volikogu/Arengukava... · Web viewSELETUSKIRI . Rakvere linnavolikogu 25.septembri 2013.a. määrusega nr.22 kinnitatud Rakvere linna arengukava 2013-2013 muutmiseks. Vastavalt …

RAKVERE LINNA ARENGUKAVA

SELETUSKIRI

Rakvere linnavolikogu 25.septembri 2013.a. mrusega nr.22 kinnitatud Rakvere linna arengukava 2013-2013 muutmiseks.

Vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele peab:

Vallal ja linnal olema arengukava, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

Arengukava koostatakse linna kohta ja selles esitatakse vhemalt:1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;2) probleemide ja vimaluste hetkeolukorra anals tegevusvaldkondade likes;3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmrgid koos taotletava mjuga arengukava perioodi lpuni;4) strateegiliste eesmrkide titmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lpuni.

Arengukava on aluseks kohaliku omavalitsuse ksuse eelarve koostamisel, kohustuste vtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga koosklla.

Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vhemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

Arengukava eelnu koostab linnavalitsus ning esitab vastuvtmiseks linnavolikogule.

Linnavolikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia mrusega hiljemalt 15.oktoobriks. Arengukava peab olema vastu vetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvtmist.

Seletuskirja koostas Mihkel Juhkami

RAKVERE LINNA ARENGUKAVA

AASTATEKS 2013 2014-2030

Rakvere 2013 2014

SISSEJUHATUS

Rakvere linna arengukava eesmrk on suunata linna arengut tervikuna, mratledes peamised tegevused valdkondade kaupa ning nidates ra valdkondadevahelised koost ja arendamise vimalused.

Rakvere linna tugevusteks on hea geograafiline asukoht, optimaalne suurus ja positiivne maine. Linna suurust (01.09.2013 seisuga 16 411 elanikku, pindala 10,73 km) arvestades on kohapealsete teenuste valik mitmekesine: muuseum Vallimel, kutseline teater, spaa, tnapevased spordirajatised, haridusasutused (ldhariduskoolid, ametikool, krgkool), arvukalt huviringe ja seltsitegevust. Rahvusvaheline lennujaam on sajakonna kilomeetri kaugusel. Suur vimaluste hulk eeldab ka oskust neid hsti kasutada ja ksteist tiendama panna. Kogukonna kekik sltub ka kohalikust omavalitsusest: kui hsti oskab ta inspireerida kodanikke olema aktiivne ja ettevtlik ning kogutavat maksuraha phjendatult ja eesmrgipraselt kasutada ja mber jagada.

Rakvere linna positsioon Eesti asustuses on sajandite vltel sna samalaadne olnud. Tekkinud tnu looduslikule krgendikule rajatud kaitserajatisele, on ta olnud mbruskonna keskuseks ning ida-lne ja phja-luna suunaliste hendusteede slmpunktiks. Seetttu on Rakverel vimalus ka tnapeval toimetada samasugustes raamides. Linnarahva arv on muutunud Rakveres sna sarnaselt teistele Eesti maakonnakeskuste linnadele (Viljandi, Paide, Haapsalu). Kasvanud eelmisel sajandil judsalt, saavutas see 80-ndate lpul oma haripunkti (ligi 20000 elanikku) ning on sealtmaalt tasapisi vhenenud (Rakvere linna rahvastikuprognoos 2009-2030, Tiit Tammaru, Tartu likool).

Linnast teevad linna tema kodanikud. Rakvere linna ldplaneeringu alusuuringute raames koostatud linna rahvastikuprognoosi erinevad stsenaariumid nitavad (Rakvere linna rahvastikuprognoos 2009-2030, Tiit Tammaru, Tartu likool), et tenoliselt ei ole linnaelanike arvus ega soolis-vanuselises koosseisus murrangulisi muutusi ette nha. Sellest teadmisest tuleb ka tuleviku planeerimisel lhtuda, jttes kavasse n- vimalikke reserve juhuks, kui prognoos paika ei pea. Tgruppides osalenud inimeste arvates on linna praegune suurus kll paras elukeskkonna kvaliteedi jaoks, kuid ettevtluse arenguks oleks soodsam, kui elanike arv tunduvalt kasvaks. Linna tuleviku jaoks oleks parim elanikkonna mdukas kasv, mis tagaks optimaalse arengu ega tekitaks liialt suuri sotsiaalseid pingeid.

Linna arengu suunamise heks oluliseks aluseks on linna ldplaneering. Kehtiv Rakvere linna ldplaneering ja selle suhteline vrskus (kehtestatud 2009) annab vimaluse vaadata le ka sellest lhtuvad kokkulepped, antud juhul siis linna arengukava.

Linna tulevikusoov Rakvere on nooruslik ja ulja mtteviisiga linn, kus ettevtlikel elanikel on meeleprast ja tasuvat td, tagatud on vga heal tasemel esmased teenused, elukeskkond on rahulik ning keha ja vaimu virgena hoidmiseks on palju mitmekesiseid vimalusi. Kodanikud on terved ja ettevtlikud. Uljuse ja nooruslikkuse krval on vrtustatud kigi vanuserhmade vajadused. Rakveres on ruumi melda.

1. HARIDUS

Hetkeseis

Rakveres on esindatud kik haridustasemed alates alusharidusest ja lpetades krgharidusega, mis annab pivimaluse linnas ligi 5500 lapsele ja noorele. Tiskasvanutele on koolitusvimalusi munitsipaalkoolides, riigikoolides ja erakoolides.

Alusharidust omandavad kahe- kuni seitsmeaastased lapsed Rakvere linna koolieelsetes lasteasutustes: Rakvere Rohuaia Lasteaias, Rakvere Triinu Lasteaias, Rakvere Kungla Lasteaias. Erasektorist ostetakse lasteaiateenust vastavalt vajadusele (Rakvere Eragmnaasiumi Hariduskogu MT, Eralasteaialt Kaur, Esteetika ja Tantsukool O, Tiki-Triki Stuudiolt , MT-lt Kirilill).

Phiharidust omandavad koolikohustuslikud pilased Rakvere Phikoolis, Rakvere Gmnaasiumis, Rakvere Reaalgmnaasiumis, Rakvere Tiskasvanute Gmnaasiumis. Lisaks on vimalik ppida Rakvere Vanalinna Koolis, Rakvere Eragmnaasiumis ja Rakvere Lille Koolis.

Keskharidust omandavad nii linnast kui teistest kohalikest omavalitsustest prit pilased Rakvere Gmnaasiumis, Rakvere Reaalgmnaasiumis, Rakvere Tiskasvanute Gmnaasiumis ja Rakvere Eragmnaasiumis.

Kutse- ja krghariduse omandamiseks on loodud vimalused Rakvere Ametikoolis, Tallinna likooli Rakvere Kolledis ja Lne-Viru Rakenduskrgkoolis.

Huvihariduse omandamiseks on loodud vimalused Rakvere Muusikakoolis, Rakvere Spordikoolis ning Rakvere linnas tegutsevates erahuvialakoolides: Loomingulises Seltsis Athena Maja, Esteetika- ja Tantsukoolis, muusikakoolis Rajaots, Hariduse- ja Kultuuriseltsis Kaur ja Juhan Kunderi Seltsi Rahvakoolis. Huviringid ttavad linna ldhariduskoolides, erakoolides, seltsides, hingutes.

Rakvere linna haridusvaldkonna olulisemad tugevused on

oma eripra ja traditsioonidega haridusasutuste piisavalt lai valik;

hea koost erinevate haridusasutuste ning spordi ja huvihariduse jms pakkujate vahel;

hea koost linnavalitsuse ja haridusasutuste vahel.

Rakvere linna haridusvaldkonna kitsaskohad on

hariduslike erivajadustega pilastele sobiva pikeskkonna puudumine htse tugiteenuste vrgustiku puudumine;

munitsipaallasteaia- ja simekohade vhesus, lapsehoiuteenuse arendamise vimaluste kasutamata jtmine linnapoolse rahalise toetuse puudumine lapsehoiuteenuste kasutamiseks; rahaliste vahendite vhesus haridustehnoloogilisteks ja metoodilisteks uuendusteks haridusasutustes;

lipilaskonna vhene osalus linna sotsiaal- ja kultuurielus.

Tulevikusoovid

Alusharidus on kigile soovijatele kttesaadav.

Phi- ja gmnaasiumiharidus on valikuvimalustega ja konkurentsivimeline.

Rakvere linna koolivrk ja koolikeskkond on vastavalt pilaskonna vajadustele optimaalseks muudetud.

Rakvere linnas on vhemalt ks konkurentsivimeline krgkool. Pakutavad erialad toovad linna noori ja rikastavad kogukonda.

Rakvere linna elanikel on mitmeklgsed vimalused huvihariduse omandamiseks.

Aasta 2030 visioon

Igale lapsele on vajadusel tagatud lasteaia- vi sime -,sime vi hoiukoht. Lasteaiahooned on kaasaegsed ja konoomsed ning mugava ja tervisliku keskkonnaga. Motiveeritud ja professionaalne personal toetab laste arengut ning teeb koostd peredega.

Rakvere koolides omandatakse phiharidus, mis vimaldab edasippimist soovitud koolis.

Rakveres tegutseb vhemalt kaks gmnaasiumi, kus on loodud vimalused kaasaegse, kvaliteetse ja konkurentsivimelise keskhariduse omandamiseks, mis vimaldab edasi ppida soovitud koolis.

Haridusasutuste fsiline, vaimne ja tehnoloogiline keskkond on kaasaegne ja turvaline.

pilaste arvu muutumisel kasutatakse ratsionaalselt olemasolevaid koolihooneid, tehakse koostd linnas asuvate erinevate haridusasutuste vahel. Oluliste demograafiliste muutuste korral on linna ldplaneeringus alad, kuhu on vimalik ehitada lisahooneid.

Linna koost erinevate krgkoolidega suurendab ppimisvimalusi nii Eestis kui vlismaal. Ajalooliselt vlja kujunenud petajakoolituse krval petatakse Rakveres veel vhemalt ht eriala, mis eristab linna haridusvimalusi teistest Eesti piirkondadest.

Huvihariduse omandamise vimalused on mitmeklgsed ja tagatud kigile soovijatele.

Linnal on vlja kujunenud koostvormid kutseharidust ja tiskasvanute tienduspet pakkuvate asutustega, arvestatakse mbruskonna tjuturu vajadusi.

Thtsaimad eesmrgid ja tegevused tulevikusoovide saavutamiseks, mis nuavad kohest rakendamist

Eesmrk

Tegevus

Aeg

Teostajad, rahastajad

E 1.1 Gmnaasiumivrk on korrastatud

T 1.1 Linnas tegutsevad gmnaasiumiastmes munitsipaalkoolidena Rakvere Gmnaasium, Rakvere Reaalgmnaasium ja Rakvere Tiskasvanute Gmnaasium

2013-2014

2017

linnavalitsus, koolid

E 1.2 Erivajadustega pilastele on loodud vajadusphised pivimalused

T 1.2 Erivajadustega laste integreerimine pilasi toetavate meetmetega tavakoolidesse. Tiendavate pilaskohtade ostmine erasektorist.

htse tugiteenuste vrgustiku vljaarendamine

T 1.1.1. Hariduslike erivajadustega pilaste ppekorralduse kontseptsioonist lhtuvate tegevuste planeerimine. (erinevate pirhmade ja klasside avamine, tugispetsialistide arvu suurenemine, ruumide kohandamine).

T 1.1.2. Haridusasutuste erispetsialistide ja tugissteemide koost soodustamine ja hiskoolituste korraldamine.

2013-2014

Pidev

Pidev

linnavalitsus, Rakvere koolid, erasektor, projektid

E 1.3 Alusharidus on kttesaadav

T 1.3.1 Rakvere Rohuaia Lasteaia hoone renoveerimine madala energiatarbega 11-rhmaliseks lasteaiaks ja sinna juurde kuuluva ueala rajamine

T 1.3.2 Viie uue lasteaiarhma avamine Rakvere Rohuaia Lasteaias

T 1.3.2. Uute lasteaiarhmade avamine Rohuaia Lasteaias. (tjukulud, sisustus).

T 1.3.3. Simeealiste laste lapsehoiuteenuse rahastamine

T 1.4.5 Vajadusel tiendavate lasteaia- ja simeteenuse kohtade ostmine erasektorist

2013-2014-2015

linnavalitsus, MT veitsi fond, projektid

E 1.4 petajate ja pilaste linnapoolne tunnustusssteem on vlja ttatud

T 1.4 ldiste tunnustuskriteeriumide vljattamine ning parimate petajate ja pilaste iga-aastane tunnustamine

2013-2014


E 1.5 Arendatud on tiskasvanu-haridust ja erialapet

T 1.5.1. Rakvere Tiskasvanute Gmnaasiumi jtkamine munitsipaalkoolina.

T 1.5.1. Rakvere Tiskasvanute Gmnaasiumis erinevate ppevormide arendamine phi- ja keskhariduse omandamiseks.

T 1.5.3. Tiskasvanute tiend- ja mberppe toetamine. (koost Rakvere Ametikooli, L-V Rakenduskrgkooli, TL Rakvere Kolledi, Ttukassaga).

Pidev

Linnavalitsus, Rakvere Rakvere Ametikool, projektid

Jrgnevad eesmrgid, tegevused ja projektid

Eesmrkide prioriteetsus, saavutamiseks vajalikud tegevused, teostaja, finantsallikad ja aeg

HARIDUSASUTUSTE HISOSA

Linna haridusasutused on integreeritud ppe- ja halduskorraldusega tervik, milles pilastel on helt haridustasemelt vi -astmelt teisele leminek sujuv, vajadusi ja vimeid arvestav.

E 1.12 Kik haridusasutused on kaasatud vajalikesse programmidesse ja projektidesse

T 1.12.1 leriigilistes ja rahvusvahelistes programmides ja ning projektides osalemine

pidev

linnavalitsus, koolid, lasteaiad, projektid

T 1.12.2 Investeeringute ssteemi sidumine haridusasutuste vrgu arenguga, tagamaks kigile vrdsed ppetingimused (hoonete ja fsilise pikeskkonna auditi lbiviimine)

pidev


E 1.13 Rakvere linna haridusasutustel on loodud kaasajastatud htne infotehnoloogiline ssteem

T 1.13.1 Infotehnoloogia ajakohastamine ja uue tarkvara hankimine, aktiivne osalemine vastavates programmides

(arvutite rentimine, projektorite ja klarite soetamine, telerite soetamine (keeleklassidesse))

pidev


E 1.14 Haridusasutustes ttab kvalifitseeritud personal

T 1.14.1 Kvalifitseeritud pedagoogide tletuleku soodustamine (lhtetoetus, ametikorter, lasteaiakoht)

pidev

linnavalitsus

E 1.15 Linn on avatud koostks erinevate krgkoolidega

T 1.15.1 Krgkoolide TL Rakvere Kolledi arengu ja linna haridusellu integreerumise toetamine kolledi potentsiaali kasutamine linna haridus- ja sotsiaalvaldkonnas

pidev

Linnavalitsus

T 1.15.2 Tallinna likooli, Eesti Maalikooli ja Tallinna Tehnikalikooliga slmitud koostlepingute titmine

pidev


T 1.15.3 Koostlepingu slmimine Tartu likooliga

2013


Eesmrk

Tegevus

Aeg


ALUSHARIDUS

Kvaliteetne alusharidus on kigile soovijatele kttesaadav.

E 1.6 Igale alushariduse soovijale on tagatud kvaliteetne pe

T 1.6.1 Lapsehoiuteenuste erinevate vormide toetamine

pidev

linnavalitsus, projektid, teenusepakkujad

T 1.6.2 2 Eralasteaedade arengu toetamine

pidev

Linnavalitsus, projektid

T 1.6.3 1 Lasteaedade mnguvljakute uuendamine

pidev

linnavalitsus, projektid

E 1.7 Korraldatud on lastevanemate nustamine

T 1.7.1 Lastevanemate nustamine juhtumiphiselt

pidev


PHI- ja KESKHARIDUS

PHIHARIDUS

Rakvere koolides omandatakse phiharidus, mis vimaldab edasippimist soovitud koolis.

Rakveres ttab vhemalt kaks munitsipaalgmnaasiumi, kus on loodud vimalused kaasaegse, kvaliteetse ja konkurentsivimelise keskhariduse omandamiseks.

E 1.8 Koolihooned ja uealad on korrastatud ja vastavad kehtivatele nuetele

Phikoolivrk on vlja arendatud ja kaasajastatud

T 1.8.1 Rakvere Phikooli siseruumide rekonstrueerimine ja kaasaegse koolikeskkonna arendamine

T 1.8.2 Rakvere Gmnaasiumi kahe ppehoone ja sinna juurde kuuluvate uealade korrastamine

T 1.8.3 Rakvere Reaalgmnaasiumi hoone korrastamine

2013-

2014

2020

2014-2020

2014-2020


T 1.8.2 Rakvere Gmnaasiumi Tallinna tn 29/Vidu tn 26 ppehoonete rekonstrueerimine ja kaasaegse koolikeskkonna arendamine

2013-

2017

linnavalitsus, kool, projektid

E 1.9

Toetatakse (arendatakse) kodu ja kooli koostd

T 1.9.1 Hariduslike erivajadustega pilastele ja riskiperede lastele paindlike pitingimuste loomine, sh vajadusel abipetajate palkamine

pidev

linnavalitsus, projektid, koolid

T 1.9.2 Koolituste korraldamine lastevanematele

T 1.9.3 pilaste ja lastevanemate nustamine

T 1.9.4 Integratsioonialaste projektide koostamine ja elluviimine

E 1.10 Koolide fsiline pikeskkond vastab ppekava nuetele. Gmnaasiumi-hariduse omandamiseks on loodud optimaalsed tingimused

T 1.10.1 Rakvere Tiskasvanute Gmnaasiumi pikeskkonna parendamine

T 1.10.2 Koolide Gmnaasiumide fsilise pikeskkonna vastavusse viimine ppekava nuetega (auditooriumid, laborid, stuudiod, klassiruumide varustamine kaasaegsete infotehnoloogiliste, IT, audio- ja videoppe tehnilisedte lahendusedtega jne) ja ppet korraldusega

2013-2017

linnavalitsus, koolid, projektid

E 1.11 Gmnaasiumi-Hharidus on konkurentsi-vimeline

T 1.11.1 pilaste ja petajate vlisvahetus ja koost erinevate krgkoolidega tagamaks kvalifitseeritud kaadri olemasolu kigis linna haridusasutustes

T 1.11.2 Klalispetajate kaasamine vastavalt vajadusele

Pidev

Linnavalitsus, koolid, projektid

Valdkondadevaheline snergia

Haridusse panustamise positiivse mju jrjestus teistele valdkondadele on jrgmine:

kultuur sotsiaal sport ettevtlus kolmas sektor

Kigis tgruppides tstatati kige julisemalt hariduse teema. Sellesse valdkonda panustamine on linna tuleviku jaoks kige olulisem. Tnapeval pitakse elukestvalt: pidevalt tuleb ennast tiendada. Tnased pilased kujundavad praeguste tiskasvanute pensioniplves olukorra linnas. Kigil haridusastmetel hea hariduse tagamine on linna arengu olulisim faktor.

Linna haridus- ja kultuuriasutuste vahelises koosts vidavad mlemad osapooled. Niteks koolilaste varased suhted teatriga annavad lootust, et inimestes kujuneb vlja teatriklastamise harjumus. Kuna noor vaataja on tavaliselt oma hinnangutes siiram, siis saab teater vastutasuks iglast tagasisidet selle kohta, mida tulevane publik ootab ning oskab end ka selles suunas arendada. Sotsiaalvaldkonna seotus haridusega avaldub asjaolus, et mida haritum on linnakodanik, seda suurem on tenosus tema iseseisvaks toimetulekuks. Praegune hsti toimiv koost linna koolide ja spordikeskuse vahel ajendab kodanikke pakutavaid vimalusi kasutama ja oma tervise eest rohkem hoolt kandma. Eraldi thelepanu all tuleb prata sellele, et linna kutseharidusasutustes pakutav vastaks piirkonna ettevtjate vajadustele. Kutsepe on kallis ja kitsa eriala omandamine ning sellel alal hiljem mittettamine on maksuraha raiskamine. Kolmanda sektori tihe seotus haridusega on phjendatav huvihariduse pakkujate rohkusega selles valdkonnas. Selliste teenuste tellimine kolmandast sektorist on mistlik ning jtkub ka tulevikus.

2. TARISTU

Hetkeseis

Taristu ehk infrastruktuuri all ksitleme selles peatkis eelkige tehnilist taristut: teed ja tnavad, vee- ja kanalisatsioonivarustus, elektri-, gaasi-, sooja- ja sideliinid. Rakveres on selles suhtes olukord sna hea. Linnal on hea asukoht TallinnaNarva maantee res, seda lbib ka raudtee, sadamad (Tallinna, Kunda jm) on lheduses ning ka rahvusvaheline Tallinna lennujaam jb vaid sajakonna kilomeetri kaugusele. Need on inimeste ja kaupade liikumiseks olulised kanalid. Linnasiseseks toimimiseks on aja jooksul vlja ehitatud ka eluks ja ettevtluseks vajalikud juhtmed ja torustikud. Lhidalt nende olukorrast liigiti:

Vesi ja kanalisatsioon

Rakvere linna ja selle lhimbruse tarbeks kinnitatud phjaveevaru 10160 m3/p on piisav ning tagab elanike ning ettevtete veevajaduse. Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamisega jutakse linnas 2013. aasta lpuks niikaugele, et ca 99,5% linna olemasolevatest majapidamistest on vimalik koheselt liita tsentraalse ssteemiga. Sellega on omavalitsus fondide kaasrahastamisel suure t ra teinud ning edaspidi tuleb ttada selle nimel, et linna kodanikele ja ettevtjatele tagada optimaalse hinna ja kvaliteediga toimiv veevrgiteenus. Tegutseda tuleb selle nimel, et ka need majapidamised, mis siiani kasutavad oma veetarbeks salvkaevusid ning kanalisatsiooniks kogumiskaeve, hendataks tsentraalsesse vrku. Edaspidi jb kindlasti prioriteetseks trasside edasine rekonstrueerimine, samuti veepuhastusseadmete rekonstrueerimine. Edasiste arenduste puhul tuleb leida vahendeid liitumiste rajamiseks ning seda vajadusel ka naaberomavalitsuste territooriumil. Selleks tuleb vlja ttada ka sobiv juriidiline vorm. Koosts teede ja hisveevrgiga on edaspidi vaja laiendada ka sademevee kogumise ala ning uuendada ssteeme. hisveevrgi ja kanalisatsiooni arengusuunad ja tegevuskavad on tpsemalt kirjeldatud valdkondlikus arengukavas Rakvere linna hisveevrgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2007-2018, mis tuleb uuendada aastaks 2014.

Gaasivarustus

Gaasivarustuse vrk on linnas hsti arenenud ning olemasolevatele ja ka uutele klientidele on vimalik teenust pakkuda. Olulisi suuremahulisi investeeringuid praegu teada ei ole. Siin mrab tarbimise vimaliku kasvu uute klientide suhtes paljuski ra konkureerivate energiapakkujate teenuste hind ja kvaliteet. Kui gaas jb teistest energia allikatest tuntavalt odavamaks, kasvab surve ka uute liitumiste vljaehitamiseks linnas. Gaasivrgu huvi on tnavate rekonstrueerimisel rekonstrueerida vajadusel ka omi trasse.

Side

Konkureerivaid teenusepakkujaid on piisavalt. Vrgud on hsti vlja arendatud ning kib nende pidev uuendamine. Suuremahuliste andmehulkade edastamiseks on linnas olemas ndisaegsed kaablihendused. Suuremad rihooned varustatakse fiiberoptiliste kaablitega, mis tagavad levi suurema kiiruse ja kindluse. Judsalt areneb ka lbi hu leviv andmeedastus, mille tulevikku on keeruline prognoosida. Tehnoloogiline areng on kiire, toimib teenusepakkujate vaheline vaba konkurents ning selles valdkonnas suuremahulisemaid linnakeskkonda moonutavaid vi segavaid ehitustid ette nha ei ole. Vanad vaskkaablid tmmatakse kanalitest vlja ja asendatakse ndisaegsetega. Esimeses jrjekorras saavad parema henduse Kroonikeskus ja Tsentrum. Lihtsam on uusi kaableid paigaldada sinna, kus on sidekanalisatsioon juba olemas ja kaevetid ei ole tarvis teostada. Uute planeeritavate ehitusmahtude juures tagab Elion arendaja soovi korral fiiberoptilise henduse. Elioni huvi on tnavate rekonstrueerimisel asendada oma huliinid maakaablitega.

Elektrivarustus

Linn ja linna mbruskonda jvad tootmisalad on vajalike vimsustega tagatud. Varustuskindlus on samuti piisav. Jaotusvrk renoveerib oma vrke Linnuriigis. huliinid asendatakse maakaablitega ning seda koosts tnavavalgustuse arendajatega. Avanev turg toob linnakodanikule ja ettevtjale selles valdkonnas edaspidi kaasa pigem kikuvamaid hindu. Aeg, kui elektrienergia hind oli pikemalt mratletud, saab otsa. Vabaturu loogikast lhtudes peaks see pikemas perspektiivis tulema tarbijale kindlasti kasuks.

Vlisvalgustus

Valgustatud tnavaid on Rakvere linnas kokku ca 81,5 82,5 km. 62,0 60,0 km on huliine, 24,5 27,8 km kaabelliine ja 3,0 km toiteliine. Kokku on valgustuspunkte ca 2580 2740, millest ca 20% 25% on elavhbevalgustid, 70% 65% naatriumvalgustid ja 10% pargivalgustid ja proektorid. Vlisvalgustusvrgu kilpe on 40 43 tk ja linna halduses olevaid valgustusmaste 740 830. Ligikaudne tarbitav tnavavalgustuse vimsus on 370350 kWh. Edaspidises arengus on suund vetud sellele, et jrk-jrgult asendatakse huliinid maakaablitega ja amortiseerunud suure energiatarbega elavhbedavalgustid turule judvate viksema elektritarbe ning pikema elueaga lampide vastu.

Soojavarustus

Rakvere linnas on mratud kaugkttepiirkond, kus tarbijad teenust kasutavad. Probleemiks on hetkel soojatrasside halb seisukord. Renoveerimist vajavate trasside investeeringumaht on suur ning soojaettevte taotleb vastavaid toetusi Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK). Kaugkttevrk on tnaseks ka digitaalselt kaardistatud ning ettevttel on ideid, millistele piirkondadele oma teenust edaspidi pakkuda. Kuna soojatrasside rajamise ja renoveerimise hiku hind on vrreldes mne muu energiakandjaga kallim, on uute klientide leidmine turul eeldatavalt sna raske. Rakveres on kavandamisel praegu rohkem soojatootmise vimsusi, kui olemasolev vrk teenindada suudab. KIKi poolt on toetatud kahe kombijaama rajamist. Rakvere Soojusest vib saada ka lihtsalt vrguettevte. Trasside renoveerimisel on lppeesmrk kogu ssteemi efektiivne tshoidmine ning temperatuuride seire trassi eri likudes, sh klientide soojaslmede olukorra jlgimine.

Rakvere Soojuse ja linnakodaniku seisukohalt on soodne, et linna soojavrku on vimalik hendada palju erinevaid soojatootjaid (Rakvere ES Bioenergia, Adven Eesti, Rakvere Soojus). Soojaettevtte prioriteetideks lhitulevikus on olemasoleva vrgu rekonstrueerimine ning soodsaima hinnaga tootja soojusenergia jaotamine tarbijatele. Piiritusetehase tootmisprotsessis lejva soojusenergia pakkumine linna soojatootjate turul tihendab konkurentsi ning soojatrasside renoveerimisel ning kadude vhendamisel trassidel ja soojaslmedes on soodsa hinnaga energia ostuvimalus tarbijatele heaks lisavimaluseks. Soojatootjana omab vrguhendust ka Adven Eesti hakkepuidul ttav katlamaja Pikese tnaval, millele planeeritakse lisaks kombijaama ehitust. Rakvere Soojuse gaasikatlamajade vimsusi jtkub ning vrguettevtte lesandeks jb kehtivate seaduste raames hankida oma tarbijatele soodsaimad pakkumised. Kaugktte varustuskindlust tuleb tsta, kodumaise ktusega peab olema tagatud linna baaskoormus.

Vrkude renoveerimiseks tuleb otsida kaasrahastamisvimalusi fondidest ning majanduslikke ja keskkonnaalaseid aspekte arvestades trassid ja slmed renoveerida.

Tarbijale on soojatootjate lai valik vga positiivne ning kaugkte vib hinnalt ja varustuskindluselt osutuda tiesti konkurentsivimeliseks ktteliigiks.

Raudtee

Raudtee olemasolu linnas on kahetine. helt poolt tekitab see juurde probleeme liikluses, ohutuses ja mrafoonis, teiselt poolt avab vimalusi kaubavedudeks ja reisijate veoks. Viimastel aastatel on reisijate veo puhul rongi kasutamine kippunud bussivedudele alla jma ja seda eelkige viksema paindlikkuse tttu. Rongiliikluse areng reisijate veo osas sltub paljuski Euroopa Liidu ja Eesti valitsuse poliitilistest otsustest ja valdkonnale laekuvatest toetustest. Rakvere linn on selleks vimalikuks arenguks valmis ning ldplaneeringuga on reserveeritud ka vimalus reisiterminali kesklinnale lhemale toomiseks, et olla reisijatele paremini kttesaadav. Mugav ja kiire rongihendus 100 km kaugusel oleva Tallinnaga vimaldaks elamist Rakveres ja ttamist Tallinnas. Iseasi, kas selline pendelrnne pikemas perspektiivis ikkagi parim lahendus on. Kokkuvttes lisab raudtee olemasolu linnas siiski vimalusi olemasolevatele ning uutele ettevtjatele. Lhiaastate eesmrgiks on Raudteejaama krval, Jaama tnaval asuvate linnale kuuluvate kinnistute vlja ehitamine selliselt, et oleks vimalik senisest enam kasutada rongi- ja bussiliinide koosklastatud siduplaanidest tekkivaid vimalusi kogu piirkonna huvides. Samuti vajab vlja arendamist kogu lejnud infrastruktuur, mis seotud rongiliiklusega (ooteplatvormid, infotahvlid, parkimisalad jne.)

Siduteed

Selle valdkonna arengut suunab kehtiv Rakvere linna liikluse arengukava 2008-2015. Majandusolude halvenedes ei ole ilmselt vimalik sellel perioodil nimetatud kavas planeeritut ellu viia ning mistlik on see phjalik dokument le vaadata. Arengukava tgruppides ji domineerima seisukoht, et pigem tuleb praeguses kitsamas majandusolukorras korrastada olemasolevaid ristmikke ja tnavaid. Suuremaid investeeringuid nudvad objektid, nagu viaduktid, uued lbimurded jms tuleb teostada juhul, kui esmajrjekorra remonditdest vahendeid le jb. Vee- ja kanalisatsioonivarustuse rekonstrueerimise lppemisel on vimalus kvakattega katta ka viimased Rakvere linna teede ja tnavate ligud.

histransport

Rakvere linnasisese bussiliikluse vajaduse katavad praegu LneViru maakonna bussiliinid. Kuna linn on vike ja liikumisvajadused ulatuvad le omavalitsuste piiride, on ka tulevikus ilmselt mttekas sama ssteemi jtkumine. histranspordi korraldamisel on keerulisemaks komponendiks selle tasuvus ja doteerimine. Rakvere linna liikluse arengukavas 2008-2015 tehtud anals nitas, et valdav enamik sidukilomeetreid on bussid alakoormatud. Viimastel aastatel on hoiakud hiskonnas soosinud histranspordi arendamist, kuna seda on peetud otstarbekamaks ja keskkonnasstlikumaks. Teatud oludes on see reisijate vhesuse korral siiski vastupidi. Tihtilugu rgitakse kll histranspordi arendamise vajalikkusest ja isiklike autode kasutamise negatiivsest mjust keskkonnale ja inimeste tervisele, kuid paljud kasutavad ikka oma transporti. Tulevikus saab ilmselt mravaks siiski mugavus ja inimese ajaressursi hind, mis seab histranspordi konkurentsivime Rakvere linnas ja lhimbruses veel suurema surve alla. Samuti tehakse autotstuses suuri pingutusi masinate konoomsemaks ja keskkonnasbralikumaks muutmise nimel.

Jalg- ja jalgrattateed, knniteed

Ilmselt kige rohkem vastakaid arvamusi ja poleemikat tekitanud valdkond ning pea kigis erinevates trhmades kneainet pakkunud teemaks oli linna knniteede ja jalgrattaga liikumise vimalused ning nende olukord linnas. hisele meelele juti selles, et olemasolevad knniteed tuleb kindlasti korda teha. Erinevaid seisukohti tekitas aga uute jalgrattateede ehitamise vajadus ja maht. Oli arvamusi, et Rakveres on jalgrattateid vhe ja olukord vga halb ning neid tuleks rajada vimalikult palju, kuna linn on kompaktne ning jalgratastel liikumine mjub positiivselt rahva tervisele. Teiselt poolt vljendati seisukohta, et selliste teede rajamise ja hoolduse kulud on kasutusintensiivsusega vrreldes phjendamatult suured ning ei maksa unustada, et meie kliimas on neid teid vimalik kasutada vaid ca 9 kuud aastas. Samuti oli erinevaid seisukohti praeguste liikumisvimaluste turvalisuse kohta. Hredama liiklusega tnavatel on vikelinnas rattaga liikumiseks mistlik kasutada tnavat ning paralleelse rattatee rajamine ei ole otstarbekas. Kll aga on vajalik rajada jalg- ja jalgrattateed tihedama liiklusega autoteede krvale, kus oleks tagatud ka suurem potentsiaalne kasutajate hulk. Vttes arvesse ka maa-aluste kommunikatsioonide olukorda ning vimalikke kokkuleppeid rattateede ehitamiseks eramaadele, on esmajrjekorras vajalik rajada jrgmised ligud:

Kesklinn Lilleoru

Kesklinn Phjakeskus

Kesklinn Smeru

Kesklinn Rgavere tee

Karja tnav, mis hendaks erinevad suunad

Veelgi olulisemaks tuleb siiski pidada kesklinna ja selle lhimbruse knniteede remontimist ja renoveerimist viisil, mis tagab ka kitsamates oludes mugavama ja turvalisema liikluse.

Lennuliiklus

ldplaneeringus on kajastatud Rakvere lennuvlja arendamine vikelennukite, hobilennunduse, vikekaubavedude ja operatiivlendude teenindamiseks. Laiema reisilennuliikluse vajaduse katab Lennart Meri Tallinna lennujaam, millega on hea transpordihendus.

Aasta 2030 visioon

Linnasiseselt on vlja arendatud jalg- ja jalgrattateede vrk, mis vimaldab elanikel mugavalt igapevased toimingud sooritada jalgsi vi jalgrattaga. On loodud jalgrattahendused linna ringteega ja mbruskonna valdade jalgrattateedega. Toimib jalgrataste laenutusssteem.

Rakverel on tagatud hea transpordihendus nii reisijate kui kaubavedude osas kigis suundades (Tallinn, Helsingi, Tartu, Peterburi, Kunda (sh sadam), Peipsi jrv, Eesti phjaranniku vikesadamad).

Linn on ties ulatuses varustatud korralike vee- ja kanalisatsioonitrasside vrguga. Teenuse hind ja kvaliteet on tasakaalus. Tagatud on piisava ressursiga kvaliteetne, puhas vesi.

Energiaturul valitseb vaba konkurents ning toimiv turg tagab elanikele ja ettevtjatele vimaluse leida endale parim teenusepakkuja. Kohalikul ressursil baseeruv taastuvenergia on saavutanud energiabilansis arvestatava osakaalu.

Internetiga on varustatud kik soovijad. Linna phja- ja lunaosad on hendatud kiirete ja ohutute hendustega. Rajatud on viadukt, hendamaks Kauba tnavat Arkna teega.



Eesmrk

Tegevus

Aeg


E 2.1 Jalg- ja jalgrattateede ehitus ja remont

T 2.1 Nimetatud likude rajamine, mis hendab erinevad suunad

Kesklinn Lilleoru

Kesklinn Phjakeskus

Kesklinn Smeru

Karja tnav

Rgavere tee

Seminari tn

T 2.1 Nimetatud likude rajamine, mis hendab erinevad suunad:

1. Kesklinn Lilleoru

1. Kesklinn Phjakeskus

1. Kesklinn Smeru

1. Karja tnav

1. Rgavere tee

Seminari tn

2013

2014-2015

2020


E 2.2 Siduteede ning ristmike remont ja rekonstrueerimine

T 2.2 Suure koormusega tnavate ja ristmike arendamine ja vljaehitamine ning kruusakattega tnavate tolmuvaba kattega varustamine

Teed ja tnavad

1. Rgavere tee

2. Aia tn, Maasika tn, Tstuse tnava kruusakatte asendamine kvakattega

3. Pika tnava valgustuse, tnavasillutise, knniteede rekonstrueerimine (sh Posti, Silla, Kooli tnavad)

4. Uue tee ehitus Vidu tnava pikendusele (Paemurru tstusala).

5. Paemurru, Kondivalu, Palermo ja Lepiku linnaosade tnavate kruusakatte asendamine kvakattega

Ristmikud

1. Rgavere tee Karja

2. Vabaduse Karja

3. C.R.Jakobsoni Parkali F.G.Adoffi Kastani pst.

4. Laada F.G.Adoffi

5. Phja tn (ristumine Rakvere-Haljala maanteega)

6. Jaama pst ja Vidu tn

7.Tartu tn - Karja tn - Kastani tn

Viaduktid

1. Kauba tnava ja Arkna tee viadukt

Teed ja tnavad

1. Rgavere tee

1. Seminari tn.

1. Vidu tn.

1. Karja tn.

1. Pika tnava valgustuse, tnavasillutise, knniteede rekonstrueerimine (sh Posti, Silla, Kooli tnavad)

1. Paemurru, Kondivalu, Palermo ja Lepiku linnaosade tnavate kruusakatte asendamine kvakattega

Ristmikud

1. Vidu Karja

1. C.R.Jakobsoni Parkali F.G.Adoffi Kastani pst.

1. Laada F.G.Adoffi

1. Phja tn (ristumine Rakvere-Haljala maanteega)

1. Jaama pst ja Vidu tn

1. Tartu tn - Karja tn - Kastani tn

Viaduktid

Kauba tnava ja Arkna tee viadukt

2013

2014-2015

2020


E 2.3 Vrkude hise digitaalse andmebaasi loomine ja haldamine

T 2.3 Linnavalitsuse eestvttel arendada vimekust digitaalsete andmebaaside kasutamiseks ning leida nende haldamiseks optimaalne lahendus. Linna vrkude andmebaasi sidumine Maa-ameti GIS-ga.

2013

2014-

2015

linnavalitsus, vrkude valdajad

E 2.4 Energiasstu arendamine

T 2.4 Rakvere soojamajanduse arengu ja investeeringute kava koostamine ning soojatrasside rekonstrueerimine

2013

2014-2014

Rakvere Soojus, projektid

AS Rakvere Soojus, projektid

E 2.5 Tnavavalgustuse konoomsemaks ja energia-sstlikumaks muutmine kasutades innovatiivseid lahendusi

T 2.5 Tnavavalgustuse huliinide asendamine maakaabelliinidega ja lampide jrk-jrguline asendamine konoomsemate ja tkindlamatega, valgustusssteemi juhtimise arendamine, tnavavalgustuse inventeerimine ja digitaalse andmebaasi loomine

Valgustuse arengukava koostamine

Uute valgustuse juhtimisssteemide vljaehitamine, automatiseerimine liikumisandurite paigaldamine

Valgustuse regulaatori paigutamine

2013

2014-2015

2020


E 2.6

Raudteejaama integreerimine erinevate liikumisviisidega

T 2.6.1 Ehitatakse vlja jalgratta- ja autoparklad ning bussipeatus.

T 2.6.2 Paigaldatakse rongi- ja bussiliikluse reaalaja infotahvlid

T.2.6.3 Renoveeritakse raudteeperroon

T.2.6.4 Ehitatakse vlja raudteejaama viivad juurdepsuteed, knniteed, kergliiklustee.

20142018


E 2.6 Sooja- ja kaugkttetorusti-ke renoveerimine

T 2.6 Soojatorustike renoveerimine:

1. Rohuaia tn

2. Tuleviku tnava soojustorustiku renoveerimine ligus Seminari Tuleviku ristmik kuni Rgavere tee Tuleviku tnava ristmik I etapp

3. Tuleviku tnava soojustorustiku renoveerimine ligus Seminari Tuleviku ristmik kuni Rgavere tee Tuleviku tnava ristmik II etapp

4. Vidu tnava so Tuleviku tnava Vidu ristmik kuni Vidu E. Vilde ristmik, hargnemine Reaalgmnaasium.

5. Karja Seminari ristmik kuni Piiri tnav, hargnemised kahele Seminari tnava majale

Kaugkttetorustiku rekonstrueerimine:

1. Rohuaia tnaval

2. Koidula tnaval

2013

2014

2013

AS Rakvere Soojus

Tabelis punktides 1, 2, 4 ja 5 toodud eesmrgid on omavahel tihedalt seotud. Linnatnavate ja ristmike rekonstrueerimise hangetel tuleb vimalusel lahendada ka knniteede ja vlisvalgustuse ksimused. Kuna teetde rahaline maht on suur, tuleb jtkuvalt otsida kaasrahastamist erinevatest fondidest ja ning muudest allikatest. Vimaluse korral tuleb ka erasektoriga kulutusi jagada.

Linnatnavate ja ristmike rekonstrueerimise hangetel tuleb vimalusel lahendada ka knniteede ja vlisvalgustuse ksimused. Kuna teetde rahaline maht on suur, tuleb jtkuvalt otsida kaasrahastamist erinevatest fondidest ja ning muudest allikatest. Vimaluse korral tuleb ka erasektoriga kulutusi jagada.

Lisaks linnas lahendamist vajavad eesmrgid, tegevused ja projektid

Eesmrk

Tegevus

Aeg


E 2.7 Linnaliikluse arendamine

T 2.7 Teede ja tnavate teehoiukava titmine ja uuendamine

pidev


E 2.8 histranspordi arendamine

T 2.8 Maakonnaliinide nr 1, 2, 3 ,5 peatuskohtade korrastamine ja remont

Kivitada linnas elektribusside liiklus

pidev


E 2.9 Linna liiklusskeemi arendamine, tnavavrgu arendamine

T 2.9.1 Uute parklate ehitamine kesklinnas Keskvljak, Lai tn (Seltsimaja krvale), Parkali parkla rekonstrueerimine, Vallikraavi tnava piirkonna parklate arendamine, Vabaduse tnava alguses parklapiirkonna arendamine jne)

2015-2020


T 2.9.2 Seminari tnava arendus

2015-2020


T 2.9.3 Pikese tnava hendamine Vabaduse tnavaga

2015-2020


T 2.9.4 C. R. Jakobsoni tnava lbimurde ehitus Tallinna tnavalt Kalda tnavani

2015-2020


T 2.9.5 Vidu tnava pikendus kuni Ehituse tnavani

2015-2020


T 2.9.6 Moonakla silmusrambi ehitustd

2015-2020


E 2.10 Liikluse muutmine jalakija- ja jalgratturisbralikuks

T 2.10.1 Lilleoru tnava kergliikluse silla rajamine

2015-2020


T 2.10.2 Jalgrataste parkla ehitamine

2015-2020


T 2.10.3 Nituse tn jalakijate kahetasandilise raudteelekigu projekteerimine ja perspektiivse ehituse planeerimine

T 2.10.3.1 Nituse tn lekigukoha mrgistamine, turvalisemaks muutmine

2018-2025


T 2.10.4 Promenaadi ja Seminari tnava telje omavaheline hendamine linnametsa ja raudtee rohekoridoriga kergliikluse rekreatsioonikoridoriks

2015-2020


T 2.10.5 Vallime ja Teatrime vahelise henduse aktiveerimine jalakijatele

2015-2020


Lisada punktid

T 2.10.4 Nituse tn jalakijate kahetasandilise raudteelekigu projekteerimine ja perspektiivse ehituse planeerimine

2015-2020


T 2.10.5 Promenaadi ja Seminari tnava telje omavaheline hendamine.

2015-2020



Taristusse panustamise positiivse mju jrjestus teistele valdkondadele:

ettevtlus ja turism ruumiline planeerimine keskkond haridus

Ettevtlus kui suurim kasusaaja siinkohal on suuresti tingitud Rakvere Tstuspargi arendamisest tekkivast snergiast ning on loogiline, et ettevtja saab oma tegevust arendada eelkige seal, kus on tagatud vajalik tjud ning tehnilised kommunikatsioonid. Ruumiline planeerimine on taristuga tihedalt seotud. Keskkonnaseisund on otseselt sltuv sellest, kui hsti kommunikatsioonid toimivad. Aga ldisemalt siin vga suuri liidreid ei ole ning vidavad kik.

3. RUUMILINE PLANEERIMINE

Hetkeseis

Hiljuti koostatud ning phjalikele alusuuringutele tugineva linna ldplaneeringu kehtestamine oli ks mravamaid faktoreid, miks on vaja phjalikult uuendada ka sellest lhtuvat arengukava. Kui ruumilise arengu phimtted on ldplaneeringuga linnakodanike vahel kokku lepitud, on tarvis teha jrgmised sammud, et kavandatu ka vimalikult tpselt realiseeruks. Arengukavas ongi reaalseid vimalusi arvestades ptud seada prioriteedid nii, et planeering realiseeruks. ldiselt peeti tgrupis Rakvere linna puhul positiivseks, et P planeerimistegevus on linnas olnud lbi aegade tugeval tasemel ning jrjepidev ning sellest tulenevalt ei ole suuremaid ebannestumisi linnaplaneerimises olnud. Kige rohkem tekitab praegu ksimusi, kas Phjakeskuse linna rde rajamine oli ige otsus vi mitte, kuid aega tagasi ei pra ning praeguse situatsiooniga tuleb edasi elada. Linn on mbruskonna omavalitsustega vga tihedalt seotud ning aastaid kavandatud haldusreform hel vi teisel viisil tuleks ilmselt kigile kasuks. Aeg on nidanud, et selliste reformide tegemine on ajamahukas ning keeruline, kuid Rakvere linna poolt on valmisolek selleks olemas.

Tulevikusoovid

Kuna seoses Phjakeskuse avamisega on kesklinnas aktiivset liikumist vhemaks jnud, tuleb teha jupingutusi inimeste siia tagasimeelitamiseks. Vga suurt ressursi nhti linnust ja Tarva kuju klastavate turistide nol. Praegune probleem on, et vaid vga vike osa nimetatud objekte klastavatest turistidest juab kesklinna. Tuleb luua eeldused, et neil oleks rohkem huvi klastada ka keskvljakut ning nende Rakveres veedetud aeg pikeneks. Sellesuunalist arengut saab juhtida Vallime ja Keskvljaku vahelise ala atraktiivsemaks muutmisega. Bussiga saabuval turistil peab tekkima huvi ja tahtmine tusta Tarva ja linnuse juurde selle idakljest, kuid alla viks ta tulla juba kesklinna suunas, kuhu talle buss on juba vahepeal vastu tulnud. Lisaks kesklinnas paiknevale spaale, keskvljakule, spordihoonele, bussijaamale ja teistele asutustele oleks siia uue majandustusu tekkides vaja juurde suuremat rikeskust. Edasi tuleb arendada ka Keskvljaku vaatamisvrsuste arsenali (nt liivakella projekt, Tark Maja, kisraudtee vms), mida ngemata ei taha inimene Rakverest lahkuda.

Aasta 2030 visioon

Rakvere kesklinn on atraktiivse jalakijate tnava ja rippraudteega hendatud linnusega. Linnas on vaatamisvrsuste kogum, mida teatakse ka Eesti piiridest vljaspool ning linnal on kuvand, mida kik tahavad oma silmaga kohapeal nha.

Kesklinn on vlja arendatud ri- ja kultuurikeskuseks. Kesklinn on inimestest tulvil, siinne keskkond on atraktiivne ja mitmeklgne ning jalakijasbralik.

Linna tstusalad on vlja arendatud, tootmises kasutatavad tehnoloogiad on kaasaegsed ja keskkonnasbralikud. Tootmine linna ettevtetes on innovaatiline ning ttajad motiveeritud. Ettevtlusele on tagatud head logistilised vimalused toodangu ja tooraine vedudeks (raudtee, sh hendus sadamatega, maanteed, vikelennukite lennuvli). Tkohtade ja elupiirkondade vahel toimivad mugavad, kiired ja ohutud transpordihendused.

Elamuturul on valida erinevatele maitsetele ja nudmistele vastavaid kodusid (aedlinnast kesklinna korteriteni). Nudlus ja pakkumine on tasakaalus ning sobivate eluruumide valik lai.

Linna liiklusskeem on loogiline ja hsti toimiv. Lisaks vljaehitatud ja heakorrastatud knni- ja jalgrattateedele on ka linnatnavad ja liiklusslmed rekonstrueeritud ning vastavad liiklejate nudmistele ja koormustele. Linna on tekkinud ka linnajalgrataste laenutusslmed ja linna jalgrattad. Laenutuspunktid paigutatakse suuremate keskuste ja sihtpunktide juurde.

Toimunud on liitumine naaberomavalitsustega. Avaliku teenuse pakkumisel on saavutatud olukord, kus dubleerivate tegevuste hulk on viidud miinimumi ning on saavutatud omavalitsuse struktuuri optimaalseim variant.

Linnaplaneerimisesse on kaasatud kik huvigrupid. Targa Maja projektist on edasi arendatud tark linnaplaneerimine, planeeringute menetlemine toimub lbi internetikeskkonna. Kohaliku kogukonna kaasamine linna planeerimisse on orgaanilisem ning slmksimused arutatakse lbi juba planeerimisetapis.



Eesmrk

Tegevus

Aeg


E 3.1 Kesklinna elavdamine

T 3.1.1 Linnuse ja kesklinna henduste atraktiivsemaks muutmine (tihendamine, elavdamine)

T 3.1.2 Kesklinna uute vaatamisvrsuste rajamine (nt Liivakella projekt, Tark Maja)

T 3.1.3 Linnust klastavate turistide kesklinna toomine koosts sihtasutusega Virumaa Muuseumid ja giididega

T 3.1.4 Olemasolevate vaatamisvrsuste korrashoid

2013

2014-2015

2020

linnavalitsus,

projektid, erasektor

E 3.2 Ettevtlus- keskkonna arendus

T 3.2 Tstuspargi taristu vljaehitamiseks vajalike eeltde teostamine ning kruntide realiseerimise ettevalmistamine. Lisaks ka teiste perspektiivsete arendusalade ettevalmistus investeeringuteks. Aktiivne turundustegevus kruntide realiseerimiseks

2013

2014-

2015

2020

linnavalitsus,

projektid

E 3.3 Liiklus-korralduse parandamine

T 3.3 Rakvere linna liikluse arengukava 2008-2015 kaasajastamine ja rakendamine

2013-2015

linnavalitsus

E 3.4 Tark linna-planeerimine

T 3.4 Targa linna projekti vljattamine ja rakendamine kasutades vastavaid tegevusi ka linnaplaneerimises

2013-2014


E 3.5 Kvaliteetse elukeskkonna arendamine

T 3.5 Terviklike elamupiirkondade arendamine, sh linnametsa piirkonna arendamise jaoks vajalike ettevalmistavate tde ja planeeringu tegemine

2013-2014

linnavalitsus fondid

Lisaks prioriteetsematele linna arengu jaoks oluliste eesmrkide, projektide ja tegevuste loetelu

Eesmrk

Tegevus

Aeg


E 3.6 Elamumajanduse arendamine

Minimaliseerida elamu-majandusega seotud riske linnas (kinnisvara-arendus, elamute fsiline ja moraalne vananemine, vhene vastutustunne)

T 3.6.1 Elamuehituseks sobivate alade ja kruntide mratlemine ja planeerimine

pidev


T 3.6.2 Korterihistute ja hisuste arengu toetamine. histulise elamuehituse algatuste toetamine. histute ja hisuste renoveerimisprojektide toetamine. Elusaseme-alaste uuringute, koolitusprojektide lbiviimine

pidev

linnavalitsus, Eesti Korterihistute Liit, riik

T 3.6.3 Korterite ehitamine, ostmine elukoha kaotanute eluasemevajaduste rahuldamiseks.

Linna jaoks ebaotstarbekate munitsipaaleluruumide vrandamine (avalikel enampakkumistel)

2013

-

2014

linnavalitsus, riik, projektid

T 3.6.4 Munitsipaaleluruumide passistamine ja munitsipaalhoonetele energiaauditite tegemine (energiamrgis), remondivajaduse mramine, remontimine

pidev


T 3.6.5 Vanalinnas asuvate hoonete silimise toetusssteemi elluviimine (restaureerimistoetus)

pidev


T 3.6.6 Linna arengu seisukohast vajalikele spetsialistidele eluaseme soetamise toetusssteemi vljattamine ja elluviimine

2015

Linnavalitsus

T 3.6.7 Elamuomanike ja -haldajate teavitamine ja konsultatsioon, kinnisvara korrashoiu vajaduse teadvustamine

pidev

linnavalitsus, riik, projektid, kolmas sektor

T 3.6.8 Heakorrastatud elamute, histute ja asutuste tunnustamine

pidev

linnavalitsus, riik

E 3.7 Haldusasutuste arendamine

T 3.7 Rakvere Linnavalitsuse (Tallinna 5) renoveerimine

2013-2014


E 3.8 Tsta inimeste teadlikkust planeeringutest

T 3.8 Tutvustada linna jaoks olulisi planeeringuid ajakirjanduses ja internetikeskkonnas (sotsiaalmeedias)

pidev

Linnavalitsus

E 3.9 Lihtsustada ettevtjate ja linnakodanike jaoks planeeringute menetlusprotsessi

T 3.9 Arendada planeeringute menetluses elektroonilisi kanaleid ja andmebaase

pidev

Linnavalitsus

E 3.10 Haldusssteemi optimeerimine

T 3.10 Haldusterritooriumi suurendamine naaberomavalitsuste linnalise iseloomuga asulatega hinemise kaudu

2013-2015

linnavalitsus, naaber- omavalitsused


Ruumilisse planeerimisse panustamise positiivse mju jrjestus teistele valdkondadele:

ettevtlus taristu kultuur

Tegelikult on kik vitjad, kuna hsti planeeritud toimiv keskkond toob tulu kigile. Ettevtlus vidab seoses konkreetsete kommunikatsioonidega varustatud ri- ja tootmismaa kruntide arendusega. Optimaalselt ja logistiliselt hsti korraldatud linnaruum loob ettevtjatele mitmekesiseid vimalusi oma ri alustamiseks vi laiendamiseks. Taristu valdkond on planeerimise ja projekteerimisega otseselt seotud ning mida lbimeldum on planeerimine, seda lihtsam ja odavam on hiljem rajada kommunikatsioone. Kultuuri puhul on suur seotus seletatav asjaoluga, et ruumilise planeerimise alla kuulub ka perspektiivsete kultuuriasutuste rajamine ning rekonstrueerimine.

4. KESKKOND, JTMEKITLUS

Hetkeseis

Rakvere linn on loodusliku keskkonna poole pealt pris heas seisus. Ka inimtekkeline keskkond, arvestades suuremate tootmisettevtete mastaape, on planeeringuliselt hsti paigas ning suuremaid probleeme ei esine. Suurimate keskkonnaprobleemidena toodi tgrupis vlja mra- ja husaaste ning osaliselt ka jtmemajandus. Mratasemete lubatavad normid on Eestis vastavate aktidega normeeritud ning nende letamise korral on hiritaval vimalik Keskkonnainspektsioonist igust nuda. Keerulisem on mraga nendel juhtudel, kui tase jb kll normi piiridesse, kuid siiski elanikke hirib. Sellistel juhtudel aitab ldjuhul kige paremini mistlik dialoog mra tekitaja ning selle all kannataja vahel. Tihti on lbirkimiste kigus vimalik asju lahendada vi vhemalt leevendada, niteks ettevtjal suurimat mra tekitavaid toiminguid teostada ajal, millal see hirib naabreid kige vhem. Linnavalitsusel on selliste vaidluste juures tavaliselt vimalik olla vaid vahendaja ja tasakaalustaja rollis. On muidugi mistetav kui tekitatava hiringu prast prdub linnakodanik abi saamiseks linnavalitsusse, kuid kodanikuhiskonna arenedes paraneb loodetavasti ka suhtlemine eriarvamusi omavate naabrite vahel. Eraldi teema on liiklusmra ning sellega kaasnevad probleemid. Linnatnavatel mrataseme letamise korral on heks vastutavaks pooleks kohalik omavalitsus, riigimaanteede puhul maanteeamet. Normtasemete letamise korral tuleb igal konkreetsel juhul leida probleemile optimaalseim lahendus.

nnetusjuhtumite ning ulatuslike saasteohtude minimeerimiseks on linnal koostatud Rakvere linna riskianals, mida vastavalt seaduse nuetele pidevalt tiendatakse.

Jtmemajandust reguleerib tpsemalt Rakvere linna jtmekava 2014-2020. Jtmemajanduse arendamisse ning sellega seonduvatesse valdkondadesse on viimasel paaril aastakmnel suunatud mrkimisvrsel hulgal ressursse. On suletud hulgaliselt viksemaid prgilaid ning jrjest enam on jtmeid sorteeritud ning taaskasutatud. Jtmemajanduses toimub ka edaspidi ilmselt huvitavaid arenguid. Kui jtmetele tekib jrjest enam lisavrtust ning taaskasutajate vaheline konkurents tiheneb, vib see thendada ka prgiveoteenuse odavnemist. Kikvimalike taaskasutamiste majanduslik otstarbekuse leidmine on pidev protsess ning paljuski mjutatud Euroopa Liidu poliitilistest otsustest. Tenoliselt siiski ebaotstarbekad taaskasutusvaldkonnad, mis vajavad ebaproportsionaalselt suurt doteerimist, pikemas perspektiivis hbuvad.

Linnavimu jaoks on suurimaks vljakutseks jtmemajanduse korraldamine linnakodanikule parimatel tingimustel. Hangete tingimuste vljattamine ning lbiviimine tuleb viia tasemeni, kus on helt poolt tagatud soodsaim teenus ning teiselt poolt kogutud jtmete vimalikult suur taaskasutus.

Linnavimu jaoks on suurimaks vljakutseks jtmemajanduse korraldamine linnakodanikule parimatel tingimustel. Hangete tingimuste vljattamine ning lbiviimine tuleb viia tasemeni, kus on helt poolt tagatud soodsaim teenus ning teiselt poolt kogutud jtmete vimalikult suur taaskasutus.

Aasta 2030 visioon

Rakvere linn on ulatuslike metsa- ja rohealadega varustatud tervislik, puhas ja turvaline elukeskkond.

Elanikele on tagatud puhas hk ja vesi. Mrasaaste on viidud miinimumini.

Linnas tegutsevad tootmisettevtted kasutavad kaasaegseid, turvalisi ja keskkonnaohutuid tehnoloogiaid.

Linnaelanike hoiakud on sstvad, jtmemajandus toimib optimaalselt ning valdav enamik tekkivatest jtmetest suunatakse taaskasutusse.

Soolikaoja avamise ja vljaarendamisega on Rakverest saanud nn veerne linn.

Biolagunevad jtmed sorteeritakse olmeprgist eraldi



Eesmrk

Tegevus

Aeg


E 4.1 Optimaalseima jtmeveoteenuse tagamine

T 4.1 Jtmete raandmise vimaluste tagamine koosts jtmekitlejatega. Rakvere linn korraldab jtmekitlust koosts teiste maakonna omavalitsustega Lne- Viru Jtmekeskuse baasil

pidev

linnavalitsus, projektid, erasektor

E 4.2 Informatsiooni ttlemise ja logistika arendamine

T 4.2 Jtmeregistri tlerakendamine vastavalt kehtivale seadusandlusele

2013-2014

linnavalitsus

E 4.3 Mistliku keskkonnateadlikkuse edendamine

T 4.3 Loodushariduse alaste tegevuste soodustamine koosts Rakvere haridusasutuste ja noortekeskusega. Spruslinnadega vastavate organisatsioonide parima praktika ja uuendusmeelsemate mtete ja kogemuste vahetamine. Energiasstliku linna maine tugevdamine hoonete energiathususe suurendamise, tnavavalgustuse renoveerimisel kasutatavate uuenduslike lahenduste teostamise ning keskkonnasbraliku linnatranspordi arengu soodustamise kaudu. Sellesuunalise koost arendamine eraettevtjatega

pidev


E 4.4 hu- ja vimaliku pinnasereostuse riskide vhendamine

T 4.4 Peale vee- ja kanalisatsioonitrasside vljaehitamise ja rekonstrueerimise lppu tagada kruusakattega tnavate katmine kvakattega. Tagada vimalikult paljude majapidamiste liitumine hisveevrgi ja kanalisatsiooniga

2012

2014-2015

2016


E 4.5 Looduskeskkonna silitamine

T 4.5 Rakvere tammiku kui vrtusliku loodusobjekti hoidmine ja loodushoidlik arendus

pidev


E 4.6 Looduskeskkonna majandamine

T 4.6 Linnametsa metsamajanduskava titmine. Prioriteetne on linnametsa rekreatiivsete eesmrkide jrgne majandamine. Linnametsa laiendamine, phjametsa loomine ja kasvatamine

pidev


E 4.7 Looduskeskkonna arendamine

T 4.7 Soolikaoja avamise projekti ja uuringute jtkamine

2012-2015


E 4.8 Rekreatsiooni-alade korrastamine

T 4.8 Koerte jalutus- ja treeningkohtade rajamine

2013-2015


E 4.9 Kodutute loomadega tegelemine

T 4.9 Varjupaigale uue asukoha leidmine ja rajamine

2014-2017

Linnavalitsus, Virol, projektid

Lisaks prioriteetsematele linna arengu jaoks oluliste keskkonnaprojektide ja -tegevuste loetelu

Eesmrk

Tegevus

Aeg


E 4.9 Taristu arendamine

T 4.9.1 Ssinikdioksiidi (CO) kvoodiraha eest soetatavate elektriautode riiklikus projektis aktiivne osalemine ja laadimisvrgukohtade loomise soodustamine

2012-2015


T 4.9.1 Elektribusside rentimine/ostmine

2014-2030

Linn, projektid, maavalitsus

T 4.9.2 Korduvkasutusega pakendijtmete kogumise soodustamine (s.h taaskasutatavate jtmete kogumise korraldamine)

pidev


E 4.10 Keskkonna-seisundi seire

T 4.10 Ussime prgila sulgemisjrgses seires osalemine

2012-2020

linnavalitsus

E 4.11 Keskkonna-teadlikkuse tstmine

T 4.11.1 Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tstmine infolehtede, infopevade, seminaride ja meedia abil

T 4.11.2 Inimeste kaasamine talgupevadele

pidev



Keskkonda panustamise positiivse mju jrjestus teistele valdkondadele:

ruumiline planeerimine taristu haljastus ettevtlus ja turism

Selles valdkonnas on kasusaajate nimekiri tegelikult pikem ning heast puhtast keskkonnast tuseb tulu kikidele valdkondadele. Ruumiline planeerimine ja taristu on keskkonna arendamise projektidega ldjuhul tihedalt seotud, samuti haljastus, mis tiendab puhast ja vrtuslikku elukeskkonda linnas. Ettevtluse ja turismi puhul on siduvaid faktoreid palju, alates ettevtetes ttavatele linnaelanikele tervisliku elukeskkonna pakkumisest, lpetades linna klastavatele turistidele tervisespordi vimaluste loomisega.

5. HALJASTUS

Hetkeseis

Rohelusest linnas puudust otseselt ei ole. Ainuksi metsade all on ca 15% linna haldusterritooriumist. Lisanduvad pargid ja muud viksemad haljasalad, kokku moodustavad linna rohealad ligikaudu kolmandiku kogu pindalast. Vallimgi, kui silmapaistvam maamrk, liigendab reljeefi. Ka kesklinn ja selle mbrus on roheline ja puiesteed lisavad rohelust veelgi. Tuntumad haljasalad ja puhkekohad on Vallimgi, Tammik, Palermo mets, petaja heinamaa, Kiriku park, Rahvaaed, Promenaad ning kesklinna haljasalad. Tgrupis ji psivalt klama arvamus, et kikidel viksematel haljasaladel viks olla n- oma ngu. Iga park peaks teistest erinema ja kandma oma identiteeti. Oluline ei ole standardile vastavalt niidetud muru, petud hekid ja lilleklumbid. Thtis on, et linnakodanik ennast hes vi teises kohas hsti tunneks ning alade hoolduskulud oleks mistlikud. Selle phimtte jrgi tuleb esmajrjekorras uuendada ja hooldada olemasolevaid objekte. Projekti korras uute objektide rajamisel tuleb phjalikult kaaluda vimekust neid ka leval pidada.

Ka haljastuse tgrupis kerkis teravalt esile linna jalg- ja jalgrattateede halb olukord. Ideaalis viks linna rohealad olla kergliiklusteedega hendatud. Valdav arvamus toetas siiski teiste seda teemat puudutanud tgruppidega sarnaselt prioriteetsemate likude vljaehitamist (vt taristu peatkki). Et taristut ksitlevad peatkis on kergliiklusteed prioriteetsustabelisse kantud, siis siin neid enam ei korrata.

Linna haljastuse ja sellega seonduva tugistruktuuri optimaalseks arendamiseks on linna tellimusel koostatud rmiselt phjalikud spetsiaalsed kavad: Artes Terrae O poolt koostatud Rakvere haljastu anals. Kide I. Rakvere haljastu ja rohestruktuur (Tartu, 2009) ja O Kivisilla poolt koostatud Rakvere linna avalike mngu- ja spordivljakute anals ja arengusuunad (Tallinn 2009). Nendes tdes antud soovitused langevad kokku ka trhma tnaste arvamustega. Praegune majandussituatsioon on vimalusi vhendanud. Linna phja osas puudub htne rohealade vrgustik.

Aasta 2030 visioon

1. Linnas on tagatud mitmeklgne, aktiivseid tegevusvimalusi ja esteetilisi vrtusi pakkuv ning kiki sotsiaalseid gruppe rahuldav rohe- ja puhkealade vrgustik.

1. Linna kalmistud on heakorrastatud. Viimse puhkepaiga valikul on tagatud traditsioonilised matmisvimalused ning vlja on arendatud urnimatuste vimalused.

1. Rakvere on heade ning eriilmeliste puhkealadega htlaselt varustatud linn. Linna haljasalade ja mnguvljakute rajamisel ollakse innovaatilised ja hooldamisel jlgitakse, et kulud ei oleks ebamistlikult suured. Oluline on tagada puhkealade ja mnguvljakute omanolisus.

1. Linnakodanikele rajatud puhkealad ja tervisespordirajad pakuvad lisavrtust ka erasektori poolt turismiteenuseid pakkuvatele ettevtetele ja meelitavad linna rohkelt turiste.

1. Linna krghaljastuse osakaal on suurenenud 2011. aastaga vrreldes.

1. Krghaljastuse tase on tusnud vrreldes 2013. aastaga.

1. Linnal on oma arborist


Lhtuvalt varasemalt koostatud tdest, rahalisest vimalustest ja tgrupi arvamustest joonistus vlja jrgnev prioriteetide tabel:


Eesmrk

Tegevus

Aeg


E 5.1 Mnguvljakute arendamine

T 5.1 Peremnguvljaku rajamine (vikelastest eakateni)

2014-

2016


E 5.2 Vhest ressurssi nudvate uudsete ideeprojektide lbiviimine

T 5.2 Teostada alljrgnevad projektid:

1. lipilaste- ja pilaste ajutiste installatsioonide loomise vimalus linnaruumis

1. Lammaste vi muude koduloomade Vallimel karjatamise vimalused

2014-

2016

linnavalitsus, erasektor, kolmas sektor, haridusasutused

E 5.3 Kalmistute teenindustaseme tstmine

T 5.3 Pauluse ja Trma kalmistu vahelise ala planeerimine kalmistute laiendamise eesmrgil. Olemasolevate kalmistute andmehalduse arendamine

2013

2014

2016


E 5.4 Rohealade ja puhkevimaluste arendamine


1. Rahvaaia heakorrastamine

1. Kreutzwaldi tn allee rajamine

2013

2014-

2016


Lisaks prioriteetsematele linna arengu jaoks oluliste haljastusvaldkonna eesmrkide ja -tegevuste loetelu

Eesmrk

Tegevus

Aeg


E 5.5 Olemasolevate puhkealade kasutuse intensiivista-mine

T 5.5 Olemasolevate puhkealade remont ja inventari kaasajastamine. Puhkealade polfunktsionaalsuse suurendamine. Igal sotsiaalsel grupil peab olema vimalus puhkeala kasutada ksteist vimalikult vhe hirides

pidev

linnavalitsus, kolmas sektor, erasektor, projektid

E 5.6 Kalmistute teenindus-taseme tstmine

T 5.6 Pauluse ja Trma kalmistu vahelise ala vljaehitamine kalmistute laiendamise eesmrgil. Olemasolevate kalmistute esteetilise ilme parandamine ja veevarustuse tagamine

2015 - 2020


E 5.7 Mnguvljakute arendamine

T 5.7 Rakvere linna avalike mngu- ja spordivljakute anals ja arengusuunad (O Kivisilla, 2009) ts kavandatu elluviimine.

2013-2020

linnavalitsus, kolmas sektor, projektid, erasektor

E 5.8 Vhest ressurssi nudvate uudsete ideeprojektide lbiviimine


1. Rakvere raibe ehk harilik tlkjas, nime ja taime kasutamise projekt

1. Ilutaimede asemel kasvatada dekoratiivsemaid kgivilju (linnaaed, koolidevaheline kgiviljade kasvatamise konkurss) ning istutada avalikesse parkidesse ka viljapuid

1. Paviljonide rajamise konkurss tudengite ja likoolide vahel

1. Pargimbli disaini konkurss

1. Linnaruumi arendamiseks heade mtete leidmiseks linnakodanike kaasamine

2014-2020

linnavalitsus, projektid, erasektor, haridusasutused

E 5.9 Rohealade ja puhke-vimaluste arendamine


1. Alleede rajamine. Smeru tee tammeallee, Rgavere tee allee

1. Roosipargi rajamine Kirikuparki

1. Ausambame heakorrastamine

1. Phjametsa rajamine

2014-2030


E 5.10 Vimekuse suurendamine linna ldises heakorras

T 5.10 Era- ja kolmanda sektoriga koostprojektide lbiviimine. Koost korterihistutega nende territooriumite planeerimisel

2015-2020



Haljastusse panustamise positiivse mju jrjestus teistele valdkondadele:

ruumiline planeerimine keskkond ettevtlus ja turism

Selles valdkonnas tuntavaid snergialiidreid ei ole ning tihti nimetati ksitluses ka kiki teisi valdkondi. ldiselt on linna haljastuse olukord hea ning tulevikus tuleb vastavalt rahalistele vimalustele, seatud prioriteetidele ning valdkonnas teostatud phjalikele projektidele sama suunda jtkata. Kuna looduse ringkik on pidev, ei saa tekkida olukord, kus linna rohe- ja puhkealad on n- valmis - areng toimub pidevalt. Ruumilisel planeerimise ja keskkonna valdkonnad on haljastusega tihedalt seotud. Ettevtluse ja turismiga on snergia tuntav: hea kvaliteediga avalik ruum ning puhkamise ja tervisespordi vimalused annavad linna turismi arengule selgelt positiivse tuke. Eraldi tuleb hiseid huvisid silmas pidades arendada ka avaliku ruumi ja eramaa kinnistute koostoimimist ning ksteise tiendamist.

1. SPORT

Hetkeseis

Linna spordielu koordineerib Rakvere Spordikeskus Sportimisvimalused Rakveres on linna suurust arvestades vga head. Tnapevane spordikeskus, toimiv spordikool, tugevad treenerid ja eestvedajad, spordirituste rohkus ja eripalgelisus on Rakverele andnud Eesti mastaabis tiesti arvestatava sportliku linna maine. Rakveres on rgitud vajadusest rajada ka jhall, tennisekeskus, ujula, bowling, vitluskunstide maja, tehnikaspordi vimalused. Praeguse vimekuse juures linn selgelt kike seda leval pidada ei jaksaks. Kaugemas tulevikus on he vi teise nimetatud objekti rajamine siiski tiesti vimalik ning seda erasektori eestvedamisel vi koosts erasektoriga. Olulise probleemina nhti tgrupis osalist vimetust sporditegemist oskuslikult majandadaMajandamine, projektialased ja mitmesugused asjaajamiskohustused langevad tihti treenerite lgadele, kellel puuduvad nende heaks lahendamiseks aeg ja vahel ka oskused. Treenerid tegelevad treeneritga ning majandamiseks peab olema tugistruktuur. Selle kaudu tugevneksid spordiklubid ning neil tekiks ka jrjest suuremaid finantsvimalusi. Klubid toetuvad praegu liialt hele eestvedajale ning on liigses sltuvuses linna toetustest. Peab jtkama suuremate spordirituste toomist Rakvere linna, tuleb parandada koostd ettevtjatega. Meistriliigas mngivate Rakvere klubide puhul on oluline pda silitada vistkondades Rakverest prit vi linnaga tihedalt seotud sportlaste kriitiline piir. Eesmrk on, et klubiline tippsport peab tulemuslikuma majandamise ja turundamisega ennast pigem ise suutma majandada ja linnakassast tulev rahaga peaks rohkem noorte- ning tervisesporti toetama. Edasised suuremad investeeringud saavad tenoliselt teoks siis, kui areneb vimekus neid kasumlikult majandada. Phiosas toetustele tuginevate objektide rajamiseks peab majandussituatsioon ning linnakassa titumine praegusega vrreldes tunduvalt paranema.

Lhiaja arengutes on eesmrgiks muuta efektiivsemaks olemasolevate vahendite kasutamist ning optimeerida olemasolevate rajatiste lalpidamiskulusid.

Aasta 2030 visioon

1. Linna sportimisvimaluste valik on sarnaste elanike arvuga linnadega vrreldes parim Eestis. Lhtutakse tegijate huvist ning vastavalt huvile on tagatud selle spordiala harrastamise vimalused.

1. Linnakodanike hulgas on tervisespordiga tegelemine rmiselt populaarne. Linnakeskkond on arendatud liikumisharrastust ja teiste sportlikke tegevusi soodustavaks.

1. Rakveres korraldatakse igal aastal Eesti meistrivistluste tasemel spordivistlusi ning rahvusvahelisel tasemel mduvtmisi. Vistluste korraldamise heks eesmrgiks on aidata kaasa turismi arengule. Linnas on loodud head vimalused erinevate spordilaagrite korraldamiseks. Rakvere on suurvistluste pidamise linn. Suurrituste lbiviimiseks on tagatud tasemel spordi- ja majutusvimalused ning muud vajalikud teenused.

1. Tegutsevate klubide ja treenerite tase on krge ning annab hea vimaluse tublimatel juda maailma absoluutsesse tippu. Tagatud on spordiharrastamise vimalus kigile soovijatele. Linnas on suur spordiharrastajate hulk ning pramiidi lai phi suurendab ka tippu judvate tegijate hulka ja vimalusi.



Eesmrk

Tegevus

Aeg


E 6.1 Hallatavate spordibaaside korrashoid

T 6.1.1 Rakvere spordikeskuse pranda vahetamine

2023


T 6.1.2 Kunstmurukatte vahetamine

2015


T 6.1.3 Spordikeskuse tribnihoone (maneei) katuse rekonstrueerimine

2014


T 6.1.4 Palermo piirkonna tiendav kergliiklusteede valgustamine

2015-2020

linnavalitsus, projektid, spordikeskus

T 6.1.5 Spordikeskuse staadioni rajakatte renoveerimine (purutamine)

2014-

2015


T 6.1.6 Spordikeskuse maneeihoone seinte soojustamine, katuse vahetamine

2013

2014-2015

linnavalitsus, projektid, spordikeskus

E 6.2 Noortespordi propageerimine ja arendamine

T 6.2 Rakvere spordikooli t jtkamine ja klubides noortespordi toetamine

pidev

linnavalitsus

E 6.3 Elanike spordilembuse suurendamine, tervisespordi edendamine ning spordi kandepinna suurendamine

T 6.3.1 Olemasolevate tervisespordirituste lbiviimine ja toetamine ning uute algatuste toetamine

pidev

linnavalitsus, erasektor, kolmas sektor, spordikeskus

E 6.4 Rakverre spordirituste toomine

T 6.4 Olemasolevate rajatiste intensiivsem kasutamine spordirituste Rakverre toomisega lhtudes varasematest kogemustest ning kaasates linnakodanikke

pidev

linnavalitsus, erasektor, kolmas sektor

E 6.5 Spordi turundamise parandamine

T 6.5 Spordiklubide info vahetamine turunduse ja arendustegevuse valdkondades. Teavitamine ja tienduskoolitus, mis aitaks tagada spordi projektiphiste rahastusvimaluste laiema kasutamise.

pidev

spordikeskus, erasektor, kolmas sektor

E 6.6 Spordikeskuse objektide Energiathususe tstmine

T 6.6.1. Rahu halli rekonstrueerimine

T 6.6.2 Spordikeskuse seinale pikesepaneelide paigaldamine

T 6.6.3. Taastuv energiallikate kasutamine

2014-2020

Linnavalitsus, spordikeskus, projektid

Lisaks prioriteetsematele linna arengu jaoks oluliste spordivaldkonna eesmrkide ja -tegevuste loetelu

Eesmrk

Tegevus

Aeg


E 6.6 Erinevate sportimis-vimaluste valiku laiendamine

T 6.6. Erasektori initsiatiivil rajatavate objektide ehitamises ja/vi teenuse ostmises osalemine

1. Jhall

1. Tehnikasport

1. Uisuvljaku rajamine kesklinna

T 6.8 Erasektori initsiatiivil rajatavate objektide ehitamises ja/vi teenuse ostmises osalemine (niteks: uisuvljaku rajamine, tehnikasport, ekstreemspordi sisehall)

pidev

2020

2020

erasektor, linnavalitsus, kolmas sektor

E 6.7 Koost mbruskonna omavalitustega spordirajatiste loomisel ja arendamisel

T 6.7 Spordirajatiste kasutamise ja rajamise alase info vahendamine, osalemine arendusprojektides

pidev

linnavalitsus, erasektor, kolmas sektor

E 6.8 Sportimis-vimaluste arendus

T 6.8.1 Spordikeskuse harjutusvljaku ja tuletrjespordi staadioni arendus

2015-2020


T 6.8.2 Soolikaoja tervisespordiraja arendus

2015-2020


T 6.8.3 Reketloni alade arendamine (tennis, lauatennis, squash, sulgpall). Sise- ja vlivimaluste loomine

2014

2015-2018

linnavalitsus, erasektor, projektid

T 6.8.4 Terviseradade (sh Palermo, Tammiku, Vallime, Phjametsa) arendus. Krgeme talispordikeskuse arendamine koosts teiste omavalitsustega. Suusa- ja kergliiklussilla ehitamine (Lilleoru tnavat letav).

2012-2018

linnavalitsus, riik, erasektor, projektid

T 6.8.5 Spordikeskuse seiklusraja rajamine

2015-2018


T 6.8.6 Hallatavate spordibaaside arendamine, sh Rakvere Spordikeskuse laiendamine (vitluskunstid, jusaal, aeroobika)

pidev


T 6.8.7 Ekstreemspordi vlipargi arendamine ja sisehalli planeerimine,

2015-2018


E 6.9 Spordikeskuse konoomsemaks muutmine

T 6.9.1 Spordikeskuse seinale pikesepaneelide paigaldamine

2015-2020

linnavalitus, projektid, spordikeskus

Sporti panustamise positiivse mju jrjestus teistele valdkondadele:

kultuur sotsiaal/tervishoid haridus kolmas sektor

1. KULTUUR, HUVIHARIDUS, NOORSOOT

Hetkeseis

Linn on suutnud tagada mitmekesise kultuurielu. Rakvere on Euroopa vikseim linn, kus on oma kutseline teater. Lbi aegade on siin suudetud korraldada suurejoonelisi kultuurisndmusi ning on ptud leida ja hoida joont, mis konservatiivsemates linnades ehk poleks iialgi nnestunud. Rakvere kui Kreisi linna kuvand rajatakse tulevikus sarnaselt olnule: Rakvere on julgete, ebaharilike, hullude ideede ja rituste lbiviimiseks parim koht.

Kultuurilise tegevuse kirjeldus: linna kultuurielu koordineerib Rakvere Kultuurikeskus, noorte vaba aja sndmuste korraldamisega tegeleb sama asutuse koosseisus olev Rakvere Avatud Noortekeskus; taidlusega tegelevad erinevad seltsid pakkudes tegevust erinevatele sihtrhmadele (muusika, tants, kunst, teater). Tegevustesse on haaratud erinevad vanusegrupid, samuti kultuurilised vhemused. Lisaks Rakvere Galeriile (tegutsetakse rendipinnal) on linnas hulgaliselt erinevaid nitusepindasid.

Sndmused: Igasuviseks suursndmuseks on Rakvere Linnapevad, mis said alguse 2002. aastal, mil nende pidustustega thistati Rakverele linnaiguste andmise 700. aastapeva. Rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal toimub paarisnumbriga lppevatel aastatel juunis-juulis. Iga aasta novembris korraldatakse korraldab Rakvere Muusikakool Jaan Paku muusikapevi, meenutamaks legendaarse muusikapetaja snniaastapeva 26. novembril. Toimuvad kammeransamblite festival ja orkestrite mngupeod. Iga aasta aprillis korraldab Lne-Virumaa Keskraamatukogu tasuta raamatulaata. Rakvere linna aukodaniku Arvo Prdi juubeleid thistatakse rahvusvahelise festivaliga. Traditsiooniks on saanud koosts kogudustega korraldatavad kirikupevad, mis leiavad aset sgisel. Lisaks korraldavad Rakvere linnas sndmusi erinevad seltsid ja korraldajad Lisaks korraldavad Rakvere linnas sndmusi erinevad seltsid ja korraldajad (nteks: Punk Laulupidu, Meeste tantsupidu, muusikafestival Darkland Fire, Rock-festivali Green Christmas jne.).

(nt MT Punklaulupidu, Tarvanp Seltsi korraldatav meeste tantsupidu, muusikafestival Darkland Fire, MT on jnud Eesti vanimaks pidevalt tegutsevaks rock-festivaliks ning muutunud rahvusvaheliseks).

Aasta 2030 visioon

Rakvere on oma kultuurisndmustega rahvusvahelisel pildil. Linna kultuurielus toimub igal aastal rahvusvahelise haardega omanolisi kultuuri suursndmusi

Rakvere linn on ks Eesti teatrielu keskustest.

Linna arhitektuurne keskkond on omanoline ja silmapaistev.

Rakvere on Virumaa kujutava kunsti keskus.

Vallimel ja kesklinnas on vlja arendatud mitmekesised ja kaasaegsed kontserdipaigad ning taidluseks sobivad ruumid.

Taidluskultuuris on endiselt tagatud erinevate huvirhmade kaasatus ja haaratus mitmeklgse tegevusega.

Lisaks erinevatele MT-dele ja seltsidele on kultuurikorraldusse kaasatud ka suurel hulgal Rakvere noori.

Kultuurielus osalevad aktiivselt Rakvere pilased ja lipilased, Rakvere kutse- ja krghariduskoolid on haaratud kultuurielu korraldusse.



Eesmrk

Tegevus

Aeg

Teostaja, rahastaja

E 7.1 Kultuuri huvirhmade ruumipuuduse leevendamine

T 7.1 Kultuuri- ja huvirhmade ruumikasutuse vajaduse analsi koostamine. Linnas sobilike ruumide kasutatavuse anals (sh erasektor)

2013-2014-2015

linnavalitsus

E 7.2 Uute vimaluste pakkumine

T 7.2.1 Raamatukogu juurdeehtituse asukoha mramine ja ehitise projekteerimine

T 7.2.2 Galerii rajamise vimalikkuse anals ja asukohavalik

T 7.2.3 Rakvere Seltsimaja projekteerimise ja ehitamise toetamine

T 7.2.4 SA Rakvere Teatrimaja poolt kino ehitamise toetamine

2013 2014

2015

2015-2020

2015-2030

linnavalitsus, riik, projektid , erasektor


linnavalitsus, projektid, riik, erasektor

Lisaks prioriteetsematele linna arengu jaoks oluliste eesmrkide, projektide ja tegevuste loetelu

Eesmrk

Tegevus

Aeg, teostajad, rahastajad

E 7.3 Linna kultuurilise mitmeklgsuse silitamine ja toetamine

T 7.3.1 Kultuuri- ja spordiseltside tegevuse toetamine vastavalt Kultuurirituste ja -projektide toetamise korrale ja Spordirituste ja projektide toetamise korrale 1 % tasemel Rakvere linna eelarvesse kavandatud ksikisiku tulumaksu laekumisest

T 7.3.1 Kultuuriseltside tegevuse toetamine tegevustoetuste ning kultuurirituste ja -projektide kaasfinantseerimise kaudu linna eelarvest.

pidev

Linnavalitsus

T 7.3.2 SA Rakvere Teatrimaja toetamine

pidev

Linnavalitsus

T 7.3.3 Rahvusvaheliste ja le-eestiliste traditsiooniliste sndmuste toetamine

pidev

Linnavalitsus

T 7.3.4 Rakvere Linnapevade korraldamise toetamine

pidev

Linnavalitsus

E 7.4 Kultuuri-asutuste arendamine

T 7.4.1Teatrime vljaarendus

2015-2030


T 7.4.2 Rakvere Seltsimaja projekteerimise ja ehitamise toetamine lks punkti 7.2 alla

2015-2020


T 7.4.3 SA Rakvere Teatrimaja poolt kino ehitamise toetamine lks punkti 7.2 alla

2015-2030

linnavalitsus, riik, erasektor, projektid

T 7.4.4 Pauluse kiriku ehitamine A. Prdi kontserdimajaks

2015-

2015-2030

2025


T 7.4.5 Lne-Virumaa Keskraamatukogu juurdeehituse rajamine

2015-2020


T 7.4.6 Kaasaegse galerii projekteerimine ja ehitamine

2015-2025


Huviharidus, noorsoot

Hetkeseis

Rakvere linnas oli (25.09.2013.a. seisuga) 4318 noort vanuses 7-26 aastat.

Rakvere linnas on kaks munitsipaalhuvikooli (Rakvere Muusikakool ja Rakvere Spordikool), lisaks ostab linn teenust viielt erahuvikoolilt (Loominguline Selts Athena Maja, Esteetika ja Tantsukool, muusikakool Rajaots, Hariduse ja Kultuuriselts Kaur, Juhan Kunderi Seltsi Rahvakool).

Rakvere linnas oli (01.06.2014.a. seisuga) 4318 noort vanuses 7-26 aastat. Rakvere linnas on kaks munitsipaalhuvikooli (Rakvere Muusikakool ja Rakvere Spordikool), lisaks ostab linn teenust viielt erahuvikoolilt (Loominguline Selts Athena Maja, Esteetika ja Tantsukool, muusikakool Rajaots, Hariduse ja Kultuuriselts Kaur, Juhan Kunderi Seltsi Rahvakool).

Avatud noorsootd teostab Rakvere Kultuurikeskuse allksusena Rakvere avatud noortekeskus. Avatud noortekeskus toimib vastavalt avatud noorsoot phimtetele, olles avatud kigile 726-aastastele noortele, seadmata tingimusi nende oskustele, vimetele, teadmistele ja rahalistele vimalustele. Noortekeskus loob noortele vimalusi huvitavateks ja arendavateks tegevuseks, pakkudes tasuta huvitegevuse vimalusi (tantsutreeningud, sportlikud tegevused, sh erinevad pallimngud, kelised tegevused). Igapevaselt on noortel vimalik osaleda arendavates aktiivsetes tegevustes: lauamngud, lauajalgpall, lauatennis, piljard, huhoki, koroona, Wii, PS2. Avatud noortekeskus toetab noorte omaalgatust ning kaasab noori aktiivselt tegevuste algatamisse ja lbiviimisesse. Noortekeskus toetab noorte omavahelist suhtlemist, pakub vimalusi mitteformaalseks ja informaalseks ppimiseks. Noortekeskus planeerib ja teostab noorteprojekte ja programme ning osaleb koosts noortega linnaleste noorterituste korraldamises.

Rakvere linnas tegutsevad erinevad noorteorganisatsioonid: JCI Rakvere, Rakvere Skaudid, Kaitseliidu Viru Malev (Noorkotkad, Koduttred, Naiskodukaitse), Karmeli Koguduse Noored, Kolmainu Koguduse phapevakool, Linnanoorte Nitetrupp, MT Jabloko, MT Tarvanp Selts, MT Virumaa Poistekoor, Ttarlastekoor, Noorte Meeskoor, BC Tarvas, FC Tarvas, MT Virumaa Noortestuudio, RRG Videostuudio.

Rakvere linna noortel on vimalik osaleda otsustusprotsessides lbi Lne-Virumaa Noortekogu ja erakondade noortekogude t. Noorte osaluskogudena tegutsevad pilas- ja lipilasesindused kigis linna ldhariduskoolides ning TL Rakveres Kolledis.

Rakvere linna noortel on vimalik osaleda otsustusprotsessides lbi Lne-Virumaa Noortekogu ja erakondade noortekogude t.

Erinoorsootga tegeleb philiselt Rakvere Sotsiaalabikeskuse laste ja noorte pevakeskus.

Karjriinfot ja -nustamisteenuseid pakub linnas Lne-Virumaa Karjrikeskus, lisaks on linnas on kolm noorte infopunkti (Rakvere Avatud Noortekeskus, Lne-Virumaa Keskraamatukogu, Rakvere Reaalgmnaasium)

Noorte thivevalmiduse suurendamiseks korraldatakse linnas igal suvel linnamalevat, kus saab td vhemalt 90 noort.

Rakvere linn pakub noortele vimalust osaleda rahvusvahelistes noortevahetustes. Euroopa vabatahtlikku teenistust pakub Rakvere Sotsiaalabikeskuse Laste- ja Noorte Pevakeskus.

Aasta 2030 visioon

Rakvere linnas on mitmekesised huvihariduse ja noorsoot vimalused.

Toimub noorte vajadustest lhtuv ja tihedal koostegevusel phinev noorsoot.



Eesmrk

Tegevus

Aeg


E 7.5 Silitada tnane huvihariduse maht ja leida lisavahendeid uute tekkimiseks (mitmekesistada valikuid)

Mitmekesistada huviharidust Rakvere linnas

T 7.5 Huvihariduse ja huvitegevuse olukorra kaardistamine vajaduste vljaselgitamiseks uuringu lbiviimine

T 7.5 Huvihariduse ja huvitegevuse toetuseks lisarahastuse leidmine

2013-2014

2014-2020

noorsoot-spetsialist linnavalitsus

E 7.6 Tagada huvikoolide stabiilne rahastamine

T 7.6 Uue rahastamisssteemi loomine, mis lhtuks nudlusest ja tagaks jrjepidevuse

2013-2014

2015

Linnavalitsus

E 7.7 Rakvere linnas on vlja kujunenud terviklik ja toimiv noorsoot struktuur ja infovrgustik

T 7.7.1 Rajatakse htne noorsootkeskus kesklinna koordineerimaks kiki noorsoot ja huviharidusega seotud valdkondi (sh sotsiaalvaldkond erinoorsoot). Keskus kogub ja jagab valdkonnaga seotud informatsiooni ja pakub vimalusi pindade rentimiseks

2013-

2014-

2018

Linnavalitsus, kolmas sektor, erasektor, projektid

T 7.7.2 Regulaarselt korraldatakse marlaudu Rakvere linnas noorsootga tegelevatele spetsialistidele

Pidev

Linnavalitsus, noortekeskus

T 7.7.3 Noorte infoportaali loomine noorteinfo sihiprasemaks edastamiseks

2013- 2015

Linnavalitsus, noortekeskus, projektid

T 7.7.4 Noortega tegelevate inimeste koolitusvajaduste kaardistamine ja koolitusplaani vljattamine

2013-2014

linnavalitsus, noortekeskus, projektid

E 7.8 Noorte toetusfondi loomine

Noortekeskuste tegevuse jrjepidev toetamine

T 7.8 Toetusfondi loomine noorsootga tegelevate organisatsioonide toetuseks

Noorte omaalgatusprojektide jrjepidev toetamine

Pidev

linnavalitsus

E 7.9 Rakvere linn aitab kaasa noorte thive suurendamisele

T 7.9 Linnamaleva korraldamine noortele tharjumuse kasvatamiseks, teenimisvimaluseks ning vaba aja sisustamiseks

Pidev

linnavalitsus

E 7.10 Kaardistada Rakvere linna noorsoot valdkonnad

T 7.10 Noorsoot olukorra kaardistamine vajaduste vljaselgitamine, uuringu lbiviimine ning lhtuvalt uuringu tulemustest parendustegevuste planeerimine ja elluviimine

(marlaua juurde)

2013-2014


E 7.11 Pakkuda Rakvere linna noortele erinevaid tegevusi rahvusvahelisel tasandil

T 7.11 Rahvusvaheliste projektide (rahvusvahelised noortevahetused, algatused, seminarid ja vabatahtlik teenistus) toetamine

pidev


Lisaks huvihariduse valdkonnas lahendamist vajavad probleeme

Eesmrk

Tegevus

Aeg


E 7.12 Huviharidus-teenuste toetamine ja tellimine

T 7.12 Era- ja munitsipaalhuvikoolide finantseerimise htlustamine

2013-2014

linnavalitsus, erasektor

E 7.13 htse huviharidus-keskuse rajamine

E 7.13 Huvihariduskeskuse projekteerimine ja rajamine

2015-2030

linnavalitsus, kolmas sektor, erasektor

E 7.14 Omaalgatuse toetamine

T 7.14.1 Omaalgatuse korras loodud noortetubade toetamine

pidev

linnavalitsus

T 6.14.2 Noorte omaalgatusprojektide toetamine

pidev

linnavalitsus

E 7.15 Kogemuste omandamine ja vahetamine

T 7.15 Osalemine rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike noorsootprogrammide vljattamisel

pidev

linnavalitsus


Kultuurivaldkonda, huviharidusse ja noorsootsse panustamise positiivse mju jrjestus teistele valdkondadele:

haridus sport kolmas sektor ettevtlus ja turism

Vidavad eelkige need valdkonnad, mis on tihedamalt kultuurivaldkonnaga seotud. Kultuurirituste toimumine toob linna klalisi ning nende teenindamine soodustab ettevtlust. Haridus, sport ja kolmas sektor on aga kultuuriga nii pimunud, et tahes-tahtmata mjutab he areng positiivselt ka teisi.

1. SOTSIAALHOOLEKANNE, TERVIS

Hetkeseis

Rakvere linna sotsiaalset ssteemi vib paljudele eeskujuks tuua. Lisaks riiklikule toimetulekutoetusele makstakse abivajajatele hekordseid toetusi ja vhekindlustatud peredele koolitustoetusi (tasuta koolitoit, lasteaiakulude kompenseerimine, huvikooli ppemaksu tasumine ning pilaste transpordi kompensatsioon ja pilaskodu ri toetus) ning toetatakse laste suvelaagris osalemist.

Esimesse klassi minevatele lastele makstakse 64 eurot kooliminekutoetust. Rakvere linna elanikeregistrisse kantud isikutele makstakse lapse snni puhul toetust alates 2007. aastast 260 eurot. Kikidele 1.-9. klassi pilastele tagab tasuta koolitoidu riik, puuduva osa katab kohalik omavalitsus. Munitsipaalkoolides 1.-9. klassi pilastele on koolitoit tasuta, riigitoetusest puuduva osa tasub omavalitsus Samuti makstakse phikoolipilastele 50% sidusoodustust maavanema poolt kehtestatud sooduskuupileti hinnast.

Liinibussides vimaldatakse tasuta bussisitu linna haldusterritooriumil elavatele raske puudega inimestele, le 70 aastastele pensionridele, represseeritu tunnistuse omanikele ja 4- ja enamalapseliste perede lastele.

Raske ja sgava puudega tisealiste inimeste ning keskmise, raske ja sgava puudega laste hooldajatele makstakse hooldajatoetust. Kord aastas makstakse represseeritutele toetust 32 eurot.

Rakvere Sotsiaalabikeskus pakub jrgmisi teenuseid: eakate pevakeskus, laste pevakeskus, pshilise erivajadusega inimeste pevakeskus, avakoduhooldus, invatransport ja sotsiaalmaja. Eakate pevakeskuses ttavad mitmed huvialaringid, saab lugeda ajalehti ja ajakirju ning kasutada arvutit. Lisaks pakutakse saunateenust, pesupesemisteenust ning muid tervise- ja iluteenuseid. Laste pevakeskuses aidatakse lastel omandada igapevaeluks vajalikke oskusi, sisustada vaba aega, nustatakse nii lapsi kui lapsevanemaid, tehakse vrgustikutd laste parema toimetuleku tagamiseks koolis. Pshilise erivajadusega inimeste pevakeskuses pakutakse igapevaelu toetamise teenust (riiklikult finantseeritud 16 kohta). Sotsiaalmajas on 30 sotsiaalkorterit ja kriisituba, kus inimestele osutatakse vltimatut abi. Samas pakutakse toetatud elamise teenust 8-le inimesele. AvaKoduhoolduse teenust pakutakse kuni 100 eakale ja erivajadusega inimesele ning isikliku abistamise teenust 8-le lapsele. Liikumisraskustega inimestele pakutakse transporditeenust invatstukiga vikebussiga.

Linn toetab sotsiaalvaldkonnas tegutsevaid mittetulundushinguid. Lisaks ostetakse puuetega inimeste pevakeskuse teenust Lne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojalt, ohvriabiteenust MT-lt Toots ja kodutute varjupaiga teenust MT-lt Rakvere Diakooniakeskus. Rakveres tegutsevad MT-le Kirilill kuuluvad vaimupuudega laste kool ja vaimupuudega noorte pevakeskus. SA-lt igusteenuste Broo ostab linn tasuta igusabiteenust vhekindlustatud inimestele. Rakveres on 3 erahooldekodu. Hooldekoduteenust ostab linn kokku 16 hooldekodult. Alates 2013. aastast tegutsev Virumaa Naiste Tugikeskus.

Rakvere elanikel ei ole vimalik htta sattumise korral saada turvakoduteenust, kuna maakonnas on katkenud vastava teenuse osutamine. Jtkuv vajadus on sotsiaal- ja munitsipaalkorterite jrele. Vaja oleks toetatud t teenust pshiliste erivajadustega inimestele tkodade nol ja tharjutuse teenust ttutele. Tiendav vajadus on erivajadustega laste lasteaiarhmade jrele. Sgava ja raske puudega inimesed vajavad asendushooldaja teenust. Vaja oleks dementsete inimeste pevahoiuteenust, samuti puuetega laste peva- ja hoiuteenust ja isikliku abistaja teenust (suurendada abistajate arvu) Sotsiaalsetes raskustes lastega peredel ja erivajadustega inimestel on vajadus tugiisikuteenuse, parandada teenuse kttesaadavust jrele. Vaja on luua tugigrupp sgava ja raske puudega inimeste hooldajatele. Sotsiaalvaldkonna Sotsiaalvaldkonnas ametnikel ei ole piisavalt ressursse juhtumikorraldusega tegelemiseks ennetustga tegelemiseks. Vajadus on paindlike lapsehoiuteenuste jrele, et vimaldada t ja pereelu hitamist, mis on lastega perede toimetuleku aluseks.

Aasta 2030 visioon

Rakveres on mrkav ja hstitoimiv kogukond. Linn hoolib oma kogukonna liikmetest.

Elukeskkond ja erinevate valdkondade teenused on les ehitatud, vrtustades ja toetades perede toimetulekut ja laste heaolu.

Thus vrgustikut sotsiaalvaldkonnas ennetab raskemaid probleeme.

Teenused ja toetused on paindlikud ja igale abi vajavale inimesele on tagatud tema isikupraseid vajadusi arvestav tugi, mis vimaldab tal maksimaalselt iseseisvalt toime tulla.

Linnaruum ja avalikud hooned on erivajadustega inimestele ligipsetavad ja kik avalikud tee

Documents

volikogu/Arengukava... · Web viewSELETUSKIRI . Rakvere linnavolikogu 25.septembri 2013.a. määrusega nr.22 kinnitatud Rakvere linna arengukava 2013-2013 muutmiseks. Vastavalt …