Üldpädevustest ja nende hindamisest

Eve Kikas

Konverents “Õpetajate professionaalse arengu toetamine uute õppekavade rakendamise

kontekstis”24. oktoobril Tartus Dorpati konverentsikeskus

Projekt „Üldpädevused ja nende hindamine“

• Eesmärgid:• täpsustada põhikooli riiklikus õppekavas kirjeldatud

üldpädevusi– analüüsida kirjandust– teooriale toetudes defineerida– konkretiseerida neid mõõdetavates terminites

• välja töötada mõõtvahendid nende hindamiseks• uurida 7.-9.klassi õpilasite erinevate näiajate arengut

– analüüsida üldpädevuste arengut ja selle arenguga seotud tegureid

Teoreetiline alus

• Sotsiaalkultuuriline ja konstruktivistlik lähenemine (Võgotski, Bronfenbrenner, Nelson, Pianta, Toomela,…..)

• Indiviidi areng kultuurikontekstis + keskkonna mõtestamine igal indiviidil (teadmiste konstrueerimine)– Indiviidi-kesksed tegurid: lapse võimed, motivatsioon,

uskumused, …..– Keskkondlikud tegurid: vanemate, õpetajate, kaaslaste,

kultuuriga seotud– Indiviid-keskkond interaktsioon: keskkonna interpretatsioon

• Arengut saab mõista kui – hinnata erinevaid tegureid erinevates keskkondades– läbi viia longituudseid uuringuid– kasutades erinevaid meetodeid

KLASS(KOOL) Õpetajad

•Uskumused• Ootused•Teadmised• Klassitegevused

•Kaaslased

KODUVanemad

•Uskumused•Ootused• Kasvatustegevused• Seotus kooliga•(Haridustase)•…….

LAPSKognitiivsed võimedSotsiaalsed, akadeemilised oskusedMotivatsioonilised näitajadÕpikäitumineProbleemne käitumine

Kultuur (uskumused, seadused, …..

Laps Laps Laps

Vanemad Vanemad Vanemad

ÕpetajaÕpetaja Õpetaja

Klassi tase

Indiviidi tase

LapsedKlassi

keskmine

LapsedKlassi

keskmine

LapsedKlassi

keskmine

VanemadKlassi

keskmine

VanemadKlassi

keskmine

VanemadKlassi

keskmine

Grupi- ja indiviidi tasandi meetodid

• Üldised arengutendentsid• Kuidas arenevad erinevad laste grupid? • Minna indiviidi tasandile lähemale • Otsida laste gruppe, kes mingis mõttes

sarnanevad ja uurida nende arengut – Latentsete profiilide analüüs – Konfiguraalne sagedusanalüüs

Üldpädevused• Põhikooli riiklikus õppekavas on üldpädevused määratletud kui „aine-

ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel“ (Vabariigi Valitsus, 2011).

• Seitse üldpädevust: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevus

• Lisaks eristatakse läbivaid teemasid, mis on samavõrra olulised inimesena hilisemal elus toimetulekuks kui üldpädevused.

• Osalt kattuvad: – elukestev õpe ja õpipädevus– karjääri planeerimine ja ettevõtlikkuspädevusega– kodanikualgatus ja sotsiaalne pädevus– kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus ja väärtuspädevusega– tervis ja ohutus ja enesemääratluspädevus.

• Teiste läbivate teemade kaudu toetatakse looduspädevuse (teema „keskkond ja jätkusuutlik areng“), infotehnoloogilise (tehnoloogia ja innovatsioon) ning kommunikatsioonipädevuse (teabekeskkond) arendamist.

Üldpädevused• Erineval tasemel seotud kogu inimese tunnetuse

ja tegutsemisega ning mõjutavad seeläbi erinevalt ka inimese toimetulekut erinevates valdkondades– Väärtuspädevus– Enesemääratluspädevus– Õpipädevus– Sotsiaalne pädevus: toimetulek lähikeskkonnas ja

ühiskonnas– Suhtlemispädevus– Matemaatiline pädevus– Ettevõtlikkuspädevus

Metoodika• 2011-2013; 7-9.klass• 27 eestikeelse, 6 venekeelse õppega kooli• Erinevatest Eesti piirkondadest• Vanemate informeeritud nõusolek (91%, 75% eesti- ja

venekeelsetes koolides)• Maksimaalselt üle 1200 õpilase• Vanemate ja õpetajate küsitlemine• Erinevat tüüpi mõõtvahendid (küsimustikud Likert-tüüpi

skaalaga ja avatud küsimustega, eksperimentaalsed ülesanded, osa laste intervjueerimine….)

• Erinevad analüüsi meetodid

Näide. Õpipädevuse uurimine.

Kaks meetodit. Grupitasemel analüüsid

Õpipädevus• Oskuste, hoiakute ja uskumuste kogum, mis soodustab

uute teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist ja olemasolevate ümberstruktureerimist (st õppimist)

• Neli valdkonda: – Emotsioonid, motivatsioon ja uskumused– Keskkonna ja tegevuse käitumuslik reguleerimine – Meeldejätmine ja meenutamine ehk õpistrateegiad – Metakognitiivsed õpioskused ehk õpiprotsessi jälgimine ja

suunamine ning otsused info vastuvõtmise ja töötlemise strateegiate osas.

• Õpipädevus on vajalik koolis kõigi ainete õppimisel, aga ka hilisemas elus kui väärtustatakse elukestvat õpet.

Efektiivsed õpistrateegiad ja nende hindamine

• Õpistrateegiad: mehaaniline ja mõtestatud kordamine, teadmiste organiseerimine, märkmete ja jooniste tegemine, abi küsimine, spikerdamine

• Mälu võtted, meeldejätmise strateegiad• Hindamine

– Küsimustikud– Eksperimendid

Õpistrateegiate uurimine• Maksimaalselt 773 7.klassi ja 825 8.klassi õpilast• Küsimused strateegiate kasutamise kohta

– Kohandatud üliõpilaste õpistrateegiate küsimustikust Motivated Strategies for Learning Questionnaire (MSLQ; Pintrich jt, 1993)

– 4-palline Likert-tüüpi skaala, 3 väidet igal skaalal– Kordamine– Teadmiste organiseerimine– Teadmiste seostamine

• Katseline uurimine: sõnade päheõppimine, vabad vastused strateegia kasutamise kohta

• Katseline uurimine: teksti õppimine, osal lastel võimalus koostada spikker • Seotud näitajad

– Võimed– Matemaatika teadmised– Teksti meeldejätmine– Sõnade meeldejätmine

Õpikäitumise katseline uurimine • Õpilastel paluti kahe minuti jooksul meelde jätta 21 esitatud sõna.• Sõnad kolmes üldkategoorias: taimed, loomad ja mööbliesemed. • Seejärel paluti sõnu meenutada ning kõige lõpus küsiti, kuidas nad

sõnu meelde jätsid. • Vabad vastused kodeeriti nelja kategooriasse: • 1) Ei teinud mitte midagi või „ei tea“• 2) Läbilugemine, pealevaatamine („lasin silmadega üle“, „vaatasin

peale“, „lugesin läbi“)• 3) Kordamine, tuupimine („kordasin mõttes“, „jätsin need sõnad

meelde“, „tuupisin“, „õppisin pähe“) • 4) sügavate strateegiate kasutamine (grupeerimine, seostamine,

visualiseerimine „seostasin sõnad omavahel paiknemise järgi“, „tegin selle jaoks rütmi“, „seostasin sama algustähega sõnad“, „lahterdasin sõnad tähenduse järgi“ ).

Õpistrategiate kasutamine: küsimustikud

Arv ProtsentMitte midagi, ei tea 40 6Lugemine ja pealevaatamine 275 40

Mehaaniline kordamine 202 29Grupeerimine (sügavad strateegiad) 172 25

Õpistrateegiate kasutamine: katse

Õpistrateegiate seosed õpitulemustega

KÜSIMUSTIKKordamine Seosta-

mineOrganisee-

rimine Sõnade õppimine 7kl 0,06 0,08 -0,01Sõnade õppimine 8kl -0,02 0,04 -0,01Teksti õppimine 8kl -0,04 0,03 -0,07Matemaatika 7kl -0,12 -0,03 -0,14Matemaatika 8kl -0,12 -0,02 -0,13

KATSE F pSõnade õppimine 7kl 77,56 <0,001Sõnade õppimine 8kl 17,15 <0,001Teksti õppimine 8kl 9,62 <0,001Matemaatika 7kl 16,86 <0,001Matemaatika 8kl 7,23 <0,001

1 2 3 4

Strateegiad

11

12

13

14

15

16

17

18

19

Mat

emaa

tika

7kl

1 2 3 4

Strateegiad

7,5

8,0

8,5

9,0

9,5

10,0

10,5

11,0

11,5

12,0

12,5

Mat

emaa

tika

8kl

1 2 3 4

Strateegiad

0

1

2

3

4

5

6

7

8

Teks

ti õp

pim

ine

Ilma Spikriga

1 2 3

Teadmiste organiseerimine

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

5,5

6,0

6,5

Teks

ti õp

pim

ine

Ilma 0 endofspikker 1

1 2 3

Kordamine

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

5,5

6,0

6,5

Teks

ti õp

pim

ine

Sinine – ilma spikritaPunane – spikriga

Edasimõtlemiseks

• Kuidas uurida pädevusi? • Mida saab järeldada õpioskuste uuringu

erinevatest tulemustest?• Kas õpetajad saavad õpioskusi hinnata ja

arendada? • Kas nad peaksid seda tegema? • Töötuba: Õpioskuste hindamine ja arengu

toetamine (Anna-Liisa Jõgi, Kati Aus, Elina Malleus, TLÜ)

Aitäh!