Embed Size (px)
Citation preview
1
TURU-UURINGU LÄBIVIIMINE LÕUNA-EESTIS
Võrumaa kartuli- ja köögiviljakasvatajate
turustamisvõimaluste paranemine läbi turuinformatsiooni
parema valdamise Võru ja Tartu linna näitel
Analüüsitavad tooted: kartul, porgand, kapsas, kaalikas, peet. Küsitluse geograafiline
läbiviimine: Võru ja Tartu linn.
Tellija: MTÜ Võrumaa Talupidajate Liit
Töö teostaja: Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut
Tartu 2012
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 4
1. KOOLIDE ANALÜÜS ........................................................................................................ 6
1.1 Tartu ja Võru koolides õppivate õpilaste arv. ............................................................. 6
1.2 Tartu linna koolide kartuli ja köögivilja tarbimine .................................................... 7
1.3 Võru linna koolide kartuli ja köögivilja tarbmine .................................................... 13
2. LASTEAEDADE KARTULI JA KÖÖGIVILJA TARBIMISE ANALÜÜS ............... 17
1.2. Tartu linna lasteaedade kartuli ja köögivilja tarbimine .......................................... 17
2.2 Võru linna lasteaedade kartuli ja köögivilja tarbimise analüüs .............................. 21
3. HAIGLA/HOOLDEKODU KARTULI, KÖÖGIVILJA TARBIMISE ANALÜÜS ... 25
3.1 Tartu linna haigla ja hooldekodu kartuli, köögivilja tarbimise analüüs ................ 25
3.2 Võru linna haigla/hooldekodu kartuli ja köögivilja tarbimine ................................ 29
4.1 Tartu linna suuremate kaupluste kartuli ja köögivilja ostukogused ...................... 30
4.2 Võru linna kaupluste kartuli ja köögivilja tarbimine ............................................... 35
5. TOITLUSTUSASUTUSTE KARTULI JA KÖÖGIVILJA OSTUKOGUSED ........... 36
5.1. Tartu linna toitlustusasutuste kartuli ja köögivilja ostukogused ........................... 36
5.2. Võru linna toitlustusasutuste kartuli ja köögivilja tarbimine ................................. 40
6. MAHEKÖÖGIVILI ........................................................................................................... 44
6.1 Rahulolu ostetava maheköögiviljaga Tartus ............................................................ 44
6.2 Kui suur on mahetoodete osa praegu köögiviljade tarbimisest viimasel aastal ning
prognoos järgnevaks 5 aastaks Tartu linnas ................................................................... 45
6.3 Rahulolu ostetava maheköögiviljaga Võru linnas .................................................... 47
7. KARTULI JA KÖÖGIVILJA SORDID .......................................................................... 49
8. KARTULI JA KÖÖGIVILJA PAKEND ........................................................................ 52
9. KARTULI JA KÖÖGIVILJA PÄRITOLU .................................................................... 54
10. TARNIMINE JA SORTIMENT ..................................................................................... 56
11. OSTU MÕJUTAVAD TEGURID .................................................................................. 60
12. TULEVIKUTRENDID .................................................................................................... 61
12.1 Tartu linnas küsitletud lasteaedade, koolide, kaupluste, toitlustusasutuste ning
haiglate/hooldekodude arvamused tulevikutrendide osas .............................................. 61
12.2 Võru linnas küsitletud lasteaedade, koolide, kaupluste, toitlustusasutuste ning
haiglate/hooldekodude arvamused tulevikutrendide osas .............................................. 62
3
13. KOOSTÖÖ TOOTJATEGA ........................................................................................... 64
13.1 Koostöö tootjatega Tartu linnas küsitletud asutuste seas ....................................... 64
13.2 Koostöö tootjatega Võru linnas küsitletud asutuste seas ........................................ 64
14. HULGIFIRMAD .............................................................................................................. 66
14.1 Köögiviljade ostukogused hulgimüüjate seas .......................................................... 66
14.2 Maheköögivili ja köögivilja sordid ........................................................................... 66
14.3 Tarnimine ja ostu mõjutavad tegurid ...................................................................... 67
14.4 Tulevikutrendid ning koostöö tarnijatega ............................................................... 68
15. KÖÖGIVILJASAADUSTE RESSURSS JA TARBIMINE ......................................... 69
KOKKUVÕTE ....................................................................................................................... 74
Lisa 1. Kartuli ja köögivilja tarbimise ankeet lasteaedadele, koolidele, haiglatele,
hooldekodudele, toitlustusasutustele ja kauplustele ....................................................... 78
Lisa 2. Kartuli ja köögivilja tarbimise ankeet hulgimüügiga tegelevatele firmadele .. 88
4
SISSEJUHATUS
Võrumaa Talupidajate Liidu tellitud ja Eesti Maaülikooli poolt läbiviidud uuringu
eesmärgiks oli Lõuna-Eesti põllumajandustootjatele turuülevaate andmine Tartu ja Võru
linnas tegutsevate koolide, lasteaedade, toitlustuskohtade, haiglate, hooldekodude ja
suuremate kaupluste poolt tarbitava kartuli ja köögivilja ning kohalike tarbijate
praeguse tarbimise, ootuste, vajaduste ja prognooside kohta.
Töö läbiviimiseks kasutas Eesti Maaülikool järgmist metoodikat:
1. Eesti kahes linnas, Tartus ja Võrus valiti välja suurema käibega toidukauplused,
erineva laste arvuga koolid, lasteaiad, suuremad haiglad, hooldekodud, erinevat
liiki toitlustusasutused, Eesti suuremad põllumajandustoorme müügiga tegelevad
hulgilaod. Valim moodustati juhuslikkuse alusel üldkogumist, millesse kuulus 29
kooli, 34 lasteaeda, 2 haiglat, 10 suuremat hulgiladu ning 5 suuremat kaupluste
ketti. Erineva suurusega ja erinevat liiki toitlustusasutusi on kahes linnas kokku
ca 250. Võru hooldekodu toitlustmine toimub haiglaköögi baasil ja Võru linna
hooldekodu analüüsis eraldi välja toodud ei ole.Vaatluse alla võeti kahes linnas
kokku 2 haiglat, 9 kooli, 10 lasteaeda, 11 toitlustusasutust, 6 kauplust ja 4
hulgiladu. Tartu koolide ja lasteaedade valimi moodustamisel võeti aluseks neis
käivate laste arv. Eesmärgiks oli haarata uuringusse erineva suurusega
lasteaedasid ja koole. Võru koolidest küsitleti kolme suuremat kooli. Võru
lasteaedade puhul oli tegu kõikse valimiga, st valim langes kokku üldkogumiga.
2. Uurimistöö, alates metoodika koostamisest kuni küsitluseni viidi läbi
ajavahemikus 1 august - 30 september 2012.
3. Vaatluse alla võeti viis köögivilja: kartul, porgand, kapsas, kaalikas, peet. Eraldi
küsimused olid mahe ja mittemahe köögivilja kohta.
4. Küsitlused viidi läbi näost näkku või telefoniintervjuudena või elektroonilisel
teel küsitlusena.
5. Koostati kaks erinevat küsimustikku: üks kaupluste, lasteaedade, koolide,
haiglate, hooldekodude jaoks ja teine hulgiladude jaoks.
6. Küsimused grupeeriti järgmistesse blokkidesse:
1. Köögivilja ostukogused
2. Maheköögivili
5
3. Kartuli ja köögivilja sordid
4. Pakend
5. Päritolu
6. Tarnimine, sortiment ja tellimine
7. Ostu mõjutavad tegurid
8. Tulevikutrendid
9. Koostöö tootjatega
Küsitlustulemuste analüüsimisel on jälgitud küsimustiku ülesehitust ning struktuuri.
Tulemused on esitatud tekstina ja graafikutena. Graafikutel on toodud tulemused nii
kokkuvõttes kui ka vaadeldavate ettevõtete gruppide lõikes. Küsimustebloki iga
küsimuse järel on välja toodud olulisemad tähelepanekud antud küsimuse vastuste osas.
Kaupluste puhul võeti toodete vajaduse arvestuste aluseks kaupluse (müügipinna)
suurus, toitlustusasutuste puhul istekohtade arv, lasteaedade ja koolide puhul neis
käivate laste arv.
6
1. KOOLIDE ANALÜÜS
1.1 Tartu ja Võru koolides õppivate õpilaste arv.
Tartu linnas küsitleti kokku seitset erinevat kooli. Küsitletud koolidest õpib kokku 3422
õpilast. 2011. aasta statistiliste andmete järgi õppis Tartu linnas kokku 13128 õpilast.
Koolidena on võetud arvesse gümnaasiumid, põhikoolid, erikoolid, erakoolid ning
munitsipaalkoolid. Tartu linnas on kokku 27 erinevat kooli.
Küsitletud koolide õpilaste arv moodustab 26,06 % kogu Tartu linna üldhariduskoolides
õppivatest õpilastest.
Võru linnas küsitleti kolme kooli. Võru linnas on viis kooli, analüüsitud kolmes koolis
õpib kokku 1515 õpilast. Statistikaameti andmetel õpib Võru linnas 2011. aasta seisuga
1662 õpilast, seega analüüsitud 3 kooli õpilased moodustavad 91,16% kogu õpilaste
koguarvust.
7
1.2 Tartu linna koolide kartuli ja köögivilja tarbimine
Kooliti on kartuli tarbimine väga erinev. Joonisel nr 1 on toodud õpilaste arv ja Tartu
linna koolide poolt ostetud kartuli kogus.
Joonis 1. Kartuli tarbimine Tartu linna koolides (kg/a)
Mitte ükski analüüsitud koolidest ei kasutanud mahedat kartulit, põhjuseks toodi
maheda kartuli kõrge hind ning sobiva pakkuja puudumine. Küsitlusest selgus, et 540
õpilasega koolis tarbitakse kartulit rohkem kui 750 õpilasega koolis. Suur erinevus
õpilase kohta ostetava kartuli kogustes tuleneb koolide vabadusest menüüd ise koostada
ja otsustada, kas õpilastele pakutakse kartulit või kartuli asendustooteid (pasta, riis).
336 õpilasega koolis tarbitakse mittemahedat, kooritud, vees kartulit 12 kg õpilase
kohta õppeaastas. Ühes 350 õpilasega koolis tarbitakse 7,8 kg mittemahedat, kooritud,
vaakumis kartulit lapse kohta õppeaasta jooksul. Teine kool, kus on samamoodi 350
õpilast, tarbib kartulit 7,2 kg õpilase kohta õppeaasta jooksul. 374 õpilasega kool tarbib
mittemahedat, kooritud ja vees kartulit 6 kg õpilase kohta aastas. 540 õpilasega kool
tarbib mittemahedat, pestud ja lahtist kartulit 13,3 kg õpilase kohta õppeaastas. 722
õpilasega kool tarbib mittemahedat, kooritud ja vees kartulit 6,2 kg õpilase kohta
õppeaasta jooksul. Kõige suurem, 750 õpilasega kool tarbib 6 kg mittemahedat, kooritud
ja vaakumis kartulit õpilase kohta aastas.
2700 2520
4500
7200
4050
2250
4500
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
336 350 350 374 540 722 750
Kar
tul,
kg
Õpilaste arv
Mittemahe, kooritud,vaakumis
Mittemahe, pestud,lahtine
Mittemahe, kooritud,vees
8
Joonisel nr 2 on näidatud porgandi tarbimine Tartu linna koolides
Joonis 2. Porgandi tarbimine Tartu linna koolides (kg/a)
Porgandi puhul tuleb jällegi esile, et ükski kool ei kasuta maheporgandit. Seitsmest
koolist kolm ostab mittemahedat kooritud, vaakumisse pakitud porgandit, kaks kooli
pestud pakendatud, üks kool pestud lahtist ja üks kool kooritud vees porgandit.
336 õpilasega koolis tarbitakse mittemahedat, pestud, lahtist porgandit 1,3 kg õpilase
kohta õppeaastas. Mõlemas 350 õpilasega koolis tarbitakse 2,6 kg mittemahedat,
kooritud, vaakumis porgandit lapse kohta õppeaasta jooksul. 374 õpilasega kool tarbib
mittemahedat, pestud ja pakendatud porgandit 1,2 kg õpilase kohta aastas. 540
õpilasega kool tarbib mittemahedat, kooritud ja vees porgandit 4,2 kg õpilase kohta
õppeaastas. 722 õpilasega kool tarbib mittemahedat, kooritud ja vaakumis porgandit 0,8
kg õpilase kohta õppeaasta jooksul. Kõige suurem, 750 õpilasega kool tarbib
mittemahedat, kooritud ja vaakumis porgandit 1,9 kg õpilase kohta aastas.
Joonisel nr 3 on välja toodud kapsa tarbimine seitsmes Tartu linna koolis.
900 900
1440
2250
450 585
450
0
500
1000
1500
2000
2500
336 350 350 374 540 722 750
Po
rgan
d, k
g
Õpilaste arv
Mittemahe, kooritudvaakumis
Mittemahe, kooritud,vees
Mittemahe, pestud,pakendatud
Mittemahe, pestud,lahtine
9
Joonis 3. Kapsa tarbimine Tartu linna koolides (kg/a)
Lahtist, poolitamata kapsast ostavad kaks kooli, ülejäänud viis kooli ostavad poolitatud
kapsast. 336 õpilasega koolis tarbitakse mittemahedat, poolitatud kapsast 1,34 kg
õpilase kohta õppeaastas. 350 õpilasega koolis tarbitakse 6,17 kg mittemahedat, lahtist
kapsast lapse kohta õppeaasta jooksul. Teine kool, kus on samamoodi 350 õpilast, tarbib
kapsast 2,57 kg õpilase kohta õppeaasta jooksul. Sama aja jooksul tarbib 374 õpilasega
kool mittemahedat, poolitatud kapsast 3,6 kg õpilase kohta aastas. 540 õpilasega kool
tarbib mittemahedat, poolitatud kapsast 3,33 kg õpilase kohta õppeaastas. 722 õpilasega
kool tarbib mittemahedat, poolitatud kapsast 1,25 kg õpilase kohta õppeaasta jooksul.
Kõige suurem, 750 õpilasega kool tarbib mittemahedat poolitatud kapsast 2,88 kg
õpilase kohta aastas.
Mitte ükski kool ei maininud hapukapsa ostmist ning keegi ei osta ka pakendatud,
poolitatud kapsast. Taaskord saab ära märkida selle, et mahedat kapsast ei osta ükski
analüüsitud kool.
2160
900
450
1350
1800
900
2160
0
500
1000
1500
2000
2500
336 350 350 374 540 722 750
Kap
sas,
kg
Õpilaste arv
Mittemahe, lahtine
Mittemahe, poolitatud
10
Joonisel nr 4 on välja toodud kaalika tarbimine seitsmes Tartu linna koolis. Sisseostetav
kaalikas on mittemahe ning kogused on väikesed.
Joonis 4. Kaalika tarbimine küsitletud Tartu linna koolides (kg/a)
Kaalika tarbimine on kahes koolis väga väike ning enamasti ostetakse sisse kooritud
kaalikat. 336 õpilasega koolis tarbitakse mittemahedat, lahtist kaalikat 0,5 kg õpilase
kohta õppeaastas. 350 õpilasega koolis tarbitakse 0,1 kg mittemahedat, kooritud,
tükeldatud kaalikat lapse kohta õppeaasta jooksul. Teine kool, kus on samamoodi 350
õpilast, tarbib kaalikat 0,2 kg õpilase kohta õppeaasta jooksul. Sama aja jooksul tarbib
374 õpilasega kool mittemahedat, kooritud kaalikat 0,4 kg õpilase kohta aastas. 540
õpilasega kool tarbib mittemahedat, kooritud kaalikat 0,8 kg õpilase kohta õppeaastas.
722 õpilasega kool tarbib mittemahedat, kooritud kaalikat 0,3 kg õpilase kohta
õppeaasta jooksul. Kõige suurem, 750 õpilasega kool, tarbib mittemahedat kooritud
kaalikat 0,2 kg õpilase kohta aastas.
Joonisel nr 5 on näha peedi tarbimine küsitletud Tartu linna koolides. Peeti ostetakse
kas keedetult ja pakendatult või keedetult, riivitud ja pakendatult.
63 72
135
450
225
180 180
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
500
336 350 350 374 540 722 750
Kal
likas
,kg
Õpilaste arv
Mittemahe, kooritud,tükeldatud
Mittemahe, kooritud
Mittemahe, lahtine
11
Joonis 5. Peedi tarbimine küsitletud Tartu linna koolides (kg/a)
Peedi ostukogus on väga suur 540 õpilasega koolis. Ülejäänud koolide peedi
ostukogused on enamasti oluliselt väiksemad. Antud juhul on tegemist punapeediga.
336 õpilasega koolis tarbitakse mittemahedat, keedetud, pakendatud peeti 0,8 kg
õpilase kohta õppeaastas. 350 õpilasega koolis tarbitakse 0,26 kg mittemahedat,
keedetud, pakendatud peeti lapse kohta õppeaasta jooksul. Teine kool, kus on
samamoodi 350 õpilast, tarbib peeti 0,26 kg õpilase kohta õppeaasta jooksul. 374
õpilasega kool tarbib mittemahedat, keedetud, riivitud peeti 0,24 kg õpilase kohta
aastas. 540 õpilasega kool tarbib mittemahedat, keedetud, riivitud peeti 1,67 kg õpilase
kohta õppeaastas. 722 õpilasega kool tarbib mittemahedat, keedetud, riivitud peeti 0,25
kg õpilase kohta õppeaasta jooksul. Kõige suurem, 750 õpilasega kool, tarbib
mittemahedat keedetud riivitud peeti 0,48 kg õpilase kohta aastas.
Küsimusele, kui suurtes kogustes ostate praegu ühepajatoite ja teisi toorköögiviljade
segusid, vastasid vaid kolm kooli.
Joonisel nr 6 on näha, et üks kool ostab teistest oluliselt suuremas koguses
köögiviljasegusid.
270
90 90 90
900
180
360
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1000
336 350 350 374 540 722 750
Pe
et,
kg
Õpilaste arv
Mittemahe, keedetud,pakendatud
Mittemahe, keedetud,riivitud
12
Joonis 6. Toorköögiviljade segude sisseost analüüsitud Tartu linna koolides
(kg/a)
Küsitletud seitsmest koolist ostavad köögiviljasegusid kolm, teised töötlevad
sisseostetud köögivilja kohapeal. Sisseostetav köögiviljasegu on mittemahe ning
põhjuseks on maheda toote kallis hind. Enamasti on ostetavad toorköögiviljade segud
külmutatud kujul.
45 45
180
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
350 350 540
Too
rkö
ögi
vilja
de
se
gu, k
g
Õpilaste arv
Mittemahetoorköögivilja segu
13
1.3 Võru linna koolide kartuli ja köögivilja tarbmine
Võru linnas küsitleti kolme suuremat kooli. Kokku õpib Võru linna koolides 1662 õpilast.
Analüüsitud koolides õpib kokku 1515 õpilast, mis moodustab üldarvust 91,16 %
Joonisel nr 7 on välja toodud kolme kooli kartuli ostukogused
Joonis 7. Kartuli ostukogused Võru linna kolmes koolis (kg/a)
Analüüsitud kolmes koolis on kartuli ostukogused väga erinevad. 826 õpilasega koolis
ostetekase mittemahedat kooritud vees kartulit ligikaudu 18000 kg aastas ehk siis 1
õpilase peale kulub aastas 21,79 kg kartulit. Võru linnas ostab üks kool ka mahedat
kartulit ning seda ligikaudu 4500 kg aastas – 10 kg kartulit õpilase kohta aastas.
Joonisel nr 8 on näha porgandi tarbimine kolmes Võru linna koolis
2520
18000
4500
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
16000
18000
20000
220 469 826
Kar
tul,
kg
Õpilaste arv
Mittemahe, kooritud,vees
Mahe, kooritud, vees
14
Joonis 8. Porgandi tarbimine kolmes Võru linna koolis (kg/a)
826 õpilasega koolis tarbitakse porgandit ligikaudu 2700 kg aastas, mis teeb 3,27 kg
porgandit õpilase kohta aastas. 220 õpilasega koolis 3,27 kg porgandit õpilase kohta
aastas ja mõlemad koolis ostavad sisse mahedat, kooritud vees porgandit. 469 õpilasega
koolis tarbitakse ligikaudu 270 kg porgandit aastas, s.o 0,58 kg porgandit iga õpilase
kohta. Sisseostetav porgand on mittemahe, pestud, lahtisel kujul.
Joonisel nr 9 on välja toodud kapsa ostukogused Võru linna kolmes koolis
Joonis 9. Kapsa ostukogused Võru linna kolmes koolis (kg/a)
270
720
2700
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
220 469 826
Po
rgan
d, k
g
Õpilaste arv
Mittemahe, pestud,lahtine
Mahe, kooritud, vees
540 720
2700
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
220 469 826
Kap
sas,
kg
Õpilaste arv
Mittemahe, lahtine
Mittemahe, pakendatud
15
Kapsa tarbimine 826 õpilasega koolis on 3,3 kg õpilase kohta aastas, 469 õpilasega
koolis 1,15 kg õpilase kohta aastas ning 220 õpilasega koolis 3,27 kg õpilase kohta
aastas.
Mitte ükski kool ei osta mahedat kapsast ning põhjusteks toodi sobiva pakkuja
puudumine.
Joonisel nr 10 on välja toodud kaalika tarbimine kolmes Võru linna koolis.
Joonis 10. Kaalika ostukogused kolmes Võru linna koolis (kg/a)
Kaalikat tarbitaks väikestes kogustes. 826 õpilasega koolis 1350 kg aastas, mis teeb 1,63
kg kaalikat õpilase kohta aastas. 220 õpilasega koolis 2,45 kg kaalikat õpilase kohta
aastas ning 469 õpilasega koolis 0,38 kg õpilase kohta aastas ja kõik kolm kooli ostavad
mittemahedat kooritud kaalikat.
Üldiselt ilmneb, et kaalikat tarbitakse vähem võrreldes teiste köögiviljadega.
540
180
1350
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
220 469 826
Kaa
likas
, kg
Õpilaste arv
Mittemahe, kooritud
16
Joonisel nr 11 on välja toodud peedi ostukogused kolmes Võru linna koolis.
Joonis 11. Peedi ostukogused kolmes Võru linna koolis (kg/a)
Peeti tarbitakse kaalikaga üsna sarnastes kogustes - 826 õpilasega koolis 2,18 kg peeti
õpilase kohta aastas, 469 õpilasega koolis 0,38 kg peeti õpilase kohta aastas ning 220
õpilasega koolis 2,05 kg peeti õpilase kohta aastas.
Küsimusele, kui suurtes kogustes ostate praegu ühepajatoite ja teisi toorköögiviljade
segusid, vastas ainult üks kool, et kasutab ligikaudu 90 kg aastas toorköögiviljade
segusid ning need on üldjuhul külmutatud näol.
450
180
1800
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2000
220 469 826
Pe
et,
kg
Õpilaste arv
Mittemahe, keedetud,pakendatud
17
2. LASTEAEDADE KARTULI JA KÖÖGIVILJA TARBIMISE ANALÜÜS
2.1. Tartu linna lasteaedade kartuli ja köögivilja tarbimine
Tartu linnas tegutseb kokku 31 munitsipaallasteaeda ning 8 eralasteaeda. Küsitletud on
6 Tartu linna munitsipaallasteaeda.
Kokku õpib 2011 aasta oktoobrikuu seisuga munitsipaallasteaedades 5288 last.
Analüüsitud 6 lasteaias käib kokku 852 last, mis moodustab üldarvust 16,11%
Joonisel nr 12 on näha Tartu lasteadeade kartuli tarbimine aastas.
Joonis 12. Tartu linna kuue lasteaia kartuli tarbimine (kg/a)
24 lapsega lasteaias tarbitakse pesemata, lahtist kartulit 29,17 kg lapse kohta aastas. 58
lapsega lasteaias mahedat, pesemata, lahtist kartulit 12,41 kg lapse kohta aastas, 120
lapsega lasteaias mahedat, pesemata ja lahtist kartulit 30 kg lapse kohta aastas. 136
lapsega lasteaias 14,7 kg pesemata, lahtist kartulit lapse kohta aastas. 251 lapsega
lasteaias tarbitakse mahedat pesemata ja lahtist kartulit 47,8 kg lapse kohta aastas. 263
- lapsega lasteaias tarbitakse pesemata lahtist kartulit 22,81 kg lapse kohta aastas.
Joonisel nr 13 on näha Tartu lasteadeade porgandi tarbimine aastas.
700
2000
6000
720
3600
12000
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
24 58 120 136 251 263
Kar
tul,
kg
Laste arv
Pesemata, lahtine
Mahe, pesemata, lahtine
18
Joonis 13. Tartu linna kuue lasteaia porgandi tarbimine (kg/a)
24 lapsega lasteaias tarbitakse mittemahedat, pesemata, lahtist porgandit 16,67 kg lapse
kohta aastas. 58 lapsega lasteaias mittemahedat, pestud lahtist porgandit 4,14 kg lapse
kohta aastas, 120 lapsega lasteaias mittemahedat, kooritud vaakumis porgandit 3,7 kg
lapse kohta aastas. 136 lapsega lasteaias 5,29 kg mahedat, pesemata lahtist porgandit
lapse kohta aastas. 251 - lapselises lasteaias tarbitakse mittemahedat, pesemata lahtist
porgandit 23,9 kg lapse kohta aastas. 263 lapsega lasteaias tarbitakse mittemahedat,
pesemata lahtist porgandit 9,13 kg lapse kohta aastas.
Joonisel nr 14 on välja toodud Tartu linna kuue lasteaia kapsa tarbimine
Joonis 14. Tartu linna kuue lasteaia kapsa tarbimine (kg/a)
720 444 400
6000
2400
240
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
24 58 120 136 251 263
Po
rgan
d, k
g
Laste arv
Mahe, pesemata,lahtine
Mittemahe, kooritud,vaakumis
Mittemahepesemata,lahtine
Mittemahe, pestud,lahtine
400 360 600
360
4000
2400
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
24 58 120 136 251 263
Kap
sas,
kg
Laste arv
Mittemahe, lahtine
19
24 lapsega lasteaias tarbitakse kapsast 16,67 kg lapse kohta aastas. 58 - lapselises
lasteaias 6,21 kg kapsast lapse kohta aastas, 120 lapsega lasteaias 5 kg kapsast lapse
kohta aastas. 136 lapsega lasteaias 2,65 kg kapsast lapse kohta aastas. 251 - lapselises
lasteaias tarbitakse kapsast 15,94 kg lapse kohta aastas. 263 - lapselises lasteaias
tarbitakse kapsast 9,13 kg lapse kohta aastas. Kõik lasteaiad tarbivad mittemahedat
lahtist kapsast.
Joonisel nr 15 on välja toodud Tartu lasteaedade kaalika tarbimine
Joonis 15. Tartu linna kuue lasteaia kaalika tarbimine (kg/a)
24 lapsega lasteaias tarbitakse kaalikat 4,58 kg lapse kohta aastas. 58 - lapselises
lasteaias 2,07 kg kaalikat lapse kohta aastas, 120 lapsega lasteaias 2,5 kg kaalikat lapse
kohta aastas. 136 lapsega lasteaias 1,59 kg kapsast lapse kohta aastas. 251 - lapselises
lasteaias tarbitakse kaalikat 7,97 kg lapse kohta aastas. 263 - lapselises lasteaias
tarbitakse kaalikat 6,84 kg lapse kohta aastas. Kuuest lasteaiast viis tarbivad
mittemahedat, lahtist kaalikat ning üks lasteaed mahedat, lahtist kaalikat.
Joonisel nr 16 on välja toodud Tartu linna lasteaedade peedi tarbimine.
216 110 120
300
2000
1800
0
500
1000
1500
2000
2500
24 58 120 136 251 263
Kaa
likas
, kg
Laste arv
Mahe, lahtine
Mittemahe, lahtine
20
Joonis 16. Tartu linna kuue lasteaia peedi tarbimine (kg/a)
24 lapsega lasteaias tarbitakse peeti 3,75 kg lapse kohta aastas. 58 - lapselises lasteaias
1,24 kg peeti lapse kohta aastas, 120 lapsega lasteaias 2 kg peeti lapse kohta aastas. 136
lapsega lasteaias 2,29 kg peeti lapse kohta aastas. 251 - lapselises lasteaias tarbitakse
peeti 7,97 kg lapse kohta aastas. 263 - lapselises lasteaias tarbitakse peeti 13,69 kg
lapse kohta aastas. Kuuest lasteaiast neli tarbivad mittemahedat, lahtist peeti. Üks
lasteaed tarbib mahedat, lahtist peeti ning üks mittemahedat, keedetud, riivitud peeti.
Küsimusele, kui suurtes kogustes ostate praegu ühepajatoite ja teisi toorköögiviljade
segusid, vastas ainult üks lasteaed ja ta ostab seda 240 kg aastas ja mittemahedat.
312 90 72
2000
3600
240
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
24 58 120 136 251 263
Pe
et,
kg
Laste arv
Mahe, lahtine
Mittemahe, lahtine
Mittemahe, keedetud,riivitud
21
2.2 Võru linna lasteaedade kartuli ja köögivilja tarbimise analüüs
Võru linnas on 4 koolieelset lasteasutust. 37 rühmas käib kokku 777 last. Küsitleti kõiki
nelja lasteaeda ja seega on tegu kõikse valimiga.
Jooniselt nr 17 on näha lasteaedades tarbitava kartuli kogused. Enamasti tarbitakse
pesemata ja pestud lahtist kartulit. Üks lasteaed ostab ka mahedat, pestud ja lahtist
kartulit.
Joonis 17. Võru linna lasteaedade kartuli tarbimine (kg/a)
216 lapsega lasteaed tarbib mittemahedat, pesemata ja lahtist kartulit 1200 kg aastas,
mis teeb 55,5 kg kartulit aastas lapse kohta. 102 lapsega lasteaed tarbib samamoodi
1200 kg mahedat, pesemata ja lahtist kartulit aastas, mis teeb 118 kg kartulit lapse
kohta aastas. 223 - lapseline lasteaed tarbib mahedat, pestud ja lahtist kartulit 43 kg
lapse kohta aastas ning 236 lapsega lasteaed mittemahedat, pesemata ja lahtist kartulit
31 kg lapse kohta aastas. Üks lasteaed on tervist edendav ning kasutab ainult mahedaid
tooteid.
Jooniselt nr 18 on välja toodud Võru linna lasteaedade porgandi tarbimine. Kaks
lasteaeda tarbivad mittemahedat ning kaks mahedat porgandit.
1200
7300
1200
9600
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
102 216 223 236
Kar
tul,
kg
Laste arv
Mittemahe, pesemata,lahtine
Mahe, pesemata, lahtine
Mahe, pestud, lahtine
22
Joonis 18. Võru linna lasteaedade porgandi tarbimine (kg/a)
Porgandi tarbimine on kahel lasteaial täpselt võrdne – 480 kg aastas. 102 lapsega
lasteaias tarbitakse 4,71 kg porgandit lapse kohta aastas, 236 - lapselises lasteaias
tarbitakse aga 2,03 kg porgandit lapse kohta aastas. 216 lapsega lasteaed tarbib 4,17 kg
porgandit lapse kohta aastas. 223 - lapseline lasteaed 8,07 kg porgandit lapse kohta
aastas. Kaks lasteaeda tarbib mahedat, pesemata porgandit ning kaks mittemahedat,
pesemata porgandit.
Jooniselt nr 19 on välja toodud kapsa tarbimine Võru linna lasteaedades
Joonis 19. Võru linna lasteaedade kapsa tarbimine (kg/a)
900
480 480
1800
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2000
102 216 223 236
Po
rgan
d, k
g
Laste arv
Mittemahe, pesemata
Mahe, pesemata
1800
360
720
240
840
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
2000
102 216 223 236
Kap
sas,
kg
Laste arv
Mittemahe, lahtine
Mittemahe, hapukapsas
Mahe, lahtine
23
102 lapsega lasteaias tarbitakse kapsast 2,35 kg lapse kohta aastas. 216 - lapselises
lasteaias 8,33 kg mittemahedat lahtist kapsast ning 3,33 kg mittemahedat hapukapsast
lapse kohta aastas, 223 lapsega lasteaias 3,77 kg kapsast lapse kohta aastas. 236 lapsega
lasteaias 1,53 kg kapsast lapse kohta aastas. Kaks lasteaeda neljast tarbivad
mittemahedat, lahtist kapsast ning kaks mahedat lahtist kapsast. Üks lasteaed on ära
märkinud ka mittemaheda hapukapsa tarbimise.
Joonisel nr 20 on välja toodud Võru linna lasteaedade kaalika tarbimine aasta jooksul
Joonis 20. Võru linna lasteaedade kaalika tarbimine (kg/a)
102 lapsega lasteaias tarbitakse kaalikat 1,41 kg lapse kohta aastas. 216 - lapselises
lasteaias 2,78 kg mittemahedat lahtist kaalikat lapse kohta aastas, 223 lapsega lasteaias
2,69 kg kaalikat lapse kohta aastas. 236 lapsega lasteaias 0,51 kg kaalikat lapse kohta
aastas. Kaks lasteaeda neljast tarbivad mittemahedat, lahtist kaalikat, üks lasteaed
mahedat lahtist ning üks mahedat kooritud kaalikat.
Joonisel nr 21 on välja toodud Võru linna lasteaedade peedi tarbimine aasta jooksul
600
120 144
600
0
100
200
300
400
500
600
700
102 216 223 236
Kal
likas
, kg
Laste arv
Mittemahe, lahtine
Mahe, lahtine
Mahe, kooritud
24
Joonis 21. Võru linna lasteaedade peedi tarbimine (kg/a)
102 lapsega lasteaias tarbitakse peeti 1,41 kg lapse kohta aastas. 216 lapselises lasteaias
3,33 kg mittemahedat lahtist peeti lapse kohta aastas, 223 lapsega lasteaias 3,22 kg peeti
lapse kohta aastas. 236 lapsega lasteaias 0,51 kg peeti lapse kohta aastas. Kaks lasteaeda
neljast tarbivad mittemahedat, lahtist peeti ning kaks mahedat lahtist.
720
120 144
720
0
100
200
300
400
500
600
700
800
102 216 223 236
Pe
et,
kg
Laste arv
Mittemahe, lahtine
Mahe, lahtine
25
3. HAIGLA/HOOLDEKODU KARTULI, KÖÖGIVILJA TARBIMISE ANALÜÜS
3.1 Tartu linna haigla ja hooldekodu kartuli, köögivilja tarbimise analüüs
Tartu linnas küsitleti 1 haiglat ning 1 hooldekodu.
Jooniselt nr 22 on välja toodud Tartu haigla ja hooldekodu kartuli tarbimine
Joonis 23. Tartu linna haigla ja hooldekodu kartuli tarbimine (kg/a)
Haigla tarbib 90000 kg kooritud vaakumis kartulit aasta jooksul ning hooldekodu
16500 kg pesemata lahtist kartulit aasta jooksul.
Joonisel nr 24 on välja toodud haigla ja hooldekodu porgandi tarbimine aasta jooksul.
16500
90000
0
10000
20000
30000
40000
50000
60000
70000
80000
90000
100000
Haigla Hooldekodu
Kar
tul,
kg
Pesemata, lahtine
Kooritud, vaakumis
26
Joonis 24. Tartu linna haigla ja hooldekodu porgandi tarbimine (kg/a)
Haigla tarbib 28800 kg kooritud vaakumis porgandit aasta jooksul ning hooldekodu
2210 kg pestud pakendatud porgandit aasta jooksul.
Joonisel nr 25 on välja toodud haigla ja hooldekodu kapsa tarbimine aasta jooksul.
Joonis 25. Tartu linna haigla ja hooldekodu kapsa tarbimine (kg/a)
Haigla tarbib 10800 kg pakendatud kapsast aasta jooksul ning hooldekodu 3600 kg
lahtist kapsast aasta jooksul.
Joonisel nr 26 on välja toodud haigla ja hooldekodu kaalika tarbimine aasta jooksul.
2210
28800
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
Haigla Hooldekodu
Po
rgan
d, k
g
Pestud, pakendatud
Kooritud, vaakumis
3600
10800
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
Haigla Hooldekodu
Kap
asa,
kg
Lahtine
Pakendatud
27
Joonis 26. Tartu linna haigla ja hooldekodu kaalika tarbimine (kg/a)
Haigla tarbib 3600 kg lahtist kaalikat aasta jooksul ning hooldekodu 250 kg pesemata
kooritud kaalikat aasta jooksul.
Joonisel nr 27 on välja toodud haigla ja hooldekodu peedi tarbimine aasta jooksul.
Joonis 27. Tartu linna haigla ja hooldekodu peedi ostukogused (kg/a)
Haigla ostab 3600 kg lahtist peeti aasta jooksul ning hooldekodu 110 kg keedetud,
pakendatud peeti aasta jooksul.
3600
250
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
Haigla Hooldekodu
Kaa
likas
, kg
Lahtine
Kooritud
3600
110
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
Haigla Hooldekodu
Pe
et,
kg
Lahtine
Keedetud, pakendatud
28
Küsimusele, kui suurtes kogustes ostate praegu ühepajatoite ja teisi toorköögiviljade
segusid, vastas ainult hooldekodu, et nemad ostavad ligikaudu 30 kg aastas
toorköögiviljade segusid külmutatud kujul.
29
3.2 Võru linna haigla/hooldekodu kartuli ja köögivilja tarbimine
Võrus on üks haigla ning hooldekodu asub seal samas haigla hoones ja neid
analüüsitakse koos.
Jooniselt nr 28 on näha Võru haigla/hooldekodu köögiviljade tarbimist.
Joonis 28. Võru linna haigla/hooldekodu kartuli ja köögivilja tarbimine (kg/a)
Jooniselt on näha Võru haigla/hooldekodu kartuli ja köögiviljade tarbimist. Kartulit
tarbitakse kõige enam – 84000 kg/a. Porgandi, kapsa, kaalika ja peedi tarbimine on
enamasti võrdsetes kogustes alla 5000 kg aastas.
Haigla/hooldekodu ostab sisse mittemahedat toorainet. Küsimusele, kui suurtes
kogustes ostate praegu ühepajatoite ja teisi toorköögiviljade segusid, vastati eitavalt.
Kõik toit tehakse kohapeal ja ise.
84 000
4800 4800 3600 2400
0
10 000
20 000
30 000
40 000
50 000
60 000
70 000
80 000
90 000
Pesemata,lahtinekartul
Pesemata,lahtine,porgand
Lahtinekapsas
Lahtinekaalikas
Lahtinepeet
K;;
givi
lja k
g
Haigla/Hooldekodu
30
4. KAUPLUSTE KARTULI JA KÖÖGIVILJA OSTUKOGUSED
4.1 Tartu linna suuremate kaupluste kartuli ja köögivilja ostukogused
Tartu linnas analüüsiti 5 suuremat kauplust. Kaupluste puhul on võetud toodete
vajaduse arvestuse aluseks kaupluse (müügipinna) suurus.
Joonisel nr 29 on välja toodud kartuli ostukogused suuremates Tartu linna kauplustes
Joonis 29. Kartuli ostukogused suuremates Tartu linna kauplustes (kg/a)
Mittemahedat, pesemata, lahtist kartulit ostavad küsitletud kauplustest kõik. Üks 1000
m2 kauplus ostab aastas 76800 kg kartulit, teine sama suur kauplus aga 115200 kg
kartulit aastas. 1500 m2 kauplus ostab 33600 mittemahedat, pesemata, lahtist kartulit.
2400 m2 kauplus 21960 kg kartulit ning 2510 m2 kauplus 3350 kg mittemahedat,
pesemata, lahtist kartulit.
Mittemahedat, pestud kartulit ostavad küsitletud poodidest neli. Üks 1000 m2 kauplus
ostab 19536 kg kartulit aastas, teine sama suur kauplus 20280 kg mittemahedat, pestud
kartulit. 1500 m2 kauplus ostab 8040 kg ning 2400 m2 kauplus 9456 kg mittemahedat
pestud kartulit.
76800
115200
33600
21960
3350 5940
19536 20280
8040 9456
45303
948 0
20000
40000
60000
80000
100000
120000
140000
1000 m2 1000 m2 1500 m2 2400 m2 2510 m2
Kar
tul,
kg
Kaupluse müügipinna suurus m2
Mittemahe,pesemata, lahtine
Mittemahe,pestud, lahtine
Mittemahe,pestud,pakendatudMittemahe,kooritud, vaakumis
Mahe, pesemata,lahtine
31
Üks kauplus viiest ostab ka mittemahedat pestud, lahtist kartulit 5940 kg aastas ning
üks kauplus mittemahedat, kooritud, vaakumis kartulit 45303 kg aastas. Lisaks viiest
poest üks pood ostab ka mahedat kartulit ning seda 948 kg aastas.
Joonisel nr 30 on välja toodud porgandi ostukogused Tartu linna suuremates kauplustes
Joonis 30. Porgandi ostukogused Tartu linna kauplustes (kg/a)
Mittemahedat, pestud, lahtist porgandit ostavad kõik küsitletud viis kauplust. Ühes 1000
m2 kaupluses ostetakse 10560 kg, teises 1000 m2 suuruses poes ostetakse 8496 kg
mittemahedat, pestud, lahtist porgandit aastas. 1500 m2 suuruses poes ostetakse 3600
kg porgandit, 2400 m2 poes 8640 kg ning 2510 m2 poes 11508 mittemahedat, pestud,
lahtist porgandit.
Mittemahedat, kooritud, vees porgandit ostavad samamoodi kõik küsitletud kauplused.
Üks 1000 m2 kauplus ostab 2496 kg, teine 2424 kg porgandit. 1500 m2 kauplus ostab
744 kooritud, vees porgandit. 2400 m2 kauplus 3600 ning 2510 m2 kauplus 5829 kg
mittemahedat, kooritud, vees porgandit.
Mittemahedat beebiporgandit ostavad sisse kaks küsitletud kauplust. 2400 m2
kaupluses ostetakse 1260 kg beebibporgandit ning 2510 m2 kaupluses 1404 kg
beebiporgandit aastas.
Joonisel nr 31 on välja toodud kapsa ostukogused Tartu linna suuremates kauplustes.
10560
8496
3600
8640
11508
2496 2424
744
3600
5829
1260 1404
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
1000 m2 1000 m2 1500 m2 2400 m2 2510 m2
Po
rgan
d, k
g
Kaupluse müügipinna suurus m2
Mittemahe, pestud, lahtine
Mittemahe, kooritud, vees
Mittemahe beebiporgand
32
Joonis 31. Kapsa ostukogused Tartu linna kaupustes (kg/a)
Küsitletud kauplustest neli ostavad mittemahedat, lahtist kapsast. Lisaks kaks kauplust
ostavad hapukapsast ning üks kauplus mittemahedat, poolitatud kapsast.
Üks 1000 m2 kauplus ostab 16800 kg mittemahedat lahtist kapsast, teine sama suur
kauplus 21600 kg kapsast. 1500 m2 kauplus otsab 14400 kg kapsast ning 2510 m2
kauplus ostab 13320 kg mittemahedat, lahtist kapsast. 2400 m2 kauplus ostab 12597 kg
mittemahedat, poolitatud kapsast ning 3006 kg hapukapsast. 2510 m2 kauplus ostab
3240 kg hapukapsast aasta jooksul sisse.
Joonisel nr 32 on Tartu linna suuremate kaupluste kaalika ostukogused.
16800
21600
14400 13320 12597
3006 3240
0
5000
10000
15000
20000
25000
1000 m2 1000 m2 1500 m2 2400 m2 2510 m2
Kap
asas
, kg
Kaupluse müügipinna suurus m2
Mittemahe, lahtine
Mittemahe, poolitatud
Hapukapsas
33
Joonis 32. Kaalika ostukogused Tartu linna kauplustes (kg/a)
Kõik küsitletud kauplused ostavad mittemahedat, lahtist kaalikat. Üks 1000 m2 kauplus
ostab1584 kg kaalikat, teine sama suur kauplus 2016 kg kaalikat aastas. 1500 m2
kauplus ostab 1920 kg kaalikat, 2400 m2 kauplus aga 2520 kg kaalikat. 2510 m2 kauplus
ostab 2471 kg mittemahedat, lahtist kaalikat.
Joonisel nr 33 on peedi ostukogused Tartu linna suuremates kauplustes
Joonis 33. Peedi ostukogused Tartu linna kauplustes (kg/a)
1584
2016 1920
2520 2471
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
1000 m2 1000 m2 1500 m2 2400 m2 2510 m2
Kaa
likas
, kg
Kaupluse müügipinna suurus m2
Mittemahe, lahtine
960 1104
720
2520
671
1080 1098
408 600
480
1020
759
1500
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
1000 m2 1000 m2 1500 m2 2400 m2 2510 m2
Pe
et,
kg
Kaupluse müügipinna suurus, m2
Mittemahe, lahtine
Mittemahe, keedetud
Mittemahe, keedetud, riivitud
Mittemahe, keedetudpakendatud
34
Kõik viis uuritud kauplust ostavad mittemahedat lahtist peeti ning mittemahedat
keedetud, riivitud, pakendatud peeti. Lisaks kaks suuremat kauplust ostavad veel
mittemahedat keedetud peeti ning mittemahedat keedetud, pakendatud peeti.
Üks 1000 m2 kauplus ostab 960 kg , teine 1104 kg mittemahedat, lahtist peeti. 1500 m2
kauplus ostab720 kg, 2400 m2 kauplus 2520 ning 2510 m2 kauplus 671 kg
mittemahedat, lahtist peeti. Keedetud, riivitud peeti ostab üks 1000 m2 kauplus 408 kg,
teine 600 kg. 1500 m2 kauplus ostab 480 kg, 2400 m2 kauplus 1020 kg, 2510 m2 kauplus
759 kg mittemahedat, keedetud, riivitud peeti.
2400 m2 kauplus ostab lisaks veel 1080 kg mittemahedat, keedetud peeti ning 1500 kg
mittemahedat, keedetud pakendatud peeti. 2510 m2 kauplus ostab lisaks veel 1098 kg
mittemahedat, keedetud peeti.
Kaupluste ostukogused sõltuvad müügipinna suurusest. Mida suurem on müügipind,
seda rohkem erinevaid tooteid poed ostavad sisse. Näiteks 100-150 m2 suuruse
müügipinnaga pood ostab sisse kahte sorti peeti, aga 2400 m2 suuruse müügipinnaga
pood 4-5 erineva töötlusega peeti.
35
4.2 Võru linna kaupluste kartuli ja köögivilja tarbimine
Võru linnas küsitletud kauplustest saadi tagasisidet vaid ühest. Joonisel nr 34 on välja
toodud selle kaupluse kartuli ja köögivilja ostukogused
Joonis 34. Võru linna kaupluse kartuli ja köögivilja ostukogused (kg/a)
Võru linna kauplus ostab sisse pesemata, lahtist kartulit 1440 kg, pestud lahtist kartulit
960 kg, pestud ja pakendatud kartulit 360 kg ning kooritud, vaakumis kartulit 90 kg
Pestud lahtist porgandit ostab kauplus sisse 2880 kg, pestud pakendatud porgandi 300
kg ning beebiporgandit 288 kg.
Lahtist kapsast ostab kauplus 3840 kg aastas ning hapukapsast 192 kg. Lahtist kaalikat
ostab kauplus 360 kg ning lahtist peeti samamoodi 360 kg aastas.
Kuna ainult üks kauplus oli nõus oma andmeid avaldama, siis üldistusi Võru linna
kaupluste kartuli ja köögiviljaostukoguste kohta teha ei saa. Küll aga on näha ühe Võru
poe kartuli ja köögivilja tarbimine ning kõrvutades neid ostukoguseid mõne Tartu linna
1000 m2 kauplusega võib öelda, et ostukogused üldiselt on sarnased.
1440 960
360 90
2880
300 288
3840
192 360 360
0500
10001500200025003000350040004500
Tarb
itav
ko
gus,
kg/
a
Köögivilja liik
36
5. TOITLUSTUSASUTUSTE KARTULI JA KÖÖGIVILJA OSTUKOGUSED
5.1. Tartu linna toitlustusasutuste kartuli ja köögivilja ostukogused
Joonis 35. Tartu linna toitlustusasutuste kartuli ostukogused (kg/a)
Tartu linna toitlustusasutuste kartuli ostukogused sõltuvad istekohtadest. 60 isekohaga
toitlustusasutuses ostetakse 14400 kg pesemata, lahtist kartulit. 70 istekohaga
toitlustusasutuses 15000 kg pesemata lahtist kartulit, 80 istekohaga toitlustusasutuses
15500 kg kartulit aastas. 100 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 13000 kg pestud,
pakendatud kartulit. 110 istekohaga 4800 kg kooritud, vees kartulit. 300 istekohaga
toitlustusasutuses ostetakse 20000 kg kooritud, vaakumis kartulit ning 350 istekohaga
toitlustusasutuses 24000 kg kooritud vaakumis kartulit aastas.
Joonisel nr 36 on Tartu linna toitlustusasutuste porgandi ostukogused
14400 15000
15500 13000
4800
20000
24000
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
60 70 80 100 110 300 350
Kar
tul,
kg
Istekohtade arv
Pesemata lahtine
Pestud pakendatud
Kooritud vees
Kooritud, vaakumis
37
Joonis 36. Tartu linna toitlustusasutuste porgandi ostukogused (kg/a)
60 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 2400 kg pestud lahtist porgandit, 70
istekohaga toitlustusasutuses 2800 kg pesemata lahtist porgandit. 80 istekohaga
toitlustusasutuses 3000 kg pesemata lahtist porgandit. 100 istekohaga
toitlustusasutuses ostetakse 1000 pestud, pakendatud porgandit. 110 istekohaga
toitlustusasutuses ostetakse 360 kg kooritud vees porgandit. 300 istekohaga
toitlustusasutuses ostetakse 4500 kg kooritud, vaakumis porgandit ning 350 istekohaga
toitlustusasutuses 4800 kg kooritud, vaakumis porgandit
Joonisel nr 37 on kapsa ostukogused Tartu linna toitlustusasutustes
2800 3000
2400
1000
360
4500 4800
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
60 70 80 100 110 300 350
Po
rgan
d, k
g
Istekohtade arv
Pesemata, lahtine
Pestud, lahtine
Pestud, pakendatud
Kooritud, vees
Kooritud,vaakumis
4800 5200
5500
2000 2400
1700
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
60 70 80 110 300 350
Kap
sa, k
g
Istekohtade arv
Lahtine kapsas
Pestud lahtine kapsas
38
Joonis 37. Kapsa tarbimine Tartu linna toitlustusasutustes (kg/a)
60 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 4800 kg lahtist kapsast, 70 istekohaga
toitlustusasutuses 5200 kg lahtist kapsast. 80 istekohaga toitlustusasutuses 5500 kg
lahtist kapsast. 110 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 1700 kg pestud, lahtist
kapsast. 300 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 2000 kg lahtist kapsast ning 350
istekohaga toitlustusasutuses 2400 kg lahtist kapsast. 100 istekohaga toitlustusasutuses
ei märgitud kapsa sisseostukogust
Joonisel nr 38 on kaalika ostukogused Tartu linna toitlustusasutustes
Joonis 38. Kaalika ostukogused Tartu linna toitlustusasutustes (kg/a)
80 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 700 kg lahtist kaalikat. 100 istekohaga
toitlustusasutuses ostetakse 700 kg kooritud kaalikat. 300 istekohaga toitlustusasutuses
ostetakse 450 kg lahtist kaalikat ning 350 istekohaga toitlustusasutuses 480 kg lahtist
kaalikat. 60,70 ja 110 istekohaga toitlustusasutustes ei märgitud kaalika ostukoguseid.
Joonisel nr 39 on välja toodud peedi ostukogused Tartu linna toitlustusasutustes
700
450 480
700
0
100
200
300
400
500
600
700
800
80 100 300 350
Kaa
likas
, kg
Istekohtade arv
Lahtine kaalikas
Mittemahe kooritudkaalikas
39
Joonis 39. Peedi tarbimine Tartu linna toiltustusasutustes (kg/a)
70 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 1100 kg keedetud, pakendatud peeti, 80
istekohaga toitlustusasutuses 1110 kg keedetud, pakendatud peeti. 100 istekohaga
toitlustusasutuses ostetakse 500 kg lahtist peeti. 110 istekohaga toitlustusasutuses
ostetakse 72 kg keedetud, riivitud, pakendatud peeti. 300 istekohaga toitlustusasutuses
ostetakse 2200 kg keedetud, pakendatud peeti ning 350 istekohaga toitlustusasutuses
2400 kg keedetud, pakendatud peeti. 60 istekohaga toitlustusasutuses ei märgitud peedi
ostukoguseid.
500
1100 1110
2200 2400
72
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
70 80 100 110 300 350
Pe
et,
kg
Istekohtade arv
Lahtine peet
Keedetud,pakendatud
Keedetud, riivitud,pakendatud
40
5.2. Võru linna toitlustusasutuste kartuli ja köögivilja tarbimine
Joonisel nr 40 on välja toodud kartuli ostukogused Võru linna toitlustusasutustes
Joonis 40. Kartuli ostukogused Võru linna toitlustusasutustes (kg/a)
40 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 7750 kg pesemata, lahtist kartulit. 50
istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 900 kg pestud lahtist ning 120 kg mahedat,
kooritud, vaakumis kartulit. 60 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 14000 kg
pesemata lahtist kartulit.92 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 12000 kg pestud
lahtist kartulit. 100 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 60000 kg kooritud, vees
kartulit aastas
Joonisel nr 41 on välja toodud porgandi ostukogused Võru linna toitlustusasutustes
7750
14000
900
12000
60000
120 0
10000
20000
30000
40000
50000
60000
70000
40 50 60 92 100
Kar
tul,
kg
Istekohtade arv
Pesemata, lahtine
Pestud, lahtine
Kooritud vees
Mahe, kooritud vaakumis
41
Joonis 41. Porgandi ostukogused Võru linna toitlustusasutustes (kg/a)
40 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 1500 kg pesemata, lahtist porgandit. 50
istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 2000 kg pestud lahtist ning 120 kg mahedat,
kooritud, vaakumis porgandit. 60 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 2500 kg
pesemata lahtist porgandit. 92 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 960 kg pestud
lahtist porgandit. 100 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 2400 kg kooritud, vees
porgandit aastas
Joonisel nr 42 on välja toodud kapsa ostukogused Võru linna toitlustusasutustes.
Joonis 42. Kapsa ostukogused Võru linna toitlustusasutustes (kg/a)
1500
2000
2500
960
2400
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
40 50 60 92 100
Po
rgan
d, k
g
Istekohtade arv
Pesemata, lahtine
Pestud, lahtine
Pestud, pakendatud
Kooritud, vees
2750
4800 4800
180
1680
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
40 50 60 92 100
Kap
sas,
kg
Istekohtade arv
Lahtine kapsas
Pestud, lahtine kapsas
42
Kapsast ostetakse 40 istekohaga toitlustusasutuses 2750 kg lahtisena. 50 istekohaga
toitlustusasutuses 180 kg pestud lahtist kapsast, 60 istekohaga toitlustusasutuses 4800
kg lahtist kapsast. 92 istekohaga toitlustusasutuses 1680 kg pestud, lahtist kapsast ning
100 istekohaga toitlustusasutuses 4800 kg lahtist kapsast.
Joonisel nr 43 on välja toodud kaalika ostukogused Võru linna toitlustusasutustes
Joonis 43. Kaalika ostukogused Võru linna toitlustusasutustes (kg/a)
40 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 350 kg lahtist kaalikat. 50 istekohaga
toitlustusasutuses 36 kg mahedat, lahtist kaalikat, 92 istekohaga toitlustusasutuses 720
kg kooritud kaalikat ning 100 istekohaga 2400 kg kooritud kaalikat.
Joonisel nr 44 on välja toodud peedi ostukogused Võru linna toitlustusasutustes
350
720
2400
36 0
500
1000
1500
2000
2500
3000
40 50 92 100
Kaa
likas
, kg
Istekohtade arv
Lahtine kaalikas
Kooritud kaalikas
Mahe, lahtine kaalikas
43
Joonis 44. Peedi ostukogused Võru linna toitlustusasutustes (kg/a)
40 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 560 kg ning 50 istekohaga toitlustusasutuses
120 kg keedetud pakendatud peeti. 60 istekohaga toitlustusasutuses ostetakse 900 kg
keedetud pakendatud peeti. 92 istekohada toitlustusasutuses ostetakse 480 kg lahtist
peeti ning 100 istekohaga toitlustusasutuses 1200 kg keedetud, riivitud, pakendatud
peeti.
480 560
120
900
1200
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
40 50 60 92 100
Pe
et,
kg
Istekohtade arv
Lahtine peet
Keedetud, pakendatud
Keedetud, riivitud,pakendatud
44
6. MAHEKÖÖGIVILI
6.1 Rahulolu ostetava maheköögiviljaga Tartus
Küsimusele, kuidas olete rahul ostetava maheköögiviljaga, vastasid kõik küsitluses
osalejad.
Joonisel nr 45 on protsentuaalselt välja toodud rahulolu ostetava maheköögiviljaga
vastanute kateooriate kaupa Tartu linnas.
Joonis nr 45. Rahulolu ostetava maheköögiviljaga Tartu linnas (%)
Enamasti on vastatud antud küsimusele variandiga „ei ole seni ostnud“ Need, kes on
ostnud maheköögivilja, on rahul. Pooled analüüsitud lasteaiad vastasid, et on rahul ning
pooled pole senini ostnud maheköögivilja. Põhjuseks on toodud vastuvõetamatu hind
ning maheköögivilja päritolu ebausaldusväärsus. 3,7% kauplustest on maheköögiviljaga
rahul ning 14,81% kauplustest pole senini ostnud mahedat köögivilja.
Maheköögivilja mitteostmise põhjusteks on välja toodud kvaliteedi kõikumine, kõrge
hind, sobiva pakkuja puudumine ning ebausaldusväärsus. Lasteaiad ning koolid pole
ostnud maheköögivilja just kõrge hinna tõttu. Toitlustusasutustel on lisaks kõrgele
hinnale probleemiks ka tarnekindluse puudumine ning kauplused on ära maininud selle,
et maheköögivili on ebausaldusväärne ja ostjad lihtsalt ei osta sellepärast.
11,11%
3,70%
25,93%
11,11%
7,40%
14,81%
25,93%
0,00%
5,00%
10,00%
15,00%
20,00%
25,00%
30,00%
Olen rahul
Ei ole seni ostnud
45
6.2 Kui suur on mahetoodete osa praegu köögiviljade tarbimisest viimasel
aastal ning prognoos järgnevaks 5 aastaks Tartu linnas.
Küsitluses osalenud vastasid antud küsimusele üsna sarnaselt. Joonisel nr 46 on näha
mahetoodete osa tarbimisest praegu.
Joonis 46. Mahetoodete osa köögiviljade tarbimisest viimasel aastal Tartu linnas.
Kõik 7 kooli tarbivad mahetooteid alla 10% ostetavast köögivilja kogusest, lasteaedades
tarbib mahetooteid alla 10% neli lasteaeda ning 2 lasteaeda 10-40%. Kõik küsitletud
haiglates/hooldekodudes, kauplustes ning toitlustusasutustes on tarbitava
mahetoodangu osakaal alla 10%.
Joonisel nr 47 on toodud prognoos mahetoodete osakaalu kohta köögiviljade tarbimisest
järgnevaks viieks aastaks Tartu linnas
7
4
2
5
7
2
0
1
2
3
4
5
6
7
8
alla 10%
10-40%
46
Joonis 47. Mahetoodete osakaal köögiviljade tarbimisest järgneval viiel aastal
Tartu linnas.
Mahetoodete osakaal köögiviljade tarbimisest on viie kooli arvates tulevikus endiselt
alla 10% ning kaks kooli arvavad, et see on 10-40%. Lasteaedade prognoos tulevikuks
on 3 lasteaial alla 10%, kahel lasteaial 10-40 % ning üks lasteaed prognoosib
mahetoodete tarbimise osakaalu 41-90%. Tartu linna haigla prognoosib mahetoodete
osakaalu köögiviljade tarbimisest järgnevaks 5 aastaks alla 10% ning hooldekodu 41-
90%. Küsitluses osalenud kauplustest 4 prognoosivad mahetoodete tarbimist tulevikus
10-40% ning üks kauplus arvab, et see jääb endiselt alla 10%. Kuus toitlustusasutust
usuvad, et mahetoodete osakaal jääb alla 10% ning üks toitlustusasutus arvab, et
mahetoodete osakaal köögiviljade tarbimisest tulevikus on 10-40 %
5
3
1 1
6
2 2
4
1 1 1
0
1
2
3
4
5
6
7
alla 10%
10-40%
41-90%
47
6.3 Rahulolu ostetava maheköögiviljaga Võru linnas
Võru linnas küsitletud asutused tarbivad rohkem mahetooteid, kui Tartu linna asutused.
Joonisel nr 48 on välja toodud mahetoodete osakaal köögiviljade tarbimisest praegu
Joonis 48. Mahetoodete osakaal köögiviljade tarbimisest praegu Võru linnas
Mahetoodete osakaal köögiviljade tarbimisest koolides on kahel alla 10% ning üks kool
kasutab mahetooteid 10-40%. Lasteaedadest üks lasteaed tarbib mahetooteid alla 10%,
üks 10-40% ning kaks lasteaeda tarbivad mahetooteid üle 90%. Kauplused,
haigla/hooldekodu ning toitlustusasutused tarbivad mahetooteid alla 10%
Joonisel nr 49 on välja toodud mahetoodete osakaal köögiviljade tarbimisest järgneval
viiel aastal Võru linnas.
2
1 1 1
5
1 1
2
0
1
2
3
4
5
6
Alla 10%
10-40%
Üle 90%
48
Joonis 49. Mahetoodete osakaal köögiviljade tarbimisest järgneval viiel aastal
Võru linnas
Mahetoodete osakaal köögiviljade tarbimisest järgneval viiel aastal jääb kahe kooli
hinnangul alla 10% ning üks koolidest prognoosib 41-90% osakaalu. Lasteaedadest kaks
prognoosivad 10-40% mahetoodete tarbimist ning kaks üle 90 %. Kauplus,
haigla/hooldekodu ning toitlustusasutused prognoosivad samasugust mahetoodete
tarbimist nagu praegugi - alla 10%
Kokkuvõtteks võib öelda, et need asutused, kes tarbivad mahetooteid on rahul ning
püüdlevad selle poole, et tulevikus saaks veel enam kasutada mahetooteid. Väga paljudel
asutustel on mahetoodete kasutusele võtmise takistuseks toote kõrge hind. Praegusel
hetkel puudub ka sobiv pakkuja ning puudub tarnekindlus.
2
1 1
5
2
1
2
0
1
2
3
4
5
6
Alla 10%
10-40%
41-90%
Üle 90%
49
7. KARTULI JA KÖÖGIVILJA SORDID
Kartuli ja köögivilja sordid erinevad keemisomaduste, maitse ning mugula
suuruse/värvuse poolest. Sordi valikul lähtutakse kasutuseesmärgist, maitsest ning
säilivusomadustest.
Joonisel nr 49 on välja toodud Tartu linna koolide, lasteaedade, haiglate, hooldekodude,
toitlustusasutuste ning kaupluste arvamus sordi olulisusest. Joonisel on toodud näitajad
vastanute arvu põhjal.
Joonis 49. Kartuli/köögivilja sordi olulisus Tartu linnas (vastanute arv)
Enamuse kaupluste jaoks on oluline, mis sorti kartulit ja köögivilja nad sisse ostavad.
Enamasti vaadatakse mugula suurust ning keemisomadusi. Toitlustusasutused tahavad
pakkuda klientidele parimat kartulit ning selleks on sordi valik väga tähtis. Koolid ja
lasteaiad arvavad samuti, et sort on tähtis ning ilma valikuta kartulit sisse ei osteta. On
lasteaedu ning koole, kes ei saa eelarvepiirangute tõttu soovitud sorti valida ning otsus
langetatakse hinnast lähtuvalt. Haiglate/hooldekodude puhul on samamoodi sort üsna
oluline.
Nende jaoks, kes pidasid sortide valikut oluliseks, paluti nimetada sorte. Kartuli puhul
tõusis esile sort Laura, veel mainiti selliseid sorte nagu Ants, Marabel ning Secura. Lisaks
paluti nimetada porgandi, kapsa, kaalika ja peedi sorte ning selgus, et nende köögiviljade
sortide nimetusi ei teatud.
4 4
1
4
7
3
2
1 1
0
1
2
3
4
5
6
7
8
On oluline
Ei ole oluline
50
Küsimusele, millised kartuli omadused määravad sordi valiku, vastati erinevalt. 70%
ulatuses vastanutest peab kartuli sordi juures tähtsaks keemisomadusi. 63% vastanutest
vaatab ka mugula suurust ning 11.11% vastanutest langetab ostuotsuse hinnast
lähtudes. Porgandi, kapsa, kaalika, peedi sordi valiku määravad hind, kvaliteet ning
säilivus. Toitlustusasutuste puhul mainiti ka köögivilja suurus ning maitse.
Küsimusele, kas sooviksite, et põllumehed pakuksid uusi sorte, ja mille poolest need
peaksid senisest erinema, vastasid väga vähesed. Lasteaedade puhul oli probleemiks
pisikese kaalika sordi puudus. Praegu pakutav kaalikas on suur ning raske töödelda.
Soovitakse lastele anda pisikest kaalikat ning oodatakse turule uut kaalika sorti.
Joonisel 50 on välja toodud Võru linna uuritud asutuste arvamus kartuli ja köögivilja
sordi olulisusest
Joonis 51. Kartuli ja köögivilja sordi olulisus Võru linnas
Võru linnas küsitletud kauplused ning haigla/hooldekodu ei pea oluliseks kartuli sorti.
Toitlustusasutused ning lasteaiad peavad 100%liselt oluliseks sordi valikut ning
pööravad sellele suurt tähelepanu. Üks uuritud koolidest ei pea sorti oluliseks, teised
kaks peavad.
Sortide nimetamisel selgus ka Võru linnas, et porgandi, peedi, kapsa ja kaalika sorte ei
osanud mitte keegi nimetada. Kartuli sortide puhul tuli esile jällegi Laura. Veel nimetati
ka Antsu, Vinetat ning Maretit.
2
4
5
1 1 1
0
1
2
3
4
5
6
On oluline
Ei ole oluline
51
86% vastanutest peab määravaks omaduseks sordi valikul mugula suurust. 79%
keemisomadusi ning 15% vastanutest langetab ostuotsuse hinnast lähtudes. Porgandi,
kapsa, kaalika ning peedi sordi valikul on määravaks omaduseks kvaliteet, maitse,
töödeldavus. Küsimusele, kas sooviksite et põllumehed pakuksid ka uusi sorte ja mille
poolest need peaksid erinema, puudusid vastused.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kartuli ja köögivilja sort on tähtis ning seda eriti kartuli
puhul. Eelistatuim kartulisort on nii Võru linnas kui Tartu linnas Laura. Lisaks Laurale
nimetati ka Antsu, Maretit, Marabeli ning Securat.
Porgandi, kapsa, kaalika ja peedi sordi valikul lähtutakse kvaliteedist,
töötlemisomadustest ning hinnast. Mitte keegi ei osanud nimetada ühtegi sordi nime.
Tarbija vähene teadlikkus sortidest on märkimistväärt ning tarbija teadlikkust tuleks
selles osas tõsta.
Kartulisordi valikul olid määravad omadused mugula suurus ning keemisomadus.
Vähesed vastanud teevad oma ostuotsuse hinnast lähtudes.
52
8. KARTULI JA KÖÖGIVILJA PAKEND
Küsimusele, kuidas peaks olema kartul, porgand, peet, kaalikas, kapsas pakendatud,
vastati erinevalt.
Lasteaiad, koolid eelistavad osta köögivilja 10-30 kg pakendites, poed eelistavad osta
pakituna 0,5-5 kg pakenditesse. Inimesed ostavad poest väikestes kogustes kartulit ja
köögivilja ning suurte pakendite järgi nõudlus puudub. Toitlustusasutused ostavad
korraga 30-50 kg pakenditesse pakendatud. Haiglad ja hooldekodud ostavad korraga
köögivilja pakendatuna 20-30 kg pakenditesse.
Toodete nähtavuse kohta pakendis vastasid nii Tartus kui Võru linnas küsitletud
üksmeelselt, et peaks olema nähtav. Küsimusele, kas köögivili peaks olema pakendis
nähtav, vastused on näha joonisel nr 52
Joonis 52. Köögivilja nähtavus pakendis
Tartu linnas küsitletutest 85,19% arvab, et pakend peaks olema võimalikult nähtav –
läbipaistev pakend ning 14,81% vastanute jaoks piisab, kui pakendi tagumine külg on
läbipaistev. Võru linnas aga oldi 100% ühel meelel – pakend peaks olema võimalikult
nähtav, läbipaistev pakend.
85,19%
14,81%
100,00%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
Pakend võimalikult nähtav -läbipaistev
Piisab, kui tagumine külg onläbipaistev
Vas
tan
ute
%
Pakendi nähtavus
Tartu
Võru
53
Küsimusele, kas peale pakendiseadusest tulenevate nõuete peaks köögivilja pakendi
märgistus sisaldama veel mingit informatsiooni, vastati nii Tartu linnas kui Võru linnas
ühtemoodi - eitavalt.
Köögivilja puhul ei peeta ka pakendi disaini oluliseks. Nii Tartu linnas kui Võru linnas
vastati üksmeelselt küsimusele, missugune peaks olema köögivilja pakendi etikett, et
piisab, kui sisaldab olulist informatsiooni.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tarbija jaoks peaks olema toode pakendi sees võimalikult
nähtav. Kas kogu pakend läbipaistev, aga piisavaks peetakse ka, kui paistab läbi pakendi
tagumine külg. Peale seadusest tulenevate nõuete ei vaja tarbija muud informatsiooni
etiketil ning köögiviljade puhul ei peeta pakendi disaini oluliseks.
Tarbija jaoks on oluline saada kätte kaup võimalikult sobivas koguses, mis jääb
vahemikku 5-25 kg. Pakendi puhul eelistatakse lihtsust ning pole vaja köögivilja
pakendit disainida.
54
9. KARTULI JA KÖÖGIVILJA PÄRITOLU
Küsimusele, kas köögivilja päritolu on Teie jaoks oluline, vastasid kõik uuringus
osalejad.
Joonisel nr 53 on välja toodud Tartu linnas küsitletute vastused
Joonis 53. Köögivilja päritolu olulisus Tartu linnas
77,78% küsitletutest Tartu linnas peab oluliseks kartuli ja köögivilja päritolu. 22,22%
jaoks ei ole päritolu oluline.
Joonisel nr 54 on välja toodud Võru linnas küsitletute vastused
77,78%
22,22%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
On oluline Ei ole oluline
Vas
tan
ute
%
Päritolu olulisus
55
Joonis 54. Köögivilja päritolu olulisus Võru linnas
92,86% küsitletutest Võru linnas peab kartuli ja köögivilja päritolu oluliseks. 7.14%
jaoks ei ole päritolu tähtis.
Küsimuse, missugustest piirkondadest olete siiani köögivilja tarninud, vastustest paistis
silma, et tarnitud on kas Lõuna-Eestist või oma maakonnast.
92,86%
7,14%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
On oluline Ei ole oluline
Vas
tan
ute
%
Päritolu olulisus
56
10. TARNIMINE JA SORTIMENT
Küsimusele, missugust tarnetsüklit te eelistate, vastati väga erinevalt.
Koolidele sobib paremini, kui kaup tuuakse iga 3 päeva tagant, lasteaedadele, et tuuakse
kaupa iga kahe päeva tagant, toitlustusasutustele, et üle päeviti,
haiglatele/hooldekodudele ning kauplustele 6 korda nädalas.
Küsitluses ilmnes, et on üks lasteaed, kes ostab sisse terve hooaja kartuli varu korraga.
Küsimusele, kuidas kujuneb ostetav sortiment, vastati, et otsitakse ise uusi tooteid ja
kujundatakse sortiment ning tootjad/tarnijad pakuvad tooteid ja nende seast valitakse
parim.
Kaupa tellitakse enamasti telefoni või meili teel ning mõnel asutusel on kujunenud välja
kaubapäevad iga tarnijaga. Antud küsimusest selgus, et puuduvad spetsiaalsed
tellimiskeskkonnad ning paljud küsitluses osalejad oleksid soovinud sellise keskkonna
olemasolu. See lihtsustaks tellija ning tarnija koostööd ja kauba tellimine muutuks
süstematiseeritumaks.
Sisseostuhinna muutmist iseloomustab joonis nr 55.
Joonis 55. Sisseostuhinna muutmine küsitletud ettevõtetes Tartu linnas
7
3
2
3
7
1
2 2
0
1
2
3
4
5
6
7
8
Vas
tan
ute
arv
Asutused
Tootja muudab hindulähtudesturusituatsioonist
Ostja algatabsisseostuhinnamuutmise
Kui hind ei sobi,võetakse odavamatarnija käest
57
Kõik küsitletud koolid vastasid ühtemoodi – tootja muudab hindu lähtudes
turusituatsioonist. Lasteaedadest 2 algatavad ise sisseostuhinna muutmise, 1 lasteaed
võtab odavama hinnaga pakkuja käest, ning kolm lasteaeda vastasid, et hindu muudab
tootja, lähtudes turusituatsioonist. Ka haigla ja hooldekodu alluvad tootjapoolsele hinna
muutmisele. Tartu linna haigla ostab kaupa sisse riigihanke korras. Kolm kauplust
vastasid, et tootja muudab hindu lähtudes turusituatsioonist ning kaks kauplust
algatavad sisseostuhinna muutmise. Kõikide küsitletud toitlustusasutuste
sisseostuhinna muudab tootja lähtudes turusituatsioonist.
Joonisel nr 56 on välja toodud sisseostuhinna muutmine Võru linnas
Joonis 56. Sisseostuhinna muutmine küsitletud asutustest Võru linnas
Küsitletud koolidest kaks ostavad hinna sobimatuse puhul tooted odavama tarnija käest
ning üks kool vastas, et tootja muudab hindu lähtudes turusituatsioonist. Kõikide
küsitletud lasteaedade puhul muudab tootja hindu lähtudes turusituatsioonist,
samamoodi on ka haiglatel/hooldekodudel ning toitlustusasutustel. Kauplus aga algatab
ise sisseostuhinna muutmise.
Küsimusele, kas kartulit ja köögivilja on võimalik säilitada jahutusega laoruumis,
vastasid nii Võru kui Tartu linna asutused erinevalt.
Joonisel nr 57 on kajastatud Tartu ettevõtete kartuli ja köögivilja säilitamisvõimaluste
olemasolu.
1
4
1
5
1
2
0
1
2
3
4
5
6
Vas
tan
ute
arv
Asutus
Tootja muudab hindulähtudesturusituatsioonist
Ostja algatabsisseostuhinna muutmise
Kui hind ei sobi, võetakseodavama tarnija käest
58
Joonis 57. Kartuli ja köögivilja säilitamisvõimaluste olemasolu Tartu linnas
Kuuest lasteaiast neli ei saa säilitada kartulit ja köögivilja jahutusega laoruumis, üks
lasteaed säilitab täielikult jahutusega laoruumis köögivilju ning üks lasteaed osaliselt.
Kõik seitse küsitletud kooli saavad säilitada täieliku jahutusega laoruumis kartulit ja
köögivilju. Samamoodi ka haigla/hooldekodu.
Neli toitlustusasutust saavad säilitada täieliku jahutusega laoruumis kartulit ja köögivilja
ning kolm toitlustusasutust ei säilita jahutusega laoruumis köögivilju.
Küsitletud kauplustest kaks saavad säilitada jahutusega laoruumis kartulit ja köögivilju
ning kolm kauplust ei saa.
1
7
2
4
2
1
4
3 3
0
1
2
3
4
5
6
7
8V
asta
nu
te a
rv
Asutus
Jah
Osaliselt
EI
59
Joonisel nr 58 on kajastatud kartuli ja köögivilja säilitamisvõimaluste olemasolu Võrus
Joonis 58. Kartuli ja köögivilja säilitamisvõimaluste olemasolu Võru linnas
Küsitletud lasteaedadest kolm ei saa säilitada jahutusega laoruumis kartulit ja köögivilja,
üks lasteaed säilitab kogu ostetava koguse jahutusega laoruumis.
Koolidest kaks saavad säilitada täieliku jahutusega laoruumis köögivilju ning üks kool ei
saa.
Haigla/hooldekodu ning kauplus saavad täielikult säilitada jahutusega laoruumis
kartulit ja köögivilju.
Küsitletud toitlustusasutustest neli saavad säilitada täieliku jahutusega laoruumis
kartulit ja köögivilju ning üks toitlustusasutus saab säilitada osaliselt.
1
2
1
4
1 1
3
1
0112233445
Vas
tan
ute
arv
Asutus
Jah
Osaliselt
EI
60
11. OSTU MÕJUTAVAD TEGURID
Küsimusele, kus kaupluse esindajad pidid järjestama olulisuse alusel tegurid, mis nende
arvates mõjutavad köögivilja puhul kõige enam tarbija ostuotsust, vastati, et esimesel
kohal on päritolu ja kvaliteet, neile järgnes hind. Pakend, tootja tuntus, reklaam ning
mahe/mittemahe järgnesid võrdselt esimestele. Siiski saab ära märkida, et kauplused
pigem ostavad tooteid kvaliteedi ja päritolu alusel.
Samale küsimusele paluti ka vastata koolidel, lasteaedadel, haiglatel ning
toitlustusasutustel. Tartu linnas lasteaedade puhul olid esimesel kohal kvaliteet ja hind.
Eriti oluliseks ei peetud, kas toode on mahe või mittemahe ning ühelt tarnijalt
võimalikult laia sortimendi saamise võimalust. Kõige olulisemateks valikut
mõjutatavateks teguriteks on hind, päritolu ja kvaliteet.
Tartu linna koolide puhul on kõige olulisem ostuotsuse tegur hind. Sellele järgneb
samamoodi päritolu ja kvaliteet. Kõige vähem mõjutab ostuotsust tarnekindlus ning
väljakujunenud tarnija olemasolu.
Toitlustusasutuste ja haiglate puhul oli esimene tegur kvaliteet. Klientidele ei saa
pakkuda ebakvaliteetset toitu.
Vastustest selgus, et kõige vähem mõjutab ostuotsust see, kas köögivili on mahe või
mittemahe. Enamasti vaadatakse hinna, päritolu ja kvaliteedi suhet ning nende kolme
teguri põhjal langetatakse ostuotsus.
Võru linna küsitletute vastused ei erinenud Tartu linna küsitletutest. Võru linnas
küsitletud lasteaiad, koolid, haigla ja toitlustusasutused vastasid üksmeelselt, et kõige
enam mõjutab ostuotsust köögivilja kvaliteet, hind ja päritolu. Neile järgnesid
tarnekindlus, lai sortiment ning väljakujunenud tarnija. Jällegi võib välja tuua, et
ettevõtted ei lähtu sellest, kas köögivili on mahe või mittemahe.
Ühes küsitletud Võru linna kaupluses märgiti kvaliteet esimeseks, millele järgnesid hind,
päritolu, tootja tuntus, pakend, reklaam ning taaskord on viimaseks jäetud
mahe/mittemahe tegur.
Kokkuvõtteks saab ära märkida, et inimeste köögivilja valik tuleneb hinnast, kvaliteedist
ning päritolust. Seda, kas köögivili on mahe või mittemahe üldjuhul inimesed ei vaata.
61
12. TULEVIKUTRENDID
12.1 Tartu linnas küsitletud lasteaedade, koolide, kaupluste,
toitlustusasutuste ning haiglate/hooldekodude arvamused
tulevikutrendide osas
Tartu linnas küsitletud lasteaedadest arvavad kolm lasteaeda, et tarbijate ostujõud
tõuseb ning kolm lasteaeda, et tarbijate ostujõud langeb. Nõudlus köögivilja järele viie
lasteaia arvates tõuseb ning üks lasteaed arvab, et ei muutu. Maheköögivilja nõudlus
kolme lasteaia arvates tõuseb, üks arvab et langeb ning kaks lasteaeda arvavad, et
nõudlus ei muutu. Enamike lasteaedade arvates ühekordsed ostukogused ei muutu.
Pesemata kujul köögivilja ostetakse poolte lasteaedade arvates rohkem ning pooled
arvavad, et ostukogus ei muutu. Pestud kujul köögivilju ostetakse lasteaedade arvates
tulevikus rohkem. Töötlemata kujul kartuli ostukogused tõusevad ning töödeldud kujul
köögiviljade ostukogused ei muutu. Vaakumpakendis köögivilja ostukogused tulevikus
langevad. Kõik lasteaiad arvasid et päritolule pööratakse tulevikus rohkem tähelepanu
ning nii pakendi kui kvaliteedi suhtes ollakse nõudlikumad.
Kõik küsitletud Tartu linna koolid arvavad, et tarbijate ostujõud, nõudlus köögivilja
järele ning maheköögivilja nõudlus tõuseb. Kuus kooli seitsmest arvavad, et tulevikus
ühekordsed köögivilja ostukogused tõusevad. Koolide arvates nii pesemata kui pestud
kujul köögiviljade ostukogused tulevikus ei muutu. Töötlemata ja töödeldud köögiviljade
ostukoguste puhul ollakse vastakatel seisukohtadel. Pooled küsitletud koolid arvavad et
trend on tõusuteel ning pooled arvavad, et ostukogused langevad. Vaakumpakendis
köögivlja ostukogused koolide arvates suurenevad. Kõik koolid on ühisel meelel, et
tulevikus pööratakse päritolule rohkem tähelepanu ning kvaliteedi ja pakendi suhtes
ollakse nõudlikumad.
Tartu linna kauplused ja toitlustusasutused olid tuleviku trendide suhtes enamasti ühel
meelel. Kõik küsitletud kauplused ning toitlustusasutused arvavad, et tarbijate ostujõud,
nõudlus köögivilja järele ja maheköögivilja nõudlus on tulevikus tõusuteel. Kõik
toitlustusasutused arvavad, et ühekordsed köögivilja ostukogused langevad, kauplused
aga ennustavad nii tõusu kui langust. Pesemata kujul köögivilja ostetakse nii kaupluste
kui ka toitlustusasutuste arvates sama palju, kui tänasel päeval. Pestud kujul
62
köögiviljade ostukogus aga mõlemate asutuste arvates tõuseb. Toitlustusasutused
arvavad, et töötlemata kujul köögivilja ostetakse tulevikus rohkem ning töödeldud kujul
köögiviljade ostukogused jäävad samale tasemele. Kauplused arvavad aga just vastupidi,
et töötlemata kujul köögivilju ostetakse vähem ning töödeldud rohkem.
Vaakumpakendis köögiviljade ostukogused tõusevad nii toitlustusasutuste kui ka
kaupluste arvates. Nii kauplused kui toitlustusasutused arvavad, et päritolule
pööratakse tulevikus rohkem töhelepanu ning nii kvaliteedi kui pakendi suhtes ollakse
nõudlikumad.
Tartu linna haigla ja hooldekodu puhul arvamused ühtisid toitlustusasutustega.
12.2 Võru linnas küsitletud lasteaedade, koolide, kaupluste,
toitlustusasutuste ning haiglate/hooldekodude arvamused
tulevikutrendide osas
Võru linnas küsitletud kaupluse arvates tarbijate ostujõud liigub tõusvas joones.
Samamoodi näeb kauplus tõusvat trendi nõudluses köögiviljade ning maheköögivilja
järele, ühekordsete köögiviljade ostukogustes, pesemata kujul köögiviljade
ostukogustes, töötlemata kujul köögivilja ostukogustes. Kauplus arvab ka, et päritolule
pööratakse tulevikus rohkem tähelepanu ja kvaliteedi ning pakendi suhtes ollakse
nõudlikumad. Pestud kujul köögiviljade ostukogustes, töödeldud kujul köögiviljade
ostukogustes osas ning vaakumpakendis köögiviljade ostukoguste osas arvab kauplus, et
muutust ei toimu.
Võru linnas küsitletud koolide arvates nii tarbijate ostujõud, kui nõudlus köögivilja
järele tulevikus langeb.Maheköögivilja nõudlus ja ühekordsete köögiviljade ostukogused
ei muutu. Pesemata kujul köögivilja ostetakse koolide arvates vähem ning pestud kujul
köögivilju rohkem. Töötlemata kujul köögiviljade ostukogused langevad ning töödeldud
kujul köögiviljade ostukogused tõusevad. Koolide arvates vaakumpakendis köögivilja
ostetakse rohkem, päritolule pööratakse rohkem tähelepanu ning nii kvaliteed kui
pakendi suhtes ollakse nõudlikumad.
Küsitletud Võru linna lasteaedade arvates tarbijate ostujõud tulevikus langeb. Nõudlus
köögivilja järele ning maheköögivilja nõudlus tulevikus tõuseb. Samuti arvavad
63
lasteaiad, et tõusuteel on ka töötlemata kujul köögivilja ostmine, pestud kujul
köögiviljade ostukogused, vaakumpakendis köögivilja ostmine ning päritolule
pööratakse rohkem tähelepanu. Kvaliteedi ja pakendi suhtes ollakse tulevikus veel
nõudlikumad. Lasteaedade arvates ühekordsed köögivilja ostukogused langevad. Veel
ennustatakse langust pesemata kujul köögiviljade ostukogustele, töödeldud kujul
köögiviljade ostukogusele ning vaakumpakendis ostetavatele köögiviljadele.
Toitlustusasutuste arvates tarbijate ostujõud tulevikus langeb. Veel arvavad
toitlustusasutused, et nii maheköögivilja nõudlus kui ka ühekordsete köögiviljade
ostukogused tulevikus langevad. Nõudlus köögivilja järele tulevikus on tõusmas, samuti
ka pesemata kujul köögiviljade ostukogused, pestud kujul köögiviljade ostukogused,
töödeldud kujul köögiviljade ostukogused, ning päritolule pööratakse ka üha enam
tähelepanu. Toitlustusastuste arvamus kvaliteedi ja pakendi suhtes on sama nagu
eelnevatel asutustel, nende suhtes ollakse nõudlikumad.
Haigla/hooldekodu jättis sellele küsimusele vastamata.
64
13. KOOSTÖÖ TOOTJATEGA
13.1 Koostöö tootjatega Tartu linnas küsitletud asutuste seas
Tartu linnas küsitletud lasteaiad, koolid, toitlustuasutused, kauplused ning
haigla/hooldekodu hindasid koostööd tarnijatega väga heaks või heaks. Mitte keegi
küsitletutest ei vastanud, et koostöö oleks rahuldav või mitterahuldav. See näitab
tootjate ja tarbijate vahelise koostöö olemasolu.
Küsimusele, mis on suuremad probleemid põllumeestega koostöö tegemisel, vastasid
enamused küsitluses osalenud asutused, et probleeme ei ole või siis otsest koostööd
põllumeestega ei ole. Koostöö käib vahendajate kaudu ning väga vähestel asutustel on
otsene kokkupuude põllumeeste endiga. Need kes teevad põllumeestega koostööd,
mainisid ära, et probleemid on enamjaolt seotud kauba tarne ja kvaliteediga. Mõni üksik
asutus mainis ka sooduspakkumiste vähesust, sortimendi vähest uuendamist ning
tootjate viivitusega kõnedele vastamist.
Küsimusele, kui aktiivsed on tootjad ostjale ettepanekuid tegema, vastati, et tootjad on
aktiivsed. Järelikult pidev suhtlemine ning informatsioonivahetus on kahesuunaline.
Ettepanekud on seotud peamiselt toorme hinna ning sooduskampaaniatega.
Küsimusele, kuivõrd arvestate tootjate ettepanekutega, vastasid kõik küsitluses
osalenud, et võimalusel ikka arvestavad ettepanekutega.
13.2 Koostöö tootjatega Võru linnas küsitletud asutuste seas
Võru linnas küsitluses osalenud asutuste seas hinnati koostööd tarnijatega väga heaks
või heaks. Ka Võru linnas kiidetakse oma tarnijatega koostööd ning kõik sujub.
Probleeme üldiselt ei teki ja kui peaks mingisugune probleem tekkima, siis kahepoolset
lahendust otsitakse nii kiiresti kui võimalik, et kõik jälle sujuks.
Küsimusele, mis on suuremad probleemid põllumeestega koostöö tegemisel, vastasid
enamus Võru linnas küsitluses osalenud, et probleeme ei ole. Mõni asutus mainis ära
65
kauba tarne ja kvaliteediga seotud probleemid. Üldiselt saab öelda, et Võru linnas
põllmeestega koostöö tegemisel probleeme ei ole.
Samuti saab öelda, et tootjad teevad aktiivselt ostjatele ettepanekuid ning need
ettepanekud on seotud hinna ja sooduskampaaniatega.
Küsimusele, kuivõrd arvestate tootjate ettepanekutega, vastasid Võru linnas küsitletud
asutused, et võimalusel arvestavad.
66
14. HULGIFIRMAD
Kõik küsitletud hulgifirmad on spetsialiseerinud põllumajandustoorme hulgimüügile.
Üks hulgifirma tegeleb ka põllumajandustoorme töötlemisega. Kokku küsitleti nelja
hulgimüügiga tegelevat firmat
14.1 Köögiviljade ostukogused hulgimüüjate seas
Kartul Porgand Kapsas Kaalikas Peet
Hulgfirma 1 15 7 3 2
Hulgfirma 2 2000 300 20 35 80
Hulgifirma 3 50 20 8 8
Hulgifirma 4 7000
Tabel 1. Hulgifirmade kartuli, porgandi, kapsa, kaalika ja peedi sisseostukogused (t/a)
Tabelis on kirjas kõigi nelja hulgifirma köögivilja sisseostukogused. Hulgifirma 1 tegeleb
ainult maheda kartuli ja köögivilja sisseostuga. Ülejäänud kolm hulgifirmat ostavad
mittemahedat. Hulgifirma 4 tegeleb ainult kartuli ostu-müügiga.
Küsimusele, kas köögivilja päritolu on Teie jaoks oluline, vastasid kõik neli hulgifirmat,
et päritolu on oluline. Põhilised argumendid, mis köögivilja ostmisel määravad päritolu
valiku on hind, kvaliteet, tarnekindlus ning soovitud koguste kättesaadavus. Kõige
olulisemaks peetakse hinna ja kvaliteedi suhet.
14.2 Maheköögivili ja köögivilja sordid
Need hulgifirmad, kes ei osta maheköögivilja, tõid peamisteks põhjusteks kõikuva
kvaliteedi, vastuvõetamatu hinna ning sobiva pakkuja puudumise. Veel märgiti ära, et
Eesti turg ei ole valmis piisavalt suurtes kogustes ostma maheköögivilja. Lisaks puudub
tarnekindlus ning on olematud või vähesed edasimüügi võimalused.
Kõikide küsitletud hulgifirmade jaoks on sordi olulisus esimesel kohal. Küsimusele, kus
paluti nimetada eelistatumaid sorte, tuli vastuseid ainult kartuli sordi puhul. Nimetati
67
Laura, Maret, Vineta, Gala, Arielle, Falvia, Secura ja Princess. Üks hulgifirma tõi ka
porgandi sordi nimetuse – Maestro.
Sordi valikul määravateks omadusteks on mugula suurus, keemisomadused ning koore
omadused. Üks hulgifirma, kes tegeleb ka põllumajandustoorme töötlemisega, mainis
ainsana oluliseks koore omadused. Kartulil peab olema õhuke koor, siis on kaod
minimaalsed. Rõhutati, et kartul ei tohi olla ussitatud.
Porgandi, kapsa, kaalika ja peedi sordi valikul on määravateks omadusteks säilivus, kuju
ning suurus.
14.3 Tarnimine ja ostu mõjutavad tegurid
Küsimusele, missugust tarnetsüklit Te eelistate, olid vastused ühest kuni viie korrani
nädalas.
Peamised probleemid köögiviljade praeguse tarne puhul on:
- Kvaliteet ei vasta ootustele
- Kvaliteet on kõikuv
- Ei suudeta tagada tarnekindlust
- Ebapiisav sortide valik
- Väiketalunike kogused ei vasta ootustele (peaksid koopereeruma)
Need tegurid märgiti ära just porgandi, kapsa ja kaalika puhul. Kartuli tarnega
probleeme ei ole tekkinud.
Küsimusele, kus pidi järjestama tegurid, mis mõjutavad köögivilja puhul kõige enam
ostuotsust, pandi esimesele kohale hind. Hinnale järgnesid kvaliteet, tarnekindlus, ühelt
tarnijalt võimalikult laia sortimendi saamine, pakend, päritolu ning väljakujunenud
tarnija. Mahe/mittemahe tegur jäeti viimaseks, välja arvatud üks hulgifirma, kes tegeleb
ainult maheda köögivilja ostmisega ning tema tõstis antud teguri esimeseks.
68
14.4 Tulevikutrendid ning koostöö tarnijatega
Küsimusele, missuguseid trende ootate tulevikus, vastasid hulgifirmad järgnevalt:
Nõudlus köögivilja järele – Kolm hulgifirmat arvavad, et tõuseb. Üks hulgifirma arvab, et
ei muutu
Maheköögivilja nõudlus – Kolm hulgifirmat arvavad, et tõuseb. Üks hulgifirma arvab, et
ei muutu.
Pesemata kujul köögivilja ostetakse – Kaks hulgifirmat arvavad, et sama palju, kaks aga
et vähem.
Töötlemata kujul kartulit ostetakse – Kolm hulgifirmat arvavad, et rohkem. Üks
hulgifirma on arvamusel, et ostetakse vähem.
Vaakumpakendis köögivilja ostetakse – Kolm hulgifirmat arvavad, et rohkem. Üks
hulgifirma arvab, et sama palju
Päritolule pööratakse tähelepanu – Kõik küsitletud hulgifirmad on ühel meelel, et
tähelepanu pööratakse rohkem.
Kvaliteedi suhtes ollakse – Kaks hulgifirmat arvavad, et nõudlikumad. Üks hulgifirma
arvab, et vähem nõudlikumad ning üks arvab, et ei muutu.
Pakendi suhtes ollakse – Kõik hulgifirmad arvavad, et pakendi suhtes ollakse
nõudlikumad.
Küsimusele, kus paluti hinnata koostööd tootjatega, vastasid kõik hulgifirmad
üksmeelselt, et koostöö on hea. Probleemidena toodi esile hinna, tarnekindluse ning
kvaliteediga seotud mured.
69
15. KÖÖGIVILJASAADUSTE RESSURSS JA TARBIMINE
Köögivilja tarbimine moodustab osa mitmekülgsest ja tasakaalustatud toidust,
rikastades meie toitu mitmesuguste vitamiinide ja mineraalidega. Samuti sisaldavad
köögiviljad palju kiudaineid ja on suhteliselt madala toiduenergiaga.
Viimase kümne aasta jooksul on Eestis köögivilja kasvupinnad märgatavalt vähenenud
ning isevarustatuse tase madalam kui klimaatilised tingimused võimaldaksid.Tootmise
vähenemine on toimunud mitmete tegurite koosmõjul: vene turu kaotus, toorme madal
kokkuostuhind, turustamisvõimaluste vähenemine, väike tootmisefektiivsus, tootmise
kaasajastamise probleemid. Muutusi köögivilja tootmises ja turustamises tõi kaasa ka
Eesti liitumine ELiga. Eestis on ka köögiviljakasvatus kui tootmissuund muutunud
konkurentsi kasvu, odava importkauba sisseveo ja kodumaise toodangu kõrgete
omahindade tõttu majanduslikult vähetasuvaks. Samal ajal, jälgides tarbimistrende, võib
öelda, et on rahuldamata siseturu vajadus, seda eriti esmatöödeldud köögivilja osas.
Köögiviljade müügil ja tarnimisel on suurimaks probleemiks on varustatuse ebaühtlus.
Eesti tootja suudab pakkuda küllaldaselt kodumaist kaupa saagiperioodil (sügisel) ning
puudujääk
Tekib kevadtalvisel perioodil. Ebastabiilne varustatus põhjustab hulgi- ja jaemüüjate
tõrjuva hoiaku kodumaiste väiketootjate suhtes ning nad eelistavad kasutada üksikute
suurtootjate või
importtoodangu vahendajate teenuseid. Läbi aegade on valdav osa
köögiviljakasvatajatest väikepõllupidajad. Kuna väikeviljelus on muutunud
majanduslikult ebaotstarbekaks, on nende hulk viimastel aastatel mitmetes kordades
vähenenud. Köögiviljakasvatus on koondumas konkurentsi- ja
investeerimisvõimelisemate suuremate majapidamiste kätte. Sellises olukorras aitab
väiketootjaid ühistegevuse arendamine. Ühistus osalemine võiks anda suurema
läbirääkimise võime hinnaläbirääkimistel.
Köögivilja tarbitakse Eestis põhiliselt inimtoiduna. 2010/11 saagiaastal kasutati
inimtoiduna köögivilja 113,2 tuhat tonni ehk 92,7% kogutarbimisest. Võrreldes eelneva
saagiaastaga vähenes inimtarbimine 777 tonni (-0,7%). Köögivilja üldises tarbimises on
70
inimtoiduks kasutatav osa viimastel aastatel tõusnud. 2010. aasta rikkalik saak
suurendas ka isevarustatuse taset. Köögivilja isevarustatuse tase 2010/11 saagiaastal oli
60,6%, mis oli 2,1 protsendipunkti võrra kõrgem eelmisest saagiaastast.1
Joonisel nr 59 on välja toodud köögivilja saak, tarbimine kokku, inimtarbimine ja
tarbimine inimese kohta Eestis perioodil 2001 – 2011
Joonis 59. Köögivilja saak, tarbimine kokku, inimtarbimine (t) ja tarbimine inimese
kohta (kg/ha) Eestis perioodil 2001 - 2011 (MSI autori koostatud statistikaameti
andmetel)
Joonisel nr 60 on toodud kartuli saak, tarbimine ja inimtarbimine Eestis perioodil 1999 –
2011
1 http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2011/ylevaade_koogiviljatoostus_2011.pdf
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
0
50000
100000
150000
200000
250000
300000
350000
Saa
k,
tarb
ine,
inim
tarb
ine
(t)
Inimtarbimine, tTarbimine kokku, tSaak, tTarbimine inimese kohta, kg
71
Joonis 60. Kartuli Saak, Tarbimine ja inimtarbimine (t) Eestis perioodil 1999-2011
(MSI autori koostatud statistikaameti andmetel)
19. sajandi esimesel poolel oli Eesti kartuli tootmises ühe elaniku kohta maailmas
esikohal.
Tänaseks on kartuli tootmine ja tarbimine oluliselt vähenenud. Vähenemine tuleneb
toitumisharjumuste muutusest st kartuli asemel tarbitakse rohkem riisi ja muid
tangained, leiva- ja makaronitooteid, millest on kiirem ja mugavam toitu valmistada.
Viimase kümnendiga on kartuli inimtarbimine vähenenud ~25%. Eestis tarbiti 2010.
aastal 90 kg kartulit inimese kohta ehk 12 kg rohkem kui EL riikides keskmiselt. Väga
palju tarvitatakse kartulit Lätis, kus 2010. aastal tarbiti 124 kg elaniku kohta ehk ~30%
rohkem kui Eestis Eestis on kartuli külvipind aasta-aastalt vähenenud ja sellega seoses
ka isevarustatuse tase. 30 aastat tagasi oli Eestis kartuli kasvuala ~70 tuhat hektarit,
kuid 2011. aastaks oli see vähenenud 8 korda (Joonis x). Isevarustatuse tase oli 2010/11
saagiaastal 91,8%. Kõige rohkem tarbitakse kartulit inimtoiduna - 127,3 tuhat tonni ehk
71,6%. Eelneva aasta sama perioodiga võrreldes inimtarbimine suurenes 2010/11
saagaastal (+6,0%), kuid eelmise sajandiga võrreldes on kartuli tarbimine tunduvalt
vähenenud.2
2http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PM33&ti=K%D6%D6GIVILJA+RESSURSS+JA+KASUTAMINE&path=../
Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/04Pellumajandussaaduste_ressurss_ja
_kasutamine/&lang=2
0
50000
100000
150000
200000
250000
300000
350000
400000
450000
500000S
aak,
(t),
Tar
bim
ine
ko
kku (
t),
Inim
tarb
imin
e, (
t)
Saak, t
Tarbimine kokku, t
Inimtarbimine, t
72
WHO (World Health Organization) soovitab tarbida vähemalt 400g (5– 6 portsjonit)
köögivilju (kartulitele lisaks) ja puuvilju/marju päevas. ESA andmetel tarbiti Eestis
2010/11 saagiaastal päevas keskmiselt inimese kohta 231g värsket köögivilja ning 109
g värskeid puuvilju ja marju. Seega tarbib eestlane päevas kokku keskmiselt 340 g puu-
ja köögivilja. Võrreldes sajandivahetusega on elanike päevane puu- ja köögivilja
tarbimine suurenenud ~100g võrra. See näitab, et inimesed on hakanud rohkem
väärtustama tervist ning teavitustöö, mida erinevad organisatsioonid teevad puu- ja
köögivilja tarbimise propageerimiseks, on olnud tulemuslik.
Joonisel nr 61 on välja toodud kartuli kasvupind, keskmine saak ja tarbimine inimese
kohta Eestis perioodil 1999 - 2011
Joonis 61. Kartuli kasvupind (ha), keskmine saak (kg/ha) ja tarbimine inimese kohta
(kg/aastas) Eestis perioodil 1999- 2011. (MSI autori koostatud statistikaameti
andmetel)
Kokkuvõttes on kartuli tarbimise juures märgata viimastel aastatel kasvu trendi, kuid
siiski jääb see oluliselt alla 1999 aasta tarbimisele kui see ulatus 130 kg inimese kohta
aastas. Nii nagu selgus erinevate dokumentide analüüsist siis kartuli tarbimine sõltub
erinevate teiste asendustoiduainete (eelkõige makaronitooted) tarbimistest. Kahjuks ei
ole võimalik eraldi kapsa, porgandi, peedi, kaalika tarbimist esile tuua, kuna vastavate
toodete osas puudub statistiline informatsioon. Küll aga tuuakse Eesti Statistikaameti
129 131
120
97 103
72
107
84
110
84 90
95
0
20
40
60
80
100
120
140
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
40000
45000
50000
Kas
vup
ind
(ha)
, K
eskm
ine
saak
(kg/h
a),
Keskmine saak, kg/ha
Kasvupind, hektarit
Tarbimine inimese kohta, kg
73
poolt välja keskmine köögivilja tarbimine, mis varieerub aastatel 1999 – 2011 50 – 90 kg
–ni inimese kohta aastas. Lähtuvalt eeltoodud andmetest, kui arvestada Eesti kartuli
kasvatamise ajaloolist kogemust ja tänaseid kasvupindasid siis köögiviljakasvatusel on
Eestis potentsiaali kui suuta toota kuluefektiivselt ning leida võimalused toodangu
turustamiseks ka ühistegelikult.
74
KOKKUVÕTE
Käesolev turu-uuring „Võrumaa kartuli- ja köögiviljakasvatajate turustamisvõimaluste
paranemine läbi turuinformatsiooni parema valdamise Võru ja Tartu linna näitel“ on
teostatud Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi poolt Võrumaa Talupidajate
Liidu tellimusel. Uuringu peamiseks eesmärgiks oli Lõuna-Eesti põllumajandustootjatele
turuülevaate andmine Tartu ja Võru linnas tegutsevate koolide, lasteaedade,
toitlustuskohtade, haiglate, hooldekodude ja suuremate kaupluste poolt tarbitava kartuli
ja köögivilja kohta ning kohalike tarbijate praeguse tarbimise, ootuste, vajaduste ja
prognooside kohta. Sel eesmärgil viidi Võru ja Tartu linnas tegutsevate koolide,
lasteaedade, toitlustusasutuste, haiglate, hooldekodude ja suuremate kaupluste seas läbi
küsitlus. Küsitleti ka hulgifirmasid. Küsitlus viidi läbi Võru ja Tartu linnas, kus kahes
linnas kokku küsitleti 2 haiglat, 9 kooli, 10 lasteaeda, 11 toitlustusasutust, 6 kauplust ja
4 hulgiladu.
Vaatluse all oli tarbitava köögivilja ostukogused, maheköögivilja tarbimine, kartuli ja
köögiviljade sortide olulisus, pakendi suurus ja märgistus, kartuli ja köögivilja päritolu
tähtsus, tarnimist, sortimenti ja ostu mõjutavad tegurid, tulevikutrendid ja koostöö
tootjatega.
Koolide kartuli ja köögivilja tarbimine on väga erinev. Tartu linna koolidest ei tarvitanud
ükski kool mahedat kartulit ega köögivilja, põhjusteks toodi produktide kõrge hind. Võru
linna koolides kasutatakse mahedat köögivilja.
Tartu linna lasteaedades tarbitakse nii mittemahedat, kui mahedat köögivilja.
Mahetoodangu kasutamine on väga vähene, põhjuseks on toodangu kõrge hind. Piiratud
eelarvega ei ole mahetoodangu ostmine paljudes lasteaedades võimalik. Võru linna
lasteaedadest on üks lasteaed tervist edendav ning kasutab ainult mahetoodangut.
Teised Võru linna lasteaiad ei kasuta mahetoodangut.
Nii Tartu kui Võru haiglad ja hooldekodud tarbivad mittemahedat kartulit ja köögivilja.
Võru haigla ja hooldekodu asuvad samas hoones ning neid on analüüsitud ühiselt.
Kaupluste puhul on võetud toodete vajaduse arvestuse aluseks kaupluse müügipinna
suurus. Tartu linna suuremad kauplused ostavad nii mahedaid kui mittemahedaid
tooteid. Kaupluste ostukogused sõltuvad müügipinna suurusest. Mida suurem on
75
müügipind, seda rohkem erinevaid tooteid poed ostavad. Näiteks 100-150 m2 suuruse
müügipinnaga pood ostab kahte sorti peeti, aga 2400 m2 suuruse müügipinnaga pood 4-
5 erineva töötlusega peeti. Võru linna kauplustest analüüsiti vaid üht, kuna teised ei
olnud nõus andmeid avalikustama. Kõrvutades Võru linna kaupluse kartuli ja köögivilja
ostukoguseid Tartu väiksema kauplusega, saab öelda, et ostukogused on neis sarnased.
Tartu ning Võru linna toitlustusasutuste kartuli ja köögiviljade ostukogused sõltuvad
istekohtade arvust. Nii Tartu kui Võru linna toitlustusasutustes ei kasutata
mahetoodangut. Põhjuseks toodi tooodete kõrge hind ning sobiva tarnija puudumine.
Nii Tartu kui Võru linnas küsitluses osalenud on rahul ostetava maheköögiviljaga. Need,
kes senini mahedat toodangut tarbinud ei ole, on põhjendanud mittetarbimist toodangu
kvaliteedi kõikumise, kõrge hinna ning sobiva pakkuja puudumisega. Puudub ka
tarnekindlus ning maheda päritolu pole küsitletute arvates kunagi kindel.
Mahetoodete osakaal köögiviljade tarbimisest viimasel aastal on Tartu linna koolides,
lasteaedades, haiglates, hooldekodudes, kauplustes ning toitlustusasutustes alla 10%.
Ainult kaks lasteaeda kasutavad mahetooteid 10-40% kõikide köögiviljade tarbimisest.
Tulevikus ennustavad paljud asutused mahetoodete osakaalu tõusmist. Võru linnas on
haiglal/hooldekodul, kauplusel ning toitlustusasutustel mahetoodangu osakaal alla 10%,
lasteaiad ning koolid kasutavad mahetoodangut rohkem. Tulevikus ennustavad ka Võru
linnas küsitletud asutused mahetoodangu tarbimise kasvu. Need asutused, kes tarbivad
mahetooteid, on rahul ning püüdlevad selle poole, et tulevikus saaks veelgi enam osta
mahetooteid.
Nii Tartu kui Võru linnas küsitletud asutuste jaoks on kartuli ja köögivilja sort väga
tähtsal kohal. Sordi valiku määravad mugula suurus, keemisomadused, säilivus ning
maitse. Eelistatud kartulisortidest mainiti kartulisortidest Laurat ja Antsu. Uuringust
selgus, et tarbijad ei oska nimetada ühtegi porgandi, kapsa, kaalika ega peedi sordi
nimetust.
Uuringute tulemuste põhjal võib öelda, et tarbija jaoks peaks olema toode pakendi sees
võimalikult nähtav. Pakend peaks olema kas täiesti läbipaistev või peaks olema
läbipaistev tagumine külg. Uuringus osalenute arvates ei vaja tarbija pakendile muud
informatsiooni peale selle, mida nõuab pakendiseadus. Pakendi disaini ei peeta
oluliseks. Tarbija jaoks on oluline saada kätte toode võimalikult sobivas koguses, mille
76
puhul jääb pakendi suurus vahemikku 5-25 kg. Pakendi puhul eelistatakse lihtsust ning
disainimist oluliseks ei peeta.
Nii Tartu kui Võru linnas küsitluses osalenud asutuste jaoks on kartuli päritolu küllaltki
tähtis. Inimesed tahavad toodangut saada Eesti riigist ning eelistatakse oma maakonda.
Tarnetsükli suhtes ollakse erinevatel arvamustel. Kes saab säilitada tooteid, kes saab
säilitada tooteid jahutusega laoruumides, ei vaja igapäevast köögivilja tarnet, kes ei saa,
tellib iga päev köögivilju. Sortimendi kujundavad tarbijad ise, otsides sobivamat,
lähtudes peamiselt hinnast.
Tarbija ostuotsust mõjutavad kõige enam toodete hind, päritolu ning kvaliteet. Eriti
oluliseks ei peetud seda, kas toode on mahe või mittemahe.
Tulevikuks ennustatakse tarbija ostujõu tõusu ning mahetoodetele suurema tähelepanu
pööramist. Uuringus osalejate arvates tõusevad nõudmised pakendi ning kvaliteedi
suhtes.
Koostööd tootjatega peeti nii Võru linnas kui Tartu linnas küsitletute seas heaks või väga
heaks. Suurimad probleemid põllumeestega koostöö tegemisel olid seotud kauba tarne
ja kvaliteediga. Tootjate aktiivne suhtlus tarbijatega näitab seda, et pidev suhtlemine
ning informatsioonivahetus on kahesuunaline. Tootjate poolt tehtavad ettepanekud on
seotud peamiselt toorme hinna ning sooduskampaaniatega.
Küsitletud hulgifirmade seas tegeleb ainult üks firma mahetoodangu vahendamisega,
ülejäänud tegelevad mittemaheda toorme müügiga. Kõikide küsitletud hulgifirmade
jaoks on köögivilja päritolu tähtis. Päritolu valiku määrab hinna ja kvaliteedi suhe.
Maheköögivilja mitteostmise peamiseks põhjuseks on kvaliteedi kõikumine,
vastuvõetamatu hind ning sobiva pakkuja puudumine. Kõikide küsitletud hulgifirmade
jaoks on sordi olulisus esimesel kohal. Eelistatumateks sortideks nimetati Laura ja
Maret. Sordi valikul määravateks omadusteks on mugula suurus, keemisomadused ning
koore omadused. Porgandi, kapsa, kaalika ja peedi sordi valikul määravaks omaduseks
säilivus, kuju ning suurus.
Hulgifirmade jaoks on peamised probleemid köögiviljade praeguse tarne puhul
kvaliteedi kõikumine, tarnekindluse puudumine ning ebapiisav sortide valik. Need
77
probleemid märgiti ära just porgandi, kapsa ja kaalika puhul. Kartuli tarnega probleeme
ei ole tekkinud.
Köögivilja ostuotsust mõjutavad kõige enam hind, kvaliteet, tarnekindlus ning päritolu.
Koostöö tootjatega on hulgifirmade arvates hea ning mõningate probleemidena toodi
esile hinna, tarnekindluse ning kvaliteediga seotud probleemid.
Statistikaameti andmetes nähtuvalt on viimase 10 aasta jooksul Eesti köögivilja
kasvupinnad märgatavalt vähenenud ning isevarustatuse tase on madalam, kui
klimaatilised tingimused võimaldavad. Varasemalt teostatud uuringute järgi on aga
kartuli tarbimine viimastel aastatel tõusnud. Kartuli tarbimist mõjutab suuresti kartuli
ja kartuli asendustoodete hind. Kokkuvõtvalt võib öelda, et köögiviljakasutusel on Eestis
potentsiaali, kui suuta kuluefektiivselt toota ning leida võimalused toodangu
turustamiseks ka ühistegelikult.
78
Lisa 1. Kartuli ja köögivilja tarbimise ankeet lasteaedadele, koolidele,
haiglatele, hooldekodudele, toitlustusasutustele ja kauplustele
Austatud küsimustikule vastaja!
Palume Teil osaleda Eesti Maaülikooli poolt läbiviidavas uuringus, mille eesmärgiks on
turuülevaate saamine Lõuna-Eestis tegutsevate koolide, lasteaedade, haiglate,
hooldekodude ja suuremate kaupluste poolt tarbitava kartuli ja köögivilja kohta. Täites
järgneva küsimustiku kohalike tarbijate praeguse tarbimise, aga ka ootuste, vajaduste ja
prognooside kohta, annate põllumeestele vajalikku turuinformatsiooni. Küsimustik
aitab neil paremini oma tootmist, töötlemist ja müügitööd planeerida, võimalikke
kitsaskohti lahendada ning koostööd tõhustada. Tänu tagasisidele on põllumeestel
võimalik paremini rahuldada turu ootusi antud valdkonnas.
Küsimustik on anonüümne - saadud teavet avalikustatakse vaid üldistatult. Küsimustik
on üles ehitatud valikvastuste ja vabas vormis vastuste kombinatsioonina. Valikvastuste
puhul tõmmake ring ümber Teile sobiva vastusevariandi numbrile, etteantud punktiirile
kirjutage sobiv arv. Iga valikvastust on võimalik kommenteerida, kui Te seda vajalikuks
peate. Valikvastused kannavad statistilist eesmärki samas kui vabas vormis vastused
annavad sisulist informatsiooni.
Küsitluse viib läbi Eesti Maaülikool Võrumaa Talupidajate Liidu tellimusel ning Eesti
riigi rahastatava turuarendustoetuse abil.
Küsitluse tulemustest antakse ülevaade Võrumaa Talupidajate Liidu infolehes,
Maaülikooli lehes ning soovi korral saadetakse küsitletutele e-posti teel.
I INFO KÜSIMUSTIKU TÄITJA KOHTA
1. Kas Te olete
1) kooli esindaja
2) lasteaia esindaja
3) haigla/hooldekodu esindaja
4) kaupluse esindaja
5) toitlustusasutuse esindaja
2. Kaupluse müügipinna suurus .........................
79
3. Toitlustusettevõtte liik
1) kohvik
2) söökla
3) restoran
4) .............................
4. Toitlustusettevõttes on …..… istekohta
Toitlustusettevõte pakub ka järgmisi lisateenuseid (joonida alla sobiv): catering,
peo-, pulma- ja peielauad
5. Koolis/lasteaias õpib ………… last.
II KÖÖGIVILJADE OSTUKOGUSED
1. Kui suurtes kogustes ostate praegu kartulit?
Mittemahe kg/aastas Mahekartul
kg/aastas
1) pesemata , lahtine .................................. ..................................
2) pestud, lahtine .................................. ..................................
3) pestud, pakendatud .................................. .................................
4) kooritud, vees .................................. .................................
5) kooritud,vaakumis ................................. .................................
6) tükeldatud,vaakumis ................................. .................................
2. Kui suurtes kogustes ostate praegu porgandit?
Mittemahe kg/ aastas Mheporgand kg/ aastas
1) pesemata ............................. ..................................
2) pestud, lahtine ............................. ..................................
3) pestud, pakendatud ............................. ..................................
4) kooritud, vees ............................ ..................................
5) kooritud,vaakumis ............................ ..................................
6) kooritud, tükeldatud,vaakumis .......................... ..................................
7) beebiporgand ............................ ..................................
80
3. Kui suurtes kogustes ostate praegu kapsast?
Mittemahe kg/ aastas Mahekapsas kg/
aastas
1) lahtine .................................. ..................................
2) pakendatud .................................. ..................................
3) poolitatud, pakendatud .................................. ..................................
4) hapukapsas ……………………… ………....................
4. Kui suurtes kogustes ostate praegu kaalikat?
Mittemahe kg/ aastas Mahekaalikas kg/
aastas
1) lahtine .................................. .................................. 2) kooritud .................................. .................................. 3) kooritud, tükeldatud .................................. .................................
5. Kui suurtes kogustes ostate praegu peeti?
Mittemahe kg/ aastas Mahepeet kg/
aastas
1)lahtine .................................. ..................................
2)keedetud, pakendatud .................................. ..................................
3)keedetud, riivitud, pakendatud .................................. .................................
6. Kui suurtes kogustes ostate praegu ühepajatoite ja teisi toorköögiviljade
segusid?
Mittemahe kg/aastas Mahe kg/aastas
………………………………… ………………………………
III MAHEKÖÖGIVILI
1. Kuidas olete rahul ostetava maheköögiviljaga?
1) olen rahul
2) ei ole rahul
81
3) ei ole seni ostnud
2. Kui Te praegu maheköögivilja ei osta, siis mis on selle põhjuseks:
1) kvaliteet ei vasta ootustele
2) kvaliteet on ebastabiilne
3) hind ei ole vastuvõetav
4) ei pakuta sobivat pakendit
5) sobiva pakkuja puudumine
6) tarnekindluse puudumine
7) mahe päritolu pole usaldusväärne
8) muu .........................................................................................................
3. Kui suur on mahetoodete osa praegu köögiviljade tarbimisest (kartul,
porgand, peet, kapsas, kaalikas) viimasel aastal.
Senine ostukäitumine Prognoos 5 aastaks
1) Alla 10% Alla 10%
2) 10-40% 10-40%
3) 41-90% 41-90%
4) Üle90% Üle90%
IV KARTULI JA KÖÖGIVILJA SORDID
1. Kas kartuli/köögivilja sort on Teie jaoks oluline?
1) on
2) ei ole
2. Kui sort on oluline, siis missuguseid sorte eelistate
82
Kartul Porgand Kapsas
1).................................. 1)................................. 1)..................................
2)................................. 2)................................. 2)..................................
3)................................ 3)................................. 3)..................................
Kaalikas Peet
1).................................. 1) ....................................
2).................................. 2).....................................
3).................................. 3)....................................
3. Millised kartuli omadused määravad sordi valiku?
1) mugula suurus
2) keemisomadused
3) nimetatud omadused pole olulised, ostuotsus langetatakse hinnast lähtudes
4. Missugused omadused määravad porgandi, kapsa, kaalika, peedi sordi
valiku?
1) porgandil ......................................................................................................
2) kapsal ...........................................................................................................
3) kaalikal .........................................................................................................
4) peedil ..........................................................................................................
5. Kas sooviksite, et põllumehed pakuksid ka uusi sorte, ja mille poolest need
peaksid senistest erinema?
………………………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………………………
………………………………
V PAKEND
1. Kuidas peaks olema kartul pakendatud?
Pakendi suurus kilogrammides
1) veopakendisse ..............................
2) väikepakendisse .............................
2. Kuidas peaks olema porgand pakendatud?
Pakendi suurus kilogrammides
1) veopakendisse ..............................
2) väikepakendisse .............................
83
3. Kuidas peaks olema kapsas pakendatud?
Pakendi suurus kilogrammides
1) veopakendisse ..............................
2) väikepakendisse .............................
4. Kuidas peaks olema kaalikas pakendatud?
Pakendi suurus kilogrammides
1) veopakendisse ..............................
2) väikepakendisse .............................
5. Kuidas peaks olema peet pakendatud?
Pakendi suurus kilogrammides
1) veopakendisse ..............................
2) väikepakendisse .............................
6. Kas köögivili peaks olema pakendis nähtav?
1) peaks olema võimalikult nähtav - läbipaistev pakend
2) piisab, kui pakendi tagumine külg on läbipaistev
3) ei ole oluline
7. Kas peale määrusest tulenevate nõuete peaks köögivilja pakendi märgistus
sisaldama
veel mingit informatsiooni?
1) ei
2) peaks olema ...................................................................................................................
8. Missugune peaks olema köögivilja pakendi etikett?
1) kujundatud/disainitud
2) piisab, kui sisaldab olulist informatsiooni
VI PÄRITOLU
1. Kas köögivilja päritolu on Teie jaoks oluline?
1) on oluline
2) ei ole oluline
2. Missugustest piirkondadest olete siiani köögivilja tarninud?
1) Euroopa Liidu liikmesriikidest
2) Eestist
3) lähipiirkonnast (Lõuna-Eesti)
84
4) oma maakonnast
3. Missugustest piirkondadest sooviksite edaspidi köögivilja tarnida?
1) Euroopa Liidu liikmesriikidest
2) Eestist
3) lähipiirkonnast (Lõuna-Eesti)
4) oma maakonnas VII TARNIMINE, SORTIMENT JA TELLIMINE
1. Missugust tarnetsüklit Te eelistaksite?
1) kartul .......... korda nädalas
2) porgand ........... korda nädalas
3) kapsas ........... korda nädalas
4) kaalikas ........... korda nädalas
5) peet ........... korda nädalas
2. Kuidas kujuneb ostetav sortiment?
1) otsime ise uusi kaupu ja kujundame sortimendi
2) tootjad/tarnijad pakuvad kaupu, valime sobiva
3) kasutusel on mõlemad variandid
Ettepanek, mida võiks edaspidi koostöö juures muuta?
…………………………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………………………………………
…………………………
3. Kuidas toimub kauba tellimine?
1) esitame tellimused ise vastavalt vajadusele telefoni/meili/spetsiaalse
tellimiskeskkonna teel (joonige alla sobiv)
2) on välja kujunenud kaubapäevad iga tarnijaga
3) tarnijad ise küsivad, millal võib tuua
4. Kuidas toimub kauba sisseostuhinna muutmine?
1) tootja muudab hindu lähtudes turusituatsioonist
2) meie ostjana algatame sisseostuhinna muutmise
3) kui hind ei sobi, võtame odavama tarnija käest
4) muu variant
………………………………………………………………………………………………………………
85
5. Kas Teil on kartulit ja köögivilja võimalik säilitada jahutusega laoruumis?
1) jah, täies mahus
2) osaliselt
3) ei säilita jahutusega laoruumis
VIII OSTU MÕJUTAVAD TEGURID
1. PALUN VASTATA KAUPLUSE ESINDAJAL. Palun järjestage olulisuse alusel
tegurid, mis Teie arvates mõjutavad köögivilja puhul kõige enam tarbija
ostuotsust (alustage kõige olulisemast)
......... hind
......... päritolu
......... kvaliteet
.......... pakend
.......... tootja tuntus
.......... reklaam
.......... mahe/mittemahe
2. PALUN VASTATA KOOLI, LASTEAIA, HAIGLA, TOITLUSTUSASUTUSE
ESINDAJAL
Palun järjestage olulisuse alusel tegurid, mis mõjutavad köögivilja puhul
kõige enam Teie ostuotsust (alustage kõige olulisemast)
........ hind
........ tarnekindlus
....... ühelt tarnijalt võimalikult laia sortimendi saamine
........ päritolu
........ kvaliteet
........ mahe/mittemahe
........ väljakujunenud tarnija
IX TULEVIKUTRENDID
1. Missuguseid trende ootate tulevikus?
1) tarbijate ostujõud tõuseb/ langeb/ei muutu
2) nõudlus köögivilja järele tõuseb/ langeb/ei muutu
3) maheköögivilja nõudlus tõuseb/ langeb/ei muutu
86
4) ühekordsed köögivilja ostukogused tõusevad/ langevad/ei muutu
5)pesemata kujul köögivilja ostetakse rohkem/vähem/sama palju
6) pestud kujul köögivilja ostetakse rohkem/vähem/sama
palju
7) töötlemata kujul kartulit ostetakse rohkem/vähem/sama
palju
8) töödeldud kujul kartulit ostetakse rohkem/vähem/sama
palju
9) vaakumpakendis köögivilja ostetakse rohkem/vähem/sama palju
10)päritolule pööratakse tähelepanu rohkem/vähem/sama
palju
11)kvaliteedi suhtes ollakse nõudlikumad/vähem
nõudlikumad/nõudmised ei
muutu
12) pakendi suhtes ollakse nõudlikumad/vähem nõudlikumad/nõudmised ei
muutu
X KOOSTÖÖ TOOTJATEGA
1. Kuidas hindate üldiselt koostööd oma tarnijatega?
1) väga hea
2) hea
3) rahuldav
4) mitterahuldav
2. Mis on suuremad probleemid põllumeestega koostöö tegemisel?
1) tootjad ei vasta kõnedele ja e-mailidele või teevad seda viivitusega
2) kaupade sortiment ja hinnad pole üheselt arusaadavad
3) tootjad ei uuenda piisavalt oma sortimenti
4) tootjad ei tee piisavalt sooduspakkumisi
5) tootjate vähene valmisolek reageerida ostja soovidele (pakend, tarne vms)
6) kauba tarne ja kvaliteediga seotud probleemid
7) muu …………………………………………………………………….
3. Kuivõrd aktiivsed on tootjad Teile kui ostjale ettepanekuid tegema
1) on aktiivsed
2) ei ole aktiivsed
4. Täpsustage, millega on ettepanekud peamiselt seotud:
87
1) hind
2) kauba väljapanek müügisaalis
3) kauba hoiustamine laos
4) sooduskampaaniate korraldamine
5) kuu …………………………………………………………………………………………
5. Kuivõrd arvestate tootjate ettepanekutega?
1) arvestame alati
2) võimalusel arvestame
3) pigem ei arvesta
6. Millised on kokkuvõttes teie ettepanekud, kuidas põllumeestega koostööd
parandada?
…………………………………………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………
88
Lisa 2. Kartuli ja köögivilja tarbimise ankeet hulgimüügiga tegelevatele
firmadele
Austatud küsimustikule vastaja!
Palume Teil osaleda Eesti Maaülikooli poolt läbiviidavas uuringus, mille eesmärgiks on
turuülevaate saamine Lõuna-Eestis tegutsevate koolide, lasteaedade, haiglate,
hooldekodude, suuremate kaupluste ning hulgifirmade poolt tarbitava kartuli ja
köögivilja kohta. Täites järgneva küsimustiku hulgifirmade praeguse tarbimise, aga ka
ootuste, vajaduste ja prognooside kohta, annate põllumeestele turuinformatsiooni, mis
aitab neil paremini oma tootmist, töötlemist ja müügitööd planeerida ning võimalikke
probleeme ja kitsaskohti lahendada ning koostööd tõhustada.
Küsimustik on anonüümne, st küsitlusest saadud teavet avalikustatakse vaid üldistatult.
Küsimustik on üles ehitatud valikvastuste ja vabas vormis vastuste kombinatsioonina.
Valikvastuste puhul tõmmake ring ümber Teile sobiva vastusevariandi numbri,
etteantud punktiirile kirjutage sobiv arv. Iga valikvastust on võimalik kommenteerida,
kui te seda vajalikuks peate. Valikvastused kannavad statistilist eesmärki samas kui
vabas vormis vastused annavad sisulist informatsiooni.
Küsitluse tulemustest antakse ülevaade Võrumaa Talupidajate Liidu infolehes,
Maaülikooli lehes ning võimalus on ka saata küsitletutele posti /e-mailiga.
I KÜSIMUSED VASTAJA KOHTA
1. Teie hulgikaubandusettevõte
1) on spetsialiseerunud ainult põllumajandustoorme hulgimüügile
2) tegeleb lisaks põllumajandustoorme hulgimüügile ka muude toodete
hulgimüügiga
II KÖÖGIVILJADE OSTUKOGUSED
7. Kui suurtes kogustes ostate praegu kartulit?
Mittemahe ..... t/aastas, sealhulgas Eesti kartulikasvatajatelt ... t/aastas
Mahekartul ..... t/aastas, sealhulgas Eesti kartulikasvatajatelt ... t/aastas
8. Kui suurtes kogustes ostate praegu porgandit?
1) Mittemahe .... t/aastas, sealhulgas Eesti köögiviljakasvatajatelt ...t/aastas
2) Maheporgand ..... t/aastas, sealhulgas Eesti köögiviljakasvatajatelt .....t/aastas
89
9. Kui suurtes kogustes ostate praegu kapsast?
1) Mittemahe ..... t/aastas, sealhulgas Eesti köögiviljakasvatajatelt .... t/aastas
2) Mahekapsas .... t/aastas, sealhulgas Eesti köögiviljakasvatajatelt ..... t/aastas
10. Kui suurtes kogustes ostate praegu kaalikat?
1) Mittemahe ..... t/aastas, sealhulgas Eesti köögiviljakasvatajatelt
...... t/aastas
2) Mahekaalikas ...... t/aastas, sealhulgas Eesti köögiviljakasvatajatelt
..... t/aastas
11. Kui suurtes kogustes ostate praegu peeti?
1) Mittemahe ..... t/aastas, sealhulgas Eesti köögiviljakasvatajatelt
..... t/aastas
2) Mahepeet ...... t/aastas, sealhulgas Eesti köögiviljakasvatajatelt
....... t/aastas
12. Kas köögivilja päritolu on Teie jaoks oluline?
3) on oluline kõigi köögiviljade puhul
4) oluline on kartuli
porgandi
kapsa
peedi
kaalika puhul
5) ei ole oluline
13. Mis on köögivilja ostmisel põhiline argument, mis määrab päritolu valiku?
1) hind
2) tarnekindlus
3) usoovitavate koguste kättesaadavus
4) kvaliteet
90
III MAHEKÖÖGIVILI
4. Kui te praegu maheköögivilja ei osta, siis mis on selle põhjuseks:
9) kvaliteet ei vasta ootustele
10) kvaliteet on kõikuv
11) hind ei ole vastuvõetav
12) sobiva pakkuja puudumine
13) tarnekindluse puudumine
14) olematud või vähesed edasimüügi võimalused
15) muu .........................................................................................................
IV KÖÖGIVILJA SORDID
3. Kas köögivilja sort on Teie jaoks oluline?
3) on
4) ei ole
4. Kui köögivilja sort on oluline, siis missuguseid sorte eelistate
Kartul Porgand Kapsas Kaalikas Peet
1) .................. ................... ................... ...................... .....................
2 .................. ................. .................. .................... ........................
3) .................. .................. ................... .................... ..................... .....
3. Millised kartuli omadused määravad sordi valiku?
1) mugula suurus
2) koore omadused
3) keemisomadused
4) nimetatud omadused pole olulised, ostuotsus langetatakse hinnast lähtudes
4. Missugused omadused määravad sordi valiku?
1) porgandil säilivus, kuju, suurus
2) kapsal ...........................................................................................................
3) kaalikal säilivus kuju suurus
4) peedil säilivus kuju suurus
91
V TARNIMINE
2. Missugust tarnetsüklit Te eelistaksite?
6) kartul ...korda nädalas/ kuus/aastas
7) porgand ... korda nädalas/ kuus/aastas
8) kapsas ... korda nädalas/ kuus/aastas
9) kaalikas ...korda nädalas/ kuus/aastas
10) peet ....korda nädalas / kuus /aastas
6. Missugused on suuremad probleemid köögiviljade praeguse tarne
puhul? Palun kirjutage probleemi taha köögiviljad, mille puhul
probleem ilmneb.
1) hind ei ole vastuvõetav .......................................................................................
2) kvaliteet ei vasta ootustele maitsetaimed, porgand, kartul
3) kvaliteet on kõikuv kogu maheköögivili
4) ei suudeta tagada tarnekindlust sibul, küüslauk
6) ebapiisav sortide valik .........................................................................................
7) muu ...................................................................................................................... .
8) probleeme ei ole
VI OSTU MÕJUTAVAD TEGURID
3. Palun järjestage olulisuse alusel tegurid, mis mõjutavad köögivilja puhul
kõige enam Teie
ostuotsust (alustage kõige olulisemast)
... hind
... tarnekindlus
.... ühelt tarnijalt võimalikult laia sortimendi saamine
... päritolu
.... kvaliteet
.... mahe/mittemahe
........ väljakujunenud tarnija
.... muu pakend
92
VII TULEVIKUTRENDID
1. Missuguseid trende ootate tulevikus?
1) nõudlus köögivilja järele tõuseb/ langeb/ei muutu
2) maheköögivilja nõudlus tõuseb/ langeb/ei muutu
3)pesemata kujul köögivilja ostetakse rohkem/vähem/sama palju
4) töötlemata kujul kartulit ostetakse rohkem/vähem/sama
palju
5) vaakumpakendis köögivilja ostetakse rohkem/vähem/sama palju
6)päritolule pööratakse tähelepanu rohkem/vähem/sama
palju
7)kvaliteedi suhtes ollakse nõudlikumad/vähem
nõudlikumad/nõudmised ei
muutu
8) pakendi suhtes ollakse nõudlikumad/vähem
nõudlikumad/nõudmised ei
Muutu
VIII KOOSTÖÖ TOOTJATEGA
1. Üldine hinnang koostööle
1) hea
2) rahuldav
3) mitterahuldav
2. Mis on suurimad probleemid koostöö tegemisel
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
3. Ettepanekud, kuidas võiks koostööd parandada
…………………………………………………………………………………………
…………………………………………………………………………………………
Täname vastamast !
93
Lisa 3. Ülevaade köögivilja hindadest ning selle mõjuteguritest. (uuringuga
kaasnev ülevaade)
Viimastel aastatel on Eesti köögiviljatootjate jaoks aina aktuaalsemaks muutunud
hinnarisk, mis tuleneb köögiviljade hindade volatiilsuse suurenemisest.
Taimekasvatustootmises on hinnarisk eriti aktuaalne pika tootmistsükli tõttu –
kulutused köögivilja tootmiseks tehakse enamjaolt mitu kuud enne koristust, toodangu
müügihinna kujunemist aga mõjutada ei ole võimalik. Hindade volatiilsus põhjustab
ebakindlust tootja sissetulekutes, oht on jääda kahjumisse, mis suurendab
pankrotistumise riski.
Üheks peamiseks tootmist mõjutavaks teguriks on ilm. Lisaks sellele, et
ilmastikutingimusi on raske prognoosida, on neid võimatu mõjutada. Köögiviljadest
saadavat müügitulu mõjutab seega tegur, mille üle üksikul tootjal puudub kontroll.
Käesoleva uuringu osa eesmärk on analüüsida köögiviljade hindade ja saagikuse vahelisi
seoseid ning dünaamikat ning selgitada hinna mõjutegureid.
Köögiviljade tootjahinnad tegid perioodil 1995-2005 läbi languse ja taastumise. Alates
2006. aastast kestnud kiire hinnatõus tõi 2008. aastaks kaasa kõrgeimad köögivilja
tootjahinnad. Tänaseks on nähtud kiire köögiviljade tootjahindade langus pärast
rekordiliselt kõrget aastat (2008) ning mõningane taastumine 2010. aastal.
Joonis 1. PÕLLUMAJANDUSTOODANGU ÜHIKU VÄÄRTUS TOOTJAHINDADES (eurot/tonn)
Allikas: ESA, PM57:
0
100
200
300
400
500
600
1995199619971998199920002001200220032004200520062007200820092010
Kapsas
Porgand
Kartul
94
Eesti köögiviljade tootjahinnad kujunevad käsikäes üldiste toiduhindadega (nisu).
Pikaajalise toidunõudluse muutuse tingib rahvaarvu ning sissetulekute pidev kasv. Kui
maailma rahvaarv kasvab, suureneb ka nõudlus toidu järele. Viimaste aastakümnete
toiduainete nõudluse kasvu põhjustajaks on suures osas olnud just inimeste arvu kasv.
Kui toodangu maht ei suuda kaasas käia nõudluse kasvuga, tõusevad hinnad.
Põllumajandussaaduste puhul on tegemist mitteelastse nõudlusega, hinnakõikumised
nõudluse ja pakkumise vahekorra muutustest võivad olla suured. Suurt mõju avaldab
pakkumisele ilm, sest see mõjutab oluliselt tootmist.
Olulisimad tegurid, mis Eestis köögivilja, aga ka teiste toiduainete hinda mõjutavad, on:
energiahinnad, valitsuste poliitikad, ilm, majanduskasv ning toitumisharjumuste
muutumine.
Kõrgemad energiahinnad tõstavad köögivilja tootmise, töötlemise ja transpordiga
seotud kulutusi. Väetiste, mis on väga energiamahukad, ning kütuste hinna tõus
kasvatab köögivilja omahinda. Põllutöömasinad töötavad peamiselt diislikütusega,
mineraalväetiste tootmisel on peamiseks energiaallikaks maagaas.
Peamiseks poliitiliseks eesmärgiks on toiduainete hindade hoidmine taskukohastel
tasemetel. Näiteks 2007. aasta suure hinnatõusu ajal piirasid eksportivad riigid eksporti,
mille tulemusena hoiti riigisiseselt hindu madalamal, kuid importivate riikide jaoks jäi
vähem kaupa turule. Viimased likvideerisid või langetasid tolle, mis tegi imporditava
toodangu tarbijale mõnevõrra odavamaks.
Ilmal on oluline mõju köögivilja hindadele. Ebasoodsad ilmastikutingimused
vähendavad toodangumahtu. Kui näiteks vihma ei saja, langeb toodangu kogus,
olenemata tehtud kulutustest. Ebasoodsad ilmastikutingimused väikesel alal, näiteks
Eestis, võivad mõjuda kohalikele tootjatele hävitavalt, omamata sealjuures mõju
maailmaturu hindadele.
Toodangu hulk mõjutab oluliselt köögivilja hinda. Näiteks võib tuua olukorda, kus
soodsa kasvuaasta tulemusena suureneb toodangumaht märgatavalt ning hinnad
langevad kiiresti.
Põhilisteks köögiviljakasvatajat mõjutavateks riskideks on toodangu- ning hinnarisk.
Köögiviljatootja müügitulu kujuneb toodangu hulga ning selle müügihinna korrutisena.
Toodang sõltub omakorda kultuuri külvipinnast ning saagikusest. Seega, kindla
köögivilja kasvupinna puhul mõjutab tootja müügitulu köögivilja saagikus ning selle
müügihind.
Joonisel on kujutatud köögiviljade saagikus Eestis aastatel 1980-2010. Jooniselt nähtub,
et köögiviljade saagikus on aastati olnud varieeruv.
95
Joonis 2. Köögiviljade saagikus Eestis aastatel 1980-2010
Allikas: ESA
Köögivilja kasvatamine eeldab kulutusi kasvuperioodil, mis on seotud väetamise ja
taimekaitsega. Kvaliteetse köögivilja kasvatamist mõjutavad ka agroklimaatilised
tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), rakendatud agrotehnoloogia ja
taimehaiguste esinemine. Otsustades kasvatada köögivilju, arvestab
põllumajandustootja lisariskiga: kui kasvuperiood on ebasoodne, saab kvaliteet
tõenäoliselt kannatada ning toodang tuleb müüa madalama hinnaga või jääb üldse
müümata.
Saagikuse muutusi Eestis aastatel 1980-2010 ei saa seostada ainult
ilmastikutingimustega, st juhuslikkusega. Saagikused on olnud kõrgemad enne
põllumajanduse restruktureerimist riigikorra vahetumisel 1990-ndate aastate alguses
ning viimastel aastatel (pärast EL-ga liitumist) on need jällegi näitamas tõusutrendi.
Iseloomulikuks näiteks selle kohta on köögiviljade ja kartuli kogusaagi muutused
aastatel 1980-2010.
Võttes kokku hinna ja saagikuse vahelised seosed ja analüüsides trende, tuleb märkida,
et köögiviljahindade viimase kümnendi saagikus on kasvanud. Ka ühiku väärtus
tootjahindades on kasvanud.
Samas aga on köögiviljade tootjahinnad viimasel kümnendil oluliselt varieerunud, mis
loob tootjatele olulise sissetulekute vähenemise riski. Erinevalt näiteks Läti
köögiviljakasvatusest, ei laiene Eesti köögiviljakasvatusele põllukultuuride otsetoetused,
mistõttu Eesti köögiviljakasvatajad on ebavõrdsetes tingimustes võrreldes teiste
Euroopa köögiviljakasvatajatega. Köögiviljadest riskantsem on, tuginedes tabelis toodud
andmetele, Eestis kapsa kasvatamine, sest selle tootjahinna varieeruvus on suurem, kui
porgandil ja kartulil.
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
40000
45000
1980198219841986198819901992199419961998200020022004200620082010
Kapsas
Söögipeet
Porgand
Kaalikas
Kartul
96
Tabel 1. Köögiviljade tootjahindade varieeruvus aastatel 2000 kuni 2010
Maksimum Miinimum Keskmine Standardhälve Kapsas 497,4 304,3 257,0 107,3 Porgand 293,7 266,8 216,6 42,3 Kartul 216,2 185,6 168,7 47,7
Köögiviljade hinnad varieeruvad ka aasta lõikes. Viimasel aastal on
konjuktuuriinstituudi andmetel köögiviljade baasiline tootjahind kuust-kuusse vägagi
erinev (tabel).
Tabel 2. Köögiviljade baasiline tootjahind 1 kg kohta 2011. septembrist 2012. augustini
2011 2012
sept okt nov dets jaan vee märt apr mai juun juul aug kesk-mine
Kartul 0,16 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,08 0,1 0,1 0,1 0,2 0,16 0,12
Peakapsas 0,14 0,1 0,1 0,1 0,2 0,2 0,17 0,2 0,2 0,4 0,2 0,14 0,17
Porgand 0,16 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,3 0,3 0,3 0,4 0,6 0,29 0,27
Peet 0,17 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 0,17 0,2 0,2 0,2 0,2 0,25 0,18
Kaalikas 0,35 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,28 0,3 0,3 - 0,4 0,3 0,29 Allikas: EKI
Aasta lõikes varieeruvad köögiviljade hinnad vastavalt sesoonsusele.
Köögiviljade saagikus on samuti varieeruv.
Tabel 3. Köögiviljade saagikuse varieeruvus aastatel 2000 kuni 2011
Maksimum Miinimum Keskmine Standardhälve Kapsas 34125 12749 23444 6560 Söögipeet 23817 6915 16986 5095 Porgand 39457 13667 26563 8591 Kaalikas 18282 7490 11786 3848 Kartul 17456 10342 14791 1938
Varasemates uuringutes on leitud, et statistiliselt on põllumajandussaaduste hinna
varieeruvus suurem, kui saagikuse varieeruvus. Põllumajandustoodangu hindade
ebastabiilsus on peamine faktor, mis mõjutab tootjate sissetulekuid ning
põllumajandussektori jätkusuutlikkust. Avatud majandussüsteemi tõttu mõjutavad
põllumajandustoodangu maailmaturuhinnad siinseid hindu oluliselt. Õigete
turustusotsuste tegemisel on oluline omada täpset, adekvaatset ja detailset hinnainfot.
97
Autorid leidsid, et erinevat liiki põllumajandussaaduste, nagu teraviljad, piim ja liha,
hinnad on tugevas positiivses korrelatsioonis. Seega ei ole hinnariskide maandamine
võimalik läbi tootmissuundade mitmekesistamise.
