaskiud osaliseltüksteisest eraldunud

Nõrk Mittemaitsev Vintskevõitu Kuivavõitu

2 Halb, lihaskiud üksteisest eraldunud Lõhnata Maitsetu Vintske Kuiv

1 Väga halb, lihaskiud eraldunud Ebameel div Kõrvalmaitse Väga vintske Väga kuiv

Tabel 3. Keedetud lihast saadud puljongi hindamis skaala (pallides)

Värvus Läbipaistvus Rasva olukord Lõhn Maitse

Hall Hägune Tumedad rasvatilgad Lihaaroom tähtsusetu Hapukas

Rohekas Üksikud helbed Suured rasvatilgad Kõrvallõhn Kibe

Liiga kahvatu Paljud helbed Ebatüüpiline lõhn Vana maitse

Liiga tume Hapukas Maitsetu

Rääsunud Ebatüüpiline maitse

Terav lõhn Soolane

5 4 3 2 1 5 4 3 2 1 5 4 3 2 1 5 4 3 2 1 5 4 3 2 1

5 – täielik vastavus kvaliteedinõuetele, 4 – tähtsusetu kõrvalekalle, 3 – tunnetatav viga, 2 – selge viga, 1 – tugev viga

ka tekkinud vaht. Pärastkeet mist tõsteti lihatükktek kinud puljongist väljaja jahutati 30–40 °C-ni(fo to 2).

Lihast eraldati rasv- jasidekude ning hindajate leanti hindamiseks 30– 40 gsuurune selja pikimalihase proovi tükk. Moo -dus tunud puljongil lastiseis ta, kuni sade oli set ti -nud ja seejärel serveeritisee hindajatele 150–200 ml portsjonitena klaa -si des temperatuuril 40 °C.

Keedetud sealiha ja pul -jon git hinnati tabelites 2 ja3 too dud hindamis skaala -de alusel. Liha ja puljongithinnati sen soorselt viie -

pal lise hindamisskaala alusel. Liha sen soor setest näita ja -test määrasid hindajad proovitüki väli must, lõhna, mait -set, õrnust ja mahlasust; hiljem arvutati nende näitajatekesk mine suurus. Puljongi sensoorsetest näi tajatest hin -na ti puljongi värvust, läbipaistvust, rasva olu korda, mait -set ja lõhna, samuti arvutati nende näitajate kesk mine hin - ne.

Tulemused. Keedetud liha sensoorse hindamise tule -mu sed on esitatud tabelis 4 ning joonisel 1. Eri ne va testris tamiskombinatsioonidest saadud sigade liha sen soor seanalüüsi tulemused näitasid, et keskmiste hindepallideeri nevused ei olnud suured.

Kogu sensoorset profiili (välimust, lõhna, maitset, õr -nust ja mahlasust) tervikuna vaadates selgub, et hindajadandsid valgete tõugude lihale (proov 1) ja teadmata kom -bi natsiooni (proov 2) lihale kõrgemad kesk mi sed hinde -pal lid (vastavalt 3,58 ja 3,56). PxLY (proov 3) ja DxLY(proov 4) ristandite liha hinnati umbes 0,2 hin de pal livõrra madalamalt (vastavalt 3,31 ja 3,35 pal li). Küll aga

olid erinevused suuremad üksikute hin damis kompo -nentide hindamisel.

Kõige parema välimusega olid hindajate arvates liha -proo vid 1, 2 ja 3 (4,00–4,09), millele nad andsid hin nan -guid vahemikus 3–4 pallini, halvema välimusega olidjuro ki kuldi ristandi liha (proov 4 – 3,73) ning ühe hin -daja arvates vääris see hinnet 1 (joonis 1).

Parema lõhnaga olid hindajate arvates valgete tõugude(proov 1) ja pjeträäni kuldi ristandi (proov 3) liha (vas ta -valt 3,64 ja 3,74 palli). Kõige enam lahknes hinnang val -ge te tõugude lihale, olles vahemikus 1–5 palli. Proovide 2 ja 4 lõhnaprofiili näitajad olid madalamad (mõlemad3,18 pal li).

Maitseprofiilide analüüs näitas, et hinnatavad liha proo -vid on omavahel selgelt eristuva maitsega. Kõige maits -vamaks hinnati lihaproov 2 (3,73 palli), mil lele andsidühek sa hindajat hindeks 4 palli. Vähem mait sev oli agapjet rääni kuldi ristandi liha (proov 3,00–3,27 palli). Kõige enam aga lahknesid hinnangud djuroki kuldi ristandi liha -le, kaks hindajat arvas selle ühe punkti vääriliseks, agakaheksale hindajale liha maitse meeldis (4 palli). Kir jan -dus allikad viitavad, et kui lihase sise se rasva kogus ületabkriitilise määra (~3,5%), võib see hakata liha maitsetmõju tama negatiivses suunas.

18


Foto 2. Termiliselt töödeldud lihaproov (A. Tänavots)

Foto 1. Proovitükk eraldatirümba seljaosa pikimast liha -sest (Longissimus thoracis)6.–8. roide piirkonnast koosselle peale jääva seljapekiga

(A. Tänavots)

Tabel 4. Keedetud liha hindamine viiepallisüsteemis

Nr Tõukombi natsioon Näitaja Välimus Lõhn Maitse Õrnus Mahlasus Keskmine

1 Valged tõud keskmine 4,09 3,64 3,45 3,45 3,27 3,58

max 5 5 5 5 5

min 3 1 2 2 2

2 Ristand keskmine 4,00 3,18 3,73 3,64 3,27 3,56

max 5 5 4 5 4

min 3 1 2 2 2

3 PxLY keskmine 4,09 3,73 3,27 2,73 2,73 3,31

max 5 4 4 4 4

min 3 2 2 1 1

4 DxLY keskmine 3,73 3,18 3,36 3,36 3,09 3,35

max 5 4 4 5 5

min 1 1 1 2 1

Tekstuuriprofiili järgi olid hinnatavad lihaproovid üsnasarnase õrnusega (kiulisusega). Õrnemad olid liha proo -vid 1, 2 ja 4 (hinded vastavalt 3,45; 3,64 ja 3,36 palli),kusjuures hindajad andsid kõigile hindeid 2–5 pallini,kuid kõige erinevamad hindepallid sai valgete tõugude li -ha õrnus (joonis 1). Need lihaproovid olid hindajate hin -nan gul kergesti mälutavad. Raskemini mälutav oli agapjeträäni kuldi ristandi liha (2,73 palli); üks hindaja hin -das seda ainult ühe palliga. Pjeträäni kuldi ristandi lihaise loomustas suurem liha kiulisus, raskem mälutavus jasuurem vintskus.

Kõige mahlasem oli valgete tõugude (proov 1) ja tead -ma ta kombinatsiooni järglaste (proov 2) liha (mõle mad3,27 palli). Vähem mahlane (tuimem) (2,73 palli) oli agapjeträäni kuldi ristandi liha (proov 3). Samas variee rushinnang djuroki kuldi järglase lihale kõige suuremal mää -ral (1–5 palli).

Enamik liha sensoorsetest parameetritest on hinnetejärgi omavahel seotud kas siis keskmiselt (r = 0,3–0,7)või tugevalt (r = 0,7–1,0) (tabel 5). Kõige tuge vam posi -tiiv ne seos leiti liha mahlakuse ja õrnuse vahel (r = 0,818;p < 0,001), mis näitab, et mida mahlakam liha, seda õrnem see on. Mahlakam liha on ka oluliselt maits vam(r = 0,799; p < 0,001). Lisaks tundus õrnem liha hin da -jatele oluliselt maitsvam (r = 0,740; p < 0,001). Samutilei ti, et kõigi sensoorsete parameetrite vahel oli positiivneseos, mis näitab, et ühe tunnuse parandamine ei mõjutane gatiivselt mõnda teist.

Tabel 5. Keedetud liha sensoorsete näitajate vahe li sedkorrelatsioonid ja nende statistiline olulisus

Näitaja Välimus Lõhn Maitse Õrnus

Mahlakus 0,488*** 0,465** 0,799*** 0,818***

Õrnus 0,418** 0,448** 0,740***

Maitse 0,575*** 0,589***

Lõhn 0,505***

** – p < 0,01; *** – p < 0,001

Kokkuvõtteks võib öelda, et erinevatest ristamis kom -bi nat sioonidest lihaproovide sensoorse hindamise kesk -mi sed näitajad oluliselt ei erinenud. Samas peab mainima, et väljaõppimata hindajate antud hindepallid varieerusidproovide vahel suurtes piirides ning suurem hinnanguteerinevus oli djuroki kuldi järglase liha hindamisel. Kuidsen soor se te parameetrite seoste analüüs näitas, et hinda ja -te arvamus oli ühtlane. Pjeträäni kuldiga ristamisel saadud sea liha oli hinnete järgi mõnevõrra halvema maitsega, vä -hem mahlasem ja tuimem.

Järgneb

Muudatused Jõudluskontrolli Keskuseomandivormis

Kaivo Ilvesjuhatuse liige

Eesti territooriumil ulatub piimaveiste jõudluskontrolliajalugu eelmise sajandi algusesse ning praegu on meilvõi malus olla uhked oma jõudluskontrolli süsteemi üle –meil on rahvusvaheline tunnustus ning meie nõuandeidvõe takse kuulda. Sellist edu on võimalik saavutada ainulttänu paljude inimeste aastatepikkusele tööle.

Viimased 20 aastat on meie jõudluskontrolli aren da mi -se ga tegelenud Jõudluskontrolli Keskus, kus lisaks pii ma -veis tele on tegeldud ka lihaveiste, sigade, lammaste,ho buste ja isegi kitsede jõudluskontrolliga. Juba aastaidon arutletud aga Jõudluskontrolli Keskuse reformimise

va jalikkuse üle, kuid varasematel aastatel ei jõutud lõp li -ku otsuseni.

Möödunud aasta kevadel võeti aga vastu otsus, et re -form on vajalik ning 13. novembril 2014. aastal asutatiEesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS. Asu ta -ja teks olid põllumajandusministeerium, Eesti Tõu loo ma -kas vatajate Ühistu ja Eesti Põllumajandus-Kau ban dus-koda. Nüüdseks on aktsionäride ring juba suurenenudning aktsionäride hulka kuuluvad ka Eesti TõusigadeAre tusühistu, Eesti Piimaliit ja mõned väikeaktsionärid.

Jõudluskontrolli Keskus likvideeriti 31. detsembril2014 ning kõik varad ja lepingud anti üle uuele organi sat -sioo nile, kes jätkab kõikide seni Jõudluskontrolli Keskuse

19


Joonis 1. Sealiha sensoorne hindamine (ülemine veapiir:maksimaalsed pallid; alumine veapiir: minimaalsed pallid)

J Õ U D L U S K O N T R O L L

poolt pakutavate teenuste osutamisega loomaomanikele ja piimatööstustele. Meie teenused on endiselt:

· loomapidajatele o identifitseerimisvahendite müüko piimaveiste jõudluskontroll ja geneetiline hinda -

mi neo lihaveiste jõudluskontroll ja geneetiline hinda mi -

neo sigade jõudluskontroll ja geneetiline hindamineo kitsede jõudluskontroll

· piimatööstusteleo sõltumatu piimakvaliteedi kontroll

· aretusorganisatsioonideleo tõuraamatute andmete säilitamine ja haldamine

and me baasiso seemendusinfo säilitamine ja haldamine andme -

baa siso lammaste ja hobuste jõudluskontrolli info süs tee -

mi haldamine o geneetilise hindamise läbiviimine.

Uues organisatsioonis on aktsionäridena kõikide meiepeamiste klientide esindusorganisatsioonid, see peaks ta -ga ma klientide huvide esindatuse tulevikus. Juba esi me -

sed kuud näitasid, et üleminek läks suhteliselt valutult jailm selt kõige suuremat segadust meie klientidel tekitasarvete tasumine, sest meilegi teadaolevalt üritasid paljudkliendid kasutada arvete tasumiseks vana arveldusarvet.Siinkohal tuletan meelde Eesti PõllumajandusloomadeJõudluskontrolli AS arveldusarved: Swedbank EE122200 221060958515 ja SEB EE941010220237616228.

Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2014.aastalAire PentjärvEesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

1. jaanuaril 2015 oli jõudluskontrollis 91 222 lehma,kes moodustavad 96% Eesti lehmadest. Võrreldes 2014.aas ta algusega vähenes lehmade arv 912 võrra. Eesti hols -tei ni tõugu lehmi oli karjas 72 336 (79,3%), eesti punasttõu gu lehmi 18 077 (19,8%), eesti maatõugu lehmi 462(0,5%) ning muud tõugu lehmi 347 (0,4%).

Kõige enam oli lehmi Järvamaal (13 288), Lääne-Viru -maal (11 022) ja Pärnumaal (10 223). Kõige väiksem olilehmade arv Hiiumaal (527) ja Ida-Virumaal (1713). Leh -made arv kasvas neljas maakonnas – Pärnumaal (+333),Raplamaal (+102), Viljandimaal (+65) ja Hiiumaal (+4).Teistes maakondades lehmade arv vähenes. Järvamaal jaHar jumaal vähenes lehmade arv vastavalt 440 ja 228 võr -ra, Jõgevamaal oli aastatagusega võrreldes 221 lehmavähem ja Ida-Virumaal 184 lehma vähem. Teistes maa -kond ades olid muutused lehmade arvus väiksemad.

Eesti holsteini tõugu lehmade osakaal oli suurim Järva -maal (98,5%), Raplamaal (97,3%) ja Läänemaal (96,3%),väikseim endiselt Saaremaal (25,2%). Ligi pool leh ma -dest on eesti punast tõugu Valgamaal (48,7%) ja Viljandi -maal (44,7%), aga Saaremaal 71,6%. Eesti maatõugu leh -made osakaal on suurim Hiiumaal, kus neid on 8,5%, Saa -re maal 2,4% ja Harjumaal 1,6%.

1. jaanuaril 2015 oli jõudluskontrollis 709 piimakarja.Aastaga vähenes karjade arv 55 võrra, neist Harjumaal 8,Järvamaal 7 ning Pärnu-, Viljandi- ja Jõgevamaal igas 6

kar ja vähem. Ida-Virumaa oli ainus maakond, kus karjade arv ei vähenenud. Väiksemate karjade arv muutus kõigeenam. Kuni 10 lehmaga karju oli 34 ja 11–50 lehmagakarju 21 võrra vähem kui 2014. aasta alguses. Enam kui50 lehmaga karjade arv ei muutunud.

Keskmine karja suurus oli 129 lehma, mis on 8 lehmaroh kem kui aasta tagasi. Suurimad karjad on Järvamaal,kesk miselt 246 lehma, Jõgevamaal, 230, ja Tartumaal,171 lehma, väikseimad karjad on Hiiumaal, 33 lehma, jaVõru maal, 70 lehma.

Keerukas olukord piimaturul ja piimakvoodi ületamisekartus ei avaldanud 2014. aasta toodangule veel negatiiv -set mõju. Kui 2013. aastal saadi aastalehma kohta 8416 kg piima, siis 2014. aastal 8728 kg (+312 kg). Eesti holsteinitõu gu lehmad andsid 8932 kg piima (+321 kg) ja eestipunast tõugu lehmad 8090 kg (+270 kg). Eesti maatõugulehmade toodang suurenes 95 kg võrra, lehma kohta saadi4792 kg piima. Muud tõugu lehmade toodang oli 5165 kg, mis on 693 kilogrammi võrra suurem kui 2013. aastal.

Maakondadest oli parim Tartumaa 9817 kilogrammigalehma kohta, 259 kg enam kui 2013. aastal. Üle 9000 kglüp sid lehmad veel Põlvamaal (9292 kg), Lääne-Virumaal (9026 kg) ja Järvamaal (9012 kg). Nendes maakondadessuu renes piimatoodang vastavalt 307 kg, 314 kg ja364 kg. Kõige väiksem oli lehmade piimatoodang Hiiu -maal (5314 kg).

Lea Puuri (Viljandimaa) kari oli ainus, kus lehma kohtasaadi piima rohkem kui 12 tonni (12 207 kg), enam kui10 000 kg saadi kokku 40 karjas.

20


Foto 1. Kontorihoone (K. Ilves)

Karja suurust arvestades saavutati suurim piimatoodang kar jades, kus oli rohkem kui 1200 lehma. Nende kuuekar ja keskmine piimatoodang oli 9590 kg (+565 kg võr -rel des 2013. aastaga). Järgnesid 25 karja, kus oli 601–900leh ma: keskmiselt 9538 kg (+504 kg), ja kuus karja, kuson 901–1200 lehma: 9417 kg lehma kohta (+100 kg).Kar jades, kus oli 301–600 lehma (53 karja), oli piima too -dang 9258 kg (+229 kg), ja 107 karjas, kus oli 101–300leh ma, 8253 kg (+347 kg).

Kõige väiksem oli piimatoodang väiksemates karjades:kuni 10 lehmaga 176 karjas saadi lehma kohta 6228 kg ja11–50 lehmaga 256 karjas 6437 kg piima. Samas suu re -nes kuni kümne lehmaga karjades toodang kõige enam,664 kg, seevastu 51–100 lehmaga 75 karjas keskminepiimatoodang vähenes 122 kilogrammi võrra 6781 kilo -gram mini.

305 päeva laktatsiooni keskmine piimatoodang oli8758 kg. Endiselt on suur erinevus 1. (8099 kg) ja 2. lak -tat siooni (9288 kg) toodangu vahel – ligi 1200 kg. Esma -poe ginute toodang suurenes 298 kg ja 2. laktatsioonil466 kg. 3. laktatsiooni ja vanemate lehmade toodang suu -re nes 418 kg võrra, aga 9015 kg jääb 273 kg võrra alla 2.lak tatsiooni lehmade toodangule.

2014. aasta tõi uued laktatsioonitoodangu rekordid.Kõl jala Põllumajandusliku OÜ (Saaremaa) eesti holsteinitõu gu lehm Täpik lüpsis kolmandal laktatsioonil19 059 kg. Sellele ligilähedale jõudis ka Torma POÜ (Jõ -

ge va maa) eesti holsteini tõugu lehm Tiba, kes lüpsis 2.lak tatsioonil 19 012 kg piima. Eesti punast tõugu lehmade parimad on AS Tartu Agro karja lehm 11450498, kes lüp -sis kolmandal laktatsioonil 18 017 kg, ja lehm 11450436,kel le teise laktatsiooni piimatoodang oli 17 367 kg.

2014. aastal ületati ka eesti maatõugu lehmade seninetoodangurekord. Lea Puuri lehm Pipi lüpsis 4. lakta t sioo -nil 12 700 kg piima. Hea tulemuse saavutas veel TÜ Me -re ranna PÜ (Saaremaa) lehm Nunnu-Kari, kelle 6. lak tat-siooni toodang oli 9871 kg.

Eesti lehmade elueatoodangu rekord kuulub endiseltAS Tartu Agro eesti holsteini tõugu lehmale Jac que line,kes oli 2014. aasta lõpuks lüpsnud 151 189 kg piima. Eesti punast tõugu Mustiku (Kõpu PM OÜ, Viljandimaa) pii -ma toodang ületas 2013. aastal 100 tonni piiri, millele 2014. aastal lisandus veel 10 927 kg ning see viis eesti pu -na se tõu rekordi 113 245 piimakilogrammini. Parim maa -tõu gu lehm on Ilse Gošovski (Harjumaa) lehm Taisi, kes2014. aasta lõpuks oli lüpsnud 77 458 kg piima.

2014. aastal registreeriti 96 675 poegimist, mis on 2697võrra enam kui 2013. aastal, sh esmapoegimisi 31 485.Sündis 90 970 vasikat, 2252 võrra enam kui 2013. aastal.Sündinud vasikatest 51,3% olid pullikud ja 48,7% lehmi -kud. Kaksikud pullvasikad sündisid 695 poegimisel, kak -sikud lehmvasikad 628 poegimisel ja erisoolised kak sikud 1234 poegimisel. Kolmikuid registreeriti kolmel kor -ral. Surnultsünniga lõppes 7,4% poegimistest, sealjuures

21


Tabel 2. Parimate karjade piima rasva- ja valgutoodang 2014. aastal

Aasta -lehmi

Omanik Maakond Aasta -lehmi

Piima kg Rasva Valku R+V kg

% kg % kg

3–7 Vändra Vara OÜ Pärnu 6 11738 3,80 446 3,31 389 835

8–20 Põlva Pull OÜ Põlva 20 10771 3,86 416 3,26 351 767

21–50 Lea Puur Viljandi 32 12207 3,68 449 3,42 417 866

51–100 Aivi Kuutok Järva 94 10255 4,01 411 3,27 336 747

Üle 100 Soone Farm OÜ Tartu 223 11470 4,15 477 3,27 375 852

Tabel 3. Parimad lehmad 305 päeva laktatsiooni piimajõudluse järgi

Tõug Nimi, nr Omanik Maakond Lakt nr Piima kg Rasva Valku R+V kg

% kg % kg

EPK Vaalik 12244973 Kõljala POÜ Saare 1. 14 206 2,75 390 3,33 474 864

11450498 AS Tartu Agro Tartu 3. 18 017 3,39 610 2,91 525 1135

EHF Maari 11259954 Torma POÜ Jõgeva 1. 15 885 2,96 470 3,25 517 987

Täpik 10447376 Kõljala POÜ Saare 3. 19 059 2,80 534 2,88 549 1083

EK Hirsi 12542130 Ilse Gošovski Harju 1. 7246 3,94 286 2,90 210 496

Pipi 8299833 Lea Puur Viljandi 4. 12 700 4,01 510 3,12 397 906

Tabel 1. Lehmade piimajõudlus tõuti

Tõug Aasta lehmi Piima kg Rasva Valku R+V kg

% kg % kg

Eesti punane 18 356 8090 4,12 333 3,43 277 611

Eesti hol stein 72 810 8932 3,97 354 3,35 299 654

Eesti maatõug 459 4792 4,54 217 3,43 164 382

Muud tõud 375 5165 4,38 226 3,42 177 403

Kokku 92 000 8728 4,00 349 3,37 294 643

11,4% esma- ja 5,5% korduvpoegimistest. Eesti holsteinitõugu lehmade esmapoegimistest lõppes surnultsünniga12,2% ja korduvpoegimistest 5,7%, märgatavalt vähemaga eesti punast tõugu lehmadel, vastavalt 8,0% ja 4,7%,ning eesti maatõugu lehmadel 5,9% ja 7,6%.

Lehmade esimese poegimise vanus nooreneb aasta-aas -talt, keskmiselt 26,9 kuud (2013. aastal 27,3). EPK leh -ma de esimese poegimise vanus oli 27,1 kuud, EHF leh -madel 26,8 kuud ja EK lehmadel 31,4 kuud. Kõige noo re -mad esmapoeginud olid Põlva- ja Tartumaal (25,7 ja 25,8kuud), vanimad Hiiumaal (34,3 kuud). Kuni 23 kuu va nu -selt poegis 15,3% ja üle 34 kuu vanuselt 6,6% esma poe gi -nu test (EK lehmadest 36,8%).

Uuslüpsiperiood ja poegimisvahemik lühenesid neljapäe va võrra. Uuslüpsiperiood oli 2014. aastal 134 päeva(EPK 124 päeva, EHF 137 päeva ja EK 150 päeva). Kesk -mi ne poegimisvahemik oli 415 päeva pikkune (EK 430,EHF 418 ja EPK 405 päeva).

Kinnisperiood kestis 68 päeva, mis on varasemast kakspäeva lühem. EHF lehmade kinnisperiood oli 67 päeva,EPK lehmadel 70 päeva ja EK lehmadel 96 päeva pik ku -ne.

Karjast läks välja 31 455 lehma ehk 3867 võrra enam.Peamised praakimise põhjused on endised: esimesel ko -hal udarahaigused ja -vead (21,6%), järgnesid sigimis -prob leemid (18,7%), jäsemete haigused ja vead (17,6%)ning ainevahetushaigused (11,0%). Karjast väljaviidud

leh ma keskmine vanus oli 5 aastat ja 3 kuud. Kõrge va nu -se tõttu praagiti 558 lehma (1,8%), nende keskmine iga oli 10 aastat, kõige nooremad olid väikese toodangu tõttupraagitud lehmad (4 aastat ja 7 kuud).

Karjasolevate lehmade keskmine vanus oli 4 aastat ja 6kuud, mis on veidi väiksem kui aasta tagasi. Vanemadolid eesti maatõugu lehmad (5 aastat ja 7 kuud), järgnesidees ti punast tõugu lehmad (4 a ja 8 k) ja eesti holsteinitõu gu lehmad (4 a ja 5 k).

Udara tervise näitajad on viimastel aastatel märgatavaltparanenud. Loodame, et siin oleme saanud anda omapanuse sellekohase info jagamisega (infopäevad, kooli tu -sed, infolehed) ja mastiiditekitajate määramisega Mastiit16 teenuse abil. Edu saavutamise aluseks on olnud pal ju -de veisekasvatajate tubli ja sihikindel töö. Keskmine so -maa tiliste rakkude arv piimas (SRA) oli 2014. aastal326 000/ml (2013. a 339 000/ml). Parimad olid eesti pu -nast tõugu lehmad, kelle keskmine SRA oli 301 000/ml,eesti holsteini tõugu lehmadel 331 000/ml ja eesti maa tõu -gu lehmadel 494 000/ml. Maakondadest on parimad tule -mu sed Saaremaal ja Valgamaal, kus lehmadel oli kesk mi-ne SRA vastavalt 269 000/ml ja 279 000/ml. Pärnumaanäitaja oli kõige kõrgem – 405 000/ml.

Põhjalikum info jõudluskontrolli tulemustest on jõud -lus kontrolli aastaraamatus ning Eesti Põllumajandus loo -ma de Jõudluskontrolli ASi veebilehel http://www.jkkeskus.ee/

Sigade jõudluskontrolli tulemused 2014. aastalKülli KerstenEesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2015 seisuga 14 541põhi karja siga, kellest 14 490 peeti 31 seafarmis ja 51ETSAÜ seemendusjaamas. 2014. a vähenes farmide arvühe võrra ja sigade arv 268 võrra, sest jõudluskontrollialus tas üks farm Lääne-Virumaalt, lõpetas kaks farmi.Kõi ge rohkem oli jõudluskontrollis sigu Lääne-Virumaal(4101), järgnesid Saare (2131) ja Jõgeva maakond (1981). Ühtegi seakarja ei ole jõudluskontrollis neljas maa kon -nas: Hiiu-, Valga-, Järva- ja Läänemaal (tabel 1). Mitme -tes maakondades on jõudlukontrollialuseid seakarju vaidüks.

Jõudluskontrollialuste seakarjade suurus emiste arvujärgi on erinev, jäädes vahemikku 109–1078. Keskmiseltoli farmi kohta 371 emist ja 5,5 kulti. Alla saja emisegafarme polegi, üle tuhande emise oli ühes farmis (tabel 2).Kõige rohkem on farme emiste arvuga 201–300. Üle 500emisega farme oli kokku viis ja neis asub 34,7%jõudluskontrollialustest emistest.

Jõudluskontrollis olevatest põhikarja sigadest olid34,7% puhtatõulised ja 58,8% ristandid ning 6,5% olideba korrektse või puuduliku põlvnemisega. Puhtatõulisisi gu oli enam eesti maatõugu (L) sigade hulgas, tunduvaltvähem oli puhtatõulisi eesti suurt valget tõugu (Y) sigu.Ees ti maatõugu emiste arvu suurenemist on soodustanudnen de parem viljakus enam kui kümne aasta vältel. Põhi -li selt kultidena kasutatavate pjeträäni (P) ja djuroki (D)

tõu gu sigade osakaal puhtatõulistest sigadest oli 1,1%.Kar jasolevatest sigadest oli kõige rohkem esimese põlv -kon na ristandemiseid, kelle isa oli eesti suurt valget jaema eesti maatõugu (tabel 3). Teisi ristandeid, kellel ontõen datud põlvnemine, aga kes emisena ei vasta aretus -registri nõuetele, on 7,9%. Siia kuuluvad ka kuldid, kedakasu tatakse lihasigade tootmiseks. Teadmata tõuga ehkkor rektse põlvnemiseta sigade osatähtsus on 6,5%.

Tabel 1. Sigade arv maakonniti

Maakond Sigu 31.12.14

arv %

Harju 1648 11,3

Ida-Viru 338 2,3

Jõgeva 1981 13,6

Lääne-Viru 4101 28,2

Põlva 437 3,0

Pärnu 316 2,2

Rapla 1256 8,6

Saare 2131 14,7

Tartu 1586 10,9

Viljandi 561 3,9

Võru 186 1,3

Kokku 14 541 100,0

22


Tabel 2. Karjade suurus

Karja suurus Karjade Emiseid kokku

arv % arv %

101–200 6 19,4 870 7,6

201–300 10 32,3 2504 21,8

301–400 5 16,1 1835 15,9

401–500 5 16,1 2302 20,0

Üle 501 5 16,1 3996 34,7

Kokku 31 100,0 11 507 100,0

Tabel 3. Sigade tõulisus 01.01.2015

Tõug Emistearv

Kultide arv

Sigadearv

Tõu osa -kaal %

Landrass 3359 55 3414 23,5

Jorkšir 1516 56 1572 10,8

Djurok 0 15 15 0,1

Pjeträän 23 15 38 0,3

Puhtatõulisi kokku 4898 141 5039 34,7

Ristand YxL 4926 1 4927 33,9

Ristand LxY 2479 0 2479 17,0

Muud ristandid 1096 35 1147 7,9

Ristandeid kokku 8501 52 8553 58,8

Tõug teadmata 921 28 949 6,5

Kokku 14 320 221 14 541 100,0

Keskmistest jõudlusnäitajatest annab ülevaate tabel 4.Võrreldes tulemusi 2013. aastaga, on need positiivse tren -di ga. Emiste viljakus (elusalt sündinud põrsaste arv pesa -kon nas) on suurenenud pidevalt 2005. aastast alates japesa konnas on 1,4 põrsast enam. 2014. a sündis pesa kon -nas kokku 12,8 põrsast, neist elusalt 12,0. Aastaga para -nes tulemus 0,2 elusalt sündinud põrsa võrra. Korduvaltpoe ginud emise pesakonnas sündis elusalt 12,2 põrsast,es ma poeginutel 11,0. Aastaemise kohta sündis elusalt26,6 põrsast, see näitaja on aastaga paranenud 0,4 põrsavõr ra. Farme, kus elusaid põrsaid sündis pesakonnaskesk miselt 13 ja enam, on juba neli. Esmakordselt sündisühes farmis aasta keskmisena 14 põrsast pesakonnas, kus -juu res 2010. a sündis selles farmis enam kui kolmteistpõrsast. Eesti keskmise ja parima farmi tulemuste vahe onkaks põrsast. Farmide osakaal, kus elusaid põrsaid pesa -kon nas sünnib alla 11 põrsa, on vaid 13%. Pesakonnasvõõ rutati 10,4 põrsast, see on 0,1 põrsast rohkem kui aasta taga si. Stabiilsed jõudlusnäitajad on saavutatud esma see -men dus- ja esmapoegimisvanuses, imetamis- ning vaba -pe rioodis. Emiste uuestiindlemisi oli 2014. a 13,1%, mison pidevalt vähenenud 2009. a alates.

Erinevate tõugude keskmised jõudlusnäitajad on koon -da tud tabelisse 5. Viljakuse tulemusi analüüsides on kasu -lik võrrelda ETSAÜ aretusprogrammiga soovitatud tõu -gude kasutamisest mittesoovitatuga puhas- ja ristand are -tuses, leidmaks võimalusi tulemuste parandamiseks omafarmis. Puhtatõuliste eesti maatõugu emiste pesa kon nassün dis 11,7 ja eesti suurt valget tõugu emistel 11,8 elusatpõr sast.

Tabel 4. Emiste keskmised jõudlusnäitajad 2014. a

Näitaja Väärtus

Esmaseemendusvanus (päeva) 247

Esmapoegimisvanus (päeva) 370

Pesakonnas sündinud põrsaid 12,8

neist elusalt 12,0

sh nooremiselt 11,0

vanaemiselt 12,2

Võõrutatud põrsaid pesakonnas 10,4

Imikpõrsa kadu (%) 11,8

Imetamisperiood (päeva) 28,3

Vabaperiood (päeva) 6,2

Uuestiindlemisi (%) 13,1

Võõrutatud pesakondi emise praakimiseni 3,9

Aastaemiselt saadud pesakondi 2,2

sündinud põrsaid 28,4

neist elusalt 26,6

võõrutati 23,3

Ristandaretuses soovitab aretusprogramm kasutadapõr saste tootmiseks eesti seatõugude (L ja Y) esimesepõlvkonna ristandemiseid, tagasi- või muu juhuslik rista -mi ne ei ole programmis soovituslik. Kõige suuremad pe -sa konnad sündisid esimese põlvkonna ristandemistelLxY ja YxL, vastavalt 12,7 ja 12,3 elusat põrsast pesa kon -nas.

Tagasiristatud emistel LxYL ja YxLY sündis elusaidpõrsaid vähem kui esimese põlvkonna ristanditel. Samakehtib ka aastaemise näitajate kohta. Puhtatõulistega võr -rel des on ristandemiste järglaste elujõud suurem ja imik -põr said hukkub vähem.

Jõudluskontrollis on ka ristandemiseid tõukombinat -sioo nidega LxLY, YxYL, PxL, PxY, PxLY, DxL, DxLY,DxP. 2014. a suurenes enam levinud LxLY ja YxYL ris -tand emiste arv 111 sea võrra. Keskmiselt sündis nendelemis tel 12,4 elusat põrsast pesakonnas, jäädes esimesepõlv konna ristandemiste viljakusest väiksemaks. Suure -nes ka DxL ristandemiste arv, kuid ka nende viljakus oliväike. Ülejäänud ristandemiste (PxL, PxY, PxLY, DxP,DxLY) arv vähenes ja mitmetesse rühmadesse ei olenoor emiseid juurde võetud. Majanduslikus mõttes on seeõige otsus, sest elusalt sünnib nendes pesakondades vä -

23


Foto 1. Ristandpõrsad (U. Märtson)

hem põrsaid, rohkem sünnib surnult ja ka imikpõrsaidhukkub rohkem. Rühma “Tõug teadmata” kuuluvad sead,kelle põlvnemisinfo on puudulik või ebakorrektne. Selli -sed sead on farmides, kus jõudluskontrolliga on alles alus -ta tud. Täpse põlvnemisinfota sigade arvu on võimalikvähen dada vaid tõuloomade ostmisega aretusfarmidest.

Suurima viljakusega emised kuulusid Saimre Seakas va -tu se OÜ-le (Viljandimaa), kus sündis 14 elusat põrsastpesa konnas. Järgnesid OÜ Viru Mölder (Lääne-Viru -maa), OÜ Hinnu Seafarm (Harjumaa) ja OÜ Markilo, kusnäi tajad olid vastavalt 13,7, 13,5 ja 13,3. Üle 12 põrsapesakonnas võõrutati Saimre Seakasvatuse OÜs (12,6),OÜs Viru Mölder (12,3) ja OÜs Markilo (12,0).

Geneetilise hindamise tulemuste alusel kuulusid pari -ma te lihaomadustega sead Saimre Seakasvatuse OÜ-le,kus hinnatud sigade keskmine jõudluse aretusväärtus oli124,9. Viljakuse aretusväärtuse (118,2) järgi olid parimad emised OÜs Viru Mölder.

Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) seemen dus jaa -mas oli 51 kulti, kelle tõulist koosseisu kajastab tabel 6.ETSAÜ kultide spermaga seemendati 56% emistest javõr reldes paaritusega on tulemused paremad nii esma- kui ka korduvalt seemendatud emiste puhul. Esma see men -dus te osakaal ETSAÜ kultide spermaga on tõusnud68%-ni ja ka tiinestuvus on hea. Kunstliku seemendusekasutamisel tiinestub 80,8% emistest ja neil sünnib pesa -kon nas elusalt 12,1 põrsast. Paarituse puhul on tulemusedvastavalt 76,3 ja 11,6. Seemendusjaama kultide paremust võrreldes farmides asuvate kultidega kinnitavad ka liha -jõud luse ja viljakuse geneetilise hindamise tulemused.

Tabel 6. ETSAÜ seemendusjaama kultide tõulisus

Tõug Kultide arv

Djurok 9

Jorkšir 10

Landrass 15

Pjeträän 6

Ristand DxL 4

Ristand DxP 7

Kokku 51

2014. a testisid ETSAÜ konsulendid 6931 siga ultra -heli aparaadiga Piglog-105, mille käigus sead kaalutakse,mõõdetakse pekipaksus ja lihassilma läbimõõt. Saadudtule muste põhjal arvutatakse sigade keskmised näitajad,võttes aluseks kehakaalu 100 kg. Tulemused on juba aas -taid suhteliselt stabiilsed. 2014. a kasvasid sead sünnist100 kg saavutamiseni 571,9 grammi ööpäevas, keskminepekipaksus oli 10,5 mm ja lihassilma läbimõõt 62,9 mm.Seda tuleb lugeda eesmärgipäraseks, sest ETSAÜ aretus -prog ramm näeb ette hoida lihajõudlusnäitajad saavutatudtase mel tagamaks emiste pikaajalisemat karjaspüsimist.Tulemused näitavad, et geneetilise hindamise metoodikas 2006. a tehtud muudatus on seda toetanud ja valik onliikunud soovitud suunas. Vaatamata ebasoodsatele ma -jan dustingimustele on seakasvatajad ja aretajad teinudtublit tööd. Jõudu ja jaksu edaspidiseks!

24


Tabel 5. Emiste reproduktsioonijõudluse keskmised näitajad

Emisetõug

Aasta -emiseid*

Sündinud põrsaid pesakonnas Võõrutatud Imik põrsa kadu %kokku elusalt pesa konnas aasta s emiselt

kokku nooremis vanaemis aastaemis

L 3225 12,7 11,7 10,8 11,9 25,9 10,1 22,8 12,0

Y 1584 12,6 11,8 10,8 12,0 26,0 10,1 22,4 14,1

P* 21 10,6 10,4 8,4 11,2 23,8 10,3 23,7 4,5

LxY 2457 13,5 12,7 11,5 13,0 28,6 11,0 24,9 11,0

YxL 4704 13,1 12,3 11,3 12,5 27,6 10,6 24,4 11,8

LxLY 30 12,4 11,5 11,3 11,6 26,5 10,2 22,7 10,9

LxYL 235 12,4 11,5 10,7 12,0 22,4 10,1 18,9 11,3

YxLY 371 12,4 11,6 10,8 11,9 26,0 10,1 22,2 11,6

YxYL 202 12,4 11,7 11,0 11,9 25,9 10,7 23,2 12,7

DxL 59 11,3 10,7 10,4 11,1 22,2 10,5 17,9 10,4

DxLY 3 13,4 10,1 10,1 27,0 8,6 20,0 18,9

PxL* 2 12,0 11,0 11,0 25,8 10,0 29,3 6,9

PxY * 3 14,0 11,3 11,3 17,2 8,2 15,7 25,5

PxLY * 4 12,4 9,9 9,9 24,2 8,5 23,1 15,8

DxP 2 11,5 11,5 11,5 23,0 9,3 18,5 15,2

Teadmata 922 11,1 10,3 9,5 10,5 20,8 9,4 18,9 9,6

Kokku 13 824

* – usaldusväärsus väike

Zootehnika õigusaktide muudatustest EuroopaLiidus

Katrin ReiliVTA peadirektori asetäitja

Alates 2014. aasta algusest toimuvad Brüsselis regu -laar selt Zootehnika Nõukogu istungid, kus arutatakse Eu -roo pa Komisjoni (edaspidi EK) koostatud Euroopa Par la-mendi ja Euroopa Nõukogu zootehnika määruse 5/2014eelnõu. Liidu zootehnikaalaste õigus ak ti de eesmärk oneden dada aretusloomade ja nende genee ti li se materjalivabakaubandust, võttes arvesse vajadust ta ga da aretus -prog rammide jätkusuutlikkus ja säilitada ge nee tilisi res -surs se.

Kehtivad liidu zootehnika õigusaktide aluspõhimõttedja põhieeskirjad on osutunud pädevaks ning on seepärasteelnõusse alles jäänud. Käesoleval ajal on zootehnikavald konnas seitse direktiivi, 26 otsekohalduvat otsust jaüks määrus.

Ettepaneku kõik need õigusaktid paigutada ühtsessemää ruse eelnõusse tegi EK.

Lisaks on EK tegelenud viimase kümne aasta jooksularvu kate probleemidega, mille on tõstatanud tõuaretajad,aretusühingud ja pädevad asutused, sest liikmesriikidepäde vad asutused on kehtivaid sätteid erinevalt tõlgen da -nud. Seega on ühtne määrus vajalik selguse mõttes niitõu aretajatele, aretusorganisatsioonidele kui pädevatelekont rolliasutustele.

Eestist osalevad Zootehnika Nõukogu õigusloome prot -ses sis juhtiveksperdina Katrin Reili, Veterinaar- ja Toi -du ame ti (edaspidi VTA) peadirektori asetäitja, ning kaa -satud ekspertidena Sirje Jalakas, Põllu majan dus minis tee -riumi loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse bü -roo juhataja, ja Moonika Kaeramaa, büroo pea spet sia list.

Kaasatud on ettepanekute tegemiseks sotsiaalpartnerid,st tegevusluba omavad aretusorganisatsioonid ja Eestimaa ülikool. Samuti oleme abi ja ettepanekuid saanudpõllu majandusministeeriumi õigusosakonnast ja VTApõllu majandusloomade aretuse ja turukorralduse osakon -nast. Kõige enam on ettepanekuid tulnud Eesti Tõu loo -ma kasvatajate Liidult ja Eesti maaülikoolilt. Kõigile ak -tiiv selt osalejatele oleme väga tänulikud.

Õigusaktide uuendamise motiiv ja põhilised muuda tu -sed, võrreldes kehtivate õigusaktidega, on järgmised:

• õigusaktide kooskõlla viimine Lissaboni lepinguga;• kontrollimääruse (882/2004) uuendamine ning zoo -

teh nika õigusaktide kooskõlla viimine sellega;• liikmesriikideüleste aretusorganisatsioonide koostöö

reguleerimine;

• eraldi aretusühingute ja aretusprogrammide tunnus -ta mine;

• aretusühingute tunnustamisest keeldumine ainultühel põhjusel – kui see ohustab geneetilise ressursi säili -mist;

• tõuaretajate ja aretusühingute õiguste ja kohustustening nende omavaheliste vaidluste lahendamise korra

keh tes tamine;• ametlike kontrollide, haldusabi, koostöö ja liik mes -

rii kides õigusnormide järgimise tagamine.Väga pikad arutelud on toimunud mõiste „tõug“ mää ru -

se eelnõusse lisamise vajalikkuses. Osad liikmesriigidsoo vivad selle mõiste kajastamist ja osad mitte, kuid Itaa -lia eesistumise ajal kirjutati mõiste siiski määruse eel -nõus se sisse.

„Tõug on koduloomade rühm, kes on piisavalt ühtlik, ette da võib lugeda eristatavaks muudest samasse liiki kuu -lu vatest koduloomades, kes on võimeline säilitama omajärglaskonna eristatavaks muudest samasse liiki kuu lu va -test koduloomadest, kes on võimeline säilitama oma järg -las konna eristatavuse, on kantud tõuraamatusse ja re -gist reeritud või keda on võimalik kanda tõuraamatusse.“

Kas ja millisel moel tõu mõiste eelnõusse jääb, selgubedasiste arutelude käigus, mis toimuvad kuni selle aastamai lõpuni Läti eesistumise ajal. Praegu on eelnõu teistkorda läbivaatamisel ja Läti plaan on jõuda komp ro mis s -la henduseni. Sellisel juhul rakenduks määrus 2016. aas -tal.

25


Õ I G U S A K T I D

Foto 1. Katrin Reili ETLLi seminaril (A. Tänavots)

Ohustatud tõugu looma pidamise toetusest2014–2020Merje PõlmaPÕMi maaelu arengu osakonna põllumajanduskeskkon -na büroo peaspetsialist

Euroopa Komisjon kiitis hiljuti heaks Eesti maaeluarengukava 2014–2020. Nii nagu varasemad maaeluaren gukavad, sisaldab ka uus arengukava meedet ohus ta -tud tõugu loomade pidamise toetamiseks. Selleks on uuelperioodil ette nähtud 7,5 miljoni eurot.

Meetme abil jätkatakse eesti maatõugu veiste, eestitõugu, eesti raskeveo tõugu ja tori tõu universaalsuuna ho -bus te pidamise toetamist, uuena lisandub toetus tori tõuvana-tori suuna hobuste ja eesti tõugu vuti pidajatele.Võr reldes eelmise perioodiga kõik toetusmäärad kas va -vad.

Toetuse suurus on 200 eurot eesti ja tori hobuse kohtaaas tas ning raskeveohobuse kasvatajale 260 eurot aastas,ku na seda tõugu hobuste arvukus on väga väike.

Maatõugu veise pidamisel on toetuse suurus 315 eurotaastas. Toetust saab puhtatõulise looma kohta, kes on tõu -raa matu põhiosas ja vähemalt kuuekuune. Maatõu puhulpeavad ka veise mõlemad vanemad ja vanavanemad ole -ma kantud maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa. 315euro le lisandub 100 eurot juhul, kui maakarja lehm ontaot le mise aastal jõudluskontrollis. Teist samapalju onvõi malik saada, kui maakarja lehm on andnud taot le mi se -le eelnenud aastal puhtatõulise järglase või järglased. See -ga võib maatõu lehma kohta saada toetust kokku 515eurot. Tõuraamatusse kantud maatõugu pulli pidamiseks

saab taotleda toetust 100 eurot. Maakarja keskmine pii -ma and jääb produktiivtõugudele alla ja toetusega kom -pen seeritakse piimamüügist saamata jäänud tulu, lisa- toe tus te abil soodustatakse puhasaretust.

Kohustusperioodi pikkus on viis aastat, iga tõu kohtasaab võtta eraldi viieaastase kohustuse. Loomad ja loo ma -de arv võib aastati muutuda, kuid vähemalt ühte loomasel lest tõust, kelle kohta kohustus võeti, tuleb igal aastalpidada. Taotlus tuleb esitada igal aastal ning taotlusesmär gitakse need loomad, keda sel aastal peetakse. Kuitaot luses märgitud loom läheb kohustuseaastal karjastvälja, on looma võimalik asendada. Kui eelmise aren gu -ka va ohustatud tõugu looma pidamise kohustus veel kes -tab, saab sellega kohustuseperioodi lõpuni jätkata võiasen dada selle uue perioodi kohustusega.

Eesti tõugu vuttide puhul on reeglid veidi teised. Toe -tust on võimalik taotleda tõendatud päritoluga eesti tõugusugu vuti ning individuaalses jõudluskontrollis oleva vutipida miseks. Toetuse suuruse on 4 eurot vuti kohta aastas.Toetust saab taotleda vutikasvataja, kelle majapidamisestehakse eesti tõugu vuttide jõudluskontrolli vastavaltEesti Linnukasvatajate Seltsi koostatud eeskirjale. Jõud -lus kontrolli tegemine eeldab, et taotleja peab vähemalt350 eesti tõugu vutti.

Toetuse andmist reguleeriv määrus on alles välja tööta -mi sel ja seepärast ei ole kõik toetuse saamise tingimusedveel täpselt kindlaks määratud. Ohustatud tõugu loomadepidajatel soovitame jälgida PRIA kodulehte (http://www.pria.ee/), kust saab edaspidi leida täpsemat infot.

Uuendused Osnabrücki tõuraamatu (OHG)aretusprogrammisEmeriitprof Olev SaveliETLLi pres i dent

Üle 30 aasta tagasi alustati nn MOET-programmiga,mis tähendab mitmekordset (super)ovulatsiooni ja emb -rüo te transplantatsiooni (siirdamist). Parimatelt leh ma -delt, pulliemade kandidaatidelt ehk doonoritelt saadaksevastava käitlemise tulemusena ühes innatsüklis kuni 20siirdamiskõlblikku embrüot, kes kantakse üle retsi pien ti -de le (tarbelehmikutele) ja nemad sünnitavad doonorijärg lased.

Probleemiks oli, kes on geneetiliselt õige ehk kõige pa -rem doonor. Väike arv järglasi annavad jõudlusandmedpi ka perioodi jooksul, selleks ajaks võib doonori kandi -

daat olla sigimishäirete küüsis või karjast välja läinud. Ot -sus tehti sageli lehma põlvnemise ja omajõudluse and me-te alusel.

OHG on Saksamaal silma paistnud heas mõttes isepäisetegutsejana, kes reageerib kiiresti uuendustele ja inno vaa -ti li susele. Aretusühingu piirkonnas valiti esmapoegijatehul gast kolme kontroll-lüpsi järgi parimad, kellelt võetiarvu kalt embrüoid ja kanti need üle retsipientidele. Järg -mi sel innaajal nad tiinestati. Esimese kinnisperioodi jook -sul valiti 1. laktatsiooni andmetel 50–60 parimat ja toodile pin gu alusel Mellesse doonorlehmadele ehitatud OHGkont rolljaama. Seal lüpsid nad 2. laktatsiooni, mille jook -sul hinnati neid välimiku, jõudluse, tervise jt tunnuste alu -sel. Seejärel anti nad omaniku karjadesse tagasi ning vas -

26


R E F E R A A D I D

tavalt soovile ja vajadusele kasutati neid doonoritena.Kont rolljaama hinnang oli omaette tagatiseks. Kont roll -jaa ma kõrval oli laut, enamasti isegi lihatõugu retsi pien ti -de le, kes tiinestati embrüotega ja 4.–5. tiinusekuul müüdiaretustöö entusiastidele.

2009. aastal sai tehnilise lahenduse genoomanalüüs jaaugustis 2010 tunnustas Interbull meetodi sobivust are -tus väärtuse hindamiseks. Järsu pöörde tegi ka OHG, keslõ petas doonorjaama komplekteerimise mai lõpust ningalustas parima põlvnemisega pullvasikate genoom ana lüü -si ga. Suhteliselt väikese aretuspiirkonnaga aretus ühin gu -le oli see tõsiseks väljakutseks. Alates 1. oktoobrist raken - dati genoomanalüüsil kõrge hinnangu saanud pull vasi ka -te le ostuhinnasüsteem, kus alghind oli 3000 €, aga igatun nuse geneetilise hinnangu punkt üle 100 lisas alg hin -na le erinevalt eurosid. Ostuhinnad ulatusid 5000 kuni15 000 euroni. Hiljem pakkusid farmerid hinnaskeemi,kus põhihind 2000 € + hindepunktide eest poole vähem +sper ma müügihinnast 5%.

Esimesed noorpullide genoomtestid ja -hinnangud Sak -sa maal (referentspopulatsioon koos Prantsusmaa, Skandi -naa via maade ja Hollandiga) näitasid loodetust mada la-mat taset, seevastu OHG pullidel 10–12% kõrgemat hin -nan gut. See tagas OHG piirkonna farmeritele hea tulu baa -si aretuspullikute müügiks.

Korraldati esimesed genoompullide oksjonid, kus esi al -gu kehtisid nõuded ka emadele: minimaalselt 1. lakt275 kg valku ja välimik 83 punkti, 2. lakt 300 kg ja 84punk ti. Jätkati aretuspullide tavahindamist tütarde aretus -väär tuse alusel. Selleks oli sperma hinnasoodustus (6 €doos) nendele karjadele, kus aasta jooksul seemendati75% esmapoegijatest genoomtestpullide spermaga, teis -te le ühistu liikmetele 8–23 € doos. Selline tegevus lõikind la baasi praeguseks ajaks, kus genoompullide tütardeare tus väärtus hakkab selguma, ja kujuneb olukord ge -noom hinnangu võrdlemiseks tavahinnanguga.

Doonorjaam oli töötanud 22 aastat, mille tulemus lik ku -se kinnituseks võib pidada tipp-pullide Ramose, Lance lo -ti, Wizzardi ning varasemast ajast Magnumi ja Sioxi saa -mist, aga lisaks OHG aretusprogrammi edukuse pandiks.

OHG juhatus ja nõukogu otsustas 2010. aasta maismuu ta doonorjaama paarikümne aasta tegevust ja kont -sent reeruda noorpullide genoomselektsioonile. Augustilõpus lõpetati donoorlehmade katsetamine ja kahe kuujooksul ehitati lõaspidamine ümber vabapidamiseks väi -

kes te rühmadena boksides, kus põhurikas lamamisala,vas taspoolel allapanuga sõimevõrega söödakäik ja vahe -peal sõnnikukäik, kus liikus skreeper. Esimesed veisedtoodi sisse 27. oktoobril. Need olid kõrge genoomilisehinnanguga lehmikud OHG embrüote im port prog ram -mist ja tiined doonorlehmad, keda asuti ette valmistamajärgmiste embrüote saamiseks. Doonorjaam kujutas far -me ritele tasuta teenindusettevõtet, maksta tuli vaid siir da -mis kulud ja tiine emasloom tuli tagasi võtta.

14. detsembril 2010 oli doonorjaama avamisüritus, kushuvitatud said ettekujutuse programmi vajalikkusest.Kuid müüki oli pandud neli väärtuslikku noorveist ja kuus tiinust kolmest erinevast vanempaarist. Loteriihinnad jäid 2500 ja 3500 euro vahele. Ostu korral jäi farmeri kohus tu -seks pullvasika sünnil anda OHG-le esmase valiku õigus.

Juba 2012. aastaks kasutati OHG piirkonnas genoom -pul lide spermat 65% seemendustel. Oli aeg teha esimesikok kuvõtteid programmi edukusest (tabel 1).

Selgub, et hinnatud pullikute arv on suurenenud, agavalitute arv isegi vähenenud, millega valiku intensiivsuson 1 : 7 suurenenud 1 : 30-le. Samas on enam müüdud pul -li kuid teistesse seemendusjaamadesse, ka välismaale.Pullikute ostuhinna tõus on muljet avaldav. Põhjuseks ük -si kute tunnuste ja üldise genoomhinnangu kiire kasv(125-lt 150-le).

Pole unustatud ka emassugupoolt. Nii hinnati genoo mi -li selt 2009. a ainult 32, 2010. a juba 124, 2011. a aga 378ja 2012. a esimesel poolaastal 247 emaslooma. OHG hin -das üle 50% genoomanalüüsi kandidaatidest välimiku,põlv nemise ja oodatava aretusväärtuse hinnangu järgi

27


Foto 2. Doonorlaut 2015. aastal (O. Saveli)Foto 1. Doonorlaut kuni 2010. aastani (O. Saveli)

Foto 3. Genoompull Movie (O. Saveli)

ning valis 2011. aastal 247-st 42 lehmikut taludest võidoo norjaamast aretusprogrammi raames doonoriteks.Nen de keskmine aretusväärtus oli 135, aga 2012. a esi me -sel pool aastal juba 137. Tähtis on aretusväärtus, aga sa -ma väär ne on ka huvitav tunnuste kombinatsioon, ja ettäht samad tunnused oleksid puudusteta. Doonorlehmikud pee takse ja käideldakse Melle doonorjaamas, kust nadjõuavad kodufarmi tiinena tagasi. Omaniku ja doonor jaa -ma majandussuhteid reguleerib vastav leping. Seejuuresrõõ mustas, et keskmise esmapoegimisvanus oli 26 kuud,kus juures kõigil 38-l oli tehtud üks, osal ka kaks embrüote loputust. Doonorlehmade kasutamise ja aretusmaterjalimüügi õigused (ka tulu) kuuluvad loomaomanikule, are -tus ühistu tagab teeninduse.

Noorveiste programmiga on OHG saavutanud edu Sak -sa maal. 2012. aasta genoomilisel hindamisel ületasid 200parima veise aretusväärtuse hindepunktid 140 punkti,nende hulgas oli 27 veist OHG programmist. Päris tipus,kus 14 veise hinnang oli vähemalt 150, oli ikka neliOHGst.

Samal ajal soovitas OHG liikmetel anda genoom ana -lüü sile ka oma karja parimaid lehmikuid ja esma poe gi -nuid (hinnatud pulliisa, ema parimast lehmaperekonnast,väga hea välimik, omajõudlus silmapaistev), kellest võiks saa da hiljem nõutud doonor.

Kui 2013. a detsembris oli doonori aretusväärtuse nõue140, siis mustakirjul holsteinil on juba 144. Samas eri tun -nus te arvestamisel jääb aretusväärtuse tase nõudest mada -la maks.

Juba 2014. aasta sügisel teatas OHG, et esma see men -dus tel kasutati üle 80% genoompullide spermat. Kui va -rem hinnati 20–25 noorpulli aastas, siis genoomtest ei seapiiranguid ja 2013/14 hinnati genoomanalüüsil üle 600

pul liku OHG piirkonnas. Rõõmustab selliste pullide naguMaximi, Beauty’, Bossi ja eriti hinnatu Famouse leid mi -ne. Järgmiseks kontrollaastaks on seatud veelgi kõrge mad nõuded. Saadud kogemused rakendatakse 1. ok toobrist2014 kehtima hakanud aretusprogrammis OHG Gene -Scan. Jaanuaris 2015 oli Melle doonorjaamas üle 20 kesk -mi selt aastavanuseid mustakirjuid ja kaks punasekirjutleh mikut, kes on genoomhinnangu järgi parimate pullidetütred.

Uus hinnaskaala on välja töötatud seoses robotlüpsilevikuga. Robotiindeksit tunnustas ka Saksamaa holsteini aretusliit 2014. aasta augustis. Suhtelised majan dus kaa -lud on indeksis järgmised: lüpstavus 20%, SRA 15%, ja -lad 15%, udar 10%, nisade asetus tagantvaates 20% jani sade pikkus 20%.

Järjest atraktiivsemaks muudetakse tipp-pullikute ostu -hin nad, mille aluseks on nende aretusväärtus (gRZG),miinimumbaasiga 140. Suurendati aga ostuhinna variat -sioo ni, sest seni äärmuslikult heade pullikute ostuhindpol nud seda väärt. Rakendatakse ka eriliste tunnuste ole-masolu ostuhinna kujundamisel. Näiteks nudisuse het e ro- sügootsus annab 5 ja homosügootsus 15 ning in brii din -guvabadus 10 lisapunkti.

Osnabrücki tõuraamatu ühistu juhatus (esimees Hans-Willi Warder, müügijuht Andreas Kandzi jt) on väga in -no vaatilised ja julged katsetama, sageli rakendama uuen -du si varem, kui seda suudavad suuremad üle liidumaadetöö tavad aretusühingud. Kõige tähtsam on uue idee ellu -ra kendamisel ühistu nõukogu (farmerite esinduse) mo -raal ne, aga muidugi rahaline tugi, sest kõik senised ette -võtmised on viinud selleni, et aretusmaterjal on popu laar -ne ja müük edukas. Osnabrücki aretuspiirkond on kindlalt esikohal aastalehmade piimatoodangu järgi Saksamaal.

Kas peaks valima genoom- või tütarde järgihinnatud pulli?Vikingnews No 1, veebruar 2015

Enamik piimakarja farmereid on endalt küsinud, kaspeaks kasutama genoom- või tütarde järgi hinnatud pulli.Vastus on: see sõltub sellest, millised on plussid jamiinused, kui ühe või teise rühma pulle kasutada.

Vaatame tabelit, kus on VikingHolstein TOP 10 NTM(VikingGeneticsi-VG- pullide üldindeks) järgi järjestatud pulli, nii genoom- kui ka tütarde järgi hinnatud pullid.

On ilmne, et genoompullide NTM on märkimisväärseltkõrgem. Kahe rühma vanusevahe on neli aastat. Genoom -pul li kasutamisel on see eelis, et saadakse oma karjas suu -rem geneetiline edu varem, mis tähendab ka suurematka sum likkust. Miinuseks genoompulli kasutamisel onsee, et nende indeksid on vähem usaldusväärsed võrreldes tü tarde järgi hinnatud pullidega. Sõltuvalt tunnusest onkeskmine usaldusväärsus 50–70%. Tütarde järgi hinnatud pullide indeksid pärast tütarde teise laktatsiooni lõppe -mist saavutavad usaldusväärsuseks 80–99%. Tulu tütarde

28


Tabel 1. Genoomhinnanguga pullikute arv, valitute aretusväärtus sünniaastate järgi

Sünni aasta Hinnatud Valitud Üldhinne Piima -jõudlus

Välimik Kasutusiga Udaratervis

Sigivus

arv hind

2009 154 21 3000 125 115 114 115 111 105

2010 410 23 7200 136 125 122 118 113 104

2011 585 15 12 300 145 130 127 125 117 106

VII 2012 246 7 15 900 150 133 129 127 122 105

järgi hinnatud pullide kasutamisest on see, et võib paljukind lam olla selles, mida saadakse. Seega on valikud far -me ri otsustada! Õnneks pakub VikingGenetics (kaETKÜ) silmapaistvaid pulle mõlemast rühmast.

Tabel 1. TOP 10 tütarde järgi hinnatud ja genoom pul -lid (indeksid veebruar 2015)

Tütarde järgihinnatud pullid

NTM Genoompullid NTM

VH Osmus +30 VH Lemek +44

VH Grafit +28 VH Grif fin +42

VH Mandel +28 VH Bernell +41

VH Peder +27 VH Lomee +41

VH Bentzen +26 VH Blush +40

VH Fanta +26 VH Lot +39

VH Oyvind +25 VH Ohare +38

VH Sully +25 VH Gomorra +38

VH OP +24 VH Grace +38

VH Clark +24 VH Proud +38

Kui kasutada genoompulle, siis on väga oluline mittekeskenduda ühele pullile. Peaks alati kasutama pulliderühma (korraga 2–4 pulli), kes veisekasvataja eesmärki -de le kõige rohkem sobib. Kui kasutada vaid ühte konk -reet set pulli, läheb aretusprogramm väga riskantseks, sestmadala usaldusväärsusega pullid ei pruugi olla nii head,kui eeldatakse. Kui kasutada pullide rühma, siis hoiavadneed eeldatava taseme keskmisena – mõned neist on tule -vi kus paremad, mõned mitte.

Tekib küsimus: kas saab genoompullide väärtus hin nan -gut usaldada? Vastus on jah. Põhjamaade geneetiline hin -nang (NAV) teeb juhuslikke kontrolle, et selgitada, kasge noompullid osutuvad selliseks nagu eeldatakse. Järel -du sed on selged: genoomanalüüsi informatsioon on usal -dus väärne. Teine huvitav tähelepanek on see, et kümnelparimal tütarde järgi hinnatud pullil (vt tabel 1) on 41poega VikingGeneticsi aretusprogrammis. Kaheksat pulli kümnest kasutati aktiivselt ka genoompullidena ja pulli -

isa dena. Vaid kaks neist, VH Bentzen ja VH Sully, ei osu -tu nud nii heaks, kui eeldati.

Enamikus maailma aretusväärtuste hindamiste keskus -tes on üleminek genoomiinfolt tütarde infole tehtud selli -sel moel, et genoomiinfole hakatakse automaatselt vähemkaalu andma ajast, kui üha enamate tütarde lüpsma tullesnende aretusväärtuse informatsioon täieneb. Seda kutsu -tak se „segunemisprotseduuriks“. NAV ei kasuta sellistmee todit ja seetõttu ei kasutata seda ka Vikingi pullidehindamisel. NAV alles töötab selle kallal, kuid ei ole veelsellega valmis. Praeguse süsteemi eeliseks on lihtsus, eteraldada infoallikat, jälgimaks genoom- või tava hin nan -gu ga pulle. Selleks ajaks, kui esimene tavahinnangugapul lide info on saadaval, hääbub genoomiinfo tegelikult100%. Enamikul juhtudel põhjustab see aretusväärtuseüles ja alla kõikumisi, enamasti alla. Seda sellepärast, etes mane tütarde järgi hindamise informatsioon on ena mas -ti mõjutatud põlvnemise informatsioonist ja kõik VG pul -lid on positiivselt Mendeli seadustele vastavad ehk nad on paremad kui nende vanemate keskmine. Mõned indeksid,milles see mõju hääbub esimesena, on just kõrge päri ta vu -se ga tunnused, nagu toodang ja välimik, hiljem aga kama dala päritavusega tunnused, nagu udara tervis, sõra ter -vis ja emasloomade viljakus – ehk tunnused, mis on VGkõr gendatud tähelepanu all. See tähendab, et tuleb ollakan natlik, hinnates pulle genoomiinfo järgi.

Peab jälgima, kas esialgsed head tulemused ka hiljemsäi livad. Hea näide on VH Mir a cle. Tema NTM on +19,mis on madalam, kui algselt tema genoomiinfo järgi eel -da ti. Loodame ja usume, et tema hinnang tõuseb, midaenam tema tütreid hindamisse jõuab. Teinegi hea näide on VH Clark, D Cole poeg, kelle NTM hinne +24. Aastatagasi sai ta esimese hinde tütarde järgi ja ta väärtus langes +29-lt +11-ni. Nüüd on taas tõusnud, NTM +24.

Peab alati meeles pidama: geneetiline edu on 3 NTMühikut aastas, mis tähendab et genoompullide hinded lan -ge vad võrreldes nende esmase indeksiga kuni tütardelüps ma hakkamiseni automaatselt 12 ühikut (3 x 4 aastat). Genoompullide hinded on 12 NTM ühikut kõrgemad kuivanematel tütarde järgi hinnatud pullidel ning nendeusaldusväärsus on väiksem. Seetõttu soovitamegi kasu ta -da mitut pulli korraga.

Refereeris Tõnu Põlluäär

Salmonellade leviku vähendamine sigadel (Taanikogemus)

Jan Dahl, DVMTaani põllumajandus- ja toidunõukogu vanemkonsulent

Taani Sal mo nella-programmi mõju sigadele ja sea li -ha le

Taanis hakati sigade ja sealiha Sal mo nella-programmirakendama 1990. lõpus. Tegemist oli algusest peale laia -ula tusliku programmiga, mis kestab praeguseni. Selle ajajook sul on paljud põhimõtted muutunud ja lisandunud onka uusi teadmisi. Üldised tulemused on olnud lootust and -vad. Inimeste haigusjuhtude arv, mida seostatakse Taanis

too detud sealihaga, on vähenenud 22 juhtumilt 100 000taan lase kohta aastas kahele haigusjuhtumile, seega vähe -ne mine 90%.

Üldiselt on programm olnud edukas, kuid et see koos -neb paljudest osadest, ei ole kõik selle osad olnud võrdselt edu kad. Salmonellabakterite seiret tehakse pidevalt siga -de tuumikkarjades, nooremiseid tootvates karjades, emi -se- ja nuumkarjades ning tapamajades.

Tapamajades on sal mo nella-positiivsete rümpade osa -kaal vähenenud aastast 2001 1,7%-lt 2014. aasta esi me -seks pooleks alla ühe protsendi. Aga kõige olulisem on

29


see, et kõige enam probleeme tekitava Sal mo nella typhi -mu rium`i osakaal on veelgi rohkem vähenenud.

Ehkki epidemioloogilised analüüsid näitasid, et kuigikõr ge salmonellabakteri tasemega karjade arv on olnudsuh teliselt konstantne, püsides ühe kuni kolme protsendivahe mikus, siis mõne positiivse prooviga karjade arv onsuu renenud. Seega on positiivsete karjade arv suurenenud umbes 30%-lt 1998. aastal 60%-ni 2011. a. Järeldati, etehk ki enamikus karjades esineb salmonellabaktereid tänu raken datud meetmetele harva, siis hoolimata rakendatudmeet metest levivad salmonellad karjade vahel. Parem hü -gieen tapamajas on siiski suutnud tõkestada sal mo nel la -bak terite leviku suurenemist tootmisettevõtetes. Samaspo le võimalik tapamajas välja tuua konkreetset tegurit,mil le mõju on salmonellabakterite vähenemisele oluline.

Sigade või nooremiste ostmise mõjuKui mõisteti, et salmonellabakterid levivad karjade va -

hel, alustati uurimusega, et selgitada salmonellabakteriüle kandumise mehhanisme tuumikkarjast emise kar ja des -se ning paljundamiskarjadest nuumkarjadesse. Prog ram -mi alguses arvati, et suurim oht emisekarjale on osta noor - emiseid suure salmonellariskiga tuumikkarjadest. Epi -demio loogilised analüüsid aga näitasid, et isegi need tuu -mik karjad, kus salmonellabakterite levikutase on madal,võivad nakatada teise karja emiseid, kui karja täienduseks ostetakse nooremiseid väljastpoolt. Samasugune seos leiti ka paljundus- ja nuumkarjade vahel. Madala leviku ta se -me ga, kuid sal mo nella-positiivne paljunduskari – eriti kui seal esines Sal mo nella typhimurium – kujutas sama suurtriski nuumkarjale kui kõrge salmonellabakterite leviku -tase mega emisekari. Nende andmete alusel loodi Taanisuus teavitussüsteem. Tuumik- ja paljunduskarjad, mis ontyphi murium-, derby- ja infantis-positiivsed, märgitakseC-kategooria karjana, kust on suurim salmonellade üle -kan dumise oht paljundus- või nuumkarjadesse. Karjad,mis on nakatunud teiste vähem tähtsate serotüüpidega,mär gitakse B-kategooria karjana, kust sigade ostmiselvõib väiksema tõenäosusega tekkida probleeme. A-kate -goo ria karjades pole märke salmonellabakteri esine mi -sest. Taanis olid umbes 35% tuumik- ja paljun dus karja-dest C-kategooria ja paar protsenti B-kategooria karjad.Karjade nimekirja võib leida üldsusele avatud kodulehelt, nii et ostjatel on otsene ligipääs karjade Sal mo nella-staa -tust puudutavale infole.

Esmatootjate salmonellabakteri riskitegurid Hiljutised uuringud on näidanud, et seakarja salmonel -

la de riskifaktorid tuleks jagada bakteri sissetoomise ris ki -deks ja riskiteguriteks, mis on seotud karjadega, kus sal -mo nellabakteritel on suur levimus.

Sigade ostmine, saastunud sööt, närilised, linnud jamuud salmonellabakteri siirutajad ning teised faktoridvõi vad määrata, kas salmonellade tase karjas on kõrge või mitte.

Nuumsigade sööda tüüp: granuleeritud vs. puder/kuiv, jäme vs. peen

Epidemioloogilised uurimused näitasid, et karjades, kus kasutati enamasti ostetud graanulsööta, oli protsen tuaal -selt kolm korda rohkem positiivseid sal mo nellaproovekui karjades, kus kasutati kohapeal segatud jahu. See tule -mus oli mõnevõrra üllatav, kuna granuleeritud sööt onsal monellade suhtes kontrollitud ja Taani taimekasvatuse

ame ti regulaarsed uuringud näitavad, et Taani graanul -söö da salmonellade sisaldus on väga väike ning mõnedespositiivsetes proovides esinenud serotüüpe on Taani sea -kar jades harva leitud. Kohapeal segatud jahu aga põhinebsa geli kuumtöötlemata toorainel (soja), kust salmonel la -bak tereid leitakse regulaarselt.

Tulemused graanulsööda ja jahuga söötmisel ning kamitmed hilisemad kliinilised uuringud kinnitasid, etkuum töötlemata mittegranuleeritud sööda söötmisel nuu -mi kutele oli kaitsev mõju võrreldes granuleeritud kuum -töö deldud sööda söötmisel karjas, mis oli nakatunudS. typ himurium’iga, kuid mittegranuleeritud söödagasööt misel oli sigadel umbes 5% väiksem massi-iive ja hal -vem söödaväärindus. Kohapeal segatud jämedalt jah va ta -tud sööt kaitses salmonellade eest paremini kui peeneltjah vatatud graanulsööt.

Sekkumisuuringus leiti, et karjades, kus kasutati graa -nul sööta ja oli kõrge sal mo nella seroprevalentsus, saabvähendada salmonellabakterite esinemist, segades rat -sioo ni 25% kuumtöötlemata granuleerimata nisu või otra.Salmonellade esinemist ei saa vähendada, kasutades vas -tu meetmetena ainult hügieeni- ja juhtimisvõtteid. Salmo -nel lade esinemist vähendava söötmisprintsiibi raken da -mine suurendab laktobatsillide arvu seedekulglas ja vä -hen dab kolibakterite hulka, sealhulgas salmo nella bak te ri -te, ning suurendab bakterite orgaaniliste hapete tootmist.

Oder/nisu nuumikute söödanaOdra koguse suurendamisel on kaitsev mõju võrreldes

nisul põhineva ratsiooniga. Kasvu ja söödaväärindust mõ -ju tas see ainult vähesel määral, mis näitab, et häid tule mu -si on võimalik saavutada nisul põhineva ratsiooniga.

Orgaanilised happed nuumikute söödasGranuleeritud kuivsöödas orgaaniliste hapete 0,4%ne

kasutamine võib vähendada seroprevalentsust nuumi ku -tel. Teises kliinilises uuringus ilmnes, et 0,8% sipelg- võipiimhape võib vähendada salmonellade levikut nuumi ku -tel, ja et sama mõju võib saavutada ka orgaaniliste hapetesegamisel joogivette. Teisi orgaanilisi happeid pole põh -ja likult uuritud, kuid ka neil võib olla samasugune mõju.

Nuumikute vedelsöödadEpidemioloogilised uuringud näitasid, et karjades, kus

kasutati vedelat sööta, oli kolm korda väiksem salmonel -la de seroprevalentsus võrreldes karjadega, kus kasutatikuiv sööta. Käärimisprotsess vedelsöödasüsteemides vä -hen dab vedelsööda pH-d ja suurendab orgaaniliste hapetesi saldust, piirates seeläbi salmonellabakterite paljunemistsöödas.

Orgaanilised happed ilmselt suurendavad samuti sigade vastupanu salmonelloosi infektsioonile. Karjades, kusnuu mi kute sööt misel kasutati vedelsööta, oli salmonell a -bak terite ta se harva kõrge. Autor külastas mitmeid karju,kus oli suur salmonellade seroprevalentsus ja kasutativedelsööta, ning nendes karjades oli vedelsööda pH üle5,5. Kuigi see ei ole teaduslikult tõestatud, siis soovitatinendes karjades alus tada vedela sööda kääritamisega võilisada sööta sipelghapet. Üldiselt soovitati vedelsööda pH viia alla 4,5.

Söödafaktorite mõju emistele ja võõrdepõrsasteleVõõrdepõrsaste sulu väljaheidete proovidest leitud sal -

mo nellabakterid näitasid, et graanulsööda kasutamineemis te ja võõrdepõrsaste söötmisel on riskiteguriks. Or -

30


gaa niliste hapete kasutamine emiste ratsioonis muutisnen de seedekulgla mikrofloorat samamoodi nagu nuumi -ku tel. Paraku oli mõju võõrdepõrsastele ja emistele paljuväiksem kui nuumikutele ning salmonellabakterite tasetpolnud võimalik alandada nulli lähedale. Üldiselt jõutijäreldusele, et kui paljunduskari on S. typhimurium-posi -tiiv ne, siis selleks ta ka jääb.

Juhtimise ja hügieeni rollVarasem uurimus näitas, et Sal mo nella typhimu -

rium`iga nakatunud karjast on võimalik põrsaid võõru ta -mi sel emisest eraldada ja neid nuumafarmis kontrollitudtingimustes kuni tapmiseni kasvatada nii, et nad salmo -nel ladega ei nakatuks.

Epidemioloogilised uuringud ei ole tõestanud, et ainu -ük si kõik-sisse-kõik-välja-meetod võiks salmonellade ar -vu kust oluliselt vähendada ning Taani kogemus näitas, etkuigi väga range kõik-sisse-kõik-välja-meetodi abil võibtoota salmonelladega nakatumata sigade partiisid, ei oletule mused usaldusväärsed ja sageli vahelduvad samastoot miskeskkonnas kõrge salmonellade tasemega partiidil ma selge põhjuseta madala salmonellade leviku tase me -ga partiidega.

Salmonellabakterite piisav ja usaldusväärne vähe ne mi -ne on võimalik saavutada vaid siis, kui hügieenimeetmeid

ja juhtimise võtteid kombineeritakse selliste sööt mis võte -te ga, millega muudetakse soolestiku mikrofloorat.

Kogetud õppetunnid• Siga ja sealiha kui inimese salmonelloosi allikat saab

muu ta ohutumaks, rakendades salmonellade vastaseidstra teegiaid.

• Salmonellabakterite vähendamist on võimalik saavu -ta da ka karjas, kus nende levimus on suur.

• Söötmisvõtted on olulised, et vähendada salmo nel la -de levimist karjas, kus nende levimus on suur.

• Hügieeni parandamine seakarjas ei ole ainukese võt -te na efektiivne, kuid see ei vabanda halba hügieeni.

• Salmonellade eemaldamine karjast on raske ilma far -mi täieliku tühjendamiseta.

• Sal mo nella-negatiivsesse karja ei tohiks osta sigu või nooremised sal mo nella-positiivsetest karjadest.

• Taani programmi edu saavutati pigem tänu para ne -nud tapahügieenile kui salmonellade vähenemisele toot -mis ettevõtetes, kuigi, mida rohkem salmonellabaktereidkarjas levib, seda raskem on tapamajal toota salmonel la -bak teritest vaba sealiha.

• Kulude-tulude analüüs näitas, et tapamajas raken da -ta vad võtted on vähem kulukad kui farmis rakendatavadvõtted.

Tõlkinud Alo Tänavots

ETLL pidas aastakoosolekut

Emeriitprof Olev SaveliETLLi prersident

Aastakoosolek toimus 28. jaanuaril 2015. a kell 11Ilmat salus Tartu Agro AS peahoones. Kohal olid ETLLiliik mesorganisatsioonidest Aavo Mölder, Tanel Bulitkoja Tõnu Põlluäär (ETKÜ), Käde Kalamees (EKS), Andres Kallaste (EHS), Riina Ilsen (ELS), Taime Puura ja And -rus Randver (ELaS) ning Liia Taaler (EKAÜ), Olev Sa ve -li ja Helgi Tennisson (ETLL). Kutsututest osalesid KatrinReili (VTA), Kaivo Ilves (JKK) ja Haldja Viina lass(EMÜ), Moonika Kaeramaa (PM) ja Raivo Laane maa(ETSAÜ) teatasid, et ei saa osa võtta. Päevakord kin nitatija koosoleku juhatamine läks üle ETLLi ase pre si dendileAavo Mölderile.

Päevakord:1. ETLLi 2014. a tegevus a) Aastaaruanne jagati paberkandjal kõigile osa võt ja -

te le ja aruande esitaja Olev Saveli refereeris seda. Aruan -de aasta oli ETLLi ajaloo rahutumaid, eriti hobuse kasva-tajate seltsil ja lambakasvatajate seltsil, mis tõi neli uuttegevusloa taotlust VTAsse. Jaanuaris peatati ELaSi tege -vus luba, mis läks üle MTÜ Eesti Tõulammaste Aretus -ühin gule, hobusekasvatajate taotluste otsust koosolekuajaks polnud.

Vahetusid tegevjuhid ELaSis, kus koondatud KülliVika ti asemel töötavad bioloog Taime Puura ja aretustöö

koordinaatorina loomaarst Andrus Randver ning ELSisMatti Piirsalu asemel töötab juhatuse esimehe/tegev juhi -na Riina Ilsen. EHSis toimus kolmekordne vangerdus,kus Krista Sepp andis direktorikoha Andres Kallastele(seni kt) tagasi. Vahepeal töötas lühikest aega direktorikohu setäitjana Kertu Siigur.

Aasta jooksul vahetus EHSi juhatuse esimees, kutsutitagasi Maario Laas, kohuseid täitis aseesimees Peep Puna. 20. jaanuaril 2015 valiti esimeheks Üllar Laid, eesti hobu -se kasvataja Hiiumaalt, ja aseesimeheks Astra Nilk, EHSiaraa bia täisverelise hobuse haruseltsi juhataja.

ETLLi liikmemaksud laekusid korrapäraselt. Eelarvekasutamine oli vastavuses projektiga. Et PRIA ajakirja4/2013 toetus laekus 2014. a jaanuaris ja turu aren dus toe -tus te raha laekus aasta kahel viimasel kuul, otsustatielektroonilise koosoleku alusel 2015. a koostada koostöös LõunaMeedia OÜga dokumentaalfilm, mille tarvis tehtiettemaks 3000 €. Aastas üks plaanitud välisreis nihkus2015. a jaanuari.

Trükised ilmusid tähtaegselt, kuigi oli suuri raskusi ma -ter jali tähtajalise kokkusaamisega. Trükiste eest tasumisel jäid üles ootamatud võlad (EHS, ELaS ja ELS).

Suuremad üritused (Tõuloom 2014 ja sem i nar) viidiläbi traditsiooniliselt, kuigi seminari teemaga mõned ette -kan ded täpselt ei haakunud, üksikud kogumiku materjalid lae kusid alles mõni päev enne seminari. Aasta jooksulpeeti viis koosolekut.

31


K R O O N I K A

Koostöö PÕMiga piirdus Euroopa Parlamendi ja Eu -roo pa Nõukogu määruse eelnõu parandusettepanekutearut eluga, VTA ei kaasanud ETLLi keerukatesse läbi -rääkimistesse. Kahjuks ei esitanud põllumajandus minis -ter Jaan-Aleksander Roodat vabariigi aumärgi kan di daa-diks. ETLLi pres i dent osales paljudel üritustel, neljal kor -ral oli tõuloomade hindaja.

Ettekandja tänas kõiki hea koostöö eest ja teatas, et sel -le ga on juhatuse kolmeaastane tööperiood lõppenud.

b) revideerimisakt ja asepresidendi seisukohavõtt Aavo Mölder refereeris revideerimisakti ja teatas, et

ETLLi töö on toimunud plaanikohaselt. Kahju, et nii palju segadusi on tõuaretuses just nüüd, kui põllu majan dus toot -ja tel on väga keerulised ajad.

c) arutelu Taime Puura soovinuks aruannet varem kätte saada, et

seda paremini analüüsida. Võlgnikud soovisid kordus ar -ved saada.

d) otsus aruande kohtaAsepresident pidas aruande üksikasjalikuks ja palus sel -

le kinnitada, mida ühehäälselt ka tehti.2. ETLLi presidendi ja asepresidendi valimineAndres Kallaste (EHS) tegi ettepaneku, et jätkata võiks

sama juhatuse koosseis: Olev Saveli ja Aavo Mölder. Tei -si kandidaate ei esitatud.

Liia Taaler soovis kuulda O. Saveli seisukohta, kes vas -tas, et andis eelmisel päeval nõusoleku, sest nii keeruliselajal on raske leida noort inimest, kes võtaks koha juha tu -ses vastu. Ühehäälselt kinnitati Eesti TõuloomakasvatuseLiidu juhatus kolmeks aastaks koosseisus pres i dent Olev Saveli ja asepresident Aavo Mölder (ETKÜ).

3. ETLLi tegevus 2015. aa) ETLLi tegevuskava koostamine 1. TÕULOOM 2015 korraldada 5. septembril 2015.2. Kaaluda seminari „130 aastat kodumaist tõu are -

tust“ korraldamist. 3. Ajakiri Tõuloomakasvatus välja anda.Nende ürituste läbiviimiseks taotleda PRIA toetust.4. Kohtumised PÕMi ja VTA töötajatega PÕLASi

tee mal. 5. Vahendada ETLLi liikmete PRIA toetuste taot lu -

si: 5.1. ETKÜ VISS 2015 korraldamine 5.2. EHS osavõtt Tartu maamessil b) ETLLi eelarve kinnitamine ja 1. poolaasta liik -

me maksude määramine A. Mölder juhtis arutelu, mille käigus avaldati muret

(EHS ja ELaS), et pole teada, kuidas kujuneb aasta eel ar -ve tegevuslubade andmise/võtmise tingimustes. Praegu -ses olukorras võivad lambakasvatajad hoopiski ilma jääda aretustoetusest (ELaSil pole tegevusluba, ETLA peabtegutsema ühe aasta). K. Reili arvas, et on veel lootust.

Lõpuks jäädi seisukohale, et koostada 1. kvartali eel ar -ve ja määrata sama perioodi liikmemaks eelmise aastapro portsioonides. Aprilli koosolekul kinnitada terve aasta eelarve ja liikmemaksud. Esimese kvartali eelarveks kin -ni tati 4200 € ja vastavalt sellele liikmemaksud.

4. Dokumentaalfilmi stsenaariumi plaani arutelu Esmalt tutvustas Imre Annus variantide võimalusi. Are -

tus töö ajalugu kokkuvõttev dokumentaalfilm Eestis puu -dub, selleks on vaja teha põhjalikku tööd arhiivides. Oli

soov ka teha õppefilmi vari ant, mis kutsuks noori looma -kas vatust õppima (T. Puura). Tegelikult loomakasvatustpropageeriv film oli 2011. a DVD-l. Õigeks ei peetudintervjuudel põhinevat filmi, kuid ajalugu on vaja fik see -ri da. I. Annus tegi ettepaneku, et ta on lähiajal nõus külas -ta ma kõiki aretusühinguid ja kuulama kohapeal ette pa-nekuid.

5. Info aretusühingute tegevuslubade väljaand mi -sest

Katrin Reili selgitas, et majandustegevuse seadustikuüldosa seadusega asendati 1. juulist 2014 põllu majandus -loo made aretuse seaduse tunnustamise kohustus tegevus -loa omamisega, st et edaspidi peab aretusega tegelevalette võtjal olema tunnustuse asemel tegevusluba. Sellesttulenevalt muudeti määruses kõiki tunnustamist käsit le -vaid sätteid.

16. septembrist alates on esitatud uusi taotlusi kolmelthobusekasvatajatelt ja üks lambakasvatajatelt. MTÜ Ras -ke veohobuste Selts sai keelduva otsuse. Järgnes vaie: ot -su se aluseks olid vananenud andmed. Keeldumise otsustunnistati kehtestuks ja alustati uut menetlust. Paluti uusarvamus EMÜ-lt.

14.01. anti Jõudluskontrolli Keskuse tegevusluba ülePõllumajandusloomade Jõudluskontrolli Keskuse ASile.

19.01. anti tegevusluba MTÜ Eesti Tõulammaste Are -tus ühingule aastateks 2015–2021. Samast päevast loetiELaSi tegevusluba kehtetuks. Viimase aja tegevus aga an -nab lootust, et ELaSi tegevusloa võib taastada.

Kui aretusprogrammil kehtivusaeg läheneb, tuleb vara -kult esitada uus programm, et VTA jõuaks piisavalt me -net leda ja õigeaegselt teha otsuse.

Küsimusele, mis otsus tuleb hobusekasvatajate kolmeleuuele taotlusele, ettekandja keeldus vastamast. Otsus ava -li kustatakse järgmise nädala alguses.

Repliigi korras. Pärast aastakoosolekut taastati ELaSite ge vusluba, mis anti ka uuele MTÜ Eesti Tõugu HobuseKas vatajate ja Aretajate Seltsile (eesti hobusega tege le -vad nüüd neli aretusühingut!). VTA keeldus (juba kor du -valt) tegevusloa andmisest MTÜ Eesti RaskeveohobuseKasvatajate Seltsile ja MTÜ Tori Hobuse Seltsile. Sisseon antud vaided, segadused jätkuvad. 1. veebruaril asutatiEesti Hobumajanduse Liit, mis soovib ühendada kõik ho -bus tega tegelevad ühendused.

6. Jõudluskontrolli keskuse omandivorm on muu -tu nud

Kaivo Ilves informeeris, et 31.12.2014 anti Jõudlus -kont rolli Keskuse varad ja võlad üle riigi osalusega Põllu -ma jandusloomade Jõudluskontrolli Keskuse ASile. Võõr - keelset nimetust pole kinnitatud.

Tanel Bulitko lisas, et riigi osalusega (90%) aktsia selt -sis on ülejäänud 10%-st kõige suurema osalusega ETKÜ,lisaks on veel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Pii -ma liit ja ETSAÜ.

Käde Kalamehe küsimusele, mis tegelikult muutus, vas -tas K. Ilves, et ollakse vabamad. Arutelu käigus selgus, eton veel palju probleeme jõudluskontrolli teenuse õigusteja kohustuste määratlemises.

7. Kohalalgatatud küsimused 7.1. Tõu definitsioon EP ja EN määruse pro jek tisKatrin Reili esitas tõu definitsiooni praeguse eestikeelse

variandi, mis võib jõuda määrusesse: Tõug on kodu loo -

32


ma de rühm, kes on piisavalt ühtlik, et teda võib lugedaeris tatavaks muudest samasse liiki kuuluvatest kodu loo -ma dest, kes on võimeline säilitama oma järglaskonna

eris tatavuse, on kantud tõuraamatusse ja registreeritud või ke da on võimalik kanda tõuraamatusse.

Tunnustati parimaid veisekasvatajaid

Tanel-Taavi BulitkoETKÜ juhatuse esimees, komisjoni liige

Põllumajandusministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktusel tunnustati parimaidpiima- ja lihaveisekasvatajaid, tänavu vastavalt 15. ja 9.kor da.

Parimaks piimaveisekasvatajaks valiti tuntud Põlvamaa loomakasvatusjuht Heli Sadam, kes on piima karja kas -vatu sega tegelnud 2000. aastast alates. Ta lus kasvades olitekkinud juba varasest noorusest südamelähedane kokku -puu de loomadega. Vana-Võidu kõrgema põllumajandus -koo li lõpetamine talumajandamise erialal 1994. aastal andis hea pagasi noorele spetsialistile edasiseks tööeluks.

H. Sadam on omandanud kogemusi ka välisriikides.Taa nis aastatel 1995–1996 toimunud kursustel osalesidmitmed edumeelsed noored, kellel huvi põllumajandusevastu. Enne piimaveisekasvatuse ettevõttesse tööle asu -mist töötas Heli Sadam seakasvatuses. Ta meenutab Põl -va POÜsse tööle asumisel vestlust Jaak Hinrikusega,kel le le ta oli maininud, et tal puudub piimakarjakasva tus -ala ne taust ja Hinrikus osava diplomaadina öelnud, et sel -list inimest ta just vajabki. Eestis ühena esimestest uutlüp sikarjafarmi planeerides nägi legendaarne põllu majan -dus juht juba tol hetkel vajadust saata noor spetsialistAmee rika Ühendriikidesse suurfarmidesse töövõtteid jajuhtimist õppima. Tänaseni hindab Heli Sadam endistPõl va Agro omanikku Jaak Hinrikust kõrgelt, tunnustades tema oskust motiveerida inimesi ning näha ette pers pek -tiiv seid arenguid.

Suurte loomakasvatusjuhi kogemus -te ga H. Sadam juhib Põlva Agro OÜ,Peri POÜ, Hummuli Agro OÜ ja Väi -me la POÜ piimaveisekasvatust. Kok -ku on nendes neljas et te võttes ligi2600 lüpsilehma, lisaks sama paljulehm - noorkarja. Põlva Agro OÜs jaPeri POÜs on lehmade kesk mine pii -ma and üle 11 000 kilogrammi aastas.Suur ette võtetes edukas looma kas va -tus juhtimine võimaldab ka kõrge pii -ma toodangu taseme juures noorkarjaeks portida. Heli hoolealuseid võib lei -da mitmetest farmidest nii Ees tis kuika mujal Euroopas.

Tiitlisaaja on hinnatud nõuandja kateistele looma kas va tus juhtidele. Heapa gasi on kaasa saanud inimesed, kestemaga koos on töötanud, kuid hiljemmujale tööle siir du nud. Heli iga päe va -töö eeldab väga paljude inimestegasuht le mist ja liikumist erinevate ük -

sus te vahel. Kokku on loo ma kasvatusjuhil 57 alluvat, kel - le ga meeskonnas tööta tak s e.

Ka üle-eestilise aretustöö edukaks korraldamiseks onHeli Sadama panus olnud märkimisväärne. Viimase 15aasta jooksul on Põlvast müüdud Eesti Tõu loo ma kas va ta -ja te Ühistule 218 noorpulli, moodustades ligikaudu 20%sel ajavahemikul seemendusjaama kasvandusse ostetudnoor pullidest. See eeldab ka igapäevastele tööülesan ne te -le lisaks väga täpset ja kohusetundlikku suhtumist pulli -ema de valikusse, seemendusplaanide koostamisse ja sün -dinud pullvasikate jälgimisse.

Heli Sadam valiti mullu ETKÜ nõukogusse, mis näitab,et hea spetsialistina on ta pälvinud usalduse looma kas va -ta jate hulgas. Ta on süstinud loomakasvatuspisikut kaoma tütrele Keidile, kes omandab teadmisi Järvamaa kut -se hariduskeskuses ja on esitlenud juba tõuloomadekonkurssidel parimaid lehmi.

Parimaks lihakarjakasvatajaks tunnustati PärnumaalKoon ga vallas Karinõmme külas tegutsevad Reet ja Tar -go Pikkmets. Pikkmetsadele kuuluv ettevõte Talu ja Tulu OÜ tegeleb šarolee tõugu lihaveiste kasvatamisega. Talu -pe re meenutab küsimuse peale, miks eelistati šaroleesid,et sel hetkel, kui loomad soetati, puudusid limusiinidelemüü gipakkumised.

Praegu on karjas 34 šarolee tõugu veist, neist peaaegupooled puhtatõulised. Päritolult on karjas valdav osa puh -ta tõulistest veistest Rootsi sugupuuga. Aktiivselt osale -tak se oma karjaga tõuloomade näitustel. Erilist tähe le pa-nu väärib peremehe oskus näituseloomade esitlemisel.Mul lu Jäneda talupäevadel toimunud esimesel lihatõugu

veiste konkursil oldi aktiivselt kaasalöömas ja Pikkmet sa de karjast päritlehmik pälvis auhinnalise teise koha.Uh kete šaroleede vahel ringi käiesvõib kogeda nende rahulikkust, misnäitab, et loomadega igapäevane sõb -ra lik suhtlemine tekitab rahulolu jausal duse mõlemapoolselt. Perspek tii -vis näeb talupere optimaalseks karjasuuruseks kuni 45 lihaveist. Kuna vil -je letakse mahetootmist, siis Pikk met -sa de kasutuses olev 120 ha on sellekspiisav. Et kasutatav maa on limi tee ri -tud ja piirkonna maa kvaliteet mittejust kõige viljakam, siis rakendatakseka ports joni viisi list karjatamist. Veis -te ga tegelemisel peetakse ka ratsio -naalselt majandusarvestust. Suure pä-ra seks peetakse tulemust, kus ühe aas -ta se šarolee pulli kehamass ületas600 kg.

Suurt rõhku pannakse tõuaretusele,mille eelduseks on ka kunstliku see -

33


Foto 1. Reet ja Tar go Pikkmets (O. Saveli)

men duse kasutamine. See võimaldab tu le vikus erinevatepõlvnemisandmetega tõuveiste müüki. Praegu realisee ri -tak se peamiselt noorloomi Šveitsi ja Bal ti maade ühis pro -jek ti Grass land Beef kaudu. Lihaks on müüdud loomi kaRakvere, Saaremaa ja Märjamaa töös tus tele.

Peremees Targo Pikkmetsa tunneb laiem põllumeesteringkond kui hinnatud konsulenti. Lisaks on Targol soovoman dada Eesti maaülikoolis magistrikraad liha veise kas -va tuse alal, mis loob võimaluse uue põlvkonna liha vei se -kas vatuse eriala ekspertide juurdekasvuks. Abikaasa Reet on Eesti põllumajandusülikooli 1996. aastal lõpetanudloo ma kasvatuse erialal. Suur on ka Reeda panus EestiLiha veiskasvatajate Seltsi kodulehe uuendamisse ja huvi -ta tavate materjalide lisamisse. Muljet avaldav oli see, kui -das tänavused parima lihakarjakasvataja tiitli omanikudtut vustavad oma karja, an des ülevaate nende sugupuust,päritolust ja elukäigust.

Tänavused tiitlivõitjad said auhinnaks skulptor TaunoKang ro pronksist veise kujud.

Maaelu Edendamise Sihtasustuse poolt välja antavaparima karjakasvataja tiitli kandidaatide valiku komisjoni kuuluvad lisaks MESi esindajatele ka põllumajandus mi -nis teeriumi, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, Eesti Põl -lu majandusloomade Jõudluskontrolli ASi, Veterinaar- jaToiduameti ning EMÜ veterinaarmeditsiini ja looma kas -va tusinstituudi esindajad.

Pidulikul koosviibimisel autasustati ka põllumajanduseja maaelu edendajaid. Põllumajandusminister Ivari Pada -rilt pälvisid hõbedase teenetemärgi tuntud piimaveise kas -va tajad Rätsepa talu peremees Ants Aaman Harjumaalt ja Kohala SF OÜ omanik Mika Petri Vehmanen Lääne-Vi -ru maalt.

Osnabrücki 39. rahvusvahelise mustakirjukarjapäeva programmEmeriitprof Olev SaveliETLLi pres i dent

Osnabrücki aretusühistu on liikmeskonnalt üks väik se -maid, kuid oma tegevuses alati uuendusmeelne, aktiivnekontaktide loomisel ja aretusmaterjali kaubanduses. Väga arenenud biotehnoloogilised meetodid aretusmaterjalikäit lemisel küllastavad kiiresti oma piirkonna farmeritepiimakarjad tipp-pullide, nüüd genoomselektsiooniganoor pullide spermaga, parimate doonorlehmade embrüo -te ga, veel ühisfirmad USAs, Ungaris jm kindlustavadema firmale valikuliselt aretusmaterjali ka sealt lisaks.Jääb üle Osnabrücki aretusmaterjali müük, ka tipp-pullide liisimine teistesse piirkondadesse. Kaubandusjuht And -reas Kandzi on tuntud üle maailma, kohal oli delegatsioon Sri Lankast.

Programm jagunes kahele päevale. Väliskülalistele ka -he kümnest riigist ja Saksamaa teiste liidumaade veise kas -va tajatele (osalejaid kaks reisibussitäit) korraldati reedel,30. jaanuaril väljasõit kahte piimafarmi ja OsnabrückiTõuraamatu keskusesse Melle-Föckinghausenis. Õhtulosa lesid kõik pidulikul õhtusöögil koos veistega näituse -hallis.

Kolmel päeval sarnanes ilm Eesti ilmaga, ainult lörtsiselume sadu oli mitu korda tihedam, niiske tuul märgatavalttugevam. Suvel Suurbritannias, talvel Saksamaal Nieder -sach senis ringi sõites jäi silma autoteede tihedus ja kor ras -hoid, seejuures asulavaheliste teede kitsus. Tihti tuleblei da „tasku“ või väiksem sõiduk tagurdab, et teisest au -tost mööda saada. Ka „autobahnil“, rääkimata tänavatest,on sõidurea laius oluliselt kitsam kui Eestis.

Oleme harjunud laiutama lubatud sõidurajal. Mõte lii -gub kohe Tallinna-Tartu ulmelisele neljarealisele projek -ti le. Mäo-Tartu lõik on väga väheste kulutustega re konst- rueeritav piirkonniti kolmerealiseks oma teetammi laiusetõt tu, kusjuures kaherealine osa vaheldub vastassuundade vahel. Mõnekilomeetriline kaherealine teelõik lagundab

kiiresti tekkinud kolonnid aeglasemalt sõitvate autodejärel. Liiklussagedus või -koormus ei suurene Tartu suu -nal drastiliselt, sest sealt edasi sõitjaid pole nii palju. Ena -mas ti pingestavad sõitu vaid idanaabri pikad rekad kaskal lite sõiduautode koormatega või tühjalt tagasi. EnneTartut alates Käreverest oleks vajalik neljarealine teelõik,et Tartust väljuvad või sinna sisenevad transpordivahen -did saaksid leida sobiva paigutuse. Pole küll õige koht sel -lest siin kirjutamiseks, aga ikkagi. Karmistada tulekssel lise autojuhi vastutust, kes on põhjustanud kolonni tek -ke. Eeskuju tuleb võtta Saksamaalt, kus see autojuht onkohustatud kiiremini liikuvad autod mööda laskma. Agameil uhkelt takistavalt edasi.

Koch & Part ner GbR Nieweddes on osaühingu tüüpiettevõte, kus majandustegevus toimub kolmes paigas.See juures liiguvad ka noorveised kahe valduse vahel.Kasu tuses on 270 ha põllumajandusmaad, millest 193 hapõllumaad, kus maisi kasvatatakse 145 ha ja muud tera -vil ja (rukist, tritikalet ja taliotra) 48 hektaril, rohumaad on 77 ha. Peetakse 270 lüpsilehma, lisaks lehmnoorkari,pullvasikad müüakse kahe nädala vanuselt nuu ma far mi -

34


Foto 1. Vasikarühm (O. Saveli)

de le hinnaga 50 €. Siiski väike nuumafarm on ka ette võt -tel, müüakse 30 nuumpulli aastas. Möödunud aasta pii -ma jõudlus oli 12 765 kg, piimas 3,85% rasva ja 3,35%valku.

Lehmi peetakse aasta ringi külmlaudas nagu Eestiski.Piimafarm on uusehitis 320 veisele, veerand laudast oliasu stamata (siia võiks osta lehmi Eestist!). Sel alal olinäha lamamisboksi põhi, millel on 20–25 cm kõrgunetaga serv, et hoida peenestatud põhku lamamisalal. Poegi -mis boks on suur ja rikkaliku põhuga. Vasikate esimesedkaks nädalat mööduvad üksikult plastboksis, kust liigu -vad edasi sügavallapanuga rühmasulgudesse. Sõnniku lä -ga eemaldatakse skreeperi abil, eemaldatud sõnnik jõuabbiogaasijaama, mis varustab farmi energiaga.

Chris tine ja Hein rich Nunnenkampi piimataluSchröt ting hausenis oli ainult veidi väiksem ettevõte, misma jandab väga erineva 25–55 boniteedipunktiga 133 hek -ta rit, millest omandis vaid 30 ha. Rohumaad on 16 ha, põl -lu maalt (117 ha) 12 ha lisaks, silomaisi 60 ha, lutserni5 ha, teravilja (talinisu ja tritikale) 40 ha. Pererahva kõrval on lisatööjõuks haritud spetsialist ja paar praktikanti.Nen de hooldada on 150 piimalehma ja 190 lehm noor kar -ja. Aastaringse laudaspidamise juures on piimajõudlusmär ki mist väärt: 12 257 kg–3,78%–463 kg–3,20%–392 kg–855 kg.

Lehmade liikumisalad olid pilupõrandaga. Lüpsiks olikaks Lely robotit, täisratsioonilisele segasöödale anti lisa -jõu sööta. Ühes laudaveerandis olid seemendusealisedleh mi kud koos tubli kolmeaastase pulliga, teises laudassee mendati pooled lehmikud genoompullide spermaga. Kin nis- ja ravialused lehmad peeti eraldi, poegimine toi -mus eraldi suures sulus. Vastsündinud vasikad viidi laus -pui dust boksidesse (tütreprojekt) ja 3. elunädalast õuevari katuse alla suurematesse rühmadesse, vasikate lama -mis kohaks on suured plastonnid.

Mõlemas ta lus oli näha, et lüpsilehmadele ehitatakseuued nüüdisaegsed, aga standardsed laudad. Noorkarjapi damisega katsetatakse palju, selle nimel kohandatakseerinevatesse hoonetesse rühmabokse, aga vasikate esi me -sed elukuud mööduvad värskes õhus lautade lähedal.

Viimasena külastasime Osnabrücki aretusühistuMelle keskuses seemendusjaama ja noordoonorite lauta.Esit leti kümneaastast aretuspulli Shandarit, kes on TOPviie hulgas piimajõudluse ja tunnustatud välimikuga ro -bot lüpsi tarvis. Genoompull Movie on tunnustatud väli -

mi kuparandajana, temalt on ka suguselekteeritud sper -mat. Veel olid esitluses genoompullid Modena, Boss, Fa -mous ja Garant. Nende eakaaslasi on ka Kehtnas. Kõikpullid olid väga hea piimatüübiga ja korrektsete jalga de -ga.

25 aastat tagasi ehitati Mellesse doonorlehmade kont -roll jaam, mis töötab ka tänapäeval, aga põlvkond noore -ma te veistega. 20 aastat kontrolliti 2. laktatsiooni lehmade piimajõudlust, viimased viis aastat kasvatatakse genoom -selek tsiooni parimaid lehmikuid munarakkude ja emb -rüo te saamiseks. Kompleks jättis kõigile väga sümpaatsemulje, kenad puhtad lehmikud, hästi valgustatud puhaslaut. (Täpsemalt Osnabrücki aretusprogrammi artiklis sa -mas ajakirjas.)

Aretajate ja külaliste (kokku 450 osalejale) toidu- jaõllerikas õhtu toimus koos näituselehmade ja oksjoni veis -te ga ühises näitusehallis. Oli võimalik saada ülevaadekon kursilehmadest, nelja aretuspulli tütarderühmadest,saks lasi aga oli enam oksjoniveiste vahekäigus. Sain kok -ku kolmeteistkümne aretusspetsialistiga Leningradi ob -las tist eesotsas meile tuntud Artur Egiazarjan. Nad onuhked oblasti Eestile lähedase tasemega piimatoodanguüle. Nende tavakohane „varustatus“ lõi väga sõbralikuõhk konna koos kutsega neile esinema sõita.

Järgnevalt põhiprogrammist. Eelmise päeva söögi -paik oli muudetud aiaga piiratud ootealaks, kust avaraava use kau du liikusid näituselehmad esitlusväljakule jatagasi. Kõi gil veistel olid ühesugused standardsed esitlus -päit sed.

Konkursilehmade rühmitamine oli tavapärane: esimese(kolm rühma) ja teise (kolm rühma) laktatsiooni lehmaderaldi klassides, aga vanemad lehmad küll neljas rühmas(3., 4., 5., 6. laktatsiooni ja vanemad lehmad), kuid võitjad selgitati ühises vanemate lehmade klassis. Omaette rüh -ma dena esitleti nelja aretuspulli tütreid, ka nende hulgastselgitati kaks paremat. Kõigis rühmades oli 6–9 lehma,kes ongi hindamiseks paras arv.

Esitlejate riietus oli valge, tütarrühmade esitlemiselkan ti ka rohelist pluusi, numbrid olid kinnitatud rinnale jaseljale. Võistlusring oli suhteliselt väike, seal liiguti mõõ -du kas tem pos, et Šveitsi kohtunik Stefan Widmer, keshin das eesti holsteine ka Luigel 2007, sai hindamist alus -ta da iga lehma sisenemisel ringi. Enamasti liikus esitlejava sak külg veidi ees, mõni ka selg ees, aga pilk kogu aegleh mal, kelle pea hoiti kõrgel. Roojamisel jäädi seisma,„kon kurendid“ lükkasid saepuru peale, kaks abimeest

35


Foto 2. Osa lehmikuid tiinestati pulliga (O. Saveli) Foto 3. Robotlüps (O. Saveli)

kor jasid „koogid“ ruttu ära. Sageli esitles sama inimenejärg mises rühmas juba teist lehma, milleks toimus ukselkiire numbrivahetus.

Kohtunikule oli rühma hindamiseks, kaheks rivista mi -seks ja selgituste andmiseks aega antud 10 minutit! Aja li -mii dist pidas Stefan Widmer täpselt kinni. Iga rühmavõit jate autasustamine sponsorite poolt nihkus veidi järg -mi se rühma hindamise aja sisse. Tuleb rõhutada, et igaviieteistkümne esitlusrühma, kolme vanuseklassi ja tütar -de rühma kahele paremale olid sponsorid, kes panid väljarahalise auhinna, vanuseklassi võitjatele lisaks sinipuna -sed vööd. Võistluspäeva kahte paremat lehma välja ei sel -gi tatudki.

Kohtuniku tööga olid Saksa farmerid rahul, ainult üheljuhul oli kuulda nurinat, aga seegi 2. koha lehma suhtes.Raske on kirjeldada, millist tüüpi või kehaehituse ise ära -sust kohtunik eelistas, sest lehmade koosseis oli väga üht -la ne. Eestis on väliskohtuniku eelistusi lihtsam märgata,sest lehmade koosseis on märgatavamalt heterogeensem.Rüh ma selgituses osutas kohtunik tähelepanu kere ja jal -ga de erisustele, otsustavaks sai aga udar. Ühes rühmas oliudar vähemahukas. Ilmselt küsis kohtunik esitlejalt lehma viimase poegimise aega (juuni 2014), mida ka hindamiselarvestas, ja valis lehma rühma teiseks. Samas oli 10-aas ta -ne Ramose tütar AMA Fa rina vanima rühma võitja, kuidjäi kolmanda laktatsiooni ja vanemate lehmade klassiskolmandaks. Üldse tuleb tunnustada Ramost, sest vane -ma te lehmade klassis oli peaaegu kolmandik tema tütredvõi tütretütred. Tihti kohtas nende põlvnemistabelis kaShot tle ja Goldwini nime. Nooremate lehmade põlv ne mi -ses märgitakse nad enamasti emaisade real.

Pärast lõunapausi esitleti 2010. a sündinud nelja aretus -pul li tütreid. Lector (Leg end x Shottle) on üksikute mus -ta de märgistega, ka tütred samamoodi valged, kuiva pii -ma tüübiga. GKC Cal i for nia sai tütarde konkursil 2. koha.

Maximi (Man-O-Man x Goldwin) tütred olid suurekasvu -li sed ja hea raamiga. Tema 50 tütre andmed annavad loo -tust heale piimajõudluse hinnangule. Poolvendade Sum -meri (Super x Buck eye) ja Sunday (Super x Shottle) tüt -red on suurekasvulised, Sunday tütar Anastasia oli neljarühma parim.

Publikule müüdi ka loosipileteid, kui kohale toodi ge -noom hinnangult kolmandal kohal oleva Bossi (Bookem x Man-O-Man) seitsmekuune tütar Flora, kes hiljem leidisloosi alusel endale uue omaniku.

Programmi kulminatsiooniks on alati noorveiste oks -jon. Olen olnud üritusel, kus oksjonihaamer kinnitas veelsün di mata veise hinna. Tol korral müüdi embrüoid, see -kord mitte. Alghind oli enamasti 1000–1500 €. Vanimtiine lehmik oli 25-kuune Pinacolada, kelle genoom hin -nang oli 140, ja alghind kolmekordistus (4500 €). Kolme -kord ne alghind osutuski tavapäraseks. Oli müügis ka kaks pulli kut (viie- ja kaheksakuused), aga hinnalt jäid oluliselt alla lehmikutele. Kuid hinnapomm lõhkes kümnendanaesitletud OH White Modeli (alghind 5000 €) pakkumisel– 30 000 €. Tegemist oli USA pulli Model tütrega, kellegenoomhinnang oli 165, mille alusel on ta pulli parimtütar ja kõrgeima hinnanguga veis Saksamaal. Kõigeotsus tavam tegur oli, et tema kohta sõlmitud muna rak ku -de või embrüote ostulepinguid oli 50 000 € väärtuses. Sa -ma viisi vedasid ostulepingud (26 400 €) RR El e gance4000-eurose alghinna 16 000 eurole ja Las Vegase (lepin -guid 23 550 €) alghinna 2000 eurolt 13 900 eurole. Sa ma -su guseid hinnapakkumisi on varemgi olnud.

Esmakordselt olin 1979. aastal samasugusel üritusel(NSVL esindajana) 13 riigi kohtunike žüriis ja võin mär -ki da, et korralduses pole eriliselt midagi muutunud. Sa -ma ks on jäänud esitletud lehmade ja oksjonil müüdudlehmikute arv. Žürii asemel oli üks kohtunik ja mõnevõrra vähem oli huvilisi.

36


ToimetusKolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, Riina Ilsen,Krista Sepp, Külli Vikat, Olev Saveli (pea toime ta ja) jaEha Lokk (toimetaja)Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo Tänavots

Aadress: Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu, tel 731 3455Internet: http://www.etll.ee/Ajakiri ilmub 4 korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Trükk: OÜ Paar

Foto 4. Stefan Widmer rühma võitjatega (O. Saveli) Foto 5. OHG endine tegevjuht Gustav Wilke (O. Saveli)

Documents

Tõuloomakasvatus 2015/1