Töötervishoid- ja ohutus

GI 6l kSo O e'{ ; n 'y''rr'

I Ainekava

Oppeaine "Tii0tervishoid ja - ohutus'oNimi inglise keeles : Health and Safety

Aine kood on EHO189Oppekeel on eesti keelAinepunkte antakse 2 AP;3 EAP

Oppeaine iildeesmiirgidKursuse eesmiirk o1uidu iiliopilastele baasteadmised tddtervishoiust ja - ohutusest, et tagada

ohutu tdokorraldus ehitusobjektidel'

1.2 Oppeaine sisu liihikirjeldus

Ohutegurid; t66tervishoiu ja t66ohutuse seadus; puhkamiseks antav aeg; tciOtajate viiljaoppe

kord; ttioonnetuste ja kutsihaiguste uurimise kord; jiirelevalve organid; tuleohutuse sdnavara;

tulekahjude klassifikatsioon; iulekustutite valik, paigaldus ja regulaarne korrashoid; nouded

tuleohutuse tagamiseks todkohal; nduded tenitooriumile; n6uded ehitisele; nouded

elektriseadmetele; valgustus; miira; vibratsioon; toksikoloogia; tolm, kemikaalid ehituses;

kiirgus; mikrokliima; o-lmeruumid; riski olemus; riskianaltiiis; elektriseadmed, surveseadmed;

rasliuste klisitsi teisaidamine; tocitervishoiu ja t66ohutuse nouded ehituses; tdovahendi

kasutamise t<i<jtervishoiu ja tooohutuse nduded; t66r6ivaste ja - jalatsite valik ning

hooldamine ; j uhised hai gestumi se vtiltimi seks'

KirjandusTint, P., T<i6keskkond ja ohutus, Tallinn, TTU, 2007.Opiku leiate tTU opikute kogust tzihise

331.4/T-58 alt.Riigi TeatajaTdoinspeklsiooni kodulehekiil gAj akiri,,Eesti Tcidtervi shoid" (leitav internetis)Ajakiri ,,Kaitse Kodu!" (leitav internetis)

13 Oppeaine dPiviiljund

t. utiopitane teab ning tunneb tema erialaseisukohalt olulisi tddtervishoiu ja t66ohutuse

alaseid normatiivakte.2. Ainekava ltibinu omab baasteadmisi kuidas tagada oma tulevasel ehitusobjektil

tdotervishoiu ja t06ohutuse nouete tiiitmine ja t60tajate ohutus.

3. Kursuse l6ipedes suudab i.ili6pilane defineerida ning t6lgendada t66tervishoiu ja

t66ohutuse P6himdisteid'4. Ainekava kiiigus omandatakse toooiguse, tuleohutuse, t<idtervishoiu ja t<i<iohutuse alased

baasteadmised.5. Eksamiks valmistudes t66tatakse liibi ulatuslikus mahus internetist leitavat materjali.

Eksamiks valmistumisel omandatakse oskus leida interneti teel kiisimusele vastus kehtiva

seadusandluse alusel. Eksamineeritav peab arvestama, et elektroonilise Riigi Tearaiavdilal

kasutamisel on v6imalus sattuda kehtivate asemel kehtivuse kaotanud digusaktidele'

?I t /lu,

4

1.4 Oppeaine vormi kirjeldus

oppeaine ltibitakse loengu vormis. Loengud toimuvld igal niidalal kolme akadeemilise tunni

d;p; Harjutustundide faigus 6pitakse Jnkeetide taitmist, isikukaitsevahendite kasutamist,

tOtirOivaste ja - jalatsite Oig-et uuiik tt ning nende korrashoidu. Aine oppimise jooksul

f.ilututuf.r" kontrolltOid ja referaate (kontrolltdd tegemine vdi referaadi esitamine ei ole

eksamile lubamise kohustuslik tingimus). Aine l6peb suulise eksamiga'

1.5 Hindamiskriteeriumid

HindamineHindamise eesmiirgiks on toetada oppimist ja dpetamist ning kontrollida tulemusi. oppijale

on hindamine vajalik selleks, et ta osutaks enda Opivajadusele, saaks hinnata enda taset,

motivatsiooniks, vdrdluseks Laas$ppijatega, tagasiside saamiseks' 6ppej6ule ja

institutsioonile aitab hindamine nfiha tiliOpilaste tildist taset, saada tagasisidet, koostada

pingeridasid, hinnata oppekava toimimist. Hindamine peaks soodustama tilidpilase dppimist

ja tagama Oiglase/vdrdse kohtlemise.

Hindamismeetodid

Kontrolltiid vdi referaat hindamismeetodinaAine oppimise jooksul v6ib teha iihe kirjalik kontrollt66 v6i kirjaliku referaadi iihes

suulise ettekandega. I

. Valik kontrollt66 vdi kirjaliku referaadi

t ur"t, t"pitakse igal iiksikul juhul eraldi kokku. Poolte k

kontrolttdti ja esitida seltele iisaks ka referaadi. firjaliku kontrolltoo edukas sooritamine vdi

", u*r*dulra ja veenva esitamisega miiiirab eksamil

lne

vastamiseks antavate kiisimuste arvu. Eduka kontrolttiiii vdi referaadi esitanu vastab

eksamil iihe kiisimuse v6rra viihem (viie kiisimuse asemel neljale)' Valiku teeb

eksamineeritav (viilistades temale ebasobiva ktisimuse). Kui iiliopilane on teinud

kontrolltoii ja esitanud lisaks ka referaadi, siis on tal voimalus eksamil vastata viie

kiisimuse asemel ainult kolmele. Sellisel juhut arvestatakse, et ta on kahele kiisimusele

juba vastanud. Kontrolltiiiid ja referaatihinnatakse nagu eksamikiisimusigi

protsentides . Sellest tulenevait on eksamineeritaval vdimalus eksami alustamisel omada

i lonu maksimaalselt 100 + 100 protsendiliselt vastatud eksamikiisimust. Ndrgemalt

tehtud kontrollt<jdde v6i referaatide eest on vdimalik saada viihem protsente (niiiteks 50 v6i 75

protsenti). Kui eksamineeritav leiab, et kontrolltdd v6i referaadi eest on eelnevalt teenitud

liiga vtihe protsente ja need voivad negatiivselt mojutada eksamitulemust, siis on tal enne

eksamit 6igus t<ontrollttio v6i referaadi (v6i molema e9s! kokku) kogutud protsendid tiihistada

;;ffi;f;ts;i;;it"b;ksamikiisim,rr"l.. y6imalus kahe eksamikiisimuse eelnevaks

- ̂ ̂ 1.. -+^,, +i- - im'

rc i o neqh qtirnr r l eeri ma i i l i6oi last

aktiivselt tequtsema.

kogumahust.

Eksam hindamismeetodina

Eksamipiletile on alati mlirgitud 5

kiisimust. Eksamineeritavale antakse voirnalus vastuse kirjalikuks ettevalmistamiseks. Eduka

kontrollt66 v6i referaadi esitanu valib iseseisvalt kiisimuse/ktisimused millele ta jatab

vastamata (selle eest on talle eelneva tegevuse eest juba protsendid arvestatud)'

Eksamineeritavale tehakse igale ktisimusele vastamise jiirel koheselt teatavaks vastuse eest

antav hindeprotsent (naitekJ50 vdi 75 protsenti; tiiiesti korrektne vastus)' Loplik hinne

kujuneb proisentide keskmise tulemusena (niiiteks 60 + 75 + 100 + 90+ 80= 405 protsenti :

S ttisimusega =81 protsenti). See vastab hindele ,r3"- ,rhea"' Vastuse oigsust on voimalik

koheselt kontrollida. Eksamineerija/lektor on kohustatud omama eksami vastuvdtmisel

kiiepiirast k6iki eksamikiisimustei nimetatud oigusakte ja dppematerjalg, Subjektiivse

hindamise viiltimiseks vorreldakse eksamineeritava vastust eksamineerija valduses oleva

kirj aliku materj ali ga (kehtivate 6i gusaktide ga j a oppematerj alide ga).

Kriteeriumid

Hinne,o2,ol m6istete/definitsioonide/oigusaktide sisu esitamisel esineb iiksikuid ltinki vdi

ebatiipsusi; teemat kiisitletakse m6nev6rra laialivalguvalt tildistades; lausete tilesehitus on

-Orr.rrOrru puudulik; tekst jiitab kohati mitmeti mOistmise v6imalusi; tekst hiiplik; vastuseni

j6udmine vajab suunamist ja alustatud m6tte ldpetamine eksamineerija poolset abi. Hinne ,,2'o

n6itab, et eksamineeritav on aine minimaalsel n-dutaval tasemel omandanud. Eksamineeritaval

Ilinne,,3,,1 mdistete/definitsioonide/6igusaktide sisu esitamisel esineb tiksikuid liinki vdi

.uutap*ri mida v6ib lugeda hooletusvifadeks vdi ebaolulisteks vigadeks; teemat kiisitletakse

konkreetseid asjaga r.ot,rd mdisteid kasutades ilma oluliselt laialivalguva iildistuseta; lausete

iilesehitus on tiidjoontes korrektne; teksti i,iksikute osade mitmeti m6istmise voimalus on

ebaolulise mahuga; tekst terviklik ja seotud; vastuseni joudmine vajab moningal miiiiral

Aine lOpliku hinde mtiiirab suuline eksam.Kiisimused on koostatud arvestuseqa. etlest

eksamtneentaval QlgKg r/

suunamist. E

Hinne ,,300- ,,hea''- Oppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea dpitulemuse

rakendamise oskus. Aine stigavamates.la detailsemates osades avaldub mdningane ebakindlus

ja eksamivastuses ebatiipsus. Aine mahust on omandatud 71- 80

Hinne 0,40,1 m6istete/definitsioonide/oigusaktide sisu esitamisel ei esine olulisi liinki v6i

r'U"iapJrlrf; i".-"i f.aritletakse konkreetseid asjaga seotud mdisteid kasutades vaid, r , , - '7-L-^^- +^1-^+:

m6ningase suhteliselt ebaolulise tildistusega; lausJte iilesehitus on korrektne; teksti iiksikute

;r# ffir;; -oiu.,u"ose

voimalus ebaJlulise mahuga; tekst on terviklik ja seotud;

vastuseni jOudmine ei vaja suunamist'

suurepiirasel) tasemel teadmised'

Hinne ,,2,0- ,,rahvldav"- 6ppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide

3a meetodite tundmine nin! nende rakendamise oskus tiitipolukordades, kuid eksamivastustes

avalduvad miirgatavad p.t iAniaagid ning ebakindlus. f.attru-tdavat hinnet tuleb lugeda

ktillaldaseks oppeprotsersi ttotm;lse jitkamise seisukohalt. Aine mahust on omandatud 61-

70 nrotsenti.

Hinne ,,4,,- ,,v'dgahea"- 6ppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu viiga hea tundmine

lpp.ptogr#*i ja opikute mahus, v?iga hea opitulemuste rakendamise oskus' Eksamil on

3

ilmnenud mittesisulised ja mittepdhimottelised eksimused.90 nrotsenti.

Ilinne rr5,,l m6istete/definitsioonide/oigusaktide sisu esitamisel ei esine liinki vdi ebatiipsusi;

teemat kiisitletakse ainult konkreetseid asjaga seotud moisteid kasutades; lause iilesehitus on

konektne; teksti iiksikute osade mitmeti mdistetavuse vOimalus puudub; tekst on terviklik ja

korrektselt seotud; vastuseni joudmine ei vaja suunamist. Eksamineeritav omab

silmapaistvaid j a laiap6hj alisi teadmisi.

Hinne ,,5,,- ,,suurepdrane"- silmapaistev ja eriti p6hjalik aine nii teoreetilise kui ka

rakendusliku sisu tundmine, vaba ja loov opitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik

to6, mitmektlgne erialakirjandut. t*d-ine. Aine mahust on omandatud 91-100

2 ATNEPROGRAMM roornnvlsHolD ja rooonurus

Aineprogramm on koostatud pdhiliselt kehtivate seaduste ja miiiiruste alusel. Kiisimuste

luura'e oi m6rgitud vastamisi holbnrtauad alakiisimused, vihjed ja teemaga seotud

KUSIMUSED EKSAMIKS

Tiiiitervishoiu ia tdiiohutuse seadus

$ 6. Fiiiisikalised ohuteguridfrimetada fiitisikalised oniutegurid ja anda tildine tilevaade nende poolt p6hjustatavatest(v6imalikest) tagajiirgedest. il,Iaterjal on teatmikes ja Td<iinspektsiooni kodulehel'

Tiiiitervishoiu ia tiiiiohutuse qe?dusd seadusele leiab selgitavat materjali dpikust

itinq p., T66keskkond"ja ohutus, TTU, 2007.)ja T6dinspektsiooni kodulehelt. Anda iilevaade

keemilistest ohuteguritest j a kaitsevahenditest'

T0titervishoiu ia tiiiiohutuse pea4qsd seadusele leiab selgitavat m{erjali Opikust

itirrt, p., T"ookeskkond j-a ohutus, TTU, 2007.) ja T0dinspektsiooni kodulehelt. Anda tildine

it.u*d" ohuteguritest j a kaitsemeetmetest. Viirusnakkused, seened, puugiga levivad

nakkushaigused, nahamiidanikud, teetanus, tiloandja tegevus terviseriski viihendamiseks

ajakirjas ,,Eesti T60tervish oid" 112007 avaldatud Annika Kiiiidorfi artikli ,,Viilikoristustddde

terviserislid., (artikkel on avaldatud Tooinspektsiooni kodulehel) p6trjal.

PuukentsefaliitKuulo Kutsar'i artikkel rrPuukentsefaliit ohustab nii metsas kui ka linnaparkides

tiiiitajaid,o . Artikkel on avaldatud ajakirjas,,Eesti Tiiiitervishoid" 2l200T'Leitav

internetis.Viiruse levik. Puugid viiruse levitaj atena. Nakatumise riskiruhmad. Ennetusmeetmed'

Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine. Puugi eemaldamine.

Iq

$ 9. Fiisioloogilised ja psiihhotoogilised ohutegurid . - .Nimetada ftisioloogilir"a3u psohhJoogilised otirtegurid jaandaiildine tilevaade nende poolt

pohjustatavatest (vdimatit<est) tagajiirgedest. Materjal teatmikes ja Tooinspektsiooni

kodulehel. T6psemalt sundasendist, sundliigutustestja iilekoormusest tingitud kahjustustest

ning raskust. karitri teisaldamisest ajakirjas ,,E9sti Td<itervishoid" 1/2007 avaldatud Annika

Kiiiidorfi artikli,,Vtilikoristustdode terviseriskid" (artikkel on avaldatud Td0inspektsiooni

kodulehel) p6hjal.

ohutegurid" iiirgiT6nu K6rda arti11ffit,,Psiihholoogilised ohutegurid" on avaldatud ajakirjas ,Eesti

Tdiitervish oid" 412007 . Leitav internetis.Artikftel on jagatud alapealkirjadeks. 1.Mida titleb seadusandja? 2.Oigusliku regulatsiooni

ebasel gus. 3 .P siihholoo gilised ohutegurid. 4.Vastutusest'

$ 13. Ttiiiandja kohustused ja 6igused's"igii"a" to6unaju lorr"stusiisisekontrolli lzibiviimine, m66distamine, riskianaliiiisr

l1

koostamine, t6citervishoiuteenuse kasutamise konaldamine, tervisekontrolli korraldamine,

esmaabiandjate mtiiiramine ja viiljaopetamine, esmaabivahendite klittesaadavuse tagamine,

isikukaitsevahendite ja to<iriietuse tagamine, ohutusjuhendite koostamine ja kinnitamine,

keskkonna saastamisest hoidumine).

tuse

tuse

$ 22. T666nnetusS.tgituau m6iste olemust. Keda teavitavad arst ja t66andja t6odnnetusest?

$ 14. Tiiiitaja kohustused ja OigusedSelgitada ttibtaja kohustusi (tddkeskkonna loomise, tod ja puhkeaja korralduse,

tervisekontrolli, isikukaitsevahendite, onnetusjuhtumite ennetamise seisukohalt). Selgitada

tridtaja 6igusi (isikukaitsevahendite, ohutegurite ja riskianaliiiisi, t6ost keeldumise, teisele

tiitile tileviimise seisukohalt).

Tdiitervishoiu ia tiiiiohutuse seadus

$ I 6. Tii0keskkonnasPetsialistS.tgituOu mdiste olemust (n6uded piidevusele, miiiiramine, tema Sigused'

koostdovaldkonnad). Kellele saadeiakse viivitamatult teade tookeskkonnaspetsialistiks

mtiiiratud isiku andmetega?

Tiidtervishoiu ia tdiiohutuse seadus

$ I 7. TiiiikeskkonnavolinikSelgitada mdiste olemust ( valimine, volituste kestvus, kohustused ja 6igused)'

$ 18. Tii0keskkonnan6ukoguSelgitada m6iste olemust (niodustamine, volitused). Kellele esitatakse noukogu liikmete

koritaktandmed? Keda ja kuidas teavitab n6ukogu oma tegevusest?

tr

Tiiiitervishoiu ia tOiiohutuse seadus

$ 23. Kutsehaigus ja tii0ga seotud haigusMis eristab nimetatud m6i"steid? Kes diagnoosib kutsehaiguse ja kellele teatatakse?

gestumise uurimine ning registreerimine ̂

iofr3uste vlljaselgitamise protseluur. Kellele ja kelle poolt esitatakse raport? Andmete

siiilitamine.

ValgustusM"t.rfit l.t"te 6pikust ( Tint, P., T<iokeskkond ja ohutus, TTU, 2007. Materjal lehekiiljel

S5.) j; ajakirjas ,,Eesti T'Ocitervishoit' 112007 avaldatud Annika Kiiiidorfi artiklist

,,v6iitoristurt66de terviseriskid" (artikkel on avaldatud T<ioinspektsiooni kodulehel).

Valgustusele esitatavad nouded. Loomulik valgustus. Tehisvalgustus. Ulavalgustus'

Kombineeritud valgustus. Avariivalgustus.

valgust" p6hial

Jaan Kiviall'i artikkel,,Ka viilisttiiikohtades on vaja sobivat valgust" on avaldatud

aj akirj as,,Eesti Tiiotervish oid" 4 12008. Leitav internetis'

Millist kolme hea valgustatusega seotud t66taja vajadust artiklis rdhutatakse? Tdiikohale

esitatavad t66tervisho-iu ja tdoohutuse n6uded Vabariigi Valitsuse l4juuni 2007 aasta

miiiiruse nr 176 $8 alusei (avaldatud samas artiklis). Valgustustihedus. Riiigus. Hiiiriv valgus'

Hiidavalgustus. Fohilised ohutus- ja turvanouded standardi p6hjal'

Miirarrrrut.--:uri leiate Tint, P., Todkeskkond ja ohutus, TTU, 2007,1k76 jaajakirjas ,,Eesti

Totitervisho id* llz007 avaldatud Annika Kiiiidorfi artiklist ,,Viilikoristustoode terviseriskid"

(artikkel on avaldatud Tddinspektsiooni kodulehel)'

Mtira m6iste. Lubatav piirnorm. Miira m6ju tervisele. Mdju viiltimise meetmed'

VibratsioonM"t.{".- Tint, P., Tddkeskkond ja ohutus, TTU, 2007,Ik 82.

UaviLratsioon. Kohtvitratsioon. Vibratsioontdbi. Vibratsiooni viihendamise meetodid'

Tolmffiir.i', ,,Eesti T66tervish oid" ll}007 avaldatud Annika Ki.iiidorfi artikli ,'Viilikoristustoode

tervlsiristid.. (artikkel on avaldatud Tddinspektsiooni kodulehel) p6hjal.

Tolmu ohtlikkus ja toime. Tolmust pohjustatud haigused. Kaitsevahendite valik. Allergeenid'

Allergia viiltimine.

KiireusMffir.iate Tint, p., Tdcikeskkond ja ohutus, TTU, 2007,Ik 156,

b

vialli a

Ioniseeriv kiirgus. Ioniseeriva kiirguse m6ju kehale'

Mikrokliimafrrf"trrl"n-tint, P., Tddkeskkond ja ohutus, TTU, 2007,Ik 88.

Millest kujuneb mikrokliima? Ohu temperatuur. Otru niiskus. 6hu liikumiskiirus.

Risk. riski hindamine. riski an,4liiiiss, TTU, 2007, lk 36'

Anda-tilevaade riskide hindamisest ja iiskianaltiiisist. Kuidas hinnatakse ja vormistatakse?

Otsus riskide vastuv6etavuse/6igustatuse kohta.

Ttiiilepinsu seadus$ 43ldiked I ia2. Tiiiiaegiairttitiu.lu noimaalne pikkus seitsmepiievase ajavahemiku jooksul ja iihes piievas.

Tiiiilepinsu seadus

$ 44. Uletunnitiiiifrletunnit<i6 m6iste. Kellega on iiletunnitdri kokkulepe tiihine? Millisel juhul v6ib

iiletunnitddd hea usu p6him6ttel n6uda? Uletunnitoo vaba ajaga jarahas hiivitamise

erinevused.

Tiiiileninsu seadus

@al tehtava too hiivitamineirtittiset kellaajal tti'.itutttirt loetakse ddtddks? Kuidas tasustatakse 6<iajale ja riigiptihale

langeva aja eest?

Tiiiilepinsu seadus

$ 46lOiked 1,305. Tdii tegemise aja piirangtoou.g kokku ei tohi tileiada keskmiielt XX tundi seitsmepiievase ajavahemiku kohta xx

kuulise arvestusperioodi jooksul. Milline on maksimaalne kokkuleppeline tundide arv xxx

arvestusperioodi jooksul? Kes peab arvestust ja kellele selle esitab?

Tiiiilepingu seadus

$ 47 ldiked 2 ia3. T66aja korraldusKuidas konaldatakse toOptievasi seseid vaheae gu?

Tdiilepinsu seadus

$ 51 l6ige L.Igapiievane puhkeaegkui patju jfiestikust puhkeaega peab olema tagatud?

Tiiiilepingu seadus

$ 52. Iganiidalane PuhkeaegKui paiju jairjestikust puhkeaega on ette niihtud seitsmepiievase ajavahemiku jiirel? Erisus

summeeritud tOclaj a arvestuse korral.

Tiidtervishoiu- ja ttiiiohutusalase viiljadppe ja tiiiendoppe kord

sotsiaalministri l4.detsembri 2000 a miiiirus nr 80

?

g 2. Oppe korraldaminebpp. ii*"fiamine tdokeskkonnavolinikele, todkeskkonnandukogu liikmetele,.

toriteskkonnaspetsialistidele. Teadmiste kontrollimine ja tunnistuste viiljastamine'

Tiidtervishoiu- ja tiiiiohutusalase viiljadppe ja tiiienddppe kord

Sotsiaalministri l4.detsembri 2000 a mf,iirus nr 80

$ 3. Esmaabiandja viilja6pe ja tiiiend6peKuidas on 6pe konaldatud?t"r uilU labD? Mitu tundi kestab viiljadpe? Mitme aasta jiirel

suunatakse Uiienddppele? Kes omab 6i gust ko olituskursuse korraldamiseks?

Tiititervishoiu- j a tiiiiohutusalase viilj adppe j a tiiienddppe kord

sotsiaalministri l4.detsembri 2000 a miiflrus nr 80

$ 4. Sisseiuhatav juhendamineKes ja millal viib labi? Mida sisaldab?

Tiiiitervishoiu- j a tiiiiohutusalase viiljaoppe j a tiiienddppe kord

Sotsiaalministri l4.detsembri 2000 a miiiirus nr 80

$ 5. EsmajuhendamineKes viib liibi? Mida sisaldab?

Tiiiitervishoiu- ja tdiiohutusalase viiljadppe ja tiiiend6ppe kord

sotsiaalministri l4.detsembri 2000 a maarus nr 80

$ 6. Veiljaopekes viibHbi? Kaua kestab? Iseseisvale totile lubamine'

Tiidtervishoiu- ja tiiiiohutusalase viilja6ppe ja tiiienddppe kord

Sotsiaalministri l4.detsembri 2000 a mflflrus nr 80

$ 7. TiiiendjuhendamineMillal konaldatakse?

Tiiiitervishoiu- ja tiiiiohutusalase viiljadppe ja tiiiend6ppe kord

sotsiaalministri l4.detsembri 2000 a maarus nr 80

$ 8. Juhendamise, viilja6ppe ja iseseisvale tdiile lubamise registreerimineiltittiseia andmeid sisaldab piievik v6i andmebaas?

Tiiiitajate tervisekontrolli kord. Vastu vdetud sotsiaalministri 24.04'2003

miiiirusega nr 74.$ 5 Tervisekontrolli liibiviimise kord (l6iked 1 ja 2), $ 7 Tervisekontrolli andmete

siiilitamineKes kannab kulud? Millal toimub esmane kontroll? Millise ajavahemiku jiirel tervisekontroll

konaldatakse? Kui kaua siiilitab uuringute tulemusi todtervishoiuteenuse osutaja ja t66andja?

Tti6tajate tervisekontrolli kord. Vastu v6etud sotsiaalministri 24'04'2003

miiiirusega nr 74.$7 Tervisekontrolli andmete siiilitamineKui kaua stiilitab t<jdtervishoiuteenuse osutaja tervisekontrolli kaarte ja tociandja

tervisekontrolli otsuseid?

Tiiiiinspektsiooni pdhimiiiirus. sotsiaalministrilT. oktoobri 2007 miiirus nr

67$ 8 Tiitiinspektsiooni pohiiilesanded $ 9 TiiiiinsPektsiooni tilesanded

Anda iildine tilevaade inspektsiooni tileiannetest. 0lesannete loetelu on viiga mahukas ja

viiljub k6esoleva oppeainl raamest. Piisab viihemalt 50olo tilesannete (todtaja seisukohalt

olulisemate) nimetamisest.Soovitatav on tutvuda inspektsiooni iilesannetega Tooinspektsiooni kodulehel'

Tehnilise Jiirelevalve Ameti pdhimiiiirus. Majandus- ja

kommunikatsiooniministri lT.detsembri 2007 .a miiiirus nr 99

$ 11 punkt 3. Ameti tegevusvaldkond.Anda tilevaade ameti te[evusvaldkondadest $11 punkti 3 alusel. Eelkdige miirkida iira

ehitusega seonduv tegevus.

piiiisteameti pdhimif,rus. Vastu vdetud siseministri lL.aprilli 2006

miiflrusega nr 14

$ 5 Ameti tegevusvaldkonnadLisaks viidatud miiiirusele leiab tiipsemalt lahtikirjutatud materjali P?iiisteameti kodulehelt.

Ametil on 6 tegevusvaldkonda. Anda neist iildine iilevaade.

Tuleohutuse$ 12 Tulet66

seadus

Milliseid tdid/te gevusiloetakse tulet06deks? Millist tegevust ei kiisitleta tuleto<ina?

Tuleohutuse seadus$ 14 Tulet00d tegev isikKes v6ib tulet66d teha? Millised on erinevused oma valduses tegutseva fiiiisilise isiku kofral?

Tulet6ii tegemisele esitatavad n6uded. Kehtestatud siseministri 07.09.2010

miiiirusega nr 47g 4l6ige 3-Ajutine tuletiio koht, $ 5loiked I,2,,12,13,lfi.Tuletiiii koha ettevalmistamine

ijutise-tuletoo korra m6iste. Kus on otstarbekas osa v6i detaili tocldelda? Kuidas tuletdd koht

ette valmistatakse? Kuidas hoitakse ajutises tuletod kohas balloone ja bituumenkatelt?

Tuletiid tegemisele esitatavad nduded. Kehtestatud siseministri 07.09.2010

miiiirusega nr 47

$ 6 Tulekustutusvahendid tulet60 kohasMilline on tulekustutusvahendite hulk ja vdimsus/kaal alalises ja ajutises tuletod kohas?

Millega on tulekustuteid lubatud asendada ajutises tuletoo kohas? Kui kaugel tuletoo kohast

peavad kustutid Paiknema?

Tuletiiii tegemisele esitatavad n6uded. Kehtestatud siseministri 07.09.2010

mdiirusega nr 47$ 9 Tulettiii l6Petaminekuidas toimitakse ja kuidas tagatakse kontroll? Kuidas toimida kasutatud seadmetega?

I

Nduded tulekustutitele ja vootiksiisteemidele, nende valikule'

paigaldamiseleo tiihistamisele ja korrashoiule. Kehtestatud siseministri

30.08.2010 miiiirusega nr 39

$ 5 l6ige 2 Tulekustutite vajadus ja valikSelgitada klasside A, B, C, D, F tiihendust.

Nduded tulekustutitele ja vooliksiisteemidele, nende valikule'

paigaldamisele, tiihistamisele ja korrashoiule. Kehtestatud siseministri

30.08.2010 miiiirusega nr 39$ 6 Tulekustuti Paigutusi(uidas paigutatJkse-ruumis ja liiklusvahendis? Kuidas tiihistatakse paiknemiskoht? Kuhu on

keelatud paigutada?


paigatdamisele, tiihistamisele ja korrashoiule. Kehtestatud siseministri

30.08.2010 miiiirusega nr 39$ 7 Tulekustuti paigutus viilis- vdi muudes tingimustesPai gutus viilj aspool ehitist. Kaitsmine viili sm6j ude eest'

Nfiuded tulekustutitele ja vooliksiisteemidele, nende valikule'


30.08.2010 miiiirusega nr 39$ 9 Tulekustuti vaatlusKui sageli korraldatakse? Mida kontrollitakse?

Nduded tulekustutitele ja vooliksiisteemideleo nende valikule'


30.08.2010 miiirusega nr 39

$ 10 l6ige I ia} Tulekustuti kontrollKui suure sagedusega kontrolli teostatakse?



30.08.20L0 miiiirusega nr 39$ 11 l6ige 4 Tulekustuti hooldusMilliseid toiminguid hooldus sisaldab?

Pdlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusn6uded

$ 1 l6ige 3 p6ievmatJrjali ladustamine kiittesiisteemide ja muude seadmete liiheduses

ilrtittinJtute peab poranda kaitseks olema ktittekolde ees?

Kiittekoldeviilise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nduded

$ 2 Kiittekoldev?ilise tule tegemise koht

Pinnase ettevalmistamine. Tule minimaalne lubatud kaugus hoonetest ja metsast (alla

iihemeetrise liibim66duga, iile iihemeetrise liibimdoduga ja tile kolmemeetrise l6bim66duga

tule tegemise konal).

Raskuste kiisitsi teisaldamise tiiiitervishoiu ja tiiiiohutuse nduded 1.

Sotsiaalministri 2T.veebruari 2001 miiiirus nr 26

$ 4 Abindud terviseriski viihendamiseksNimetada tOOandj a kohustused terviseriski viihendamiseks'

Tdiitervishoiu ja tiiiiohutuse nduded ehituses 1. Vabariigi Valitsuse

08.detsembri 1999 a miidrus nr 377$ l ReguleerimisalaKus kohaldatakse? Kus ei kehti?

Tiiiitervishoiu ja tiiiiohutuse n6uded ehituses 1. Vabariigi Valitsuse

OS.detsembri 1999 a miiiirus nr 377

$ 2 Ehitamise alustamisest teataminet<"llel. ia millisel juhul teatatakse ehitustddde alustamisest? Kes teatab?

Tiiiitervishoiu ja tiiiiohutuse n6uded ehituses L. Vabariigi Valitsuse

OS.detsembri 1999 a miiiirus nr 377g 3 Utdnouoedkes vastutavad ohutuse eest ehitustodde ajal? Vastutus tihisel ehitusplatsil. Koordinaatorimiiiiramine ja tema tegevus. N6uded ehitusplatsi viilispiirile. Kuidas toimida asbesti ohu

korral?

Tdiitervishoiu ja tiiiiohutuse nduded ehituses L. Vabariigi Valitsuse

0S.detsembri 1999 a miiiirus nr 377

$ 4 Tiidohutuse plaanrt.es koostab plaani? Mida sisaldab? Mida niiidata t<idohutuse plaani osaks oleval ehitusplatsi

skeemil?

Tiiiitervishoiu ja tiiiiohutuse nduded ehituses L. Vabariigi Valitsuse

08.detsembri 1999 a miiirus nr 377S 5 Ohtlike tiidde loeteluAnda iilevaade ohtlike to<ide loetelust. Kokku on neid 12. Nimetada neist v?ihemalt 8.


08.detsembri 1999 a mfliirus nr 377$ 6 Ehitust00de tegemineKoordinaatori miiiiramine. Kes miiiirab? Koordinaatori kohustused.

Tdiitervishoiu ja tiiiiohutuse n6uded ehituses 1. Vabariigi Valitsuse

0S.detsembri 1999 a miiiirus nr 377$ 7 Ehitusplatsi kontrollimineiitdkontrotti liibiviimine. Mida kontrollitakse? Kuidas vormistatakse? Kuidas toimidapuuduste avastamise korral?

It

Tiiiitervishoiu ja tiiiiohutuse nduded ehituses 1. Vabariigi Valitsuse

OS.detsembri 1999 a miiiirus nr 377$ 11 Evakuatsioonipiiiisud ja - teedMida peavad v6imaldama? Millega peavad olema varustatud?


0S.detsembri 1999 a miiiirus nr 377$ 12 Tule- ja plahvatusohtVtillin" info peab olema viilja pandud? Nduded tulekustutusvahenditele. Kuidas toimida

plahvatusohu korral?

Tiiiitervishoiu ja tiiiiohutuse nduded ehituses 1. Vabariigi Valitsuse0S.detsembri 1999 a miiirus nr 37713 VentilatsioonOhtlike ainete vdi tolmu korral toimimine. Mida peab ventilatsioon viiltima?

Tiidtervishoiu ja tiidohutuse nduded ehituses 1. Vabariigi Valitsuse08.detsembri 1999 a mflflrus nr 377I 5 Isikukaitsevahendite kasutamineMilliseid isikukaitsevahendeid erinevate ohtude korral kasutada?


0S.detsembri 1999 a miiirus nr 37717 ValgustusMillist valgust eelistada? Valgustamine 6isel ajal. Mida valtida? Minimaalne lubatudvalgustatus. Nouded tehisvalgusele. N6uded turvavalgustusele.

Tiiiitervishoiu ja tiidohutuse nduded ehituses 1. Vabariigi Valitsuse

08.detsembri 1999 a miiiirus nt 377$ 18 Uksed ja viiravadNOud"d liikandustele, tSstustele, sdidukite ja jalakAijate viiravatele, elektriajamiga ustele,liibipaistvatele ustele.


0S.detsembri 1999 a miiiirus nr 377$ 19 Liikumisteed ja ohualadNOrrd.d liikumistee-de, treppide, kaldteede projekteerimisele. Kuidas kaitsta jalakliijaid kuiliikumisteel liiguvad sdidukid? Miirgistused. Kest v6ib t66tada ohualas?


OS.detsembri 1999 a miiflrus nr 377$ 20 LaadimisestakaadidN6uded m66tmetele, viilj apiitisudele.

T66tervishoiu ja tiidohutuse n6uded ehituses 1. Vabariigi Valitsuse

O8.detsembri 1999 a miiirus nr 377

$ 22 EsmaabiKuidas korraldada esmaabi andmine ehitusplatsil?


0S.detsembri 1999 a mfiiirus nr 377

$ 23 Olmeruumidkus peavad olmeruumid paiknema? Kuidas sisustatakse? DuSSide ja valamute suhe td<itajate

arvule. Tualettide suhe tocitajate arvule. Nduded toitlustamiseks. Nduded soojakutele. Kuidas

sisustada magamisruumid?


OS.detsembri 1999 a mfiflrus nr 377$ 24 Piisikindlus ja tugevusTasapindade piisikindlus, selle tagamise meetodid, kontroll.


0S.detsembri L999 a miiiirus nr 377

$ 25 Energiajaotusinstallatsioonid viilistingimustesKontroll; liooldamine ; miirgistamine. Elektriliinid ehitusplatsil.


0S.detsembri 1999 a miiirus nr 377$ 27 Kukkuvad esemedkuidas kaitsta t6ritajaid? Milliseid kaitsevahendeid eelistada? Nduded materjalide

ladustamisele.


OS.detsembri 1999 a mliiirus nr 377

$ 28 Ehitustellingud ja redelidirtittiseiO tellinguid..iirtudu? Kes tohib projekteerida? N0uded m66tmetele ja tugevusele?

Kuidas pinnas ette valmistada? Kuidas kaitsta liikumisteede juures paiknevaid tellinguid?

Tii6tervishoiu ja tiiiiohutuse nduded ehituses 1. Vabariigi Valitsuse

OS.detsembri 1999 a mflfirus nr 377

$ 29 T6steseadmedNouded tdsteseadmetele, lisaseadistele, toestustele, ankurdustele. Kes tohivad tSsteseadmeid

kasutada? Milline miirgistus peab olema tdsteseadmel?

Tiidtervishoiu ja tiiiiohutuse n6uded ehituses 1. Vabariigi Valitsuse

0S.detsembri 1999 a mf,iirus nr 377$ 34 LammutustiiiiKes v6ib lammutust6id juhtida? Kuidas toimida kommunikatsioonidega? Kuidas toimida

asbestiohu konal? Tolmavate j lidtmete transportimine'


0S.detsembri 1999 a miiiirus nr 377$ 36 K6rgusest kukkumise oht ja t0Otamine katusel

l3

Millisest k6rgusest alates rakendada ohutusabinousid nagu kaitsepiirded jne.. Kaitsepiirde

"t it r, ( kAsip-uu, jalapiire ja vahepiire; nende m66tmed). T66d katusel ja kaitsepiirete'

ohutusv6rkude ja - rakmete kasuiamine olenevalt katuse kaldest ja katuser?iiista korgusest'

Tdiivahendi kasutamise tiititervishoiu ja tiiiiohutuse n6uded. vastu voetud

vabariigi valitsuse ll,.jaanuari 2000 miiiirusega nr 13

$ 10 Liikuva tdtivahendi kasutamineKes v6ib kasutada? Millistest ohutusnouetest juhinduda? Kuidas tagada jalakiiijate turvalisus?

Tiidvahendi kasutamise tiiiitervishoiu ja tiiiiohutuse n6uded. vastu vdetud

vabariigi valitsuse ll.jaanuari 2000 miiiirusega nr 13

$ 11 TdsteaseadmedN6uded konstruktsioonile ja paigaldusele. Ndutav miirgistus. Inimeste tdstmine' Vahendid

avariilise seiskumise puhuks. Julgestustrosside paigaldamine.

Tiidvahendi kasutamise tiiiitervishoiu ja tiiiiohutuse n6uded. vastu v6etud

vabariigi valitsuse ll.jaanuari 2000 miiiirusega nr 13

$ 12 Tdsteseadmete kasutaminepiisivuse tagamine. Rippuva lasti all viibimine. Teisaldamine iile kaitsevarje' Tdstmise

abivahendite ja troppimise viisi valik. Kahe tdsteseadme iiheaegne t66tamine' Signaliseerija

kasutamine. Rippuvlast. Toimimine ilmastikutingimuste halvenemise korral'

Tiiiivahendi kasutamise tiiiitervishoiu ja tdiiohutuse n6uded. vastu vdetud

vabariigi valitsuse lL.jaanuari 2000 mdiirusega nr 13

$ 12'iildnoudedMis on ajutine k6rgt6d? Nouded ilmastikutingimustele. Redelite, kciite, trosside, kaitsepiirete,

ohutusvSrkude kasutamine.

Tiiiivahendi kasutamise tiiiitervishoiu ja tiiiiohutuse n6uded. vastu v6etud

vabariigi valitsuse ll.jaanuari 2000 mliiirusega nr 13

$ 12 2 Redeli kasutaminepaigutamine. Kui palju peab ulatuma iile juurdepiilsutasandi? Redeli pikendamine' Vdimalus

t6<i-kiiigus tinni troiAa. kui kaua v6ib iiks tttotaja t60tada korraga ja kogu tddpiieva loikes

kokftu? Maksimaalne tO<itamise k6rgus aluspinnast'

Tiiiivahendi kasutamise tddtervishoiu ja tiiiiohutuse n6uded' vastu v6etud

vabariigi valitsuse LL.jaanuari 2000 miiiirusega nr 13

S 12 3 Tellingute kasutaminekuidas peavad"olema konstrueeritud? Paigaldamine. Nouded aluspinnale' Iiikumise

vziltimine. Ankurdamine. Maksimaalne lubatud vahe seinaga. Kuidas loi$g? kui osa

tellinguid ei ole t urrrtu*it. ajal valmis v6i toimub demonteerimine? Paigaldamise ja

demonteerimise Plaan.

Surveseadme ohutuse seadus I

$ 8. Surveseadme turule laskmineMillised tingimusld p"auud olema tdidetud? Nimetada kolm kohustuslikku tingimust'

Sun'eseadme ohutuse seadus I

$ 26. Surveseadmetiiid juhtiva isiku kohustused

Elektriohutusseadus L$ 5l6ige I Elektriseadmele ja - paigaldisele esitatavad nouded

Elektriohutusseadus L$ 6. Elektriseadme ja - paigaldise turule laskmineMillised tingimused peavad olema tdidetud?

Elektriohutusseadus L$ 17 Elektritiiii ja lihtne elektritii0gt.t ttitoti definitsioon. Lihtsa elektritoo definitsioon ja niiited lihtsa elektrit66 kohta.

Elektriohutusseadus I

$ 37. Riikliku jlirelevalve teostaja ia $ 38. Ameti piidevus

Kuvariga tiiiitamineReguleeri:b Vabariigi Valitsuse ls.novembri 2000. a miiiirus nr 362,rKuvariga toiitamise

tiidtervishoiu ja t66ohutuse n6uded"Anda tilevaadjtti6koha kujundamisest, hiire kasutamisest, sobivast md<iblist ja soovitatavast

tcidasendist ning -kuvari paigutamisest.

AsbestIvar Raik'i artikket ,, IJus asbestim?iiirus ja selle olulisemad nduded'6. Avaldatud

ajakirjas,,Eesti T66tervishoid'6 1/2008. Leitav internetis'

Mis on asbest? Riskianaltitis. Asbestitoo alustamisest teatamine. Terviseriski viihendamine.

T66htigieen. T66koha 6hu asbestisisalduse eeldatav suurenemine. Teade asbestit<id alustamise

kohta. Tervisekontroll. T66tajate viilj a6pe.

Kuidas valida viilitiiiiks sobivaid riideidEgle Raadiku artikkel ,,Kuidas valida viilitiiiideks sobivaid riideid?" on avaldatud

ulat i";ut ,,Eesti Toiitervish oid" 412007. Leitav internetis'rialuad todriided; head tddriided. Kuidas leida parimad riided kanga, Ombluste, lOigete jargi?

Sooja pidavad ja sooja mittepidavad r6ivad. t<tilma test. Sagedasemad vead r6ivaste ostmisel.

Gore- tex kanga eelised'

Aktiivseks kehaliseks tegevuseks sobiva rdivastuse/ pesu valik Tdnu

Jiirgensoni artiklite,rKuidas talvematkal rdivastuda?'o ia,oMillist pesu

kanda matkal?5' Pdhjal.

T6nu Jiirgenson'i artikkel D Millist pesu kanda matkal?o' on avaldatud Kaitseliidu

ajakirjas ,rKaitse Kodulc, lt20t0. Artikkel,oKuidas talvematkal r6ivastuda?" on

avatOatuO ajakirjas ,,Kaitse Kodu!', 2t2010. Ajakiri on leitav ka internetis Kaitseliidu

kodulehe kaudu.

)s-

Klassikalised ktilmetamise pohjused. Takistuse tekitamine naha ja miirja riietuse vahele.

Milline on kihilise riietumise p-otri*ot (esimese, teise, kolmanda kihi tilesanded)? Vorkpesu,

aktiivpesu v6i spordipesu, meriinovillast pesu.

Millise veepidavuse niiitajaga jakki eelistada? Millise ldikega peaks jakk olema? Kuidas

kanda u.rti? Kuidas taitititaela? Gore- Tex saabastele sobivad ja mittesobivad sokid.

Jalan6ude valik ja hooldamine Tdnu Jiirgensoni artiklite ooRiietumine ja

toitumine laagripaigls", ,rMatkasaapad ja nende hooldamineo' ning

,rsaabaste ja jalgade koostiiiio' alusel.

T6nu Jiirgenson'i artiklid on avaldatud Kaitseliidu ajakirja orKaitse Kodu!"

numbriteJ 31 2010, st2010 ja 6t2010. Ajakirjad on leitavad ka internetis Kaitseliidu

kodulehe kaudu.

Gore- tex materjali olemus, eelised ja puudused. Kuidas valida sokke ja sisetalda.

S6javiiesaapa eelised ja puudused. Saabaste veekindluse suurendamine ja selle vdimalikud

nelatiivsed tagajarjed. Iiuidas miiiirida saapaid? Kuidas m6jub saabaste mli?irimine Gore- tex

membraanile? Gore- tex ja villased v6i puuvillased sokid nende koostoimes. Millisest

materjalist sokke eelistada? Kuidas viiltida villide teket?

Tii6 ohutus teedeehituselEvelyn Aaviksoo artikkel rrTiiii ohutus teedeehitusel". Avaldatud ajakirjas ,rEestiTii0tervishoid$ 212008. Artikkel on leitav internetis'Kutseohud (asfaltbetoon j a bituumeniaurud). Miira. Vibratsioon. Korduvlii gutused,

sundasendid, raskused. Teedeehitusel kasutatavate materjalide m6ju tervisele. Teet66liste

kutseohud (fiitisikalised ohud, keemilised ohud, bioloogilised ohud, ergonoomilised ohud,

pstihholoogilised ohud). Vigastuste allikad ja vigastuste v?iltimine. Ilmastiku tingimused.

Tolm. Allergia. Nakkuse oht. Ohutu t6o tagamine'

Tiiiendavat informatsiooni kursuse kohta annab lektor Anti Ehatamm'

[email protected]

Telefon t6ol7l7 9022

5s e4 8{ r&

Documents

Töötervishoid- ja ohutus