Poliitikate sidususe uuring

worldwise europe poliitikate sidususe uuringKaheKs a näidet poli it iKavaldKondade vähesest arengusidususest

Lühendid ja akronüümid

— ADLI põllumajandusarengu juhitudindustrialiseerimine

— CSO Kodanikuühendus— CZDA tšehhi arenguagentuur— EEA euroopa majanduspiirkond— EEAS euroopa välisteenistus— EK euroopa Komisjon— EL euroopa liit— FAO Üro toidu- ja

põllumajandusorganisatsioon— FTC talunike koolituskeskused— IFAD rahvusvaheline põllumajanduse

arendamise Fond— ILC rahvusvaheline Maakasutuse

Koalitsioon— ILUC Maakasutuse kaudne muutumine— IMF rahvusvaheline valuutafond— IP idapartnerlus— LIC väikese sissetulekuga riigid— MDG-d aastatuhande arengueesmärgid— MIC Keskmise sissetulekuga riigid— MiFiD Finantsinstrumentide turgude

direktiiv— ODA ametlik arenguabi— OECD Majanduskoostöö ja arengu

organisatsioon— OECD DAC oeCd arenguabikomitee— OHADA aafrika äriseaduste harmoneerimise

organisatsioon— OHCHR Üro inimõiguste ülemvoliniku büroo— PCD poliitikavaldkondade arengusidusus— SKT sisemajanduse kogutoodang— SNNPR lõunarahvuste, rahvusrühmade ja

rahvaste osariik— UNHCR Üro põgenikevolinik— UNFPA Üro rahvastikufond— UNICEF Üro lastefond— UNIFEM Üro naiste arengu fond— UNGEI Üro tütarlaste hariduse algatus— UN-Women Üro soolise võrdõiguslikkuse ja

naiste Õiguste edendamise amet— USD ameerika Ühendriikide dollar— ÜK suurbritannia ja põhja-iiri

Ühendkuningriik— ÜRO Ühinenud rahvaste organisatsioon— VM välisministeerium— WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon

3 / worldwise europe poliitikate sidususe uuring

sissejuhatusloed esimest uuringut, mis valmis projekti “World-Wise Europe: A more co-herent Europe for a fairer world”. („World-Wise europe: sidusam euroopaõiglasema maailma nimel“) raames. 2013. aasta veebruaris käivitatud alga-tus ühendab arengukoostööga tegelevate kodanikuühenduste katusorga-nisatsioone Belgiast (st selle prantsuskeelsest osast), eestist, poolast,prantsusmaalt, rumeeniast, slovakkiast, sloveeniast, tšehhist, ungarist ,ning välisvõla ja arengukoostöö küsimustega tegelevast euroopa võrgusti-kust eurodad. projekti partnerite eesmärk on tugevdada avalikku ja poliiti-list toetust poliitikavaldkondade arengusidususele (ingl policy coherence fordevelopment, pCd) kui ühele tähtsaimale tegurile ülemaailmses vaesuse-vastases võitluses.

Käesolev uuring kirjeldab näitelillustreerivalt ja selgelt seitsme riigi arengukoostöö- ja teistepoliitikavaldkondade kokkupuutepunkte ning seda, kui tähtis on nende omavaheline koordineerimine.esitatud näidetest nähtub, kuidas koordineerimata poliitika kujundamine teistes valdkondades, nagunäiteks migratsiooni- või biokütusepoliitika, võib lõpuks sattuda vastuollu arengualaste pingutusteganing neid hoopiski õõnestada. Kõigi riikide näited on esitatud sama struktuuri alusel: esmalt antakseülevaade arengukoostöö maastikust, sealhulgas institutsioonilistest ja juriidilistest raamistikest ningseejärel uuritakse konkreetseid kodanikuühenduse või valitsuse poolt toetatavaid projekte, etnäidata, millised on arengukoostöö ja konkreetsete poliitikavaldkondade, nagu näiteks varjupaiga-ja migratsiooni-, põllumajandus- või energiapoliitika vahelised suhted.

• Eesti näide iseloomustab, kuidas äärmiselt konservatiivne varjupaigapoliitika on otseselt vastuolusinimõiguste kaitse fookusega arengukoostöös, mis on suunatud just nimelt nendele riikidele, kuston pärit suur osa varjupaigataotlejaid.

• Rumeenias eraldati 2012. aastal 20% kogu ametliku arenguabi (oda) eelarvest stipendiumitelerumeenias õppimiseks, kuid neid ei määrata partnerriigi vajaduste põhjal ning samuti ei tehta ühtegikatset analüüsida stipendiumite väärtust partnerriigi jaoks.

• Slovakkia toetab väiketalunikke mõnes Keenia piirkonnas ning samuti toiduga varustatust, kuidosaleb samal ajal rahvusvahelises kaubanduses ning eli biokütusepoliitikas, millel on arengueesmärkidelekahjulikud mõjud.


• Poola näide illustreerib, kuidas valitsuse kliimapoliitika kahjustab võitlust kliimamuutustega, mis onarengumaade jaoks ülimalt tähtis teema.

• Tšehhi on seisnud vastu eli biokütuste poliitika reformile, millega vähendataks mõjusidarengumaadele nagu etioopia, kus tšehhi ise toetab arengukoostöö kaudu väiketalunikeelatusallikate kestlikuks muutmist.

• Sloveenias leidsime nõrku mehhanisme migratsiooni- ja arengupoliitika sidususe tagamises, ehkkinad on ilmselgelt omavahel seotud, olles mõlemad suunatud lääne-Balkanile.

• Ungari omakasupüüdlikkus koduse biokütuse tootmise osas on selgelt vastuolus vajadusega peatadabiokütuste kultiveerimise ja kasutuse laienemist, mis on arenguriikides toonud kaasa toiduhindadetõusu, suured keskkonnaprobleemid, näljahädad ja maade hõivamise..

• Belgias veenis välisminister aktiivselt Kongo valitsust muutma põllumajandusseadusi selliselt, etneed toetaksid eelkõige Belgia firmasid, mitte Kongo põllumajandust, mis on Belgia arengukoostöösoluline valdkond.

arvestades eelnevat analüüsi ning antud valdkonnas tegutsevate organisatsioonide kogemust jatööd, pakub uuring nende riikide valitsustele mõningaid soovitusi. seda tuleks käsitleda ConCord-i hiljutise poliitikavaldkondade arengusidususe uuringu lisana euroopa kontekstis, milles sisalduvadka soovitused euroopa tasemel.

Sisukord

Eesti näide / 7Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ)ja Eesti Pagulasabi

Rumeenia näide / 11Romanian NGDO Platform (FOND)

Slovakkia näide / 15Non-Governmental development organizations platform (PMVRO)

Poola näide / 21Polish NGDO Platform - Grupa Zagranica (GZ)

Tšehhi näide / 25Czech national platform (FoRS)

Sloveenia näide / 29Slovenian NGDO platform for development cooperationand humanitarian aid (Sloga)

Ungari näide / 33Hungarian Association of NGOs for Developmentand Humanitarian Aid (HAND)

Belgia näide / 39Centre national de coopération au développement (CNCD-11.11.11)

Sissejuhatus ja soovitused / 3 & 43CNCD-11.11.11 and European network on debtand development (Eurodad)

—

—

—

—

—

—

—

—

—

7 / worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Eesti

eestinäide/Eesti on arengukoostööga tegelenud 15 aastat. Kõige tähtsamad partnerid kahepoolses arengukoostöös onolnud Afganistan ja Gruusia, kuid lisaks on toimunud tegevusi ka Armeenias, Valgevenes, Moldovas, Ukrainasja teiste piirkondade riikides (peamiselt Lähis-Idas). Enamik Eesti arengukoostöö tegevusi nendespartnerriikides on keskendunud demokraatia juurutamisele, õigusriigi kehtestamisele ja inimõigusteaustamisele. Paradoksaalselt on Afganistan ja Gruusia ka arenguriikidest Eestisse suunduvate pagulastetaotluste edetabeli eesotsas. Ometi saavad nendest varjupaigataotlustest positiivse vastuse väga vähesed.Siin ilmneb selge ebakõla arengukoostöö- ja varjupaigapoliitika vahel: ühelt poolt toetab Eesti demokraatiatja inimõiguste kaitset arengukoostöö kaudu, teiselt poolt on riik võtnud väga konservatiivse suhtumise nendevarjupaigataotlejate suhtes, kes põgenevad oma põhiõiguste rikkumise ja tagakiusamise eest.

arengukoostöös on eesti alati suunanud enamikuoma ressurssidest demokraatia arendamisele,õigusriigi kehtestamisele ja inimõiguste kaitsele.nende teemade olulisust on selgelt väljendatudselle valdkonna tähtsaimas riiklikus dokumendisarengukoostöö ja humanitaarabi arengukavas1, misnimetab eesti arengukoostöö kuus prioriteetsetsektorit ja seitse prioriteetset partnerriiki(afganistan, armeenia, aserbaidžaan, valgevene,gruusia, Moldova ja ukraina) ning selgitab eestiarengukoostöö põhiväärtusi ja -mõtteid. eesti kõigefundamentaalsemate väärtustena on välja toodudinimõigused, sooline võrdõiguslikkus jakeskkonnakaitse.

aastatel 2013–2015 on ka eesti Üro inimõigustenõukogu liige. välisministeerium on riigi peamiseks

välispoliitiliseks prioriteediks seadunud inimõiguste,demokraatia ja seadusliku korra põhimõtetelaiendamise. erilist rõhku on pandud naiste, laste japõlisrahvaste õiguste kaitsmisele, kuna just needon haavatavaimad grupid, kellel on on suuremtõenäosus langeda diskrimineerimise ohvriks2. onkiiduväärt, et seda prioriteeti on tunnustatud kaeesti arengukoostöö- ja humanitaarabitegevustes.eesti on teinud regulaarselt vabatahtlikke rahalisiannetusi Üro inimõiguste voliniku büroole(ohChr), Üro soolise võrdõiguslikkuse ja naisteÕiguste edendamise agentuurile (un-Women),Üro lastefondile (uniCeF), Üro rahvastikufondile(unFpa), Üro naiste arenguprogrammile(uniFeM), Üro tütarlaste hariduse algatusele(ungei), Üro põlisrahvaste foorumile ja teistelefondidele.


Eesti poliitikavaldkondadearengusidususeestil puudub eraldi seadusandluspoliitikavaldkondade arengusidususe kohta, kuidriiklik arengukoostöö- ja humanitaarabi arengukavasõnastab selgelt, et arengukoostöö toetamisekspüüdleb eesti kaubandus-, julgeoleku-, uuringu- jainnovatsiooni-, keskkonna-, põllumajandus- jamigratsioonipoliitika ning nende rakendamiselosalevate institutsioonide vahelise suuremasidususe poole. seda eesmärki on kinnitatud kaerinevates eli ja oeCd tasandil sõlmitudkokkulepetes.

veelgi enam, arengukavas sisaldub konkreetnerahastusmeede, et tagada eesti seisukohtadesidususarengukoostööd mõjutavate poliitikate(näiteks kaubanduspoliitika) kujundamisel. sellemeetme rakendamiseks on eesti seni teinud vaidühe kulutuse, tasudes rahvusvahelise Frankofooniaorganisatsiooni liikmemaksu (10 000 eurot).

Eesti varjupaigapoliitikaeesti on pakkunud rahvusvahelist kaitset pea samakaua kui arenguabi. 1997. aastal liitus eesti Üropagulusseisundi konventsiooniga (1951) japagulusseisundi protokolliga (1967). alates sellestajast on eestile esitatud kokku 439varjupaigataotlust3, umbes pooled neist viimasekolme aasta jooksul, mis tähendab selle teematähtsuse kiiret kasvu.

aastate jooksul on eestile kõige rohkemvarjupaigataotlusi esitanud gruusia (63 isikut),venemaa (58) ja afganistani (36) kodanikud, kuidnimekirjas on üsna kõrgel kohal ka süürlased (21),valgevenelased (20) ja armeenlased (17). huvitavalkombel on eesti arengukoostöö prioriteetsedpartnerid samuti just eli idapartnerluse riigid jaafganistan. süüria hiljutiste sündmuste tõttu oneesti ka märkimisväärse osa oma humanitaarabisteraldanud süüria põgenike probleemideleevendamiseks.

samas näitab pagulastega tegelevateorganisatsioonide statistika ja tagasiside, et eestipoliitika on tagakiusamiste, surmaähvarduste jmseest varjupaika otsivate inimeste suhtes vägakonservatiivne. 1997. aastast alates on eestipakkunud rahvusvahelist kaitset kokku 89 isikule(sealhulgas nende 18 pereliikmele). nii on näiteksantud asüüli kahele armeenlasele, kolmelegrusiinile ja kuuele valgevenelasele, mis moodustabnende maade taotlejatest vaid 10 protsenti.

afganistani kodanike puhul rahuldati umbes pooledtaotlustest. praeguse seisuga on 2013. aastalkaheksa süürlase taotlustest rahuldatud üks.Kokkuvõtvalt on eesti kõige väiksema pagulastearvuga riik elis.

lisaks näitab eesti inimõiguste Keskuse iga-aastane inimõiguste aruanne4, et valitsus ei olevõtnud initsiatiivi toetamaks eestis olevaidvarjupaigataotlejaid. vastuvõtukeskuses viibimiseajal (sh pärast rahvusvahelise kaitse saamist)pakutakse enamikke varjupaigataotlejatelemõeldud tugiteenuseid kodanikuühenduste pooltprojektipõhiselt ning valitsus osaleb peamiseltnende tegevuste rahastamise kaudu.tõmbekeskustest kaugel asuvas vastuvõtukeskusesviibides on varjupaigataotlejatel keeruline pääsedaligi töö- ja haridusvõimalustele ning saada juriidilistabi, samuti napib keelekursusi ning elementaarsetinfot selle kohta, kuidas eestis oma elu korraldada.puudub eraldi lähenemine saatjata alaealistepagulastega tegelemiseks. lisaks on oluliseväljakutsena nimetatud kohalike omavalitsustesoovimatust teha koostööd eesti pooltrahvusvahelise kaitse saanud isikutele elamispaigaleidmisel ja lõimimisabi pakkumisel.

praegune eli vastuvõtutingimuste direktiivkohustab liikmesriike võimaldama rahvusvahelisekaitse taotlejatele juurdepääsu tööturule vähemaltüheaastase alalise riigis viibimise järel. Kui paljudliikmesriigid on määranud ooteajaks vähem kuikuus kuud või kaotanud ooteaja üleüldse, siis eestikehtestas maksimaalse lubatud ajapiirangu,tõkestades asüülitaotlejatel põhimõtteliseltigasuguse töölepääsu.

eesti varjupaigapoliitika konservatiivne loomusilmneb ka riigi tõrksas suhtumises põgenikeümberasustamisse, eli-sisesesseümberasustamisse ja humanitaarsetel kaalutlustelvarjupaika taotlevate isikute vastuvõtmisse. eritiilmekas ja problemaatiline on soovimatus osaledapagulaste ümberasustamise programmidessüüriast üha intensiivsemalt saabuva põgenikevooja mitmete teiste eli liikmesriikide pühendumisekontekstis.

—

—


Sidusust pärssivad otsusedon kiiduväärt, et eesti suunab suure osa omaarengukoostööst ja välispoliitikast inimõigustekaitsmisele ning edendamisele, kuid muret tekitabasjaolu, et pagulaspoliitika puhul ei lähtutasamadest eesmärkidest. eesti ülikonservatiivnelähenemine rahvusvahelise kaitse jagamisel neile,kelle inimõigusi on ilmselgelt rikutud, on vastuolusnii riigi arengukoostööpoliitikaga kui ka üldisesuhtumisega inimõigustesse.

Ühest küljest on eesti poliitikud ikka ja jälleavaldanud toetust kõigi inimeste elu ja väärikusekaitse toetamisele üle kogu maailma. sedapühendumust kinnitab ka toetus rahvusvahelisteleorganisatsioonidele ja humanitaarabimissioonidele. teisalt tõlgendab eesti genfikonventsiooni ja ka täiendava kaitse definitsiooneväga kitsalt, samas kui paljud teised riigid onkriteeriume laiendanud, võttes kaitsmisel arvesse

ka teisi humanitaarpõhjuseid. ehkki varjupaigaotsimine tagakiusamise eest on inimõigus, mispeaks laienema igale inimesele sõltumatapäritolust, pole eesti olnud avatud ka nendepõgenike suhtes, kelle riigid on eestiarengukoostöö peamised partnerid.

Konservatiivne lähenemine põgenike suhtes on eritiarusaamatu, arvestades seda, et eestlastestpõgenikud said ka ise 20. sajandi rasketel aegadelabi teistelt riikidelt. Kümnetel tuhandetel eestlastelon isiklik pagulaskogemus või tunnevad nadinimesi, kes olid sunnitud esimese või teisemaailmasõja ajal riigist lahkuma. silmapaistev näidesellest on eesti president toomas hendrik ilves, kessündis stockholmis, teise maailmasõja järelnõukogude võimu eest põgenenud eestipagulasperes.

SoovitusedArengukoostöö- ja pagulaspoliitika sidususe tagamine seostub küll otseselt arenguriikidega,kuid see ei ole ainult välisministeeriumi vastutusala küsimus ning seda ei peaks ka selliseltkäsitlema. Tegelikult on välisministeeriumi vastutus antud juhul kõige väiksem, kuna see jubatoetab edukalt arenguriike enda pädevuses olevate meetmete (nt arengukoostöö) kaudu.Antud ebakõla lahendamine kuulub peamiselt sotsiaalministeeriumi ja siseministeeriumipädevusse.

Selleks, et suurendada Eesti varjupaigapoliitika sidusust Eesti arengukoostööpoliitikaga japarandada varjupaigataotlejate heaolu ning julgeolekut, soovitame Eesti valitsusel:

Seada Eesti piiril koostöös UNHCR-i ja Eesti Inimõiguste Keskusega sisse järelevalvesüsteem,mis tagaks varjupaigataotluste menetluse vastavuse Eesti õigusaktidele ja rahvusvahelistelekohustustele.

Osaleda UNHCR-i juhitud põgenike ümberasustamisprogrammides, eriti Eesti prioriteetsetearengukoostöö partnerriikide (nt Pakistanis ja Iraanis asuvate afgaani põgenike) või sõja-kolletest (nt Süüriast) saabunud põgenike puhul.

Viia Eesti seadusandlus kooskõlla ELi direktiivide ja rahvusvaheliselt tunnustatud praktikaganing küsida seaduseelnõude menetlemisel alati arvamust nii temaatikaga lähedalt seotudkodanikuühendustelt kui ka UNHCR-ilt.

Parandada varjupaigataotlejatele vastuvõtukeskuses ning rahvusvahelise kaitse saanud isikutele hiljem pakutavaid teenuseid, pöörates erilist tähelepanu nii naiste kui ka saatjataalaealiste olukorrale.

Töötada välja mehhanism, millega analüüsida erinevate poliitikavaldkondade sidusust ningtagada nende vastavus arengueesmärkidele.

—

—

—

—

—

—

11 / worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Rumeenias

rumeenianäide/

eli liikmesriikide poliitikavaldkondadearengusidususe süsteemide ülevaade, mis avaldatisel aastal samaaegselt ConCordi spotlightiaruandega, märkis, et rumeenia on kinnitanudpoliitilist pühendumist sidususele ning riigil on sellepraktiliseks rakendamiseks ka mehhanisme8.poliitikavaldkondade sidusust on mainitud riiklikusarengukoostööstrateegias fundamentaalsepõhimõttena, mida peab austama jaarengukoostööpoliitikate rakendamisel arvestama9.samas tegutseb rumeenias ka nõuandev koguministeeriumidevaheline organ, mis aitab tagadaministeeriumidevahelist koordineerimist ningsidusust riigi teiste poliitikavaldkondade ja

Rumeenia arengukoostööpoliitika keskendub mitmele geograafilisele piirkonnale: idanaabrusele (Moldova–Rumeenia ametliku arenguabi prioriteetriik ja peamine kasusaaja; Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan), Põhja-Aafrikale (Egiptus, Tuneesia, Liibüa) ja Lähis-Idale (Palestiina alad, Iraak ja Afganistan)5. Prioriteetseteteemade osas mainib 2006. aastal vastu võetud rahvusvahelise arengukoostööpoliitika riiklik strateegiaRumeenia ametliku arenguabi toetatavate valdkondade seas nii haridust kui karjääriedendust/tööhõivet6.2013. aasta novembris avaldatud ametliku arenguabi viimase riikliku aruande kohaselt olid 2012. aastalRumeenia ametliku arenguabi peamised kasusaajad Moldova ja Tuneesia ning enamik sellest abist seisneskahe riigi tudengite stipendiumites7. Samas esineb selle konkreetse juhtumi puhul mitmeid elemente, misseostuvad riiklike poliitikavaldkondadega (hariduse ja migratsiooni osas) ja mis lähevad vastuollu niiarengueesmärkidega kui ka struktuuriliste küsimustega (puuduvad edasise arengu jälgimise mehhanismidning samuti riiklikud strateegiad), nagu käesolevas uuringus hiljem näha võib.

arengukoostöö eesmärkide vahel. nõuandvas koguson lisaks erinevatele sidusgruppidele esindatud kaFond. samuti esitab rumeenia kaks korda aastaspoliitikavaldkondade arengusidususe kohta eliaruande. ometi ei peeta poliitikavaldkondadearengusidususe probleemi antud sektoris piisavalttõsiseks ega tooda esile sidususe eeliseid abitulemuslikkuse ning aastatuhandearengueesmärkide (Mdgde) saavutamiselekaasaaitamise kontekstis. veelgi enam, rumeenialpuudub poliitikavaldkondade arengusidususestrateegia koos järelevalvenäitajatega, mis tagakskontseptsiooni õige rakendamise.


Migratsioon ja haridus:stipendiumid arenguriikidevälisüliõpilasteleametliku arenguabi kulutuste aruandlusegategeleb peamiselt haridusministeerium. needkulutused seisnevad stipendiumite ja teisterahaliste vahendite jagamises arenguabi saajatekskvalifitseeruvate riikide kodanikele, moodustadesumbes 20% riiklikest arengukoostöö rahadestrumeenias. 2012. aastal jagas haridusministeeriumstipendiume Moldova, tuneesia, serbia, ukraina,albaania, Maroko, süüria, türgi ja teiste riikidekodanikele. nendest lõviosa (12 789 589,09 eurot –58%) läks Moldova tudengitele, teisel kohal olidtuneesia tudengid (1 200 927,96 eurot – 5%)10. entpartnerriikide tudengitele ei jagata stipendiumeprioriteedi, vaid oeCd arengukoostöös osalevateriikide nimekirja alusel11. see selgitab, miks serbia,mis pole enam rumeenia prioriteetne partnerriik,asub jagatud stipendiumite osas kolmandal kohalsummaga 1 012 596,05 eurot12. vastavalt valitsusemäärusele nr 288/1993 jagavad kolmandate riikidekodanikele stipendiume mitu asutust:välisministeerium, kaubandusministeerium jaharidusministeerium. Määrus märgib, etstipendiume jagatakse vastavalt rumeeniavälispoliitilistele huvidele13. näiteks plaanibvälisministeerium 2014/15. õppeaastal jagada 85stipendiumi. need katavad õppemaksu jamajutuskulud ning tagavad üliõpilastele rahalisetoetuse 65 85 euro ulatuses. lisaks onvälisministeerium kuulutanud välja järgmisedprioriteetsed valdkonnad: politoloogia jahaldusteadused, haridusteadused, rumeeniakultuur ja tsivilisatsioon, ajakirjandus,inseneriteadused, nafta ja maagaas,põllumajandusteadused, veterinaaria, arhitektuur jakunstid14. samas pole selge, kuidas needprioriteetsed valdkonnad määrati: kas arenguriikidevajaduste hindamise või rumeenia enda tööjõuturuvajaduste põhjal.

Seosetud poliitikasuunadAJUDE ÄRAVOOL NING PUUDULIKPLANEERIMINE JA JÄRELEVALVE

esimene seosetuse näide on näiteks stipendiumitepakkumine Moldovast pärit tudengitele, kesõpingute lõpetamise järel otsustavad, kas jäädarumeeniasse või lahkuda lääne-euroopasse,tekitades oma koduriigis ajude äravoolu. ehkki mõjuon tõenäoliselt märgatav, puudub avalik ülevaadesellest, kui palju on kodumaale mittenaasvaidMoldova stipendiaate ning samuti pole tehtuduuringuid selle kohta, kuidas taolised stipendiumidmõjutavad partnerriigi arengut. rumeenia euroopapoliitika Keskuse (Crpe) aruande kohaseltnimetavad Moldova tudengid kodumaalemittenaasmise põhjusena lisaks isiklikulemotivatsiooni puudumisele asjaolu, et nenderumeenias omandatud kraade (peamiseltpolitoloogias ja haldusteadustes, rahvusvahelistessuhetes, turunduses ja avalikes suhetes ningpsühholoogias) pole Moldova tööturul vaja15. veelgienam, kui Moldova tudengitel on rumeeniastipendiumiprogrammi suhtes positiivne hoiak, siisvõime eeldada, et Moldova ülikoolide hinnangulkahjustab rumeenia poliitika antud valdkonnasnende huve. Moldova ülikoolide esindajate jaharidusministeeriumi ametnike sõnul mõjutabrumeeniasse õppima minevate tudengite suur hulkMoldova haridussüsteemi. lisaks seavad mõnedneist kahtluse alla stipendiumite jagamiseeesmärgi, mis nende silmis on pigem katsemeelitada Moldova kodanikke rumeenia tööturulekui toetada Moldova arengupingutusi16.

KEERUKAS LIGIPÄÄS HARIDUSELE

teine näide ebakõlast puudutab rumeeniasmeditsiini õppivaid tudengeid, kellest enamikpärineb põhja-aafrikast, eriti tuneesiast (2012.aastal 1164 tudengit)17. peale kuut aastat kestvaidõpinguid meditsiinikoolis tuleb tudengitel läbidaresidentuur haiglas, et omandada praktilisimeditsiinioskusi. vastavalt valitsuse määrusele nr22/2009 ei saa välisriikide kodanikud, erinevaltrumeenia ja eli/eea kodanikest, residentuuri ajalmaksuvabastust18. reeglina kerkivad residentuurimaksud üsna märkimisväärsete summadeni, näiteksiași Meditsiiniülikoolis on see 7 700 eurot aastas19.Maksud muutuvad veelgi suuremaks takistuseks,kui võtta arvesse, et väljastpoolt eli päritvälisüliõpilasel on erakordselt raske leidarumeenias tööd. vastavalt valitsuse määrusele nr194/2002, mis käsitleb väliskodanike viibimistrumeenias20, ja valitsuse määrusele nr 56/200721

tuleb õpingute tõttu ajutise elamisloa saanudväliskodanikel hankida tööluba (mille saamisekspeab nii tudeng kui tööandja nägema suurt vaeva –vt altpoolt) ning ka siis on lubatud töötada vaidpoole kohaga.

— —


niisiis on tudengitel keeruline suurendada omasissetulekut selleks, et rahaliste nõudmistega toimetulla. seepärast lahkuvad paljud rumeeniasmeditsiiniõpingud lõpetanud tudengid lääne-euroopasse, et saada õpitud valdkonnas praktilisikogemusi22.

KEERUKAS LIGIPÄÄS TÖÖTURULE

väliskodanike ligipääsu rumeenia tööturulereguleerib valitsuse määrus nr 56/2007, missätestab rumeenia territooriumil väliskodaniketööle lubamist ja lähetamist, ning seadus nr157/2011, mis muudab ja täiendab mõningaidseadusakte väliskodanike viibimise kohtarumeenias23.

seaduse järgi määratakse väliskodanikeleeraldatavate töölubade arv igal aastal valitsuseotsusega. selleks, et väliskodanik võiks rumeeniastöötada, tuleb täita kõik järgmised tingimused24:töökohta pole võimalik täita rumeenia või eli/eeakodanikul; kandidaadid peavad vastama valdkonnaametialase kvalifikatsiooni ja kogemuseeritingimustele ning neil peab olema kehtivtööluba; kandidaadid peavad tõendama, et nad ontöökohal nõutud tegevuste sooritamiseks piisavalthea tervise juures ning et neil polekriminaalkaristust; valitsuse iga-aastaseltmääratavat töölubade arvu ei tohi ületada;tööandja on maksnud riigieelarvesse kõik nõutud

summad; tööandja teostab ka reaalselt tegevust,mille tarbeks tööluba taotletakse; tööandja polesaanud deklareerimata tööjõu kasutamise eestkaristada. tööloa väljastab immigratsioonipeainspektsioon tööandja palvel, kui tööandja onesitanud kõik nõutud dokumendid25. selleks, etkõiki neid dokumente hankida, tuleb nii töötajal kuitööandjal läbida kurnav protsess, mis kestab umbeskuus kuud. lisaks peab tööandja maksma enam kui500 eurot lõive ning kulutama päevi, et käiaerinevates riigiasutustes, mis väljastavadeelmainitud dokumente. tööluba kehtib üks aastaning seda saab pikendada juhul, kui töötaja jätkabsama tööandja juures töötamist tähtajatu, isiklikutöölepingu alusel. sellisel juhul pikendatakserumeenias tööeesmärgil viibimise õigust (milletarbeks töötaja peab täitma järjekordseavaldustepaki)26. Kui väliskodanik on „kõrgeltkvalifitseeritud töötaja“, on tööloa hankiminelihtsam, ent seadus sätestab, et sellistööjõukategooria palk peab võrduma vähemaltneljakordse keskmise palgaga. nõue on absurdne,arvestades seda, et kõrge kvalifikatsioonikriteeriumile vastavad rumeenia töötajad ei saa niisuurt tasu27. taolistes tingimustes keelduvad paljudtööandjad väliskodanikke palkamast ja loobuvadsellest või palkavad kodanikke mustal turul, kus eikaitsta viimaste õigusi õiglasele töötasule, ohutuletöökeskkonnale, tervisekindlustusele jne.

SoovitusedEelpool kirjeldatud väljakutsete valguses anname järgmised soovitused.

Sõnastada riiklikud strateegiadokumendid nii, et ametlikule arenguabile kvalifitseeruvatestipendiumite jagamine arengukoostöö partnerriikide tudengitele muutuks prioriteediks.Taolised strateegiadokumendid peaksid kohustama hindama vajadusi partnerriikide haridus-süsteemi ja tööturu tasandil, et pakkuda kraade, mis täidaksid auke riikide sisearengus.Lisaks sellele peaks need strateegiad kehtestama järelvalvemehhanisme, mis aitaks saadainfot stipendiaatide tegevus kohta pärast õpingute lõpetamist ning uurida perioodiliseltarenguriigile avaldatavat mõju.

Nõuandev kogu peaks jätma piisavalt aega haridusministeeriumi ja välisministeeriumi omavahelise koostöö koordineerimiseks, et võimaldada stipendiumiprogrammi efektiivset jaüheaegset juhtimist Rumeenia arengukoostööpoliitikaga.

Seadusandlust tuleks muuta nii, et meditsiiniõppe välistudengid saaksid läbida residentuurimaksuvabalt.

—

—

—

15 / worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Slovakkia

slovakkianäide/

poliitikavaldkondade arengusidusus on osaslovakkia seadusandlusest arengukoostöös28.välisministeerium on ametlikult vastutav slovakkiaerinevate poliitikasuundade ja arengukoostööeesmärkide omavahelise sidususe eest.poliitikavaldkondade arengusidusus onarengukoostöö põhimõte, mis on kinnistatudslovakkia arengukoostöö vahestrateegiasse nii

aastatel 2009–2013 kui ka 2014–2018. ehkkieksisteerib seaduslik alus, pole poliitikavaldkondadesidususe rakendamiseks loodud veel ühtegitöökorras mehhanismi ja seepärast puudub kajärelevalve-, analüüsi- ja aruandlussüsteem.poliitikavaldkondade arengusidusus pole nimeltvalitsuse lähenemises olulisel kohal.

Slovakkia Vabariigi ametlik arenguabisüsteem loodi 2003. aastal. Kümme aastat hiljem tunnustati Slovakkiatvastutustundliku partnerina arengukoostöös, kui riik võeti 2013. aastal vastu OECD Arenguabi Komiteesse.Aastate jooksul on pandud rõhku arengukoostöö tulemuslikkusele. Partnerriikide arvu on vähendatud, etluua sihtriikidele tugevam fookus ja pikaajaline partnerlusside. Üks kolmest Slovakkia arengukoostöö vahe-strateegia programmiriigist aastatel 2009–2013 ja 2014–2018 on Keenia. Mitmed Slovakkia kodaniku-ühendused ja ülikoolid on tegutsenud seal enam kui 18 aastat.


ebavõrdsus ning erisused põhiteenustekättesaadavuse osas. Kõige vähem on vaeseid riigikeskosas, samas kui kliimamuutuste tõttuhaavatavaid põhja- ja idapiirkondi halvab kõrgevaesusmäär.30, mis on

2012. aastast alates on organisatsioon people inperil association Kilifi piirkonnas juurutanudpõllumajandusprojekti. Kohalikul elanikkonnal, kestöötab peamiselt väiketalunikenapõllumajandussektoris, puudubpõllumajandustegevusest saadava ebapiisavasissetuleku tõttu majanduslik sõltumatus ja toidugakindlustatus. puudulikud sissetulekud antudsektoris põhjustavad vaesust ning enamik piirkonnarahvastikust elab allpool vaesuspiiri.

vaesuses elavad inimesed üritavad teenidaellujäämiseks raha muul moel, mis toob kaasaloodusressursside ülekasutuse. rannikumangroovmetsade ekspluateerimine põhjustabkeskkonna halvenemist ning toob kaasa liigse jamittekestliku raie, kahjustades bioloogilistmitmekesisust ja mereloomade varjupaiku.ebatõhusate põllumajandusvõtete tõttu ei suudainimesed kasvatada elatiseks piisavalt saaki janende tulu põllumajandusest ei kompenseeri sedapuudujääki. Majapidamistes, kus toidust küll piisabigapäevase vajaliku kalorikoguse saamiseks, ontoidusedel vitamiinide ja mineraalide puudumisetõttu tasakaalust väljas. vaeste majapidamistetoidulaud koosneb maisist, juur- ja teraviljadest.

selleks, et suurendada kohaliku elanikkonnamajanduslikku sõltumatust ja toiduga kindlustatust,teeb people in peril association koostööd omakohaliku partneri Kwetu Kestliku arenguKoolituskeskusega, kogukondlikeorganisatsioonidega, asjakohaste Keeniaministeeriumide ja valitsusasutustega (Keenialoodusteenistus, Keenia Metsateenistus, riiklikKeskkonnahaldus) ning kohalike omavalitsustega.projektid on suunatud mangroovmetsade kõrvalelavatele kogukondadele. enamikkogukonnaliikmetest sõltub kalastamisest,väikemahulisest kalapüügist ja kariloomadekasvatamisest. partnerluse eesmärk on tutvustadauusi maaviljelusmeetodeid ning tugevdada kohalikekogukondade võimekust kaitsta ja kasutadaloodusressursse, koolitades neid vähese sisendigapõllumajandusvõtetes ning pakkudes oskusi jateadmisi alternatiivsete elatusviiside kohta.Mangroovmetsa ökosüsteemi ja loodusressurssekaitstakse, taastatakse ja kasutatakse kestlikulmoel.

Slovakkia kahepoolnearengukoostöö Keeniaga2013. aastal kiitis slovakkia välis- ja euroopa asjadeministeerium aastateks 2014–2018 heaks riiklikustrateegiadokumendi „slovakkia-Keeniaarengukoostöö strateegia“ (edaspidi „strateegia“),mis sobitub Keenia valitsuse poolt 2008. aastalvastuvõetud dokumendiga „visioon 2030“29.viimase 10 aasta jooksul on slovakkia valitsustoetanud Keenias projekte kokku umbes kuuemiljoni euro eest. aastatel 2004–2012 viisidslovakkia kodanikuühendused, akadeemilisedasutused ja teadusasutused ning erafirmad ellu 33kahepoolset arenguprojekti. projekte viidi ellujärgmistes sektorites: tervishoid (32%),maapiirkondade sotsiaalmajanduslik areng (28%),haridus (21%), keskkonnakaitse (14%) jainfrastruktuur (5%).

strateegia kohaselt on slovakkia arengukoostööpeamised sihid Keenias vaesuse vähendamine jasotsiaalse ebavõrdsuse kõrvaldamine. Kõiktegevused keskenduvad vaesuse, ebavõrdsuse jasotsiaalse väljajäetuse struktuuriliste põhjustekõrvaldamisele, olles suunatud Keenia rahvastikukõige haavatavamatele gruppidele. strateegiasätestab viis prioriteeti: Keenia rahvastiku ligipäästervishoiule (eriti laste ja emade puhul), noortetööpuuduse ning vaesuse ja toidunappusevähendamine (väiketalunike ja põlluharijatetoodangu suurendamine kaasaegsetepõllumajandustehnoloogiate ja -tehnikatejuurutamise teel, toodangu müügi suurendamineriigi konkurentsivõime tugevdamise ning kohalikuleja rahvusvahelisele turule ligipääsu toetamisekaudu) ning demokraatliku poliitilise süsteemi,õigusriigi, hea valitsemistava ja reformiderakendamise tugevdamine, eriti slovakkiaülemineku- ja reformikogemuse jagamise kaudu.

strateegia üks põhilisi valdkondi on kakeskkonnakaitse ja kliimamuutused ning nendegategelemine keskkonna kaitsmise, loodusressurssidekestliku kasutuse, kliimamuutuste leevendamise janendega kohanemise kaudu.

slovakkia arengukoostöö rahastatavapõllumajandusprojekti eesmärk on suurendadaKeenia idarannikul majanduslikku sõltumatust jatoiduga kindlustatust põllumajandusarenguedendamise ja loodusressursside kaitse kaudu(2012–2014).

Keenia ühiskonna üks peamisi väljakutseid onkõrvaldada märkimisväärne piirkondlik ja sotsiaalne

—


Sidusust pärssivad otsusedoeCd ja Maailmapanga hinnangul anti Keeniale2011. aastal umbes 2,5 miljardit usa dollaritametlikku arenguabi31, kusjuures suurimadannetajad olid Maailmapank (41%), euroopa liit(18%) ja aafrika arengupank (16%). euroopaarengufond annetas 2007.–2013. aastal 399,4miljonit eurot32. 2013. aasta veebruaris saislovakkiast Keeniale raha annetavate doonoritetegevust koondava organisatsiooni developmentpartnership group (arengupartnerluse grupp) liige.

Ühelt poolt pakuvad el ja slovakkia Keenialearenguabi, et kaotada vaesust ja tagada kestlikkuarengut, teiselt poolt aga jõustavad nad otsuseidteistes poliitikavaldkondades, mis avaldavadkohalikule elanikkonnale negatiivset mõju jatakistavad arengut. Järgnevalt vaatlemegi kahteKeeniaga seonduvat näidet – euroopa turulemõeldud lillede kasvatamist ja jatrofa kasvatamistseoses eli biokütusepoliitikaga.

Milliseid roose me ostameSlovakkias?2012. aastal oli el Keenia suuruselt teinekaubanduspartner. ainuüksi ekspordi osas oli eliriikidel Keenia ekspordis teistekaubanduspartneritega võrreldes suurim osakaal(umbes 23% koguekspordist)33. peamised Keeniaimpordiartiklid eli on lõikelilled, mis on tee järelKeenia teine suurim põllumajanduslikväliskaubaartikkel34. Kuna Keenias on aastaringseltsobiv kliima, on riigist saanud maailma ükssuurimaid lilletootjaid ja -eksportijaid. Keeniaväikesed palgad ja ökoloogilise mõju nõrkregulatsioon võimaldab vähendada tootmiskulusid.ehkki lõikelilletööstusel on tööandjana oluline roll,peavad inimesed töötama halbades tingimustes.Kemikaalide kasutus on mõjunud negatiivseltinimeste tervisele, mistõttu neil esineb mitmeiderinevaid haigusi.

nairobist vähem kui saja kilomeetri kaugusel asubnaivasha järv. rooside kasvatamine selleümbruskonnas iseloomustab lilletööstusegaseonduvaid konflikte ökoloogilise kestlikkuse jamajandushuvide vahel. Ühe lille kastmiseks onpäevas vaja umbes viis liitrit vett, mis võetaksenaivasha järvest, mille pindala on vähenenudveerandi võrra ning mida ähvardab kuivamine.lilletööstus hõivab otseselt umbes 55 000 inimest,kaks miljonit aga sõltub sellest kaudselt oma elatise

teenimisel35. Farmide lähedal on uued külad jaelamurajoonid, kuid neil puuduvad korralikudkanalisatsiooni- ja hügieenisüsteemid. veelgi enam,suurt osa veest kasutatakse lilledesuuremastaabiliseks tootmiseks kohalike elanikearvelt. veepuudus ähvardab nii faunat kui floorat.selle tulemusena ohustab farmide keemiasaastenaivasha järves elavaid linde ning kalad surevad.pestitsiidide saaste ja jäägid rikuvad nii mulda, vettkui järvepõhja36.

ligipääs veele on inimõigus, mis pole arenguriikidesalati tagatud. 2011. aastal puudus 768 miljonilinimesel endiselt ligipääs puhtale joogiveele37.paljudes aafrika piirkondades puuduvad veevarudväikemahuliseks põllumajanduseks ja igapäevasekstarbimiseks. hinnanguliselt veetarbimine järgmistelaastatel aga aina tõuseb.

Keeniast pärineb 25% elis müüdavatestlõikelilledest38. seda impordistruktuuri peegeldabka slovakkia-Keenia kahepoolne kaubandus. 2011.aastal oli slovakkia suurim impordiartikkel Keeniastlõikelilled, mis moodustas 55,8% Keeniakoguimpordist slovakkiasse.

pole kahtlustki, et lilled, eriti roosid, on slovakkidemeelistoode. ent rooside tegelik hind on kõrgemkui meie ostuhind. seda ei saa mõõta numbrites.selle taga on inimõiguste rikkumine, kokkukuivavadjärved ja üha saastatum vesi. lilled jõuavadeuroopasse, kuid saastatud keskkond jääbKeeniasse.

—

—


põllumajandust ja toiduga kindlustatust, rajataksejatrofa istandust. dakatcha metsamaastikulpaiknev jatrofa istandus asub Keenia rannikulinnaMalindi lähedal ning teeb kahju nii haruldasteleüleilmselt ohustatud linnuliikidele kui ka Watha jagirima põlisrahvaste vähemustele.organisatsioonide nature Kenya, action aid’i ningBriti Kuningliku linnukaitse seltsi poolt läbi viiduduuring näitab, et jatrofa istandustes toodetudbiokütused võivad tekitada kuus korda rohkemsüsihappe saastet kui fossiilkütused41.

Fao/iFad aruanne jatrofa bioenergia kohta toobvälja asjaolu, et kuigi jatrofa kasvab kamarginaalsetel aladel, vajab see väga palju vett42.piiratud veekasutuse võimalused võivad tuua kaasakonflikti. pealegi ei tooda see arenguriikidevaestele kogukondadele lisaressursse. Jatrofat eisaa kasvatada koos põllukultuuridega nagu mais,kuna nad võistlevad mullas leiduvate toitainetepärast. lisaks ei tarbi jatrofat kohalikud elanikud43.nairobis asuva Maailma agrometsanduse Keskuseesindaja Miyuki iyama juhitud uuring, mis jälgisKeenia erinevates agroökoloogilistes tsoonides 260jatrofat kasvatavat talunikku, avastas, et Keeniafarmide tingimustes on saagid väga väikesed ningseepärast ei peaks Keenia väiketalunikud jatrofatkasvatama44. autori sõnul polnud talunikeltaimekasvatuse kohta korralikke teadmisi ningjatrofa istutamine on elatustalunike jaokserakordselt riskantne tegevus45.

el kasutab praegu arenguriikides hinnanguliseltkokku umbes 36 miljonit hektarit maad46. olguKeenias või muudes arenguriikides, maadkasutatakse biokütuste tootmiseks (sageli euroopafirmade poolt), mis mõjutab negatiivselt kohalikkekogukondi ja kestlikku arengut.

Jatrofa dilemma: kasEL toetab või ohustabkeskkonda?2009. aastal võttis el vastu taastuvenergiadirektiivi, mis määrab 2020. aastaks transpordiskasutatava taastuvenergia osakaaluks 10%39. el onõhutanud biokütuste kasutamist, et vähendadatranspordist tekkivat süsihapet. ent lisaks tõsistelekeskkonnakahjudele on nende tootmisel olnud kanegatiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud.Biokütuste tootmine lisab survet niigi nappidelemaaressurssidele, mida saaks kasutada toidutootmiseks. lisaks põhjustab see metsaraiet,maade hõivamist ja toiduhindade muutusi, missüvendavad vaesust ning näljahäda arenguriikidehaavatavates rahvastikurühmades.

2012. aasta oktoobris ütles euroopa Komisjon, ettoiduviljadest toodetavate biokütuste osakaaluülemmääraks peaks olema 5%. Biokütusetööstusevastuseisust mõjutatud euroopa parlament ontoetanud piirnormina 6% määra. 2013. aastadetsembris ei jõudnud eli liikmesriigid piirmääraosas kompromissile. eesistujamaa leedu pakkusvälja uue kompromissi – 7%. Mõne riigi, näiteksBelgia ja taani, jaoks oli 7% liiga kõrge, kuid poola,ungari ning teiste jaoks liiga madal. lõpukslükkasid seitse liikmesriiki – Belgia, itaalia,luksemburg, Madalmaad, poola, taani ja ungari –pakutud kompromissi tagasi. Kuna lähenevad niieuroopa parlamendi valimised kui ka uue euroopaKomisjoni koosseisu moodustamine, onvähetõenäoline, et läbirääkimised lõpevad enne2015. aastat40.

umbes 80 kilomeetri kaugusel Kilifist, kus people inperil association toetab väikemahulist

—


SoovitusedSlovakkia näite põhjal näeme, et arengukoostööd tuleb käsitleda laiemas kontekstis. Slovakkiatoetabmõnes Keenia piirkonnas väiketalunikke ja panustab toiduga kindlustatusse, kuid samasosaleb riik rahvusvahelises kaubanduses ja ELi biokütusepoliitikas, millel on arengueesmär-kidele kahjulikud mõjud.

Slovakkia valitsusväliste arenguorganisatsioonide platvorm soovitab järgmist:

Järgida OECD soovitusi arengukoostööpoliitika sidususe kohta Slovakkiat puudutavas Arenguabi Komitee analüüsis47 (a. poliitilise pühendumise ja poliitiliste seisukohtade, b) poliitikakoordineerimismehhanismide, c. järelevalve-, analüüsi- ja aruandlussüsteemide osas).

Kasutada arenguabi koordineerimiskomitee staatust selleks, et arendada poliitikavaldkondade arengusidusust puudutavat arutelu. Seejärel luua osakondadevaheline grupp, mis hõlmaks osakonnatasemel otsustusvõimega asjakohaseid ministeeriume on.

Luua väline nõustav kogu, mis menetleks ebakõla juhtumeid arenguriikides ning kaasaks kodanikuühendusi, ülikoole, uuringuasutusi jt organisatsioone.

Selleks, et tagada praktikas erinevate poliitikavaldkondade sidusus arengukoostööga, tuleksvalida mõned arengueesmärke mõjutavad poliitikasuunad ning määrata kontaktisikud asjakohastes ministeeriumides (nt keskkonna-, põllumajandus- ja majandusministeeriumis, millele järgneks teised asjakohased ministeeriumid).

Tagada poliitikavaldkondade arengusidususe koordineerimine välis- ja Euroopa asjade ministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi osakonna poolt ning kaasata sellesse piisavalt inimressursse.

Kasutada ära Slovakkia Keenia suursaatkonna potentsiaali, et saada tagasisidet poliitika vald-kondade arengusidususega seotud küsimustes, arendada ELi poliitikasuundade mõju osasdialoogi kohalike kasusaajatega ning tugevdada koostööd poliitikavaldkondade arengusidususe osas ka EEASiga. Samuti kaasata teisi arenguriikide saatkondi ning Slovakkia Rahvusvahelise Arengukoostöö Agentuuri.

Lisada eelmise aasta kohta käivasse ametliku arenguabi aruandesse peatükk poliitikavaldkondade arengusidususe rakendamise kohta.

Suurendada Slovakkia parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmete huvi erinevate poliitikavaldkondade arengusidususe vastu.

Suurendada tarbijate huvi ostetavate kaupade päritolu vastu ning arendada nende arusaamasellest, millised on kaupade tootmisega seonduvad majanduslikud, keskkonna- ja inimkulud.

Kasutada ära Slovakkia ettevalmistusi ELi Nõukogu 2016. aasta eesistumiseks ning nihutadapoliitikavaldkondade arengusidusust poliitilises päevakavas kõrgemale.

—

—

—

—

—

—

—

—

—

—

21 / worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Poola

ometi on poola arengukoostööpoliitika reaalsusveidi teistsugune. Kui uurida lähemalt riigipoliitikasuundi teistes valdkondades, on üpris kergemärgata arvukaid vastuolusid eelmainitudarengueesmärkidega. seepärast on sellesvaldkonnas tegutsevad kodanikuühiskonnaorganisatsioonid juba mõnda aega kaasatud grupaZagranica katusorganisatsiooni ja ning kaitsevadaktiivselt poliitikavaldkondade arengusidusust.

ehkki riigi arengukoostööseadus panebpoliitikavaldkondade arengusidususele alusesellega, et iga arengukoostöö tegevustele rahakulutav ministeerium on kohustatud konsulteerimavälisministriga (ja välisminister on kohustatud

nõustama valitsusprogramme ja -strateegiaidarengukoostöö eesmärkide osas), esineb mitmeidselgeid näiteid tõsistest ebakõladest.

grupa Zagranica liikmesorganisatsioonideküsitlemisel „vastuoluliste“ poliitikasuundade osasmainiti kõige sagedamini järgmisi valdkondi(järjekord suvaline): 1) idapartnerluse (ip) riikidelesuunatud viisapoliitika, 2) transporditaristupoliitika(samuti ip kontekstis), 3) sahara-taguse aafrikamitmetele riikidele suunatud planeeritudkaubandus- ja investeerimispoliitika, 4) rohkemeli tasandil – eli ühine põllumajanduspoliitika(toiduõiguse/toiduga kindlustatuse kontekstis)ning 5) kliimapoliitika.

poolanäide/Poola seadusandlus sõnastab selgelt riigi arengukoostööpoliitika üldised eesmärgid ja rakendusreeglid.Arengukoostöö seadus (mis allkirjastati 2011. aastal) osutab, et arenguabi seisneb toetuse pakkumisesriikidele, kes seda vajavad, ning et abi tuleks suunata viisil, mis vähendab vaesust ja loob pikemas perspektiivissotsiaalset ja majanduslikku heaolu. Mitmeaastane arengukoostööprogramm aastateks 2012 2015 kordabeelöeldut ning teatab, et Poola püüdleb arenguriikide, nende ühiskondade ja üksikisikute majandusliku,sotsiaalse ja poliitilise võimekuse pideva parandamise poole (viidates ÜRO 1986. aasta arenguõigusedeklaratsioonile).


Kui vaadata poola hiljutist ajalugu euroopa tasandiaruteludel kliima- ja energiapoliitika üle, on piltüsna heidutav. 2012. aasta juunis takistas poola 27eli riigil võtta vastu ühehäälset otsust, millegaoleks nõustutud strateegiaga vähendada 2050.aastaks süsihappegaasisaastet (ja mis vastaks2050. aasta eesmärgile vähendadasüsihappegaasitaset 1990-ndate tasemegavõrreldes koguni kuni 95%). lisaks protestis poolaeuroopa Komisjoni uuringutulemuste vastu, millekohaselt suudaks el vähendada oma saastet 2020.aastaks vähemalt 25% võrra, kui peetaks kinnienergiasäästu sihtarvudest. lisaks kavatseb poolalähitulevikus pikendada oma söekasutust, plaanidesehitada olemasoleva opole elektrijaama juurde kakssuurt 900-megavatist laiendust. Kõigi nendearengusuundade sidumine poola valitsuse selaastal korraldatud hiljutiste iga-aastaste Ürokliimaläbirääkimiste tulemuste üldise negatiivsehinnanguga (muuhulgas peeti samal ajal suursöetööstuse kokkusaamine, kus üks peakõneleja olipoola kliimakonventsiooni delegatsiooni juht), eipaku tulevikuks kuigi suurt lootust.

poola praeguse eli kliimapoliitika seisukohakaitsjate põhiargument on see, et saastevähendamiseks tuleb üleilmset kokkulepettunnustada koos väljaspool eli olevate tähtsaimatepartnerite osalusega. teiste sõnadega pole eliühepoolsetel tegudel erilist mõtet, kuna neidneutraliseerib nn süsihappegaasileke (ehksaastavad tööstused kolivad riikidesse, kuspuuduvad siduvad lepingud). tegelik probleemseisneb võimetuses asendada söest sõltuvat poolamajandust sellisega, mille energiatarve oleksmitmekesisem. poola toodab enam kui 90% omaelektrist söe abil ning kardetakse, et karmimadsihtarvud toovad kaasa kõrgemad hinnad ningseega negatiivse mõju majandusele tervikuna.teiseks tuuakse riikliku julgeoleku argument, misantud olukorras seostub suurema sõltuvusegavenemaalt imporditavast, kuidkeskkonnasõbralikumast maagaasist.

need argumendid on osaliselt arusaadavad, kuidainult siis, kui eirame asjaolu, et poola ei tegutsepiisavalt, rakendamaks uut seadusandlust jategevusi, mis võimaldaksid liikuda söest sõltuvastmajandusmudelist eemale. arvukad uuringud onnäidanud, et poolal on märkimisväärne javähekulukas, energiatõhususel põhinev potentsiaalsaaste vähendamiseks, (eriti ehitus- jatranspordienergia osas) ning taastuvenergiatehnoloogiate juurutamiseks suuremas mastaabis.selleks puuduvad lihtsalt piisavad stiimulid. võibtuua vaid ühe hiljutise näite: poolakeskkonnaalased MtÜd osutasid, et riikliku

poola ametlik kliimapoliitika (või, kui täpsem olla,poola seisukoht selles küsimuses eli kliima- jaenergiapoliitika aruteludes) on tõenäoliselt ainsanakõige silmapaistvam ülemaailmsel tasandil .arengukoostöös tegutsevate poolakodanikuühiskonnaorganisatsioonide seisukohaston see tõenäoliselt ka kõige vastuolulisem, kuiarvestada arengukoostöö eesmärke. vähemaltviimase kahe aasta kogemuse põhjal võib kindlaltväita, et poola on riik, mis tõkestab kogu elihõlmavat progressiivset seisukohtakliimamuutusete probleemi osas.

enne poola kliimapoliitika kirjeldamist tasubpõgusalt tutvuda kliimamuutuste probleemiendaga ja viidata mõningatele sidemetelearenguabiga. Kliimamuutuste ja arengukoostööomavahelisel seostamisel on kõige olulisem mõista,et see paikneb arenguküsimustes kesksel kohalning puudutab muuhulgas vaesuse kaotamist,kestlikku arengut ja aastatuhandearengueesmärkide saavutamist. Juba ainuüksiüleilmse vaesuse kaotamise väljakutset ei saaarutada lahus kliimamuutuste leevendamisest janendega kohanemisest. suurenenudsüsihappegaasi saaste avaldab inimeste praeguseleja tulevasele heaolule nii kaudset kui otsestnegatiivset mõju (sealhulgas ettearvamatuteüleujutuste, sademete, kõrbestumise ja põua ningüldse äärmuslike ilmastikutingimuste jameretaseme tõusu näol). suurim probleem seisnebnegatiivsete mõjude ebaühtlases „jaotumises“arenguriikide ja arenenud riikide suhtes. teistesõnadega mõjutavad kliimamuutusedebaproportsionaalselt just vaesuses elavaid inimesi,kuna vähemarenenud riikidel on väiksem võimekusettearvamatute kliimamuutustega kohanemiseks.see mõjutab muuhulgas: 1) troopilistespiirkondades elavate inimeste tervist (näiteksmalaariaohu või vees levivate haiguste näol), 2)toidupuudust (äärmuslik ilm toob endaga kaasakohaliku ja piirkondliku põllumajandusekokkuvarisemise ning seega näljahäda ja rände),3)veega kindlustatutust (vett napib üha rohkem), 4)loodusõnnetuste intensiivistumist (mis mõjutabkõige enam vaeseid), 5) meretaseme tõusu (võibpotentsiaalselt tuua kaasa nn kliimapõgenikke,muuta ägedamaks ressursikonflikte jne). Kõik needküsimused seonduvad otseselt arengukoostöö„ekspertiisivaldkonnaga“.

eelmainitud kliimamuutustega seotud riskide osasvõib selgelt välja tuua kaks asja: esiteks tulebkliimapoliitika siduda arengukoostööpoliitikaga,teiseks vastutavad jõukamad riigid selle eest, etvähendataks inimtegevuse põhjustatudsüsihappegaasisaaste üleilmset mõju.


energiaseaduse viimased uuendused ei tegelenudprioriteetse taastuvenergiaallikate elektrivõrguleligipääsu probleemiga nii võrguga ühendumise kuitaastuvenergia edastamise osas (see võib tuuakaasa euroopa Komisjoni tõsised trahvid, kuna eitoeta taastuvenergiat piisavalt).

veelgi enam, kui uurida lähemalt arengukoostöödkui sellist, tasub jälgida kasvõi ühte vägakonkreetset näidet ebakõlast, mis puudutab nnkiiret mehhanismi. nimelt annaksid arenenud riigidühiselt Kopenhaageni kokkuleppe (2009. aastalÜro Kopenhaageni kliimakonverentsi tulemusenavalminud dokument) kohaselt ja nn kiirerahastamise (FsF) kokkuleppe alusel aastatel

2010–2012 uusi ja täiendavaid vahendeideelnimetatud tegevuste rahastamiseks 30 miljardiusa dollari ulatuses . selle rahastusskeemi järgilubas el aastatel 2010–2012 eraldada 7,2 miljarditeurot. selle summa hulka peaks kuuluma ka poolapanus finantsressursside näol, mis täiendabolemasolevaid abirahasid. Kahjuks näitab grupaZagranica poolt rahandusministeeriumist jakeskkonnaministeeriumist hangitud informatsioonviimase kahe aasta kohta, et poola panus FsFimehhanismi pärineb hoopis poola ametlikuarenguabi reservidest. see on otseses vastuolusKopenhaageni kokkuleppe sõnastusega ning lubabmeil järeldada, et kiire rahastamise projektetegelikult ei rakendatud.

SoovitusedGrupa Zagranica ja selle liikmesorganisatsioonid plaanivad poliitikavaldkondade arengusi-dususe teemat lähiaastatel väga tähelepanelikult uurida. Ehkki (teatavas ulatuses) onjuriidiline raamistik olemas, esineb poliitikavaldkondade arengusidususekohta käivate ütlusteja tegelike toimingute vahel ilmselge ebakõla. Selles osas tuleb palju ära teha. Grupa Zagranicaon pannud kirja mitmeid soovitusi, mis ei piirdu vaid kliimapoliitikaga ja viitavad üldiselevajadusele sidusa poliitika järele.

Muuhulgas soovitatakse parlamendis luua püsiv arengukoostöö alamkomisjon, mis suurendaksPoola välisasjade debati häält ühiskonnas ning tagaks samal ajal sidusa perspektiivi ja koostöötegutsemisel ülemaailmse vaesuse kaotamise nimel.

Lisaks peaks alamkomisjon vaatama tsükliliselt üle Poola poliitika sidususe ning esitamavalitsusele ja ametkonnale sellekohaseid soovitusi.

Samuti peaks Poola valitsus töötama välja tõhusaid meetmeid, mis tagaks tegevuste kooskõlapoliitikavaldkondade arengusidususe reeglitega nii eri ministeeriumide ja valitsusasutustesees kui vahel.

Samal ajal on oluline ametnike ja otsustajate pidev teadlikkuse tõstmine .

—

—

—

—

25 / worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Tšehhi

tšehhis kehtib mitmeid ametlikkearengukoostööseadusi ja -strateegiaid. tähtsaimdokument, mis tagab arengukoostöö juriidilisestabiilsuse, määratleb selle üldise eesmärgi,tingimused ja mõisted, jagab rollid riiklike osapooltevahel ning määrab rahastuspõhimõtted, on 2010.aastal vastu võetud tšehhi vabariigi arengukoostööja humanitaarabi seadus jaarengukoostööstrateegia aastateks 2010–201750.Kõige tähtsam strateegiline ja poliitiline dokument,mis paneb paika arengukoostöö eesmärgid,motivatsiooni, prioriteedid (geograafilised,valdkondlikud, valdkondadevahelised) ja liigid, onarengukoostööstrateegia aastateks 2010–2017.

poliitikavaldkondade arengusidususe juriidiline aluson nõrk, kuid poliitikavaldkondade arengusidususton mainitud kolmes dokumendis, mis lubavadvalitsusasutustel sellealaste väljakutsetegategeleda. nendeks on arengukoostööstrateegiaaastateks 2010–2017, arengukoostöönõukogu2009. aasta aruanne ning 2004. aastal vastuvõetud arengukoostöö alused. arengukoostöö jahumanitaarabi seadus ei maini poliitikavaldkondadearengusidusust. rahvusvahelise arengukoostöönõukogu on asutus, mis tegutseb tv nõustava,ministeeriumidevahelise koguna ning peaks tagamaarengukoostöö parema koordineerimise ja sidususeteiste poliitikasuundadega.

Tšehhi kahepoolnearengukoostöö Etioopiagapõllumajanduse valdkonnasetioopia on hetkel ainus aafrika riik, mis asub tšehhikoostööprogrammi prioriteetsete riikide seas.vastavalt tšehhi ja etioopia vahel sõlmitudmitmeaastasele koostööprogrammile aastatel2012–2017 ja vastastikuse mõistmise dokumendilekeskendub tšehhi kahepoolne arengukoostööetioopias hariduse, tervishoiu, veevarude ja hügieeni,põllumajanduse ning keskkonnakaitse valdkondadele.geograafiliselt on tšehhi arengukoostöö esindatudlõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariigis(snnpr) ning lähedalasuvas pealinnas addis ababas.somali osariigis rakendatakse tšehhi humanitaar-projekte, mis tegelevad pikaleveninud kriisiga51.

2012. aastal oli etioopia tšehhi kahepoolseametliku arenguabi suuruselt 5. adressaat (3,10 miljusa dollarit, s.t 4,67% tšehhi kahepoolsestametlikust arenguabist). Kahepoolse ametlikuarenguabi suurim osa läks põllumajandusele. tšehhiarengukoostöö etioopia põllumajanduseskeskendub loodusressursside haldusele, sealhulgasmullakaitsele, alternatiivsete kestlike elatus- jaenergiaallikate tutvustamisele kohalikeskogukondades52.

tšehhinäide/Tšehhi arengukoostöö (TAK) on muutunud positiivselt aastast 2007, kui Tšehhi välisministeerium (TV) palusMajanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni Arenguabi Komiteel (OECD DAC) viia läbi Tšehhi ametlikuarenguabi süsteemi esimene erakorraline analüüs48. Enne 2010. aastat juhtis Tšehhi ametliku arenguabisüsteemi (mõnikord pisut seosetult) üheksa eri ministeeriumi, kuid 2010. aastast on arengukoostööpoliitikapeamine vastutaja ja koordineerija olnud TV49, kes vastutab poliitika, programmi koostamise, hindamisetellimise ja üldise TAKi koordineerimise eest. Peamine rakendaja on Tšehhi Arenguagentuur (CZDA). 2013.aastal sai Tšehhi ametlikuks OEC DAC liikmeks.

—


Etioopia maapoliitikamaade omandamise osasMaade omandamine tähendab pikaajalist jasuuremahulist maalappide omandamist vaestesriikides (alates kümnetest tuhandetest kuni sadadetuhandete hektariteni) kas rentimise või väljaostuteel jõukamate riikide erasektori ja riiklikeinvestorite poolt. Kõige sagedamad sihtmärgid onsahara-taguse aafrika riigid, sealhulgas etioopia66.

etioopia kasvu- ja transformatsiooniplaan aastateks2010/11–2014/15 rõhutab põllumajanduse tähtsustriigi peamise arengu ja majanduskasvu vedurina.Ühelt poolt kuulutab see väiketalunike arengutähtsust, et aidata vähendada ja kõrvaldadaväiketalunike kroonilist toidunappust jahaavatavust looduskatastroofide suhtes67. teiseltpoolt rõhutab plaan aga vajadust suurendada suureväärtusega eksporditavate saakviljade hulka jaarendada suuremahulist põllumajandust68. Küsimuson selles, kas majanduskasv suure väärtusegasaakviljade ja suurfarmide arvelt on hädavajalikvaeste talunike toiduga kindlustatuse tagamiseksvõi toob see kasumeid vaid suuremahulisele jaekspordile suunatud aiandusele, lilleärile võibiokütusetootjate kitsale ringile. igal juhul jääb agapõhiviljade tootmine riigi toiduga kindlustatusetagamisel esmatähtsaks.

oma põllumajandusarengu industrialiseerimise(adli) strateegiaga on etioopia suuremahulistepõllundusmaainvesteeringute jaoks olnud vägaatraktiivne riik. valitsus on pakkunud hiiglaslikkemaatükke erakordselt madalate hindadega javiieaastaste maksepuhkustega69. rahvusvaheliseMaakasutuse Koalitsiooni (ilC) andmetel kiidetiaastatel 2000–2012 etioopias heaks 56suuremahulist (s.t üle 200 ha) maainvesteeringutkokku lausa 2,4 miljoni ha osas70. suurimadinvesteeringud 2006. aastast alates on olnudlillekasvatus, aiandus, toit, liha ja biokütused71.olemasoleva etioopia andmestiku kohaselt onotseste välisinvestorite ostetud maatükid peamiseltviljakama mulla ja/või paremate turusidemetegapiirkondades nagu amharas, oromias jaBenshangulis72. ent kõik välisinvesteeringud onerakätes73. ametlikult väidab valitsus, etinvestoritele jagatakse vaid kasutamata võialakasutatud maad ning eraldatud maal elavadinimesed saavad hüvitist. Kahjuks aga pole„kasutamata“ või „alakasutatud“ maa kohta ühtegiametliku määratlust ning sageli juhtub, et haritudkarjamaad, rohumaad, metsad ja veeteed, mis onküll kohalike kogukondade kasutuses, kuid mitteaktiivses kasutuses, muudetakse kättesaadavaksinvestoritele74.

Üldiselt on raske hinnata suuremahulistemaainvesteeringute mõju etioopia väiketalunikele,

põllumajandus on etioopias tähtsaimmajandussektor, moodustades sKpst 46,6% jaekspordist 90% . Kolm neljandikku põllumajandus-toodangust koosneb teraviljast54. ometi kannatab35% etioopia rahvastikust alatoitumuse all55 ja kuni2,5 miljonit vajab toiduabi56.

95% etioopia põllumajanduse sKpst toodetakse12,7 miljoni väiketaluniku poolt, kes toetuvad omaelatise saamisel haprale, vihmapõhiselepõllumajandusele57. väiketalunikud on etioopiaskõige suurem vaesusgrupp. nad on toidugakindlustatuse osas väga haavatavad ning teatudsurvetegurid nagu mulla degradeerumine,metskatte kadumine, rahvastiku kasv, kaitstudmaaõiguste kadumine, kasutatava maa piiratudkogus, suur tööpuudusemäär, loodusõnnetused jakõikuv maailmaturg ainult raskendavad seda58. eritihaavatavad on naiste juhitavad majapidamised59 .

40% etioopia majapidamistest peavadpõllumajandustootluse stagneerumise peamisekspõhjuseks kasutatava põllumaa piiratud kogust60.etioopia põhiseaduse järgi on maa „etioopiarahvaste, rahvuste ja inimeste võõrandamatuühisvara“61. põhiseadus tagab täiskasvanudetioopia talunikule õiguse saada riigilt tasutapõllumaad, kuid ainult juhul, kui seda on pakkuda62.Kuna maad pole pakkuda, harib enam kui poolväiketalunikest maalappe, mille pindala on 1 ha võivähem63.

Tšehhi välisministeeriumirahastatavpõllumajandusprojekt64

projekti „etioopia põllundusnõustamiskeskustearengu edendamine“ eesmärgid on panustadaväiketalunike kestlikesse elatusallikatesse, kaitstaloodusressursse ja toetada snnpri osariigis kohalikeagroökosüsteemide mitmekesistamist. Üldeesmärkon suurendada põllundusnõustamis-keskuste tõhu-sust snnpri osariigi sidama ja gedeo piirkondadeväiketalunike jaoks, suurendades muuhulgas nendeteadlikkust uutest põllundustrendidest. otsenesihtgrupp on kaheteistkümne talunikekoolituskeskuse (FCt-s) personal, kelle ülesanne onlevitada väiketalunike hulgas intensiivtehnoloogiaidja saakide kasvatamist. lõpptarbijad on umbkaudu1000 väiketalunikku ja nende peret.

projekti eesmärk, suurendada majanduskasvu jaüldist puudulikku põllumajandustootlikkust ningvähendada maapiirkondade vaesust, on kooskõlasetioopia riiklike prioriteetidega vastavalt kasvu- jatransformatsiooniplaanile aastateks 2010/11–2014/1565.

—

—


euroopa firmad on etioopia biokütusetööstusestähtsad tegijad78. niisiis esineb etioopiaväiketalunike toiduga kindlustatust toetava eliarengukoostöö ja etioopia biokütustekultiveerimise euroopa välisinvesteeringute vahelselge kokkupõrge, vähemalt selles osas, mispuudutab taastuvat ja konkurentsivõimelisteuroopa majandust. laiemas kontekstis poleeuroopa investeeringud etioopia biokütustessemõeldud aitama etioopia tootjatel jõuda kohalikuleturule, vaid esindavad euroopa investorite huveüleilmsel turul. ometi kõlab hääli, mis kritiseerivadeli biokütustel põhineva energiapoliitika väärtust jaselle võimalikku negatiivset mõju maailmatoiduaineturu-, ja energiahindade kõikumise jabiokütuste elutsükli jooksul toodetudkasvuhoonegaaside saaste näol79.

euroopa liidu liikmesriigina on tšehhil kaasvastutusjälgida mõju, mida eli kohustuslik biokütustesuurendamise sihtarv (mis on määratud 2009.aasta aprillis eli taastuva energia direktiivis80 )avaldab maade omandamise tõttu etioopiaväiketalunike elatisele. ometi on tšehhi üks eliliikmeriikidest, kes keeldus hiljuti toetamast elibiokütusepoliitika reformi, millega piiratakseesimese põlvkonna (toiduviljadest) tehtudbiokütuste kasutust riiklikus transpordis. samuti onriik suhtunud skeptiliselt maakasutuse kaudsemuutumise (iluC) küsimusse, ehkki iluC võibtuleneda toiduviljade põhjal tehtud kütustest jaselle negatiivsed mõjud võivad esinedatõenäolisemalt arenguriikides kui elis81.

kuna investeeringute kohta on vaid piiratud hulgalusaldusväärseid andmeid ja enamikel juhtudel onmõju hindamiseks möödunud liiga vähe aega.ometi pole olemasolevate andmete põhjal selge,kas investeeringute sihtmärgiks olnud aladel elavadetiooplased oleksid saanud investeeringust kasuviisil, mis vastaks valitsuse eesmärgile toetadakestlikku väiketalude arengut. samuti poletõendeid üldiste arengueesmärkide realiseerumisekohta nagu tööhõive ja taristu teke, tehnoloogiaülekanne või suurem välisvaluutavoog75. otsevastupidi, suurem surve ja konkurents maa ningeriti maapiirkondade viljakate alade osas võib veelgiraskendada vaeste ja näljaste ligipääsuloodusressurssidele, millest sõltub nende toidugakindlustatus ja elatis76.

Tšehhi Vabariik moodustabosa ELi biokütusepoliitikastBiokütusetööstus on etioopias väga aktiivne, ehkkisee esindab kogu põllukultuurisektorist vaid 2% jamaatehingutest 6%. suurem osa etioopiasbiokütuste (nagu jatrofa, riitsinuse ja palmiõli)kultiveerimiseks ostetud maatükkidest onsuurfarmide maad või metsad, kunaväiksemõõdulised marginaalsed või kahjustatudmaad ei tooks investeeringult suurt kasu. Mastaabisuurenedes tähendab see tõsist konfliktitoiduainete ja energiaallikate kasvatamise vahel77.

SoovitusedEtioopia väiketalunike toidunappuse leevendamiseks biokütuste kultiveerimise tõttu toimuvamaade omandamise olukorras on tähtsaimad valdkonnad inimõigused, maahaldus ja -õigusedning läbipaistvuse küsimus.

Tšehhi jaoks on tähtsaimad järgmised soovitused.

Mõelda läbi oma seisukoht ELi biokütuste osas, toetada reformi, mis piiraks 2020. aastakstoiduviljadest tehtud esimese põlvkonna kütuste kasutust transpordis, samuti kehtestada ELifirmadele kohustus vastutada ILUC eest.

Toetada järgmiste põlvkondade biokütuste uuringuid.

—

—

—

29 / worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Sloveenia

sloveenianäide/

2011. aastal oli sloveenia oeCd erakorraliseanalüüsi sihtmärk ning selles rõhutati sloveeniaarengukoostöö sidususe tähtsuse suurendamist.raport nõudis programmi koostamisel rohkemkeskendumist tulemustele ja seda selgeltpaikapandud eesmärkide põhjal. Kõigiministeeriumide kõrgetasemelistest esindajatestkoosnevat asutustevahelist kogu peeti aga heaksaluseks tulevasele poliitikavaldkondadearengusidususega seonduvale tööle ning sedatuleks paremini määratleda ning kasutada82.

2010. aastal tutvustati sloveenia arengukoostöösmitmeaastaseid valitsuse tegevusplaane. needmuutsid välisministeeriumi rolli, asendadesametliku arenguabi statistika kogumise suuremaosalusega programmi koostamisega. see oli tähtissamm, suurendamaks koordineerimist ja sidusustriiklikul tasandil. praegu võime rääkida sidususesterinevate sloveenia arenguprojektide ja/või

Sloveenia liitus arengukoostöö rahastajate klubiga kümme aastat tagasi, kui poliitikavaldkondade arengusi-dususe põhimõtted olid juba täielikult paigas. Ühelt poolt tähendab see, et poliitikavaldkondade arengusi-dusus oleks juba ammu võinud olla lisatud Sloveenia arengukoostöö üheks aluspõhimõtteks. Teiselt poolttuli poliitikavaldkondade arengusidususe reaalseks funktsioneerimiseks tunnustada arengukoostööd kõigiltasanditel tähtsa ja asjakohase poliitikana. Sloveenia on teinud õiges suunas mitmeid tähtsaid samme, kuidon vaja teha veel palju tööd enne, kui poliitikavaldkondade arengusidusus võib muutuda reaalsuseks tulevikus.

programmide vahel. samas esineb põletav vajadustagada sidusus erinevate välispoliitikasuundadevahel ja kinnistada arusaama, et sisepoliitikal onarenguriikidele väline mõju.

poliitikavaldkondade arengusidususe mõistmise jatähtsuse tase otsustajate hulgas kõigub suuresti.välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabidirektoraadil on valdkonnast suhteliselt headteadmised ning minevikus on asutus üritanudsuurendada teadlikkust selles küsimuses kavalitsustevahelisel tasandil. Kahjuks polearengukoostöö otsustajate prioriteetide nimekirjaskuigi kõrgel, mistõttu sellele pööratakse väga vähetähelepanu ja/või reaministrite seas napib sellekontseptsiooni mõistmist. seepärast räägibsloveenia rahvusvahelistel foorumitel sagelipoliitikavaldkondade arengusidususe kasuks, kuidei tõlgenda taolist pühendumist riiklikutegutsemisena.


valitsuse tegevusplaanid aga keskenduvad headelevalitsemistavadele, keskkonnateenustele jasoolisele võrdõiguslikkusele.

rände osas olulisemad poliitilised dokumendidvälismaalaste seadus ja sloveenia vabariigirändepoliitika määrus ei tegele arenguriikidearenguga. Kaks dokumenti, mis puudutavadrändepoliitikat, käsitlevad sidususe küsimustkaudselt. esimene neist, majandusrände strateegiaaastateks 2010–202085, üritab peamiseltreguleerida sloveenia tööjõuvajadustimmigratsiooni kaudu ja meelitada kõrgeltkvalifitseeritud töötajaid riiki haridus- jateadusvõimaluste kaudu. dokument kutsub üleskoostama holistilist lähenemist ning koordineerimaseda sise- ja välispoliitikaga, kuid ei mainiarengukoostööd. sellest hoolimata käsitlebstrateegia ajude äravoolu, tunnustab migrantearengu teostajatena ning üritab leida viiserahaülekandelõivude vähendamiseks. lisaks õhutabstrateegia finantskapitaliga välismaalasi kolimasloveeniasse, mis kahjustab vägagi nendepäritoluriikide arengut.

teine dokument, mis tunnistab rändepoliitikaarengualaseid mõjusid, on sloveenia vabariigivalitsuse ja Bosnia ja hertsegoviina Ministritenõukogu kokkulepe Bosnia ja hertsegoviinakodanike sloveenia vabariigis töötamise kohta86.Kokkuleppe preambul sõnastab selgelt, et leppe ükseesmärk on soosida tsirkulaarse rände positiivseidmõjusid, mis on arengule kasulik, ja vältida ajudeäravoolu negatiivseid mõjusid. ometi ajendavadrändepoliitikat ja praegust tööhõiveseisu ilmselgeltsloveenia tööjõuvajadused ning kokkulepe tagabBosniasse ja hertsegoviinasse naasmise enne, kuiimmigrandid on täitnud sloveenias püsielanikustaatuseks vajalikud tingimused.

sloveenias töötab mitteametlik mehhanism, misnõuab kõigi valitsuse vastuvõetud dokumentidekoordineerimist ministeeriumide vahel.Majandusrändestrateegia puhul märgiti koostöödsiseministeeriumi (mis vastutab rändepoliitika eest)ja välisministeeriumi vahel, kuid arengukoostööosakonda sellesse ei kaasatud. sloveenia ja Bosniaomavahelise leppe puhul ei teinud eelmainitudministeeriumid koostööd.

POLIITIKAST RAKENDUSENI

nagu juba mainitud, on sloveenia arengukoostööprioriteetseim valdkond Balkanimaad. samal ajalpärineb määratu osa sloveenia välismaalastestendise Jugoslaavia järgsetest riikidest ning nadrändavad just töistel põhjustel. see viitabvajadusele koordineerida arengu- ja rändepoliitikat,kuna vastasel juhul nullivad ühe mõjud teiseeesmärgid.

Ränne ja arenginimränne nähtus, mis on esinenud kogu ajaloovältel kogus industrialiseerimise tulekuga kiirust jalisas seda üleilmastumisega veelgi. viimastelaastatel on uuringud rände mõjust arengulesuurenenud märgatavalt, tuues kaasa mõnedpositiivsed tulemused poliitilises raamistikus niiüleilmsel, euroopalikul kui riiklikul tasandil. ehkkisee seos saab edasistest uuringutest vaid kasu,näitavad tõendid juba praegu, et rändel onmigrantide ja päritoluriikidesse maha jäänudsugulaste vaesuse leevendamisele märkimisväärnemõju. selle hüve maksimeerimiseks on eriti tähtistagada sünergiat rände- ja arengupoliitika vahel.

RÄNDE- JA ARENGU ALGATUS

rände- ja arengu algatus ehk CoMide on projekt,mille eesmärk on luua sidusust rände- jaarengupoliitikasse nii euroopa tasandil kui neljasliikmesriigis, täpsemalt sloveenias, slovakkias,austrias ja itaalias. lisaks on CoMide eesmärgid:

— suurendada avalikku teadlikkust rände- jaarenguküsimustes;

— tugevdada koostööd MtÜde ja sisserändajateorganisatsioonide vahel;

— tugevdada rolli, mida migrandid jasisserändajate organisatsioonid kujutavadsildadena oma päritoluriigi ja elukohariigi vahel.selle eesmärgi saavutamiseks püüdleb algatusselle poole, et migrante ja sisserännet kaasataksaktiivselt arengukoostööprogrammikujundamisse ja rakendamisse, ning samuti sellepoole, et edendada sisserändajate ettevõtlust.

RÄNDE- JA ARENGUKOOSTÖÖPOLIITIKA

esimeseks sammuks rände- ja arengupoliitikasidususe suunas on tagada, vahel et mõlemavaldkonna juriidilised raamistikud sisaldaks selgeidkoordineerimismehhanisme.

Kahjuks ei leidu poliitikavaldkondadearengusidusust riigi kõrgeimasarengukoostööpoliitika dokumendis –rahvusvahelise arengukoostöö seaduses83. Küll agasisaldub see sloveenia rahvusvahelisearengukoostöö määruses aastani 201584, kuskutsutakse üles austama pühendumistpoliitikavaldkondade arengusidususelekaheteistkümnes valdkonnas, millest üks on ränne.rohkem ei mainita rännet üheski strateegilisesarengukoostöödokumendis.

geograafiliste prioriteetide osas sätestab määrusarengukoostöö esmase prioriteetse piirkonnanalääne-Balkanit. valdkondlike prioriteetide osaslubab määrus laia teemade valikut, mitmeaastased

—


taristule ning suur osa keskkonnataristule. nendeprojektide peamine rakendaja on sloveeniaerasektor. võimud tegid heal juhul väheseid katseidkaasata sellesse protsessi teadlikult kasisserännanud ettevõtjaid.

arstide puuduse tõttu kehtestati 2011. aastalseadus, mis lubas sloveenia tööturule ka eli-väliseid elanikke. endise Jugoslaavia järgsetesriikides üles näidatud huvi on olnud väga suur, sestkeeled on suhteliselt sarnased. sloveeniaarengupoliitikas on väga raske eirata ajude äravooluja koordineerimise puudumise küsimusi.

erinevalt eeltoodud näitest on aga välismaalastetööhõive- ja tööseadus, mis reguleerib muidsloveenia immigrantide tööhõive küsimusi, üsnarange. uuringute kohaselt leiavad immigrandid,kelle tööluba on seotud ühe tööandjaga, end sageliebakindlatest töötingimustest88, mis mõjutavadkoduriiki saadetavait rahasummasid. seega polerände arengualast mõju piisavalt arvestatud.

Mitmeaastast valitsuse tegevusplaani valmistabette välisministeerium, mis seejärel koordineeribplaani kõigi ministeeriumidega. lääne-Balkanipiirkonnast sisserändajaid, kes võivad panustadaoma koduriikide arengusse oma teadmiste jaolemasolevatest vajadustest arusaamise kaudu, eikaasata tegevusplaani ettevalmistusse.

2012. aasta sloveenia arengukoostöö aruande87

kohaselt määrati ligi 40% kahepoolsest ametlikustarenguabist lääne-Balkani piirkonnalekõrghariduse ja kraadiõppe stipendiumiteks ningõppemaksude katmiseks. nii suur kahepoolseametliku arenguabi protsent selles valdkonnashõlmab väga suurt riski, kui on vaja tõhustadakoordineerimist adressaatriikidearenguprioriteetidega, sealhulgas ressurssideõiglase jaotuse ja ajude äravoolu osas.

sama aruande kohaselt oli enam kui 20%kahepoolsest ametlikust arenguabist suunatudlääne-Balkani piirkonna majandusteenustele ja

SoovitusedPoliitikavaldkondade arengusidusus on Sloveenias üsna uus teema, nagu ka kokkupuude rändeja arengu vahel. Nende kahe valdkonna sidususe tagamiseks tuleks teha palju tööd kõigiSloveenia arenguga tegelevatel osalistel. Järgmised soovitused olemasolevate tingimusteparandamise võimalike sammude kohta.

Poliitikavaldkondade arengusidusus tuleks lisada uude arengukoostöö seadusesse, misvõetakse kõige tõenäolisemalt vastu aastal 2014.

Kuigi ametlikult on olemas mehhanism, mis nõuab ministeeriumidevahelist koordineerimistkõigi valitsuse heakskiidetud dokumentide osas, tuleks luua ka ametlik mehhanism, misarvestaks poliitikavaldkondade arengusidusust. Lisaks on vaja tõsta teadlikkust poliitika-valdkondade arengusidususe ja selle tähtsuse osas, et sellel mehhanismil oleks mingeidtulemusi.

Migrante ja sisserändeorganisatsioone tuleb tunnustada arengu teostajatena. Neid tulebkaasata 2015. aastal kehtima hakkava arengukoostöö määruse koostamisse. Lisaks tulebnendega konsulteerida valitsusemitmeaastaste tegevusplaanide loomisel. Sisserände esindajavõiks määrata ka välisministeeriumi nõustavasse ekspertide nõukogusse.

Kuna suurt osa kahepoolsest ametlikust arenguabist suunatakse erasektori kaudu, tuleks edendada ja soosida rohkem ka sisserändeettevõtlust.

Parandada tuleks migrantide ebamugavat olukorda, mis vähendab rände mõju arengule.

—

—

—

—

—

33 / worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Ungari

ungarinäide/

ungari kontekstis puuduvad ilmselgelt katsedühtlustada kohati juba loomult vastuolulisi arengu-ja majanduskoostöö eesmärke. uues rahvusvahelisearengukoostöö strateegias esinebpoliitikavaldkondade arengusidususele kaks vägaüldist viidet, kuid strateegia ei sisalda sellegaseoses ühtegi konkreetset eesmärki, tähtaega jne.ähmaste viidete kõrval pole valitsus teinud poliitikasidususe tagamiseks ühtegi konkreetset sammu.ehkki ametlikult esineb mehhanisme, mis tagavad

Viimase 10 aasta jooksul, alates ajast, , mil Ungarist sai adressaadi asemel rahastaja, pole rahvusvahelinearengukoostöö olnud riigi välispoliitika strateegia lahutamatu osa. Seda on parandatud alles hiljuti, kui võetivastu rahvusvahelise arengustrateegia raamistik, mida pole küll veel lõplikult sõnastatud. Selle välispoliitilisevaldkonna vähest prioriteetsust võib märgata nii eelneva kui ka piiratud ressursside põhjal, midaarengukoostööle on eraldatud. Riigi suhe arengumaailmaga tuleneb nn Ungari üleilmsest välispoliitilisestavanemisest, mille eesmärk on taaselustada suhteid Aasia ja Sahara-taguse Aafrikaga. Selle eesmärk ontugevdada Ungari rahvusvahelist positsiooni väliskaubanduse mitmekesistamise kaudu ning see toetubtugevalt huvile, mida näidatakse üles Ungari põllumajandussektori vastu. Ekspordi kiirendamisel loetlebprioriteetseid alasid nii väliskaubanduse strateegia kui ka üldine välispoliitika; nende hulka kuuluvad niiekspordistruktuuri kaasajastamine kui ka kodustele ettevõtetele antav tõuge, et suurendada oma esindatustvälisturul. Niisiis tundub arengukoostöö partnerriikidega olevat üsna oluline töövahend kahepoolsetemajandussuhete laiendamisel ning Ungari kaupade ja teenuste ekspordi saavutamisel 89.

üldise arenguga seotud ministeeriumidevahelistkoordineerimist, pole ühtegi spetsiaalseltpoliitikavaldkondade arengusidususele pühendatudmehhanismi. veelgi enam, poliitikavaldkondadearengusidusus pole osa ühestki riikliku tasandiametlikust positsioonist ega avalikust nõustamisest.Üksikute erandite kõrval puudub ka teemastüldisem arusaam pea kõigi sidusgruppide, seetähendab kas otsustajate ja poliitika kujundajatevõi MtÜde seas.

välja toiduviljadel põhinevate biokütuste kasutusepiirmäära 5% ning juurutanud mõningaid meetmeid,et mõõta maakasutuse kaudse muutuse mõju (nniluC tegureid)91.

nendes küsimustes on elil otsuste langetamiseksühine mehhanism. see tähendab, et protsessis onvõimu nii euroopa parlamendil kui ka nõukogul(liikmesriikide ministritel). Biokütuse debatilhääletas euroopa parlament toiduviljadelpõhinevate biokütuste 6% piirmäära poolt, kuid eitoetanud iluC tegureid. lisaks on liikmesriigidpidanud komisjoni ettepaneku arutamiseks mitmeidkohtumisi. varasemate läbirääkimiste järel esitati2013. aasta 12. detsembril euroopa nõukogukohtumisel toiduviljadel põhinevate biokütustepiirmääraks ettepanekuna 7 protsenti, kuid elienergiaministrid ei jõudnud kokkuleppele.Madalmaad, Belgia, taani, itaalia ja luksemburgkeeldusid kokkulepet toetamast, kuna nendesõnutsi ei ole see piisav biokütuste eli nõudlusetulemusena tekitatava keskkonnaalase ja sotsiaalsekahju leevendamiseks. Biokütuste reformile vastuseisnud poola ja ungari aga tõkestasid kakompromissettepanekut, öeldes, et ei soovi piiratabiokütuste kasutust, kuna nende eesmärk onbiokütuste toodangut ungaris hoopis suurendada.samamoodi hääletas enamik ungari euroopaparlamendi liikmeid (kes on peamiselt Fidesziparteist) euroopa parlamendi debati ajal 5%biokütuste piirmäära vastu.

BiokütusedBiokütuste üha suuremat kasutust on mitmedrahvusvahelised asutused kirjeldanud ühe peamiseviimaste aastate toiduhindade tõusu ja kõikumisepõhjusena. lisaks sellele, et biokütused tekitavadnäljahäda, põhjustavad nad ka tõsiseidkeskkonnaprobleeme nagu kliimamuutusipõhjustav suurem kasvuhoonegaaside saaste ningvihmametsade, turbamaastike ja muude aladehävimine arenguriikides üha suurematebiokütuseistanduste tõttu. Biokütusetoetuste mahtkõikus euroopa liidus 2011. aastal vahemikus 5,5–8,4 miljardit eurot90. selle asemel, et pakkudaühiskonnale hüvesid/teenuseid, suurendavadtaolised toetused keskkonnaprobleeme ja kohalikekogukondade muresid.

Biokütuste tekitatud probleemide üks põhiajend oneli taastuvenergia direktiivi määratud sihtarvud.algselt oli taastuvenergia osakaaluks transpordisaastal 2020 määratud 10%. eli liikmesriikidetaastuvenergia tegevusplaane analüüsidestähendab see, et sihtarvuni jõudmine põhinekspeamiselt (~95%) biokütustel.

praegu on biokütuste osakaal euroopas 4,6%.viimastel aastatel on mitmed rahvusvahelisedorganisatsioonid ja kodanikuühiskonnagrupidhoiatanud biokütuste põhjustatud probleemideeest. isegi eli teadusuuringute Ühiskeskus onavaldanud uuringuid nende negatiivsete mõjudekohta. selle tulemusena on euroopa Komisjonvaadanud üle eli biokütuste sihtarvud, pakkunud

—

34 /


turbamaastike kuivendamise ja kuivatamise järelloodi peamiselt just õlipalmiistandused jaakaatsiametsad. Kunstistanduste pinnasest eritubigal aastal süsinikku 70–100 t/h. turbadegradeerimine tähendas 632 miljoni tonnisüsihappegaasi vallandumist ning hilisemkuivendamine ja tulekahjud suurendasid sedaveelgi 1400 miljoni tonni võrra. Kokku vallandubigal aastal 2 miljardit tonni kasvuhoonegaase – 8%üleilmsest aastasest määrast. niisiis on indoneesiaviimase kümne aasta jooksul õlipalmiistandustesuurenenud arvu tõttu saanud maailma suuruseltkolmandaks kasvuhoonegaaside tootjaks94.

b) ilma el-i praeguste biokütuste sihtarvudetaoleks taoliste toiduainete nagu taimeõli hind 2020.aastal euroopa liidus praegusest 50% madalam jaülejäänud maailmas 15% madalam95. Maailmapank,oeCd, Wto, iMF, Fao ja veel viis Üro asutust onhoiatanud, et hinnad on märksa kõrgemad kui nadoleks biokütuste tootmiseta96. samad asutused onkutsunud üles kaotama üleilmselt biokütustetoetusi ja sihtarve, arvestades nende mõjutoiduhindade kõikumisele.

isegi euroopa nõukogu kohtumisel pakutud 7%piirmäär biokütustele lubaks euroopas tarbidatoiduaineid kütuse jaoks 50% rohkem – see võrdubsuurema kalorihulgaga, kui oleks vaja 69 miljoniinimese toitmiseks aastaringselt97.

ELI BIOKÜTUSTE SIHTARVUDE MÕJU

a) Kuna biomassil on fossiilkütustega võrreldesväga väike energiasisaldus, tuleb seda kasvatadatohutul maa-alal92. euroopal pole biokütusesihtarvudeni jõudmiseks piisavalt maad. teisestküljest saavad troopikariigid toota biokütusttõhusamalt ja odavamalt. nii on suurenenudbiokütuste või nende saakviljade importlõunapoolsetest riikidest. lisaks kasutab elpeaaegu kogu eli riikides kasvatatud rapsi- japäevalillekoguse biodiisli tootmiseks. euroopatoidu- ja kosmeetikafirmad aga peavad importimapalmiõli indoneesiast ja Malaisiast.

hiljutise uuringu kohaselt on palmiõli kasutuseuroopas suurenenud märksa rohkem kui ennustatija praegu moodustab see biodiislisegust 20%.euroopa on suurendanud autokütuses kasutatavatpalmiõli kogust viimase kuue aasta jooksul 365%.isegi ungaris, kus biokütuste koduse tootmise taseon märkimisväärselt kõrge, on palmiõli import samalperioodil suurenenud 350% võrra. ehkki suur osaeuroopas kasutatavast palmiõlist läheb toidu- jakosmeetikasektorisse, on 80% tõusust tekkinudbiodiisli nõudluse tõttu93.

Kagu-aasia troopilistes turbamaastikes on 42miljonit tonni süsinikku. Kuna indoneesia onmaailma suurim õlipalmikasvataja, hävitati aastatel1995–2003 õlipalmiistanduste rajamisega 15,6miljonit hektarit looduslikke metsa- ja turbaalasid.


b) Maade omandamine ja inimõiguste rikkumineseoses maade hõivamisega laekub üha enamteateid inimõiguste rikkumistest. näiteksindoneesias näitavad mitmed juhtumid, kuidaspõliselanike kogukondade maid on üleöö laastatudselleks, et tekitada ruumi välisinvestoriteõlipalmiistandustele. Üro põlisrahvaste foorumiaruande kohaselt ähvardab biokütuseprojektideraames maade hõivamine 60 miljonit põliselanikkuoma maadelt minema kihutada. Üheks tuntuimaksnäiteks on Wilmari skandaal. Wilmarit, juhtivatrahvusvahelist biodiisli ettevõtet, on süüdistatudkohalikele kogukondadele kuulunud maadelageraies.

c) Zambias toimunud maade omandamisegaseotud Ungari firmaungari avalikkuse jaoks tähendab maadeomandamine tavaliselt „taskusse paneku lepinguid”(ehk lääne investorite poolt ungaris omandatudmaatükke) või koduseid maaskandaale (valitsusemahitatud maade omandamist)101, kuid esineb kamärke, et üleilmse maade omandamise nähtusegavõivad olla seotud ungari firmad. ungari suurimapanga ühte omanikku ning ühtlasi ungari suurimatmaaomanikku on seostatud maade omandamisejuhtumiga Zambias tema firma Bonafarmi kaudu.Bonafarm oli üks välisinvestoritest, mis esitasZambia arenguagentuurile taotluse arendada väljanansanga farmikompleks102. Meedia teatel oleksZambia valitsus pidanud sellelt 18 000 hektarisuuruselt alalt mujale kolima vähemalt 9000talunikku103. lõpuks läbirääkimised valitsusegakatkesid ja Bonafarm otsustas projektist loobuda.Üks läbikukkumise väidetav põhjus oli 2011. aastasügisel Zambias valimised võitnud partei patriootlikrinne juht, kes ei olnud välisinvestorite suhtessoosiv. nüüd valmistab Bonafarm ettesuuremahulisi maatehinguid rumeenias104, kuidtõenäoliselt uurivad nad, nagu ka ülejäänud hankesosalenud, varsti taas investeeringuid teisteslõunapoolsetes riikides.

c) Õlipalmiprojektide põhjustatud vaesusBiokütuste arengu puhul näitab üks huvitav aspekt,et investeeringud õlipalmiprojektidessesuurendasid indoneesias vaesust. rahvusvahelisedfirmad ja laenuasutused pakuvad kohalikeletalunikele sageli laene koos lubadusega, etõlipalmiistandus hakkab tooma hiigelkasumeid.Maa muutmine õlipalmiistanduseks sööb ärasuurema osa laenust, kuid saaki hakkab õlipalmandma alles pärast kaheksandat aastat. Kunatalunikud annavad oma maa õlipalmidele, pole neilenam kohta, kus kasvatada endale toitu võimüügikõlbulikke ressursse. see tähendab, ettalunikud jäävad ajutiselt sissetulekuta javõlgadesse ning see sunnib neid müüma maadlaenu pakkunud firmale. indoneesias on paljudinimesed sel moel oma maadest ilma jäänud98.

MAADE HÕIVAMINE

a) Biokütused ja maade omandamine AafrikasBiokütused on lõunapoolsetes riikides maadehõivamise üks peamine ajend. Mõned aastad tagasioli biokütuseprojektidele aafrikas eraldatud juba 5miljonit hektarit. näib, et aafrikas biokütustetarbeks omandatud maatükkide puhuldomineerivad euroopa firmad. suurbritannia firmasun Biofuels on jatrofa kasvatamiseks ostnud maadetioopias (80 000 ha), tansaanias (8000 ha) jaMosambiigis (5000 ha), samas kui suurbritanniasasuv CaMs group ostis tansaanias 45 000 hamaad, et toota magusast sorgost etanooli99.

Maade hõivamine Ugandas: Friends of the earthinternational on dokumenteerinud, etõlipalmiistandused on loodud kohalike toiduviljadeja vihmametsade arvelt. Kohalikke on takistatud ligipääsemast veeallikatele ja karjamaadele.tööhõivelubadustest hoolimata on kohalikudkaotanud oma elatise ja tulevad vaevalt ots-otsagakokku. videotunnistuses räägib Kalangala talunikJohn Muyiisha, kuidas ta ühel hommikul ärgatesavastas, et buldooserid hävitavad ta saaki. ta olielanud sellel maatükil 34 aastat. teistekogukonnaliikmetega sõlmiti leping õlipalmiistutamiseks, kuid seejärel olid nad sunnitudvõlgade, palmiõli vähese kasumi ja toiduviljadepuudumise tõttu maa maha müüma100.


SoovitusedEL liikmesriigid peaks kohe peatama biokütuse tootmise kasvu, et takistada põliste metsa- jarohumaade degradeerimist, maade omandamist välisinvestorite poolt ning muid inimõigusterikkumisi. Esimese sammuna tuleks kokku leppida Euroopa Komisjoni pakutud 5% piirmäärtoiduviljadel põhinevate biokütuste osas ning sellele tuleks lisada kindel rahaline lubadusedendada alternatiiv- ja taastuvenergiaallikaid. Teise etapina tuleks biokütused lõplikultvälja tõrjuda.

EK peab kohe lõpetama biokütuste tootmise toetamise ja õhutama ka liikmesriike samamoodikäituma.

Tuleks rakendada meetmeid, et takistada edasist maade hõivamist lõunapoolsetes riikides.Ühe tähtsaima elemendina võiks olla välja pakutud finantsinstrumentide turgude direktiiv(MiFiD), mille eesmärk on reguleerida toiduga spekuleerimist105. Samuti tuleb tegeleda ka teistemaade hõivamise ajenditega.

Liikmesriigid ja EK peavad leidma alternatiivseid viise toetamaks vähemkahjulikku kauplemistja põllumajandusliku tootmise tavasid, et tagada kohalikele elanikele stabiilsed sissetule-kuallikad.

Maade omandamise probleemi lahendamiseks tuleb välja töötada programme, mis lähtukspartnerriikide konkreetsetest olukordadest , kasvataks võimekust, tegeleks probleemigapartnerriikide tugeva seadusandliku raamistiku kaudu ning arendaks väljameetmed välisfirmademaahangete kontrollimiseks.

—

—

—

—

—

39 / worldwise europe poliitikate sidususe uuring / Belgia

Belgia peamine partner on Kongo demokraatlikrahvavabariik (drv), mille aastaeelarve 2012.aastal oli umbes 96 miljonit eurot. riigi peamisedprioriteedid on põllumajandus ja toiduga kindlustatus.Belgia koostöö on suunatud perekondliku javäikemahulise põllunduse toetamisele, et tagadapartnerriikides toiduga kindlustatust, kuid kakaasava majanduse ja mõistliku tööhõivesoosimisele maapiirkondades. neid eesmärke onrõhutatud ka 2013. aasta märtsis vastu võetudBelgia koostööseaduses (paragrahvid 3 ja 5)108.taoliste eesmärkide elluviimine koos põllundus- jatoiduga kindlustatuse strateegiaga aitavad kaasaaastatuhande arengueesmärkidest esimese –äärmusliku vaesuse ja näljahäda – kaotamisele.

Kahepoolne koostöö DRV-gaja põllundusBelgia riiklik koostööprogramm Kongodemokraatliku vabariigiga põhineb kolmeltähtsaimal sektoril: põllundusel, maapiirkondadearengul/taristul ning tehnika- ja kutseharidusel109.Belgia koostöö eesmärk on parandadaperekondlikku põllundust vastavalt 2010. aastalvastu võetud toiduga kindlustatuse Belgiastrateegiale110. drv on kultiveerimiseks saadavaharitava maa poolest suuruselt teine riik. seal onmitmekesised kliimatingimused ja külluslikudveevarud. drvs on hinnanguliselt 80 miljonithektarit haritavat maad. perekondlikust

Belgianäide/Abi efektiivsuse parandamiseks keskendub Belgia arengukoostöö nüüd 18 partnerriigile. Belgia kahepoolnekoostöö on jagatud kahte kategooriasse: väikese sissetulekuga riigid (LIC) ja keskmise sissetulekuga riigid(MIC). MICide puhul keskendub koostöö rohkem teadmiste jagamisele, kuid Belgia tegutseb siiski kasotsiaalkaitse, kliima, keskkonna ja maksusüsteemi reformi osas. Belgia toetatavad LICid on ühtlasi ka „hapradriigid“. Belgial on konkreetne lähenemine koostööks nende riikidega, mis asuvad peamiselt Aafrikas106. Belgiakoostöö toetab riigi ülesehitust ja rahu taastamist sellistes väikese sissetulekuga habrastes riikides naguKongo Demokraatlik Vabariik, Burundi, Rwanda ja Niger. Riigi ülesehitamine tähendab konkreetsemaltkonfliktide ärahoidmist, kuid ka demokraatliku halduse soosimist kodanikuühiskonna ja selle institutsioonidetoetamise kaudu. Hapraid riike vaenavad legitiimsusprobleemid ja neil on raske oma rahvastikku toetada.Üks kolmandik maailma vaestest elab habrastes riikides ning vastavalt OECD 2013. aasta aruandele habrasteriikide kohta tõuseb see suhtarv 2015. aastaks tõenäoliselt pooleni107. Belgia koostöö nendes riikides onseepärast eriti oluline just selles osas, mis puudutab rahu edendamist, riigi ülesehitamist ja vaesusegavõitlemist.

—


põllundusest sõltub 65% rahvastikust, kuid Faohinnangul seisab 6,3 miljonit drC elanikku silmitsitoidunappuse ja elatisekriisiga. hoolimata sellest,et põllundus moodustab riigi sKtst märkimisväärseosa, on drv maailma üks vaesemaid riike. tal onoma rahvastiku äratoitmiseks palju eeliseid, kuidpraegu on ta puuduliku põllunduse ja toidunappuseall kannatavate riikide seas. Mõnes riigi piirkonnason erinevate tegurite kombinatsioon toonud kaasakonflikte ja demograafilist survet, kuid seda onraskendanud läbimõeldud põllumajanduspoliitikapuudumine mitme aastakümne jooksul111. drvpõllundust kahjustab mitu tegurit. toodangulemõjub negatiivselt taristu puudumine näiteks veeosas. talunikel on piiratud ligipääs laenudele jasamuti seemnetele, väetisele jne. selles olukorrason neil oma toodangu turustamisel palju raskusi.Kui talunikel õnnestubki toodangut tekitada, siispeamiselt ellujäämiseks. samuti kattuvad eripoliitikasuundade (põllunduse, kaevanduse jametsanduse) haldusalad. sellises olukorras onligipääs maatükile raske ning see tekitab pingeid jakonflikte. lisaks on maakasutus kahesüsteemne:kombepõhine ja seaduspõhine. Kombepõhinesüsteem on rohkem suuline ning soosib mõnikordmanipuleerimist ja konflikte. seaduspõhinesüsteem on keerukam, kataster kulukas ja nõuabpalju aega. niisiis pole perekondlikele talunikeleturvaline ligipääs maatükile alati kättesaadav.talutoodangu turustamise taristu on samutiebapiisav. Mõnes piirkonnas esineb ka survetkohalikelt juhtidelt, kes järgivad kaevandus- võimetsanduskoodeksit. seepärast on väiketalunikekaitseks hädavajalik töötada välja põhjalikpõllunduspoliitika raamistik, mis hõlmaks kamaaomandit.

Belgia koostööga rahastatudpõllundusprojekt:põllunduse eest seismine, taluorganisatsioonideülesehitus nii Kongo drv riiklikul kui piirkondlikultasandil

Belgia koostöö soosib perekondlikku talupidamistmitme Kongo drvs rahastatava projekti, sealhulgasalgatuse agriCongo kaudu, mis koondab erinevaidBelgia MtÜsid. Belgia kodanikuühiskonnaorganisatsioonid selles projektis on Cdi-Bwamanda,diobass, oxfam-solidarité, sos-Faim, trias,solidarité socialiste, vredeseilanden (veCo),Maailma looduse Fondi Belgia esindus, rCnJustice et démocratie ja Broederlijk delen. Belgiakoostöö abiga loodavad nad tugevdadataluorganisatsioonide võimet enda eest seista,kuna viimased on ülitähtsad osalised kestlikupõllunduse edendamisel Kongo drvs.

agriCongo teeb koostööd ConapaCi (Kongopõllundustootjate riiklik föderatsioon) ja teistetaluorganisatsioonidega peamiselt töötubadekaudu. töötube korraldatakse viies provintsis – Bas-Congo, Bandundu, equateur, põhja- ja lõuna-Kivuprovintsis – ning need käsitlesid aastatel 2012–2013 nelja temaatilist tsüklit: põllundusseadusi,varalist puutumatust, maapiirkonna taristut japõllunduse rahastamist.

Ühelt poolt on agriCongo töötubade eesmärktagada parem arusaam eelmainitud konkreetsetestteemadest infovahetuse kaudu. teiselt pooltaitavad töötoad luua esindavat asutust, mis toetaksKongo talunike katseid kindlustada omamaaomandit, maapiirkonna taristut ja ligipääsurahastusele. töötubade tulemuseks onesindusplaani koostamine piirkondlikul tasandilning iga temaatilise tsükli lõpuks võetiesindusplaan vastu ka riiklikul tasandil112.

läbi viidi kuus suurt esindusaktsiooni: talunikeosalus erinevates riiklikes põllunduse ja omandigaseonduvates komisjonides; katse peatadaköögiviljatootjate maade võõrandamist Kinshasas;teedehaldus talunike heaks; maadehalduspõlismaiste pealikute kätte; võitlus haldusliku japolitseipoolse tagakiusamise vastu;taluorganisatsioonide osalus piirkondlikuspõllunduspoliitikas.

Pärssivad otsusedtoidunappusega tegelemiseks võeti Kongo drvs2011. aasta detsembris vastu uus seadus, milleesimese paragrahvi kohaselt oli seaduse eesmärkedendada ja suurendada põllundustoodangut, etparandada toiduga kindlustatust ja toetadamaapiirkondade arengut113.

seadus on tekitanud muret välisfirmadele,sealhulgas põllundussektoris tegutsevatele Belgiaettevõtetele, kuna selle omandisäte piirabvälismaalaste ligipääsu põllumaadele (16.paragrahv). Belgia firmad kuuluvad Kongoäriföderatsiooni (FeC), mis kritiseeris uut seadust.Belgia juristid määrati uurima seadusepõhiseaduslikku kehtivust ning Belgia välisministerpalus Kongo presidendil 16. paragrahv uuesti ülevaadata, julgustades järgima ohada (aafrikaäriseaduste harmoneerimise organisatsioon)juhiseid.

seadust pole veel rakendatud. selle märgatavadpõhjused on ärisektori surve ja seaduserakendamise eest vastutavate komisjonide rahalisteressursside puudumine. Belgia välisminister peakstoetama aga hoopis Kongo drv suurjärvistu

—

—


piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut, haldust jademokraatiat114 ning lisaks rahvusvahelistkaubandust. välisministeeriumis tekkisid seegahuvide konfliktid Belgia firmade soosimise ja Kongodrv sotsiaalmajandusliku arengu vahel. samutiesines ebakõlasid välisministeeriumi sees jasuhetes koostööministeeriumiga.

Kuna Belgia välisministeerium tegutses Kongopõllundusseaduse vastu, läks Belgia vastuollu omauues koostööseaduses väljakuulutatudpühendumisega poliitikavaldkondadearengusidususele (paragrahvid 8 ja 31)lisaks oliBelgia vastuolus ka rahvusvaheliste katsetegatoetada hapraid riike ning aidata kaasa 2015.aastaks millenniumi arengueesmärkidesaavutamisele.

SoovitusedBelgia välisministri avaldatud surve Kongo põllundusseaduse osas takistab Belgia koostöödja eriti toiduga kindlustatuse Belgia strateegia rakendamist, kuid samuti võitlemisttoidunappuse ja vaesusega DRVs. Euroopas on Belgia poliitiline hoiak tänu erinevate poliitika-valdkondade arengusidusust soosivate mehhanismide loomisele üsna eeskujulik115. ArenguabiKomitee 2010. aasta aruandes tehtud märkuste põhjal on poliitikavaldkondade arengusidususBelgia poliitilises päevakavas ka üsna kõrgel kohal. 2014. aastal tekivad Belgia uuekoostööseaduse pliitikavaldkondade arengusidususe sätete (paragrahvid 8 ja 31) näolföderaaltasandil erinevad poliitikavaldkondade arengusidususe mehhanismid. Nendeks onministeeriumidevaheline konverents, kodanikuühiskonna esindajaid ja koostööministrit hõlmavnõustav kogu, koostööministeeriumi alla kuuluv osakondadevaheline komisjon ningmõjuanalüüs mitte ainult poliitikavaldkondade arengusidususe, vaid ka muude teemade, nagukeskkonna, soo ja mõistliku tööhõive kohta.

Meie riikliku taseme soovitused Belgiale:

Belgia on viimaste aastate jooksul teinud mitmeid samme, et luua parema poliitikavaldkon-dade arengusidususe tagamiseks töötav mehhanism. 2013. aasta märtsis vastu võetud Belgiauus koostööseadus on nende põhimõtete juriidiliseks ankruks ning mõned mehhanismid(hinnang poliitikavaldkondade arengusidususe mõju osas seadustes ja otsustes) oleksidkonkreetsed poliitilised vahendid. Ometi pole ükski neist ettepanekutest veel paigas, tekitadespoolelioleva tegevuse mulje. Seepärast anname nii praegusele kui järgnevatele valitsustelejärgmised soovitused.

Tuleks rakendada poliitikavaldkondade arengusidususe mehhanisme, konkreetsemalt:

• Ministeeriumidevaheline konverents tagaks kõigile ministeeriumidele sidususe ja arengue-esmärgid konkreetsetes teemavaldkondades, nagu põllundus, ja konkreetsetes piirkonda-des. Teadlikkuse tõstmine poliitikavaldkondade arengusidususest ministeeriumides onpidev töö, mis võiks aidata näiteks veenda Belgia välisministrit poliitikavaldkondade aren-gusidusust toetama. Lisaks tuleks poliitikavaldkondade arengusidususe mehhanismerakendada ka piirkondlikul tasandil, seepärast kuuluvad siia ka piirkondlikud ministrid.

• Poliitikavaldkondade arengusidususele peaks keskenduma erakorralise aruandjaga parla-mendikomisjon.

• Arenguministri juhtimisel tuleks luua nõustav kogu, kus osaleksid arenguhalduse ja koda-nikuühiskonna esindajaid. Selles kogus toimuks dialoog, millest võtaksid osa kodanikuühis-kond, arenguminister ja erinevad instantsid, kes tegelevad seosetute poliitikavaldkondadegaja otsustega ning nende negatiivsete mõjudega partnerriikides, ja kes teevad seejärel vasta-vaid ettepanekuid. Hiljem peaks arenguminister nõustavale kogule aru andma tehtudtegudest ja otsustest.

Kongo DRV sõltumatust tuleb austada. Kongo DRV vajab rahastajate tuge, et edendada rahuja tõeliselt demokraatlikku riiki, mille tugevad ja läbipaistvad institutsioonid teeniksid kongo-laste huve.

—

—

Üldisedsoovitused jakokkuvõte

enamikes uuringus mainitud riikides on poliitikavaldkondade arengusidususel minimaalne poliitiline põhiolemas. poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõte, mis on selgelt sõnastatud või välja kuulutatudametliku arenguabi seadustes, aktides ja temaatilistes või muudes strateegilistes dokumentides, langeb sageliarengukoostöö ja välisministeeriumide halduse alla, tekitades sidusama poliitika otsingul ühe suurimatakistuse: poliitikavaldkondade arengusidusus on ju tähtis iga valitsuseliikme jaoks. ent kõigis riikides tulebneid põhimõtteid rakendada praktikas. selleks on endiselt vaja efektiivsemat koordineerimist poliitiliseltasandil. ehkki mitmetes riikides töötavad ministeeriumide vahel koordineerimisorganid (rumeenia nõustavnõukogu, tšehhi vabariigis rahvusvahelise arengukoostöö nõukogu, Belgias koordineerimismehhanism) ningsageli on neisse kaasatud koguni kodanikuühiskonna esindajaid, võetakse arengueesmärke ja kõige vaesemateinimeste huve harva tõsiselt.

Käesolevas uuringus osutatakse mitmele poliitilisele ebakõlale ja käsitletakse huvide konflikte, mis võivadtekkida riiklikus rände- või pagulaspoliitikas, biokütuste kasutuse edendamisele reageerinud valitsusteenergiaalastes ettevõtmistes või koguni kaubandusreeglites, millel on väiketalunike kogukondadele sügavmõju, ehkki needsamad kogukonnad on just sageli ametliku arengukoostöö peamine sihtgrupp. Üks peamisiõppetunde on see, kui tähtis on otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel poliitiline tahe vastavaltarenguprioriteetidele. põhimõtete sõnastamine ja mehhanismide määramine pole piisav selleks, et vältida


riiklike strateegiliste poliitikasuundade negatiivseid mõjusid arenguriikides. seepärast peavad kodanikuühis-konnaorganisatsioonid, kes asuvad partnerlusse oma kolleegidega arenguriikides, täitma valvekoerte rolli,nõudes otsustajatelt rohkem läbipaistvust ja sidusust. Käesoleva uuringu eesmärk on olla töövahendteadlikkuse tõstmiseks ja esindatuse tagamiseks WWe projekti partnerite poolt. uuring kirjeldab kogukonnaleväljakutseid, mis seisnevad koostöös kasusaajate ja arenguorganisatsioonidega euroopa poliitika praegusteebakõlade näol. euroopa abi ja arenguga tegelevate MtÜde konföderatsioon ConCord avaldas sel aastaluusima spotlighti aruande, kus osutatakse, kuidas piisav „surve kodanikuühiskonna poolt on tavaliselt ükstähtsaimatest teguritest poliitikavaldkondade arengusidususe heaks kõrgetasemelise poliitilise pühendumisesaamisel“116.

Selle etapi põhilised soovitused käsitlevad poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtetekolme tugisammast: poliitilist pühendumist ja kinnitusi, koordineerimismehhanisme ninganalüüsi ja aruandluse jälgimise süsteeme.

Seadusreformid peaksid kinnistama poliitikavaldkondade arengusidususe valitsuse kui tervikueesmärkides paralleelselt teadlikkuse tõstmisega, mis võimaldaks juurutada seadusraamis-tikke.

Institutsioneeritud koordineerimismehhanismid peaksid olema avatud kodanikuühiskonna osalusele.

Prioriteetsetele poliitilistele valdkondadele peaks olema suunatud konkreetsed strateegiad,kusjuures progressi üle toimuks järelevalve ja regulaarne aruandlus. Nendes poliitilistesvaldkondades (investeeringud, kaubandus, energia jne) peaks teostatama regulatsiooni jareforme.

Samuti on väga tähtis avaliku info ja debati roll, mida saaks tagada vähemalt parlamenditegevuse jälgimise kaudu.

Mõjutatud kogukonnad ja nende organisatsioonid peaks viima läbi mõju-uuringuid.

—

—

—

—

—


Märkused

Eesti näide1 development plan for estonian Cooperation and humanitarian aid 2006-2010,

<http://web-static.vm.ee/static/failid/344/development_plan_2006-2010.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).2 estonian Ministry of Foreign affairs, “human right and estonia”, <http://www.vm.ee/?q=en/human_rights>.

(Consulted on 16 december 2013).3 all statistics regarding asylum applications were acquired from the estonian police and Border guard Board.

data as of 31 october 2013.4 Juhan saharov and anni säär, “situation of refugees and asylum seekers” in human rights in estonia 2012 (april 2013),

<http://humanrights.ee/en/annual-human-rights-report/5030-2/situation-of-refugees-and-asylum-seekers/>.(Consulted on 16 december 2013).

Rumeenia näide5 romanian Ministry of Foreign affairs, “list of priority countries”, <http://www.aod.ro/state-prioritare.html>.

(Consulted on 16 december 2013).6 idem, “the national strategy on international development Cooperation policy”, p.3,

<http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-for-development>.(Consulted on 16 december 2013).

7 idem, “national report regarding romania’s official development assistance”, 2012, p.3,<http://www.aod.ro/resurse/raportul%20national%20aod%202012.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

8 european ngo confederation for development and relief - ConCord, “overview of pCd systems in some eu Memberstates”, p. 7, <http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-for-development>.(Consulted on 16 december 2013).

9 romanian Ministry of Foreign affairs, “the national strategy on international development Cooperation policy”, 2,<http://www.aod.ro/resurse/strategie_pcd_forma_finala-eng.pdf>.

10 romanian Ministry of Foreign affairs , “national report regarding romania’s official development assistance”, 2012,p.21, <http://www.aod.ro/resurse/raportul%20national%20aod%202012.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

11 organisation for economic Co-operation and development – oeCd, “daC list of oda recipients”,<http://www.oecd.org/dac/stats/daC%20list%20used%20for%202012%20and%202013%20flows.pdf>.(Consulted on 16 december 2013).

12 romanian Ministry of Foreign affairs, “national report regarding romania’s official development assistance”, 2012,p.21, <http://www.aod.ro/resurse/raportul%20national%20aod%202012.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

13 romanian government, resolution no. 288/1993, art. 2,<http://www.cdep.ro/pls/legis/legis_pck.htp_act_text?idt=33308>. (Consulted on 16 december 2013).

14 romanian Ministry of Foreign affairs, “scholarships awarded by the romanian state to foreign citizens through theMFa”, <http://www.mae.ro/node/10250>. (Consulted on 16 december 2013).

15 romanian Center for european policies – Crpe, “long term perspectives for scholarship students coming from therepublic of Moldova”, <http://www.crpe.ro/wp-content/uploads/2013/12/policy-Memo-50-Crpe.pdf>.(Consulted on 16 december 2013).

16 ibid, p. 20.17 Mediafax, “tunisian students – the most numerous in romanian universities: Which are the most popular degrees

pursued?”, <http://www.mediafax.ro/social/studentii-tunisieni-cei-mai-numerosi-in-universtitile-din-romania-care-sunt-cele-mai-cautate-specializari-10133007>. (Consulted on 16 december 2013).

18 romanian government, resolution no. 22/2009, <http://www.lege-online.ro/lr-ordonanta-22-2009-(110933).html>.19 university of medicine and pharmacy “grigore t. popa” iaȘi, admission at residency for foreign citizens 2013-2014,

<http://www.umfiasi.ro/rezidenti/pages/admitererezidentiat.aspx>. (Consulted on 16 december 2013).20 romanian government, resolution no. 194/2002,

<http://www.mmuncii.ro/pub/imagemanager/images/file/legislatie/ordonante-de-guvern/oug194-2002_rep.pdf>,(2012): 21. (Consulted on 16 december 2013).

21 romanian government, resolution no. 56/2007,<http://ori.mai.gov.ro/api/media/userfilesfile/legislatie/legislatie%20nationala/oug%2056%20din%202007%20privind%20incadrarea%20in%20munca%20si%20detasarea%20strainilor%20pe%20teritoriul%20romaniei.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

22 intercultural institute timișoara,”legal modification proposal regarding the reduction of residency internship taxes forforeign citizens”, <http://www.migrant.ro/file/pagesleft/407propunereplafoanetaxe_final.pdf>.(Consulted on 16 december 2013).

—

—


23 romanian parliament, law no. 157/2011: “Modifying and completing some normative acts on the regime for foreigners inromania”, <http://ori.mai.gov.ro/api/media/userfiles/legea%20157%202011(1).pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

24 immigrants integration Barometer 2013, elaborated in the framework of the project “research and documentationCentre on immigrants’ integration, implemented by the romanian association of health promotion in partnership withsoros Foundation romania, <http://www.soros.ro/sites/default/files/en_126_iiB%202013_5%2007%2013_BF.pdf>.(Consulted on 16 december 2013).

25 ibid.26 intercultural institute timișoara (coord.),”Migrant in romania review”, no. 11, (2011): 26-28, elaborated in the framework

of the project “intercultural romania” financed by the european union through the general programme “solidarity andManagement of Migration Flows,<http://www.migrant.ro/file/pagesleft/migrant%20in%20romania%20nr%2011.pdf>.(Consulted on 16 december 2013).

27 ibid.

Slovakkia näide28 Ministry of Foreign and european affairs of the slovak republic,act no. 617/2007 coll. on official development aid,

article i, paragraph 7e).29 Ministry of Foreign and european affairs of the slovak republic, “slovak strategy of development co-operation with

Kenya for the period of 2014 – 2018“,<http://www.mzv.sk/app/wcm/media.nsf/vw_Byid/id_Fa2d9426BC0Caa6FC1257C01002B3921_sK/$File/130923_strategia_Kena_schvalena_vedenim_final.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

30 embassy of the slovak republic in Kenya, “economic information about the territory of Kenya“,<http://www.mzv.sk/app/wcm/media.nsf/vw_Byid/id_800d307120Fe3607C125799800360a29_sK/$File/121204_eit_Kena.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

31 oeCd, “daC statistics“, <http://www.oecd.org/dac/stats/Ken.gif>. (Consulted on 16 december 2013).32 Ministry of Foreign and european affairs of the slovak republic, “slovak strategy of development co-operation with

Kenya for the period of 2014 – 2018“,<http://www.mzv.sk/app/wcm/media.nsf/vw_Byid/id_Fa2d9426BC0Caa6FC1257C01002B3921_sK/$File/130923_strategia_Kena_schvalena_vedenim_final.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

33 european Commission, directorate-general for trade: european union, trade in goods with Kenya,<http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/september/tradoc_113407.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

34 embassy of the slovak republic in Kenya,“economic information about the territory of Kenya“,<http://www.mzv.sk/app/wcm/media.nsf/vw_Byid/id_800d307120Fe3607C125799800360a29_sK/$File/121204_eit_Kena.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

35 rozvojovka, Jiří silný: není růže bez trní, <http://www.rozvojovka.cz/clanky/996-neni-ruze-bez-trni.htm>.(Consulted on 16 december 2013).

36 rozvojovka, Jaromír Marek: pravá cena kytice růží <http://www.rozvojovka.cz/clanky/1089-prava-cena-kytice-ruzi.htm>37 un Water, “statistics: graphs & Maps: drinking Water“, sanitation & hygiene,

<http://www.unwater.org/statistics_san.html>. (Consulted on 16 december 2013).38 Fairtrade Foundation, “Finlay Flowers, oserian and ravine roses“,

<http://www.fairtrade.org.uk/producers/flowers/finlay_flowers_oserian_ravine_roses_kenya.aspx>.(Consulted on 16 december 2013).

39 directive 2009/28/eC of the european parliament and the Council of 23 april 2009 on the promotion of the use ofenergy from renewable sources

40 euractiv, “eu governments fail to agree limits on food-based biofuels“,<http://www.euractiv.com/energy/eu-governments-fail-agree-limits-news-532316>. (Consulted on 16 december 2013).

41 action aid, “new study reveals biofuels carbon con“, <http://www.actionaid.org.uk/news-and-views/new-study-reveals-biofuels-carbon-con>. (Consulted on 16 december 2013).

42 Fao/iFad, Jatropha, “a smallhoder bioenergy crop“, <http://land-l.iisd.org/news/fao-ifad-publish-report-on-bioenergy-from-jatropha>. (Consulted on 16 december 2013).

43 all africa, “agatha ngotho: Kenya: researchers Break Jatropha Myth“,<http://allafrica.com/stories/201211300144.html?page=2>. (Consulted on 16 december 2013).

44 agroforestery systems,“Miyuki iiyama: productivity of Jatropha curcas under smallholder farm conditions in Kenya“,<http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs10457-012-9592-7#page-1>. (Consulted on 16 december 2013).

45 Cgiar research programme on Water, “land and ecosystems, Fred pearce: Jatropha: it boomed, it busted, and now it’sback“, <http://wle.cgiar.org/blogs/2013/04/10/jatropha-it-boomed-it-busted-and-now-its-back/>(Consulted on 16 december 2013).

46 ConCord, “spotlight report on eu policy Coherence for development: the real life impact of eu policies on the poor“,2013, p.34, <http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-for-development>(Consulted on 16december 2013).

—


47 oeCd, “daC special review of the slovak republic“, <http://www.oecd.org/dac/peer-reviews/49512222.pdf>. (Consultedon 16 december 2013).

Tšehhi näide48 For more see: oeCd daC, “daC special review of the Czech republic”, 2007,

<http://www.oecd.org/czech/45367897.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).49 there are some permanent exceptions within the system though – the Ministry of education, Youth and sports in the

area of governmental scholarships for students from developing countries, as well as the Ministry of health in thehealth care of foreign students and for the Ministry of interior in the sector of migration and security.

50 MFa ,“act on development Cooperation and humanitarian aid“, 2010,<http://www.mzv.cz/jnp/en/foreign_relations/development_cooperation_and_humanitarian/act_on_development_cooperation_and.html>. (Consulted on 16 december 2013).

51 MFa, “Czech development Co-operation report 2012”, 2013.52 eeas, “eu-ethiopia Co-operation”,

<http://eeas.europa.eu/delegations/ethiopia/documents/eu_ethiopia/17052013eu_brochure.pdf>.(Consulted on 16 december 2013).

53 us government global hunger and Food security initiative, “ethiopia”,<http://www.feedthefuture.gov/country/ethiopia>. (Consulted on 16 december 2013).

54 iFpri , “Crop production in ethiopia: regional patterns and trends”, 2011,<http://www.ifpri.org/sites/default/files/publications/esspwp16.pdf>. (Consulted on 16 december 2013.)

55 europeaid, “Country strategy paper for ethiopia (2008-2013)”, 2012,<http://ec.europa.eu/development/icenter/repository/scanned_et_csp10_en.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

56 eCho, “ethiopia Factsheet”, 2013, <http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/ethiopia_en.pdf>(Consulted on 16 december 2013).

57 iFad, “rural poverty portal: ethiopia”, <http://www.ruralpovertyportal.org/country/home/tags/ethiopia>.(Consulted on 16 december 2013).

58 europeaid, “Country strategy paper for ethiopia (2008-2013)”, 2012,<http://ec.europa.eu/development/icenter/repository/scanned_et_csp10_en.pdf>. (Consulted on 16 december 2013);iFad, op. Cit. and Ministry of agriculture and rural development, “ethiopia's agricultural sector policy and investmentFramework (piF) 2010-2020”, <http://www.caadp.net/pdf/ethiopia%20post-Compact%20investment%20plan.pdf>.(Consulted on 16 december).

59 iFad, op. Cit.60 McClung M. , “Focus on land in africa Brief: ethiopia”, 2012, <http://focus.wpengine.netdna-cdn.com/

wp-content/uploads/2012/04/lesson-1-Making-land-rental-Markets-Work-for-ethiopias-rural-poor.pdf>.(Consulted on 16 december 2013).

61 the Federal democratic republic of ethiopia. Constitution of the Federal democratic republic of ethiopia. 21 august 1995.62 ibid.63 iFad op. Cit.64 the information on the project is based on the project proposal of a Czech ngdo people in need.65 it concerns the ethiopian development strategy paper providing a five-year strategic framework for achieving

Millennium development goals targets. it was formulated through extensive consultations with citizens, private sectorand civil society, therefore it should represent an inclusive and holistic approach to development (glopolis, “ethiopia’sFood insecurity: europe’s role within the Broader Context of Food Flows, Climate Change and land grabs. a study onpolicy Coherence for sustainable development”, (2010), <http://glopolis.org/en/articles/ethiopias-food-insecurity-eu-policies-food-flaws-climate-change-and-alnd-grabs/>. (Consulted on 16 december 2013).

66 glopolis, “ethiopia’s Food insecurity: europe’s role within the Broader Context of Food Flows, Climate Change and landgrabs. a study on policy Coherence for sustainable development”, 2010, <http://glopolis.org/en/articles/ethiopias-food-insecurity-eu-policies-food-flaws-climate-change-and-alnd-grabs/>. (Consulted on 16 december 2013)

67 the Federal democratic republic of ethiopia, “poverty reduction strategy paper: growth and transformation plan2010/11–2014/15”, 2011, <http://www.imf.org/external/pubs/ft/scr/2011/cr11304.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

68 the Federal democratic republic of ethiopia,“poverty reduction strategy paper: growth and transformation plan2010/11–2014/15”, (2011):<http://www.imf.org/external/pubs/ft/scr/2011/cr11304.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

69 glopolis (2010): "ethiopia’s Food insecurity: europe’s role within the Broader Context of Food Flows, Climate Change andland grabs. a study on policy Coherence for sustainable development", 2010, <http://glopolis.org/en/articles/ethiopias-foodinsecurity-eu-policies-food-flaws-climate-change-and-alnd-grabs/>. (Consulted on 16 december 2013).

70 anseeuw W., “land rights and the rush for land: Findings of the global Commercial pressures on land researchproject”, international land Coalition, 2012.

71 international land Coalition, “land Matrix”, http://www.landmatrix.org/, 2012. (Consulted on 16 december 2013).

—


72 World resources institute, “large-scale acquisitions of land in ethiopia”, 2012,<http://www.globalprotectioncluster.org/_assets/files/field_protection_clusters/etiophia/files/hlp%20aor/ethiopia_large_scale_land_acquisitions_2012_en.pdf (Consulted on 16 december 2013).

73 glopolis, “ethiopia’s Food insecurity: europe’s role within the Broader Context of Food Flows, Climate Change and landgrabs. a study on policy Coherence for sustainable development”, 2010, <http://glopolis.org/en/articles/ethiopias-food-insecurity-eu-policies-food-flaws-climate-change-and-alnd-grabs/>. (Consulted on 16 december 2013).

74 rahmato, d., “land to the investors: large-scale land transfers in ethiopia.” land governance for equitable andsustainable development, 2011.

75 World resources institute, “large-scale acquisitions of land in ethiopia”, 2012,<http://www.globalprotectioncluster.org/_assets/files/field_protection_clusters/etiophia/files/hlp%20aor/ethiopia_large_scale_land_acquisitions_2012_en.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

76 glopolis, “ethiopia’s Food insecurity: europe’s role within the Broader Context of Food Flows, Climate Change and landgrabs. a study on policy Coherence for sustainable development”, 2010, <http://glopolis.org/en/articles/ethiopias-food-insecurity-eu-policies-food-flaws-climate-change-and-alnd-grabs/>. (Consulted on 16 december 2013).

77 ibid.78 Friends of the earth, “africa: up for grabs. the scale and impact of land grabbing for agrofuels”, 2010,

<http://www.foei.org/en/resources/publications/pdfs/2010/africa-up-for-grabs/at_download/file>.(Consulted on 16 december 2013).

79 glopolis, op. Cit.80 eC, directive 2009/28/eC of 23 april 2009 on the promotion of the use of energy from renewable sources and

amending and subsequently repealing directives 2001/77/eC,<http://ec.europa.eu/energy/renewables/biofuels/biofuels_en.htm>. (Consulted on 16 december 2013).

81 euractiv, “eu governments fail to agree limits on food-based biofuels”, <http://www.euractiv.com/energy/eu-governments-fail-agree-limits-news-532316> (Consulted on 16 december 2013) and european voice, “Biofuel proposalto be watered down”, , <http://www.europeanvoice.com/article/imported/biofuel-proposal-to-be-watered-down/78931.aspx> (Consulted on 16 december 2013).

Sloveenia näide82 see special review of slovenia, <http://www.oecd.org/dac/peer-reviews/50110911.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).83 <http://www.mzz.gov.si/fileadmin/pageuploads/Zunanja_politika/ra/ZaKon_Mrs_eng.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).84 <http://www.mzz.gov.si/fileadmin/pageuploads/Zunanja_politika/ra/resolucija_Mrs_eng.pdf>.

(Consulted on 16 december 2013).85 <http://www.mddsz.gov.si/fileadmin/mddsz.gov.si/pageuploads/dokumenti__pdf/strategija_ekonomskih_migracij-2010-

2020.pdf>. (Consulted on 6 december 2013).86 <http://www.uradni-list.si/1/content?id=110715#!/Zakon-o-ratifikaciji-sporazuma-med-vlado-republike-slovenije-in-

svetom-ministrov-Bosne-in-hercegovine-o-zaposlovanju-drzavljanov-Bosne-in-hercegovine-v-republiki-sloveniji-in-protokola-o-izvajanju-sporazuma-med-vlado-republike-slovenije-in-svetom-ministrov-Bosne-in-hercegovine-o-zaposlovanju-drzavljanov-Bosne-in-hercegovine-v-republiki-sloveniji-%28BBhZd%29>. (Consulted on 16 december 2013).

87 http://www.mzz.gov.si/fileadmin/pageuploads/Zunanja_politika/ra/porocilo_2012.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).88 see CoMide report by slovenia, <http://www.mirovni-institut.si/data/tinymce/projekti/comide_lana/pdf/

Consistency%20of%20M&d%20in%20slovenia.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

Ungari näide89 leiszen M. “hungary: introduction to hungarian international development’ in: developing open, rule-based,

predictable, non-discriminatory trade relations with priority oda recipients, Center for economic development, sofia,Bulgaria”, 2013, <http://cps.ceu.hu/sites/default/files/publications/cps-joint-pub-oda-trade-relations-report-2013.pdf>.(Consulted on16 december 2013).

90 ivetta gerasimchuk and peng Yam Koh, the eu Biofuel policy and palm oil: Cutting subsidies or cutting rainforest?the international institute for sustainable development, 2013,<http://www.foeeurope.org/sites/default/files/press_releases/iisd_eu_biofuel_policy_palm_oil_september2013.pdf>.(Consulted on 16 december 2013).

91 ‘indirect land use Change’ (iluC) happens when land that would otherwise be used to feed people and livestockis used to satisfy the growing hunger for biofuels. new lands must be ploughed up elsewhere for food and feed,destroying vital ecosystems and carbon stores like forests and peat land, a process that releases millions of tons ofemissions and accelerates climate change.

92 dr. gyulai iván, Biomassza-dilemma, (Magyar természetvédők szövetsége, 2009),<http://www.mtvsz.hu/dynamic/biomassza_dilemma_2010.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

—

—


93 ivetta gerasimchuk and peng Yam Koh, ”the eu Biofuel policy and palm oil: Cutting subsidies or cutting rainforest?”,the international institute for sustainable development, 2013,<http://www.foeeurope.org/sites/default/files/press_releases/iisd_eu_biofuel_policy_palm_oil_september2013.pdf>

94 dr. gyulai, iván, Biomassza-dilemma, (Magyar természetvédők szövetsége, 2009),<http://www.mtvsz.hu/dynamic/biomassza_dilemma_2010.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

95 according to the report of the eu’s Joint research Centre (JrC): sophie hélaine et al., “impacts of the eu biofuel policyon agricultural markets and land use”, Joint research Centre, 2013, <http://ftp.jrc.es/eurdoc/JrC83936.pdf>.(Consulted on 16 december 2013).

96 oedC, “price volatility in Food and agricultural Markets: policy responses”, 2011,<www.oecd.org/tad/agricultural-trade/48152638.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

97 according to Friends of the earth europe, <http://foeeurope.org/no-end-hunger-harm-biofuels-121213>98 dr. gyulai, iván, Biomassza-dilemma, (Magyar természetvédők szövetsége, 2009),

<http://www.mtvsz.hu/dynamic/biomassza_dilemma_2010.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).99 Friends of the earth europe, “africa: up for grabs”, 2010,

<http://foeeurope.org/agrofuels/Foee_africa_up_for_grabs_2010.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).100 Friends of the earth international, land, life and justice, 2012),

<http://www.foei.org/en/resources/publications/pdfs/2012/land-life-justice/at_download/file>; Földszerzés a világbankpénzén, <http://mtvsz.blog.hu/2012/04/23/foldszerzes_a_vilagbank_penzen>. (Consulted on 16 december 2013).

101 Fidrich, róbert, “the return of the White horse: land grabbing in hungary”(in land concentration, land grabbing and people’s struggles in europe; Borras s. jr. et al. 2013)<http://www.tni.org/sites/www.tni.org/files/download/land_in_europe-jun2013.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

102 ndinawe simpelwe, Foreign investors dominate bids for nansanga Bloc, the post Zambia online (21 February 2011),<http://www.postzambia.com/post-read_article.php?articleid=18424>; Zda receives only 2 bids for nansanga bloc,farmlandgrab.org (28 June 2011), <http://farmlandgrab.org/post/view/19356>

103 Zda to conclude negotiations with the winner of the tender to develop nansanga farm block, lusakatimes, 8 January2012, <http://www.lusakatimes.com/2012/01/08/zda-conclude-negotiations-winner-tender-develop-nansanga-farm-block>; Figyelő: afrikában terjeszkedne Csányi sándor agrárcége, origo vállalkozói negyed (28 september 2011),<http://vallalkozoi.negyed.hu/vnegyed/20110928-afrikai-privatizacios-palyazaton-vesz-reszt-csanyi-sandor-agrarcege-a-bonafarm.html>

104 afrikától, “népszabadság”, 4 november 2012, <http://nol.hu/gazdasag/20121103-tavol_afrikatol>105 Friends of the earth europe, <http://foeeurope.org/curbs-food-speculation-victim-of-corporate-greed-161213>

Belgia näide106 la coopération belge au développement, « note stratégique pour les situations de fragilité», Janvier 2013,

<http://diplomatie.belgium.be/fr/binaries/note_strategique_situations_de_fragilite_tcm313-223149.pdf >,(Consulted 28 october 2013).

107 oeCd, « Fragile states 2013, resource and flow and trends in a shifting world»,<http://www.oecd.org/dac/incaf/Fragilestates2013.pdf>. (Consulted on 16 december 2013).

108 Moniteur Belge, « loi relative à la Coopération au développement », 19 Mars 2013,<http://diplomatie.belgium.be/fr/binaries/loi_cooperation_au_developpement_19_mars_2013_tcm313-221450.pdf>,(consulted 28 october 2013).

109 Belgian technical Cooperation, “dr Congo”, < http://www.btcctb.org/en/countries/dr-congo>, (Consulted 28 october 2013).

110 la direction générale Coopération au développement et aide humanitaire, « note stratégique pour le secteur del’agriculture et de la sécurité alimentaire », <http://diplomatie.belgium.be/fr/binaries/note_strategique_agriculture_securite_alimentaire_tcm313-126256.pdf>, (Consulted 28 october 2013).

111 irin, “drC: untapped potential - some data”, 17 February 2012, <http://www.irinnews.org/report/94893/drc-untapped-potential-some-data>, (Consulted 28 october 2013) ; letter to Foreign Minister didier reynders, agriCongo,<http://www.triasngo.be/fileadmin/Media/nieuws/lettre_agriCongo_sept_2012_vddr.pdf>, (Consulted 28 october 2013).

112 agriCongo, « synthèse projet synergie et Complémentarité en république démocratique du Congo »,<http://www.sosfaim.be/pdf/actualite/synthese_synergie_18042012.pdf>, (Consulted 28 october 2013).

113 Chambre des représentats de Belgique, note de politique générale affaires étrangères, Commerce extérieur et affaireseuropéennes», 21 december 2011, <http://www.didierreynders.be/wp-content/uploads/2012/01/note_de_politique_g%C3%a9n%C3%a9rale_didier_reynders.pdf>, (Consulted 28 october 2013).

114 Concord, “spotlight on eu policy coherence for development”, 2013, < http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-for-development>, (Consulted 28 october 2013).

115 ConCord, “overview of pCd systems in some eu Member states”, in “the real life impact of eu policies on the poor”,spotlight on policy Coherence for development 2013, ConCord, september 2013.

—


Kasutatud kirjandus &lisalugemine

Eesti näide— development plan for estonian Cooperation and humanitarian aid 2006-2010,

<http://web-static.vm.ee/static/failid/344/development_plan_2006-2010.pdf>.

— estonian Ministry of Foreign affairs, “human right and estonia”, <http://www.vm.ee/?q=en/human_rights>.

— Juhan saharov and anni säär, “situation of refugees and asylum seekers” in human rights in estonia 2012(april 2013), <http://humanrights.ee/en/annual-human-rights-report/5030-2/situation-of-refugees-and-asylum-seekers/>.

Rumeenia näide— european ngo confederation for development and relief - ConCord, “overview of pCd systems in some

eu Member states”, p. 7, <http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-for-development>.

— ConCord, aidWatch 2013: the unique role of european aid: the fight against global poverty,<http://www.concordeurope.org/275-2013-aidwatch-report>.

— romanian Ministry of Foreign affairs, “the national strategy on international development Cooperationpolicy”, 2, <http://www.aod.ro/resurse/strategie_pcd_forma_finala-eng.pdf>.

— organisation for economic Co-operation and development – oeCd, “daC list of odarecipients”,<http://www.oecd.org/dac/stats/daC%20list%20used%20for%202012%20and%202013%20flows.pdf>.

— romanian Ministry of Foreign affairs, “national report regarding romania’s official developmentassistance”, 2012, p.21, <http://www.aod.ro/resurse/raportul%20national%20aod%202012.pdf>.

— romanian government, resolution no. 194/2002, <http://www.mmuncii.ro/pub/imagemanager/images/file/legislatie/ordonante-de-guvern/oug194-2002_rep.pdf>;

— romanian government, resolution no. 22/2009, <http://www.lege-online.ro/lr-ordonanta-22-2009-(110933).html>.

— romanian government, resolution no. 288/1993, art. 2,<http://www.cdep.ro/pls/legis/legis_pck.htp_act_text?idt=33308>.

— romanian government, resolution no. 56/2007,<http://ori.mai.gov.ro/api/media/userfilesfile/legislatie/legislatie%20nationala/oug%2056%20din%202007%20privind>;%20incadrarea%20in%20munca%20si%20detasarea%20strainilor%20pe%20teritoriul%20romaniei.pdf.

— romanian government, law no. 157/2011 for modifying and completing some normative acts on the regimefor foreigners in romania, <http://ori.mai.gov.ro/api/media/userfiles/legea%20157%202011(1).pdf>;

— romanian Ministry of Foreign affairs, “scholarships awarded by the romanian state to foreign citizensthrough the MFa”, <http://www.mae.ro/node/10250>.

— romanian Ministry of Foreign affairs, list of priority countries: <http://www.aod.ro/state-prioritare.html>.

— romanian Ministry of Foreign affairs, national report regarding romania’s official development assistancein 2012, <http://www.aod.ro/resurse/raportul%20national%20aod%202012.pdf>.

— romanian Center for european policies – Crpe, “long term perspectives for scholarship students comingfrom the republic of Moldova”, <http://www.crpe.ro/wp-content/uploads/2013/12/policy-Memo-50-Crpe.pdf>.

— Mediafax, “tunisian students – the most numerous in romanian universities: Which are the most populardegrees pursued?”, <http://www.mediafax.ro/social/studentii-tunisieni-cei-mai-numerosi-in-universtitile-din-romania-care-sunt-cele-mai-cautate-specializari-10133007>.

—

—


— university of medicine and pharmacy “grigore t. popa” iaȘi, admission at residency for foreign citizens2013-2014, <http://www.umfiasi.ro/rezidenti/pages/admitererezidentiat.aspx>.

— intercultural institute timișoara,”legal modification proposal regarding the reduction of residencyinternship taxes for foreign citizens”,<http://www.migrant.ro/file/pagesleft/407propunereplafoanetaxe_final.pdf>.

— intercultural institute timișoara (coord.),”Migrant in romania review”, no. 11, (2011): 26-28, elaborated inthe framework of the project “intercultural romania” financed by the european union through the generalprogramme “solidarity and Management of Migration Flows,<http://www.migrant.ro/file/pagesleft/migrant%20in%20romania%20nr%2011.pdf>.

— immigrants integration Barometer 2013, elaborated in the framework of the project “research anddocumentation Centre on immigrants’ integration, implemented by the romanian association of healthpromotion in partnership with soros Foundation romania, <http://www.soros.ro/sites/default/files/en_126_iiB%202013_5%2007%2013_BF.pdf>.

Slovakkia näide— Ministry of Foreign and european affairs of the slovak republic,act no. 617/2007 coll. on official

development aid, article i, paragraph 7e).

— Ministry of Foreign and european affairs of the slovak republic, “slovak strategy of developmentco-operation with Kenya for the period of 2014 – 2018“, <http://www.mzv.sk/app/wcm/media.nsf/vw_Byid/id_Fa2d9426BC0Caa6FC1257C01002B3921_sK/$File/130923_strategia_Kena_schvalena_vedenim_final.pdf>.

— embassy of the slovak republic in Kenya, “economic information about the territory of Kenya“,<http://www.mzv.sk/app/wcm/media.nsf/vw_Byid/id_800d307120Fe3607C125799800360a29_sK/$File/121204_eit_Kena.pdf>.

— oeCd, “daC statistics“, <http://www.oecd.org/dac/stats/Ken.gif>.

— european Commission, directorate-general for trade: european union, trade in goods with Kenya,<http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2006/september/tradoc_113407.pdf>.

— rozvojovka, Jiří silný: není růže bez trní, <http://www.rozvojovka.cz/clanky/996-neni-ruze-bez-trni.htm>.

— rozvojovka, Jaromír Marek: pravá cena kytice růží, <http://www.rozvojovka.cz/clanky/1089-prava-cena-kytice-ruzi.htm>.

— un Water, “statistics: graphs & Maps: drinking Water“, sanitation & hygiene,<http://www.unwater.org/statistics_san.html>.

— Fairtrade Foundation, “Finlay Flowers, oserian and ravine roses“,<http://www.fairtrade.org.uk/producers/flowers/finlay_flowers_oserian_ravine_roses_kenya.aspx>.

— directive 2009/28/eC of the european parliament and the Council of 23 april 2009 on the promotion ofthe use of energy from renewable sources.

— euractiv, “eu governments fail to agree limits on food-based biofuels“,<http://www.euractiv.com/energy/eu-governments-fail-agree-limits-news-532316>.

— action aid, “new study reveals biofuels carbon con“, <http://www.actionaid.org.uk/news-and-views/new-study-reveals-biofuels-carbon-con>.

— Fao/iFad, Jatropha, “a smallhoder bioenergy crop“, <http://land-l.iisd.org/news/fao-ifad-publish-report-on-bioenergy-from-jatropha>.

— all africa, “agatha ngotho: Kenya: researchers Break Jatropha Myth“,<http://allafrica.com/stories/201211300144.html?page=2>.

— agroforestery systems,“Miyuki iiyama: productivity of Jatropha curcas under smallholder farm conditionsin Kenya“, <http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs10457-012-9592-7#page-1>.

— Cgiar research programme on Water, “land and ecosystems, Fred pearce: Jatropha: it boomed, it busted, andnow it’s back“, <http://wle.cgiar.org/blogs/2013/04/10/jatropha-it-boomed-it-busted-and-now-its-back/>.

— ConCord, “spotlight report on eu policy Coherence for development: the real life impact of eu policies onthe poor“, 2013, <http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-for-development>.

— oeCd, “daC special review of the slovak republic“, <http://www.oecd.org/dac/peer-reviews/49512222.pdf>.

—


Tšehhi näide— anseeuw W., “land rights and the rush for land: Findings of the global Commercial pressures on land

research project”, international land Coalition, 2012. international land Coalition, “land Matrix”,<http://www.landmatrix.org>, 2012.

— Cotula, l. et al., “land grab or development opportunity? – agricultural investment and international landdeals in africa”, Fao, iFad and iied, 2009, <http://www.ifad.org/pub/land/land_grab.pdf>.

— MFa ,“act on development Cooperation and humanitarian aid“, 2010,<http://www.mzv.cz/jnp/en/foreign_relations/development_cooperation_and_humanitarian/act_on_development_cooperation_and.html>.

— MFa, “Czech development Co-operation report 2012”, 2013.

— eC, directive 2009/28/eC of 23 april 2009 on the promotion of the use of energy from renewable sourcesand amending and subsequently repealing directives 2001/77/eC,<http://ec.europa.eu/energy/renewables/biofuels/biofuels_en.htm>.

— eeas, “eu-ethiopia Co-operation”,<http://eeas.europa.eu/delegations/ethiopia/documents/eu_ethiopia/17052013eu_brochure.pdf>.

— us government global hunger and Food security initiative, “ethiopia”,<http://www.feedthefuture.gov/country/ethiopia>.

— iFpri , “Crop production in ethiopia: regional patterns and trends”, 2011,<http://www.ifpri.org/sites/default/files/publications/esspwp16.pdf>.

— europeaid, “Country strategy paper for ethiopia (2008-2013)”, 2012,<http://ec.europa.eu/development/icenter/repository/scanned_et_csp10_en.pdf>.

— eCho, “ethiopia Factsheet”, 2013, <http://ec.europa.eu/echo/files/aid/countries/factsheets/ethiopia_en.pdf>

— iFad, “rural poverty portal: ethiopia”, <http://www.ruralpovertyportal.org/country/home/tags/ethiopia>.

— iFad, “ethiopia's agricultural sector policy and investment Framework (piF) 2010-2020”,<http://www.caadp.net/pdf/ethiopia%20post-Compact%20investment%20plan.pdf>.

— oeCd daC, “daC special review of the Czech republic”, 2007,<http://www.oecd.org/czech/45367897.pdf>.

— people in need, “promotion of agricultural consulting development in ethiopia”, 2013, project proposal.

— McClung M. , “Focus on land in africa Brief: ethiopia”, 2012, <http://focus.wpengine.netdna-cdn.com/wp-content/uploads/2012/04/lesson-1-Making-land-rental-Markets-Work-for-ethiopias-rural-poor.pdf>.the Federal democratic republic of ethiopia. Constitution of the Federal democratic republic of ethiopia.21 august 1995.

— glopolis, “ethiopia’s Food insecurity: europe’s role within the Broader Context of Food Flows, ClimateChange and land grabs. a study on policy Coherence for sustainable development”, (2010),<http://glopolis.org/en/articles/ethiopias-food-insecurity-eu-policies-food-flaws-climate-change-and-alnd-grabs/>.

— the Federal democratic republic of ethiopia, “poverty reduction strategy paper: growth andtransformation plan 2010/11–2014/15”, 2011, <http://www.imf.org/external/pubs/ft/scr/2011/cr11304.pdf>.

— the federal democratic republic of ethiopia, Constitution of the federal democratic republic of ethiopia,21 august 1995, <http://www1.umn.edu/humanrts/research/proclamation%20no.1-1995.pdf>.

— World resources institute, “large-scale acquisitions of land in ethiopia”, 2012,<http://www.globalprotectioncluster.org/_assets/files/field_protection_clusters/etiophia/files/hlp%20aor/ethiopia_large_scale_land_acquisitions_2012_en.pdf>.

— rahmato, d., “land to the investors: large-scale land transfers in ethiopia.” land governance forequitable and sustainable development, 2011.

— Friends of the earth, “africa: up for grabs. the scale and impact of land grabbing for agrofuels”, 2010,<http://www.foei.org/en/resources/publications/pdfs/2010/africa-up-for-grabs/at_download/file>.

—


— euractiv, “eu governments fail to agree limits on food-based biofuels”,<http://www.euractiv.com/energy/eu-governments-fail-agree-limits-news-532316>.

— european voice, “Biofuel proposal to be watered down”,<http://www.europeanvoice.com/article/imported/biofuel-proposal-to-be-watered-down/78931.aspx>

Sloveenia näide— oedC daC special peer review: <http://www.oecd.org/dac/peer-reviews/50110911.pdf

— agreement between the government of the republic of slovenia and the council of ministers of Bosnia andherzegovina on the employment of citizens of Bosnia and herzegovina in the republic of slovenia :<http://www.uradni-list.si/1/content?id=110715#!/Zakon-o-ratifikaciji-sporazuma-med-vlado-republikeslovenije-in-svetom-ministrov-Bosne-in-hercegovine-o-zaposlovanju-drzavljanov-Bosne-in-hercegovinev-republiki-sloveniji-in-protokola-o-izvajanju-sporazuma-med-vlado-republike-slovenije-in-svetomministrov-Bosne-in-hercegovine-o-zaposlovanju-drzavljanov-Bosne-in-hercegovine-v-republiki-sloveniji-%28BBhZd%29>.

— act on international development cooperation:<http://www.mzz.gov.si/fileadmin/pageuploads/Zunanja_politika/ra/ZaKon_mrs_eng.pdf>.

— resolution on international development cooperation intul 2015:<http://www.mzz.gov.si/fileadmin/pageuploads/Zunanja_politika/ra/resolucija_mrs_eng.pdf>.

— strategy on labour migration 2010 – 2020: <http://www.mddsz.gov.si/fileadmin/mddsz.gov.si/pageuploads/ dokumenti__pdf/strategija_ekonomskih_migracij-2010-2020.pdf>.

— report on international development cooperation for slovenia for 2012:<http://www.mzz.gov.si/fileadmin/pageuploads/Zunanja_politika/ra/porocilo_2012.pdf>.

— Comide report on migration and development in slovenia: <http://www.mirovniinstitut.si/data/tinymce/projekti/ comide_lana/pdf/consistency%20of%20m&d%20in%20slovenia.pdf>.

— see special review of slovenia, <http://www.oecd.org/dac/peer-reviews/50110911.pdf>.

Ungari näide— leiszen M. “hungary: introduction to hungarian international development’ in: developing open, rule-

based, predictable, non-discriminatory trade relations with priority oda recipients, Center for economicdevelopment, sofia, Bulgaria”, 2013, <http://cps.ceu.hu/sites/default/files/publications/cps-joint-pub-oda-trade-relations-report-2013.pdf>.

— ivetta gerasimchuk and peng Yam Koh, the eu Biofuel policy and palm oil: Cutting subsidies or cuttingrainforest? the international institute for sustainable development, 2013, <http://www.foeeurope.org/sites/default/files/press_releases/iisd_eu_biofuel_policy_palm_oil_september2013.pdf>.

— dr. gyulai iván, Biomassza-dilemma, (Magyar természetvédők szövetsége, 2009),<http://www.mtvsz.hu/dynamic/biomassza_dilemma_2010.pdf>.

— sophie hélaine et al., “impacts of the eu biofuel policy on agricultural markets and land use”, Jointresearch Centre, 2013, <http://ftp.jrc.es/eurdoc/JrC83936.pdf>.

— oedC, “price volatility in Food and agricultural Markets: policy responses”, 2011,<www.oecd.org/tad/agricultural-trade/48152638.pdf>.

— Friends of the earth europe, “africa: up for grabs”, 2010,<http://foeeurope.org/agrofuels/Foee_africa_up_for_grabs_2010.pdf>.

— Friends of the earth international, land, life and justice, 2012),<http://www.foei.org/en/resources/publications/pdfs/2012/land-life-justice/at_download/file>.

— Földszerzés a világbank pénzén, <http://mtvsz.blog.hu/2012/04/23/foldszerzes_a_vilagbank_penzen>.

— Fidrich, róbert, “the return of the White horse: land grabbing in hungary”(in land concentration, land grabbing and people’s struggles in europe; Borras s. jr. et al. 2013?<http://www.tni.org/sites/www.tni.org/files/download/land_in_europe-jun2013.pdf>.

—

—


— ndinawe simpelwe, Foreign investors dominate bids for nansanga Bloc, the post Zambia online(21 February 2011), <http://www.postzambia.com/post-read_article.php?articleid=18424>.

— Figyelő: afrikában terjeszkedne Csányi sándor agrárcége, origo vállalkozói negyed (28 september 2011),<http://vallalkozoi.negyed.hu/vnegyed/20110928-afrikai-privatizacios-palyazaton-vesz-reszt-csanyi-sandor-agrarcege-a-bonafarm.html>.

— afrikától, “népszabadság”, 4 november 2012, <http://nol.hu/gazdasag/20121103-tavol_afrikatol>.

Belgia näide— la coopération belge au développement, « note stratégique pour les situations de fragilité», Janvier 2013,

<http://diplomatie.belgium.be/fr/binaries/note_strategique_situations_de_fragilite_tcm313-223149.pdf>.

— oeCd, « Fragile states 2013, resource and flow and trends in a shifting world»,<http://www.oecd.org/dac/incaf/Fragilestates2013.pdf>.

— Moniteur Belge, « loi relative à la Coopération au développement », 19 Mars 2013,<http://diplomatie.belgium.be/fr/binaries/loi_cooperation_au_developpement_19_mars_2013_tcm313-221450.pdf>.

— Belgian technical Cooperation, “dr Congo”, <http://www.btcctb.org/en/countries/dr-congo>.

— la direction générale Coopération au développement et aide humanitaire, « note stratégique pour lesecteur de l’agriculture et de la sécurité alimentaire »,<http://diplomatie.belgium.be/fr/binaries/note_strategique_agriculture_securite_alimentaire_tcm313-126256.pdf>.

— irin, “drC: untapped potential - some data”, 17 February 2012,<http://www.irinnews.org/report/94893/drc-untapped-potential-some-data>.

— agriCongo, letter to Foreign Minister didier reynders,<http://www.triasngo.be/fileadmin/Media/nieuws/lettre_agriCongo_sept_2012_vddr.pdf>.

— agriCongo, « synthèse projet synergie et Complémentarité en république démocratique du Congo »,<http://www.sosfaim.be/pdf/actualite/synthese_synergie_18042012.pdf>.

— Chambre des représentats de Belgique, note de politique générale affaires étrangères, Commerceextérieur et affaires européennes», 21 december 2011, <http://www.didierreynders.be/wp-content/uploads/2012/01/note_de_politique_g%C3%a9n%C3%a9rale_didier_reynders.pdf> .

— ConCord, “spotlight on eu policy coherence for development”, 2013,<http://www.concordeurope.org/259-spotlight-on-eu-policy-coherence-for-development>.

— ConCord, “overview of pCd systems in some eu Member states”, in “the real life impact of eu policies onthe poor”, spotlight on policy Coherence for development 2013, ConCord, september 2013.

—

Belgia / CNCD-11.11.11Centre national de Coopération au développementQuai du Commerce 91000 Brussels -- Belgiumt +32 2 250 12 50F +32 2 250 12 63www.cncd.be

Tšehhi / FORSČeské fórum pro rozvojovou spolupráciCzech Forum for development Cooperationvladislavova 12,110 00 prague 1 -- Czech republict/F: +420 222 522 480www.fors.cz

Eesti / AKÜarengukoostöö Ümarlaudestonian roundtable for development Cooperationsuur-Karja 23, tallinn 10148 -- estoniat: +372 627 0191www.terveilm.ee

Euroopa / Eurodadeuropean network on debt and developmentrue d'edimbourg 18-26,Brussels 1050 -- Belgiumt: +32 2 894 46 40F: +32 2 791 98 09www.eurodad.org

Ungari / HANDhungarian association of ngosfor development and humanitarian aidBudapest 1088 szentkirályi u. 6. Fsz. 3. -- hungaryt : +36 70 397 7647www.hand.org.hu

Poola / Grupa Zagranicanoakowskiego 10/6a,00-666 Warsaw -- polandt: +48 22 299 01 05F:+48 22 207 25 60www.zagranica.org.pl

Rumeenia / FONDthe romanian ngdo platformCalea 13 septembrie, no. 85, Bl. 77C,ap. 74, sector 5, 050713Bucharest -- romaniat: +407 34 325 662F: +402 1 310 33 86www.fondromania.org

Slovakkia / MVROslovak ngdo platformMiletičova 7821 08 Bratislava -- slovakiat: +421- 2 - 20 44 52 55www.mvro.sk

Sloveenia / SLOGAslovenian global actionpovšetova 371000 ljubljana -- sloveniat: +386 1 434 44 02www.sloga-platform.org

—

—

—

—

—

—

—

—

—

uuringu koostamist rahastas euroopa liit. tekst kajastab autorite seisukohtining euroopa Komisjon ei vastuta uuringus sisalduva informatsiooni eest.

vast

utav

toim

etaj

a:a

.Zac

harie

,9Q

uaid

uC

omm

erce

à10

00

Bru

xelle

s--

Kuju

ndus

:Bel

tza

Documents

Poliitikate sidususe uuring