Väljaandja kinnitab õpiku vastavust kehtivale gümnaasiumi riiklikule õppekavale ning haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele.

Lauri Vahtre, Mart Laar

Eesti ajalugu, I osa. Gümnaasiumiõpik

Retsenseerinud Toomas Hiio, Tiiu Laan

Toimetanud Ardi Siilaberg, Tarvo SiilabergKeeletoimetaja Sven SaunKorrektuuri lugenud Piret PõldverKujundanud Heisi VäljakKaardid ja skeemid joonistanud Heisi VäljakKüsimused koostanud Madis Somelar

Fotod ja illustratsioonid Mauruse pildikogu, Shutterstock.Corbis/Scanpix (19, 27, 36, 137 Kaarel Tigas, 121), Wikimedia Commons (22, 23, 34, 37, 38-39, 41, 43, 52, 56, 67, 76, 78, 99, 107, 130, 149), Rahvusarhiiv (96, 123), Peeter Kraas (19, 23, 25, 26, 28, 85),Tallinna Linnaarhiiv (98 Ervin Sestverk, 136).Tõnno Jonuks (24), Mirja Ots (32), Jaanus Valt (32), Viire Pajuste (35), Jana Ratas (46), Marju Kõivupuu (54), Ott Kangilaski pärijad (75, 87), Juhan Püttsepa pärijad (80), Mari Kaljuste (91, 134–135), Ain Mäesalu (112), Anne Kivi (142–143).

KaardidAjaloo atlas gümnaasiumile. Regio, 2000. Kasutatud Eesti ajaloo kaartide toimetaja-kartograaf on Triin Laur, koostaja Terje Hallik, konsultandid Anti Selart, Eero Medijainen.Lk 18 (RAAG, 2000; kaart nr 3, lk 5), lk 48 (RAAG, 2000; kaart nr 6, lk 6), lk 106 (RAAG, 2000; kaart nr 12, lk 10); lk 156 (RAAG, 2000; kaart nr 11, lk 9); lk 172 (RAAG, 2000; kaart nr 13 lk 10; kaart nr 14, lk 11); lk 186 (RAAG, 2000; kaart nr 15, lk 11).

Kirjastus on püüdnud ühendust saada kõigi illustratsioonide autorite või nende volitatud esindajatega. Palume neil, kellega me pole ühendust saanud, pöörduda kirjastuse Maurus poole.

ISBN 978-9949-9638-1-2Autoriõigus: Maurus Kirjastus OÜ, 2013

Autoriõigus: Maurus Kirjastus OÜ, 2014parandatud trükk 2014

Tartu mnt 74, Tallinn 10144, üldnumber: 69 71 011, mobiil: 59 196 117www.kirjastusmaurus.eetellimine@kirjastusmaurus.ee

Kõik õigused käesolevale väljaandele on seadusega kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehaaniliselt ega muul viisil.

Õpiku kasutajale

Kaheosaline Eesti ajaloo õpik sisaldab rohkelt ülesandeid ja viiteid, mis suunavad õppijat iseseisvale uurimistööle ning avardavad silmaringi. Õpik on kujundatud ja illustreeritud ajakohaselt ning õpitulemuste saavutamist toetavalt.

Kujunduslikus mõttes on õpiku paarislehekülg üks tervik. Et luua tähenduslikke seoseid, on lehekülje servadele asetatud viited aime- ja ilukirjandusele 1 , filmidele 2 ning järelkuulatavatele raadiosaadetele Vikerraadio saate-sarjast „Eesti lugu“ 3 . Seejuures maksab põhimõte, et vajalik info peab olema nähtav ja kättesaadav asja- kohastes ning mõttekates seostes.

Peatükid algavad n-ö eelhäälestavate küsimustega 4 , mis aitavad luua seoseid varem kogutud teadmistega. Peatüki sisu puudutavad ülesanded paiknevad peatüki lõpus. Õpiku lõpus paiknevad nimeindeks ja mõistesõnastik.

1

4

3

2

Sisukord

Autoritelt 8

I Esiaeg 11

Sissejuhatus. Ajaloo algus 12

1.1 Kiviaeg 18

1.2 Pronksiaeg ja rauaaja algus 24

1.3 Kirjutamata ajalugu 30

1.4 Ring Eesti ümber tõmbub koomale 38

1.5 Eesti ja eestlased muinasaja lõpul 44

1.6 Muinasusund ja maailmapilt 52

II Keskaeg 59

Sissejuhatus. Euroopa keskaeg 60

2.1 Ristisõda Läänemere lõunakaldal 64

2.2 Muistse vabadusvõitluse algus 72

2.3 Pööre muistses vabadusvõitluses 78

2.4 Eestlaste ülestõus ja muistse vabadusvõitluse lõpp 84

2.5 Esimene sajand võõra võimu all 90

2.6 Põlisrahvas ja võõrvõimud 13. sajandil 96

2.7 Jüriöö ülestõus 102

2.8 Elukorraldus Vana-Liivimaal 108

2.9 Majandus Vana-Liivimaal 114

2.10 Linnad keskajal 120

2.11 Poliitika Vana-Liivimaal 126

2.12 Eestlased keskajal 132

2.13 Vaimuelu 138

2.14 Arhitektuur ja kunst 144

III Keskajast uusaega 155

3.1 Vana-Liivimaa loojangu aeg 156

3.2 Usupuhastus Liivimaal 162

3.3 Liivi sõja eellugu 168

3.4 Liivi sõja algus 174

3.5 Liivi sõja lõpp 180

3.6 Eesti kolme kuninga võimu all 186

3.7 Poola-Rootsi sõjad 192

3.8 Üleminekuaja kultuuriloolisest tähendusest 198

Nimeindeks 204

Mõistesõnastik 206

30 3130 31

1.3KIRJUTAMATA AJALUGU

Eesti ajaloost Euroopa keskajal (kuni muistse vabadusvõit-luseni) jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogili-sed allikad. Kirja Eestis ei kasutatud ning ka teised rah-vad märkisid eestlasi ära harva. Kuid see ei tähenda, nagu oleks kõnealune ajajärk olnud staatiline või sündmuste-vaene. Perioodi lõpus hakkasid Eestit ümbritsevates maa-des kujunema riigid ja see mõjutas ka eestlasi. Paraku me ei tunne neid sündmusi, sõjakäike, väepealikke ega lepin-guid kirjalike allikate puudumise tõttu ega saa seetõttu kirjutada muistse vabadusvõitluse eelset Eesti ajalugu selle sõna tavapärases mõttes. Me saame oma ajalugu neil sajan-deil rekonstrueerida vaid üldistes joontes.

- Milliseid muutuseid tõi rauaaeg Eesti aladele?- Kuidas jõudis Rooma impeeriumi mõju Eesti aladel elanud inimesteni?

Rein

Vana-Laadoga

Novgorod

Kiiev

Volga

Don

Normandia

Dublin York

Island

Fääri saared

Shetlandi saared

GröönimaaVinland

Dnepr

Asualad ja vallutusedRetked

Viikingite retkede peamised suunad 9.–11. sajandil.

Pärast Lääne-Rooma kokkuvarisemist oli Euroopa õige mitu sajandit n-ö sadulas ja relvil, märkimisväärne osa kristlikust kultuurist, kirjavarast ja traditsioonist oli aga varjul kaugel Euroopa äärealal, Iirimaa kloostreis. Mit-med rahvad paiknesid suhteliselt lühikese ajaga kas osali-selt või täielikult ümber, riigid sündisid ja hävisid, et anda maad uutele. Araablased tungisid Pürenee poolsaarele ja sealt tänapäeva Prantsusmaa aladele, ning vaid suure hädaga õnnestus frankidel nende edasitung 732. aastal Poitiers’ lahingus seisma panna.

Kui tuumik-Euroopa oli valmis rahunema – mille avalduseks oli Karl Suure impeeriumi kujunemine –, tabas energiapuhang skandi-naavlasi, mille tulemuseks oli nn viikingiaeg (kokkuleppeliste piiridega 800–1050) ja taas rahvasteränded ning uute riikide tekkimine. Viikingid jõudsid kõikjale – Sitsiiliasse, Bagdadi ja isegi Ameerikasse, nad oskasid nii rahumeelselt kaubelda kui ka surma ja hävingut külvata. Kogu see vägivaldne ja dünaamiline ajajärk kestis kokkuvõttes umbes pool aastatuhandet, et alates umbes 1000. aastast anda järk-järgult maad uuele korrastatusele. Seda protsessi on nimetatud ka Euroopa sünniks.

Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki. Eriti oluliseks tuleb pidada kolme nähtust. Esiteks hakkasid põhja poole tun-gima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid, teiseks laiendasid tunduvalt oma asuala slaavlased, jõudes Kiievi ja Novgorodi maile ning asustades järk-järgult kogu hilisema Venemaa ja Ukraina. Kolmandaks taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked.

Nn Osebergi viikingilaev on leitud 9. sajan-dist pärinevast matusekääpast Norras.

Else Roesdahl. Viikingite maa-ilm. Tänapäev, 2007.

32 3332 33

Skandinaavia saagadest võib ikka ja jälle lugeda, et vallu-tati kõik Läänemere idakalda rahvad, kuid mingit tõen-dust sellistele teadetele ei leidu. Eestis peetud taplus-

tele viitavad mõned ruunikivid ja võrdlemisi hiljaaegu avastatud Salme laevamatus (Saaremaal) 7. või 8. sajan-dist. Eestlased ei ole seejuures olnud pelgalt passiivseks pooleks. Näiteks olevat eestlased osa võtnud poollegen-daarsest Bråvalla lahingust kahe rootsi hõimu, svealaste ja götalaste vahel 8. sajandil, eesti mereröövlid aga on vangistanud ja orjaks müünud Norra kuninganna Astridi ning tema poja Olafi.

Saaremaal Salme külas avastati 2008. aastal kaevamistööde käi-gus laevamatus. Leiti 42 noore mehe luustikud, mis olid pai-gutatud kahte viikingilaeva. Paljudel skelettidel on näha surma-vate vigastuste jälgi, tegemist oli lahingumatusega. Langenud olid koos relvade, luust kammide, mängu-nuppude, koerte, jahikullide, toidu jms-ga maha mae-tud millalgi 750. aasta paiku. Pole teada, kas Salme matus on jäänus skandinaavlas-te ja saarlaste või hoopis kahe Skandinaavia vaenupoole kokkupõrkest.

Salme laeva- matusest leitud luust mängunupp.

Ain Mäesalu. Eesti lugu: Viikingiaeg (13.11.2004).

Ida-Euroopa kaubateede võrgustik ja Eesti

Ida-Euroopas põimus viikingiajastu Araabia kaubanduse ning Vana-Vene riigi sünniga. 7.–8. sajandil oli Lähis-Idas ja Vahemere lõunakallastel kujunenud võimas Araabia kalifaat, kuhu Skandinaaviast oli kõige otsem sõita mööda Ida-Euroopa suuri jõgesid, näiteks mööda Dneprit ja Vol-gat. Neid kaubateesid kasutasid ja valitsesid eeskätt vii-kingid, kes oluliselt mõjutasid kaubateede äärde kerkinud Novgorodi ja Kiievi varasemat ajalugu.

Eestlasi nimetavad vanavene allikad juba gootidelt tut-tava nimega tšuudid (mis võis tähendada ka teisi lääne-meresoome rahvaid) ja kroonikaist ilmneb, et tšuudidel on Vana-Vene riigi tekke juures olnud oma osa. Näiteks aitasid nad Novgorodi viikingivürstil Olegil Kiievit val-lutada ja võtsid osa sõjakäikudest Tsargradi ehk Kons-tantinoopoli (Istanbuli) alla.

Kuulsaimast vene kroonikast „Jutustus möödunud aega-dest” võib lugeda, et Vene riiklusele on „tšuudide, slo-veenide, krivitšite ja vesside” kutsel 862. aastal aluse pannud skandinaavlased (varjaagid) eesotsas vürst Rjuriku ja tema vendadega, Truvori ja Sineusega. Rju-riku järglasteks pidasid ennast kõik Venemaa valitsejad kuni Ivan Julma poja Fjodorini, kellega dünastia lõppes. Venemaa venestumine oli pikaaegne protsess ja selle käigus sulas venelaste sekka suurem jagu põhjapoolset Ida-Euroopat asustanud soomeugrilastest. Venemaa on täis soome-ugri algupäraga kohanimesid – kaasa arva-tud Moskva – ja põhjavenelased meist füüsilis-antropo-loogiliselt peaaegu ei erine. Sellised asjaolud mässisid Eesti järjest enam omaaegsesse poliitikasse, kus seisid vastamisi erinevate riiklike moodustiste või ka üksi-kute ülikute ja nende kaaskondade taotlused. Need taotlused olid väga suurel määral seotud tulusa kaug- kaubandusega Skandinaavia ja Araabia vahel.

Vana-Vene riigi valitseja Oleg (862–912), skan-dinaaviapäraselt Helgi.

Viikingipealik ja Novgorodi valitseja Rjurik (830–879).

34 3534 35

Tõsi, kõige tähtsamad kaubateed Eestit ei läbinud, kuid aja-järk oli rahutu nii või teisiti. Sellest annavad vaieldamatut tun-nistust tollal püstitatud arvukad linnused, nagu Viljandi, Iru, Rõuge või Tartu. Tüüpiline oli looduslikule neemikule rajatud linnus, kus elas kohalik vanem oma pere- ja kaaskonnaga, lin-nuse vahetus läheduses paiknes aga asula, mille elanikud koos oma kariloomadega leidsid linnusest varju ootamatult maale tunginud röövsalkade eest. Sellistesse asulatesse hakkas koon-duma osavamaid käsitöömeistreid, kuigi tõelisest linnakäsi-tööst ja linnadest jäi asi veel kaugele. Lisaks neemiklinnustele püstitati voortele ka nn Kalevipoja sängi tüüpi linnuseid.

Põllud, talud ja peidetud aarded

Enamik talusid ja külasid paiknes linnustest eemal, põl-dude keskel. Põllundus oli pika sammu edasi teinud ja maa andis rohkem saaki. On tõenäoline, et põllu ja kesa vaheldumine muutus regulaarseks, mis tähendab, et oli üle mindud kaheväljasüsteemile. Üllatav on tõdeda, et raudader võeti kasutusele alles nüüd, 8.–9. sajandil, mil rauaaja algusest oli möödunud juba üle tuhande aasta.

Arheoloogiliste väljakaevamiste andmetel teame, et tolleaegne elamu kujutas endast väikest (näiteks 4 x 5 m) üheruumilist rõhtpalkidest ehitist, mille seinad olid tihen-datud saviga ja nurgas asus kerisahi, selle ees leeauk, kuhu tõmmatud sütel valmistati süüa. Mõnel hoonel oli tambi-tud savist või paeplaatidest põrand.

Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kasetohu- tükile on kraa-bitud kirillitsas vanim teadaolev läänemeresoome-keelne kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu 13. sajandi kesk-paigast pärineva karjalakeelse tekstiga.

jumolanuoli ï nimizinouli se han oli omo boujumola soud’ni iohovi

Tõlge: Jumala nool, kümme on sul nimesid. See nool on jumala oma. Jumal mõistab kohut ja juhib.

Rahututele, aga samal ajal ka suuri võimalusi kätkevatele oludele viitavad rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm. Paljudel juhtudel on tegu ohvrianniga või pikema aja jooksul ohverdatud esemetega. Sõna otseses mõttes peitleidudega on tegemist viikingiaeg-sete hõbeaarete puhul, mis sisaldavad araabia hõbemünte dirhemeid. Vanemad dirhemid pärinevad kalifaadi süda-mest Bagdadist ja selle ümbrusest, hilisemad Kesk-Aasiast, kuhu sõideti mööda Volgat. Viikingiaja lõpul ilmuvad aaretesse Lääne-Euroopa mündid, araabia ja Kesk-Aasia omad aga kaovad. Viikingiaegne, mööda suuri jõgesid toimunud kaubandus araa-bia maailmaga hääbus, Lääne-Euroopa oli tõusuteel.

Rõuge muinas-maja ehitati Tartu ülikooli tudengite eksperimentaal-arheoloogilise projekti raames 2010. aastal Rõu-ge linnamäe naab-russe. Tegemist on viikingiaegse savipõrandaga rõhtpalkhoone täismõõdus rekonstrukt-siooniga, mille ehitamisel kasutati võima-likult autentseid töövahendeid ja -võtteid. Muinas-maja rekonstruee-rimisel toetuti olemasolevale arheoloogilisele ning etnograafi-lisele materjalile. Hoone ehitamisel on aluseks võetud Rõuge linnuse lääneosas 1955. aastal toimunud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus avatud hoonepõhi.

Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita, 2002.

8. sajandist pärinev Bagda-di hõbedirhem. Tänu Lähis-Itta ulatuvatele kau-bateedele jõudsid sellised mündid ka Põhja-Euroo-passe.

36 3736 37

Viikingiaja hõbevarad olid enamasti peidetud elamute lähedusse. See, et paljud neist varadest peidukohta jäidki, annab tunnistust, et vara omanik suri ootamatult või tapeti. Anonüümse, isikupäratu raha kasutuselevõtt on alati ja kõikjal suurendanud röövlite ning varaste ohtu. Tõsi, mingit vahetusühikut näivad eestlased olevat tund-nud juba enne hõbemüntide ilmumist. Sellele osutab sõna raha, mis tuleb loomanahka tähistavast germaani sõnast skraha. Käepärasem ja universaalsem hõberaha oli samm edasi. 10. sajandi keskpaik on olnud eriti edukas, tollest ajast on pärit rohkelt peidetud hõbedat; ilmselt on eest-lastel õnnestunud kaduvast idakaubandusest veel kasu lõigata.

Pärnu-Jaagupi lä-hedalt Kablimalt 1958. aastal päevavalgele tul-nud aardeleid.

Rooma rauaaja lõppedes (u 450) oli hakanud kaduma ka tarandkalmetesse matmise komme, tarandite asemele tulid ebakorrapärased kivikuheli-kud ja panustesse ilmusid relvad, pea-miselt odad, mida varem hauda-des peaaegu ei leidunudki. Kõik see viitab sõjakamatele ja segase- matele oludele.

Relvastus täiustus. Ratsavarus-tusse ilmusid jalused, mis tegi rat-saniku palju kindlamaks ja tuge-vamaks – nüüd oli tal lüües või lööki tõrjudes millelegi toetuda –, mistõttu muutusid raskemaks ja pikemaks ka mõõgad. Peamis-teks relvadeks jäid siiski odad ja kirved.

Küsimused ja ülesanded

1. Mida nimetatakse Euroopa sünniks?2. Tooge näiteid rahvasterändamise mõjust Eesti aladele.3. Vaadake kaarti. Mis piirkonnad kannatasid enim viikingite

rünnakute all? Millised olid kaugeimad punktid, kuhu viikingid jõudsid?

4. Kes on vene kroonikate väitel Vana-Vene riigi rajajad? Mida võib selle põhjal järeldada?

5. Mis oli varjaagide tee? Kuidas mõjutas see läänemeresoome rahvaid?

6. Mis muutused toimusid Eestis rauaaja lõpul matmiskommetes? Mis järeldusi saab selle põhjal teha?

Ratsasõdalast kujutav ruunikivi Upplandis (Ida-Rootsi) on raiutud 5. või 6. sajandil.