Tõuloomakasvatus 2008/4

1

NR. 4 DETSEMBER 2008

SISUKORDLoomakasvatus

2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2008. a 9 kuugaVeised

3 A. Sonets. ERDB liikmesmaade lineaarse hindamisekoolitus

5 L. Meltsas. AgroBalt 20085 A. Leesmäe. Ameerika piimakarjakasvatusega tutvumas6 T. Põlluäär. Prantsusmaa limusiinidega tutvumas7 T. Bulitko. Maailma holsteinikasvatajad kohtusid

Iirimaal9 T. Bulitko. Lihaveisekasvatajad külastasid Šotimaad

10 K. Kalamees. Eesti Maakarja Kasvatajate SeltsEesti Tõuloomakasvatuse Liit11 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse LiitSead13 V. Vare, O. Saveli. Võõrdepõrsaste ja kesikute kasvu dü-

naamikast tootmisfarmis15 A. Põldvere. Eesti Tõusigade AretusühistuLambad16 K. Vikat. Eesti Lambakasvatajate SeltsLinnud17 M. Piirsalu. Baltimaade XVI linnukasvatuskonverentsKarusloomad18 L. Taaler. Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu

arengHobused20 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi 15 tegevusaas-

tat.Geneetika21 Ü. Jaakmaa. Modifitseeritud geenidega kloonitud veisedVeterinaaria23 R. Lindjärv, T. Saar, E. Klaassen, D, Põdersoo.

Tšintšiljade Bordetella bronchiseptica pneumooniaRiik24 K. Reili. Riigi osa põllumajandusloomade aretusesJõudluskontroll26 K. Ilves. Jõudkuskontrollikeskuse viisteist aastatKroonika28 O. Saveli. Traditsiooniline seminar Hollandis31 Ülo Pullissaar 7531 Professor Olev Saveli 70

E T L L

E A B A

TÕULOOMAKASVATUS

A. Tänavotsa foto

Hea lugeja!

Juba viisteist aastat saavad Eesti loomaomanikudtõuaretusteenust oma ühistust või seltsist. Septembrisavasime sel puhul Eesti Põllumajandusmuuseumisposternäituse, novembris tähistasime seda tähtpäevaüheskoos konverentsiga.

Ajaperiood pole pikk, eriliseks teeb selle aga toona-ne väga keerukas ja tavatu olukord Eestis. Üheparteili-sest süsteemist tulles asuti looma mitme parteiga de-mokraatlikku riiki, kus maade ja varade erastamine oliväljundiks ühiskonnale. Seda teadsid kõik, kuid mõis-teti seda väga erinevalt. Poliitiline kapital tuli luua,erastamine oli selleks kõige tundlikum teema, sestomandi saamine või sellest ilmajäämine mõjutas palju-sid.

Tõuaretus osutus poliitikast suhteliselt kaugemaks,tõuseltside järjepidevust ei tunnistatud, ainult seemen-dusjaamad huvitasid erastajaid osakute kattevaranapaaris suurmajandis. Õnneks olid õiged mehed õigelajal õigel kohal, kelle asjalik taktika tagas väiksematekahjudega varade erastamise.

Aretusühingud käivitusid, areng saatis loomaoma-nikke nõukogudes, tegevjuhte igapäevatöös. Tihene-sid sidemed välisriikidega, õnneks mitte omandi tase-mel. Aretusmaterjali juurdevool on suurenenud. Jõu-dumööda kasvab ka tõumüük teistesse riikidesse.Ohustatud tõugude kasvatajad vaevlevad EL kahemõiste – säilitamine ja aretamine – vahel. Kompromis-sini jõuti raske diskussiooni järel – aretuseta pole või-malik säilitada.

Loomaomanikud ja tõuaretajad on tänulikud poliiti-kutele, et viieteistkümne aasta jooksul on riik toetanudjõudluskontrolli, aretusühingu tegevust ja ohustatudtõu looma kasvatajat. Vabaturu tingimustes polekspõllumajanduslik tulu võimaldanud sel tasemel aretus-tööd korraldada. Teiselt poolt tuleb tänada vabaturuolukorda, sest on avardunud võimalused loomade söö-daratsiooni rikastamiseks ja mitmekesistamiseks. Sa-muti on saadud kogemusi ja kujunenud usk söötmiseparandamise kaudu suurendada loomade produktiiv-sust. Kujukaks näiteks on lehmade piimatoodangu, si-gade ja lammaste massi-iibe kiire kasv.

Esimesed viisteist aastat on kulgenud keeruliselt,kuid tõuaretusele on kindel alus pandud. Siit edasiminna on märgatavamalt kergem. Edu teile sellel teel!

Olev Saveli

EESTI TÕULOOMAKAS VATUS E LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT·

Rahulikke jõule ja

tujuküllast vana aasta lõppu

Toimetus

Eesti loomakasvatus 2008. a 9 kuugaPh. D. Matti PiirsaluPõllumajandusministeerium põllumajandusturu korral-damise osakonna nõunik

Statistikaameti esialgsed andmed ja põllumajandusmi-nisteeriumi prognoosid 2008. a üheksa kuu loomakasva-tuse kohta näitavad veiste, sealhulgas piimalehmade, jasigade arvukuse vähenemist ning lammaste-kitsede jalindude arvu kasvu. 2008. a 30. septembri seisuga oli meil245 400 veist (–1%), sealhulgas 102 000 (–4%) piimaleh-ma, 379 500 siga (–1%), 95 000 (+9%) lammast ja kitsening 1 734 200 lindu (+6%).

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 30. septemb-ril (tuhandetes)

Näitajad 2007 2008 2008/2007

+/– %

Veiste arv 247,7 245,4 –2,3 99

sh lehmade arv 106,0 102,0 –4,0 96

Sigade arv 385,0 379,5 –5,5 99

Lammaste ja kitsede arv 87,0 95,0 +8,0 109

Lindude arv 1642,7 1734,2 +91,5 106

Allikas: ESA, PM

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põl-lumajandusloomade registrisse oli 2008. a 30. septembriseisuga kantud 245 999 veist, sealhulgas 102 297 piima-lehma, lisaks 8316 lihalehma, 70 012 lammast ja 2247kitse (tabel 2).

Kõige enam oli veiseid Järvamaal – 32 017, järgnesidLääne-Virumaa 30 519 ja Pärnumaa 24 240 veisega. Pii-malehmi oli samuti kõige enam Järvamaal – 15 492, järg-nesid Lääne-Virumaa 12 475 ja Pärnumaa 10 549 lehma-ga.

Lambaid kasvatatakse kõige enam Saaremaal, kus neidoli 30. septembri 2008.a seisuga 13 002, järgnesid Valga-maa 8259 ning Tartumaa 5594 lambaga. Kitsekasvatus onenim arenenud Pärnumaal, kus 30. septembril 2008 olineid registrisse kantud 377, Saaremaal oli 267 ja Lääne-maal 264 kitse.

Piimatootmine. Piima toodeti statistikaameti andmetel529 283 t. Lehmade arv oli vähenenud, kuid lehma kohtalüpsti piima rohkem. Lehma kohta saadi keskmiselt5077 kg piima.

Piimatööstustele realiseeriti 469 200 t 4%-lise rasva- ja3,3%-lise valgusisaldusega piima, millest kuulus eliitsorti53%, kõrgemasse sorti 43% ning I sorti 4%. Varutudpiimakogus suurenes 15 900 t ehk 4% võrra. Kokkuoste-tud piim moodustas kogutoodangust 89%.

Piima kokkuostuhind oli oluliselt kõrgem esimeseskvartalis, teisest kvartalist aga algas langus, kuid alatesseptembrikuust hakkas piima kokkuostuhind pisut tõus-ma, olles 4450 kr/t. Kahjuks selline kokkuostuhind pii-matootjaid ei rahulda.

Tabel 2. Loomade arv maakondades 2008. a 30. sep-tembri seisuga (PRIA andmeil)

Maakond

Vei

seid

Piim

aleh

mi

Lih

aleh

mi

Lam

baid

Kits

i

Harju 13 837 5246 683 5574 169

Hiiu 3885 835 638 3388 91

Ida-Viru 6495 2365 242 1585 153

Jõgeva 22 909 10 377 253 3130 53

Järva 32 017 15 492 242 1965 95

Lääne 10 705 3506 1134 2490 264

Lääne-Viru 30 519 12 475 596 3523 184

Põlva 14 020 6363 228 4443 96

Pärnu 24 240 10 549 733 4282 377

Rapla 17 213 6500 909 3025 98

Saare 16 136 5960 1035 13 002 267

Tartu 15 489 6642 247 5594 77

Valga 10 272 3921 376 8259 103

Viljandi 18 006 7975 430 4674 94

Võru 10 256 4091 570 5076 126

Kokku 245 999 102 297 8316 70 012 2247

2008/2009. kvoodiaasta esimesel poolel tarnisid 1276kvoodiomanikku tööstustele 314 900 t piima ja turustasidotse tarbijatele ligi 2900 t piima, piimakvoodist täideti48,2%. Võrreldes eelmise kvoodiaastaga suurenes tarni-tud piimakogus 3300 t võrra, kuid kvoodiomanike arv vä-heneb endiselt. Üha rohkem piimakarja läheb suurtootjatekätte.

Iga-aastase kvoodisuurendamise taotlemiste alusel suu-rendati 303 kvoodiomaniku tarnekvooti 17 600 t ja otsetu-rustuskvooti 1400 t võrra.

Lihatootmine. 2008. aasta 9 kuuga toodeti tapalooma-de ja -lindude elusmassi kokku 81 006 t, mis on 2007. aas-taga võrreldes 3350 t ehk 4% võrra rohkem (tabel 3).

Sealiha. Sealihatoodang oli elusmassis 47 837 t, mis on4704 t enam kui 2007. a. Lihatöötlemisettevõtted ostsidkokku 307 600 siga, liha saadi ligi 25 000 t. Sea lihakehakeskmine mass oli 80 kg. Sealiha osatähtsus liha kogutoo-

2

Tõuloomakasvatus 4-08

L O O M A K A S V A T U S

dangust oli 62%, mis on möödunud aastaga võrreldes suu-renenud 3% võrra. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli25,47 kr/kg.

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis 2007. ja 2008. aasta 9kuuga (tonnides)

Näitajad 2007 2008 2008/2007

+/– %

Tapaloomade ja -lindudeelusmass 77 656 81 006 +3350 104

sh veistel 21 766 19 321 –2445 89

sigadel 43 133 47 837 +4704 111

lammastel ja kitsedel 800 741 –59 93

lindudel 11 957 13 107 +1209 110

Allikas: ESA, PM

Põrsaid sündis 544 400, mis on 10 300 põrsa ehk 2%võrra enam kui eelmisel aastal. Sellest tulenevalt on ooda-ta käesoleva aasta lõpus sealihatoodangu mõningast kas-vu.

Tabel 4. Prognoositav lihatoodang 9 kuuga tapamassis2007. ja 2008. aastal (tonnides)

Näitajad 2007 2008 2008/2007

+/– %

Loomade ja lindudetapamass 51 798 54 569 +2771 105

sh veistel 12 189 10 820 –1369 89

sigadel 30 624 33 964 +3340 111

lammastel ja kitsedel 376 348 –28 93

lindudel 8609 9437 +828 110

Allikas: PM

Veiseliha. Vasikaid sündis 2008. a 9 kuuga 81 800, mison 1100 võrra vähem kui möödunud aastal. Veiseliha too-deti eluskaalus 19 321 t, see on 2445 t ehk 11% võrra vä-hem kui eelmisel aastal. Lihatöötlemisettevõtete pooltkokkuostetud 28 800 veisest saadi 7064 t liha (602 t vä-hem kui eelmisel aastal).

Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ningPRIA registrisse oli neid kantud 2008. a 30. septembri sei-suga 28 892. Kõige enam oli hereforde, järgnesid aberdii-ni-anguse, limusiini ja šarolee tõugu veised. Veiselihaosatähtsus kogu lihatoodangust oli 2008. a 9 kuu andme-tel 20%.

Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2008. a jaanuari-kuus 17,95 kr/kg, mis langes juunikuuks 15,13 kr/kg. Juu-likuust hakkas veiseliha kokkuostuhind uuesti tõusma,olles juulikuus 19,85 kr/t ja septembris juba 26,03 kr/t.

Lamba- ja kitseliha. Lambaid ja kitsi osteti kokku2100, elusmassiga 741 t, mis on 59 t võrra vähem kui2007. aastal, liha saadi 40,9 tonni.

Euroopa Liidu suuremates lambaliha tootvates riikidestootmine vähenes ja lambalihahinnad olid 2002.–2006. akeskmisest madalamad. Samal ajal on vähenenud ka lam-baliha tarbimine.

Linnuliha. Linde oli 2008. a 30. septembri seisuga1 734 200, mis on 91 500 linnu võrra enam kui eelmiselaastal. Lindude arvukuse mõningane kasv on tingitud tu-rusituatsiooni paranemisest. Kui 2007. a 9 kuuga toodetilinnuliha 11 957 t, siis käesoleval aastal 13 107 t ehk1209 t enam. Linnuliha osatähtsus lihatoodangus oli 17%.

Munatootmine. Mune toodeti 103 875 000, mis on34% võrra vähem kui eelmisel aastal. Munatootmise vä-henemise peamiseks põhjuseks on üha tihenev konku-rents Leedu, Läti ja Soome munatootjatega, mida soo-dustas nakkushaigustest tingitud munakanade hävitamineja tibude müügi piiramine. Praeguseks on munevatekanade arv AS Tallegg põhiliselt taastatud. Munaproduk-tiivsus kana kohta on oluliselt paranenud, saadi 211 mu-na.

ERDB liikmesmaade lineaarse hindamisekoolitusAive SonetsETKÜ aretusspetsialist

Euroopa punaste piimatõugude (ERDB) klassifitsee-rijate lineaarse hindamise koolitus toimus esimest korda1997. a Taanis. Üle pika aja kohtuti taas eelmisel aastalSaksamaal. Seal võeti ühine seisukoht, et on vaja vaadatapunast lehma „ühtede silmadega“ ja viia punaste lehmadehindamine sarnastele alustele kogu Euroopas.

Seekord kohtuti Rootsis Jönköpingis 21.–22.10.2008.Rootsi värviline ja mägine loodus võttis ERDB klassifit-seerijad oma rüppe kaheks päevaks, kusjuures kuldseidkaski sasis tuul ja pilved olid sügiseselt madalad. Algseteplaanide kohaselt pidime külastama ka Elmia põllumajan-dusnäitust, kuid kahjuks avastati Rootsis veiste sinikeelehaigusjuhtum ja näitusele ei toodud ühtegi looma, mistõt-tu pelgalt tehnikat vaatama minna ei olnud huvi.

Koolitus algas konverentsiga, mille avas ERDB assot-siatsiooni president Mats Eriksson. Ta avaldas heameelt,

3

4-08 Tõuloomakasvatus

V E I S E D

et lineaarse hindamise ühtlustamise vastu on liikmesmaa-des suur huvi. Koolitusest võtsid osa Rootsi, Taani, Nor-ra, Soome, Saksamaa ja Eesti hindajad, Eestist EPKklassifitseerija Rein Hallik, EPK aretusspetsialist AiveSonets ja EHF klassifitseerija Andres Leesmäe. Teadmatapõhjustel ei osalenud sel aastal kolleegid Lätist ja Lee-dust. Punaste karjade klassifitseerijate koolitus toimuskolmandat korda.

Konverentsi ettekanded olid enamuses keskendunudPõhjamaade aretusalasele koostööle. Ülevaate Rootsi jaTaani aretajate ühise organisatsiooni VikingGeneticsi(alates 01.01.2008) tegemistest andis aretusjuht Lars-Olof Barström. Ühinemisel asutati uus kunstliku seemen-duse ja aretusfirma. Praegu on aretusprogrammid taanipunasel ja rootsi punasekirjul tõul veel eraldi, kuid tulevi-kus need ilmselt ühendatakse ning räägitakse ühisestskandinaavia punasest tõust. Taani punase karja aretajadon seadnud endale eesmärgiks vähendada punasekirjuholsteini verelisust 12,5%-ni ja tõsta esiplaanile funktsio-naalsete tunnuste osatähtsust. Et punast tõugu peetakse al-ternatiiviks holsteini tõule, ei tohiks olla neil ühiseid gee-ne.

Ühinenud firma tugevus peitub eelkõige koostöös. Vi-kingGeneticsil on suguselekteeritud sperma tootmiseksaparatuur olemas. See asub Taanis ja sealt on ka ETKÜostnud EPK tõu parandamiseks esimesed doosid suguse-lekteeritud taani punase pulli Erik 42249 spermat, midafarmerid osta saavad. Uusi võimalusi pullide valimisel jaaretusedu tagamisel loob genoomselektsioon, millega Vi-kingGenetics samuti tegeleb. Koostööd tehakse eesmärgi-ga kindlustada aretustööd Põhjamaades ja luua paremadvõimalused aretusfirma omanikele, talunikele, uue jausaldusväärsema aretusmaterjali saamiseks. Ühinenudfirma töö tulemusena saavad nad teha rangemat pullidevalikut ja kindlustada nii parimate pullide jõudmise are-tusse. Lars-Olof Barström rõhutas ühinemise vajalikku-sest rääkides ka seda, et aretus nõuab tulevikus rohkemressurssi ning riskide hajutamine on suures firmaslihtsam. Soome aretusfirma FABA ühineb Põhjamaadearetuskoostööga lõplikult alates 2010. aastast. Läbirääki-misi peetakse ka Norra aretajatega, ühendades niimoodikõik Põhjamaade punaste karjade populatsioonid.

Põhjamaade veiste hindamissüsteemist ja genoomse-lektsioonist rääkis holsteini tõu ekspert Hans Stalhammar.Põhjamaade ühine geneetiline hindamine (NAV-indeks)võeti kasutusele 2002. a ja esimesed tulemused avaldati2005. aastal. NAV arvutatakse piimatoodangu, sigimise,ainevahetushaiguste, jalahaiguste, tüübi, poegimisnäita-jate ja somaatiliste rakkude kohta. Töö käib pikaealisuseja kasvu (lihakuse) indeksitega. Kuna NAV on kasutuselRootsis, Soomes ja Taanis, siis töötatakse selle nimel, etgeneetilise hinnangu korrelatsioon kolme maa vahel lähe-neks ühele. Selleks ühtlustatakse hinnatavad tunnused eririikides ning aretusväärtuse arvutamise meetodid. Osale-takse ka INTERBULLi hindamises. Sageli korraldataksehindajatele koolitusi koos praktilise harjutamisega, mismoodustabki põhilise osa õppustest. Koolitusi on nii riigi-siseselt kui ka riikide vahel. Koostöös ühtlustatakse silma

lehmade hindamisel, mille tulemusena suureneb ühisehindamise järgi hinnatud tütarde arv.

Rootsi, Taani ja Soome aretajate koostöös avaldati uusühine üldaretusväärtus – NTM (Nordic Total Merit Index)esimest korda 15. oktoobril k.a. Selle eesmärgiks on seadaritta kolme maa lehmad ja pullid ühise hindamise skaalaalusel. NTMi alusel saab pulle võrrelda igas riigis ja seeteeb valiku palju efektiivsemaks. Uue indeksi kasutuselevõtmine tõi endaga kaasa muudatusi kõigis kolmes riigis.

Elava arutelu kutsus esile ettekanne genoomselektsioo-ni kasutusele võtmisest. Peale sügavkülmutatud sperma,kunstliku seemenduse ja BLUP-meetodi kasutusele võt-mist on geneetiliste markerite kasutamine uus revolut-siooniline samm aretuses. See baseerub DNA informat-sioonil ning muudab aretuses tehtavad valikud senisestefektiivsemaks.

Üks ettekannetest konverentsil oli Rootsis hinnatavastsõra tervise aretusväärtusest. Aretajad koostöös looma-arstidega on jõudnud otsuseni, et tugeva ja terve sõra saa-miseks ei piisa ainult lineaarselt hinnatavatest jalatunnus-test. Rootsis koguneb sõravärkijate info iga kuu 20 000lehma kohta, mida kasutataksegi sõra tervise aretuslikuksanalüüsiks. Värkijaid koolitatakse pidevalt tõeste andme-te kogumiseks Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikoolijuures. Infot kogutakse nelja erineva sõrahaiguse kohta,mis sisestatakse andmebaasi.

Loomaomanikud saavad informatsiooni kasutada omakarja igapäevasel majandamisel, näiteks söötmise korral-damisel. Paljud sõrgade hädad saavad alguse jõusöödaülesöötmisest pärast poegimist. Loomaomanik saab isejälgida tema karja kohta kogutud andmeid ja teha õigeidotsuseid. Samuti kasutavad neid andmeid loomaarstid jasöötmisnõustajad. Loomulikult on ka aretusorganisat-sioonil suur huvi nende andmete vastu, et teada saada,milline pull pärandab tervemate sõrgadega järglasi. Vi-kingGeneticsis läbiviidud uuringud näitavad kindlalt, etsõra tervise aretusväärtuse ja pikaealisuse vahel on tihekorrelatsioon. Aretades tervete sõragadega lehma – saadkarjas kaua püsiva looma.

Teine koolituspäev möödus laudas loomi hinnates. Päe-va juhtis VikingGeneticsi Taani-poolne klassifitseerijaMogens Madsen. Lehmi hindasime Põhjamaades kasuta-tava hindamissüsteemi alusel. Standardtunnuseid on 18,millele lisaks hinnatakse Taanis, Rootsis ja Soomes veelkuut tunnust, mida on vaja NAV arvutamise juures. Kok-ku hindasime 24 lineaarset tunnust: keha (7) – ristluu kõr-gus, rinna laius, keha sügavus, nurgelisus, laudja sirgus,laudja laius ja seljajoon; jalad (5) – tagajalgade asetuskülg- ja tagantvaates, sõra nurk, kanna kvaliteet ja luusti-ku struktuur; udar (10) – eesudara kinnitus, tagaudara kõr-gus, keskside, udarapõhja kõrgus, esi- ja taganisade ase-tus, nisa pikkus, tagaudara laius, udara tasakaal ja nisa jä-medus. Lisaks hinnatakse toitumust ja liikumist. Üldhin-ded antakse eraldi kehale, jalgadele ja udarale ning kogu-hinne lehmale. Praktilise tööna hindasime kokku 14 leh-ma. Hiljem toimus arutelu ja kokkuvõte koolituse kohta.

Ühiselt leiti, et klassifitseerijate koolitus on väga vajalikja kõik liikmesmaad peavad andma endast parima viimakspunaste karjade hindamine Euroopas ühistele alustele.

4


AgroBalt 2008Leonhard MeltsasETKÜ aretusspetsialist

EPKK korraldas 2.–4. oktoobrini reisi Leedu Vabariikimessile AgroBalt 2008. Reisiseltskond oli komplek-teeritud põllumajandustootjatest, toidutöötlejatest ja nel-jast ETKÜ aretusspetsialistist. AgroBalt korraldati jubateist aastat Kaunases Leedu Põllumajandusülikooli terri-tooriumil. Ülikool on alates sellest aastast ka kaubamärgiAgroBalt omanik. Tänavuse messi põhirõhk oli looma-kasvatusel ja põllumajanduses rakendatavatel tehnoloo-giatel.

Messil tutvustati järgmisi põhivaldkondi.LoomakasvatusLoomade ekspositsioon oli küllaltki huvipakkuv ja lii-

girohke: veised, hobused, sead, lambad, küülikud, kodu-linnud jm. Tõu parim sai autasu. Loomadele olid loodudväga korralikud tingimused: statsionaarsed boksid, siga-dele söödaautomaadid, lehmadele lüpsiseadmed koos pii-majahutiga, automaatjootjad jne. Samas oli esindatud kaveterinaarmeditsiin oma toodete ja tehnoloogiatega.

Veiste tõuaretuse ja sperma müügiga tegelevaid organi-satsioone on Leedus palju: kolm riiklikku ja mitu era-omanduslikku. Igal firmal oli messil oma boks.

ToiduainetööstusNäitusepaviljonis oli rikkalik toiduainetööstuse välja-

panek. Esindatud oli ka eesti toit (jogurtid, kohukesed,piimatooted, alkohol).

Maaturism. Messil olid ainult Leedu ettevõtted ja käsi-töötooted.

Taimekasvatus. Tutvustati väetisi, taimekaitsevahen-deid, teraviljakasvatuse tehnoloogiaid. Samas pakutimüüa istikuid ja aiandussaadusi.

Põllumajandusmasinad. Võrreldes Eesti messidegaoli väljapanek tagasihoidlik.

Õhtul toimus meeldiv kohtumine Agroinfo konsultandija loomakasvatusfirma Gameta esindajatega. Arutluse alloli veiste tõuaretus ja loomakasvatusalane koostöö tulevi-kus. Leedulased pidasid oma maa tõuaretussüsteemi kee-ruliseks ja raskeks. Nad olid väga huvitatud Eestis toimu-vast. Samas olid väga imestunud, et Eestis on vaid ükssuur veiste aretusorganisatsioon ja puudub konkurents erifirmade vahel. Hea sõnaga meenutasid nad Tiina Varest,Ago Kööpi ja Mart Uba, kellega nad olid teinud aastaidtagasi koostööd. Leedu farmerid on huvitatud meiltsuuremate partiidena tõumullikate ostmisest.

Ameerika piimakarja-kasvatusega tutvumasPm-mag Andres LeesmäeETKÜ holsteini tõu klassifitseerija

Viss 2008 konkursi tiitli pälvinud AS Tartu Agro esin-dajatele lubatud auhinnareis Ameerika Ühendriikidessesai teoks septembri- ja oktoobrikuu vahetuses. Mall Ro-dim ja Valmar Nukka ning Aive Sonets ja Andres Lees-mäe (ETKÜ) külastasid kolme päeva jooksul farme jakahel päeval näitust World Dairy EXPO.

Kolmepäevase farmide külastuse korraldas aretusfirmaAlta Genetics viiendat korda. Tuuril osales ligikaudu 250inimest 26 riigist. Külastati Wisconsini osariigi kaheksatfarmi, kus peeti kokku 10 800 lehma, farmi suurus variee-rus 600 kuni 3000 lehmani. Igas farmis anti ülevaadesöötmisest, sõnnikumajandusest, farmi majandamisest,sigivusest ja pullide valikust.

Ühte nn Hollandi farmi pidasid kaks hollandlasest ven-da, kes olid oma 70 lehmaga talu Hollandis maha müünudja ostnud Ameerikas farmi. Ameerikas olid odavamadhinnad ja suuremad võimalused. Neil on oma juustutsehh,kus valmistavad Hollandi juustu.

Üks huvitavamaid lahendusi oli liiva kasutamine lehmapuhkeasemetel. Päikesepaistel tundus, nagu lehmad pee-sitaksid rannaliival. Lehmad olid puhtad, liivaasemetebakterioloogilise saastatuse tase oli madal. Seda peaksidkatsetama ka meie farmerid uue lauda ehitamisel. Igas far-

5


Foto 1. Andres Leesmäe, Valmar Nukka, Aive Sonets ja MallRodim (A. Leesmäe)

Foto 2. Loodushoid Ameerika moodi (A. Leesmäe)

mis oli programm nii vasikate vaktsineerimiseks kui kamullikate ja lehmade tiinestamiseks. Pullide tütarde (igas15–20) ettevalmistamisel esitlemiseks oli tehtud ära tõsi-ne töö. Demonstreeriti ka Eestis kasutatud pulli Suedejärglasi.

World Dairy Expo 2008 näitusel esitleti mustakirju, pu-nasekirju holsteini, ameerika šviitsi, äärširi ja d�örsi tõu-gu lehmi, kelle hulgast valiti välja iga tõu võitja. Koh-tunike töö ei olnud kerge, sest kõik rühmad olid väga üht-lased, samuti tegi hindamise keerulisemaks see, et korra-ga oli ringis 30 lehma. Vaatamata sellele julges kohtunikoma otsuse teha ja võitja lehma kohta öelda, et tegemiston maailma parima lehmaga. Kõige huvitavam oli näitu-selehmi jälgida laudas, kus sai neid vaadata lähemalt janäha, kuidas käib nende ettevalmistus võistluseks. Kõigevõimsama mulje jättis näituselehmade ribide avatus ja ta-gaudara kõrgus. Kokkuvõttes võib öelda, et oli väga meeldiv reis ja arva-

tavasti oleks igaühel Ameerika farmidest midagi õppida,eriti kui see on esmane kogemus.

Prantsusmaa limusiinidega tutvumasPm-mag Tõnu PõlluäärETKÜ aretus- ja tõuraamatu osakonna juhataja

1.–5. oktoobrini olid Reet Toi ja Tõnu Põlluäär (ETKÜ)ning Jaanus Vessart (Karitsu Rantšo OÜ) limusiini tõuaretusorganisatsiooni Interlimi kutsel Prantsusmaal. Su-vel saabusid sama firma kaudu Eestisse kolm limusiini jakaks šarolee noorpulli.

Limusiini tõug ongi pärit Prantsusmaalt, kus tõuaretu-sega on tegeldud aastasadu. Praegu on Prantsusmaal900 000 limusiini tõugu ammlehma. Aretuse eesmärki-deks on tasakaal liha- ja emaomaduste vahel. Emaoma-dustest pööratakse suuremat tähelepanu sigivusele, poegi-miskergusele, piimakusele, iseloomule ja jalgade tugevu-sele. Lihaomadustest jälgitakse kasvukiirust, söödakasu-tust, lihastust ja rümba suurust.

Nende tõuraamat paraku on erinev. Loomi, kellel onteada põlvnemine, nimetatakse lihtsalt registreerituteks.Tõuraamatusse kantakse loomad kokkulepitud tingimusteja reeglite järgi. Näitena toodi sellinegi pisiasi, et kui vei-

sel on küll 100%-line limusiini põlvnemine, kuid kõrvason kaks musta karva, ei lubatagi tõuraamatusse kanda.

Kahel päeval külastasime põllumajandusnäitust Cler-mont-Ferrandis, mis on Euroopa suurim lihaveisekasva-tuse piirkond. Sommet Elevage mess on spetsialiseerunudkogu farmis toimuvale. Neljas suures hallis oli eksponee-ritud kõik farmimajandusega seonduv, lisaks veel masi-nad ja seadmed väljas. Kogu mess laius 150 000 m2. Eks-ponente oli 1100. Eeldatav külastajate arv 77 000, kellest2000 rahvusvahelist külalist 60 eri riigist.

Ühes hallis olid liha- ja piimatõugu veised, kokku 1100veist 22 tõust, lisaks 400 lammast (17 tõust) ja 300 hobust(16 tõust). Spetsiaalselt kohaldatud võistlusareenil toimu-sid loomade esitlused ja võistlused. Esimesel päeval jälgi-sime kolm tundi limusiinide esitlust. Kokku esitleti 16gruppi lehmikuid, pullikuid, lehmi ja pulle. Vastavalt va-nusele ja staatusele valiti parimad eri klassides.

Väljasõitudel kolme limusiini farmi, kus oli 80 kuni 100ammlehma, panime tähele:

• loomade grupeerimine on tähtis;• loomade kaalumine 210 päeva vanuses on vajalik;

6


Foto 1. Tõnu Põlluäär, Reet Toi ja Jaanus Vessart (T. Põlluäär) Foto 2. Limusiini ammlehm koos vasikaga (T. Põlluäär)

Foto 3. Punasekirjut holsteini lehma imetlemas (A. Leesmäe)

• sünnimassi määratakse kogemuse abil, vasikaid sün-dides ei kaaluta;

• kasvatatakse vaid tõupuhtaid veiseid;• pulle hinnatakse mitme mudeli abil (RR, RJ jt);• valdav on loomulik seemendus;• kunstlikku seemendust kasutatakse tavaliselt 15%

lehmadel (erand oli 40%);• söötmisskeemid olid suhteliselt lihtsad ja rohusööta-

del põhinevad (hein + rohusilo).Külastasime ka pullide testjaama Lanau'd, kuhu kogu-

takse pullid kogu maalt. Tõu parimad pullid, 600 pulli e3%, kogutakse jaama pärast võõrutust. Kohanemisperioo-di (üks kuu) järel alustatakse kontrollperioodiga (kestabüks aasta), mis seisneb pullikute söötmises nii, et saadak-se ööpäevane massi-iive 1200 g. Pullid kaalutakse igakuu. Müük toimub oksjonil mitu korda aastas, tavaliseltiga kahe kuu järel. Et oli laupäev, nägime vaid jaamas ole-vaid pullikuid.

Kokkuvõttena oli seekordne külaskäik küllaltki infor-matiivne. Taas pani see mõtlema, et millal küll saabubEestimaale aeg, kui pööratakse tähelepanu lihaloomade

grupeerimisele, täpsemale kaalumisele ja valdavalt puhta-tõuliste loomade aretusele, ja sedagi, et söötmine (tasa-kaalus ratsioon) on väga tähtis, sest kuidas muidu on või-malik saada 15,5-kuuse noorlooma lihakeha massiks400 kg.

Maailma hosteinikasvatajad kohtusid IirimaalTanel BulitkoETKÜ juhatuse esimees

9.–11. oktoobrini toimus Iirimaal Killarneys 12. Maail-ma Holsteini-Friisi Föderatsiooni (WHFF) konverents,kus osalesid 33 riigi delegatsioonid. Eesti esindus olikuueliikmeline Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu(ETKÜ) nõukogu esimees Aavo Mölder, nõukogu liik-med Vello Kivistik ja Andres Tamm, juhatuse esimeesTanel Bulitko ning Põlva Agro OÜ juhatuse esimeesKalev Kreegipuu ja ETKÜ juhiabi Niina Haasmaa, kesosalesid ka Euroopa Liidu poolt finantseeritava Ovultestiprojekti koosolekul. Konverentsi esimesed poolteistpäeva oli ette nähtud erialastele ettekannetele ja poolpäeva aastakoosoleku läbiviimiseks. WHFF korraldabkoosolekuid iga nelja aasta järel. Konverentsi ettekandedolid jaotatud kuude teemavaldkonda.

• Iirimaa põllumajandus ja holsteini tõug

• Kvaliteetne andmebaas lihtsustab karja juhtimistööd• Uued eesmärgid geneetilises progressis• Koostöö teadlaste ja praktikute vahel• Sigivusnäitajate parandamine• Holsteini tõu potentsiaali kasutamineDelegaate tervitas Iirimaa põllumajanduse ja kalanduse

minister Brendan Smyth, kes andis ülevaate Iirimaa põllu-majandusest. Põllumajandussektor moodustab 6,5% Iiri-maa sisemajanduse kogutoodangust. Kogu Iirimaa eks-pordist moodustab põllumajandus 9% ja tagab tööhõive8% elanikkonnast. 2/3 riigi 6,9 miljonist hektarist on põl-lumajanduse kasutada. Ligi 90% ehk 4,3 miljonit hektaritrohumaid kasutatakse piimaveiste ja teiste põllumajan-dusloomade pidamiseks. Veiseliha- ja piimatootminemoodustab 70% riigi põllumajandustoodangust. Viimasekümne aasta jooksul on veiste ja sigade arvukus olnudstabiilne, kuid lammaste arvukus on vähenenud dramaati-liselt. Veiseid on Iirimaal kokku 6,9 miljonit. Piima jateravilja kogutoodang on suurenenud 12%. Tulevikus nä-

7


Foto 3. Limusiini aretuspullilt nõutakse massiivset kehaehitust(T. Põlluäär)

Foto 2. Lihaveiseid kohtad igal pool (T. Bulitko)Foto 1. Eesti esindus Vello Kivistik, Andres Tamm, AavoMölder, Tanel Bulitko ja Kalev Kreegipuu (T. Bulitko)

hakse piimakvootide kadumisel 2015. aastaks võimalustsuurendada tootmist 10% ja 2020. aastaks veel 5% võrra.Piimafarmide arvukus väheneb 2020. aastaks 20 000-lt12 500-ni.

Holsteinide aretus algas Iirimaal pärast Teist maailma-sõda. Esimesed mustakirjud veised osteti Inglismaalt jaŠotimaalt. Esimesed puhtatõulised holsteini veised im-porditi Kanadast 1974. aastal. Iirimaa Holsteini Assotsiat-siooni kuulub 3750 liiget. Iirimaal on ca 1,1 miljonit pii-ma- ja 1,1 miljonit ammlehma. Piimakarjadest ca 95% onholsteini kasvatajad. Keskmine karja suurus on 50 lehma.Iirimaad iseloomustab rohelus, pehme kliima ja suur sa-demete hulk. Rohu kasv on aastaringne, mis võimaldablõunapiirkonnas koguni 10 kuud veiseid karjatada. Kasu-tusel on sesoone poegimissüsteem, veebruaris-märtsistoimuvad valdavalt poegimised ja alates novembrist jääbkari kinni. Piimatoodang lehma kohta ei ole suur –4720 kg. Valdavalt toodetakse piim rohusöötadega, vaidpool tonni lehma kohta arvestatakse jõusööta aastas.

Aretuseesmärgiks on saavutada keskmise suurusegatugeva tüübiga lehmad, kes toodavad kõrge proteiinisisal-dusega piima. Iirimaa holsteini aretuse suurepärast tasetiseloomustab 2004. aastal Brüsselis Euroopa meistrivõist-lustel saavutatud kolm tiitlivõitu: täiskasvanute, üld- jariikide arvestuses.

Peaassambleel kinnitati koosolekute vaheliste perioodi-de tegevus- ja majandustegevuse aruanne. Kuulati erine-vate töögruppide aruandeid. Holsteini tõu hindamisel onoluline tüübi ja välimiku tunnuste ühtlustamine riikide va-hel. Holsteini tõugu tutvustav kodulehekülg tuleb käivita-da, kajastades maailma holsteini kasvatuse olulist infor-matsiooni. Peeti tähtsaks tugevdada koostööd ICARi,Interbulli ja EHRCi organisatsioonidega. Märgiti, et mittematemaatikud, statistikud ja infotehnoloogid ei ole are-tajad, kes otsustavad, vaid eri tõugude esindusorganisat-sioonid.

Töögruppide juhid tutvustasid tehtut. Geneetiliste de-fektide uurimise töögrupp teatas, et avastatud on uus Bra-chyspina (lühend BY) geenidefekt. Geenidefektile posi-tiivseid ehk kandjaid isendeid märgitakse BYC (BY car-rier) ja testitud negatiivse tulemusega veiseid BYF (BYfree). Uus avastatud geenidefekt võib põhjustada aborte,surnult sünde, ebanormaalse pikkusega jäsemeid, organi-

te alaarenemist ja hälbeid seljaajus. Peeti oluliseks moo-dustada ühine register geenidefektidest.

Välimiku hindamise töörühm tutvustas, et 1986. aastaston 12 korda koos käidud. Alustati 12 lineaarse standard-tunnusega. On toimunud täiendavate tunnuste lisandumi-si, neist viimastena liikumine, kehaehituse hindamine janurgelisus kui piimaveisele olulise tunnuse hindamine.Üldtunnustest on tüüp soovitavalt jagatud raamiks japiimatüübiks. Diskuteeriti ja täpsustati definitsioone taga-udara laiuse ja tagajalgade seisu hindamist küljelt vaada-tuna. Järgmine klassifitseerijate koosolek toimub 2009.aasta veebruaris Prantsusmaal. Veel esitleti elektrooniliseinformatsiooni vahetamise, tõuraamatupidamise ja veisteregistreerimise töögrupi arenguid.

Tabel 1. Liikmesriikide jaotus piirkonniti ja juhatusekoosseis

Regioon Liikmes-riike

Lehma-dest,%

Kohti juhatuses

vanas uues

Lõuna- Ameerika 4 4 2 1

Okeaania 2 3 1 1

Aasia 3 10 1 1

Põhja-Ameerika 2 16 2 2

Euroopa 22 67 3 5

Kokku 33 100 9 10

Maailma organisatsiooni 33 liikmesriigist 22 on Euroo-pa holsteine kasvatavad riigid. Senine põhikiri oli koosta-tud 1992. aastal. Tuline vaidlus toimus Euroopa riikide et-tepaneku üle valida juhatuse koosseis vastavalt piirkon-nas olevate registreeritud lehmade arvule, mille aluselmakstakse ka organisatsiooni liikmemaks. Teised riigidolid sellele ettepanekule vastu. Euroopa liikmesriikideüksmeel tagas muudatuse. Presidendiks valis juhatus omaliikmetest Egbert Fedderseni Saksamaalt ja asepresiden-dina jätkab Matthew Shäffer Austraaliast.

Peasekretäriks kinnitati uus Euroopa Holsetini Kon-föderatsiooni tegevjuht David Hewitt Suurbritanniast.Tulevikus soovitakse ühendada maailma ja Euroopaorganisatsioonid, sest organisatsioonide eesmärgid on

8


Foto 3. Viss 2008 Groagh Fran 26, isa Regancrest Emory Derry(T. Bulitko) Foto 4. Iirimaa vissi võistkond (T. Bulitko)

sarnased. Euroopa holsteine kasvatavates riikides on 2/3kogu maailma organisatsiooni kuuluvatest registreeritudlehmadest. Moodustatakse regionaalsed komiteed, misesindavad piirkondlike holsteini organisatsioonide huve.

Programmis oli ka maailma holsteini konverentsilepühendatud Iirimaa rahvuslik näitus-konkurss, kus osales255 tipptasemel holsteini. Võitjaks osutus RegancrestEmory Derry tütar Groagh Fran 26. Tavapärasest sajaosaleja võrra suurem konkurss oli tänuks ka Iirimaa Hols-teini Assotsiatsiooni tegevjuhile Kevin Dillonile, kesdetsembrist siirdub pensionile. Iirlaste konverentsi korral-damine ja programmi seadmine oli suurepärane. JärgmineMaailma Holsteini-Friisi Föderatsiooni konverents toi-mub nelja aasta pärast Kanadas.

Tabel 2. Uus WHFF juhatus

Nimi Riik

Egbert Feddersen – president Saksamaa

Matthew Shäffer – asepresident Austraalia

Keith Flaman Kanada

Felipe Ruiz Mehhiko

Inatsugi Tadihico Jaapan

Keld Christensen Taani

Sylvie Garreau Prantsusmaa

Giorgio Burchiellaro Itaalia

Jos Buiting Holland

John Meyer USA

Lihaveisekasvatajad külastasid ŠotimaadTanel BulitkoETKÜ juhatuse esimees

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koostöös Eesti Liha-veisekasvatajate Seltsiga korraldas 18.–23. oktoobrini õp-pe-koolitusreisi Šotimaale, et tutvuda ekstensiivselihaveisekasvatamisega. Lihaveiseid on siin võimalikisegi aastaringi karjamaadel pidadada ilma olulise lisa-söödata.

Piirkonna külastamise eesmärk oli saada populaarsetetõugude (angus, hereford, galloway ja šoti mägiveis)omadustest ülevaadet. Kasutatakse sesoonset (märts-ap-rill, august-september) poegimissüsteemi. Seda eeskättületalve peetavate nuumveiste arvu taskaalustamiseksning veiseliha tarne aastaringseks kindlustamiseks. Puh-tatõuliste lihaveiste arv on vaid 20%. Peamise ristamis-kombinatsioonina on kasutusel simmentali ja šaroleetõud. Suurematel tõugudel (limusiin, šarolee ja simmen-tal) hinnatakse lihakehad SEUROP kassifikatsioonis pea-miselt U-klassi. Ekstensiivselt kasvatatud tõugudel aga

R-klassi. Mahetootmisele orienteeritud veisekasvatajaidon vähe, kuna lähipiirkonnas puudub maheveiseliha tööt-lev ning turustav lihakombinaat. Veiselihal ei ole hinnaerinevust kevadel ega sügisel, mil realiseerimine on suu-rem. Tootjad on rahul veiseliha eest makstava hinnaga(800–900 naela e 16 000–18 000 kr keskmiselt tapaveisekohta). Probleemiks on majanduslangusest tingitult kesk-klassi vähenev tarbimine.

Tõuaretuses on kasutusel aretusväärtuste süsteem, kusvaliku kriteeriumidena kasutatakse sünnikaalu, -raskust,emapiimakust, pullikutel skrootumi suurust, lihassilmaläbimõõt saadakse ultraheliaparaadiga. Kohustuslikultkaalutakse lihatõugu veiseid neli korda elu jooksul. Hin-damisel tehakse rahvusvahelist koostööd teiste riikidega.Levinud on lihatõugu veiste aretusvõttena ka embrüosiir-damine uute ja väärtuslike aretusloomade saami-seks.Huvitav oli meie kasvatajatele tutvuda nuumafarmiga.Noorveised ostetakse farmi oksjonitelt. Sööt on ostetudmadala hinnaga ümberkaudsetest tööstustest. Ka- sutatak-se kondiitritööstuse jääke, viskipraaka, teraviljakliisid jaõlitööstuste pressitud jäätmeid. Nuumafarmide eduka ma-jandamise eelduseks on odavate tööstusjääkide kättesaa-davus ja ostuloomade võimalikult soodne soetusmaksu-mus. Segasööt antakse veistele söödamikseriga ette. Nuu-mafarmis kasvatakse veiseid kahe aasta vanuseni.

Külastati ka Perthi piirkonna põllumajandusloomadenäitust ja oksjonmüüki, kus saime ülevaate kasvatatava-test tõugudest ja tipploomadest. Kallim limusiinitõugmüüdi oksjonil 30 000 naela eest (597 000 kr). Levinudon pullikute kastreerimine, et neid oleks koos lehmikute-ga lihtsam pidada, ja härgade eest makstav mõnevõrrakõrgem hind.

Lihaveisekasvatajatele korraldatakse koolitusreise üleaasta. Varem on käidud Soomes ja Iiirimaal.

9


Foto 1. Reisikaaslased (T. Bulitko)

10


Koostaja Käde Kalamees, kujundaja EPM kunstnik Maarika Tang

Eesti Tõuloomakasvatuse LiitEmeriitprof Olev SaveliETLLi president

Ajakirja 2003. aasta kolmandas numbris (lk 21–22)käsitleti põhjalikult kõikide aretusühistute ja tõuseltsideteket ja kujunemist, mida siinkohal meenutame kokkuvõt-likult.

Nõukogude võim lõpetas tõuseltside tegevuse Teisemaailmasõja järel. Moodustati riiklikud tõulavad veistelja sigadel tõuti, hobuse-, lamba- ja linnutõugudele liigiti.Tõulavad olid üheaegselt tõuaretustöö plaanijad, täi-deviijad ja kontrollijad.

Ühistegevuse mõtteid Eestis kandsid riikliku tõulavategevusalal ühiskondlikel alustel töötavad tõuaretusnõu-kogud, kuhu kuulusid liikmetena suurmajandite juhid jaspetsialistid, tõulava töötajad, ametnikud, teadurid ja tei-sed selle tõu või loomaliigi aretusest huvitatud isikud.Kokku oli seitse nõukogu. Liikmed maksid maksu, valisidjuhatuse, esimehe ja asetäitja. Koos käidi vähemalt kakskorda aastas.

Esimesena taastasid kunagise seltsi, kahjuks juriidilistjärjepidevust polnud võimalik tõestada, eesti maakarja- jalinnukasvatajad 1989. aastal. Nemad vallandasid diskus-siooni ülejäänud aretusorganisatsioonide taastamiseks.

Põllumajanduse aseministri Jüri Kulbini eestvõttel toi-mus 10. aprillil 1990 esimene koosolek, kus selle artikliautor esitas Eesti aretusorganisatsiooni projektskeemi,mille põhimõteteks oli:

• lahutada riiklik funktsioon täideviivast tegevusest;• loomaomanikud loovad aretusühingud, mis pakuvad

neile tõuaretuslikku teenust;• aretusühistud sobiksid veise- ja seatõugudele, sest

koos tõuaretustööga tuleb pakkuda ka kunstliku seemen-duse teenust, mis on seotud tootmistegevusega, seltsidaga ülejäänud loomaliikidele;

• jõudluskontroll peaks iseseisvuma teadusasutusest(ELVI).

Riigi funktsioone täitis 30. oktoobrist 1991 põllumajan-dusministri tegevusalas Eesti Vabariiklik Tõuaretusins-pektsioon.

Järgnesid koosolekud ja diskussioonid, vahel eriti äge-dad, näiteks jõudluskontrolli eraldamisest ELVIst. Põllu-majandusministeeriumi eestvõttel moodustati 1. jaanua-rist 1992 aretuskeskused, kuhu eraldati seemendusjaama-de varad seniste suurmajandite ühisvarast. Selle eest suurtänu põllumajandusminister Harri Õunapuule ja Jüri Kul-bini surma tõttu tema ülesandeid täitma kutsutud EnnoSiiberile!

Lamba- ja hobusekasvatajad taastasid oma seltsid, suurtvalget tõugu sigu kasvatajad asutasid samanimelise are-tusühingu, mis tegelikult oli osaühing. Ühistuni jõuti alles1994. aastal.

Sarnaselt tegutsesid eesti mustakirjude ja eesti punasteveiste ning eesti peekoni sigade kasvatajad, sest nendeomandisse oli vaja saada ka seemendusjaamad. Nii kut-suti 1992. a lõpukuudel kokku tõuaretusnõukogud, kusloomaomanikest liikmed (talupidajad, suurmajandite vo-litatud isikud) otsustasid asutada aretusühistud, ühtlasilõpetati tõuaretusnõukogude tegevus. Aretusühistud re-gistreeriti 1993. a alguskuudel. Järgnesid rasked läbirää-kimised Eesti Erastamisagentuuriga, et sõlmida aretus-keskuste varade väljaostmise lepingud, mille tingimusedosutusid väga erinevateks.

ELVIst eraldus 1993. a aretuskeskusena jõudluskont-rolli andmetöötlusosakond ja piimaanalüüsilabor Vaba-riiklikuks Jõudluskontrolli Keskuseks Tõuaretusinspekt-siooni koosseisus. 1997. a püüti laiendada funktsioonevabariikliku registrite keskusena, kuid 2000. a moodustatiPRIA ja Jõudluskontrolli Keskus jätkas oma põhifunkt-siooni täitmist.

11


EEST I TÕULOOMAKASVATUSE L I IT

Foto 1. Ajakiri Tõuloomakasvatus on ilmunud 11 aastat(A. Tänavots)

Foto 2. Igal aastal tunnustatakse iga tõu parimat aretajat(A. Tänavots))

12


Koostaja Olev Saveli, kujundaja EPM kunstnik Maarika Tang

Hobusekasvatajate leeris täienes aretusühingute nimis-tu erisugustel põhjustel, tähtsamaks motiiviks eesti hobu-se tunnistamine ohustatud tõuks. Oluline osa selles oliriiklikul institutsioonil. Seni jätkavad Eesti SporthobusteKasvatajate Selts ja Eesti Hobuse Kaitse Ühing, aga ontekkinud veel uusi.

Seakasvatajate aretusühingute arengutee on olnud sa-muti keeruline. Eesti Peekoni Tõugu Sigade Aretusühistukoos Kehtna sigade kontrollnuuma katsejaamaga sattusriigiesindajate ebasoosingusse, mille tulemusena liitutieesti mustakirju veisetõu aretajatega Eesti Tõuloomakas-vatajate Ühistusse alates 1998. aastast. Suure valge tõukasvatajad muutsid oma aretusühistu nime sama aasta lõ-pus Eesti Tõusigade Aretusühistuks, millele järgnes1999. a kogu riikliku seakasvatuse aretustoetuse eralda-mine neile. Sellega juhtis riik seakasvatajad ühte aretus-ühistusse, mille tulemusena suleti Eesti ainuke seakasva-tuse katsejaam 2000. aastal.

Saksa eksperdid tegid kahele suuremale veiste aretus-ühistule ettepaneku ühineda juba 1996. aastal, mis saiteoks alles 1. jaanuaril 2003. Põhjuseid oli mitu, kuid dis-kussioon käis sageli isikute sobivuse, vähem ühise tege-vuskava üle.

Viieteistkümne aasta kogemus annab võimaluse väita,et Eestis pole organisatsioonide loomisel niivõrd takistu-seks mõistmatus või vähene arusaamine, kuivõrd isikutesobimatus. Ei unune ukrainlase Treštšenko ettekanneEPA aulas 1965. aastal. Ta oli 19 aastat töötanud USAs ja

Kanadas töö teadusliku organiseerimise alal. Ta väitis, etiga ala reorganiseerimisel tuleb esmalt luua süsteem, see-järel organisatsioon ja lõpuks on vaja leida isikud. Meieväikeses riigis on võimekad inimesed mingil kitsal erialalkõigile teada. Kui algab uue organisatsiooni loomine, aru-tatakse esmalt isikute üle. Kui mingil alal tuleb alustadatäiesti uut tegevust, on vaja esmalt formuleerida funkt-sioonid, mida on vaja täita. Seejärel luua süsteem, jagadafunktsioonid organisatsioonidele ja lõpuks leida sobivadisikud neid juhtima.

Võõrdepõrsaste ja kesikute kasvu dünaamikasttootmisfarmisPm-mag Varpo Vare, emeriitprof Olev SaveliEMÜ VLI

Tegemist on täistsüklilise tootmisfarmiga, kus uurimisealla võeti 31- ja 38-päevaste võõrdepõrsaste (kaalumis-periood 1.06.08–15.09.08) ja 104–116-päevaste kesikute(kaalumisperiood 05.03.08–05.09.08) keskmised keha-massid ja massi-iibed ööpäevas.

Võõrdepõrsaste ja kesikute kaalumistulemusi võrreldiTaani ja Belgia kirjandusallikatega.

Võõrdepõrsaste grupid kaaluti kesikulauta paigutami-sel. Kesikute ümberpaigutamisel võeti kaalumisele igasvanuses üks grupp, sest tehnoloogiliselt pole farmis või-malik kõiki kaaluda. Tulevikus tuleb see probleem lahen-dada, sest siis saaks kasvukiirusest täpsema ülevaate.

Põrsad võõrutatakse farmis 25 päeva vanuselt reedeselpäeval ja jäetakse poegimissigalasse veel nädalaks kunikaheks, sest ühes osakonnas poegivad kahe vooru emised.Kesikusigalasse viiakse tavaliselt neljapäeval, seega ühes

poegimise osakonnas on 31- ja 38-päevased võõrdepõr-sad. Põrsad grupeeritakse 20 kaupa sulgudesse.

Võõrutusel kasutatakse graanulsööta, mida antakse isujärgi nädal enne võõrutust kuni kuue nädala vanuseks saa-

13


S E A D

Foto 3. Rosette on jagatud kaksteist aastat (A. Tänavots)

Foto 1. Valgete tõugude ristandpõrsad (A. Tänavots)

miseni. Seejärel minnakse kesikusigalas sujuvalt üle ve-delsöödale. Graanuleid saavad põrsad väikestest kuivsöö-daautomaatidest, mis eemaldatakse kolmandal päeval pä-rast vedelsöödale üleminekut. Vett saavad põrsad nippel-jootjatest. Kesikusigalas antakse põrsastele lisaks vedel-söödale nippeljootjatest nõrgalt hapestatud vett.

Kesikuid peetakse kesikusigalas 100 päeva vanuseni.Üleminek sõltub nuumikusigalas vaba osakonna olemas-olust. Vahel jäävad kesikud mõneks nädalaks kauem kesi-kusigalasse, mida on näha ka kaalumistulemustest. Ma-janduslikult on see kahjulik, sest sööt on selle vanuse koh-ta liiga kallis ja kesikutel tekib sulgudes ruumipuudus,sellest aga stress. Selle tagajärjel väheneb ööpäevanemassi-iive ja võivad tekkida tervisehäired. Tootmisfarmisrenoveeritakse praegu vana nuumikulauta, mis tulevikusvõimaldaks kesikuid varem (70–80-päevaselt) üle viianuumikusigalasse.

Tabel 1. Võõrdepõrsaste kaalumistulemused (kg)

Vanuspäeva

Arv Kogumass Keskminemass

Belgia Taani

31 385 2963 7,69 8,3 7,8

38 542 4731 8,72 10,5 8,8

Kui võrrelda 25-päevaselt võõrutatud põrsaste kaalu31- ja 38-päevaselt võõrutatutega (olid ühe nädala pärastvõõrutust poegimisosakonnas), on näha, et vanemad põr-sad on hästi kasvama hakanud (tabel 1). Loomulikult tu-leb arvestada, et esimesel nädalal pärast võõrutust võta-vad põrsad kaalust maha, kuni on nad uue söödaga harju-nud, ja teisest nädalast hakkab massi-iive suurenema. Se-da on näha ka vanemate põrsaste kaalumistulemustest.Võrreldes Taani andmetega on tootmisfarmi näitajadpraktiliselt samad, Belgias on aga võõrdepõrsa kehamasssuurem.

Kui võrrelda tabelite 3 ja 4 andmeid, on näha, et 38-päe-vaselt üleviidud võõrdepõrsaste juurdekasv on suuremkui 31-päevaselt üleviidutel. Juurdekasvu vahed aga eiole väga suured, seega sobib süsteem hästi ka noorematelepõrsastele.

Tabel 2. Kesikute kaalumistulemused (kg)

Vanuspäeva

Arv Kogu-mass

Keskminemass

Belgia Taani

104–106 55 2463 44,78 42,3–43,6 49,5–51,1

107–108 58 2800 48,20 44,1–44,7 51,9–52,7

114–116 92 5025 54,60 48,1–49,3 57,6–59,3

Kesikute kaalumistulemusi võrreldes (tabel 2) on näha,et igas vanusegrupis jääb tootmisfarmi kesikute keskminekehamass Belgia ja Taani keskmiste näitajate vahele.

Tabel 3. 31-päevaselt võõrutatud põrsaste juurdekasv106., 108. ja 116. päevani

Vanuspäeva

Alg- ja lõpp-mass, kg

Juurdekasv,kg

Päevi Massi-iiveg/ööp

106 7,69–44,78 37,09 75 494

108 7,69–48,20 40,51 77 526

116 7,60–54,60 46,90 85 551

Tabel 4. 38-päevaselt võõrutatud põrsaste juurdekasv106., 108. ja 116. päevani

Vanuspäeva

Alg- ja lõpp-mass, kg

Juurdekasv,kg

Päevi Massi-iiveg/ööp

106 8,72–44,78 36,06 68 530

108 8,72–48,20 39,48 70 564

116 8,72–54,60 45,88 78 588

Kokkuvõtteks võib öelda, et tootmisfarmis on võimaliksaavutada varasel võõrutusel häid tulemusi, kuid pareminikasvab võõrdepõrsas, kes oli kauem poegimislaudas. Etkesikusigalas on põrandaküte ja head tingimused, kasva-vad seal hästi ka 31-päevaselt võõrutatud põrsad. Tähtison, et kesikulauda mikrokliima oleks stabiilne aastaring-selt, muidu on tagasilöögid kiired tulema.

14


Foto 3. Nuumkesikud (A. Tänavots)

Foto 2. Pjeträäni, djuroki ja hämpširi tõugude ristandpõrsad(A. Tänavots)

15


Koostaja Aarne Põldvere, kujundaja EPM kunstnik Maarika Tang

16


Koostaja Külli Vikat, kujundaja EPM kunstnik Maarika Tang

L A M B A D

Baltimaade XVI linnukasvatuskonverentsPh.D. Matti PiirsaluÜlemaailmse Linnukasvatuse Teadusliku AssotsiatsiooniEesti osakonna president

Eesti linnukasvatajate poolt 1993. aastal alustatud Bal-timaade ja Soome linnukasvatuskonverentside traditsioo-ni jätkati sedapuhku 2.–4. oktoobrini Soome VabariigisVantaas. XVI konverentsil olid Läti, Leedu, Eesti ja Soo-me linnukasvatusteadlaste ja teadushuviliste linnukas-vatajate kõrval esindatud Poola, Iirimaa, Saksamaa, Ve-nemaa, Taani ja Inglismaa – kokku ligi 80 inimest. Eestiseitsmeliikmelisse delegatsiooni kaasati linnukasvatusetarbeks vaktsiine ja ravimeid tarniva firma OÜ InterfarmEst esindajad.

Konverentsi avas assotsiatsiooni Soome osakonna pre-sident ja konverentsi korralduskomitee esimees põlluma-jandusdoktor Eija Helander. Konverentsi tervitasid assot-siatsiooni Eesti, Läti, Leedu ja Saksa osakondade presi-dendid.

Konverentsi programmis oli 15 teadusettekannet linnu-kasvatuse aktuaalsetel teemadel ja kaks tutvustavat sõna-võttu konverentsi sponsoreerinud Haavisto aretuskanalaning Suomen Broiler OY esindajatelt. Konverentsi toetaskokku 19 firmat ning Soome Põllu- ja Metsamajandusmi-nisteerium. Konverentsi kogumikus on 22 tööd, kuid tihe-da ajagraafiku tõttu kõiki ette ei kantud.

Eesti linnukasvatuse ja teaduse olukorrast ning eestivuti aretus-säilitusprogrammi läbiviimisest esitas ettekan-de Matti Piirsalu. Kui veel 2001. aasta 31. detsembril oliEestis 2,3 mln lindu, aastas toodeti 278 mln muna ja 6700tonni linnuliha, siis 31. detsembril 2007. aastal oli lindevaid 1,6 mln, aastas toodeti ligi 156 mln muna ning12 600 t linnuliha. Kui munade tootmine viimastel aasta-tel väheneb, siis linnuliha tootmine on pärast salmonel-loosipuhangut AS-is Tallegg stabiliseerumas. Viie aasta-ga on munade kogutoodang vähenenud 78,5 miljoni munavõrra. 2003. aastal toodeti Eestis ühe elaniku kohta 173muna, 2007. aastal vaid 135 muna. Positiivne on, et too-detakse suuremates kogustes oomega-3-rasvhappeid si-saldavaid kana- ja vutimune, mis tarbijate seas on tuntudtervisemunadena. Kasutatavaks tõumaterjaliks munadetootmisel on põhiliselt krosside Hy-Line Variety Brownja Hy-Line Variety W-36 munakanad.

Tugevasti on laienenud linnulihatoodete sortiment,edukalt on korraldatud reklaamikampaaniaid. 2009. a onEesti Linnukasvatajate Seltsil koostöös ASiga Tallegg jaEuroopa Liidu kaasfinantseerimisel plaanis läbi viia lin-nuliha teavitus-müügi edendusprogramm „Kodulinnulihaon kasulik“. Kui 2002. aastal toodeti Eestis ühe elanikukohta aastas 8,5 kg linnuliha, siis möödunud aastal 9,3 kg.Aastane linnuliha tarbimine Eestis on aga 23 kg iga elani-ku kohta. Seega katab oma linnulihatoodang alla poole

vajadusest. Kanabroilerikasvatuses kasutatakse meilkrossi Ross 308 tõumaterjali.

Linnukasvatusteaduses on olukord kaunis nukker. Kat-setööd toimuvad põhiliselt ohustatud eesti vuti tõuga, sestteistel linnuliikidel puudub linnukasvatusettevõtete vähe-se huvitatuse tõttu katsebaas. Turuolukorrast tingitunapaljusid linnuliike, nagu haned, pardid, muskuspardid jakalkunid, linnukasvatusettevõtetes ei kasvatatagi. Tun-nustada tuleks emeriitprofessor Harald Tikku ja teadurViive Tikku, kes vaatamata soliidsele eale on edukalt te-gevad linnukasvatusteaduses. Kurb on, et Eesti Maaüli-koolis puudub linnukasvatuse teadustöötaja.

Läti ettekandest selgus, et neil toodeti 2007. aastal 630mln muna. Põhilisteks tootjateks on kompaniid Balticovo,Madona ja Daugavpils Putni. 90% munakanadest on kros-si Lohmann Brown linnud, vähesel määral on krossideHisex Brown ja Lohmann LSL munakanu. 2007. a toodetiLätis 20 600 tonni linnuliha. Tõumaterjaliks on lihakana-krossid Ross-309, Cobb ja Hybro.

Leedu esindaja andmetel toodeti 2007. a 950 mln munaja 83 000 t linnuliha elusmassis. Leedus on 3 mln munaka-na ja toodetakse aastas 40 mln broilerit. Tõumaterjalikson munakanakasvatuses Hisex white, Hisex brown, Loh-mann brown ja Lohmann LSL. Lihakanakasvatuses onpõhilisteks linnukrossideks Ross-308, Cobb, Hybro jaHubbord. 2007. a eksporditi 294 mln kanamuna ja17 000 t linnuliha.

Nii konverentsi ettekanded kui ka kogumiku artiklid kä-sitlesid põhiliselt lindude söötmisküsimusi. Kanabroileri-te söödalisanditena kasutati erinevaid antioksüdante, en-süüme, probiootikume ja seleeniühendeid. Munakanadepidamisviise ja linnukasvatusinventari moderniseerimise-ga seotud probleeme käsitles oma ettekandes prof Diet-mar Flock Saksamaalt. Pikem ettekanne ensüümide kasu-

17


Foto 1. WPSA presidendid: Matti Piirsalu (Eesti), Mara Butka(Läti) ja Vytautas Sirvydis (Leedu) ning Saksa profDiethmar K. Flock (H. Tikk)

L I N N U D

tamisest kanabroilerikasvatuses oli Kaunase VeterinaariaAkadeemia professorilt Romas Gru�auskaselt.

Sponsorite poolt tutvustatust ja konverentsi stendideltloetust pakkusid enim huvi Haavisto aretuskanala paku-tud uued alternatiivsed pidamisviisid: lindla sisustus mu-nakanadele RED-L ja Bolegg Terrace. Haavisto aretus-kanala turundusdirektor Heli Nurkkala reklaamis ka ka-

nakrosse Hy-Line CV-20 ja Hy-Line Variety W-36.Kohalikud firmad esitlesid põhiliselt mitmesuguseid ve-terinaarpreparaate ja söödalisandeid.

Järgmine XVII Baltimaade ja Soome linnukasvatuskon-verents toimub 2009. aastal septembrikuus Eestis.

Eesti Karusloomakasvatajate AretusühinguarengPm-knd Liia TaalerEesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu esimees

Aastal 2002 loodi MTÜ Eesti KarusloomakasvatajateAretusühing (EKAÜ) karusloomakasvatajate ühingute jaseltside katusorganisatsioonina, alates 2003. a kuuluvadühingusse liikmed isikuliselt. 2008. a on EKAÜ liikme-teks 37 karusloomade kasvatamisega tegelevat isikut võiettevõtet, põhikarjas on 1272 looma.

Karusloomakasvatuse areng on otseses seoses maail-mas sellel alal toimuvate arengusuundadega, sest kogutoodang turustatakse rahvusvahelistel turgudel.

Eestis kasvatatakse nahkade tootmise eesmärgil peami-selt standardset värvitüüpi tšintšiljat, vähem värvusmu-tante, kes müüakse lemmikloomadeks. Küülikutõugudeston esindatud burgundia, flandria hiid-, hermeliin-, valgehiid-, isabella-, kalifornia, kääbuspäss-, kääbusreks-, lõ-vilakk-, poola ja prantsuse päss- ning reksküülik, ningnende erinevad värvusmutandid sallander, soobel-, suurhõbe-, tšintšilja-, thyringer, uus-meremaa valge, uus-me-remaa punane, viini sinine küülik.

Oksjonikeskuse kaudu müüakse kastor- ja tšintšilja-reksküüliku nahku. Teiste küülikutõugude nahku toode-

takse siseturu nõudluse katmiseks. Küülikuliha toodangukohta puudub ülevaade.

Tabel 1. Kopenhagen Fur oksjonitel müüdud tšintšil-janahkade arv ja hind 2006–2008

Riik 2008 2007 2006

Müüdud nahku

Taani 22 604 22 943 26 908

Eesti 7270 6140 4993

Poola 8629 6860 5895

Saksa 3062 4076 3688

Läti 2462 1684 653

Leedu 4672 6985 5262

Teised* 6166 9330 17 069

Kokku 54 865 58 018 64 468

Keskmine nahahind (Taani krooni)

Taani 448 398 346

Eesti 411 385 344

Poola 395 354 310

Saksa 386 357 316

Läti 404 399 352

Leedu 354 286 274

Teised* 343 292 274

* – teised Holland, Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Šveits,Itaalia, Tšehhi, Ungari, Sloveenia ja Horvaatia

Viimased viis aastat on olnud suurem ostjate huvi tšin-tšilja reksküüliku nahkade vastu, mis johtub välisest sar-nasusest kalli, eksklusiivse tšintšiljanahaga. Kastorreks-küüliku naha suurim nõudlus oli 2002. a ja varem. Hiljemon see vähenenud ning hind langenud. Reksküüliku naha

18


K A R U S L O O M A D

Foto 1. Tšintšiljade sügisnäitusel (J. Mägi)

nõudlus on väga varieeruv ning ette ennustamatu. Eestiskasvatatavad reksküülikud on väga hea kvaliteediga, miskajastub ka näituste tulemustes. Mitmete näituste võitja-teks on olnud just reksküülikud, saavutades 100 punktist97,5. Eestis kasvatatavad reksküülikud on tõule vastavad,värvuspuhtad ning toodetud nahad on enamuses väga heakvaliteediga, mis kajastub ka kõrges keskmises hinnas.

Alates 2000. aastast on tšintšiljanahku müüdud Taanioksjonikeskuse kaudu maailmaturule. Kui aastal 2000müüdi vaid 200 nahka, siis 2004. a juba 3000 ning 2008. ahooajal on müüdud 7270 nahka. Taani toodangumahtu-deni, s.o paarikümne tuhande müüdava nahani on Eestilveel pikk tee. Eesti toodab Poolaga sarnases mahus nah-ku, kuid Eestis toodetud nahkade keskmine müügihind onolnud üksjagu kõrgem, seda tänu põhjalikele nahastuse jaelusloomade hindamise koolitustele ning näitustel osale-mistele.

Tabel 2. Kopenhagen Fur oksjonitel müüdud küüliku-nahkade arv ja hind 2006–2008

Riik, tõug 2008 2007 2006

Müüdud nahku

Tšintšiljareksküülik

Taani 321 460 434

Eesti 164 168 164

Poola 533 793 873

Saksa 71 235 366

Kokku 1089 1656 1837

Kastorreksküülik

Taani 443 623 756

Eesti 13 59 115

Poola 615 1249 933

Saksa 28 170 1021

Kokku 1099 2101 2825

Keskmine naha hind (Taani krooni)

Tšintšiljareksküülik*

Taani 70 173 157

Eesti 88 148 176

Poola 42 107 127

Saksa 57 116 126

Kastorreksküülik

Taani 77 75 105

Eesti 77 50 99

Poola 65 42 65

Saksa 37 62 83

* – 2008. aastal puudus ostjate huvi tšintšiljareksküüliku nah-kade vastu, mistõttu müüdi odavalt vaid madalakvaliteedilisinahku.

Keskmine tšintšiljanaha hind on olnud aastaid samal ta-semel võrreldes Taanis toodetud naha hinnaga. Viimaselkahel aastal on Eestis keskmine hind langenud. Selle või-sid põhjustada alustavad farmid, kellel veel napib tead-

misi-kogemusi ning toodetavad nahad on madalama kva-liteediga kui staa�ikatel kasvatajatel. Praaknahkade osa-kaal on suurenenud 2007. aastaga võrreldes 6%. Arengupidurdumisele on jätnud kindlasti oma jälje näitustelhinnatavate loomade arvu vähenemine ja paljude kasvata-jate näitusel mitteosalemine. Tšintšiljade valik toimub vä-limiku võrdleva hindamise alusel ning valiku õigsusestannab tagasisidet oksjonikeskusest saadav nahkade sor-teerimisraport. Nahaturg määrab aretussuunad. Juba aas-taid eelistab ostja kõrge kvaliteediga, värvuspuhast jasuurt nahka. Seetõttu on vaja näitustesse suhtuda kui are-taja abivahendisse aretusloomade valikul.

Tšintšiljade kui ka küülikute näitusi on korraldatudkoostöös rahvusvaheliste kohtunikega, et saada võimali-kult õiglast arvamust loomade kohta. Alates 2004. aastaston toimunud nii tšintšilja- kui küülikukohtunikele välja-õpe. EKAÜ tegi koostööd 2004–2006 Läti Küülikukasva-tajate Ühinguga ja Kopenhaageni Oksjonikeskusega hin-damise ja kohtunike koolituses. Aastateks 2007–2010saavutati koostöökokkulepe Rootsi küülikukohtunikuga.2007. aastal osalesid kohtunikuks õppijad kahel korralRootsis ning Eestis korraldatud näitusel.

Sel aastal kohtunike väljaõpe peatati, väliskohtunikudnäitustel ei osalenud. Põhjuseks eelarvelised kärped.Tšintšiljakohtunikud on teinud ühishindamisi suurematesfarmides oskuste kinnistamiseks. Küülikuid hinnatakseEuroopa hindamisstandardi alusel ning noorloomi Põhja-maade standardi järgi. Tšintšiljasid hinnatakse EKAÜnäitustel Taani standardi järgi, mis baseerub nahkade sor-teerimise kriteeriumidel ning Eesti Chinchilla Liidu näi-tustel Saksa standardi alusel. Hindamisstandardi erine-vustest tuleneb ka väike erinevus tšintšiljade aretuses.

2004. a taotles EKAÜ aretusplaani tunnustamist, õigustpidada karusloomade registrit ja teha jõudluskontrolli.Tunnustus kehtis üheksa kuud, siis see peatati seosesandmete kogumise ning haldamise süsteemi puudulikku-sega. Uut tunnustust ei ole EKAÜ taotlenud. Karusloo-made registri või tõuraamatu pidamisega alustamine onseni selle kõrge maksumuse ning info kiire muutumisetõttu viibinud.

EKAÜ on soovitanud kasvatajatele farmis kasutatavaidprogramme oma aretustöö tõhustamiseks, propageerinudloomade märgistamise ning näitustel osalemise vajadust.Karusloomakasvatajate aretussuunad dikteerib välisturg,EKAÜ seda muuta ei saa, aretusotsused teeb iga kasvatajaise.

19


Foto 2. Küülikute näitus (L. Taaler)

EKAÜ on viinud läbi õppepäevi, kus omandatud osku-sed läbi praktilise tegevuse ja kogemuste vahetamine aita-vad liikmetel toota efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt. Peabolema tagatud nii looma- kui keskkonnasõbralik tootmi-ne. Õppimas on käidud ka Taani oksjonikeskuses tšintšil-janahkade hindamist.

EKAÜ on vahendanud karusloomakasvatajate ühiseidhuvisid, probleeme nii läbirääkimistel riigiasutustega kuika rahvusvaheliste organisatsioonidega, osalenud karus-

loomakasvataja kutsestandardi väljatöötamisel ning and-nud oma panuse karusloomakasvatajate koolitamisel TüriTehnika- ja Maamajanduskoolis.

2007. aasta kevadest alates saavad EKAÜ liikmed in-formatiivse väljaande Karusloomakasvataja, milles sisal-dub nii nõuandeid loomade kasvatamiseks kui ka teavetühingu tegemistest. Operatiivset infot edastatakse ühinguliikmetele kodulehel www.efba.ee

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi 15 tegevusaastatKrista SeppEHS tegevdirektor

2007. aasta detsembris tähistas Eesti HobusekasvatajateSelts oma 15. tegevusaastat. Selts asutati 11. detsembril1992 Jõgevamaal Puurmanni rahvamajas ligi saja osavõt-ja poolt. Peamiselt tõuhobuste kasvatajatest koosnev liik-meskond seadis eesmärgiks jätkata 1920. aastatel asuta-tud hobuste tõuseltside tööd.

Seltsi asutamiskoosolekul valiti üheksaliikmeline juha-tus koosseisus Heldur Peterson, Andres Kallaste, LeemetLõo, Raigo Kollom, Reet Proover, Jaak Ehrlich, EeroAgarmaa, Krista Sepp ja Enn Ehastu. Juhatuse esimeheksvaliti Heldur Peterson, kes edendas seltsi tööd seitse aas-tat.

15.02.1993 registreeritud Pärnu Maavalitsuses seltsipõhikirjas on märgitud, et selts loeb ennast 1940. aastanitegutsenud eesti, ardenni ja tori tõugu hobuste tõuseltsidening 1964. aastal moodustatud Eesti NSV hobusetõugudetõuaretusnõukogu järeltulijaks õigusliku järjepidevusealusel.

Seltsi aastakoosolekul 26.03.1999 Kõrvekülas valitikolmeteistkümneliikmeline juhatus ja seltsi juhatuse

koosolekul 10.04.1999 Toris valiti esimeheks VamboKaal, kes astus sellelt kohalt tagasi juhatuse koosolekul18.01.2001 Kehtnas. Seltsi üldkoosolekul 06.04.2001 Sä-reveres valiti juhatuse esimeheks Hillar Kald, kes seisabseltsi eesotsas tänaseni. Seltsi juhatuses on haruseltsidejuhid ja nende asetäitjad:

• eesti tõugu hobuste kasvatajate haruselts, Ülo Mets-maker, Roomet Vahtras;

• tori tõugu hobuste kasvatajate haruselts, Aldo Vaan,Jaanus Kallaste;

• eesti raskeveohobuste kasvatajate haruselts, EnnRand, Ande Arula;

• trakeeni hobuste kasvatajate haruselts, Peep Puna,Tiit Maisa.

Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline – Helle Persits-ki, Piia Vilu ja Mirja-Mai Urve.

Seltsi tegevteenistuse koosseis oli seltsi asutamise järg-selt kaheliikmeline, direktoriks kinnitati juhatuse pooltAndres Kallaste, kes töötas direktorina 15. jaanuarini2003, kui juhatuse koosoleku otsusega kinnitati direktorikohusetäitjaks Enn Rand. Alates 1.06.2004 on direktorKrista Sepp.

20


Foto 1. EHSi president Hillar Kald järjekordset üritust avamas(K. Sepp)

Foto 2. Eesti hobuse konkurss Kolkakülas Hiiumaal, vasakulHeiki Orusalu, paremal Ülo Metsmaker (K. Sepp)

H O B U S E D

Raamatupidajana alustas Villu Suurkaev, kes 2002. aas-tal andis töö üle Eldur Mägile, ning alates 01.06.2005 töö-tab seltsi raamatupidajana Kalle Lasn.

Tõuraamatupidajana on töötanud algaastatel KristaSepp, alates 2001. aasta oktoobrist Mirje (Laiapea) Särevja alates 2007. aastast Sirli Veinberg.

Tõuseltside poolt eelmise sajandi kahekümnendate aas-tate alguses asutatud tori hobuste, eesti hobuste ning eestiraskeveohobuste tõuraamatuid peetakse tänaseni ningalates 2001. aastast sisestati tõuraamatute andmed elek-troonilises andmebaasis peetavateks tõuraamatuteks.

Viieteistkümne aastaga on liikmeskond üle kolme korrasuurenenud ja liidab 2008. aastaks 368 hobusekasvatajat.Loodud on viis haruseltsi ja nende töös väljenduvad eesti,tori, eesti raskeveo-, trakeeni ja araabia hobuste kasvata-jate huvid. Lisaks on seltsis mitmeid Eestis vähem levi-nud tõugude ja ristandhobuste kasvatajaid. Lähinaabriteston seltsi liikmeskonnas tori hobuse ja eesti hobuse kasva-

tajaid Rootsist ning tori hobuste ja eesti raskeveohobustekasvatajaid Soomest.

05.06.2008 kinnitas VTA seltsi tori tõugu hobuste säili-tus- ja aretusprogrammi ning andis tunnustuse tori univer-saalsuuna hobuste (TA) ja tori aretussuuna hobuste (TB)tõuraamatu pidajana ning jõudluskontrolli läbiviijana, li-saks tori universaalsuuna hobuste (TA) kui ohustatud tõusäilitajana. Samaaegselt tunnustati VTA poolt eesti ja ees-ti raskeveohobuste säilitus- ja aretusprogramme muude-tud kujul. Trakeeni tõugu hobuste tõuraamatu pidajatunnustuse sai selts 06.04.2005.

Seltsi prioriteediks on Eesti kohalike hobusetõugudegenofondi säilitamine ja aretus. Samas ollakse huvitatudiga seltsi liikme huvide kaitsmisest, eriti vähemlevinudtõugude kasvatamisel ja ristandhobuste registreerimisel.

Hobuste jõudluskontrolli eesmärgiks on läbi aegadeolnud hobuste majanduslikult kasulike tunnuste väljasel-gitamine ning nende tunnuste arendamine vastavalt are-tus- (ja säilitus-) programmidele.

Üleriigiliste noorhobuste jõudluskatseid jätkab selts1993. aastast, järjepidevalt on hobuseid võrreldud sõidu-ja veokatsetel Tori hobusekasvanduse ringrajal. Kohaliketõugude parimad esindajad on osalenud rahvusvahelistelmessidel või konkurssidel ning taasiseseisvunud Eestitesindasid juba 1995. aastal Saksamaal Equitana hobuse-kasvatusmessil tori ja eesti tõugu täkud. Eesti raskeveotäkk on võitnud populaarsust Soomes ning eesti tõuguhobuste sitkust, veotahet ja ilu on imetletud konkurssidelnii Ungaris kui Soomes. Meie hobused on populaarsedEuroopas ja ka kaugemal, näiteks on tori hobuseid müü-dud Austraaliasse ja eesti hobuseid Lõuna-Aafrikasse.

Viisteist aastat on piisav selleks, et tunnetada koos teh-tu jõudu ning osata seda hinnata. Nende aastate jooksul onseltsiga liitunud palju noori hobusekasvatajaid ja parata-matult on neid, kes oma elutöö on teinud ning meie omatõud säilitanud tulevastele põlvedele.

Modifitseeritud geenidega kloonitud veisedProf Ülle JaakmaEMÜ VLI sigimisbioloogia osakonna juhataja

Karjakasvatajat ei üllata enam ammu teated embrüosiir-damisest või katseklaasis viljastatud munarakust sündi-nud vasikatest. Need meetodid, olles tõuaretajate kasu-tuses juba aastaid, on oma niši leidnud. Ühes riigis roh-kem, teises vähem, juhindudes majanduslikust tasuvusestja aretuseesmärkidest.

Viimasel ajal on Eestis kõmu tekitanud teated lehmadekloonimise ja transgeense lehma loomise katsetest maa-ülikoolis. Need meetodid on Eestis uudsed ja seetõttu niiuudishimu kui ka kahtlusi tekitavad. Küsitakse, kas kloo-nitud ja geneetiliselt muudetud veiseid ka tegelikult õn-

nestub saada ja miks seda üldse tehakse. On see mingireklaamitrikk või avardavad uued meetodid tulevikustõesti võimalusi eriliste loomade või isegi karjade loomi-seks.

Kloonimine on mittesugulise paljunemise viis, mis tai-mekasvatajatele hästi tuntud. Kõik me sööme kartuleid jakasvatame pookimise teel saadud viljapuid, mõtlemata, ettegemist on kloonimise teel saadud taimedega.

Loomade kloonimisest hakati ajakirjanduses rohkemrääkima seoses lamba Dolly sünniga 1996. aastal, kuidkloonimisega tegeldi juba palju varem. Teadaolevalt esi-mesed kloonimiskatsed tehti 20. sajandi alguses. Liht-saim kloonimisviis on viljastatud munaraku ehk embrüopoolitamine. Kumbki embrüopool on pärast siirdamist

21


G E N E E T I K A

Foto 3. Eesti raskehobuste päeva hindamiskomisjon EeroAgarmaa, Andres Kallaste ja Olev Saveli (K. Sepp)

võimeline taastama puuduvad rakud ja ilmale sünnivadgeneetiliselt identsed vasikad. Seda meetodit on Eestis1990. aastatel eksperimentides edukalt kasutatud.

Embrüo jagamisel on identsete järglaste arv piiratud.Seetõttu pakub rohkem huvi kloonimine tuuma siirdamiseteel. USA teadlased Briggs ja King kloonisid konna 1952.ja Willadsen esimese imetaja – lamba 1984. aastal, kasu-tades embrüorakku tuuma siirdamist. Samal meetodilkloonisid nii Willadsen kui ka Wisconsini teadlased First,Prather ja Eyestone 1986. aastal esimese lehma. Senikuulsaimaks kloonitud loomaks oli lammas Dolly, kessaadi keharaku tuuma siirdamise teel Roslini instituudisŠotimaal.

Praeguseks on maailmas kloonitud palju erinevaid loo-maliike. Ehkki sajandivahetusel levis ka mitu kõmutekita-nud uudist inimese kloonimisest, kuid hiljem see tõestustei leidnud. Esimene tõsiseltvõetav uudis inimese klooni-misest tuli käesoleva aasta jaanuaris, kui California tead-lased Samuel H Wood ja Andrew French teatasid iseendakloonimisest. Kloonitud embrüoid kasvatati laboris mõnipäev ja siis hävitati.

Ehkki kloonitud loomi, eriti lambaid ja veiseid, kimbu-tavad paljud tervisehädad, on praeguseks probleemidesuuremad põhjused teada. Viimase viie aasta jooksul onkloonimismeetodid jõudsalt edasi arenenud ja tervetesigimisvõimeliste järglaste saamise tõenäosus mitmekor-distunud. Käesoleva aasta jaanuaris kuulutas USA toidu-ja ravimiamet kloonitud veise, sea ja kitse piima ning lihatäiesti ohutuks. Euroopa Liidu ametkonnad ei kiirustataolist otsust langetama ja eelistavad jätkata uuringuidkloonitud loomadest toodetud toidu ohutuse garanteeri-miseks.

Kuidas kloonimine toimub? Kloonitavalt loomaltvõetakse koetükike, näiteks nahatükike, ja selle rakudpannakse inkubaatorisse kasvama. Rakud paljunevad jaumbes nädalaga saadakse selle looma fibroblastide kul-tuur, mis koosneb miljonitest rakkudest. Neid on võimaliksäilitada sügavkülmas. Edasi vajatakse kloonimiseks mu-narakke. Neid on võimalik saada elusloomalt läbi tupesei-na spetsiaalse nõelaga ultraheliaparaadi kontrolli all aspi-reerides või tapetud emasloomade munasarjadest. Viima-ne on kõige lihtsam ja odavam meetod.

Munarakud küpsetatakse inkubaatoris vajaliku arengu-astmeni ja nende tuum eemaldatakse mikroskoobi allmikropipeti abil. Kloonitava looma fibroblast (naharakk)

liidetakse munarakuga elektriimpulsi abil. Loodud konst-ruktsioon sarnaneb viljastatud munarakuga, sest sisaldabkahekordset kromosoomide arvu. Konstrueeritud embrüorakud stimuleeritakse jagunema ja nädalaga kasvab inku-baatoris siirdamiseks sobivas järgus embrüo, mille võibkas kohe looma emakasse viia või säilitada sügavkülmu-tatult. Kui tiinus kulgeb tõrgeteta, sünnib järglane, kes onnaharaku doonori geneetiline koopia (joonis 1).

Euroopa toiduohutuse ameti andmetel on maailmas2007. a seisuga loodud umbes 4000 kloonveist. Suur osanendest on ka loomulikul viisil järglasi andnud, kusjuuresviimased on igati terved normaalsed loomad.

Eespool kirjeldatu on tavaline kloonimine, kus paljun-datakse teatud geenide kombinatsiooniga looma ehkluuakse koopialoom. Kloonimisega on aga võimalikühendada märksa keerulisem transgeenne tehnoloogia,mis tähendab kloonimise käigus geenide muutmist inime-sele soovitud suunas.

Loomadel soovitakse eeskätt suurendada toodangut, pa-randada saaduste koostist ja kvaliteeti. Nii on Uus-Mere-maal loodud kõrge piima kaseiinisisaldusega transgeen-sed lehmad, Austraalias modifitseeritud villakiuga lam-bad ja kiirema kasvuga sead. Loodetakse suurendada liha-tõugu lehmade, aga ka emiste piimaandi ja modifitseeridapiima koostist, suurendamaks järglaste ellujäämise või-malusi ja massi-iivet.

Mõeldud on ka loomade haiguskindluse suurendamise-le. Loodud on transgeensed lehmad, kes on resistentsedtuntud mastiiditekitajate stafülokokkide suhtes. Praegutöötatakse mitmete parasiitide, viiruste või bakterite põh-justatud haiguste suhtes resistentsete loomade loomisel,kasutades selleks nii transgeenset tehnoloogiat kui ka ha-ruldaste resistentsete loomade paljundamist kloonimiseteel.

Kõige käegakatsutavamat ja laialdasemat kasu toovadtransgeensed loomad meditsiinilistel eesmärkidel, näiteksinimesele vajalike raviotstarbeliste valkude sünteesiksnende piimas, veres, spermas või uriinis. Juba praegu ontuntud biotehnoloogiafirmadel GTC Biotherapeutics jaPharming transgeenseid lehmi, kitsi, lambaid ja küüli-kuid, kes toodavad selliseid ravimina kasutatavaid valkenagu antitrombiin, fibrinogeen, kollageen ja albumiin,mitmeid antikehi ja vaktsiine.

22


Joonis 1. Kloonimise põhimõtteline skeem Joonis 2. Transgeensete loomade saamise põhimõtteline skeem

Eesmärgi saavutamiseks on kõigepealt vaja luua geeni-konstruktsioon, mis koosneb vajaliku valgu tootmist re-guleerivast geenist ja regulaatorgeenidest, mis suunavadvajaliku geeni rakutuumas õigesse kohta. Geeni ülekan-deks loomarakku on kasutatud mitmeid võimalusi, kõigerohkem on minevikus edu toonud võõra geeni süstiminevõi viiruse abil viimine viljastatud munarakku.

Viimastel aastatel on aga selgunud, et transgeensetesuurloomade tegemisel on kõige efektiivsem transgeensetehnoloogia ühendamine kloonimisega (joonis 2). Soovi-tud geenid sisestatakse kõigepealt doonorrakkudesse, näi-teks eespool nimetatud fibroblastidesse. See võimaldabmuuta transgeense tehnoloogia senisest enam kontrollita-vaks. Kloonimiseks valitakse välja need fibroblastid, ku-hu võõras geen kindlasti on sisenenud. Laboris arenenudja soovitud geeni sisaldav embrüo siiratakse kasuemaemakasse. Sündinud vasikale tehakse geeniuuring, etkontrollida võõrgeeni olemasolu rakkudes, ja järgnebpikk ooteperiood, kuni vasikas suureks kasvab, tiinestub,sünnitab ja hakkab piima tootma. Alles seejärel saab testi-da transgeense lehma piima ravimvalgu sisalduse suhtes.Seega, ravimit lüpsva lehma loomine on keeruline ja aeganing ka raha nõudev tegevus.

Maaülikooli sigimisbioloogia osakonnas alustati ette-valmistusi kloonitud transgeense looma loomiseks 2007.aastal professor Sulev Kõksi juhtimisel. Osakonna tead-laste embrüosiirdamise ja lehma munarakkude katseklaa-sis viljastamise kogemustele lisati Tartu ülikooli teadlastetransgeense tehnoloogia ja geeniuuringute oskused. Kaksnoort teadlast, Pille Pärn ja Mario Plaas, käisid kloonimistõppimas Ungaris, Taanis ja Saksamaal ning on praegu-seks päris hea kogemustepagasi saanud. Käesoleval keva-del saadi Eestis esimesed lehma kloonembrüod. Seni eiole me veel neid siiranud, vaid lihvime laboritöö erine-vaid etappe, et saavutada stabiilne embrüote kvaliteet jahea eluvõime. Paralleelselt on alustatud doonorloomadenaharakuliinide ja geenikonstruktsioonide ettevalmista-mist.

Viimased vajavad enne naharakkudesse sisestamist eel-nevat testimist hiirtel. Seega ootab ees veel väga paljutööd. Esimest transgeenset kloonvasikat on oodata umbeskolme aasta pärast. Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, peaksesimene transgeenne lehm tootma oma piimas insuliini,mis on suhkruhaigete raviks vajalik hormoon.

Tšintšiljade Bordetella bronchiseptica

pneumooniaDots Raivo Lindjärv, dots Tiiu Saar, Epp Klaassen jaDiivi PõdersooEMÜ VLI nakkushaiguste osakond

Etioloogia. Bordetella perekonna bakterid on hinga-miselundite patogeenid. Nende liike on teada kaheksa.Loomadele ja lindudele patogeensetest liikidest on tuntu-mad Bordetella bronchiseptica ja Bordetella avium. Ini-mestele adapteerunud liikidest on rohkem levinud Borde-tella pertussis ja Bordetella parapertussis. Bordetella pe-rekonna nimi on seotud kuulsa Belgia bakterioloogi ja im-munoloogi Jule Bordet’(1870–1961) uurimustega, kelleleomistati 1919. a Nobeli meditsiini ja füsioloogiaalanepreemia inimese läkaköha tekitaja B. pertussis avastamiseeest. Bordetellad on kasvutingimuste suhtes nõudlikud,väikesed, gramnegatiivsed ja pulgakujulised bakterid.Kultiveerimiseks sobib veriagar, kuid olenevalt uuritavastmaterjalist kasutatakse ka mitmeid selektiivseid sööt-meid. Kasvuaeg aeroobsetes tingimustes on suhteliseltaeglane (48–72 tundi).

Epidemioloogia. Eelmainitud Bordetella liigid on hai-gustekitajatena levinud paljudes maades. B. bronchisepti-ca esmane nimi oli Bacillus bronchicanis, olles tuntudkutsikate nakkusliku trahheobronhiidi ja pneumooniapõhjustajana. Bakteri nimetuse muutuse tingisid hilise-

mad täpsemad uuringud, kui selgitati analoogilise haiguseesinemine kassidel, närilistel, küülikutel, põrsastel, ho-bustel, koaaladel, ahvidel ja vaalalistel ning üksikjuhtudelka immuunpudulikkusega inimestel. Lisaks mainitule ontõestatud B. bronchiseptica etioloogiline seos põrsastemitteprogresseeruva atroofilise riniidi tekitajana. B. bron-chiseptica põhjustatud haiguse vallandumine eeldab nak-kusallikate olemasolu. Nendeks võivad olla haigestunudloomad, haigustekitaja varjatud kandjad loomad või saas-tunud sööt ja jooginõud.

23


V E T E R I N A A R I A

Foto 1. Salakaval tšintšilja (L. Taaler)

Tõestatud on nakkuse leviku võimalus tolmu ja piiskae-rosooliga. Haiguse puhkemist ja levikut soodustavad mit-mesugused keskkonna stressorid: suured temperatuurikõikumised, liigniiskus, hingamiselundeid ärritavad sõn-nikugaasid, söötmisvead ja ülemajutus.

Patogenees. B. bronchiseptica virulentsuse faktoritekson adhesiinid, endotoksiin ja mitmed eksotoksiinid. Ad-hesiinid (fimbriad, filamentoosne hemaglutiniin ja aktii-nid) vahendavad bakteri kinnitumist hingamiselunditeepiteeli rakkudele. Endotoksiin (bakteriaalne lipopolü-sahhariid) on lokaalse ja süsteemse toimega põletikkupõhjustav toksiin, mis vallandub põhiliselt bakterite sure-mise järgsel lüüsumisel.

Eksotoksiine on teada kolm: 1) antifagotsütaarse toime-ga hemolüsiin; 2) dermonekrotoksiin on perifeerseid ve-resooni ahendava, st. verevarustust piirava toimega jatsütotoksilise toimega ninakarbikute kõhrerakkudele, eritipõrsaste atroofilise riniidi korral; 3) trahheaalne tsütotok-siin toimib paralüseerivalt ripsepiteeli rakkudele. Haigusepatogenees algab bordetellade kinnitumisega nina limas-kesta ja trahhea epiteelile. Järgnevalt käivitub kaskaadinaeksotoksiinide süntees, mis viib mitmesuguse raskusast-mega põletiku tekkeni ninas, trahheas, bronhides ja raske-matel juhtudel kopsudes.

Kliinilised sümptomid. Haiguse inkubatsioon on tšint-šiljadel tavaliselt 2–3 päeva. Esmaste haigustunnustenaon täheldatav isutus ja norutamine. Hoolikamal vaatluselvõib märgata kiirenenud hingamist ja ninaeritist. Mõnin-gatel juhtudel esineb ka pisarate voolust silmadest. Keha-temperatuur on tõusnud üle 39 °C (normaalne on täiskas-vanutel 38,5–39,0 °C).

Diagnostika. Elupuhune silma- ja ninaeritise mikrobio-loogiline uuring on võimalik, kuid see eeldab transport-söötmega proovivõtu tampoonide kasutamist. Loomadesurma järgselt on uuritavaks materjaliks kopsud. Neis onpõletikulised muutused selgesti märgatavad.

Diferentsiaaldiagnoos. B. bronchiseptica pneumooniakahtlusel tuleks arvestada veel Streptococcus ssp., Pas-teurella multocida ja Listeria monocytogenes’e nakkuste-ga. Bakterioloogiliste uuringutega on need haiguste teki-tajad suhteliselt kergesti eristatavad.

Ravi ja tõrje. Eduka ravi eelduseks on isoleeritud hai-gustekitaja ravimtundlikkuse alusel määratud ravi. Bor-detella bronchiseptica on enamasti tundlik aminoglüko-siididele, fluorokinoloonidele, makroliididele, tetratsük-liinidele ja kloramfenikoolile. Resistentsust on esinenudkirjanduse andmetel tsefalosporiinide ja ampitsilliini suh-tes. Ravimeid võib manustada suukaudselt joogiveega võisüstimiste teel. Viimane variant on efektiivsem ja ka täp-semini doseeritav.

Haiguse levikut aitab piirata haigete loomade eraldami-ne tervetest. Haigetest või surnud loomadest järelejäänudsööta ei tohi anda teistele. Ruumide koristamisel tuleksvältida tolmu teket ja haiguse levitamist koristusriistade jamuu inventari abil. Haigete loomade puurid vajavaddesinfitseerimist.

Haigusjuhtum. 2007. a märtsikuus algas ühes Tartu-maa tšintšiljafarmis põhikarja loomade hulgas haigestu-mine ja suremine. Kliinilistest tunnustest täheldati noruta-mist ja söödast keeldumist. Surm järgnes mõne päeva pä-rast. Uurimiseks toodud lõpnud loomade kopsudes tähel-dati ägedat mõlemapoolset kopsupõletikku, neist isoleeri-ti puhaskultuurina ja massilise kasvuna B. bronchiseptica.Kirby-Baueri meetodil tehtud ravimtundlikkuse määra-misel selgus, et isoleeritud patogeenile toimisid efektiiv-selt amoksitsilliin, enrofloksatsiin ja tetratsükliin. Penit-silliin ei toiminud. Raviks kasutati amoksitsilliini (Beta-mox LA). Süstimised tehti insuliini manustamiseks mõel-dud 1 ml süstaldega. Süstedoos loomale oli 0,15 ml.Nahaaluseid süstimisi turjapiirkonda on mugavam tehakahekesi. 3–5-päevane ravikuur osutus efektiivseks.

Riigi osa põllumajandusloomade aretusesKatrin ReiliVeterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja

Tõuaretusinspektsioon loodi 1992. a riigiasutusena,ühendades kõik riiklikud tõulavad. Tõuaretusinspektsioo-ni peadirektoriks määrati Agu Kööp. Loomaomanikepoolt taasasutati tõuraamatuühistutena aretusühistud jaseltsid. Ühistud privatiseerisid kunstliku seemenduse jaa-mad ja sigade kontrollkatsejaama. Inspektsiooni alluvus-se anti 1993. a ELVI veiste jõudluskontrolliga tegelevadstruktuurid (piimalabor ja andmetöötluskeskus), millebaasil moodustati Jõudluskontrolli Keskus. Jõudluskont-

rolli Keskust valiti juhtima Tiina Vares. Tõuaretusins-pektsioon tegutses nii korraldava kui kontrolliva asu-tusena, pidevalt vähendades korraldavat funktsiooni.Alustati 62 töötajaga, funktsioonide muutumisel korral-davast kontrollivaks jäi töötajaid alla 20.

Inspektsiooni eestvedamisel töötati välja põllumajan-dusloomade tõuaretuse seadus, mis võeti vastu 24. mail1995. a. Seadusest tulenevalt koostati ja kinnitati põllu-majandusministri määrustega 23 tõuaretuseeskirja. Sea-dust muudeti 9. dets 1997. a. Seadusaktide koostamiseltegi suure töö ära tolleaegne tõuaretusinspektsiooni pea-direktori asetäitja Rein Tuherm.

24


R I I K

Pärast seaduse vastuvõtmist jäi Tõuaretusinspektsioonipeamiseks funktsiooniks tõuaretusalase tegevuse kontrol-limine.

Olemasolev korrektne andmebaas, kompetentne ja teo-tahteline personal võimaldas asutada Põllumajanduse Re-gistrite ja Informatsiooni Keskuse (PRIK), kus asuti väljaarendama EL makseagentuuri. Eduka töö tulemusena loo-di andmekogum ja materiaal-tehniline baas, mille aluselmoodustati 1998. aastal põllumajandusministeeriumiotsealluvuses Põllumajanduse Registrite ja Informatsioo-ni Amet (PRIA). Jõudluskontrolli Keskus jätkas tööd tõu-aretuses.

Praegu võib konstateerida, et veiste jõudluskontrolli la-bor ja andmetöötlus on EL nõuetele vastav, Eesti osalebINTERBULLi rahvusvahelises veiste geneetilise hinda-mise süsteemis. Käivitunud on sigade jõudluskontrollisüsteem ja geneetiline hindamine.

Riigieelarvest on toetatud tõuaretust taasiseseisvuse al-gusest alates. Riigi toetus aastas on olnud tõuaretusele9–22 miljonit. Eelarveraha ja välisriikide abiga oli võima-lik veiste jõudluskontroll viia kaasaja tasemele. Looma-omanik on maksnud jõudluskontrolli teenuse eest 50%tegelikest kuludest. Riik on toetanud kõrge aretusväärtu-sega tõumaterjali sisseostmist, mis on andnud eeldusepiimatoodangu tõusule ning sealiha kvaliteedi tuntavaleparanemisele. Nüüdseks toetab riik tunnustatud aretusor-ganisatsioonidel tõuraamatu pidamist ja jõudluskontrolliläbiviimist. Ohustatud tõugu loomade pidajaid (eesti ho-bune, eesti raskeveohobune, tori hobune, eesti maatõuguveis) toetatakse EL fondidest.

Põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosa-kond (juhataja Hendrik Kuusk) koos Tõuaretusinspekt-siooniga valmistas ette uue põllumajandusloomade are-tuse seaduse, mis võeti vastu 6. nov 2002. a. Selle aluselreorganiseeriti Tõuaretusinspektsioon ning liideti Veteri-naar- ja Toiduametiga (peadirektor Ago Pärtel), mis andisaretusalase järelevalve kohustuse Veterinaar- ja Toidu-ametile alates 1. jaan 2003.

Uus põllumajandusloomade aretu-se seadus oli vajalik selleks, etvähendada riigi osalust aretustegevu-ses ning anda rohkem otsustusõigusteraõiguslikele aretusühingutele. See-ga vähenes tunduvalt põllumajan-dusministri poolt kinnitatavate tõu-aretuseeskirjade maht. Aretusprog-rammidest tulenevate kordade (ees-kirjade) koostamise õigus on nüüdaretusorganisatsioonidel.

Tõuaretustoetuse administreerimi-ne läks 2003. aastal üle PRIA-le.Toetust makstakse Veterinaar-ja Toi-duameti poolt tunnustatud aretusor-ganisatsioonidele tõuraamatu võiaretusregistri pidamise, jõudlus-kontrolli läbiviimise ja ohustatud tõusäilitamise eest.

Põllumajandusloomade aretuse jaturukorralduse valdkondade eestVeterinaar- ja Toiduametis vastutab

ja tööd korraldab alates 1. jaanuarist 2003. a peadirektoriasetäitja Katrin Reili.

Eesti ühinemine Euroopa Liiduga tõi kaasa kohustusejärgida põllumajandusloomade aretuse alaseid otsekohal-duvaid Euroopa Komisjoni otsuseid ja võimaluse osaledaEL õigusloome protsessis. Selleks viidi põllumajandus-loomade aretuse seadus vastavusse EL direktiividega ala-tes 1. jaanuarist 2008. Muudeti põllumajandusloomadearetuse seadust ja täpsustati ohustatud tõugude säilitamisepõhimõtteid. Ohustatud tõugude säilitamisel ei tohi enamsäilitusprogrammis kasutada teise tõu aretusmaterjali.

Aretusalast järelevalvet teeb ja aretusorganisatsioonetunnustab VTA põllumajandusloomade aretuse ja turu-korralduse osakond. Osakonna pädevuses on aretusühin-gu, jõudluskontrolli läbiviija, ohustatud tõu säilitajatunnustamine; bioloogilise mitmekesisuse ja geneetilisteressursside säilitamise korraldamine, piimatoodete sek-kumiskokkuostu ja eraladustamisega seonduvate järele-valveprotseduuride planeerimine ja läbiviimine, liha jalihatoodete turgu reguleerivate meetmete rakendaminening järelevalve; sea-, veise- ja lambarümpade kvaliteedi-klasside määramise süsteemi toimimise järelevalve. 2007.aastast lisandus osakonnale riikliku alkoholiregistri voli-tatud töötleja ja alkoholi järelevalve korraldamise kohus-tus.

Osakonna koosseisus on neli bürood.Põllumajandusloomade aretuse büroo ülesandeks on

aretusorganisatsioonide tunnustamine ja järelevalve vas-tavat valdkonda reguleerivatest nii Eesti kui Euroopa Lii-du otsekohalduvatest õigusaktidest tulenevate nõuete täit-mise üle tunnustatud aretusühingutes. Alates 2008. aas-tast on loomapidaja juures järelevalvet teostavad aretusepeaspetsialistid VTA kohalike asutuste koosseisus.

Geneetiliste ressursside büroo ülesandeks on säilitus-organisatsioonide tunnustamine, bioloogilise mitmekesi-suse ja geneetiliste ressursside säilitamise korraldamine,ohustatud tõugude säilitusprogrammide täitmise järele-

valve, ohustatud tõugu loomadetoetuse taotlejate kontrollimine.

Turukorralduse büroo kontrollibturukorraldusmeetmete rakendamistpiimatoodete (või, lõssipulber, koor)valdkonnas ja lihaturul ning turukor-raldusmeetmete alla kuuluvate too-dete kvaliteedi nõuetele vastavustühtse SEUROP-süsteemi põhiselt.Juhib ja koordineerib sea-, veise- jalambarümpade kvaliteediklassidemääramist Eestis. Teeb järelevalvetkoostis- ja kvaliteedinõuete (piima-tooted, võiderasvad) ja turustusnor-mide (linnuliha, kanamuna) ningkaitstud geograafiliste tähiste õigus-pärase kasutamise üle.

Alkoholi büroo ülesandeks ontegutseda riikliku alkoholiregistrivolitatud töötlejana, korraldada jateostada järelevalvet alkoholi käit-lemise üle oma pädevuse piires ningkorraldada ja teostada järelevalvet

25


Foto 1. Agu Kööp ja Katrin Reili EestiPõllumajandusmuuseumis (A. Tänavots)

alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiksesitlemise üle.

1. nov 2008 seisuga on Eestis tunnustatud aretusorgani-satsioonid järgnevates valdkondades.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu• eesti holsteini, eesti punase ja lihaveiste tõuraamatu

pidamine;• lihaveiste jõudluskontrolli läbiviimine;• pullide aretuseks tunnustamine ja kunstliku seemen-

dusalase töö korraldamine;• sperma varumine, töötlemine, säilitamine ja turusta-

mine.Eesti Maakarja Kasvatajate Selts• eesti maatõugu veiste tõuraamatu pidamine;• eesti maatõugu veiste kui ohustatud tõu säilitamine.Eesti Tõusigade Aretusühistu• eesti suurt valget tõugu, eesti maatõugu, pjeträäni

tõugu, hämpširi tõugu sigade tõuraamatu ja ristandsigadearetusregistri pidamine;

• aretussigade jõudluskontrolli läbiviimine ja geneeti-lise väärtuse hindamine;

• kuldisperma ja muu aretusmaterjali varumine, säilita-mine, töötlemine ja turustamine.

Eesti Hobusekasvatajate Selts• trakeeni, tori universaalsuuna ja tori aretussuuna,

eesti raskeveo- ja eesti tõugu hobuste tõuraamatu pidami-ne;

• trakeeni, tori universaalsuuna ja tori aretussuuna,eesti raskeveo- ja eesti hobuste jõudluskontrolli läbiviimi-ne;

• tori universaalsuuna, eesti raskeveo- ja eesti tõuguhobuste kui ohustatud tõu säilitamine.

Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts• eesti sporthobuste tõuraamatu pidamine;• eesti sporthobuste jõudluskontrolli läbiviimine.Eesti Hobuse Kaitse Ühing• eesti tõugu hobuse kui ohustatud tõu säilitamine.Eesti Traaviliit• eesti soojavereliste traavihobuste tõuraamatu pidami-

ne;• eesti soojavereliste traavihobuste jõudluskontrolli lä-

biviimine.Eesti Lambakasvatajate Selts• eesti tumedapealiste ja eesti valgepealiste lammaste

tõuraamatu pidamine;• lammaste jõudluskontrolli läbiviimine ja geneetilise

väärtuse hindamine.Eesti Linnukasvatajate Selts• eesti vuti kui ohustatud tõu säilitamine;• eesti vuti jõudluskontrolli läbiviimine.Jõudluskontrolli Keskus• piimaveiste jõudluskontrolli läbiviimine;• piimaveiste geneetilise väärtuse hindamine.Informatsioon kehtivate EL ja Eesti õigusaktide, tun-

nustatud aretusprogrammide ja säilitusprogrammide koh-ta, mis puudutavad põllumajandusloomade aretust, onkättesaadav Veterinaar- ja Toiduameti koduleheküljelaadressil: www.vet.agri.ee

Jõudluskontrolli Keskuse viisteist aastatKaivo IlvesJKK direktor

Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudi and-metöötlusosakonna ja piimalabori baasil loodi 1. juunil1993 Eesti Vabariigi Tõuaretusinspektsiooni Jõudlus-kontrolli Keskus (JKK). Viieteistkümne aasta jooksul onasutus kandnud erinevaid nimetusi, kuid põhiülesanne onalati olnud jõudluskontrolli läbiviimine.

Esimesel perioodil, 1993–1999 oli peamiseks ülesan-deks jõudluskontrolli süsteemi kaasajastamine, et viia see

kooskõlla rahvusvaheliste standarditega. Selleks oli vajaajakohastada kõiki jõudluskontrolli lülisid. Õnneks töötasfarmides inimesi, kes olid jõudluskontrolli põhimõtetegatuttavad, sest nad olid assistentidena aidanud taludesjõudluskontrolli teha. Kuid ikkagi oli vaja sidet piima-tootjatega tugevdada.

1994. aastal loodi keskusesse uue üksusena väliteenis-tuse osakond, mille ülesandeks sai teenuste arendamine,jõudluskontrolli väljaõppe korraldamine ja piimatootjatenõustamine. Kevadel alustati veiste kõrvamärkide müügi-

26


Foto 2. O. Saveli ja L. Vessarti arutelu jälgivad K. Reili jaK. Uuskam (A. Tänavots)

J Õ U D L U S K O N T R O L L

ga, mis pani aluse põllumajandusloomade identifitseeri-misele ja veiste registrile Eestis.

Lisaks farmides toimuvale tuli kvaliteetsema teenusepakkumiseks kaasajastada piimalabor ja andmetöötlus-süsteem. Laborisse osteti kaks uut piimaanalüsaatoritning alustati andmetöötlussüsteemi ümberkorraldamise-ga, mis lõppes 1998. aastal, kui kogu andmetöötlus viidisuurarvutilt üle personaalarvutitele. Kümme aastat hiljemoleme tänulikud farmides töötavatele kontrollassistenti-dele ja aretusühingutele, kelle kaasabil parandasime süs-teemivahetusega kaasnenud ebatäpsusi. Uus süsteem pak-kus kasutajatele võimaluse andmeid ka Internetis vaadataja jooksvalt kasutada.

JKK liitus 1995. a ICARi (Rahvusvaheline Jõudlus-kontrolli Komitee) ja INTERBULLiga. Rahvusvahelisekoostöö tulemusena võeti 1996. a geneetilises hindamisessenise BLUP-isamudeli asemel kasutusse BLUP-looma-mudel, mis 1999. a vahetati BLUP-kontrollpäeva mudelivastu. Lisaks toodanguandmetele alustati 1997. a ka väli-mikutunnuste geneetilise hindamisega ja 1998. a udaratervise tunnuste hindamisega. 1998. a osales Jõudluskont-rolli Keskus Balti riikidest esimesena INTERBULLi rah-vusvahelises pullide hindamises eesti holsteini jõudlus-tunnustega.

Põhitegevusalaks oli piimaveiste jõudluskontroll, kuidsellel perioodil ei jäetud ka sigade jõudluskontrolli hoole-tusse. Loomulikult ei olnud võimalik kahte jõudluskont-rolli süsteemi paralleelselt arendada. Saksamaalt osteti1998. a andmehõive programm db-Planer, mis võimaldasalgandmete kvaliteedi paranemise tõttu 1999. aastal tehaesimesed sigade geneetilise hindamise katsetused.

JKK andmetöötlus oli 1998. a sisuliselt kaasajastatud.Piimalabor tegeles kvaliteedikontrolliga. Alates 1998. avõtame osa CECALAITi ja ICARi korraldatavast rahvus-vahelisest laborite ringtestist. Selle perioodi lõpuks, 1999.aastal sai piimalabor Eesti Standardiametilt akrediteerin-gu.

Teise arenguperioodi alguses, 1997. aastal moodustatiJKK juurde Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistami-seks erinevaid põllumajandusregistreid. Jõudluskontrollisuur osakaal ja järjepidevus selles võimaldas 1997. aastalellu viia Vabariigi Valitsuse otsuse maksta piimatootjate-le esimesi otsetoetusi jõudluskontrolli andmete alusel.1998. aastal muutus asutuse nimi Põllumajanduse Regist-rite ja Informatsiooni Keskuseks (PRIK). Uue asutuseülesanneteks oli jõudluskontrolli läbiviimise kõrval põl-

lumajandusloomade registrite pidamine, riiklike otsetoe-tuste administreerimine ja SAPARDi programmi etteval-mistamine koostöös põllumajandusministeeriumiga. Li-saks piimalehmade otsetoetuse administreerimisele lisan-dusid otsetoetused emistele, uttedele-kitsedele ningnoorveistele. Tänu jõudluskontrollile oli suurem osa pii-malehmadest märgistatud ning esialgne veiste registervalmis. 1998. aastal lisandusid mitmed uued registrid:põldude, tootjate, sigade, kitsede ja lammaste register.Kui kogu väliteenistus ja andmetöötlus tegeles registriteja toetuste arendamise ja kontrollimisega, siis piimalabo-ris tehti ettevalmistusi toorpiima sõltumatu kvaliteedisüs-teemi käivitamiseks ja piimatööstustele tehtavate kvali-teediproovide analüüsimiseks.

See periood lõppes 2000. aasta suvel, kui loodi uusvalitsusasutus Põllumajanduse Registrite ja Informatsioo-ni Amet (PRIA). Ülesanded kahe asutuse vahel jagunesidselliselt, et kõik registrid ja toetustega seonduv viidiPRIAsse ja jõudluskontrolliga seonduv jäi PRIKi. Et kahesarnase nimega asutuse nimedest tekkinud segadust väl-tida, anti 2001. aastal asutusele oma endine nimi tagasi.

Kolmandal arenguetapil pühenduti ainult jõudluskont-rolli teenuse arendamisele, kus eesmärgiks polnud niivõrdsüsteemi kaasajastamine kui teenuse olemuse ja kvalitee-di parandamine. Töötasime selle nimel, et tootjatele oleksteenus kiire, mugav ja võimalikult odav. Kvaliteedinäita-jad (proovivastuste väljastamise kiirus, vigade esinemineandmetes) on viimastel aastatel näidanud kindlat parane-mist.

Usaldusväärsete tulemuste saamiseks on väga olulinealgandmete täpsus. Korrektsete andmete saamiseks jajõudluskontrolli nüansside selgitamiseks oleme juba aas-taid andnud välja oma infolehte JKK Sõnumid ning pii-maveise- ja seakasvatajatele on koostatud käsiraamatudjõudluskontrolli tegemiseks. Omamoodi on JKK tegevustmõjutanud infotehnoloogia üldine areng. Tänu viimaseleon osutunud võimalikuks alates 2003. aastast andmetesaatmine farmist Interneti kaudu. 2005. aastaks arendatiseakasvatajatele db-Planeri asemele uus eestikeelne prog-ramm Possu.

Viimastel aastatel on Eesti piimatootjad investeerinudfarmi ja tehnoloogiasse, mis omakorda on andnud uusivõimalusi, esitanud nõudmisi ja väljakutseid. Alates2004. aastast on tavapärasele kontroll-lüpsi läbiviimiselepakutud lisaks alternatiivseid meetodeid (vahelduv kont-

27


Foto 1. Jõudluskontrolli keskuse peahoone (K. Ilves) Foto 2. JK aastaraamatud (K. Ilves)

roll-lüps, lihtsustatud kontroll-lüps kolmekordse lüpsikorral ja kontroll-lüps robotlüpsiga farmides).

Selle perioodi tipphetkeks saab lugeda 2006. aastat, kuiJõudluskontrolli Keskusele omistati rahvusvaheline kva-liteedimärk ICAR Special Stamp, mis kinnitab täielikultmeie jõudluskontrolli süsteemi vastavust rahvusvahelis-tele reeglitele.

Viieteistkümne aastaga on JKKst kujunenud maailmamõistes omapärane jõudluskontrolli organisatsioon, kuspakutakse teenuseid erinevate loomaliikide aretajatele.Lisaks piimaveiste ja sigade jõudluskontrollile alustasimekoostöös aretusorganisatsioonidega jõudluskontrolli tee-nuse pakkumist ka lihaveise- ja lambakasvatajatele, vas-tavalt 2000. ja 2005. aastal. 2001. aastal alustasime pro-jektiga „Hobuste märgistamine elektroonilise kiibiga“,kuid mõned aastad hiljem lõpetasime selle kui ebaõnnes-tumise. Nüüd, kus hobuste märgistamine Euroopa Liiduliikmesriikides peagi kohustuslikuks muutub, tekib mõte,et ehk olime ajast pisut ees. Hobusekasvatajatega algasuus koostöö aastal 2005, kui hobuste tõuraamatu andmedtoodi Jõudluskontrolli Keskuse andmebaasi.

Oleme ka piimaveiste jõudluskontrolli organisatsiooni-na maailmas üsna eripärane, sest piimaveiste jõudluskont-rolli erinevad etapid (piimaproovide transport ja analüüsi-mine, tarkvara arendus ja andmetöötlus ning geneetiline

hindamine) on teistes riikides enamasti erinevate organi-satsioonide vahel jaotatud.

Olles tuttav erinevate maade jõudluskontrolli süsteemi-dega ja organisatsioonidega, võib väita, et JKK kasutabkaasaegseid tehnoloogiaid ning meie tulemused on usal-dusväärsed. Praegu on alanud uus, neljas arenguetapp.Tuleb leida moodus, kuidas olemasolevatest andmetestloomapidajale veelgi suuremat kasu tuua. Piimaveisekas-vatajale loodud programmi Vissuke on pidevalt täienda-tud, seakasvatajate arvutiprogrammi Possu uues ver-sioonis on mõeldud ka nuumikukasvatajatele. 2008. aas-tal lahendati loomapidajate ammune unistus, et koosjõudluskontrolli andmetega saaks esitada andmed kaPRIAle loomade märgistamise ja liikumise kohta.

Lisaks eeltoodule on paljud loomakasvatajad kasutanudvõimalust tellida kõrvamärgid (ka asendusmärgid) piima-proovide kogumispunkti või piimaproovide analüüsitule-mused saada SMS-teatena või e-kirjana arvutisse. Vägapopulaarseks on osutunud eelkõige suurematele tootjatelemõeldud trükis Koondaruanne, mis annab karja või konk-reetse farmi tulemustest väga hea ülevaate. Innovaatilise-matele loomapidajatele mõeldes pakume sellest aastastelektroonilisi kõrvamärke ja pihuarvutit. Tulevikuplaani-dest rääkides võib juba praegu lubada, et järgmisest aas-tast pakume piimaveisekasvatajatele võimalust kasutadaarvuti abi oma karjale parima pulli leidmiseks.

Traditsiooniline seminar HollandisEmeriitprof Olev SaveliETLLi president

Igal teisel aastal korraldab veiste infokeskus VeeproHolland kuni 20 ajakirjanikule ja aretusorganisatsioonideesindajale traditsioonilise viiepäevase seminari. Firma ta-gab ülalpidamise ja transpordi Hollandis, aga lähetaja or-ganisatsioon sõidukulud. Siinkohal tänusõnad Eesti Tea-dusfondile ja ETLLile. Oli võimalus kolmandat (varem1996 ja 2000) korda osaleda. Registreerumine toimubkiiruse peale, kuid osaluse otsustasid korraldajad. Sel aas-tal oli esindajaid Rootsist Lõuna-Aafrika Vabariigini,nende vahele mahtusid Taani, Suurbritannia, Eesti, Lee-du, Poola, Tšehhi, Belgia, Šveits, Valgevene, Rumeenia,Horvaatia (2), Serbia, Itaalia, Kreeka, Türgi ja Maroko.Eriti eksootilise koosseisuga oli Agriterra seminari päevOenkerkis, kus osalesid veel Tansaania, Senegali, Ruan-da, Nigeeria, Keenia, India, Nikaraagua, Brasiilia, Bolii-via ja Kirgiisia esindajad.

Iga kord on programm hästi tihe, kuid põhiraamidestpeetakse kinni. Nii külastati Veepro Hollandit, koduloo-made identifitseerimis- ja registreerimiskeskust ning loo-made tervisekeskust Deventeris, Oenkerki treeningukes-

kust Friisimaal, 2–3 piimafarmi ja Hollandi piimakarjakonkurssi Utrechtis (NRM). Kahjuks jäi sel aastal prog-rammist välja Waiberhoeve teaduskeskus Flevolandis(poldrialal), mille asemel tutvustati ST-Beneluxi spermasuguselekteerimise laborit Siry X Arnhemis. Omaette hu-viobjektiks oli rongisõit Amsterdamist Wageningeni jasealt bussisõit Friisimaale ning tagasi, õigemini Hollandimaastik veise-, lamba-, poni- ja hobusekarjadega, sinnavahele haned, kalkunid ja küülikud. Sellest alles tunnetad,milline on tegeliku loomakasvatusriigi maastik.

Mõned arvnäitajad Hollandi, sulgudes Eesti, kohta.Pindala on 41 500 (44 500) km2, elanikke 16,4 (1,4) mlnja 484(32)/km2. Elanikkonnast 3,2 mln pole kohalikkupäritolu, sealhulgas 1,7 mln väljastpoolt Lääne-Euroopat,peamiselt Türgi päritoluga, ka Surinaamist ja Marokost.Maaelanikkond moodustab 20%. Rahvuslik koguprodukton 534 mld eurot, sissetulek elaniku kohta 27 955 €, inf-latsioon 1,1 (11)% ja töötus 5,5%.

Põllumajanduslikku maad 1,9 (1,5) mln ha, sellest loo-masööda tarvis rohumaid 0,97 mln ha ja teravilja 0,23 mlnha.

Piimalehmi oli 2006/07. kontrollaastal 1,4 mln (83%jõudluskontrollis) ja 1,14 mln noorveist 21 170 (79%) far-mis. Riigi piimakvoot oli 11,1 mln tonni, 575 t/farm, kus-

28


K R O O N I K A

juures karja suurus 70 lehma. Kunstlik seemendus on val-dav sigimismeetod: ES 1,37 mln (95%), NR 68% ja SI1,76. Lehmade vanus esmapoegimisel on 2 a 2 k, keskmi-selt 4 a 9 k, praakimisel 5 a 10 k. Eluaja jooksul lüpsid leh-mad keskmiselt 3,5 laktatsiooni ehk 1295 päeva jakogutoodang oli 29 850 kg piima. Poegimisvahemik kes-tis 413, taastumisperiood 103 päeva.

Holland on pika aretustööajalooga, sest hollandi-friisi-dele asutati kaks tõuraamatut juba XIX sajandil – 1875NRS ja 1879 FRS. Neist esimene oli nn Põhja-Hollandi jateine Friisimaa veistele, järelikult territoriaalse printsiibialusel, nagu Saksamaalgi. Vaatamata suurele veiste arvu-le, kuid väikese territooriumi kohta oli see ilmselt liiast.Veel praegugi kohtab mõlema organisatsiooni sugemeidHollandi aretusstruktuuris. Liitumine (kes kelle juurde?)on väga keerukas protsess. NRS on koos Holland Gene-ticsiga ümber nimetatud CRV-ks ja FRS � FHRS-ks.Hollandis on aretusorganisatsioonidele ehitatud uusi ka-tuseid, aga vahel ka vahelagesid.

Tabel 1. Hollandi mustakirjude (mvk) ja punasekirju-de (pvk) holsteinide piimajõudlus

Tõug Lehmi Päevi Piimakg

Rasva Valku R+Vkg

% kg % kg

Mvk 588973

356 9651 4,34 419 3,48 336 755

305 8720 4,29 374 3,44 300 674

Pvk 139774

341 8464 4,55 385 3,57 302 687

305 7891 4,51 356 3,52 278 634

VEEPRO HOLLAND on üks nendest, mis asutati 1969.aastal mittetulundusliku eraõigusliku organisatsioonina.Nõukogusse kuuluvad elusloomade ja lihasaaduste nõu-kogu (PVV), Hollandi veiste arendusorganisatsiooni(NVO), CRV ja ekspordivõrgustiku (NV) esindajad, sa-muti on seal konsulente ja iseseisev president. Põhimõtte-liselt on tegemist piimaveiste aretuse infokeskusega.Antakse välja väga sisutihedat ajakirja Veepromagazine,on ilmunud ingliskeelne seeria viieteistkümnest brošüü-rist veisekasvatuse teemadel, korraldatakse seminare,konverentse, ekskursioone, näitusi, vastuvõtte, levitatak-se videosid jpm. Eesmärk on piimaveiste kaubandusearendamine nii siseriiklikult kui ka välismaale. Nii oneksporditud 36 400 (2005/06 isegi 50 000) eluslooma,

2 mln spermadoosi. Üheks viimaseks võiduks loetakse, etalates 2008. a septembrist algas pullisperma eksport Hii-nasse.

Piimaveiste aretusalast teenindust pakuvad tõuraamatupidamisel CRV ja FHRS, välimiku hindamiseks neile li-saks Alta ja kunstliku seemenduse teenust veel lisaks AIKampen jt. Piima jõudluskontrolli teeb CRV ja mõniväiksem organisatsioon. Kogu informatsioon laekubCRV andmebaasi IRIS (Arnhemis). Selline andmebaas onhindamatu, sest koostöös identifitseerimise ja registreeri-mise keskusega tagab veiste olemasolu, põlvnemisand-mete õigsuse kontrolli, dokumentide väljastamise, jõud-luse hindamise, aretusprogrammide koostamise ja raken-damise analüüsi, paaridevaliku prognoosi ja analüüsi ningveel lõpmatult palju infot veisekasvatajatele, teadlastele,konsulentidele jt.

Identifitseerimise ja registreerimise keskus Deventerisareneb iga aastaga võrdväärselt tehnilise progressiga. Infolevitamise vormid ja võimalused muutuvad avaramaks jakiiremaks. Keskuse andmetel on Hollandis aktiivseid ma-japidamisi veistele 45 000, lammastele 41 000, kitsedele22 000 ja sigadele 14 000. Loomaliigiti on erinevusi infokogumises, säilitamises ja levitamises. Nii on veisteleloodud tsentraalne andmebaas igaks sündmuseks ja eks-portpassi väljaandmiseks, lammastele/kitsedele on regis-ter paberil farmis, iga transport või kohamuutus on regist-reeritud paberil, loendus novembris, alates 2010. aastastluuakse keskandmebaas ning sigade andmebaas on farmisja identifitseerimise andmebaas loomade tervisekeskuses.

Veiste andmete fikseerimise ja registreerimise süsteemon kõige arendatum, mis loob aluse veelgi filigraanse-maks muutmiseks. Algandmete registreerimiseks kasuta-takse Internetti, majandamise tarkvara ja häälega fiksee-ritut. Majandamise programm (EMS = enterprise man-agement system) on 10 000 farmil, kes on reaalajas seotudministeeriumi andmebaasiga. Selle süsteemi kaudu kogu-takse 75% kõigist andmetest. Hääleloendis fikseeritakse50% sündidest, igal kuul on 140 000 ülekannet. Täiuslikprogramm võimaldab saada viie tunniga andmed import-veiste kohta. Näiteks 2008. a jaanuarist märtsini imporditiüle 260 000 veise Euroopast, sh 2381 Eestist (ilmselt kooseellaste andmetega?).

Igal aastal kontrollitakse 5% farmidest. Näiteks 2006. akontrolliti 346 500 veist, märkusi oli ligi 20 000 kohta.

Tariifid on kehtestatud kahel tasandil, esmalt fikseeri-tud hind loomaomaniku kohta – veisepidaja 32.26 €, lam-ba-/kitsepidaja 17.49 €, seapidaja <20 seaga 23.74 € ja>20 sea 82.20 €. Teisena kehtivad muutuvad hinnad, näi-teks 2008. aastal iga veise kohta sündimisel 2.11, trans-portimisel 0.092, importimisel 1.02 ja hilinenult regist-reerimisel 0.99 €, ministeeriumi poolt korrigeeritud and-med registris 25.67/15.48 €.

Samas linnas on veel teinegi loomakasvatusele eriti täh-tis asutus – Deventeri loomade tervisekeskus, kus kont-rollitakse loomade tervist ja ka loomakasvatussaadustekui toidu ohutust. Vabatahtliku veiste terviseprogrammi-ga laiendatakse teadmisi sellel alal. On haaratud 21 000piimafarmi ja 22 000 nn piima mittetootvat veisefarmi,kus oli 1,3 mln piimalehma, 0,5 mln nuumvasikat ja 2 mlnlihaveist.

29


Foto 1. Oenkerki treeningukeskuse seminaril (O. Saveli)

Tutvustati ka nakkushaiguste levikut ja nende ärahoid-mise programmi. Rinotrahheiit (IBR) on palju probleemetekitanud Eestis tõumaterjali valikul ja müügil, aga Hol-landis on suudetud vaktsineerimise abil suurendada IBR-vabade karjade arvu. 1994. a diagnoositi 80% karjadesantikehi, 1995 alustati markeeritud (ECE-) vaktsiini kasu-tamisega ja 1996 rakendati vabatahtlik IBR-vaba prog-ramm. Alates 1998. aastast kehtestati kohustuslik vaktsi-neerimine, kuid 1999 see peatati. Vaktsineerimise tule-musena oli 2006. a piimakarjadest 30% IBR-vabad, vaid15% karjades üle 10% antikehad.

BVD suhtes esines 70–80%-l üle kuue kuu vanustelveistel antikehi, 1–2% oli püsivalt nakatunud. 4000 karjaon tõendatult BVDV-vabad, 2000 farmil oli ELISA-proov tankipiimast negatiivne, monitooringu käigus onvaid 200 farmis leitud nakatunud veiseid.

Piimakarjad on kõik ja ammlehmade karjadest pooledleptospiroosivabad. Paratuberkuloosi diagnoositi enne1998. aastat kliinilise pildi järgi. Sealt alates mindi ületransporditavate veiste roojaproovide uurimisele. 2000–2005 rakendati üleriigiliselt kohustuslik uuringuprog-ramm ning 2006 ELISA-uuring tankipiimast (karja ta-sand) ja piima- või seerumiproovist (veise tasand). Onjäänud 2000 karja, kust võib leida paratuberkuloosi anti-kehadega veiseid.

Sinikeelehaigus on eriti akuutne Lääne-Euroopas, mis-tõttu jäeti isegi 2008. aasta Euroopa holsteinide konkurssära (vt Tõuloomakasvatus 1/2008 lk 20). Hollandis oliesimene juhus 14. augustil 2006. Levik oli kiire – det-sembriks 2006 teatati 457 juhust ja 2008 jaanuariks juba6500. 2007. aastal oli kitsefarmidest 47%, lambafarmi-dest 70% ja piimakarjadest 81% sinikeelehaigusele posi-tiivsed. Tabandunud farme oli tihedamini Hollandi lõuna-ja läänepiirkonnas, sest piirnevad massilise tabandusegaSaksamaa ja Belgiaga. Friisimaal oli olukord parem. 9.mail 2008 algas mäletsejate vaktsineerimiskampaania.Selleks varuti 7 mln vaktsiinidoosi, mille maksis kinniEL, ja teenuse farmer ise. Nii loodetakse saavutada2008. a lõpuks 80%-line immuunsus.

Arvestades kehtivat EL-direktiivi, peavad ekspordita-vad lehmikud olema seemendatud 2 kuud pärast vaktsi-neerimist ja kolmekuuse tiinuse järel on nad valmis eks-pordiks. Seega novembrist 2008 on vaktsineeritud tiinedlehmikud ostuks saadaval.

Lähiaastatel toob Deventeri linnale kuulsust agaCR Delta laboratoorium ST BENELUX LAB, kus toimubpullisperma suguselekteerimine alates 2007. aastast. Su-guselekteeritud sperma patent ja kommertslitsents kuulubUSA firmale XY Inc 2003. aastast, esimene tootmislaboralustas 2004. a Navasotas (Texas), 2005 Brasiilias (Hol-land Genetics subsideeris), USA-s 2006 Plain Citys (Se-lect Sires), Madisonis (ABS) ja 2007 Ithacas (Genex)ning samal aastal ka Hollandis.

CRV töötab rahvusvaheliselt koos firmadega CR Delta(Holland), VRV (Belgia), Lagoa da Serra (Brasiilia), Am-breed (Uus-Meremaa), CZ Delta (Tšehhi), HG Saksamaaja HG España (Hispaania).

Keeruka tehnoloogia abil laserkontrolli all eraldataksespermast X-kromosoomiga spermid, sest neis on 3,8%enam DNA-d. Ejakulaadist sobib selekteerimisele kes-keltläbi vaid 40% spermidest, millest pooled lähevadkasutusse. Seega ejakulaadi 80% elusspermidest kasuta-takse vaid veerandiosa. Tipp-pullide sperma tavapäraselkasutamisel saaks ejakulaadist üle kahe korra enam tüt-reid, sest NR-näitaja on 10% võrra kõrgem ja sellevõrraväiksem ka spermakulu. Lisaks olid „töötlemiskulud“spermadoosi kohta 15 €. Sõltuvalt pullist ja sperma kvali-teedist toodeti 14-tunnise päeva jooksul 700–800 sperma-doosi. Parasjagu oli käsil Canvase sperma töötlemine.

CRV 23. juuni 2008. aasta pressiteates kirjutatakse, etselle labori SiryX (tootebränd) spermaga tiinestati 30 leh-mikut Hollandis ja Flandrias ning sünnivad ainult lehm-vasikad. Tiinestumiseks kulus 1,5 seemendust ja NR56oli 61%.

Programmis oli Boschloo perekonna Coviku farmi kü-lastamine Steenderenis. Isa ostis rendifarmi 1965. a jaHans jätkas koos proua Moniquega 2002. a. Farmil on42 ha maad, millest 32 ha on rohumaa ja 10 ha maisi. Kar-jas on 70 holsteini lehma ja 70 noorveist. Kari pidi olemaleptospiroosi- ja IBR-vaba. Tööjõuna arvestatakse Hansu(80%), Moniquet (20%) ja ühte töötajat (16 tundi näda-las), ka Hansu vanemad võtavad farmitööst osa. Peremeestöötab osalise ajaga kinnisvara hindajana ja perenaine vai-muhaigla hoolekandes.

Lehmade keskmine piimajõudlus oli 13 514–4,35–3,62,piimakvoot 743 tonni. Söödaratsioonis on suvel 50% mai-si, 30% karjamaarohtu, 20% rohusilo, lisaks lutserni jajõusööta. Talvel asendab karjamaarohu rohusilo, lutserni

30


Foto 2. CR Delta pullisperma suguselekteerimise labor(O. Saveli)

Foto 3. Coviku farmi lauda sisevaade koos Sonny Boy tütrega(O. Saveli)

suhkrupeedi pulp ja oder. Lehmad on aastaringselt laudas,noorkari suvel karjamaal, vasikad esimesed elunädaladväliboksides. Vasikad saavad piima 3 kuud koos heina jajõusöödaga isu järgi.

Vabapidamiselaut oli varustatud jõusööda automaatsõi-medega, lüpsiplats 2x6 kohaga kalasabatüüpi automaatsenisakannude äravõtuga. Söödakäik oli pilupõrandaga, kusliikus deltaskreeper. Lamamislatrite põrand oli vähesesaepuruga, kõrgete puitservade vahel katmata. Lehmadolid puhtad ja oskasid ennast ilusasti mahutada oma sae-purukasti.

Pullide valikul eelistatakse neid, kes on hinnatud Hol-landi tingimustes ja hinnang on püsiv kahel viimasel hin-

damisel. Lehmade isadena oli sagedamini Sunny Boy,Celsius, Lord Lily, Dustin, Grandprix ja Kian, noorveistelOlympic, Paramount, Canvas, Louson ja Sunflower, see-menduseks kasutati Olympicu, Supporti, Yankee ja test-pullide spermat. Soovitakse probleemidevaba lehma,rõhutades udara, jalgade ja sõrgade ning vastupidavusenäitajaid, kusjuures ei tohi alaneda piima valgusisaldus.Lehmade arv töötaja kohta on tähtis majandusnäitaja.

Hollandist on alati õppida, seal tunned rõõmu looma-kasvatusest. Kahel järgmisel päeval nähtust juba ajakirjauues numbris.

Ülo Pullisaar 75Eesti ja arvatavasti ka Euroopa suurima vutifarmi oma-

nik tähistas 3. septembril oma 75. sünnipäeva ja 32. tege-vusaasta algust vutikasvatuses. Elektrotehniku erialaganoor mees sai pärast Tartu Raudteetransporditehnikumilõpetamist tublisti vintsutada, alustades erinevate ameti-kohtadega Sverdlovskis (1952) kuni jõudis 1956. aRakverre, kuhu rajas kodu ja hakkas põhitöö kõrval kas-vatama vutte.

Esimesed vutimunad hankis Ü. Pullisaar 1977. aastalKaiavere vutifarmist. Omaehitatud hauduri ja kiirestiomandatud tehniliste nippide abil oli farmis varsti 1000emasvutti. Siirdudes 1984. aastal sünnikülla Leies, ehitasta juba hästisisustatud 2500 kohaga vutilindla, sest vuti-munadel oli avar turg Nõukogude Liidu biotööstuses.

2000. a ostis Ü. Pullisaar Matjama farmi ning alustaseesti vuttide ja Prantsusmaa lihavuttide baasil munade jaliha suurtootmist. Need aastad on nõudnud nii omanikukui ka farmitöötajate täielikku pühendumist oma tööle.Tootmistehnoloogiat täiustati pidevalt. Nüüdses Järveot-sa vutifarmis toodetakse päevas 15 000 vutimuna, mis onalles pool plaanitud võimsusest. Esialgu ei arvestatudMatjama farmis vutiliha tootmisega. Et tootmist korrigee-

rib kaasajal turg, ehitatipangalaenuga euronõuete-le vastav tapamaja, alus-tusjärgus on uue vutibroi-lerilindla ehitamine.

Seni on vabariigi vuti-kasvatuse arendajal ÜloPullisaarel kõik ettevõtmi-sed laabunud. Tema ener-gia ja algatusvõime tun-duvad lõputud. Polnud ül-latus, et rahvas valis Inter-neti-teel tema 2007. a po-pulaarsemaks Eesti põllu-meheks. Tänu heasüdam-likule ja muhedale ise-loomule on ta pälvinud

töökaaslaste ja sõprade suure lugupidamise. Soovimetalle jõudu vutikasvatuse eestvedamisel ja ideede elluvii-misel!

Tekst ja foto Viive Tikk

Professor Olev Saveli 70Olev Saveli on sündinud 26. novembril 1938. a Tallin-

nas talunike Rudolf ja Lydia Saveli pere esimese lapsena.Tema lapsepõlvekodu asub Harjumaal Raikküla vallasLehti talus. Ärksa meele ja teadmishimu tõttu polnud talraskusi ei noorukina Kabala 7-klassilises koolis ega noor-mehena Türi Põllumajanduse Tehnikumis. Mõlemad koo-lid lõpetas ta kiitusega. Noorusaja huvide hulka kuulusidvõrkpall, rahvatants ja lemmikloomad hobused.

1957. a sai Olev Savelist Eesti Põllumajanduse Akadee-mia zootehnikateaduskonna üliõpilane. Tema head kõne-,tantsu- ja näitlejaanded tõstsid ta kiiresti üliõpilastehulgas juhtfiguuriks. Tudengipäevadesse mahtus paljuisetegevust, üliõpilasteadust ja sporti. Suurepärane mälutegi õppeprogrammide omandamise kergeks. Stuudiumijooksul leidis Olev Saveli enesele prof A. Punga näol kaakadeemilise isa, kes juhendas teda hiljem aspirantuuris jaandis talle üle ka põllumajandusloomade aretuse kateedri

juhtimise. Viimasel kursu-sel abiellus praegune juu-bilar Miinaga (sündinudFählmann), kellega õnne-lik kooselu on kestnud tä-naseni. 1962. a lõpetaskursusevanem Olev Save-li kiitusega Eesti Põlluma-janduse Akadeemia.

Noor spetsialist suunatitööle Tori Põllumajandus-loomade Kunstliku See-menduse Jaama, kus takiiresti jõudis direktori

ametitoolile. Töö Toris andis edasiseks palju nii erialaseltkui ka inimestega suhtlemisoskuses. 1965. a astusO. Saveli aspirantuuri EPA põllumajandusloomade are-

31


tuse kateedri juurde. Valmis kandidaaditöö “Eesti musta-kirju veisetõu transferriinitüübid ja nende kasutamisevõimalusi aretustöös”, mille kaitses edukalt aspiran-tuuriaja sees 1968. a. Töö andis Eesti laboratooriumidelevalkude pärilike tüüpide määramiseks tärklisgeelelektro-foreesi meetodi.

Juubilari edasine tööjärg viis 1968. a tippjuhina EestiLoomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku UurimiseInstituuti – kunstliku seemenduse kesklaboratooriumijuhatajaks. O. Saveli otsesel juhtimisel viidi vabariigis selajal maksimumini järglaste järgi hinnatud pullide kasuta-mine. Algas ka materjali kogumine doktoriväitekirjaks.

Kolmandat korda tuli juubilar EPAsse 1979. a, algul va-nemõpetajana, peatselt sai ta põllumajandusloomade are-tuse kateedri juhatajaks. 1985. a kaitses Olev Saveli Üle-liidulises Aretuse ja Geneetika Instituudis Puškinos dok-toriväitekirja teemal “Sigivuse ja piimajõudluse vastasti-kune seos ja selle kasutamine piimaveiste selektsioonis”.Doktorikraad kinnitati 1986. a ja samal aastal omistatijuubilarile ka professorikutse. O. Saveli osa vabariigiveiste tõuaretussüsteemi loomisel oli nii suur, et 1985. amäärati talle koos ELVI teadlastega Nõukogude Eestipreemia.

1986. a määrati O. Saveli Eesti NSV Agrotööstuskomi-tee aseesimehe ametikohale, kuid pedagoogitööd ja side-meid EPAga see ei katkestanud. Töö noortega on juu-bilarile hingelähedane ja seetõttu ei tundunud ka pidevTartu-Tallinna vahet sõitmine raskena. Kõigi ülesannete-ga edukat toimetulekut tunnustas 1988. a ENSV Ülem-nõukogu Presiidiumi aukiri.

Aastatel 1988–1993 oli juubilar Eesti Põllumajandus-ülikooli rektor, katkestamata ka sellel tööpostil pedagoo-gitööd. Töö rektorina langes väga keerukasse ülemineku-aega, nõudis kiireid otsuseid ja tõi kaasa pingeid ning mu-resid. Ülikool tuli ära tuua Moskva alluvusest, Eesti valit-suse finantsid olid piiratud. Põllumajanduskõrgharidussuutis siiski säilitada oma koha noores vabariigis kesetpealetungivat turumajandust ja põllumeeste haridust mit-tevajalikuks pidavaid arvamusi. Rektoriaastate järelpühendas Olev Saveli end oma õigele kutsumusele – pe-dagoogitööle ja vabariigi tõuaretustöö edendamisele.1994.–2004. a oli ta EPMÜ loomakasvatusinstituudi are-tusosakonna juhataja professor ning edasi EMÜ emeriit-professor. Oma teadustöödega on ta osalenud kümnetelrahvusvahelistel konverentsidel ja kongressidel. Sageda-semad on Euroopa Loomakasvatuse Assotsiatsiooni aas-takonverentsid alates 1982. aastast Leningradis.

Rooste on O. Saveli sulepeast alati kaugele jäänud. Te-ma trükis ilmunud publikatsioonide loetelus on üle 800nimetuse, 1996. ja 1997. a tunnistati ta Eesti Põllumajan-

dusülikooli viljakaimaks kirjameheks ja 2008. a EMÜ pa-rimaks teaduse populariseerijaks.

Professor Olev Saveli on alati armastanud õpetada jajuhendada andekaid noori. Erudeeritus oma teadusvald-konnas ja sõbralik suunamine on viinud hulgaliselt nooriteaduskraadide kaitsmiseni. O. Saveli nimi on juhendaja-na/konsultandina kirjas ühe kandidaadi-, kaheteist ma-gistri- ja viie doktoritöö tiitellehel. Unarusse pole juubilarjätnud enesetäiendamist. Välismaa tõuaretuse ja veisekas-vatusega on ta tutvunud Kieli ja Walesi Ülikooli juures.

Juubilar pole kunagi kõrvale jäänud ühiskondlikusttööst. Nii palju aega nõudvaid kui ka pigem auameteid ontal aastate jooksul olnud kümneid. Töömahukamatestvõiks nimetada: Akadeemilise Põllumajanduse Seltsipresident (1989–2001), EPMÜ põllumajandusteaduste jamajandusteaduse doktorikraadide kaitsmise nõukogu esi-mees (1991–2005), Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu presi-dent (alates 1993), Euroopa Loomakasvatuse Assotsiat-siooni Eesti koordinaator (1995–2001), Eesti Põllumajan-dus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees (1996–2000),ajakirja Tõuloomakasvatus peatoimetaja (alates 1998).Seejuures on O. Saveli osalenud nende organisatsioonideasutamise juures, eriti hinnatav vabariigi seisukohalt onüleriigilise ühistegeliku aretusorganisatsiooni loomine.

Kõiki professor Olev Saveli tööalaseid ja -väliseid ette-võtmisi hinnati 1998. a Valgetähe kolmanda klassi ordenivääriliseks. 1999. a valiti ta Läti Põllumajanduse ja Met-samajanduse Teaduste Akadeemia välisliikmeks, 2004.aastal omistati Euroopa Loomakasvatuse Assotsiatsiooniteenetemedal ja 2007. a põllumajandusministeeriumi hõ-bedane teenetemärk.

Tänaseni on O. Saveli säilitanud reipuse ja rõõmsa mee-le tänu teda kogu elu saatnud spordilembusele. Võrkpallimängib ta igal nädalal kolm korda, tantsupõrandal on tasageli abikaasaga esimeste seas. Veteranide klubivõrkpal-li MM-lt on O. Savelil olemas pronksmedal, vabariigi ve-teranide esivõistlustelt I koht, seenioride võistlustantsuskoos abikaasaga 1986. a esikoht. 1991.–1994. a oli ta Ees-ti Võistlustantsu Liidu president.

Kõige eelnenu kõrval pole juubilar hooletusse jätnud kakodukollet. Ilus eramu Ülenurmel teeb võimalikuks suvelpaljajalu käimise ja omatahtsi peenralt supirohelise nap-samise. Perest on välja lennanud tütar Sigrid ja poeg Tar-mo, kes pole teed vanematekoju unustanud. Kahepealekokku on neil kaasa tuua juubilari neli lapselast, kelleleOlev Saveli on armastavaks ja hinnatud vanaisaks. Lapse-laste kallistustega ühinevad ka kõik juubilari kolleegid.

Soovime ikka sirget selga, kestvalt rõõmsat meelt jaenergiaküllust!

Tekst: emeriitprofessor Harald TikkFoto: A. Tänavots

32


Toimetus:

Olev Saveli (peatoimetaja), 731 3455Eha Lokk (toimetaja)Aadress: Kreutzwaldi 1, 51014 TartuKeeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo Tänavots

Ajakiri ilmub 4 korda aastas:märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Internet: http://www.etll.ee/

Trükk: OÜ Paar

Documents

Tõuloomakasvatus 2008/4