Viljandi Kutseõppekeskus | Tuleviku nimel · Web viewSISSEJUHATUS AINESSE Joonistamise ja joonestamise erinevus. Mis on tehniline joonis, selle funktsioonid. Standardite vajalikkus

KINNITATUD20.11.2015

Direktori käskkirjaga nr . 4.1- 1/ 10

PÕHI- JA VALIKÕPINGUTE MOODULITE RAKENDUSKAVAD

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „ SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT (EKAP) ÕPETAJAD

1. SISETÖÖDE ELEKTRIKU ALUSTEADMISED 18 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Nõudeta

MOODULI EESMÄRKõpetusega taotletakse, et õpilane omab ülevaadet õpitavast erialast ja energiasüsteemi toimimise põhimõtetest, orienteerub erialatööl olulistes töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused, mõistab elektritehnika põhimõtteid ja seaduspärasusi ning omandab baasteadmised elektroonika alustest, elektrimõõtmistest ja tehnilise dokumentatsiooni kasutamisvõimalustest elektritöödelÕpingute käigus arendatakse võõrkeele-, füüsika- ja infotehnoloogilist pädevust

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID 1) iseloomustab sisetööde elektriku kutset ja tööjõuturul

nõutavaid kompetentse leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info-

ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest analüüsib juhendi alusel ennast õppijana ja seab oma õpingutele eesmärgid leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades

erinevaid eesti- ja võõrkeelseid veebikeskkondi iseloomustab sisetööde elektriku ja jaotusvõrguelektriku kutset ja kutsetasemete erinevusi,

kasutades kutsestandardite registrit iseloomustab kutsesüsteemi ning selle rakendamise võimalusi oma karjääri planeerimisel osaleb õppekäikudel ehitus-, remondi- ja elektritööde teostamisega tegelevatesse ettevõtetesse

ning koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja sisetööde elektriku erialal tööle rakendumise võimaluste kohta

2) omab üldist ettekujutust Eesti elektrisüsteemist, selle selgitab Eesti energiasüsteemi seoseid lähinaabrite energiasüsteemidega ning analüüsib juhendi

toimimise põhimõtetest ja elektritootmise viiside eripärast

alusel sellest tulenevaid võimalusi ja ohte toob näiteid erinevate elektritootmise viiside ja võimaluste kohta ning nimetab Eestis töötavate

elektrijaamade tüüpe iseloomustab päikese- ja tuuleenergia elektrienergiaks muundamise võimalusi ja otstarbekust

Eesti oludes, kasutades erinevaid teabeallikaid iseloomustab Eesti energiasüsteemis viimase 20 aasta jooksul toimunud arenguid lähtuvalt

tööülesandest loetleb elektrivõrgus esineda võivaid häireid ja nimetab nende tekkepõhjuseid

3) mõistab elektrotehnika seaduspärasusi ning nende praktilise kasutamise võimalusi elektritöödel

defineerib ja seostab omavahel järgmised elektrotehnika põhimõisted: vooluring, elektromotoorjõud, elektrivoolu tugevus, pinge (potentsiaalide vahe), takistus, elektriväli (laeng), magnetväli, alalisvool, vahelduvvool, elektromagnetism, elektromagnetiline induktsioon, võimsus

eristab elektrotehniliste suuruste tähistusi ja nimetab nende mõõtühikuid ning teisendab neid SI-süsteemi vastavalt etteantud tööülesandele

selgitab Coulombí seadusest lähtuvalt elektrilaengute omavahelist mõju rakendab vastavalt tööülesandele Ohmi ja Kirchhoffi seadusi etteantud elektriskeemi alusel

vooluahelate arvutamisel toob näiteid elektrivoolu ja magnetvälja vastastikustest seostest, kasutades erinevaid

teabeallikaid määrab vastavalt etteantud tööülesandele Lenzi reegli abil elektromotoorjõu suuna sirgjuhtmes,

juhtmekeerus ja poolis määrab vastavalt etteantud tööülesandele kruvireegli abil magnetvälja jõujoonte suuna vooluga

juhtmes määrab vasaku käe reegli abil elektrijuhtmele mõjuva jõu suuna, lähtudes etteantud

tööülesandest selgitab etteantud tööülesande põhjal mehaanilise energia muundamist elektriliseks ja vastupidi,

kasutades parema ja vasaku käe reegleid arvutab etteantud elektriseadme pinge ja võimsuse järgi alalisvooluahela voolutugevuse arvutab matemaatilisi teadmisi kasutades elektriseadme etteantud pinge ja võimsuse järgi

vahelduvvoolahela voolutugevuse määrab praktilise töö käigus voolutugevuse alalisvoolu- ja vahelduvvooluahelas, kasutades

Ohmi seadust

4) visandab lihtsamaid elektriskeeme arvestades paigaldusplaanides kasutatavaid tähistusi ja tingmärke

visandab elektriskeeme, kasutades asjakohaseid tingmärke visandab passiivelementidega ahela elektriskeemi, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistust

vastavalt etteantud tööülesandele koostab praktilise tööna jada-, rööp- ja segaühenduse elektriskeemi nii alalis- kui vahelduvvoolu puhul

visandab nõuetekohaselt ühefaasilise täisperioodalaldi, üheastmelise võimendi ja pingejaguri elektriskeemid, kasutades asjakohaseid elektroonikakomponentide tähistusi ja tingmärke

mõistab ning seostab eriosade jooniseid ja selgitab lühidalt nende kasutamist elektripaigaldiste ehitamisel

selgitab lühidalt nende kasutamist elektripaigaldiste ehitamisel

5) mõõdab etteantud tööülesandest lähtudes elektrilisi suurusi, kasutades nõuetekohaselt sobivaid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid

mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt jada-, rööp- ja segaühenduse elektriskeemil vajalikud parameetrid ja arvutab nendest tulenevalt erinevaid elektrilisi suurusi

määrab praktilise töö käigus voolutugevuse alalisvoolu- ja vahelduvvooluahelas, kasutades ohmi seadust

eristab näidiste põhjal analoog- ja digitaalmõõteriistu ning selgitab kasutusjuhendi alusel mõõteriista skaalal toodud tähistusi, sh täpsusklassi

valib tööülesandest lähtudes mõõtvahendid ja seadistab need erinevate elektriliste suuruste mõõtmiseks, arvestades mõõteriista skaalal olevaid tähistusi ja parameetreid

mõõdab tööülesandest lähtuvalt voolutugevust, pinget, takistust ja elektriseadme võimsust nii alalis- kui vahelduvvoolu puhul, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja -meetodeid

6) mõistab tööohutus-, elektriohutus- ja tuleohutusnõuete järgimise olulisust elektritöödel ning oskab anda esmaabi

nimetab elektrist tingitud ohte koduses majapidamises ja väljaspool seda ning selgitab võimalusi nende vältimiseks, kasutades erinevaid teabeallikaid

selgitab elektriohtlike olukordade tekkimise võimalusi (katkised, lahtised, maha langenud juhtmed või kaablid jms) ja kirjeldab teabeallikatele tuginedes tegevust elektriõnnetuse korral

selgitab teabeallikate põhjal elektrivoolu füsioloogilist toimet inimese organismile selgitab elektrilöögivastase kaitse põhireegleid, kasutades erinevaid teabeallikaid demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid demonstreerib esmaabivõtteid elektrilöögi korral ja põhjendab oma tegevust kannatanu

abistamisel, arvestades elektriohutusnõudeid

ÕPPEMEETODID Loeng, vestlus, arutelu, probleemi lahendamine, õppekäik, kirjalik töö, rühmatöö, praktiline töö, arvutusülesanne

HINDAMINE (MITTEERISTAV)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID Teoreetiline töö nr.1

„Sisetööde elektriku erialal ja tööjõuturul nõutavad kompetentsid“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 1 vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte, milles:1) leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest2) iseloomustab sisetööde elektriku ja jaotusvõrguelektriku kutset ja kutsetasemete erinevusi, kasutades kutsestandardite registrit3) leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid eesti- ja võõrkeelseid veebikeskkondi4) iseloomustab kutsesüsteemi ning selle rakendamise võimalusi oma karjääri planeerimisel5) analüüsib juhendi alusel ennast õppijana ja seab oma õpingutele eesmärgid

Teoreetiline töö nr.2„Energiasüsteemi mõiste ja selle toimimine“


Õpilane koostab kirjaliku kokkuvõtte, milles:1) iseloomustab Eesti energiasüsteemis viimase 20 aasta jooksul toimunud arenguid lähtuvalt tööülesandest2) selgitab Eesti energiasüsteemi seoseid lähinaabrite energiasüsteemidega ning analüüsib juhendi alusel sellest tulenevaid võimalusi ja ohte3) loetleb elektrivõrgus esineda võivaid häireid ja nimetab nende tekkepõhjuseid4) osaleb õppekäikudel ehitus-, remondi- ja elektritööde teostamisega tegelevatesse ettevõtetesse ning koostab nähtu põhjal kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja sisetööde elektriku erialal tööle rakendumise võimaluste kohta

Teoreetiline töö nr.3 „Energiatootmise viisid“


Teoreetiline töö nr.4 „Töötervishoid ja tööohutus elektritöödel“

Õpilane valmistab ette suulise ettekande,milles:1) toob näiteid erinevate elektritootmise viiside ja võimaluste kohta ning nimetab Eestis töötavate elektrijaamade tüüpe2) iseloomustab päikese- ja tuuleenergia elektrienergiaks muundamise võimalusi ja otstarbekust Eesti oludes, kasutades erinevaid teabeallikaid

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 6 vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane osaleb aktiivselt seminaril, milles:1) nimetab elektrist tingitud ohte koduses majapidamises ja väljaspool seda ning selgitab võimalusi nende vältimiseks, kasutades erinevaid teabeallikaid2) selgitab elektriohtlike olukordade tekkimise võimalusi (katkised, lahtised, maha langenud juhtmed või kaablid jms) ja kirjeldab teabeallikatele tuginedes tegevust elektriõnnetuse korral3) selgitab elektrilöögivastase kaitse põhireegleid, kasutades erinevaid teabeallikaid

Teoreetiline / praktiline töö nr.5 „Esmaabi “


Õpilane demonstreerib esmaabi andmise oskust:1) demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid2) selgitab teabeallikate põhjal elektrivoolu füsioloogilist toimet inimese organismile3) demonstreerib esmaabivõtteid elektrilöögi korral ja põhjendab oma tegevust kannatanu abistamisel, arvestades elektriohutusnõudeid

ArvutusülesandedÕpilane lahendab iseseisvalt kolm arvutusülesande


Õpilane:1) arvutab etteantud elektriseadme pinge ja võimsuse järgi alalisvooluahela ja vahelduvvoolahela voolutugevuse 2) arvutab etteantud tööülesandest lähtuvalt jada-, rööp- ja sega ühenduse elektriskeemil parameetrite mõõte3) arvutab tööülesandest lähtuvalt voolutugevuse, pinge, takistuse ja elektriseadme võimsuse mõõte nii alalise kui vahelduvvoolu puhul, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja – meetodeid

Praktilised töödÕpilane lahendab kooli laboratooriumis viis praktilist tööd:

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 4 – 5 vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane:1) teeb passiivelementidega ahela elektriskeemi visandi, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistust vastavalt etteantud tööülesandele2) teeb nõuetekohaselt ühefaasilise täisperioodalaldi, üheastmelise võimendi ja pingejaguri elektriskeemide visandi, kasutades asjakohaseid elektroonikakomponentide tähistusi ja tingmärke3) koostab jada-, rööp- ja sega ühenduse elektriskeemi nii alalise kui vahelduvvoolu puhul4) koostab ühefaasilise täisperioodalaldi, üheastmelise võimendi ja pingejaguri, arvestades elektroonikakomponentide ehitust ja töötamispõhimõtet, ning katsetab neid vastavalt tööülesandele5) määrab praktilise töö käigus voolutugevuse alalisvoolu- ja vahelduvvooluahela, kasutades Omi seadust

Iseseisev töö Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud tööd Õpilane:

1) koostab kirjaliku ülevaate kutsetöö eripära ja sisetööde elektriku erialal tööle rakendumise võimaluste kohta.Eesmärk: õppekäigu tulemuste analüüs. 2) kogub infot sisetööde elektriku erialast.Eesmärk: materjalide ettevalmistamine esitamiseks. 3) koostab õpimapi „eriala sõnavara“ .Ettevalmistamine kontrolltööks. Õpimapis peavad olema kõik kirjalikud tööd, ülesanded peavad olema täidetud, sõnavara koostatud. Kui ülesannetes on vead, siis peab olema tehtud vigade parandus.4) koostab eneseanalüüsi ja kirjaliku aruande (analüüsib koos juhendajaga kirjalikult praktilise töö kvaliteeti ja hindab arendamist vajavaid aspekte, koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid)

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: arvestatud „ A“Õpilane on läbinud mooduli kui on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded, sh. iseseisva töö, vähemalt tulemusele „A“ arvestatud.

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUDsh ISESEISEV TÖÖ

Mooduli õppemaht 468 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 30 tundi

18 EKAP / 468 TUNDI praktiline töö 97 tundi iseseisev töö 341 tundi

Teemad, sh alateemad

1. KUTSEHARIDUSE SÜSTEEMI JA STANDARDITE TUTVUSTAMINE

Edasiõppimise / enesetäiendamise / elukestev õppimine/ võimalused.Valitud eriala tutvustamine.Reaalses töökeskkonnas erialaga tutvumine.

2. ELEKTER - KAASAJA INIMÜHISKONNA EKSISTENTSI LAHUTAMATU OSA

Elektrienergia looduses. Ajalooline ülevaade. Elektrik kui kõrgendatud ohuallikaga töötav oskustööline.

3. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE JA KASUTAMINE.Elektrienergia tootmine, elektrijaamade tüübid. Elektrijaamade ehitus ja tööpõhimõte. Elektrivarustuse skeemide tingmärgid. Energiasüsteemi mõiste. Põhivõrk, jaotusvõrk. Elektrisüsteemid ja nende mõju keskkonnale. Alternatiivenergiaallikad. Eesti energiasüsteem, selle struktuur ja funktsioneerimise põhimõtted. Metroloogia alused. Terminid ja definitsioonid. SI-süsteem. Põhiliste elektriliste suuruste mõõtühikud. Elektriliste suuruste mõõtmiste meetodid. Mõõtevigade klassifikatsioon ja mõõteriistade täpsusklassid. Mõõtevigade arvutamine. Mõõteriistade liigitus ja parameetrid. Elektrimehhaanilised mõõteriistad. Elektronmõõteriistad. Digitaalmõõteriistad. Elektritehniliste mõõtevahendite taatlemine ja kalibreerimine, ülevaade riikliku järelevalve nõuetest. Elektriliste ja mitteelektriliste suuruste mõõtmine. Ülevaade arvutiga koostöötavatest mõõtesüsteemidest.

4. ELEKTRIOHUTUS.

Elektrivoolu toime inimesele. Kasitse elektrilöögi vastu. Üldised nõuded elektrienergia kasutamisele Esmaabi elektrilöögi korral

5. ÜLDINE TÖÖ- JA TULEOHUTUS EHITUSTÖÖDEL.Ülevaade ehitusel kehtivatest ohutusnõuetest. Juhendamine. Nõuded töövahenditele,

isikukaitsevahenditele ja töökeskkonnale. Seadmete kasutusjuhendid.

Nõuded tuleohutuse korraldamisele. Tuleohutusnõuded territooriumile ja ehitisele. Tuleohutusnõuded elektrijuhtmestikele. Tuleohutusalane sissejuhatav, esmane ja täiendav juhendamine.

6. ESMAABI. Tegutsemine õnnetuspaiga l- vigastuse määra kindlakstegemine ja olukorra

hindamine, otsuse langetamine, tegutsemine. Esmaabivõtted: lämbumise, uppumise haavandite, vereringehäirete, põrutuse, venituste, verejooksude, mürgituse, organismi sattunud võõrkehade, luumurdude, põletuse, teadvusekaotuse puhul. Esmaabivahendid töökohal.

ÕPPEMATERJALID Elektripaigaldiste ABC; 1999 EETEL Kaitseviisid elektriohutuse tagamisel; Autor Risthein 2002 Maandamine ja potentsiaaliühtlustus ; Autor Risthein 2004 Elektriohutus madalpingepaigaldistes; Autor: Risthein E 1999 Elektripaigaldiste elektromagnetiline keskkond ja seadmete ühilduvus; Autor Loorens Auditoorses tunnis õpilase poolt loodud konspekt

VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SIESTÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

2. KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED

6 EKAP

Nõuded mooduli alustamiseks NõudetaMooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane planeerib oma karjääri kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtudes

elukestva õppe põhimõtetest.ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

2.1. mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise

analüüsib juhendamisel oma isiksust ja kirjeldab oma tugevaid ja nõrku külgi seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta

protsessis leiab iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade kohta. koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, sh võõrkeelse, motivatsioonikirja,

sooviavalduse), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul koostab juhendamisel oma lühi- ja pikaajalise karjääri plaani

2.2. mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist

kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest. selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi „e-riik“

2.3. mõtestab oma rolli

ettevõtluskeskkonnas kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtudes

ettevõtluskeskkonnast kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel meeskonnatööna

elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi,

psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks

2.4. mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel

tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega

kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab töölepinguseadusest

tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netotöötasu ning

ajutise töövõimetuse hüvitist koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab

digitaalselt

kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega

2.5. käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil

kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii ema- kui võõrkeeles kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava järgib üldtunnustatud käitumistavasid selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, õpimapp, iseseisev tööHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulHINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMÕpimapp „Arvestatud“ (A)

Õpimapp peab sisaldab kõiki alljärgnevaid töid. Tööd on korrektselt vormistatud ning vastavad ülesande juhendile.

1. Asjaajamine ja dokumendihaldus Dokumentide e-portfoolio koostamine Õppekeskkondadesse sisselogimine, kasutajatekontod on loodud. CV vormistamine praktikaõppe keskkonda

2. Karjääri planeerimine Juhendi järgi on koostatud pikaajaline karjääriplaan

3. Töötamise õiguslikud alused Töötamise õiguslike aluste alane valikvastustega test on lahendatud.

4. Majandus ja ettevõtlus Grupitööna on juhendi alusel on koostatud äriplaan

5. Tööseadusandlus Töökeskkonna- ja tervishoiu alane valikvastustega test on lahendatud.

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE

Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega „Arvestatud“ („A“)

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUDsh ISESEISEV TÖÖ 6 EKAP / 156 TUNDI

Mooduli õppemaht 156 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 36 tundi iseseisev töö 120 tundi (õpilane koostab õpimapi, mis sisaldab kõiki kirjalikke iseseisvaid töid )

1. ASJAAJAMISE ALUSED 1.1. Eriala ja koolisüsteemi tutvustus. Õppekeskkondade kasutamine, sealjuures digitaalsete õppekeskkondade kasutajakontode loomine, e-portfoolio loomine. Praktikabaasi CV koostamine. Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis Dokument, asjaajamine, dokumendihaldus, dokumendihaldussüsteem. Dokumentide haldamise vajalikkus. Dokumendi elukäik, dokumendi omadused. Dokumendihalduse õiguskeskkond (seadused, määrused, standardid, juhised). Organisatsiooni dokumendisüsteemi alusdokumendid (asjaajamiskord, dokumentide liigitamine).Dokumentide loomine.1.2. Üldnõuded dokumentidele. Dokumendi elemendid. Dokumentide liigid. Dokumendiplank. Dokumendiplankide liigid. Kiri. Kirja elemendid. Kirja esitusvorm. Kirja koostamine ja vormistamine. Kirja liigid. Algatuskirja, vastuskirja, koostamine ja vormistamine.1.3. Tekstitöötlusprogrammi kasutamine dokumentide vormistamisel. E-kiri. E-kirja elemendid. E-kirja esitusvorm E-kirja koostamine ja vormistamine. E-kirja saatmine. E-post. E-posti haldamine.1.4. Dokumentide sh digitaaldokumentide säilitamine. Dokumentide hoidmine. Dokumentide säilitamise vajalikkus. Dokumentide säilitamise tingimused, säilitustähtajad. Dokumentide hävitamine.

2. MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS 2.1. Mina ja majandus. Majanduslikud otsused. Turg. Raha, selle funktsioonid ja omadused.2.2. Piiratud ressursid ja piiramatud vajadused. Ressursid majanduse. Majanduse põhivalikud. Alternatiivkulu. Erinevad majandussüsteemid.2.3. Pakkumine ja nõudlus. Nõudlus. Pakkumine.Turu tasakaal. Turuhind.2.4. Maksud. Riigi roll majanduses. Otsesed ja kaudsed maksud. Riigieelarve tulud ja kulud.2.5. Finantsasutused Eestis. Eestis tegutsevad pangad. Pankade teenused. Kiirlaenud.2.6. Eesti ja kodumaakonna ettevõtlus. Ettevõtluse olemus. Ettevõtluse areng ja olukord Eestis ning kodumaakonnas.2.7. Ettevõtja ja töövõtja. Ettevõtja omadused. Ettevõtlusega kaasnevad hüved ja väljakutsed. Ettevõtja ja palgatöötaja erinevused.2.6. Ettevõtluskeskkond. Poliitiline keskkond. Majanduslik keskkond. Sotsiaalne keskkond. Tehnoloogiline keskkond.2.7. Äriidee ja selle elluviimine. Äriideede leidmine ja hindamine. Äriplaani olemus ja näidisstruktuur. Äriplaani koostamine.

3. KARJÄÄRI PLANEERIMINE 3.1. Enesetundmine karjääri planeerimisel. Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament ja iseloom. Väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid, mõtlemine, võimed, intelligentsus, huvid, oskused (üldoskused, erioskused). Eneseanalüüsi läbiviimine oma tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamise kaudu.

3.2. Õppimisvõimaluste ja tööjõuturu tundmine karjääri planeerimisel. Haridustee: valdkonna erialad, haridussüsteem, mitteformaalne haridus, hariduse ja tööturu vahelised seosed, õpimotivatsioon ja elukestev õpe. Tööjõuturg ja selle muutumine valdkonnas: nõudlus ja pakkumine, konkurents, trendid ja arengusuunad, prognoosid. Ettevõtluse vormid valdkonnas, tööandjate ootused, töötamist mõjutavad õiguslikud alused.Kutsestandardid, kutse ja kutseoskused, kutse-eelistused ja kutseriskid. Töömotivatsioon. Töötus ja tööturuteenused.3.3. Planeerimine ja karjääriotsuste tegemine. Karjääriotsuseid mõjutavad tegurid, alternatiivid ja valiku tegemise tagajärjed. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad ja karjääriinfo otsimine. Karjääriteenused ja karjäärinõustamine. Muutustega toimetulek, elurollid ja elulaad. Tööotsimine: tööotsimisallikad ja tööinfo otsimine, kandideerimisdokumendid, tööintervjuu. Isikliku karjääriplaani koostamine. Karjääriplaani koostamine: eesmärkide seadmine, tegevuste ja aja planeerimine. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan.

4. TÖÖTAMISE ÕIGUSLIKUD ALUSED 4.1. Lepingulised suhted töö tegemiselLepingu mõiste. Lepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine. Lepingute liigid. Töölepingu mõiste ja sisu, tähtajalise töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu muutmine. Töötaja ja tööandja kohustused ja vastutus. Varalise vastutuse kokkulepe. Töölepingu lõppemine, töölepingu ülesütlemine ja hüvitise maksmine. Töövaidluste lahendamine. Teenuste osutamine käsunduslepingu ja töövõtulepinguga. Töötamine avalikus teenistuses. Töötamine välisriigis: välisriigi seaduste kohaldamine töötajale, maksude arvestus ja tasumine. Kollektiivsed töösuhted ja kollektiivleping. Töötajate usaldusisik. Kollektiivne töötüli, streik ja töösulg.4.2. Töökorraldus. Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele. Ametijuhend. Tööaeg ja selle korraldus: töönorm, ületunnitöö, öötöö, riigipühal tehtav töö, valveaeg, töö tegemise aja ja öötöö piirang, tööpäevasisene vaheaeg, igapäevane puhkeaeg, iganädalane puhkeaeg. Lähetus. Puhkuse korraldamine, puhkuse liigid: põhipuhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus. Puhkuse tasustamine ja kasutamata puhkuse hüvitamine.4.3. Töö tasustamine ja sotsiaalsed tagatised. Töötasus kokkuleppimine, miinimumpalk. Töötasu arvutamise viisid (ajatöö, tükitöö, majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu). Töö tasustamine ületunnitöö, öötöö, riigipühal tehtava töö ja valveaja korral. Töötasu maksmise kord. Töötasult kinnipeetavad maksud ja maksed. Ajutise töövõimetuse hüvitis ja selle liigid, töövõimetusleht. Töötuskindlustushüvitis. Vanemahüvitis. Riiklik pension.

5. TÖÖSEADUSANDLUS 5.1. Sissejuhatus töökeskkonda,töökeskkonna riiklik strateegia, töökeskkonnaga tegelevad struktuurid, töövõime säilitamise olulisus.5.2. Töökeskkonnaalase töö korraldus, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused.5.3. Riskianalüüs. Töökeskkonna ohutegurid, töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid, meetmed ohutegurite mõju vähendamiseks.

5.4. Töökeskkonnaalane teave, erinevad töökeskkonnaalase teabe allikad.5.5. Tööõnnetused, tööõnnetuse mõiste, õigused ja kohustused seoses tööõnnetusega.5.6. Tuleohutus, tulekahju ennetamine, tegutsemine tulekahju puhkemisel.

6. SUHTLEMISE ALUSED 6.1. Suhtlemine. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine. Suulise esitluse läbiviimine grupile. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Telefonisuhtlus. Internetisuhtlus ja suhtlusvõrgustikud. Kirjalik suhtlemine. Erinevad suhtlemissituatsioonid Suhtlemine erinevate kulutuuride esindajatega, kultuuridevahelised erinevused ja nende arvestamine suhtlemissituatsioonides Suhtlemisbarjäär ja selle ületamise võimalused. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Tõepärane enesehinnang suhtlemisoskuste kohta.6.2. Käitumine suhtlemissituatsioonides. Tööalase käitumise etikett. Koosolekud ja läbirääkimised. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid. Kehtestav käitumine. Konfliktid ja veaolukorrad ning nende tekkepõhjused. Toimetulek konfliktidega.6.3. Grupp ja meeskond. Grupi arengu etapid. Eesmärkidest lähtuvad reeglid ja normid grupis. Meeskonnatöö põhimõtted. Meeskonda kuulumise positiivsed ja negatiivsed küljed. Loovus ja isiklik areng meeskonnas. Meeskonna juhtimine ja liidri roll.6.4. Klienditeenindus. Teenindushoiakud ja –oskused. Kliendikeskse teeninduse põhimõtted. Klient ja teenindaja. Teenindussituatsioonid ja nende lahendamine.

ÕPPEMATERJALID Erialaõpetajate poolt koostatud materjalid. SA Innove . 2008. Ettevõtluse alued, õppematerjal. OÜ Infotrükk SA Innove. 2008. Ideest eduka ettevõtteni, õppematerjal. OÜ Infotrükk M. Praman, M. Salu. 2005. Ettevõtluse alused. kirjatus Ilo R. Johanson. 1996. Abiks väikeetevõtjale. Tallinn M. Raudjärv. 2000. Majanduse algkursus. Matimar TRÜ A. Vihalemm. 2008. Turunduse alused. Tallinna Tehnikaülikool. Külim Moodle – Tallinna Ehiuskool. Majandus ja ettevõtlus (raamatud, e-õppe õpijuhised, slaidid, õpetaja

poolt koostatud õppematerjalid) Õppematerjalid http://www.innove.ee/et/kutseharidus/materjalid/ettevotlusope SA Innove poolt koostatud karjäärimooduli õppematerjalid Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord Töötajate tervisekontrolli kord

Esmaabi korraldus ettevõttes Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord Tuleohutuse seadus ja määrus Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded. Äripäeva käsiraamat – Töötervishoid ja tööohutus Töölepinguseadus Võlaõigusseadus Kollektiivlepingu seadus Ravikindlustuse seadus Vanemahüvitise seadus Riikliku pensionikindlustuse seadus EVS 882-1:2006 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1:

Kiri“. Lewis, R. D. Kultuuridevahelised erinevused: kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Tallinn: TEA Kirjastus, 2003.

Eetikaveeb: http://www.eetika.ee/et/globaalne_eetika/kultuuriderinevused/192800 A.Kidron; V.Kolga. Isiksuse käsitlusi Läänes ja Idas A.Kidron. Suhtlemise psühholoogia. Berne, E. Suhtlemismängud. Mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Goleman, D. Töö emotsionaalse intelligentsusega. Emotsionaalse intelligentsuse kasutamine. Mitchell, J. Kallista oma kliente. Tallinn: Varrak 2004; Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Tallinn: Avita 1999

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT ÕPETAJAD

(EKAP)3. ERIALASE

JOONESTAMISE ALUSED

3 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ettekujutuse tehniliste jooniste olemusest, ehitusprojekti

elektripaigaldiste osas sisalduvate tehniliste jooniste koostamise, vormistamise nõuetest ning joonisega esitatud graafilise teabe erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID1) tunneb tehniliste jooniste koostamise ja vormistamise nõudeid ning joonisega esitatud graafilise teabe erinevaid esitusvõimalusi 2) omab ülevaadet ehitusprojekti ja selle elektripaigaldiste osas sisalduvate tehniliste jooniste koostamise, vormistamise nõuetest 3) visandab hoone elektripaigaldiste elektri- ja koosteskeeme kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi ning järgides elektrijooniste koostamise, vormistamise nõudeid 4) kasutab erialast rakendustarkvara digitaalsetelt elektrijoonistelt tööks vajaliku info leidmiseks järgides andmekaitse ja turvalisuse nõudeid 5) analüüsib koos juhendajaga enda tegevust elektriskeemide koostamisel ja erinevates keskkondades antud joonistelt tööks vajaliku teabe leidmisel

Õpilane: toob näiteid joonestamise rakendusvaldkondade kohta selgitades joonestamisalaste teadmiste ja oskuste vajalikkust ja rakendamisvõimalusi õpitaval erialal toob näiteid jooniste erinevatest (sh infotehnoloogilistest) esitusvõimalustest lahendab ruumigeomeetrilisi probleemülesandeid graafiliselt tasandiliste kujutiste abil, arvestades tehniliste jooniste koostamise ja vormistamise nõudeid arendab ruumilist mõtlemist, visandab geomeetriliste kehade ruumilisi kujutisi joonestab geomeetriliste kehade lõikeid ja vaateid ning mõõtmestab need nõuetekohaselt seostab erinevate teabeallikate põhjal järgmisi mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, projekteerimine, ehitusprojekt, tehnosüsteem, ehitusluba, ehitamine, kasutusluba, energiatõhusus selgitab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted (ehitise eskiis, tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised) ja nende omavahelisi seoseid iseloomustab etteantud hoone skeemi alusel hoone kande- ja piirdetarindeid tunneb ära ja nimetab ehitusprojekti osad: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava joonestab etteantud ehituskonstruktsiooni elemendi kolmvaate, järgides etteantud mõõtkava mõõtmestab joonisel kujutatud sõlmed, lõiked ning vaated etteantud nõuete kohaselt vormistab joonised korrektselt etteantud nõuete kohaselt, arvestades ehituslikel joonistel kasutatavaid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, mõõtmete täpsusnõuded, lõigete ja sõlmede tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused) selgitab hoone põhiplaanilt välja konstruktsioonielemendi asukoha, lähtudes etteantud tööülesandest selgitab tööjooniselt välja konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud tööülesandest selgitab eskiisi, koostejoonise, projektjoonise ja teostusjoonise erinevusi ja sellest tulenevat kasutusala, väljendudes korrektses õppekeeles leiab oma tööks vajaliku info ehitusprojektis sisalduvatelt elektripaigaldiste joonistelt

oskab leida elektritöödeks vajalikku infot ehitise digitaalses formaadis esitatud hoone (arhitektuurselt) plaanilt /vaatelt/lõikelt visandab etteantud seadme elektriskeemi järgides mõõtkava ja kasutades asjakohaseid joonte liike ja kujutamisvõtteid seostab tingmärgid elektriskeemil reaalsete komponentidega mõõtmestab ja vormistab joonise nõuetekohaselt arvestades tehniliste jooniste vormistamise nõudeid visandab elektripaigaldiste erinevate komponentide vaateid ja lõikeid ning mõõtmestab need nõuetekohaselt visandab vabakäejoonisena passiivelementidega vooluahela elektriskeemi, kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistust vastavalt etteantud tööülesandele visandab vabakäejoonisena automaatika jõuahela ja juhtahela elektriskeemid kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi visandab mõõtkava järgides masinaelementide vaated ja lõiked, kasutades asjakohaseid joonte liike ja kujutamisvõtteid visandab vastavalt etteantud tööülesandele nõuetekohaselt erinevaid tüüpskeeme kasutades asjakohaseid tingmärke ja tähistusi selgitab välja etteantud projektjoonistelt elektripaigaldise ehitamiseks vajaliku info (paigaldise asukoht, mõõtmed, kasutatavad materjalid) koostab digitaalselt etteantu elektriseadmete paigaldusskeemi arvestades elektrijooniste koostamise ja vormistamise nõudeid koostab digitaalselt elektriseadmete funktsionaalskeemi arvestades elektrijooniste koostamise ja vormistamise nõudeid koostab etteantud projektdokumentatsiooni alusel elektripaigaldise ehitamiseks kasutatavate materjalide spetsifikatsiooni analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannete täitmisel hinnates arendamist vajavaid aspekte

ÕPPEMEETODID Loeng; interaktiivne loeng; arutelu; rühmatöö; praktiline töö koos juhendamisega; iseseisev töö

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMIDPraktiline ehk graafiline töö (A4 või A3 formaadis joonestuspaberil käsitsi, arvutigraafikas või eskiisina nõuetekohaselt vormistatud joonis, mis võib olla sooritatud nii

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused Õpilane:

auditooriumis kui ka iseseisva tööna) ja vajadusel selle kaitsmine.

Kompleksülesannejooniste lugemine (kolmvaade ja aksonomeetria). Õpilane leiab etteantud mudelite aksonomeetrilistele kujutistele vastavad ristprojektsioonid (eest-, pealt- ja vasakultvaated).

Graafiline töö (kolmvaade, aksonomeetria ja mõõtmestamise reeglid): Õpilane joonestab etteantud formaadile sobivas mõõtkavas ehitusliku fragmendi kaks antud vaadet ja konstrueerib puuduoleva kolmanda vaate, kannab joonisele mõõtmed reeglite kohaselt. Konstrueerib ristprojektsioonide (vaadete) põhjal ehitusliku fragmendi ristisomeetrilise kujutise eskiisina.

Graafiline töö (kaldu lõigatud püramiid, pinnalaotus ja aksonomeetria): Õpilane joonestab etteantud formaadile esiekraani risttasapinnaga lõigatud püramiidi kolmvaate ja konstrueerib lõikepinna tõelise kuju. Joonestab saadud tüvipüramiidi pinnalaotuse ja ristisomeetrilise kujutise. Selgitab joonise konstruktsiooni käiku (joonise kaitsmine).

Graafiline töö (poolvaatlõige): Õpilane joonestab etteantud formaadile detaili lähteandmetes antud kujutiste osad (poollõiked) ja konstrueerib juurde puuduolevad poolvaated. Mõõtmestab joonise reeglite kohaselt. Selgitab joonise konstruktsiooni käiku ja analüüsib joonise põhjal detaili olemust (joonise kaitsmine).

Rühmatöö (ruumi mõõdistamine ja ruumi plaan eskiisina): Õpilased vormistavad eskiisina etteantud ruumi plaani ja seda iseloomustavad mõõtahelad. Seejärel mõõdistavad ruumi ja kannavad vajalikud mõõtarvud eskiisile.

Kompleksülesanne (jooniste lugemine): Õpilane tutvub hoone ehitusprojekti ja selle erinevate osadega (arhitektuur, konstruktsioon, eriosad, sisearhitektuur,

vormistab joonised, kuid esineb vigu nende nõuetekohasuses (kujutiste ratsionaalses paigutuses formaadile, õigete jooneliikide kasutuses, kirjanurga täitmises). Esineb mõningaid puudujääke joonise puhtuse ja korrektsuse osas.

valib juhendaja abiga õiged ja otstarbekad kujutamisvõtted, kuid esineb vigu vaadete ja lõigete projektsioonilistes seostes.

kannab joonistele mõõdud, kuid esineb vigu nende reeglitekohases vormistamises.

kasutab joonistel vastavaid joonestusalaseid tingmärke. teab ja tunneb enamikke joonistel kasutatavaid kujutamisvõtteid, tingmärke,

kokkuleppelisusi, tähistusi ja mõõtmete märkimise eripärasid, kuid vajab juhendaja suunamist teadmiste eesmärgipärasel kasutamisel.

tunneb ära ja nimetab erinevad ehitusprojekti osad, kasutades abivahendeid. leiab juhendaja abiga erinevatelt ehitusjoonistelt vajalikud

ehituskonstruktsiooni elemendid. leiab juhendaja abiga projektjoonistelt elektripaigaldiste ehitamiseks vajalikud

lähteandmed (paigaldise asukoht, mõõtmed, kasutatavad materjalid).

tehnoloogia). Lähtudes etteantud tööülesandest selgitab korruste plaanidelt ja hoone lõigetelt välja ruumide asukohad, nende kuju ja mõõtmed, projekteeritud kõrgused. Tutvub projektis sisalduvate keskkonnatehnika ja elektrijoonistega. Lähtudes etteantud tööülesannetest selgitab välja elektripaigaldise ehitamiseks vajaliku info (paigaldise asukoht, mõõtmed, kasutatavad materjalid).

Õpilane koostab elektripaigaldise projektdokumentatsiooni kausta.

1. Iseseisev töö Töö infoallikatega (1. ja 3. õpiväljund): Nõuded

ehitusprojektile. Seletuskiri. Iseseisvalt sooritatud kirjalik graafiline töö või selle osa Eneseanalüüs (5. õpiväljund)

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad tööd Õpilane: Defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted

(ehitise eskiis, tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised) ja selgitab nende omavahelisi seoseid.

Mõistab seletuskirja olemust ja vajalikkust. Leiab selgitused seletuskirjas esinevatele ehitise tehniliste näitajate mõistetele. Leiab ülesannete täitmiseks õiged infoallikad. Mõistab infokirjaoskuse vajalikkust õpitaval erialal

TASAPINNALISTE KEHADE KUJUTAMINE (KOLMVAADE, AKSONOMEETRIA, PINNALAOTUS) Praktiline töö: 50% sooritatud klassis + 50% iseseisva tööna

LÕIKED Praktiline töö: 50% sooritatud klassis + 50% iseseisva tööna

Analüüsib juhendaja abiga enda tegevust elektriskeemide koostamisel ja erinevates keskkondades antud joonistelt tööks vajaliku teabe leidmisel, hindab arendamist vajavaid aspekte.

Koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles kasutades infotehnoloogiavahendeid

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud) Hindamise eelduseks on: Praktiliste tööde, kompleksülesannete ja iseseisvate tööde

sooritamine lävendi tasemel. Hinnatavate tööde osakaal: Praktilised tööd - 60% Kompleksülesanded (jooniste lugemine) - 30% Iseseisvad tööd - 10%


3 EKAP / 78 TUNDI

Mooduli õppemaht 78 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 18 tundi iseseisev töö 60 tundi

SISSEJUHATUS AINESSEJoonistamise ja joonestamise erinevus. Mis on tehniline joonis, selle funktsioonid. Standardite vajalikkus. Projektsiooni mõiste ja liigid – nende lühiiseloomustus (tsentraalprojektsioon, kaldprojektsioon, ristprojektsioon). Põhilised kujutamisvõtted joonestamises (vaated, lõiked, ristlõiked, aksonomeetria - nende lühike üldiseloomustus). Joonestusvahendid ja nende valikukriteeriumid.

JOONISE VORMISTAMISE NÕUDEDFormaadid. Mõõtkava. Joonte liigid ja nende kasutusalad. Normkiri. Raamjoon ja kirjanurk. Formaatide kokkumurdmine. PROJEKTSIOONILINE JOONESTAMINE Vaated. Nende vormistuslikud iseärasused kooskõlas esimese (E-süsteem e. Euroopa süsteem) või kolmanda (A-süsteem e. Ameerika süsteem) ruuminurga järgse projekteerimise meetodiga. Põhiliste vaadete projekteerimine esimese ruuminurga meetodil (Teljed, ekraanid. Eest-, pealt- ja vasakultvaade. Punktide projektsioonid). Detaili kolmvaade. Lisavaated, kohtvaated. Lõiked. Lõigete märgistamine ja tähistamine. Ristlõiked. Lihtlõiked. Vaate ühendamine lõikega (kohtlõige; poolvaatlõige). Liitlõiked (astmeline lõige; murdlõige). Lõigete erijuhtumid. Aksonomeetria. Selle levinumad alaliigid: frontaalne kalddimeetria ja ristisomeetria. Teljestikud. Ristisomeetriliste kujutiste konstrueerimine vaadete põhjal.

JOONISE MÕÕTMESTAMINE Mõõtmete vormistamine. Standardid. Joonmõõtmed. Kujumärgid, leppemärgid. Detaili kolmvaatele mõõtmete kandmine. Mõõtmestamise erijuhtumid.

GEOMEETRILISTE KEHADE KUJUTAMINE (KOLMVAADE, AKSONOMEETRIA, PINNALAOTUS) Lõigatud kehade kolmvaade punktide projektsioonide abil (Mongeí meetod). Lõiketasapinna normaalkuju konstrueerimine. Pinnalaotuse konstrueerimine. Ristisomeetria konstrueerimine.

KOOSTEJOONIS Lihtsustused ja leppelisused koostejoonisel. Mõõtmed koostejoonisel. Tükitabel. Positsiooninumbrid.

SISSEJUHATUS EHITUSJOONESTAMISSE Nõuded ehitusprojektile, ehitusprojekti staadiumid ning sellele eelnev ja järgnev tehniline dokumentatsioon. Ehitusjooniste üldiseloomustus, nende omavahelised seosed, tähistamine, pealkirjastamine. Tingtähised ehitusjoonistel, joonte liigid ja nende kasutusalad ehitusjoonistel, mõõdusuhted ja mõõtmete märkimine ehitusjoonistel (üldiseloomustus).

SELETUSKIRI Seletuskirja olemus. Seletuskirja osad. Ehitiste tehniliste näitajate mõisted.

HOONE ASENDIPLAAN Tingtähised asendiplaanil. Põhinõuded asendiplaanile.

HOONE VAATED Vaadete kujutamispõhimõtted.

PLAANID Kujutamispõhimõtted. Hoone korruste plaanid. Joonteliigid. Märkteljed. Mõõtmete märkimine plaanidel.

LÕIKED EHITUSJOONISTEL Hoone vertikaallõike kujutamispõhimõtted. Joonteliigid. Mõõtmete märkimine vertikaallõigetel. Kõrgusmärgid

EHITUSLIKE SÕLMEDE JOONISED Ehitusmaterjalide leppemärgid lõigetel. Väljatoodud element. Sõlmede tähistamine ja pealkirjastamine. Materjalikihtide kirjeldamine sõlmedel. Mõõtkava.

KESKKONNATEHNIKA JOONISED Keskkonnatehnika jooniste eripära ja nende lühitutvustus.

ELEKTRIPAIGALDUSJOONISED Elektripaigaldise installatsiooni ja põhimõtteskeemid. Elektrikilbi skeemide koostamine. Spretsifikatsiooni ja seletuskirja koostamine.

ÕPPEMATERJALID 1. U. Asi. Ehitusjoonestamine. Tallinn, Argo, 2010 2. U. Asi. Hoone tehnovõrkude joonestamine. Tallinn, Argo, 2011 3. E. Kogermann, V. Tapper, K. Tihase. Joonestamine üldhariduskoolidele. Tallinn, Valgus, 1990 4. J. Riives, K. Tihase. Joonestamine. Tallinn, Valgus, 1983

5. J. Riives, A. Teaste, R. Mägi. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn,Valgus,1996 6. Tehnilise joonestamise põhimõisted. Tallinna Tehnikaülikool, insenerigraafika keskus, 1998 7. Ehitusjoonestamine. Loeng-konspekt. Koostaja: H. Pärnamägi. Eesti NSV Kõrg- ja keskerihariduse Ministeerium, Tallinn, 1979 8. J. Bahnov. Tehnilise joonestamise ülesannete kogu. Tallinn, Valgus, 1990 9. Joonestamine I. Geomeetriline ja projektsioonjoonestamine. Ülesannete kogu. Koostanud: H. Lubi, J.-E. Särak. Tallinna Pedagoogikaülikool, tehnika lektoraat. Tallinn, 2002 10. Kujutav geomeetria. Ehituserialade lisakursus. Harjutusülesanded. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn, 1993 29 11. Joonestamise harjutusülesanded ehituserialadele. Tallinna Tehnikaülikool, insenerigraafika Keskus. Koost. M. Kask, M. Loitve, 2003 12. Hergi Kruusimaa, Aare Helinurm. Joonestamine. Lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile. Tallinn, 2008 13. http://www.e-uni.ee/kutsekeel/joonestamine/ 14. Eha Vainlo. Ehitusgraafika: õppematerjal. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2008 15. Elektriprojekteerimise käsiraamat. Tõlge: Madis Lehtla, PhD, Tallinna Tehnikaülikool, 2011 16. Õpetaja koostatud õppematerjalid

VILAJNDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

4. HOONE ELEKTRIPAIGALDISTE EHITAMINE 50 EKAP

Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid „Sisetööde elektriku alusteadmised“

Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste elektritarvikuid, -juhistikke ja -seadmeid ning kontrollib nende korrasolekut, järgides töötervishoiu-, tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õpingutel omandatut praktikal ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID4.1. kavandab etteantud eristab näidiste alusel rikkevoolu-, liigvoolu-, liigpingekaitseaparaate, selgitab teabeallikate põhjal nende

http://www.e-uni.ee/kutsekeel/joonestamine/

projektist lähtuvalt tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid hoone elektripaigaldiste elektritarvikute, -juhistike ja -seadmete paigaldamiseks

tööpõhimõtteid ja juhistikusüsteemist (IT-, TN-süsteemid) lähtuvat kasutusala eristab näidiste alusel käsijuhtimisega lüliteid (surunupud, ümberlülitid), kontaktoreid, releesid

(elektromagnetiline-, polariseeritud-, pinge-, voolu-, aegrelee), takisteid ja reostaate mõõdistab ruumi, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja –meetodeid ning visandab selle plaani, järgides

etteantud mõõtkava selgitab välja tööjooniselt ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud

tööülesandest selgitab välja ehitusprojektilt elektritarvikute, -juhistike ja –seadmete paigaldusviisid ja kasutatavad materjalid kirjeldab elektriseadme ja –paigaldise elektromagnetilisele ühilduvusele esitatud põhinõudeid (EM-

kaitseastmed) ja nimetab nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke dokumente kavandab paigaldustööde etapid ja koostab isikliku tööplaani vastavalt etteantud tööülesandele (näit

ehitusgraafikule) arvutab juhendamisel projekti põhjal töö teostamiseks vajalike materjalide kogused vastavalt etteantud

paigaldustööde etappidele, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi kontrollib vajalike materjalide olemasolu ja ladustab need tootja nõuete kohaselt märgistab projektist lähtudes nõuetekohaselt kohtkindlate ja teisaldatavate seadmete, reserv- ja turvatoiteallikate

juhistike ja tarvikute asukohad

4.2. paigaldab, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid, elektrijuhistikud, -seadmed ja –tarvikud, arvestades ehitusprojektis määratud paigaldusviisi ja kutsealastes normdokumentides esitatud nõudeid

paigaldab töörühma liikmena elektrilised põrandaküttekaablid, arvestades kaabli tootja poolt etteantud nõudeid (paigaldusviis, -temperatuur, geomeetrilised ja mehaanilised tingimused)

paigaldab tugev- ja nõrkvoolukaablid ning -juhtmed, arvestades ehitusprojektis toodud elektrijaotuskeskuse (paigaldustorud, juhtmed ja kaablid ning markeerib need;

paigaldab nõuetekohaselt tööstusjuhtimisseadmed sh kontaktorid ja käsitsijuhtimise aparatuuri sh elektrikilbi mõõteseadmed otse- ja kaugjuhitavad mõõte- ja juhtseadmed koos lisaseadmetega arvestades paigaldusviisi ja kaablitootja nõudeid (paigaldustemperatuur, geomeetrilised ja mehaanilised tingimused);

4.3. paigaldab elektrimootori juhtimis-, ventilatsiooni-, täitur- ja andurseadmed ning mõõteriistad (va. spetsiifilised süsteemid), järgides

valib ja paigaldab tööülesandest lähtudes nõuetekohaselt kontaktorid ja käsitsijuhtimise aparatuuri vastavalt etteantud elektriskeemile

paigaldab tarindis olevatesse avadesse projektist lähtudes nõuetekohaselt elektri-, side- ja infokaablite paigaldamiseks vajalikud kaitsetorud

paigaldab tugev- ja nõrkvoolukaablid ning –juhtmed arvestades ehitusprojektis toodud paigaldusviisi ja kaablite tootjapoolseid nõudeid (paigaldustemperatuur, geomeetrilised ja mehhaanilised tingimused)

paigaldusskeemi ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;

paigaldab töörühma liikmena tööülesandest lähtuvalt elektritöödele esitatavate nõuete kohaselt kaabliredelid ja abikonstruktsioonid valides sobivad kinnitusvahendid

paigaldab tööülesandest lähtuvalt projektis näidatud kohtadesse sisestus-, jaotus- ja automaatikakilbi järgides jaotusseadmete ruumidele standarditega kehtestatud nõudeid, paigaldustingimusi ja välisjuhistikuga ühendamise nõudeid

kinnitab ja ühendab juhendatult ja meeskonnatööna tööülesandest lähtuvalt jaotusseadmete paigaldustorud, juhtmed ja kaablid ning markeerib need vastavalt etteantud nõuetele

paigaldab juhendamisel jaotusseadmetesse eri tariifisüsteemidega otse- ja kaugjuhitavad mõõte- ja juhtseadmed koos lisaseadmetega, arvestades kehtestatud nõudeid ja tööülesannet

kontrollib tööülesandest lähtuvalt valgustite ja elekterkütteseadmete ühendusi ning paigaldise vastavust projektile

paigaldab tööülesandest lähtuvalt erinevad lülitid, valgustid koos juht- ja/või reguleerimisseadmetega, arvestades kehtestatud nõudeid

paigaldab ehitusprojektis määratud kohtadesse haru- ja seadmekarbid, niisketes ruumides märgib seadmekarpide avade täpsed asukohad lülitite ja pistikupesade jaoks

paigaldab projektist lähtudes elektrijuhistike paigaldamiseks vajaliku kaitsetorustiku ja paigaldab torudesse kaablid ning juhtmed

teostab pärast ruumide viimistlust juhistikusüsteemile vastavad elektrilised ühendused harukarpides, järgides kaablite soonte tunnusvärve

ühendab elektrilise põrandakütte- ja laeküttesüsteemi andurid ja regulaatorid, paigaldab nõuetekohaselt elektrikütte radiaatorid vastavalt tööülesandega etteantud juhendile

ühendab ja markeerib kaablid ja juhtmed kilpides ja seadmete juures ning paigaldab juhendamisel nõuetekohaselt kilpidesse vajaliku aparatuuri ja klemmid

paigaldab tööülesandest lähtudes hoone peapotentsiaaliühtlustuslati ja teeb nõuetekohased ühendused hoone kõrvaliste juhtivate ja tarvitite pingealtide juhtivate osadega

paigaldab töörühma liikmena nõuetekohaselt kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega lähtudes tööülesandest paigaldab ja ühendab juhendatud meeskonnatööna nõuetekohaselt kohtkindlad elektritarvitid (veekuumutid,

ventilatsiooniseadmed, elektrikütteseadmed ), lähtudes tööülesandest kontrollib juhendamisel harukarpides ja elektritarvitites tehtud ühenduste kvaliteeti veendumaks, et kõik hoone

elektritarvitite pingealdid osad on nõuetekohaselt ühendatud potentsiaaliühtlustussüsteemiga suleb harukarbid ja kaablikanalid ning paigaldab elektrikilpide katted, veendub, et kilpide skeem vastab

tegelikkusele, paigaldab valgustitesse valgusallikad koristab töökoha, annab töö vastuvõtjale üle koos dokumentatsiooniga

4.4. ehitab hoone maanduspaigaldise, lähtudes kasutatavast juhistikusüsteemist ning

ehitab töörühma liikmena hoone vundamendimaanduri vastavalt kehtestatud nõuetele, lähtudes kasutatavast juhistikusüsteemist

paigaldab maanduselektroodid ning potentsiaaliühtlustuslatid ja –juhid, märgistab need ja tagab nende mehaanilise kaitse elektriohutusseaduses esitatud nõuetele vastavalt

paigaldab elektriseadmete kaitsmiseks vajalikud piksekaitseseadmed, järgides projekti ja kutsealastes normdokumentides esitatud nõudeid

4.5. järgib töötamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi

seostab elektripaigaldistest tulenevaid ohte elektripaigaldise liigitusega iseloomustab erinevate teabeallikate põhjal alalisvoolu, mitmefaasilise vahelduvvoolu ja kõrgsagedusliku voolu

erinevusi ja nende füsioloogilist toimet inimese organismile valib juhendamisel tööde tegemiseks vajalikud isikukaitsevahendid, töövahendid ja seadmed, kontrollib

elektritöödel kasutatavate seadmete ohutust, järgides nende kasutus- ja hooldusnõudeid vastavalt etteantud tööülesandele

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid

4.6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust hoone elektripaigaldiste ehitamisel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega sisepaigaldiste elektritarvikute, -juhistike ja –seadmete paigaldamisel siseruumidesse, hindab arendamist vajavaid aspekte

koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö, praktika, iseseisev töö

HINDAMINE „ERISTAV“ hindamine toimub praktiliste tööde käigus ja hinde saamise eelduseks on eelnevalt saavutatud lävendi tase ( „A“ arvestatud ) teoreetilistes teadmistesPraktiliste tööde juures hinnatakse läbivalt töötervishoiu, tööohutuse- ja elektriohutusega seonduvaid kriteeriume, juhistikusüsteemile vastavate elektriliste ühenduste teostust harukarpides ja kilpides ning seadmete juures kaablite ja juhtmete ühendamist ja markeerimistKujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID

Teoreetiline töö, kirjalik teadmiste kontroll: „Hoone elektripaigaldise tööde ettevalmistamine“

Mitteristav hindamine toimub kirjaliku teadmiste kontrolli „teoreetiline töö“ puhul, mille käigus õpilane demonstreerib lävendi (tulemus „A“ arvestatud ) saavutamist vastavalt hindamiskriteeriumidele

Õpilane: defineerib järgmised mõisted: elektripaigaldis, elektripaigaldise toitepunkt, elektripaigaldise

liitumispunkt, elektrikilp, maandamine, potentsiaaliühtlustus elektriseade, elektromagnetiline häire, elektromagnetiline keskkond, elektromagnetiline ühilduvus, häirekindlus, kaitseväikepingeallikas, peakaitse, elektripaigaldise kaitsevöönd, elektritöö, lihtne elektritöö ning selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal mõistetevahelisi seoseid

eristab näitmaterjali põhjal elektripaigaldist elektriseadmest ning iseloomustab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate põhjal elektriseadmele ja –paigaldisele esitatavaid nõudeid

võrdleb elektritöö ja lihtsa elektritöö erinevusi, arvestades elektritööle esitatavaid nõudeid seostab elektripaigaldistest tulenevaid ohte elektripaigaldise liigitusega iseloomustab erinevate teabeallikate põhjal alalisvoolu, mitmefaasilise vahelduvvoolu ja

kõrgsagedusliku voolu erinevusi ja nende füsioloogilist toimet inimese organismile kirjeldab elektriseadme ja –paigaldise elektromagnetilisele ühilduvusele esitatud põhinõudeid (EM-

kaitseastmed) ja nimetab nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke dokumente mõõdistab tööülesandes etteantud ruumi, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid ja –meetodeid ning

visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava ja tingmärke teeb vahet järgmistel ehitusprojekti osadel: asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, kütte- ja

ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad ja selgitab lühidalt nende kasutamist elektripaigaldiste ehitamisel

selgitab välja tööjooniselt ehituskonstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes etteantud tööülesandest

eristab näidiste alusel rikkevoolu-, liigvoolu-, liigpingekaitseaparaate, selgitab teabeallikate põhjal nende tööpõhimõtteid ja juhistikusüsteemist (IT-, TN-süsteemid) lähtuvat kasutusala

eristab näidiste alusel käsijuhtimisega lüliteid (surunupud, ümberlülitid), kontaktoreid, releesid (elektromagnetiline-, polariseeritud-, pinge-, voolu-, aegrelee), takisteid ja reostaate

kirjeldab elektriseadme ja –paigaldise elektromagnetilisele ühilduvusele esitatud põhinõudeid (EM-kaitseastmed) ja nimetab nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikke dokumente

teab ja tunneb tööde tegemiseks vajalikke isikukaitsevahendeid, loetleb ja kirjeldab elektritöödel kasutatavate seadmete ohutusnõudeid arvutab juhendamisel etteantud projekti põhjal töö teostamiseks vajalike materjalide kogused

vastavalt etteantud paigaldustööde etappidele, kasutades matemaatikaalaseid teadmisi teab peast elektripaigaldise ehitamisel kasutatavaid tingmärke

Praktiline töö nr.1Õpilane paigaldab nõuetekohaselt elektri-, side- ja infokaablid vastavalt etteantud projektile. (paigaldab kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega paigaldamiseks vajalikud kaitsetorud, paigaldab kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega, märgistab kohtkindlate ja teisaldatavate seadmete, reserv- ja turvatoiteallikate juhistike ja tarvikute asukohad paigaldab kaabliredelid ja abikonstruktsioonid

Õpilane on kohustatud sooritama kõik kuus praktilist tööd ja neid hinnatakse „ERISTAVALT“

Tulemus 3 (rahuldav) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö näidiste alusel- paigaldab juhendamisel jaotusseadmetesse eri tariifisüsteemidega otse- ja kaugjuhitavad mõõte- ja juhtseadmed koos lisaseadmetega, arvestades kehtestatud nõudeid ja tööülesannet jms) või töötades töörühmas, vastavalt hindamiskriteeriumidele ( paigaldab töörühma liikmena nõuetekohaselt kaablikanalid koos kaablite ja seadmetega lähtudes tööülesandest jms) Teostab töid etteantud aja piires, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal, selle lõpetamisel ning töökoha koristamisel töötervishoiu-, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid Oma töö kirjalikul analüüsimisel toimetulekul erinevate tööülesannetegavajab juhendamist

Tulemus 4 (hea) saavutatakse kui kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas aktiivselt osaledes, töid teostab etteantud ajast kiiremini. Leiab tööjoonistelt kiiresti õige info ja kasutab seda iseseisvalt. Jälgib teadlikult töökultuuri ja kvaliteedi nõudeid. Oma töö kirjalik analüüs on koostatud korrektselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid.

Tulemus 5 (väga hea) saavutatakse kui kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas initsiatiivi ilmutades.. Sooritab töid etteantud ajast kiiremini. Leiab tööjoonistelt kiiresti õige info ja kasutab seda enesekindlalt. Hinde kujunemise aluseks on töökultuuri ja kvaliteedi silmapaistev olemasolu õpilase praktilises töös. Aluseks võetakse elektritöödel kehtivat „head tava“. Oma töö analüüs on koostatud korrektselt ja põhjalikult, oskab ise välja tuua oma töö tugevusi ja arendamist vajavaid aspekte elektripaigaldiste ehitamisel

Praktiline töö nr. 2Õpilane paigaldab, kinnitab ja ühendab nõuetekohaselt hoone elektrijaotuskeskuse (paigaldustorud, juhtmed ja kaablid ning markeerib need; paigaldab nõuetekohaselt kontaktorid ja käsitsijuhtimise aparatuuri sh eri tariifisüsteemidega otse- ja kaugjuhitavad mõõte- ja juhtseadmed koos lisaseadmetega)

Praktiline töö nr. 3Õpilane paigaldab elektrivalgustuspaigaldise hoone siseruumidesse (paigaldab erinevad lülitid, valgustid koos juht- ja/või reguleerimisseadmetega haru- ja seadmekarbid märgib seadmekarpide avade täpsed asukohad lülitite ja pistikupesade jaoks, paigaldab vajaliku kaitsetorustiku ja torudesse kaablid ning juhtmed

Praktiline töö nr. 4õpilane paigaldab nõuetekohaselt elektrilise põrandakütte- ja laeküttesüsteemi, (sh kaablid, andurid ja regulaatorid) vastavalt tööülesandega etteantud projektile

Praktiline töö nr. 5 Õpilane paigaldab töötervishoiu, tööohutus- ja elektriohutusnõudeid järgides hoone maanduskontuuri (sh peapotentsiaaliühtlustuse) ning teeb nõuetekohased ühendused hoone kõrvaliste juhtivate ja tarvitite pingealtide juhtivate osadega

Praktiline töö nr. 6Õpilane paigaldab ja ühendab nõuetekohaselt kohtkindlad elektritarvitid (soojavee boiler, ventilaator, elektriradiaador, elektrikeris vms) tööohutus- ja elektriohutusnõudeid järgides

PraktikaÕpilane rakendab,kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud tööülesandeid

õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , elektriohutuse- ja energiatõhususe nõudeid( Ehitab elektripaigaldisi ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele )

Iseseisevad tööd. Õpilane koostab analüüsi enda

toimetulekust erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ehitamisel

Praktika aruande ja päeviku koostamine :(kirjalik tõendusmaterjal praktikal toimunust ja ettevõttepoolne hinnang õpilase tööle ettevõttepraktikal ,

Tulemus „A“ (arvestatud)Õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud tööd ja vormistanud need vastavalt VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ nõuetele ning väljendudes korrektses eesti keeles.

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE

Hindamise eelduseks on, et õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel: sooritanud praktilised tööd vähemalt tulemusele „3“ (rahuldav) teostanud teoreetiliste teadmiste kontrolli lävendi tasemel (arvestatud „A“ ). On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid

(leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

Praktilised tööd omavad koondhinde arvutamisel võrdset kaalu.Koondhinne kujuneb „eristavalt“ hinnatud praktiliste tööde hinnetest kaalutud keskmise meetodil ja ümardatult lähima täisarvuni tingimusel, et kõik mitteeristavad hinded oleksid „A“ arvestatud.

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD50 EKAP / 1300 TUNDI

Mooduli õppemaht 1300 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 50 tundi praktiline töö 100 tundi praktika 720 iseseisev töö 430 tundi

Teemad / alateemad

1. ELEKTRIPAIGALDISED. Põhimõisted ja tingmärgid. Liitumine elektrivõrguga. Elektripaigaldiste kavandamise alused. Paigaldustöödel kasutatavad materjalid ja tarvikud. Paigaldatud ja tarbitav võimsus.2. JUHISTIKE PAIGALDAMINE. Juhistiku komponendid. Juhtmete ja kaablite tüüppaigaldusviisid, levinumad kaablid ja juhtmed. Juhistike kaitse (sh. paigalduskomponentide kaitseastmed), liigkoormuskaitseseadmed. Sidejuhtmed ja – kaablid.3 .MAANDAMINE. Kaitsemaandamine. Maandusjuhid, maandurid ja nende ehitus. Potentsiaaliühtlustus.4. PAIGALDUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA. Paigaldustööde üldmahu määramine hea tava nõuete järgi. Majasisestus. Peajuhistik ja selle ehitus. Mõõtevahendite (sh kontrollseadmete) paigaldusnõuded, arvestite tsentraal- ja hajutatud paigutus. Kilbid ja jaotuskeskused. Korterivälised elektripaigaldised. Nõrkvoolu- ja sideseadmete paigaldised. Üksikruumide paigaldusnäited (elutuba, köök, jm olmeruumid). Ehituspaikade elektripaigaldised. Eripaigaldiste paigaldamise nõuded (märgades ruumides, vannitubades, saunades, jms).5. ELEKTERKÜTTE- JA SOOJUSSEADMED. Üksiksalvestitega elekterküte. Poolsalvestuslik elektriline põrandaküte. Kesksalvestisüsteemid. Salvestuseta elekterküte. Soojuspumpküte, korterite ventileerimine soojuse tagastamisega. Soojaveesalvestid, läbivoolukuumutid, läbivoolusalvestid, elektrilised soojavee-soojuspumbad. Elektriliste veesoojendusseadmete paigaldamine. Kiirgurid, puhurid, radiaatorid, õhkkardinad. Küttekaablid, küttematid. Elektrikütte kasutamine välistingimustes. Arvutusmeetodid põrandakütte paigaldamiseks.6. TÖÖVAHENDID JA MATERJALID. Elektriku töövahendid. Elektriku tööriistad ja –seadmed, nende kasutamine ja hooldamine. Elektripaigaldustöödel kasutatavad materjalid, materjalide ettevalmistamine.7. PAIGALDUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA. Oma töökoha korraldamine. Materjalide ja töövahendite valik. Tööde tehnoloogiline järjekord. Tasandiline ja ruumiline märkimine. Juhistike valik ja paigaldus. Elektriseadmete s.h. kaitseseadmete valik ja paigaldus. Juhtmete otsamine ja ühendamine. Pind– ja süvispaigaldusviiside teostamine tüüppaigaldusviisidel A1 või A2, B1 või B2 ja C. Valgustusskeemide koostamine. Valgustite, lülitite, harukarpide ja juhtmete paigaldamine ja ühendamine vastavalt skeemile. Valgustuspaigaldise kontroll. Valgustuskilbi montaažiskeemi ja – plaani koostamine. Juhtmestiku (lattide), klemmliistude ja elektriaparaatide valik ning paigaldamine. Valgustuskilbi elektriskeemi ühendamine. Valgustuskilbi kontroll ja testimine. Elektri- ja tuleohutusnõuded elektripaigaldustööde teostamisel. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded elektripaigaldustöödel

ÕPPEMATERJALID J. Loorens, 2011 „Elektripaigaldiste elektromagnetiline keskkond ja seadmete ühilduvus” R. Roasto, 2006 „Elektripaigaldiste ehitamine” E. Risthein, 2012 „Elektriohutus madalpingepaigaldistes” „Elektripaigaldustööd” I–IV osa (internetis) Auditoorses tunnis õpilase loodud konspekt

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur

ÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI

MAHTÕPETAJAD

5. HOONE ELEKTRIPAIGALDISTE KÄIT25 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid „Hoone elektripaigaldiste ehitamine“

MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane viib läbi nõuetekohaselt hoone elektripaigaldiste ja -tarvitite käidutoiminguid (lülitamised, juhtimine, seire ja hooldamine ning elektri- ja mitteelektritööd), järgides etteantud käidukava ning tööohutus- ja elektriohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õpingutel omandatut praktikal ehitus-, remondi- või elektritöödega tegelevas ettevõttes

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID

5.1. kavandab elektripaigaldiste ja tarvitite käidutoimingud ning valib töövahendid (sh vajalikud mõõtevahendid) lähtuvalt etteantud käidukavast

defineerib teabeallikate põhjal järgmised põhimõisted: elektripaigaldise käidukava, käidutoimingud, elektripaigaldise käit, elektripaigaldise tehniline kontroll, elektrilühis, ülekoormus ja teab nende nimetusi ühes õpitavas võõrkeeles

selgitab teabeallikate põhjal käidukorraldusele ja elektritööle esitatavaid nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat nii eesti kui võõrkeeles

loetleb standardist EVS-EN 50110-1:2013 tulenevalt käsuliine, töötaja õigusi ja kohustusi pingealustel, pingelähedastel ja pingevabadel elektritöödel

kavandab elektripaigaldise visuaalse kontrolli lähtuvalt etteantud käidukavast ja viib läbi elektripaigaldise visuaalse ülevaatuse

5.2. viib läbi hoones asuvate elektripaigaldiste ja -tarvitite korralised käidutoimingud vastavalt etteantud käidukavale

selgitab välja elektripaigaldiste hooldus- ja käidutoimingud, lähtudes etteantud käidukavast selgitab välja elektriprojekti või elektrisüsteemi põhimõttelise skeemi alusel käidukavas nimetatud

elektriseadmete asukoha ja ehituse valib juhendamisel korralisteks mõõtmisteks mõõteriistad käidukavas määratud mõõtmiste läbiviimiseks

ning kontrollib juhendamisel ja meeskonnatööna nende korrasolekut viib läbi töörühma liikmena käidukavas ettenähtud korralised mõõtmised ja võrdleb saadud tulemuste

vastavust eeskirjades määratud normidele või mõõteprotokollides etteantud arvväärtusele (seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused)

hindab ja analüüsib mõõtmistulemusi võimalike rikete ja kõrvalekallete tuvastamiseks elektripaigaldise

töös ja võimalusel kõrvaldab need ning täidab nõuetekohaselt etteantud vormikohase akti viib läbi elektriseadmete ja -paigaldiste visuaalse ülevaatuse valib vajalikud mõõteriistad pinge, voolutugevuse, võimsuse, isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse

mõõtmiseks, lähtudes etteantud tööülesandest määrab käidukava alusel elektripaigaldiste ja tarvitite elektrotehniliste näitajate mõõtmise järjekorra ja

mõõdab juhendeid järgides asjakohaste mõõteseadmetega paigaldise elektritehnilisi näitajaid vastavalt elektriohutusnõuetele

võrdleb mõõtetulemusi etteantud normväärtustega ja hindab mõõtetulemuste järgi elektripaigaldise tööd, kõrvalekallete ilmnemisel rakendab meetmeid nende kõrvaldamiseks

koostab endale tulenevalt käidukavast tööplaani hooldetööde ja vajaliku pisiremondi tegemiseks valib vastavalt ülesandele vajalikud tööriistad ja isikukaitsevahendid tööde teostamiseks teostab elektrimootorite hooldetöid ja kõrvaldab rikkeid vastavalt etteantud ülesandele valib ja paigaldab elektrimootori vastavalt tööülesandele, arvestades asendatava mootori nimisildil

olevaid andmeid mõõdab paigaldatud elektrimootori isolatsioonitakistuse, võrdleb andmeid mootori passis esitatuga ja

hindab selle alusel mootori käivitamise otstarbekust5.3. dokumenteerib teostatud käidutoimingud

(sh hooldetööd) vastavalt etteantud nõuetele viib läbi töörühma liikmena käidukavas ettenähtud korralised mõõtmised ja võrdleb saadud tulemuste

vastavust eeskirjades määratud normidele või mõõteprotokollides etteantud arvväärtusele (seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused)

hindab ja analüüsib mõõtmistulemusi võimalike rikete ja kõrvalekallete tuvastamiseks elektripaigaldise töös ja võimalusel kõrvaldab need ning täidab nõuetekohaselt etteantud vormikohase akti

täidab nõuetekohaselt seadme isolatsioonitakistuse mõõteprotokolli5.4. koostab nõuetekohase kokkuvõtte

isolatsiooni- ja maandustakistuse mõõteprotokollidest

koostab endale tulenevalt käidukavast tööplaani hooldetööde ja vajaliku pisiremondi tegemiseks täidab nõuetekohaselt seadme isolatsioonitakistuse mõõteprotokolli

5.5. järgib käidutööde teostamisel tööohutus- ja elektriohutus- ning keskkonnaohutusnõudeid

seostab elektripaigaldistest tulenevaid ohte elektripaigaldise liigitusega iseloomustab erinevate teabeallikate põhjal alalisvoolu, mitmefaasilise vahelduvvoolu ja

kõrgsagedusliku voolu erinevusi ja nende füsioloogilist toimet inimese organismile valib juhendamisel tööde tegemiseks vajalikud isikukaitsevahendid, töövahendid ja seadmed, kontrollib

elektritöödel kasutatavate seadmete ohutust, järgides nende kasutus- ja hooldusnõudeid vastavalt etteantud tööülesandele

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

5.6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust sisetööde elektripaigaldiste ja -tarvitite käitamisel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ja tarvitite käitamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid

kasutadesÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö laboris, praktika

HINDAMINE „ERISTAV“ toimub praktiliste tööde käigus ja hinde saamise eelduseks on eelnevalt saavutatud lävendi (arvestatud „A“ ) tase teoreetilistes teadmistes.Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimise kontroll toimub kogu õppeperioodi jooksul

HINDASMISMEETODID HINDEKRITEERIUMID Teoreetiline töö, kirjalik teadmiste kontroll: „Hoone elektripaigaldise käit“1. defineerib teabeallikate põhjal järgmised põhimõisted: elektripaigaldise käidukava, käidutoimingud, elektripaigaldise käit, elektripaigaldise tehniline kontroll, elektrilühis, ülekoormus ja teab nende nimetusi ühes õpitavas võõrkeeles2. selgitab teabeallikate põhjal käidukorraldusele ja elektritööle esitatavaid nõudeid, kasutades erialast terminoloogiat nii eesti kui võõrkeeles3. loetleb standardist EVS-EN 50110-1:2013 tulenevalt käsuliine, töötaja õigusi ja kohustusi pingealustel, pingelähedastel ja pingevabadel elektritöödel4. teab peast ohumärguannete rakendamist, ohumärguannete tüüpe , kasutatavaid värvuseid, ohutusmärkide kasutamist.5. Loetleb ja selgitab pädevusklassist tulenevaid õigusi ja nõudeid pädevuseksami sooritamisel6. Selgitab elektripaigaldise kasutuselevõtu tingimusi7. Loetleb elektripaigaldise omaniku kohustusi ja õigusi8. Teab ja selgitab elektriseadmetele esitatavaid märgistusi9. Loetleb ja selgitab kaitsevöönditele esitatavaid nõudeid, lähtuvalt nimipingest10. Kirjeldab ja selgitab paigaldise pingetuse kontrolli nõudeid ja tegevusi

Mitteristav hindamine toimub kirjaliku teadmiste kontrolli „teoreetiline töö“ puhul, mille käigus õpilane demonstreerib lävendi (tulemus „A“ arvestatud ) saavutamist vastavalt hindamiskriteeriumidele

Praktiline töö nr.1Õpilane kavandab ja viib töörühma liikmena läbi viib läbi hoones asuvate elektripaigaldiste korralised käidutoimingud vastavalt etteantud käidukavale.1. selgitab välja elektripaigaldiste hooldus- ja käidutoimingud, lähtudes etteantud käidukavast2. selgitab välja elektriprojekti või elektrisüsteemi põhimõttelise skeemi alusel käidukavas nimetatud elektriseadmete asukoha ja ehituse3. kavandab elektripaigaldise visuaalse kontrolli lähtuvalt etteantud käidukavast ja viib läbi elektripaigaldise visuaalse ülevaatuse4. valib juhendamisel korralisteks mõõtmisteks mõõteriistad käidukavas määratud

Õpilane on kohustatud sooritama kolm praktilist tööd ja neid hinnatakse „ERISTAVALT“

Tulemus 3 (rahuldav) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö reeglina iseseisvalt või töötab töörühmas, vastavalt hindamiskriteeriumidele.( viib läbi töörühma liikmena käidukavas ettenähtud korralised mõõtmised ja võrdleb saadud tulemuste vastavust eeskirjades määratud normidele või mõõteprotokollides etteantud arvväärtusele -seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused) Teostab töö etteantud aja piires, järgib töökoha

mõõtmiste läbiviimiseks ning kontrollib juhendamisel ja meeskonnatööna nende korrasolekut5. viib läbi töörühma liikmena käidukavas ettenähtud korralised mõõtmised ja võrdleb saadud tulemuste vastavust eeskirjades määratud normidele või mõõteprotokollides etteantud arvväärtusele (seadmepassid, eeskirjad, kontrollmõõtmiste tulemused)6. hindab ja analüüsib mõõtmistulemusi võimalike rikete ja kõrvalekallete tuvastamiseks elektripaigaldise töös ja võimalusel kõrvaldab need ning täidab nõuetekohaselt etteantud vormikohase akti7. valib vajalikud mõõteriistad pinge, voolutugevuse, võimsuse, isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse mõõtmiseks, lähtudes etteantud tööülesandest8. määrab käidukava alusel elektripaigaldiste ja tarvitite elektrotehniliste näitajate mõõtmise järjekorra ja mõõdab juhendeid järgides asjakohaste mõõteseadmetega paigaldise elektritehnilisi näitajaid vastavalt elektriohutusnõuetele9. võrdleb mõõtetulemusi etteantud normväärtustega ja hindab mõõtetulemuste järgi elektripaigaldise tööd, kõrvalekallete ilmnemisel rakendab meetmeid nende kõrvaldamiseks10. koostab endale tulenevalt käidukavast tööplaani hooldetööde ja vajaliku pisiremondi tegemiseks11. valib vastavalt ülesandele vajalikud tööriistad ja isikukaitsevahendid tööde teostamiseks12. järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

Tulemus 4 (hea) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas aktiivselt osaledes, töid teostab töid etteantud ajast kiiremini, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber Jälgib teadlikult töökultuuri ja kvaliteedi nõudeid.Tulemus 5 (väga hea) saavutatakse kui õpilane sooritab praktilise töö iseseisvalt või töörühmas , ilmutades initsiatiivi. Sooritab töid etteantud ajast kiiremini, järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümberHinde kujunemise aluseks on töökultuuri ja kvaliteedi silmapaistev olemasolu õpilase praktilises töös. Aluseks võetakse elektritöödel kehtivat „head tava“

Praktiline töö nr. 2Õpilane dokumenteerib nõuetekohaselt etteantud käidukava järgi teostatud käidutoimingud (sh hooldetööd) (pinge, voolutugevuse, võimsuse, isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse mõõtmisprotokollid jms)1. võrdleb mõõtetulemusi etteantud normväärtustega ja hindab mõõtetulemuste järgi elektripaigaldise tööd, kõrvalekallete ilmnemisel rakendab meetmeid nende kõrvaldamiseks2. hindab ja analüüsib mõõtmistulemusi võimalike rikete ja kõrvalekallete tuvastamiseks elektripaigaldise töös ja võimalusel kõrvaldab need ning täidab nõuetekohaselt etteantud pinge-, voolutugevuse-, võimsuse mõõtmise vormikohase

akti3. täidab nõuetekohaselt seadme isolatsioonitakistuse ja maandustakistuse mõõteprotokolli

Praktiline töö nr. 3Õpilane hooldab nõuetekohaselt elektrimootoreid ja kõrvaldab nende töös esinevad rikked1. valib vastavalt ülesandele vajalikud tööriistad ja isikukaitsevahendid tööde teostamiseks2. teostab elektrimootorite hooldetöid ja kõrvaldab rikkeid vastavalt etteantud ülesandele3. valib ja paigaldab elektrimootori vastavalt tööülesandele, arvestades asendatava mootori nimisildil olevaid andmeid4. mõõdab paigaldatud elektrimootori isolatsioonitakistuse, võrdleb andmeid mootori passis esitatuga ja hindab selle alusel mootori käivitamise otstarbekust5. täidab nõuetekohaselt seadme isolatsioonitakistuse mõõteprotokolli6. järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

Iseseisev töö1. Hindab ja analüüsib etteantud juhendi alusel enda toimetulekut erinevate

tööülesannetega hoone elektripaigaldiste ja tarvitite käitamisel, hindab arendamist vajavaid aspekte

2. Koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle vastavalt kirjalike tööde juhendile, nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades

3. Täidab praktikapäevikut vastavalt juhendile4. Osaleb praktika kaitsmisel

Tulemus „A“ (arvestatud)Õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud tööd

Praktika Õpilane rakendab,kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid( tegeleb elektripaigaldiste käidutoimingutega ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele )

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud tööülesandeid Teostab elektripaigaldiste käidualaseid töid ettevõttes vastavalt etteantud ülesandele ja mooduli õpiväljunditele

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Hindamise eelduseks on, et õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel: sooritanud kõik praktilised tööd vähemalt tulemusele „3“ (rahuldav) teostanud teoreetiliste teadmiste kontrolli lävendi tasemel (arvestatud „A“ ). On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid


Praktilised tööd omavad koondhinde arvutamisel võrdset kaalu.Koondhinne kujuneb „eristavalt“ hinnatud praktiliste tööde hinnetest kaalutud keskmise meetodil ja ümardatult lähima täisarvuni tingimusel, et kõik mitteeristavad hinded oleksid „A“ arvestatud.

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD 25 EKAP / 650TUNDI

Mooduli õppemaht 650 tundi , jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 30 tundi praktiline töö 80 tundi praktika 240 tundi iseseisev töö 300 tundi

Teemad / alateemad Elektrimõõtmised (isolatsiooni takistuse, maandustakistuse mõõtmine ja protokollimine) Elektriohutus, Töökeskkonnaohutus, Elektrimootorid ja ajamid, Dokumentide vormistamine, Erialane seadusandlus

ÕPPEMATERJALID „Elektripaigaldustööd” I–IV osa http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/elektripaigaldustood_1.pdf , http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/elektripaigaldustood_2.pdf , http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/elektripaigaldustood_3.pdf , http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/elektripaigaldustood_4.pdf http://www.tja.ee/elektripaigaldise-kait-ja-kaidukava/ Auditoorses tunnis õpilase loodud konspekt

http://www.tja.ee/elektripaigaldise-kait-ja-kaidukava/

http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/elektripaigaldustood_4.pdf




Toomas Plank 2004 konspekt „Elektrimõõtmised“ Enno Okk Põhjakõrgepinge võrgud 1996 „Elektriku teatmik Elektripaigaldiste käidu ohutusjuhend Aunapuu V; Laurand T; Sillamets R 2007 Koolipoolne ettevõttepraktika juhendmaterjal VIKK „Kirjalike tööde vormistamise juhend“ Ettevõtte sisekorra eeskiri VIKK „Ohutusjuhend ehitus- remonditöödel“ nr 14. 18.05.2009 Asutusesisesed ohutusjuhendid

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI

MAHT (EKAP)ÕPETAJAD

6. NÕRKVOOLUPAIGALDISTE EHITAMINE (valik )

4 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul: „Sisetööde elektriku alusteadmised“, „Erialane võõrkeel“,

MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab juhendite alusel nõuetekohaselt nõrkvoolupaigaldiste kaableid ja seadmeid (side-, arvuti-, antenni-, helindus- ja videosüsteemid ning läbipääsu kontrollimise ja teeninduse väljakutse süsteemid) vastavalt etteantud projektile, arvestades nõrkvoolupaigaldiste tööpõhimõtteid ning järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID6.1. kavandab tööprotsessi nõrkvoolukaablite ja

-seadmete paigaldamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest

korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha valib juhendamisel materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest seostab nõrkvoolupaigaldiste tööpõhimõtteid füüsikast tuntud seaduspärasustega, lähtudes etteantud

tööülesandest6.2. mõistab nõrkvoolupaigaldiste

tööpõhimõtteid ja seoseid füüsika seaduspärasustega

selgitab nõrkvoolupaigaldiste toimimise põhimõtteid vastavalt tööülesandele kirjeldab abimaterjale kasutamata nõrkvoolupaigaldistes (side-, arvuti-, antenni-,

hooneautomaatika-, helindus- ja videosüsteemid ning läbipääsu kontrollimise ja teeninduse väljakutse süsteemid) kasutatavaid tehnoloogiaid, arvestades etteantud standardeid

6.3. paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt nõrkvoolupaigaldiste kaablid ja

paigaldab peamisi nõrkvoolupaigaldiste (side-, arvuti-, antenni-, hooneautomaatika-, helindus- ja videosüsteemid ning läbipääsu kontrollimise ja teeninduse väljakutse süsteemid) aktiiv- ja

seadmed (v.a ATS ja valvesignalisatsioon), lähtudes etteantud tööülesandest

passiivkomponente, järgides etteantud paigaldusjuhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid

koostab etteantud ülesande ja hinnakirja põhjal nõrkvoolupaigaldiste ehitamiseks vajaliku materjali kuluarvutuse

6.4. kasutab dokumentide koostamisel ja suhtlemisel erialast terminoloogiat õppe- ja inglise keeles

seadistab juhendamisel peamisi nõrkvoolupaigaldiste (side-, arvuti-, antenni-, hooneautomaatika-, helindus- ja videosüsteemid ning läbipääsu kontrollimise ja teeninduse väljakutse süsteemid) parameetreid lähtuvalt olukorrast ja nõuetest

koostab etteantud ülesande ja hinnakirja põhjal nõrkvoolupaigaldiste ehitamiseks vajaliku materjali kuluarvutuse

6.5. järgib tööde teostamisel tööohutus- ja elektriohutus- ning keskkonnaohutusnõudeid

kirjeldab teabeallikate põhjal erinevate tehnoloogiate mõju nõrkvoolupaigaldiste võrkude turvalisusele

järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutus- ning elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda

6.6. analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega nõrkvoolupaigaldiste ehitamisel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega nõrkvoolupaigaldiste ehitamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte


ÕPPEMEETODID Loeng, praktiline töö laboris, probleemi lahendamine, harjutsülesanded HINDAMINE (MITTEERISTAV )

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksulHINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUM

1. Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.1 „Nõrkvoolupaigaldise üldpõhimõtted“

Õpilane mõistab nõrkvoolupaigaldiste tööpõhimõtteid ja seoseid füüsika seaduspärasustega, kasutab dokumentide koostamisel ja suhtlemisel erialast terminoloogiat õppe- ja inglise keeles , tunneb töohutusnõudeid

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 5.1 – 5.2 ja 5.4. vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud nõrkvoolupaigaldise

võrgu/süsteemi otstarvet (side-, arvuti-, antenni-, hooneautomaatika-, helindus- ja videosüsteemid ning läbipääsu kontrollimise ja teeninduse väljakutse süsteemid), millised signaalid (analoog/digitaalsignaal) on võrgu töös kasutusel, rakendusotstarvet, kasutusvaldkonda ja nõrkvoolupaigaldise võrgu/süsteemi juhtimise põhimõtteid jne)

selgitab ja kirjeldab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud nõrkvoolupaigaldise võrgu/süsteemi topoloogiat ja ülesehituse põhimõtteid, peamisi parameetreid (protokollid, sagedusalad, võimsused, jne)

selgitab ja näitlikustab arvutivõrgus kasutatavat TCP protokolli, arvutivõrgu ja interneti töötamise

põhimõtet; kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud nõrkvoolupaigaldistes kasutatavaid

juhistike, loetleb juhistike marke ja juhistike põhilisi tehnilisi parameetreid ning maksimaalseid ühendusjuhistiku pikkuseid

kirjeldab teabeallikate põhjal erinevate tehnoloogiate mõju nõrkvoolupaigaldiste võrkude turvalisusele ja häirekindlusele ning analüüsib võimalike kõrvalmõjude vähendamise võimalusi.

Teab ja tunneb nõrkvoolupaigaldisele esitatavaid paigaldus- ja ohutusnõudeid

1. Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.2„Aktiiv- ja passiivkomponendid nõrkvoolupaigaldistes“

Õpilane mõistab nõrkvoolupaigaldiste tööpõhimõtteid ja seoseid füüsika seaduspärasustega, kasutab dokumentide koostamisel ja suhtlemisel erialast terminoloogiat õppe- ja inglise keeles , tunneb töohutusnõudeid

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 5.2 ja 5.4. vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud nõrkvoolupaigaldiste/seadmete

tööpõhimõtet (millisel tehnoloogial ja kuidas paigaldis töötab jne) ja peamisi tehnilisi parameetreid (toitepinge ja vool, sisendtakistus, väljundvõimsus, reaktsiooniaeg, IPxx kaitseklass jne);

Teab ja seostab nõrkvoolupaigaldiste tööpõhimõtteid füüsikast tuntud seaduspärasustega, lähtudes etteantud tööülesandest ( voolu, pinge, sageduse, elektri- ja magnetvälja, (induktiivvälja) mõju/sõltuvus edastatavale signaalile ja/või paigaldisele)

kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud nõrkvoolupaigaldistes kasutatavate ühenduste, (klemmliitmike, pistikute ja pesade) spetsiifikat ja otstarvet ning loetleb nende põhilisi tehnilisi parameetreid

Saab aru võõrkeelsetest nõrkvoolupaigaldises kasutatavate komponentide kasutusjuhenditest ja teab peast põhilisi nõrkvoolupaigaldises kasutatavaid võõrkeelseid erialaseid termineid ja lühendeid;

1. Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.3

„Helindussüsteemi kavandamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 5.1, 5.2, 5.4 ja 5.6. vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: Koostab juhendaja suulise kirjelduse alusel ruumi(de) helindussüsteemi, lähtudes helindussüsteemi

paigaldamise üldpõhimõtetest; selgitab koostatud helindussüsteemi skeemi tööd kirjeldab süsteemi paigaldamise protsessi etappide kaupa; Analüüsib koos juhendajaga loodud skeemis tekkida võivaid probleeme ja võimalikke lahendusi

koostab iseseisva tööna, kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid kasutades

koostab iseseisva tööna, etteantud ülesande ja hinnakirja põhjal helindussüsteemi ehitamiseks vajaliku materjali kuluarvutuse

Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.4 „Analoogvideo süsteemi kavandamine“Kompleksülesanne ( laboritööd koos selgitustega )


Õpilane: Koostab juhendaja suulise kirjelduse alusel ruumi(de) analoog videosüsteemi, lähtudes

videosüsteemi paigaldamise üldpõhimõtetest; selgitab koostatud videosüsteemi skeemi tööd kirjeldab süsteemi paigaldamise protsessi etappide kaupa; Analüüsib koos juhendajaga loodud skeemis tekkida võivaid probleeme ja võimalikke lahendusi koostab iseseisva tööna, kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt

IT-vahendeid kasutades koostab iseseisva tööna, etteantud ülesande ja hinnakirja põhjal videosüsteemi ehitamiseks vajaliku

materjali kuluarvutuse

Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.5 „Arvutivõrgu kavandamine“


Õpilane: Koostab juhendaja suulise kirjelduse alusel ruumi(de) arvutivõrgu skeemilahenduse, lähtudes

arvutivõrgu paigaldamise üldpõhimõtetest ja standarditest; selgitab arvutivõrgu töö põhimõtteid, põhimõisteid, koostatud arvutivõrgu skeemilahendust ja TCP

protokolli seost paigaldistega ning arvutivõrgu topoloogiaga; kirjeldab süsteemi paigaldamise protsessi etappide kaupa; Analüüsib koos juhendajaga loodud skeemis tekkida võivaid probleeme ja võimalikke lahendusi koostab iseseisva tööna kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt

IT-vahendeid kasutades koostab iseseisva tööna etteantud ülesande ja hinnakirja põhjal arvutivõrgu ehitamiseks vajaliku

materjali kuluarvutuse

Praktiline töö nr. 1„Helindussüsteemi maketteerimine õppestendil“kavandab tööprotsessi nõrkvoolukaablite ja -seadmete paigaldamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest , paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt nõrkvoolupaigaldiste kaablid ja seadmed (v.a ATS ja valvesignalisatsioon), lähtudes etteantud tööülesandest

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 5.1, - 5.6. vastavad hindamiskriteeriumidÕpilane: võtab teostatava töö aluseks tema poolt loodud „Teoreetilise töö nr.3“ lävendi saanud tulemuse; loob skeemil olevatest komponentidest omale spetsifikatsiooni valib juhendamisel materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest tutvub paigaldiste (helivõimendid, liinivõimendid, valjuhääldid, automaatikaplokid jne)

kasutusjuhenditega korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha paigaldab õppestendile aktiiv- ja passiivkomponente, luues töötava skeemi, järgides etteantud

paigaldusjuhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid lähtuvalt olukorrast ja nõuetest mõõdab õppestendil olevate nõrkvoolupaigaldiste, võrgu ja selle alasõlmede füüsikalisi

parameetreid vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutus- ning elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber


koostab iseseisva tööna, tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja tööjoonis

Praktiline töö nr. 2„Analoogvideovõrgu maketeerimine õppestendil“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 5.1, - 5.6. vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: võtab teostatava töö aluseks tema poolt loodud „Teoreetilise töö nr.4“ lävendi saanud tulemuse; loob skeemil olevatest komponentidest omale spetsifikatsiooni valib juhendamisel materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest tutvub paigaldiste (videokaamera, videosignaali jagur, liinikompensaator, toiteplokk,

videokommutaator, monitor jne) kasutusjuhenditega; korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha paigaldab õppestendile aktiiv- ja passiivkomponente, luues töötava skeemi, järgides etteantud

paigaldusjuhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid lähtuvalt olukorrast ja nõuetest mõõdab õppestendil olevate nõrkvoolupaigaldiste, võrgu ja selle alasõlmede füüsikalisi

parameetreid vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja




Praktiline töö nr. 3„Arvutivõrgu maketeerimine õppestendil“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 5.1, - 5.6. vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: võtab teostatava töö aluseks tema poolt loodud „Teoreetilise töö nr.5“ lävendi saanud tulemuse; loob skeemil olevatest komponentidest omale spetsifikatsiooni valib juhendamisel materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest tutvub paigaldiste (arvutivõrgu ruuter, arvutivõrgu kommutaator, IP videokaamera, arvuti,

lõpptarbija seade jne) kasutusjuhenditega ja teeb vajadusel asjakohaseid märkmeid; korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha paigaldab õppestendile aktiiv- ja passiivkomponente, luues töötava skeemi, järgides etteantud

paigaldusjuhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid otsastab nõuetekohaselt pistikutega CAT5/6 arvutivõrgu kaabli(d) seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid ja sisestab paigaldistele

nõuetekohased TCP-protokollist lähtuvad IP aadressid: mõõdab õppestendil olevate nõrkvoolupaigaldiste, võrgu ja selle alasõlmede füüsikalisi ja TCP-

protokollilisi parameetreid vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja




Iseseisev töö analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut

erinevate tööülesannetega nõrkvoolupaigaldiste ehitamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte

koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-vahendeid

Tulemus „A“ (arvestatud)Õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad kirjalikud tööd

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Hindamise eelduseks on, et õpilane on omandanud kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused lävendi (arvestatud „A“ ) tasemel:

teoreetilised teadmised omandatud tulemusga „A“ arvestatud sooritanud kõik praktilised ülesanded tulemusele „A“ arvestatud esitanud nõuetele vastavad iseseisvad tööd tulemus „A“ arvestatud

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD.4 EKAP / 104 tundi

Mooduli õppemaht 104 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 8 tundi praktiline töö 20 tundi iseseisev töö 76 tundi

Teemad / alateemad Interneti seadmete algtasemel häälestamine, CAT5/6 võrgukaabli pistikuga otsastamine, videovalve, hoone helindus, hoone automaatika ja läbipääs. Valvesignalisatsioon.

Tulekahjusignalisatsioon. Telefonisüsteem. Arvutivõrk. Helindussüsteem. Antennivõrk. Videovalve süsteem. Läbipääsukontroll. Ajanäidu süsteem. Hoone automaatikasüsteemid. Elektromagnetiline ühilduvus.

ÕPPEMATERJALID Auditoorses tunnis õpilase poolt loodud konspektElektripaigaldiste ABC; 1999 EETELAndmekaitse ja infoturbe seletussõnastikhttp://et.wikipedia.org/wiki/EsilehtInfotehnoloogia käsiraamat koolidele ja iseõppijatele II. Arvutivõrgud ja multimeedia Autor: Jaak Pihlau 1998Elektriohutus madalpingepaigaldistes; Autor: Risthein E 1999Elektripaigaldiste elektromagnetiline keskkond ja seadmete ühilduvus; Autor LoorensElektroonika; Autor PütsepMadalpingepaigaldiste juhistikusüsteemid; Autor RistheinMadalpingevõrkude juhistikusüsteemid; AutorMadalpingevõrkude juhistikusüsteemid MEIS; Autor Risthein

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT ÕPETAJAD

(EKAP)7. ELEKTRIMOOTORID JA –AJAMID

(valik)8 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodul „Sisetööde elektriku alusteadmised“MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane käivitab, reguleerib ja hooldab alalisvoolu-,

vahelduvvoolumootoreid (asünkroon- ja sünkroonmootor) ja elektriajameid, arvestades nende tööpõhimõtteid ja järgides tööohutus-, elektriohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID7.1. kavandab tööprotsessi, valib töövahendid ja

vajalikud materjalid elektrimootorite ja -ajamitega seotud paigaldiste käitamiseks töölõigu piires, lähtudes etteantud tööülesandest

teeb vahet elektrimootoril ja generaatoril nende töötamisel toimuvate füüsikaliste nähtuste alusel ning nimetab nende tehnilisi karakteristikuid

eristab näidiste põhjal alalisvoolu- ja vahelduvvoolumootoreid ja võrdleb neid nimisildiandmete põhjal, tuues välja erinevused, kasutades erialast terminoloogiat

korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja isikukaitsevahendid7.2. rakendab tööle elektrimootori koos erinevate

reguleerimis- ja käivitusseadmetega vastavalt etteantud tööülesandele

koostab praktilise tööna alalisvoolumootori töötava käivitus- ja kiiruse reguleerimise skeemi vastavalt etteantud tööülesandele, kasutades juhtimistüüpsõlme (nt käivitamine sõltuvalt voolust, ajast, emj-st, läbitud teest)

koostab praktilise tööna asünkroonmootori töötava käivitus- ja kiiruse reguleerimise skeemi vastavalt etteantud tööülesandele

koostab kontaktorjuhtimisskeemi ja teeb seda kasutades nii alalisvoolu- kui vahelduvvoolumootori pöörlemissuuna vahetuse vastavalt etteantud tööülesandele

teeb asünkroonmootori tähtkolmnurklülituse, lähtudes etteantud tööülesandest7.3. kontrollib elektrimootoreid visuaalse

vaatluse teel ja hooldab neid vastavalt etteantud käidukavale

mõõdab elektrimootori isolatsioonitakistust, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja -meetodeid, võrdleb tulemust mootori passis esitatuga ning hindab tulemuste põhjal mootori seisukorda

kontrollib visuaalvaatluse teel elektrimootori korpuse maandusühenduse seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale

kontrollib visuaalvaatluse teel klemmkarbis olevate juhtmete ja ühenduste seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale

kontrollib mootori võllilaagrite seisukorda ja teeb vajalikud hooldustööd vastavalt etteantud käidukavale

defineerib mõiste elektriajam, nimetab ja näitab ajami struktuurskeemi põhjal tema osad koostab kontaktjuhtimisskeemi ja teeb seda kasutades nii alalisvoolu- kui vahelduvvoolumootori

pöörlemissuuna vahetuse vastavalt etteantud tööülesandele teeb asünkroonmootori tähtkolmnurklülituse, lähtudes etteantud tööülesandest

7.4. reguleerib sagedusmuunduriga, sujuvkäivitiga ja tähtkolmnurklülitusega elektriajameid vastavalt etteantud tööülesandele

eristab elektriskeemi alusel sagedusmuunduriga ja sujuvkäivitiga ajameid ühendab ja reguleerib tõste- ja transpordiseadmete elektriajameid, kasutades

simulatsiooniprogramme ühendab nõuetekohaselt erinevad seadmed elektrimootoriga ja reguleerib selle pöörlemiskiirust,

järgides etteantud tööülesannet eristab kontaktorjuhtimisskeemide reversseerimise, käivituse ja pidurduse tüüpsõlmi rakendab tööle sujuvkäivitiga ja/või sagedusmuunduriga mootori, lähtudes etteantud

tööülesandest7.5. järgib töötamisel tööohutus-, elektriohutus- ja

keskkonnaohutusnõudeid enne töö alustamist kontrollib rikkevoolukaitsme toimimist ja töökorras olekut, järgides

elektriohutusnõudeid järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja

tööohutus- ja elektriohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ning arvestades teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber

7.6. analüüsib koos juhendajaga oma toimetulekut erinevate tööülesannetega elektrimootorite käivitamisel, reguleerimisel ja hooldamisel

analüüsib koos juhendajaga enda tegevust elektrimootorite ja ajamite ühendamisel praktiliste ülesannete lahendamisel, elektriliste ning mehaaniliste suuruste mõõtmisel


ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodidHINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)

Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll nr.1 „ Elektrimasinate töö üldpõhimõtted“

Õpilane mõistab elektrimasinate tööpõhimõtteid ja seoseid füüsika seaduspärasustega, kasutab dokumentide koostamisel ja suhtlemisel erialast terminoloogiat õppe- ja inglise keeles , tunneb töohutusnõudeid

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 6.1 vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate elektrimootorite liike, omadusi ja

kasutusalasid. selgitab ja kirjeldab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud elektrimootori peamisi

parameetreid ja nendevalelisi seoseid selgitab elektromagnetilise momendi olemust ja selle rakendamist elektrimootorite ja

generaatorite töös. kirjeldab teabeallikate põhjal erinevate mootorite ehitusmodifikatsioone ja nende sobivust

paigaldustingimustele Teab ja tunneb elektrimootoritele esitatavaid paigaldus- ja ohutusnõudeid

Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.2Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile 6.2 vastavad hindamiskriteeriumid

„Arünkroonmootori omadused ja kasutusalad“

Õpilane mõistab asünkroonmootori tööpõhimõttet ja seoseid füüsika seaduspärasustega, kasutab dokumentide koostamisel ja suhtlemisel erialast terminoloogiat õppe- ja inglise keeles , tunneb töohutusnõudeid

Õpilane: kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud asünkroonmootorite

nimiparameetreid ja tööomadusi. kirjeldab ja selgitab vahelduvoolu sageduse ja asünkroonmootori pöörlemiskiiruse vahelist seost.

Selgitab mõiste „libistus“ olemust ja tähtsust. Kirjeldab asünkroonmootori käivitus- ja reguleerimisvõimalusi.Teab ja seostab mootori

tööomadusi füüsikast tuntud seaduspärasustega, lähtudes etteantud tööülesandest. kirjeldab ja selgitab abimaterjale kasutamata erinevate etteantud asünkroonmootorite

kasutatavate ühenduste, (täht-kolmnurk) olemust ja otstarvet. Saab aru võõrkeelsetest asünkroonmootori kasutusjuhenditest ja teab peast põhilisi mootori

kirjeldamiseks kasutatavaid võõrkeelseid erialaseid termineid ja lühendeid;

Praktiline töö nr. 1„Elektrimootori katsetamine õppestendil“kavandab tööprotsessi mootori ühendamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt mootori ja juhtimis- aparatuuri.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 6.2; 6.5; 6.6 vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: teostatava töö aluseks võtab õpilane, tema poolt loodud „Teoreetilise töö nr.2“ lävendi saanud

tulemuse; valib juhendamisel mõõteriistad, materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid lähtuvalt olukorrast ja nõuetest mõõdab õppestendil oleva mootori füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja


analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mootori katsetamisel. koostab iseseisva tööna, tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades

erialast terminoloogiat ja IT vahendeid

Praktiline töö nr. 2„Asünkroonmootori ülevaatus ja kontroll“kavandab tööprotsessi mootori ühendamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt mootori ja juhtimis- aparatuuri.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 6.3; 6.5; 6.6 vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: teostatava töö aluseks võtab õpilane, tema poolt loodud „Teoreetilise töö nr.2“ lävendi saanud

tulemuse; valib juhendamisel mõõteriistad, materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest tutvub asünkroonmootori nimiandmetega. seadistab juhendamisel õppestendil loodud skeemi parameetreid lähtuvalt olukorrast ja nõuetest mõõdab kontrollitava mootori elektrilisi ja mehaanilisi parameetreid vastavalt etteantud

ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja


analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mootori katsetamisel koostab iseseisva tööna, tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades

erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja katsetulemused

Praktiline töö nr. 3„Asünkroonmootori käivitus- reguleerimisomaduste katsetamine“

kavandab tööprotsessi mootori ühendamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldab ja ühendab juhendite alusel nõuetekohaselt mootori ja juhtimis- aparatuuri.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 6.4, - 6.6 vastavad hindamiskriteeriumid

Õpilane: Koostab paberil teostatava töö juhtimisskeemi. valib juhendamisel mõõteriistad, materjalid ja töövahendid ja juhtimisaparaadid, lähtudes

etteantud tööülesandest koostab praktiliselt õppestendil loodud skeemi ja lontrollib koos juhendajaga selle õigsust ja

parameetreid lähtuvalt olukorrast ja nõuetest mõõdab kontrollitava mootori elektrilisi ja mehaanilisi parameetreid vastavalt etteantud

ülesandele järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja


analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega mootori katsetamisel koostab iseseisva tööna, tehtud tööst ja analüüsist juhendajaga, kirjaliku kokkuvõtte, kasutades

erialast terminoloogiat ja IT vahendeid, milles sisaldub ka korrektselt vormistatud elektriskeem ja katsetulemused

Iseseisev töö: Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad tööd

Õpilane: analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega elektrimootorite ja

ajamite katsetamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte koostab kirjaliku kokkuvõtte analüüsi tulemustest, vormistades selle nõuetekohaselt IT-

vahendeid

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskusedHindamise eelduseks on, et õpilane on omandanud teoreetilised teadmised lävendi („A“ arvestatud ) tasemel , sooritanud kõik praktilised ülesanded tulemusele „A“ arvestatud ning esitanud kõik nõuetele vastavad iseseisvad tööd


8 EKAP / 208 TUNDI


Teemad / alateemad

1. Elektrimasina tööpõhimõte. Elektromagnetiline induktsuioon. Voolu ja magnetvälja koosmõju. Elektrimasina pööratavus. Mootorid ja generaatorid.

2. Elektrimootorid. Elektrimootorite liigitus. Alalisvoolumootorid. Vahelduvvoolumootorid. Sünkroonmootorid. Asünkroonmootorid. Ühefaasilised asünkroonmootorid. Universaalsed mootorid.

3. Elektrimootorite omadused. Elektrimootori võimsus, pöörlemiskiirus, pöördemoment, pinge ja vool. Omaduste kujutamine graafiliselt. Erinevate mootorite mehaanilised karakteristikud.

4. Elektriajam. Elektriajami mõiste. Ajami struktuur. Ajami füüsika. Momendi ja pöörlemiskiiruse vahekord.Töömasina moment. Ajamimootori omaduste sobitamine töömasinaga. Ajami dünaamika.

5. Elektriajami juhtimine ja reguleerimine. Elektriajami käivitamine. Kiiruse reguleerimine. Pidurdamine. Käivitusvoolu piiramine.

Reverseerimine.Kontaktorjuhtimine. Täht-kolmnurk käivitus. Sujuvkäivitid. Sagedusmuundurid.

ÕPPEMATERJALID M. Katsman „Elektrimasinad ja transformaatorid“ U.Agur, J.Laugis „Elektriajamid“ H.Tiismus, J.Lootus „Elektriajamite juhtimine“

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISESTÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppurÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

8. HOONESISESED AUTOMAATIKATÖÖD (valik)

8,0 EKAP ,

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS Läbitud moodulid „Sissejuhatus sisetööde elektriku eriala õpingutesse “MOODULI EESMÄRK õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab ja ühendab etteantud projekti järgides

hooneautomaatikas kasutatavaid andureid, täitureid ja kaablivõrke, arvestades automaatikaseadme või masina kasutusotstarvet ja paigaldusnõudeid ning järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID8.1. kavandab juhendamisel tööprotsessi hoonesiseste

automaatikatööde teostamiseks oma töölõigu piires, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist

korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha hoonesiseste automaatikatööde teostamiseks

valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele lihtsama hooneautomaatikasüsteemi

alamsüsteemid (kütte-, ventilatsiooni-, valgustus-, tõsteseadmete automaatika) koostab ja paigaldab töörühma liikmena juhendamisel taastuvenergiasüsteeme (päikese- ja

tuuleenergia), järgides etteantud juhendeid paigaldab täituri (pneumo-, hüdro-, elektromehhaanilise täituri), arvestades selle

tööpõhimõtet vastavalt etteantud tööülesandele iseloomustab andurite (reostaat-, tenso-, mahtuvus-, induktiiv-, pieso-, halli, fotoelektriline

andur) tööpõhimõtet lähtuvalt jälgitavast suurusest (valgus, takistus, materjali liik) paigaldab nõuetekohaselt anduri vastavalt etteantud ülesandele

8.2. paigaldab töörühma liikmena juhendamisel nõuetekohaselt kaablivõrgu, andurid ja täiturid, järgides ehitusprojekti elektripaigaldiste osas etteantud nõudeid

koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele lihtsama hooneautomaatikasüsteemi alamsüsteemid (kütte-, ventilatsiooni-, valgustus-, tõsteseadmete automaatika)

koostab ja paigaldab töörühma liikmena juhendamisel taastuvenergiasüsteeme (päikese- ja tuuleenergia), järgides etteantud juhendeid

paigaldab täituri (pneumo-, hüdro-, elektromehhaanilise täituri), arvestades selle tööpõhimõtet vastavalt etteantud tööülesandele

iseloomustab andurite (reostaat-, tenso-, mahtuvus-, induktiiv-, pieso-, halli, fotoelektriline andur) tööpõhimõtet lähtuvalt jälgitavast suurusest (valgus, takistus, materjali liik)

paigaldab nõuetekohaselt anduri vastavalt etteantud ülesandele8.3. hooldab varem paigaldatud automaatikaseadmeid,

järgides tööohutus- ja elektriohutusnõudeid selgitab kasutusjuhendite alusel programmeeritavate kontrollerite tööpõhimõtet, kasutades

erialast terminoloogiat valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid (rõhk,

temperatuur, niiskus, kiirus, kaal, pikkus, laius, läbimõõt) vastavalt etteantud ülesandele8.4. analüüsib juhendajaga oma tegevust

hooneautomaatika seadmete paigaldamisel ja hooldamisel

analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut erinevate tööülesannetega hooneautomaatika seadmete paigaldamisel ja hooldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte


ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö laboris, erinevad teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodid

HINDAMINE ( MITTEERISTAV )Kujundav hindamine ja ohutusnõuete täitmise järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksulPraktiliste tööde teostamise eelduseks, et õpilane on omandanud teoreetilised teadmised lävendi tasemel.

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll nr.1 „Hoonesiseste automaatikatööde üldpõhimõtted“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: kirjeldab automaatikaseadmete töö põhimõtteid (Andurite signaalide kirjeldused ja

tööprotsessid ning rakendusotstarve, kasutusvaldkonnad, automaatikasüsteemi juhtimise põhimõtted)

kirjeldab automaatikaseadmete andurite töö põhimõtteid ja peamisi parameetreid ( Takistus-

ja potentsiomeetertajurid, Tensotajurid, Termotakistustajurid, Induktiivtajurid, Mahtuvustajurid, Termopaartajurid, Halli tajurid, Piesotajurid, Fototajurid, jne)

kirjeldab automaatikaseadmete täiturseadmete ja automaatika ahela juhtimise seadmete töö põhimõtteid ja peamisi parameetreid (kontrollerid, aegreleed, lülitusseadmed, kontaktorid, releed jne)

Kirjeldab automaatikaseadmetele esitatavaid paigaldus- ja ohutusnõudeid

Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.2 „Hoonesisese kütte- ja ventilatsiooni automaatika kavandamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Koostab etteantud parameetrite alusel kütte automaatikaskeemi koos tagasisidega ja selgitab

koostatud automaatikaskeemi tööd Analüüsib koos juhendajaga loodud skeemis tekkida võivaid probleeme ja kirjeldab

süsteemi paigaldamise protsessi etappide kaupa; Koostab etteantud parameetrite alusel ventilatsiooni automaatikaskeemi koos tagasisidega ja

selgitab koostatud automaatikaskeemi tööd Analüüsib koos juhendajaga loodud skeemis tekkida võivaid probleeme ja kirjeldab

süsteemi paigaldamise protsessi etappide kaupa;

Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.3 „Hoonesisese valgustuse automaatika kavandamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Koostab etteantud parameetrite aluselvalgustuse automaatikaskeemi Selgitab koostatud automaatikaskeemi tööd Analüüsib koos juhendajaga loodud skeemis tekkida võivaid probleeme Kirjeldab süsteemi paigaldamise protsessi etappide kaupa;

Teoreetiliste teadmiste kontroll nr.4 „Hoonesisese automaatika standardi KNX programmeeritavate kontrolleritega skeemi kavandamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Selgitab ja kirjeldab hoonesisese automaatikastandardi KNX (protokolli) seadmete

võimalusi Selgitab kasutusjuhendite alusel programmeeritavate kontrollerite tööpõhimõtet, kasutades

erialast terminoloogiat Koostab juhendaja poolt etteantud lähteülesandest hoonesisese automaatikaskeemi

kasutades programmeeritavat kontrollerit. Selgitab ja kirjeldab koostatud automaatikaskeemi tööd

Analüüsib koos juhendajaga loodud skeemis tekkida võivaid probleeme ja kirjeldab süsteemi paigaldamise protsessi etappide kaupa;

Praktiline töö nr. 1„Aegrelee-, liikumisanduri- ja impulssreleega

valgustusahela lülitusskeemi koostamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidKooli laboratooriumis õpilane: Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande

teostamiseks Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele valgustusautomaatika süsteemi

õppestendile Paigaldab nõuetekohaselt seadmed ja anduri(d) vastavalt etteantud ülesandele Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud

ülesandele koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt

vormistatud skeemi ja tööjoonistega

Praktiline töö nr. 2„Hoonesisese küttesüsteemi lülitusskeemi

koostamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande

teostamiseks Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele kütteautomaatika süsteemi

õppestendile Paigaldab nõuetekohaselt seadmed (kütteelementi imiteeriv valgusallikas, relee,

programmeeritav aegrelee) ja anduri(d) vastavalt etteantud ülesandele Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud

ülesandele Koostab tehtud tööst kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat, koos korrektselt


Praktiline töö nr. 3„Hoonesisese ventilatsioonisüsteemi lülitusskeemi

koostamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane:

Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande teostamiseks

Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele ventilatsiooniautomaatika süsteemi

õppestendile Paigaldab nõuetekohaselt seadmed (õppeotstarbeline ventilaator, magnetkäiviti, aegrelee) ja

anduri(d) (liikumisandur, lülitid) vastavalt etteantud ülesandele Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab automaatikaseadme ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud



Praktiline töö nr. 4„Päikesepaneeli paigaldamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Tutvub seadmete kasutusjuhenditega Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande

teostamiseks Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele päikesepaneeli elemendi ja

juhtahelad ning võrguinverteri koos akuelemendiga õppestendile Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab energiaallika ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud



Praktiline töö nr. 5„Automaatikaahela koostamine kasutades KNX

programmeeritavat kontrollerit“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Tutvub kontrolleri ja seadmete kasutusjuhenditega Koostab programmi kontrollerile etteantud lähteülesande teostamiseks ,kasutades

kontrolleri õppepaneelidega kaasasolevat tarkvara Korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha etteantud lähteülesande

teostamiseks Valib juhendamisel vajalikud materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud projektist

Koostab ja paigaldab juhendamisel vastavalt ülesandele elektriskeemi õppemakettlauale Valib õige töörežiimi etteantud ülesande alusel ja tunneb ära vead seadme töös Mõõdab elektriahela ja selle alasõlmede füüsikalisi parameetreid vastavalt etteantud



Iseseisev töö Tulemus „A“ arvestatud Õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad tööd Koostab tehtud praktilistest töödest kirjaliku kokkuvõtte kasutades erialast terminoloogiat,

koos korrektselt vormistatud skeemi ja tööjoonistega

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused lävendi tasemel: teoreetilised teadmised omandatud tulemusga „A“ arvestatud

sooritanud viis praktilist ülesannet tulemusele „A“ arvestatud esitanud nõuetele vastavad iseseisvad tööd tulemusele „A“ arvestatud

TEEMAD, ALATEEMAD,MAHUD :8 EKAP / 208 tundi

Mooduli õppemaht 208 tundi , jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 33 tundi praktiline töö 45 tundi iseseisev töö 130 tundi

Teemad / alateemad Mõõtetehnika, mõõtmismeetodid, tehnoloogiliste parameetrite mõõteseadmed ja nende kasutamine. Automaatikas kasutatavaid andurite ja mõõteseadmete konstruktsioone, tööpõhimõtteid,

parameetreid ja kasutusalasid. Automaatjuhtimise teooria alused, automaatjuhtimises kasutatavad elemendid ja seadmed Automaatjuhtimissüsteemide ehitus: elemendid, seadmed ja nende otstarve, tunnusjooned,

parameetreid, ehitus, tööpõhimõtted, koostöö süsteemis; automaatikasüsteemide ehituse printsiibid, iseärasused, stabiilsuse kriteeriumid ja kvaliteedinäitajad; regulaatorite, andurite, täiturite, reguleerimisseadiste liigid ning valiku printsiibid;

Arvutite osa automaatika süsteemides ning automaatika süsteemide simuleerimise ja visualiseerimise võimalused

ÕPPEMATERJALID Auditoorses tunnis õpilase poolt loodud konspektElektripaigaldiste ABC; 1999 EETELhttp://www.energiapartner.ee/paike/?gclid=CJjIitiX1MECFVHMtAodFWEAtwhttp://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/materjal/AAR0130/HA_2010_-_1a_yk_p.pdf

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULI RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

9. ERIALANE VÕÕRKEEL (valik )

3 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb erialapõhises võõrkeeles

Õpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID9.1. mõistab võõrkeelseid kasutusjuhendeid kasutab ülesannete teostamisel võõrkeelseid kasutusjuhendeid

tõlgib etteantud erialase teksti võõrkeelest emakeelde ja vastupidi kasutades erialast terminoloogiat oskab teha märkmeid võõrkeeles loetu põhjal

9.2. kasutab elektritööde alast võõrkeelset terminoloogiat suhtlemisel võõrkeeles ning koostab etteantud tööle hinnapakkumise

õppija väljendab ennast võõrkeeles arusaadavalt oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju oskab teha märkmeid kuuldu põhjal koostab võõrkeelseid lihtsamaid hinnakalkulatsioone lähtudes elektritööde tehnoloogiast ja nimetab

võõrkeeles enamlevinud elektritöödel kasutatavaid materjale ja töövahendeid9.3. hangib erialast infot erinevatest

võõrkeelsetest infoallikatest leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot erinevatest infoallikatest kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid

9.4. selgitab troppimistöödel ja esmaabi andmisel kehtivaid mõisteid ja termineid võõrkeeles

leiab õpitava võõrkeele vahendusel infot troppimistööde ja esmaabi andmise nõuete kohta kasutab võõrkeele sõnastikke ja võõrkeelseid teatmeteoseid

ÕPPEMEETODID rühmatööd, rollimäng, situatsioonianalüüs, iseseisev töö, demonstratsioon

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Teoreetiliste teadmiste kontroll:

Mis sisaldab: õpilane tõlgib emakeelse erialase teksti võõrkeelde õpilane tõlgib erialase võõrkeelse erialase teksti emakeelde õpilane kasutab praktilise töö teostamisel võõrkeelset

juhendit koostab võõrkeelse hinnapakkumise troppimismärguannete tundmine võõrkeeles võõrkeelsete terminite tundmine esmaabi andmisel

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 7.1.- 7.4 vastavad hindamiskriteeriumid

2. Iseseisev tööCV koostamine võõrkeeles

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on esitanud nõuetele vastava võõrkeelse CV

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Kõik õpiväljundites kirjeldatud oskused on omandatud ja hinnatud tulemusega: „Arvestatud „ (A)


3 EKAP / 78 TUNDI


3. Erialased mõisted / 30 tundi + 6 tundi iseseisev tööa. Erialaga seotud mõisted ja terminid. b. Ehitusmaterjalide liigitus, c. Ehitamise etapid, d. Tööde tehnoloogiline järjekord. e. Telefonivestlus. f. Ametikirjad (avaldus, CV, seletuskiri, kinnituskiri) ja nende vormistamise nõuded.g. Majandusterminid.

h. Esmaabi andmisel kasutatavad väljendid ja sõnavara.i. Troppimistööd

Iseseisev töö 6 tundi – võõrkeese CV koostamine

4. Enamkasutatavad töövahendid / 14 tundi a. Töövahendite nimetused elektritöödel.b. Käsitööriistadc. Elektrilised töövahendid

5. Kasutusjuhendid / 24 tundia. Seadmete kasutusjuhendid. b. Materjalide kasutusjuhendid. c. Hooldusjuhendid.

ÕPPEMATERJALID Võõrkeele õpetaja koostatud õppematerjalid


(EKAP)ÕPETAJAD

10. INFOTEHNOLOOGIA(valik )

3 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Taotletakse, et õpilane: omandab teadmised ja oskused tekstitöötlusest, tabeltöötlusest, interneti

kasutamisest, tööalaste kirjade koostamisestÕpingute käigus arendab õppija õppimisoskust, infotehnoloogia-, matemaatika- ja emakeelepädevust.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID10.1. Õpilane teab ja tunneb arvuti riistvara

ning mõistab ohutusnõudeid kuvariga eristab ja seletab mõistet riistvara ja tarkvara eristab ja nimetab IKT-seadmeid emakeeles ja võõrkeeltes; kirjeldab seadmete funktsioone ja kasutusvõimalusi;

töötamisel; oskab käivitada arvutit iseseisvalt käivitab arvutit ja perifeeria seadmeid; eristab ja selgitab sisend ja väljundseadmete funktsioone, kirjeldab põhilisi tehnilisi andmeid; teab ja täidab ohutusnõudeid kuvariga töötamisel; kasutab õpetaja toega õigesti arvuti seadmeid ning oskab neid hallata.

10.2. Õpilane käivitab Windowsì programme ja tegutseb dialoogiaknas

eristab tarkvara funktsioonide järgi; eristab tarkvara levitamistüüpide järgi (kommerts ja vabatarkvara); seletab tarkvara funktsiooni ja erinevusi, erinevates olukordades tarkvara

kasutuskõlblikkus/sobilikkus; valib tarkvara lähtuvalt vajadustest (lähteandmed ja tingimused lõpptulemuse jaoks); leiab üles ja käivitab tuttava (kirjelduse/funktsioonide järgi) või nimetatud programmi; leiab üles tarkvara vaates (programmi akna sees, desktopil/töölaual) nimetatud (kirjelduse/funktsiooni

järgi) elemente ja kasutab neid õigetpidi vajalikku tulemuse saamiseks; kasutab graafilise kasutajaliidese –akende süsteem -võimalusi töö lihtsustamiseks ja kiirustamiseks; kasutab otstarbeliselt ja õigetpidi riistvara erinevate objektide (tekst, graafilised elemendid, tabelid ja

nende osad) märgistamisel, teisendamisel, kopeerimisel; kasutab (kasvõi meelespea alusel) klahvide kombinatsioone ja kuumaid klahve käskude teostamiseks

10.3. Õpilane haldab faile ja kaustu, kirjeldab ja iseloomustab faile kui objekte (vaatamata sisule):

eristab ja seletab mõistet fail ja kaust; eristab ja seletab failide põhiomadusi (nimi/tüüp/maht/muutmis_kuupäev); seletab mis on faili nimi, millised piirangud kehtivad faili nime puhul; seletab, mis on faili nimi laiend (extension) ja milleks see vajalik on; leiab üles etteantud kaustadest ja failidest vajalikku; valib failide ja kaustade näitamise viisi ning järjestamise (põhiliste failide/kaustade omaduste järgi)

viisi, põhjendab valitud näitamisviise vajalikkust; loob uut kausta; märgistab ära (selekteerib) faile ja kaustu (järjest ning eraldiseisvaid); avab faili erinevat viisi (nii vaikimisi, kui ka valikuine); teostab failidega ja kaustadega vajalikke operatsioone: kopeerib/teisaldab faili(d) (nii ainsuses, kui ka mitmuses); saadab faili/kausta prügikasti, taastab prügikastist, kustutab lõplikult; põhjendab valitud operatsioonide vajadust lähtuvalt etteantud ülesanne kirjeldusest; failide kokku/lahti pakkimine standardse süsteemsee arhivaatoriga.

10.4. Õpilane mõistab interneti olemust ja selles peituvaid ohte; infootsingu võimalusi erialase teabe hankimiseks, selle töötlemiseks ja salvestamiseks; mõistab e-

mõistab ja seletab, mis on internet; käivitab interneti lehekülgede kasutamiseks vastava programmi –veebilehitseja, nimetab kõige

populaarsemad; sisestab interneti aadressi URL vormis veebilehitseja aadressi ribasse;

kirja olemust ja nõudeid selle koostamiseks, oskab e-ametikirju elektrooniliselt koostada, vormistada ja saata.

kasutab otsingumootoreid informatsiooni otsimiseks; kopeerib leitud informatsiooni teise programmi / salvestab arvutisse ning viidab allikatele; teeb/kasutab vajadusel kustutab järjehoidja teatud leheküljele; elektroonposti kasutamine nii veebiis, kui ka lokaalse tarkvaraga (meiler); koostab e-kirja vastavalt võrguetiketile (s.h. õigekirja kontroll), võtab e-kirja vastu, vastab e-kirjale,

edastab e-kirja; teab e-kirjadega seotud ohte ja oskab neid vältida; lisab manuse (manuseid); koostab ja lisab signatuuri e allkirja; kasutab aadressiraamatu kasutamine, lisab ja kustutab aadressi.

10.5. Õpilane tunneb teksti-ja tabelitöötluse põhinõudeid; teab dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid; teab algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise nõudeid ning oskab koostada isiklikke-ja ametikirju (avaldust, CV, iseloomustust, seletuskirja).

käivitab tekstitöötlus programmi, seadistab vastavalt tema vajadustele; leiab üles ja avab erineva(te) etteantud failide/kaustade hulgast (nii ainsuses, kui ka mitmuses) vajaliku

teksti dokumenti; salvestab teise nime/tüübiks (DOC, DOCX, RTF, ODT, PDF –teab ja seletab, milleks neid vaja on)

jah/või teisse kausta; prindib erinevat viisi olemasoleva dokumendi välja (reaalse või virtuaalse printeriga); sisuliselt redigeerib teksti erinvate redigeerimisvõimaluste kasutamisega; kasutab dokumendis õigekirja kontrolli; korraldab otsinguid asendusi oskab kopeerida teksti teistest allikatest ning sisse kleepima puhtaks tekstiks; muudab teksti (nii sümbolite/sõnade, kui ka lõikude) omadused, vormistamisel kasutab nii lindi

(nupuriba) peal olevate vahenditega, kui ka nendega, mis asuvad menüüde all; muudab lehekülgede omadused; täiendab dokument tekstidega erinevatest allikatest –kopeerimine vahepuhvri kaudu; täiendab dokument erinevate lisavõimaluste abil (illustratsioonid, diagrammid, joonised, tabelid,

valemid, erisümbolid); täiendab dokumenti igasuguste automatiseerimise võimalustega (stiilid/laadid, päis/jalus,

loetelud/numeratsioon, interaktiivne sisukord); teab dokumendi plangil olevaid rekvisiite, tuvastab ja nimetab neid; teab rekvisiitidele esitavaid nõudeid ning vormistab rekvisiite vastavalt nõuetele; teab ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri, vabanduskiri) koostamise

nõudeid ning kasutab neid dokumentide töötlemisel; koostab isiklikke-ja ametikirju (avaldus, CV, iseloomustus, seletuskiri).

10.6. Õpilane kasutab enamkasuta-tavaid tabelarvutusfunktsioone ja põhilisi aritmeetilisi tehteid

avab etteantud dokumenti (nii ainsuses, kui ka mitmuses), salvestab teise nime/tüübiks (XLSX, ODS) ja/või teisse kohta;

prindib erinevat viisi olemasolevat dokumendi välja; kasutab erinevaid võimaluse dokumenti ülevaade teostamiseks;

järjestab ja filtreerib andmeid dokumendi sees; märgistab ära ja kopeerib/teisaldab/kustutab lahtreid ja lahtrite gruppe, rea ja veeru; kasutab erivõimalusi andmete kopeerimisel/kleepimisel tabelis; opereerib tööraamatus erinevate lehekülgedega, kustutab/ümbernimetab/lisab; redigeerib sisuliselt tabeli sees oleva informatsiooni erinevat viisi –numbrite parandamine; kasutab tabelis otsingu ja asendamise võimalusi; andmeseeriate loomine ja kasutamine; muudab tabeli sees oleva informatsiooni vorminduse (üldine vormindus, taust, äärisjooned, andmete

tüübid lahtrites); kasutab protsendi arvutust erinevat (talle sobiliku?) viisi; muudab/loob tabeli sees valemeid erinevate aadressi (suhteline/absoluutne) tüüpide kasutamisega; kasutab valemites sissehitatud funktsioone (statistilisi, loogilisi, matemaatilisi); täiendab dokumenti erinevate lisa vahendite abil (diagramm, pilt, joonis, graafilised

valemid,erisümbolid).

ÕPPEMEETODID iseseisev töö, demonstratsioon, praktiline töö, loeng. disskussioon

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul

HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID1. Demonstratsioon .

Õpilane demonstreerib praktilisi oskusi interneti suhtlusvahendite abil informatsiooni otsimises, süstematiseerimises ja edastamises:

kohandab eelhäälestatud meileri (saatja andmed ja signatuur), saadab elektroonilist päringukirja, (peab vastama NETI ketti

nõuetele), võtab vastu e-kirja, mis sisaldab ülesannet koos manusega, otsib internetist vajalikku informatsiooni (tekstilist, graafilist), vormistab ülesleitud informatsiooni ettekirjutatud viisi (s.h.

viitamine infoallikatele), nii e-kirja sees, kui ka etteantud manusesse,

saadab kirja tagasi koos manusega (nii ainsuses, kui ka mitmuses).

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on lävendile vastavalt demonstreerinud kõik õpiväljundile 8.1 ja 8.2 vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud õpitegevused

2. Demonstratsioon - probleemi lahendamine,

Õpilane demonstreerib praktiliselt kuidas ta vastava tarkvara ning

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud lävendile vastavalt kõik õpiväljundile 8.3 vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud õpitegevused

riistvara korrektse kasutamisega lahendab püstitatud probleemi: etteantud failide hulgast kirjelduse järgi eristada vajalikku ja

mittevajaliku, mittevajaliku kustutada; ülejäänu jaoks luua kohta, kopeerida jah/või teisaldada vastavalt nõetele ning nimetada ümber vastavalt tingimustele, mis põhinevad objektide omaduste peal.3. Demonstratsioon

Õpilane demonstreerib praktilisi oskusi interneti suhtlusvahendite abil informatsiooni otsimises, süstematiseerimises ja edastamises:

Õpilane kohandab eelhäälestatud meileri (saatja andmed ja signatuur),

saadab elektroonilist päringukirja, (peab vastama NETIketti nõuetele),

võtab vastu e-kirja, mis sisaldab ülesannet koos manusega, otsib internetist vajalikku informatsiooni (tekstilist, graafilist),

vormistab ülesleitud informatsiooni ettekirjutatud viisi (s.h. viitamine infoallikatele), nii e-kirja sees, kui ka etteantud manusesse,

saadab kirja tagasi koos manusega (nii ainsuses, kui ka mitmuses).


4. Demonstratsioon

Õpilane demonstreerib, kuidas ta kasutab tekstitöötlusprogrammi tekstidokumenti töötlemisel, et see vastaks püstitatud raamnõuetele:

õpilane vormistab (tekst ja lõigud) etteantud mitme leheküljelist tekstidokumenti talle sobiliku viisi (kas käsitsi, või pintsliga, või stiilide kasutamisega) vastavalt elektroonilisele juhendile/kirjeldusele PDF vormis;

täiendab etteantud dokumenti tekstidega teistest allikatest; seadistab lehekülje omadusi, s.h päis ja jalus; salvestab teise nime all, teiseks tüübiks, teisse kausta; prindib välja virtuaalse printeriga; tulemused laeb üles või saadab e-kirja manusega.


5. Demonstratsioon

Õpilane demonstreerib, kuidas ta kasutab tekstitöötlusprogrammi lisavõimalusi tekstidokumenti vormistamisel, et see vastaks püstitatud raamnõuetele:

kasutab dokumenti täiendamiseks või uue dokumenti loomisel


erinevaid rakendusi: lisab failina etteantud pilti, või lõikepilti, või internetist ülesotsitud pilti ning seadistab, et see sobiks dokumenti (kohandab lähtuvalt juhendist või näidisest);

lisab graafilisi objekte –tekstile või lisatud pildile (seletavad märgid),

loob uue joonise loomine ja vormistab (täide, kontuur, efektid); lisab erisümboleid ja valemeid; loob, täidab ja vormistab

(äärisjooned, taust, lahtrite suurus,struktuur) tabeleid.6. Demonstratsioon

Õpilane demonstreerib, kuidas tema tabelarvutus tarkvaraga lahendab püstitatud probleemi:

erialaste arvutuste teostamine –lähtuvalt erialastest nõetest, etteantud joonise(te) alusel koostada (või täiendada etteantud) ja ära vormistada tabeli (erinevates variantides),

sisse kanda lähteandmed ja võimalusel sissehitatud funktsioonide kasutamisega koostada valemid (lähtuvalt eriala nõuetest koos mõõtühikute teisendamisega) vajalikute vastuse ja visuaalse tulemuse saamiseks; salvestada erinevateks tüüpideks ning esitada elektroonilises vormis;


7. Iseseisevad tööd

Rahaliste arvutuste teostamine –kulumaterjalide maksumuse leidmine, rahaliste mõõtühikute teisendamine, protsendiarvutus, tulemuste visualiseerimine, loogiliste ja staatiliste funktsioonide kasu tamine, tabeli täiendamine graafiliste elementidega.

Õpilane etteantud juhendi alusel (ametikirjade koostamise kord) teeb ülevaadet dokumendi sisule.

Õpilane etteantud juhise alusel (üldised reeglid dokumentide trükkimisel) otsib dokumendist vormistusliku vigu.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastava iseseisvad kirjalikud tööd



EKAP / 78 TUNDI


1.Infootsingud

Failihalduse põhimõisted ja määrangud• Ülevaade operatsioonisüsteemist ja andmekaitse põhimõtetest.• Vabavara. • Viirusetõrjeprogrammid.

2. Tekstitöötlus

• Andmete sisestamine ja lisamine. Andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine. • Otsing ja teksti asendamine. Teksti kujundamise põhivõtted. Teksti vormindamine.

Iseseisev töö1 : Dokumenti analüüs: Õpilane (etteantud juhendi alusel - ametikirjade koostamise kord) teeb ülevaate dokumendi sisule – 5 tundi

Iseseisev töö 2 : Dokumendi analüüs: Õpilane (etteantud juhise alusel - üldised reeglid dokumentide trükkimisel) otsib dokumendist vormistuslikke vigu – 5 tundi

3. Tabelarvutus • Andmete sh. valemite sisestamine lahtrisse. • Tabeli kopeerimine, teisaldamine, kustutamine. Otsimine ja asendamine tabelis. Ridade ja veergude lisamine, nende laiuse ja kõrguse muutmine. • Andmete sorteerimine. Andmeseeriate kasutamine. • Aritmeetika valemid. • Absoluutne ja suhteline aadress. Töötamine lihtsamate funktsioonidega. Tabelite vormindamine. • Õigekirja kontrolli kasutamine. Päise ja jaluse lisamine. • Objektide ja diagrammide lisamine tabelisse.

Iseseisevad tööd / 10 tundi rahaliste arvutuste teostamine . Kulumaterjalide maksumuse leidmine, rahaliste mõõtühikute teisendamine, protsendiarvutus, tulemuste visualiseerimine, loogiliste ja staatiliste funktsioonide kasu tamine, tabeli täiendamine graafiliste elementidega

ÕPPEMATERJALID Õpetaja koostatud digitaalsed materjalid õpetatava kohta.


(EKAP)ÕPETAJAD

11. ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS

(valik )

3 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK taotletakse, et õpilane väärtustab terveid eluviise, kasutab regulaarset liikumist ja sportimist teadlikult oma

tervise tugevdamiseks ja üldise töövõime parandamiseks

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID11.1. hindab objektiivselt oma kehalisi

võimeid, füüsilist vormi ja omab valmisolekut neid arendada

11.2. tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt enda üldkehalise arendamisega, kasutades selleks sobivaid vahendeid ning meetodeid

11.3. arendab sportliku ühistegevuse (pallimängud, rahvaspordiüritused jne) kaudu meeskonnatööoskust ja distsipliini

11.4. õpib aktsepteerima inimestevahelisi erinevusi ja arvestama nendega erinevates suhtlussituatsioonides

Õpilane: hindab juhendi alusel oma kehalisi võimeid ja füüsilist vormi mõistab ja selgitab kehakultuuri ja tervise ning teiselt poolt tervise ja töövõime vahelisi seoseid seab eesmärgid oma füüsilise vormi arendamiseks ja koostab juhendamisel sobiva treeningkava nende

saavutamiseks, arvestades sealjuures kutsetöö spetsiifikast tulenevaid vajadusi järgib koostatud treeningkava ja hindab selle mõju arendab lihastreeningul lihastoonust, jõudu ja vastupidavust, mis aitab paremini hakkama saada

gapäevaste tööülesannetega, raskuste tõstmisel kasutab ergonoomiliselt õigeid asendeid ja sobivaid liigutusi

arendab erinevate harjutuste kaudu liigutusoskusi, painduvust, osavust ja koordinatsiooni arendab vastupidavustreeningu kaudu motivatsiooni, enesedistsipliini ja tahtejõudu arendab sportliku ühistegevuse kaudu koordinatsiooni, reaktsiooni-, tunnetuslikku- ja otsusekiirust,

õpib ka ennast kehtestama tunneb ja sooritab oma erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja

võimlemisharjutusi, et vältida pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi

11.5. arendab kutsetööks vajalikke tahteomadusi (kohanemisvõime, koostööoskus, väljendusoskus, jms

arendab sportliku ühistegevuse kaudu kohanemis- ja empaatiavõimet, koostööoskust, eneseväljendusoskust ning distsipliini

järgib sportimisel ja harjutamisel ohutus- ja hügieeninõudeid jälgib ja kontrollib oma käitumist ning oskab vältida ohuolukordi

ÕPPEMEETODID Üldfüüsilised harjutused, arutelu, demonstratsioon, treeningkava koostamine


HINDAMISMEETODID HINDAMISKRITEERIUMID2. Aktiivne loeng koos praktiliste harjutustega:

Õpilane sooritab tunnis erinevaid virgutus- ja venitusharjutusi ja algatab arutelu nende vajalikkusest.

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud õpiväljundile 9.1.vastavates hindamiskriteeriumites kirjeldatud oskused

3. Füüsilised harjutused 1.- 10. Õpilane: Sooritab üldkehalise testi II – kõikide testis olevate

harjutuste võimetekohaselt sooritamine

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on sooritanud kõik füüsilised harjutused vastavalt etteantud normidele.

4. Iseseisev töö Iseseisvate treeningukavade koostamine ja treeningupäeviku

täitmine

Iseseisev treening

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on esitanud nõuetele vastava treeningukava ja treeningupäeviku



3 EKAP / 78 TUNDI


1. Teoreetilised teadmised.

1.1. Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõju organismile;1.2. Hügieeninõuded; oskus hinnata oma füüsilist seisundit, pulsi ja vererõhu näitajaid

puhkeseisundis, harjutamisel, taastumisel; organismi karastamine, riietus, spordivigastused;1.3. Kehaliste harjutuste kasutamine ravival eesmärgil; tervisesprdiga tegelemise tähtsus tulevastele

emadele; sport ühiskonnas, spordialane perioodika; kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja intensiivsus, sagedus).

2. Võimlemine. 2.1. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine; vabaharjutused ja harjutused vahenditega(pall, hüpits

võimlemiskepp, lint); lõdvestusharjutused; akrobaatika (tirelite ja seisude variandid, ratas kõrvale); tasakaaluharjutused; virgutusvõimlemise kompleksi koostamine; aeroobika (erinevad stiilid, lihastreening, venitusharjutused); seltskonnatantsud ja

2.2. Raskuste tõstmine tehnika; teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks(jõumasinate ja kangi kasutamine, ohutusnõuded ja julgestamine); toengud ja ripped võimlemisriistadel.

3. Kergejõustik 3.1. Kergejõustiklase eelsoojendus; kiir- ja pikamaajooksu tehnika;

4. Üldkehaline ettevalmistus.4.1. Kehaliste võimete arendamine ja iseseisva arendamise metoodika (vastupidavus, jõud, painduvus,

osavus, kiirus);4.2. Jõu ja venitusharjutused (stretching-võimlemine); aeroobika; tasakaalu- ja

koordinatsiooniharjutused; kaitseväe kehalise kasvatuse testid.

5. Iseseisev töö 70 tundi 5.1. Iseseisev treening. 5.2. Soojendusharjutuste kava koostamine.5.3. Iseseisvate treeningukavade koostamine ja treeningupäeviku täitmine

ÕPPEMATERJALID Weineck, J. ja Jalak, R. 2008. Kehalised võimed ja organism. Jalak, R.2006. Tervise treening J. Loko. Liigutusvõimed ja nende arendamise metoodika (2004) http://www.terviseinfo.ee http://www.fitness.ee

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVA

SIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

12. . VALGUSTAJA (valik) 9 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Mooduli läbimisel õppija oskab sündmusi nähtavaks teha, tunneb tehnilisi materjale ja leiab vastava

optimaalse lahenduse valgustuse kvaliteetseks esitamiseks ja valgusrežii salvestamiseksÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID12.1. Valgustehnika ohutu paigaldamine,

säilitamine ja hooldamine paigaldab seadmed vastavalt joonistele (paigutusplaan, signaali jaotusplaan ja energia jaotusplaan)

ja arvestades ohutusnõudeid ning töökeskkonna võimalikke riske (nt ettenähtud turvatrossid, riputuskonksud jm).

suunab seadmed vastavalt suunanimekirja/plaanile ja valguskujundaja juhendamisele. säilitab seadmed selleks ettenähtud kohas ja viisil (nt transportkastid, ladu jm), arvestades

ohutusnõudeid. hooldab seadmeid, lähtudes seadme tootja nõuetest ja asutuses kehtestatud hooldusjuhendist. tagab seadmete turvalise pakendamise seadmete transportimiseks, lähtudes juhenditest ja

ohutusnõuetest. probleemide ilmnemisel teavitab vahetut juhti.

12.2. Sündmuse teenindamine kõrvaldab sündmuse ajal tekkinud pisirikked vastavalt oma pädevusele. kasutab sündmuse jooksul jälgimisprožektorit, lähtudes sündmuse kontseptsioonist. paigutab seadmed sündmuse ajal ümber, lähtudes kontseptsioonist ja paigutusplaanist. vajadusel kasutab sündmuse ajal eriefektide seadmeid (nt tossumasin, mullimasin, vahumasin,

tuleefekt jt), lähtudes kasutusjuhenditest. kasutab oma töös võõrkeelt tasemel A2 (vt lisa 1).

12.3. Valgustaja kutseline käitumine ja tegutsemine

arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva professionaalse arengu. töötab hästi situatsioonides, mis nõuavad avatust uute ideede ja kogemuste suhtes. reageerib ootamatutele olukordadele adekvaatselt.. analüüsib ebaõnnestumisi ja oskab eksimustest õppida. arvestab protsesside ja tegevuste finantsilist poolt. suhtub kriitikasse mõistvalt ja suudab sellest õppida. kohaneb meeskonnaga ja loob meeskonnavaimu. järgib omatöös kutsealaga seonduvaid õigusakte.

12.4. Rakendab õppetöö käigus omandatut reaalses töökeskkonnas toimuval praktikal

Õpilane rakendab, kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid

vastutab nii loominguliselt kui tehniliselt siseinterjööri ja välivõtete valgusefektide saavutamise eest läbi valguse paigutuse, tugevuse ja värvilahenduste.

teeb koostööd lavastaja/ režissööri, valguskujundaja, operaatori, ja kunstnikuga. orienteerub valgustuse iseärasustes ja väljendusvahendites. leiab sobiva tehnoloogilise lahenduse, kasutades erinevaid seadmeid ja arvestades looduslikke ning

tehnilisi tingimusi. lahendab mittestandardseid olukordi loob positiivse suhtluskeskkonna.

töötab kollektiivi liikmena, vabakutselise loovisikuna jne.

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, analüüs, proovitöö, teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodid


Hindamiskriteeriumid:0 - puudulik vastus 1 - rahuldav vastus 2 - väga hea vastus

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDPraktilised ülesanded

1.Järgib oma töös üldiseid ohutustehnikanõudeid.2.Hindab töökeskkonna võimalikke riske (nt valgustamisel libedal pinnasel, kõrguses, liikluses, sadamas, tehases, autorallil jm). Probleemide ilmnemisel teavitab koheselt vahetut juhti.3 . Paigaldab seadmed vastavalt joonistele (paigutusplaan, signaali jaotusplaan ja energia

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi (11 punkti) taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Kirjeldab ohutusnõuete järgimist igapäevases töös

Kirjeldab seadmete paigaldamist

jaotusplaan) ja arvestades ohutusnõudeid (nt ettenähtud turvatrossid, riputuskonksud jm)4.Järgib valgustehnika eripäraseid ohutusnõudeid (nt valgustustehnika kinnitamine, valgustustehnika kaal ja konstruktsioon ning aluste stabiilsus jm).5. Suunab seadmed vastavalt suunanimekirja/plaanile ja valguskujundaja juhendamisele.6. Säilitab seadmed selleks ettenähtud kohas ja viisil (nt transportkastid, ladu jm), arvestades ohutusnõudeid.7. Hooldab seadmeid, lähtudes seadme tootja nõuetest ja asutuses kehtestatud hooldusjuhendist8. Tagab seadmete turvalise pakendamise seadmete transportimiseks, lähtudes juhenditest ja ohutusnõuetest.9. Probleemide ilmnemisel teavitab vahetut juhti

Kirjeldab ohutusnõuete järgimist igapäevases töös

Kirjeldab suunamist

Kirjeldab seadmete säilitamist

Kirjeldab seadmete hooldamist

Demonstreerib seadmete nõuetekohast pakendamist

Toob näiteid oma töökogemustest situatsiooni lahendamisel

Praktilised ülesanded

1.Kõrvaldab sündmuse ajal tekkinud pisirikked vastavalt oma pädevusele.2.Kasutab sündmuse jooksul jälgimisprožektorit, lähtudes sündmuse kontseptsioonist.3.Paigutab seadmed sündmuse ajal ümber, lähtudes kontseptsioonist ja paigutusplaanist.4. Vajadusel kasutab sündmuse ajal eriefektide seadmeid (nt tossumasin, mullimasin, vahumasin, tuleefekt jt), lähtudes kasutusjuhenditest.5. Kasutab oma töös võõrkeelt tasemel A2 (vt lisa 1).

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele 9.2 vastavad lävendi (4 punkti) taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Toob näiteid pisirikete kõrvaldamisest

Kirjeldab jälgimisprozektori kasutamist

Toob näite oma töökogemusest ja kirjeldab tegevust

Nimetab eriefektide seadmeid ja kirjeldab nende kasutamist

Demonstreerib seadme võõrkeelse kasutusjuhendi kasutamist

Teoreetilised ülesanded Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud õpiväljundis 9.3 kirjeldatud hindamiskriteeriumite lävendi (10 punkti) tasemel omandamistÕpilane:

1.Arendab tööalaseid teadmisi läbi pideva professionaalse arengu.2. Töötab hästi situatsioonides, mis nõuavad avatust uute ideede ja kogemuste suhtes. Otsib õppimisvõimalusi. Läheneb olukordade ja probleemide lahendamisele innovaatiliselt ja loovalt.3. Reageerib ootamatutele olukordadele adekvaatselt

4. Reageerib muutustele ja kohaneb nendega hästi. Talub pinget ja tuleb hästi toime tagasilöökidega.5. Analüüsib ebaõnnestumisi ja oskab eksimustest õppida6. Talub ebamääraseid olukordi ja situatsioone ning oskab ära kasutada neist tulenevaid positiivseid võimalusi7. Arvestab protsesside ja tegevuste finantsilist poolt

8. Suhtub kriitikasse mõistvalt ja suudab sellest õppida9. Määratleb isiklikud arengustrateegiad. Kasutab ära arengu- ja koolitusvõimalused10. Kohaneb meeskonnaga ja loob meeskonnavaimu11. Järgib omatöös kutsealaga seonduvaid õigusakte12. Peab tähtsaks eetilisi tõekspidamisi ja väärtusi13. Pakub alternatiive probleemide lahendamiseks.

Kirjeldab enda arendamist

Toob näiteid oma töökogemusest







Toob näiteid oma töökogemusest Toob näiteid oma töökogemusest


Toob näiteid oma töökogemusest Toob näiteid oma töökogemusest

PraktikaÕpilane rakendab, kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on demonstreerinud oskust täita reaalses töökeskkonnas töörühma liikmena juhendamisel mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskusi ja tähtaegselt esitanud nõuetele vastavad iseseisvad tööd. Õpilane:

teadmisi, oskusi ja hoiakuid järgides kvaliteedi- , ohutuse- ja energiatõhususe nõudeid

On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, Esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid (leping, praktikapäevik ), Saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), Koostanud eneseanalüüsi praktika kohta Esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

Iseseisev töö: Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud kõik iseseisvad tööd Õpilane: Täidab praktikapäevikut vastavalt nõuetele Koostab kirjaliku analüüsi enda toimetulekust valgustaja tööülesannete täitmisel Hindab juhendaja abiga enda arendamist vajavaid aspekte

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel: Sooritanud õpiväljundites kirjeldatud oskused tulemusele „A“ arvestatud Sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud dokumendid



9 EKAP / 234 TUNDI

Mooduli õppemaht 234 tundi, jaguneb järgmiselt: auditoorne töö 16 tundi praktiline töö 20 tundi praktika 106 tundi iseseisev töö 92 tundi

Teemad / alateemadValgustehnika ohutu paigaldamine, säilitamine ja hooldamineSündmuse teenindamineValgustaja kutseline käitumine ja tegutsemine

ÕPPEMATERJALID Õpetaja koostatud õppematerjalid

Lisa 1.Võõrkeel tasemel A2MÕISTMINE

RÄÄKIMINE

KIRJUTAMINE

Saan aru fraasidest ja sageli kasutatavatest sõnadest, mis on vahetult seotud mulle oluliste valdkondadega (näiteks info minu ja mu perekonna kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Saan aru lühikeste, lihtsate ja selgelt väljahääldatud ütluste põhisisust

Saan aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest. Oskan leida eeldatavat spetsiifilist informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saan aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest.

Saan hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskan kaasa rääkida, ehkki ma ei oska veel ise vestlust juhtida

Oskan kasutada mitmeid fraase ja lauseid, et kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, elutingimusi, hariduslikku tagapõhja, praegust või eelmist tööd.

Oskan teha märkmeid ja koostada väga lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

13. LUKKSEPATÖÖD (valik)

15 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudetaMOODULI EESMÄRK Mooduli läbimisel õppija omab ülevaate lukksepa töövahenditest, kasutatavatest materjalidest, nende

omadustest., rakendab praktiliste tööde ja praktika käigus õigeid töövõtteid lähtudes töö-ja keskkonnaohutuse nõuetest.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID13.1. Kirjeldab materjalide füüsikalisi omadusi ja

materjalide kasutuslikku rakendust Loetleb ja kirjeldab materjalide füüsikalisi omadusi (materjali kaal, tihedus, materjali

koostis); Loetleb ja kirjeldab etteantud materjali kasutuslikku rakendust igapäevaelus;

13.2. omab ülevaadet materjalide töötlemise viisidest ja materjalide mehaanilistest ja keemilistest omadustest

Teab ja tunneb isoleermaterjale ja nende omadusi; Võrdleb ja määrab tabelite alusel materjali tugevuse; Omab ülevaadet ja tunneb ära väliste tunnuste järgi materjali keemilised omadused;

Loetleb ja kirjeldab materjalide töötlemise (mehaaniline, keemiline, elektriline, termiline jne) viise;

13.3. rakendab tööülesande käigus lukksepa töödeks vajalikke töövõtteid

Valib tööülesande täitmiseks õige töövahendi või tööriista; Rakendab tööülesande täitmisel õigeid töövõtteid (materjali: painutamine, õgvendamine,

raiumine, lõikamine, viilimine, puurimine, lihvimine, keermestamine jne) valib tööriista või lõikeinstrumendi, hindab selle korrasolekut ning vajadusel hooldab

instrumenti (teritab); hindab välisel vaatlusel elektri käsitööinstrumendi korrasolekut, käivitab ja seiskab seadme

iseseisvalt järgides tööohutusnõudeid ja seadme kasutusjuhendit, ohu korral teavitab koheselt otsest juhendajat

saeb materjali omadusi arvestades ja kvaliteedinõudeid järgides materjali; puurib materjali omadusi arvestades ja kvaliteedinõudeid järgides avasid ja töötleb pesasid

kasutades õigeid töövõtteid ja vahendeid; valib metalli pinnatöötluse vahendid vastavalt tööülesandele, lihvib ja töötleb metallpinda

nõutava pinnakareduse saavutamiseni; demonstreerib omandatud kompetentsust iseseisvalt joonise järgi tööprotsessi kavandades ja valmistades, piiritletud aja jooksul, etteantud joonise järgi metallist detaili ja hindab

valminud detailide kvaliteeti ning vastavust tööülesandes etteantud nõuetele; rakendab õpitud oskusi materjali keermestamisel;

13.4. , kasutab nihikut, kruvikut ja teisi kontrollmõõteriistu ning teisendada mõõtühikuid

arvutab materjali hulka või kogust etteantud joonisest lähtuvalt; teisendab etteantud mõõtühikuid (millimeetermõõdust tollimõõduks jne) demonstreerib nihiku, kruviku ja teiste kontrollmõõteriistade kasutamise oskust ja sooritab

detailide kontrollmõõtmisi loeb tehnilist joonist ja saab aru joonise tingmärkidest

13.5. töötab meeskonnaliikmena ohutult järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid

kasutab lukksepatöödel kasutatavate instrumentide õigeid ja ohutuid töövõtteid kasutab lukksepatöödel nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid (kaitseprillid, kindad, põlled

jne) korraldab nõuetekohaselt oma töökoha kasutab töötsooni eesmärgipäraselt, korrastab ja puhastab oma töökoha peale operatsioonide

sooritamist ning töötsooni peale töö lõpetamist vastavalt kehtestatud korrale kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult

13.6. analüüsib koos juhendajaga enda tegevust praktilisel tööl ja hilisemal praktikal

koostab praktika läbimisel kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid

analüüsib enda toimetulekut erinevate lukksepatööülesannete täitmisel hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

ÕPPEMEETODID Loeng, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, analüüs, proovitöö, teoreetiliste teadmiste kontrolli meetodid

HINDAMINE MITTEERISTAV (tulemus „A“ – arvestatud / „MA“ – mittearvestatud)Kujundav hindamine ja ohutusnõuete järgimise kontroll toimub kogu õppeprotsessi jooksul Praktiliste tööde teostamise eelduseks, et õpilane on omandanud teoreetilised teadmised lävendi

tasemel. Proovitöö ja praktika eelduseks on, et õpilane on sooritanud praktilised tööd läveni tasemel

HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDTeoreetiliste teadmiste kontroll nr.1 „Materjalide füüsikalised omadused“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Loetleb ja kirjeldab materjalide füüsikalisi omadusi. Mõistab ja saab aru füüsikalistest suurustest (tihedus, erimass, mahukaal, poorsus,

sulamistemperatuur, soojuspaisumine, elektrijuhtivus, tugevus, jne); Arvutab etteantud materjali ruumala järgi materjali kaalu Arvutab etteantud materjali pindala ja sügavuse järgi materjali kaalu Võrdleb etteantud tööriista materjalitugevust tabelist leitava materjali tugevuse koefitsendiga

Praktiline ülesanne „Tööohutuse nõuded lukksepatöödel“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljundile vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: kirjeldab lukksepatöödel kasutatavaid isikukaitsevahendeid ja töövõtteid kirjeldab elektriliste käsitööriistade ohutusnõudeid lukksepatööde teostamisel

Praktiline töö nr. 1„Lõiketera teritamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Teritab õpetaja juhendamisel, teritab lõiketera (nuga, puur, jne), viili-, käia- või luisu abil. Kasutab lukksepatööde teostamiseks õigeid töövõtteid

Praktiline töö nr. 2„Lihtsad lukksepatööd“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Märgib etteantud 1-2 mm erikujulisele metallplaadile joonise järgi (tsenter, pikkus jne) detaili

tooriku mõõdud, kasutades materjali säästlikult;

Valmistab saagimise teel metallplaadist etteantud mõõtudega metallist riba; Töötleb lihvimise teel metallriba ääri Märgib toorikule aukude puurimise asukohad; Puurib õiges mõõdus augud; Keermestab augud; Painutab metallriba etteantud joonise järgi detailiks; Ühendab painutatud detaili poltühendusega Kontrollib detaili mõõte ja võrdleb etteantud joonisega

Praktiline töö nr. 3„Keermestamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Märgib silindertoorikul vajalikud mõõdud; Keermestab õpetaja juhendamisel tooriku etteantud mõõdus keermelõikuriga Viimistleb ja töötleb valmis detaili; Kontrollib nihikuga detaili mõõte ja võrdleb etteantud joonisega

Praktiline töö nr. 4„Neetimine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Koostab etteantud parameetrite alusel endale tööjoonise Lõikab kipsikarkassist tööjoonise järgi sobivad toorikud ,valides selleks sobiva instrumendi Puurib vajalikud augud ja teeb ettevalmistusi karkassi liitmiseks neetimise teel Liidab karkassi osad üheks terviklikuks konstruktsiooniks neetimise teel Mõõdab ja võrdleb saadud tulemust oma tööjoonisega Kontrollib liitekohtade tugevust

Praktiline töö nr. 5„Juhistiku jootmine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Puhastab juhistiku õpetaja juhendamise järgi Kasutades jootekolbi ja jootematerjali ühendab juhistiku omavahel etteantud joonise järgi Kontrollib jootekohtade mehaanilist tugevust Kontrollib elektrilist ühendust mõõteriistaga Kontrollib ja võrdleb loodud detaili etteantud joonisega

Praktiline töö nr. 6 Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi

„Plekitööd“ taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Märgib etteantud joonise järgi lehtmaterjalile detaili mõõdud Valib õpetaja juhendamisel sobivad tööriistad metalllehest vajaliku detaili tooriku

väljalõikamiseks Töötleb detaili toorikut lihvimise teel Märgib etteantud joonise järgi toorikule avad Valib avade lõikamiseks sobivad tööriistad ja saavutab vajaliku tulemuse, Töötleb avasid sobivale kujule ja kontrollib tulemust nihikuga Kontrollib ja võrdleb loodud detaili etteantud joonisega

Proovitöö„Kaitseautomaadi kattekaane valmistamine“

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on omandanud kõik õpiväljunditele vastavad lävendi taseme hindamiskriteeriumidÕpilane: Märgib etteantud joonise järgi lehtmaterjalile detaili mõõdud Valib iseseisvalt ja oma teadmiste piires sobivad tööriistad ning lõikab metalllehest vajaliku

detaili tooriku välja Töötleb detaili toorikut lihvimise teel Märgib etteantud joonise järgi toorikule avad Valib iseseisvalt avade lõikamiseks sobivad tööriistad ja saavutab vajaliku tulemuse Töötleb avasid sobivale kujule, kontrollib avade suurusi nihikuga ja keermestab detaili

kinnitusaugud aitseautomaadi kattekaane valmistamine“ Painutab detaili tooriku joonisel etteantud kujule, kasutades lukksepatöös õigeid töövõtteid Kinnitab detaili liitekohad neetimise teel Kontrollib detaili mõõte ja võrdleb etteantud joonisega Katsetab praktikas detaili sobilikkust;

Iseseisev töö: Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud kõik iseseisvad tööd Õpilane: Täidab praktikapäevikut vastavalt nõuetele Koostab kirjaliku eneseanalüüsi analüüsides enda toimetulekut erinevate lukksepatöö ülesannete

täitmisel hinnates juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Õpilane on saavutanud mooduli õpiväljundid kui on omandanud kõik mooduli õpiväljundites kirjeldatud oskused vähemalt lävendi tasemel: sooritanud kuus praktilised tööd ja proovitöö vähemalt tulemusele „A“ arvestatud teostanud teoreetiliste teadmiste kontrolli lävendi tasemel (arvestatud „A“ ). On sooritanud praktikaperioodi terves ulatuses, esitanud kõik praktikakorralduslikud

dokumendid (leping, praktikapäevik ), saanud positiivse hinnangu praktikajuhendajalt (arvestatud „A“ ), koostanud eneseanalüüsi praktika kohta ning esitanud rapordi praktika kokkuvõtval seminaril

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, sh ISESEISEV TÖÖ

15 EKAP / 390 TUNDI


Teemad / alateemad TÖÖKOHT. Oma töökoha korraldamine. Lukksepa töövahendid, tööriistade kasutamine jahooldamine. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuded lukksepatöödel.MATERJALID. Töödel kasutatavate materjalide ettevalmistamine; metalli painutamine jaõgvendamine, raiumine ja lõikamine, viilimine puurimine, keermestamine, neetimine.PRAKTILISED TÖÖD. Lihtsamad lihvimistööd; pehmejoodistega jootmine;kontrollmõõteriistade kasutamine

ÕPPEMATERJALID Lukksepatööd : loengukonspekt elektrimontööridele ; K Toomla H 1988 Lukksepatööd ; Nikolai Kropivnitski 1975 Õpetaja koostatud materjalid, tööjuhendid, töölehed, praktikajuhend

VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUSE ÕPPEKAVA „SISETÖÖDE ELEKTRIK“ MOODULITE RAKENDUSKAVASIHTRÜHM Põhihariduse omandanud õppur ÕPPEVORM Mittestatsionaarne õpeMOODULI NR. MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

(EKAP)ÕPETAJAD

14. MASINPROJEKTEERIMINE (valik)

3 EKAP

NÕUDED MOODULI ALUSTAMISEKS nõudeta

MOODULI EESMÄRK Õpetusega taotletakse, et õppija õpib tundma masin-projekteerimisega seotud mõisteid ja koostama masin-projekteerimistarkvara abil kahe- ja kolmemõõtmelisi jooniseid.

ÕPIVÄLJUNDID HINDAMISKRITEERIUMID14.1. Teab ja selgitab masinprojekteerimisega

seotud terminoloogiat Tunneb kasutatavad tarkvara Võrdleb masinprojekteerimises kasutatavaid tarkvarasid Teab peast ja selgitab põhimõisteid, käskude valikuid ja nende sisestamist Tunneb 3D projekteerimise põhitõdesid Tunneb kasutatavaid kordinaatsüsteeme

14.2. Teab ja eristab peamisi masinprojekteerimise tarkvarapakette.

Võrdleb masinprojekteerimises kasutatavaid tarkvarasid Selgitab peamiste tarkvarapakettide plusse ja miinuseid

14.3. Tunneb joonistel kasutatavaid elemente ja objekte ning selgitab nende omadusi.

Teab jooniste tegemiseks vajalikke objekte ja vastavaid parameetreid Muudab objektide parameetreid Lisab ja muudab objektide mõõtmeid

14.4. Koostab masinprojekteerimistarkvara abil kahe- ja kolmemõõtmelisi objekte.

Loob vajalikke objekte (kahe- ja kolmemõõtmelisi) Joonestab geomeetrilisi elemente Ühendab objekte omavahel

ÕPPEMEETODID Teoreetilised ja praktilised kontakttunnid ja iseseisev töö.


HINDAMISMEETODID HINDEKRITEERIUMIDPraktiline töö:

Õpilane koostab tervet moodulit hõlmava projekti

Tulemus – „A“ (arvestatud) kui õpilane on tähtaegselt esitanud nõuetele vastava praktilise töö

Iseseisev töö:Projekti koostamine

Tulemus „A“ arvestatud kui õpilane on tähtaegselt esitanud iseseisva töö

KOKKUVÕTVA HINDE KUJUNEMINE Mooduli õpiväljundite omandatust hinnatakse tervet moodulit hõlmava projektiga (valitud tarkvaraga koostatud objekt).

Lävend saavutamiseks peab õpilane saavutama vähemalt läveni taseme. Moodulit hinnatakse mitteeristavalt.

TEEMAD, ALATEEMAD, MAHUD, sh ISESEISEV TÖÖ

3 EKAP / 78 TUNDI


Teemad / alateemad

1. Sissejuhatus • Masinprojekteerimiseks kasutatav tarkvara, levinumad lahendused. • Masinprojekteerimise tarkvaras kasutatavad põhimõisted, käskude valik ja sisestamine.

2. Jooniste koostamise alused • Peamised jooniste koostamiseks kasutatavad objektid ja nende parameetrid. • Objektide moodustamine hiire abil ja koordinaatide sisestamisega klaviatuurilt.

3. Objektidega manipuleerimine joonisel • Objektide parameetrite muutmine, objektide sidumine teiste objektidega. • Kihtide kasutamine joonisel.

4. Graafikaelemendid • Graafikaelementide (faasid, polyline ja tekst) kasutamine, graafikaelementide omaduste muutmine eri kihtideks.

5. Mõõtmed • Joonise elementide mõõtmed, nende lisamine. • Mõõtmete omaduste ja paigutuse valik. • Mõõtmete, tolerantside ja kuju täpsusnõuete tähistamine joonisel

6. Objektide massiivid • Geomeetriliste elementide grupiviisiline joonestamine, objektide massiivid, nende loomine ja kasutamine.

7. 3D projekteerimise põhimõtted • Kolmemõõtmelised joonised ja nende koostamine

ÕPPEMATERJALID Ahto Kalja, Tiit Tiidemann ja Enn Tõugu ,, Masinprojekteerimine’’ Türn, Leo. AutoCAD : käsiraamat. Tallinn : Ehitame, c2006. 608 lk. Türn, Leo. AutoCAD 2002 : arvutijoonestaja käsiraamat. [Tallinn] : Ehitame, c2002. 280 lk. Rahula, Võido. AutoCAD selgeks 9 tunniga : arvutigraafika õppevahend. Tallinn : V. Rahula, 2003. 20 lk. Türn, Leo. Arvutijoonestus. I, AutoCAD : lühikonspekt. Tallinn : Tallinna Tehnikaülikool, 2000. 300 lk.

Documents

Viljandi Kutseõppekeskus | Tuleviku nimel · Web viewSISSEJUHATUS AINESSE Joonistamise ja joonestamise erinevus. Mis on tehniline joonis, selle funktsioonid. Standardite vajalikkus