Vaesus ja tõrjutus eakate ELi kodanike hulgas Koondaruanne … · 2020. 1. 23. · Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus – koondaruanne 1 Kvalitatiivne uuring Vaesus ja tõrjutus eakate

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus – koondaruanne

1

Kvalitatiivne uuring

Vaesus ja tõrjutus eakate ELi kodanike hulgas

Koondaruanne Jaanuar 2011

Uuringu on tellinud Euroopa Parlament.

Dokument ei esinda Euroopa Parlamendi seisukohta. Selles sisalduvad tõlgendused ja arvamused esindavad üksnes nende autorite seisukohti.

Kva

litat

iivne

uur

ing

– TN

S Q

ual+


2

Kvalitatiivne Eurobaromeeter

VAESUS JA SOTSIAALNE TÕRJUTUS

Uuringu viis läbi TNS Qual+ Euroopa Parlamendi tellimusel

TNS Qual+ Avenue Herrmann Debroux, 40

1160 Brüssel Belgia


3

SISUKORD 1 KOKKUVÕTE ..........................................................Error! Bookmark not defined.

1.1 Lühikokkuvõte ..............................................Error! Bookmark not defined. 1.2 Meedia ja ühiskonna tajumine ning vastanute isiklik kogemus ............Error! Bookmark not defined. 1.3 Otsustajate arusaam vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidest...Error! Bookmark not defined. 1.4 ELi vaesusega võitlemise poliitika – teadmised ja ootused..................Error! Bookmark not defined. 1.5 Konkreetsed küsimused – internet, elutingimused ja tööhõive.............Error! Bookmark not defined.

2 EESMÄRGID JA METOODIKA...............................Error! Bookmark not defined. 2.1 Taust ja eesmärgid.......................................Error! Bookmark not defined. 2.2 Metoodika ja valim........................................Error! Bookmark not defined.

2.2.1 Ülesehitus.................................................Error! Bookmark not defined. 2.2.2 Arutelu sisu...............................................Error! Bookmark not defined. 2.2.3 Uuringu läbiviimise aeg ............................Error! Bookmark not defined.

3 PEAMISED PROBLEEMID......................................Error! Bookmark not defined. 3.1 Peamised järeldused....................................Error! Bookmark not defined. 3.2 Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kujutamine meedias. Error! Bookmark not defined. 3.3 Vastanute elu mõjutavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemid .Error! Bookmark not defined.

3.3.1 Elamiskulud ..............................................Error! Bookmark not defined. 3.3.2 Tervishoiuteenused ja hooldekodud.........Error! Bookmark not defined. 3.3.3 Elutingimused ja -keskkond......................Error! Bookmark not defined. 3.3.4 Põlvkondadevaheline vaesus...................Error! Bookmark not defined. 3.3.5 Töötus.......................................................Error! Bookmark not defined. 3.3.6 Toetuse puudumine..................................Error! Bookmark not defined. 3.3.7 Bürokraatia ...............................................Error! Bookmark not defined.

3.4 Kuidas ühiskond näeb vaesust ja sotsiaalset tõrjutustError! Bookmark not defined. 3.5 Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse meediakajastusest puuduvad aspektid Error! Bookmark not defined.

4 VAESUSE JA SOTSIAALSE TÕRJUTUSE PROBLEEMIDE MÕISTMINE Error! Bookmark not defined.

4.1 Peamised järeldused....................................Error! Bookmark not defined. 4.2 Kui hästi saavad otsustajad aru vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest? Error! Bookmark not defined. 4.3 Probleemid, mida vastanute arvates mõistetakse hästi ....Error! Bookmark not defined. 4.4 Probleemid, mida vastanute arvates ei mõisteta hästiError! Bookmark not defined. 4.5 Kuidas parandada arusaamist......................Error! Bookmark not defined.

5 POLIITIKA ...............................................................Error! Bookmark not defined. 5.1 Peamised järeldused....................................Error! Bookmark not defined. 5.2 Teadlikkus ELi vaesusevastasest poliitikast.Error! Bookmark not defined. 5.3 Mida EL peaks vaesusega võitlemiseks tegema........ Error! Bookmark not defined. 5.4 Põhisõnumid poliitikutele..............................Error! Bookmark not defined. 5.5 Üks asi, mida poliitikud peaksid tegema ......Error! Bookmark not defined.

6 KONKREETSED KÜSIMUSED ........................................................................ 49


4

6.1 Peamised järeldused................................................................................. 49 6.2 Juurdepääs internetile ............................................................................... 49

6.2.1 Internetile juurdepääsu olemasolu/puudumise mõju ............................. 52 6.2.2 Mida peaksid poliitikud internetile juurdepääsu osas tegema ............... 53

6.3 Elutingimused ja lähiümbrus ..................................................................... 54 6.3.1 Vastanute spetsiifilised probleemid ....................................................... 54 6.3.2 Mida peaksid poliitikud elutingimuste parandamiseks tegema.............. 58

6.4 Probleemid töö leidmisel ........................................................................... 58 6.4.1 Vastanute spetsiifilised probleemid ....................................................... 59 6.4.2 Mida poliitikud peaksid tegema eakate tööhõiveprobleemi osas........... 61

Riikide tähised1 Belgia BE

Tšehhi Vabariik CZ

Taani DK

Prantsusmaa FR

Saksamaa DE

Kreeka EL

Ungari HU

Iirimaa IE

Itaalia IT

Läti LV

Malta MT

Poola PL

Poola PT

Rumeenia RO

Slovakkia SK

Hispaania ES

Rootsi SE

Ühendkuningriik UK

1 Aruande põhitekstis sulgudes esitatav liikmesriikide loetelu näitab, et vastava küsimuse tõstatasid peamiselt loetletud riikidest pärit isikud.


5


6

1 KOKKUVÕTE Kuna ligi 84 miljonit eurooplast elab vaesusohus, ühendas Euroopa Liit (EL) koos oma liikmesriikidega jõud ning nimetas 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Peamised eesmärgid olid parandada üldsuse teadlikkust nendes küsimustes ning uuendada ELi ja liikmesriikide poliitilist pühendumist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel. 2010. aasta juhtpõhimõte oli anda hääl nende inimeste muredele, kes peavad elama vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses, ning innustada Euroopa kodanikke ja teisi sidusrühmi nendes olulistes küsimustes osalema.2 Sellest lähtuvalt tellis Euroopa Parlament kvalitatiivse uuringu, mille raames uuriti 18 ELi liikmesriigis vaesuses elavate ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvate inimeste mureküsimusi. Selles koondaruandes sisalduvad uuringutulemused on otsene sisend jaanuaris 2011 toimuvale ELi kodanike agoraale „Kriisid ja vaesus”. Uuringu üldine eesmärk oli:

tuvastada vaesuses elavate ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvate või sellest ohustatud inimeste konkreetsed mured, et teha kindlaks valdkonnad, mis võivad kattuda 2011. aastal toimuva kodanike agoraa ettepanekutega, ning

seejärel anda ELi poliitikutele 2011. aasta kodanike agoraal vahetu ülevaade vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste muredest.

Uuringusse valitud 18 liikmesriigist osales kokku 160 vastanut vanuses 60 aastat ja rohkem, kes elasid allpool oma riigi vaesuspiiri. Vastanud jagunesid järgmiselt.

Kaks kolmandikku vastanutest olid pensionil ning väike osa neist oli pensionil puude tõttu / tervislikel põhjustel. Väike osa pensionil olevatest vastanutest töötasid pensionile lisa teenimiseks.

Üks kolmandik vastanutest ei olnud pensionil, pooled neist käisid tööl ning pooled olid töötud. Tööl käijad pidasid mitmesuguseid ameteid, näiteks koristaja, hooldaja, märgivalmistaja, turvatöötaja, õmbleja, lilleseadja, lapsehoidja jne. Mõned käisid ka osaajaga tööl või olid füüsilisest isikust ettevõtjad.

Üle kolmandiku vastanutest olid abielus või elasid koos partneriga, ülejäänud kaks kolmandikku olid vallalised, lahutatud, elasid eraldi või olid lesed. Mõned vastanud, kuigi väike osa, elasid koos lastega või toetasid neid rahaliselt.

2 http://www.2010againstpoverty.eu/about/?langid=en


7

1.1 Lühikokkuvõte Uuring näitab, et on olemas elanikke, kes tunnevad ennast laiemast üldsusest kõrvale jäetuna, kes arvavad, et nende elu tegelikkust ei kajastata peavoolumeedias, ning kes leiavad, et poliitikud ei saa aru, milline on nende elu, kes puutuvad kokku vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega. Vaesuse olulised ning igapäevased aspektid on sellised põhiküsimused nagu elamiskulud, tööhõive, pensionid, tervishoid. Ka vähem materiaalsed aspektid on olulised – sotsiaalse tõrjutuse mõju enesehinnangule ning soov olla ühiskonnas kuuldud ja väärtustatud. Nähtamatuse ja tõrjutuse tunnet võimendab vaesuse häbimärgistamine ning häbi- ja piinlikkustunne, mida paljud vastanud kogevad.

Uuringu käigus tõstatunud põhiteemad olid järgmised:

Eakamad vaesed tunnevad, et nemad ja nende igapäevane eluvõitlus ei huvita kedagi.

„Olgem ausad, vaesed ei huvita kedagi, ei praegu ega ka varem.” (EL, mees, 70)

Meedia ei räägi neist.

„Ma arvan, et meedias ei käsitleta vaesust just palju, televiisorist näidatakse rohkem jõukust ... Kõik on rikkad, ilusad ja saledad, vaesust pole meedias palju näha ... inimesed tahavad ilmselt näha maailma rikkamat osa, nad ei taha näha vaesust.” (UK, naine, 64)

Poliitikud ja otsustajad teavad vaesusest statistika põhjal, kuid neil on piiratud arusaam tegelikkusest.

„Mitte midagi ei juhtu, sest kui me küsime neilt, palju maksab liiter piima, siis nad ei tea seda. Nad ei tea hindu. Nad ei pea poes käima. Nad teavad, et vaesus on olemas, aga nad ei tea, mis see on. On olemas suur rikkus ja on olemas suur vaesus.” (HU, mees, 60)

Vanemad inimesed leiavad, et nende häält ei taheta kuulda.

„Nad peaksid vanade inimestega rääkima, et aru saada, kuidas nad elavad üksinduses, täiesti isoleerituna.” (PT, naine, 72)

Nende peamised probleemid on sellised põhiküsimused nagu toit, turvalisus, eluase, tervis ja tööhõive.

„On inimesi, kelle kulud toidule peavad piirduma vaid 3 zlotiga päevas. See tähendab piima lahjendamist veega ning ühte liitrit piima ja mõnda leivakest terve nädala peale." (PL, mees, 69)

Samuti tuntakse muret oma rolli pärast ühiskonnas ning oma elu inimväärsuse pärast.

„Et sa saaksid vanaduses elada väärikalt ja inimlikult.” (DE, naine, 62)

Pension ja tööhõiveküsimused on peaaegu kõigi põhiprobleemide aluseks ning siin peaks poliitika keskenduma nii riiklikule kui ka ELi tasandile.

„Tervise eest hoolitsemine võtab kogu pensioni.” (SK, naine, 63)


8

Vastanud suhtusid tihti skeptiliselt poliitilise tahte olemasolusse. „Nad [otsustajad] on nii ametis oma ümarlaudade taga istumisega, kus nad arutavad ühte ja teist, pärast lähevad aga kohe järgmisele koosolekule, kus nad arutavad seda, mida nad arutasid esimesel koosolekul, aga tegelikult ei tehta midagi ära.” (UK, naine, 69)

1.2 Meedia ja ühiskonna tajumine ning vastanute isiklik kogemus

Valdav seisukoht vastanute hulgas oli, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse

probleemidega ei tegeleta ka mitte ligilähedaselt piisavas ulatuses. Puuduliku käsitlemise peamise põhjusena nimetati meedias tajutavat sundust tegeleda rikkust, heaolu, ilu ja noorust käsitlevate lugudega. Leiti, et inimesed püüdlevad nende omaduste poole ning seetõttu peetakse neid teemasid müüvaks ja huvipakkuvaks.

Meedias esinenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemakäsitlused olid vastanute arvates liialdatud või kujutatud ebatäpselt, näiteks:

o arvudena (numbrid/statistika) ja visuaalselt emotsioone tekitaval viisil (nt nälgivad inimesed, üksindus ja eraldatus ning ümbruskonna halb olukord) või

o äärmuslikul ja kõmutekitaval viisil. Neid käsitlusi peeti ebatäpseks ja eksitavaks.

Erinevalt nendest ebatäpsetest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse käsitlustest

meedias nimetasid vastanud mitmeid probleeme, mis nende arvates mõjutavad igapäevaelu. Need olid peamiselt vaesuses elamise põhilised materiaalsed aspektid, millest kõige enam olid esindatud järgmised:

o elamiskulud;

o tervishoiuteenused ja hooldekodud;

o elutingimused ja -keskkond;

o põlvkondadevaheline vaesus – laste toetamine ning mure noorte tööväljavaadete pärast.

Vastanud selgitasid ka seda, kuidas need aspektid, näiteks kõrged

elamiskulud ja madalad pensionid toovad kaasa sotsiaalse tõrjutuse ja eraldatuse.

Vastanud leidsid üldiselt, et ühiskond peegeldab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimuste käsitlemisel meedia suhtumist, eirates neid suurel määral, ning et nende olukorda ei mõisteta või vaadeldakse liiga lihtsustatud kujul. Vastanud tundsid end ühiskonnast tõrjutuna ning leidsid lisaks, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimustes puudub ühiskonna kaastunne, tegevus ja huvi, sest inimesed paistavad sellest mitte hoolivat, kui see just neid endid ei puuduta.


9

Enamik vastanutest arvas, et meediapoolses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse käsitluses puuduvad näited reaalsest elust ning juhtumiuuringud vaesuses elavate inimeste ning nendepoolse reaalsete igapäevaelu probleemidega toimetuleku kohta.

Vastanud sooviksid meediakäsitlust, mis

o pöörab tähelepanu tingimustele, kus pensionärid peavad elama, näiteks elutingimused ja ümbruskond, madal sissetulek, väikese eelarvega ellujäämine, vananemisega seotud probleemid, kõrged kommunaalkulud, kõrge üür jne;

o arutleb eri põhjuste üle, miks inimesed on vaesunud.

1.3 Otsustajate arusaam vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidest

Vastanute hulgas oli kõige levinum seisukoht, et otsustajad ja poliitikud ei

saa kohalikul, riiklikul ega Euroopa tasandil suuremas osas aru vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidest. Puuduliku arusaamise peamiseks põhjuseks peetakse seda, et otsustajad elavad vastanute arvates privilegeeritud elu, teenivad kõrget palka ning neid ei ohusta seetõttu vaesus ega sotsiaalne tõrjutus.

Otsustajatepoolne arusaamise puudumine ei tähenda tingimata, et otsustajad ei oleks probleemidest teadlikud. Siiski tajusid vastanud otsustajatepoolset tegude, huvi või empaatia puudumist.

Vastanud leidsid sageli, et otsustajad saavad hästi aru andmetest, näiteks

vaesuses elavate inimeste kohta tehtavast statistikast, ning sotsiaalpensionidele ja sotsiaalabile kulutatava raha hulgast. Mõne vastanu arvates ei tähenda see, et otsustajad saavad nende igapäevaelu tegelikkusest aru – leiti, et sellest aspektist saadakse halvasti aru.

Et otsustajatel arvatakse olevat vähe otseseid kogemusi vaesuse ja

sotsiaalse tõrjutusega, soovitasid mõned vastanud, et sotsiaalselt tõrjutud või vaesuses elavad inimesed võiksid olla otsustajatele neis küsimustes nõustajad.

1.4 ELi vaesusega võitlemise poliitika – teadmised ja ootused

Vastanud ei olnud üldiselt väga teadlikud ELi vaesusevastasest

poliitikast, kuid oletasid, et EL käsitleb vaesusprobleeme pigem üldisel tasandil. Seetõttu oskasid vastanud tuua vaid mõne näite ELi poliitikast või sekkumisest, millest nad olid teadlikud või millest ise osa saanud.

Vastanud pakkusid välja hulga ideid selle kohta, mida EL peaks vaesusega võitlemiseks tegelema. Kaks kõige sagedamini mainitud ideed olid

o töötusega tegelemine;


10

o elutingimuste ja lähiümbruse parandamine.

Muud valdkonnad, kus EL peaks tegutsema, hõlmasid pensionide suurendamist; tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja taskukohasuse parandamist; sotsiaalabi andmine puudust kannatavatele inimestele ning vaeste ja sotsiaalselt tõrjututega suhtlemine, et saada teada nende probleemidest, olid samuti suurel määral esindatud.

Vastuste põhjal oli selge, et selline sekkumine mitte ainult ei parandaks

vastanute elu materiaalsel tasandil, vaid sellel oleks ka palju psühholoogilisi eeliseid. Nende hulka kuuluvad: väärikuse taastamine, sest vaesust peetakse endiselt häbiväärseks või piinlikuks; inimeste aktiivsusele kaasaaitamine (näiteks tööhõive abil) ja seeläbi üksinduse vähendamine; inimestel tuleviku suhtes esineva ebakindluse ja hirmutundega võitlemine.

Kui vastanutel paluti nimetada kõige olulisem asi, millega poliitikud peaksid tegelema, nimetati mitmeid aspekte, näiteks töötusega võitlemine, majandusele ja infrastruktuurile keskendumine (nt tervishoid ja eluase) ning eakate ja vaeste või sotsiaalselt tõrjutute arvamuse arvestamine. Taas viidati meetmetele, mis ei täidaks mitte ainult eakate ja vaeste või sotsiaalselt tõrjutute materiaalseid probleeme, vaid annaks neile ka tunde, et nad on tähtsad ja vajalikud, näiteks osalemine kultuuritegevuses ning oma kutseoskuste edasiandmine noorematele põlvkondadele.

1.5 Konkreetsed küsimused – internet, elutingimused ja tööhõive

Umbes ühel kolmandikul vastanutel on juurdepääs internetile kas

koduarvuti või pereliikmele (nt lapsele) kuuluva arvuti või raamatukogu või kohaliku huvi- ja koolituskeskuse kaudu. Need, kellel puudus juurdepääs internetile, nimetasid selle peamiste takistustena uue tehnoloogia maksumust ja sellega toimetulekut. Vastanutel, kellel polnud internetile juurdepääsu, olid vastandlikud seisukohad selle kohta, kas nad tahaksid juurdepääsu internetitehnoloogiale. Paljude jaoks tähendab internetile juurdepääsu puudumine või piiratud olemasolu seda, et see süvendab üksindust, eraldatust, depressiooni, stressi ja ängistust ning ühiskonnast eemaletõrjutuse tunnet. Vastanud sooviksid, et ELi poliitikud muudaksid kättesaadavaks tasuta või suures osas toetatava juurdepääsu internetile ja arvutikoolitused.

Enamik vastanutest väljendas teatavat muret oma halbade elutingimuste ja/või lähiümbruse pärast. Muret väljendati mitmesuguste aspektide pärast, millest kõige levinumad olid antisotsiaalne käitumine ja turvalisus, vastanute eluasemeks olevate hoonete ebapiisav hooldus ja korrashoid ning tänavate puhtus. Pole üllatus, et vastanud soovivad, et ka ELi poliitikud sekkuksid nendesse küsimustesse: pensionide suurendamine, pensionäride maksukoormuse vähendamine ning kommunaalkulude ja üürikulutuste toetamine, sest nii jääks neil raha oma eluhoonete elementaarseks hoolduseks.

Vastanud mainisid ka mitmesuguseid probleeme, mis mõjutavad nende

võimet leida tööd. Kõige levinum probleem oli sealjuures vanusepiirang


11

ehk eakate diskrimineerimine ning üldiselt kasvav töötuse määr. Vastanud sooviksid, et ELi poliitikud looksid nende probleemidega tegelemiseks rohkem töövõimalusi, võtaksid meetmeid eakate diskrimineerimise vastu töökohal; samuti soovitakse näha tööhõivekeskuste suuremat pühendumist eakatele sobivate töökohtade leidmisel.


12

2 EESMÄRGID JA METOODIKA

2.1 Taust ja eesmärgid Kuna ligi 84 miljonit eurooplast elab vaesusohus, ühendas Euroopa Liit (EL) koos oma liikmesriikidega jõud ning nimetas 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aastaks. Peamised eesmärgid olid parandada üldsuse teadlikkust nendes küsimustes ning uuendada ELi ja liikmesriikide poliitilist pühendumist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel. 2010. aasta juhtpõhimõte oli anda hääl nende inimeste muredele, kes peavad elama vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses, ning innustada Euroopa kodanikke ja teisi sidusrühmi nendes olulistes küsimustes osalema.3 Sellest lähtuvalt tellis Euroopa Parlament kvalitatiivse uuringu, mille raames uuriti 18 ELi liikmesriigis vaesuses elavate ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvate inimeste mureküsimusi. Selles koondaruandes sisalduvad uuringutulemused on otsene sisend jaanuaris 2011 toimuvale ELi kodanike agoraale „Kriisid ja vaesus”. Uuringu üldine eesmärk oli:

tuvastada vaesuses elavate ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvate või sellest ohustatud inimeste konkreetsed mured, et teha kindlaks valdkonnad, mis võivad kattuda 2011. aastal toimuva kodanike agoraa ettepanekutega, ning

seejärel anda ELi poliitikutele 2011. aasta kodanike agoraal vahetu ülevaade vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste muredest.

2.2 Metoodika ja valim

2.2.1 Ülesehitus Uuring koosnes kahest etapist, käesolev aruanne keskendub neist esimesele. Esimene etapp koosnes mitmest 18 liikmesriigi valimi sihtrühmast, kuhu kuulusid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad 60aastased ja vanemad inimesed. Igas riigis moodustati üks 8–12 allpool oma riigi vaesuspiiri elavast osalejast koosnev rühm, küsitlus kestis umbes 90 minutit.4 Peale selle pidi igas rühmas olema ka vähemalt neli sotsiaalselt tõrjutud vastajat5. Rühmadesse kuulusid nii mehed kui ka naised, samuti pensionärid, töötud ja töötavad inimesed. Osalejate jaotus liikmesriigiti on esitatud allpool. 3 http://www.2010againstpoverty.eu/about/?langid=en 4 Kasutati konkreetses liikmesriigis kehtivat vaesuspiiri, mis on esitatud käesoleva aruande lisas olevas uuringu ülevaates. Inimesed valiti uuringusse selle põhjal, kas nende leibkonna sissetulek oli alla kehtestatud vaesuspiiri sõltuvalt leibkonda kuuluvate inimeste arvust. 5 Vastanud liigitati sotsiaalselt tõrjutuks, kui nad vastasid uuringu 4. küsimuses vähemalt nelja väite puhul, et see kehtib nende kohta.


13

SUGU LIIKMESRIIK M N

VANUSE-VAHEMIK

ALLPOOL VAESUS-

PIIRI

SOTSIAAL-SELT

TÕRJUTUD

SIHTRÜHMA UURINGU

TOIMUMISKOHT Belgia 4 4 60–73 Kõik 8/8 Brüssel Tšehhi Vabariik

4 4 60–65 Kõik 4/8 Praha

Taani 5 6 64–81 Kõik 10/11 Kopenhaagen Prantsusmaa 3 6 60–75 Kõik 9/9 Pariis Saksamaa 4 6 60–75 Kõik 10/10 München Kreeka 4 4 60–70 Kõik 4/8 Ateena Ungari 4 4 60–65 Kõik 6/8 Budapest Iirimaa 3 5 63–71 Kõik 4/8 Dublin Itaalia 5 4 63–70 Kõik 9/9 Milano Läti 3 7 59*–78 Kõik 8/10 Riia Malta 6 4 60–82 Kõik 9/10 San Ġiljan Poola 4 4 60–69 Kõik 6/8 Varssavi Portugal 3 5 63–74 Kõik 8/8 Lissabon Rumeenia 3 6 60–86 Kõik 8/9 Bukarest Slovakkia 3 5 61–78 Kõik 8/8 Bratislava Hispaania 5 4 60–72 Kõik 6/9 Madrid Rootsi 3 7 62–74 Kõik 8/10 Göteborg UK 1 8 62–69 Kõik 8/9 London * Üks Läti rühma vastanu oli 59aastane. Kokku kulus rühmadesse 160 vastanut 18 liikmesriigist. Vastanud jagunesid järgmiselt.

Kaks kolmandikku vastanutest olid pensionil ning väike osa neist oli pensionil puude tõttu / tervislikel põhjustel. Väike osa pensionil olevatest vastanutest töötasid pensionile lisa teenimiseks.

Üks kolmandik vastanutest ei olnud pensionil, pooled neist käisid tööl ning pooled olid töötud. Tööl käijad pidasid mitmesuguseid ameteid, näiteks koristaja, hooldaja, märgitegija, turvatöötaja, õmbleja, lilleseadja, lapsehoidja jne. Mõned käisid ka osaajaga tööl või olid füüsilisest isikust ettevõtjad.

Üle kolmandiku vastanutest olid abielus või elasid koos partneriga, ülejäänud kaks kolmandikku olid vallalised, lahutatud, elasid eraldi või olid lesed. Mõned vastanud, kuigi väike osa, elasid koos lastega või toetasid neid rahaliselt.

Uuringu järgmises etapis kutsuti valik sihtrühmade osalejaid jaanuaris 2011 Brüsselisse teisele arutelule eesmärgiga sõnastada panus agoraa jaoks. Allolevas tabelis on esitatud, mitu isikut igast, st 18 riigist uuringus osalema kutsuti.

RIIK TEISELE UURINGUETAPILE KUTSUTUTE ARV

Belgia 1 Tšehhi Vabariik 1 Taani 1 Prantsusmaa 2 Saksamaa 2 Kreeka 1 Ungari 1


14

Iirimaa 1 Itaalia 2 Läti 0 Malta 0 Poola 2 Portugal 1 Rumeenia 2 Slovakkia 0 Hispaania 1 Rootsi 1 UK 2 KOKKU 21

2.2.2 Arutelu sisu Arutelu algas vastanute üldiste mõtete avaldamisega selle kohta, kuidas on vaesus ja sotsiaalne tõrjutus meedias esindatud, mis on vastanute suurimad igapäevased mured ning mida ühiskond nende meelest vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest arvab. Seejärel arutati vastanute seisukohti ja prioriteete selle kohta, millistest nende elulistest probleemidest poliitikud nende arvates aru ei saa ning mida Euroopa poliitikud peaksid nende arvates tegema. Vastanuid uuriti agoraa kontekstis kolmes huvivaldkonnas: internet ja muu kaasaegne sidetehnoloogia, vastanute elutingimused ja ümbruskonnas esinevad keskkonnaprobleemid ning kogemus töö leidmisega pärast töötuks jäämist. Seejärel paluti vastanutel nimetada üks konkreetne asi, mida ELi poliitikud peaksid nende arvates vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemide lahendamisel tegema. Uuringus kasutatud arutelujuhend on esitatud käesoleva aruande lisas.

2.2.3 Uuringu läbiviimise aeg Käesoleva uuringu raames läbi viidud küsitlus toimus 6.–10. detsembrini 2010.


15

3 PEAMISED PROBLEEMID Käesolevas peatükis käsitletakse mõningaid suuremaid probleeme, millega vastanud oma igapäevaelus kokku puutuvad. Probleemide kindlakstegemiseks paluti vastanutel kõigepealt kirjeldada, kuidas vaesust ja sotsiaalset tõrjutust meedias esitatakse ja tajutakse. Selle eesmärk oli valmistada vastajad ette võimaliku tundliku aruteluteema suhtes ning anda raamistik hiljem oma probleemidest rääkimiseks. Samuti paluti vastanutel kirjeldada, mis nende arvates on puudu ning mida nad muudaksid nende probleemide esitamisel meedias, samuti seda, mida ühiskond nende arvates vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest arvab.

3.1 Peamised järeldused

Valitsev arvamus vastanute hulgas oli, et eri meedialiikides ei tegeleta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega isegi mitte ligilähedaselt piisavas ulatuses. Puuduliku tegelemise peamise põhjusena nimetati meedias tajutavat sundust tegeleda rikkust, heaolu, ilu ja noorust käsitlevate lugudega. Leiti, et inimesed püüdlevad nende omaduste poole ning seetõttu peetakse neid teemasid müüvaks ja huvipakkuvaks.

Vaesust ja sotsiaalselt tõrjutust käsitletakse vastanute arvates meedias peamiselt arvudena (numbrid ja statistika) ning emotsioone esilekutsuvate piltidena (nt nälgivad inimesed, üksindus ja eraldatus ning ümbruskonna halb olukord) või äärmuslikul ja kõmutekitaval viisil. Neid käsitlusi peeti ebatäpseks ja eksitavaks.

Erinevalt nendest ebatäpsetest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse käsitlustest meedias nimetasid vastanud mitmeid probleeme, mis nende arvates mõjutavad nende igapäevaelu. Kõige olulisemad olid sealjuures: elamiskulud, tervishoiuteenused ja hooldekodud, elutingimused ja lähiümbrus ning põlvkondadevaheline vaesus. Vastanud selgitasid ka seda, kuidas need aspektid, näiteks kõrged elamiskulud, toovad samuti kaasa sotsiaalse tõrjutuse ja eraldatuse.

Vastanud leidsid üldiselt, et ühiskond peegeldab vaesuse ja sotsiaalse

tõrjutuse küsimuste käsitlemisel meedia seisukohta, eirates neid suurel määral, ning et nende olukorda ei mõisteta üldse või mõistetakse ebatäpselt ning vaadeldakse liiga lihtsustatud kujul Vastanud tundsid end ühiskonnast sotsiaalselt tõrjutuna ning leidsid lisaks, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimustes puudub ühiskonna kaastunne, tegevus ja huvi, sest inimesed paistavad sellest mitte hoolivat, kui see just neid endid ei puuduta.

Enamik vastanutest arvas, et meediapoolses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse

käsitluses puuduvad näited reaalsest elust ning juhtumiuuringud vaesuses elavate inimeste ning nendepoolse reaalsete igapäevaelu probleemidega toimetuleku kohta.

Vastanud sooviksid, et meedia pööraks tähelepanu tingimustele, kus pensionärid peavad elama, näiteks elutingimused ja ümbruskond, madal sissetulek, väikese eelarvega ellujäämine, vananemisega seotud probleemid, kõrged kommunaalkulud, kõrge üür jne. Nad leidsid, et meedia peaks


16

rääkima ka põhjustest, miks inimesed on vaesunud ja miks nad jäävad vaeseks.

3.2 Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kujutamine meedias Kõik vastanud said meediast teatud määral osa, vaadates kas telerit (uudised, seebiooperid või dokumentaalsaated), kuulates raadiot või lugedes ajalehti, kuid osa saamise määr ning tarbitava meedia liigid olid muidugi erinevad. Valitsev arvamus vastanute hulgas oli, et eri meedialiikides ei käsitleta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleeme isegi mitte ligilähedaselt piisavas ulatuses (UK, SK, EL, DE, PL, DK, MT, LV, IE, RO, IT, PT, CZ, ES). Nad leidsid, et neid probleeme esitatakse ilustatuna (UK, SK, DK, CZ).

„Ma pole telerist näinud kunagi tõsist saadet vaesusest või sotsiaalsest tõrjutusest.” (EL, naine, 65)

„Paljud inimesed ei taha sellest kuulda. Nad sulgevad oma silmad ja kõrvad, sest ei taha vaesuse probleemidega kokku puutuda.” (DK, naine, 81)

„Ma arvan, et peame nõudma telesaateid, kus kujutatakse inimesi ja nende raskusi õigesti. Sellest tuleb kogu aeg rääkida. Meedia ei tee oma tööd hästi.” (BE, mees, 60) „Keegi ei soovi meediast vaeste kohta kuulda. See, et kellelgi pole midagi, ei ole uudis. Inimesed ei taha teada.” (CZ, naine, 64) „Ajalehes avaldati uudis, et lisandus viissada uut töökohta. Aga lehed ei kirjuta seda, et samal ajal kadus Pestis seitsesada töökohta ...” (HU, mees, 61)

Puuduliku tegelemise peamise põhjusena nimetati meedias tajutavat sundust tegeleda rikkust, heaolu, ilu ja noorust käsitlevate lugudega. Need on asjad, mille poole inimesed püüdlevad (UK, SE, ES, PL), mis müüvad või on uudisväärtusega (noorte, rikaste ja kuulsate elu) ning mis tagavad kõrgemad vaatajaarvud, mis on meedia finantshuvides (SE, RO, SK, HU, EL, PL). Mõned vastanud leidsid, et Ameerika telesaadete importimine aitab nende ideaalide kujunemisele veel rohkem kaasa (UK).

„Ma arvan, et meedias ei käsitleta vaesust just palju, televiisorist näidatakse rohkem jõukust ... Kõik on rikkad, ilusad, saledad, vaesust pole meedias palju näha ... inimesed tahavad ilmselt näha maailma rikkamat osa, nad ei taha näha vaesust.” (UK, naine, 64)

„Igapäevaelu pole atraktiivne. Parem, kui seda vaesust välismaal ei näidataks.” (PL, mees, 64)

Eakate ja pensionäride elu kujutatakse tavaliselt majandusliku heaoluna. Vaeseid eakaid ja pensionäre oleks piinlik kujutada. (SE)

„Eakaid ja pensionäre kujutatakse meedias kõrgklassina, kes käivad välismaal reisimas ja võivad rahaga pillavalt ümber käia." (SE, naine, 67)


17

Meedias esinenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemakäsitlused olid vastanute arvates kujutatud järgmiselt:

Meedias nähakse vaesust pigem arvude (numbrid/statistika) ja visuaalsete piltidena (nälgivad inimesed, üksindus ja eraldatus, ümbruskonna halb olukord), mitte konkreetsete ja üksikasjalike juhtumitena inimeste elust. On olemas teave töötuse määra ning selle languse või tõusu kohta, kuid need arvud ei ütle midagi nende inimeste elu kohta, keda need arvud kajastavad (PT, DE, HU, DE, IT, BE). Numbreid nähakse ka mitmeti tõlgendatavatena – inimesed võivad neist aru saada nii, nagu nad soovivad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust näha (BE).

„Teleris näidatakse tihti tänaval magavaid inimesi, kuid pildiga asi piirdubki." (PT, naine, 63) „Vaeste inimeste protsendist antakse aeg-ajalt teada. Kuid neist ei räägita kunagi lähemalt.” (DE, naine, 62) „Nad ütlevad [ainult] seda, kui suur on protsent.” (HU, mees, 60)

Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kujutatakse äärmuslikul, kõmutekitaval või

halvima stsenaariumi põhimõttel, näiteks kodutut, kes sureb raskete ilmastikutingimuste tõttu, või inimest, kes on äärmuslikes tingimustes haige; suure hulga inimeste reaalset igapäevaelu ei kujutata (SK, IE, CZ, ES, EL, IT, BE).

„Kui keegi jääb vähki, siis see pole kunagi väikese sõrme vähk, vaid alati aju- või muu raske vähivorm, millest eluga ei pääse.” (IE, mees, 71)

Sellega on seotud vaeste stereotüüpne kujutamine näiteks seebiooperites ja teleris, kus vaesed on laisad, kes ei soovi tööd teha ning kasutavad igasuguseid trikke riigi heaolusüsteemi ärakasutamiseks (DE, DK, SK). Lisaks sellele kujutab meelelahutustööstus, näiteks draamad ja komöödiad, vaeseid sageli äärmuslikult vaese, räpase ja mannetuna. Selline liialdamine ja karakterite polariseerimine on selleks, et teha filmi huvitavamaks, naljakamaks või et tõmmata selgem piir. Aga see pole väga tõene pilt (DK).

Vaesust kajastatakse rahvusvahelisel tasandil palju rohkem kui riiklikul või

kohalikul tasandil. (UK, PT, MT)

„Nad näitavad meile Haitit, nad näitavad meile Mehhikot … Aafrikat … nad näitavad meile kõiki neid inimesi, kuid mitte seda, mis toimub meie kodumaal [vaesuse osas] ... Me tahame teada, mis toimub siin, ja meie ühiskonnas on väga palju vaesust …” (UK, naine, 68) „Inimesed saadavad raha Haitile, aga kohalikele vaestele ei anta midagi.” (BE, mees, 60)

Meedia näitab vaestele suunatud heategevusüritusi, kuid tavaliselt on

tegemist ühe teoga puudust kannatavate inimeste heaks, näiteks ratastooli ostmine, toidu hankimine jne (SK) või luuakse mulje, et riik ja ametkonnad


18

annavad vaestele piisavalt abi – et see, mida nad annavad, on inimväärseks eluks piisav. (HU)

Vaesust hõlmav arutelu puudutab enamasti hiljutist majanduskriisi ja selle tagajärgi riigile. (IE)

Meedia kujutab vaeseid ja eakaid väikese rühmana, kellest pole mõtet rääkida / kes pole piisavalt huvitavad. (SE)

Seriaalides ja seebiooperites kujutatakse alati õnnelikku lõppu, mis pole realistlik. (PT)

„Seriaalides ja seebiooperites on vaesusel alati õnnelik lõpp, aga tegelikus elus pole vaesus selline.” (PT, mees, 67)

Rõhutatakse liigselt alkoholi ja pubisid. Alkoholi kujutatakse vaeste elu

lahutamatu osana ning pubisid ja baare peetakse sageli mitte ainult sotsiaalse suhtluse keskuseks, vaid ka kogukondade endi keskusteks. Kesklinnas elavate vastanute jaoks tundus see olevat kogukonna tõepärane kujutamine, äärelinnade elanikud leidsid aga, et sotsialiseerumiseks on ka teisi võimalusi. (IE)

„Inimesed ei taha alati [pubisse] jooma minna, vaid suhtlema, sest muud kohta pole.” (IE, naine, 63)

Neid käsitlusi ei peetud üldiselt tõepäraseks ning seda põhjendati mitmeti:

Vaesus on ühiskonnas teatud määral varjatud ning raskelt tuvastatav, sest inimesed püüavad säilitada välist heaolu ning häbenevad oma olukorda. (DK, ES, SK, IT)6

„Vaesus on tänapäeval seespoolne, kuid filmides on see väline. Filmis saab alati aru, kui keegi on vaene. Reaalses elus seda öelda ei saa, sest seda ei näidata välja.” (DK, mees, 71)

„Varjatud vaesus on maskeeritud.” (SK, naine, 63)

Meediat ei peeta alati sõltumatuks ning meediakanalite või ajalehtede omanike, kelleks mõnikord on ka poliitikud, huvides võib olla ilustada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust (RO, CZ, ES, BE) – kui probleemidest ei räägita, siis pole vaja nende kõrvaldamiseks ka midagi teha. Teiste uudistekanalitega seotud opositsiooniparteid kasutavad meediat vaesusest teistsuguse versiooni näitamiseks, et ennast esile upitada (MT). Leitakse, et intervjueeritavad valitakse sellised, kes ei räägiks rasketest elutingimustest või kes suudaksid rääkida tõest sobival viisil või kes jälgiksid, mida nad ütlevad, et probleeme ilustatuna näidata (HU).

6 Huvitaval kombel tuli vaesuse varjatud mõõde välja ka sihtrühmades, näiteks Saksa rühma inimesed ei tahtnud ennast vaeseks ja sotsiaalselt tõrjutuks nimetada; Rootsi rühmas olid mõned vastanud teistest altimad oma olukorda tunnistama; Iiri ja Läti rühma vastanud ei pidanud end vaeseks või sotsiaalselt tõrjutuks (kuigi nad olid uuringusse kvalifitseerunud) ning leidsid, et on inimesi, kellel läheb neist halvemini ja kes on tõeliselt vaesed.


19

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kujutamine on ebatäpne, sest vastanute arvates pole meedial aega või huvi olukorraga tutvuda / probleemide mõistmiseks ei võeta aega. (SE, RO)

3.3 Vastanute elu mõjutavad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemid

Kuna uuringusse olid valitud allpool oma riigi vaesuspiiri elavad inimesed, kusjuures mõned neist olid ka sotsiaalselt tõrjutud, oli neil kõigil arvamus oma elu probleemide seotuse kohta vaesusega. Vastanud väljendasid muret mitme probleemi pärast, mis mõjutavad nende elu; enne probleemide põhjalikumat käsitlemist on esitatud allolevas tabelis nende probleemide kokkuvõte alates kõige sagedamini nimetatutest kuni kõige harvem nimetatuteni.

VASTANUTE ELU MÕJUTAVAD PROBLEEMID Probleem Näide Vastanute

päritoluriigidElamiskulud Igapäevasteks elamiskuludeks ei ole piisavalt raha.

Lisaväljaminekuteks, näiteks naudingute lubamiseks pole raha.

Ootamatute väljaminekutega on raske toime tulla.

Maksu kehtestamine pensionile.

Kallid sõidukulud.

Sotsiaalne tõrjutus ja eraldatus, mis on seotud ebapiisava sissetulekuga, ning selle emotsionaalne ja füüsiline mõju.

UK, SE, DE, DK, HU, ES, EL, PL, LV, FR, BE

Tervishoiuteenused ja hooldekodud

Vastanutele teeb muret tervishoiuasutuste ja hooldekodude teenuse kvaliteet.

Subsideerimata ravimite hind avaldab suurt mõju rahakotile.

HU, DE, UK, LV, PT, FR, BE

Elutingimused ja lähiümbrus

Elukoha hoolduskulud.

Trahvid jäätmete vale käitlemise eest.

Mõned inimesed on vaesuse tagajärjel kodu kaotanud.

Elukoha halb seisukord või väiksus.

Kuritegevus ja antisotsiaalne käitumine avaldavad negatiivset mõju vastanute lähiümbruskonnale.

Kohalike ühiskondlike rajatiste sulgemine omavalitsuste poolt, mis tähendab, et noortel pole midagi teha ega kuskile pärast kooli minna.

Lärmakas ümbruskond.

UK, ES, EL, LV, FR

Põlvkondadevaheline vaesus

Laste rahaline toetamine, kuigi ka vastanutel endil on raske.

UK, MT, ES, HU, FR

Töötus Töökoha kaotanutel, eriti ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel, on raskusi uue töö leidmisega.

ES, PL, FR

Toetuse puudumine

Vaesed ja sotsiaalselt tõrjutud näevad oma olukorda halvenemas sotsiaalse võrgustiku ja pere toetuse puudumise tõttu.

ES

Bürokraatia Rahalise ja muu abi saamine on vastanutele sellega kaasneva bürokraatia tõttu raske.

MT


20

3.3.1 Elamiskulud Kõige enam mainitud probleem, mis mõjutab vastanute elu, oli elamiskulud. Üldine arvamus oli, et nendel, kellel on väike sissetulek, ning eelkõige nendel, kes sõltuvad peaaegu täielikult riiklikust pensionist, pole piisavalt raha arvete maksmiseks, rääkimata sellest, et nad saaksid endale luksust lubada, näiteks enda või pereliikmete või lastelaste kostitamine (UK, SE, DE, DK, ES, PL, LV, HU, ES, FR, BE).

„Mulle ei meeldi enam jõuluturgudel käia, sest ma ei jõua sealt midagi osta. Võib-olla aeg-ajalt luban endale klaasikese hõõgveini, aga see on ka kõik.” (DE, naine, 66)

Isegi need, kes suutsid maksta arveid ja kanda lisakulusid, peavad ikkagi igapäevakulutusi rangelt jälgima. Nad peavad hoolikalt valima, millele raha kulutada, ning peavad suurematest kulutustest loobuma, et oma arveid maksta (DE, HU, UK, BE).

„Ma ei maksa kõiki arveid, sellest, mis mulle antakse [riiklik pension ja muud rahalise toetuse allikad], piisab vaevu ostudeks. Tahaksin lisaks toidu ostmisele ja arvete maksmisele mõnikord lastelastele meelehead osta, kui nad külla tulevad, see oleks üks asi [mida ma teha tahan] ja see pole veel kõik.“ (UK, naine, 67)

„Pidin kõigist kindlustustest loobuma. Sain alles jätta ainult matusekindlustuse ja kahjukindlustuse.” (DE, naine, 64) „Me peame valima, kas maksta kütuse või interneti või koguni toidu eest, tihtipeale peame kasutama krediitkaarte.” (BE, mees, 60) „Inimeste jaoks pole see probleem. Sul pole raha uue teleri jaoks? Mine panka ja nad annavad sulle laenu! Sa oled töötu? Mine ümberõppekursusele! Ja nii edasi … Mitte miski pole probleem. Kõige jaoks on olemas nutikas lahendus. Aga reaalses elus see nii ei käi.” (CZ, mees, 65)

Kuid vastanud on siiski leidnud viise oma ostuvõime suurendamiseks ja raha säästmiseks. (FR)

„Mida lähemale jõuab kõlblikkusaja lõpp, seda odavamaks liha läheb. Mina ostan liha kõlblikkusaja viimasel päeval, liha on veel hea, aga hind on mõnikord poole odavam. (FR, naine)

Vastanute jaoks on eriti raske see, kui neil tuleb teha suuri ootamatuid väljaminekuid. (DE) Vastanud leidsid, et nad maksavad pensionilt liiga palju makse ning et see süvendab nende rahapuudust (SE, UK). Vastanud, kes olid varem töötanud, tundsid, et neid karistatakse nüüd selle eest. Näiteks leiti, et kuigi vastanud olid maksnud kogu oma tööea jooksul tulumaksu ja riiklikku sotsiaalkindlustusmaksu, maksid nad nüüd maksu ka oma töö eest saadavalt pensionilt ning seda peeti ebaausaks. Peale selle olid erapensioni saajad pahased selle pärast, et nende sissetulek ei olnud ikkagi piisav pensionilaenu saamiseks. (UK)

„Just see ongi selle juures halb, et ma olen terve elu töötanud ... ja nüüd karistatakse mind äkki vasakult, paremalt ja keskelt. Olen maksnud kõik


21

maksud, riiklikud kindlustused, kõik, ja nüüd olen ma äkki ohver.” (UK, mees, 62)

Mõned vastanud leidsid ka, et ühistransport on liiga kallis ja nad ei saa seda endale lubada, ning arvasid, et see süvendab veelgi nende eraldatust, sest nad ei saa liikuda, vaid on oma kodu ja lähiümbruse lõksus. Mõned sõltuvad ringiliikumisel oma perest ja teistest inimestest. (DK)

„Mõnikord sõidutab mind poeg, aga ma ei taha teda tülitada. Kõige sagedamini ma lihtsalt ei lähe, lihtsam ja odavam on koju jääda.” (DK, naine, 73)

Mure selle pärast, kas arved suudetakse ära maksta, on eriti suur, sest see mõjutab vastanute tervist. Mõnda vastanut oli ähvardatud kohtuga, kui nad ei suutnud maksta minimaalseid kommunaalkulusid. See tekitas suurt muret, sest tihtipeale ei ole eelarves kohta, mille pealt arvete maksmiseks kokku hoida, kuna elatakse „täpselt toimetuleku piiril”. (UK)

„Jah, ma maksan iga kuu 20 naela ja see pole piisav, aga ma ei saa rohkem maksta. Muidu ei saa ma süüa. Ja toitu ma pean ostma.” (UK, naine, 68)

Ebapiisav sissetulek põhivajaduste rahuldamiseks või säästmiseks mõjutab vastanute emotsionaalset heaolu ning toob kaasa sotsiaalse tõrjutuse ja eraldatuse. Piinlikkuse tõttu kasutavad vaid vähesed vastanud heategevuslikke pakkumisi (töötajate heaolu organisatsiooni pakutav toit, sotsiaalabiorganisatsioonide rõivakauplused jne) ning neil on raskusi, et osaleda kultuuri- ja vabaajaüritustel, mis viib nad sotsiaalsesse tõrjutusse (DE). Nad leiavad, et on kaotanud pensionile jäädes oma iseseisvuse, sest sõltuvad teiste inimeste rahalisest ja muust abist, ning see tekitab neis teatud määral tunde, et nad ei juhi oma saatust enam ise (FR). Selle olukorraga on eriti raske toime tulla, kuna varem oli nende elu teistsugune ja nad said endale rohkem vabaajategevusi lubada, käia kultuuriüritustel ja nautida mõõdukalt meelelahutust (DE, LV). Rahaliste piirangute tõttu on võimatu käia kultuuriüritustel, näiteks teatris, mis tähendab, et eakad on üksi kodus ning muutuvad üksikuks ja eraldatuks (LV). Eraldatust süvendab tunne, et riik ei tunnusta seda, et nad on kogu elu rasket tööd teinud. Vastupidi, vastanud leiavad, et neid koheldakse samamoodi nagu inimesi, kes nende arvates on vähem ära teeninud: töötu abirahast elavad tööpõlgurid, välismaalased. (DE, PL)

„Inimesed arvavad, et igaüks on oma saatust väärt.” (CZ, naine, 64) Vastanud on pahased ka pensionäride peale, kellel läheb paremini kui neil, ning kõigi kõrgete palkadega poliitikute ja juhtide peale. (DE, HU, FR)

3.3.2 Tervishoiuteenused ja hooldekodud Vastajate mured seoses tervishoiuteenuste ja hooldekodudega puudutavad teenuse kvaliteeti ja maksumust. Mõned vastanud leidsid, et tervishoiu- ja hooldusteenuseid (näiteks hooldekodud) ei juhita tõhusalt, mis seab halba olukorda need rühmad, kes on juba niigi


22

sotsiaalselt tõrjutud, näiteks eakad ja puuetega inimesed. Murettekitavaks peeti näiteks probleeme, mis on seotud personali vähesusega, kes hooldaks või vaataks patsiente, ning leiti, et hooldekodude ja haiglate juhtimine on puudulik. (UK, IE)

„Hooldekodud on teine asi … mis puuetega inimesed seal on, neil pole piisavalt töötajaid, kes inimeste eest hoolitseksid …“ (UK, naine, 69).

Need probleemid tekitasid vastanutes eriti suurt muret, sest eakad kannatavad terviseprobleemide all ning tunnevad inimesi, kes elavad hooldekodus, või arvavad, et need probleemid puudutavad varsti ka neid endid. (UK, PT)

„Ma elan hirmus, sest ma ei tea, kuhu minna, kui ma ei suuda enda eest enam ise hoolitseda. Ma ei saa endale head hooldekodu lubada.” (PT, naine, 72)

Peale selle tekitas seoses nende probleemidega täiendavat ärevust mõistmine, et paljud vastanud ei saa endale eratervishoiu teenuseid lubada. (UK) Lisaks tegi muret tervishoiu kulukus ja selle mõju vastanute eelarvele, sest mitte kõik ravimid, mida nad peavad regulaarselt tarvitama (nt antidepressandid, vähiravimid) ei kuulu soodusravimite loetellu ning need tuleb osta ilma igasuguse toetuseta. Nende igakuine maksumus mõjutab oluliselt vastanute eelarvet ning mõnikord tuleb ravimite ostmiseks hoida kokku toidu ja majapidamiskulude pealt. (HU, DE, LV, FR, BE)

„Kui satud raskesse olukorda, ei saa sa mingit tuge … Selle eest ei saa osta ühtegi vähiravimit … ja sotsiaalabi pole mul mõtet küsida, sest meil on korter ja auto. Nii et head aega, minu eest nad ei hoolitse." (HU, naine, 64) „Silmad ja hambad on luksus.” (BE, mees, 60)

3.3.3 Elutingimused ja -keskkond Vastanud olid seisukohal, et nende elutingimused on nende jaoks probleem, mis süvendab nende vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Üks sellistest probleemidest puudutas korteri eest hoolitsemist, mida nad peavad tegema ise, kuid ei saa seda endale lubada, või mille eest peab hoolitsema riik, kuid ei tee seda regulaarselt. Elukoha lagunemisjärgus seisukord tekitab võõrandumise ja sotsiaalse tõrjutuse tunnet (UK, EL, LV, FR).

„Näiteks meie, minuga, pole olukord nii halb, mul on soe ja kõik oleks nagu olemas, aga aknad on nii halvas seisukorras, et ma kardan neid isegi puudutada; sellel aastal on nad veel ees, aga järgmise aasta kohta ma küll ei tea.” (LV, naine, 65)

Vastanute jaoks oli probleem ka jäätmete kogumine ja sorteerimine ning ettepanekud trahvida elanikke, kes ei sorteeri jäätmeid õigesti. Seda peeti tõrjutud rühmade, näiteks inglise keelt emakeelena mitterääkivate ning lugemisraskusega puuetega inimeste puhul ebaõiglaseks. Leiti, et selline poliitika paneks need rühmad majanduslikust ja teabe edastamise seisukohast veel halvemasse olukorda. (UK)

„Aga mis saab siis vanadest ja neist, kes ei oska keelt, kõik sellised inimesed jäävad oma varast ilma, sest nad peavad hakkama trahvi maksma, kui nad jäätmeid ei sorteeri.” (UK, naine, 64)


23

Mõnel juhul olid inimesed pärast vaeseks jäämist kodu kaotanud. (ES) Vastanud arvasid üldiselt, et elavad sotsiaalselt mahajäänud ning kuritegevuse ja asotsiaalse käitumise jaoks soodsas piirkonnas (vt ka aruande 8. peatükki). Need probleemid avaldavad vastanute arvates suurt mõju kohalike omavalitsuste ja vastanute vaesusele. Vastanud leidsid, et probleemide teket soodustab standardite ja moraali puudumine kaasaegses ühiskonnas, ning et keskendumine materialismile, eelkõige nooremate hulgas, on samuti olukorda teravdanud. (UK)

„Noored kasvavad lapsed tahavad moodsaid riideid, ilusaid asju, iPodi, iPhone’i ja kõike. Sellest kuritegevus alguse saabki …“ (UK, mees, 62)

Vastanud väitsid, et kohalike ühiskondlike rajatiste sulgemise tõttu kogunevad paljud noored tänavale, hakkavad käituma asotsiaalselt ja eakaid hirmutama, mistõttu süveneb kogukondade vaesuse taju.

„Kõik jalgpalliväljakud, kriketiplatsid, kõik spordiga seonduv suleti. Mida lapsed nüüd tegema peavad? Kuhu nad minema peavad? […] Mitte midagi pole teha. Nad hakkavad tegelema igat liiki kuritegevusega.” (UK, naine, 64)

Peale selle tõstatati ka lärmakate naabrite küsimus, mida peeti samuti vastanute eraelu puutumatust rikkuvaks teguriks. (UK)

3.3.4 Põlvkondadevaheline vaesus Seoses probleemidega, mis puudutavad elamiskulusid, väljendasid vastanud muret ka selle pärast, kuidas tulevased põlved, eelkõige nende oma lapsed ja lapselapsed elamiskuludega toime tulevad. See oli eriti problemaatiline nende vastanute jaoks, kelle lapsed elavad veel koos nendega ning keda nad peavad rahaliselt ja muul viisil toetama, kuna lapsed ei leia kas tööd või kuna neil on terviseprobleemid või puue (UK, MT). Kuigi 2. peatükis on öeldud, et vaid väike osa vastanuid elas koos lastega ühes leibkonnas, on selge, et laste rahaline toetamine suurendab eakate koormust.

„See paneb sellistele eakatele nagu meie koorma, sest ma muretsen, ma olen kindel, et inimesed, kellel [sic] on siin lapsed ja pered, sa muretsed nende pärast, sest sul on su oma mured, oma rahamured, ja siis sa muretsed nende pärast, sest sa pead nad mingil hetkel välja aitama.” (UK, naine, 64)

Teatud määral leiti, et praegune majanduskliima, töökohtade kadumine ja töövõimaluste puudumine, samuti teenindussfääri kasvavad kulud süvendavad survet eakatele toetada oma peret praegu ja edaspidi. See valmistab vastanutele muret, sest neil on raskusi ka iseenda ja oma partnerite toetamisega. (UK, ES, FR)

„Minu nooremal õel on puudega tütar, ta saab hooldustoetust, sest ta ei saa tütre pärast töötada, kuid toetust pole aastaid tõstetud, see ei ulatu isegi miinimumpalga tasemeni. Summat pole 5 aastat tõstetud.” (HU, naine, 62)

3.3.5 Töötus Töötus on probleem, mis mõjutab vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute elu; mõned vastanud olid kaotanud töökoha seoses ülemaailmse majanduskriisiga (ES). Pensionäridel ja pensionieelikutel on raske tööd leida ning seetõttu ei suuda nad oma sissetulekut täiendada (PL, FR).


24

3.3.6 Toetuse puudumine Vaesed ja sotsiaalselt tõrjutud näevad sageli oma olukorda halvenemas sotsiaalse võrgustiku ja pere toetuse puudumise tõttu. (ES)

3.3.7 Bürokraatia Vastanud mainisid, et teatud abi saamisega kaasneb palju bürokraatiat, mis kujutab endast mõnikord pikaldast ankeetide ja paberite täitmise protsessi, mis ei kanna vilja. (MT)

3.4 Kuidas ühiskond näeb vaesust ja sotsiaalset tõrjutust Vastanutelt küsiti, mida räägib ühiskonna kui terviku ettekujutusest vaesuses elavate inimeste kohta meedias kajastatu, millest peaks ühiskond teadlik olema, ning kuidas mõjuks ühiskonnale parem teadlikkus nendest asjadest. Vastanud leidsid üldiselt, et ühiskond peegeldab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimuste käsitlemisel meedia seisukohta, eirates neid suurel määral, ning et nende olukorda ei mõisteta üldse või mõistetakse ebatäpselt ning vaadeldakse liiga lihtsustatud kujul (CZ, FR, EL, ES, UK, RO, PT, DE, SK, LV, BE)

„Inimeste jaoks pole see [vaesus] probleem. Sul pole raha uue teleri jaoks? Mine panka ja nad annavad sulle laenu! Sa oled töötu? Mine koolitusele! Ja nii edasi … Mitte miski pole probleem. Kõige jaoks on olemas nutikas lahendus. Aga reaalses elus see nii ei käi.” (CZ, mees, 65)

Üks vastanutest mainis, et inimesed on teda korduvalt haletsenud, kuid mitte mõistnud. (MT)

„Kõik haletsevad mind, sest mu poeg tuleb ja läheb (psühhiaatriahaiglast), aga teate, mida sotsiaaltöötaja mulle ütles, kui ma talle helistasin? Ta käskis mul asjad kokku pakkida ja vanadekodusse minna …“ (MT, naine, 67)

Ühiskonna võib oma arusaamas vaesusest kippuda võrdlema oma riigi vaeste olukorda sellega, mida nad teavad teiste riikide vaestest, mistõttu nad võivad arvata, et teiste riikide vaesed on halvemas olukorras. (MT) Leiti, et nendel, kes ei ole vaesed, on vaesusest vale arusaam, mis on seotud stereotüüpide ja äärmuslike juhtumitega, kuigi on suur vahe, kas inimene satub teatud olukorda juhuslikult või oma süü tõttu. Passiivsed vaatlejad õigustavad tegevusetust selliste valearusaamadega. (HU, BE)

„Kodutu ja huligaan, kasvatamatu ja räpane, need pole üks ja sama ...” (HU, mees, 60)

Inimeste ettekujutust vaesusest mõjutavad tugevalt meedias ilmuvad teated toetuste väljapetmise ja sotsiaaltoetuste liiga kõrge taseme kohta, mis võimaldab selle saajatel osta kallist elektroonikat, moodsaid riideid ja suuri kortereid. (DE) Ühiskond ei pruugi võtta vaesuse probleemi tõsiselt seetõttu, et vaesus on tihti varjatud ega ole inimestele sellega tegelemiseks piisavalt nähtaval. (DK)


25

„Olen oma elus kuulnud tihti arvamust, et vaestel oleks parem elu, kui nad vaeva näeksid. Arvatakse, et vaesus tuleneb laiskusest. Ma arvan, et see on väga vale arvamus. Kuid kui inimesed häbenevad oma olukorda ja ei räägi sellest, siis ei muutu see arvamus kunagi.” (DK, naine, 73)

Vastanud väljendasid tugevaid tundeid enda ühiskonnast väljatõrjutuse kohta. Nad rääkisid ühiskonnast võõrandumise ja mitteväärtustamise tundest, ning leidsid, et ühiskonnal pole aimu, mida eakatega teha ning kuidas neid ära kasutada (SK). Mõned vastanud leidsid, et on ühiskonnale koormaks – nad ei tööta, enamik neist kannatab krooniliste haiguste käes ega ole produktiivsed (SK). Vastanud tunnevad siiski ka viha, sest leiavad, et on kogu oma elu ühiskonda panustanud, kuid vanaks saanuna ei peeta neid tähelepanu vääriliseks (SE). Nad ei tunneta ühiskonna poolt sõbralikkust ega turvalisust vaeste ja pensionil olevate eakate suhtes. Paljudel ei ole kellegi poole pöörduda, kes aitaks neil rahalistest raskustest üle saada või pakuks muud abi olukorra lihtsustamiseks (SE).

„Nad tahavad, et me maha kärvaksime.” (SK, naine, 61)

„Kui mul oli hea sissetulek, tundsin, et olen väärtuslik. Sa hakkad enda väärtust alateadlikult mõõtma.” (SE, mees, 63)

Kuid piinlikkustunne oma olukorra pärast tähendab, et vaesed kalduvad tihtipeale ühiskonnast eralduma, sest nad arvavad, et ei saa endale sotsiaalseid tegevusi lubada. Peale selle võib enda valitud eraldatus muutuda suletud ringiks, millest on keeruline välja pääseda, sest uksest väljaastumine muutub üha raskemaks. Selle tulemusena kuuldakse neid harva, sest nad ei võta sõna. (DK, SE, BE)

„Mida kauem sa ennast isoleerid, seda keerulisem on sul välja saada ja teistega kontakte luua. Sa hakkad iseendaga rääkima ja kaotad enesehinnangu. Olukord muutub isolatsiooniks ning sa ei suuda sellest vabaneda ... kui sa ei liigu ringi ega kohtu inimestega, siis sinu häält ei kuulda. Sa ei puutu kellegagi kokku ja sinu probleemid jäävad varjatuks. „Kui me laostume majanduslikult, muutume vaesemaks ka sotsiaalselt.” (BE, naine, 68)

See on seotud ka vaeste ja nende probleemide puuduliku kajastamise ja „hääletusega”. Olemas on pensionäride ühendused, mille peamine ülesanne on suurendada eakate mõju ühiskonnas ja pakkuda võimalust sõpradega kohtumiseks, isiklikuks arenguks, õnneks ja terviseks. Kuid need ühendused peaksid tegelema rohkem vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega. (SE)

„Miks ei tegele pensionäride ühendused vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega intensiivsemalt?” (SE, mees, 63)

Kuid see ei aita, kui inimesed jäävad nendest ettevõtmistest kõrvale seetõttu, et nad ei osale sellistel üritustel ja tegevuses, sest nad ei taha anda selgitusi oma vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse kohta. (SE) Lisaks leiti, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse küsimustes puudub ühiskonna kaastunne, tegevus ja huvi, sest inimesed paistavad sellest mitte hoolivat, kui see just neid endid ei puuduta. (ES, FR, EL, SK, PT, CZ, BE)


26

„Nad ei pea selle pärast muretsema; nad ei taha sellest kuulda; neil pole vaja sellest teada saada. Sest kui nad seda teeksid, peaksid nad selle ka lahendama – nad peaksid panema käe oma rahakotti.” (CZ, mees, 60)

Mõned vastanud leidsid, et nende rolli ühiskonna ülesehitamisel ja noorematele põlvkondadele heaolutingimuste, näiteks tasuta kõrghariduse loomist aastate jooksul ei tunnustata. (HU)

„Räägitakse, et paljusid pensionäre tuleb toetada. Aga pensionärid sooviksid töötada, kui neil vaid oleks selleks võimalus. Ja inimesed, kes nüüd suurustavad, unustavad, et nad õppisid pensionäride raha eest.” (HU, naine, 64)

Mõned vastanud leidsid, et ühiskond ei soovi üldiselt selliste probleemidega nagu vaesus ja sotsiaalne tõrjutus tegeleda, sest inimestele ei meeldi sellistest teemadest kuulda (DK), kuigi üks ülemaailmse majanduskriisi tulemusi oli arusaamine, et vaesus võib puudutada igaüht (ES).

„Kõigile meeldivad sellised seriaalid nagu „Dünastia“ ja „Dallas“. Keegi ei taha näha vaeste elu – välja arvatud juhul, kui tegu on nullist alustamise ja Ameerika unelma teostamisega.” (DK, mees, 71)

Veelgi hullem, mõned on kokku puutunud inimestega, kes tegelikult ei vaja abi, kuid kasutavad omavalitsuste pakutavaid teenuseid lihtsalt sellepärast, et ei taha maksta asjade eest, mida on võimalik ka tasuta saada. (DK)

„Kuulun kirikuorganisatsiooni, mis jagab igal aastal jõulukingitusi. Selle mõte on anda kingitusi üksikvanematele, kes ei jõua oma lastele ise kinke osta. Kuid mõnikord näen, kuidas inimesed pargivad auto tänavaserva ja lähevad siis kingitusele järele. Kui sa saad endale autot lubada, siis saad sa endale lubada ka lapsele jõulukingi ostmist! Tegemist on prioriteetide küsimusega ning seni, kuni inimesed kasutavad süsteemi selliselt ära, ei hakka ühiskond kunagi aru saama, et on ka inimesi, kes on tõesti vaesed!” (DK, mees, 64) „Need, kes kinke [jõulukinke] ja tasuta toitu saama tulevad, on häbitud inimesed, kes ei vaja tegelikult abi, samal ajal kui need, kes tõesti abi vajavad, jäävad koju, sest nad peidavad ennast ja on alla andnud.” (DK, naine, 79)

Vaid väike osa vastanutest leidis, et ühiskonnas võib olla inimesi, kes mõistavad vaesust ja sotsiaalset tõrjutust (RO). Mõnikord kaasneb olukorrast teadlikkusega siiski ükskõiksus (MT), kuid teinekord aitavad ühiskonnaliikmed üksteist (LV). Vastanutel olid erinevad seisukohad selle osas, mida annab inimeste parem teavitamine. Teatud mõttes leiavad vastanud, et on üsna mõttetu parandada inimeste teadlikkust vaesusest, sest need, kelle rahaline olukord on hea, ei hooli neist, kes ei saa elada normaalselt. (MT) Kuigi vastanud väljendasid üksindus- ja tõrjutustunnet, mainisid nad ka mitmesuguseid viise, kuidas tulla toime sellega, et nad ei saa endale lubada samu asju nagu paljud teised. Nende hulgas olid:

abi perelt ja sõpradelt: transport, pääs internetti (DK);


27

kohalikus huvikeskuses käimine, et leida eakaaslastest sõpru, osaleda

pakutavates tegevustes ja veeta aega (DK);

tasuta õuetegevused: jalgrattasõit või metsas matkamine (DK);

„Olen oma halva tervise pärast palju üksi. Kuid olukord võiks ka hullem olla. Kaks korda nädalas käin kohalikus huvikeskuses kaarte mängimas ja kohvi joomas. Ja poeg käib mul ka palju külas.” (DK, naine, 75)

„Olen olnud masenduses, kuid õnneks on mul huvi väljas käimise vastu ning sõbrad, kellele see meeldib sama palju. Kui mul seda poleks, oleksin tõsises depressioonis ja ma kujutan hästi ette, mida tunnevad teised, kui nad jäävad lõksu ja annavad alla, nagu on mu endaga juhtunud.” (DK, mees, 65)

3.5 Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse meediakajastusest puuduvad aspektid

Vastanutelt küsiti, mis on nende arvates kõige olulisem asi, mis puudub vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kajastamisel meedias, ning kui mõni dokumentaalfilmi tegija sooviks näidata vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse tegelikkust, siis mida tuleks filmis käsitleda. Enamik vastanutest arvas, et meediapoolses probleemikäsitluses puuduvad näited reaalsest elust ning juhtumiuuringud vaesuses elavate inimeste ning nende reaalsete igapäevaelu probleemide kohta. Seda soovitakse meedias näha (RO, PT, ES, DE, HU, IE, PT, UK, CZ, IT, PL, LV, BE). See aitaks ühiskonna liikmetel saada aru vaesuse reaalsusest ning tegutseda seejärel ennetavalt lahenduste leidmiseks, et võidelda vaesusega (RO, PT, DE). Selline käsitlus tähendaks järgmist.

Vastanud sooviksid näha meedias teateid, mis juhiks tähelepanu

tingimustele, milles pensionärid peavad elama. Esitleda tuleks pensionäre endid ning anda teada, milline on nende igapäevaelu, poliitikutele ja üldsusele tuleks näidata veenvaid konkreetseid näiteid selle kohta, kui ebakindel on pensionäride elu, näiteks eluaseme tingimused ja ümbruskond, madal sissetulek, väikese eelarvega toimetulek, vananemisega kaasnevad probleemid, kõrged kommunaalkulud ja üür. Näidata tuleks nende raskuste ja elutingimuste üksikasju, keskendudes sellistele probleemidele nagu ümbruskond, aja veetmine, kuidas soovitakse aega veeta, kuidas tullakse toime eraldatuse ja üksindusega, kuidas ostetakse rahapuuduses ravimeid ja korralikku toitu ning makstakse kulutuste eest, mida arvatakse heade vanadekodude vähesusest nende vaeste jaoks, kellel pole raha hea vanadekodu eest maksmiseks. (PT, DE, MT, CZ, IE, LV, ES, UK, IT, PL)

„Nad peaksid vanadekodusse minema ja vaatama … vaatama, milline näeb välja vannituba ... nad peaksid uurima, miks on inimesi, kellel pole kodus elektrit, miks nad ei maksnud oma arvet?” (MT, mees, 64) „Nad peaksid minema kodutute hulka ja filmima nende lugusid – siis saaks selgeks, kui lihtne on jõuda tänavale. Tänaval magab isegi ülikooliharidusega inimesi, kes ei sattunud sinna kindlasti ühe mõtlematu teo tõttu.” (CZ, mees, 64)


28

„Televisioonil pole reaalse eluga mingit pistmist.” (Poola, naine, 60) „Teate, mida ma olen alati mõelnud? Selle asemel et teha neid jubedaid reality show’sid, mis ei ütle mitte midagi, tuleks teha tõeline reality show mõnest meie tavalisest perest, filmida neid hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni terve kuu, et inimesed näeksid, mis igapäevaelus toimub, paljud inimesed suudaksid sellega suhestuda …“ (IT, mees, 63)

Arutada tuleks põhjuseid, miks inimesed on vaesunud ja jäävad vaesusesse,

näiteks väikese pensioni tõttu, töökoha kaotamise tõttu; miks leiavad inimesed end pärast elu aeg rasket tööd teinuna ilma mingi omapoolse süüta vaesusest; kuna ei soovita säästa ja tagasihoidlikult elada; loteriide ja mängude tõttu, millele inimesed oma vähest raha kulutavad; ülemaailmse majanduskriisi tõttu. (CZ, PT, ES, SK, MT, DE, DK, ES, LV)

„Olen terve elu tööd teinud ja lõpetasin armetu pensioniga, see on reaalne fakt.” (PT, naine, 72) „Töökoha kaotamine on tõenäoline tee vaesusesse … inimesed saavad väikest palka ning seetõttu väikest pensioni ning nii tekibki vaesus.“ (SK, naine, 70)

Slovakkias olid vastanud üsna filosoofilised põhjuste osas, miks inimesed satuvad vaesusesse ja jäävad vaeseks. Oma riigi kontekstis seostati seda teatud määral sotsialismi- ja demokraatiaaegade erinevusega ning sellega, kuidas minevik tingib inimeste käitumist praegusel ajal. Näiteks, kui sotsialismiajal oli kõigil töö, peavad inimesed nüüd tööd otsima, mis eeldab teistsugust mõtteviisi ja oskusi. Peale selle arvatakse, et inimesed ei seisa alati oma õiguste eest ega räägi oma vajadustest, sest nad pole harjunud seda tegema sotsialismiajal mahasurutud isikliku arvamuse tõttu. Seda olukorda süvendab inimeste tõrksus tööotsimise suhtes, kuna nad saavad riigilt rahalist abi. Vaesuse põhjuste käsitlemisel on oluline keskenduda ka neile rühmadele, kellel on oht sattuda vaesusesse ja sotsiaalsesse tõrjutusse. Need rühmad on: sõltlased ja alkohoolikud, üksikvanematega paljulapselised pered, vallalised / lesestunud eakad, kes elavad ainult riiklikust pensionist ja peavad maksma kallist üüri, pärast karistuse kandmist vanglast vabanevad kurjategijad, töötud, kes saavad kõige vähem sotsiaalabi, sisserännanud, kes saavad vähendatud ulatuses sotsiaalabi, kuna riik soovib, et nad õpiksid ära taani keele. (DK, SK)

„Üksikvanematel on tõest raske. Olen oma kolme lapsega palju üksi olnud. Kõik nad tahtsid jalgpallivarustust ja muid asju, nagu sõpradel oli. Andsin neile kõik, mis mul anda oli, ning nad on siiani elus, nii et te peate nendelt küsima, millisena nad oma lapsepõlve tajusid.” (DK, naine, 75) „Ma näitaksin ka noorte perede reaalsust. Naised peavad mõnikord emapuhkuse katkestama ja tagasi tööle minema, sest neil on rohkem raha vaja, kuid isegi nii ei suuda nad maksta lapsehoidmise eest, mis sööb ära suurema osa sissetulekust. Ja kui naine on lapsega üksi, siis on see katastroof.” (CZ, naine, 64)

Meedia peab kujutama vaeseid ja eakaid üldisemalt, mitte ainult äärmuslikke juhtumeid. (SE, IE, PT, RO, IT)


29

„Meedia peaks siiski kajastama eakate/vaeste ja pensionäride laia skaalat, sealhulgas neid, kes ei sure nälga ja kellel on raha üüri, toidu ja piisavate ravimite eest, meil on raha ellujäämiseks, aga rohkemaks mitte." (SE, mees, 63) „Eakatest räägitakse harva; võib-olla talvel, kui mõni tänaval surnuks külmub, räägitakse hulgusest, surnuks külmunust.” (IT, mees, 66)

„Inimesed peavad nägema, kuidas eakad rahaga toime tulevad ... te näeksite inimesi, kellel on raskusi väljakirjutatud ravimite ja muu sellise ostmisega.” (IE, mees, 63)

„Nad peaksid vanade inimestega rääkima, et aru saada, kuidas nad elavad üksinduses, täiesti isoleerituna.” (PT, naine, 72) „Nad peaksid ütlema meile tegelikku tõde. Inimesed, olukord on selline nagu on, see on väga halb. Nad peaksid ükski kord õigust rääkima …“ (RO, naine, 67)

Vastanud tõstatasid ka järgmisi küsimusi selle kohta, mida nende arvates tuleks meedias vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kohta kajastada. :

Meedia peaks mängima harivat rolli, teavitades vaeseid ja sotsiaalselt tõrjutuid sellest, kust saada rahalist ja muud abi. (PT, MT, IT, LV)

Vaeseid ja sotsiaalselt tõrjutuid tuleks esitleda kui ausaid ja austusväärseid

inimesi hoolimata raskustest, millega nad kokku puutuvad, mitte võimendama stereotüüpe selle kohta, et nad on laisad, ei taha tööd teha jne. (HU, DE, CZ)

Meedia peaks käsitlema vaesuse eri tüüpe ja aspekte. Siia kuulub nii nähtav

vaesus, näiteks kodutud, kui ka varjatud vaesus, näiteks pensionärid, kelle kulutused ületavad nende sissetulekud, samuti need, kes ei taha töötada ega raha säästa. (SK, ES, MT)

Meedia peaks arvestama või kujutama ühiskonna muutuvat olemust ning

seega ka vaesuse muutuvat nägu. Näiteks riikides, mis olid oma väikeste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse näitajate poolest enne eeskujuks, puutuvad nüüd kokku majandusraskustega, mis mõjutab ühiskonda ja tekitab vaesust. Olukord muutub pidevalt. (SE)

Moeteemade käsitlemisel tuleks pöörata tähelepanu ka eakatele sobivale

moele. Vastanud kritiseerisid siiski ka moetööstust selle pärast, et keskendutakse üksnes väikesele osale eakatele, kes saavad endale lubada kalleid rõivaid, samas kui vastanutele on muutunud taskukohaste riiete leidmine üha raskemaks. (SE)

Meedia peaks käsitlema rohkem väikese sissetulekuga naiste olukorda ning

nende rolli koduloojatena. Vaesus puudutab neid naisi kindlal põhjusel, näiteks abikaasa surma või lahutuse tõttu, tihtipeale langeb neile ka teiste eest hoolitsemise rahaline koormus. (SE)

„Hea oleks viia läbi uuring selle kohta, kui palju inimesi jääb Rootsis vaeseks. Ma arvan, et enamasti puudutab majandusliku olukorra


30

halvenemine naisi, kes olid abielus, kuid on jäänud ühel või teisel põhjusel üksi.” (SE, mees, 74)

Mõned vastanud soovisid saada telerist regulaarset ülevaadet selle kohta,

kuidas valitsus eelarveraha kasutab (RO), samuti jutusaadet ja debatte, kuhu kutsutakse poliitikuid (IT).

Mõned vastanud sooviksid näha ka juhtumiuuringuid selle kohta, kuidas elavad inimesed ELi arenenumates liikmesriikides. Need vastanud arvavad, et selliste näidete esitamisel üldsusele püüaksid poliitikud vaesust riiklikul ja kohalikul tasandil paremini lahendada ning inimesed muutuksid nõudlikumaks ja sooviksid oma õigusi kaitsta. (RO)

„Ma sooviksin näha midagi … kuidas inimesed mujal maailmas elavad, võib-olla püüavad meie juhid siis paremini … neile tuleks tuua näiteid kõigist ELi riikidest, me globaliseerume, me kuulume ELi, meile tuleks näidata, kuidas elatakse välismaal, seda võrrelda ja võtta tarvitusele abinõud …“ (RO, naine, 71)

Kuid hoolimata sellest, et arutati, mis meediakäsitluses puudub ja millisena meediakäsitlust soovitakse näha, leidsid mõned vastanud, et muutuste toimumine pole reaalne. Neid seisukohti põhjendati järgmiselt:

Eakad on meedias alaesindatud. Noortel võib olla eakatest ebatäpne arusaam ning nad võivad olla häälestatud eakate probleemide mittekäsitlemisele. Kui midagi muuta, siis tuleks tegeleda alaesindatusega. (SE) „Meediakanalites töötab vähe meievanuseid inimesi.” (SE, mees, 64)

Inimestel, kes ei ole ise samu raskusi kogenud, on raske mõista, uskuda ja

kujutada ette raskusi, millega teised kokku puutuvad. (MT) „Samamoodi, nagu teie räägite meiega ja kuulete meie probleemidest, kuigi te kuulate meid, ei usu te, et asjad nii ongi.” (MT, mees, 64)

Mõned vastanud olid seisukohal, et isegi kui tele- ja filmiprodutsendid

keskenduksid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidele, on ebatõenäoline, et keegi neid saateid vaataks, sest neid on igav vaadata. Reaalsuse ja meelelahutuse vahel tasakaalu leidmine on seetõttu oluline ning kuigi vaesuses või selle ohus elavate inimeste kogemuste esitamisel on oluline näidata tavalisi asju, mis inimeste elu mõjutavad, tuleks seda teha kaasahaaraval ja meelelahutuslikul viisil. (IE, ES, LV)

„Kui see oleks realistlik, oleks see igav. Nad [stsenaristid] peaksid asja huvitavamaks muutmiseks kirjutama afääridest, alkoholismist ja muudest sellistest asjadest.” (IE, naine, 66)

Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse keerukus ja erimõõtmelisus muudab

käsitlemise raskeks ning ka vaatajatele raskesti arusaadavaks, välja arvatud juhul, kui selle esitamisel keskendutaks näiteks ühele inimesele või perele, et hoida sündmustik kitsastes raamides ja kaasakiskuvana. (DK)

„Ma arvan, et kõiki aspekte on raske hõlmata. Vaesuse kohta on palju erinevaid arvamusi ja vaesusel on palju erinevaid põhjuseid. Ma arvan, et


31

vaatajatel on raske kõike hoomata ning seetõttu on see väga ühekülgne.” (DK, mees, 71)

Mõned vastanud leidsid, et pensionäride olukorra alaesindatuse põhjuseks on nende endi laiskus. Nad hoiduvad tähelepanust, kuna häbenevad oma olukorda, neile on protestikultuur võõras ning nad alistuvad oma olukorrale, sest sõjajärgne põlvkond on harjunud elama tagasihoidlikku elu. (DE)

„Ma arvan ka, et me ei tahagi seal tegelikult esineda, sest meil on häbi, et oleme langenud nii madalale, kuigi oleme terve elu tööd rüganud.” (DE, naine, 66)


32

4 VAESUSE JA SOTSIAALSE TÕRJUTUSE PROBLEEMIDE MÕISTMINE

Vastanutelt küsiti, kui palju saavad nende arvates tegelikust olukorrast aru need, kes teevad vastanute igapäevaelu puudutavaid otsuseid (st kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi poliitikud ja ametnikud). Peale selle küsiti neilt, millistest nende muredest saavad otsustajad nende arvates hästi ja millest vähem aru.

4.1 Peamised järeldused

Vastanute hulgas oli kõige levinum seisukoht, et otsustajad ja poliitikud ei saa kohalikul, riiklikul ega Euroopa tasandil suuremas osas aru vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidest. Puuduliku arusaamise peamiseks põhjuseks peetakse seda, et otsustajad elavad vastanute arvates privilegeeritud elu, teenivad kõrget palka ning neid ei ohusta seetõttu vaesus ega sotsiaalne tõrjutus.

Vähene arusaamine peegeldub abi andmises puudust kannatavatele inimestele, vastanud tõid näiteid isiklikust kogemusest.

Otsustajatepoolne arusaamise puudumine ei tähenda tingimata, et otsustajad ei oleks probleemidest teadlikud. Siiski tajuvad vastanud otsustajatepoolset tegude, huvi või empaatia puudumist.

Vastanutel oli raske nimetada oma elu kohta asjaolusid, millest otsustajad

võiksid nende arvates hästi aru saada, kuid tõid näiteks andmed, nt statistika selle kohta, kui palju eakaid elab vaesuses, ning pensionideks ja sotsiaalabiks eraldatava raha hulk.

Vastanud nimetasid mitut eri probleemi, millest otsustajad saavad nende

arvates halvasti aru, kõige sagedamini nimetati vaeste ja sotsiaalselt tõrjutute tegeliku elu mittemõistmist ning arusaamise puudumist praeguse poliitika täielikust mõjust vaestele ja sotsiaalselt tõrjututele.

Et otsustajatel on vähe vahetuid kogemusi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega ning kuna neil on kiire, siis pole neil alati aega vahetuid kogemusi saada. Seetõttu tehti ettepanek, et sotsiaalselt tõrjutud kodanikud ja vaesuses elavad inimesed võiksid otsustajaid neis küsimustes nõustada.

4.2 Kui hästi saavad otsustajad aru vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest?

Vastanute hulgas oli kõige levinum seisukoht, et otsustajad ja poliitikud ei saa kohalikul, riiklikul ega Euroopa tasandil suuremas osas aru vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidest. (UK, SK, RO, PT, MT, IE, DE, SE, CZ, EL, ES, LV, PL, FR, BE)


33

„Ma arvan, et nad ei saa aru, nad kindlasti ei saa aru sellistest muredest nagu eluase.” (UK, naine, 69) „Nad ei saa üldse aru. Neil pole aimugi. (SK, naine, 61)

„Nad on tavalistest inimestest lihtsalt liiga kaugel.“ (DE, naine, 62)

„Täis kõhuga inimene ei saa kunagi aru näljasest inimesest.“ (PL, mees, 67)

„Nad ei saa aru igapäevaelu tegelikkusest ega püüagi sellest aru saada.“ (CZ, mees, 64) „Mitte midagi ei juhtu, sest kui me küsime neilt, palju maksab liiter piima, siis nad ei tea seda. Nad ei tea hindu. Nad ei pea poes käima. Nad teavad, et vaesus on olemas, aga nad ei tea, mis see on. On olemas suur rikkus ja on olemas ka suur vaesus.“ (HU, mees, 60)

Otsustajate puuduliku arusaamise põhjustena nimetati järgmist.

Poliitikud ja otsustajad on elanud privilegeeritud elu ja teeninud suurt sissetulekut, mistõttu neil puudub otsene kogemus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ning neil pole ka ohtu seda kogeda. (SE, SK, RO, PT, UK, MT, IE, HU, CZ, EL, IT, PL)

„Orban ütles, et kaotab sissetulekute erinevused. Mis ta kõigepealt tegi? Hääletas oma palga üle ja teda ei huvita samuti, mida vaesed homme jõuluks lauale panevad.“ (HU, naine, 64) „Neil läheb hästi. Nad mõtlevad, „Mille üle need inimesed kaebavad?““ (CZ,

mees, 60)

Otsustajate empaatiapuuduse tunnetamine (SE, IE, EL, ES). Selle tunnetuse juured ulatuvad sellesse, et vastanute meelest ei vastuta poliitikud oma tegude eest ei poliitiliselt ega juriidiliselt. Vastutuse puudumise tunnetamine tekitab vastanutes süsteemi parandamisel jõuetuse tunde (IE).

„Mulle on jäänud mulje, et poliitikud on olukorrast teadlikud, aga nad ei hooli.” (SE, naine, pensionär 67)

„Me oleme nende jaoks kõigest numbrid.” (EL, naine, 66)

Mõne vastanu jaoks näitlikustab seda empaatiapuudust asjaolu, et otsustajad ei külasta neid ega tule nende muresid kuulama. (EL)

„Minu naaber teab, kuidas ma elan, sest ta elab minu kõrval; otsustajad peaksid tulema mind vaatama, et mu viletsusest aru saada.” (EL, naine, 62)

Väike osa vastanutest süüdistab ennast selles, et avalda otsustajatele piisavat survet oma olukorra häälekama kirjeldamise ja tänaval meeleavalduste korraldamisega. (DE)


34

Poliitikute ning eakate ja pensionäride vanuse erinevus toob kaasa selle, et olukorrast ei saada täielikult aru. (SE)

Poliitikute vajaliku kogemuse puudumine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega

tegelemisel. (IE)

„Sa ju ei saada hambaarsti lihuniku juurde liha müüma.” (IE, mees, 71)

Otsustajate kohta leiti, et nad ei soovi näha vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse

reaalsust. (BE) Otsustajate poolel tajutav puudulik arusaamine vaeste elust peegeldub vastajate arvates selles, kuidas antakse abi ja kuidas tajutakse otsustajaid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega suhestumas. Vastanud tõid alljärgnevaid näiteid otsustest, mis nende arvates olid ebakohased või ebatõhusad, ja otsustajatepoolsest suhtumisest probleemidesse, mis vastanute arvates näitab puudulikku arusaamist.

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on probleemid, mida rõhutatakse valimiskampaaniate käigus, kus otsustajad räägivad tihtipeale vaeste, eakate ja pensionäride olukorrast ja selle parandamisest, kuid pärast valimisi oma lubadusi ei täideta. (SE, DK, ES, IT, LV, RO, FR)

„Nad ei saa millestki aru ja nad pole huvitatud. Ainult siis, kui neil on meie hääli vaja, tulevad ja annavad nad meile koti või pakikese. Pudeli õli, kotitäie suhkrut ...” (RO, naine, 71)

Abipakkide sisu ei vasta nende igapäevaelu tegelikkusele (MT, EL, BE) või

abipakid on suunatud teistele, näiteks noortele (BE).

„Sa käid kõigi nende arstide ja sotsiaaltöötajate ja kelle iganes poolt välja antud paberitega ringi, nad pidid mulle andma ilma trepita elukoha, aga ma sain elukoha kolmandal korrusel.” (MT, naine, 64) „Praegu saavad noored töötu abiraha kohe, aga meie peame ootama. (BE, naine, 68)

Poliitikud ei tegutse vastanute arvates alati vaeste, eakate ja sotsiaalselt

tõrjutute parimates huvides. (SE)

„Ma arvan, et see on poliitikute teadlik strateegia; töötukassa fonde ja kõigi teiste hüvitiste taset vähendati teadlikult; sest poliitikud saavad kasu inimestelt, kes töötavad ja toovad heaolusse raha juurde. (SE, mees, 63)

Mõned otsustajad on vastajate arvates vaeste suhtes ülbed, väites, et nood

on laisad ja ootavad üksnes riigilt abi. (RO)

Pensioniiga on tõstetud, mis tähendab, et inimesed peavad kauem töötama. (EL)

„Nad tõstsid pensioniiga, mul on sellest tõesti kõrini, ma ei saa kuni surmani töötada; (EL, mees, 60)


35

Eakad maksavad kõrgeid makse. (IT) Hoolimata sellest, et otsustajate hulgas tajutakse mõistmise puudust, tõstatasid mitme eri riigi vastanud olulise küsimuse: puudulik arusaamine ei tähenda, et otsustajad ei oleks probleemidest teadlikud. Siiski tajuvad vastanud otsustajatepoolset tegude, huvi või empaatia puudumist. (SE, UK, RO, HU, DE, MT, IT)

„Nad ei taha sellest teada, nad ignoreerivad nende vaesust. Nad annavad abi ainult endale ja oma lähikondlastele. Keda parlamendis huvitab, kuidas mina elan? Parlamendiliiget ei huvita, kuigi ta elab siinsamas. Peamine on, et temal oleks hea elu ja et ta saaks oma Mercedesesse istuda.“ (HU, naine, 64)

„Nad mõistavad sind sellel hetkel ja teesklevad aitamist, kuid siis kõik lõpeb. Nagu minuga juhtus. Mu pension on olnud kolm aastat 100 liiri … kui valimised lähenevad, antakse palju lubadusi ... aga mina ei saa lõpuks midagi.“ (MT, mees, 61)

Vastanud arvasid, et juhtudel, kus otsustajad saavad aru vaesusest ja teevad vaeste heaks midagi, on põhjuseks soov parandada otsustajate poliitilist kuvandit, sest tihti kutsutakse sündmust kajastama ka meedia. (RO)

„Mõned juhtumid on … kui meil oli ülejutus, tulid mõned [otsustajad] aitama … aga nad kutsusid kohale meedia, küsisid sponsoritelt raha, ikkagi nende endi huvides …“ (RO, naine, 67)

Nende otsustajate puhul, kes mõistavad vastanute arvates teatud määral vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, leiti, et puudu jääb vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu suunatud tegevusest. Liiga palju aega kulutatakse rääkimisele (UK, DK).

„Nad [otsustajad] on nii ametis oma ümarlaudade taga istumisega, kus nad arutavad ühte ja teist, pärast lähevad aga kohe järgmisele koosolekule, kus nad arutavad seda, mida nad arutasid esimesel koosolekul, aga tegelikult ei tehta midagi ära.” (UK, naine, 69)

Teatud määral tunnistati, et neid probleeme võib olla raske lahendada, sest nende taga on suured sotsiaalsed ja poliitilised probleemid, näiteks sotsiaalne integratsioon ja kasvav töötuse määr (DK). Vastanud ei eristanud üldiselt kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi otsustajaid. Leitakse, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemidega tuleks tegeleda kõigil tasanditel (UK). Kui vastanud siiski eristasid neid rühmi, väljendati järgmisi arvamusi.

Kohaliku tasandi otsustajad:

o Kohalikke poliitikuid arvati olevat reaalsusega paremini kokkupuutes, sest nad elavad samas piirkonnas ja on kodanikele lähemad, kuid riikide parlamentide liikmeid arvatakse olevat liiga kaugel selleks, et mõista probleeme, mis mõjutavad vastanute elu. (DK)

Riikliku tasandi otsustajad:


36

o Süü ebapiisava tegutsemise eest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse probleemide lahendamisel pannakse tavaliselt riigi parlamendile. (UK, PL, DK, BE)

„Üksikisiku ja poliitikute vahel on liiga suur vahemaa. Nad ei ela enam meie naabruses ja ei tunne seetõttu enam vastutust. Nad peavad seda üheksast viieni tööks ja lähevad iga päev rahulolevana koju. Nad ei puutu kokku oma otsuste tagajärgedega.” (DK, naine, 73)

o Poliitikutel arvatakse olevat puudu isiklikust vastutusest ning nad

kulutavad aega sotsiaalselt tähtsusetutele probleemidele, mitte ei keskendu vaesusele ja sotsiaalsele tõrjutusele. (PL, IT)

o Arvatakse, et riikliku tasandi poliitikud kalduvad oma riigi vaesust

varjama või ilustama, et kaitsta oma kuvandit nii välis- kui ka kodumaal. (ES)

o Samuti leiti, et riikliku tasandi poliitikud ei suuda teha midagi vaesuse leevendamiseks, sest teelseisvate takistuste kõrvaldamine ei ole nende võimuses. (ES)

„Poliitikud ei tee selle heaks kunagi mitte midagi. Pole oluline, kes võimul on. Kõik poliitikud, kes võimule tulevad, puutuvad kokku takistustega, mis tulenevad kapitalipakkujatest, pankadest, tööandjatest, Brüsselist, ELi standarditest … Ükski poliitik ei saa öelda, et neil on kavas midagi teha …” (ES, mees, 63)

Euroopa tasandi otsustajad:

o Üks vastanu leidis, et Euroopa Liiduga seotud poliitikute hulgas on

suurem korruptsioonitase. (MT)

o Teine seisukoht oli, et kõige võimsamad otsustajad on ELi rikkaimad riigid ning et nad teevad paratamatult lobitööd ja otsuseid lähtuvalt sellest, mis on nende parimates huvides, ega pruugi tingimata huvituda probleemidest, mis avaldavad survet teistes riikides, näiteks vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. (ES)

o Mõned vastanud leidsid, et ELi otsustajad ei tea eakate probleemidest üldse midagi, sest nad asuvad füüsiliselt kaugel. (CZ)

„Brüsselis ei teata üksikute riikide ja nende kodanike igapäevaprobleemidest. Meie riigi probleemid ei jõua nendeni kindlast poliitikute kaudu, kes peaksid meid esindama!” (CZ, naine, 62)

o Euroopa Parlamendis olevaid riikide esindajaid arvatakse peamiselt

tegelevat teiste riikide või mandrite (nt Aafrika) küsimustega, mitte riiklikku huvi pakkuvate probleemidega. (LV)

o ELi ei tajuta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega peamise võitlejana ning seda ka ei oodata ELilt. (FR)


37

o Vastanud leidsid ja lootsid, et Euroopa tasandil vaesuse sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks tehtav võiks olla tõhusam kui riiklikul ja kohalikul tasandil tehtav. Seda arvamust põhjendati mitmeti: vaesus on kogu Euroopas kasvav probleem, mis nõuab laiema tasandi (Euroopa) juhtimist; uutest ELi liikmesriikidest toimuv migratsioon paremal järjel riikidesse suurendab vaesuse taset vanades ELi liikmesriikides ning sisserännanud saavad vähemalt sama palju sotsiaalabi kui kohalikud. (BE)

Tšehhi Vabariigi ja Läti vastanute arvates ei näita ametnikud ja bürokraadid nende olukorra suhtes mingit mõistmist ning tunduvad olevat eriti ükskõiksed. Vastanud tõid mitmeid näiteid isiklikust kogemusest:

„Ootan seljaoperatsiooni ning kuni selle toimumiseni ma käia ei saa. Küsisin invaliidsustoetust, kuid mulle määrati üksnes kerge puue, ma polnud sellega nõus … asi läks sotsiaalministeeriumi ja siis lõpuks tunnistati minu täielikku invaliidsust. Läksin kolm nädalat hiljem tagasi kohalikku omavalitsusse koos kõigi dokumentidega, kuid naisametnik ütles, et tal pole selle kohta mingeid pabereid … asi lõppes linnapea kabinetis ja tema lõpuks aitas mind. Niimoodi kohtlevad nad inimesi.“ (CZ, mees, 64)

„Nad [kohaliku omavalitsuse töötajad] isegi sõimavad, kui sa küsid sotsiaalteenust.” (LV, mees, 60)

4.3 Probleemid, mida vastanute arvates mõistetakse hästi Üldiselt oli vastanutel raske leida enda või teiste vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste elust aspekte, mida otsustajad nende arvates hästi mõistavad. Probleemid, mille pärast otsustajad vastanute arvates muret tunnevad ja mõistavad, on järgmised:

Andmed, näiteks statistika selle kohta, kui palju eakaid elab vaesuses, ning raha hulk, mis on ette nähtud sotsiaalpensionideks ja sotsiaalabiks. Kuid see ei tähenda, et saadaks ar

Documents

Vaesus ja tõrjutus eakate ELi kodanike hulgas Koondaruanne … · 2020. 1. 23. · Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus – koondaruanne 1 Kvalitatiivne uuring Vaesus ja tõrjutus eakate