Õhumassid ja Õhumassid ja nende nende

liikumisedliikumisedÕhumassid, frondid, Õhumassid, frondid,

MIS ON TUUL? MIS ON TUUL? 

Tuul on õhumasside liikumine. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja temperatuuride erinevust maa(või mere)pinnal. Rusikareegel on see, et Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb....

MIS ON CORIOLISE MIS ON CORIOLISE JÕUD?JÕUD?

Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. See tähendab, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema, loomulikult teatud seaduspärasustele alludes.

Õhu liikumine maakeralÕhu liikumine maakeral + madalrõhkkonnas puhub tuul vastu päeva+ madalrõhkkonnas puhub tuul vastu päeva + ülemistes õhukitides puhub tuul rohkem + ülemistes õhukitides puhub tuul rohkem

paremalt, kui maa lähedastes (ka pilved paremalt, kui maa lähedastes (ka pilved liiguvad  võrreldes tuule suunaga maa peal  ca liiguvad  võrreldes tuule suunaga maa peal  ca 15 kraadi paremalt)15 kraadi paremalt)

+ tuule maa pealt üle minnes merele, pöördub + tuule maa pealt üle minnes merele, pöördub see paremale (vasakut halssi hakkab kaldale see paremale (vasakut halssi hakkab kaldale lähemale jõudes tõstma)lähemale jõudes tõstma)

+ vaadates merel kalda poole.. kui tuul puhub + vaadates merel kalda poole.. kui tuul puhub paremalt, siis tekib ca 1-3 km kaugusele paremalt, siis tekib ca 1-3 km kaugusele kaldast tugeva tuule ala, kus tuuletugevus on kaldast tugeva tuule ala, kus tuuletugevus on ca 5% suurem, kui mujalca 5% suurem, kui mujal

Tuuled maakeralTuuled maakeral

Tuulte tegelik puhumine. Ehk kuidas Tuulte tegelik puhumine. Ehk kuidas kujunevad õhumassidkujunevad õhumassid

Niiske soe õhk kerkib ülespoole, jahtub/kondenseerub ja tekivad sademed.

Jahtunud õhk liigub suuremate laiuste poole ja hakkab laskuma.

M

M

K

Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki.

K

K

K

Laskuv kuiv õhk.

Kerkiv niiske õhk, sademed.

Kerkiv niiske õhk, sademed.

kagupassaadid

kirdepassaadid

läänetuulte vöönd

läänetuulte vöönd

Mussoon on püsiv on püsiv tuultesüsteem mandrite ja tuultesüsteem mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda suund muutub kaks korda

aastasaastas

Kui põhjapoolkeral on suvi, siis võib Kui põhjapoolkeral on suvi, siis võib päike paista seniidis ekvaatori ja päike paista seniidis ekvaatori ja põhjapöörijoone vahel. Kogu põhjapöörijoone vahel. Kogu õhuringlus on nihkunud põhja suunas. õhuringlus on nihkunud põhja suunas. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma kliimavöötmes kujundavad ilma ekvatoriaalsed õhumassid, millega ekvatoriaalsed õhumassid, millega kaasnevad tõusvad õhuvoolud. kaasnevad tõusvad õhuvoolud.

MussoonkliimaMussoonkliima

Kui põhjapoolkeral on talv, siis on Kui põhjapoolkeral on talv, siis on kagu õhuringlus nihkunud lõuna kagu õhuringlus nihkunud lõuna suunas ja lõunapoolkera suunas ja lõunapoolkera ekvatoriaalses kliimavöötmes ekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma ekvatoriaalsed kujundavad ilma ekvatoriaalsed õhumassid. Kui meil põhjapoolkeral õhumassid. Kui meil põhjapoolkeral valitseb talv, siis põhjapoolkera valitseb talv, siis põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes lähisekvatoriaalses kliimavöötmes kujundavad ilma troopilised kujundavad ilma troopilised õhumassidõhumassid

LõunapoolkeralLõunapoolkeral

Lõunapoolkeral on aga kogu asi pahupidi ja see teeb asja huvitavaks :) oleme juba mituteist aastat trennis käinud selleks, et arendada välja refleksid- kui olukord muutub, siis ei pea me mõtlema hakkama, mida teha, vaid teame juba enda kogemustest, kuidas on mõistlik käituda. Austraalias on seega meie refleksid valed...tänu Coriolise jõule

ÕhumassÕhumass

ÕhumassÕhumass on suur on suur õhukogumõhukogum sarnaste sarnaste omadustega (omadustega (õhutemperatuurõhutemperatuur, niiskus, , niiskus, läbipaistvus). Õhumassid, mis kujunevad läbipaistvus). Õhumassid, mis kujunevad ekvaatoriekvaatori ja ja troopikatroopika läheduses, on läheduses, on kuumad. kuumad. PolaaraladelPolaaraladel kujunevad külmad kujunevad külmad õhumassid. õhumassid. ParasvöödeParasvööde õhumasside õhumasside omadused sõltuvad aastaajast: suvel nad omadused sõltuvad aastaajast: suvel nad on soojad ja talvel külmad. Mandrite on soojad ja talvel külmad. Mandrite kohal on õhumassid kuivad aga kohal on õhumassid kuivad aga merepinna kohal nad on niisked.merepinna kohal nad on niisked.

Neli tüüpiNeli tüüpi

Eristatakse nelja tüüpi õhumasse:Eristatakse nelja tüüpi õhumasse: Ekvatoriaalne õhumassEkvatoriaalne õhumass Troopiline õhumassTroopiline õhumass Parasvöötme õhumassParasvöötme õhumass Polaarne (Polaarne (arktiline õhumassarktiline õhumass ja ja

antarktiline õhumassantarktiline õhumass). ). Iga tüübi õhumass võib olla mandriline Iga tüübi õhumass võib olla mandriline

või mereline ja see mõjutab õhumassi või mereline ja see mõjutab õhumassi omadusi.omadusi.

Õhumasside eristamineÕhumasside eristamine Kliimavöötmete eristamise tähtsaim tunnus Kliimavöötmete eristamise tähtsaim tunnus

on valitseva õhumassi iseloom. on valitseva õhumassi iseloom. Põhikliimavöötmeid on maakeral 4. Põhikliimavöötmeid on maakeral 4. Vahekliimavöötmeid on 3. Need on Vahekliimavöötmeid on 3. Need on lähispolaarne, lähistroopiline ja lähispolaarne, lähistroopiline ja lähisekvatoriaalne. Kliimavöötme ulatus lähisekvatoriaalne. Kliimavöötme ulatus sõltub õhumassidest, õhuringlusest, tuulte- sõltub õhumassidest, õhuringlusest, tuulte- ja sademete reziimist. Kliimavöötme pidevus ja sademete reziimist. Kliimavöötme pidevus katkeb eelkõige kõrgmäestikes, kus valitseb katkeb eelkõige kõrgmäestikes, kus valitseb kõrgusvööndilisus, mille puhul toimub kõrgusvööndilisus, mille puhul toimub taimkatte seaduspärane vaheldumine taimkatte seaduspärane vaheldumine olenevalt üldkõrgusest.olenevalt üldkõrgusest.

EkvatoriaalneEkvatoriaalne

Ekvatoriaalne õhumassEkvatoriaalne õhumass on on õhumassõhumass, mis kujuneb , mis kujuneb ekvaatoriekvaatori piirkonnas. Päike on peaaegu kogu piirkonnas. Päike on peaaegu kogu aeg aeg seniidisseniidis ja maapind saab palju ja maapind saab palju soojust. Õhk soojendab ja vesi soojust. Õhk soojendab ja vesi aurustub maapinnast. Selletõttu aurustub maapinnast. Selletõttu ekvatoriaalne õhumass on soe ja ekvatoriaalne õhumass on soe ja niiske.niiske.

TroopilineTroopiline

Troopiline õhumassTroopiline õhumass on on õhumassõhumass, mis , mis kujuneb kujuneb troopikatroopika piirkonnas. Päike on piirkonnas. Päike on peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kui ilm on kogu aeg saab palju soojust. Kui ilm on kogu aeg pilvitu, õhk soojendab väga. Selletõttu pilvitu, õhk soojendab väga. Selletõttu troopiline õhumass on palav. Õhu niiskus troopiline õhumass on palav. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või okeani kohal. Troopiline mandri või okeani kohal. Troopiline mahdriline õhumass on väga kuiv, aga mahdriline õhumass on väga kuiv, aga troopiline mereline õhumass on niiske.troopiline mereline õhumass on niiske.

ParasvöötmeParasvöötme

Parasvöötme õhumassParasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske.

ArktilineArktiline

Arktiline õhumassArktiline õhumass on on õhumassõhumass, , mis kujuneb mis kujuneb ArktikaArktika piirkonnas. piirkonnas. Polaarjoonist pooluseni on polaaröö, Polaarjoonist pooluseni on polaaröö, millal Päike ei paista. Selletõttu millal Päike ei paista. Selletõttu arktiline õhumass on alati külm. Õhu arktiline õhumass on alati külm. Õhu niiskus on väike nii mandri kui ka niiskus on väike nii mandri kui ka ookeani kohal, sest ookean on aasta ookeani kohal, sest ookean on aasta läbi jääga kaetud. Seega on arktiline läbi jääga kaetud. Seega on arktiline õhumass kuiv.õhumass kuiv.

AntarktilineAntarktiline

Antarktiline õhumassAntarktiline õhumass on on õhumassõhumass, , mis kujuneb mis kujuneb AntarktiseAntarktise piirkonnas. piirkonnas. Polaarjoonist pooluseni on polaaröö, Polaarjoonist pooluseni on polaaröö, millal Päike ei paista. Jääkatte millal Päike ei paista. Jääkatte peegeldab päikesekiirguse suurimat peegeldab päikesekiirguse suurimat osa. Õhumass kujuneb mandri pinna osa. Õhumass kujuneb mandri pinna kohal kõrgusel 3000 meetrit üle kohal kõrgusel 3000 meetrit üle merepinnast. merepinnast. Läänetuulte hoovusLäänetuulte hoovus takistab ookeani mõjule Antarktise takistab ookeani mõjule Antarktise

Kus levib arktiline Kus levib arktiline õhumassõhumass

LÄHISARKTILINELÄHISARKTILINE

VahekliimavöötmedVahekliimavöötmed

Lähisarktiline kliimavöödeLähisarktiline kliimavööde on on põhjapoolkeralpõhjapoolkeral asuv asuv vahekliimavöödevahekliimavööde, , kus talvel valitseb kus talvel valitseb arktiline õhumassarktiline õhumass ja ja suvel valitseb suvel valitseb parasvöötme õhumassparasvöötme õhumass. . Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga külm talv ja jahe suvi (kõige väga külm talv ja jahe suvi (kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb soojema kuu keskmine temperatuur jääb +12°C alla) ning väike sademete hulk. +12°C alla) ning väike sademete hulk. PolaarjoonestPolaarjoonest põhja pool esineb põhja pool esineb polaarööpolaaröö ja ja polaarpäevpolaarpäev..

ParasvöödeParasvööde

ParasvöödeParasvööde

Parasvööde on Parasvööde on põhikliimavöödepõhikliimavööde põhja-põhja- ja ja lõunapoolkerallõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb , kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumassparasvöötme õhumass..

Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad kõrged õhutemperatuurid suvel ja madalad õhutemperatuurid talvel, selgelt eristatavad õhutemperatuurid talvel, selgelt eristatavad neli aastaaega – talv, kevad, suvi ja sügis.neli aastaaega – talv, kevad, suvi ja sügis.

ParaskliimaParaskliima

Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Kliimavöötmele on enama mm-ni aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid.puhuvad mussoonid.

Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliimamereline paraskliima, , üleminekuline paraskliimaüleminekuline paraskliima, , mandriline paraskliimamandriline paraskliima ja mussoonparaskliima. ja mussoonparaskliima.

Lähistroopiline Lähistroopiline kliimavöödekliimavööde Lähistroopiline kliimavööde on

vahekliimavööde, kus talvel valitseb parasvöötme õhumass ja suvel troopiline õhumass. Sõltuvalt kohalikkudest tingimustest lähistroopilises kliimavöödes eristatakse kolme kliimatüüpi: lähistroopiline vahemereline kliima mandrite läänerannikutel, lähistroopiline mussoonkliima mandrite idarannikul ja lähistroopiline mandriline kliima mandrite siseosas.

Lähistroopiline Lähistroopiline kliimavöödekliimavööde

Lähistroopilise Lähistroopilise vahemerelise kliima vahemerelise kliima

kliimadiagramm (Mosul, kliimadiagramm (Mosul, Iraak)Iraak) Lähistroopiliste alade läänerannikutel Lähistroopiliste alade läänerannikutel

on pehme ja vihmane talv ning soe ja on pehme ja vihmane talv ning soe ja kuiv suvi. Talvel valitsevad seal kuiv suvi. Talvel valitsevad seal tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Suvel on ookeanidelt niisket õhku. Suvel on lähistroopikasse nihkunud lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved.seega on seal kuumad ja kuivad suved.

Lähistroopilise Lähistroopilise mussoonkliima mussoonkliima

kliimadiagramm (Tōkyō, kliimadiagramm (Tōkyō, Jaapan)Jaapan)

Idarannikutel on talvel vähe Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku.niisket õhku.

MussoonkliimaMussoonkliima

Lähistroopilise mandrilise Lähistroopilise mandrilise kliima kliimadiagramm (kliima kliimadiagramm (

NukusNukus, , UsbekistanUsbekistan))

Paraskliima hõlmabParaskliima hõlmab

Paraskliimavööde hõlmab Paraskliimavööde hõlmab Põhja-AmeerikaPõhja-Ameerika keskosa, keskosa, Lõuna-AmeerikaLõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, äärmise lõunaosa, suurema osa suurema osa EuroopastEuroopast, , AasiaAasia sisealad ning sisealad ning TasmaaniaTasmaania ja ja Uus-MeremaaUus-Meremaa LõunasaareLõunasaare, samuti , samuti maailmamere alad nimetatud maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel.mandrialade vahel.

Kõik kliimavöötmedKõik kliimavöötmed

Troopiline kliimavöödeTroopiline kliimavööde Troopiline kliimavöödeTroopiline kliimavööde on on

lähisekvatoriaalset vöödetlähisekvatoriaalset vöödet kahel pool kahel pool paiknev paiknev põhikliimavöödepõhikliimavööde, kus aasta läbi , kus aasta läbi valitseb valitseb troopiline õhumasstroopiline õhumass. Sellele . Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk. Aasta läbi väga väike sademete hulk. Aasta läbi valitseb kõrgrõhuala, õhk tõuseb ja valitseb kõrgrõhuala, õhk tõuseb ja pilvetus puudub. Päike on aasta läbi väga pilvetus puudub. Päike on aasta läbi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (isegi rohkem, kui suur (isegi rohkem, kui ekvatoriaalvöötmes).ekvatoriaalvöötmes).

TroopilineTroopiline Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...Suvel on õhutemperatuurid umbes +30°...

+40°C, talvel nad on madalam (+15°...+40°C, talvel nad on madalam (+15°...+25°C). Sademete hulk on vähem kui 250 +25°C). Sademete hulk on vähem kui 250 mm aastas, kohati mitu aastat puuduvad. mm aastas, kohati mitu aastat puuduvad. Valitsevad kõrbed ja poolkõrbed, asustus Valitsevad kõrbed ja poolkõrbed, asustus on hõre.on hõre.

Sõltuvalt sademete hulgast troopilises Sõltuvalt sademete hulgast troopilises kliimavöödes eristatakse kahe kliimavöödes eristatakse kahe kliimatüüpi: kliimatüüpi: mandriline troopiline kliimamandriline troopiline kliima ja ja mereline troopiline kliimamereline troopiline kliima. Ookeanide . Ookeanide piirkonnades sademete hulk on üsna suur piirkonnades sademete hulk on üsna suur ja kliima on ekvatoriaalkliimaga sarnane, ja kliima on ekvatoriaalkliimaga sarnane, ainult õhutemperatuuride amplituud on ainult õhutemperatuuride amplituud on suurem.suurem.

Troopilise merelise kliima Troopilise merelise kliima kliimadiagramm (kliimadiagramm (PapeetePapeete, ,

Prantsuse PolüneesiaPrantsuse Polüneesia))..

Troopiline kliimavöödeTroopiline kliimavööde

Lähisekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne kliimavöödekliimavööde

Lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass.

Lähisekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne

See oli lähisekvatoriaalse kliima pika vihmase aastaajaga

kliimadiagramm (Manono, Kongo Demokraatlik Vabariik) Lähisekvatoriaalsele kliimale on Lähisekvatoriaalsele kliimale on

iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning läbipaistva õhuga ning PäikePäike asub asub peaaegu kogu aeg peaaegu kogu aeg seniidisseniidis. Suvel . Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.ning iga päev sajab vihma.

LähisekvatoriaalneLähisekvatoriaalne

EristatakseEristatakse

Eristatakse kuiva aastaaega talvel Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht mida lähem koht ekvaatoriaalvöötmeekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane poole, seda pikem on vihmane aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg.aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg.

Järgmine on lähisekvatoriaalse Järgmine on lähisekvatoriaalse kliima lühikese vihmase aastaajaga kliima lühikese vihmase aastaajaga kliimadiagramm (kliimadiagramm (BanjulBanjul, Gambia), Gambia)

EkvatoriaalneEkvatoriaalne

Ekvatoriaalne kliimavöödeEkvatoriaalne kliimavööde on on ekvaatori ümbruses paiknev ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. piirkonnast lähtuvad passaadid.

EkvatoriaalneEkvatoriaalne

Päike on aasta läbi seniidis või väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes).

Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre.

Ekvatoriaalkliima Ekvatoriaalkliima kliimadiagrammkliimadiagramm

Sajab terve aastaSajab terve aasta

Ekvatoriaalne asub...Ekvatoriaalne asub...

ÕhufrontÕhufront

Soe front Soe front

Soe frontSoe front

RadarRadarii kujutis sooja frondikujutis sooja frondi pilvedestpilvedest

http://www.abdn.ac.uk/physihttp://www.abdn.ac.uk/physics/meteo/metoh12_files/fracs/meteo/metoh12_files/fra

me.htm me.htm

Esimene märk soojast Esimene märk soojast frondistfrondist Esimeseks märgiks soojast frondist

on taevas tsirrused. Neile järgnevad tsirrostratus pilved, altostratused, stratokumulused. Tsirrused võivad olla 1000 km kaugusel frondist. Pilved on üldiselt struktuurilt horisontaalse asetusega, sest front tõuseb sujuvalt kõrgemale. Pilved mis  on seotud külma frondiga on peamiselt vertikaalsed, sest külm front tekib kiiresti.

Oleneb frondi iseloomust Oleneb frondi iseloomust

A cold occluded front.

Veel skeeme frontidestVeel skeeme frontidest

Külm front on täiesti Külm front on täiesti teistsuguneteistsugune

Kuidas tekib frondi Kuidas tekib frondi häving....häving....

Külm frontKülm front

Külm front skeemilKülm front skeemil

Külm front tungib pealeKülm front tungib peale

. A warm occluded front.