Tõuloomakasvatus 2013/4

1

E T L L

E A B A

TÕULOOMAKASVATUSEESTI TÕULOOMAKAS VATUS E LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT·

NR. 4 DETSEMBER 2013

SISUKORD

Loomakasvatus2 L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2013. a III

kvartalis

Veised4 T. Bulitko. Aasta põllumehe konkurss 20135 T. Bulitko. Populaarseimad pullid holsteini are-

tuses7 T. Bulitko. Lihaveiste oksjonil müüdi ligi sada-

kond lehmikut8 Toimetus vabandab!

Hobused8 K. Sepp. Geneetiliste uuringute osakaal tõuraa-

matutes9 K. Sepp. Parimad noorhobused ja jõudluskatsed

Referaadid11 Piimalehmade sigivusest12 Nudisus piimaveiste ja -kitsede aretuses

Reisikirjad13 R. Pikkmets. Lihaveisekasvatajate õppereis

Prantsusmaal

Kroonika15 Kiri põllumajandusministeeriumile16 Vastus pöördumisele põllumajandusloomade

aretustoetuse täiendava makse kohta16 Kohtuotsus17 O. Saveli. Seminar „20 aastat ühistegelist tõuare-

tuse organisatsiooni Eestis“ ja ettekannete slaidi-programmid

Hea lugeja!

Lõpeb Eestile esimene täispikkuses Euroopa Liidu rahasta-misperiood, mis võimaldas täiendavalt finantseerida, sealhul-gas investeerida maaelu ja põllumajanduse arengusse. JäänuksEesti kõrvale EList, oleksime edukad olnud küll endiste liidu-kaaslaste suhtes, aga konkurentsis lääneriikidega olnud märka-matud. Kalli tehnika ja uute tehnoloogiate sisseostu võimalustagas taimesortide ja loomatõugude geneetilise potentsiaalirealiseerimiseks keskkonna järsu paranemise maaviljeluses jaloomade pidamistehnoloogias. Edu on saatnud mõlemat pooltrekordiliste teraviljasaakide ja jõudlusnäitajatega. Kliima onikka sama, kuigi ilmastik on vahelduv.

Ettevalmistus järgmiseks rahastamisperioodiks on kulgenudtormiliselt, mis andis kasu Eestile. Kuidas mõneti suurenenudtoetussumma riigis jagada, on hoopis keerulisem. Erinevatelpooltel on oma õigus, aga õigluse kehtestamine on jäänud põl-lumajandusministri õlule. Kaldudes väiketootmise eelistamisepoole, kas või läbi „kastisüsteemi“ kehtestamise, on jäänud mi-nister ka talupidajate löögi alla. Eelistamine loob alati vastu-olu, jagamise kriteeriumid peaksid olema võimalikult ühetao-lised. Aga poliitika nõuab oma.

Tähistasime tõuaretuse ühistegelise organisatsiooni 20. aas-tapäeva tõuloomade näituse ja seminariga septembris. Aitähministrile tublimatele tänukirjade andmise eest, kuigi kummal-gi üritusel polnud põllumajandusministeeriumi esindajatelvõimalik osaleda. Üllatav info laekus aga koostööpartneri kau-du. Tõuaretusetoetuse kahest miljonist oli kevadel reservi jää-nud 0,25 mln eurot, mille eraldamiseks tunnustatud sigade are-tusühingule (Eesti Tõusigade Aretusühistule) ringles põlluma-jandusministri määruse eelnõu ja seletuskiri. Reservist polnudasjaomased aretusühingud teadlikud selle ajani. ETLLi liikme-te seisukoht on avaldatud samas ajakirjas. Ministri vastuseskorratakse eelnõu seletuskirja seisukohti ja soovitakse tulevi-kus arutada aretustoetuse rakendamise põhimõtteid. Omapära-ne „tunnustus“ ETLLi liikmete 20 aasta tegevusele. On tek-kinud varemgi reserve, aga see jaotati proportsionaalselt kõigitunnustatud aretusühingute vahel.

Ei ole rahu ka tõuaretuse organisatsioonis. Teist aastat kestabkohtutee vana-tori seltsiga (halduskohus tühistas tunnustuse1. nov 2012, ringkonnakohus menetleb 11. detsembril 2013),esimene aasta raskeveohobuste seltsiga (tunnustamisest keel-dumine tunnistati õigeks 29. nov 2013). Eesti maakarja säilita-misele-aretusele lisandus seltsile uus eesmärk – vajadus kaitstamaakarja uue ühingu abil, kes avalikul koosolekul 23. no-vembril avas esmakordselt virtuaalse lauda ja juustukoja. Tõu-aretuse ja äri suhted on kiiva kiskunud lambakasvatajate seltsisiseelu. Väikesele Eestile nii palju erimeelsust ja vastakaidarvamusi küllalt kitsale alale on liiast.

Olgem järgneval aastal kollegiaalsemad, vastastikku ava-meelsemad ning tunneme rohkem huvi tõuaretuse sisu ja üri-tuste vastu.

Olev SaveliA. Tänavotsa foto

Eesti loomakasvatus 2013. a III kvartalisLiina JürgensonPõllumajandusministeeriumi loomakasvatussaadustebüroo juhataja

Statistikaameti (SA) esialgsetel andmetel kasvatati30. septembri seisuga Eestis 262 300 veist (sh 96 700 pii-malehma), 375 800 siga, 92 900 lammast ja kitse ning2,138 mln lindu (tabel 1). Eelmise aasta sama ajaga võr-reldes suurenes lindude arv 10,3% ja veiste arv 4,6% (shpiimalehmade arv 0,1%), lammaste ja kitsede arv kahanes6,6% ja sigade arv 3% võrra. Veiste koguarvu tõus püsibpeamiselt lihaveiste arvu suurenemise tõttu, piimalehma-de arv on aga juba viimased neli aastat olnud stabiilne.Vasikaid sündis käesoleva aasta üheksa kuuga sama paljukui eelmisel aastalgi, 85 200. Põrsaste sündivuse vähene-mine, eriti III kvartalis, vähendas sigade arvu 30. sep-tembri seisuga 11 700 võrra. Põrsaid sündis üheksa kuuga567 200, mis on 17 700 võrra vähem kui eelmisel aastalsamal ajal.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 30. septem-ber (tuhandetes)

2012 2013 Muutus 2012/2013

+/– %

Veised 250,7 262,3 11,6 104,6

sh piimalehmad 96,6 96,7 0,1 100,1

Sead 387,5 375,8 –11,7 97,0

Lambad ja kitsed 99,5 92,9 –6,6 93,4

Linnud 1937,4 2137,8 200,4 110,3

Allikas: SA, PM

2013. a III kvartali loomade arvu võrdlus eelmise kolmeaasta sama perioodiga toob välja veiste arvu jätkuva väi-kese tõusu, lehmade arvu stabiilsuse, sigade arvu suhteli-

se stabiilsuse ning lammaste ja kitsede arvu vähenemise(joonis 1).

Loomade arvu muutust III kvartali lõpu seisuga mõju-tab ka elusloomade kaubavahetus. Käesoleva aasta jaa-nuarist augustini eksporditi veiseid 20 147: võrreldes eel-mise aastaga 2315 võrra vähem. Põhiliselt viiakse kuni80 kg vasikaid Hollandisse (92% elusveiste ekspordist).Eestisse imporditakse peamiselt aretusloomi. Käesolevaaasta kaheksa kuuga osteti 176 veist, põhiliselt Rootsist(45%) ja Taanist (38%). Sigu imporditi 39, neist 66%toodi Norrast. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suu-renes elussigade eksport 2013. a kaheksa kuuga 9300 seavõrra. Kokku müüdi elussigu 104 800, 71% Leetu ja 17%Lätti.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti(PRIA) andmetel oli ümardatult põllumajandusloomaderegistris 30. septembri seisuga veiseid 262 700, neist pii-matõugu lehmi 96 900 ja lihatõugu lehmi 20 300. Lam-baid oli registris 84 800 ja kitsi 4000 (tabel 2).

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on veiste arv kasva-nud 12 100 võrra. Piimalehmade arv küll vähenes 128võrra, kuid lihatõugu lehmade arv samal ajal suurenes2800 võrra. Lammaste arv vähenes 800 võrra, kitsede arvsuurenes aga 84 võrra. Kõikides maakondades suurenesveiste arv, välja arvatud Tartumaal. Kui lihatõugu lehmioli aastatagusega võrreldes rohkem kõikides maakonda-des, siis piimalehmade arv vähenes viies maakonnas,neist enim just Tartumaal, 1300. Piimalehmi on endiseltenim Järvamaal (13 800), üle 10 000 lehma on veel Lää-ne-Viru-, Jõgeva- ja Pärnumaal. Suurim piimalehmadearvukuse kasv (727 lehma ehk 15%) oli Harjumaal. Liha-tõugu lehmi on enim Saare-, Lääne- ja Raplamaal.

Nagu varasematel aastatel domineerib ka tänavu lamba-kasvatuspiirkonnana Saaremaa, 2013. a III kvartali seisu-ga peeti seal 19% kõikidest Eesti lammastest. Suurimatjuurdekasvu eelmise aastaga võrreldes näitasid Järva-,Jõgeva- ja Võrumaa vastavalt 601, 499 ja 475 lambaga,

2

Tõuloomakasvatus 4-13

L O O M A K A S V A T U S

60

70

80

90

100

110

120

80100120140160180200220240260280300320340360380400

I kv IIkv

IIIkv

IVkv

I kv IIkv

IIIkv

IVkv

I kv IIkv

IIIkv

IVkv

I kv IIkv

IIIkv

2010 2011 2012 2013

Veised sh piimalehmadSead Lambad ja kitsed

Joonis 1. Loomade arv aastatel 2010–2013 kvartalite kaupa.Allikas: SAFoto 1. Vabapidamislaut (A. Tänavots)

suurim lammaste arvu langus (1319) oli aga Tartumaal.Kitsede kasvatamisel püsib, vaatamata aastaga toimunudväikesele langusele (58 looma), endiselt teistest ees Pär-numaa 889 kitsega (22% kitsedest), teiseks on aga tõus-nud Ida-Virumaa 449 kitsega.

Tabel 2. Loomade arv maakondades 2013. a 30. sep-tembri seisuga

Maakond Veisedkokku

Piima-lehmad

Liha-lehmad

Lambad Kitsed

Harju 16 082 5650 1297 6841 182

Hiiu 5412 656 1382 3849 138

I-Viru 6221 2201 588 2118 449

Jõgeva 24 686 10 572 750 2244 66

Järva 31 005 13 825 764 3677 198

Lääne 13 173 3041 2502 3954 337

L-Viru 29 343 11 529 1780 6144 212

Põlva 15 374 6495 559 5416 217

Pärnu 26 518 10 199 1963 5569 889

Rapla 19 346 6270 2060 5080 214

Saare 18 959 5428 2795 16 247 336

Tartu 15 317 6383 440 4295 189

Valga 12 609 4245 1086 7474 116

Viljandi 19 544 7619 1280 4562 129

Võru 9085 2743 1063 7147 323

Kokku 262 674 96 856 20 309 84 767 3995

Allikas: PRIA

30. septembri seisuga oli PRIA põllumajandusloomaderegistri andmetel Eestis kokku 4255 veisekasvatajat, 226vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Vähenemine ontingitud peamiselt piimalehmapidajate arvu kahanemisest350 võrra (2789 lehmapidajat), samas kui lihatõugu leh-made kasvatajate arv on taas kord tõusnud, ulatudes 1427tootjani (116 rohkem kui eelmisel aastal). Suure osa pii-matootmise lõpetajatest moodustasid taas väga väikesed,1–2 lehma pidajad, keda oli 248. Aastaga on veidi vähe-nenud lamba- ja kitsekasvatajate arv – III kvartali lõpuseisuga oli PRIA registrisse kantud 1950 lamba- ja 596kitsekasvatajat (vastavalt 17 ja 22 vähem kui aasta tagasi).

Piimatootmine2013. aasta kolme esimese kvartaliga toodeti Statistika-

ameti esialgsetel andmetel 570 500 t piima, mis on 4,9%rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kui lehmadearv püsib juba neljandat aastat stabiilsena, siis tuleb kasvupõhjuseid otsida järjekordse rekordi püstitanud keskmi-sest produktiivsusest lehma kohta, mis ulatus 5842 kg-nining ületab eelmise aasta näitajat juba 188 kg võrra. Too-dangu kasvu toetas ka soodne ja stabiilne kokkuostuhind,mis üheksa kuu keskmisena oli ligi 33 eurot/100 kg kohta.

Piimatööstustele realiseeriti 2013. aasta 9 kuuga530 500 t 4% rasva- ja 3,4% valgusisaldusega piima –võrreldes aastataguse ajaga 5,6% rohkem. Tööstusteletarnitud piima osatähtsus kogu piimatoodangus oli 93%.Kokkuostetud piim on väga kõrge kvaliteediga, 64,7%sellest kuulus eliitsorti (3,4 protsendipunkti rohkem kuieelmisel aastal samal perioodil) ning lisaks veel 33,5%kõrgemasse sorti.

Lihatootmine2013. aasta üheksa kuuga tapeti majapidamistes või

müüdi lihatöötlemisettevõtetele tapaks 86 358 t (elusmas-sis) loomi ja linde (tabel 3), mis on eelmise aasta üheksakuuga võrreldes 1879 t ehk 2% rohkem. Suurenes linnu-ja sealiha tootmine, vähenes veise- ning lamba- ja kitse-liha tootmine.

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis üheksa kuuga (ton-nides)

Näitajad 2012 2013 2012/2013

+/– %

Tapaloomade ja -lindudeelusmass 84 479 86 358 1879 102

sh veised 16 164 16 083 –81 99

sead 50 066 50 304 238 100

lambad ja kitsed 1086 942 –144 87

linnud 17 163 19 029 1866 111

Sealiha toodeti 2013. aasta üheksa kuuga (elusmassis)50 304 t, mis on 238 t rohkem kui eelmisel aastal samalperioodil, kuid sealiha osatähtsus liha kogutoodangus on

3

4-13 Tõuloomakasvatus

1500

1700

1900

2100

2300

2500

2700

2900

3100

1300

1400

1500

1600

1700

1800

1900

2000

2100

2200

2300

2010 2011 2012 2013

VeiselihaSealihaLamba- ja kitseliha

Joonis 2. Kokkuostuhind 2010–2013 kuude kaupaFoto 2. Sea hindamine karjatestil (A. Tänavots)

vähenenud 58%-ni. Sealiha toodang suurenes I ja II kvar-talis, kui sigu osteti kokku rohkem kui eelmisel aastal.Sigade kokkuostu ja toodangu suurenemist mõjutas kakokkuostuhindade tõus ~3% võrreldes eelmise aastaga.Käesoleva aasta septembris oli kokkuostuhind 1884 €/t(joonis 2). Lihatöötlemisettevõtted ostsid kolmes kvarta-lis kokku 330 100 siga, kellest saadi 26 400 t liha. Võrrel-des eelmise aasta sama ajaga on sigade kokkuost suure-nenud 42 000 sea võrra. Sea lihakeha keskmine mass oli80 kg, mis on eelmiste aastatega võrreldes veidi suurem.

Veiseliha toodeti 2013. aasta üheksa kuuga (elusmas-sis) 16 083 t, mis on 1% vähem kui eelmisel aastal samalperioodil. Veiseliha osatähtsus kogu lihatoodangus oli19%. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes veistekokkuost, mida toetas kokkuostuhindade ~7% suurene-mine. Käesoleva aasta septembris oli kokkuostuhind2219 €/t. Lihatöötlemisettevõtete kokkuostetud 21 900veisest saadi kolme kvartaliga 5200 t liha, mis on 500 trohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Käesolevaaasta kaheksa kuuga vähenes nii veiseliha import kui kaeksport. Veiseliha import on vähenenud peaaegu kakskorda. Põhiliselt tuuakse veiseliha Lätist (36%) ja Poolast(28%). Veiseliha väljavedu on vähenenud ~9%.

Lamba- ja kitseliha toodeti käesoleva aasta üheksakuuga elusmassis 942 t, mis on 144 t ehk 13% vähem kui

eelmisel aastal samal perioodil. Lamba- ja kitseliha osa-tähtsus kogu lihatoodangus on 1,09%. Kokkuostuhindadevähenemine, võrreldes eelmise aastaga, avaldas negatiiv-set mõju ka lammaste ja kitsede kokkuostule. Käesolevaaasta septembris oli kokkuostuhind 2709 €/t. Lambaid jakitsi osteti üheksa kuuga kokku 2700 ja neist saadi45,1 tonni liha. Keskmine rümba mass oli 17 kg. Kokku-ostu ja toodangu vähenemine avaldas soodsat mõju lam-baliha impordile. Selle aasta kaheksa kuuga imporditi109,5 t lambaliha, mis on ~23% rohkem kui aasta tagasi.Lambaliha tuuakse põhiliselt Belgiast (25%), Saksamaalt(19%) ja Hollandist (17%).

Linnuliha toodeti 2013. aasta üheksa kuuga 19 000 t,mis on 1866 t ehk 11% rohkem kui eelmisel aastal samalperioodil. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangus oli22%.

2013. aasta üheksa kuuga toodeti 140 mln muna, mison 4,2 mln muna võrra ehk 3,1% rohkem kui eelmiselaastal samal perioodil. Munatoodang suurenes III kvarta-lis, mil toodeti 50 mln muna, mis on kvartalite kaupa vii-maste aastate suurim munatoodang. Kana kohta saadiüheksa kuuga 210 muna, mis on viimaste aastate suurimmunatoodang kana kohta.

Aasta põllumehe konkurss 2013Tanel BulitkoEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees

Tänavune aasta põllumehe konkurss oli veisekasvataja-tele edukas. Kaheksateistkümnest konkursile esitatudkandidaadist olid üksteist piima- või lihaveisekasvatajad.

Saaremaal Pihtla vallas tegutseva Kõljala POÜ tegev-juht, tuntud piimakarjakasvataja Tõnu Post pälvis tiitliaasta põllumees 2013. Tänavune aasta põllumees pälviska 2013. aasta parima piimakarjakasvataja tiitli. TõnuPosti juhitud ettevõte on tuntud juba aastaid eduka jasilmapaistvate toodangunäitajatega piimatootmisettevõt-tena. Rajatud on nüüdisaegne piima- ja noorkarjafarm,kus eesti punase ja eesti holsteini tõugu lehmadelt rekord-toodanguid saavutatakse. Prognoositav 2013. aasta pii-matoodang lehma kohta Kõljala POÜs ületab 11 tonni,mis on üle 530 lüpsilehmaga karjas suurepärane saavutuska Euroopa teiste riikide parimate karjadega võrreldes.Tänavune aasta põllumees peab ka oluliseks, et lisaksuute farmide käivitamisele säiliksid piirkonnas inimesteletöökohad, millega tagatakse koduvalla tasakaalustatudareng.

Kõljala POÜ on oma parimaid piimalehmi edukalt esit-lenud ka Saarte Vissi konkurssidel, samuti on tõumulli-kaid müüdud Euroopa Liidu riikidesse. Tõnu on ka ühis-

kondlikult aktiivne. Lisaks muudele kohustustele osalebta Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nõukogu töös. Saar-laslikult muheda huumoriga Tõnu on heaks vestluskaasla-seks paljudele kolleegidele. Tema kogemused ja teadmi-sed põllumajandustootmisest on silmapaistvad ning tedavõib ka oma ettevõttes erinevate tööprotsesside korralda-misel sageli näha. Ta võib olla õnnelik, sest tema juhita-

4


V E I S E D

Foto 1. Parima karjakasvataja aunimetuse omistamine 21.02.2013 (vasakult Helir-Valdor Seeder, Tõnu Post, Aldo Vaan,Raul Rosenberg) (T. Bulitko)

vas ettevõttes töötavad ka tema tütar ja poeg, kellesse isapühendumus on süstinud usku maaettevõtlusega tegeleda.

Varasematel aasta põllumehe konkurssidel on piima-tootjad tiitli võitnud kuuel korral. Märgiline tänavuseleaasta põllumehe konkursile oli esitatud kandidaatide seaslihaveisekasvatajate suurem arv (4) võrreldes eelnevate-ga.

Aasta põllumehe konkurssidel on varem kahel korraltunnustatud elutööpreemiaga neid, kes silmapaistvapühendumusega on panustanud sektori arengusse. Katänavune �ürii leidis, et tuntud lihaveisekasvataja LeinoVessart on elutööpreemiat väärt.

Leino Vessart on viimased kaheksateist aastat kasvata-nud Raplamaal Kaiu vallas limusiini tõugu veiseid. Val-davalt taasiseseisvumisperioodil käivitunud loomakasva-tusharu on praeguseks olulise arengu saavutanud. Eestison ligi kuuskümmend tuhat lihaveist ja üle pooleteisttuhande lihaveisekasvataja. Iga aastaga suureneb nii kas-vatajate kui ka lihaveiste arv. Elutööpreemia laureaadisuureks teeneks saab pidada lihaveisekasvatuse populari-seerimist Eestis, tutvustades võimalusi ja eeldusi lihaveis-te kasvatamiseks, hankides ise teadmisi ja kogemusi lähi-riikidest.

Leino Vessart oli Eesti Lihaveiskasvatajate Seltsi asuta-jaliige ja selle esimene juhatuse esimees. Hea organisaa-torina koondas ta palju veisekasvatajaid seltsi tegevusse,otsis võimalusi lihaveiste realiseerimiseks, parima aretus-materjali importimiseks, rahvusvaheliste sidemete loomi-seks. Tema lemmiktõuks on jäänud limusiini tõug.

Karitsu Rantšos on lisaks veel heleda akviteeni ja sim-mentali tõugu veiseid. Karitsu Rantšo on üks suurimapuhtatõuliste lihaveiste osakaaluga lihaveisekarjasidEestis. Arvukalt tõuveiseid on sealt müüdud ka teistesseEesti lihaveisekarjadesse.

Leino Vessart on aastaid kuulunud ka Eesti Tõulooma-kasvatajate Ühistu nõukogusse. Isa algatatud tööd Karit-sus jätkab poeg Jaanus, kuid oluline nõuandev roll onLeinol oma loodud ettevõtte nõukogu töös.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nimel soovin täna-vustele auhinna pälvinutele kordaminekuid ja uusi saavu-tusi loomakasvatussektori arendamisel. Täname ka kõikikonkursil osalenud kandidaate, kes on oma tubli töögapõllumajanduse käekäigule oluliselt kaasa aidanud.

Populaarseimad pullid holsteini aretuses

Tanel BulitkoEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees

Esimese kaheksa kuuga olid Eestis viis enim kasutatudholsteini pulli Perfect, Klondike, Marius, Berlingo ja Al-mar. Neist viimase sperma on praegu otsas. Kokku onkaheteistkümnel holsteini pullil registreeritud üle 1000seemenduse. Farmerid on pullide valikul tähelepanu suu-nanud majandustulemusi parandavatele tunnustele ja nen-de toel aretusvalikute tegemisele.

Augustis avaldatud hindamistulemuste alusel on endi-selt parim ning stabiilseimate hindamisandmetega Eestishinnatud pull Berlingo (SKAV 124). Oktoobris kümne-aastaseks saav Berlingo on püsinud juba korduvatel pii-majõudlusnäitajate hindamisel tipus. Samuti on tema tüt-red hea tüübi ning vastupidavate jalgadega lehmad. Seniesimese laktatsiooni lõpetanud tütarde toodang keskmise-na on 8315 kg piima. Berlingo piimajõudluse aretusväär-tus (SPAV 129) on üks paremaid. Piimatoodangu tõus2073 kg ning lisaks valgu- ja rasvatoodangu parandusvastavalt 66 ja 69 kg on ideaalsed. Välimiku tunnustest ontüübi (107) ja jalgade (103) aretusväärtused silmapaist-vad. Ka on udara tervise (101), sigivuse (106) ning sünni-(100) ja poegimisnäitajad (105) head.

Esmakordselt hinde saanud pullidest osutus parimaksMister-X, kelle piimajõudluse aretusväärtus oli hinnatud

pullidest parim (130). Hollandi kuulsa piimatoodangutõstja Milkmasteri Eestis sündinud poja tütarde toodangkeskmisena on 2236 kg suurem. Udara tervise (R 0,68) jataastootmisnäitajate (sigivus 0,49; tootlik iga 0,25) usal-datavus on äsja hinde saanud pullil veel väike, seetõttu ta-sub neid näitajaid tõsisemalt arvesse võtta järgmistel hin-damistel, kui hinnatavate tütarde ja karjade arv suureneb.Silmapaistev on pulli tütarde välimik (SVAV 116), eritihea tüübi (126) ning tugevate jalgade (109) poolest.

Langelore on suurim piimatoodangu parandaja(2463 kg), ta on Hollandi kuulsa Silverpost Sinatra poeg.Lisaks on väljendatud positiivse aretusväärtusega udaratervis (SSAV 110), sigivus (113) ja tootlik vastupidavus(107). Enam kui 900 esimese laktatsiooni lõpetanud tütrepiimatoodang on 8368 kg. Väljapaistev on ka Langeloreltütarde tüübi (110) ja jalgade (112) aretusväärtuste näita-jad. Langelore tütred kui sümpaatsed piimaandjad on pal-judele farmijuhtidele juba silma hakanud.

Kanada kuulsa Calbrett Championi poeg Ciro on üksainulaadsematest pullidest, kelle tütarde kõikide üksik-tunnuste aretusväärtused on positiivsed. Väljapaistvad ontütarde udara tervist (SSAV 122), sigivust (105) ja toot-likku kestust (108) iseloomustavad näitajad. Oluline, et kapulli järglaste sünni kerguse (105) ning vasikate elujõu-lisuse (112) tunnused on head. Ka tütarde poegimistel onvasikate sünnijärgne elujõulisus (124) suur. Geneetiliseshindamises olevate tütarde arvu lisandumisel on piima-

5


Foto 2. Leino Vessart ja Tõnu Post (T. Bulitko)

toodangu tõus stabiilne (1529) ning esimese laktatsioonilõpetanud 84 tütre toodang on 8046 kg piima. Ciro on üksfarmerite lemmikutest ning suure seemenduskasutusegapull.

Ramose poeg Ramsau on kindlasti üks liiderpullidesttütarde välimikutunnuste (119) parandajana. Seni mitteparima piimatoodangu tõstjana (401 kg) tuntud pullitütardel on aga piimakilosid lisandunud võrreldes eelmisehindamisega. Rasva- ja valgusisalduse tõus vastavalt0,22%, 0,16% võrra, mis väljendab head piimakuivaineosatähtsust. Suurepärase udara (117) ja jalgade (118) kva-liteediga tütardel on tootlik kasutusiga (117) ja sigivus-näitajad (111) samuti väljapaistvad. Poegimis- (116) jasünnikergus (107) nii järglaste sünnil kui tütarde poegi-misel on väga head. Ta on sobiv pull kasutamiseks suure-toodangulistes karjades, kus on vaja lehmade karjaspüsi-vust parandada.

Esimene Eestis hinde saanud, maailmas lähiajaloo kuul-saima pulli Picston Shottle poeg Marius on tütarde väli-miku üldtunnuste, tüüp (105), udar (104) ja jalad (118),parandaja. Lisaks sigivuselt (106), kasutuskestuselt (109)ning tütarde poegimiskerguselt (115) suurepärane pull.Piimajõudlus on positiivne (1354 kg) ning üle poolesajapraegu esimese laktatsiooni lõpetanud tütre toodang8155 kg.

Walnut (isa Wonderboy) on üks vähestest holsteinipullidest, kelle kolmeteistkümne hinnatava aretusväärtu-se näitajatest on kõik hinded üle 100. Aretustöös on sellis-te pullide kasutamine suur rõõm, kindlustades karjale heatoodangu, udara tervise, sigivuse ning poegimis- ja sünni-

kerguse. Välimiku tunnustest on jalgade aretusväärtus(124) üks tõu paremaid, samuti tüüp (115), iseloomusta-des meeldiva välimikuga lehmasid.

Wilmari ema on Torma POÜs sündinud Kanada pärit-olu lehm ja isa on Saksamaa holsteini pull Wizzard. Pullitütardel on suurepärased udarad (115). Eriti muljet aval-dav on eesudara kinnitus (119) ning hea udarapõhja kõr-gus (122). Eespool nimetatud näitajad on välimiku hinda-jail meie karja puhul silma jäänud tunnustena, mida peaksparandama. Lisaks headele välimiku tunnustele on niiudara tervist (113), sigivust (109) kui kasutusiga (108)iseloomustavad tunnused positiivsed.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistusse ostetud Euroopashinnatud liisingupullidest on meie farmerite lemmikutekssaanud Klondike ja Perfect.

Klondike – USA legendaarse O-Bee Manfred Justicepoeg on tütarde välimiku näitajate üldtunnuste põhjal väl-japaistev Hollandi kui originaalmaa skaalal, samuti kaandmete ülekandmisel Eesti skaalale. Lisaks on udaratervise (105), poegimiskerguse (106) ja sõrgade vastu-pidavusnäitajad (107) päritoluriigi andmeil väga head. Kakindlustab Klondike 1678 kg piimatoodangu parandajanaoma tütardele hea piimajõudluse.

Perfect (isa Picston Shottle) on väljapaistev tütarde tüü-bi ja udara omaduste parandajana. Keskmisest tunduvaltsuuremad ning hea kere sügavusega lehmad, lisaks kõr-gelt hinnatud udara üksiktunnused annavad pulli tütardevälimiku üldaretusväärtuseks Eesti skaalal 132. Piima-jõudlusnäitajaist on Perfect ka tütarde piima rasvasisal-dust parandav (0,14%). Ka on tütred väga hea tempera-

6


Foto 3. Wilmar (T. Bulitko)

Foto 4. Torvald (T. Bulitko)

Foto 1. Walnut (T. Bulitko)

Foto 2. Klondike (T. Bulitko)

mendi (hinne Hollandis 107), tiinuse kestuse (103) ningpulli järglaste elujõulisusnäitajailt (104) positiivsed.

Uusim kasutusel olev välisriigis hinnatud pull on suurepopulaarsusega USA holsteini pull Toystory Saksamaalsündinud poeg Torvald. Päritolumaal esimese laktatsioo-ni lõpetanud tütarde toodang on 9078 kg, 3,72% rasva- ja3,25% valgusisaldusega piima. Eesti skaalal väljendatunaon piimatoodang +1732 kg. Samuti on somaatiliste rak-kude arvu aretusväärtus 109 selgelt tunnust parandav. Pii-ma tüübi (112), keha (112), udara (101) ja jalgade (104)aretusväärtused on samuti hinnatud Saksamaal positiiv-seks. Lisainformatsioonina on olemas poegimiskerguse(109), lüpstavuse (102), tütarde sigivuse (102) ning kasu-tuskestuse (110) näitajad, mis on Saksamaal kõik kõrgelttunnustatud.

Alates augustist pakutakse ka Eestis toodetud Saksapäritolu genoompullide spermat. Genoompullide kasuta-misel lühendame põlvkonnaintervalli ja saame üha uue-mat aretusmaterjali, omades juba esialgset informatsiooniaretusväärtusnäitajaist. Kuna need pullid on SaksamaalOsnabrücki tõuraamatupiirkonnas sündinud, on genoom-hindamisetulemused saadud Saksamaal hinnatava veise-populatsiooni alusel.

Huvilistel tasub jälgida pidevalt ka aretusmaterjali pak-kumise kohta käivat informatsiooni, sest seal antakse tea-vet hindamistevahelisel perioodil ostetud geneetilisestmaterjalist. Alati on võimalik küsida nõu ka piirkondlikeltaretusspetsialistidelt.

Lihaveiste oksjonil müüdi ligi sadakond lehmikut

Tanel BulitkoEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees

Loomade ostmine ja müümine oksjonitel on maailmasväga levinud. Ka nõukogude perioodil müüdi Eestistarvukalt tõupulle oksjonitel teistesse liiduvabariikidesse.

Nüüd on oksjonitel loomade turustamise tava tänunõudlusele lihaveisekasvatussektoris taas juurdunud.2013. aastal korraldati esmakordselt kaks oksjonit aastas– kevadel ja sügisel. Senistest oksjonitest suurem arv loo-mi müüdi 7. novembril Harjumaal Luigel. Oksjonil olifookuses tiined ja mittetiined lihatõugu lehmikud. Müü-giks oli kohale toodud 105 lehmikut kuuest tõust. Lehmi-kud olid pärit Taanist, Tšehhist, Soomest ja Šveitsist.Eelnevalt olid mullikad valitud Eesti Tõuloomakasvataja-te Ühistu ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi spetsialisti-de ning veisekasvatajate kaasabil. Enim oli pakkumiseslimusiini tõugu veiseid, Taanist 28 ja Šveitsist 5. Angusetõust oli Tšehhist müüki toodud kakskümmend tiinet leh-mikut. Taani päritolu hereforde oli pakkumises kuusteist,Soomest oli kolmteist šaroleed, kes peremehe Matti Han-nola pilgu all uued omanikud leidsid. Oksjonil enim nõu-tud kolmteist heleda akviteeni lehmikut olid Taanist.Simmentali lehmikuid müüdi kümme, kes kõik olid Tšeh-hi päritolu.

Oksjonile oli registreerunud kakskümmend seitse ostu-huvilist, kellest 25 said oma karjale täiendust, kaks veise-kasvatajat soetasid isegi üksteist lehmikut.

Kõrgeima hinnaga olid müügis akviteeni tõugu lehmi-kud, kelle keskmiseks alghinnaks kujunes 2373 €. Seal-juures kolmeteistkümnest mullikast 11 olid mittetiined.Akviteeni tõug kogub üha enam populaarsust, mis oluli-selt mõjutab ka tõuveiste hindasid. Keskmiseks müügi-hinnaks kujunes 3373 €, kõige väärtuslikum mullikasmüüdi 4550 € eest. Rebimist oli oksjonil ka limusiini tõusoetamisel. Keskmine alghind oli 1880 € ja müügihind2348 €. Vaid mõni anguse ja limusiini veis jäi oksjonilmüümata, kuid oksjonijärgselt saavutati ka nende ostjate-ga kokkulepped.

Tabel 1. Oksjoni tulemused

Tõug

Pak

kum

ises

loom

iP

ärit

olu

Müü

dud

loom

iA

lghi

nd

Lõp

phin

d

Vah

e

Ost

jaid

Limusiin 33 TaaniŠveits

33 1880 2348 468 7

Angus 20 Tšehhi 11 1200 1342 142 5

Hereford 16 Taani 16 1250 1297 47 3

Šarolee 13 Soome 13 1200 1288 88 7

Hele akviteen 13 Taani 13 2373 3373 1000 5

Simmental 10 Tšehhi 10 1200 1555 355 4

Hea meel on, et lihaveisekasvatajatele taolised ühisüri-tused meeldivad, ja lisaks loomaostu võimalustele saabsuhelda teiste veisekasvatajatega ning kindlasti ka koge-musi vahetada. Sügisoksjonit külastas ligi sadakond huvi-list ning nii suur osavõtt annab ka korraldajatele julgusejätkamiseks.

Tänan kõiki veisekasvatajaid, kes oksjoni korraldamiselkaasa aitasid ning oma aktiivsuse ja mängulisusega põne-vaid hetki aitasid luua. Suur tänu aretusspetsialist LeiliVellestele, kes enne oksjonit loomade käekäigu eest heaseisis. Oksjonil müüdud lehmikute alghinda toetas Eesti

7


Foto 1. Oksjonist osavõtjad (T. Bulitko)

Tõuloomakasvatajate Ühistu põllumajandusloomade are-tustoetusest eraldatud vahenditest.

Järgmine oksjon on plaanitud kevadel ning siis on kind-lasti võimalik ka testgruppide noorpulle osta.

Toimetus vabandab!Ajakirja eelmisesse numbrisse lk 9 Saarte Viss 2013 on

2. foto tekst eksitav. Peab olema EHF reservviss Luua12244126, Kõljala POÜ (P. Kibe).

Esitame siinkohal ka EHF Saarte Vissi Nänni12225057, Kärla PÜ, (P. Kibe) ja uuesti reservvissi fotodõigete nimedega.

Vabandame Kärla PÜ aretajate ja artikli autori ees!

Geneetiliste uuringute osakaal tõuraamatutesKrista SeppEHSi direktor

Eesti Hobusekasvatajate Selts on tunnustatud viie tõutõuraamatu pidajana. Araabia täisvereliste hobuste tõu-raamatusse registreeritakse sündinud varsad, kelle põlv-nemise õigsus kontrollitakse geneetilise ekspertiisi abil.Eesti, eesti raskeveo-, tori ning trakeeni hobuste põlvne-mise õigsust kontrollitakse vastavalt põllumajandusloo-made aretuse seadusele (§ 24 lg 3), mis kehtestab, et are-tusühing peab igal aastal geneetiliselt uurima vähemaltühe protsendi tõuraamatusse kantud veiste ja hobuslastepõlvnemisandmete õigsust.

Sugulises kasutuses olevatel täkkudel on põlvnemisekontroll kohustuslik, teistel hobustel soovituslik. Seisuga01.01.2012 vanematel kui 10-aastastel sugulises kasutu-ses olevad täkud peavad olema geneetiliselt identifitseeri-tud.

Hobuse põlvnemisandmeid on geneetilise ekspertiisiabil vaja kontrollida, kui

• mära paaritati/seemendati ühe inna ajal kahe või ena-ma täkuga;

• mära paaritati/seemendati kahe teineteisele järgnevainna ajal mitme täkuga ja varsa sünniaja järgi võivad kaksviimast täkku olla võimalikud isad;

• kui varss on ema juures nõuetekohaselt identifitseeri-mata;

• kui tekib kahtlus hobuse põlvnemisandmete õigsu-ses.

2011. aastal pöördusid tori hobuse aretajad Eesti Maa-ülikooli geneetikalabori poole, et teada saada, milline ontori tõu geneetiline struktuur, kas tori tõug moodustabühtliku populatsiooni või on eristuvaid gruppe. Analüü-siks kasutati 36 tõuraamatu TA- ja 39 TB-osa hobust.Täiendavalt analüüsiti tori tõugu sugutäkke, et kontrollidaDNA profiili järgi nende kuuluvust tõuraamatu TA- võiTB-ossa. Analüüsi tulemustest selgus, et tori tõug on mit-

8


Joonis 1. Geneetiliselt identifitseeritud hobuste arv

H O B U S E D

Foto 1. EHF Saarte Viss Nänni 12225057, Kärla PÜ(P. Kibe) Foto 2. Reservviss Luua 12244126, Kõljala POÜ (P. Kibe)

mekesine alleelirikkuse ja heterosügootsuse põhjal. Al-leelide arv mikrosatelliidilookustes oli keskmiselt 5–15 jakeskmine heterosügootsus 73%, seejuures puudus erine-vus tõuraamatu säilitus- (TA) ja aretuspopulatsiooni (TB)vahel.

Geneetilise struktuuri uuring viitas tõu ühtlikkusele.Kokkuvõtvalt märkisid uuringu läbi viinud teadlased pro-fessor Haldja Viinalass, PhD Sirje Värv ja Erkki Sild, ettori tõu geneetilise struktuuri analüüs näitas suhteliselthomogeense populatsiooni olemasolu. TA-osa eristumineon märgatav, kuid statistiliselt mitteoluline. Väike genee-tiline distants TA- ja TB-populatsioonide vahel on üheks

põhjuseks, miks hobuste geneetiline klasterdumine eivasta üksüheselt neile omistatud tõuraamatu alampopu-latsioonile. Geneetilised uuringud võimaldavad täpsusta-da, kas on põhjendatud väited ühe või teise tõusisese rüh-ma säilitamise eelistamiseks, millise genotüübiga hobu-sed on paremini kohastuvad ja haigustele resistentsemad.EMÜ teadlaste artikkel on avaldatud EHS aastaraamatus2012, lk 78–79.

2011. aastal tehti 107 hobuse geneetiline ekspertiis ning2012. a vastavalt 102 eesti, tori, eesti raskeveo, trakeeni jaaraabia täisverelise hobuse tõu geneetiline uuring.

Parimad noorhobused ja jõudluskatsed

Krista SeppEHSi direktor

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi liikmed on sel aastalkoos hindamiskomisjoniga hinnanud noorhobuseid maa-kondades, hobusekasvatajate juures ning parimad hobu-sed osalesid finaaljõudluskatsetel.

Araabia täisvereliste hobuste kasvatajad esitlesid tõuparemikku XXII Eesti talupäevadel Jänedal. Seekord hin-das hobuseid Mateusz Jaworski Poolast. Parimaks noor-märaks tunnistas kohtunik Amuraazi ox (2010, i Germa-nec ox), aretaja Elle Lassi. Noortäkkude arvestuses oliesitlusringis kaks täkku, kelle aretaja on Astra Nilk. Pari-maks tunnistati Amal el Awrah ox, Ariman ox järglane.Aasta parima täku tiitli sai Mr Assalaam ox, kes on Aust-ria päritoluga ning kuulub Ines Beilmannile. Ühtlaseimesitlusring oli araabia täisverelistest märadest, võitis Vir-ginia ox, aretaja Kalju Künnapu ja omanik Maie Kukk.Virginia ox (2000, isa Mobil ox) hinnati parimaks araabiahobuseks 2013, millega ta kordas eelmise aasta saavutust.Tõuaretajatele on oluline, et märal on kolm auhinnatudjärglast ja vanim neist on edukas kestusratsutamises.

XXI eesti raskeveohobuste päevad toimusid2.–3. augustil (esmakordselt kaks päeva) Pärnumaal Nur-menuku puhkekeskuses. Esimene päev oli töine hobustehindajatele, hindamiskomisjoni kuulusid prof Haldja Vii-nalass, emeriitprof Olev Saveli, Andres Kallaste, TatjanaMihaljova ja Rene Tarum. Konkursid toimusid neljasarvestuses, noored täkud ja märad, vanemad täkud ja mä-rad. Noori täkke oli ringis seitse, neist kahte, Kuldar Ma-tut ja Neffi, hinnati kõrgema auhinnaga. Parima eesti ras-keveo tõugu noortäku tiitli võitis Neff (snd 2010, i Naksur2137 ER), täku aretaja on Andres Supp ja omanik EestiHobusekasvatajate Selts. Täkku peab Linda Leemets Vil-jandimaal Suure-Jaani vallas Jälevere külas, hea tulemu-seni viis täku korralik ettevalmistus ja Merit Tõkke esit-lus.

Arvukalt esitleti noormärasid, kokku üheksa. Kõrgemaauhinna teenisid Kena (snd 2010, i Kasper 2194 ER) jaNeti (snd 2010, i Naksur 2137 ER), mõlema aretaja And-res Supp. Noored hobusekasvatajad Kauro ja Eeva PadarHarjumaalt Kuusalu vallast on hobustega jõudnud selaastal rakendikatsetele ja tõupäevale, korraldanud piir-

kondliku hobuste hindamise päeva – nende tööd tunnusta-sid eesti raskeveohobuste kasvatajad eriauhinnaga „Parimnoor eesti raskeveohobuse kasvataja“. Nad esitlesid kõr-gema auhinnaga pärjatud oma mära Kena ja ka täkkuHärel. Parima noormära Neti omanik on Andres Supp jaettevalmistustöö tegi Boris Razumov.

Eesti raskeveo tõugu märade esitlus oli pilt tõu paremi-kust, kõrgema auhinna väärilised olid neli Naksuri 2137ER järglast – Natalja 6275 ER (om Viktoria Kaasik), Nae-ratus (om OÜ Kõpu Talu), Liiva Naksi (om Viktoria Kaa-sik), Naksika (om Andres Supp). Suurepärased tõumäradon Equity (i Ekstron 2179 ER, om Massu Mõisa TallidOÜ) ja Heera (i Hospadin 2177 ER, om OÜ Punamäe).Parima eesti raskeveo tõugu mära tiitliga pärjati SilviKeskküla aretatud ja Viktoria Kaasikule kuuluv Natalja.

Täkkude ringis oli seitse täkku. Meeldiv oli, et ka Soo-mest tuldi Eestisse katsetele. Parima täku tiitli võitiskiJohanna Setälä Kuller. Hindamiskomisjon märkis ärakõrvuti tunnustatud täkkudega ka noori täkke – Evangee-lium (i Ekstron 2179 ER, om Ragnar Privits) ja Viktor(i Valmet 2186 ER, om Viktoria Kaasik).

Teine tõupäev Nurmenukus kulus parimate hobusteauhindamisele ja kommenteerimisele ning hobuste kasu-tamise propageerimisele. Oli suurepäraseid rakendisõiduesitlusi ja koolisõidu etteasteid. XXI eesti raskeveohobus-te päeva kordamineku eest tänati Viktoria Kaasikut jaNurmenuku Puhkekeskuse meeskonda.

9


Foto 1. Parim noor eesti raskeveo tõugu täkk Neff, esitleja MeritTõkke (vasakul) ja kasvataja Linda Leemets (K. Sepp)

10. augustil Kurgjal hinnati kuut kaheaastast täkku jaüheksat kolmeaastast mära eesti tõugu noorhobuste jõud-luskatsetel. Mõlemas arvestuses selgitati parim eesti tõu-gu noortäkk ja noormära aastal 2013. Hobuseid hindasidEMÜ professor Haldja Viinalass, Andres Kallaste, Ree-dik Kivisoo, Taimi Usin ja Anu Pärisoo.

Parima eesti tõugu noortäku tiitli võitis Reims (i Rall729 E), aretaja ja omanik Tiiu Toots. Reims on hea tüübija väga heade allüüridega. Reimsi põlvnemine on sarnaneEesti ühe parema spordis osaleva eesti täku Ralfiga. Nen-de mõlema isa on Rall 729 E ja ema on Vami 3497 E, kessündis Tori hobusekasvanduses 1990. aastal. Sõidu- javeokatsetel saavutas Lembit Karjel 1997. aastal Vamiga1 km traavis aja 3.03 ja sammus 9.07, mis on seni parimtulemus eesti hobuse kahevõistluses. Lisaks Reimsile jaRalfile on Vami 3497 E sünnitanud kuus varssa, neist1995. aastal sündinud Torgeli valisid leedulased �ematu-kai hobusetõu parandajaks. Reims on raudjas ja vähestemärgistega täkk, kelle saavutusi ootame huviga.

Eesti tõugu täku Teik 809 E järglastest osalesid finaaliskaks Pihtla hobusekasvanduse täkku, Teivo ja Terk. Vägahuvitavad täkud, nende hea põlvnemine on ühendatudväga hea liikumise, tasakaalukuse ja koostöövalmiduse-ga. Täkk Anakee 720 E on andnud huvitava järeltulija Ae-ro, kasvataja Taimi Usin. Parima täku tiitlile konkureeristasavägiselt Kolgaküla Tall OÜ (esindaja Roomet Vaht-ras) kasvatatud täkk Rips, Raksel 725 E järglane. Tematüüp, keha- ja jalgade ehitus ning liikumised said kõrgehinnangu.

Kolmeaastaste ja vanemate täkkude arvestuses oli kaksTrevor 739 E järglast, Trikk ja Timber, aretaja Ene Kurri-koffi. Täkk Trikk saavutas vabahüppel päeva kõrgemahinnangu.

Parim eesti tõugu noormära on Kolgaküla Tall OÜ Rel-la II, Raksel 725 E tütar. Rella II on väga harmooniline,ühendades endas tugevat, kuid elegantset, aborigeensevarjundiga eesti hobuse tüüpi. Sama kõrge tüübihinnangusai ka Grete Viljaste kasvatatud Eloria, kes on Erikson836 E tütar. Samal täkul oli väga hea ka teine tütar, poni-spordile sobiva tüübiga Erika Jaan Endriksoni aretusest.Suurimast eesti hobuste kasvandusest Tihuse hobuturis-mitalust oli parimate hobuste seas täku Rikoshet 783 Ejärglane Revita ja Vaksi 696 E tütar Villa. Angela Noorearetatud Teevi, täku Teik 809 E tütar, on väga hea tüübi-ga, suurepärase traaviga elegantne noormära. Anu Päri-soo (Voore Tallid OÜ) kasvatatud noormärasid oli katse-tel Voore Tarapita ja Voore Treia. Viimase omanik onMoonika Arras. Mõlemad Tommi 698 E tütred said kõrgehinnangu. Voore Tarapital on väga hea tüüp, kehaehitusja liikumised ning ta konkureeris võrdväärselt noormära-de esikolmikus. Läänemaalt Arvo ja Aini Sarrapiku eestihobuste kasvandusest esitleti Veksel 823 E ahkmusta Ve-lektrat, kellel on hea tüüp ja mitmekülgsed eeldused, kõr-gem hinnang anti noore hobuse traavile.

Eesti tõugu noorhobuste esitlejatest tunnustati KerliKurist, Anu Pärisood ja Madis Noort. OÜ Ponimaa eriau-hinna andis Tiiu Toots üle OÜ Kolgaküla Tall esindajaleRoomet Vahtrasele. Auhinnaga tunnustati tema järjepide-vat tööd eesti hobuse aretuses ja meeskonnavaimu erine-vatel hobusündmustel.

Üleriigilistele eesti hobuste jõudluskatsetele järgnesjärgmisel päeval suurejooneline III eesti hobuse päev.Jõudluskatsete ja tõupäeva kordamineku eest kuuluvadtänusõnad Vändra RSK tublidele abilistele ja MailaKukele ning põlistõugude hoidjatele Carl Robert Jakob-soni talumuuseumis.

Tori hobusekasvandusse kogunesid 20. augustil toritõu aretajad ja huvilised – noorhobuste finaalkatsetestosavõtjaid oli üle Eesti. Tori hobuste tõuraamat seobaretussuuna (TB) ja universaalse suuna hobuseid (TA).Noorhobuseid hindaski kahes arvestuses kuueliikmelinekomisjon: emeriitprof Olev Saveli, Tõnu Rähn, AndresKallaste, Ester Ader, Sirli Veinberg ja Mirje Särev.

Säilitusprogrammis osalevatest tori tõugu noorhobus-test oli parim Kaja Väärsi aretatud täkk Vihur (snd 2011,i Vahur 13 647 T), esimese auhinna sai Ly Animäe Sultan,Rein Haggi Hathor ja Heimtali hobusekasvanduse Heim-thal.

Säilitusprogrammi noormäradest oli esitlusel kaks vägahead mära – Alice (i Aachen 13 739 T) Jüri Patuse hobu-sekasvandusest ja Varunessa (i Varus 13 617 T) ReinHaggi aretusest. Mõlemad on suurepärased, kuid parimanoorhobuse tiitli sai Alice ja karikas viidi Sukahärma-Märdi talusse Viljandimaal.

Aretussuuna noortäkkudest hinnati kõrgema auhinnagaOpaali 13 697 T ja Aacheni 13 739 T poegi Oppari jaAadeni, aretaja Andres Kallaste. Parimaks hinnati Op-par. Hea esitluse tegid Maarja Averini aretatud Algeron(i Albion 13 627 T) ja Olustvere TMK Codex, hea hüppe-võime ja liikumisega noortest hobustest loodame saadatulevikus häid sugutäkke, ka konkurentsi võistlustel.

Aretussuuna (TB) parima noormära on kasvatanud Kal-mer Visnapuu, Pipar on Preester 13 603 T tütar. Väga hu-vitavad noormärad Aqua ja Prangli tõi konkursile TopiTalu OÜ. Prangli tegi päeva ühe parima hüppevõime jastiili esitluse.

Kokkuvõtteks tõdeti, et tori tõugu noorhobuste seas onselliseid hobuseid, keda võib valida aretusse, sporti, talus-se töö- või hobihobuseks.

Heimtali hobusekasvanduses toimusid 29. septembrilkahe- ja kolmeaastaste trakeenide finaaljõudluskatsed,kus tunnustati parimaid noorhobuseid ja nende aretajaid.Hindamiskomisjoni kuulusid Andres Kallaste, TõnuRähn ja Mirje Särev.

10


Foto 2. Rihanna, aretaja Mirje Särev (K. Sepp)

Parim noormära 2013. aastal on Rihanna, aretaja MirjeSärev, ja parim noortäkk Willem, aretaja Jüri Patune.Willem on väga hea tüübi ja kehaehitusega, ühtlaseltheade allüüridega noortäkk. Jüri Patuse Sukahärma-Mär-di talust oli katsetel kolm suurepärast tõu esindajat – märaWestona, parim noortäkk Willem ja parim kolmeaastanemära 2012 Wannabe.

Noorte ja võimekate täkkude valik aretusse on jõudlus-katsete eesmärk. Esimese auhinna said kaks Rubensi poe-ga. Võitja Willem põlvneb Westonast ja Viiking Valtrast,kusjuures mõlemad on Heopsi järglased. Rubensi emaRispe IV poega esitles aretaja Dieter Jäger sel aastal tra-keeni täkkude tunnustamise ja oksjoni päevadel Neu-münsteris, täkk müüdi oksjonil 20 000 euro eest Ameeri-kasse.

Kaheaastaste märade seas oli kaks Pyramuse, kaks Aris-tokraadi ja üks Moorioni tütar. Pyramusel, kelle põlvne-mine on seotud Heopsi ja inglise täisverelise täku Begpõlvnemisega, on Eestis vaid 2011. aastast kolm järglast.Aasta parima noormära tiitli võitnud Rihannat (Pyramus–Riviera–Palladium) hinnati kõrgema auhinnaga, tal onväga hea tõu- ja märatüüp. Andres Kiive aretusest oli hin-

dajate ees Tarragona (Pyramus–Topa–Poltergeist), vägahea tüübiga, ühtlaselt hea hinnangu saanud mära. Hüppe-võimet esitles Heimtali hobusekasvanduse mära Progge(Aristokraat–Pallada–Palladium). Trakeeni jõudluskatse-te protokoll on avaldatud Eesti Hobusekasvatajate Seltsikodulehel www.ehs.ee.

Piimalehmade sigivusest

Die Osnabrücker Schwarzbuntzucht,nr 2, 87. aastakäik, sügis 2013

Seemendada tulemuslikult (lk 11)

Iga päev toimub farmis rutiinne innaavastamine, millekäigus leitakse üks või mitu indlejat. Neist informeeri-takse seemendustehnikut, kes siis järgmisel hommiku-poolikul või pärast lõunat tuleb seemendama. Suure töö-koormuse tõttu farmis pole sageli kedagi, kes seemendus-tehnikut abistaks. Seemendustehnik ei vajagi igal juhulabijõudu, eriti sel juhul, kui kõik on hästi ette valmistatud.Kas oled ikka kõik hästi läbi mõelnud?

Üle 2/3 tööajast loomakasvatuses on loom kontaktis far-mitöötajaga, kuid väga lühikest aega seemendustehniku-ga ja seetõttu tekib järjest sagedamini olukordi, mis või-vad viia õnnetuseni. Aastatel, kus lõaslaudas pidamiseltmindi üle vabapidamisele või laiendati vana lauta, sage-nesid tööõnnetused. Sageli juhtub, et lehm või lehmik,keda pole plaanis seemendada ja pole seetõttu fikseeritud,ründab seemendustehnikut. Seejuures farmer pole teinudalati kõike selleks, et ära hoida selliseid õnnetusjuhtu-meid. Marrastused või verevalumid on neil juhtudel väik-seimad vigastused, mis inimesele tekitatakse. Agressiiv-sed veised tuleb muidugi praakida ning neilt ei võeta kar-jatäiendust. Vahel annavad lihtsad ja odavad lahendusedsoovitud tulemusi.

Seemendamiseks tuleb lehm fikseerida sõimevõrega te-ma loomulikus keskkonnas. Lehm on eraldatud teistestväravaga, aga tal on võimalus süüa. Lehma fikseerimine

innaajal põhjustab stressi, seetõttu võib eraldada ka liht-salt ketiga. Sageli peavad seemendustehnikud näitamasöödavõre ületamisel häid sportlikke võimeid, kuigi ai-nult mõned neist on alla 30 aasta vanad. Mugavam ja ohu-tum, ka lehmale parem, on seemendamise ajal kasutadapoegimis- või ravikohti laudas. Kui farmer soovib, et teh-nik vabastab veise pärast seemendust, saab ta seda märki-da teatamislehel.

11


Foto 1. Indlevate lehmade fikseerimine (OHG)

R E F E R A A D I D

Foto 3. Willem, aretaja Jüri Patune (K. Sepp)

Hea sigivus suure piimatoodangutõttu (lk 19)

Dr Michael Neumayer, Austria

OHG volinike koosolekul esines põneva ja diskussioonipõhjustava ettekandega dr Michael Neumayer, kes algu-seks kinnitas, et seisukohad piimalehmade sigivusestpõhinevad enamasti vaid statistilistel hinnangutel. Ühelehma sigimisnäitajad alluvad aga juhuslikkusele. Seepä-rast tuleb sigivust määratleda vaid ühe karja piires.

Kas sigivus ja keskkonnategurid on lehma suhtestõesti halvenenud? Neumayeri arvates on taastootmisekorralduse ja söötmise kõrval tähtsad keskkonna kujun-damine ja lehmade hooldamine. Ainult siis, kui lehmal onpiisavalt ruumipinda ja heaolutingimused, on tal heasigivus. Üldine tees, et sigivus halveneb kogu aeg, seetõt-tu ei kehti ning viimaste aastate muudatuste põhjusi peabmitmekülgselt uurima.

Suurenenud piimatoodangu tõttu läbib maksa järjestsuurem kogus verd, kust enam filtreeritakse sigimishor-moone, ja sellega lüheneb inna kestus. Seejuures polemuutunud seemendusaja põhiprintsiibid. Seoses sellegaon lühenenud innaperiood ja innatunnuseid on raskemmärgata, tuleb muuta töökorraldust. Seetõttu tuleb raken-dada programmi OvSynch ning seejuures täpse jälgimiseja doseerimise muutmisega võib saavutada häid tulemusi.

Aga tarbijad aktsepteerivad enam tehnilisi vahendeid na-gu Heatime, et mitte seemendada innavälisel ajal.

Ainult seemendatud lehmad võivad tiinestuda javältida tuleb lehmade massilist ümberpaigutamist.See on väga tähtis seisukoht ning sellega tuleb arvestadajuba 42. päevast pärast poegimist. Peab teadma, et varaneembrüonaalne surm pole tähtsusetu. Põhimõtteliselt püü-dis M. Neumayer selgeks teha, et kasutusperioodi kriitili-ne statistiline hinnang ei tulene sellest, et suuretoodangu-lised lehmad on halva sigivusega. Vastupidi, on palju või-malusi, et luua sellised tingimused ja töökorraldus, mislasevad neil karja jääda.

Kriitiliselt suhtus Neumayer veiste ümberpaigutamisse,mille tõttu kestab karjas segadus 48 tundi, kuni kujunebvälja grupi uus hierarhia. Sel perioodil on enamik loomistressis, eriti kui gruppi tuuakse järjestuses kõrgemal asu-vaid loomi. Ta soovitas ka söödasõime laiust vähendada75 cm-lt 70 cm-le.

Kokkuvõttes märkis dr Michael Neumayer, et• sigivus on tegevuse plaanimise, looma saatuse ja

optimaalsete keskkonnatingimuste tulemus;• reaalselt ei tiinestu uuesti 8% lehmadest;• 80% tööst ja kulutustest põhjustab 20% lehmadest.Põhimõtteliselt on sigivus ka defineerimise küsimus ja

tuleb reaalselt valida oma eesmärgid, mille saavutamisekson olemas tööjõud ja rahalised vahendid.

Refereeris Olev Saveli

Nudisus piimaveiste ja -kitsede aretuses

Väga kiire tulemus nudisusearetuses

Holland Veepromagazine, 84, July 2013, lk 6

Vajadus nudide pullide järele suureneb kiiresti. Praeguon kasutada esimene punasekirju tipp-pull, kes annabnudisid järglasi. Hollandi aretusorganisatsioon CRVkoostas aretusprogrammi geneetiliselt nudide veiste saa-miseks ja tulemused saadi õige kiiresti. Punasekirjute see-mendustest annab üks või mõlemad vanematest 30%nudisid järglasi. Järelikult kannavad 15–20% CRV pooltvalitud noorpullidest nudisuse geeni. Projektijuhi MarcelFoxi arvates saadakse varsti ka sellised tulemused musta-kirjute holsteinidega. Programm on alles algjärgus, agaühe-kahe põlvkonna jooksul on tulemused konkurentsi-võimelised.

Nudisuse määrab geen P, mis on dominantne, ja homo-sügootse (PP) pulli järglased on kõik nudid. Hetero-sügootse (Pp) pulli järglastest on pooled nudid. DNA ana-lüüs võimaldab noorel veisel geeni olemasolu määrata jamärkida pulli nime järgi PP või P.

Hiljuti oli nudisus väheväärtuslik tunnus teiste omadus-te hulgas, aga nüüd konkureerib see näitaja aretusprog-rammis edukalt nendega. Projektijuhi sõnul on nudidenoorpullide aretusväärtus (NVI = 235) samaväärne kui

tavapäraselt hinnatud noorpullidel (NVI = 227). Genoom-valiku pullil Astrix P (Lawn Boy x Delta Canvas) on katütarde piimatoodangu hinnang väga hea, udar silmapais-tev (111), pikaealisus (+680 päeva) ja poegimiskergushea (110).

Loomade heaolu arvestades on väga tähtis eelistada ge-neetilist nudisust, sest nudistamine on valuline protse-duur, kus on kohustus kasutada rahustit, aga aja ja rahakulu on märgatav.

Nõutav on teatada igast nudistveisest!

Die Osnabrücker Schwarzbuntzucht, nr 2, 87. aastakäik,lk 7, sügis 2013

Osnabrücki tõuraamatuühistu (OHG) piirkonnas onulatuslikult kasutatud üksikuid geneetiliselt nudisid are-tuspulle – Mitar (PP), Laron (Pp), Duran (Pp) või Ladd(Pp), kellelt on sündinud arvukalt järglasi. Teoreetiliselton loota, et heterosügootidelt (Pp) pullidelt sünnib 50%,aga homosügootidelt (PP) 100% nudidena (lähiajal kaMiro PP). OHGsse on teatatud ainult 40 nudist lehmikustvõi lehmast, aga loodetavasti neid peaks olema juba 400.

Kutsume üles OHG liikmeid teatama kõigist nudinasündinud veistest, lihtsam teatamiseviis on ühistu kodu-

12


lehekülg (http://www.ohg-genetic.de) � Kontakt �Nudisuse teade. Võib teada anda ka konsulendile või see-mendustehnikule. Eesmärk on suurendada geneetiliseltnudide veiste arvu. Selleks antakse nõu paaridevalikuks.

Kommentaar: viimastel aastatel on paljudes riikidesvõetud aretusprogrammi suurendada nudide veiste arvu,et vähendada veiste heaolu nimel nudistamise vajadust.

Nudisuse aretus piimakitsedel

Dr Katja PeterThüringi kitsekasvatajate seltsi esimehe ettekanne 23.oktoobril ELaSi seminaril

Thüringi metsakits on sarviline piimakitsetõug. Sarvili-sus on kitsekasvatajatele küllalt tülikas ja lisatöid põhjus-

tav. Grupikaaslastele on ohtlik, kui karja tuuakse uusi,hiljem grupisiseses hierarhias ennast kõrgemale posit-sioonile võitlevaid kitsi. Isegi udaratraumad (koos udarastpiima väljavooluga) pole haruldased. Seepärast püütakseüheaegselt võõrutatud kitsegruppe hoida põhikarjas koos.Laudasisustuses tuleb sõimevõrede või söötlate projek-teerimisel arvestada kitsede sarvedega. Avaramate sõime-restidega kaasneb aga võimalus talledel ja väiksematelkitsedel pugeda sõime või söötlasse, seetõttu saastub söötvõi tiritakse see sõnnikusse. Kitsede nudistamine on Sak-samaal keelatud. Sarvilised kitsed kannavad homosügoot-set genotüüpi retsessiivsetest geenidest (hh), nad on ge-neetiliselt puhalt sarvilised ja muidugi viljakad.

Aretuse teel on nudisuse saavutamine sama lihtne naguveistelgi. Tegemist on monogeense tunnusega, kus üksgeenipaar otsustab sarvede arenemise või puudumise.Kitsedel nagu veistelgi on nudisuse alleel dominantne,mis tagab sarvede puudumise ka heterosügootsel (Oh) kit-sel, rääkimata homosügoodist (OO). Kui heterosügootne(Oh) nudi on viljakas, siis homosügootne (OO) nudi onhalva sigivusega või isegi sigimatu. Nende erisoolistemitmike hulgas kohtab sageli hermafroditismi e kahesoo-lisust, kus loodete ühise vereringe tõttu on häiritud emas-suguorganite normaalne areng. Sünnijärgselt on see hal-vasti märgatav, kuid puberteedieas võib täheldada geni-taalide väärarengut, inna puudumist, sikule omast käitu-mist, suurenenud kliitorit või kitsast tuppe. Need noorkit-sed tuleb praakida, see aga on ettevõttele majanduslikultkahjulik.

Refereeris Olev Saveli

Lihaveisekasvatajate õppereis Prantsusmaal

Reet PikkmetsELKS kodulehe toimetaja

Ajavahemikus 26.–31. augustini külastas grupp Eestilihaveisekasvatajaid Prantsusmaad eesmärgiga tutvudasealse lihaveisekasvatusega. Prantsusmaalt on pärit mitulihaveisetõugu, aga seekord oli peatähelepanu šaroleedel.Nende esimene tõuraamat registreeriti 1864. a, seega2014. aastal möödub 150 aastat ning siis peetakse Prant-susmaal rahvusvaheline šarolee kongress.

Esimesena külastasime Ernest Hoeffeli talu, kus kas-vatatakse traditsioonilist Prantsuse šaroleed (full French),st väga suurt tähelepanu pööratakse põlvnemisele, healeiseloomule, loomad on suured ja sarvilised. Ei aretata ge-neetiliselt nudisid tõuloomi ega ka nudistata neid. Tõutähtsamatest välimikujoontest tõi peremees esile veistelaia seljajoont, sügavat keha ning suurt nina ehk suuosa.Talus on ligi 400 veist, sh 150 ammlehma, kes on karjades

seitsme erineva pulliga. Sobivaks ettevõtte karja suuru-seks peetakse 200 ammlehma. Kunstlikku seemendustkasutatakse minimaalselt.

Välismaale müüakse 90% veistest. Noored tõupullidmüüakse enamasti 18 kuu vanuselt ja emasloomadesteelistab peremees müüa tiineid esmapoeginuid koos vasi-kaga. Vastavalt ostja soovile müüakse aga ka noori, veelpoegimata lehmikuid. Enne transportimist peetakse vei-seid laudas lõas 2–3 päeva, et vabaduses veised harjuksidfikseerimisega.

Pidamisest. Prantsusmaa talved on lühemad ja sooje-mad kui meil. Talvel võib olla külma –20 °C ja suvepala-vus võib tõusta üle +30 °C. Talunikud soovitavad söötakuivsilo või rohtu, mis on pärast niitmist olnud 1,5 päevamaas, siis on söödas vähem energiat ja veis ei rasvu. Liigahea toiteväärtusega ristikusilo soodustab sõrahaigusteteket. Poegimine on plaanitud detsembrist aprillini. Selajal on gruppides 30 lehma arvestusega 13–13,5 m²/lehm.Prantsusmaal hinnatakse suuri loomi, lehmade kehamass

13


R E I S I K I R J A D

Foto 1. Geneetiliselt nudi lehm (OHG)

on 800–1000 kg, maksimaalselt 1200 kg. Esmapoegimis-vanus puhtatõulisel prantsuse šaroleel on 30–36 kuud.Kord aastas peetakse talu ja šaroleede kasvatamist tutvus-tav nädalalõpp, laupäev on talunikele-aretajatele ningpühapäev huvilistele ja veiseliha tarbijatele.

Teisena külastasime heledaid akviteene kasvatavat EricHartadi talu. Hele akviteen ehk Blonde d´Aquitaine ontõuna registreeritud 1960. a. Talu 280 hektarist on 230 hateravilja all ja 60 ha rohumaid. Lihaveiseid peetakse ala-tes 1978. a, enne seda peeti piimakarja. Praegu on karjas40 ammlehma, kasutatakse nii kunstlikku kui loomulikkuseemendust (paaritust), veiseid müüakse tõuloomadeks jaka lihaks.

Poegimisperiood kestab septembrist jaanuarini, 15-päe-vased vasikad nudistatakse. Aprillis viiakse loomad karja-maale, seejärel laut pestakse ja desinfitseeritakse. Lauda-periood algab uuesti oktoobris-novembris, sel ajal tehak-se veistele ka parasiiditõrje. Vaktsineeritakse vaid taudidepuhul. Vasikate sünnimass on 40–45 kg, vasikate suremus2–3%, esmapoegimisiga 33 kuud. Kaks kuud enne poegi-mist söödetakse lehmadele vaid heina ja põhku.

Alban Grandidieri talu kasvatas limusiini tõugu liha-veiseid. Talu veisekasvatuse järjepidevus on kestnud jubaviis põlve, nendest kolm viimast on kasvatanud lihavei-seid. Talus kasvatatakse 200 ha teravilja, rohumaid on70 ha ja karjas on 55 ammlehma. Veised nudistatakse, aga

aretuses kasutatakse ka geneetiliselt nudide tõumaterjali.Peremehel oli talvesööt juba varutud ja igal silopallil val-mistamise andmed peal.

Samas näitas ta ka lahkelt karja jõudlusandmeid, kuidütles, et teraviljakasvatus annab 80% talu tulust ja võtab20% ajast, lihaveisekasvatusega on aga vastupidi. Siiskimeeldib talle loomadega tegeleda ja näitustel käia. Kuijuba kolm põlve on limusiine kasvatatud ja läheb hästi,siis on lihtsam samaga edasi minna, mitte vahetada tõugu.Peremehe sõnul on küll limusiini eripära tema tempera-ment, kuid kui on aega loomadega ja selektsiooniga tege-leda, saab asja.

29.–30. augustil toimunud Prantsusmaa rahvuslikulšaroleede näitusel võttis meid vastu Prantsusmaa šaroleetõuraamatu direktriss Cécilia Crapoulet. Organisat-sioonil on 2100 liiget, neist 159 käivad näitustel. Üldse onligi pooled Prantsusmaa lihaveistest šaroleed.

Rahvusvaheliselt tuntud šaroleekasvataja Ernest Hoef-fel tutvustas Eesti lihaveisekasvatajate delegatsioonile,mida tuleb tõuloomade välimiku ja lihastuse puhul jälgidaja viis läbi ka sellekohase praktilise õppuse.

Näituseloomad olid väga hea eksterjööri ja lihastusega,aga lihaveisekasvatajad oskavad vahet teha näitusekspool aastat ettevalmistatud veisel ja tavalist karjaelu ela-val tootmisloomal. Samas ütles ka tõuraamatu direktriss,et aretajad on viimasel ajal kogu tähelepanu suunanud

14


Foto 2. Auhinnatud šarolee ammlehm vasikaga (R. Pikkmets) Foto 4. Auhinnatud šarolee tõugu lehmmullikas (R. Pikkmets)

Foto 1. Viiekuune šarolee tõugu pull (R. Pikkmets) Foto 3. Šarolee pull näitusel (om Ernest Hoeffel) (R. Pikkmets)

suurele lihakehale (karkass) ja välimikule (sarved-ninad)ning seejuures ära unustanud vasikate sünnimassi. Nüüdtuleb aretuse prioriteediks võtta jälle vasikate väiksemsünnimass ning poegimiskergus. Loomi hinnati erineva-tes kategooriates. Meile oli uudne hindamine perekonniti,st pull koos oma tütarde ja nende järglastega.

Viimasel päeval külastasime šarolee instituuti, kusaudiogiidi abil tutvustati šarolee tõu ajalugu kuni kulinaa-riani välja. Hiljem toimus ka šarolee liha degusteerimine.Instituudi õuel sai vaadata taieseid, milleks on inspirat-siooni andnud lihaveised.

Prantsusmaal nägime kauneid päevalille- ja maisipõlde,palju valgeid veiseid selles piirkonnas ning suuri põhu-pakkide ja silorullide virnasid. Pilte saab vaadata kodu-lehe galeriist ja kellel mõni hea pilt veel lisada, [email protected] või [email protected]

Pikkadel bussisõitudel ja söögiaegadel oli võimalusarutleda nähtu üle ning vestelda omavahel Eesti liha-veisekasvatajate ühistest rõõmudest ja muredest. Kenastiütles üks reisija, et pärast seda reisi lõpetab ta lihaveistepidamise ja hakkab lihaveiseid kasvatama. Tänu kõikide-le meeldiva seltskonna eest!

Kiri põllumajandusministeeriumile

Minister hr Helir-Valdor SeederMeie kiri nr 28/13 11. novembril 2013Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu (ETLL) volikogu liik-

med on korduvalt ja avalikult tunnustanud taasiseseisvu-nud Eesti vabariigi valitsust ja põllumajandusministreid,et leiti võimalus riigieelarvest rahaliselt toetada tõuloo-makasvatajate ühistulisi aretusühinguid. Sellega tagatikõikide loomaliikide tõuraamatu pidamine, jõudluskont-rolli järjepidevus ja selle kõrge tase. Aretustoetuse jaotuslepiti varem kokku Tõuaretusinspektsiooni ja ETLLi ühi-sel koosolekul. Oli ka aastaid, kus jäeti väike reservfonduute innovaatiliste projektide rahastamiseks. Kui neidtaotlusi ei tulnud, jagati reservfond tunnustatud aretus-ühingute vahel samas proportsioonis kevadise jaotusega.

Põllumajandusministeeriumi ettepanekul töötati ajapik-ku välja ühikumäärad, millega korrutati aretusühingutetaotluste loomade arv. Kahjuks loomade arv Eestis vähe-neb, mistõttu kujuneb ka reservfond. Avalikud on vaidühikumäärad, aretusühingutele eraldatud summasid egaaretustoetuse kogusummat ei avalikustata. Aga looma-kasvatajate tõuaretuslikule teenindamisele (aretusühingu-tele) määratud aretustoetuse kasutamine peaks olemaavalik ja läbipaistev.

Aretustoetuse seis selgus alles Teie määruse eelnõustnüüd novembrikuul, et 2013. a aretustoetuse fond oli2 mln eurot ja reservi jäi 249 726 € ehk 12,5% aastatoetu-sest. Veelgi üllatavam on Teie ettepanek anda aasta lõpus0,25 mln eurot ühe loomaliigi ainukesele aretusühingule,kellel oli 26. märtsi 2013. a seisuga 29 liiget (ETLLi liik-metel 1839, lisaks ETLLi väliste tunnustatud aretusühin-gute liikmed). Seletuskiri ei tõenda arvestuslikult, et sea-kasvatuse jõudluskontrolli rahastatakse alla poole lubatud70%-st. Samuti ei põhjenda selle summa eraldamist Teiemäärusega ühikumäära suurendamine 2.91 € võrra, sestjõudluskontrolli sigade arv peaks olema (0,25 mln : 2,91)üle 85 000, aga 2012. a oli vaid üle 14 000. Järelikult eiväljenda Teie määruse eelnõu ega seletuskirja sisu täien-dava aretustoetuse andmise tegelikku eesmärki.

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu volikogu (koosolek toi-mus 8. novembril k.a) palub Teie isiklikku avalikku selgi-tust kõigile tõuaretajatele täiendava aretustoetuse andmi-se eesmärkidest enne määruse eelnõu tähtaegade kehtes-tamist.

ETLLi volikogu ettepanek on jaotada 2013. aasta täien-dav aretustoetus proportsionaalselt vastavalt aasta algusejaotusele kõigi tunnustatud aretusühingute vahel. Vajadu-

15


K R O O N I K A

Foto 6. Limusiini tõugu noored lehmmullikad (R. Pikkmets)Foto 5. Šarolee tõug näitusel (pulli perekond) (R. Pikkmets)

sel suurendada kõigi loomaliikide ühikumäärasid pro-portsionaalselt.

Ühtlasi soovime tulevikus avalikku, läbipaistvat ja sel-get aretustoetuse käitlemist.

Olev Saveli /digiallkiri/Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president,juhatuse liige

Vastus pöördumisele põllumajandusloomade

aretustoetuse täiendava makse kohtaVastavalt maaelu ja põllumajandusturu korraldamise

seadusele on põllumajandusloomade aretustoetus rahali-ne abi, millega osaliselt või täielikult hüvitatakse põllu-majandusloomade aretustegevuse arendamise kulud.

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 7lõike 1 kohaselt võib riik anda riigiabina muuhulgas kapõllumajandusloomade aretustoetust. Riigiabi andmine eiole riigile kohustus, vaid võimalus toetada aretusühingutetegevust.

Sama seaduse § 6 lõike 3 kohaselt ei teki riigiabi saami-se õigust, kui selle andmist ei ole eelarveaastal ette näh-tud.

Riigiabina makstavat põllumajandusloomade aretustoe-tust, kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 1857/2006artikli 16 punktiga 1, on alates 1. maist 2007. a lubatudmaksta tõuraamatute asutamise ja pidamisega seotud hal-duskulude katteks kuni 100% ning karja geneetilise kvali-teedi või tootlikkuse määramiseks tehtavate testide kulu-de katteks kuni 70% ulatuses tehtud kulutustest.

2013. a makstavate toetuste rahaline jaotus on võimalikleida Põllumajandusministeeriumi kodulehel olevast ava-likust dokumendiregistrist. Põllumajandusministri käsk-kirjaga eraldati riigieelarvelistest vahenditest põllumajan-dusloomade aretustoetuseks 2 000 000 eurot, millestmaksti taotluste alusel välja 1 750 273,30 eurot. Eelarve-

aasta jooksul kasutamata jäänud eraldist (249 726,70 €) eiole võimalik kanda üle järgnevatesse aastatesse s.t. ei olevõimalik ka niinimetatud reservfondi kujunemine.

Sellest tulenevalt on ministeerium seisukohal, et otstar-bekas on kasutamata jäänud toetus suunata valdkonnale,kus toetuse saamine võib hetkel osutuda vajalikumaks jaannab tõenäoliselt tulemuslikuma tagajärje/efektiivsematulemuse.

Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETKÜ) esitas Põlluma-jandusministeeriumile ammendavalt põhjendatud taotlu-se täiendava toetuse saamiseks.

ETKÜ poolt esitatud andmete kohaselt katab 2013. aas-tal sigade jõudluskontrolli läbiviimise ja geneetilise väär-tuse hindamise eest makstud põllumajandusloomade are-tustoetus alla poole lubatud maksimaalsest riigiabist.

Arvestades eelnevat, oleme hinnanud nimetatud täien-dava toetuse sigade jõudluskontrolli läbiviimise ja sigadegeneetilise väärtuse hindamisega tegeleva isiku kuludekatmiseks asjakohaseks.

Põllumajandusministeerium tunnustab kõigi Eesti are-tusühingute head tööd ja soovib meeldiva koostöö jätku-mist. Planeerime kindlasti ka tulevikus aretustoetuse ra-kendamise põhimõtteid arutada aretusühingutega.

LugupidamisegaHelir-Valdor Seeder minister /digitaalallkiri/

KohtuotsusMTÜ Eesti Raskeveohobuse Selts kaebus Veterinaar- ja

Toiduameti 19.02.2013 otsuse nr 81 ja 09.04.2013 vaide-otsuse nr 36 tühistamise nõuetes

Tallinna Halduskohus tegi 29.11.2013 nimetatud hal-dusasjas otsuse jätta MTÜ Eesti Raskeveohobuse Seltskaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskuludnende endi kanda.

Kohus põhjendab oma seisukohta, et kaebus on alusetuja tuleb jätta rahuldamata, lühidalt kokkuvõttes järgne-valt:

• Kohus on seisukohal, et VTA on korrektselt tõlgen-danud seadusandlust, mille kohaselt aretuseduks piisavaarvu loomade kindlakstegemisel tuleb lähtuda aretusühin-gu või tema liikmete omandis olevatest loomade arvust;

• Kohus andis hinnangu, et PõLAS §9 lg 1 ei takistakaebajal tegeleda ettevõtlusega ega koonduda mittetulun-dusühingusse, vaid reguleerib, millised tingimused pea-vad olema täidetud, et tegeleda aretustegevusega;

• Kohus ei nõustunud kaebaja kriitikaga EMÜ profHaldja Viinalassi 13.02.2013 arvamuse suhtes, vaid lei-dis, et kohtul puudub alus kahelda prof Viinalassi pädevu-ses, tema erapooletuses ning tema poolt antud ekspert-arvamuse adekvaatsuses;

• Kohus on seisukohal, et VTA ei ole vääralt sisusta-nud kaalutlusõigust ja VTA 09.04.2013 vaideotsus onpõhjendatud.

16


Seminar „20 aastat ühistegelist tõuaretuse

organisatsiooni Eestis“

Emeriitprofessor Olev SaveliETLLi president

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu volikogu plaanis semi-nari korraldada üheaegselt Balti riikide tõuaretuse ja ge-neetika konverentsiga. Kuivõrd 2012. a Eestis ei korral-datud Balti konverentsi, võtsid initsiatiivi üle Läti kollee-gid ja konverents korraldati Riias 11. ja 12. septembril.Seminari ajaks jäigi meil 27. september. Kutsuti aretus-ühingute nõukogu/juhatuste liikmed, tegevjuhtkonnad japiiratud arvul spetsialiste, muidugi koostööpartnerite jatõuaretuse ürituste sagedaste sponsorite esindajad.

Eelregistreerimise järgi oli oodata ligi 90 osalejat, kuidkohale jõudis 66. Kahjuks oli kohal vähe aretusühistunõukogu ja tõuseltside juhatuse liikmeid. Sellel peab ole-ma mingi põhjus: kas vahetunud liikmed on vähem huvi-tatud teiste aretusühingute tegemistest või tõuaretusestüldse? Kõik osalejad said aastapäeva kujundustega mapp-kaaned, kogumiku ja pastapliiatsi.

Põllumajandusministeeriumi tänukirja said• Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees

Tanel-Taavi Bulitko• Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse liige

Peeter Padrik

• Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht KädeKalamees

• Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tegevdirektor KristaSepp

• Eesti Lambakasvatajate Seltsi tegevjuht Külli Vikat• Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu esimees

Liia TaalerVTA tänukirja saidTÜ Mereranna PÜ – parim maatõu tõufarmi omanikLiia Sooäär – kauaaegne eesti maatõu aretajaMaia Parts – kauaaegne tšintšiljade aretajaDiana Mägi – kauaaegne küülikute aretajaOlev Saveli – ETLLi presidentETLLi juubelikleepsuga seina- ja reisikelladAasta jooksul said kõik aretusühingud seinakellad, Üle-

nurmel lisaks EPM, VTA, JKK, ETSAÜ ja EMÜ looma-geneetika osakond. Sada reisikella jaotati kevadel aretus-ühingute vahel, et nad saaksid tunnustada oma parimaidaretajaid aasta üritustel. Seminaril anti reisikellad kakoostööpartneritele. Kättesaamist ootab põllumajandus-ministri reisikell, et meelde tuletada reisidel koduse tõu-aretusorganisatsiooni olemasolu. Seminaril polnud minis-teeriumist ühtki esindajat.

17


Foto 2. Krista Sepp, EHS (A. Tänavots) Foto 4. Liia Taaler, EKAÜ (A. Tänavots)

Foto 1. Käde Kalamees, EK (A. Tänavots) Foto 3. Harald Tikk, ELS (A. Tänavots)

18


Tõuaretuse nõukogud

• Asutati 1960. aastate esimesel poolel:– kuulusid suurmajandite spetsialistid ja juhid,– teadlased ja kõik tõuaretuse entusiastid.

• Ühiskondlik organisatsioon:– aretushuvilisi ühendav ja vabatahtlik ühistegevus.

• Nõukogude esimeesteks

olid tuntud teadlased,– vältis riigi liigset survet,– anti suunda riiklikele tõulavadele.

EMK tõunõukogu esimeesakadeemik Aarne Pung

Tõuaretuses tuli funktsioonid lahutada

Loomaomanike Riik

tõuaretuslikuks teeninduseks

ühistud ja seltsid, seadusandlus PÕM

seemendusjaamad, kontroll TAI� VTA

jõudluskontroll• 1989 Eesti Maakarja Kasvatajate Selts• 1989 Eesti Linnukasvatajate Selts• 1991 Eesti Lambakasvatajate Selts• 1992 Eesti Hobusekasvatajate Selts, mille koosseisus

tõugude haruseltsid.

Eesti Maakarja Kasvatajate Selts

• Selts asutati 14.10.1989 Päriveres,

juhiks sai Ain-Ilmar Leesment (1989–1995)

• Juhatuse esimehed

Arnold Prints 1989-1994

Mihkel Kallaste 1994-1998

Heldur Hiis 1998-2007

Annika Veidenberg 2007-2010

Monika Jõemaa 2010…

• EK seltsi tegevjuht on

Käde (Leesment) Kalamees alates 1995

Eesti Linnukasvatajate Selts

• Asutati 21.12.1989 Lagedil, 19 juriidilist (11 talupidajat,kaks ASi, viis OÜd ja üks riigimajand) ja 109 üksikliiget.

• Juhatuse esimees

PhD Matti Piirsalu

• Esimene Põltsamaa

linnulaat mais 1990

Eesti Lambakasvatajate Selts

Juhatuse esimehed

1990 Enhard Musto, sekretär Peep Piirsalu1991–1995 Kalju Hallik (president)1995–1997 Peep Piirsalu (president)1997–2003 Peep Piirsalu, aseesimees Ell Sellis2003–2006 kt Ell Sellis2006–2012 Hillar Kalda, aseesimees Ell Sellis2012... Ell Sellis

Tegevjuhid

1995–1997 Taivo Hirsnik, direktor, koht koondati1997–2004 Hillar Kalda, peaspetsialist2005… Külli Vikat, tegevjuht/aretusspetisalist

„Eraõigusliku tõuaretuseorganisatsiooni kujunemine“

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidupresident 1993. aastast

emeriitprofessor Olev Saveli27. september 2013, Ülenurme

Tõuaretuse skeem Eestis 1947–1992

Eesti põllumajandusministeerium

Riiklikud tõulavad Elusloomade müügi-

Tõuaretuse juhtimine, koondis

korraldamine, Tõuloomade ost-müük,

kontroll import (+eksport)

ELVI – tõuaretuskeskus

Loomaomanikud (suurmajandid) ja erasektor

Aretussüsteemi arutelu

• 1990. a 10. aprillil diskussioonAseministri, pm-knd Jüri Kulbini juures,kuidas luua riiklikestinstitutsioonidest ühistegeliseleja eraomanduselepõhinevad organisatsioonid.• Kaasa haarati kogenud praktikud

ja teadlased.• Tööd jätkas pm-knd

Enno Siiber koos põllumajandus-ministri Harri Õunapuuga.

19


Lambakasvatajate paremik

Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS)

• asutati 11.12.1992• 176 füüsilist isikut ja 24 juriidilist isikut

• 1997 eesti, tori ja eesti raskeveohobuseharuseltsid

• 1999 trakeeni haruselts• 2007 araabia hobuse haruselts• 2013 ühendab 383 hobusekasvatajat

Juhatuse esimehed ja direktorid

Juhatuse esimehed• Heldur Peterson 11.12.1992–26.03.1999

• Vambo Kaal 26.03.1999–06.04.2001 (astus tagasi)

• Hillar Kald 06.04.2001–12.12.2012 (astus tagasi)

Juhatus 12.12.2012–06.04.2013

• Maario Laas 06.04.2013…

Direktorid• Andres Kallaste 11.12.1992 – 15.01.2003 (astus tagasi)

• Enn Rand (kt) 15.01.2003 – 01.06.2006

• Krista Sepp 01.06.2006…

Aretusühistu Eesti Punane Kari

Juhatuse ja nõukogu esimehed

• 1993–2000 Sven Mäger, juhatuse esimees, nõukoguesimees

• 2000–2001 Toivo Kens, nõukogu esimehe kt• 2001–2002 Aavo Mölder, nõukogu esimees

• Tegevjuhid:

• 1993–2001 Tõnis Soonets, juhatuse esimees,tegevdirektor

• 2001 Anne Zeemann, juhatuse liige• 2001–2002 Tõnu Põlluäär, juhatuse esimees

Eesti Mustakirju Karja Aretusühistu �

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Juhatuse ja nõukogu esimehed

1993–1998 Peeter Kibe, juhatuse esimees, nõukoguesimees

1998–2002 Hillar Pulk, nõukogu esimees

2003... Aavo Mölder, nõukogu esimees

Tegevjuhid

1993–2000 Enno Siiber, tegevdirektor, peadirektor,juhatuse esimees

2000... Tanel Bulitko, juhatuse esimees

19. august 1993

Eesti Tõuloomakasvatuse Liit (ETLL)

• Seitse aretusorganisatsiooni asutasid Eesti TõuloomakasvatuseLiidu. Hiljem liitusid veel Eesti Maakarja Kasvatajate Selts (1993)ja Assotsiatsioon Eesti Karusnahk (1996).

Aastatel 1994–1997 anti välja infolehte Tõuinfo,alates 1998. a ainukest loomakasvatuslikku ajakirjaTõuloomakasvatus, lisaks seminaride väljaanded

Keerukam oli veiste ja sigade

organisatsioonidega

Majanduslikku tegevust märksa rohkem: kunstliku seemendusejaamad, kinnisvara, mis kuulus ELVI katsemajandite kui riiklikeettevõtete koosseisu.

1992. aasta lõpus veisekasvatajad asutasid ja registrisse kanti:

1993 Eesti Mustakirju Karja Aretusühistu

1993 Aretusühistu Eesti Punane Kari

2003 üheskoos Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistus

Seakasvatajad moodustasid:

1993 Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretusühistu

1994 Eesti Suurt Valget Tõugu Sigade Aretusühistu �

1998 Eesti Tõusigade Aretusühistu, kuhu koondus

1999 enamik tõuseakasvatajaid.

20


Näitus-konkurss „TÕULOOM“

• "TÕULOOM" 1990. aastast,esialgu Luigel

• korraldati uuesti 1993. aastal:kõikide looma- ja linnuliikidedemonstratsioon

• 1995. a kutsus Heldur Petersonkõiki Ülenurmele,

• alates 1997 olemegi seal

Eesti Karusloomakasvatajate

Aretusühing (EKAÜ)

• ETLLi liikmeks 18.01.1996 assotsiatsioon EestiKarusnahk

• MTÜ EKAÜ loodi 10. aug 2002 ühendamaks kõiki

karusloomakasvatajaid. Ühingu juhatuse esimees onalates ühingu loomisest olnud Liia Taaler.Aseesimehe/tegevjuhi ametit on pidanud

Salme Kangur 2002–2005,

Diana Mägi 2006–2013 ja

Janika Roops 2013 ...

Eesti Lihaveisekasvatajate Selts

• 1991. a oli lihaveiste arv umbes 2000

• 1995. a ostis Leino Vessart Soomest esimesed limusiinitõugu veised, perekond Lotta 1997. a herefordidTaanist ja Vallo Kruusimägi šarolee veised Rootsist.

• 21.06.2000 asutati selts, juhatuse esimees oli LeinoVessart kuni 2011

• Jätkab tori hobuse haruseltsi esimees Aldo Vaan

• Selts on ETKÜ juriidiline liige

• Praegu liikmeid 330

• Lihatõugu veiseid koos ristanditega üle 51 000

Tõuaretusinspektsioon � VTA

• Reorganiseeriti ENSV Riiklik Agrotööstuskomitee.• Riigi funktsioone täitis 30. oktoobrist 1991

Eesti Vabariiklik Tõuaretusinspektsioon• Agu Kööbi tegevus on tunnustust väärt.

Liigne jõulisus põhjustas ka arusaamatusi.

Tänu tollastele põllumajandusministritele:– säilitati jõudluskontrolli ulatuslik levik,– uuendati keskuse arvutite riist- ja tarkvara

ning laboriseadmed,– osteti sisse uusi metoodikaid.

�2003 Veterinaar- ja Toiduamet, peadirektori asetäitjaKatrin Reili

Vabariiklik Jõudluskontrolli Keskus

• 1993 moodustati ELVI aretuskeskuse

andmetöötluse osakonna ja piimalabori baasil.

• 1995 ICARi ja Interbulli liige

• 1998 Põllumajanduse ja Registrite

ja Informatsiooni Keskus (PRIK)

• 2001 taastati JKK

Põllumajandusministeerium

Tõuaretajad on tänulikud:

• seadussätte eest, mis lubas majanditel osaledaeraõiguslike aretusühingute asutamisel

• aretuse otsetoetuse lülitamine riigi eelarvesse

• ohustatud tõugu loomade pidajate toetus

• lühiajaline tõuloomade imporditoetus

• põllumajandusloomade aretuse seadus jpm

Aga on ka probleeme.

Mida arvata tõuaretuse

organisatsiooni tulevikust

• Kindlasti toimub muutusi, kuid hobusekasvatajatekontraühingutest on rohkem kui küll.

• Kuid ootamatusi võib ikka tulla, kõik sõltub riiklikusttunnustajast.

• Ohustatud tõu ressursi tükeldamine alla kriitilise määraon vastutustundetu, tuleb kanda vastutust.

• Igale tõule üks tõuraamat, kuid klubilisi ühendusi võibolla enam.

• Küll tahaks näha PM juhtkonda tõuaretuse üritustel.Viimasel ajal juhtub seda kahjuks üliharva.

• Hea sõnaga tahaks tunnustada endisepõllumajandusministri Ester Tuiksoo ja kantsleriIlmar Tupitsa osalemist.

Suur tänu

• riigiasutustele PÕM, VTA jt• koostööpartneritele: JKK, EMÜ VLI, ETSAÜ jt• konkursside sponsoritele: DeLaval, Alltech, Anu Ait,

Dimela, MES jt• PRIA-le, kelle kaudu toetatakse tõuaretuse üritusi:

näitusi, seminare, välisreise jm• eriline tänu Eesti Põllumajandusmuuseumile, kus

toimuvad paljud meie üritused• Õnnitlus kõigile loomakasvatajatele, nende

teenindajatele,kõigile aretusühingute töötajatele 20 tööka aasta eest!

21


Tanel Bulitko

Riik Lehmix 1000

Piimakg

Riik Lehmix 1000

Piimakg

1. Taani 579 8701 14. Austria 523 6448

2. Rootsi 346 8281 15. Luksemburg 45 6409

3. Soome 280 8215 16. Malta 6 6387

4. Hispaania 827 7904 17. Küpros 0 6304

5. Holland 1541 7713 18. Kreeka 144 6299

6. Tšehhi 367 7705 19. Belgia 504 6286

7. Inglismaa 1812 7697 20. Itaalia 2009 5650

8. Eesti 96 7650 21. Poola 2346 5573

9. Saksamaa 4191 7280 22. Leedu 331 5558

10. Portugal 237 7203 23. Läti 164 5550

11. Ungari 253 7185 24. Sloveenia 109 5517

12. Prantsusmaa 3643 6844 25. Iirimaa 1060 5092

EL (27) 23026 6618 26. Bulgaaria 287 3915

13. Slovakkia 154 6501 27. Rumeenia 1178 3429

Lihaveiste arvukuse tõusTõug 01.01.08 01.01.09 01.01.10 01.01.11 01.01.12 01.01.13

Hf 6239 7319 8537 10072 11515 13090

Li 6189 6832 7915 8976 9766 10691

Ab 6623 7779 9269 10208 10907 12503

Ch 816 1160 1646 2226 2555 3179

Hc 650 942 1191 1568 2155 2787

Pi 344 439 395 383 401 379

Ba 561 941 1281 1564 1854 2094

Bb 575 1052 1573 1620 1519 1371

Si 691 1335 1890 2588 3538 4593

De 10 11 10 17 20 24

Ga 4 5 18 42 64 207

Sh 0 0 6 4 11 31

Au 0 0 0 11 14 15

Kokku 22702 27815 33731 39279 44332 50977

Vrdl.eelm.a. x +5113 +5916 +5548 +5053 +6645

Importaretusmaterjal2012 2011 2010 2009 2008

Alta 0 4150 8000 4000

Viking Genetic 9020 14245 5050 8500 6300

Semex 0 4000

GGI 0 5200 6000 5000 5561

CRV 7079 7650 7000

OHG 6000 4000 4000

WWS 4144 5600

CRI 3287 5000

Conafe 690

Kurzeme 10

ABS 0 4589 3058 4960

Belgia 0 3700 3200

Šotimaa 200

333719

139262

325644

238460

298025

205000

226822

436522

702885

0

100000

200000

300000

400000

500000

600000

700000

800000

2008 2009 2010 2011 2012

spermaloomad

Sperma tootmine ja realiseerimine

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Sperma varumine 242250 357867 390825 445586 416570 441933 519385 541560 524800 523395 545795

ETKÜ sperma realis 138163 175135 171646 179906 182722 178319 175727 182403 182139 183542 176665

Realiserrimine kokku 168708 218687 223646 237583 224604 223478 219099 213961 221392 213130 215887

0

100000

200000

300000

400000

500000

600000

Populaarsemad pullid

eesti holstein

– Rodeo - 62 855

– Berlingo – 58 275

– Klondike –41 855

– Frello - 40 328

– Delgado -34 613

eesti punane

– Garham - 6301

– Ascon - 5372

– Carma - 5118

Piimatoodangu trend

3428

6055

7390 7447 7613 77568059

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

1993 2004 2008 2009 2010 2011 2012

1993 2004 2008 2009 2010 2011 2012

Lehmade arv 226700 116500 104000 96700 96500 96200 96200

JKK 168106 100991 92282 88414 88984 89338 90274

80000

100000

120000

140000

160000

180000

200000

220000

240000

22


2011

2012

20132009

2010

2009 2010 2011 2012 2013

AndresTamm

AvoKruusla

AvoSamarüütel

MaieMölder

TõnuPost

AndrusSepp

MeelisMarmor

MargusKeldo

KalmerVisnapuu

AldoVaan

•978

•2797

2008

•863

•1767

2009

•847

•1686

2010

•736

•1615

2011

•667

•943

2012

� Ainuke omalaadne Baltikumis

� Raplamaa aasta ÄRI TEO nominent


23

24


Eesti Hobusekasvatajate Selts

Krista Sepp,

EHSi direktor

1992. a 27 juriidilist isikut

40 füüsilist isikut

25 toetajaliiget

2013. a 385 liiget

Haruseltsid on loonud:

• eesti hobuse kasvatajad

• tori hobuse kasvatajad

• eesti raskeveohobuse

kasvatajad

• trakeeni hobuse kasvatajad

(1999)

• araabia täisvereliste hobuste

kasvatajad (2007)

Varssade arvukus

0

50

100

150

200

250

300

varsad 2009

varsad 2010

varsad 2011

varsad 2012

Tori tõugu varsad TA ja TB

0

10

20

30

40

50

60

2009 2010 2011 2012

varsad varsad varsad varsad

TATB

EESTI HOBUNE –

OHUSTATUD TÕUG 2001

• EESTI HOBUSE

KASVATAJATE

HARUSELTS

JUHATAJA alates 2012. a -

ANU PÄRISOO

• PONIKLASSI HOBUNE

turja kõrgus kuni 148

KASUTUSVALDKONNAD

• ponisport

• turism

• ratsa-ja tööhobune

• loodushoid

Eesti raskeveohobune –ohustatud tõug 2004

Parim tori tõugu täkk 2013 OPPAR,

hobust esitleb Andres Kallaste

Trakeenikasvatajad –rahvusvahelisel areenil läbi spordi

Heimtali hobusekasvandus AGNESSA

Araabia täisvereliste hobustetõuraamat 2007,

WAHO liikmed 2007

25


EestiLambakasvatajate

Selts

ETLL 20

Pm-mag Külli Vikat

ELaS tegevjuht/aretusspetsialist

Aretus ja jõudluskontroll

Tõuaretuse suunad

• lihajõudluse tõstmine

• tallede kasvukiirusesuurendamine

• uttede viljakusesuurendamine

• ARR-alleeliesinemissagedusesuurendamine

VAJADUS muuta/täiendada

Kaks tunnustatud tõugu alates

aastast 1958

• eesti tumedapealine (ET)

parandajatõud: suffolk, saksamustapealine, oxforddaun

• eesti valgepealine (EV)parandajatõud: teksel, dorset,dala

• Mõlemale tõule lubatudkasutada soome maalammast

ELaSi juhatus 2008 – 2013 …

2009–2012

•esimees Hillar Kalda

•aseesimees Ell Sellisliikmed

Peep Piirsalu

Hugo Vaino

Jüri Siemer

Anu Koorem

Nils-Naatan Kaivo

2012 –…..

•esimees Ell Sellis

•aseesimees Ants Kuksliikmed

Nils-Naatan Kaivo

Ain Pajo

Margus Keldo

Kalmer Kivirai

Mathhew Curphey

Uuendusi aretustöös2009

• Õppe-eesmärgil mõõdeti 218 tallel lihassilm ja rasv (min/max),koos EUROP määramisega

• Geneetiline hindamine 3 x aastas (viljakus ja 100 p mass

2010

• Kinnitati 11 aretuskarja (AK):

• 6 EV – Aavo Arm, Ell Sellis, Liidia Kängsepp, Rehekivi OÜ,Tsura Talu OÜ, Urmas Aava

• 5 ET – Janika Mirka, Lenne Kaivo, Lilien Veske, Vahur Agar,Väino Veersalu

• Hakati AK talledel lihassilma ja rasva mõõtma

JK tulemused ET lambatõulaasta/ näitaja 2008 2009 2010 2011 2012

Tiinestumine 89,8 90,1 84,5 94,7 92,9

Viljakus 1,53 1,52 1,56 1,59 1,59

100 p mass 26,8 24,9 24,2 26,6 24,5

Ööpäevanemassi-iive

228 207 200 224 218

Karja suurus 92 97 101 82 75

JK tulemused EV lambatõul

aasta/ näitaja 2008 2009 2010 2011 2012

Tiinestumine 91,1 90,9 89,1 83,2 94,2

Viljakus 1,61 1,59 1,61 1,63 1,70

100 p mass 25,8 25,5 25,2 27,1 24,8

Ööpäevanemassi-iive

219 215 207 231 207

Karja suurus 86 92 106 102 73

ET ja EV arvudes2009–2013

Tõug/ näitaja ET EV Kokku

Paaritatud uttesid 8212 7027 15 239

Sündinud tallesid 10 455 9443 19 898

Määratud PrP 306 400 706

Müük (PT) 699 1144 1843

LS / rasvmõõtmisi

1420 2595 4015

Hinnatudnoorjäärad

295 419 714

Fakte 2008–2013•2008 – esimene eestlane pügamise MMi

(43. koht Aadam Kaivo)

•2008–2013 jätkuvad lambakasvatajate õppereisid

•2011 algasid:– noorjäärade ja utikute konkursid Kurgjal

– lihalammaste eksport

•2013

– eestlane Euroopa meister lammaste pügamisesjuunioride klassis – Aadam Kaivo

– esimene Eesti meister lammaste pügamises –Mehis Tamsalu

26



27

Karusnahkade müük Eestist2012/2013

Helsinki Saga Furs

• 120 000 mingi- ja 15 000 rebasenahka

Kopenhagen Fur (KFur)

• 5638 tšintšiljanahka

Reksküüliku ja kährikkoerte nahku ei müüdud

Mink ja kährikkoer on võõrliigid. Farmis pidamisel on

erinõuded.

Kopenhagen Fur oksjonitel müüdudtšintšiljanahkade arv

2013 2012 2011

Taani 28 707 27 963 30 135Eesti 5638 6232 6782Poola 16 281 18 512 15 208Saksa 1835 1578 1704Läti 7778 4592 4572Leedu 5491 7190 9720Kokku KFur 69 939 69 514 71 314

Keskmine tšintšiljanaha hind (DKK)

2013 2012 2011

Taani 370 318 335

Eesti 318 287 285

Poola 326 280 285

Saksa 317 283 285

Läti 263 275 262

Leedu 315 226 234

Kokku KFur 333 291 296

300 DKK ~ 40 €

Tšintšiljakasvatus

• Alates 2000. a on tšintšiljanahku müüdud Taanioksjonikeskuse kaudu maailmaturul

• Kui aastal 2000 müüdi vaid 200 nahka, siis2004. a juba 3000. Suurim toodang oli 2010. a –7560 nahka

• Taani ja Poola toodangumahtudeni on Eestilväga pikk tee

• Veel 2008. a tootis Eesti Poolaga sarmas mahusnahku. Eestis toodetud nahkade keskminemüügihind oli toona üksjagu kõrgem, enam mitte

Reksküülikud

• Eestis kasvatatavad reksküülikud on tõulevastavad, värvuspuhtad ning toodetud nahad onenamuses väga hea kvaliteediga

• Viimased 5 a on reksküülikute nahkade järginõudlust vaid siseturul. Nahku ostetakse hinnaga20–25 €

• Kopenhaageni oksjonitel on müüdud üksikuidnahku, keskmise hinnaga 75 DKK (max 130 DKK).

• Kastorreksküüliku naha suurim nõudlus oli2001/2002. a ja varem, hind 75 DKK (10 €) kuni130 DKK (17 €)

Hindamine ja aretus

• Täiskasvanud küülikuid hinnatakse Euroopahindamisstandardi ning noorloomi Põhjamaadestandardi järgi

• Tšintšiljasid hinnatakse võrdlusmeetodil Taanihindamisstandardi alusel

• Naha kokkuostja määrab aretussuunad. Ostjaeelistab kõrge kvaliteediga, värvuspuhast, suurtnahka

• Näitus – aretaja abivahend aretusloomadevalikul

• Valiku õigsusest annab tagasisidet oksjoni-keskusest saadav nahkade sorteerimisaruanne

• EKAÜ on vahendanud karusloomakasvatajateühiseid huvisid, probleeme nii läbirääkimistelriigiasutustega kui ka rahvusvahelisteorganisatsioonidega

• Andnud oma panuse karusloomakasvatajatekoolitamisel nii ühingus kui JärvamaaKutsehariduskeskuses

• Osalenud karusloomakasvataja kutsestandardiväljatöötamisel

• Propageerinud messidel ja „Tõulooma“ üritustelkarusnaha tootmist

• Operatiivset infot edastatakse ühingu liikmetelekodulehel www.efba.ee

Tegevused

EestiKarusloomakasvatajate

Aretusühing

Pm-knd Liia Taaler

28


Eesti Tõusigade Aretusühistu viis aastat

Raivo Laanemaa

ETSAÜ juhatuse esimees

Wish to join

the animal

recording

Aretus-

valik

andmed

Aretus-

väärtused

andmebaasi

Tõutunnistused ,

aretuse statistika,

raportidÜlevaade

aretusest

Uus info

saadaval olevate

kultide kohta

Andmete ja

SAV

säilitamine

Aretusühistu

andmed

andmed

andmed

andmed

Liitumine

jõudlus-

kontrolliga

Programmi

soetamine

Põlvnemine,

tootmine ja

aretus-

informatsioon

SJ kultide

info ja SAV

Sigade

geneetiline

hindamine

Andmevahetus

JKK-ga

Geneetika

vajaduse

hindamine

ETSAÜ SEEMENDUSJAAMTel: 735 2198Mobiil: 5322 9213E-post: [email protected]

Aretuse mõju searümba lihasuse

muutustele sõltuvalt ristamisest (1)

Sigade aretustöö on võimaldanud toota :

• õhukese seljapekiga,

• suure tailihasisaldusega ja

• suurte sinkidega searümpasid.

• Tulemustega on rahul nii tarbijad kui ka

lihatööstused


muutustele sõltuvalt ristamisest (2)


muutustele sõltuvalt ristamisest

• Djuroki tõu kasutamine ristandemiste seemendamisel

on parandanud nende järglaste liha kvaliteeti (liha

marmorilisust) ja majanduslikke näitajaid (tapamass,

tapmisvanus, ööpäevane ja rümba massi-iive)

• Negatiivse aspektina on djuroki tõugu ristanditel

võrreldes teiste rühmadega mõningal määral paksem

seljapekk ja väiksem rümba tailihasisaldus

• Djuroki ristanditel on pekk seljal jaotunud ühtlasemalt

ja kõhuliha on paksem, võrreldes teiste

tõukombinatsioonidega


muutustele sõltuvalt ristamisest

• Djuroki ristandite lihaskoes on umbes kaks korda

(2,1%) rohkem lihasesisest rasva, võrreldes valgete

tõugudega (1%), mistõttu on nende liha õrnem ja

mahlasem

• Seakasvatajat huvitab eelkõige ettevõtmise tulukus,

mida näitab kaudselt sigade ööpäevane massi-iive,

mis on djuroki tõu kasutamisel kõige suurem

• Djuroki tõu puhul on ka tarbija nõudlus mahlase ja

õrna liha osas täidetud

• Kuna djuroki tõugu sead on mõningal määral

rasvasemad, tekib tarbijal võimalus valida turul

pekisema ja taisema sealiha vahel

Tähtsamad sündmused

• 150 aastat teadliku ristamise algusest (1863. aastal rõhutasid

mõisnikud vajadust ristata Eesti kohalikku maasiga nn

kultuurtõugudega). Meie aretusprogramm põhineb ka tõugude

ristamisel

• 90 aastat tagasi (1923) asutati Eesti Seakasvatajte Selts (ESS)

• 90 aastat tagasi (1923) hakati rajama eksporttapamaju liha

ekspordi korraldamiseks Eestist piiri taha

• 90 aastat tagasi (1923) loodi esimesed sugulavad (tõufarmide

eelkäijad), kui osteti Inglismaalt 30 jorkširi ja 9 saksa nn

väärissiga

• 50 aastat tagasi (1963) sai alguse sigade kunstlik seemendamine

farmides

• 15 aastat tagasi (1998 Põltsamaal) asutati Eesti Tõusigade

Aretusühistu

29


Jõudluskontrolli Keskus 1993-2013

Kaivo Ilves27. september 2013

1. juuni 1993 ELVI andmetöötluse osakond japiimalabor Eesti Vabariigi TõuaretusinspektsiooniJõudluskontrolli Keskus Põllumajanduse Registriteja Informatsiooni Keskus Jõudluskontrolli Keskus

www.jkkeskus.ee

1994–1998

• loodi väliteenistuse osakond

• investeeriti piimalaborisse

• IT-süsteem ehitati uuesti üles

• JKK alustas kõrvamärkide müügiga ja veisteregistri loomist

• esimeste otsetoetuste administreerimine


www.jkkeskus.ee

1998- ...

teenuse kvaliteedi parandamine

tarkvarad erinevatele loomaliikidele

Vissu � Vissuke

Liisu

Possu (aretus ja nuum)

Pässu

Hobuste tarkvara � Tulevik PRIAs?


www.jkkeskus.ee

Piimalabor

• rasv, valk, somaatilised rakud, karbamiid

• akrediteering 1999. aastal – katselaborpiimaanalüüside valdkonnas

• bakterite üldarv, antibiootikumid,külmumistäpp

• sõltumatu labor toorpiima kvaliteedimääramisel

• mastiit 12 � mastiit 16

• ketoos: atsetoon ja Bhb

• laapumine, tiinuse määrang


www.jkkeskus.ee

Geneetiline hindamine

Piimaveised

• jõudlus, välimik, udara tervis, viljakus,tootlik aeg, poergimiskergus,sünnikergus, lüpsikarja jõudmine

Sead

• lihajõudlus, viljakus

Lambad

• kasvukiirus, viljakus

Lihaveised

• kasvukiirus


www.jkkeskus.ee

Kõrvamärgid


www.jkkeskus.ee

Rahvusvaheline suhtlus

• ICAR juhatus (Kaivo Ilves)

• jõudluskontrolli süsteemi audiitorid (KaivoIlves ja Aire Pentjärv)

• rahvusvahelise töögrupi liikmed (KaivoIlves, Kalle Pedastsaar, Aire Pentjärv)

• jõudluskontrolli süsteemi vastavusrahvusvahelistele reeglitele (2006,2009, 2013)

• koolitused (TAIEX, FAO)


www.jkkeskus.ee

Muutunud on

tehnoloogia:

Internet

elektroonilised kõrvamärgid, lugejad

kaalusüsteemid

farmitehnoloogia (lüpsid, seemendused jne)

Infosüsteemid (e-pria, farmitarkvara)

teenus kiiremaks

loomisel on uued valdkonnad


30


Põllumajandusloomade aretuse järele-valve ja aretusühingute tunnustamine

Katrin Reili

Tõuaretusinspektsioon asutati riigiasutusena 1992. aühendades riiklikud tõulavad. Peadirektoriks määrati AguKööp. Alustati 62 töötajaga, korraldav ja kontrollivfunktsioon. Tõuaretuse seadusandliku baasi väljatöötamistjuhtis Rein Tuherm, kinnitati 24. mai 19951. jaan 2003. a reorganiseeriti Tõuaretusinspektsioon ningliideti Veterinaar- ja Toiduametiga

Tõuaretuse valdkonna struktuur algselt

• peadirektor Ago Pärtel• peadirektori asetäitja Katrin Reili• põllumajandusloomade aretuse ja turukorralduse

osakond• juhataja Kaija Uuskam• põllumajandusloomade aretuse büroo juhataja Maie

Help, peaspetsialistid Hülla Liiv, Anne Zeemann,Külliki Võrk, Arma Hannus, Silva Siil, Vaike Tartes

• geneetiliste ressursside büroo juhataja Haldja Viinalassja peaspetsialist Maarja Tuimann

Põllumajandusloomade aretuse valdkonnaülesanne

• Korraldab ja teeb järelevalvet põllumajandus-loomade aretuse ja geneetiliste ressurssidesäilitamise üle

• alus: põllumajandusloomade aretuse seadus,jõustus 01.01.2003, seadust on mitmetesredaktsioonides muudetud

• 01.05.2004 ühinemine Euroopa Liiduga jakehtima hakkasid Euroopa Komisjoniotsekohalduvad zootehnika valdkonnaotsused

Struktuuri muudatused VTAs

• VTA keskasutusest viiakse 4 piirkondade peaspetsialistiLääne-Virumaa, Pärnumaa, Läänemaa, Põlvamaamaakonna veterinaarkeskuste koosseisu

• 01.01.2013 struktuuri muudatusegaühendatakse põllumajandusloomade aretuse jageneetiliste ressursside büroo

• põllumajandusloomade aretuse büroo koosseisus onbüroojuhataja ja 2 peaspetsialisti

• riskipõhine järelevalve

Tunnustatud aretusorganisatsioonidseisuga 27.09.2013

• Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

• Eesti Maakarja Kasvatajate Selts

• Eesti Lambakasvatajate Selts

• Eesti Linnukasvatajate Selts

• Eesti Hobusekasvatajate Selts

• Eesti Tõusigade Aretusühing• Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts• Eesti Traaviliit• Eesti Hobuse Kaitse Ühing• Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsioon• Vana-Tori Hobuse Ühing MTÜ• Jõudluskontrolli Keskus

ETLLi liikmed

Probleemid

• 2012. ja 2013. aastal on Veterinaar- ja Toiduametitõuaretuse valdkonna ettekirjutusi ja otsuseid kaevatudhalduskohtusse kolmel korral

• 2 kohtumenetlust nendest kestab, 1 poolte kokkuleppellõpetatud.

• 3 kaebust Euroopa Komisjoni, neist 2 on lõpetatud ja 1kestab

• lugematu hulk kaebusi ja vihjeid hobuste tõuraamatu-kannete kohta

Miks on selline olukord tekkinud?• EL zootehnilisi õigusakte pole kaua aega muudetud• põllumajandusloomade aretuse seadus vajab

tunnustamismenetluse osas täpsustamist.• võtmeküsimuseks saavad teadusuuringud, millele VTA

saaks tugineda

Probleemide võimalikudlahendused

• VTA on teinud põllumajandusministeeriumile

ettepanekud põllumajandusloomade aretuse

seaduse täpsustamiseks

• Tehakse koostööd PRIAga hobuste registri 2.etapi elluviimisel (hobuste tõuraamatuteviimine ühtsesse andmebaasi)

Probleemide võimalikud lahendused

• Põllumajandusministeerium tellis Eesti

Maaülikoolilt tori hobuse erinevatesuundade geneetilise uuringu

• Aretusühingud võiksid aktiivsemalt liikmete

erimeelsuste ja uute aretuseesmärkideosas teha koostööd ning leidalahendusi

31


TÕUARETUSE TEENISTUSES

Prof Haldja ViinalassEMÜ loomageneetika ja tõuaretuse osakond

20 aastat ühistegelist tõuaretuse organisatsiooni Eestis

27.09.2013, Ülenurme

MIKS?

� Põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine� tõuloomade põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks

� aretustöö täpsustamiseks

� sperma ja embrüote ostul-müügil

� mitmikute identsuse tõestamiseks

� isasloomadele järglaste põhjal antava hinnangu täpsustamiseks

� Geneetilisi defekte kandvate suguloomade tuvastamine DNAanalüüsidega võimaldab aretajatel paaride valikuga vältidaretsessiivsete homosügootsete isendite saamist

� Kõrge skreipiriskiga PrP-genotüüpe kandvate jäärade kõrvaldaminearetusest suurendab karja skreipiresistentsust

� Valik piimavalkude pärilike tüüpide järgi võimaldab parandada piimatehnoloogilisi omadusi

� Genoomselektsiooni tegemiseks

H. Viinalass

Lehmade arv2000 – 105 5112013 – 91 087

Isa kohta puudusid andmed:2000 – 11 893 lehmal (11,3%)2013 – 3010 lehmal (3,3%)

JÕUDLUSKONTROLLIS OLEVATE LEHMADE

PÕLVNEMISANDMETES PUUDUB ISA

H. Viinalass

VEISED, 2012

• Eesti holstein– kahtlaste põlvnemisandmetega esitati geneetilisse ekspertiisi 76 veist ja nende

31 ema 25 ettevõttest– neist 72-le (94,7%) leiti õiged vanemad. Põlvnemist ei saanud selgitada ühel

veisel (1,3%). Pakutud vanemad ei sobinud kolmele veisele (4,0%)– tõuraamatulehmade juhuslikku kontrolli tehti 185 lehmale ja nende 55 emale 153

ettevõttest. Kokku oli sugupuus vigu 11 lehmal (5,9%).

• Eesti punane– kahtlaste põlvnemisandmetega esitati ekspertiisi 20 veist ja nende 8 ema 10

ettevõttest. Neist 12-le leiti õiged vanemad (60,0%). Pakutud vanemad eisobinud kaheksale veisele (40,0%). Ühel ekspertiisi esitatud veisel osutus valeksemaisa (12,5%)

– Tõuraamatulehmade juhuslikku kontrolli tehti 47 lehmale ja nende 15 emale. Isaei olnud vastavuses tõudokumentides registreerituga kolmel lehmal (6,4%).Uuritud lehmad olid 35 ettevõttest.

• Eesti maatõug– Kõigi 22 uuritud veise põlvnemisandmed olid vastavuses.

H. Viinalass

LAMBAD

• PrP-geeni polümorfismi detekteerimine– ARR/ARR = riskigrupp R1

• Esinemissagedus on suurenenud 20,0 kuni 41,3%-ni.

– ARR alleel• Esinemissagedus on suurenenud 41,5 kuni 69,1%-ni (2005-2012)

Proovide arv

Riski-

grupp 2004 2005-2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Kokku

1 12 94 70 93 96 106 107 66 644

2 30 180 139 212 118 113 82 88 962

3 14 152 70 65 31 23 17 5 377

4 2 4 8 5 3 5 4 1 32

5 2 18 8 10 2 3 0 0 43

Kokku 60 448 295 385 250 250 210 160 2058

H. Viinalass

KINDLUS ARETAJAILE

• EMÜ VLI geneetikalabor on Rahvusvahelise LoomageneetikaÜhingu (ISAG) liige

• Osaletakse ühingu poolt korraldatavates võrdlustestides tagamaksloomade genotüpiseerimise täpsust ja andmete võrreldavustlaborite vahel

• DNA mikrosatelliitidel põhinevat veiste ja hobuste genotüpiseerimistja põlvnemisandmete õigsuse kontrollimist alustati 2000. a jaosaleti 2001/2002 võrdlustestis

• Nii varasemate kui 2011–2012 ISAGi veiste, hobuste ja koertevõrdlustestide põhjal on EMÜ VLI geneetikalabor 1. kategoorialabor

• Võrdlus-kontrolltestides osalemine ja genotüpiseerimise täpsusekontrollimine on eelduseks andmete võrreldavuse tagamiseksülemaailmselt ja rahvusvaheliseks koostööks nii genofondiuuringutealal kui põllumajandusloomade põlvnemisandmete õigsusekontrollimiseks

H. Viinalass

TEENUSED

Veregruppide põhjal (alates 1965)

Veise geneetiline identifitseerimineVeise põlvnemisandmete õigsusekontrollimine

DNA analüüsid

Veise geneetiline identifitseerimine (DNA msat, 2002)Veise põlvnemisandmete õigsuse kontrollimineBLAD-analüüs (PCR-RFLP, 1998)Piimavalgugeenide polümorfismid (CSN1, CSN2ja CSN3, LGB, PCR-RFLP, 2002)

H. Viinalass

TEENUSED

Hobused (DNA analüüs, DNA msat, 2002)Hobuse geneetiline identifitseerimineHobuse põlvnemisandmete õigsusekontrollimine

Sead (DNA analüüs, PCR-RFLP, 1997)Sea stressiresistentsuse uuring

Lambad (DNA analüüs, sekveneerimine, 2005)PrP-geeni polümorfismide määramine

Koerad (DNA analüüs, DNA msat, 2007)Koera geneetiline identifitseerimineKoera põlvnemisandmete õigsuse kontrollimine

H. Viinalass

32


ToimetusKolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, Matti

Piirsalu, Krista Sepp, Külli Vikat, Olev Saveli (peatoime-

taja) ja Eha Lokk (toimetaja)

Keeleline korrektuur: Silvi Seesmaa

Küljendus: Alo Tänavots

Aadress: Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu, tel 731 3455

Internet: http://www.etll.ee/

Ajakiri ilmub 4 korda aastas:

märtsis, juunis, septembris ja detsembris.

Trükk: OÜ Paar

1

Juhan Särgava

Eesti Põllumeeste Keskliit

President

Saidafarm OÜ juhataja27.sept. 2013 Ülenurme

MAAETTEVÕTLUSE VÕRDNE

KOHTLEMINE ON EDU ALUS

Juhan Särgava, EPK president

2

Loomapidamine on maaelu teljeks aegade algusest

• Veise kodustamist arvatakse aega 8000 e.m.a.• Koduloom on usaldanud enda saatuse inimese kätte• Paremate hulgast valimine on jõudnud tõulooma kasvatuseni,

kasvatajate ühistegevuseni, liiduni• Täna peame juubelit, mis kroonib tõuloomakasvatajate missiooni ja

tegevusi hoopis kaugemast ajast, kui on see viimane 20 aastat

• Toit on inimenergia, kütus, mida saab ainult kasvatamise teel• Selle toorainet kasvatada tuleb niimoodi, et keskkond säiliks ega

muutuks elamiskõlbmatuks• Põllumajandus on maaelu kesktelg ja see vajab näitlikustamist

lapsepõlvest alates

Võrdne kohtlemine ja aus konkurents on edu alus!

3

* Suurem loomadega seotus toetusskeemides vähendaks vigurdamist (lehmapidamist on keerukas teeselda).

• Suuremate ettevõtete ahistamine, toetustest osaline või täielik ilmajätmineavab meie toiduturu võõramaistele tootjatele.

• Ei pea õigeks toetusskeemidega reguleerida põllumajandusettevõtetesuurust ja ettevõtlusvormi.

• Ei pea mõistlikuks suurusest lähtuvat pindalatoetuste diferentseerimiseinitsiatiivi.

•Ei pea mõistlikuks toetuste nihutamist esimesest sambast teise. Ühtnepindalatoetus jaotub proportsionaalselt suurusele ja kajastabtegelikke vajadusi paremini.

•Põllumajandusettevõtte üleandmistoetused tuleb avada ka teistelevormidele peale FIE.

•Mahepõllumajanduse toetus on jäänud madalaimaks naaberriikidegavõrreldes ja vajab järele aitamist.

4

Loomade heaolu soovitusi...

Ettevõtja tunneb ametimeeste kindlat tuge

5

Erodeerunud põllud Argntiinas

Douglas ja Kristina Tompkins, Laguna Blanca

farmetrid Argentiinas

. Endised erodeerunud põllud

peale ümberkorraldust orgaaniliseks farmiks

SAIDAFARM

Mahefarm alates 1992

500 looma

200 lüpsilehma

30 töötajat

150 klienti

Kogu piim töödeldakse kohupiimaks,

juustuks, jogurtiks

Rahulikku aasta lõppuja edukat uut aastat!

Documents

Tõuloomakasvatus 2013/4