Tõuloomakasvatus 2015/3

1

E T L L

E A B A

TÕU LOOMAKASVATUSEES TI TÕULOOMAKAS VATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITS IINI JA LOOMAKASVATUSE INS TITUUT ·

NR. 3 SEPTEMBER 2015

SISUKORD

Loomakasvatus2 R. Lokk, A. Tilk, H. Vaher. Eesti loomakasvatus

2015. a I poolaastal

Veised4 T. Põlluäär. Uue lihaveisetõu esindajad Eestis5 T. Põlluäär. Jänedal toimus taas lihaveiste konkurss5 S. Turu, J. Mättik. Eesti aberdiini-anguse klubi

õppereisist Šotimaale8 R. Pikkmets. Šaroleehuviliste õppereis Inglismaale

Lambad10 K. Vikat. C. R. Jakobsoni talumuuseumi külapäev ja

20. lambapäev Kurgjal

Sead12 A. Põldvere, A. Tänavots, T. Torga. Djuroki tõugu

kultide mõju nuumsigade lihaskoe kvaliteedile

Hobused16 K. Sepp. XXI eesti raskeveohobuste päev Palmses

Referaadid17 S. Hoy. Järjest suuremad pesakonnad, mida teha?

Kroonika18 O. Saveli. Tartu sügisnäitus ja Tõuloom 2015

Hea lugeja

Aasta 2015 jääb Eesti loomakasvatajatele kauaks meel -de, kahjuks häiriva tootmise kollapsiga. Kvoodi lõpuaasta tõi edukatele piimatootjatele kaela trahvi, piimahinna lan- guse tasemele, kus palju ettevõtteid loobus piima kar jast.Paljuski on põhjuseks Vene turu ärajäämine, õige mi nisanktsioonid sanktsioonide vastu, mis ajas sassi Balti rii -ki de vabaturu, kus Eesti piimatootjatel oli soodus posit -sioon. Elussigade sisseveo keeld Venemaale andis löögiseakasvatajatele. Lisaks on seakasvatajad elanud Aafrikasigade katku hirmus. Halvasti on läinud neil, kes pididsead hävitama. Võib-olla siiski paremini (on kom pen sat -sioon) kui neil, kes lõpetava(si)d seakasvatuse.

Igal juhul on segadust palju. Õpetlik oli Eesti Ekspressiartikkel 2. septembril sellest, kui kõikides naaberriikidesoli taud ja kuidas Eesti ainukese riigina pääses 1938/39suu- ja sõrataudist. Ainult riigi kõigi tasandite sihipärane,nõudlik ja kõigile arusaadav kaitsetegevus tagas selle.

Seakatku leviku takistamiseks jäi mõistlikest otsustestja asjalikust tegevusest puudu juba 2014. aasta sügisel.Peale jäi keskkonnakaitse (ei või metssigu jahiga laialiaja da) seisukoht con tra oht põllumajanduslikule seakas -va tusele. Alles nüüd aasta pärast, kui üle 22 000 koduseaon hukatud, otsustati hakata järgnevatel kuudel vähen da -ma metssigade populatsiooni 30 000 võrra. Kahjuks põl -lu majanduse heaks tegeldakse rohkem tabandunud far mi- de (tervete?) sigade utiliseerimise viisidega ja kom pen sat -sioonivõimaluste leidmisega.

On olnud raskeid perioode kord ühel, kord teisel looma -kas vatusharul, et aga veise- ja seakasvatusel ühel ajal, kusohus on ligi 80% loomakasvatuse kogutoodangust või ülepoole põllumajandustootmisest, on pretsedenditu. Põlludvõib aastaks-kaheks sööti jätta, tehase-vabriku sulgedamõ neks aastaks, ja alustada uuesti, aga seakasvatuse, rää -ki mata veisekasvatusest, taastamiseks kulub aastaid, miltuleb vaid investeerida. Mida investeerida, kui tootmiselõ petamiseks makstakse ära kõik oma reservid. Lisakstuleb vanad laenud enne ära tasuda, kui saab uusi võtta.Toompeal käimine 14. septembril ja sealsed jutud, ka pä -rast seda, tõestavad veel kord, kui vähe tähendavad amet -ni kele kodumaised toiduained, sest selle katavad ka teised riigid.

Aga Eesti üks miljon hektarit põllumaad ja lisaks poolmil jonit looduslikke rohumaid tahavad hooldamist ja kor -ras hoidu, vastupidist nägime juba taasiseseisvumise järel. Et kas või välisturistidele meelepärane olla, on siiski ai -nus viis põllumajandusliku maa sihipärane harimine jakasu tamine. Maa kasutamisotstarbe Eestis määrab agaloo makasvatus.

Olev SaveliAlo Tänavotsa foto

Eesti loomakasvatus 2015. a I poolaastalRagne Lokk, Ahto Tilk ja Hel ena VaherMaaeluministeeriumi loomakasvatussaaduste büroo

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2015. aasta 30. juuniseisuga 356 400 siga, 266 600 veist, 97 100 lammast jakit se ning 2 118 300 lindu (tabel 1). Võrreldes eelmiseaas ta sama ajaga on kõikide loomaliikide arv vähenenud,v.a lambad ja kitsed, kelle arv suurenes 6%. Kõige enamvähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga lindudearv – 10%, piimalehmade arv vähenes 5%, veiste koguarvja sigade arv vähenesid 2%.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 30. juuni (tu -han detes) (SA)

Näitaja 2014 2015 2015/14

+/– %

Veised 271,1 266,6 –4,5 98

sh piimalehmad 99,5 94,8 –4,7 95

Sead 363,8 356,4 –7,4 98

Lambad ja kitsed 91,5 97,1 5,6 106

Linnud 2354,2 2118,3 –235,9 90

Statistikaameti viimase viie aasta 30. juuni andmetevõrdlus näitab veiste koguarvu pidevat suurenemist kuni2014. aastani. Aastatel 2013 ja 2014 suurenes veiste ko -gu arv võrreldes eelnenud aasta 30. juuni seisuga 11 000võrra. Piimalehmade arvu suurenemine aastatel 2010–2014 (v.a 2012) II kvartalis oli vähem kui tuhat looma.2014. aastal suurenes piimalehmade arv võrreldes 2013.aasta 30. juuni seisuga 2700 lehma võrra. Vasikaid sündis2015. aasta I poolaastal 59 100, mis on 4100 looma võrravähem kui eelmisel aastal samal perioodi, mil fikseeritiviimase viie aasta suurim sündivus.

Sigade arv on viimasel kahel aastal vähenenud. Kui2013. aasta II kvartali lõpu seisuga oli 382 200 siga, siissel aastal samal ajal oli 25 800 siga vähem. Põrsaid sündis2015. aasta I poolaastal 374 000, mis on 8600 põrsa võrraenam kui eelmisel aastal samal ajal.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiand metel oli põllumajandusloomade registrisse 2015.aas ta 30. juuni seisuga kantud 266 518 veist, sh 94 212pii malehma, 25 389 lihatõugu lehma (sh ristandid),89 509 lammast ja 4529 kitse (tabel 2). Võrreldes eelmiseaasta sama perioodiga oli veiste koguarv vähenenud 4772võrra. Lihatõugu veiste arv on viimastel aastatel suu re ne -nud. Võrreldes tänavust seisu eelmise aasta sama ajaga,oli suurenenud lihatõugu (sh ristandid) lehmade arv 2406võrra. Piimatõugu veiseid oli I poolaasta lõpu seisuga94 212, mis on 4360 veise võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Endiselt on piimalehmi kõige enam Järvamaal, Lääne-Vi ru maal ja Pärnumaal. Piimalehmade arv vähenes kõigis maakondades, v.a Viljandi- ja Pärnumaa, kus piimaleh -ma de arv suurenes võrreldes eelmise aasta 30. juunigavas tavalt 89 ja 4 looma võrra.

Tabel 2. Loomade arv maakondades 2015. aasta 30.juu ni seisuga (PRIA)

Maakond Veised Lehmad Lambad Kitsed

piima liha

Harju 14 619 4614 1563 6623 270

Hiiu 5806 640 1682 3839 146

I-Viru 5954 1761 919 2212 562

Jõgeva 22 095 9331 967 2341 152

Järva 31 515 13 775 966 3846 249

Lääne 14 026 2959 2949 3937 281

L-Viru 28 739 11 166 2173 5713 257

Põlva 15 584 6627 537 6313 336

Pärnu 27 652 10 596 2614 6219 880

Rapla 19 963 6342 2305 6339 280

Saare 20 842 5300 3569 17 101 311

Tartu 14 996 5766 728 4023 188

Valga 13 424 4192 1421 8183 107

Viljandi 20 640 7870 1605 5162 164

Võru 10 663 3273 1391 7658 346

Kokku 266 518 94 212 25 389 89 509 4529

Lihaveiseid oli 2015. aasta 30. juuni seisuga põllu ma -jan dusloomade registris registreeritud 70 662. Lihatõugulehmi oli registri andmetel 25 389, mis on 2406 loomavõrra enam. Lihatõugu lehmade arv suurenes kõigis maa -kon dades, v.a Põlva, kus tänavu registreeriti 48 veistvähem. Kõige enam lihatõugu lehmi kasvatati Saare-,Lää ne- ja Pärnumaal.

Lambaid oli võrreldes eelmise aasta juuni lõpu seisugapõllumajandusloomade registrisse registreeritud 89 509,mis on 8446 võrra rohkem. Võrreldes eelmise aastagasuu renes lammaste arv kõigis maakondades peale Lääne-ja Hiiumaa, kus lammaste arv vähenes vastavalt 276 ja179 looma võrra. Kitsi oli registris I poolaastal 4529, mison 537 looma võrra enam. Kitsi kasvatati kõige enam Pär -nu maal (880). Kitsede arvukuselt teiseks on tõusnudIda-Vi ru maa, kus peeti 562 kitse.

Veisekasvatajate arv väheneb aasta-aastalt. 2015. aasta30. juuni seisuga oli veisekasvatajaid kokku 3882 (võr rel -des eelmise aasta sama ajaga 142 võrra vähem), nendeseas oli 2279 piimatõugu lehmade ja 1587 lihatõugu leh -ma de kasvatajat. Lambakasvatajaid oli 1945 (28 loo ma -

2

Tõuloomakasvatus 3-15

L O O M A K A S V A T U S

kas vatajat enam) ja kitsekasvatajaid 631 (28 loo ma kasva-tajat rohkem).

PiimatootmineKui eelmisel aastal olid piimatootmise näitajad üle aas -

ta te parimad, siis selle aasta I poolaastal olid pii ma toot mi -se näitajad ebasoodsate turutingimuste tõttu märksa hal -vemad. Piimatoodang vähenes 2015. aasta I poolaastaltaas alla 400 000 tonni. Kokku toodeti I poolaastal382 340 t piima, mis on 19 300 t võrra ehk 5% vähem kuieel misel aastal samal perioodil. Keskmine produktiivsuslehma kohta oli 4098 kg, mis on eelmise aasta I poolaastanäitajaga võrreldes 5 kg väiksem.

Piima kokkuostuhind oli 2015. aasta I poolaastal kuuekuu keskmisena vaid 24,3 €/100 kg (joonis 1), mis eel mi -se aasta sama perioodi hinnaga võrreldes oli 36% ma da -lam. Veidi kõrgemat keskmist hinda – 25 €/100 kg –maks ti tootjatele piima eest märtsis-aprillis, kuid juuniksoli see langenud kuni 23,3 €/100 kg. Viimati oli keskminepiima kokkuostuhind nii madal olnud 2009. aasta turu -krii si ajal.

Piimatööstustele realiseeriti 2015. aasta I poolaastal353 700 t 3,9% rasva- ja 3,4% valgusisaldusega piima,mis on 26 300 t võrra ehk 7% vähem kui eelmisel aastalsa mal perioodil. Tööstustele realiseeritud piima osa täht -sus kogu piimatoodangus ulatus 93%-ni. Kuigi kok ku os -te tud piima eliitsordi osakaal vähenes kõrgema sordi pii -ma arvel, siis endiselt oli kokkuostetud piim väga kõrgekvaliteediga – 61,5% kuulus eliitsorti (15% võrra ma da -lam kui eelmisel aastal samal perioodil) ning 37,9% kõr -ge masse sorti.

Lihatootmine2015. aasta I poolaastal tapeti majapidamistes või müü -

di lihatöötlemisettevõtetele tapaks 59 997 t loomi ja linde(tabel 3). Võrreldes 2014. aasta I poolaastaga toodeti lihaelus massis 1819 t võrra ehk 3% rohkem. Suurenes kõi ki -de lihaliikide (v.a veiseliha, mille toodang vähenes 11%)toot mine. Enim suurenes lamba- ja kitseliha toodang(10%), sealiha toodeti I poolaasta jooksul 7% enam ja lin -nu liha toodang suurenes 6%.

Sealiha toodeti 2015. aasta I poolaastal elusmassis35 568 t, mis on 2250 t rohkem kui eelmisel aastal samalperioodil. Sealiha osatähtsus moodustas I poolaastal kogu lihatoodangus 60% ning seda on 2% võrra rohkem kuieel misel aastal samal ajal. Sigade kokkuost I poolaastalsuurenes neljandat aastat järjest. Lihatöötlemisettevõtted

ostsid kokku 233 000 siga (18 000 siga rohkem kui eel mi -sel aastal samal perioodil), kellest saadi 18 500 t liha. Sea -liha keskmine kokkuostuhind SA andmetel oli I pool aas -tal 1517,90 €/t, mis on 212,47 € võrra väiksem kui eel mi -sel aastal samal perioodil. Käesoleva aasta algusest onkok ku ostuhinnad siiski tõusnud. Kui jaanuaris oli kesk -mi ne hind 1495,19 €/t, siis juunis 1549,49 €/t (joonis 2).

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis I poolaastal, tonnides (SA, PM)

Näitaja 2014 2015 2015/14

+/– %

Tapaloomi ja -linde kokku 58 178 59 997 1819 103

sh veised 10 973 9720 –1253 89

sead 33 318 35 568 2250 107

lambad ja kitsed 524 575 51 110

linnud 13 363 14 134 771 106

Veiseliha toodeti 2015. aasta I poolaastal elusmassis9720 t, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes1253 t võrra vähem. Veiseliha osakaal kogu lihatoo dan -gus moodustas 16%. Selle aasta I poolaastal liha tööt le -mis ettevõtete poolt kokkuostetud 16 300 veisest saadi4100 t liha. Keskmise rümba mass oli 251 kg, mis on vara -se mate aastate rümbamassiga võrreldes mõ ne võrra suu -rem. Tunnustatud lihakäitlemisettevõtetes I pool aastal ta -pe tud veistelt saadud lihast moodustas 58% lehmadeltsaa dud liha (1% rohkem kui eelmisel aastal sa mal ajal).Suu renenud on pullidelt ja härgadelt saadud liha osa täht -sus, moodustades 25% tunnustatud lihakäit le mis e ette -võte tes I poolaastal tapetud veiste lihast. Veiseliha kesk -mine kokkuostuhind SA andmetel oli I poolaastal1950,87 €/t, mis on 113 € võrra madalam kui eelmiselaastal samal perioodil. Poolaasta lõpukuudel kokku os tu -hin nad tõusid. Kui jaanuaris oli keskmine hind1881,83 €/t, siis juunis 2067,11 €/t (joonis 2).

Lamba- ja kitseliha toodeti 2015. aasta I poolaastalelusmassis 575 t, mida on 51 t võrra rohkem kui eelmiselaastal samal perioodil. Lamba- ja kitseliha osatähtsus ko -gu lihatoodangus on endiselt alla 1%. Lammaste ja kit se -de kokkuost on suurenenud – lihatöötlemisettevõtted ost -sid kuue kuuga kokku 1600 lammast ja kitse ning neistsaa di 28,8 t liha (11,4 t rohkem kui eelmisel aastal sama

3

3-15 Tõuloomakasvatus

Joonis 1. Piima tootmine ja kokkuost I poolaastal aastatel 2011– 2015 (SA)

Joonis 2. Sea-, veise- ning lamba- ja kitseliha kokkuostuhinnadaastatel 2011 – 2015 kuude lõikes (SA)

ajaga). Keskmine rümbamass (18 kg) oli 2 kg võrra suu -rem võrreldes rümbamassiga eelmisel aastal samal pe -rioo dil. Lamba- ja kitseliha keskmine kokkuostuhind SAandmetel oli I poolaastal 3153,82 €/t, mis on 499,6 € võrra suurem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kui eelmiseaasta keskmiseks hinnaks kujunes 2784,18 €/t, siis käes -ole val aastal jaanuarist maini oli hind üle 3000 €/t, juunislanges kuni 2870 €/t (joonis 2).

Linnuliha toodeti I poolaastal 14 134 t (elusmassis),mis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on 771 t roh -kem. Linnuliha osatähtsus kogu lihatoodangus oli 23,5%,mis on 0,5% võrra rohkem kui 2014. aasta I poolaastal.

Munatootmine Mune toodeti 2015. aasta I poolaastal 92 978 000 tk, mis

on 7700 muna võrra vähem kui eelmisel aastal samalperioodil. Harju, Lääne-Viru ja Põlva maakonna andmeteavaldamist ei võimalda andmekaitse põhimõte. Ülejäänud maakondade võrdluses oli suurim munatoodang Valga -maal (36% kogu munatoodangust). 2014. ja 2015. aastaI pool aasta andmetest selgub, et munatootmine on igasmaa konnas suurenenud. Kõige vähem toodeti mune Jär -va- (0,2%) ja Hiiumaal (0,2%). 2015. aasta I poolaastal oli keskmine munatoodang kana kohta 132 muna, mis on 3mu na võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Uue lihaveisetõu esindajad EestisPm-mag Tõnu PõlluäärETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Praegu on Eestis esindatud 14 lihaveisetõugu. Juuni al -gul saabusid Austriast Es to nian ACB Vianco OÜ vahen -du sel 31 tirooli halli tiinet mullikat, kes kõik endale kako du leidsid. Eestis on tirooli halli tõu märgiks Gr ja tõu -raa matut avatud ei ole. Kes on tirooli hall lihaveis?

Tirooli hall (Gr) lihaveisetõug pärineb Austriast Tirooliorust ja on väga pika ajalooga. Teda on märgitud juba1000 a e.Kr. Esimesed kirjalikud ülestähendused on tei -nud aastal 1879 F. Kaltenegger. 1896. a loodi esimeneelus loomade aretusühistu, kes kogus tõu kohta andmeid ja ühendas originaaltõud. Kuna veiste arvukus oli langenudoht likult madalale tasemele, loodi 1908. a tõu kaitsmiseks ja tutvustamiseks halli veise aretusühistu. Hiljem tekkisidveel mitmed tirooli halli veise ühistud, kes tegelesid näi -tus te korraldamise ja tõu propageerimisega. 1933. a defi -nee riti ühine aretuse eesmärk kõikidele aretusloomadele.Praegu on Austrias 18 000 Gr esindajat. Tirooli halle vei -seid leidub ka Saksamaal, Šveitsis ja Itaalias.

Tirooli hall on kahesuunaline tõug. Tõule on ise loo mu -lik hea piima- (~5000 kg laktatsioonis) ja lihatoodang(tapasaagis kuni 60%). Värvuselt on veised hõbehallistku ni raudhallini, mõnikord pruunikashallid, musta nina -mo kapeegliga. Emasloomad on pullidest heledamad.Tõu le on iseloomulikud tumedad sõrad.

Sünnimass lehmikutel on 38 kg ja pullikutel 40 kg.Juur de kasvavad veised ööpäevas ~1000 g. Emasloomadkasvavad täiskasvanuks kolme aasta jooksul, kaaludessiis 550–600 kg. Tirooli hallidel on tugev kehaehitus jatu ge vad sõrad. Nad on head rohusööda kasutajad. Samution nad pika tootliku eaga ja väga viljakad.

Aretuse eesmärgiks on suurendada piima- ja liha jõud -lust koguseliselt ja parandada nende kvaliteeti. Lisaks oneesmärk säilitada tõu tüüpilised funktsionaalsed oma du -sed: turja kõrgus, tugev kehaehitus, tugevad jalad jasõrad, vastupidavus (eriti mägikarjamaal toime tulemi -seks), hea viljakus, kerge poegimine, hea udar ning lüps -ta vus. Neid veiseid sobib kasutada ka vähenõudlikestin gi mustes, kuna nad säilitavad ka siis oma vastu pi da vu -se, hea piimakuse ja viljakuse. Tirooli hall tõug sobib häs -ti teiste lihatõugudega ristamiseks.

4

Tõu loomakas va tus 3-15

V E I S E D

Foto 1. Tirooli hall pull (Internet) Foto 2. Tirooli hall lehm (Internet)

Jänedal toimus taas lihaveiste konkurss

Pm-mag Tõnu PõlluäärETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Eesti talupäevadel Jänedal korraldatud tõuveiste esit lu -sel toimus taas kaunimate lihatõugu veiste valimine. Kuieel misel aastal selgitati parimad aberdiini-anguse ja ša ro -lee tõugu lehmikute seast, siis sel aastal ehk teisel kon kur -sil võistlesid aberdiini-anguse, šarolee ja limusiini tõugunoorpullid. Igas võistlusklassis osales kolm noorpulli kaskahest või kolmest karjast. Veiseid hindas ETKÜ liha -veis te peaspetsialist Ilmar Kallas.

ProtokollAberdiini-anguse (Ab) tõug1. M. Mav er ick EE 16295018, i. Jus tice Eric (UK),

Aber deen Top Ge net ics OÜ2. M. En ter prise EE 16295131, i. Bon ho mie (UK),

Aber deen Top Ge net ics OÜ3. Tyson Rader SE 669707825, i. Rader-ET (UK),

Saa re õue OÜ

Šarolee (Ch) tõug1. VF Genadif EE 14936104, i. Caesar (EE), Vajo

Farm OÜ2. VF George EE 14936111, i. Caesar (EE) Al mar

Rahuoja3. Batja EE 15974921, i. Boby (SE), Ohtla Lihaveis

OÜLimusiini (Li) tõug1. Fred EE 15137487, i. Fair (DK), Holvandi Agro

OÜ2. Eldo rado EE 14046995, i. Elmo (SE), Aldo Vaan3. EE 16933118, i. Günter (DK), Meelis ErtTalupäevadel eksponeeriti lisaks eelnimetatud tõu gu de -

le veel gallovei, šoti mägiveise ja herefordi ning eestihols teini ja eesti punast tõugu veiseid. Esmakordselt olipealt vaatajatele uudistamiseks toodud uue tõu – tiroolihal li – tiine mullikas.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu nimel õnnitleme kõi -ki konkursi võitjaid ning täname kõiki osalejaid. Looda -me, et ka teiste lihaveisetõugude kasvatajatel tekib tule vi-kus soov taolisest konkursist osa võtta.

Eesti aberdiini-anguse klubi õppereisistŠotimaale

Sanna Turu ja Jane Mättiklihaveisekasvatajad

Kui veisekasvatajad jaanipäeva eel üritasid planeeridaoma silotöid, mis jaheda kevade tõttu juba üksjagu veni -ma kippusid jääma, siis seltskond angusekasvatajaid olisellele ajale kavandanud õppereisi Šotimaa anguse farmi -des se ja väga pikkade traditsioonidega põllumajan dus näi -tu sele Royal High land Show. Kodumaal sel ajal valit se -nud lausvihmased ilmad lasid õppereisist osavõtnutel täitrõõ mu tunda, ilma kripeldustundeta, et kodus midagi selle nelja-viie päeva jooksul tegemata jääks.

Jaanuarist alates oli klubi šotlastega suheldnud, et vali -da õppereisile kõige huvitavamad ja tuntud aretusfarmid,kel le kogemustest oleks meil midagi ka õppida. Samas olimõneti väljakutse leida farmid, mis oleksid mingilgi mää -ral oma tegevuses pisut erinevad. Kokkuvõttes võib öel -da, et see õnnestus hästi. Et kavas ei oleks vaid far mi kü-lastused, planeeriti reis Royal High land Show 175. aas ta -päe va tähistamise ajaks ja lisaks otsiti programmi UKsvä ga tavapärane, meil aga pigem eriline nähtus – lihuni -ku pood ehk lihakarn.

Aberdiini-anguse klubi on Eestis veel suhteliselt uusvei sekasvatajate kogukond. Samas on seltskond, kes koos

5


Foto 1. Tirooli hall lehmik (T. Põlluäär) Foto 2. Tänukirjad jagatud (T. Põlluäär)

käib, väga meeldiv, ja uued tulijad, ka teiste tõugude esin -da jad, on alati oodatud olnud. Šotimaal saime kõikjal, ku -hu sel korral jõudsime minna, väga sooja vastuvõtu osa li-seks.

Õppereisi esimesele päevale plaanitud Royal High landShow 2015 külastus oli suurepärane võimalus kogedaliha veisekasvatuse valdkonnas midagi eriti võimast jasuurt. Sellel põllumajandusmessil on tavaline praktika ju -ba aastakümneid, et näidatavate põllumajandusloomadehulk jääb umbes 5000 kanti ja loomade hindamine vajab100 kohtunikku, et kõikidest lihaveise-, piimaveise-, lam -ba- ja hobusetõugudest saaks valitud kõige paremad isen -did. Ja seda tunnustust – näitusel parimaks valitud loom –ihal dab iga kohale tulnud loomakasvataja, seega kon ku -rents on väga tihe. Lisaks kõikvõimaliku liha vei se kas va -tust puudutava ja mittepuudutava tehnika uudistamiseleoli kõige põnevam ilmselt pääseda näituseloomade ette -val mistushalli. Jalutades seal mööda peakäiku ja vaadateshämmeldunud pilgul ringi ning end sellest siginast-sagi -nast üldse mitte segada lastes, tekkis poole halli peal tun -ne, et halli teist otsa ei tulegi. Erinevad lihatõugu ja pii ma- lehmad rahulikult talumas, kuidas nende kallal toime ta -tak se küll föönide, läikespreide, vahutavate svammide,püga mismasinate jms pudi-padiga, millest meie kodu vei -sed ilmselt ei oska isegi õudusunenägusid näha. Kogu seesa gin, mida ettevalmistustööd näituseringi minekuksnõudsid, võttis meil pisut pead pööritama, aga samas olisee väga muljet avaldav, kuidas tohutu suured loomadtalu sid kõrvagi liigutamata varateismeliste kädistavatenoor te veisehuviliste toimetamisi. Ja veelgi rohkem häm -mastas sellises vanuses noorte huvi loomadega tegelemise vastu. Näituseringis loomi talutades nägid need läikivadja puhvi aetud karvadega loomad muidugi veelgi ede va -mad välja kui ettevalmistushallis.

Olime varakult sisse võtnud kohad näituseväljaku otsa -kül jes, millele üks kohalik tuttav veisekasvataja oli viida -nud, ja hea, et seda sai piisavalt varakult tehtud, sestrah vast oli ümber näituseväljaku murdu ja kõik püüdsidnäha loomi just parima nurga alt. Valgetes kitlites esit le -jad, päitsete ja ninarõnga abil loomadega ringijalutaminekohtuniku ees, looma sättimine seisma talutuskepi abil –see on asi, mida peab nägema, et aru saada, kui lapse kin -ga des meie lihaveiste näitusekultuur veel praegu on.Aren guruumi peab ju muidugi ka olema.

Sombune, tuuline ja suhteliselt jahe Šotimaa hommikununes kohe, kui jõudsime oma reisi esimesse farmi An -gela McCregori juurde. Isa poolt 1971. a soetatud toot -mis karjaga majandab igapäevaselt Angela koos ühe abi -töölisega. Seejuures leiab Angela aega ja energiat osaledaka Briti aberdiini-anguse ühingu juhatuse töös. Perelekuu lunud mägised maad lõid hea eelduse loobuda vilja -kas vatusest lihaveisekasvatuse kasuks. McCregorite kas -van duse peamine eesmärk on küll lihatootmine, aga seeon tihedalt seotud tõuaretusega ning seega müüakse igalaas tal ka mõned lehmikud ja sugupullid teistele kasva ta ja -te le. Nädalas realiseeritakse üks loom farmi väikeses liha -poes, kuhu valitakse müügiks tavaliselt umbes 18-kuunemullikas, kelle lihakeha rasvasus on +4, et pakkuda otse -tar bijale parimat. Kõik pullid realiseeritakse 12–14 kuuvanuselt, kui nad on saavutanud keskmise rümbamassi350 kg ja hinnang on valdavalt U–U+, rasvasusega 4.

Eraldi tuleks selle farmi puhul välja tuua, et erinevaltteistest külastatud farmidest nuumati selles ka pulle lisa -söö daga, milleks oli kartul, rapsikook ja põhk, ning pulli -del oli vaba juurdepääs odrale. Angela ei jätnud mai ni ma-ta, et võimalusel hoiaks ta loomi aasta ringi karjamaadel,siis oleksid loomad terved. Seetõttu on ta ka poegimisedplaaninud maikuusse, et ammed poegiksid karjamaal, kuskeskkond on puhtam ja ruumi on rohkem. Mullikad paari -ta takse 400 kg-selt ja esimene poegimine on neil kahe aas -ta selt. Lihaloomade müük toimub kaubamärkide Scot tishBeef ja Stoddard Pri vate all. Siinkohal tuleks mainida, etUKs on lihaturul aberdiini-anguse tõul ainsana oma kau -ba märk, kõik teised on lihtsalt Scot tish Beef (valdavaltristandid).

Tunnustatud mahekarjasid on väga vähe ja mahedast ta -va tootjaks registreerimist esineb sageli. Liha vei se tõu gu -dest on jõudluskontrollis suurima populatsiooniga li mu -siin ja teisel kohal aberdiin-an gus.

Järgmisel hommikul saime meeldivalt humoorika vas -tu võtu osaliseks Cairntoni farmis. See on tuntud väiksemare tusfarm, kelle loomade sugupuud ka Eesti loomadepõlv nemistes figureerivad. Cairntoni farmis on keskelt lä -bi 46 ammlehma ja aretustöö põhineb parima aretus mater -ja li sissetoomisel pulliga. Kasutatud on ka kunstlikkusee mendust ja ebrüosiirdamist, aga praeguse seisuga, kuifarmi loomaarst elab pisut kaugemal kui varem, ei ole tu -le mused olnud piisavalt head, et sellele põhirõhk asetada.

6


Foto 1. Aretuspulli hindamine (T. Bulitko) Foto 2. Aretuspullide esitlus (T. Bulitko)

Cairntoni farmi loomad on tihti ka näitustel esindatud janende ettevalmistus näituseloomaks saamisel hakkab juba va ra kult erineva söödaratsiooniga, et saavutada keskmi -sest oluliselt suurem kehamass ja parem lihakus. Nii nägi -me gi pulli, kes 14 kuu vanuselt kaalus 800 kg ja kellemüü gihind oli 4000 naela. Peremees ise seda pulli sugu -pul liks ei ostaks pulli tohutu ülekaalu tõttu, mis sama laad -se söötmise jätkudes ilmselt varem või hiljem looma ter -vi sele negatiivset mõju avaldama hakkab ja tema sugu -pul li sooritusvõimet kindlasti vähendab. Aga kõike sedatehakse näitusel parema tulemuse saamiseks, et selle n-öpeibutusloomaga tuua farmi pullihuvilisi, kellele siis jubanormaalkonditsioonis loom karja müüakse. Et nii väikesearetuskarjaga end mugavalt ära majandada, pakutakse niisise- kui välisturistidele ka puhkekeskuse teenust koosmeelelahutusatrakstioonidega ja puhkemajakeste rendi -tee nusega.

Päikeseline pärastlõuna möödus Kingstoni farmi karja -maa del loomi imetledes. Sealse farmi Dunlouise`i kari oneri line ja omalaadne oma vanaaegsete aretusliinide poo -lest. Peremees Geordie Soutar näitas oma tulemusi 1950.aastatest pärit sperma kasutamisel moodsa aberdiini-an -gu se aretuses, aga ka ainult vanade liinide karju, kus kapi -ku julised, samas oluliselt madalamat kasvu ammed jamul likad rahulolevalt golfimurulaadsel rohul süües paisu -vad nagu pärmisaiad. Meil külalistena tegi südame soo -jaks, et paar päeva enne meie külaskäiku sündinud vasi -kas oli endale nimeks saanud Es to nia. Põnev oli selle far -mi külastus ka seetõttu, et Eestisse oli kevadel tellitudspermat sealsetelt pullidelt Jipsey Earl ja Cortachy Boy,kellest 2016. aastal sünnivad esimesed järglased Eestis.ETKÜst saab endale seda soetada katsetamiseks. Vaid ro -hu söödal kasvavad loomad nii lihakaks tänu hoolikaltvali tud valgeristiku segule, ja seal pidavat olema oma osaka vanade, n-ö na tive-anguse liinide kasutamise mõjul.Teis test farmidest erinev oli kindlasti see, et mullikadpoe givad esmakordselt kolmandal eluaastal ja lehmad pü -si vad karjas, tuues keskmiselt kümme vasikat eluajal.Ula tuslikult kasutatakse kunstlikku seemendust ja poegi -mis periood on aastaringselt. Peamine eesmärk on saadavõimalikult head järeltulijad vanu liine kasutades ja suh -te liselt palju rõhku asetades liinaretusele.

Šotimaa mägised teed viisid meid järgmisel päeval väi -ke sesse Aber feldy külakesse, kus meid ootas kohalik liha -kaup mees Rory Mac Don ald, kelle poes juba neljandat

põl ve liha müüakse. Äärmiselt mitmekülgne lihavalik lõisilme eest kirjuks ja suundusime lettide vahelt taga ruu mi -des se, kus tööprotsessi kirjeldama ja näitama asuti: lihalõi kamisest kuni säilitamiseni, lisaks kõikvõimalikke ma -si naid, mida lihatoodete valmistamise protsessis kasu ta -takse, et letile jõuaks hamburgeri kotletid, toor vorstike-sed, lihapirukad, singid jne. Huvitav ekskursioon kunikülm kambri sügavustesse oli väga põnev, mida ilmseltEes tis kogeda ei õnnestuks juba nt veterinaarnõuete tõttu.Liha poega kõrvuti tegutses Rory perele kuuluv väikekuli naariapood, kust oli võimalik kaasa osta erinevaidval mistooteid, nt küpsetisi, pasteete jms.

Viimasel õppereisi päeval enne kojulendu külastasimetun tud aretusfarmi Netherton. Üle 90 aasta aretustöö ko -ge must on kindlasti piisav põhjus selle farmiga tutvu mi -seks, aga põnev on ka teada saada, kuidas kõik see toi mi-nud on. See on farm, mis müüb aastas u 500 embrüot ülemaa ilma, kunstlik seemendus embrüosiirdamise kõrvalon vajalik parimate tulemuste saavutamiseks ja tipp kva li -tee di tagamiseks. Aga see ei ole veel kõik – selektsioon,mis saab alguse fenotüübist, ja siis sellele järgnevad kõikAb tõu parimad omadused, ning mille viimane kriteeriumon põlvnemine (sest see on niikuinii võimalikest varian ti -dest parim valitud). Sealjuures ammekarja ei jõua kunagiükski mullikas, kes kergelt ei tiinestu, ja ammekarjas eipüsi ükski lehm, kes näitab inimese vastu agressiivsust,kui vasikat talitatakse. Karmis konkurentsis karja seesjää vad ellu vaid parimad ja nende järglaste müük on mõis -ta gi ettetellimisega. Kohalikke pullioksjone korraldatakse kaks korda aastas ja parimad isendid viiakse ka farmistväl ja näitustele, kus nad tihtipeale saavad tiitlitega tun -nus tatud.

Kokkuvõtvalt võiks välja tuua peamised tähelepanekud, mis šotlaste kogemustest võis kõrva taha panna.

• Väga heade tulemusteni jõudmiseks juurdekasvus onvõtmesõnaks väga hea rohumaa olemasolu. Palju kasu ta -tak se valge ristiku segusid. Üldiselt ei olnud ükski rohu -maa vanem kui viis aastat. Hea rohumaa välistab Ab tõupuhul lisasöötmise, mis muudab tootmise kasumlikumaks võrreldes teiste tõugudega.

• Range selektsioon põhikarja kujundamisel on aretus -edu tagav kriteerium.

Tulemused paranevad vaid tippkvaliteetset aretusma -ter ja li kasutades. Pull, kes ainult näeb Ab tõu moodi välja, oleks mõeldamatu valik.

7


Foto 3. Väike Es to nia emaga (T. Bulitko) Foto 4. Noorpullide pidamine (T. Bulitko)

Kõigi veisekasvatajate aretuse ühine eesmärk oli ker -ges ti tiinestuv ja poegiv, ilma lisasöödata kiire ööpäevasemassi-iibega veis, keda oma temperamendilt on meeldivpidada. Kõigi kasvatajte jõudmine selle tulemuseni oli pi -sut erinev.

Peamine eesmärk kõigil lihaveisekasvatajatel on kva li -teet se liha tootmine, et hoida tuntud ja tunnustatud aber -dii ni-anguse brändi kvaliteeti tasemel.

Pikem ülevaade õppereisist koos rohkemate piltide javideo lõikudega ilmub aberdiini-anguse klubi kodulehelwww.anguseklubi.org.

Šaroleehuviliste õppereis Inglismaale Reet PikkmetsTalu ja Tulu OÜ

Õppereis Inglismaale 28.07–01.08.2015 on jätk headesuhete loomisele teiste riikide šaroleekasvatajatega Šaro -lee maailmakongressil Prantsusmaal 2014. a ja inglastekü laskäigule Eestisse kevadel 2015.

25. juuli hommikul Manchesteri lennujaamas võttismeie reisigrupi vastu tüüpiline Inglismaa vihmane ilm,aga naeratav ja reibas Briti šaroleeühingu (Brit ish Charo -lais Cat tle So ci ety Ldt) juhatuse esimees Steve Nesbitt.

Järgnevalt ülevaade, kus käisime ning mida nägime jaõppisime.

Co gent seemendusjaama (Co gent Breed ing Ltd) ei vii -dud ki meid pulle vaatama, kuna bioohutuse nõuded onkarmistunud, vaid suundusime ligi paar kilomeeetrit ee -mal asuvasse Lea Manori farmi karusselliga lüpsifarmise mi nariruumi (praegu 200 lehma, tulevikuplaanis 2500). Seal anti ülevaade seemendusjaama tegevusest. Co genton üks kahest (teine on Ge nus Breed ing Ldt) suurest tipp -ta se mel Briti seemendusjaamast ning nad loevad ennastkõi ge nüüdisaegsemaks. Kuni 2010. a oli pearõhk pii ma -tõugu pullidel, lihatõugu pulle oli 21 (11 tõust). Nüüd onseemendusjaamas 74 lihatõugu pulli 16 tõust. Lüpsi kar ja -kas vatajad soovivad enam kasutada anguse ja briti sinisttõugu pullide spermat, lihaveiskasvatajad šarolee ja limu -sii ni pullide spermat. Huvitav oli kuulda uuest tõust – sta -bi laiser, omakeskis tõlkisime selle tõu nime „segu 7“, sestn-ö algkomponentideks on Ab, Si ja Li.

Cogentis tegeldakse sperma suguselekteerimisega, mil -les soo tõenäosus on 90%. Kuna suguselekteeritud sper -ma on nõrgema toimega, tuleb seda kasutada viljakamatel

leh madel ja mullikatel ning kasutada loomulikku, mittesünkroniseeritud inda. Sel juhul on tiinestumise protsentpea aegu sama, mis tavalise spermaga.

Pulli valiku otsustavad välimik, turunõudlus, jõudlus,põlv nemine ja päritolukarja tervislik seisund.

Uued noorpullid testitakse kõigepealt lüpsikarjal: 1000kõrt saadetakse suurtesse lüpsifarmidess (a’ 25 kõrt) jafar meritelt kogutakse andmed tiinuse kestuse, poegimis -kerguse, vasika elujõulisuse (pärast sündi mitmendal tun -nil jalul) ja värvuse kohta. Et talunik kindlasti saadaksaru ande ankeedi, on boonuseks kaks tasuta spermakõrtjärg miselt noorpullilt. Pulli kohta peab saama tagasi 200an keeti. Tiinuse kestus 288–289 päeva on lihatõugudelnor maalne, kuid kui see on üle 291 päeva, kaalutakse juba pulli mahakandmist. Tiinuse kestus ei mõjuta alati poe gi -mis kergust, aga piimatootjatele on iga päev tähtis ja ntbriti sinise keskmine tiinus on 276 päeva. Mittesobivadehk testi mitteläbinud noorpullid saadetakse tapale. Ees -märk on populariseerida kunstlikku seemendust rohkemliha veisekasvatajatele, kuna vaid 8% lihakarjadest kasu -tab seda (piimakarjadest 80%). Cogentil ei ole praegupak kuda geneetiliselt nudi šarolee pullide spermat.

Spermat ekspordib Co gent 32 riiki, kokku ligi 5 mlndoo si nii piima- kui lihatõugu pullide spermat; lisaksmüüakse Suurbritannias ligi 2,5 mln doosi aastas. Firmason 130 töötajat, sh 70 müügispetsialisti.

Tähtis on loomade kohtlemine ja heaolu – pullid onüksik boksides ja pulliga tegeleb pidevalt sama talitaja,kes ainult söödab ja hooldab, aga ei tee raviprotseduure,süsti jms, mis põhjustab loomale ebameeldivust või valu.

Sama päeva pealelõuna jätkus vihmaselt, aga see ei se -ga nud meil tegemast traktorihaagisel mugavate põhu pak -

8


Foto 2. Väike kuramaaž (P. Annus)Foto 1. Reisiseltskond (P. Annus)

kide peal ekskursiooni Greystoke farmi, vastuvõtjaks pe -re mees Da vid Lawton oma perega. Lawtonite karjas onligi 250 ristandamme (piimatõu ja limusiini jt ristandid)ning kaheksa šarolee ja kaks limusiini karjapulli, on kasu -ta nud ka briti sinist. Lisaks on ettevõttel veel 2500 lam -mast. Poegimised toimuvad märtsist juunini sise ruu mi-des, eelmisel hooajal oli 220 poegimise kohta seitse keis -ri lõiget ja neli hukkunud vasikat. Haritakse ligi 1000 hek -ta rit rohumaad. Põhitöö teeb peremees koos kahe poja jalamburiga. Karjaajamisel kasutatakse karjakoeri ja ATV -sid.

Round house`i (ümarlauda) ehitisi näitas ja ideed tut vus -tas insener. Huvitava ehitusliku lahenduse põhiidee: me -tall konstruktsioonidega telk, sees palju mugavaid kerg -aedu, keskel sortimisala. Hoones võib olla 100 looma ja ei mingit haisu – õhk liigub külgedelt sisse ja ülevalt välja.Söötmine künadest (vanem mudel) või betoonilt sööt mis -alalt, allapanuks põhk pallipurustiga. Pakutakse 22, 30 ja40 m läbimõõduga mudeleid. Lumega kliima jaoks eri di -sai nid. Hind suurusjärgus 80 000 €.

Ehitatud on nüüdseks 90 ümarlauta, neist 78 Suur bri -tan nias, teised mujal Euroopas: Saksamaal, Hollandis,Taa nis, Belgias, Leedus, Rootsis on praegu üks ehitusloaootel.

Loomad on neis varjualustes väga rahulikud – näevadteisi loomi, aga kuna tegemist on ümarvormiga, siis ei teki n-ö liiga suure karja efekti. Mõeldud on ka töötajate mu -ga vusele – jootjate kõrval on pikitorud vahega 35 cm jasealt mahub talitaja läbi, ilma et ta peaks üle aia ronimavõi väravat avama.

Steve Nesbitti kodutalu Alwenti farm müüb nii elus loo -mi, spermat kui embrüoid. Tegemist on 80 ha suuruse va -na peretaluga, kuhu esimesed šaroleed toodi 1975. Loo -mad: 20 tipptasemel šarolee amme ja 120 tekseli utte.Viimase kolmel aastal on müüdud mitu pulli see men dus -jaa madele (pullid Alwent Goldbar, Her cu les, Hitman).Are tuse suund on nudid loomad, eesmärk veiste suur keha ja väherasvane liha.

Grove farmi peab noorperemees Ben Har man, kelle va -na isa An thony Har man tõi Inglismaale esimesed šaroleedja kes oli Briti šaroleeühingu esimene pres i dent. 1902. ara ja tud perefarmis on ligi 40 amme, lisaks noorkari, kok -ku üle saja looma. Majandatakse 270 hektaril, sellest85 ha rohumaa. Saime jälle traktorihaagisel ekskursiooni,sh mitu kilomeetrit läbi alevi. Linna lähedus tekitab aga

talunikule ka probleeme – igahommikusel ringkäigul või -dak se avastada, et keegi on karjamaale telkima läinud,kar jusetraadi läbi lõiganud, koera jalutamas käinud vms.

Turunišš on Chagyu liha – puhtatõuline šarolee mul li -kas seemendatakse wagyu pullide spermaga parema liha(mar morsus!) saamise eesmärgil. Lehmade poegimine onkorraldatud mitmes jaos: üks osa alates oktoobrist, teineosa alates jaanuarist. Põhjus: farm tegeleb pidevalt liha -müü giga, sh restoranidele. Chagyu härja või mullika pa -rim realiseerimise vanus on 12,5 kuni 14 kuud ja lihaväl jatulek 66% (!). Peremees kiitis Jaapanist pärit wagyupullide spermat, sest vasikatel on väiksem sünnimass.Gro ve farmis sünkroniseeritakse mullikatel inda. Talu -külas tus lõppes chagyu grillburgerite degusteerimisega.

Järgmisena külastasime Dorcas farmi ja perekond Mor -rist (Dorcas Charo lais). Ettevõtte põhikarja järgi pee tak -se farmis 300 puhtatõulist šarolee amme ja lisaks 1200 ut -te. Maad on vähe (u 300 ha) ja kogu talvesööt ostetakse.Ammekarjas kasutatakse nii kunstlikku seemndust kui kakarjapulle. Kasutatakse parimat geneetilist materjali niiPrant susmaalt (pull Pinay), Ameerikast (pull Wy o mingWind) kui Rootsist (pullid Best, Ga briel). Rootsi pullidepuhul kiideti nende iseloomu, head piimakust ja udaratning nudisust. Noorpullidest läheb aretusse 10%, ülejää -nud realiseeritakse lihaks enne 16 kuud (lihahind lan gebjärsult pärast looma 16-kuuseks saamist). Mulli kad poegi -vad kaheaastaselt, esmapoegijad saavad pärast poegimistlisasööta. Põhiidee: farm peab puhtatõulist karja tootmis -kar ja põhimõttel. Lisaks tootmisele on kõr val tegevusCol la ge farmis – tutvustatakse reaalset põllu ma jandust jakeskkonnaharidust koolilastele ja linna rahvale (asub u30 km Londonist).

Briti šaroleekasvatajate ühingul (www.charo lais.co.uk/) on oma maja Stonleigh pargis, mis on nn teadus- jatöös tuspark, 250 hektaril asub 85 ettevõtet 1200 töötajaga(ise gi oma lasteaed töötajate lastele). 40 aastata tagasi olipõl lumajandussektoris rohkem raha ja igal lihaveisetõu(Ab, Hf, Ch, Li jt) organisatsioonil oli kohapeal oma kon-tor, et osaleda näitusel Royal Show. Näitus lõpetas tege -vu se viis aastat tagasi, kuna oli tekkinud palju piir kond -likke näitusi ja enamik tõuorganisatsioonide konto reidko lis minema.

Aga kuus aastat tagasi hakati farmerite initsiatiivil sa -mas paigas pidama lihaloomade oksjoneid – igal nädalmüüakse u 500 lihaveist ja 4000 lammast (neist 80% vä -

9


Foto 4. Hästi arenenud noorkari (P. Annus)Foto 3. Kõikjal ainult šaroleed (P. Annus)

lis turule). Aastatega on karjakasvatus ja elu muutunud –taludes on töölisi vähem, seega pole võimalust, ning kunainimestel on suhtlemisvõimalusi rohkem, pole ka vajadust traditsioonilisi laadapäevi pidada. Kuid õige hinna loo -ma le määrab oksjon, kuigi loom otse lihakombinaati saata on lihtsam.

Veel šarolleeühingust. Ühing moodustati 1962. a pärastseda, kui 1961. a oli toodud Suurbritannia seemen dus jaa -ma desse esimesed šarolee pullid. Praegu on ühingul kolmtäiskohaga ja kolm osaajaga töötajat, eelarve 500 000 £aas tas ja 13 piirkondlikku harukontorit.

Huvitavat infot saime ühingust – mõõdulint vasika sün -ni massi arvutamiseks, aga mõõdetakse ümber esijalasõrapiirde; kuidas lugeda aretusväärtuse (EBV) numbreid pullikaardil; mis seadeldist võiks kasutada lehma poegi -mis aja määramiseks 24 h enne (moocall.com/ ) poegimist, indleva looma avastamiseks värviampull looma laudjaljm.

Hoppingi farmi peremees Si mon Frost alustas liha vei -se kasvatusega 15 aastat tagasi (enne töötas piimavedajana ja hauakaevajana). Praegu on tal karjas u 150 ristand am -me (hol stein x limusiin) ja vägevad šarolee tõugu karja -pul lid (mõne pulli sperma on saadaval ka see men dusjaa-mades, nt Thrunton Faifax, Vexour Freddy). Rendib Had -don Halli mõisa maid, 170 ha rohumaad 800 m kõrguselme repinnast, sellest 32 ha rasket maastikku.

Väga teaduslikul tasemel on lihanoorloomade tootmine. Tähtis on jõudlusandmete pidev registreerimine: sünni -mass, poegimiskergus, võõrutusmass saadakse Hop pingfarmist. Seejärel vasikad võõrutatakse 6–7-kuuselt, püga -takse ja vaktsineeritakse ning saadetakse kindla koos töö -

partneri juurde nuumafarmi, kus saadakse hiljem aas ta-mass ja tapatulemused. Kõik andmed saadetakse Britišaro leeühingusse ning nende järgi arvutatakse aretus väär -tu sed. Si mon Frost mõtleb väga majanduslikult – mis jakui das tasub, mis mitte, kuidas kulusid kokku hoida jne.Edu toovad töökus, õige ristamisskeem ja head koos töö -part nerid. Karja tutvustas peremees koos oma 12-aastasepojaga, kellel oli kaenlas vasikate sünniregistri kaust jakes jagas informatsiooni karjas olevate vasikate vanusekoh ta.

Viiel päeval oli meie sõidutajaks ja kaaslaseks 66-aas ta -ne rõõmsameelne eksfarmerist bussijuht Mor ris, kes oli15 aastat tagasi lõpetanud talupidamise loomade suu- jasõ rataudi tõttu. Nii et farmeriks võib sündida, farmeriksvõib saada, ja ilmas on ka teisi ameteid, kui üks am men -dub.

Tähelepanekuid reisilt• Ristamine veiseliha tootmisel peab olema väga tead -

lik, mitte kunagi juhuslik, kui eesmärgiks on väga headtu lemused. Lõpp-pullidena kasutada väga häid pulle, stam med teadlikult ristandid, pull puhtatõuline.

• Järjepidevus – nägime talusid, kus juba vanavanaisaoli olnud veisekasvataja, ja et paljudes taludes on talu töö -ga hõivatud ka noored.

• Paljudes taludes kasvatatakse koos nii lihaveiseid kui lihalambaid karjamaade paremaks kasutamiseks.

• Lihaveisekasvatuse farm võib olla suur või väike,peaasi, et oma töötulemusi pidevalt analüüsitaks (kasum-kah jum, mitte üleinvesteerimine, kulude optimeeriminejne).

C. R. Jakobsoni talumuuseumi külapäev ja 20.lambapäev Kurgjal Pm-mag Külli VikatEesti Tõulammaste Aretusühing

Esimest korda korraldati Kurgja külapäev ja lambapäevkoos ning esimest korda oli ürituse läbiviija Eesti Tõu -lam maste Aretusühing (edaspidi: ETLA). Kaunimateuttede (ET ja EV) konkurss toimus 20. korda. Ilus tradit -sioon.

Päev algas kell 10 lammaste näitusega. Esindatud olideesti tumeda- ja eesti valgepealise, suffolki, norra valge jatekseli tõugu lambad ning veel nii parandajatõugude ris -tan did kui ka teisi ristandlambaid. Lambaid oli toodudnäi tusele kuuest erinevast ettevõttest: Uuepõllu talu,Suur-Närska talu, FIE Janika Mirka, Wasala OÜ, Tõrva -au gu Mahetalu OÜ, FIE Hillar Kalda ja Soobasauna Talu.

Kell 11 alustas tööd kaunimate uttede konkursi kolme -liik meline komisjon koosseisus Olev Saveli, Haldja Vii -na lass ja Peep Piirsalu.

Konkursil osales neli eesti tumedapealist ja viis eestivalgepealist utte. Kahjuks jõudis üks EV utt enne hinda -mist end päitsetest vabastada ja metsa pageda. Omaniku ja mõnede külastajate püüdlused teda kätte saada eba õn nes -tu sid.

Uttede hindamine toimus tavapäraste reeglite järgi ningjuubelihõngulise konkursi tulemused olid järgmised.

ET uted:1. EE 2195346 – 28 punkti, omanik Janika Mirka2. EE 3066218 – 25 punkti, omanik Lilien Veske3. EE 2822884 – 22 punkti, omanik Janika Mirka4. EE 1842098 – 18 punkti, omanik Lilien Veske EV uted:1. EE 979566 – 28 punkti, omanik Hillar Kalda2. EE 3262214 – 23 punkti, omanik Imme Neare3. EE 3603703 – 21 punkti, omanik Janika Mirka4. EE 3831267 – 20 punkti, omanik Ott Liivlaid5. EE 3831441 – 16 punkti, omanik Ott Liivlaid.

10


L A M B A D

Kõigile konkursist osavõtjaile anti kaunis rosett. Au hin -na listele kohtadele (1.–3.) pani rahalised auhinnad väljaETLA, muude kingitustega toetasid Anu Ait OÜ ja Ves ki -meister OÜ. Suur tänu teile! Võitjad said lisaks karika jakauni käsitööeseme ning kohustuse esitleda kaunimat utte tõuloomanäitusel Ülenurmel.

Vahepeal, kell 12, toimus muuseumi lauda juures päevaametlik avamine, millele järgnes eesti maakarja lehmadeesitlus ja eesti hobuste tutvustus. Edasi jätkus tegevus jõeääres, kus esmalt toimus lammaste pügamisvõistlus. Eri -ne vaid kategooriaid ametlikult välja ei kuulutatud, pare -mus järjestus selgitati kolme lamba pügamiseks kulunudaja järgi, kusjuures iga sisselõige lisas 10 sekundit. Võist -le jad kasutatsid profipügamismasinat. Eraldi võistles kamuu seumi kauaaegne töötaja Helgi, kes vabastas villa -kand ja lambakääridega ehk -raudadega, selleks kulu nudae ga siiski ei fikseeritud.

Pügamisvõistluse tulemused:1. Mehis Tamsalu – aeg 4.03 (1 sisselõige)2. Raivo Pent – aeg 4.38 (1 sisselõige)3. Peedo Fiks – aeg 6.30 (1 sisselõige).Osalejad said tänutäheks ETLA särgid ja võitjad lisaks

karika. Päev jätkus kultuuriliste etteastetega – esinesid rahva -

tant surühm „Hõissa“ ja folkloorirühm „Krõõt ja Kraa -ded“. Paraku otsustas ilmataat meid vihmaga värs kendada ja nii toimus villakoti viskamine juba lausvihmas.

Külastajatel oli võimalus villa vahetada Äksi villa vab ri -ku toodete vastu, osta erinevaid lambakasvatussaadusi –liha ja vorsti. Pakuti ka talude omatoodangut: mett, küün -laid, värvitud lõnga, käsitööesemeid, tatrajahu ja -patjujpm, ei puudunud ka koduõlu. Üritus lõppes Vigala näi te -tru pi etendusega „Neetud talu“.

Eriline tänu Kurgja talumuuseumi töötajatele, kes päeva juhtimise enda kanda võtsid ja sellega suurepäraselt toime tulid, ning kõigile külastajatele, kes võtsid vaevaks uudis -ta ma tulla!

11


Foto 4. Läheb pügamiseks (O. Saveli)Foto 2. Pealtvaatajad (O. Saveli)

Foto 3. Võitjakarikad jagatud (O. Saveli)Foto 1. Konkursi väljapanek (O. Saveli)

Djuroki tõugu kultide mõju nuumsigade lihaskoekvaliteedileAarne Põldvere1,3, Alo Tänavots2, Taavi Torga1 1Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini jaloomakasvatuse instituut, toiduteaduse ja toiduainetetehnoloogia osakond2Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini jaloomakasvatuse instituut, loomageneetika ja tõuaretuseosakond3Eesti Tõusigade Aretusühistu

Viimastel aastatel on erinevat tõugu sigade aretus mater -ja li importimine Eestisse suurenenud, mis on kaasa too -nud sigade rümpade seljapeki paksuse vähenemise ja tai -lihasisalduse suurenemise. Selleks, et parandada sealihakva liteeti, kasutatakse eesti maatõugu ja eesti suurt valgettõu gu sigade ristamist värvilist tõugu (pjeträän, djurok)si gadega. Kuna senised emiste ristamised pjeträäni tõugukultidega ei andnud tarbijat rahuldavaid tulemusi lihakva liteedi (värvus, maitse, PSE-liha esinemine) osas, siisotsus tas Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) sigadenuu maomaduste (kasvukiirus, massi-iive) ja liha kvali tee -di parandamiseks importida Kanadast 2009. aastal djuroki tõugu kuldid. Varasem uuring on näidanud, et djuroki tõukasutamine ristamisel isatõuna parandab järglaste lihakva liteeti; suurendades ka nende liha lihasesisese rasva si -sal dust, mis mõjutab omakorda liha maitset (Põldvere jt2015).

Tänapäeval on sealihatootjate peamine eesmärk suu ren -da da rümba tailihasisaldust. Selle saavutamiseks kasu ta -takse selektiivset ristamist, mis on andnud väga häid tulemusi seakasvatuse üldise efektiivsuse tõstmisel.

Eestis kasutatakse liha tootmiseks üha rohkem ris tand -sigu. 2013. aastal moodustasid ristandsead ligikaudu 60% kogu ETSAÜ liikmesfarmides toodetud nuumikute ko gu -sest.

Kuna Eestis on viimastel aastatel erinevate seatõugudenuuma- ja rümbanäitajaid ning liha kvaliteeti vähe uuri -tud, seati töö eesmärgiks hinnata ristamis kombi nat sioo ni -de mõju eeltoodud näitajatele. Sooviti välja selgitada,mil liseid ristamiskombinatsioone sobib nuumikute toot -mi seks kasutada.

Katsesse valiti 40 siga, kes pärinesid neljast tõu kom bi -nat sioonist (10 siga rühmas). Djuroki tõugu kultide (D)ning djuroki ja eesti maatõu (L) ristandkultide ristamiselees ti suurt valget tõugu (Y) ja eesti maatõugu ristand emis -te ga saadi nn värviliste tõugudega ristandid (DxYL,DLxYL). Lisaks värviliste tõugude ristandjärglastele ka -su tati katses kahe kontrollrühmana valgete tõugude järg -las te kombinatsioone (LxL ja YxL). Sead valiti katsesse,kasutades sigade jõudluskontrolli andmete kogumiseprog rammi Possu. Kuna uuritavad sead olid farmides eel -ne valt märgistatud, oli võimalik jälgida ka nende tõu -

lisust. Kõikides farmides peeti nuumsigu rühmasulgudesja neid söödeti sarnase koostisega kuivsöödaga.

Uurimuses kasutatud lihaseproovid võeti kahe ETSAÜliikmesfarmi tapapunktis tapetud sigade rümpadelt.

Lihasuse näitajad määrati 45 minutit pärast tapmist far -mi tapapunkti jahutuskambris. Pärast sigade tapmist jaliha kehade töötlemist poolitati searümbad piki selgrooguning rümbapooled kaaluti 0,1 kg täpsusega. Samuti võetitapapunktis searümba seljaosast selja pikimast lihasest6.–7. roide kohalt umbes 1 kg raskune proovitükk, miskoosnes seljalihasest ja selle peale jäävast pekikihist.

Proovid transporditi EMÜ toiduteaduse ja toiduainetetehnoloogia osakonna sealiha uurimise laborisse ning säi -li tati külmkapis temperatuuril 4 °C. Järgnevalt määratiproo vitükkidest võetud proovidest Eesti Standardi kes ku -se poolt tunnustatud metoodikaid kasutades liha kvali tee -di parameetrid. Kõik analüüsid tehti ajavahemikul no -vem ber–detsember 2014.

Nuumajõudlusnäitajatest registreeriti sigade varaval mi -vus, elus- ja rümbamass, lisaks leiti arvutuslikul teel öö -päe vane ja rümba massi-iive ning tapasaagis. Rüm ba-näitajatest mõõdeti rümba pikkus, seljapeki paksus jalihas silma pindala. Selja pikimast lihasest määrati füüsi -ka lis-keemilised näitajad: pH, värvus, elektrijuhtivus,vee sidumisvõime, tilkumiskadu, keedukadu, niiskuse-,tuha-, valgu- ja rasvasisaldus.

Andmete statistiline analüüs tehti programmiga Sta tis ti -cal Anal y sis Sys tem ja korrelatsioonanalüüs program -miga MS Ex cel 2013.

Järgnevas katseandmete analüüsis on tõukom binat sioo -ni de DxYL ja DLxYL kohta kasutatud ka mõisteid värvi -li sed tõud ja kontrollrühmade LxL ja YxL kohta valgedtõud.

Katsetulemustest (tabel 1) selgus, et puhtatõulised eestimaatõugu sead (LxL) ja suure valge tõu ristandid (YxL)saavutasid tapamassi 5,4–8,4 päeva varem võrreldes vär -vi liste tõugude ristandsigadega. DxL kombinatsioonistpä ri nenud sead vajasid kõige pikemat kasvuaega, saa vu -tades tapmiseks sobiliku massi 175,80 päevaga(P < 0,05). Puhtatõulised eesti maatõugu ja YxL ristand -sead realiseeriti varem (vastavalt 167,40 ja 167,7 päeva).Tapavanusel oli oluline mõju sigade rümbamassile: va ne -malt tapetud sigadel oli suurem rümbamass (r = 0,33;P < 0,05). Suurema kehamassiga sigadelt saadi ka ras ke -mad rümbad, mis näitab, et juurdekasv tuleneb eelkõigelihakeha kasvu arvelt (r = 0,84; P < 0,001). Seda kinnitaska massi-iibe seos elus- (r = 0,85; P < 0,001) ja rüm ba -mas siga (r = 0,67; P < 0,001), kuid oluline mõju võis ollaka sellel, et massi-iive arvutati elusmassi alusel, ja ka sel -lel, et elusmassil oli oluline seos rümbamassiga. Sellest

12


S E A D

tu le nevalt näitas rümba massi-iive tugevat positiivsetseost ka massi-iibega (r = 0,79; P < 0,001).

Võrreldes käesoleva uuringuga näitasid Tänavots jt(2011) oma varasemas uuringus, et valget tõugu nuum -sead ja djuroki ristandsead saavutasid soovitud tapamassiühesuguses vanuses. Sellele vaatamata leiti, et sead saidtapaküpseks hiljem: 182,9–191,8 päeva vanuselt. Kaheristamiskombinatsiooni (YxL, DxYL) sigade rümbad olid raskemad (mõlemad 80,45 kg), ühtlasi oli ka nende rüm -ba saagis suurem (vastavalt 69,22 ja 70,55%), aga mõ le -mal juhul ei osutunud see erinevus statistiliselt oluliseks.

Rümbad olid kergemad puhtatõulistel eesti maatõugunuumsigadel ja kombinatsioonil DLxYL (vastavalt 78,96ja 77,06 kg), väiksemad olid ka nende tapasaagised (68,34 ja 68,58%).

Paremat kasvukiirust täheldati valget tõugu nuum si ga -del, kelle ööpäevane massi-iive oli suurem (691,87–697,26 g), samas olid värvilistel tõugudel näitajad taga si -hoid likumad (651,33–652,24 g). Puhtatõuliste eesti maa -tõu gu nuumsigade, valget tõugu ristandite ja DL ris tand- kultide järglaste rümpade ööpäevane massi-iive oli suu -rem (vastavalt 472,05, 474,47 ja 475,23 g) võrreldes dju -roki ristanditega (443,25 g; P > 0,05). Vastupidiseltsaa dud tulemustele leidsid Hurnik (2004) ja Tänavots jt(2011a), et djuroki kultide nuumikjärglased olid paremakasvukiirusega. Samas on kohalike sigade nuumajõudlusviimastel aastatel paranenud.

Erinevat tõugu sigade rümpade pikkused erinesid olu li -selt (P < 0,01), valget tõugu sigade rümbad olid 4,24–6,44 cm pikemad kui värvilist tõugu sigade rümbad. Kuineli aastat tagasi oli valget tõugu sigade keskmine rümba -pik kus 94,98 cm (Tänavots jt 2011b), siis käesoleva uurin -gu tulemusena selgus, et nende rümpade pikkus on suu re-nenud, ületades 100 cm.

Raskema kehamassiga sigade rümbad osutusid oluliseltpikemaks (r = 0,84; P < 0,001). Samas olid pikema rümba -ga sigade lihasuse näitajad kehvemad: seosed lihassilmapindalaga ja tailihasisaldusega olid nõrgalt negatiivsed,kuid mitte olulised (vastavalt r = –0,14 ja –0,30; P > 0,05). Seevastu Scan Stari näitajate alusel arvutatud lihasuse in -dek si seos rümba pikkusega näitas, et pikematel rümpadel on oluliselt halvem rasva ja lihaskoe suhe (r = 0,51;P < 0,01). Seda kinnitas ka selja pikima lihase kohaltmõõdetud peki pindala keskmise tugevusega seos(r = 0,44; P < 0,01).

Sigade hilisem tapavanus suurendas rasva depo nee ru -mist, kuid see seos ei osutunud statistiliselt oluliseks(r = 0,27; P > 0,05), kuid elus- ja rümbamassi juurdekasvtulenes ilmselt pekipaksuse suurenemisest (vastavaltr = 0,39 ja 0,36; P < 0,05). Ka lihassilma pindala suurenessea vanuse suurenedes keskmiselt (r = 0,30; P > 0,05) jaseetõttu mõjutas see positiivselt ka elus- (r = 0,42;P < 0,01) ja rümbamassi (r = 0,47; P < 0,01).

Kuigi erinevate katserühmade rümpade tailiha sisal du -sed (58,45–58,96%) ei erinenud oluliselt, oli djuroki(DxYL) ja selle ristandkuldi (DLxYL) järglastel suuremlihassilma pindala (vastavalt 52,24 ja 51,75 cm2) võr rel -des valget tõugu sigadega, kusjuures erinevused olid kastatistiliselt olulised (P < 0,05). Valget tõugu sigadel olilihassilma pindala oluliselt väiksem (LxL – 46,35 cm2,YxL – 47,04 cm2).

Djuroki kultide kasutamine aretusprogrammides paran -dab searümba lihasust, valgetel tõugudel on aga olulinemõju emaomadustele, eriti viljakusele. Hurnik (2004) jä -rel das, et lihassilma suurus sõltub sigade tõulisusest, lei -des, et djuroki kultide järglaste lihassilma pindala onsuu rem kui maatõugu kultide järglastel. Tema uurimusnäitas lineaarset seost rümbamassi ja lihassilma suuruse

13


Tabel 1. Rümba kvaliteedinäitajate vähimruutkesk mi sed (± standardviga (se) tõukombinatsioonide kau pa (n = á10)

Näitajad Tõukombinatsioon (% x &)

L x L Y x L DL x YL D x YL

keskmine se keskmine se keskmine se keskmine se

Tapavanus, päeva 167,40a 2,05 167,70a 2,11 173,10ab 2,11 175,80b 2,05

Elusmass, kg 115,48a 3,05 116,31a 3,15 112,49a 3,15 114,32a 3,05

Rümbamass, kg 78,96a 2,11 80,45a 2,18 77,06a 2,18 80,45a 2,11

Tapasaagis, % 68,34a 1,09 69,22a 1,12 68,58a 1,12 70,55a 1,09

Ööpäevane massi-iive, g/päeva 691,87a 16,16 697,26a 16,67 652,24a 16,67 651,33a 16,16

Rümba ööpäevane massi-iive, g/päeva 472,05a 16,96 474,47a 17,49 475,23a 17,49 443,25a 16,96

Rümba pikkus, cm 101,12a 0,95 101,82a 0,98 95,38b 0,98 96,88b 0,95

Tailihasisaldus, % 58,45a 0,63 58,96a 0,65 58,73a 0,65 58,94a 0,63

Lihassilma pindala, cm2 46,35a 1,39 47,04a 1,44 51,75b 1,44 52,24b 1,39

Seljapeki pindala lihassilma kohal, cm2 19,41a 1,48 17,31a 1,52 17,43a 1,52 16,73a 1,48

Lihasuse indeks* 0,42a 0,03 0,37ab 0,03 0,33b 0,03 0,32b 0,03

Rümpade jaotus SEUROPi klassifikatsioonis, %

S 20 30 40 30

E 70 70 50 70

U 10 - 10

abc – oluliselt erinevad (P < 0,05) vähimruutude keskmised samas reas on tähistatud erinevate ülaindeksitega* – lihasuse indeks näitab lihassilma pindala suhet seljapeki pindalasse

vahel. Ka käesolevas töös leiti keskmise tugevusegapositiivne seos lihassilma pindala ja rümbamassi vahel(r = 0,468; P < 0,01). Sarnane seos leiti ka peki pindala jarümbamassi vahel (r = 0,406; P < 0,01), aga seost lihas sil -ma ja peki pindala vahel ei tuvastatud (r = 0,074;P > 0,05). Lihassilma kohal paikneva peki pindala oli vei -di, kuid mitte oluliselt, väiksem (0,58–2,68 cm2 võrra)dju roki kuldi järglastel, olles suurim (19,41 cm2) puh ta -tõu listel maatõugu sigadel.

Tähtis näitaja searümba lihasuse hindamisel on lihasuse indeks, mis näitab rümba lihasust. Suuremate lihas sil ma -de tõttu olid värviliste tõugude rümpade lihasuse indeksid võrreldes valgete tõugudega madalamad, seega olid vär -vi list tõugu sead parema lihasusega. Uuringust võib järel -da da, et djuroki tõul on positiivne mõju rümba lihasusele.

Enamik hinnatud rümpadest kuulus SEUROPi klassi fit -see rimise süsteemis E-klassi (tailiha 55–60%). Vaid kaksrümpa (LxL ja DLxYL) jäid tailihasisalduse alusel U-klas si.

Katse tulemusena selgus, et rümba eri punktidest mõõ -de tud pekipaksused (tabel 2) ei erinenud ristand kom bi -nat sioonidel. Kuigi pekipaksus, mõõdetud selja õhemastkohast lihassilma kohalt, oli oluliselt õhem DxYL kombi -nat sioonil (10,09 mm; P < 0,05) võrreldes LxL kom bi nat -sioo niga (14,51 mm) ja YxL kombinatsiooniga(13,51 mm) sigadel. Sarnane tulemus saadi ka DLxYLkom bi natsioonil (10,29 mm). Erinevatest kohtadestmõõt mise tulemusena selgus, et pekk oli kõige paksemturjal ja kõige õhem lihassilma kohal. Kuigi pekipaksused erinevatest mõõtekohtades varieerusid, leiti, et statis ti li -sed erinevused puudusid. Rümbalt erinevatest punktidestjoonlauaga mõõdetud pekipaksuste vahel olid valdavaltkeskmised kuni tugevad positiivsed statistiliselt olulisedseosed (r = 0,47–0,84), mis näitab et pekipaksus muutubrümba seljaosas vastupidiselt varasematele väidetele, etrasva ladestumine ei ole omavahel seotud (D’Souza jt2004; Suster jt 2005). Scan Stariga seljalihase pealt kõigeõhemast kohast mõõdetud pekipaksus korreleerus nõrgaltkuni tugevalt rümba seljaosast mõõdetud pekipaksustega(r = 0,15–0,46). Seega võib oletada, et kui kasutada ühestkindlast kohast mõõdetud pekipaksust sigade valiku kri -tee riumina, ei pruugi pekipaksus muutuda erinevates ke -ha piirkondades ühtlaselt.

Liha kvaliteedile antakse hinnang liha keemilise koos ti -se ja tehnoloogiliste näitajate põhjal.

Katseandmetel oli djuroki ja DL kultide järglaste lihas -kude suurema kuivainesisaldusega (vastavalt 26,50 ja26,53%) võrreldes valget tõugu sigade kombi nat sioo ni -de ga (LxL – 26,04%, YxL – 26,15%) (tabel 3). Vastu pi di -selt, värvilistest tõugudest kultide lihaskoe valgusisaldusoli väiksem (DLxYL – 23,11%, DxYL – 22,58%) võr rel -des valget tõugu sigadega.

Puhtatõuliste eesti maatõugu kultide ja YxL kultidejärg laste liha sisaldas valku rohkem (vastavalt 23,6 ja23,23%). Tuhasisalduselt ristandkombinatsioonide lihaolu liselt ei erinenud.

Väga tähtis lihaskoe kvaliteedi (maitseomaduste) seisu -kohast on see, kuipalju sisaldab lihaskude rasva ehk mil li -ne on liha intramuskulaarne rasvasisaldus. Sea kasva mi -sel ladestub rasv lihaskoesse lihaskiudude ja lihas kim pu -de ümber, mis annab lihale nn marmorsuse. Mida suurem

on lihasesisene rasvasisaldus, seda õrnem on liha. Eestiskas vatatavatel valget tõugu sigadel on seljalihases liha se -si sest rasva u 1,5%, käesolevas katses oli kontroll rüh ma -del see näitaja 1,23% (LxL) kuni 1,71% (YxL). Djurokiristanditel ja DL järglastel oli lihasesisest rasva tunduvaltrohkem (2,19 ja 2,71%). Suurema lihasesisese ras va si sal -du se tõttu on värviliste tõugude järglaste liha õrnem ja pa -re mate maitseomadustega. Lihaskoe valgusisaldus olitu ge valt, kuid negatiivselt seotud lihasesisese rasva sisal -du sega (r = –0,736; P < 0,001). Tooraine kvaliteedi seisu -kohalt on oluline teada seoseid erinevate kvali teedi näita-jate vahel, kuna ühe parameetri muutus võib kaasa tuua ka teiste oluliste tunnuste muutumise.

Üks olulisematest lihakvaliteedi parameetritest on pH,mis on tugevalt seotud paljude teiste liha kvali teedi näita -ja tega. Katse tulemusena selgus, et djuroki tõugu kultidejärg laste lihaskoe pH oli veidi madalam võrreldes valgetetõugudega, kõige madalam pH oli DLxYL kombi nat sioo -nil (P < 0,05) (tabel 4).

Liha pH ja teiste kvaliteedinäitajate uurimisel selgus, etnii liha algne kui lõplik pH mõjutas oluliselt järgnevaidtehnoloogilisi parameetreid. Näiteks madalama pHga liha on värvuselt heledam (r45 min = 0,52; P < 0,001 jar24 h = 0,47; P < 0,01), mis viitab sellele, et leiab aset val -ku de denaturatsioon, mis muudab liha heledamaks. Sa -mas mõjutab liha pH oluliselt ka selle elektrijuhtivust, kus madalama pHga liha elektrijuhtivus on suurem(r45 min = –0,41; P < 0,01 ja r24 h = –0,32; P < 0,05). MadalpH kahjustab lihaskoe rakustruktuure, mille tõttu vabaneb rakkudes olev vesi, tõstes liha elektrijuhtivust. Lihaskoealgne pH on keskmiselt seotud ka selle lõpliku pH, vär vu -se ja elektrijuhtivusega (vastavalt r = 0,55; P < 0,001,r = 0,43; P < 0,01, r = –0,36; P < 0,05).

Ühe djuroki tõugu ja kahel DxL kuldi järglase rümbalilmnesid esialgu PSE-liha tunnused, kuna algne pH45 min

oli alla 5,8. Kuid 24 tunni möödumisel tehtud mõõtmisetulemused näitasid, et pH langes hiljem normi piiresse(pH24 h = 5,3). Lõpliku pH24 h mõõtmise tulemusena sel -gus, et see oli madalam djuroki tõugu kuldi järglase lihas -koes (P < 0,05), sarnane tulemus saadi ka maatõugusi ga de lihase analüüsil (5,50).

Lihaskoe elektrijuhtivus näitab selle rakustruktuuridekah justatust. Katseandmetel suurenes kõikide katsesigade liha elekrijuhtivus jahutuskambris hoidmisaja käigus.45 minutit pärast tapmist oli erinevatest tõukombinat sioo -ni dest sigade liha elektrijuhtivus 3,61st kuni 4,77 mS-ni,24 tunni pärast oli kõikides katserühmades liha elektri juh -ti vus tõusnud 6,26-st kuni 8,11 mS-ni. 24 tunni pärasttapmist oli liha elektrijuhtivus kõrgeim DLxYL katse rüh -mal: 8,11 mS. Seismise käigus lihaskoe rakustruktuuridkahjustuvad, mille tõttu eraldub rakkudest lihamahl, missuu rendab elektrijuhtivust lihases. Kvaliteediskaala järgiolid kõik lihaproovid elektrijuhtivuse järgi normaalsekva li teediga.

Valgete tõukombinatsioonide sigade liha oli värvuseltalgselt suhteliselt tume (LxL – 83,95 ja YxL – 82,72),kuid muutus säilitamisel 24 tunni jooksul oluliselt hele da -maks (vastavalt 74,94 ja 76,91). Värvilised tõukom bi nat -sioo nid olid juba algselt heledama lihaga ja seetõttu lihasäilitamine ei muutnud oluliselt liha värvust.

14


Liha tehnoloogilisi ja kulinaarseid omadusi mõjutabkõige rohkem liha veesidumisvõime ja sellest sõltuv kee -du kadu. Mida suurem on veesidumisnäitaja, seda vähemvett eraldub tehnoloogiliste protsesside käigus. Värvilistja valget tõugu katsesigade lihaproovide veesiduvuse näi -ta jad oluliselt ei erinenud, veidi paremini sidus vett LxL ja YxL kombinatsioonide järglaste liha (vastavalt 61,70 ja61,69%).

Kokkuvõtteks. Sealihatootjatel on võimalik kasutadaaretusprogrammi Marmorliha raames selliste omadustega kulte, kes mõjutavad positiivselt eelkõige rümpade tai -liha sisaldust. Käesolevas katses läbi viidud uuringu tule -mu sed näitasid, et djuroki tõu kasutamine aretuses mõ ju-tas positiivselt järglaste lihaskoe kvaliteeti – suureneslihas silma pindala ja lihasesisene rasvasisaldus ning pa ra -ne sid liha maitseomadused. Kuigi värvilist tõugu sigade

15


Tabel 2. Rümba erinevatest kohtadest mõõdetud peki pak suse näitajate vähimruutkeskmised (± standar d viga(se)) tõukombinatsioonide kaupa (n = á10)

Näitajad Mõõte -seade

Tõukombinatsioon (% x &)



Turjalt rümba paksemast kohast, mm joonlaud 27,88a 1,59 27,67a 1,64 27,03a 1,64 26,82a 1,59

6.–7. roide vahekohalt, mm 19,67a 1,31 19,71a 1,35 20,59a 1,33 19,03a 1,31

Selja õhemast kohast, mm 15,55a 1,20 15,38a 1,24 15,22a 1,24 14,45a 1,20

Landelihase gluteus medius pealt, mm 11,90a 0,92 11,85a 0,95 12,25a 0,94 12,50a 0,92

4 mõõtme keskmine, mm 18,75a 1,12 18,65a 1,15 18,77a 1,15 18,20a 1,12

Viimase rinnalüli ja esimese nimmelülikohalt, 7 cm rümba poolitusjoonest, mm

intraskoop14,23a 0,85 13,54a 0,87 13,86a 0,87 13,57a 0,85

Õhem koht lihassilma kohal, mm Scan Star 14,51a 1,15 13,61ab 1,19 10,29bc 1,19 10,09c 1,15

Kaudodorsaalse saaglihase eesosast, mm 15,08a 1,14 13,18a 1,17 13,72a 1,17 13,92a 1,14

abc – oluliselt erinevad (P < 0,05) vähimruutude keskmised samas reas on tähistatud erinevate ülaindeksitega

Tabel 3. Selja pikima lihase keemilise koostise (%) näi tajate vähimruutkeskmised (± stan dardviga (se)) tõu -kombinatsioonide kaupa (n = á10)

Sisaldus Tõukombinatsioon (% x &)



Kuivaine, % 26,04a 0,18 26,15a 0,19 26,53a 0,19 26,50a 0,18

Valk, % 23,60a 0,16 23,23ab 0,16 23,11b 0,16 22,58c 0,16

Lihasesisene rasv, % 1,23a 0,21 1,71ab 0,22 2,19bc 0,22 2,71c 0,21

Tuhk, % 1,21a 0,02 1,20a 0,02 1,22a 0,02 1,21a 0,02

abc – oluliselt erinevad (P < 0,05) vähimruutude keskmised väärtused samas reas on tähistatud erinevate ülaindeksitega

Tabel 4. Selja pikima lihase füüsikalis-keemiliste näi ta jate vähimruutkeskmised (± standardviga (se)) tõu kom -binatsioonide kaupa (n = á10)

Sisaldus Tõukombinatsioon (% x &)



pH45 min 6,05a 0,06 6,14a 0,07 5,84b 0,07 6,00ab 0,06

pH24 h 5,50a 0,03 5,62b 0,03 5,44a 0,03 5,50a 0,03

Värvus45 min 83,95a 1,46 82,72a 1,51 73,58b 1,51 75,25b 1,46

Värvus24 h 74,94ab 1,17 76,91b 1,20 72,89a 1,20 73,16a 1,17

Elektrijuhtivus45 min, mS 3,72a 0,40 3,61a 0,41 4,77a 0,41 3,74a 0,40

Elektrijuhtivus24 h, mS 7,99a 1,03 7,25a 1,06 8,11a 1,06 6,26a 1,03

Veesidumisvõime, % 61,70a 0,70 61,69a 0,72 60,57a 0,72 59,93a 0,70

Keedukadu, % 45,00a 0,64 43,99a 0,66 44,32a 0,66 44,52a 0,64

Tilkumiskadu, % 4,00a 0,50 3,52a 0,51 3,28a 0,51 3,84a 0,50

abc – oluliselt erinevad (P < 0,05) vähimruutude keskmised samas reas on tähistatud erinevate ülaindeksitega

rümbad olid lühemad, siis rümbamass ja tapasaagis olidsar nased ja võrreldavad valget tõugude sigade rüm pa de -ga.

Olulist vahet ei olnud ka värvilist ja valget tõugu sigadeliha kvaliteedis (PSE-liha esines mõlemal juhul vähe).

Sigade tõugudevahelised erinevused teevad võima li -kuks ristamise tagajärjel mõjutada järglaste kasvukiirust,lihasust ja liha kvaliteeti. Seega võib kokkuvõtvalt järel -da da, et djuroki tõugu kultide sperma on väärtuslik aretus -mater jal Eesti seakasvatajatele parandamaks nuumikuterümba kvaliteeti.

XXI eesti raskeveohobuste päev PalmsesKrista SeppEHS tegevdirektori kt

Eesti raskeveohobuste päev toimus 26. juulil Palmsemõisas. Päeva avamisel tõmbas Ennu Tšernjavski mõisalipumasti esmakordselt Eesti Hobusekasvatajate Seltsi li -pu. Eesti raskeveohobuste hindamine ning rakendis esit -lu sed olid osa Suurest Hobupäevast, mis toimus koostöösSA Virumaa Muuseumid, Keskkonnaameti Hobumajan -du se Liidu ja Lahemaa hobusekasvatajatega. Eesti Hobu -se kasvatajate Seltsi kuuluvad eesti raskeveohobuse kas -vatajad korraldasid tõupäeva 21. korda.

Teist aastat järjest oli noorhobustele kaks arvestust –kahe- ja kolmeaastastele hobustele ning nelja- kunikuueaastastele hobustele. Igas arvestuses tunnustati pa ri -maid hobuseid tiitliga parim eesti raskeveohobune2015. Sama oluline kui tõu noorhobuste paremiku esit le -mi ne, oli näidata eesti raskeveohobuse kasutusvaldkondi.Aaviku talu hobusega veeti heinasaadu, Lasna talu täkkvedas rasket kelku ja Kolgaküla talli hobune osales raken -di spordivõistlusel. Maaleht tutvustas eesti ras ke veo ho -bust kui kolmemehe ratsahobust.

Parima noore hobusekasvataja auhinnaga tunnustasideesti raskeveohobuste kasvatajad Kauro Padarit.

Hobuste hindamisele oli kutsutud üle paarikümne ho bu -se, keda hindasid emeriitprofessor Olev Saveli ja PhDHeldur Pe ter son Eesti Maaülikoolist, Rene Tarum ja Tat -ja na Mihaljova haruseltsi hindamiskomisjonist ning PhDAndres Kallaste, EHS aretustöö juhataja.

Kuue konkursi paremad.Parim eesti raskeveo tõugu täkk 2015 – KENTUK

sünd 2008, raudjas, isa Kuningas 2184 ER, ema Elegia6285 ER, ei. Eksport 2178 ER, aretaja ja omanik AavikuTalu Halduse OÜ.

Parim 2–3 a eesti raskeveo tõugu noortäkk 2015 –ETTAN sünd 2012, kõrb, isa Ettor 2193 ER, ema No vella 6326 ER, ei. Naksur 2137 ER, aretaja ja omanik AavikuTalu Halduse OÜ.

Parim 4–6 a eesti raskeveo tõugu noortäkk 2015 –HÄRRI sünd 2011, raudjas, isa Härold 2181 ER, emaKalli 6264 ER, ei. Kaivar 2176 ER, aretaja Jüri Pertel,omanik Sebak Travel OÜ.

16


H O B U S E D

Foto 2. Härri, võitja 4–6 aasta vanuste täkkude seas (K. Sepp)

Foto 3. Kuld ja Ellävhõppõ, raskeveohobused Põlvamaalt AnuReigo Weski-Sahkre talust (K. Sepp)Foto 1. Koolisõidu esitlus avas programmi (K. Sepp)

Parim eesti raskeveo tõugu mära 2015 – NOVELLA6326 ER sünd 2007, kõrb, isa Naksur 2137 ER, ema Evita6280 ER, ei. Esker II 2172 ER, aretaja Hannes Kivil,omanik Aaviku Talu Halduse OÜ.

Parim 2–3 a eesti raskeveo tõugu noormära 2015 –ESTELLE sünd 2012, raudjas, isa Ettor 2193 ER, emaElektronika 6325 ER, ei. Eksport 2178 ER, aretajad Do risja Sami Pauli Sistonen, omanik Aaviku Talu Halduse OÜ.

Parim 4–6 a eesti raskeveo tõugu noormära 2015 –KULD (Kelis) sünd 2010, raudjas, isa Kuningas 2184ER, ema Eleonora 6288 ER, ei. Ekstron 2179 ER aretajaOÜ Lendermäe, omanik Anu Reigo.

EHSi eesti raskeveohobuste haruseltsi juhatus otsustas14. augustil koosolekul anda alalise tunnustuse eestiraskeveo tõugu täkkudele:

Neff 2202 ER (sünd 2010), isa Naksur 2137 ER,omanik EHS; Ettan ER (sünd 2011), isa Ettor 2193 E,omanik Aaviku Talu Halduse OÜ; Heart land 2199 ER(sünd 2009), isa Härold 2181 ER, omanik Andres Supp, ja ajutise tunnustuse eesti raskeveo tõugu täkkudele:

Kentuk ER (sünd 2008), isa Kuningas 2184 ER, omanik Aaviku Talu Halduse OÜ; Karaat ER (sünd 2011), isaKammer 2195 ER, omanik Liina Lasn; Härri ER (sünd2011), isa Härold 2181 ER, omanik OÜ Sebak Travel.Ajutine tunnustus kehtib kuni kolm aastat (2016–2018).

Järjest suuremad pesakonnad, mida teha?

Prof dr Steffen Hoy, Justus-Liebig-Universität GiessenErfolg im Stall, Ausgabe Schweine 1, 2015, S. 4–5

Pesakonna suurenemine on seotud põrsaste suremusesuurema riskiga. Väga hea majandamisega on siiski või -

ma lik suured pesakonnad üles kasvatada väiksema põrsa -kao ga. Põrsavalve ja lisasöötmine poegimissulus on sel -leks tähtsad abinõud.

Viimastel aastatel on paljudes riikides, ka Saksamaal,pesakonna suurus, sh elusalt sündinud põrsaste arv,0,2–0,3 põrsa võrra suurenenud. Samal ajal pole põrsa ka -

17


Foto 4. No vella, parim mära, Aaviku talu, aretaja Hannes Kivilja Enn Rand (K. Sepp)

Foto 7. Täkk Nevrik ja Boris Razumov tegid veokelguga ette as -te, tänamas Ants Leemets, Ave Paulus ja Enn Rand (K. Sepp)

Foto 6. Rakenditega Palmses (K. Sepp)

Foto 5. Ennu Tsernjavski parima noore, 4–6-aastase märagaEstella (K. Sepp)

R E F E R A A D I D

du küll suurenenud, aga ka mitte vähenenud. Põrsatoot -mis farmidele on üleskasvatatud põrsaste arv suure majan - dus liku tähtsusega. Kuid ülesandeks on tagada emistesuur viljakus ekstreemselt suurte pesakondadeta ja või -ma likult väikese põrsakaoga. Ka aretusettevõtted ei peaks suurendama pesakonna suuruse osakaalu selekt siooni in -de ksis, vaid hoopis emiste kasutusiga.

Kus on aretuse piirid suurema pesakonna valikul?Pole probleem saada pesakonnas 17, sh elusalt sündi nu -

na 16 põrsast, või 32–33 võõrutatud põrsast emiselt aas -tas, kui

• emisel on 15–16 funktsioneerivat nisa,• põrsakadu on keskmiselt 14,5%,• kõik põrsad kasvavad üles oma ema juures (selleks

peab emise ja põrsaste hooldus olema väga hea).Analüüsid 2011. a 30-s ja 2012. a 35 põrsatootmisette-

võt tes näitasid, et põhimõtteliselt on võimalik suured pe -sa konnad (16,2 kokku, 14,7 elusalt sündinud põrsast) si -du da väikese (14%) põrsakaoga. Samas ei jää ristand-emi sed 5,6–5,8 pesakonnaga usutavalt alla teistele geno-tüüpide kasutuseale.

Millised abinõud parandavad põrsaste üleskas va ta -mist?

Nooremiste valikul tuleb arvestada nisade arvu, imeta -mis kvaliteedi ja pesakondade ühtlikkusega. Farmi majan -da misel on tähtis silmas pidada järgmist:

• poegimislauda põranda sobiv kate (näiteks spet siaal -se plastrestiga kate emise alal vältimaks nisade vigas ta -mist);

• kõikide nisade suur piimatoodang ja emiste söötminevastavalt sellele;

• põrsavalve poegimiste põhiperioodil (näiteks vähen -dab pikem valveperiood põrsakadu 0,9–9,7%);

• eesmärgipärane põrsaste ümberpaigutus vahetult pä -rast sündi;

• sigalas optimaalse kliima hoidmine;• põrsaste lisasöötmise uute süsteemide rakendamine

poegimissulus.Põrsavalve ja lisasöötmine poegimissulus vähen da -

vad põrsakadu.Kõige mõjusam ja kõigis ettevõtetes ka kohe raken da -

tud abinõu on suure viljakusega emiste põrsakao vähen -

da miseks pikem põrsavalve poegimiste põhiperioodil(näi teks neljapäeval kuni kella 22-ni). Sellega vähenebolu liselt põrsakadu, mis on loomakaitse ja eetika seisu -kohalt vajalik, samal ajal aga ka majanduslikult mõttekas.

Põrsavalve kasumlikkus.Uuring ettevõttes, kus on 700 emist, ühenädalane rütm,

32 emist igas poegimisrühmas:• 5 päeva x 4 tundi (kella 17–21) = 20 tundi põr sa val -

vet,• päästeti 22 põrsast (arvestatud 15% kadu = 3 põrsast)

= 19 põrsast enam,• 20 tundi x 15 € = 300 € kulusid,• 19 põrsast x 30 € = 570 €,• kasum 270 € ehk 13.50 € töötunni kohta.Teine efektiivne abinõu on põrsastele vedela lisasööda

andmine poegimissulus. Giesseni ülikooli looma kas va tu -se ja koduloomade geneetika instituudi katses kasvatatiüles 2243 põrsast, nendest 1099 lisasöödaga ja 1144 lisa -söö data. Lisasöödata põrsastel oli kadu 22,5%, mis pol -nud tüüpiline ettevõttele. Seejuures olid pesakonnad ülekeskmise suured (sündis 19, neist 17 elusalt) ja sünnimass võrdlemisi väike (alla 1,3 kg). Kõik põrsad lasti emisejuur de, et lisasöötmisega võrrelda.

Vedela lisasöödaga vähenes põrsakadu 15,4%-ni (7,1%võrra) ja on väga suurte pesakondade tõttu Saksamaalkesk mise põrsakao tasemel. Katse ei kinnitanud sellisteväikeste põrsaste (kuni 1,05 kg) olemasolu erinevust, kel -lel olid elulisuse probleemid, ja mõlemas grupis oli kadusarnane – lisasöödata 35,8% ja lisasöödaga 31,5%.

Suurema sünnimassiga põrsastel oli kadu oluliselt väik -sem, aga lisasööda mõju märgatavalt suurem:

sünnimassiga 1,1–1,35 kg kadu lisasöödata 18,0% jalisasöötmisel 10,9%, üle 1,35 kg14,1% 7,7%.

Kokkuvõttes on kaubandusliku põrsapiima lisa sööt mi -ne väga hea lahendus, et suuri pesakondi üles kasvatadaning vältida loomakaitsenõuetega vastuollu minekut.Need katsed kinnitasid usutavalt väiksemat põrsakadu kui ka suuremat pesakonna massi võõrutamisel võrreldeslisa söötmiseta pesakondadega.

Refereeris Olev Saveli

Tartu sügisnäitus ja Tõuloom 2015 Emeriitprof Olev SaveliETLLi pres i dent

(Fotod ajakirja kaanel)Ilmastikuga on aasta jooksul olnud nii, nagu ei peaks

ole ma. Polnud talve, mis lõppes küll õigel ajal, aga kevadja suvi olid külmad, kui kõrvale jätta paar kuuma nädalat.Ette valmistus sügiseks algas varakult, augusti lõpp mee -nu tas tavapärast septembri teist poolt. Ja septembri esi me -

ne laupäev sattus samasse perioodi. Hommik oli pilvine,vahetevahel sadas. Aga vaatamata sellele hakati Eesti mit -mest paigust, ka Saaremaalt, koos kaunimate tõu loo ma -de ga liikuma Ülenurme poole. Hoolimata sellest, et tõu -loomanäituse lõpus kärgatas äge kõu ja kallas vihma kuioavarrest, jõudsime näidata areenil ja ka pargis kauneidtõuloomi, pidada käsitsilüpsivõistlus ja selgitada väljapubliku lemmik. Külastajate arvule, huvitav, et ka kaup le -ja te arvule, mõjus heitlik ilm kahandavalt.

18


K R O O N I K A

Areeni laulis „soojaks“ Marko Matvere, jällegi ei kuul -nud avasõnu riigi kroonitud peadelt, saime omavahel hak -kama. Aavo Mölder tegi oma sõnavõtus ringi peale põl lu -majanduse raskele olukorrale.

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu liikmete hulgas toimuslambakasvatajate aretusühingute vahetus. Eesti Lamba -kas vatajate Seltsil lõppes eelmise aasta lõpus tegevuslubaja see anti uuele, ELaSist välja kasvanud Eesti Tõulam -mas te Aretusühingule (ETLA). ELaS kosus ja VTA andisnei le gi tegevusloa. Aprillis otsustas ELaSi üldkoosolekvälja astuda ETLList, seda otsust põhjendamata. ETLLpak kus ELaSile võimaluse läbi rääkida edasise koostööplaa nist, kuid ettepanekuid ei tulnud. Augustis astusETLLi liikmeks ETLA, kes jätkas ka lambapäeva tradit -sioo ni (20. korda) Kurgjal ja Ülenurmel. Järgnevalt sel -lest, keda näidati Ülenurmel.

Esimesena pääsesid areenile lambad, kelle kasvatajadolid tuttavad juba varasematest näitustest. Tiina ja HugoVai no (Rehekivi OÜ) esitlesid eesti valgepealist jäära,kah te tekseli jäära ja dorseti tõugu jäära. Huvitav, mikslambakasvatajad korraldavad ainult utekonkurssi, miksmitte ka jäärakonkurss. Tiina ja Hugo Vaino on panus ta -nud palju lammaste aretustöösse ja tulemuseks tiitel pa -rim tõuaretaja 2015. Aasta kauneima eesti valgepealiseseitsmeaastase ute (EE 979566, sünd 29.03.08) tõi näi tu -se le Hillar Kalda Jõgevamaalt, lisaks oli kaasas ka norravalge tõu jäär. Samast tõust utte näitas Wasala OÜ osanikRein Mirka, mõlemad mehed on ETLA juhatuse liikmed.

Eesti tumedapealise jääraga olid jälle kohal Lilien (ET -LA juhatuse liige) ja Aivar Veske Suur-Närska talust Vil -jan dimaalt. Janika Mirka Tartumaalt esitles 2015. a kau -neimat utte (EE2195346, sünd 14.03.10) ja oksforddauniutte. Rein Mirka (Wasala OÜ) kinnitas ka tumedapealiselamba aretamist kahe suffolki ute esitlemisega. Parimaks tõuaretajaks 2015. a osutus Vahur Agar Harjumaalt.

Kuivõrd ETLA liikmed tõukitsi ei kasvata, kutsusETLL näitusele tuntud ja Ülenurmel sagedased osalejadMe rike ja Vambola Bakhoffi Vaike talust Pärnumaalt ees -ti tõugu nelja-aastase kitsega.

Eesti Linnukasvatajate Seltsi juhatus (Aleksander Lem -ber) jäi kogu ettevalmistusperioodil seisukohale, et Üle -nur mel pole võimalik kodulinde (vaatamata 15 aasta tra -ditsioonile) demonstreerida. ETLLil tuli pöörduda tuntudlinnukasvatajate poole palvega siiski osaleda.

Ja olidki kohal AS HKScan Es to nia – krossi Ross 308vanem karja lihakanadega, Äntu Mõis OÜ – LohmannBrown mahekanade ja värviliste ristandkanadega, Järveotsa Vutifarm OÜ – eesti vuttide ja prantsuse lihavuttideganing muidugi Valeri Kostin Võrumaa Jaaniraotu talu ho -bi lindudega. Suur tänu arusaamise eest! Linnud paiknesid koos karusloomadega sigade poolt vabaks jäänud sulgude alal, kaitstud nii vihma kui päikese eest. Parimaks vut ti -de tõuaretajaks tunnistati Valmen Kahre, kes säilitabja aretab edasi Eha ja Rene Treieri Äksi farmist pärit vut -te.

Traditsiooniliselt esitleti Ülenurmel kahte karus loo ma lii -ki – küülikuid ja tšintšiljasid. Angooraküülik, hõbeküülik,reksküülikud ja satiinküülik olid kaasas Eesti Karuslooma -kas vatajate Aretusühingu juhatuse liikmel Janika RoopsilTartu maalt, kes osutus ka 2015. a parimaks küüliku kas -va tajaks. Külli Kersten Tartumaalt esitles tšintšiljasid,

üht lasi on ta ka 2015. a parim tšintšiljakasvataja. Näi tu -sel olid ka veel tšintšiljad Küüniniidu talust Valgamaalt.

Veisetõugude esitlust alustasid eesti maatõugu veised,kelle vahel toimus ka konkurss Viss 2015 tiitlile. Kohaloli Ilse Gošovski Aedevahe talust Harjumaalt 2014. a vissi Mureliga, kelle 2. lakt piimatoodang oli 6779 kg ja prae -gu ne päevalüps 34,6 kg. Lisaks noorlehm Virsik. EerikaFarm OÜ oli kohal 2013. a vissi Kalliga, kellele UrmasLeht salu (TÜ Mereranna OÜ) omistas tiitli Viss 2015.

Anne ja Hillar Loot (Loodimäe OÜ) esitlesid kahte leh -ma (Ulli ja Uka-Muka) ning pullikut Oksvir. Enno LohuAndressaare talust oli kohal kahe lehmaga (Lipsi ja Roo -si). Kahju, et saarlased pole riskinud tulla (tänavu liha vei -sed juba toodi) mandrile konkureerima vissi tiitlile, sestSaarte Vissi konkursil on väljas väga esinduslik koosseis.Juu nis olid Upal 2009.–2015. a vissid, kokku neli lehma,neist kaks saanud vissi tiitli kahel aastal, ainult SaarteViss 2011 puudus. Kohal oli aga Saarte Vissi tiitli kordu -valt oma lehmale püüdnud Liia Sooäär (Saare maakariOÜ), kes valiti 2015. a parimaks tõuaretajaks.

Eesti punane tõug on teinud viimastel aastatel märgatavaid edusamme vissiüritustel, kuigi nende ettevõtete ring on kit -sas, kust pärinevad laureaadid. Ikka AS Tartu Agro Vorbuseja Rahinge osakonnad, OÜ Kõpu PM ja Avo Kruusla Kas -ka-Luiga talu, kus piimatoodang üle 10 000 kg, ja need olidkohal ka Ülenurmel, vahel üksikud kandidaadid teistest ette -võ tetest. Kõige esinduslikum koosseis, enamate tiitlitegaleh mad, oli Tartu Agrost. Kohal oli Viss 2015 Kalli, Viss2013, samas reservviss 2014 Killi (3. laktatsioonil16 164 kg), lisaks 1. või 2. koha võitjad erinevates vanuse -klas sides Taki ja Vi o let. OÜ Kõpu PMst oli küll 2015. aastaesmapoeginute 3. Tiksi ja noorte lehmade 3. Uudi, aga loo -ma kasvatusjuht Sirje Kroonberg sai aunimetuse parimtõu aretaja 2015. Avo Kruusla esitles „tõusvat tähte“ Krüü -sur – 2014 esmapoeginute 3. ja 2015 noorte lehmade 1. koht. Aga 2016 täiskasvanute lehmade hulgas? Eerika Farm OÜstoli üks lehm (Tippi), kelle käsitsilüpsmisel saadi tiitel. Vard -ja Masinaühistu on Võrumaal tuntud taasiseseisvunud Eestialgusaastaist kui piirkonnas taimekasvatuses masinateenusepakkuja, nüüd oldi kohal kahe vasikaga, kellest kasvavadtulevased konkurendid.

Eesti holsteini tõug peab juba peaaegu viis aastat kan na -ta ma olukorda, kui punasekirjut Lindit hinnatakse ja kii -de takse mustakirju holsteini parimaks. Esmakordselt tegiseda Hollandi tuntud piimakarjakasvataja Jos Knoef, kel -le 50 lehmaga karjast on ligi 20 lehma ületanud eluea too -dan gus 100 tonni piiri. Tema seisukohta kinnitas 2014. aSaksamaa ja 2015. a Šveisti kohtunik. Lindi on tõestiEesti piimalehma ideaaltüübile kõige lähemal, ka piima -too dang on märkimisväärne – 14 546 kg. Kohal olid kanoor te lehmade kolm paremat, kellest esikoha omanikMis sy valiti ka reservvissiks 2015. Kenade veistega olidareenil AS Krootuse Agro vasika Vallatu ja lehmiku Lau -gu ga, Avo Kruusla kahe lehma (Birti ja Lüüni) ning Põlva Agro OÜ lehmiku Brigette ja lehma Tukiga. Holsteini tõu2015. a parim tõuaretaja on AS Tartu Agro Vorbuse osa -kon na kauaaegne loomakasvatusjuht, praegune nõunikMaie Mölder.

Nii palju lihaveisekasvatajaid pole veel tõulooma üri -tu sel olnud, kokku üksteist seitsmeteistkümne liha vei se -ga, kes olid kümne lihaveisetõu esindajad. Lihavei se kas-

19


vatajatele, eriti juhtidele, meeldib teada anda uuest tõustEestis. Samas ajakirjas on nupuke tirooli hallist tõust,keda nimetatakse 14. lihaveisetõuks Eestis. Jäägem ik ka -gi selle juurde, et tegemist on esindajatega, ja neid olinäha ka Ülenurmel. Põhikarja (puhtatõuliste amm leh ma -de) arvukuse järgi saame rääkida Eestis 6–7 tõust, kellegasuudame aretustööd läbi viia nii, et tagame põhikarjadetaas tootmise oma aretusmaterjali arvel.

Veel tuleb kiita lihaveisekasvatajaid, et nad on suutnudteist aastat järjest korraldada konkursi Jänedal kolmeletõule (Ab, Hf ja Ch) ning nüüd šoti mägiveistele Üle nur -mel. Konkurente polnud palju (4), aga kõik toodi kohaleSaaremaalt: Ranna-Villa OÜ lehmikute Flora ja Funnyning Saaremaa Mägiveis OÜ lehmikute Bona Seame jaBel la Malda, kes tunnistati võitjaks, Funny jäi teiseks.

Areenile tulek on olnud probleemiks (vähene treening).Sel aastal oli areen lihaveistest tulvil. Tublisti on are ne -tud. Tore oli näha Talu ja Tulu OÜ šarolee ammlehmaMidnighti koos järglasega, nii peabki olema. Mõned vei -sed jäid veel aedikusse. Lihaveisekasvatajad on minu ar -va tes enim reisinud aasta jooksul, mistõttu näinud, kuidaskorraldatakse lihaveiste konkursse, näitusi või esitlusi.Püüame koos samas suunas.

Lihaveiseid esitlesid Topi Mõis OÜ (limusiini pull To -pi), Holvandi Agro OÜ (akviteeni hele pull Hernandez jalimusiini pull Fred, 2015 näitusel Li tõu 1. koht), Saareõue OÜ (aber dii ni-an gu se pull Tyson Rader, 2015 näitusel Abtõu 3. koht), Mad di Talu OÜ (simmentali lehm Miriel japullik), Semo OÜ (gallowei lehm Liisu ja lehmik Liisa),Es to nian ACB Vianco OÜ (aubraki pull Don o van), ÖödeRantšo OÜ (tirooli hall lehmik Luisa) ja Tsura talu OÜ(herefordi pull Inline), omanik Margus Keldo on parimtõuaretaja 2015.

Järgmiseks pooleks tunniks oli areen tõuhobuste ja nen -de kasvatajate päralt. Selgitusi andis taas EHSi direktor,küll kt, Krista Sepp.

Eesti tõugu hobuseid esindas parim eesti tõugu noor -mära 2015 Rumba, kelle aretaja Maarika Vahter tun -nistati parimaks tõuaretajaks 2015. Mära omanik onMari-Anna Marttila. Teisena oli areenil täkk Rob in son, kes osales edukalt üleriigilistel jõudluskatsetel 2015. a. Aretajaon Kaie Pe ter son ja omanik Ingrit Piir.

Eesti raskeveohobuseid oli samuti kaks: täkk Härri,parim 4–6-aastane täkk 2015, aretaja Jüri Pertel, omanikSebak Travel OÜ, ja mära Kuld, parim 4–6-aastane mära2015, aretaja OÜ Lendermäe, omanik Anu Reigo. MäraKuld valiti näituse lõpus publiku lemmikuks. Aunimetuseparim tõuaretaja 2015 sai Liina Lasn (Lasna talu Pär -nu maal).

Tori tõu universaalsuunda (TA) esindasid täkk Lordy,parim tori tõugu noortäkk (TA) 2015, aretaja KristiTreu muth ja omanik Ene Maaten, ning mära Anora, pa -rim tori tõugu noormära (TA) 2015, a retaja ja omanikMaie Kukk. Tori tõu aretussuunda (TB) esindas mära

Vahe da, parim tori tõugu noormära (TB) 2015. Temaaretaja ja omanik Es ter Ader (Vaabina Tall OÜ) sai tiitliparim tõuaretaja 2015.

Trakeeni tõugu esindasid Heimtali Hobusekasvan du -se 2014. aasta parimad: täkk Paxter ja mära Pandera,mistõttu Peep Puna nimetati parimaks tõuaretajaks 2015.

Araabia täisvereline mära Vir ginia on sündinud 2000. a,parim araabia täisvereline hobune 2012, 2013 ja 2015,kuid pärjatud paljude võitudega kestusratsutamisel. Tema aretaja on Ene Künnapu, omanik Maie Kukk sai tiitli pa -rim tõuaretaja 2015.

Traditsiooniks ja üha populaarsemaks on saanud käsitsi -lüp sivõistlus. Pakkuda oli ajaloolisi lüpsipinke, neist loo -bu ti, nõuti hoopis pangesid juurde, kõik piimaveisetõudolid esindatud, osalesid ka meeslüpsjad. Kui lüpsivõistlusekohtunik Tanel-Taavi Bulitko hakkas kümnest alla lugemavõistluse algust, arvas ilmataat, et see käib ka vihmasajualguse jaoks. Käsitsilüpsi üks minut toimus tugevas vih ma -sa jus. Kui asuti piimakoguseid mõõtma, olid erinevusedvä ga suured: paaristsajast kuni 2200 ml-ni. Meenub, et NL- aegsed lüpsimasinad olid orienteeritud 1,5 kg suurusele mi - nutilüpsile. Ja võidu noppis jälle Tiia Hallik (Eerika FarmOÜ), kellele oli see päeva teiseks võiduks, sest ta esitles kaeesti maatõu vissi Kallit. Küsimusele, kas võistlusel lüpsabviss, vastas pearaputusega, sest eesti punast tõugu Pippi olilootustandvam. Sealt tuligi võit ja ETLLi väike kingitus jatänukiri.

Vaatamata jätkuvale sajule toodi areenile eri värvi vasi -kaid, mitu hobust ning omaniku süles angooraküülik jatšint šilja. Valiku tegid pealtvaatajad aplausi tugevuse jär -gi, mida hindas publiku hulgast valitud kolmeliikmelinežürii (TLÜ prof Mart Abel, tõuaretuse vet eran Rein Tu -herm ja Külli Vikat). Finaali jõudsid eesti holsteini vasi -kas Vallatu (Krootuse Agro) ja mära Kuld (Boris Ra zu-movi juhtimisel). Kas määravaks olid suuremad mõõt med või kuldne värvus, aga Kuld sai lemmikuks.

20


ToimetusKolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, Riina Ilsen,Krista Sepp, Külli Vikat, Olev Saveli (pea toime ta ja) jaEha Lokk (toimetaja)Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo Tänavots

Aadress: Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu, tel 731 3455Internet: http://www.etll.ee/Ajakiri ilmub 4 korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Trükk: OÜ Paar

Foto 1. Publiku lemmiku konkurendid vasikas Vallatu ja võitjamära Kuld (A. Tänavots)

Documents

Tõuloomakasvatus 2015/3