Tõuloomakasvatus 2015/2

1

E T L L

E A B A

TÕU LOOMAKASVATUSEESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT EMÜ VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT ·

NR. 2 JUUNI 2015

SISUKORD

Loomakasvatus2 Eesti loomakasvatus 2015. aasta I kvartalis

Veised5 K. Kalamees. 95 aastat Eesti Maakarja Kasvatajate

Seltsi8 L. Vessart. Eesti Lihaveisekasvatajate Selts sai 15

aastaseks10 T. Põlluäär. Saarte Viss 201512 T. Põlluäär. Eesti 2015. aasta kaunimad lehmad

on Lindi ja Kalli

Hobused14 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Selts maamessil15 Eesti Hobusekasvatajate Seltsi sõidu- ja veo kat se -

te protokoll 5.06.2015 (Toris)16 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi III kevad -

seminar

Sead18 A. Põldvere, R. Soidla, L. Lepasalu, A. Tänavots.

Sigade ristamise mõju puljongi sensoorseteleoma dustele (järg)

Karusloomad20 L. Taaler. Tšintšiljade kevadnäitus 201520 Riigikogu maaelukomisjoni ja keskkon nako mis -

jo ni avalik istung

Jõudluskontroll21 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

(EPJ) uus teenus – tiinuse test piimast

Referaadid22 E. Kalm. Saksamaa hobusekasvatuse organisat -

sioon ja tervisepank24 E. Kalm. Hobuste lineaarne kirjeldamine26 J. Vögely, M. Klawitter, K. E. Müller. Mortellaro

haigus – piimaveiste nuhtlus26 Uudiseid Hollandist

Kroonika27 T. Põlluäär. Magistritöö lihaveiste lineaarsest hin -

da misest sai kõrge hinnangu28 T. Põlluäär. Euroopa Punaste Tõugude aasta koo s -

olek Lätis

Hea lugeja!

Selle aasta teise ajakirjanumbri trükkiandmine oli sõltu vu -ses Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu vissiürituste toimumise ajast saartel 12. ja mandril 16. juunil. Nüüd on vissitiitli oma -ni kud selgitatud ja üritustest artiklid ja fotod ajakirjas.

Saaremaal Upal toimus Saarte viss 21. korda, ainult mõnikord vähem kui mandril. Selle aja jooksul on kõikide tõugudevälimiku aretuses tehtud märkimisväärset tööd. Kui algus aas -ta tel olid lehmad väiksemad, tihti ebaühtlase arenguga uda ra -ga ning pikkade ja jämedate nisadega. Nüüd ei kohta neid vigu isegi eesti maatõu juures. Tasapisi suureneb eesti holsteinideesindus konkursil, sel aastal sama arv kui eesti punasel tõul.Moo di hakkab minema, et eesti (mustakirju) holsteini lehma -de konkursi võidab punasekirju lehm, nii Saarte kui vaba riik -li kul vissil. Seejuures olid Saarte EHF ja EPK vissid samapu nasekirju holsteini pulli tütred. Järelikult on aretajad ja loo -ma omanikud valinud uudse aretusmeetodi, mis oluliseltlähendab geneetiliselt kahte piimatõugu, aga eesti punast kirju värvuse suunas.

Eesti maatõu esindus on alati olnud parem Saaremaal kuimand rikonkursil. Sel aastal oli võimalus püüda fotole neliVissi, kelle ümber lindid 2009 kuni 2015, ainult 2011. aastaViss oli puudu (vt foto tagakaane välisküljel). See näitab saar -las te visa tööd oma karja säilitamisel. Selle eest suur tänu!

Vabariiklik vissiüritus Ülenurmel kulgeb ikka oma hea du -ses. Iga aastaga koosseis paraneb. Esitlemisel oli märgata (kaSaaremaal), et mõne lehmaga oli treeninguid alustatud hili ne -mi sega, vaja on ikka nädalaid kestvat treeningut. Aga mõlematõu Vissi- ja reservvissi tiitlid said väga ilusa välimikuga leh -mad. EHF Viss Lindi on oma punasekirju värvuse ning vägavõimsa ja tasakaalustatud kehaehitusega silma jäänud 2011. aHollandi, 2014. a Saksamaa ja 2015. a Šveitsi kohtunikule.Järelikult rahvusvaheliselt tunnustatud piimalehmatüüp Ees -tis.

Šveitsi kohtuniku Stefan Widmeri tööd oli võimalik jälgidajaanuaris Osnabrückis, kus ta hindas saksa holsteine ja iga rin -gi lehmadele kulutas järjestamisele kuni 10 minutit. Sealt kasoovitus kutsuda Eestisse ja siingi töötas kiiresti ja objek tiiv -selt. Peaksime leidma võimaluse ka iga ringi võitjate (edasi -pää sevate) lehmade omanike tunnustamiseks. Saksamaal seda tehti ja autasustajateks olid paljudel juhtudel kind lus tus fir -mad, kellega meil erilisi sidemeid pole. Aga jagada sponsoritevara väiksemateks osadeks, et jätkuks ka teistele, oleks mõt te -kas.

Rõõmsa olekuga Ahto Vili (Torma POÜ juht) näitas omalehma Taali fotot, kelle neljanda laktatsiooni toodang oli19 370 kg, mis on Eesti lehmade seas läbi aegade suurim 305päe va laktatsiooni piimatoodang. Üle 19 tonni on lüpsnudveel Täpik Kõljala POÜst ja Tiba Torma POÜst

Lõpetame optimistlikult, sest vastupidist on Eesti looma -kas vatuses ja tõuaretuses liiga palju. Kena suve kõigile!

Olev SaveliPeeter Kibe foto

Eesti loomakasvatus 2015. aasta I kvartalisPõllumajandusministeeriumi loomakasvatussaadustebüroo

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati 31. märtsi sei suga Eestis 261 600 veist, sh 94 300 piimalehma,356 100 siga, 85 800 lammast ja kitse ning 2 268 600 lin -du (tabel 1). Kõikide loomaliikide (v.a lambad ja kitsed)arv on eelmise aasta sama ajaga võrreldes vähenenud.Kõi ge enam on ebasoodsa turusituatsiooni tõttu vähe ne -nud piimalehmade ja sigade arv. Piimalehmi oli 2015.aas ta I kvartali lõpus võrreldes eelmise aasta sama ajaga4% ja sigu 3% vähem. Lindude arv vähenes I kvartalis7100 linnu võrra, mis on võrreldes eelmise aastaga alla1% vähem. Lammaste ja kitsede arv suurenes I kvartalis2800 looma võrra, mis on 3% rohkem kui eelmisel aastalsamal ajal.

Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 31. märts (tu -han de tes) (SA, PM)

Näitaja 2014 2015 2014/15

+/– %

Veised 262,2 261,6 –0,6 100

sh piimalehmad 98,1 94,3 –3,8 96

Sead 367,6 356,1 –11,5 97

Lambad ja kitsed 83,0 85,8 +2,8 103

Linnud 2275,7 2268,6 –7,1 100

Viimaste aastate (2012–2015) kvartalite andmeid võr -rel des on näha, et veiste koguarv suurenes pidevalt kuni2014. aasta III kvartalini (joonis 1). Samasugune trend olika piimalehmade arvu osas. Kui veel 2014. aasta II kvar -ta li lõpus lähenes piimalehmade arv sajale tuhandele(99 500 piimalehma), siis 2014. aasta lõpuks oli piima leh -mi 95 100 ja selle aasta I kvartalis vaid 94 300. Piima leh -ma de arvu vähenemist on mõjutanud madal piima kok ku -ostuhind ja eelmise aasta augustis Venemaa kehtestatudimpordipiirangud Euroopa Liidust pärit toidukaupadele(sh piimatoodetele). Vasikaid sündis käesoleva aasta Ikvartalis 27 000, mis on 600 vasikat vähem kui eelmiselaastal samal perioodil. Tavapäraselt on vasikate sündivussuu rim II kvartalis ning I kvartalis sünnib 22–24% vasi ka -test.

Sigade arv on alates 2013. aasta III kvartalist vähe ne -nud, välja arvatud 2014. aasta III kvartal, mil viimasteaas tate suurim põrsaste sündivus suurendas sigade arvu378 500-ni. 2015. aasta I kvartaliks vähenes sigade arvaga viimaste aastate madalaimale tasemele, 356 100-ni.Põrsaid sündis selle aasta I kvartalis 187 800, mis on 1700 põrsast rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Tava -pä raselt on põrsaste sündivus suurim teises ja kolmandas

kvartalis ning esimeses kvartalis sünnib umbes 24%põrsastest.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti(PRIA) andmetel oli põllumajandusloomade registris 31.märtsi seisuga veiseid kokku 262 289, neist piimatõugulehmi 95 161 ja lihatõugu lehmi 23 296. Lambaid oliregistris 77 854 ja kitsi 4285 (tabel 2).

Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes on veiste koguarvpeaaegu muutumatu, kuid piimalehmade arv on vähe ne -nud 2939 looma võrra. Lihatõugu lehmade arv on eelmiseaasta sama ajaga võrreldes suurenenud 2835, lammastearv 3837 ja kitsede arv 366 looma võrra.

Piimatõugu lehmi on endiselt enim Järvamaal ja Lääne-Vi rumaal. Kui 2014. aastal oli neli maakonda, kus pii ma -leh made arv vähenes, siis 2015. aastal oli neli maakonda,kus piimalehmade arv ei vähenenud. Seega vähenes pii -ma kari võrreldes eelmise aastaga enamikus maakon da -des. Kõige suurem piimalehmade arvukuse langus olisel le aasta I kvartalis Jõgeva- ja Harjumaal, kus eelmiseaasta sama ajaga võrreldes oli piimalehmi pisut üle tuhan -de vähem. Vastupidiselt piimalehmade arvu muutuselelihatõugu lehmade arv suurenes kõikides maakondades(v.a Põlvamaa). Jätkuvalt on kõige enam lihatõugu lehmiSaare- ja Läänemaal. Nendes maakondades suurenes liha -tõu gu lehmade arv (eelmise aasta 31. märtsi seisuga võr -rel des) vastavalt 386 ja 224 looma võrra.

Saaremaal kasvatati 2014. aasta I kvartalis ka kõigeenam lambaid ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga onlammaste arv seal suurenenud 592 võrra. Märkimisväärne lammaste arvu suurenemine on toimunud aga Pärnumaal(391 võrra). Kitsi kasvatati enim endiselt Pärnu ja Ida-Vi -ru maakonnas. Ida-Virumaal suurenes kitsede arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes ka kõige enam (89 võrra).

PRIA põllumajandusloomade registri andmetel oli 31.märtsi seisuga veisekasvatajaid kokku 3853 (233 võrravähem kui eelmisel aastal samal ajal). Piimatõugu leh ma -de kasvatajaid oli 2299 (266 võrra vähem), kuid lihatõugu

2

Tõuloomakasvatus 2-15

L O O M A K A S V A T U S

Joonis 1. Loomade arv aastatel 2012–2015 kvartalite kaupa(SA)

lehmade kasvatajate arv ulatus 1520-ni (88 võrra roh -kem). Lambakasvatajaid oli I kvartali seisuga 1910(3 võr ra vähem) ja kitsekasvatajaid 604 (18 võrra roh -kem).

Tabel 2. Loomade arv maakondades seisuga 31. märts2015 (PRIA)

Maakond Veised Lehmad Lambad Kitsed

piima liha

Harju 14 533 4715 1439 6220 239

Hiiu 5254 622 1488 3046 139

I-Viru 5703 1719 839 2122 547

Jõgeva 22 567 9538 888 2236 122

Järva 31 090 13 720 888 3125 239

Lääne 13 440 2968 2798 3675 290

L-Viru 29 155 11 542 2025 5222 241

Põlva 15 378 6638 499 5221 285

Pärnu 27 216 10 640 2381 5316 866

Rapla 19 764 6473 2137 5383 244

Saare 19 645 5300 3198 14 210 297

Tartu 15 308 6081 660 4051 182

Valga 12 773 4171 1286 7736 110

Viljandi 20 054 7578 1516 4089 157

Võru 10 409 3456 1254 6202 327

Kokku 262 289 95 161 23 296 77 854 4285

Piimatootmine. 2015. aasta kolme esimese kuugatoodeti SA esialgsetel andmetel 188 543 t piima, mis on9417 t ehk 4,8% vähem kui eelmisel aastal samal perioo -dil. Toodangu langusele avaldas mõju ebasoodne arengpiima- ja piimatoodete turul, mis viis piima kokku os tu -hin na vähenemisele juba 2014. aasta III kvartalist alates.Lisaks madalale piima kokkuostuhinnale mõjus piima -too dangule pärssivalt tootjate teadlik tootmise piiramine,vähendamaks ees oodatavat kvoodiületamise trahvi.

Viimasel kvoodiaastal piimakvoot siiski ületati. PRIAesialgsetel andmetel tarniti viimasel, 31. märtsil 2015 lõp -pe nud piimakvoodi rakendamise aastal Eestis kokku ost -ja tele 722 600 t piima, mida oli 2,5% rohkem kui eelmiselkvoodiaastal. Tootjate individuaalsete tarnekvootide fik -see ritud baasrasvasisaldusest keskmiselt väiksema tege li -

ku rasvasisaldusega piima tarnimise tõttu korrigeeriti lõp - lik kvoodiarvestusse minev piimakogus küll vähemaks,696 100 tonnile, kuid riigile kehtestatud tarnekvoodi es -ma kordsest ületamisest see enam ei päästnud. Nii kujuneskvoodist ligikaudu 8000 t enam tarnitud piima tarne kvoo -di täituvuseks 101,16%, mis tähendab 280-le oma indi vi -duaal set kvooti ületanud piimatootjale kvoodiüle ta mis- maksu kokku summas 2,22 mln eurot. Kvooti ületanudpiimakoguste n-ö tasandamine alatäidetud kvoodikoguste ja reservis olevate kvoodikogustega andis arvestuslikukskvoodiületamise tasu määraks 6,4 senti iga üle kvoodi tar -ni tud piima kilogrammi kohta.

Piima kokkuostuhind jäi 2015. aasta I kvartalis oluliseltmadalamale tasemele kui eelmisel aastal, kui maksti re -kor diliselt kõrget piima kokkuostuhinda 399 €/t. Piimakeskmine kokkuostuhind oli 2015. aasta I kvartalis244 €/t, mis on 155 €/t ehk 39% madalam kui eelmiselaastal samal perioodil. Viimati oli piima kokkuostuhindlangenud nii madalale tasemele 2010. aasta I kvartalis(255 €/t). Viimase viie aasta keskmisena oli piima kok ku -os tuhind I kvartalis 325 €/t, mis on 81 €/t ehk 25% enamkui selle aasta I kvartalis.

Lehmade keskmine produktiivsus oli selle aasta I kvar -ta lis eelmise aasta sama perioodiga sarnasel tasemel –kesk miselt lüpsti lehma kohta 2014 kg piima, mis on 5 kgvähem kui eelmise aasta I kvartalis.

Piimatööstustele realiseeriti 2015. aasta I kvartalis172 900 t 4% rasva- ja 3,4% valgusisaldusega piima, mison võrreldes eelmise aasta sama ajaga 7400 t võrra ehk4% vähem. Tööstustele realiseeritud piima osakaal moo -dus tas kogu piimatoodangust 91,7%. Kokkuostetud piima kvaliteet on püsinud heal tasemel ning eliit- ja kõrgemasordi piima osakaal moodustas 99,6%, mis on 0,6% võrraenam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Lihatootmine. 2015. aasta I kvartalis toodeti tapaloomi ja -linde (elusmassis) kokku 30 403 t, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 809 t võrra ehk 3% rohkem(tabel 3). Suurenes kõikide lihaliikide tootmine, v.a veise -liha, mille tootmine vähenes 7%. Kõige enam (14%) suu -re nes lamba- ja kitseliha tootmine, sealiha tootmine suu -renes 5% ja linnuliha tootmine 3%.

Tabel 3. Lihatoodang elusmassis I kvartalis, tonnides(SA)

Näitaja 2014 2015 2015/14

+/– %

Tapaloomade ja-lindude elusmass 29 594 30 403 +809 103

sh veised 5544 5176 –368 93

sead 16 890 17 806 +916 105

lambad ja kitsed 238 271 +33 114

linnud 6922 7150 +228 103

Liha kogutoodang on I kvartalis võrreldes järgnevatekvartalitega enamasti väiksem, rohkem realiseeritakseloo mi IV kvartalis. Viimaste aastate I kvartali andmete(joonis 2) võrdlus näitab, et kolmandat aastat järjest suu -renes nii sealiha kui ka linnuliha toodang (elusmassis).Käesoleva aasta I kvartalis oli linnuliha toodang rekordi li -

3

2-15 Tõuloomakasvatus

Foto 1. Priit Ranniku maatõugu lehmad Hiiumaal(K. Kalamees)

ne, ületades viimase viie aasta toodangut kõikides kvarta -li tes. Lamba- ja kitseliha toodang on alates 2014. aastasttagasihoidlik.

Sealiha. 2015. aasta I kvartalis vähenes sigade arv11 500 sea võrra, kuid sealiha toodang mõnevõrra suu re -nes. Sealiha toodeti elusmassis 17 809 t, mis on 916 t võr -ra rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Sealihaosa tähtsus kogu lihatoodangus (elusmassis) suureneseelmise aasta I kvartaliga võrreldes ligikaudu 2% võrra,ulatudes 59%-ni, ning on toodetavatest lihaliikidest endi -selt esikohal. Lihatöötlemisettevõtted ostsid kokku119 700 siga, kellest toodeti 9423 t liha (8% enam kui eel -mise aasta I kvartalis). Sea lihakeha keskmine mass oli79 kg, mis on 2 kg võrra väiksem kui eelmisel aastalI kvar talis.

Sealiha keskmine kokkuostuhind SA andmetel oliI kvar talis 1494,91 €/t, mis on 236,45 €/t ehk 14%madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Veiseliha. Veiselihasektoris vähenes 2015. aasta I kvar -talis nii veiste arv kui ka lihatoodang. Veiseliha toodetielusmassis 5176 t, mis on eelmise aasta sama perioodigavõrreldes 368 t ehk 7% vähem. Veiseliha osatähtsus kogulihatoodangus (elusmassis) moodustas 17% (eelmisel aas -tal 18,7%). Lihatöötlemisettevõtete poolt kokkuostetud8300 veisest saadi 2083 t liha, mis on 323 t võrra ehk 15%rohkem kui eelmise aasta I kvartalis.

Lihakäitlemisettevõtetes tapetud veiste lihast moodus -tas lehmadelt saadud liha 62%, see näitaja on eelmise aas -ta sama ajaga võrreldes suurenenud 4% võrra. Eelmiseaas ta I kvartali andmetega võrreldes suurenes pullidelt jahärgadelt saadud liha osakaal (26% veiselihast) ja 8–12kuu vanuste veiste liha osakaal (2,7% veiselihast). Veise -liha keskmine kokkuostuhind SA andmetel oli käesolevaaasta I kvartalis 1884,60 €/t, mis on 179,52 €/t ehk 9%mada lam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Lamba- ja kitseliha. 2015. aasta I kvartalis suurenesnii lammaste ja kitsede arv kui ka lihatoodang võrreldeseelmise aasta sama perioodiga. Nimetatud ajavahemikustoodeti lamba- ja kitseliha (elusmassis) 271 t, mis on 33 tvõrra ehk 14% rohkem kui eelmisel aastal samal perioo -dil. 2015. aasta I kvartalis ostsid lihatöötlemisettevõttedkokku 1100 lammast ja kitse ning neilt saadi 19,5 t liha,mis on 11,6 t võrra rohkem kui eelmisel aastal samalperioodil. Lamba- ja kitseliha osatähtsus kogu liha too -

dan gus (elusmassis) moodustas 0,9% (eelmisel aastal0,8%).

Lammaste keskmine kokkuostuhind I kvartalis oli SAandmetel 3125,29 €/t, mis on 485,51 €/t ehk 17% kõrgemkui eelmisel aastal samal perioodil.

Linnuliha. 2015. aasta I kvartalis oli lindude arv 0,3%väiksem kui eelmisel aastal samal perioodil ning linnuliha too dang oli kümne aasta võrdluses suurim. Linnuliha too -de ti elusmassis 7150 t, mis on 228 t võrra ehk 3% rohkemkui eelmisel aastal samal perioodil. Linnuliha osatähtsuskogu lihatoodangus (elusmassis) jäi samale tasemele(23%). Kuna tootjahindu linnuliha kohta ei avalikustata,arvestades konfidentsiaalsuse reegleid, siis saab võrreldalinnuliha jaehinna muutusi. Käesoleva aasta I kvartalismaksis kauplustes broiler 2% vähem kui eelmisel aastalsamal ajal. TNS Emori andmetel oli broileri hind kõrgeimjaa nuaris (2,61 €/kg).

Munatootmine. Mune toodeti 2015. aasta I kvartalis46,478 mln, mis on 4,623 mln muna võrra ehk 9% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Käesoleva aastaI kvartalis saadi kana kohta keskmiselt 64 muna, mis on 5mu na vähem kui eelmisel aastal I kvartalis. Kanamunahind on eelmise aasta I kvartaliga võrreldes vähenenud(eelmise aasta I kvartalis oli hind 0,80 €/10 tk, sellel aastal 0,74 €/10 tk). Märtsis oli M-klassi tootja tegelik välja -müü gihind TNS Emori andmetel veidi tõusnud,0,77 €/10 tk (2014. aasta märtsis 0,76 €/10 tk). Muna ka -na de kasvatamine kanamunade turustamise eesmärgil

4

Tõu loomakas va tus 2-15

Foto 3. Hobilinnukasvatus (A. Tänavots)

Joonis 2. Tapaloomade ja -lindude elusmass aastatel2012–2015 kvartalite kaupa, tuhandetes tonnides (SA)

Foto 2. Uted talledega kevadisel karjamaal (H. Viinalass)

kogub populaarust. Käesoleva aasta I kvartali lõpus olipõllumajandusloomade registris registreeritud kanamu -na de turustamiseks 84 ettevõtet ja munakanade kohtadearvuks 1 004 424. Kõige enam oli registreeritud vabapida -mi sega ettevõtteid ning aastaga oli neid lisandunud 14.

Põhiline munatoodang toodetakse ettevõtetes, kus pee -tak se munakanu puurides (7% registreeritud ettevõtetest), kuid kellel on 90% linnukohtadest.

95 aastat Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi

Pm-mag Käde KalameesEK Selts

Juubelihõnguline Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsiüld koosolek toimus Päriveres 27. aprillil. 1920. a 20. ap -ril lil asutati EK Selts, seega märkisime 95 aasta juubelitüld koos olekul ühise tordi söömisega ja mälestasime neidtublisid inimesi, tänu kellele on meil ka praegu põllu ma -jan dusmaastikku ilmestamas meie oma kohalik eesti maa -tõug.

2014. aastal oli maakarja kasvatajatel mitu täht sünd -must:

21. augustil täitus esimese eesti maatõugu veise tõu raa -ma tusse võtmisest 100 aastat. Tõuraamatu 100. aasta päe -vaks anti välja teemakohane post mark ja disainitud pii ma- kann.

14. oktoobril täitus EK Seltsi taasasutamisest 25 aastat. Märgilise tähtsusega on maatõul lehmanimi Lillik: esi -

me ne lehm, kes võeti maatõu tõuraamatusse, ja esimene,kes Massi aru POÜs lüpsis aastatoodanguks 12 368 kg.

Üldkoosolekust võttis seekord osa koos külalistega 44ini mest. Külalisteks olid Anneli Härmson, Maie Help jaLe one Kotkas VTAst, maaülikoolist EK Seltsi auliigeemeriitprof Olev Saveli ja Kerly Saarna, põllumajandus -minis teeriumist Merje Põlma, Põllumajanduslike Uurin -gu te Keskusest Ere Ploomipuu, Eesti Tõulooma kas vata-jate Ühistust Tanel Bulitko, ajakirjanikud Silja LättemäeMaalehest ja Silvia Paluoja Pärnu Postimehest.

EK Seltsi juhatuse töö aruande esitas juhatuse esimeesMonika Jõemaa. Aruandevahelisel perioodil toimus nelijuha tuse koosolekut, mille peamised teemad olid maa kar -ja le aretuspullide valik, tõuaretustöö, tõufarmide hinda -mi ne, näitustel osalemine, seltsi eelarve arutelu, ohus ta-tud tõugude päeva korraldusest 20. juulil, mil tähistatieesti maatõugu veiste tõuraamatu pidamise 100. aasta päe -va Eesti Posti väljaantava maatõu margi esitlusega jamaa tõugu veiste konkursiga. Kinnitati 2015. a tööplaan.

Üldkoosolekul tegi raha kasutusest ettekande EK Seltsiraamatupidaja Ille Kukk ja revisjonikomisjoni aruandeLem mi Maasik.

Ülevaate 2014. a tõuaretustööst andis Käde Kalamees.EK Seltsi liikmete arv on viimastel aastatel stabili seeru -nud, olles 180 lähedal, kuid endiselt on kahanenud jõud -lus kontrollialuste majapidamiste arv (2005. a 175 ja2015. a 75) ja seda kindlasti seetõttu, et ohustatud tõu toe -tu se saamisel ei nõuta jõudluskontrolli tegemist, küll agaveise tõuraamatus olemist. Tõuraamatu pidajana olen mu -

res nende maatõugu veiste omanike pärast, kelle veisedpo le jõudluskontrollis. 147-st maatõu omanikust, kellevei sed pole jõudluskontrollis, suhtleb EK Seltsiga kor -rekt selt umbes 86. Ülejäänud 54 veiseomaniku käest saiandmeid alles pärast korduvaid helistamisi ja meelde tule -tusi. EK Seltsiga ei soovi üldse suhelda 7 maatõugu veisteomanikku. Kui EK Seltsiga ei taheta suhelda, jäävad kavajalikud andmed loomade kohta andmata ja nii suurenebristandveiste arv ning väheneb tõuraamatu loomade arv.

Tabel 1. Jõudluskontollis mitteolevad maatõugu leh -mad seisuga 1. detsember

Näitaja 2013 2014

Saadetud välja eeltäidetud blankette 146 147

Õigeaegselt tagastatud 62 86

Helistatud 84 61

Kontakti ei saadud 3 2

Hilinemisega tagastatud 74 54

Ootel 7 7

Ohustatud tõu toetust sai (TR-lehmi) 251 266

PRIA andmebaasidesse annab oma veise kohta andmedloomaomanik, kuid tõu mõttes pole alati kõik korrektne.Tõuraamatu pidajana kontrollin andmebaase ja selgus, et2014. a loomaomaniku poolt teatatud maatõugu lehma -dest ei olnudki 319 maatõugu. Seega võib tõugu kuu lu -vaks pidada 1256 lehma ja lehmikut. Tõhusaks aretustöö

5


Foto 1. Juubelitort (M. Kalamees)

V E I S E D

suunamiseks aga on võimalik kasutada ainult 344 jõud -lus kontrollis oleva tõuraamatulehma andmeid.

Tabel 2. Eesti maatõugu veiste arvukus seisuga 01.12

Aasta 2011 2012 2013 2014

EK tõug PRIA andmetel 1616 1597 1583 1575

Tegelikult ei kuulu EK tõugu 235 319

A-, B-osa TR lehmi 613 594 596 610

neist jõudluskontrollis 405 362 342 344

Taotletud toetust 599 657 690 683

Ebatäpsed andmed 149 31 41 7

Paremad maakarja lehmad asuvad Põlva-, Saare-, Pär -nu-, Harju- ja Virumaal (tabel 3).

Tabel 3. Eesti maakarja kontrollaasta toodang maa -kon dades 2014. a (JKK aastaraamat, 2014)

Maakond Piimajõudlus Aasta -lehma -de arvpiima,

kgrasva,

%valku,

%R+V,

kg

Põlva 5546 4,82 3,39 455 3

I-Viru 5801 4,20 3,22 430 1

Saare 5454 4,47 3,40 429 111

Pärnu 5377 4,54 3,44 429 108

L-Viru 5244 4,58 3,41 419 6

Harju 5147 4,44 3,35 401 69

Järva 4760 4,44 3,31 369 9

Jõgeva 4675 4,35 3,52 368 6

Rapla 4341 4,73 3,51 358 40

Viljandi 4416 4,56 3,47 355 29

Võru 3668 5,11 3,51 316 6

Valga 3852 4,30 3,75 310 2

Tartu 3603 4,81 3,59 303 20

Lääne 3182 4,77 3,47 262 3

Hiiu 2602 4,66 3,47 211 46

EK 2014 4792 4,54 3,43 382 459

EK 2013 4697 4,53 3,42 373 441

Eesti tõud 2014 8728 4,00 3,37 643 92 000

Eesti tõud 2013 8416 4,00 3,38 621 90 702

Ohustatud tõugude puhul tuleb jälgida noorkarja jaotust isade järgi. 2014. a oli karjas 18 pulli järglased, kuid ai -nult 10 pullil oli üle 5 tütre (tabel 4).

Praegu on noorkarja isad viiest liinist, seega piisav arvsugulusaretuse vältimiseks. Ka edaspidi tuleb rangelt jäl -gi da, et kasutada oleks vähemalt viie liini pulle. EK Seltson juba kümme aastat (alates 2004) kasutanud ainult omakarja aretuspulle. Seetõttu on oluline järgida sperma kasu -ta mise soovituskava, mitte ainult sugulusaretuse välti mi -seks, vaid ka selleks, et hoida ära ootamatuid välimikuil min guid. 1980. ja 1990. aastatel kasutuses olnud teistetõugude (džörsi, punasekirju hol stein, rootsi punane nudi,

piima šviitsi ja soome äärširi) pullid sugulusaretuse välti -mi seks võivad ka praegu põhjustada maatõule sobimatuid värvusi ja sarvi. Tabelis 5 on näidatud 2014. a sündinudvasi kate isade verelisus. Suure ettevaatusega tuleks kasu -tada 15. liini pulli Qelliks EK 253. Vältida tuleks tema ka -su tamist lehmadele, kelle põlvnemises on üheaegseltdžör si ja punasekirju tõu verelisust.

Tabel 4. Vasikate sünd isade järgi 2014. a (järjestatudlehmikute arvu järgi)

Isa nimi TR nr* Liini nr Vasikaid

lehm pull

Otitölpo EK 30303 5 29 41

Näkunäpp EK 30314 10 27 18

Näk-Näp EK 30304 10 26 28

Näk-Napu EK 319 10 25 18

Virvakum EK 30289 7 12 12

Numjer EK 30276 10 11 27

Näkmounum EK 30318 10 10 13

Napoks EK 30275 6 5 10

Näku-Tölli EK 30315 10 5 8

Qelliks EK 30253 15 5 4

Kokku järglasi 155 179

Kõik kokku 170 194

* – lisa „30“ tähendab seemenduskoodi

2014. a võeti tõuraamatusse seitse aretuspulli. Aretus -pulli deks saavad ainult need pullid, kes ise ja kelle emadon eelnevalt geneetiliselt uuritud. Pulli emadele onkehtestatud ranged välimiku ja toodangu nõuded.

Tabel 7 kajastab eesti maatõugu pullide (min 5) tütardetoodanguid 2014. a.

Üldkoosolekul anti ülevaade 21 tõufarmi seisust, mil -lest lähemalt on kirjutatud ajakirjas Tõuloomakasvatus,1/2015.

Maakarja propageerimisele on kaasa aidanud näitusedja maakarjaalased publikatsioonid. 2014. a oli maakariesindatud viiel näitusel, osalesid 11 loomaomanikku kok -ku 26 maatõugu veisega. Ajakirjanduses kajastati maa -

6


Foto 2. EK Seltsi juhatus ja tegevjuht K. Kalamees (paremal)(M. Kalamees)

kar ja 17 korral. Üldkoosolek võttis vastu uued teenustehin nakirjad, valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon. Juha -tus se kuuluvad Lorette Kald (juhatuse esimees), AntsAaman (esimehe asetäitja), Liia Sooäär, Ilse Gošovski jaPiret Alfhtan. Revisjonikomisjoni valiti Lemmi Maasik,Kaia Lepik ja Monika Jõemaa.

Tabel 5. Isade verelisus 2014. a sündinud vasikatel

Liini nr Pulli nimi TR nr Verelisus, %

5 Oksfri 255 25SKB+6Dž

5 Otitölpo 303 8RH+6Dž

6 Napoks 275 12,5SKB

6 Napu 240 25 SKB

7 Tömmi 223 25Dž

7 Virnap 321 9SKB

7 Virvakjer 309 9RH

7 Virvakum 289 4RH

10 Nuhvik 252 6Dž

10 Numjer 276 7RH

10 Numpo-Vindi 307 12,5SKB+3RH

10 Näk-Napu 319 13SKB+12,5Dž+4RH

10 Näkmou 277 19Dž+8RH

10 Näk-Näp 304 9Dž+6SKB+4RH

10 Näkmounum 318 5Dž+3SKB+2RH

10 Näku-Tölli 315 8Dž+ 7RH

10 Näkunäpp 314 9SKB+8Dž+5RH

15 Qelliks 253 25SKB+12,5RH+12,5Dž

Dž – džörsi, RH – punasekirju hol stein, SKB – rootsi punanenudi

Tabel 7. Eesti maatõugu pullide tütarde toodangud2014. a

Jrk nr Pulli nimi TR nr* Arv Tütarde piimajõudlus

3. ja järgnevad laktatsioonid

1. Näku 30233 6 7140–4,46–3,43–563

2. Oksfri 30255 10 6021–4,88–3,48–503

3. Virvak 30262 13 6415–4,24–3,30–483

4. Napu 30240 6 6140–4,54–3,40–482

5. Napero, sk 30226 5 6029–4,54–3,36–476

6. Ullilaar 30256 12 6098–4,34–3,24–462

7. Oksa, sk 30225 5 5056–4,78–3,46–417

2. laktatsioon

1. Oksfri 30255 7 5318–4,50–3,46–424

2. Otitöll 30263 13 5026–4,66–3,57–414

3. Virvak 30262 9 5237–4,49–3,40–413

4. Virvanäpa 30298 7 4740–4,25–3,18–352

1. laktatsioon

1. Otitöll 30263 6 6257–4,50–3,57–505

2. Napoks 30275 8 5205–4,48–3,51–416

3. Näkmou 30277 11 4693–4,76–3,62–393

4. Näkuvirtul 30291 5 4691–4,70–3,40–380

5. Virvakso 30288 6 5065–4,28–3,21–379

6. Numjer 30276 7 4138–4,95–3,52–350

7. Virvakum 30289 16 4532–4,37–3,26–346

Külalistest olid ettekanded Kerly Saarnal teemal “In -brii ding eesti maatõugu veistel“ ja Olev Savelil “Era -õigus liku tõuaretuse organisatsiooni kujunemine“. Sõna -võttudega esinesid VTAst Maie Help, põllumajandus -minis teeriu mist Merje Põlma, ETKÜst Tanel Bulitko.

Koosoleku lõpetasime tõufarmide autasustamisega.Mee neks said nii tõufarmide omanikud kui kutsutud küla -li sed päevakohase piimakannu. Piret Alfhtan kui parimamaatõugu karja omanik 2013. a andis hõbekarika üle LiiaSooäärele Saare Maakari OÜst. Lõunapausi ajal said omakätt tordi lõikamisel proovida parimate tõufarmide jaühtlasi rändhõbekarika hoidjad Liia Sooäär, Piret Alfhtanja Lorette Kald. Koosoleku lõpus tehti ühispilt uuest juha -tu sest.

7


Foto 3. EK Seltsi ühispilt (M. Kalamees)

Tabel 6. Tõuraamatusse võetud eesti maatõugu aretus pullid 2014. a

Nimi, liin TR nr Sündinud Isa, TR nr Ema toodang Omanik

Tömminap, 7 327 03.04.13 Tömmi 223 8–7005–4,21–3,12 H. Uustalu

Virvaqe, 7 328 03.02.13 Virvaklei 293 5–7246–3,57–3,17 H. Kallas

Napoulli, 6 329 24.02.13 Napoks 275 2–4636–3,86–3,41 Hiiu Maakari OÜ

Ullioti, 8 330 04.04.13 Ullilaar 256 1–7220–4,35–3,49 EK Selts, Lohu

Otivirvak, 5 331 23.10.13 Otitölpo 303 1–6080–3,95–3,17 Saare Maakari OÜ

Ulli, 8 332 09.04.13 Ullilaar 256 2–4208–4,38–3,27 J. Pulk

Navir, 6 333 14.08.13 Napu 240 3–5548–4,95–3,22 Naatsaku talu OÜ

Eesti Lihaveisekasvatajate Selts sai 15 aastaseksSeltsi asutaja, aupresident Leino VessartELKS

Eesti Lihaveisekasvatajate Selts tähistas 28.–29. mail2015. a suvepäevade raames oma 15. aastapäeva. Seltsmoo dustati 21. juunil 2000. a. Lihaveisekasvatusest onsaa nud vaieldamatult üks põllumajandusharu, mis tegeleb kvaliteetse veiseliha tootmisega.

Seltsil on 340 liiget. Ligi 2000 farmeril, perel või asu tu -sel on oma majapidamises lihaveiseid, kelle üldarv on67 996. Selle artikli ilmumise ajaks on meil lihaveiseid ju -ba 14 tõust.

Tasub meenutada veidi, kuidas meie Eesti põllumehedjõudsid lihaveisekasvatuseni ja seltsi moodustamiseni.

Esimesed herefordid toodi Eestisse Kasahhi NSVst1978. a n-ö partei käsul. Kohustus pidada veiseid pandiise gi tehastele, kes pidid selleks otstarbeks looma endaleabi majandid. Vene aja lõpuks oli lihaveiste herefordidearv umbes 2000 ringis. Erastamise käigus läks nendestsuu rem osa lihakombinaatidesse. Hakkajad põllumehederas tasid aga osa veistest, mille tulemusel jäi neid järgiligi kaudu 800. Need arvud ei pruugi väga täpsed olla, agaligi lähedased kindlasti.

Pärast Eesti Vabariigi taastamist oli probleeme kuhjagaja põllumajandus jäi tagaplaanile. Praegu räägitakse vägapalju ühistute loomisest. Ühistuid oleks tulnud just siismoodustada koos talude ja muude põllumajandus ette -võte te moodustamisega. Tõsi küll, neid moodustati, aganad jäid ilma moraalse ja materiaalse toetuseta. Raha me -hed lasksid nad kiiresti põhja.

Üks selline ühistu (Harama) moodustati ka Tallinnaliha kombinaadi juurde. Seda tegid Harju ja Raplamaapõl lu mehed ja veel ka Aravete kolhoos Järvamaalt. Selleühistu liikmed olid tugevad majandusmehed ja nendeplaanid olid head.

Kuidas see lõppes, võime lugeda 29. jaanuari 1993. aMaalehest. Seal on see, mida tollane peaminister ütlesTal linna lihakombinaadi erastamise kohta ja kuidas ta as -jast aru sai.

Üks asi, kuhu selle ühistu tegevusest jälg jäi, on liha ve i -se kasvatus. Harama ühistus arutleti palju selle üle, midaannaks Eestile lihaveisekasvatus. Tehti õppeekskur sioo -nid Rootsi ja Soome, kus sai näha tõeliselt ilusaid veiseid.Kindlasti sai sealt tõuke mõte, et kui Rootsis ja Soomeskasvatatakse neid, miks siis Eestis ei saa – kindlasti saab.

1994. aastal moodustati ühistu juurde ka limusiini kas -va tajate rühm. Rühma kuulusid Kaarel Pajumägi, AndresOtis, Aigar Suurmaa, Harri Smitt, Enno Praats, LeinoVes sart ja Avo Mooste. Esimeheks valiti Leino Vessart.

Veisekasvatajate rühm oli, aga veiseid ei olnud. Hak ka -si me aktiivselt otsima võimalusi osta veiseid. TaotlesimeSoome-Eesti abiprogrammist toetust 50 limusiini tõugumullika ostmiseks. Ei toetatud. Võtsime arvu järjest väik -se maks, lõpuks oli see arv ainult 15 veist. Ka viimane pro -jekt läks vett vedama, sest lihaveisekasvatus ei leidnudtoe tajaid. Saime edasi minna ainult ristamise teel ja loo -mu likult hakkas meie rühm sellega ka tegelema.

Võtsime ASis Karitsu Õppetalu (praegune OÜ KaritsuRantšo) vastu otsuse, et vaatamata kõigele toome mõnedpuhtatõulised limusiinid Eestisse ja alustame lihaveise -kas vatusega. Palusime pangalt laenu – öeldi ära. Siis palu -si me uuesti ja sel korral õnnestus. Pidime panema kõikoma erastatud hooned panti, sh ka välikemmergu, mis oliehitiste nimekirjas. Nii või teisiti me limusiinid 1995. anovembris Soomest ära tõime – nendeks olid pull Lasse jakolm lehmikut Leila, Lumberi ja Limsa (veised toodiFord Transiti kaubikuga). Need olid esimesed limusiinitõu gu veised Eesti talufarmis.

Üks puhtatõuline limusiini pull He ros oli Eesti Tõu loo -ma kasvatajate Ühistu seemendusjaamas enne olemas,tema spermat olime juba kasutanud ristandite saamiseks.

Pärast limusiinide saabumist tuli teha hulk protseduure– karantiin, veterinaarne järelevalve, tõuaretus jne. Huvinende veiste vastu oli suur ja paljud muutsid oma esialgset suhtumist lihaveistesse. Lihaveiste tõuaretusega tegele -mi se kohustuse pani põllumajandusministeerium Aretus -ühis tule Eesti Punane Kari. Tuli hakata Märjal käima, kusvaliti mind ka hiljem aretusühistu nõukogusse. Tolle aeg -ne juhatuse esimees, nüüd juba manalamees, Tõnis Soo -

8


Foto 2. Seltsi juhatuse esimehed (paremal) Leino Vessart(2000–2011) ja Aldo Vaan (alates 2011) (R. Toi )Foto 1. Herefordi tõul on Eestis pikk ajalugu (R. Toi )

nets suhtus lihaveisekasvatusse pooldavalt. Tema lem -mik tõug oli aberdiini-anguse tõug. Pärast Tõnis Soonetsitsai Are tusühistu Eesti Punane Kari juhatuse esimeheksTõnu Põlluäär, kellega oli seltsil samuti hea koostöö ja ontäna se päevani.

Hakkasime AS Karitsu Õppetalus korraldama õppe päe -vi, nn pullipäevi, kus tutvustasime lihaveisekasvatust niipalju, kui me sellest teadsime. Eks õppisime sel ajal kõik.Siin oli meile suureks abiks pm-knd Aigar Suurmaa, kel -lel olid vaieldamatult kõige suuremad kogemused jubaalates 1978. aastast. Samuti abistasid meid Soome kollee -gid. Korraldasime veiseliha toodete degusteerimisi, kusolid välja pandud lihatooted sellistelt veisetõugudelt, misolid kättesaadavad.

Lihatööstuste tarvis tegime kondistustamisi, et tõestadalihaveise eelist pehme liha väljatuleku osas võrreldes pii -ma tõugu veiste lihaga. Osa kondistustamisi tegid Rakvere lihakombinaadis kohapeal Aigar Suurmaa ja Peeter Järv.Suur tänu neile!

Sündisid esimesed puhtatõulised limusiini pullid – Leo -pold, Luur, Markii ja Fredi. 1998. a tõime Soomest ka tei -se pulli – Musjö. Nüüd oli Eestis herefordi tõu kõrval kateine puhtatõuline tõug – limusiin.

Lotta pere tõi 1999. a Taanist kaks väga heade tõu oma -dus tega herefordi pulli, Otto ja Nero. Seemen dus jaa ma -des olid aberdiini-anguse pullid Jokker, King ja Elmanning limusiini pullid Markii ja He ros. Ristamine käis täiehooga, see oli muidugi hädaabinõu. Mõnel järgneval aas -tal kasutati isegi 7000 spermadoosi aastas.

Lihaveisekasvatajate arv suurenes. 2000. a 5. mail oli -me koos Tartus, kus arutasime tõsiselt uue organi sat sioo -ni, lihaveise kasvatajate seltsi moodustamist. Kohal oli 53 farmerit-talunikku. Seekord jäi selts siiski moodustamata, sest see oli vaja juriidiliselt ette valmistada. Aretusühistuju rist valmistas dokumendid ette ja asjahuvilised kogu ne -sid uuesti 21. juunil 2000. a Karitsusse, kust suundusimeKaiu rahvamajja. Seekord moodustasime seltsi ära. Sealtsuundusime ASi Karitsu Õppetalu suve alguse peole,tegi me lõket ja saatsime küünaldega suvelilledest pärjaKarit su jõele, soovides kõigile head karjaõnne.

Selts oli moodustatud, mis edasi? Puhtatõulisi veiseidoli väga vähe. Ka herefordid olid suures osas ilma tõu -doku mentideta ja küllaltki viletsate tõuomadustega.Vaatasime kadedusega Läti ja Leedu poole, kuhu impor -di ti puhtatõulisi veiseid – limusiin, sim men tal, šarolee jaaberdiini-an guse. Meil seda võimalust ei olnud, sest talu -del ei olnud veel ostuvõimekust ja Eesti riik toetas ainultpii matootmist, mitte aga lihaveisekasvatust.

Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esimeses juhatusesolid Leino Vessart, Aigar Suurmaa, Vallo Kruusimägi.Pea murdmist oli palju, aga jonni me ei jätnud. Kindlastioli meile suureks abiks noore energilise ettevõtja ValloKruu si mäe tulek lihaveisekasvatajate hulka. Praegusekson ta kõige staažikam juhatuse liige. Selts astus ka Aretus -ühis tu Eesti Punane Kari liikmeks, kuna päris iseseisvaltedasi minna siis veel ei suutnud.

2000. a toodi siiski Eesti farmidesse esimesed 21 aber -dii ni-anguse mullikat ja 24 šoti mägiveist loodus kait se -ala dele. Siis tuli meile õnnelik juhus või õigemini kujunes soodne poliitiline olukord – põllumajandusministriks saiIva ri Padar. Kadunud Tõnis Soonets viis seltsi juhatuse

tema juurde. See oli tõeliselt kosutav jutuajamine. IvariPadar tõi lihaveisekasvatuse põranda alt välja. Saime abipuhtatõuliste veiste importimiseks, mis oli väga vajalikoma ristandkarjade tõuomaduste parandamiseks ja koha -li ke tõupullide tootmiseks. Seda abi saime kolm aastat jär -jest. 2002. aastal toodi Eestisse 138 puhtatõulist lihaveist,2003. aastal 66 ja 2004.aastal 102.

Sellega oli algus tehtud. Nüüd hakkasid veiseid ostmaka talunikud ja osa ettevõtjaid, nagu Eesti Gaas jt. Eritiaktiivselt tegutsesid meie looduskaitsjad, kes mitme su -gus te projektide kaudu tõid Eestisse igal aastal lihaveiseid rannakarjamaade hooldamiseks.

2014. a lõpuks oli Eestisse toodud 4507 puhtatõulistlihaveist. Seda ei ole küll palju, kuid ikka rohkem kui mit -te midagi. 2002.–2003. a ühinesid Aretusühistu Eesti Pu -na ne Kari ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Uueksjuha tuse esimeheks valiti praegu kõigile tuntud TanelBulit ko. Hea meel on märkida, et leidsin tema nime kaühelt Karitsu õppepäeva registreerimislehelt. Seltsi elussee ühinemine midagi ei muutnud, jäime edasi nüüd jubaEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu liikmeks.

Tahaks kirjutada veel mõnest inimesest, kes meid vägapalju on aidanud. Üks nendest oli Mati Kallemets, kelleloli oma lihatööstus Taeblas ja sinna saime viia oma esi -me sed nuumatud ristandpullid. Ta pidas lugu kodu mai -sest väärtuslikust veiselihast ja tegi sellest ka tooteid. Agakah juks oli ta sunnitud oma ettevõtte ära müüma.

Rakvere lihakombinaadi varumisdirektori Indrek Lek -ko ga olime juba tuttavad ühistu Harama ajast. Ta oli tihtikutsutud nendele koosolekutele. Hiljem Rakveres oli tameile suureks abiks. Rakvere lihakombinaadi ja seltsiveis eliha hinna arutlustest saaks vist küll kirjutada terveraamatu, kui oleksime seda täpsemalt protokollinud. Fakton see, et väärtuslik lihaveiseliha sai oma hinna, ilma etolek sime Rakvere lihakombinaadile kahju teinud, sest te -ge likult tahtsime pehme liha eest sama hinda, mida maks ti teiste veiste eest. Kondistustamisega sai see tões tatud jamitte üks kord.

Koos Rakvere lihakombinaadiga sai toodud turule kakaubamärk Eesti Lihaveis, mis on juba teine ja vägamahu kas teema. See oli 2006. aastal 1. novembril, kui toi -mus mess ja pressikonverents lihaveise kaubamärgigaliha turule toomise puhul. Indrek Lekkot ma meenutanala ti kui head partnerit ja spetsialisti.

2002. aastal käis Eestis Šveitsi lihaveisekasvatuse suur -kuju Ivo Weckman. Temaga saime väga palju võimalusijuurde just väljaõppe osas. Juba 2003. a märtsis olime

9


Foto 3. ELKSi uus juhatus (T. Bulitko)

oma grupiga Šveitsis, kus ta oli koostanud meile vägapõh jaliku programmi. Sellest ajast peale on Šveitsiga sideol nud pidev ja väga palju lihaveisekasvatajaid on saanudtutvuda sealse lihaveisekasvatuse ja võrratu loodusega.Te ma eestvedamisel loodi ka Eesti ACB Vianco ja viidiellu Rakvere ning Grass land Beefi projekt. Kahju , et meie omad inimesed Vianco vahepeal ära rikkusid ja selle taga -jä rel kuivas kokku ka Rakvere projekt.

Suureks abiks on olnud lihaveisekasvatusele PilleriinPuskari tulek oma Alltechi õppe- ja abiprogrammidega.Nende raames on toimunud mitmeid õppeekskursioone jakursusi, mille tähtsust on raske üle hinnata.

Aastal 2001 võeti Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistusse tööle lihaveiste aretuskonsulent Reet Toi, kes praegusekson üks informeeritum inimene sellel kohal. 2009. a tulitööle ka lihaveisekasvatuse peaspetsialist Ilmar Kallas,kel le abi on kõigile tuntav. Pikka aega oli seltsile suureks

abiks nüüd juba Eestimaa tolmu jalgadelt pühkinud ReetPärtel. Palju õnne talle!

Kõiki koostööpartnereid on raske üles lugeda – neid onpalju. Peamine koostööpartner on siiski Eesti Tõulooma -kas vatajate Ühistu koos oma juhatuse ja spetsialistidega.

Seltsi juhatuses oli algusaastail kolm liiget. Vastavaltliik mete arvu kasvule suurendati ka juhatust. Praegu onjuhatuses üheksa liiget. Aastail 2000–2011 oli juhatuseesi meheks Leino Vessart ja aastast 2011 on selles ametisAldo Vaan. Soovime talle edu.

Seltsi põhieesmärgiks oli ja on säilitada ja hoida Eesti -maad. Kaunistada meie põlde ja rannakarjamaid ilusate jatäius like lihaveisekarjadega. Mis kõige tähtsam, et kõikmaainimesed ei peaks maha müüma oma kodu ja väärtus -lik ku maad ning saaksid lihaveisekasvatusest lisasis se -tulekut. Edu meile ja jätkugu meil seda igipõlist talumehejonni.

Saarte Viss 2015Pm-mag Tõnu PõlluäärETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Tänavune Saarte Viss toimus reedel, 12.06 traditsiooni -liselt Upa veiste esitlusplatsil, seekord 21. korda. Pisutaja loolisi andmeid sirvides selgub, et kokku on kahe küm -ne ühe võistluse jooksul võistlusareenil astunud 812 leh -ma, neist mitmed korduvalt erinevatel aastatel. Maatõuguleh mi on osalenud 127, holsteini tõugu 221 ja punast tõu -gu lehmi 464. Võidurõõmu on jagunud 15 looma oma ni -ku le. Esimestel võistlusel osalesid vaid EK ja EPKleh mad, 1996. aastast liitusid EHF lehmad.

21. Saarte Vissile oli osalema tulnud üheksa looma oma -nik ku 37 lehmaga, kes tõuti jagunesid järgmiselt: EK 9,EHF 14 ja EPK 14 lehma. Esmakordselt oli võistlemas sa -ma arv holsteini kui ka punast tõugu lehmi.

Avasõnad lausus Saare maavanem Kaido Kaasik. Temajärel said tervituseks sõna Riigikogu I aseesimees Helir-Valdor Seeder, Saaremaa Piimatööstuse juht Ülo Kivine,Maakarja Kasvatajate Seltsi sekretär Käde Kalamees jaEesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Ta -nel Bulitko. Pärast sõnavõtte võis võistlus alata.

Võistlemist alustasid EK lehmad, keda hindas emeriit -professor Olev Saveli. Kõigepealt astusid vapralt areenileesimesel ja teisel laktatsioonil olevad lehmad, kellele li -san dusid hiljem vanemad tõukaaslased. Maatõu võitjakskrooniti kuueaastane Maasu Jaan Kiideri Riido talust.

Päeva jätkasid holsteini tõu etteasted. Kui viimastel aas -tatel on Kõljala POÜ ja Kärla PÜ omavahel esikohtadepä rast konkureerinud, siis sel aastal sekkusid nende võist -lu sesse lisaks Rauni POÜ-le ka Ranna Agro PÜ, kes võit -sid esikohad noorte ja täiskasvanud lehmade klassides.Vis sitiitli saavutas esmapoeginutest Kõljala POÜ lehmMee dium. Reservvissi tiitli viis koju Ranna Agro PÜkolm korda poeginud lehm Tipp. Seega tuli taas SaarteVis si ajaloos võitjaks punasekirju holsteini lehm, kellelon 80RH verelisust ja lisaks veel 20TP oma.

Päeva lõpetasid traditsiooniliselt EPK tõu esindajad.Erinevates võistlusklassides jagus esikolmiku kohti mit -mele tugevale aretajale: Kõljala POÜ, Kärla PÜ, Mere -ran na PÜ ja Jurna talu. Lõppkonkurentsis viis parima tiitli koju Kõljala POÜ esmapoeginud lehm Meena, reserv vis -si tiitli saavutas kaks korda poeginud 3,5-aastane Tuula.

10


Foto 2. EHF võitja Meedium (P. Kibe )Foto 1. EK võitja Maasu (P. Kibe )

11


Tabel. Tulemused

I. EESTI MAAKARI – hindas Olev Saveli

1. Maasu 11073086 Virvak x Napero Jaan Kiider

2. Ülane 5357666 Näppara x Jyrsky Saare Maakari OÜ

3. Ünna 12085897 Näkuvirtul x Napiin Saare Maakari OÜ

II. EESTI HOLSTEIN – hindas Andres Leesmäe

Esmapoeginud lehmad

1. Meedium 14149436 Kis met-Red x Starfire-Red Kõljala POÜ

2. Luti 14459412 Berlingo x Bravisi-Red Kärla POÜ

3. Kuta 14459948 Klondike-ET x Doswaldy Kärla POÜ

Noored lehmad

1. Ausi 11971597 Meint-ET x Frello-ET Rauni POÜ

2. Panda 11971283 Lonar-ET x Bertus-ET Rauni POÜ

3. Vigri 13041632 Delgado-ET x Jose Salme POÜ

Täiskasvanud lehmad

1. Tipp 12530724 Em pire x Frello-ET Ranna Agro PÜ

2. Luua 12244126 Givenchy-ET x Frello-ET Kõljala POÜ

3. Liida 12244782 Jerudo-Red x Lord Kõljala POÜ

EHF VISS MEEDIUM 14149436 Kõljala POÜ

EHF Reservviss TIPP 12530724 Ranna Agro PÜ

III. EESTI PUNANE KARI – hindas Rein Hallik

Esmapoeginud lehmad

1. Meena 14149405 Kis met-Red x Bahama Kõljala POÜ

2. Sirelii 15588777 Malvoy-Red x Kian-Red Kärla POÜ

3. Tahvi 13852443 Gorm x Boi TÜ Mereranna PÜ

Noored lehmad

1. Tuula 13223564 Tableu-Red x Ad mi ral Kärla PÜ

2. Kessu 13223632 Tab leau-Red x Avensis Kärla PÜ

3. Meema 13147242 Rubert-Red x Romo TÜ Mereranna PÜ


1. Käbilind 11351764 Spencer-Red x Romo Kärla PÜ

2. Koore 11774662 Bal kan x Bruto TÜ Mereranna PÜ

3. Mirvik 9159969 Cen sor x Gentaur Indrek Haamer

EPK VISS MEENA 14149405 Kõljala PÜ

EPK Reservviss TUULA 13223564 Kärla PÜ

Foto 4. Saarte Vissi võitjad (P. Kibe )Foto 3. EPK võitja Meena (P. Kibe )

Seega oli taas tehtud natuke ajalugu. Vissi tiitli saanudlehmadel on mõlemal sama isa – Kis met-Red. Miks seenii on? See oleks pikem seletus, millest asjaosalised jaaretusega kursis olevad inimesed aru saavad.

Parima lehmaesitleja tiitli selgitas välja seekord spon so -ri te meeskond, kuhu olid kaasatud esindajad TeknsetOÜst, DeLaval ASist ja Anu Ait OÜst. Nemad otsustasidaustava tiitli anda Marika Alesmaale Kõljala POÜst.

Publik sai kohtunike arvamust ära arvates hoogsalt kaa -sa lüüa ning magusaid auhindu võita. Lehmad astusid see -kord ki Sulev Mägi lõõtspillihelide saatel, valides polka-,val si- või koguni marsisammu.

Päev oli tegus, ilm ilus ja ürituse toetajaid-auhindajaidarvukalt. Nagu eelmisel, nii ka sel aastal oli autasustajateseas palju mandri firmasid. Suur tänu De Laval AS, AnuAit OÜ, Teknest OÜ, Scandagra OÜ, Eesti Põllumajan -dus loomade Jõudluskontrolli AS, TõuloomakasvatuseLiit, Raka Kogumiskeskus, Bal tic Agro AS ja Rotaks-R.Saaremaa Piimaühistu, Taluapteek, Saaremaa Saunad OÜ ja Värkar OÜ on saarte lehmadele juba aastaid andnudhead ja paremat – suur tänu teile.

Kohtumiseni taas 2016. a juunikuus Saaremaal.

Eesti 2015. aasta kaunimad lehmad on Lindi jaKalliPm-mag Tõnu PõlluäärETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Teisipäeval, 16. juunil toimus Ülenurmel Eesti Põllu -majandus muuseumis Eestimaa kaunimate piimalehmadevalimine, seda juba 26. korda. Esimesed väljanäitusedkorraldati 14.06.1990 eesti punase tõu aretajatele ja11.–12.08.1990 tol ajal veel mustakirju tõu nime kandnud veistele. Punast tõugu lehmad võistlesid algselt eri maa -kondades, 1994. aastal hakati võistlusi pidama Vana-Või -du kooli juures. Alates 2000. a on vissikonkurss toimunud Ülenurmel. Holsteinid võistlesid 22 aastat Tallinna küljeall Luigel. 2012. aastal tehti ajalugu ning sellest ajast saa -dik on nii holsteini kui ka punast tõugu lehmade võistluskoos Ülenurmel, kuhu taoline üritus kenasti sobib, muutes muuseumi lauda üheks päevaks mõisalaudaks, kus elab~100 lehma.

Lisaks näitusele on tegevust kogu perele. Muuseumi ta -lupäeval sai sel aastal muuhulgas meisterdada puidust ta -luloomi, küpsetada saia, vaadata ringi muuseumis, tut vu-da sepistamise alustõdedega, valmistada sõira ja võid.Vissipäevale on jagunud külalisi igast Eestimaa nurgast ja välismaaltki. Tullakse kokku, et vaadata, missugune onkonkurendi lehm. Tõsiselt arutletakse aretustulemuste üle – millise pulli tütar on kaunim, kuidas oma lehmade uda -

rad suuremaks ja ilusamaks saada jne. Ka klatšijuttu saabaetud, sest kokku saavad ju sõbrad, tuttavad, ülikooli- võitehnikumikaaslased. Kui võistluspäeva vältel pole aegakokku saada, siis pärast võistlust toimuval söömaajalkohtutakse kindlasti.

Tänavusel konkursil osales 99 lehma, keda esitlesid 22ettevõtet. Esmakordselt osales kaks ettevõtet: Remmel ga -maa OÜ Harjumaalt ja Vardja Masinaühistu Põlva maalt.

Teist aastat oli mõlema tõu hindamiseks üks kohtunik.Seekord Šveitsist Stefan Widmer, kellel endalgi lehmadolemas. Oma tööd tegi Stefan väga professionaalselt japani paremusjärjestuse suhteliselt kiiresti paika. Kui tava -liselt on korraldajad hädas ajakavast kinnipidamisega, siis seekord tuli mõne grupi esinemisega lihtsalt venitada, etplaneeritud ajas püsida. Kohtunik andis omapoolsed asja -kohased kommentaarid nähtu kohta. Kuigi need on sar na -sed igal aastal, tasub märksõnu tähele panna: parim udargrupis (detailne udara üksiktunnuste analüüs, nagu tugeveesudara kinnitus, keskside, nisade asetus jne), hea laud -ja nurk, hea liikuvus, hea piimatüüp, avatud ribid jms.Kohtunik kiitis Eesti lehmade head kvaliteeti. Eriti kõr -gelt tunnustas ta absoluutsesse tippu kuuluvaid lehmi,kellega oleks igal farmeril uhke osaleda ka rahvus vahe lis -tel konkurssidel. Ühtlasi avaldas ta lootust, et võitjad li -saks oma suurepärasele välimikule annavad palju piimaka tulevikus.

12


Foto 2. EPK Reservviss Taara ja Stefan Vidmer (T. Põlluäär)Foto 1. EHF Reservviss Missy ja Stefan Vidmer (T. Põlluäär )

13


Tabel. Tulemused

EESTI HOLSTEINI TÕUG

Esmapoeginud lehmad

1. Iiris EE 11972532 Jack-ET x Kirill Nigula Piim OÜ

2. Lüüsi EE 14541834 Sigfrid-ET x Binky-ET Kehtna Mõisa OÜ

3 Parbi-Red EE 13737887 Pager x Lichra Tartu Agro AS R

Noored lehmad

1. Missy EE 12434572 Mr.Min is ter x Belro-ET Tartu Agro AS V

2. Isabel EE 13736170 1042 Impuls x P.Jaap Tartu Agro AS V

3 Olle EE 13737078 Edo-ET x Ol i ver Tartu Agro AS R


1. Lindi-Red EE 10498286 Faber-Red-ET x Ar row-Red-ET Tartu Agro AS R

2. Combi EE 9321175 Com bat x Ramos Lea Puur

3 Berta EE 11419402 Delgado-ET x Poi Nigula Piim OÜ

RESERVVISS MISSY EE 12434572 Tartu Agro AS Vorbuse

VISS LINDI – RED EE 10498286 Tartu Agro AS Rahinge

EESTI PUNANE TÕUG

Esmapoeginud lehmad

1. Taara EE 13658144 Tab leau-Red x Frede Tartu Agro AS V

2. Taki EE 13657475 Tab leau-Red x Alasi Tartu Agro AS R

3 Tiksi EE 14345968 Frelo x Balaton-Red Kõpu PM OÜ

Noored lehmad

1. Küüsur EE 13970697 Kanzler-Red x Rubert-Red Avo Kruusla

2. Fanny EE 12355853 Fastrup x Faber-Red Tartu Agro AS R

3 Uudi EE 12526710 Fastrup x Hupoly Kõpu PM OÜ


1. Kalli EE 11451594 Kodel-Red x Mabreg Tartu Agro AS V

2. Vi o let EE 11450658 Kodel-Red x Cen sor Tartu Agro AS V

3 Aarde EE 11521129 Kodel-Red x Da vid Kõpu PM OÜ

EPK RESERVVISS TAARA EE 13658144 Tartu Agro AS Vorbuse

EPK VISS KALLI EE 11451594 Tartu Agro AS Vorbuse

Foto 4. EPK Viss Kalli (P. Kibe )Foto 3. EHF Viss Lindi (P. Kibe)

Ürituse käigus vaadeldi lisaks lehmade kõnna kule-käi -tu misele ka esitlejate oskusi oma hoolealustega toimetulla. Parima esitleja žürii oli seekord Balti Agro ASmees kond ja taas tunnistati parimaks esitlejaks Tiina Ro -dim Tartu Agro AS Rahinge farmist.

Vissikandidaadid võistlesid kolmes vanuserühmas.Ees ti punase tõu kaunimaks lehmaks valiti Tartu Agro AS Vorbuse farmist pärit Kalli. Holsteinide võitjaks kuulutas kohtunik Tartu Agro AS Rahinge farmi lehma Lindi. Tä -na vused võitjad viieaastane Kalli ja kuueaastane Lindiolid mõlemad täiskasvanute klassi võitjad. Lindile oli seekolmas vissi tiitel, millega on ta kindlustanud endale kõi gi aegade kaunima lehma tiitli, korrates varasemat ASistAatma pärit Helta saavutusi 1990. aastatel. Tema jaoks oli juba viies kord Vissil osaleda. Eri aastatel on Lindi olnudesmapoeginute võitja ning noorte teise koha võitja ningtäiskasvanud lehmade seas kolmas. Kahel viimasel aastalsiis täiskasvanute võitja ja kõrgeima tiitli omanik.

Kalli osales võistlusel teist korda, olles eelmisel aastalnoorte lehmade klassi teise koha omanik. Reservissidekskuulutati nelja-aastane holsteini tõugu kuuluv Missy, kesosales ka eelmisel aastal ja saavutas esmapoeginud leh -made hulgas esimese koha. Punast tõugu lehmadest kuu -lutati reservvissi tiitli vääriliseks Taara, kes osales võist -lusel esmakordselt.

Meeleolukas päev lõppes muuseumi küünis väga heasöögi (Toidutorn AS), lustaka muusika ja tantsuga (See li -kukütid) ning muidugi võitjate traditsioonilise tordi lõika -misega.

Üritus sujus hästi ning selle eest suur tänu kõikidele loo -maomanikele, ETKÜ korraldusmeeskonnale ning üritusttoetanud sponsoritele: Dimela AS, De Laval AS, Anu AitOÜ, Teknest OÜ, Scandagra OÜ, Eesti Põllu majan dus -loomade Jõudluskontrolli AS, Tõuloomakasvatuse Liit,Raka Kogumiskeskus, Rotaks – R, Bal tic Agro AS, Rak -vere Lihakombinaat, Nord Varaliising ja Põllumajandus -muuseum.

Eesti Hobusekasvatajate Selts maamessilKrista SeppEHSi tegevdirektori kohusetäitja

16. kuni 18. aprillini Tartus toimunud XXIII maamessoli suurem kui möödunud aastatel, seda nii osalevateeksponentide kui külastajate arvu poolest. Eesti Hobuse -kas vatajate Selts osales messil tänu Eesti Tõulooma kas -va tuse Liidu tegevusele ja PRIA turuarendustoetusekasu tusvõimalusele.

Messil tutvustasime seltsi tegevust ning kolm messi päe -va olid jaotatud kolme hobusetõu esindajate vahel. Ava -päev oli eesti hobuse päev, kus magnetiks oli täkk Rannik747 E. EHSile kuuluva täku ettevalmistuse ja esitluse kor -ral das täku senine pidaja OÜ Kutsarimäe (esindaja RingaAer).

14


H O B U S E D

Foto 2. Maie Kukk, Minni Mangman, Evelin Mattiisen ja PeeterNurmik koos Belena ja poni Jasmiiniga (K. Sepp)

Foto 3. Rannik 747 E (A. Pernits)Foto 1. Nevrik ja kallur (L. Lasn)

Teisel päeval tutvustasime tori hobuseid. Kohal oli tõunoorhobuste paremikust mära Belena ja tema aretaja Pee -ter Nurmik. Nõuandeid jagas tori hobuse kasvataja MaieKukk, hobuste näituseks ettevalmistust tutvustasid MinniMangman ja Evelin Mattiisen.

Eesti raskeveohobuse päeval oli rahva ees eesti raske -veo tõugu täkk Nevrik 2207 ER Lasna talust Pärnumaalt.Boris ja Renee Razumov tutvustasid hobuseid ning jul -

gus tasid talupidajaid võimsate masinate kõrvale ka mõnekaeramootori ostma.

Kindlasti on järgmisel aastal paljud hobusesõbrad jällekohal, et sadade stendide ja eksponentide keskel näha ho -bu seid ning tutvuda infoga, mida mess pakub hobu ma jan -du se ja aretuse kohta.

Eesti Hobusekasvatajate Selts tänab kõiki osalejaid jaabi lisi, kes hobuseid esitlesid ja tutvustasid.

15


Eesti Hobusekasvatajate Seltsi sõidu- javeokatsete protokoll 5.06.2015 (Toris)Koht Hobune Võistleja 1 km traav 1 km samm Vedu

200 m, punkte

Kokku

aeg punkte aeg punkte

Eesti tõugu noorhobuste kahevõistlus 3-4 a

1. RIPS – täkk, sünd 07.05.11; heleraudjas; aret. ja om.Kolgaküla Tall OÜ; i. Raksel 725 E, ei. Vihur 733 E

TuuliSammelselg

3,21 9,90 10,32 8,92 18,82

Eesti tõugu hobuste kolmevõistlus 5 a ja vanemad

1. TOHTRI ERROR – täkk, sünd 31.08.09; helevõik;aret. M. Kärdi, om. A. Pernits; i. Elkar 598 E, ei. Tork 581 E

AndreasPernits

3,49 7,10 10,37 8,72 10,00 25,82

Tori tõugu noorhobuste kahevõistlus 3–4 a

1. HÄSTIN 13 831 T – täkk, sünd 17.05.12; raudjas;aret. ja om. Es ter Ader; i. Härra 13 767 T, ei. Safiir13 659 T

Es ter Ader 3,35 8,50 8,43 13,28 21,78

2. BELENA – mära, sünd 06.05.12; raudjas; aret. ja om. Peeter Nurmik; i. Briljant 13 623 T, ei. Ailur 12 391 T

PeeterNurmik

3,23 9,70 9,17 11,92 21,62

3. VIPSI – mära, sünd 30.06.11; kollane; aret. R. Haggi, om K. Tamosiunas; i.Varus 13 617 T, ei. Hillor11 857 T

Sil verSalumets

3,26 9,40 9,27 11,52 20,92

4. HEIMTHAL 13 833 T – täkk, sünd 29.03.11; raud -jas; aret. ja om. Heimtali HK; i. Hertsog 12 521 T, ei.Arhippos 13 535 T

PeeterNurmik

3,32 8,80 9,41 10,96 19,76

Tori tõugu hobuste kolmevõistlus 5 a ja vanemad

1. AME 24 483 T – mära, sünd 22.04.00; raudjas; aret.ja om. P Nurmik; i. Ailur 12 391 T, ei. Dinaar 11 055 T

PeeterNurmik

2,43 13,70 6,47 17,92 10,00 41,62

2. HOIUS-HATIITOS 13 775 T – täkk, sünd 18.06.06; raudjas; i. Hertsog 12 521 T, ei. Ailur 12 391 T

Enn Ehastu 3,16 10,40 8,47 13,12 10,00 33,52

Eesti raskeveo tõugu hobuste kahevõistlus 5 a ja vanemad

1. NEFF 2202 ER – täkk, sünd 21.06.10; raudjas; aret.A. Supp, om. MTÜ EHS; i. Naksur 2137 ER, ei.Esker II 2172 ER

KauroPadar

3,22 9,80 9,29 11,44 21,24

Eesti raskeveo tõugu noorhobuste kahevõistlus 3–4 a

1. NERKI – mära, sünd 08.08.11; raudjas; aret. A.Supp, om. Kolgaküla Tall OÜ; i. Naksur 2137 ER, ei. Esker II 2172 ER

MaretKasemets

2,45 13,50 8,10 14,60 28,10

2. ETTAN – täkk, sünd 27.05.12; kõrb; aret. ja om.Aaviku Talu Halduse OÜ; i. Ettor 2193 ER, ei.Naksur 2137 ER

AndrusAndresson

3,31 8,90 9,04 12,44 21,34

Eesti raskeveo tõugu hobuste kolmevõistlus 5 a. ja vanemad

1. KENTUK – täkk, sünd 06.07.08; heleraudjas; aret. ja om. Aaviku Talu; i. Kuningas 2184 ER, ei. Eksport2178 ER

AndrusAndresson

2,53 12,70 6,57 17,52 0,00 30,22

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi III kevadseminarKrista SeppEHS tegevdirektori kohusetäitja

EHSi III kevadseminaril jagati esimesel päeval akadee -mi list õpetust ja teisel päeval praktilisi nõuandeid. Semi -na ri avas Pär nu maa maavanem Kalev Kaljuste.

Sissejuhatuse tõuaretuse teemadel tegi Eesti Maaüli -koo li emeriitprofessor ja Eesti Tõuloomakasvatuse Liidupres i dent Olev Saveli. Järgnesid Kieli Chris tian Albrechti üli kooli loomakasvatuse ja -pidamise instituudi emeriit -professori, kahekordse teadusdoktori Ernst Kalmu ette -kan ded seitsmel teemal:

• hobusekasvatuse organisatsioon Saksamaal• hobuste tervisepank• loomakasvatusõigus ja geneetilised ressursid • hobuste lineaarne hindamine • aretusväärtus riikidevahelises võrdluses • genoomselektsioon • kloonid sporthobuste aretusprogrammis

Ernst Kalm on üks Saksa hobusekasva tuse aretus ühin -gu te töö suunajatest ja nendevahelise tegevuse koor di nee -ri jatest. Kõik emeriitprofessor Ernst Kalmu loen gute ma -ter jalid on avaldatud EHSi kodulehel www.ehs.ee.

Eesti Maaülikooli teadlane Erkki Sild tegi koostöösKris ta Rooni ja pro fes sor Haldja Viina las siga sisuka ette -kan de, teemaks Eesti hobusetõugude geneetiline ise loo- mustus ja sugulus.

8. mail jätkusid praktilised tegevused Maria talu ratsa -kes kuses. Eda Vallimäe tõi osalejateni ratsahobuse käe -kõr val õpetamise praktilise poole. Tööhobuse kas va ta ja-

16


Foto 4. Hästin ja Ester Ader (K. Sepp)Foto 2. Neff (K. Sepp)

Foto 3. Tohtri Er ror ja Andreas Pernits (K. Sepp)Foto 1. Rips ja Tuuli Sammelselg (K. Sepp)

Foto 5. Ame ja Peeter Nurmik (K. Sepp)

tele jagas kogemusi Vello Tamm. Huvitav oli kuulatageo bioloog Kalju Paldist ning majandamis-finants instru -men tidest tegi ülevaate MESi juhatuse liige Madis Rei -nup.

Seminari õnnestumise eest täname võõrustajaid Riina ja Enn Randa Maria talust ning seminari külaliste vastuvõttu korraldanud Eesti Tõuloomakasvatuse Liitu.

17


Foto 5. Vello Tamm palgiveol (L. Lasn)Foto 2. Koolitusel osalejad (L. Lasn)

Foto 6. Maria talu kompleks (O. Saveli)Foto 3. Eda Vallimäe õpetus (L. Lasn)

Foto 4. Prof Ernst Kalm ja EMÜ keelekeskuse juhataja ÜlleSihver (L. Lasn)

Foto 1. Prof Ernst Kalm tutvus A. Kallaste hobusekasvanduse -ga (O. Saveli)

Sigade ristamise mõju puljongi sensoorseteleomadustele (järg)Pm-knd Aarne Põldvere*, pm-mag Riina Soidla ja dotsLembit Lepasalu toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond (* – kaETSAÜ)pm-dr Alo Tänavots loomageneetika ja tõuaretuse osakond, EMÜ VLI

PuljongKeedetud puljongi sensoorse hindamise tulemused on

esitatud joonisel 2. Võrreldes sealiha sensoorse analüüsitulemustega on puljongile antud keskmised hindepallidmõnevõrra kõrgemad. Kogu sensoorset profiili (värvust,läbipaistvust, rasva olukorda, lõhna ja maitset) tervikunavaadates selgub, et hindajad hindasid erinevate ristamis -kom binatsioonide sigade lihast keedetud puljongit suh te -li selt ühtlaselt. Suurem erinevus paistis siiski silmaval gete tõugude liha puljongi hindamisel (joonis 2).Kesk mine hinne tõukombinatsiooniti varieerus 4,12 pal -lilt 4,40 pallini. Hindamisskaala järgi olid puljongi kvali -tee dinäitajate kõrvalekalded tähtsusetud, sest kõikidestristamis kombi natsioonidest saadud sigade lihatükkidekeet misel saadud puljongiproovid vastasid kvali tee di -nõue tele.

Puljongi sensoorse profiili näitajatest anti kõige kõrgem hinnang proovi 2 värvusele (4,7), kõige madalam aga val -ge te tõugude liha puljongile.

Kõige erinevamad hinnangud anti puljongi läbi paist -vusele, valgete tõugude ja pjeträäni kuldi ristandi lihapuljongi keskmised hinded olid alla nelja palli (vastavalt3,7 ja 3,9 palli). Kõige suurem hinnete lahknevus tekkisvalgete tõugude järglase liha puljongi hindamisel (2–5pal li). Proovide 2 ja 4 läbipaistvust hinnati 4,4 palliga,kusjuures hindajad olid suhteliselt ühte meelt, an des hin -deid 4–5 pallini.

Puljongi kvaliteedi hindamisel on üks tähtsamaid kom -po nente rasva olukord. Hinnata vates proovides oli rasvaolukord hea; puudusid tumedad ja suured rasvatilgad.Rasva olukorrale antud hinded olid erinevatel proovidel4,2 pallist 4,5 pallini.

Puljongi lõhna hindamisel suuri erinevusi ei olnud, hin -ded olid 3–5 palli vahemikus ning seetõttu erinesid kesk -mised hinded ainult 0,3 palli võrra. Kuna lõhn ja maitseon omavahel seotud (r = 0,705; p < 0,001) (tabel 6), siissama sugune tendents oli täheldatav ka maitse hindamisel; ehkki üks hindaja arvas valgete tõugude liha puljongikahe punkti vääriliseks (joonis 2).

Hindajate arvates oli kõigi puljongi sensoorsete para -meet rite vahel positiivne seos. Samas leiti tugev seos ai -nult puljongi maitse ja lõhna vahel (r = 0,705; p < 0,001).Hindajad leidsid, et puljongi värvus oli keskmiselt seotud

selle maitsega (r = 0,529; p < 0,01). Puljongi värvus olistatistiliselt oluliselt seotud veel rasva olukorraga(r = 0,425; p < 0,01) ja lõhnaga (r = 0,346; p < 0,05). Kapuljongi rasva olukord leiti olevat oluliselt seotud sellemaitse (r = 0,492; p < 0,01) ja lõhnaga (r = 0,420;p < 0,01). Samas polnud puljongi läbipaistvus seotud eiselle värvuse (r = 0,265) ega rasva olukorraga (r = 0,183).

Tabel 6. Puljongi sensoorsete näitajate vahelised kor -re latsioonid ja nende statistiline olulisus

Näitaja Värvus Läbi -paistvus

Rasvaolukord

Lõhn

Maitse 0,529*** 0,142 0,492** 0,705***

Lõhn 0,346* 0,217 0,420**

Rasva olukord 0,425** 0,183

Läbipaistvus 0,265#

# – p < 0,1; * – p < 0,05; ** – p < 0,01; *** – p < 0,001

Kokkuvõttes vastasid hindajate hinnangul kõik pul jon -gid esitatavatele kvaliteedinõuetele. Proovid olid läbi -paist vad ja aromaatsed, meeldiva lõhna, maitse ja vär -vusega.

Praktiline ja visuaalne hindamineLisaks eeltoodule mõõdeti lihassilma peal oleva peki

paksus, kontrolliti visuaalselt intramuskulaarse (lihase -sise se) rasva esinemist lihassilmas ja jälgiti liha mahlaeraldumist lihaproovide laagerdamisel külmkapis tempe -ra tuuril +4 °C. Selleks lõigati sensoorselt hinnatavatestproovitükkidest lihassilmast 2 cm paksused lõiked (ristiproo vitüki nahapinnaga) koos selle peal oleva seljapekiga (joonis 3).

Seljalihaste ristlõigete vaatlemisel selgus, et kõikidestristamiskombinatsioonidest saadud järglaste seljalihaselõi kepindadel esinevat lihasesisest rasvasisaldust näita -

18


Joonis 2. Puljongi sensoorne hindamine (ülemine veapiir: max– keskmine; alumine veapiir: keskmine – min)

S E A D

vad nn heledad rasvaladestused. Visuaalsel vaatlusel olirohkem rasvaladestusi (lihasesisest rasva) djuroki kuldiristandsea proovis (proov 4).

Samasugusele tulemusele jõuti ka 2012. ja 2014. aastalEesti Tõusigade Aretusühistus läbiviidud katses, kusuuriti Soxhleti aparaadiga erinevate rista mis kombinat -sioo nide järglaste liha kvaliteeti. Nendel andmetel ületasdjuroki kuldi ristandite liha intramuskulaarse rasva sisal -du selt ligikaudu kaks korda valgete tõugude liha rasva -sisal dust (vastavalt 2,7% ja 1,5%). Rohkem lihasesisestrasva sisaldav liha peaks kirjanduse andmetel olemaparemate maitseomadustega, mahlasem ja õrnem ningseega tarbijate poolt eelistatum. Sellel sensoorsel katselhindajad djuroki kuldi ristandite liha paremaid maitse -oma dusi ei kinnitanud.

Mõõdeti ka lihassilma peal olevat seljapeki paksust.Tule mused näitasid, et kõige paksem oli seljapekk djuroki kuldi ristandi lihaproovil, õhem aga pjeträäni tõu ristan -dil. Kirjanduse andmetel ja ka autorite varasemates katse -tes on selgunud, et djuroki kuldi kasutamine tõuaretusesvõib mõningates tingimustes suurendada mingil määralseljapeki paksust. Seetõttu tuleb djuroki kuldi ristanditepidamisel hoolikalt jälgida paaritusvalikut, tähelepanupeab pöörama nende söötmisele ja õigel ajal reali see ri mi -se le. Djuroki tõu positiivne mõju avaldub aga suuremaslihasesisese rasva sisalduses ning paranenud nuuma jõud -lu se näitajates.

Lihassilma pindasid kontrolliti proovide laager da mi -sel külmkapis temperatuuril +4 °C. 120 tundi pärast hin -da mist eraldusid proovide 2 ja 3 lõikepinnalt veetilgad,teiste proovide pinnad olid kuivad (fotod 1–4). Pjeträänitõugu sigade lihast vee eraldumist saab põhjenda da tõsi -as jaga, et see tõug on väga aldis stressile ja seda tõugu si -ga de lihal esineb võrreldes teiste tõugudega rohkemdefekt set (PSE – hele, pehme, vesine) lihaskude. PSE lihatunnuseks ongi veepiiskade eraldumine liha lõikepinnalt.

Tabel 7. Lihasesisese rasvasisalduse ja vee eraldumisemääramine proovitükkidest

Tõu -kom -binat -sioon

Liha sensoorse hinda misekesk mine

hinne

Vee eraldumineliha lõike pin nalt120 tundi pärasthindamist

Lihassilmapeal oleva

peki paksus,mm

Valgedtõud 3,58 Ei eraldu 12

Ristand 3,56 Eraldub 10

PxLY 3,31 Eraldub 7

DxLY 3,35 Ei eraldu 16

19


Foto 4. PxLY ristandsea lihassilm (A. Tänavots)Foto 2. Ristandsea lihassilm (A. Tänavots)

Foto 3. DxLY ristandsea lihassilm (A. Tänavots)Foto 1. Valget tõugu sea lihassilm (A. Tänavots)

Tšintšiljade kevadnäitus 2015Pm-knd Liia TaalerEKAÜ juhatuse esimees

Tšintšiljade kevadnäitusel esitleti 59 standardtüüpitšintšiljat kaheksast farmist. Hindamisel olid sel korral kalätlaste tšintšiljad. Hinnati Taani hindamissüsteemi alu -sel.

Parima kasvataja tiitlile konkureerimiseks tuleb näitusel osaleda vähemalt kahe loomaga neljas hindamise grupis,kusjuures iga grupi kahe parima looma tulemused sum -meeritakse. Kevadnäitusel jagatava parima kasvataja tiitli pälvis Küüniniidu talu, kolmepunktilise vahega jäi teiselekohale Külli Kersten ja kolmanda koha saavutas Ojaveere talu.

Näituse võitjaloom on kasvatatud Kerstenite ta lus. Näi -tuse võitjaks osutus 74 punktiga tšintšilja noorte isas loo -made hindamisgrupist. Suurim punktisumma saavutatitänu heale värvusele e tumedusastmele ja värvuse puhtu -sele e sinakale toonile – need tunnused hinnati 19 punk ti -ga 20 võimalikust. 18 punktiga 20st hinnati karvastikukvaliteeti ja suurust.

Hindamisgruppide kolm parimat pärinesid eranditultkolmest kasvandusest, nendeks olid Külli Kersteni kas -van dus, Küüniniidu talu ja Ojaveere talu. Gruppide au -hinnalise kolme parima punktid jäid 72 kuni 74 punktipiiridesse. Hinnatud loomadest madalaima tulemuse, 63punkti, sai tšintšilja, kes oli väike, viletsa kvaliteedi japruuni karvastikuga noor emasloom. Kevadnäitusele ko -haselt olid hinnatud loomad natuke kehvema kvaliteedigakui sügisnäitustel keskmiselt.

Külalisosalejad, Läti tšintšiljakasvatajad, näitasid ülespõhjalikku huvi hindamise süsteemi ja aretustöö toimi mi -

se vastu. Lätis toodetakse tšintšiljanahku suuremas ma hus kui Eestis, kuid toimivat tšintšiljakasvatajate organisat -siooni ja aretustöö juhtimist ning loomade hindamist eitoimu. Ettevõtted tegutsevad oma parema äranägemisejärgi ja iseenese vigadest õppimise kaudu. Läti kasvataja -te optimismi on suurendanud ka käesoleval aastal seimiotsus säilitada ja arendada karusloomakasvatust põllu ma -jan dusliku alternatiivse tootmisharuna tulevikus. Lätlased olid väga huvitatud nii koolitustest kui koostöövõimalu -sest. Esmalt aga tuleb neil organisatsioon taas ellu äratadaja leida kohalikud ärksamad ettevõtjad, kes näevad koos -töös võimalust paremate tšintšiljade aretamisel.

Järgmine tšintšiljade näitus toimub traditsiooniliseltsügistalvisel perioodil. Näitus on aretaja abimees, tuletšintšiljadega näitusele!

Riigikogu maaelukomisjoni jakeskkonnakomisjoni avalik istung

Avalikule istungile eelnes eelmise Riigikogu maaelu -komisjoni istung käesoleva aasta 26. jaanuaril, kuhu olidkutsutud põllumajandusministeeriumi ja keskkonnami -nisteeriumi esindajad ning pöördumise esitanud organi -sat sioon Loomus.

2. juunil toimus Riigikogus maaelukomisjoni ja kesk -konnakomisjoni avalik istung karusloomakasvandustekeelustamisest, kuhu olid kutsutud Põllumajandus mi nis -tee riumi, Keskkonnaministeeriumi, Veterinaar- ja Toidu -ameti, MTÜ loomade eestkoste organisatsiooni Loomus,Eesti Loomakaitse Seltsi, Eesti KarusloomakasvatajateAretusühingu, Eesti Karusnahaliidu, Eesti Karusnaha -tootjate Liidu ja Eestimaa Loomakaitse Liidu esindajad.

Tähelepanu keskmes oli MTÜ loomade eestkoste ühin -gu Loomus esitatud kollektiivne pöördumine karusloo -ma kasvanduste keelustamise kohta Eestis. Pöördumisestoodi esile põhjendused, mille hulgas oli taotlus keelus ta -da karusloomakasvandused eetilistel põhjustel, kuna ka -rusloomakasvanduste intensiivpidamise tingimustes eiole võimalik tagada metsloomadele omast elu ning karus -naha näol on tegu mittevajaliku luksuskaubaga.

Põhilised vaidlusküsimused olid, kas puurides peetavad loomad on metsloomad või pika aretustöö tulemusenasaadud põllumajandusloomad; kas karusloomakasvan -dus tele esitatavad nõuded on piisavad loomade heaolutagamiseks; kas karusnahatootmine võiks olla alternatiiv -seks tootmisharuks näiteks Venemaa turu sulgemise tõttu

20


K A R U S L O O M A D

Foto 1. Tšintšiljade näitus Ilmatsalus (L. Taaler)

raskeid aegu üle elavale piimatootmisele; kui palju läheksriigile maksma kasvanduste keelustamine ning milline onühiskonna valmisolek teha murrangulisi otsuseid looma -de kaitseks. Üksmeelel oldi selles, et keeldude kõrval tu -leks hoopis rohkem tegelda inimeste tarbimisharjumustemuutmisega.

Arutelu lõpus otsuseid ei tehtud. Põllumajandusminis -teerium on tellinud uuringu, mille eesmärk on välja selgi -tada sotsiaalmajanduslikud mõjud kahe alternatiivse stse -naariumi korral:

1) karusloomakasvanduste keelustamine kümneaasta -se üleminekuperioodiga;

2) karusloomakasvanduste mittekeelustamine eeldu -sel, et karmistuvad loomakaitsenõuded tõstavad tootmiseomahinda 20%.

Samuti soovitakse ülevaadet karusloomakasvatusevald konna perspektiivi kohta. Mõjuhinnang valmib1. det sembriks 2015. Istungit juhatanud maaelukomisjoniesimehe Ivari Padari ettepanekul jätkatakse aruteludegapärast mõjuanalüüsi valmimist.

Pressiteateid refereeris Liia Taaler

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (EPJ) uus teenus – tiinuse test piimast

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

Lisaks tiinuse diagnoosimise traditsioonilistele meeto -dite le (rektaalne uuring, ultraheli, vereuuring) on Eestisalates 2015. aasta maikuust võimalik lehma tiinust kont -rol lida piimaproovi põhjal. Eesti PõllumajandusloomadeJõudluskontrolli ASis (EPJ) kasutusele võetud test mää -rab glükoproteiinide (PAG) esinemist piimas. Test on väl -ja töötatud IDEXX Lab o ra to ries Inc.-s ja PAG mää ra- miseks kasutatakse Elisa-meetodit.

Määratavad glükoproteiinid on tiinusspetsiifilised liit -val gud, mis koosnevad valgust ja polüsahhariidide ahe -last. Tiine lehma emaka- ja platsentarakkude sünteesitudglükoproteiinid jõuavad vere kaudu piima ja püsivad sealkogu tiinusperioodi jooksul, tõustes maksimaalsele tase -me le poegimise ajaks. Pärast poegimist hakkab PAG taselangema ja jõuab miinimumini 60. poegimisjärgseks päe -vaks. Pärast tiinestumist algab PAG taseme uus tõus ninglehma tiinust on võimalik diagnoosida alates 28. tiinus -päe vast. Kuna PAG esineb piimas kuni 60 päeva pärastpoe gimist, võivad proovid, mis on võetud varem kui 60päeva pärast poegimist, anda valepositiivseid tulemusi.See tõttu ei ole mõistlik võtta proove seemendatud leh -malt, kelle viimasest poegimisest on möödas vähem kui60 päeva. PAG tase on piimas kõrgem ka kuni seitse päe -va pärast tiinuse katkemist.

Miks valida EPJ tiinuse test piimast? • Tiinuse varajane avastamine – lehmade tiinust saab

diagnoosida alates 28. tiinuspäevast.• Võimaldab üle kontrollida lehmad, kes on tunnis ta -

tud tiineks, kuid kelle tiinus võib olla katkenud. Uurin gu -te tulemuste põhjal katkeb pärast 28. tiinuspäeva 24,4%tii nustest ja pärast 56. tiinuspäeva 7,2% .

• Test on väga täpne ja võimaldab leida tiined loomad98% tõenäosusega.

• Teenus on kliendile mugav – samast piimaprooviston võimalik teha jõudluskontrolli analüüsid, tiinuse test ja

Mastiit16. Kõik tulemused salvestatakse EPJ andmebaasija on nähtavad internetirakenduses Vissuke.

• Tiinuse testi tulemused jõuavad kliendini hiljemaltjärgmisel tööpäeval pärast laborisse saabumist.

Millist kasu saab loomapidaja?• Tiinuse test piimast aitab kiiresti avastada ja seemen -

da da mittetiined lehmad, et lühendada poegi mis vahe mik -ku ja parandada tulukust.

• Võimaldab mitmekordset tiinuse kontrollimist tiinus -pe rioodi jooksul, et võimalikult vara avastada lehmad,kel lel on tiinus katkenud.

• Mittetiinete lehmade leidmine laktatsiooni hilisesfaa sis avaldab olulist majanduslikku mõju: liiga hilja onuues ti seemendada, piimatoodang on vähenenud, jubakin nijäetud mittetiine lehm ei tooda piima ja kinnislehmaravi kasutamine välistab ka kohese praakimise. Teadesen ne plaanitavat kinnijätmist, et lehm pole tiine, jäävadära täiendavad sööda- ja ravikulud.

• Tiinuse test piimast ei nõua lisategevusi, mistõttusäästab nii aega kui raha, seega ei põhjusta stressi ei leh -ma le ega lehmapidajale.

• Testi tulemusi analüüsides on võimalik hinnata emb -rüo naalsete surmade esinemist karjas ja leida nende põh -ju sed (nt hallitanud sööt, kõrge stressitase).

• Lisaks sellele, et tiinuse test piimast on kiire ja mugav võimalus tiinete või mittetiinete lehmade leidmiseks, onsee ka abivahend, mis aitab koostöös veterinaari ja/võiseemendustehnikuga teha probleemsete lehmade kohtaõi ged otsused.

Mida peab tiinuse testi teenuse kasutamiseks tege -ma?

Tiinuse testi saab teha kontroll-lüpsi piimaproovidest,kuid piimaproove tiinustestiks võib EPJ laborisse tuua/saata ka kontroll-lüpsi proovidest eraldi. Lüpsijärgseltmärgistatakse lehmade, kelle tiinust soovitakse kontrol li -da, piimaproovipudelid ribakoodiga: üks ribakood kleebi -tak se proovipudeli kaanele ja teine sama numbrigariba kood proovipudeli küljele. Kolmas ribakoodide lehel

21


J Õ U D L U S K O N T R O L L

olev ribakood kleebitakse saatelehele. Saatelehele pan -nak se kirja ka lehma ja proovide saatja andmed. Samasaa te lehega saab saata nii Mastiit 16 proove kui tiinusetes ti proove. Oluline on selgelt tähistada, millist analüüsilehma kohta soovitakse.

Analüüsitulemused väljastatakse saatelehel toodud aad -res sil. Tulemused on nähtavad ka Vissukeses (lehma and -med, lehmade nimekirjad, raportite koopiad). Tiinusetes ti vastustes näidatakse iga lehma kohta, kas on tiine,mitte tiine või tuleb veel kord kontrollida. Vastuse alusekson analüüsimisel saadud S-N väärtus. Kui S-N on väik -sem kui 0,100, loetakse lehm mittetiineks, vahemikus0,100–0,249 saadud tulemuse puhul tuleb saata kordus -proov. Kui S-N väärtus on 0,250 või suurem, loetakselehm tiineks.

Analüüsitulemuste põhjal tehakse lehma kohta otsu -seid, ning on äärmiselt oluline, et piimaproov kuulukskonkreetsele lehmale – proovipudel oleks korrektselt

iden ti fitseeritud ja saateleht täpselt täidetud. Piima proo vi -de võtmisel peab hoidma puhtust, et piimaproovi ei satuks mustust udaralt või väliskeskkonnast. Et vältida proovidehapnemist, tuleb kasutada säilitusainega proovipudeleid.Piimaproovide halb kvaliteet võib mõjutada proovi tule -must.

Korrektselt registreeritud andmed (seemendused,paaritused, poegimised jne) on aluseks õigete otsustetegemisel.

Tiinuse täpne ja õigeaegne diagnoosimine on piima kar -ja efektiivse majandamise lahutamatu osa ning head sigi -vus näitajad on tulusa piimatootmise eelduseks. Opti maal- ne uuslüpsiperiood, vähem sigivusprobleemide tõttupraa gi tud lehmi, rohkem karja täienduseks sobivaid vasi -kaid lehma kohta, laktatsiooni- ja kinnisperioodide pik -kus te väiksem varieeruvus ja usaldusväärsemad tule mu-sed on argumendid, mis peaksid korda minema igale pii -ma veisekasvatajale.

Saksamaa hobusekasvatuse organisatsioon jatervisepankKieli Chris tian-Albrechti Ülikooli loomakasvatuse ja-pidamise instituudi pro fes sor, kahekordne teadusdoktorErnst Kalm

Saksamaal on hobusekasvatus hästi populaarne, sest1,7 mln inimest ratsutavad, sõidavad või harrastavad koo -li sõitu ning veel 1,3 mln inimesel on soov ratsutada. Ho -buste vastu on 11 mln inimesel üldhuvi. Hobuseid pee -takse Saksamaal 1,1 mln, kusjuures hobupopulatsioon on40 aastaga neljakordistunud.

Saksamaa hobusekasvatuse föderatsioon (FN) on maa -ilma suurim hobuspordi organisatsioon.

FNil on kaks osakonda, mille iseloomustamiseks onjärg mised arvnäitajad.

Spordiosakond Aretusosakond708 890 liiget 28 aretusühingut80 688 võistlusratsanikku 110 635 mära141 926 võistlushobust 71 185 saksa ratsa hobust3492 võistlust 30 514 poni1 479 966 starti 4704 külmaverelist hobust31,2 mln auhinnaraha 1350 soojaverelist

raskeveohobust2882 muud tõugu hobust

7429 ratsaklubi 45 873 varssa764 542 liiget 31 712 saksa ratsa hobust89 713 võistlejat 11 054 poni137 173 võistlushobust 1606 külmaverelist hobust3384 hobuste show´d 543 soojaverelist(Kat A + B) raskeveohobust1 489 072 starti (Kat A + B) 958 muud tõugu hobust28,1 mln € auhinnaraha (Kat A + B)

Aretustöö on koondunud 25 liikmesaretusühingusse,kusjuures need jaotuvad eri tüüpi ja tõugu hobuste vaheljärgmiselt: 8 suurhobuste ja ponide, 5 soojavereliste ho -bus te, 6 poni- ja spetsiaaltõugude, 2 araabia hobuste are -tus ühingut, üks friisi hobuste, üks soojavereliste ras ke- veohobust ja üks quar ter-hobuse aretusühing.

Aretusühingute põhiülesanne on aretustöö juhtimine,kus põhitegevuseks on suguloomade identifitseerimine(seal juures kiibistamine, taastatud on kõrvetusmärgid),are tustõendi väljaandmine, aretusprogrammi täitmine,jõud luskontrolli läbiviimine, aretusväärtuse hinda mine javalik. Teiseks tegevusalaks on müük ja turundus: kor -ral datakse müügiüritusi, tehakse reklaami ja PR-tööd ning teavitatakse avalikkust. Kolmandaks on nõuandealanetege vus: korraldatakse täiendusõpet ja koolitust aretuses,

22


FN Fédération Équestre Nationale

S p o r t

44 000 liiget

10 riigikasvandust(täkud)

3 riigikasvandust(märad)

12 täkkude kontroll-

katsejaama

110 635 mära

71 185 saksa ratsahobust

30 514 poni

4704 coldblood hobust

1350 rasket soojaverelist hobust

2882 teised hobused

45 873 varssa

31 712 saksa ratsahobust

11 054 poni

1606 coldblood hobust

543 rasket soojaverelist hobust

958 teised hobused

DOKR

DRFV

DRV

Aretusühingute16 piirkondlikku

administratsiooni

17 piirkondlikkuhobusteühingut

764 542 liiget

89 713 võistlejat

137 173 võistlushobust

3384 hobuste show´d (Kat A + B)

1 489 072 starti (Kat A + B)

28,1 mln € auhinnaraha (Kat A + B)

2927hobuste

ärikeskust

7429 ratsaklubi

IPZV (Islandi hobune)DKThR (ratsutamisteraapia)VDD (kestvusratsutamine)DAR (üliõpilased)EWU (western)IGV (koolisõit)

Saksa hobusekasvatuseföderatsioon

Personal

Liikmed

28 aretus-ühingut

Aretus

Kirjastus

R E F E R A A D I D

pidamises ja söötmises ning valmistatakse infomaterjale.Põhitööks on oma liikmete igakülgne teenindus.

Eriline roll on liidumaade hobusekasvandustel, kustoimub tipparetus, aretusmaterjali paljundamine, täkku -de/märade jõudluskontroll, sugutäkkude perioodilinehoid mine. Kasvanduste hoonekompleksid on välja ehi ta -tud sajandeid tagasi ja on arvatud Saksamaa kultuuri -päran dite nimekirja. Seetõttu finantseerib riik hoonetehool da mist, remonti ja restaureerimist. Liidumaade kas -van duste kõrval on piirkondlikud tütarkasvandused, mis

täidavad aretustöö ülesandeid vastavalt regiooni vajadus -tele.

Kõikide loomaliikide aretusväärtuse hindamisel on jär -jest tähtsamaks muutunud funktsionaalsed tunnused, mispole küll jõudlusnäitajad, kuid mõjutavad jõudlust otse -selt või kaudselt. Sellisteks tunnusteks ongi enamasti loo -ma de tervisenäitajad, haiguste esinemissagedus või -re -sis tentsus, vastupidavus, kasutusiga, ka välimiku hin -nang. Nii ka hobusekasvatuses.

Saksamaal on loomisel ühine ratsahobuste tervisepank.Tervis on tunnuste kogum, mis defineeritakse aretus ühin -

23


Institut für Tierzucht und Tierhaltung

Aretusprogramm

Sambad

Tõuraamatuaretus aretusühingaretuseesmärk, TR kordaretusprogramm, põhikiri

Seemendus eratäkkude pidaminekasvandused (riigitoetus)ühingu täkkude pidamine

Jõudluskontroll eraorganisatsioonidsõltumatu järelvalvega

Elektrooniline Keskne andme-andmetöötlus töötlus, JKK Verdenis,

regionaalsed arvutuskeskused


Regionaalne paigutus Saksamaal

Kultuuripärandi kohad (riiklik toetus)

Liidumaa KohtMecklenburg-Vorpommern RedefinBrandenburg Neustadt/DosseNiedersachsen CelleNordrhein-Westfalen WarendorfHessen DillenburgRheinland-Pfalz/Saar ZweibrückenBaden-Württemberg MarbachBayern SchwaigangerSachsen MoritzburgSachsen-Anhalt Prussendorf

Puudub:Schleswig-HolsteinThüringen

Hobusekasvandused liidumaade kultuuripärandina

Joonis 4.


Aretusprogramm

Hobuste aretusorganisatsiooni tulemus:

· Hobuste aretus Saksamaal on arenguvõimeline traditsioon· Aretusorganisatsioonidel on selge struktuur· Struktuurimuutused toimuvad, aretusorganisatsioonid

koopereeruvad· Kõik organisatsioonid töötavad põhikirja järgi, millel

on liikmete ja loomakasvatuse ametkondade kinnitus.® Aretus ja sport moodustavad konstruktiivse terviku.

® Saksa hobusekasvatuse föderatsioonkoordineerib koos aretus- ja spordiühingutega

tähtsamaid ülesandeid.

· Jõudluskontrolli optimeerimine, terviseandmete pank, genoomselektsioon, AV hindamine

Joonis 1. Kahjustuste sagedus ja põhjused kindlustatud hobus -tel

Tervise monitooring

Aretusühingute, loomaarstideliidu, FN, VIT &teaduse projekt 2014

Holsteini ühingu struktuur

Holsteini ühing

12 hindamispiirkonda(tuumikaretuseala+välismaa/EL)

Juhatus(5 liiget+2 tegevjuhti)

Delegaatide koosolek(116 delegaati: 75 holsteini + 41 välisliiget)

Täkupidajate esindus

Aretuskomisjon

Põllumajanduse, keskkonnaja maaelu ministeerium

Kielis

Schleswig-Holsteini (SH)põllumajanduskoda

SH liidumaahobuste jõudluskontrolli

komisjon

Aretuse osakondaretusjuht, ärijuht

- suguraamatu pidamine- aretusprogramm- jõudluskontroll/AV hindamine- valik

Täkkude pidamise ja turus-tamise osakond, ärijuht- oksjonid- müügitall- turniiritall- täkujaamad

gu põhikirjas. Tervis on üks aretuseesmärkidest või se -lekt sioonikriteeriumidest. Hobustel esinevatest kah jus -tustest annavad ülevaate kindlustusseltside andmed.

Loomaarstid/aretajad: • tervisega seotud info kogumine;• andmete edastamine ja keskne säilitamine;• andmete kasutamise õigus on vaja reguleerida;• tervisega seotud informatsiooni analüüs (andme tööt -

lus, teaduslikud uuringud, hindamine aretuse eesmärgil).Miks reguleerida andmekaitset? Loomaarst:• on nähtav, kui palju raviprotseduure olen teinud –

mõ ju sissetulekule (andmete vale kasutus).

Iga muutus/uuendus on hirmutav – oluline on luua usal -dust ja soovidega arvestada!

Aretaja/pidaja: • minu tippmära kaotab aretusväärtust.• ma ei saa oma mära enam müüa, sest ostja näeb, mil -

line diagnoos on hobusel.Andmekaitse tagamiseks ühisdeklaratsioon. Ühisdekla -

rat siooni ja andmekaitse seadusega on kehtestatud, etisikute ja ettevõtetega seotud andmeid ei edastata kolman -da tele isikutele.

Refereeris Olev Saveli

Hobuste lineaarne kirjeldamine (refereering)Kieli Chris tian-Albrechti Ülikooli loomakasvatuse ja-pidamise instituudi pro fes sor, kahekordne tea dus doktorErnst Kalm

Tavapäraselt antakse keha regioonile või tunnusele hin -nang vastavalt hindamisskaalale, mille ulatus võib olla 2,5, 10 või veelgi suurema punktiarvuga. Enamasti saadihinnang, mis lähtus aretuseesmärgist või tüübi etalonist.Paraku kasutatakse väikest osa skaalast ja ainult selleposi tiivset poolt. Et tegemist on teatud mõttes valitud loo -ma dega, kellele skaala negatiivselt poolelt hinnang andaon peaaegu arusaamatu. Seetõttu ei kajasta hinnang tun -nu se paigutust bioloogilisel skaalal.

Tunnuste neutraalne ja kirjeldav (mitteväärtustav) väl -jen datus kajastab paigutust lineaarskaalal äärmuslikemää rangute vahel. Seda on rakendatud paljudel looma lii -ki del, eriti välimiku ehk eksterjööri kirjeldamisel on seeend õigustanud. Ka Eestis on kasutatud sellist piimaveiste kirjeldamist ligi kolmkümmend aastat.

Lineaarne kirjeldamine laieneb ka hobusekasvatuseseks ter jööri ja jõudluse kirjeldamisel. Palju uuringuid on

tehtud alates 1980. aastatest (Saksamaa, Hol land, Šveits,Belgia, Iirimaa, Rootsi), rutiinrakendus alates 1990. aas -ta test. Eriti sobib lineaarne kirjeldamine siis, kui on aren -da tud fenotüübiandmete kogumine ja töötlemine loo ma -kasvatuses.

Varem defineeriti suguhobustele piiratud arv tunnuseid: tüüp, raam, korrektsus, samm ja traav, ning neid hinnatitõuraamatusse kandmisel punktidega (väga hea, hea, üsna hea, rahuldav või ebapiisav). Sellest infost oli hobusekas -va ta jale vähe kasu, sest vaja oli sõltumatut paigutustlineaar skaalal äärmuslike väärtuste vahel, mis kirjeldakshobust paremini. Veistel on hindamisskaala ulatus erinev, näiteks Euroopas, ka Eestis, ühe ja üheksa vahel, USAsoli kuni 54. Hobustel praktiseeritakse enamasti skaalat -3kuni +3, kusjuures „0“ tähistab keskmist või aretus ees -mär ki.

Veiste kirjeldamine (15–20 tunnuse järgi) on rohkemvaba mingist etalonist või eesmärgist, märgitakse lineaar -sel skaalal vaid selle tõulooma asukoht. Igal tunnusel võib oma „parim“ koht olla eri paigas. Enamasti küll suuremanumbri (6–8) kohal, aga nisade pikkus 4–5 juures.

24


Joonis 1. Kahe tüüpilise oldenburgi tõumära lineaarne kirjeldusVäga tüüpiline mära (+3), eriti ilusa näoga (+3), sugupool Tüüpiline mära (+1), ilusa näoga (+2), pikajalgne (+2), on hästi väljendunud (+3), terav turi (+2), mõnevõrra nõrk peaaegu sirge kaelaga (-1) ja püstise õlgmikuga (-1), lanne (-1), kergelt nööritus esijalgade juures (+1), tugeva kõrge turi (+2), väga nõrk lanne (-2), mõninganenurgaga hüppeliiges (+2), liikumisel aktiivne esijala nööritus tagajala juures (+1) ja liikumiselesijalgade piiratud randmeliiges (+2) ja energiline tagajalg (+3). ruumihaare (-2).

Tõuselts tegeleb rutiinse hindamisega, kuid on võima -lus varaseks ja ulatuslikuks varssade ning seejärel märadeja täkkude andmete kogumiseks.

Ühe hobuse kirjeldamist võib illustreerida (värvilise)graa fikuga, mis on ilmekas ja annab kiirema üldpildi kir -jeldatud tunnustest.

Kui täkke on kasutatud suguliselt intensiivsemalt (kakunstlikku seemendust), on aastas sündinud varssade arvpiisav, et läbi viia statistiline töötlus, millega on võimalikanda igale täkule järglaste järgi hinnang ning selle aluselvõrrelda täkke omavahel.

Esmalt tuleb kokku leppida, milliseid tunnuseid on vajakirjeldada, ja siis need tunnused täpselt ja ühemõtteliseltdefineerida erinevatele hindajatele. Sellega tagatakse kir -jel duste võrreldatavus ja korduvus ka farmitingimustes.Selge väljendatus tagab individuaalse eristatuse ja vas ta -vu se aretuseesmärgiga.

Tabel 1. Varssade lineaarne hindamine alates 2010

Tunnus -3 -2 -1 0 1 2 3

Tüüp/kaliiber raske kerge

Kasv/suurus väike suur

Mära suurus väike suur

Pea tugev kaunis

Kaela pikkus lühike pikk

Kaela asend madal kõrge

Ülaserv lühike pikk

Selg pehme tugev

Turja kõrgus lame hästi väl -jen datud

Turja pikkus lühike pikk

Laudjas lame/sirge langev

Esijalg lühike sõr -gats/pingul

pikksõrgats

Esijala asend kitsas lai

Tagajalg lühikesõrgats

pikksõrgats

Kannaliiges otse (sirge) tugevnurk

Kannaliiges hajus nööri tud

Kabi lamekabi jäära kabi

Käik kindel/seostatud

elastne/taktiline


25


Kõikide 2014. a noortäkkude varssade hindamise tulemused

Joonis 2. Välimiku lineaarse kirjelduse graafika

Mortellaro haigus – piimaveiste nuhtlusJanine Vögely, Marcus Klawitter, Kerstin E. Müller,Freie Universität BerlinErfolg im Stall, 54. Jahrgang, Ausgabe Rinder 1/2015, S.8–9

Maailmas eelkõige piimaveiste vabalautades levinudhai gus, mis avaldub sõrapiirde lähedal päkanaha ägedapõletikuna. Nahamuutused läbivad erinevaid staadiume,mida prof Döpfer (USA) liigitab M1, M2, M3, M4 jaM4.1. Haigus algab punakate või valkjate < 2 cm läbi -mõõ duga nahakahjustustega. Nähud võivad tekkida võikaduda nädala jooksul sõltuvalt sellest, kas raviti võimitte. Kui kahjustuse läbimõõt ületab 2 cm, muutub klii -ni line pilt. M2-staadiumis on nahakahjustus punaste,niiskete haavanditega ja pikkade väljaulatuvate karva de -ga. Seejuures esineb kahjustatud koha turse, sarvkoe ka -du, valulikkus ja lonkamine.

Haavandid tervenevad keskmiselt 42 päeva jooksul, aga on põhjustanud majanduslikku kahju (toodangu langus,ravikulud, põhjendamatu praakimine).

Sõravannide kasutamisel võib sageli täheldada naha -paksendeid või näsataolisi kõrgendeid. See M4-staadiumpole valulik ning haigus läheb üle krooniliseks vormiks,millest võib alata M1-staadium ja tekib uus haigus pu -hang.

Mortellaro haigus (dig i tal der ma ti tis – DD) on Saksa -maal sage ja karja ägeda tabanduse korral haigestub kuni90% veistest. Eriti ägedalt haigestuvad lehmikud, kuid kalehmad ei saavuta immuunsust, mistõttu vaktsineeriminejääb tulemuseta. Nakatunud veisel esineb haigust kordu -valt. On tõendeid, et haiguse tekkel või resistentsusel onpärilik tagapõhi.

On tõsiasi, et haigus avastati Euroopas 1980. aastatelkarjades, kuhu osteti sisse karjatäiendust. Põhiline teki -taja on Treponema perekonna spiraalikujuline bakter, mis võib jõuda naha sügavatesse kihtidesse. Kuid diskuteeri -

tak se veel ka teiste bakteriliikide osalemise üle, kuid ris -ki faktorina nimetatakse keskkonda (niiske ja määrdunudliikumis-lamamisala, kliima), vigastusi, stressi, pärilikkueelsoodumust ja tsingipuudust.

DD ravi toimub vaid ägedas staadiumis ja kui ravi polepiisav, läheb haigus üle krooniliseks vormiks, mis võibjälle ägeneda. Kui haigustekitaja on tunginud naha süga -va tesse kihtidesse, võib see seal peiteseisundis püsidakaua. Ravimit võib kahjustatud kohale kanda lokaalseltvõi kasutada ka süstimist. Ägeda Mortellaro haiguse kor -ral sobib haavandile pihustada antibiootikumi (toimeainetetratsükliin), kasutada haavandi hooldesalvi (salitsüül ha -pe) või -geeli. Ravim toimib paremini ja kauem, kui haigekoht on kaetud sidemega, samuti on haavand pareminikaits tud mustuse ja niiskuse eest. Side peab olema hästipolsterdatud ning seda peab vahetama iga kolme kuniseits me päeva järel. Kehvasti paigutatud side võib sissesoonida ja põhjustada lamatisi.

Laudas tuleb kasutada desinfitseerimise ja hooldamiseeesmärgil sõravanne. Tuleb jälgida, et sõravann oleks niipikk, et kõik sõrad saaksid töödeldud, ja oleks paigu ta tudnii, et poleks võimalust sellest mööduda. Järgida tuleb igavahendi juhendit selle kasutuskestuse ja -sageduse kohta.Vanni täitmisel vedelikuga tuleb arvestada, et kui osakarja sellest läbi läheb, muutub toimeaine kontsent rat -sioon; liialt kõrge kontsentratsioon põletab nahka ja hai -gus tekitajad pääsevad kergesti nahka, madal kont sent rat-sioon ei taga mingit ravitoimet.

Profülaktika mõttes on sõrahoole väga tähtis, et veisteljääks alles sõratalla kumerus, nii et saaks toimuda sõra -vahe tuulutus.

On vaja omada ülevaadet haiguse sagedusest ja profü -lak tika abinõude efektiivsusest, mida tuleb arvestada leh -mi kute karjas, et vältida haiguse edasikandumist lak tat -siooni jooksul.


Uudiseid HollandistAjakiri Veepromagazine, 89, märts 2015

Kinnisperioodi lühendamine on soodneWageningeni ülikooli katsejaamas uuriti 30- või 60-

päe vase kinnisperioodi mõju lehmade toodangule. Olu li -ne erinevus oli piimatoodangus, laktoosi-, rasva- ja valgu -ko guses 30-päevase kinnisperioodi kasuks. Kuid kin nis- perioodi ärajätmine vähendas piimatoodangut 15%.

Lelystadi piimakeskuses on 168 holsteini lehma. Uu -ring näitas, et 60-päevase kinnisperioodi korral oli enampositiivne energiabilanss enne poegimist, aga enam nega -tiiv ne pärast poegimist. Lehmad kinnisperioodiga 0–30päe va saavutasid kiiremini positiivse energiabilansi pä -rast poegimist. Tänu sellele oli lehmade tervis ja sigivusparem laktatsiooni alguses.

Hiljem seemendades saadakse paremad tulemusedsuguselekteeritud spermaga

Paremad tulemused saadi, kui suguselekteeritud sper -ma ga seemendati 16 kuni 24 tundi pärast innatunnusteilmnemist. Uurijad selgitasid, et põhjuseks on väiksemsper mide arv doosis kui tavaseemendusel kasutatavatessper madoosides, mistõttu peabki seemendama hiljem.

Kvoodivaba piimatööstuse võimalusedFAO prognoosib, et toiduvajadus kasvab 2050. aastaks

60%. Piimasaaduste vajadus kasvab 2025. aastani kesk -mi selt 2,2% aastas. Kvoodisüsteemi lõpetamine 1. ap ril -list 2015 loob täiesti uue olukorra ja võimaluse pii ma toot- misel ja -töötlemisel.

Nõudluse kasv on mandrite (maailmajagude) viisi eri -nev. Kui viimase 10 aasta jooksul kasvas nõudlus Põhja-Ameerikas keskmiselt aastas vaid 0,5%, järgnevaks 10

26


aas taks prognoositakse nõudluse kasvu 1,3% ning Eu roo -pas vastavalt 0,3% ja 0,5%. Oluliselt suurem nõudlusekasv on Aasias (2,6% ja 2,2%), Aafrikas (2,4% ja 3,2%,Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas (3,3% ja1,9%). Maailmas oli kasv 2003–2013 aastas 2,6% ja prog -noos 2014–2024 on 2,2%.

Hollandis toodavad 18 000 farmi 1,6 mln lehmaga12,7 mln tonni piima, millega Hol land on ELis viiendalkohal pärast Saksamaad, Ühendkuningriiki, Prantsus -maad ja Poolat. Kliima ja pin nas on hea rohukasvule japii malehmadele, riigi strateegiline asend Euroopa keskeltagab väga head võimalused kauplemiseks turgudel, kalogistika on hästi korraldatud. 2014. aastal eksporditi7 mln tonni piimasaadusi enam kui 150 riiki.

Olulised nihked on toimunud piimatootjate struktuurispärast 2000. aastat. Piimafarmide arv on vähenenud29 500-lt 18 500-le, samas on keskmine lehmade arvpiimafarmis suurenenud 51-lt 79-le. Kõikide lehmadekesk mine piimatoodang on veidi üle 8000 kg.

Piimatoodang lehma kohta on üks parimaid maailmas,aga veelgi tähtsam on lehmade pikaealisus ja eluea too -dang üle 30 tonni piima. Hollandi pangad prognoosivadpiima kokkuostuhinnaks lähiaastatel 32 kuni 34 senti/kg.

Iga päev ületab ligi kuus lehma 100 000 kg pii ma too -dan gu

Hollandis ja naabermaal Flandrias annavad 2100 lehmaaastas 100 tonni piima. Väga tähtsaks peetakse siin are -tus tööd, kus arvestatakse tüüpi, udaratunnuseid ja jalgu.Seejuures on eriline tähtsus lehma liikumisel, tagaudarakõr gusel, nisade asetusel ja laudja kaldel. Kõige täht sa -maks peetakse aga aretuspullide väärtust, sest pullide mõ -ju pole üksnes tütardele, vaid ka tütretütardele. Liiderpullon maailmakuulus Skalsumer Sunny Boy, 1801 tütre ja1707 tütretütre piimatoodang on ületanud 100 tonni piiri.Et ka teisi tipp-pulle on kasutatud eesti holsteini aretuses,nimetame neidki.

Tops Mon i tor Leg end 1132 792

Eastland Cash 707 231

Etazon Lord Lily 701 175

Etazon Cel sius 612 289

Havep Marconi 498 157

F16 Rocket C 471 496

Delta Cleitus Ja bot 460 399

Etazon Labelle 451 236


Magistritöö lihaveiste lineaarsest hindamisest saikõrge hinnangu

Pm-mag Tõnu PõlluäärETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

Reedel, 5. juunil kaitses Eesti Maaülikooli magistrantKätlin Jüürmann magistritööd, mille teema oli “Lihaveis -te välimiku lineaarne hindamine“. Töö juhendajad olidprof Haldja Viinalass ja dotsent Tanel Kaart maaüli koo -list ning Tõnu Põlluäär ETKÜst. Tööd retsenseeris BirgitAasmäe maaüli koo list. Retsensent hindas töö väga heaksning hinda mis ko misjon kinnitas töö hindeks suu re pä rane(A). 12. juu nil andis Eesti Maa ülikooli rektor Mait Klaas -sen Kät linile ülikooli lõpu diplomi.

Lihaveisekasvatus on Eestis üha po pu laarsem ja loo ma -de arvukus suu re neb pidevalt. Lihaveiste välimiku li -neaar ne hindamine on aktuaalne tee ma ülemaailmselt, k.aPõhjamaades. Soo vitakse täiustada lineaarse hinda mi semetoodikat ja viia läbi ühist hin da mist, et võrrelda eri ne -vate maade veiseid.

Juba pikemat aega on olnud huvi li ha veiste välimiku li -neaarse hindamise vastu ka Eestis, aga senini veel ei oleseda tegevust õnnestunud käivitada. Magistritöö ees mär -giks oli koondada lihaveiste välimiku lineaarse hindamise teavet teistest riikidest, anda üle vaa de lihaveisekasvatuseolukorrast Eestis ja viia läbi väli mi ku lineaarne hinda mi -ne viiel Eestis enam kasvatataval tõul, et kaardistada

prak tilise hin damise käigus tekkinud kit saskohad,selgi ta da tõu gudevahelist erinevust ja väli mi ku hinneteoma vahe lisi seoseid ning võrrelda töös saa dud välimikuhin- deid Põh ja maade optimumidega. Li - neaarselthinnati 485 liha vei se, neist 385 ammlehma ja 100 pulli,väli mik ku. Hin damine viidi läbi 28s ettevõttes üle Eesti.

Hindamistulemuste põhjal tegi ma gis trant järgmisedjäreldused.

• Keha iseloomustavate näitajate osas tõuti suuri eri ne -vu si ei esine, v.a tur ja kõrguses. Keskmiselt kõige kõr ge -mad on simmentali tõugu lehmad ja limusiini tõugu pullid ning kõige ma da lam on herefordi tõug. Lihatõugu pul lidel võib märgata tõuti erinevusi ka selja pikkuse osas. Eestiskas va tatavad lihalehmad on tunduvalt väik semad võrrel -des Taani soovitud op ti mumiga. Ülejäänud keha iseloo -mus tavate näitajate osas sarnanevad töösse kaasatud Ees-tis kasvatatavad lihaveised Taani optimumidega ning li -hatõugu lehmad ka Rootsi optimumidega. Enamik ke haise loo mustavaid näitajaid, v.a seljajoon ja laudja nurk, onoma vahel positiivselt seotud, st mida kõrgemad hindedsaab üks looma keha iseloomustav suurus, seda kõrgemad hinded saavad ka teised tunnused.

• Lihastikku iseloomustavad näitajad on nii lihatõugupullidel kui ka lehmadel omavahel kõige tugevaminipositiivselt seotud (enamik korrelatsioone > 0,3), st ükslihastiku tunnus iseloomustab küllaltki hästi ka teisi lihas -

27


K R O O N I K A

ti ku tunnuseid. Tõugude vahel esines vähe suuremaid eri -ne vusi, vaid lihatõugu pullide selja pikkuses oli erinevus.Ka lihastiku osas sarnanevad töösse kaasatud Eestis kas -va tatavate lihatõugude esindajad Taani optimumideganing lihatõugu lehmad ka Rootsi optimumidega, ollessiis ki pisut vähem lihaselised (eriti lehmad).

• Jalgu iseloomustavate tunnuste omavahelised seosedtöösse kaasatud Eestis kasvatatavate lihatõugude esin da -ja tel on kõige nõrgemad, st iga hinnatav jalgade tunnusmõõ dab erinevat aspekti. Tõugude võrdluses on suurimerinevus lihatõugu pullide tagajalgade külgvaate hin ne -tes. Samas on lihaveiste jalgade hinded suhteliselt lähe da -sed Põhjamaade optimumidega.

• Udara tunnustest on omavahel positiivselt seotudvaid nisa jämedus ja nisa pikkus. Viimase osas ilmnesidka suurimad tõugude vahelised erinevused. Udara tun nus -te osas on töösse kaasatud Eestis kasvatatavad lihalehmad ka kõige kaugemal Põhjamaade optimumidest, seda eritinisa jämeduse ja pikkuse osas.

Kuna selle magistritöö puhul on tegemist esmakordseuuri musega, kus Eestis hinnati lineaarselt lihaveiste väli -

mik ku, siis ilmnes praktilise hindamise käigus ka vaja ka -jää misi, mida võiks kõige üldisemalt kokku võtta tõde musega, et loomapidajatepoolne ettevalmistus hindamiseksoli tagasihoidlik. Seetõttu on lisaks töös esitatud hinda mi -se metoodika põhjalikule kirjeldusele oluline ka hinda mi -sel esinenud probleemide ja nende lahendusettepanekuteväljatoomine.

Kuna lihaveiste välimiku lineaarse hindamise üks ees -mär ke on ka loomade geneetilise hindamise juurutamine,on kindlasti vajalikud edasised uuringud selgitamaks,kui võrd edukalt võimaldab Eesti lihaveiste populatsioonistruktuur geneetilist hindamist läbi viia ning kuivõrdpeegeldavad lineaarsete hinnete aretusväärtused liha veis -te majanduslikult olulisi tunnuseid.

Õnnitleme Kätlinit magistritöö eduka kaitsmise ningmaaülikooli lõpetamise puhul ning soovime, et tema soo -vid ja unistused täituksid. Töö tulemusi saab kasutadaliha veiste välimiku lineaarse hindamise juurutamiseks jalineaarse hindamise juhendi väljatöötamiseks Eestis.

Euroopa Punaste Tõugude aastakoosolek LätisPm-mag Tõnu PõlluäärETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja

10.–11.06 toimus Lätis järjekordne Euroopa PunasteTõugude (ERDB) aastakoosolek. Osalesid kümne liik -mesmaa esindajad. Esimesel päeval kuulati ette kan deid,mil lest sai teada partnerite kõige värskemad tulemusedpii mandus- ja aretusssektoris.

Tabel 1. ERDB liikmesriikide punast tõugu lehmadearv ja piimajõudlus

Liikmesriik Punast tõugu lehmi Piimajõudlus

Eesti 18 356 8090–4,12–3,43

Läti 42 235 6017–4,33–3,33

Leedu 74 830 7060–4,35–3,43

Soome 132 627 8749–4,27–3,44

Rootsi 108 000 8853–4,40–3,60

Taani 33 632 9264–4,24–3,52

Norra 21 000 8000–4,20–3,40

Saksamaa 15 000 8991–4,38–3,55

Poola 12 500 3681–4,35–3,36

Hans Stalhammar rääkis punast tõugu genoompullidearetusprogrammist VikingGeneticsi näitel. Ta rõhutasrah vusvahelise koostöö tähtsust, eriti kogutavate andmete ühtlustamisel. Interbulli RDC (punaste tõugude grupis) osaleb 14 riiki. Samas kõiki tunnuseid ei hinnata. Osadel

maadel hinnatakse vaid piimajõudlusnäitajaid, mõnedellisaks välimikutunnuseid. Samas on rahvusvaheline hinne eelduseks rahvusvaheliseks genoomhindamiseks. Jäi pü -si ma küsimus, kuidas edaspidi aretusega üldse edasiliikuda.

Pärast ettekandeid arutleti ERDB tulude-kulude ülening otsustati, et järgmine koosolek toimub 2016. a Nor -ras koos rahvusvahelise punaste tõugude föderatsiooniga(IRDF).

Järgmisel päeval külastasime firmat Kalnaji, kus pee -tak se 420 valdavalt punast tõugu lehma, kelle piima -jõudlus on 9556–4,56–3,57. Firmas haritakse 1800 hamaad. Esitleti 15 erineva pulli tütart.

28


ToimetusKolleegium: Tanel Bulitko, Käde Kalamees, Riina Ilsen,Krista Sepp, Külli Vikat, Olev Saveli (pea toime ta ja) jaEha Lokk (toimetaja)Keeleline korrektuur: Silvi SeesmaaKüljendus: Alo Tänavots

Aadress: Kreutzwaldi 46, 51006 Tartu, tel 731 3455Internet: http://www.etll.ee/Ajakiri ilmub 4 korda aastas: märtsis, juunis, septembris ja detsembris.Trükk: OÜ Paar

Foto 1. Läti pruunid lehmad (T. Põlluäär)

Documents

Tõuloomakasvatus 2015/2