Uuring erinõuete maksumuse arvutamiseks loakohustusega ......Uuring erinõuete maksumuse arvutamiseks loakohustusega tegevusaladel Lõpparuanne 14.06.2016 1 Sisukord Sisukord

Uuring erinõuete maksumuse arvutamiseks loakohustusega tegevusaladel

Lõpparuanne

14.06.2016

1

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................. 1

Lühendid ............................................................................................................................................ 2

1. Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

1.1 Analüüsi eesmärk ja ulatus ................................................................................................... 3

1.2 Metoodika ........................................................................................................................... 3

1.3 Töö piirangud ...................................................................................................................... 5

2. Ehituse majandustegevusteade .................................................................................................... 6

2.1 Kohustuse kirjeldus .............................................................................................................. 6

2.2 Kasutuslugu ........................................................................................................................ 7

2.3 Teate esitamise protsessi kirjeldus ....................................................................................... 7

2.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale ......................................................................................... 9

3. Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba ................................................................. 11

3.1 Kohustuse kirjeldus ............................................................................................................ 11

3.2 Kasutuslugu ...................................................................................................................... 12

3.3 Loa taotlemise protsessi kirjeldus ....................................................................................... 12

3.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale ....................................................................................... 14

4. Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ja lõhkematerjalilao käitamisluba ...................................... 15

4.1 Kohustuste kirjeldus .......................................................................................................... 15

4.1.1 Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ........................................................................ 15

4.1.2 Lõhkematerjalilao käitamisluba ................................................................................... 16

4.2 Kasutuslugu ...................................................................................................................... 17


4.3.1 Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ........................................................................ 17

4.3.2 Lõhkematerjalilao käitamisluba ................................................................................... 18


5. Mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusluba ................................................................................. 22


5.2 Kasutuslugu ...................................................................................................................... 22



6. Autoveo tegevusluba ja ärakiri ................................................................................................... 26


6.2 Kasutuslugu ...................................................................................................................... 27



7. Kokkuvõte................................................................................................................................. 30

8. LISAD ....................................................................................................................................... 33

2

Lühendid

AutoVS Autoveoseadus

EEEL Eesti Ehitusettevõtjate Liit

EHIS Eesti Hariduse Infosüsteem

EKR Eesti Kvalifikatsiooniraamistik

EL Euroopa Liit

EMP Euroopa Majanduspiirkond

ERAA Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon

FIE Füüsilisest isikust ettevõtja

HTM Haridus- ja Teadusministeerium

KemS Kemikaaliseadus

LmS Lõhkematerjaliseadus

LS Liiklusseadus

MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

MsüS Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus

MTR Majandustegevuse register

RdtS Raudteeseadus

SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus

TJA Tehnilise Järelevalve Amet

3

1. Sissejuhatus

1.1 Analüüsi eesmärk ja ulatus

Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–20191 näeb ette, et ettevõtluskeskkonda puudutavate

seaduseelnõude menetlemisel analüüsitakse muudatuste mõju ettevõtjate halduskoormusele ja

ettevõtluskeskkonnale. See on seotud laiema eesmärgiga muuta ettevõtjatele riigiga suhtlemine vähem

koormavaks ning lihtsamaks. Sellest tulenevalt algatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(edaspidi MKM) erinõuete maksumuse analüüsi loakohustusega tegevusaladel. Analüüsi viis läbi Ernst &

Young Baltic AS vahemikus mai–juuni 2016.

Uuringu eesmärgiks oli arvutada välja, millised kulutused kaasnevad ettevõtjale valitud erinõuete

täitmisega. Teatud tegevusaladel peab ettevõtja enne tegevusalal majandustegevuse alustamist omama

tegevusluba või olema esitanud registripidajale teate asjaomasel tegevusalal majandustegevuse

alustamise kohta.2 Antud töös analüüsiti konkreetse majandustegevusteate esitamise või tegevusloa

taotlemise protsessiga seotud aja- ja rahakulu, mis moodustavad ettevõtte jaoks kokku erinõude

maksumuse. Analüüsis võeti arvesse vaid seda kulu, mis kaasneb ettevõtjale konkreetse erinõude

täitmisega ning ei arvestatud tavapärase äritegevusega seotud kulutusi. Antud analüüs viidi läbi järgmiste

erinõuete osas:3

► ehitamise majandustegevusteade (koos ehitusjuhi kutse 6. taseme omandamisega);

► autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (ühenduse ärakiri);

► lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ja lõhkematerjalilao käitamisluba;

► raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba;

► mootorsõiduki koolituste tegevusluba.

Tegemist oli eelkõige metoodika projektiga, mille eesmärgiks oli luua valitud erinõuete näitel alus

samalaadsete tegevuslubade või majandustegevusteadete maksumuse edaspidiseks hindamiseks.

Seetõttu viidi antud analüüs läbi juhtumiuuringute põhjal. See tähendab, et loakohustusega ettevõtetest ei

moodustatud esinduslikku valimit, vaid kirjeldati kulutusi valitud ettevõtete näitel. Iga analüüsitava

erinõude maksumuse hindamise aluseks oli üks ettevõte, kes oli viimase aasta jooksul tegevusluba

taotlenud või majandustegevusteate esitanud.

1.2 Metoodika

Erinõuete maksumusele hinnangu andmine koosnes järgmistest etappidest:

1. Erinõuete kirjeldamine ja erinõuete täitmise protsessi kirjeldamine

Koostati esialgne ülevaade konkreetse erinõude täitmisega seotud kohustustest õigusaktide ja

olemasolevate infomaterjalide põhjal (dokumendianalüüs). Erinõude täitmisega seotud nõuete ja

kulukomponentide täpsustamiseks viidi iga erinõude osas läbi 1–2 intervjuud loa taotlemise või

majandustegevusteate esitamisega seotud asutusega (vt tabel 1).

Dokumendianalüüsi ja intervjuude põhjal koostati esialgsed kirjalikud ülevaated tegevusloa täitmise või

majandustegevusteate esitamisega seotud nõuete kohta.

1 https://valitsus.ee/et/valitsuse-tegevusprogramm 2 MsüS § 14 ja 16 3 Analüüsitavate erinõuete valik tehti MKM-i poolt

4

Tabel 1. Intervjuud erinõuete menetlemisega seotud osapooltega

Tegevusluba või majandustegevusteade Intervjueeritud asutused

Ehitamise majandustegevusteade Eesti Ehitusettevõtjate Liit

Autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (ühenduse

ärakiri)

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate

Assotsiatsioon

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ja

lõhkematerjalilao käitamisluba Tehnilise Järelevalve Amet

Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi

tegevusluba Tehnilise Järelevalve Amet

Mootorsõiduki koolituste tegevusluba Maanteeamet

Haridus- ja Teadusministeerium

2. Kasutusloo koostamine ja hinnang kulukomponentidele

Konkreetse kasutusloo tuvastamiseks ning erinõuete maksumuse hindamiseks viidi läbi intervjuud

ettevõtjatega, kes on viimase aasta jooksul vastavat tegevusluba taotlenud või majandustegevusteate

esitanud. Iga erinõude kohta viidi läbi intervjuu ühe ettevõttega4, mille käigus käsitleti järgmisi

teemasid:

► erinõude täitmisega seotud tegevused ettevõtte jaoks;

► erinõude täitmisega seotud kulukomponendid (st aja- ja rahakulu);

► erinõude täitmisega kaasnevate kulukomponentide osas hinnangu andmine.

3. Erinõuete maksumuse arvutamine

Kogutud informatsiooni põhjal arvutati välja kogukulu ettevõtte jaoks ehk erinõude täitmise

maksumus. Selleks koostati kõigepealt mudelmetoodika maksumuse arvutamiseks (MS Exceli

formaadis), kuhu seejärel sisestati ettevõtjatelt kogutud andmed. Loodud mudeli metoodiliseks aluseks

on standardkulumudel metoodika (Standard Cost Model), mille kohandasime antud töö lähteülesandele

vastavaks. Mudelmetoodika sisaldab järgmisi komponente, millest arvutati alltoodud arvutuskäigu

alusel erinõude maksumus ettevõttele:

► tegevuste loetelu;

► tegevuste täitmisele kuluv aeg;

► tööjõukulu;

► muud rahalised kulutused (sh riigilõivud, investeeringukulud jne).

Tegevuste ajakulu on hinnatud tundides, mis on kõige sobilikum ühik arvestades analüüsi

detailsusastet. Käesolevas uuringus otsustati võtta tööjõukulu aluseks 2015. aasta keskmine

tööjõukulu tunni kohta, mis oli 8,71 €/h (Statistikaameti andmetel). Tööjõukulu hindamisel on võimalik

alternatiivina kasutada ka konkreetsete tegevusalade või ametikohtade keskmisi andmeid. Kuna antud

analüüs viidi läbi juhtumiuuringute põhjal, mille eesmärgiks ei olnud ära kaardistada, millised

ametikohad konkreetsete ülesannetega tegelevad, samuti ei võetud arvesse võimalikke regionaalseid

erisusi, siis otsustati antud töös jääda Eesti keskmise tööjõukulu tasemele.

Lisaks ajakulule kaasnevad taotlustega ka mitmed fikseeritud kulud, nt riigilõivud ja koolituste

maksumus, kohandustega seotud kulud. Taolised kulud on tabelites kajastatud lahtris „muud kulud“.

Kulutusi on kajastatud arvutustes koos käibemaksuga.

Kohustuse maksumus arvutatakse seega välja järgmise valemi järgi:

Erinõude maksumus = [ajakulu (h) x tööjõukulu (€/h)] + muud kulud

4 Lõhkematerjali käitlemise tegevusloa puhul viidi läbi kaks intervjuud.

5

Antud arvutuskäik annab tulemuseks erinõude täitmise maksumuse ühe ettevõtte seisukohast. Selleks, et

hinnata loataotluste ning majandustegevusteate esitamisega seotud kogukulu ettevõtete jaoks, korrutati

leitud maksumus läbi 2015. aasta jooksul antud kohustust esmakordselt täitnud ettevõtete arvuga.

1.3 Töö piirangud

Analüüsiga tutvumisel ja selle tõlgendamisel tuleb silmas pidada järgmisi piiranguid:

► Antud töö keskendub ainult loa taotlemise või majandustegevusteate esitamise protsessile (mitte

hilisematele kulutustele). Samuti on kajastamist leidnud ainult need kulutused, mida tuleb täita

konkreetse erinõude täitmiseks, mitte tavapäraseks äritegevuseks. Näiteks ei ole arvesse võetud

õppesõiduautode soetamist, vaid ainult nende kohandamist nõuetega kooskõlla viimiseks. Arvesse

ei ole võetud ka ettevõtte asutamisega seotud tavapäraseid kulutusi (nt registreerimine

äriregistris).

► Analüüsiga hinnati, millised on nimetatud erinõuete täitmisega seotud kulutused ettevõtja

seisukohast. Analüüsis ei käsitletud seda, millised tegevused ja kulutused kaasnevad nende nõuete

menetlemisega muudele osapooltele (nt avalik sektor).

► Hinnang erinõuete maksumuse osas kajastab vaid konkreetse kasutuslooga seotud kulutusi

(kirjeldatud vastavates peatükkides). Kuna erinõude täitmise protsess võib ettevõtete lõikes olulisel

määral erineda, siis ei saa öelda, et maksumus kõikidele erinõuet täitvatele ettevõtetele oleks

sama.

► Hinnangud põhinevad intervjuude teel erinõuete täitmisega seotud osapooltelt laekunud

informatsioonil (eelkõige ettevõtted). Töö läbiviija ei ole teostanud mõõtmisi ega muul viisil

laekunud infot kontrollinud. Seega ei võta töö teostaja vastutust andmete korrektsuse eest, samuti

tuleb arvestada, et tegemist on hinnangulise informatsiooniga, mitte täpsete mõõtmistulemusega.

► Tulemuste laiendamine põhineb lihtsustusel, et ettevõtete summaarset kulu saab väljendada

kohustust täitvate ettevõtete arvu ja ühe näidisettevõtte kulutuste korrutisena. Intervjuude põhjal

on teada, et üksikute ettevõtete kulutused võivad erineda olulisel määral. Samas püüti

kasutuslugude koostamisel lähtuda kõige tüüpilisemast juhtumist, mistõttu võib sellist laiendust

adekvaatseks pidada. Siiski tuleb arvesse võtta, et tegemist on üldistuse ja lihtsustusega.

► Muud rahalised kulutused on arvutustes kajastatud käibemaksuga. Oluline on siinkohal märkida, et

ettevõtted saavad käibemaksu teatud olukordades tagasi taotleda, mistõttu kogukulu võib

ettevõttele olla sellevõrra madalam. Antud analüüsis seda arvesse ei võetud, kuna see oleks

eeldanud eraldi maksuregulatsioonide analüüsi.

6

2. Ehituse majandustegevusteade

Antud peatükk käsitleb ehituse majandustegevusteate esitamisega kaasnevat protsessi ning sellega

seonduvaid kulutusi ehitusettevõtja seisukohast. Majandustegevusteate esitamise protsessi osana

käsitletakse ehitusjuhi, EKR 6. taseme kutse omandamist.

2.1 Kohustuse kirjeldus

MSüS-i kohaselt on ettevõtjal seaduses sätestatud juhul kohustus esitada enne majandustegevuse

alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta.5

Ehitusseadustiku järgi esitab ehitusloakohustuslik ettevõtja MTR-i majandustegevusteate, kui ta tegutseb

järgmistel tegevusaladel:6

1. ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine, v.a kui ettevõtja pädeva isiku töö ei hõlma teiste töö

juhtimist ja korraldamist;

2. ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimine;

3. omanikujärelevalve tegemine;

4. ehitusuuringu tegemine;

5. ehitusprojekti ekspertiisi tegemine;

6. ehitise auditi tegemine;7

7. avalikult kasutatavate teede korrashoid;

8. liikluskorralduse projektide tegemine.

Majandustegevusteates märgitakse järgmised andmed: 8

1. MsüS-i § 15 lg 1 sätestatud majandustegevuse üldandmed ettevõtja kohta (vt lisa 1);

2. tegevusala alaliik;9

3. ettevõtja pädeva isiku kohta MsüS § 15 lõikes 2 nimetatud andmed (vt lisa 1).

Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui MTR-is on olemas pädeva isiku kinnitus oma õigussuhte

kohta ettevõtjaga.10

Pädeva isiku kohta tuleb lisaks isiku- ja kontaktandmetele ning töökogemuse kirjeldusele esitada ka

andmed kutsetunnistuse kohta. Kutsetunnistuse nõue varieerub tegevusalade lõikes. Käesolevas

analüüsis käsitleme järgmise kutse omandamisega seotud nõudeid: Ehitusjuht, EKR tase 6 (isik töötab

ehitustööde korraldajana ja vastutava spetsialistina ehitusobjektidel). Nimetatud kutse andja on Eesti

Ehitusettevõtjate Liit (EEEL). Selle kutse andmist reguleerib ehitusjuhi kutse andmise kord11 ning

kompetentsusnõuded sätestab kutsestandard.12

Ehitusjuhi 6. taseme kutse taotleja peab kutse esmakordsel taotlemisel vastama ühele erinevatest

tingimuste pakettidest (vt eeltingimusi tabelist 2).

Tabel 2. Ehitusjuhi 6. taseme kutse eeltingimused

Sts Eeltingimus Lisatingimused

A Taotlejal on spetsialiseerumisele vastav ehitusalane kõrgharidus ja erialane töökogemus (nõutud mahus)

Lisatingimused puuduvad

5 MsüS § 14 6 Ehituseadustiku § 25, lg 1 7 v.a, kui ettevõtja on ehitise auditi toiminguteks akrediteerinud akrediteerimisasutus, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47) 8 Ehituseadustiku § 25, lg 2 9 Vastavalt majandus- ja taristuministri 06.08.2015 määrusele nr 108 (RT I, 07.08.2015, 16) 10 Ehituseadustiku § 25, lg 3 11http://www.eeel.ee/public/files/Kutse%20andmise%20korrad/Ehitusjuht_tase%206%20KA%20kord%2010.06.2015.pdf 12 http://www.eeel.ee/public/files/Standardid/ehitusjuht-tase-6.8.pdf

7

B Taotlejal on spetsialiseerumisele mittevastav ehitusalane kõrgharidus ja erialane töökogemus (nõutud mahus)

Spetsialiseerumisele vastava baaskoolituse läbimine ja kirjaliku eksami edukas sooritamine

C Taotlejal on teine tehniline kõrgharidus tehnika ja tootmise õppevaldkonnas ja erialane töökogemus (nõutud mahus)

Ehitusjuhi baaskoolituse läbiviimine ja kirjaliku eksami edukas sooritamine


D Taotlejal on ehitustehniline keskeriharidus (ehitustehnik) ja erialane töökogemus (nõutud mahus)

Ehitusjuhi baaskoolituse läbiviimine ja kirjaliku eksami edukas sooritamine


2.2 Kasutuslugu

Antud töös analüüsime ehitustegevuse majandustegevusteate esitamise protsessi, millele eelneb 6.

taseme ehitusjuhi kutsekvalifikatsiooni omandamine. Selle protsessi nn kasutuslugu on piiratud järgmiste

eeldustega:

1. Eeldused kutse taotlemise osas:

a) Ettevõtjal ei ole pädevat isikut, kes omab ehitusjuhi 6. taseme kutset – toimub kutse

taotlemine (mitte näiteks kutset omava isiku palkamine);

b) Toimub esmakordne ehitusjuhi 6. taseme kutse taotlemine;

c) Kutse taotlejal on teine tehniline kõrgharidus tehnika ja tootmise õppevaldkonnas või

ehitustehniku haridus ning töökogemus nõutud mahus. Lisatingimustena tuleb läbida

ehitusjuhi baaskoolitus ja spetsialiseerumisele vastav baaskoolitus ning sooritada vastavad

eksamid;

d) Taotletakse kutset ühe spetsialiseerumise osas13;

e) Kutse taotleja kompetentsuse hindamine dokumentide alusel (st ei toimu kutsealast

vestlust).

2. Ettevõtjaga ja teate esitamisega seotud eeldused:

a) Tegemist on ehitusalal tegevust alustava ettevõtjaga (juriidiline isik), kes on registreeritud

Eesti äriregistris;

b) Ehituse majandustegevusteade esitatakse läbi MTR-i;

c) Majandustegevust kavandatakse tähtajatult (st mitte ainult teatud tähtajani).

2.3 Teate esitamise protsessi kirjeldus

Joonisel 1 on kajastatud ehituse majandustegevusteate esitamisega kaasnevat protsessi ettevõtte

seisukohast. Protsessi kirjelduses ei sisaldu muude osapoolte (nt ametiasutused) poolt tehtavad

tegevused (nt menetlustoimingud). Kuna ehituse majandustegevusteates tuleb esitada muuhulgas

andmed ettevõtja pädeva isiku kohta, siis algab protsess kutse taotlemisest (juhul, kui ettevõtjal ei ole

vastavat kutset omavat isikut või ei palgata seda väljast).

Kutse taotlemiseks tuleb täita 6. taseme ehitusjuhi kutse saamise tingimused ning esitada taotlus Eesti

Ehitusettevõtjate Liidule (EEEL). Antud kasutusloos eeldame, et kutse taotlejal tuleb lisaks hariduse- ja

töökogemuse nõuetele läbida ka ehitusjuhi baaskoolitus ja spetsialiseerumisele vastav baaskoolitus ning

sooritada edukalt eksamid. Vajalikke koolitusi viib läbi EEEL. Koolitustel osalemise ja eksamite

sooritamisega kaasneb ettevõttele nii aja- kui rahakulu. Koolitustel osalemine toob ettevõttele kaasa

mitmeid ettevalmistavaid tegevusi, sh info kogumine, võimalikud päringud, koolitusele registreerumine ja

avalduse koostamine. Taolised kulutused on käesoleva teate puhul ning hilisemate näidete puhul

13 Ühe taotlusega on võimalik taotleda kutset mitme spetsialiseerumise osas. Kutseandja käsitleb seda ühe taotlusena ilma täiendavat teenustasu küsimata. Antud kasutusloos aga käsitleme ühte spetsialiseerumist.

8

kajastatud tabelis tegevusena ’dokumentatsioon ja kirjavahetus’. Peale vastavate koolituste läbimist ja

eksamite sooritamist saab isik taotleda kutsekvalifikatsiooni.

Kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks tuleb EEEL-ile esitada:

► vormikohane avaldus, mis sisaldab MSüS §15 lg 1 määratletud andmeid ning tööalase

tegevuse kirjeldusi;

► koopia isikut tõendavast dokumendist;

► kinnitus kutse andmisega seotud kulude tasumise kohta;

► haridust tõendava dokumendi koopia;

► ehitusjuhtimisalase- ja spetsialiseerumisele vastava täiendõppe läbimist tõendava dokumendi

koopia (vajadusel).

Vastavalt kutse taotleja esitatud kutse taotluse avalduse ja sellele lisatud dokumentide sisule viiakse

kutse esmakordsel taotlemisel hindamine läbi järgmiste meetodite abil:

a) kompetentsuse hindamine dokumentide alusel;

b) suuline küsitlemine kutsekomisjonis ehk kutsealane vestlus (vajadus otsustatakse eelhindamise

käigus hindamiskomisjoni poolt).

Joonis 1. Ehituse majandustegevusteate esitamise protsess (koos ehitusjuhi 6. taseme kutse taotlemisega)

9

Kuna enamasti toimub hindamine dokumentide alusel,14 siis on antud kasutusloos lähtutud selles, et

kutsealast vestlust ei toimu. Pärast hindamise läbiviimist teeb kutsekomisjon otsuse kutse andmise või

mitteandmise kohta. Kui pädeva isiku kutsetunnistus on omistatud, saab ettevõte esitada MTR-i kaudu

majandustegevusteate (vt ptk 2.1. nimetatud andmed).

2.4 Kohustuse maksumus ettevõtjale

Antud kohustuse (ehituse majandustegevusteade koos 6. taseme ehitusjuhi kutse taotlemisega)

täitmisega seotud kulusid ettevõtte seisukohast hinnati eelnevates alapeatükkides kirjeldatud kasutusloo

ja protsessikirjelduse põhjal.

Ehituse majandustegevusteate esitamisega kaasneva halduskoormuse arvutamisel oli aluseks intervjuu

vastava protsessi läbinud ettevõtjaga. Ühe ehituse majandustegevusteate esitamise kogukulu on

alustavale ettevõtjale hinnanguliselt 1 414 eurot (vt tabel 3).

Tabel 3. Ehituse majandustegevusteate esitamisega kaasnev kulu15

Kululiik Kulukomponent

Isikute arv

Ajakulu isiku kohta, h

Kulu, €

Ee

ltin

gim

ust

e t

äit

min

e

Kohustus: Ehitusjuhi (tase 6) baaskoolituse läbimine

Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus 1 1 9

Koolituse ajakulu (44 AT) 1 33 287

Muud kulud Koolituse õppemaks N/A N/A 360

Kokku: 656

Kohustus: Ehitusjuhi (tase 6) spetsialiseerumisalase baaskoolituse läbimine


Koolituse ajakulu (30 AT) 1 22,5 196


Kokku: 435

Kohustus: Avalduse koostamine ja esitamine kutsetaotlemiseks

Ajakulu Taotluse ja vajalike dokumentide koostamine 1 4 35

Muud kulud EEEL-i teenustasu N/A N/A 271

Kokku: 306

Ma

jan

du

s-

teg

evu

ste

ate

e

sita

min

e Kohustus: Taotluse esitamine

Ajakulu Teate esitamine ja kinnitamine MTR-is 2 1 17

Muud kulud N/A N/A N/A N/A

Kokku: 17

Kogukulu: 1 414

Kõige suurema osa erinõude täitmisega seotud kulutustest moodustab kutse taotlemise eeltingimuste

täitmine (koolituste läbimine ja eksamite sooritamine). Tabelis 4 on toodud välja hinnang selle erinõude

täitmise maksumusele erinevate eeltingimuste korral.

14 Intervjuu EEEL-i esindajaga, 05.2016 15 Antud tabelis on kutse taotlemise tasud ja koolituse maksumused näidatud koos käibemaksuga. Reeglina tasuvad aga

kutsetaotlemise ja koolituse eest ettevõtted ja käibemaks küsitakse MTA-st tagasi.

10

Tabel 4. Ehituse majandustegevusteate esitamisega kaasnev koormus erinevate eelduste korral

Sts Eeltingimus Erinõude maksumus (€)

A Taotlejal on spetsialiseerumisele vastav ehitusalane kõrgharidus ja erialane töökogemus (nõutud mahus) 323

B Taotlejal on spetsialiseerumisele mittevastav ehitusalane kõrgharidus ja erialane töökogemus (nõutud mahus) 758

C Taotlejal on teine tehniline kõrgharidus tehnika ja tootmise õppevaldkonnas ja erialane töökogemus (nõutud mahus) 1414

D Taotlejal on ehitustehniline keskeriharidus (ehitustehnik) ja erialane töökogemus (nõutud mahus) 1414

2015. aastal esitati MTR-i andmetel kokku 716 esmast ehituse majandustegevusteadet (koos

muudatustega 1513). Oluline on siinkohal märkida, et 2015. aastal ei kaasnenud iga ehitamise

majandustegevusteatega kutse omandamisega seonduvaid kulutusi, sest ehitamise valdkonnas on alles

toimumas üleminek kutsekvalifikatsiooni nõudele. Ehitusettevõtete pädev isik võib üleminekuperioodil

(ehitamise tegevusalal kuni 30. juunini 2018 ning projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve,

ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise tegevusalal kuni 30. juunini 2016) oma pädevust

jätkuvalt tõendada sobiva erialase kõrghariduse ja töökogemusega, kuid tulevikus on vajalik sobiva

kutsekvalifikatsiooniga töötaja olemasolu. Üleminekuperioodi jooksul on keeruline hinnata kogukulu

erasektorile, kuid kui võtta aluseks 2015. aasta numbrid, siis üleminekuperioodi lõppedes (2018. aastal)

võib esmakordse ehituse majandustegevusteatega kaasnev kogukulu ulatuda aastas kuni 1 012 424

euroni.

11

3. Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba

Antud peatükk käsitleb raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemisega kaasnevat

protsessi ning seonduvaid kulutusi raudtee ettevõtja seisukohast.


Raudteeseaduse kohaselt peab raudtee ettevõtjal olema tegevusluba avalikul raudteel kasutatava või

raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi teostamiseks16. Tegevusloale

märgitakse samuti tegevusloa lisatingimused, mis määravad lubatud tehnohoolde ja remondi liigi17.

Vastavalt RdtS § 11 lg 2-le antakse avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava

raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba ettevõtjale, kes vastab kõigile järgmistele

tingimustele:

1. FIE, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu juhtima õigustatud isiku kohta ei ole

karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus- ega ametialase kuriteo,

töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteo ega rohkem kui kahe

käesolevas seaduses sätestatud raudteeliikluse ohutusega seotud väärteo kohta ega väärteo

kohta sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele

väärteole kehtestatud karistuse maksimummäära.

2. Kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud EMP lepingu riigi äriregistris.

3. FIE või äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes vastutavad vastavalt

kas raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehitamise eest, omavad erialaseid teadmisi või

kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll.

4. Ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest

täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele.

5. Ettevõtja juhatus on kinnitanud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste

protsesside kirjeldused.

6. Ettevõtjal on olemas tootmispinnad ja seadmed tehnoloogiliste protsesside kirjeldustes

ettenähtud tööde tegemiseks.

Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi

tegevusloa taotluse lahendab TJA. Tegevusloa taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed:

1. MsüS-i § 19 lg 2 sätestatud tegevusloa taotlemiseks vajalikud andmed (vt lisa 2).

2. Äriühingu juhatuse liikmete ning teiste äriühingut juhtima õigustatud isikute nimekiri, milles

märgitakse isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumise korral sünniaeg), elukoht,

andmed hariduse või töökogemuse ja viimaste töö- või teenistuskohtade kohta ning dokumendid

nimetatud isikute vastavuse kohta kehtestatud nõuetele.18

3. Ettevõtja juhatuse kinnitatud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste

protsesside kirjeldused.19

4. Andmed vastutuskindluse olemasolu kohta oma kohustuste täitmata jätmisel või

mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks.20

16 RdtS § 10 lg 1 17 RdtS § 13 18 RdTS-i § 12 lg 3 p 1 19 RdTS-i § 12 lg 3 p 2 20 RdtS § 12 ei sätesta, kas ja milliseid andmeid tuleb vastutuskindlustuse olemasolu tõendamiseks esitada, kuid see on tegevusloa saamise eelduseks. RdtS §14 lõige 2 määrab kindlustussumma alampiiri, mis nii raudteeveeremi tehnohoolde kui ka raudteeveeremi remontimise korral on 639 116 eurot.

12

3.2 Kasutuslugu

Antud töös analüüsime raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemise protsessi. Selle

protsessi nn kasutuslugu on piiratud järgmiste eeldustega:

1. Ettevõtjaga seotud eeldused:

a) tegemist on raudteealal tegutseva ettevõtjaga (juriidiline isik), kes on registreeritud Eesti

äriregistris;

b) ettevõtja taotleb kahte eri protsessi (üks remondi ja üks tehnohoolde valdkonnas);

c) ettevõtjal puudub karistusregistri sissekanne (RdtS § 11 lg 2 sätestatud osas);

d) ettevõtjal on pädevad töötajad ning nõuetele vastavad tootmispinnad, millega ei kaasne

täiendavaid investeeringuid;

e) ettevõtjal on olemas tootjapoolsed tehnoloogiliste protsesside kirjeldused, kuid vajalikud on

kohandused ja tõlked (teostatakse tõlkebüroo poolt).

2. Tegevusloa taotlusega seotud eeldused:

a) tegevusloa taotlus esitatakse TJA-le e-posti teel;

b) menetluse käigus pole vaja esitada lisadokumente;

c) kontrollvisiidi tulemusena ei ole kohanduste tegemine vajalik.

3.3 Loa taotlemise protsessi kirjeldus

Joonisel 2 on kajastatud raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemisega kaasnevat

protsessi käesolevas kasutusloos esitatud ettevõtte seisukohast. Protsessi kirjelduses ei sisaldu muude

osapoolte (nt ametiasutused) tehtavad tegevused (nt menetlustoimingud). Samuti pole antud joonisel

kajastatud elemente, mis ei vasta meie kasutusloole (sh sobilike tootmispindade hankimine ja/või

kohandamine).

Protsess algab vajalike eeltingimuste täitmisega, milleks käesoleva kasutusloo puhul on

vastutuskindlustuse hankimine ja tehnoloogiliste protsesside kirjelduste ettevalmistamine. Antud

kasutusloo puhul ei kaasne muid eeltingimuste täitmisega seotud kohustusi, kuna eeldasime, et tegemist

on äriregistris registreeritud ettevõtjaga, kellel on olemas vajalikud tootmispinnad, seadmed ning

spetsialistid, samuti puuduvad raudteeseaduses sätestatud karistused (vt ptk 3.2).

Raudtee ettevõtjaga läbiviidud intervjuu andmetel koostab tehnoloogiliste protsesside kirjeldused

tavaliselt raudteeveeremi tootja. Raudtee tehnohoolde ja remondi tegevusluba taotlev ettevõtja saab

nõutud dokumendid enamasti tootjate käest. Samas võib olla vajalik, et konkreetse ettevõtte insenerid

peavad tehnoloogiliste protsesside kirjeldustesse tegema teatud kohandusi, et viia neis kajastatav info

vastavusse EL-i seaduste ja määrustega kehtestatud ootustega.21 Samuti võivad vajalikud olla tõlketööd,

kuna tehnoloogiliste protsesside kirjeldused on praktikas sageli venekeelsed ning tuleksid tõlkida

riigikeelde. TJA andmetel võetakse vastu ka venekeelseid tekste, kuid antud kasutusloos, mille aluseks on

konkreetse ettevõtte kogemus ja kaasnenud kulutused, oleme arvutuskäiku lisanud ka tõlkekulud.

Antud kasutusloos taotleb ettevõte luba nii remondi kui ka tehnohoolde protsessi teostamiseks, mistõttu

on tal vajalik tasuda riigilõivu kaks korda, sest tegemist on sisuliselt erinevate lubadega. Kui ettevõtja

taotleks luba kahe eri remondi protsessi valdkonnas, siis pole tal aga vajalik riigilõivu korduvalt tasuda,

sest neid menetletakse ühe taotluse raames22.

Täiendavalt on ettevõttel vaja ka vastutuskindlustus vajalikule kindlustussummale. Läbiviidud intervjuu

andmetel on tavapärane see, et antud vastutuskindlustuse näol on tegemist ühe täiendava

kindlustustootega, mis võetakse olemasoleva kindlustusmaakleri käest. Eeltingimuste täitmise korral

tasub ettevõte riigilõivu ning esitab TJA-le vajalikud andmed (vt ptk 3.1).

21 Raudtee ettevõtjaga läbiviidud intervjuu andmetel soetatakse Eestisse seadmeid valdavalt SRÜ riikidest. 22 Kirjavahetus TJA esindajaga, juuni 2016

13

Tegevusloa menetlemise protsessi käigus korraldab TJA kontrollvisiidi ettevõttesse, mille eesmärgiks on

veenduda, et ettevõtja vastab RdtS §11 lg 2 (vt lisa 2) kehtestatud tingimustele. Kontrollvisiidile

eelnevalt peab ettevõte valmistama ette remondiks või tehnohooldeks kasutatavad tööpinnad ja

dokumendid (sh personali puudutavad lepingud ja kutsetunnistused), mida ta hakkab TJA esindaja(te)le

tutvustama. Pärast kontrollvisiidi läbiviimist teeb komisjon otsuse tegevusloa andmise või mitteandmise

kohta.

Joonis 2. Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemise protsess

14


Antud kohustuse (raudteeveeremi tehnohoole ja remondi tegevusluba) täitmisega seotud kulusid

ettevõtte seisukohast hinnati eelnevates alapeatükkides kirjeldatud kasutusloo ja protsessikirjelduse

põhjal.

Maksumus arvutati ühe ettevõtte näite baasil (intervjuu põhjal), mille kohaselt erinõuete täitmisega

kaasnenud kohustuse maksumus oli ettevõtjale 10 824 eurot (vt tabel 5). Kõige suurema osa tegevusloa

taotlemise protsessist moodustab siinkohal tehnoloogiliste protsesside kirjelduste tõlkimine eesti keelde.

TJA andmetel võetakse vastu ka venekeelseid tekste, mistõttu ei ole tõlkekulu nende hinnangul

kohustuslik. Käesolevas analüüsis on lähtutud konkreetsest juhtumisuuringust (ühe ettevõtte näitel). Kui

tõlkekulu mitte arvestada, siis oleks raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemise

maksumus ettevõtjale 3824 eurot.

Tabel 5. Raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemisega kaasnev kulu

Kululiik Kulukomponent Isikute arv Ajakulu isiku

kohta, h Kulu, €

Ee

ltin

gim

ust

e t

äit

min

e

Kohustus: Vastutuskindlustus


Muud kulud Vastutuskindlustuse tasu N/A N/A 867

Kokku: 876

Kohustus: Tehnoloogiliste protsesside kirjelduste ettevalmistamine


Tehnoloogiliste protsesside kohandamine 1 180 1 568

Muud kulud Tõlkekulu (2 x 200lk) N/A N/A 7 000

Kokku: 8 585*

Ta

otl

use

esi

tam

ise

ku

lu

Kohustus: Tegevusloa taotluse koostamine ja esitamine

Ajakulu Dokumentide ettevalmistamine ja riigilõivu tasumine 1 1 9

Andmete sisestamine ja dokumentide üleslaadimine 1 0,5 4

Muud kulud Riigilõiv (2X, kahe eri protsessi eest) N/A N/A 1 280

Kokku: 1 293

Mu

ud

ku

lud

Kohustus: Kontrollvisiit

Ajakulu Kontrollvisiidiks vajalikud ettevalmistused 2 1 17

Kontrollvisiidi läbiviimine 2 3 52


Kokku: 70

Kogukulu: 10 824*

* TJA andmetel võetakse vastu ka venekeelseid tekste, mistõttu ei ole tõlkekulu kohustuslik. Antud analüüsis

on tõlkekulu siiski arvestatud, kuna intervjueeritud ettevõte siiski need dokumendid tegevusloa taotluse jaoks

eesti keelde tõlkis.

2015. aastal esitati MTR-i andmetel kaks uut raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlust

(koos muudatustega 12) ning ettevõtjatele kaasnev halduskoormus Eestis oli kokku 21 648 eurot.

15

4. Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ja lõhkematerjalilao

käitamisluba

Antud peatükk käsitleb kahte lõhkematerjali valdkonna luba23: lõhkematerjali käitleja tegevusluba ja

lõhkematerjalilao käitamisluba. Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba on eelduseks lõhkematerjalilao

käitamisloa taotlemisel. Lõhkematerjali käitlemise tegevusloa osana vaadatakse ka lõhkematerjali

käitlemise korraldaja pädevustunnistuse omandamist.

4.1 Kohustuste kirjeldus

Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 kohaselt peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel

tegutsemiseks:

1. lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamine;

2. lõhkematerjali hoidmine;

3. lõhkematerjali kasutamine.

Tegevusluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks, ning tegevusluba

lõhkematerjali valmistamiseks või kasutamiseks annab ühtlasi õiguse lõhkematerjali hävitamiseks24.

Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui

selleks kulub vähem kui üks aasta25. Tegevusloa taotluse lahendab TJA juurde valitsusasutuste

esindajatest moodustatud komisjon26.

4.1.1 Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba

Lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotluses esitatakse järgmised dokumendid:

1. MsüS-i §19 lg 2 sätestatud tegevusloa taotluseks vajalikud andmed (vt lisa 2);

2. LMS §15 lg 2 sätestatud andmed:

i. andmed isikute kohta, kellel on lähtuvalt varalisest osalusest või ametipositsioonist õigus

mõjutada ettevõtte tegevust (näiteks äriühingu nende osanike või aktsionäride nimekiri,

kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, ning äriühingu juhatuse ja nõukogu

liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle

puudumise korral sünniaeg, ja elukoht ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja

äriregistrikood);

ii. ülevaade vajalikest tehnilistest lahendustest (sh hoiustamistingimused);

3. lõhkematerjali käitlemise korraldaja andmed27 ja tema pädevust tõendava dokumendi koopia.

TJA-le esitatakse taotlusega koos ka andmed soovitud tegevusala, tegevuskoha või –kohtade osas,

soovitud tegevusloa kehtivusaeg (kui see on lühem kui 5 aastat) ja riigilõivu koopia.

Tegevusluba antakse, kui on täidetud järgmised tingimused28:

1. taotlejal on sellel tegevusalal tegutsemiseks piisavalt tehnilisi võimalusi;

2. taotleja kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, riigivastase

süüteo või süüteo kohta, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona

või tulirelva kasutades;

23 Käesolevas uuringus ei käsitleta lõhkematerjale, mis on arvatud strateegilise kauba nimekirja. 24 LMS § 14 lg 2-3 25 LMS § 14 26 LMS § 15 27 Käitlemise korraldaja peab vastama LMS §62 kehtestatud nõuetele (vt lisa 3) 28 LMS § 16.

16

3. taotleja lõhkematerjali käitlemise korraldajad vastavad LMS-s §-s 62 sätestatud nõuetele (vt

lisa 3);

4. tegevusloa andmine ei kahjusta riigi julgeolekut.

Antud uuring käsitleb tegevusloa osana ka lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistuse

omandamist. Vastavalt LMS § 93 lg 4 täidab kutset andva organi puudumise korral LMS-is sätestatud

isikute hindamise ja tõendamise ülesandeid TJA. Isik, kes soovib saada lõhkematerjali käitlemise

korraldaja pädevustunnistust, esitab TJA-le vormikohase taotluse (avaldatud TJA veebilehel), mis

sisaldab järgmisi andmeid29:

1. taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

2. taotleja aadress ja muud kontaktandmed;

3. millist pädevustunnistust taotletakse;

4. kinnitust taotletavale pädevusele LMS § 62 esitatud nõuete täidetuse kohta (tööraamatu

väljavõte, erialast ettevalmistust tõendava dokumendi koopia, karistusregistri väljavõte,

koopia isikut tõendavast dokumendist jms);

5. taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri;

6. riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Taotluse esitab taotleja isiklikult kas digitaalselt või saadab postiga TJA-le. Kui taotleja vastab

pädevustunnistuse eeltingimustele, kuulutab TJA välja ja viib läbi lõhkematerjali käitlemise korraldaja

eksami, mille edukal läbimisel antakse taotlejale pädevustunnistus.

4.1.2 Lõhkematerjalilao käitamisluba

Lõhkematerjali võib hoida ainult lõhkematerjalilaos, mis LMS-i tähenduses on lõhkematerjali hoidmiseks

ettenähtud ehitis, ehitise osa või ehitiste kompleks30. LMS § 36 kehtestab lõhkematerjalilaole järgmised

nõuded:

1. lõhkematerjalilao asukohta planeerides tuleb arvestada, et võimaliku õnnetuse korral oleks

tagatud väljaspool ohuala asuvate inimeste, vara ja keskkonna ohutus;

2. lõhkematerjalilao kohta peab olema koostatud lõhkematerjalilao pass;

3. tagada tuleb lõhkematerjalilao valve.

Lõhkematerjalilao käitamisluba annab õiguse kasutada ehitist lõhkematerjalilaona31. Lõhkematerjalilao

projektile ja lõhkematerjalilaole esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega32.

Lõhkematerjalilao käitamisloa taotlemisel esitatakse TJA-le järgmised dokumendid:

1. LMS §39 lg 3 sätestatud dokumendid:

a. lõhkematerjalilao pass;

b. ehitise omaniku kirjalik nõusolek ehitise kasutamise kohta lõhkematerjalilaona, kui

taotlust ei esita ehitise omanik;

c. KemS § 22 lg 2 kohaselt nõutavad dokumendid (vt lisa 3);

d. vastutuskindlustusleping33;

2. riigilõivu koopia.

TJA võib vajadusel nõuda lisadokumentide või -andmete esitamist.

Lõhkematerjalilao käitamisloa andmiseks moodustab TJA lao vastuvõtukomisjoni, kuhu kuuluvad

esindajad TJA-st, Kaitsepolitseiametist, Päästeametist ja Politsei- ja Piirivalveametist. Komisjon kontrollib

29 http://www.tja.ee/public/documents/Toostuohutus/Lohkematerjalid/LMS_padevuseksam_juhend_2011.doc 30 LMS § 34 lg 2 ja LMS § 35 31 LMS § 39 32 https://www.riigiteataja.ee/akt/110082012007 33 KemS § 25

17

lõhkematerjalilao vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas hindab lao ja selles töötavate

inimeste ja ladustatavate ohtlike ainete ohutuse ja julgeoleku tagamiseks rakendatud abinõude piisavust.

4.2 Kasutuslugu

Käesolev töö analüüsib ettevõtet, kes taotleb esmajoones lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ning

hiljem soovib täiendavalt taotleda lõhkematerjalilao käitamisluba.

1. Eeldused käitlemise korraldaja pädevustunnistuse taotlemise osas:

a) ettevõtjal ei ole pädevat isikut, kes omab lõhkematerjali käitlemise korraldaja

pädevustunnistust;

b) samas on ettevõttes olemas töötaja, kes vastab pädevustunnistuse saamise eeltingimustele;

c) lõhkematerjali korraldaja pädevustunnistuse taotlemine toimub esimest korda;

d) ettevõtja tellib väliskoolitaja, kes aitab taotlejal pädevuseksamiks ette valmistuda.

2. Ettevõtjaga seotud eeldused lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotlusega seonduvalt:

a) lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotlemisel on ettevõtjal rendileping lõhkematerjaliladu

omava ettevõttega, kelle käest saab ta vajaliku dokumentatsiooni ruumidega seotud

tehniliste võimaluste kohta;

b) ettevõtjal on olemas nõuetele vastav sõiduk lõhkematerjalide transpordiks.

3. Ettevõtjaga seotud eeldused lõhkematerjalilao käitamisloaga seonduvalt:

a) ettevõtjal on olemas pädevad töötajad ja pinnad;

b) tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega;

c) dokumentide kooskõlastamisel Päästeameti ja TJA-ga ei ole vaja dokumente täiendada.


4.3.1 Lõhkematerjali käitlemise tegevusluba

Joonisel 3 on kajastatud lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotlemisega kaasnevat protsessi ettevõtte

seisukohast. Protsessi kirjelduses ei sisaldu muude osapoolte (nt ametiasutused) tehtavad tegevused (nt

menetlustoimingud).

Kuna antud loa taotlemisel tuleb esitada muuhulgas andmed ettevõtja pädeva isiku kohta, siis algab

protsess lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistuse taotlemisest (juhul, kui ettevõtjal ei ole

vastavat pädevustunnistust omavat isikut või ei palgata teda väljast). Ettevõtjaga läbiviidud intervjuu

andmetel ei pakuta Eestis kursusi lõhkematerjalide käitlemise kohta, mistõttu võib ettevõtjal olla vajalik

tellida väliskoolitaja, et tagada ettevalmistus pädevuseksami sooritamiseks. Pädevuseksami korraldab

TJA, kellele tuleb tasuda enne eksami sooritamist riigilõiv. Kui pädevuseksam sooritatakse edukalt, siis

väljastab TJA lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistuse.

Enne loataotluse esitamist on vajalik koostada tehniliste võimaluste dokumentatsioon, kuhu tuleb lisada

andmed töötajate kohta ning lõhkematerjali veoks kasutatavate sõidukite ja lõhkeainelao rendileping.

Lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotlus vajalike dokumentidega (vt. ptk 4.1.1.) esitatakse TJA-le

kas e-posti teel või läbi MTR-i või posti teel. Tegevusloa andmise otsuse võtab vastu komisjon.

18

Joonis 3. Lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotlemise protsess

4.3.2 Lõhkematerjalilao käitamisluba

Lõhkematerjalilao käitamisloa protsessi on kajastatud joonisel 4. Antud kasutusloo puhul tuleb taotlusele

eelnevate eeltingimustena koostada ja kooskõlastada kemikaaliseadusest tulenevad kohustuslikud

dokumendid, koostada lõhkematerjalilao pass ning sõlmida vastutuskindlustusleping.

Kõige mahukam nõue on KemS-ist tulenevate dokumentide koostamine. A-kategooria suurõnnetuse

ohuga ettevõtte puhul on vajalik koostada teabeleht, ohutusaruanne ja ettevõtte hädaolukorra

lahendamise plaan. Ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust.

Esmajoones tuleb antud dokumendid kooskõlastada ettevõtte siseselt juhatusega ning seejärel

asjakohaste ametiasutustega. KemS-i § 23 lg 2 kohaselt tulevad dokumendid kooskõlastada järgmiste

pädevate asutustega:

teabelehe ja ohutuse tagamise süsteemi korral TJA-ga;

ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani puhul Päästeametiga;

riskianalüüsi ja ohutusaruande puhul nii TJA kui ka Päästeametiga.

19

Antud kasutusloos käsitleme situatsiooni, kus kooskõlastuste raames ei kaasne olulisi muudatusi, sest

nendega kaasnevat aja- ja rahakulu on väga keeruline hinnata. Praktikas võivad kooskõlastustega

kaasnevad kulutused olla väga erinevas mahus: täiendavate dokumentide koostamisest mahukate

ehitustöödeni34.

Joonis 4. Lõhkematerjalilao käitamise loa taotlemise protsess

Täiendavalt tuleb koostada ka lõhkematerjalilao pass. Antud töös läbiviidud intervjuu andmetel ostetakse

see teenus tihti vastava valdkonna ekspertidelt sisse, kes koostavad vajalikud dokumendid. LmS § 36 lg 2

kehtestab, et lõhkematerjalilao pass on lõhkematerjalilao omaniku või valdaja poolt allkirjastatud

dokument, milles esitatakse lao kohta järgmised andmed:

1. aadress;

2. asukoha maa-ala plaan mõõtkavas 1:50000, millel nähtuvad ohuala ja ohualasse jäävad ehitised

ning nende otstarve;

3. lao plaan mõõtkavas 1:1000;

4. kõigi ehitiste plaanid mõõtkavas 1:100;

5. andmed hoidlate mahutavuse kohta ja üldmahutavus vastavalt lõhkematerjalide allklasside ja

sobivusrühmade järgi.

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul on vajalik vastutuskindlustus, mille alampiir on

400 000 eurot35. Kui kõik eeltingimused on täidetud, siis esitab taotleja ptk 3.1.2 loetletud dokumendid

34 Intervjuud ettevõtetega, 05.2016 35 KemS § 133 lg 3

20

TJA-le. Käitamisloa andmist menetleb vastuvõtukomisjon (kuuluvad Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja

lõhkematerjalilao asukohajärgne politseiasutus), mille esimees on TJA esindaja. Kui ettevõtjale

otsustatakse anda lõhkematerjalilao käitamisluba, siis TJA informeerib sellest asjakohaseid ametiasutusi.


Antud lubadega seotud kohustuste täitmisega kaasnevaid kulusid ettevõtte seisukohast hinnati

eelnevates alapeatükkides kirjeldatud kasutusloo ja protsessikirjelduste põhjal. Lõhkematerjali käitlemise

tegevusloaga kaasnevad kulutused on välja toodud tabelis 6 ning lõhkematerjalilao käitamisloa maksumus

tabelis 7.

Maksumus arvutati kahe ettevõtte näite baasil (intervjuude põhjal). Esimesel ettevõttel oli käitlemisluba

ning teisel lisaks käitlemisloale ka lõhkematerjalilao käitamisluba. Lõhkematerjali käitlemisloa

kogumaksumus antud kasutusloo puhul oli 1 007 eurot (vt tabel 6). 2015. aastal taotleti Eestis kahte uut

lõhkematerjali käitlemisluba (pikenduste ja muudatustega 13 taotlust) ning antud loakohustuse

kogumaksumus erasektorile oli 2 014 eurot.

Lõhkematerjalilao käitamisloa kogumaksumus antud kasutusloo puhul oli 10 152 eurot (vt tabel 7).

2015. aastal seda luba ei taotletud.

Tabel 6. Lõhkematerjali käitlemise tegevusloa taotlemisega kaasnev kulu

Kululiik Kulukomponent Isikute

arv Ajakulu isiku

kohta, h Kulu, €

Ee

ltin

gim

ust

e

täit

min

e

Kohustus: Lõhkematerjali käitleja pädevustunnistuse saamine

Ajakulu Dokumentatsioon ja kirjavahetus (sh registreerimine) 1 1 9

Eksamiks valmistumine (iseseisev õpe ja koolituspäev) 1 24 209

Pädevuseksami sooritamine 1 4 35

Muud kulud Riigilõiv N/A N/A 130

Väliskoolitaja tellimine (1 päev) N/A N/A 300

Kokku: 683

Kohustus: Tehniliste võimaluste dokumentide koostamine



Kokku: 17

Ta

otl

use

e

sita

mis

e k

ulu

Kohustus: Taotluse esitamine

Ajakulu Taotluse koostamine ja esitamine (sh riigilõivu tasumine) 1 2 17


Kokku: 307

Kogukulu: 1 007

21

Tabel 7. Lõhkematerjalilao käitamisoa taotlemisega kaasnev kulu


arv Ajakulu isiku

kohta, h Kulu, €

Ee

ltin

gim

ust

e

täit

min

e

Kemikaaliseadusest tulenevate kohustuslike dokumentide koostamine ja kooskõlastamine


Ettevõtte teabelehe koostamine 1 10 87

Ohutusaruande koostamine (sh riskianalüüs ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus) 1 90 784

Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani koostamine 1 40 348

Dokumentide kooskõlastamine ettevõtte siseselt 2 5 87

Dokumentide kooskõlastamine pädevate asutustega 1 3 26


Kokku: 1 341

Kohustus: Lõhkematerjalilao passi koostamine


Muud kulud Skeemjooniste tellimine eksperdilt N/A N/A 200

Kokku: 270

Kohustus: Vastutuskindlustuse leping


Muud kulud Vastutuskindlustuse lepingutasu (sh maakleritasu) N/A N/A 8 000

Kokku: 8 009

Ta

otl

use

esi

tam

ise

ku

lu

Kohustus: Taotluse koostamine ja esitamine TJA-le

Ajakulu Taotluse koostamine ja esitamine (sh riigilõivu tasumine) 1 2 17


Kokku: 532

Kogukulu: 10 152

22

5. Mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusluba

Käesolevas peatükis analüüsitakse mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusloa taotlemisega kaasnevat

protsessi ning sellega kaasnevaid kulutusi ettevõtte seisukohast.


Liiklusseaduse § 111 sätestab, et mootorsõidukijuhi koolituseks peab olema tegevusluba. Tegevusloa

taotluse lahendab LS § 113 lg 1 kohaselt HTM. Tegevusloa taotluse esitamisele eelneb tegevusloa

kontrollieseme hindamine, millega tegeleb Maanteeamet, kes vormistab eelhaldusakti LS-i §-s 112

sätestatud nõuete täitmise kohta (vt lisa 4).

Tegevusloa taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:

1. koolituse tegevusloa taotlus;

2. MsüS-i § 19 lg 2 sätestatud andmed (vt. lisa 2)

3. LS § 112 lg 1 punktides 1–3 nimetatud õpperuumide, õppesõiduväljaku ja õppesõidukite

olemasolu või kasutamisõigust tõendavad dokumendid;

4. LS § 112 lg 1 punktis 5 nimetatud õppekava ja õppedokumentatsioon;

5. LS § 112 lg 1 punktis 6 nimetatud audiovisuaalsete õppevahendite loetelu;

6. LS § 112 lg 1 punktis 7 nimetatud õppevahendite loetelu;

7. mootorsõidukijuhi õpetajate andmed nende vastavuse kohta LS §-s 118 esitatud nõuetele ja

kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks;

8. mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajate andmed nende vastavuse kohta LS §-s 119 esitatud

nõuetele ja kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks.

Nõuete sisu on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrustega, sh nõuded:

mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavale36 ja mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile

ning õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise kohta37; mootorsõidukijuhi

koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja õppesõidukitele38; ja mootorsõidukijuhi

esmaabikoolituse õppevahenditele ja –kavale39.

LS § 113 lg 11 sätestab, et tegevusloa taotluse esitab taotleja HTM-i EHIS-e kaudu. Põhjendatud

erandjuhtudel võtab HTM taotlusi vastu ka paberkandjal allkirjastatuna ja digitaalselt allkirjastatuna e-

posti teel40. Tegevusluba antakse, kui taotleja on täitnud LS §-s 112 sätestatud nõuded (vt lisa 4).

5.2 Kasutuslugu

Mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusloa taotlemise protsessi kasutuslugu on piiratud järgmiste

eeldustega:

Ettevõtjaga seotud eeldused:

1. Ettevõtjal on olemas õpetaja, kellel on mootorsõidukijuhi õpetaja, 6. taseme kutse, ja kes on

andnud kirjaliku kinnituse tööleasumiseks.

2. Ettevõtjal on olemas esmaabikoolituse õpetaja, kes on andnud kirjaliku kinnituse

tööleasumiseks.

3. Ettevõtjal on olemas õpperuumidel ja õppesõiduväljakutel rendilepingud.

4. Ettevõtjal on olemas sõiduk, mis vajab täiendavaid kohandusi vastamaks õppesõiduki nõuetele

36 RT I, 22.04.2015, 11, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062011039?leiaKehtiv 37 RT I, 09.10.2015, 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/109102015001 38 RT I, 05.08.2014, 16, https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014016 39 RT I, 31.12.2010, 37https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010037 40 Kirjavahetus HTM-i esindajaga, juuni 2016

23

5. Ettevõtjal on vajalikud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud olemas.

6. Ettevõtja esmaabiõpetajal on olemas esmaabikoolituse õppevahendid.

7. Ettevõtjal on vaja koostada õppekava.

Tegevusloa taotlusega seotud eeldused:

1. Taotletakse B-kategooria mootorsõidukijuhi koolituste tegevusluba.

2. Dokumendid esitatakse ülevaatamiseks esmalt Maanteeametile ning seejärel tehakse taotlus

HTM-i.

3. Maanteeamet viib läbi kaks kontrollvisiiti.

4. Maanteeamet ei nõua täiendavaid kohandusi, muudatusi ega lisadokumente kontrollvisiidi

tulemusena.


Joonis 5 käsitleb mootorsõidukijuhi koolituse tegevusloa taotlemise protsessi meie kasutusloos piiritletud

ettevõtte puhul. Antud kasutusloo puhul on koormavateks eeltingimusteks mootorsõidukite kohandamine

õppesõidukiteks, täiendav ülevaatus, õppekava koostamine ja õpetaja tervisetõendi saamine.

Mootorsõidukijuhi koolituse raames kasutatavate õppekavade tingimused ja kord on kehtestatud

majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega41. Antud määruse § 32 lg 2 kohaselt peab koolitaja

koostatud ja taotlusega esitatav õppekava sisaldama järgmist informatsiooni:

► õpetamise korralduslikud alused;

► tegevused ja meetodid õpiväljundite saavutamiseks;

► hindamismeetodid ja nende kirjeldused (õpiväljundite saavutamise kontrollimine);

► hindamiskriteeriumid ja nende kirjeldused (nõuded õppetulemuste hindamisele);

► õppeainete läbimise ajaline plaan;

► õppeaine mahud;

► iseseisva töö sisu;

► kohustusliku kirjanduse loetelu;

► juhendaja roll ja võimalused juhendaja kaasamiseks juhi ettevalmistamisel täiendava

sõidupraktika saamiseks.

Sõiduki kohandamisel tuleb järgida majandus-ja kommunikatsiooniministri määrusega42 kehtestatud

üldnõudeid õppesõidukitele:

► õppesõiduk ja juhi varustus peavad vastama LS§ 100 lg 7 alusel kehtestatud määruses

sätestatud eksamisõiduki ja juhi varustuse nõuetele43;

► õppesõiduk peab olema tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli;

► õppesõiduk peab olema puhas ja seal ei tohi olla ohtlikke või halvasti lõhnavaid aineid;

► õppesõidukil ei pea olema salvestusseadet.

Täiendavalt on vajalik ka mootorsõidukijuhi õpetaja tervisetõendi saamine. Erinevalt mootorsõiduki

tavajuhist on mootorsõidukijuhi õpetajal vaja läbida tervisekontroll iga 5 aasta järel.

Antud kasutusloo puhul esitab loa taotleja vajalike eeltingimuste täitmise järel vajalikud dokumendid (vt

ptk 5.1) Maanteeametile eelhaldusakti vormistamiseks. Maanteeamet viib läbi kontrollvisiidi, et hinnata

ruumide, õppevahendite, õppesõidukite jm vastavust nõuetele. Kui õppesõidukid ja õpperuumid asuvad

eri kohtades, siis võib olla vajalik mitme kontrollvisiidi läbiviimine44. Kontrollvisiidi edukal läbimisel

vormistab Maanteeamet eelhaldusakti, mis koosneb kontrollaktist ja kinnitusest, mis edastatakse nii

taotlejale kui ka HTM-le.

41 RT I, 22.04.2015, 11, https://www.riigiteataja.ee/akt/128062011039?leiaKehtiv 42 RT I, 05.08.2014, 16, https://www.riigiteataja.ee/akt/105082014016 43 RT I, 20.05.2015, 7, https://www.riigiteataja.ee/akt/120052015007 44 Intervjuu ettevõtjaga, 05.2016

24

Joonis 5. Mootorsõidukijuhi koolituse tegevusloa taotlemise protsess antud kasutusloo puhul

Kui mootorsõidukijuhi koolituse loa taotleja alustas taotlusprotsessi läbi Maanteeameti, siis eelhaldusakti

vormistamise järgselt tuleb tal tasuda riigilõiv ning esitada taotlus HTM-i. HTM-is menetleb taotlust

vastava valdkonna komisjon, kes kohtub regulaarselt, et hinnata mootorsõidukijuhi koolituse

tegevuslubasid. Komisjon teeb kantslerile ettepaneku loa väljastamiseks või sellest keeldumiseks. Luba

väljastatakse kantsleri käskkirjaga. Komisjon teeb tavaliselt otsuse Maanteeameti eelhaldusakti põhjal,

milles on tuvastatud kontrolliese, ning HTM ei pea vajalikuks Maanteeameti poolt tuvastatut ise üle

kontrollida45. Kui komisjon on teinud kantslerile ettepaneku loa väljastamise kohta, teeb kantsler vastava

otsuse ning annab selle kohta käskkirja. Käskkiri edastatakse taotlejale elektrooniliselt ning tegevusluba

kantakse EHIS-esse. Enne koolitustegevusega alustamist on uuel loaomanikul vaja sõlmida

andmevahetuse leping Maanteeametiga.

45 Intervjuu HTM-i esindajaga, 05.2016

25


Mootorsõidukijuhi koolituse loa taotlemisega seotud kulusid ettevõtte seisukohast hinnati eelnevates

alapeatükkides kirjeldatud kasutusloo ja protsessikirjelduste põhjal ning maksumus on kajastatud tabelis

8.

Maksumus arvutati ühe ettevõtte näite baasil (intervjuu põhjal). Mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusloa

kogumaksumus antud kasutusloo puhul oli 1 227 eurot (vt tabel 8). 2015. aastal taotleti Eestis 7 uut B-

kategooria mootorsõidukijuhi koolituse luba46 ning antud loakohustuse kogumaksumus erasektorile oli

8 589 eurot.

Tabel 8. Mootorsõidukijuhi koolitamise tegevusloa taotlemisega kaasnev kulu


arv Ajakulu isiku

kohta, h Kulu, €

Ee

ltin

gim

ust

e t

äit

min

e

Kohustus: Sõidukite kohandamine õppesõidukiteks ja täiendav ülevaatus


Muud kulud Sõidukite kohandamine õppesõidukiteks N/A N/A 250

Täiendav tehnoülevaatus N/A N/A 50

Kokku: 309

Kohustus: Õppekava koostamine

Ajakulu Õppekava kohandamine 1 80 697


Kokku: 697

Kohustus: Tehnoloogiliste protsesside kirjelduste ettevalmistamine

Ajakulu Arsti külastus (ajakulu) 1 4 35

Muud kulud Tervisetõend N/A N/A 50

Kokku: 85

Ta

otl

use

esi

tam

ise

ku

lu

Kohustus: Taotluse koostamine ja esitamine

Ajakulu Dokumentide ettevalmistamine ja edastamine MNT-le 1 2 17

Avalduse esitamine HTM-i 1 1 9

Andmevahetuse lepingu sõlmimine MNT-ga 1 1 9


Kokku: 135

Mu

ud

ku

lud

Kohustus: Maanteeameti kontrollvaatlus

Ajakulu Ettevalmistus kontrollvisiidiks 1 2 17

Kontrollvisiit õpperuumidega tutvumiseks (1) 1 2 17

Kontrollvisiit õppesõidukitega tutvumiseks (2) 1 2 17


Kokku: 52

Kogukulu: 1 277

46 Maanteeameti andmetel

26

6. Autoveo tegevusluba ja ärakiri

Antud peatükk käsitleb veoseveo tegevusloa ja ärakirja taotlemise protsessi ning sellega seonduvaid

kulutusi ettevõtte seisukohast. Autoveo tegevusloa taotlemise osana käsitletakse ka veokorraldaja

pädevustunnistuse omandamist.


Autoveoseaduse § 4 kehtestab, et tasulise veoseveo korraldamiseks auto või autorongiga, mille täismass

ületab 3500 kilogrammi, peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki

kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr

1072/2009 artikli 4 kohaselt on ühenduse tegevusluba dokument, mis tõendab selle omaja õigust

korraldada tasulist veosevedu ja ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri on dokument, mis tõendab

tegevusloa omaja õigust kasutada tegevusloa kinnitatud ärakirjale kantud registreerimisnumbriga

sõidukit tegevusloaga lubatud tasulisel veoseveol.

Veoseveole Eestis kehtivad EL-i määrusest nr 1071-2009 tulenevad autoveonduse põhinõuded:

1. asutamisnõue;

2. hea maine;

3. finantssuutlikkus;

4. pädeva veokorraldaja olemasolu (pädevustunnistus).

AutoVS kohaselt on täiendavalt vajalik teatada tegevusloa andjale enda aadress ning registreerida

vähemalt ühe sõiduki ärakirja taotlemine ja omandamine esimese kuue kuu jooksul peale tegevusloa

saamist. Ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja taotlejale esitatud nõuded on määratud AutoVS

§-is 5 (vt lisa 5).

AutoVS § 13 lg 1 kehtestab, et tegevusloa taotleja peab esitama järgmised dokumendid:

1. avaldus;47

2. veokorraldaja määramist kinnitav dokument, millele on kantud või lisatud veokorraldaja kirjalik

nõusolek veokorraldajaks määramise kohta;48

3. veokorraldaja ametipädevust tõendav dokument;

4. andmed veokorraldaja lepingu liigi, osapoolte, sõlmimise kuupäeva ja kehtivuse kohta.49

Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja esitab AutoVS § 13 lg 2 kohaselt ärakirja andjale järgmised

dokumendid:

1. avaldus;

2. mootorsõiduki registreerimistunnistus või selle ärakiri;

3. sõiduki tehnonõuetele vastavust tõendav dokument (kui tegevusloa kinnitatud ärakirja

taotletakse mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis registreeritud mootorsõidukile);

4. finantssuutlikkust tõendav dokument (kui tõendavad andmed pole äriregistri teabesüsteemist

elektrooniliselt kättesaadavad);

5. mootorsõiduki kasutusleping (kui taotleja ei ole sõiduki omanik, mis korral kontrollitakse kasutaja

registreerimistunnistuse alusel).

47 Avalduses sisaldub lisaks taotleja asukoha aadressile ka see aadress Eestis, kus tegevusloa taotleja hoiab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 punktis a nimetatud dokumente, kui see aadress ei lange kokku taotleja asukoha aadressiga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris;

48 V.a juhul, kui veokorraldaja on füüsilisest isikust ettevõtja ise või äriühingu juhatuse liige, kelle esindusõigust ei ole äriregistri teabesüsteemi andmetel piiratud;

49 Kui isik on veokorraldajaks määratud määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 4 lõike 1 kohasel töölepingu alusel või sama määruse artikli 4 lõike 2 kohaselt muu lepingulise suhte alusel, peavad veokorraldaja määramist kinnitavale dokumendile olema kantud või lisatud andmed sõlmitud lepingu liigi, osapoolte, sõlmimise kuupäeva ja kehtivusaja kohta.

27

Ühenduse tegevusluba ja ärakirja menetlemise ning väljastamisega tegeleb ERAA50. Tegevusloa ning

ärakirja taotlemiseks vajalikud dokumendid võib esitada kas MTR-i kaudu, ERAA-le e-postiga digitaalselt

allkirjastatuna, faksi teel, posti teel või ERAA kontoris kohapeal.

Käesolevas analüüsis käsitleme autoveo tegevusloa taotlemise osana ka veokorraldaja pädevustunnistuse

omandamist. AutoVS § 7 lg 1 kohaselt on veokorraldaja hea mainega isik, kes on ametialaselt pädev

korraldama veosevedu ning ta on vastutav tegevusloa omaja juures veokorralduse ning veokorraldusega

seotud majandustegevuse, töökorralduse, töötasustamise, tollikorralduse, töö- ja puhkeaja nõuete

täitmise, liiklusohutuse, sõidukiohutuse ja keskkonnakaitse eest. Antud isik peab olema läbinud

veokorraldaja koolituskursuse, sooritanud kursuse kirjaliku lõpueksami ja omab sellekohast

ametipädevuse tunnistust51. Veokorraldaja koolitusi viib läbi Tallinna Tehnikakõrgkool.

6.2 Kasutuslugu

Käesolev töö analüüsib ettevõtet, kes taotleb üheaegselt nii autoveo tegevusluba kui ka esimese sõiduki

ärakirja.

Ettevõtjaga seotud eeldused:

1. Tegemist on Eestis registreeritud ettevõttega.

2. Ettevõtjal ei ole pädevat veokorraldajat.

3. Ettevõtjal on olemas vajalik omakapital ning puudub maksuvõlg.

4. Ettevõtja omab sõidukit, millele ta taotleb ärakirja.

Tegevusloa taotlusega seotud eeldused:

1. Üheaegselt esitatakse tegevusloa ja ärakirja taotlused.

2. Taotlused esitatakse ERAA kontoris.

3. Teenustasude tasumine toimub üheaegselt tegevusloa ja ärakirja kättesaamisel.


Joonisel 6 on kujutatud veoseveo tegevusloa ja ärakirja taotlemise protsessi valitud kasutusloo korral.

Veoseveole kehtivad EL-i määrusest nr 1071–2009 tulenevad autoveonduse põhinõuded: asutamisnõue,

hea maine, finantssuutlikkus ja pädevustunnistus. Intervjuude andmetel toob praktikas ettevõttele aga

kõige suuremaid kulutusi kaasa pädeva veokorraldaja leidmine või koolitamine. Muid nõudeid

kontrollitakse erinevate registrite kaudu ning nendega ei kaasne tavaliselt ettevõttele lisakulu52. Üheks

näiteks on hea maine kontrollimine karistusregistri kaudu, mille tulemusena pole ettevõtjal endal vaja

väljavõtet tuua.

Antud kasutusloos on kajastatud veokorraldaja koolituskursuse läbimist Tallinna Tehnikakõrgkoolis, mille

tulemusena isik saab veokorraldaja pädevustunnistuse. Tavapärane on see, et veokorraldaja koolituse

läbib ettevõtte juht, juhatuseliige või ettevõtte töötaja, sest rolliga kaasneb küll suur vastutus, kuid ei

pruugi alati kaasneda piisavalt töökohustusi, et õigustada täiendava veokorraldaja töökoha loomist

näiteks väikeettevõttesse53. Veokorraldaja koolituskursuseid viiakse läbi piiratud arv kordi aastas, mis

võib tuua kaasa olukorra, kus ettevõtja on sunnitud palkama ajutise veokorraldaja, kui autovedudega

soovitakse alustada varem kui on võimalik koolituskursust läbida54. Sarnaselt teiste koolituskursustega

toob antud nõue ettevõtjale kaasa ettevalmistavaid tegevusi, sh info kogumine, võimalikud päringud,

koolitusele registreerumine ja avalduse koostamine.

50 Ülesande täitja on valitud riigihanke korraldamise teel. 51 AutoVS §7 lg 3 52 Lisakulu kaasneb juhul kui register ei kajasta vajalikku infot ning ettevõte peab nõuetele vastavust ise tõendama; intervjuu MKM-i ja ERAA esindajatega, 05.2016. 53 Intervjuu ettevõtjaga, 05.2016 54 Intervjuu ettevõtjaga, 05.2016

28

Sõiduki ärakirja taotlemiseks on vajalik tõestada omakapitali olemasolu. Ettevõtjale kehtestatud

omakapitali nõuded ärakirja taotlemise korral on 9000 eurot esimese sõiduki ning 5000 eurot iga

järgmise sõiduki kohta. Tavaliselt kontrollib ERAA nendele nõuetele vastavust läbi äriregistri, kuid kui

omakapital vastavaid nõudeid sealsete andmete kohaselt ei kata, siis võib esitada kas vahebilansi või

sõlmida antud summale vastutuskindlustusleping55. Antud kasutusloos on ettevõtjal vajalik omakapital

olemas.

Kui ettevõtjal on sobilik sõiduk olemas ning vajalikud eeltingimused nii tegevusloa kui ka ärakirja

taotlemiseks täidetud, siis on tavapärane esitada tegevusloa ja ärakirja taotlused üheaegselt. Viimast

hakatakse aga menetlema alles peale seda kui ettevõtjale on tegevusluba antud. Mõlemad taotlused

esitatakse ERAA-le ning koosnevad alapeatükis 6.1 loetletud dokumentidest. Tasuliste autovedude

osutamise puhul on tihti oluline loasaamise kiirus, mistõttu valivad ettevõtjad kõige vähem venitusi

kaasatoovad lahendused. Seetõttu minnakse dokumentidega ERAA-sse kohale, et saada koheselt

kinnitus, et kõik vajalikud dokumendid on esitatud ning et poleks vaja raisata aega lisadokumentide

saatmisega56.

ERAA menetleb esimesena tegevusluba ning tegevusloa saamise järel ärakirja. Autoveo tegevusloa ja

ärakirja taotlusega ei kaasne riigilõivu, kuid mõlemal juhul tuleb tasuda ERAA teenustasu, mis tasutakse

tavaliselt dokumentide kättesaamisel ERAA kontorist. Kui dokumente soovitakse saada posti teel, siis

tuleb teenustasu tasuda ülekandega.

Joonis 6. Autoveo tegevusloa ja ärakirja taotlemise protsess

55 Vastutuskindlustuslepingut tunnistatakse aga pigem ühekordse võimalusena, et anda vedajale võimalus omakapital aasta jooksul seadusega vastavusse viia. Intervjuu ERAA esindajaga, 05.2016. 56 Intervjuu ettevõtjaga, 05.2016

29


Autoveo tegevusloa ning kinnitatud ühenduse ärakirja taotlemisega seotud kulusid ettevõtte seisukohast

hinnati eelnevates alapeatükkides kirjeldatud kasutusloo ja protsessikirjelduste põhjal ning kohustuse

maksumus on kajastatud tabelis 9.

Maksumus arvutati ühe ettevõtte näite baasil (intervjuu põhjal). Autoveo tegevusloa ning ärakirja

kogumaksumus antud kasutusloo puhul oli 1 470 eurot (vt tabel 9). 2015. aastal taotleti Eestis 313 uut

veoseveo tegevusluba (pikenduste ja muudatustega 514 taotlust) ning 4456 ärakirja, sh. esmakordse

tegevusloa saanutele 746. Kogumaksumuse aluseks võtame esmakordsete tegevuslubade arvu,

eeldusel, et AutoVS kohaselt on vajalik vähemalt ühe sõiduki ärakirja omandamine esimese kuue kuu

jooksul peale tegevusloa saamist. Antud loakohustuse kogumaksumus erasektorile oli hinnanguliselt 460

110 eurot.

Tabel 9. Autoveo tegevusluba ja ärakirja taotlemisega kaasnev kulu

Kululiik Kulukomponent Isikute arv Ajakulu isiku

kohta, h Kulu, €

Ee

ltin

gim

ust

e

täit

min

e

Kohustus: Veokorraldaja koolituskursuse läbimine ja eksami sooritamine


Koolituskursuse ajakulu 1 88 766


Kokku: 1 275

Ta

otl

use

esi

tam

ise

ku

lu

Kohustus: Taotluse koostamine ja esitamine

Ajakulu Dokumentide ettevalmistamine tegevusloa jaoks 1 1 9

Dokumentide ettevalmistamine ärakirja jaoks 1 1 9

Dokumentide esitamine ERAA-le 1 0,5 4


Kokku: 22

Mu

ud

ku

lud

Kohustus: Tegevusloa ja ärakirja kättesaamine

Ajakulu Tegevusloa ja äraloa kättesaamine 1 0,5 4

Muud kulud

Tegevusloa teenustasu N/A N/A 153

Ärakirja teenustasu N/A N/A 15

Kokku: 173

Kogukulu: 1 470

30

7. Kokkuvõte

Analüüsi eesmärk ja ulatus

Ernst & Young Baltic AS viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi erinõuete

maksumuse analüüsi loakohustusega tegevusaladel. Analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, millised

kulutused kaasnevad ettevõtjatele järgmiste erinõuete täitmisega:

► ehitamise majandustegevusteade (koos ehitusjuhi 6. taseme kutse omandamisega);

► autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (ühenduse ärakiri);

► lõhkematerjali käitlemise tegevusluba ja lõhkematerjalilao käitamisluba;

► raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba;

► mootorsõiduki koolituste tegevusluba.

Töö käigus arvutati välja kõikide nimetatud erinõuete maksumus, mis koosneb majandustegevusteate

esitamise või tegevusloa taotlemisega seotud aja- ja rahakulust. Tegemist oli eelkõige metoodika

projektiga, mille eesmärgiks oli luua valitud erinõuete näitel alus samalaadsete tegevuslubade või

majandustegevusteadete maksumuse edaspidiseks hindamiseks.

Erinõuete maksumuse analüüsi alustati erinõuetega seotud tingimuste ja kulukomponentide

kaardistamisest dokumentide analüüsi ja intervjuudega (erinõuete menetlemisega seotud osapooltega)

kogutud info põhjal. Selle põhjal töötati välja esialgsed kasutuslood iga erinõude kohta, mida valideeriti ja

täpsustati ettevõtjatega intervjuudel. Ettevõtjatega läbiviidud intervjuudel koguti infot ka tegevustega

seotud aja- ja rahakulu kohta. Iga analüüsitava erinõude maksumuse hindamise aluseks oli üks ettevõtja,

kes oli viimase aasta jooksul tegevusluba taotlenud või majandustegevusteate esitanud. Kokku viidi

analüüsi käigus läbi 7 intervjuud erinõuete menetlemisega seotud osapooltega ning 6 intervjuud

ettevõtjatega. Analüüs viidi läbi ajavahemikus mai–juuni 2016.

Analüüsi tulemused

Antud projekti näol oli tegemist eelkõige metoodika loomise projektiga, mis viidi läbi juhtumiuuringute

põhjal, mistõttu ei saa sellest teha üldistavaid järeldusi teatamis- ja loakohustuste kohta. Samas ilmnes

analüüsist, et erinevate sektorite teatamis- ja loakohustustega kaasnevad aja- ja rahakulud võivad kõikuda

mitmekordselt. Antud analüüsis uuritud kasutuslugude põhjal väljaarvutatud maksumused jäid vahemikku

1 007 kuni 10 824 eurot ettevõtja kohta. Tabelis 10 on kajastatud uuringu tulemusena väljaarvutatud

erinõuete maksumused ettevõtjatele ning kogukulu erasektorile.

Ettevõtja seisukohast on analüüsitavatest erinõuetest kõige kulukamateks lõhkematerjalilao käitamisluba

ja raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemine. Samas erasektori kui terviku

seisukohast ei moodusta need väga suurt kulu, kuna tegemist on väga harva taotletavate lubadega.

Näiteks lõhkematerjalilao käitamisluba ei taotletud 2015. aastal üldse. Seetõttu ei saa öelda, et tegemist

oleks erasektorile tervikuna väga koormava nõudega, kuigi see võib nii olla ühe ettevõtja seisukohast.

Kui vaadata kogukulu erasektorile, siis selgub, et kõige koormavam erinõue on hoopis ehitamise

majandustegevusteate esitamine (koos ehitusjuhi 6. taseme kutse omandamisega), millega kaasnev

aastane kulu sektorile võib ulatuda 2018. aastal 1 miljoni euroni (vt seletust alapeatükist 2.4). Sellele

järgneb autoveo tegevusluba koos sõidukikaardiga (ühenduse ärakirjaga), mille kogukulu erasektorile on

460 110 eurot. Loakohustuse kehtestamisel on seega oluline võtta arvesse sektori eripärasid ning hinnata

kui paljusid ettevõtjaid antud nõue mõjutama hakkaks.

31

Tabel 10. Kokkuvõte erinõuete maksumuse kohta

Nr Analüüsitud erinõue Maksumus nõude kohta (€)

Esmakordseid taotlusi või teate esitamisi kokku

(2015, tk)

Kulu ettevõtetele kokku (2015, €)

1 ehitamise majandustegevusteade (koos ehitusjuhi 6. taseme kutse omandamisega);

1 414 716 1 012 42457

2 autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (ühenduse ärakiri);

1 470 31358 460 110

3a lõhkematerjali käitlemise tegevusluba;

1 007 2 2 014

3b lõhkematerjalilao käitamisluba 10 152 0 0

4 raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba;

10 82459 2 21 648

5 mootorsõiduki koolituste tegevusluba.

1 227 7 8 589

Ettepanekud metoodika osas edaspidiseks

Läbiviidud analüüsi tulemusel järeldati, et väljatöötatud metoodika alusel on võimalik erinõuete

maksumusele hinnanguid anda ning erinevaid kohustusi ka omavahel võrrelda. Selleks, et teha kõikidele

loakohustusega ettevõtjatele üldistatavaid ning usaldusväärseid järeldusi teeme metoodika

edasiarenduste osas järgmised ettepanekud:

► Sarnaste tööde läbiviimisel edaspidi tuleks alustada analüüsi eesmärgi kokku leppimisest. Antud

analüüsi fookus oli metoodika loomisel, mistõttu viidi töö läbi juhtumiuuringute põhjal. Selleks, et

teha erinõuete maksumuse osas üldistatud järeldusi kõikide loakohustusega ettevõtete kohta

soovitame koguda andmeid suuremalt hulgalt ettevõtjatelt. Selliselt on võimalik tuvastada

võimalikud erisused kasutuslugudes ning leida nö tüüpilise ettevõtja kulu. Selleks soovitame

kasutada intervjuusid, kuid laiema sihtrühma kaasamiseks võib kasutada ka küsitlusuuringut.

► Samas ei peaks erinõuete maksumuse väljaselgitamine olema eraldiseisev ülesanne, vaid

fokuseerima peaks tulemuste tõlgendamisele. Analüüs võiks aidata selgitada välja, kas ja

millised kohustused on ettevõtjatele ebamõistlikult koormavad ning milliseid muudatusi oleks

vaja regulatsioonidesse ja protsessidesse sisse viia. Seega soovitame analüüsitulemuste

tõlgendamiseks lisada analüüsi kvalitatiivne komponent. Lisaks teavitamis- ja loakohustuse

maksumusega seotud informatsiooni kogumisele soovitame ettevõtjatelt koguda ka hinnanguid

nende nõuetega seotud protsesside koormavuse osas ning võimalikke ettepanekuid nõuete

ümberkorraldamise osas. Samuti tasub tulemuste tõlgendamiseks tegevusloa või

majandustegevusteate koormavust hinnata võrdluses muude äritegevuse alustamisega ning

tegutsemisega seotud kulutustega. Teatud tegevusaladel võivad erinõuete täitmisega seotud

kulutused olla küll suhteliselt kõrgemad kui mõnel muul tegevusala, kuid need ei pruugi

moodustada suurt osa üldistest tegevuskuludest.

57 Hetkel pole ehitusjuhi 6. taseme kutse omandamine veel kohustuslik, mistõttu ei peegelda see 2015. aasta tegelikku kulu. Samas on hetkel käsil üleminekuperiood ning 2018. aastaks muutub see kohustuslikuks eeltingimuseks. 58 Tegevuslubade arv, vt. 6.4 seletust 59 Antud kulust moodustab kõige suurema osa (7000 eurot) tehnoloogiliste protsesside kirjelduste tõlkimine eesti keelde.

TJA andmetel võetakse vastu ka venekeelseid tekste, mistõttu ei ole tõlkekulu nende hinnangul kohustuslik. Käesolevas

analüüsis on lähtutud konkreetsest juhtumisuuringust (ühe ettevõtte näitel). Kui tõlkekulu mitte arvestada, siis oleks

raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusloa taotlemise maksumus ettevõtjale 3824 eurot.

32

► Erinõuete maksumuse hindamisel on kriitilise tähtsusega nö kasutusloo piiritlemine. Sellega

määratletakse ära, milliseid kulutusi käsitletakse konkreetse teavitamis- ja loakohustusega

seotud kulustena ning milliseid üldise äritegevuse (alustamise) kuluna. Selle erisuse tegemine ei

ole alati üheselt käsitletav, mistõttu on vajalik see analüüsi alguses selgelt ära määratleda.

► Antud analüüsis kirjeldasime kasutuslood juhtumiuuringute põhjal ehk lähtusime ühest

konkreetsest juhuslikult valitud ettevõttest. Detailsema analüüsi läbiviimisel on võimalik kasutada

nn keskmist kasutuslugu (kõige tüüpilisema protsessi leidmine), mis eeldab piisavalt paljudelt

ettevõtjatelt info kogumist. Teine võimalus on kasutada nn äärmuslikke kasutuslugusid, kus

arvutakse minimaalne ja maksimaalne võimalik maksumus ettevõtjale. Seega on kasutuslugude

kirjeldamisel võimalik vastavalt töö eesmärgile valida vähemalt kolme erineva lähenemisviisi

vahel.

► Analüüsi alustamisel tuleks kokku leppida selles, millist detailsusastet soovitakse saavutada.

Antud analüüsist selgus, et erinõuetega pandud kohustustest tulenevate tegevuste maht võib

varieeruda olulisel määral. Näiteks võib tehnoloogiliste protsesside kirjelduste koostamine võtta

suurusjärgus kaks nädalat täistööajaga tööd. Samas kui dokumentide MTR-i üleslaadimine võib

võtta vaid 15 minutit. Seetõttu tuleb analüüsi alustamisel valida analüüsi eesmärkidega kokku

sobiv detailsusaste ehk leppida kokku, millises mahus üldistused on töös aktsepteeritavad. Antud

töös valisime just kulukomponentide mahukuse erisuste tõttu küllalt kõrge üldistatuse astme nii

ajakulu hindamisel kui ka tööjõukulu arvutamisel. Töös kasutati Eesti keskmist tööjõukulu, kuid

suurema detailsuse saamiseks võib kasutada ka andmeid erinevate sektorite, ametikohtade või

regioonide kohta.

► Antud töös analüüsisime erinõuetega kaasnevaid kulutusi ainult ettevõtja seisukohast. Juhul, kui

peaks ilmnema vajadus protsessi tervikmaksumuse hindamiseks, siis on võimalik seda metoodikat

laiendada selliseid, et hinnata saaks ka maksumust riigi seisukohast. See võimaldab kõrvutada

konkreetse erinõude kogumaksumust selle eesmärgiga ning teha otsuseid selle otstarbekuse

osas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tuvastanud Eestis kokku 180 erineva nimetusega

tegevusluba ja 51 majandustegevuseteadet, kusjuures tegevusloa saamiseks või teate esitamiseks on

kokku kõigil tegevusaladel 1220 erinõuet ehk keskmiselt 5 nõuet iga loa/teate kohta. Loakohustused ja

nendega kaasnevad nõuded mängivad olulist rolli ühiskonna heaolu tagamisel (nt julgeoleku, rahvatervise

ja keskkonnakaitse eesmärgil), kuid periooditi on vajalik hinnata nendega kaasnevate nõuete asjakohasust

ning põhjendatust. Antud analüüsiga loodud metoodika loob aluse erinevate tegevuslubade ja

majandustegevusteadete maksumuse hindamiseks, kuid kindlasti peaks sellele analüüsile järgnema

asjakohane tulemuste tõlgendamine ja järelduste tegemine.

33

8. LISAD

Lisa 1

MsüS-i § 15 lg 1 kohaselt esitatakse majandustegevusteates järgmised ettevõtja majandustegevuse

üldandmed:

1. juriidilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumisel asukohariigi asjakohane

identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon),

füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral isikukood või sünniaeg

ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number;

2. ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress ja postiaadress);

3. teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul asukoha aadress, kui see erineb postiaadressist;

4. tegevusala seadusest tulenev nimetus ning äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud klassifikaatori

kohane nimetus ja kood;

5. asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kuupäev, kui see erineb majandustegevusteate

esitamise kuupäevast;

6. majandustegevuse lõpetamise kuupäev, kui majandustegevus on kavandatud teatud tähtajaks;

7. teatele allakirjutanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja e-aadress), juriidilise isiku puhul

ka esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus);

8. muud seaduses sätestatud andmed.

MsüS-i § 15 lg 2 kohaselt esitatakse majandustegevusteates järgmised isikulised majandustegevuse

üldandmed:

1. nõuetele vastava isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;

2. nõuetele vastava isiku kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress);

3. erialase töökogemuse nõude korral andmed töökogemuse kohta;

4. andmed hariduse kohta, eelkõige kutsetunnistuse nõude korral sellele kantud kutse ja kutsetase, kutse

andja, kutsetunnistuse või mõne teise standardile vastavust kinnitava tunnistuse, pädevustunnistuse

või sertifikaadi number, andmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg.

Lisa 2

MsüS-i § 19 lg 2 kohaselt esitatakse tegevusloa taotluses järgmised ettevõtja majandustegevuse üldandmed:

1. käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–4 ja punktis 7 nimetatud andmed (vt lisa 1);

2. käesoleva seaduse § 15 lõigetes 2–5 nimetatud andmed asjaomaste tegevusloa kontrolliesemesse

kuuluvate nõuete olemasolu korral (vt lisa 1);

3. kui ettevõtja soovib, et talle antava tegevusloa kehtivusaega piirataks võrreldes seaduses

ettenähtuga, siis tegevusloa soovitud kehtivusaeg;

4. ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, kui ettevõtja on selle esitamiseks käesoleva seaduse alusel

kohustatud;

5. kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuses, siis selle tütarettevõtja ärinimi,

registrikood ja asukoha aadress;

6. muud seaduses sätestatud andmed.

RdtS §11 lg 2 kohaselt antakse ettevõtjale raudteeveeremi tehnohoolde ja remondi tegevusluba, kui ettevõtja

vastab kõigile järgmistele tingimustele:

1. füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu, äriühingu juhatuse liikme või muu juhtima õigustatud isiku

kohta ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, majandus- ega ametialase

kuriteo, töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonna kuriteo ega rohkem kui kahe

käesolevas seaduses sätestatud raudteeliikluse ohutusega seotud väärteo kohta ega väärteo kohta

sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele väärteole

kehtestatud karistuse maksimummäära;

2. kolmanda riigi ettevõtja on registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu riigi äriregistris;

3. füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu juhatuse liikmed või teised juhtima õigustatud isikud, kes

vastutavad vastavalt kas raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehitamise eest, omavad erialaseid

teadmisi või kogemusi, et tagada ettevõtja ohutu tegevus, selle usaldusväärne korraldus ja kontroll;

34

4. ettevõtjal on vastutuskindlustus oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest

täitmisest tekkinud kahju hüvitamiseks vastavalt käesolevale seadusele;

5. ettevõtja juhatus on kinnitanud raudteeveeremi tehnohoolde, remondi või ehituse tehnoloogiliste

protsesside kirjeldused;

6. ettevõtjal on olemas tootmispinnad ja seadmed tehnoloogiliste protsesside kirjeldustes ettenähtud

tööde tegemiseks.

Lisa 3

LMS-i § 62 lg 2 kohaselt peab lõhkematerjali käitlemise korraldaja vastama järgmistele nõuetele:

1. olema vähemalt 21-aastane;

2. omama erialast ettevalmistust ja vähemalt aastast praktilist töökogemust lõhketööde valdkonnas ;

3. tundma töövaldkonda reguleerivaid õigusakte;

4. vastama käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud nõuetele;

5. vastama pädevusnõuetele ning see peab olema hinnatud ja tõendatud käesoleva seaduse §-s 69 ja

selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.

LMS-i § 61 sätestab järgnevad nõuded lõhkematerjali vahetule käitlejale:

1. LMS-i § 61 lg 2 kehtestab, et lõhkematerjali vahetuks käitlejaks ei või olla isik, kes:

i. ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud

tervisenõuetele, välja arvatud lõhkematerjali käitlemise korraldaja, lõhkematerjalilao juhataja

ja lõhkematerjali väljastaja;

ii. on piiratud teovõimega;

iii. on karistatud esimese astme kuriteo eest;

iv. on karistusregistri andmetel karistatud riigi- või varavastase süüteo või süüteo eest, mis

pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades;

v. on tagaotsitav või on käesoleva lõike punktis 4 nimetatud süüteos kahtlustatav või

süüdistatav.

2. Lõhkematerjali vahetu käitleja peab läbima tervisekontrolli enne tööle asumist ja töötamise ajal

perioodiliselt, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus töötamiseks lõhkematerjali

vahetu käitlejana.

3. Lõhkematerjali vahetu käitleja terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele.

Terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele tõendab arsti väljastatud tervisetõend.

KemS-i § 22 lg 2 sätestab, et ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja peab koostama

järgmised dokumendid:

1. C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte puhul teabelehe, riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra

lahendamise plaani;

2. B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabelehe, riskianalüüsi, ohutuse tagamise süsteemi

kirjelduse ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani;

3. A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul teabelehe, ohutusaruande, ettevõtte hädaolukorra

lahendamise plaani. Ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust.

KemS-i § 23 lg 2 kohaselt tuleb KemS-i § 22 lõikes 2 nimetatud dokumendid kooskõlastada pädeva asutusega.

Pädevaks asutuseks on:

1. teabelehe ja ohutuse tagamise süsteemi kirjelduse puhul Tehnilise Järelevalve Amet;

2. ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani puhul Päästeamet;

3. riskianalüüsi ja ohutusaruande puhul Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Päästeametiga.

Lisa 4

LS § 112 lg 1 kohaselt antakse tegevusluba juhul, kui taotlejal on:

1. õpperuumid (hooned, sisustus ja muu vara) või nende kasutamise võimalus;

2. õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus;

3. õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad õppesõidukid või õppesõidukite kasutamise võimalus;

35

4. LS § 118 lg 1 sätestatud nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi õpetajad ja §-s 119 sätestatud

nõuetele vastavad mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajad;

5. LS § 100 lõigetes 6 ja 8 sätestatud nõuetele vastavad õpetatava kategooria õppekavad ja

õppedokumentatsioon;

6. õppekavades ettenähtud metoodilised ja audiovisuaalsed õppevahendid ning tarvikud;

7. õppekavades ettenähtud esmaabikoolituse õppevahendid.

LS § 113 kohaselt esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses

sätestatule järgmised andmed ja dokumendid:

1. koolitusloa taotlus;

2. LS § 112 lg 1 punktides 1–3 nimetatud õpperuumide, õppesõiduväljaku ja õppesõidukite olemasolu või

kasutamisõigust tõendavad dokumendid;

3. LS § 112 lg 1 punktis 5 nimetatud õppekava ja õppedokumentatsioon;

4. LS § 112 lg 1 punktis 6 nimetatud audiovisuaalsete õppevahendite loetelu;

5. LS § 112 lg 1 punktis 7 nimetatud õppevahendite loetelu;

6. mootorsõidukijuhi õpetajate andmed nende vastavuse kohta LS §-s 118 esitatud nõuetele ja kirjalikud

nõusolekud tööle asumiseks;

7. mootorsõidukijuhi esmaabiõpetajate andmed nende vastavuse kohta LS §-s 119 esitatud nõuetele ja

kirjalikud nõusolekud tööle asumiseks.

Lisa 5

AutoVS § 5 kehtestab järgmised nõuded ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja taotlejale ning selle

omajale:

1. Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja ja selle omaja finantssuutlikkus peab vastama Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 7 lõigetes 1 ja 3 või 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

2. Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad määrama vähemalt ühe veokorraldaja, kes vastab Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 4 ja käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud

nõuetele. Veokorraldaja võib olla ka füüsilisest isikust ettevõtja ise.

3. Veokorraldaja vahetumise korral peab tegevusloa omaja määrama uue, käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud nõuetele vastava veokorraldaja ja teavitama sellest tegevusloa andjat 28 kalendripäeva jooksul,

esitades ühtlasi käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud dokumendid veokorraldaja

määramise, vedajaga sõlmitud lepingu ja ametipädevuse kohta.

4. Tegevusloa omaja võib ajutiselt, kuid mitte üle kuue kuu, tegutseda veokorraldajata, kui selle põhjus on

nimetatud isiku pikaajaline töövõimetus, surm või tunnistamine hea maine nõudele mittevastavaks.

5. Tegevusloa taotleja ja selle omaja mainet peetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr

1071/2009 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses heaks, kui neid ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest

või rohkem kui ühe korra tahtliku teise astme kuriteo eest, jäätmeseaduse §-s 1204 või 1205, liiklusseaduse

§-s 202, 204, 208, 210, 2102, 2104, 2106, 213, 216, 220, 225, 244, 252, 255, 2612 või 2613,

maksukorralduse seaduse §-s 1531, 154, 1541 või 1552, tolliseaduse §-des 73–79, vedelkütuse

erimärgistamise seaduse §-s 62 või 63, välismaalaste seaduse §-s 300 ja käesoleva seaduse §-s 311

sätestatud väärteo eest. Tegevusloa taotleja või selle omaja karistatuse puhul võetakse arvesse ka

välisriigist saadud karistusandmeid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6

lõike 1 punktis b nimetatud raskete rikkumiste kohta.

6. Tegevusloa taotleja ja selle omaja hea maine nõue on täidetud ka juhul, kui neid on karistatud käesoleva

paragrahvi lõikes 5 nimetatud õigusrikkumise eest, kuid karistusandmed on karistusregistri seaduse

kohaselt sellest registrist kustutatud, või kui välisriigis toimepandud õigusrikkumise kohta tehtud otsuse

täitmisest on möödunud karistusregistri seaduse §-s 24 sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg.

7. Tegevusloa taotleja ja selle omaja, keda on karistatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud

õigusrikkumise eest, mainet võib pidada heaks, kui Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr

1071/2009 artikli 6 lõike 2 punkti a teise ja kolmanda lõigu kohase menetluse tulemusel leitakse, et hea

maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne.

8. Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse.

36

9. Tegevusloa taotleja ja selle omaja peavad tegevusloa andjale teatama oma asukoha aadressi Eestis, kus

hoitakse nende dokumente, mida nimetatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009

artikli 5 punktis a, kui see aadress ei lange kokku vedaja asukoha aadressiga äriregistris või

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris. Nimetatud aadressi muutumisest peab tegevusloa andjat

teavitama vähemalt 28 kalendripäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

10. Pärast tegevusloa saamist peab vedaja kasutuses olema vähemalt üks sõiduk, mille tõendamiseks peab

vedaja vähemalt kuue kuu jooksul tegevusloa kehtivusaja algusest olema taotlenud ja saanud tegevusloa

kinnitatud ärakirja.

11. Tegevusloa kinnitatud ärakirja saab taotleda mootorsõidukile, mis on kehtestatud korras registreeritud

Eesti Vabariigis või mõnes teises EL-i või EMP liikmesriigis ja mis vastab kehtivatele tehnonõuetele.

Tegevusloa kinnitatud ärakirja taotleja peab olema mootorsõiduki omanik või kasutaja sõiduki

registreerimistunnistuse või kasutuslepingu alusel.

Documents

Uuring erinõuete maksumuse arvutamiseks loakohustusega ......Uuring erinõuete maksumuse arvutamiseks loakohustusega tegevusaladel Lõpparuanne 14.06.2016 1 Sisukord Sisukord