Ühtne pindalatoetus

1. EL määruse projekt.Arutelu teraviljakomitees 2.oktoobril

2. Ühtse pindalatoetuse rakendus Eestis3. Täiendavad otsetoetused Töövariant

Eesmärk

Liitumisläbirääkimiste tulemused

Administratsiooni ülesehituse osas liitumisjärgsete kohustuste suur hulk

Liitumisjärgselt toetustaseme suhteliselt madal tase – 25%

Vajadus tasakaalustada

Toetuse alusedPõllumajandusmaa, sealhulgas aktiivsest kasutusest ajutiselt väljas olev heas korras põllumajandusmaa (lisa 1).Minimaalne põllumajandusmaa suurus majapidamises toetuse taotlemiseks 0,3-1 ha

(lisa 2). Kogu otsetoetuste finantspakett jagatakse põllumajandusmaa ha arvuga

Artiklid 1-3

Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused

Määruse “süda”Raamistik, mis ühtlustab liikmesriikides kehtestatavate nõuete valdkonnaSanktsioonid, mida rakendatakse nõuete eiramise (hooletuse või tahtliku tegevuse tõttu) puhul

Artikkel 4

Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused

Valdkond Nõue

Pinnase erosioon: Kaitsta mulda vastavate meetmete kaudu

Minimaalne taimkate, minimaalne maa korrashoid kohalikest erisustest lähtudes, terrasside säilitamine

Pinnase orgaanilise aine sisaldus:Säilitada mulla orgaaniline koostis kasutades sobivaid töövõtteid

    Viljavahelduse rakendamine

Põhu kasutamine

Pinnase struktuur: Säilitada mulla struktuur kasutades sobivaid töövõtteid

Sobivate masintehnoloogiate kasutamine

Minimaalne kasutuse tase: Kindlustada minimaalne korrastatuse tase ja säilitada looduslikud

kooslused

Minimaalne loomkoormus/ sobivad loomakasvatuse režiimid,  püsikarja-maade kaitse, maastike kaitse, soovimatu taimkatte leviku tõkestamine põllumajandusmaal

Lisa 3

Toetuse taotlemine ja kontroll

Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab nõuetekohaselt põllumajandusmaad võib esitada taotluse liikmesriigi poolt määratud tähtajaks, hiljemalt 15. juuniks avalduse, mida menetletakse kui pindalatoetust (IAKS tähenduses)

Artikkel 5

Vähendamised ja mahaarvamised

Nõuete eiramisel (vähem 5%, 20%, 50%)

Erinevused taotletud ja kontrolli käigus tuvastatud pinna osas (vähendused kui erinevus 3-30%, 30-50%, üle 50%)

Vähendamine hilinemiste puhul 1% tööpäevas kuni 25 kalendripäeva jooksul

Artiklid 6-7

Toetusmakse

Ühtne hektarimakse ette teada

Kui taotlusi rohkem kui fikseeritud põllu-majandusmaa, vähendatakse hektarimakset proportsionaalselt teatades vähendamise koefitsient EK-le 30. novembriks

Reeglina väljamakse peale 1.detsembrit, teatud tingimustel 50% ettemakse võimalus

Artiklid 8-9

Teabe edastamine EK-le

15. septembriks 2004 taotluste kogusuurus

30. novembriks 2004 vähendamise koefitsient

15. maiks 2005 tegelik väljamakse summa

Artiklid 8 ja 10

Ühtne pindalatoetus Eestis

Põllumajandusmaa suuruse mõju sektorile aastal 2004 ja edaspidi

Valikud minimaalse suuruse osas

Liitumislepingu kohane finantspakett, selle võimalikud muudatused

Valikud ja tulem

Põllumajandusmaa suurus 800 000 ha

Minimaalne toetusõiguslik maa 1 ha

Senise finantspaketi alusel ca 380 kr/ha

Maksimaalselt võimalik toetus

Otsetoetused kuni 25% EL eelarvest

305,1 mln krOtsetoetused kuni 40% (kuni 25% MAK eelarvest) 183,1 mln kr Otsetoetused kuni 55% rahvuslikust eelarvest

234,1 mln kr

Erisused mida taotleme

Hilinemise perioodi vähendamine 25 kalendripäevalt 10-le

Ettemakse võimalus alates septembrist Eesti eelarve vahendite arvel

Kriteeriumid lisa 3 aluselValdkond Standardid Eesti poolsed kriteeriumid

Minimaalne kasutuse tase:Kindlustada minimaalne korrastatuse tase ja säilitada looduslikud kooslused

Kasutuses oleval haritaval maal kasvatatavad põllukultuurid

aktiivses tootmises oleval maal kasvatatakse põllumajanduskultuure, mis on külvatud hiljemalt 15. juuniks. Tegevused on kantud põlluraamatusse.

Ajutises kasutuses väljas oleval haritaval maal ebasoovitava taimkatte leviku tõkestamine  

Toetust ei maksta maale, millele ei ole 1. juuliks rajatud kultuuri või millele pole rajatud mustkesa (st hoolitsemata ja võssa kasvav)maa peab olema haritud (mehhaaniline või keemiline umbrohutõrje tehtud) 1. juuli seisuga ning eesmärgiga võtta maa kasutusse või panna peale pikaajaline kultuur.

Püsikarjamaade ja looduslike rohumaade kaitse

Karjatamine või niitmine vähemalt 1 kord enne 31. juulit

Põllukultuuri täiendav otsetoetus

Lähtekoht- 365 tuh ha toetusõiguslikku maad, fikseeritud kasvatavate kultuuride loetelu (teraviljad, teatud kaunviljad, heintaimed) ja 1306 kr/ha 55% taseEttepanek – kasutada selleks otstarbeks täielikult MAK eelarvetÜhtse pindalatoetuse maksena 381 kr/ha

täiendava otsetoetusena kuni 925 kr/ha

Loomakasvatussektori täiendav otsetoetus

Toetusõiguslikke loomühikuid erinevate skeemide alt kokku 201 tuh lü

Kasutatav karja- ja söödamaa 414 tuh ha

Loomühiku kohta arvestuslikult 2,06 ha maad, sellest tulenevalt kaetakse loomühiku kohasest toetusest 786 krooni loomühiku kohta ühtse pindalatoetuse kaudu

Veiste täiendav otsetoetus

Lähtekohad: makse toetusõiguslikele veistele (v.a. piimalehmad) 1453 kr/lü 55% tasemel

Ettepanek: maksta täielikult riigieelarve vahenditest

Ühtse pindalatoetuse kaudu 786 kr/lü

täiendava otsetoetusena kuni 667 kr/lü

Utekasvatuses täiendav otsetoetus

Lähtekoht: võimalik makse 2003.aasta tase +10%, makse toetusõiguslikele uttedele 1578 kr/lü

Ettepanek: maksta riigieelarve vahenditest

Ühtse pindalatoetuse kaudu 786 kr/lü

täiendava utetoetusena kuni 792 kr/lü

Ühikumäär toetusõiguste alusel

25% EL

eelarvest

Täiendav toetus

MAK-ist

Täiendav toetus

riigieelarvest

Põllu-kultuuridele

381 kr/ha 925 kr/ha -

Veistele 381 kr/ha e.

786 kr/lü

- 667 kr/ lü

Uttedele 381 kr/ha e.

786 kr/lü

- 792 kr/lü

Muule maale 381 kr/ha - -

Toetussumma toetusõiguste alusel

25% EL

eelarvest

Täiendav toetus

MAK-ist

Täiendav toetus

riigieelarvest

Põllu-kultuuridele

139,2 mln kr 337,5 mln kr -

Veistele 87,2 mln kr - 73,9 mln kr

Uttedele 5,6 mln kr - 5,7 mln kr

Muule maale 73,1 mln kr - -