MOODULI RAKENDUSKAVA TOITLUSTUSTEENINDUS
Sisukord TOITLUSTUSTEENINDUSE ERIALA PÕHIÕPINGUTE MOODULID ...........................................................................................................................................................................3
Moodul 1 – MAJUTAMISE JA TOITLUSTAMISE VALDKONNA ALUSED ...............................................................................................................................................................3
Moodul 2 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED ....................................................................................................................................................................6
Moodul 3- TOITLUSTUSE ALUSED ................................................................................................................................................................................................................................. 11
Moodul 4- TOITLUSTUSEENINDUSE ALUSED ........................................................................................................................................................................................................... 18
Moodul 5- TOIDUVALMISTAMISE ALUSED................................................................................................................................................................................................................. 24
Moodul 6- JOOGIÕPETUS I EHK MITTEALKOHOOLSED JOOGID ........................................................................................................................................................................ 27
Moodul 7 - RESTORANITEENINDUS .............................................................................................................................................................................................................................. 31
Moodul 8- CATERING JA PEOTEENINDUS ................................................................................................................................................................................................................... 36
Moodul 9- JOOGIÕPETUS II EHK ALKOHOOLSED JOOGID .................................................................................................................................................................................... 39
Moodul 10.1- TOITLUSTUSTEENINDUSE PRAKTIKA ............................................................................................................................................................................................. 43
Moodul 10.2- ABIKELNERI PRAKTIKA ......................................................................................................................................................................................................................... 46
Moodul 10.3- RESTORANITEENINDUSE PRAKTIKA ............................................................................................................................................................................................... 49
Moodul 11- LÕPPHINDAMINE ......................................................................................................................................................................................................................................... 52
ÜLDÕPINGUTE MOODULID .................................................................................................................................................................................................................................................... 55
KEEL JA KIRJANDUS ............................................................................................................................................................................................................................................................. 55
VÕÕRKEEL ............................................................................................................................................................................................................................................................................. 62
MATEMAATIKA ...................................................................................................................................................................................................................................................................... 66
LOODUSAINED ....................................................................................................................................................................................................................................................................... 81
SOTSIAALAINED .................................................................................................................................................................................................................................................................... 88
KUNSTIAINED ......................................................................................................................................................................................................................................................................... 97
VALIKÕPINGUD ........................................................................................................................................................................................................................................................................ 101
Moodul 12.1- RUUMIKUJUNDUS JA LILLESEADE .................................................................................................................................................................................................. 101
2
Moodul 12.2- ARVUTIÕPETUS ...................................................................................................................................................................................................................................... 103
Moodul 12.3 – TEENINDUSALANE INGLISE KEEL ................................................................................................................................................................................................ 106
Moodul 12.4 – TEENINDUSALANE VENE KEEL ..................................................................................................................................................................................................... 108
Moodul 12.5 – TEENINDUSALANE SOOME KEEL .................................................................................................................................................................................................. 111
Moodul 12.6- VASTUVÕTTUDE KORRALDAMINE................................................................................................................................................................................................. 113
Moodul 12.7- KOKA PRAKTILINE TÖÖ ...................................................................................................................................................................................................................... 116
Moodul 12.8- RAHVUS- JA REGIONAALKÖÖGID .................................................................................................................................................................................................... 119
Moodul 12.9- PAGARI-JA KONDIITRITÖÖD ............................................................................................................................................................................................................. 122
Moodul 12.10- VEINIÕPETUS ........................................................................................................................................................................................................................................ 124
Moodul 12.11- BAARITÖÖ – PRAKTILINE TÖÖ ...................................................................................................................................................................................................... 127
3
TOITLUSTUSTEENINDUSE ERIALA PÕHIÕPINGUTE MOODULID
Moodul 1 – MAJUTAMISE JA TOITLUSTAMISE VALDKONNA ALUSED
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm Põhikooli lõpetanud Õppevorm statsionaarne Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht
EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
1 MAJUTAMISE JA TOITLUSTAMISE VALDKONNA ALUSED
2 52//40/12
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija planeerib enda tööalast arengut majutamise ja toitlustamise valdkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest
Nõuded mooduli alustamiseks
puuduvad
mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Õppija 1. Mõistab turismi tähtsust Eesti majanduses ning majutus- ja toitlustusettevõtete rolli turismimajanduses
Õppija 1. kirjeldab rühmatööna turismi kui
majandusharu sisu ja tähtsust lähtuvalt valdkonna peamistest suundumustest Eestis
2. kirjeldab rühmatööna majutus- ja toitlustusettevõtete tähtsust ja kasu turismisihtkoha, turismiettevõtjate, külastajate ja kohalike elanike seisukohast
3. kirjeldab rühmatööna juhendi alusel majutus- ja toitlustusettevõtete tähtsust
Turismimajandus Turism kui majandusharu ülemaailmselt ja Eestis Turismi arengu-tendentsid Teenindusettevõtete iseärasused, majutus- ja toitlustusteenus kui meelelahutus. Sihtkoha mõiste.
10T 4 IT
loeng, seminar, iseseisev töö, rühmatöö,
I rühmatööna õppevideo analüüs vastavalt juhendile II valikvastustega test uutest mõistetest
4
turisti silmis riigi kui turismisihtkoha maine kujundajana
Turism ja riigi maine. Turismi mõju kohalikule kogukonnale
2. Mõtestab majutamise ja toitlustamise valdkonna erinevate ettevõtete äriideesid
1. kirjeldab rühmatööna vähemalt kolme erineva Eestis tegutseva majutamise ja toitlustamise valdkonna ettevõtte äriideed ning toob välja nende olulisemad sarnasused ja erinevused
2. sõnastab rühmatööna küsimuste kellele, mida ja kuidas alusel vähemalt kolm majutamise ja toitlustamise valdkonna ettevõtte äriideed ning toob välja nende ettevõtete äriideede olulisemad sarnasused ning erinevused
3. nimetab ja iseloomustab rühmatööna etteantud ettevõtete kliendirühmi
4. loetleb etteantud äriidee järgi töötavate ettevõtete tooteid ja teenuseid
5. kirjeldab valdkonna ettevõtete kodulehekülgi kujunduslikust aspektist
6. kirjeldab rühmatööna Eesti majutamise ja toitlustamise ettevõtete arengulugu
7. leiab juhendi alusel informatsiooni majutamise ja toitlustamise kohta asjakohastest teabeallikatest sh meediast, viitab kirjalikes töödes kasutatud allikatele
Turismi-, majutamise ja toitlustamise valdkond Valdkonna üldine olemus ja omavahelised seosed. Turismi, majutus- ja toitlustusettevõtete äriideed
10 T 4 IT
Rühmatöö Köitev loeng Õppekäik Iseseisev töö
Ülesanne: Koostab rühmatööna kirjaliku töö töölehtede alusel Töölehed vastavalt hindamiskriteeriumitele
3. Orienteerub valdkonna töötajale esitatavates nõuetes ja kutse omistamises ning eesmärgistab enda õppimist.
1. kirjeldab kutsestandardi põhjal tööandjate ootusi endale kui tulevasele valdkonna töötajale, toob välja tööks vajalikud isikuomadused ja kirjeldab valdkonna kutse-eetikat
2. leiab kutse omistamisega seonduvat informatsiooni ja kirjeldab kutse taotleja
Kutsestandard Valdkonna elukutsete kuvandid ja väärtustamine. Hotelliteenindaja kutsestandard. Kutsealased
10T/2 IT
Köitev loeng Iseseisev töö Arutelu
Osaleb rühmatöös täites rühmatöö ülesande Eneseanalüüs
5
hindamise sisu ja toimumist 3. loetleb rühmatööna elukestva õppimise
võimalusi oma valdkonnas 4. nimetab rühmatööna eriala õppekava
alusel õppekava eesmärgi ja moodulite eesmärgid
5. koostab juhendamisel isikliku õppeplaani ja sõnastab õppeperioodiks oma õppe-eesmärgid
6. hindab etteantud hindamiskriteeriumide alusel oma valmisolekut eriala õpinguteks
infokanalid. Õppekava sisu ja ülesehitus.
4. Orienteerub kutseõppeasutuse õppekeskkonnas ja lähipiirkonnas
1. leiab ja paigutab kaardile lähipiirkonnast eluks ja õpinguteks olulisemad objektid
2. leiab õppetööks vajaliku informatsiooni kooli infosüsteemist
3. kirjeldab rühmatööna vastavalt juhendile praktikaettevõtteid
4. nimetab ja leiab üles oma kooli erinevad teenindusüksused ja algaval perioodil õpetavad õpetajad
5. nimetab õpilase kohustused ja õigused vastavalt õppetööd reguleerivatele dokumentidele
6. kasutab sobivat õppemeetodit etteantud õppeülesande lahendamiseks
Kool Õpperühmaga tutvumine. Kooli erinevad teenindusüksused. Kooli infosüsteem. Kooli kodukord. Õpilase õigused ja kohustused. Õpilast puudutav dokumentatsioon.
10T 2 IT
Rühmatöö loeng Iseseisev töö Arutelu
Hindamisülesanne vastavalt hindamiskriteeriumitele
Hindamine Mitteeristav Hinde kriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Kokkuvõtva hinde kujunemine
Kõikide õpiväljundite hindamisülesanded on täidetud lävendi tasemel
Hindamismeetodid Rühmatöö, eneseanalüüs, test, töölehed Õppematerjalid 1. Kooli koduleht http://www.rak.edu.ee/
2. Õppekorralduseeskiri, Õppetoetuste kord 3. EHRL koduleht (www.ehrl.ee) 4. Kutsekoda (www.kutsekoda.ee)
6
5. Erinevate toitlustusettevõtete kodulehed. 6. Toitlustusteeninduse õppekava
Moodul 2 – KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides
2 KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED
6 156//120/36
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas lähtuvalt elukestva õppe põhimõtetest
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Õppija 1. Mõistab oma vastutust otsuste langetamisel elukestva karjääriplaneerimise protsessis
1. analüüsib juhendamisel oma isiksust ja kirjeldab oma tugevaid ja nõrku külgi
2. seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega
3. leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste kohta
4. leiab iseseisvalt informatsiooni praktika- ja töökohtade kohta
5. koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, motivatsioonikirja sh võõrkeelse, sooviavalduse) lähtuvalt dokumentide vormistamise heast tavast
6. valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul
Karjäär Enesetundmine ja selle tähtsus karjääriplaneerimisel Õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmine ning selle tähtsus karjääriplaneerimisel (Tööturg Töökohad, neile kandideerimine Õppimisvõimalused CV, avaldus, motivatsioonikiri
20T6IT
Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö, Rollimäng,
Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine ( arvestuslikud tööd: õpimapp, mis sisaldab kandideerimisdokumente, eneseanalüüsi, karjääriplaani, intervjueerimise töölehte, motivatsiooni töölehte, erialase ettevalmistuse töölehte ja töövestlusel
7
koostab juhendamisel oma lühi- ja pikaajalise karjääriplaani
Tööintervjuu) Planeerimine ja otsustamine Karjääriplaan
osalemise tagasisidet)
2. Mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist
1. kirjeldab oma majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest
2. selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust
3. koostab juhendi alusel elektrooniliselt oma leibkonna ühe kuu eelarve
4. loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse
5. täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni
6. leiab iseseisvalt informatsiooni peamiste pangateenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta
kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riigiportaali eesti.ee
Majandus ja ettevõtlus Majanduse alused Põhimõisted Valikud, ressursid, Tarbimine, mõjutavad tegurid Turg Nõudmine ja pakkumine Turu tasakaal Valitsuse osa majanduses Otsesed ja kaudsed maksud Maksukohuslus Tulud, kulud- deklareerimine Majandusinfo hankimine riigiportaalist eesti.ee
30T9IT
Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö,
Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine
3. Mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas
1. kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis oma õpitavas valdkonnas
2. võrdleb iseseisvalt oma võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötaja ja ettevõtjana, lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast
3. kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid
4. selgitab meeskonnatööna ühe ettevõtte
Ettevõtluse alused Ettevõtluskeskkond Ettevõtete tüübid Ettevõtja Ettevõtte majandustegevus, tegevusnäitajad Ettevõtte rajamine Äriidee
Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö Õppekäik
Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine Lihtsustud äriplaani koostamine
8
majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda
5. kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele
6. kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab juhendi alusel meeskonnatööna elektrooniliselt lihtsustatud äriplaani
Äriplaan Ebaõnnestumise põhjused ettevõtluses
4. Mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel
1. loetleb ja selgitab iseseisvalt tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel
2. tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ning meetmeid nende vähendamiseks
3. tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt õigusaktides sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega
4. kirjeldab tulekahju ennetamise võimalusi ja oma tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas
5. leiab juhtumi näitel iseseisvalt eri allikatest, sh elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni
6. leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta
7. nimetab töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi ja kirjeldab töölepinguseadusest tulenevaid töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust
8. arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö,
Töökeskkond Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond Töötaja ja tööandja kohustused ja õigused Riskianalüüs Ohutegurid töökeskkonnas Tööõnnetus Tuleohutus Tööõigus Töölepinguseadus Tööaeg Puhkeaeg, puhkus Tööaja korraldus Tööleping Töövõtuleping Käsundusleping Töösuhteid reguleerivad asutusesisesed dokumendid Töötasuarvestus
20T6IT 20T6IT
Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö, Matemaatilised ülesanded, Probleemsituatsioonide lahendamine Iseseisev töö
hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine I Analüüsib iseseisva tööna töökeskkonnaga tegelevaid struktuure, nende ülesandeid ja erinevaid töökeskkonna teabeallikaid. II Rühmatöö ja selle esitlus erinevate töökeskkonna ohuteguritest, nende mõjust ja vähendamise võimalustest. III Probleemi lahendamine. Koostab iseseisva tööna riskianalüüsi lähtuvalt õpitavast erialast.
9
tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netotöötasu ning ajutise töövõimetuse hüvitist
9. koostab ja vormistab iseseisvalt juhendi alusel elektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e-kirja sh allkirjastab digitaalselt
10. kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega
Netopalk Brutopalk Maksud Töövõimetushüvitised Asjaajamine Asjaajamine ja dokumendihaldus organisatsioonis Dokumentide loomine, säilitamine Kirjavahetus Dokumentide säilitamine
10T3IT
IV Struktureeritud kirjalik töö (test) V Lahendab lihtsamaid töötasu arvestamise ülesandeid VI Koostab nõuetekohase elektroonilise algatus ja vastuskirja, allkirjastab
5.Käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil
1. kasutab situatsiooniga sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist nii õppe- kui võõrkeeles
2. kasutab eri suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava
3. järgib üldtunnustatud käitumistavasid 4. selgitab tulemusliku meeskonnatöö eeldusi 5. kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna
kultuurilisi erinevusi suhtlemisel
Suhtlemine Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Suhtlemistasandid Suhtlustõkked Kuulamine Kehtestava käitumise tehnikad Meekonnatöö alused Klindikeskne teenindamine Suhtlemise olulisus klienditeeninduses
20T6IT
Loeng, Analüüs, Arutelu, Kirjalik töö, Õpimapp, Rühmatöö, Praktiline töö
Õpimapp – hindamiskriteeriumite alusel koostatud õpiülesannete lahendamine Praktiline ülesanne teenindussituatsiooni lahendamisel
Hindamine Mitteeristav Hinde kriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse arvestatuks kui kõik
hindamiskriteeriumite alusel koostatud hindamisülesanded on sooritatud lävendi
10
tasemel Hindamismeetodid õpimapp, praktiline töö, iseseisvad tööd,
rühmatöö, struktureeritud test, analüüs, probleemi lahendamine
Õppematerjalid http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Kutse_ppeasutuse__petajaraamat_14_05_08.pdf http://www.rajaleidja.ee/public/Suunaja/Partnerkoolid/ope/Karjaarioppe_sidumine_praktikaga_Soovituslikud_abimaterjalid_VALMIS.pdf Ettevõtlusõppe edendamise kava. Eesti Kaubandus – Tööstuskoda Majandusõpik gümnaasiumile, Tallinn 2011 www.minuraha.ee www.eas.ee www.eesti.ee Äriühingute statistika. http//www.stat.ee www.aktiva.ee http://www.e-ope.ee/e-oppest/e-oppe_paev/e-oppe_paev_2012/16_oktoober http://e-riik.ee/ https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012030 - töölepingu seadus Tint, Piia. Töökeskkond ja ohutus. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus,Tallinn, 2007. http://osh.sm.ee/good_practice/keskkond-ohutus.pdf http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/tkeskkonna_ohutegurid.html https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012060 - töötervishoiu ja tööohutuse seadus http://www.palk.ee/index.php L-O. Naessen. 1997. Parem teenindamine, M. McKay, M. Davies, P. Fanning. 2004.
11
Moodul 3- TOITLUSTUSE ALUSED Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides
3 TOITLUSTUSE ALUSED 8 208//176/32 Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistab
toitlustusettevõtetele esitatavaid nõudeid, mõistab tervisliku toitumise tähtsust ja vajadust, rakendab toiduainete käitlemise põhitõdesid ja toitlustusettevõtte töökorralduse põhimõtteid, õppija mõistab menüüde koostamise põhimõtteid, Eesti rahvusliku toidukultuuri ja erinevate rahvaste toidukultuuri omapära.
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. Kirjeldab toitlustusettevõtetele esitatavaid nõudeid toidukäitlemisel
1. loetleb ja iseloomustab toitlustusettevõtteid äriideest lähtuvalt
2. kirjeldab oma töökoha korraldamist, tööde järjekorda ja ajastamist valmistatavast toidust lähtuvalt
3. loetleb isikliku hügieeni nõudeid toiduvalmistamisel, lähtudes enesekontrolliplaanist
4. selgitab mikroorganismide arengut soodustavaid tegureid ja kirjeldab meetmeid nende arengu takistamiseks lähtuvalt toiduohutusest
5. loetleb ja kirjeldab kiirestiriknevate toiduainete säilitamise nõudeid ja võimalusi toiduohutusest lähtuvalt
6. kirjeldab enda tegevusi tulekahju ja
Toidukäitlemine Toitlustusettevõtete liigid Töökorraldus Toitlustusettevõtete töökorralduse põhimõtted Töötajate tööülesanded, jaotus Toiduainete, pooltoodete ja valmistoitude säilitus Enesekontrolliplaan Töökoha
korraldamine
Töökoha korraldamise
10T2IT
Loeng, arutelu, rühmatöö, iseseisev töö
Tööleht: toitlustusettevõtete tüübid Kirjalik test: isiklik hügieen Tööleht: kiirestiriknevate toiduainete säilitamine Grupitöö: tegutsemine tulekahju ja elektriõnnetuse korral Grupitöö: töökoha
12
elektriõnnetuse korral ja nimetab meetmeid õnnetuste ennetamiseks
7. koostab töögraafiku vastavalt menüüle köögis ja teenindussaalis
8. planeerib enda töö vastavalt Eesti õigusaktidest tulenevatele nõuetele
põhimõtted,
planeerimine, tööde
järjestus ja ajastamine
Toiduhügieen Mikroorganismid Toiduainete säilitamine Isiklik hügieen Seadusandlus Tööohutus
10T2IT
korraldamine ja töögraafiku koostamine vastavalt menüüle köögis ja teenindussaalis
2. Kirjeldab tervisliku toitumise tähtsust ja vajadust
1. kirjeldab tervisliku toitumise tähtsust ja selle põhimõtteid lähtudes toidupüramiidist
2. kirjeldab erinevate toitumisvajadustega klientiderühmi ja nimetab neile sobivaid toiduaineid ja toite
3. loetleb toitained ja nimetab nende energeetilised väärtused ning loetleb toiduaineid, mis on valkude, rasvade ja süsivesikute peamiseks allikaks
4. arvutab etteantud toidu energeetilise väärtuse kilokalorites lähtuvalt selles sisalduvate toiduainete energeetilisest väärtusest
5. analüüsib juhendi alusel toitainete tarbimise infot protsentides
Toitumisõpetus Tervislik toitumine (vajadus, tähtsus, põhimõtted) Toiduring ja –püramiid Toidu tähtsus Esmavajalikud toiduained ja nende mõju organismile Toitained, nende ülesanded, tähtsus, vajadus Toiduenergia vajadus Toidu energeetiline väärtus Eritoitumine Gluteenik Diabeetik Laktoosik Taimetoitlane Toitumissoovitused eritoitumisteks
20T4IT
Loeng, arutelu, rühmatöö, analüüs, harjutusülesanded, iseseisev töö
Tunnitöö: tervislik toitumine (oma toidupüramiidi ja taldriku joonistamine ja analüüsimine, tutvustamine rühmas) Kirjalik test: toitained (valgud, rasvad süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, vesi, sool) Iseseisev töö: nädala toitumispäeviku pidamine, toitainete arvutamine ja analüüsimine Hindeline tunnitöö: eritoitumine, valitud teemale menüü koostamine
3. Kirjeldab põhilisi 1. nimetab toiduseadusest tulenevaid Toiduainete õpetus 20T Loeng, Tööleht: Pakendiinfo
13
toiduaineid ja nende käitlemise viise (toiduvalmistamise viisid)
toiduainete käitlemise nõudeid 2. tõlgendab toiduainete pakendil olevat
teavet vastavalt juhendile 3. kirjeldab erinevate toiduainegruppide nagu
teravili ja teraviljatooted, köögi- ja puuviljad, piim ja piimatooted, liha ja lihatooted, kala ja kalatooted, rasvad, magusained) omadusi, kvaliteeti ja kirjeldab nende säilitamise nõudeid
4. kirjeldab erinevate toiduainetegruppide kasutamist toiduvalmistamisel nimetades toidud, milles kasutatakse antud toiduaineid
5. selgitab toiduainete/toorainete päritolu, nende kasutamise ajalugu meeskonnatööna juhendi alusel
6. seostab toiduainete tänapäevast kasutamist ajaloolise traditsiooniga
Toiduseadus
Toiduseadusest
tulenevad toiduainete
käitlemise nõuded
Toidukaupade
pakendid ja
märgistus
Märgistusele
esitatavad nõuded
Toiduainete liigitus ja
säilitamine
Toiduainete liigitus
Toiduainete ajalugu,
päritolu ja
traditsiooniline
kasutamine
Toiduainete
säilitamisviisid
Toidukaupade
hoiunõuded
Toidukaupade
realiseerimisajad
4IT arutelu, rühmatöö, iseseisev töö
lugemine Tööleht: erinevate toiduainegruppide omadused, säilitamise nõuded ja kasutamine toiduvalmistamisel Grupitöö: toiduainete/toorainete päritolu, nende kasutamise ajalugu ja seostamine kasutamisega tänapäeval
4. Kirjeldab menüüde koostamise põhimõtteid ja menüüde liigitust
1. kirjeldab erinevate roarühmade väärtust ja kohta menüüs vastavalt juhendile
2. kirjeldab menüü koostamise põhimõtteid tuues asjakohaseid näiteid
3. nimetab menüüde liike vastavalt juhendile 4. nimetab toidukäigud ja soovitab etteantud
toidukäikudesse sobivad toidud vastavalt juhendile
5. analüüsib einekorda lähtudes tervisliku toitumise ja menüü koostamise
Menüü koostamine Menüüde tüübid,
põhimõisted
Menüüde koostamise
üldised alused:
roogade
gastronoomiline
järjestus,
standardkaart, erikaart,
päevamenüü,
20T4IT
Loeng, arutelu, rühmatöö, analüüs, iseseisev töö
Tööleht: roagruppide järjestamine ja toitude valimine nendesse Kirjalik töö: menüü koostamine kliendile söögikordadeks (vastavalt juhendile) Iseseisev töö: töölehe
14
põhimõtetest 6. leiab ja kasutab erialast informatsiooni
erinevatest võõrkeelsetest allikatest kasutades sõnaraamatuid ja teatmeteoseid
tellimusmenüü
Menüü koostamist
mõjutavad tegurid
Menüüde
analüüsimine
Toiduportsjoni
koostamine, põhiosa
komponentide
kasutamine menüüdes
täitmine (võõrkeelse erialase informatsiooni leidmine ja kasutamine)
5. Rakendab põhilisi toiduainete käitlemise viise ja meetodeid
1. kirjeldab põhilisi toiduainete käsitlemise viise ja meetodeid lähtudes käideldavast toiduainest
2. valib tehnoloogilisest kaardist lähtudes, toiduainete käsitlemise töövõtted- ja vahendid
3. kasutab tehnoloogilisel kaardil olevat toiduvalmistamise alast informatsiooni toidu valmistamisel
4. koostab etteantud toidu valmistamiseks vajalike töövahendite ja serveerimiseks vajaminevate toidunõude, söögiriistade, klaaside nimekirja
5. valmistab ja serveerib lihtsamaid toite ja jooke juhendamisel õppeköögis
6. korraldab oma töökoha järgides hügieeninõudeid
7. arvutab välja etteantud toidu tooraine vajaduse, arvestades tooraine töötlemise kuum-ja külmtöötluskadusid lähtudes juhendist
8. täidab tehnoloogilise kaardi kasutades külm-ja kuumtöötlemiskadude tabeleid
Toiduvalmistamise alused Toiduainete külm-ja kuumtöötlemine Kaod toiduainete töötlemisel Tehnoloogiline kaart Töövahendid toidu valmistamisel ja serveerimisel Praktiline töö köögis Toiduainete külm-ja kuumtöötlemine Kaod toiduainete töötlemisel Tehnoloogiline kaart Töövahendid toidu valmistamisel ja serveerimisel Toiduvalmistamine
40T8IT 40P4IT
Loeng, arutelu, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö
Kirjalik test: külm- ka kuumtöötlemise meetodid Tööleht: toidu valmistamiseks vajalike töövahendite ja serveerimiseks vajaminevate toidunõude, söögiriistade ja klaaside nimekirja koostamine Tööleht: tehnoloogilise kaardi täitmine Praktiline töö: lihtsamate toitude ja jookide valmistamine ning serveerimine juhendamisel (hinnata tehnoloogilise kaardi lugemise oskust, töökoha
15
organiseerimist, töövõtteid, isiklikku hügieeni)
6. Kirjeldab Eesti ja teiste rahvuste toidukultuuri ja tänapäevast rahvuskööki
1. kirjeldab Eesti rahvusköögi põhilisi toiduaineid, toite ja rahvusköögi arengut toidupüramiidist lähtudes
2. kirjeldab meeskonnatööna Eesti rahvusköögis tuntud tähtpäevatoite lähtuvalt aastaajast
3. kirjeldab meeskonnatööna kaasaegset Eesti toidukultuuri ja trende kasutades Eesti rahvuskööki käsitlevaid raamatuid ja internetiallikaid
4. kirjeldab meeskonnatööna erinevate usunditega seotud toitumiskultuure ja nende põhilisi tunnuseid leides ja kasutades eesti- ja võõrkeelseid informatsiooni allikaid
5. kirjeldab meeskonnatööna tuntumates rahvusköökides kasutatavaid tooraineid, toitude maitsestamist, toite kasutades raadiost , tv-st ja muudest allikatest saadud eesti- ja võõrkeelset informatsiooni
6. leiab toitlustusalasest sidumata tekstist vajaliku info ja vastab suuliselt teksti kohta esitatud küsimustele
7. kasutab enda loodud tekstides erialast teavet eesmärgipäraselt ja loogiliselt
8. kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna toidukultuuri arengut ja Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi
9. võrdleb meeskonnatööna Eesti toidukultuuri arengut teiste riikide köögikultuuridega
Rahvusköögid Eesti rahvusköök ja selle areng Trendid Toiduained rahvusköögis Toidud, sh tähtpäevatoidud Kaasaegne rahvusköök Teiste rahvusköökide mõju Eesti köögile Usundid ja selle mõju toidule Erialane võõrkeel Toiduained, rahvusroad, põhilised valmistamisviisid, usunditega seotud toitumiskultuurid Erialane eesti keel Toiduained, erialase info hankimine ja tõlgendamine
16T4IT
Loeng, arutelu, rühmatöö, iseseisev töö
Tööleht: Eesti rahvusköögi põhilised toiduained ja toidud ning tähtpäevatoidud, võrdlus kaasaegse Eesti toidukultuuri ja trendidega Grupitöö: erinevate usunditega seotud toitumiskultuurid Grupitöö/iseseisev töö: tööleht (tuntumate rahvusköökide toorained, toitude maitsestamine ja toitude valmistamine), informatsiooni leidmine eesti- ja võõrkeelsest meediast Grupitöö/iseseisev töö: juhendi alusel koostatud ettekanded (Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamad sündmused, võrdlus teiste riikide toidukultuuri arenguga)
Õppemeetodid
16
Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Moodul loetakse arvestatuks kui kõik
hindamiskriteeriumite alusel koostatud hindamisülesanded on sooritatud lävendi tasemel (sh praktiline töö)
Hindamismeetodid Rühmatöö, õpimapp, praktiline töö, töölehed, iseseisev töö
Praktika Õppematerjalid Rekkor, S, Kersna,A., Merits, M. Roosipõld, A.
2008 Toitlustuse alused
2009.a. Toitlustuse alused 2 AP (E-kutsekool, Vanker
programmi raames)
2006.a. Toitlustuse alused 3 AP (E-kutsekool, Võti
projekti raames)
Töökorraldus suurköögis - https://www.e-
ope.ee/repositoorium/otsing?@=7etl#euni_repository_1
0895 - VANKeR programmi raames
Toiduhügieeni algkursus -
http://toiduhygieenialgkursus.edicypages.com/et -
VANKeR programmi raames
Toitlustusettevõtte seadmed – ettevalmistusseadmed -
http://cmsimple.e-uni.ee/ettevalmistusseadmed/ -
VANKeR programmi raames
Kööginõud ja väikevahendid -
http://web.zone.ee/objekt/kooginoud/ - VANKeR
programmi raames
GN-nõud toidu valmistamisel ja väljastamisel -
http://www.teeninduskool.ee/eope/gnnoud/ - VANKeR
programmi raames
Toiduvalmistamine suurköögis – http://e-
ope.khk.ee/ek/toiduvalmistamine_suurkoogis/toiduainet
e_opetus/index.html
Vesi toidus, organismis ja keskkonnas -
http://www.hkhk.edu.ee/vesi/ - VANKeR programmi
17
raames
Riis ja teised teraviljad -
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/riis/ - VANKeR
programmi raamesus/ - VANKeR programmi raames
Neli põhiteravilja ja tangained -
http://www.hkhk.edu.ee/teravili/ - VANKeR programmi
raames
Mineraalained -
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/mineraalained/ -
VANKeR programmi raames
Piim ja piimatooted -
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/piim/ - VANKeR
programmi raames
Toidurasvad -
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/toidurasvad/ - VANKeR
programmi raames
Toitumisõpetus - https://www.e-
ope.ee/repositoorium/otsing?@=5xdd#euni_repository_
10895 - VANKeR programmi raames
Toitumisõpetuse alused -
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/toitumis
opetus/ - VANKeR programmi raames
Eritoitumine. Taimetoitlus -
http://web.zone.ee/objekt/taimetoit/ - VANKeR
programmi raames
Eritoitumine laktoositalumatuse ja tsöliaakia puhul -
http://web.zone.ee/objekt/laktoos/ - VANKeR
programmi raames 2008.a.
Menüüde koostamine 1AP (E-kutsekool, Võti
programmi raames)
Menüü toitainelise ja energeetilise väärtuse arvutamine
ja kliendi vajadustega arvestamine -
http://www.teeninduskool.ee/eope/menuu/ - VANKeR
programmi raames
Eesti toidukultuur -
18
http://www.hkhk.edu.ee/vanker/eestitoit/ - VANKeR
programmi raames
Moodul 4- TOITLUSTUSEENINDUSE ALUSED
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
4 TOITLUSTUSTEENINDUSE ALUSED
18 468//396/72
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistab toitlustusteeninduse põhimõtteid, katab ja teenindab igapäevaseid selve- ning söögilaudu
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. Mõistab toitlustusteeninduse põhimõtteid
1. kirjeldab juhendi alusel toitlustusteeninduse põhimõisteid
2. kirjeldab juhendi alusel säästliku majandamise olulisust toitlustusteeninduse valdkonnas
3. kirjeldab tööplaani koostamist kasutades etteantud teenindusruume, töövahendeid ja - seadmeid
4. kirjeldab teeninduse liike (iseteenindus, osaline - ja täisteenindus) tuues välja sarnasused ja erinevused
5. kirjeldab erinevaid toitlustusteeninduses kasutatavaid lauatüüpe tuues välja sarnasused ja erinevused
Erialane vene keel ÕV1 ja3 Teenindusruumid Töövahendid Teenindusliigid Kliendi vastuvõtt Klientide teenindus tavateeninduses, a la carte teenindus, selvelauad Teenindussituatsioonide lahendamine vastavalt teenindusstandardil
40T/20IT/20P 40T/20IT/20P
Kombineeritud loeng, praktiline töö, rühmatöö. Arutelu, Rollimäng, probleemsituatsioonide lahendamine, juhtumi analüüs
Kirjalik töö ÕV 1 hindamiskriteeriumite alusel Teenindusalase teksti lugemine vene keeles, vastamine küsimustele eesti ja vene keeles Teenindusalase teksti lugemine inglise keeles, vastamine küsimustele
19
6. leiab teenindusalasest tekstist vajaliku info ja vastab teksti kohta esitatud küsimustele eesti ja võõrkeeles
7. kirjeldab juhendi alusel majutus- ja toitlustustöötaja töös vajaminevaid füüsilise vastupidavusega seotud tegevusi
e Tagasiside kliendilt ja selle edastamine Arveldamine, kassa Teenindusprotsessi lõpetamine, kliendi ärasaatmine Erialane inglise keel ÕV1ja 3 Teenindusruumid Töövahendid Teenindusliigid Kliendi vastuvõtt Klientide teenindus tavateeninduses, a la carte teenindus, selvelauad Teenindussituatsioonide lahendamine vastavalt teenindusstandardile Tagasiside kliendilt ja selle edastamine Arveldamine, kassa Teenindusprotsessi lõpetamine, kliendi ärasaatmine Toitlustusteenindus Põhimõisted Säästliku majandamise põhimõtted Teenindusruumid
120T 20IT
eesti ja inglise keeles
20
Töövahendid Seadmed Teenindusliigid Eelkatted erinevatel laudadel Toitlustusteenindaja ametijuhend, kuvand
2. Teeb ettevalmistused klientide teenindamiseks selvelaudades ja istumisega laudades
1. valib kliendi tellimusest lähtuvalt vahendid, lauanõud ja söögiriistad
2. vormistab ja katab juhendi alusel igapäevaseid selvelaudu
3. katab söögilaudu lähtuvalt menüüst ja tööjuhisest
4. valmistab ette juhendi alusel töökoha ja serveerimisvahendid klientide teenindamiseks
5. täidab toitlustusteenindaja tööülesandeid järgides nii isikliku kui ka toiduhügieeni nõudeid ja ergonoomilisi töövõtteid
Praktiline töö teenindussaalis Teeninduse ettevalmistus Eelkatete koostamine erinevatele lauatüüpidele Toiduhügieen Ergonoomika
120P 8IT
Praktiline töö
Praktiline ülesanne I : etteantud juhendi alusel teostab teeninduse ettevalmistuse, koostab eelkatted söögilaudadele ja selvelauale,, võtab vastu kliendid, tutvustab menüüd, serveerib toidud ja joogid,
3. Teenindab selvelaudade ja istumisega laudade kliente eesti ja võõrkeeltes (A ja B)
1. võtab kliendi vastu kasutades etiketikohaseid viisakusväljendeid lähtudes teenindusstandardist
2. teenindab selvelaua kliente kasutades asjakohaseid serveerimis- ja koristamisvõtteid ning nõustab klienti menüü piires
3. väljendab ennast erialases eesti keeles korrektselt, arusaadavalt, viisakalt valides sobiva teenindusalase sõnakasutuse ja kehakeele
4. serveerib klientidele toite ning jooke nõuetekohaste töövahendite ja –võtetega, õigeaegselt ning ettenähtud temperatuuril
Teenindusstandart Kliendi vastuvõtt Klientide teenindus tavateeninduses, a la carte teenindus, selvelauad Suhtlemine klientidega eesti ja võõrkeeles teenindussituatsioonides Roogade serveerimine, kandmisvõtted, töö
koristab laua, arveldab, lõpetab kliendikontakti, sooritab teenindusjärgsed toimingud Praktilise teenindussituatsiooni lahendamine eesti, inglise ja vene keeles
21
5. lahendab teenindussituatsioone vastavalt teenindusstandardile, vajadusel väljendades ennast võõrkeeltes (A ja B) arusaadavalt ja korrektselt
6. koostab juhendamisel kirjalikult arve vastavalt tellimusele ja esitab kliendile
7. küsib kliendilt tagasisidet lähtudes teenindusstandardist
8. saadab kliendi ära etiketikohaseid viisakusväljendeid kasutades
9. edastab kliendi tagasiside oma otsesele juhile lähtudes teenindusstandardist
kandikuga Teenindussituatsioonide lahendamine vastavalt teenindusstandardile Nõude koristamine, kandmise võtted Tagasiside kliendilt ja selle edastamine Arveldamine, kassa Teenindusprotsessi lõpetamine, kliendi ärasaatmine Teeninduse järel- toimingud Mooduli hindamine
4. Korrastab töökoha, lauad ning teenindusruumid
1. valib vastavalt ettevõtte puhastusplaanile õiged töövahendid ja puhastusained
2. koristab vastavalt ettevõtte puhastusplaanile oma töökoha, lauad ja teenindusruumid
3. arvutab etteantud ülesande põhjal erinevate lahuste kontsentratsiooni ja vastava lahuse või vee lisamise vajaduse
Puhastustööd teenindusruumides Puhastusplaan Koristustarvikud ja puhastusained, nende kasutamine Puhastustööde teostamine Mooduli hindamine
36P 4IT
Praktiline ülesanne II: valib teenindussaali puhastamiseks vajalikud vahendid ja puhastusained, valmistab juhendi alusel puhastuslahuse, puhastab teenindusruumi, töökoha, lauad enne ja pärast teenindust, hinnatakse koos praktilise ülesandega I
Hindamine eristav Hindekriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on
saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
22
2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Mooduli hinde kujunemine Sooritatud ÕV 1,3 hindamisülesanded. Praktiline ülesanne vastavalt hindamiskriteeriumitele
Hindamismeetodid Kirjalik töö, praktiline ülesanne Õppematerjalid Rekkor, Sirje; Kersna, Anne; Merits, Maire;
Roosipõld, Anne (2008). Toitlustuse alused. Sirje Rekkor, Tiiu Parm, Allan Vainu, Reelika Eerik "Teenindamise kunst"(ARGO 2013 2009.a. Toitlustuse alused 2 AP (E-kutsekool, Vanker programmi raames) Esmamulje teeninduses - http://cmsimple.e-uni.ee/esmamulje_teeninduses/ - VANKeR programmi raames Teeninduskett - http://cmsimple.e-ope.ee/teeninduskett/ - VANKeR programmi raames Veaolukorrad teeninduses - http://cmsimple.e-ope.ee/veaolukorrad/ - VANKeR programmi raames Klientide rühmitamine - http://cmsimple.e-ope.ee/klientide_ryhmitamine/ - VANKeR programmi raames Usundid ja toitumiskultuur - http://www.hkhk.edu.ee/usundid/ - VANKeR programmi raames Suuremad usundid ja usundipõhine käitumine
23
- https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7hb8#euni_repository_10895 - VANKeR programmi raames Värvusõpetus ja kompositsioon - http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/ - VANKeR programmi raames Ruumikujundus ja lilleseade - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=6wjj#euni_repository_10895 - VANKeR programmi raames Toidu paigutamine taldrikule ja vaagnale - http://cmsimple.e-ope.ee/toidu_paigutamine/ - VANKeR programmi raames
24
Moodul 5- TOIDUVALMISTAMISE ALUSED
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
5 TOIDUVALMISTAMISE ALUSED
12 312//264/48
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija valmistab roogasid ja jooke tehnoloogilise kaardi järgi kasutades juhendile vastavaid toiduaineid ja nende käitlemisviise, rakendab toidu-ja tööohutuse ning tervisliku toitumise põhimõtteid ja korraldab oma töökohta.
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul 3 TOITLUSTUSE ALUSED mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. Valmistab tehnoloogiliste kaartide alusel toite ja jooke lähtuvalt toidu kvaliteedi nõuetest ja töötades säästlikult ning hügieeninõudeid järgides
1. kasutab juhendi alusel roogade ja jookide põhivalmistamisviise ja –võtteid
2. valib ja käitleb toiduaineid lähtuvalt tehnoloogilisest kaardist
3. kasutab juhendi alusel roogade ja jookide valmistamiseks asjakohaseid töövahendeid
4. valmistab etteantud juhendi järgi lihtsamaid toite ja jooke
5. planeerib oma tööd ja korraldab töökohta juhendamisel (ettevõtte enesekontrolliplaani alusel)
6. käitleb toiduaineid ja toitu hügieeninõudeid järgides
7. kasutab juhendi alusel toiduaineid ja ressursse säästlikult
8. täidab kaubatellimise lehe toitude ja jookide koostiskomponentide tellimiseks kasutades korrektseid toiduainete nimetusi
Toiduvalmistamine Praktiline töö köögis Töö planeerimine Töökoha korraldamine Enesekontrolliplaan Toiduvalmistamine Salatid Supid Vormiroad Road lihast, kanast, kalast Lisandid kartulist, juurviljadest, riisist, tatrast, pastatoodetest
64T 20IT 200P28IT
Praktiline töö Kirjalikud ülesanded Iseseisev töö Arutelu
Kirjalikud töölehed vastavalt hindamiskriteeriumitele (toitude valmistamise põhitehnoloogiad, töövahendite vajadus, töökoha korraldamine, hügieeninõuded, kaubatellimus, toitainete muutumine toiduvalmistamise protsessis) Praktiline töö: hinnata lihtsamate roogade ja jookide (vastavalt alateemadele) valmistamist ja
25
9. kirjeldab juhendi alusel toitainete muutumist toiduvalmistamise protsessis
Põhikastmed Magustoidud: kissellid, tarretised, vahud Toitainete muutumine toiduvalmistamisprotsessis
kaubatellimislehe täitmist (toorainete käitlemise õigsus, õigete töövahendite valimine, töö planeerimine, töökoha korraldamine, hügieeninõuete ja säästlikkuse jälgimine)
2. Kasutab ja puhastab köögiseadmeid ja töövahendeid vastavalt kasutus- ja hooldusjuhendile ning järgides tööohutusnõudeid
1. kasutab seadmeid ja töövahendeid vastavalt kasutusjuhendile
2. puhastab seadmeid ja töövahendeid vastavalt juhendile ja järgides tööohutusnõudeid
3. saab aru inglisekeelsetest kasutamisjuhistest
4. kasutab puhastusaineid ja vahendeid järgides looduskeskkonna ja säästlikkuse põhimõtteid
5. sorteerib ja käitleb toidujäätmeid ning prügi vastavalt juhendile
Köögiseadmete kasutamine toiduvalmistamisel Seadmete ohutu kasutamise põhimõtted Väiketöövahendid Seadmete ja puhastamine Jäätmekäitlus köögis Nõudepesu Erialane inglise keel Seadmete kasutusjuhised
Praktiline töö Iseseisev töö
Praktiline töö: hinnata seadmete ja töövahendite kasutamist ja puhastamist vastavalt juhendile. Hinnata puhastusainete ja vahendite säästlikku ja õiget kasutamist Hinnata prügi sorteerimist ja käitlemist vastavalt juhendile
3. Koostab juhendi alusel menüü vastavalt tervisliku toitumise põhimõtetele, menüü koostamise alustele
1. koostab juhendist lähtuva menüü järgides menüü koostamise põhimõtteid
2. põhjendab menüü vastavust tervisliku toitumise lähtudes põhimõtetele ja menüü koostamise alustele
3. kirjeldab eritoitumise võimalusi menüü koostamisel
4. koostab juhendamisel sisuliselt ja keeleliselt korrektseid menüüsid
Menüü Menüü koostamist mõjutavad tegurid Menüü koostamine lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest Menüü vormistamine Eritoitumine, menüü kohandamine
Praktiline töö, analüüs
Praktiline töö/iseseisev töö: koostab juhendamisel kolmekäigulise sisuliselt ja keeleliselt korrektse menüü, analüüsib seda lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest ja toob välja võimalusi
26
eritoitumiseks (antud menüü alusel)
Hindamine eristav Hindekriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on
saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Mooduli hinde kujunemine Sooritatud hindamiskriteeriumite alusel ÕV1 hindamisülesanded Praktiline toiduvalmistamine: juhendamisel kolmekäigulise menüü koostamine, vormistamine, tehnoloogilise kaardi koostamine, toiduainete tellimine, menüü teostamine, töökoha korrashoid ja puhastamine
Hindamismeetodid rühmatöö, töölehed, praktiline töö Õppematerjalid Rekkor, S jt 2013Kulinaaria
Sirje Rekkor, Anne Kersna, Maire Merits, Indrek Kivisalu 2010 Toiduvalmistamine suurköögis Rekkor, Sirje; Kersna, Anne; Merits, Maire; Kivisalu, Indrek; Animägi, Liis; Muuga, Õnnela (2013). Praktiline kulinaaria.
27
Moodul 6- JOOGIÕPETUS I EHK MITTEALKOHOOLSED JOOGID
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
6 JOOGIÕPETUS I EHK MITTEALKOHOOLSED JOOGID
3 78//60/18
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija planeerib juhendi alusel vajaminevaid kaupu ja vahendeid, tutvustab ja soovitab joogikaardis olevaid mittealkohoolseid jooke, vormistab joogitellimuse, valmistab ja serveerib lihtsamaid mittealkohoolseid jooke
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. Kirjeldab erinevate mittealkohoolsete jookide sortimenti, hoiutingimusi, valmistamis- ja serveerimisvõimalusi
1. kirjeldab juhendi alusel alkoholivabade jookide sortimenti
2. nimetab ja leiab kaardilt maailma tuntumaid mineraalvee tootmise piirkonnad tuues välja peamised tooted
3. nimetab maailma tuntumaid tee, kohvi- ja kakaoubade tootmise piirkondi, riike tuues välja peamised tooted/kaubamärgid
4. kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel karastusjookide ja kuumade jookide koostist (tee, kohv, mineraalveed, mahlad, siirupid)
5. kirjeldab meeskonnatööna juhendi alusel mittealkohoolseid jooke
6. kirjeldab juhendi alusel mittealkohoolsete jookide serveerimisvõimalusi ja valib
Mittealkohoolsed joogid Praktiline töö Jookide liigitus Külmad joogid Vesi, liigitus, tootmispiirkonnad Karastusjoogid Mahlad Siirupid Kuumad joogid Kohv Kakao Tee Jookide serveerimine,
30T 10IT 30P 8IT
Loeng, näitlikustamine, arutelu, meeskonnatöö
I kompleksülesanne kuumade ja külmade jookide kohta (liigitus, sortiment, tootmispiirkonnad) II Meeskonnatöö ülesanne hindamiskriteeriumite alusel
28
etteantud joogile sobivaid klaasid 7. selgitab juhendi alusel joogikaardi
koostamise põhimõtteid
serveerimisnõud, serveerimistemperatuurid Joogikaart
2. Planeerib mittealkohoolsete jookide valmistamiseks vajaminevad kaubad ja vahendid
1. koostab ja vormistab juhendi alusel vajaminevate kaupade ja vahendite nimekirja
2. täidab kaubatellimislehe jookide koostiskomponentide tellimiseks kasutades jookide nimetusi
3. kontrollib juhendi alusel mittealkohoolsete jookide valmistamiseks vajalike kaupade ja vahendite seisu ja olemasolu
4. kontrollib juhendi alusel kaupade realiseerimisaegu, ladustamist ja serveerimistemperatuure
Jookide valmistamiseks vajalikud vahendid, seadmed Erinevate jookide koostisosad, lisandid serveerimisel Kaupade vajadus, laoseis, tellimine, vastuvõtt ja ladustamine Nõuded ladustamisele
Praktiline töö,
3. Tutvustab ja soovitab joogikaardis olevaid jooke vastavalt toitude ja jookide sobivuse põhimõtetele
1. tutvustab juhendi alusel klientidele joogikaardis olevaid jooke
2. soovitab kliendile toitlustussündmusega kooskõlasolevaid jooke lähtudes toidu ja joogivaliku sobivuse põhimõtetest
Kliendi nõustamine, jookide tutvustus, roogade ja toitude sobivus
Praktiline töö,
4. Võtab tellimuse ja vormistab selle vastavalt nõuetele
1. selgitab tellimust kliendiga eesti ja võõrkeeles suheldes
2. võtab vastu tellimuse lähtuvalt kliendi otsusest
3. vormistab tellimuse vastavalt ettevõtte töökorraldusele
4. nimetab juhendi alusel inglise keeles levinumaid jooke
Tellimuse vastuvõtmine Suhtlemine kliendiga tellimuse vastuvõtmisel Tellimuse vormistamine Erialane inglise keel (jookide nimetused ja komponendid)
Praktiline töö,
5. Valib töövahendid ja komponendid jookide
1. valib juhendi alusel töövahendid ja seadmed jookide valmistamiseks
Jookide praktiline valmistamine
Praktiline töö,
Praktiline töö: juhendi alusel joogi
29
valmistamiseks 2. valib komponendid lihtsamate mittealkohoolsete segujookide, kohvi- ja tee valmistamiseks lähtudes klienditellimusest ja juhendist
3. saab aru mitmesugustest inglisekeelsetest joogivalmistamisjuhistest
Inglise keel
valmistamine (töövahendite, koostisosade valik, retsepti tõlkimine, joogi praktiline valmistamine, töökoha korrashoid)
6. Valmistab ja serveerib lihtsamaid jooke kasutades õigeid töövõtteid ning järgides tööohutuse- ja hügieeninõudeid
1. valmistab kohvi- ja teejooke, karastus- ja segujooke kasutades asjakohaseid töövõtteid
2. valmistab erinevaid jooke arvestades värvide omavahelist sobivust
3. serveerib juhendi alusel valmistatud jooke 4. täidab juhendi alusel tööohutus- ja
hügieeninõudeid 5. puhastab juhendi alusel seadmeid ja
töökoha
Kohv Tee Kakao Mahlajoogid Morss Segujoogid Maitsevesi Jookide serveerimine Toiduhügieen tööprotsessis Töökoha korrashoid
Praktiline töö
Hindamine eristav Hindekriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on
saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Mooduli hinde kujunemine Eeldus mooduli hindamisele: sooritatud I –II hindamisülesanded Mooduli hindamine:
30
Koostab joogikaardi, tellib joogikaardis olevate joogid ja valmistamiseks vajalikud koostisosad, tutvustab kliendile jooke, võtab tellimuse, valmistab joogi ja serveerib
Hindamismeetodid Kompleksülesanne, meeskonnatöö ülesanne, kirjalik töö, praktiline töö
Õppematerjalid Maie Kotkas, Anne Roosipõld „Restoraniteenindus“ (ARGO 2010) Sirje Rekkor „Selvelauad“ (Avita 2000) Sirje Rekkor, Anne Kersna, Anne Roosipõld „Toitlustuse alused“ (ARGO 2008) Sirje Rekkor, Tiiu Parm, Allan Vainu, Reelika Eerik "Teenindamise kunst"(ARGO 2013 Angeelika Kang, Lia Virkus, Maire Suitsu "Kohviraamat" 2006 H.L.Cracknell, G.Nobis "Toidud, joogid ja serveerimine" 2002 Kohv ja tee - http://www.hkhk.edu.ee/vanker/kohv_tee/ - VANKeR programmi raames Vesi toidus, organismis ja keskkonnas - http://www.hkhk.edu.ee/vesi/ - VANKeR programmi raames http://www.youtube.com/watch?v=1Vi8zrqY-I0 –kohvi korjamisest
31
Moodul 7 - RESTORANITEENINDUS Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides
7 RESTORANITEENINDUS 26 676//574/102 Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistab
restorani töökorraldust, teenindab kliente müügi- ja teenindamise põhitehnikaid ja töövõtteid kasutades ning kliendikesksuse põhimõtteid järgides ja teostab restoranis teenindusruumide korrastus – ja puhastustöid
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul 4 Toitlustusteeninduse alused mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. Kirjeldab restoraniteeninduse igapäevatöö korraldust ja tööpäeva ettevalmistust
1. loetleb juhendi alusel tööpäeva ettevalmistustegevused
2. kirjeldab juhendi alusel restoraniteeninduseks vajaminevaid jooke, kaupu ja töövahendeid
3. kirjeldab juhendi alusel kaupade varude jälgimist ja vajaminevate kaupade ning töövahendite uuendamisvajadust
4. kirjeldab juhendi alusel kaupade vastuvõtmisprotsessi
5. kirjeldab juhendi alusel söögisaali korrastustöid
6. teostab juhendi alusel inventuuri ja arvutab välja toorainete või vahendite puudujääki või ülejääki
Töökorraldus restoraniteeninduses Teenindusruumid, nende sisustus (mööbel, seadmed, väiketöövahendid) Kaubavarud, nende arvestamine, tellimine, ladustamine, Teeninduse ettevalmistus Teeninduse järeltoimingud Puhastustööd teenindusruumides
30T 40P 20IT
Loeng, harjutusülesanded, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö
Kompleksülesanne: restoraniteeninduse töökorraldusest (hindamiskriteeriumite alusel)
2. Planeerib ja teeb ettevalmistustööd klientide
1. koostab tööde teostamise plaani vastavalt menüüle ja juhendile
Teeninduse planeerimine ja
60T 100
Loeng, harjutusüle
Kompleksülesanne: teeninduse
32
vastuvõtmiseks ja teenindamiseks
2. planeerib juhendi alusel oma tööd toitude serveerimisel ja koostab tööplaani
3. loetleb ja kasutab vastavalt juhendile oma tegevuseks vajalikke töövahendeid ja seadmeid
4. arvutab laudade, lauapesu, -nõude, söögiriistade, töövahendite vajaduse lähtudes sündmusest, inimeste arvust ja söögisaali suurusest
5. valmistab ette juhendi alusel lauakatmisvahendid
6. teeb eelkatte juhendi alusel järgides lauakatmise põhimõtteid ning värvide omavahelist sobivust arvestades
7. valmistab toitlustuskoha söögilaudadele ja majutusettevõtte ruumidesse sobivaid lihtsamaid lilleseadeid
ettevalmistus Nõud, söögiriistad, serveerimisvahendid Lauapesu Lauad Ruumide ettevalmistus (sh kaunistamine) Teeninduse ettevalmistus Nõude, sööririistade, klaaside, serveerimisvahenditeettevalmistus Lauapesu ettevalmistus Laudade linutamine Eelkatte koostamine Laudade kaunistamine
P 30IT
sanded, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö
planeerimise ja ettevalmistamise kohta (hindamiskriteeriumite alusel)
3. Teenindab kliente eesti ja võõrkeeles müügi- ja teenindamise põhitehnikaid ning kliendikesksuse põhimõtteid järgides
1. loob positiivse kliendikontakti, suunab kliendi söögisaali ja juhatab lauda lähtudes teenindusstandardist
2. selgitab juhendi alusel välja kliendi vajadused järgides klienditeeninduse põhimõtteid
3. nõustab juhendi alusel klienti korrektses eesti ja inglise keeles vastavalt teenindussituatsioonile, pakub välja lahendusi kliendi soovide ja vajaduste rahuldamiseks
4. tutvustab juhendist lähtudes kliendile toidu- ning joogikaarti ja annab soovitusi toitude ja jookide sobitamiseks
Teenindusprotsess Kliendi vastuvõtt Menüü tutvustamine Kliendi nõustamine Tellimuse võtmine, edastamine Lõpliku eelkatte koostamine Roogade ja jookide serveerimine (taldrikuteenindus, vaagnateenindus) Nõude koristamine, nõude kandmise
60T 114P 32IT
Loeng, harjutusülesanded, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö
Praktiline ülesanne: klientide teenindamine tavateeninduses vastavalt hindamiskriteeriumitele
33
5. kasutab korrektset erialast terminoloogiat toitlustustoodete ja teeninduse tutvustamisel ja müügiprotsessis
6. võtab juhendi alusel kliendilt tellimuse, vormistab selle ja edastab kööki
7. serveerib karastus-, segu ja alkohoolseid jooke, kuumi jooke hügieenireegleid järgides vastavalt juhendile
8. serveerib toite portsjonitena ja vaagnalt asjakohaste töövõtetega
9. korrastab ja koristab asjakohaste töövõtetega laua järgides ettevõtte standardeid
10. vastab sisuliselt õigesti kliendi poolt esitatud ingliskeelsetele küsimustele
11. kasutab vastavalt juhendile ingliskeelse kultuuriruumi suhtlusetiketti
12. järgib kliente teenindades füüsilist, info vahendamise, kliendi andmete, ettevõtte andmete turvalisust ja ohutust
võtted Laudade korrashoid Hügieenireeglid serveerimisel, toiduohutus Probleemsed kliendid Erivajadustega kliendid Info käsitlemine, tagasiside, andmete töötlemine Erialane inglise keel Suhtlemine teenindussituatsioonis Erialane matemaatika
4. Rakendab töös kasutatavaid kliendisuhteid ning arvelduse ja tagasiside põhimõtteid
1. küsib ja edastab kliendi tagasisidet toodete, teenuste ja teenindamise kohta klienditeeninduse põhimõtetest lähtuvalt
2. vastab kliendi kiitustele või kaebustele lähtuvalt klienditeeninduspõhimõtetest
3. kirjeldab kassatoiminguid ning arveldab kliendiga vastavalt tööjuhisele
4. koostab arveid, kirjutab välja maksetšekke ja arvutab müügihinnast käibemaksu
5. arveldab kliendiga ja käsitleb sularaha ning teisi maksevahendeid lähtuvalt juhendist
6. lõpetab teenindussituatsiooni positiivselt eesmärgiga jätkata kliendisuhet
7. kirjeldab vastavalt juhisele aruandlusprotsessi
Kliendisuhted Tagasiside hankimise võimalused, kasutamine Kiitused ja kaebused, nende käsitlemine Arveldamine, kassa Maksevahendid Veaolukorrad Arvete koostamine Teenindussituatsiooni lõpetamine Aruandlus Erialane matemaatika
40T 40P 14IT
Loeng, harjutusülesanded, rühmatöö, praktiline töö, Juhtumi analüüs, iseseisev töö
Rühmatöö: Kuidas on võimalik saada kliendilt tagasisidet? Juhtumi analüüs: Ühe kaebuse/kiituse käsitlus Ülesanne: Arve koostamine: toote, teenuse hinna arvestamine, käibemaksu arvutamine, Arve vormistamine ja
34
esitamine Praktiline töö: teenindussituatsioonis ülesannete täitmine
5. Planeerib ja teostab vastavalt ettevõtte puhastusplaanile restorani teenindusruumide korrastus – ja puhastustöid
1. valib sobivad puhastusvahendid ja koristustarvikud vastavalt puhastusplaanile
2. kasutab juhendi alusel puhastusseadmeid korrastus- ja puhastustöödeks
3. arvutab puhastusainete õiged kontsentratsioonid vastavalt kasutusjuhendile
4. lahjendab pesulahuseid vastavalt etteantud puhastusvahendi kasutusjuhendile
5. peseb nõusid ja vajalikke tarvikuid puhastusplaani alusel kasutades asjakohaseid pesemisvahendeid ja –lahuseid
6. põhjendab vastavalt juhendile puhastustööde eest vastutamise olulisust
7. sorteerib ja käitleb juhendi alusel prügi 8. arvutab etteantud ülesande põhjal juhendi
alusel erinevate lahuste kontsentratsiooni
Teeninduse järeltoimingud Jäätmete sorteerimine Nõude ja serveerimisvahendite pesemine käsitsi ja nõudepesumasinaga Puhastustööd Puhastusplaan, koristuskaart Koristustarvikud ja seadmed Puhastusained ja nende kasutamine Teenindusruumide koristamine Erialane matemaatika
40P 30T20P 6IT
rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö Loeng, harjutusülesanded, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö
Praktiline töö: puhastustööde teostamine kogu teeninduse protsessi jooksul (enne, vahetult, teenindusjärgne)
Hindamine Eristav Hindekriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on
saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
35
4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Mooduli hinde kujunemine Sooritatud kompleksülesanded, rühma- ja iseseisevtöö Praktiline töö : teeninduse ettevalmistus, teenindus, teeninduse järeltoimingud
Hindamismeetodid kompleksülesanded, rühma- ja iseseisevtöö, praktiline töö
Õppematerjalid Sirje Rekkor, Tiiu Parm, Allan Vainu, Reelika Eerik "Teenindamise kunst" (ARGO 2013) Roosipõld, Anne; Kotkas, Maie (2008). Restoraniteenindus. Sirje Rekkor „Selvelauad“ (Avita 2000) G.Bono, A.Filippo 2004 Stiilsed salvrätikuseaded http://www.teeninduskool.ee/eope/arve/ - VANKeR programmi raames
36
Moodul 8- CATERING JA PEOTEENINDUS
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
8 CATERING JA PEOTEENINDUS
5 130//110/20
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistab peoteeninduse üldist korraldust, teeb teenindusruumide ettevalmistuse peoteeninduseks, teenindab kliente kliendikesksuse põhimõtteid järgides, teostab peoteeninduses puhastus-, transpordi- ja ladustamistoiminguid
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodulid Toiduvalmistamise alused ja toitlustusteeninduse alused
mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. Kirjeldab peoteeninduse üldist korraldust ja planeerib üritust vastavalt etteantud juhisele
1. kasutab juhendi alusel peoteenindusealast eesti- ja võõrkeelset sõnavara
2. kirjeldab etteantud juhendi alusel ürituse sisu, toite ja jooke lähtudes klienditellimusest
3. planeerib ja arvutab vastavalt inimeste arvule ürituse korraldamiseks vajaliku ruumi suuruse
4. planeerib ja arvutab vastavalt inimeste arvule vajaliku laua suuruse ja selle katmiseks ning teenindamiseks vajalikud vahendid
5. kirjeldab eelkatte teostamist järgides laua katmise põhimõtteid
6. kirjeldab juhendi alusel abikelnerite juhendamist teenindusruumide ja
Peoteenindus Ürituste liigid Menüü ja tellimus Ruumid, mööbel ja selle paigutamise põhimõtted Laudade, lauapesu vajadus Nõud, söögiriistad, klaasid jm serveerimisvahendid ja nende vajadus Eelkatte koostamine Töö organiseerimine, tööde jaotus
30T20IT
Loeng Rühmatöö Harjutusülesanded
Koostab vastavalt tellimusele ürituse kava 1. legend 2. menüü (eesti ja
inglise keeles) 3. ruumide kirjeldus,
kaunistamine 4. mööbli vajadus 5. lauapesu vajadus 6. nõude, klaaside,
söögiriistade, serveerimisvahendite vajadus
7. eelkatte skeem 8. teeninduskäigu
37
vahendite ettevalmistamisel kirjeldus
2. Planeerib ja teeb teenindusruumide ettevalmistuse kasutades ergonoomilisi töövõtteid
1. koostab juhendi alusel tööde teostamise plaani arvestades ürituse sisu ja menüüd
2. paigutab teenindusruumide mööblit vastavalt etteantud plaanile
3. loetleb ja kasutab juhendi alusel teenindamiseks sobivaid töövahendeid
4. linutab laudu ja teeb eelkatteid juhendi alusel
5. valmistab ette juhendi alusel lauakatmisvahendeid
6. kasutab oma tegevustes ergonoomilisi töövõtteid
Töö planeerimine Tööde järjekord Mööbli paigutus Töövahendite valik ja ettevalmistamine Laudade linutamine Eelkatete koostamine Ergonoomika
30P Praktiline töö
3. Teenindab kliente müügi- ja teenindamise põhitehnikaid kasutades ja kliendikesksuse põhimõtteid järgides
1. võtab kliente vastu asjakohaseid viisakusväljendeid kasutades
2. kasutab toitude ja jookide serveerimisel asjakohaseid töövõtteid vastavalt tööjuhisele
3. tutvustab vastavalt tööjuhisele kliendile menüüd ja annab soovitusi toitude ja jookide sobitamiseks
4. demonstreerib teenindamiseks vajalikke töövõtteid vastavalt teeninduse alustele
5. teenindab kliente vähemalt ühes võõrkeeles
6. järgib kliente teenindades info vahendamisel kliendi ja ettevõtte andmete ohutust ning kliendi turvalisust
7. korraldab klientide lahkumist ürituselt vastavalt tööjuhisele
Klientide vastuvõtt Menüü tutvustamine Kliendi nõustamine Roogade ja jookide serveerimine Taldrikute kandmise võtted Töö kandikuga Vaagnateenindus Vee serveerimine Veini serveerimine Kohvi serveerimine Nõude koristamine Tagasiside, kiituste ja kaebuste käsitlemine Ürituse lõpetamine Erialane võõrkeel
30P Praktiline töö
4. Planeerib ja teeb vastavalt etteantud juhistele puhastustööd, komplekteerib
1. valib vastavalt puhastusplaanile sobivad puhastusvahendid ja koristustarvikud
2. peseb juhendi alusel nõusid ja vajalikke
Teeninduse ettevalmistus ja teenindusjärgsed
20P Praktiline töö
38
ja ladustab üritusel kasutatavad vahendid
tarvikuid 3. puhastab ja korrastab ruume kasutades
puhastus- ja töövahendeid juhendi alusel 4. põhjendab puhastustööde eest vastutamise
olulisust 5. komplekteerib ja ladustab juhendi alusel
üritusel kasutatavad vahendid vastavalt
toimingud Nõude pesu ja ladustamine/pakendamine Teenindus- ja abiruumide puhastamine enne ja peale teenindust
Hindamine Mitteeristav
Hindekriteeriumid ÕV on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Mooduli hindamine:
Koostatud kirjalik ürituse plaan ÕV I lävendi tasemel Praktiline ürituse teostamine: I teeninduse ettevalmistus, teenindus, teeninduse järeltoimingud
Hindamismeetodid Kirjalik töö, praktiline töö Õppematerjalid Sirje Rekkor, Tiiu Parm, Allan Vainu, Reelika
Eerik "Teenindamise kunst" (ARGO 2013) Roosipõld, Anne; Kotkas, Maie (2008). Restoraniteenindus. Sirje Rekkor „Selvelauad“ (Avita 2000)
39
Moodul 9- JOOGIÕPETUS II EHK ALKOHOOLSED JOOGID
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
9 JOOGIÕPETUS II EHK ALKOHOOLSED JOOGID
5 130//110/20
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppijal on ülevaade alkohoolsete jookide sortimendist ja jookide hoiutingimustest, planeerib juhendit järgides vajaminevaid kaupu ja vahendeid, tutvustab ja soovitab joogikaardis olevaid alkohoolseid jooke, vormistab tellimuse, valmistab ja serveerib alkohoolseid jooke.
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul Joogiõpetus I mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. Kirjeldab erinevate alkohoolsete jookide sortimenti, hoiutingimusi, valmistamis- ja serveerimisvõimalusi leides informatsiooni erialasest kirjandusest sh võõrkeelsest (A ja B keeletase)
1. kirjeldab juhendi alusel alkohoolsete jookide sortimenti
2. kirjeldab juhendi alusel alkohoolse ja äädikhappelise käärimise protsesse
3. kirjeldab lahjade ja kangete alkohoolsete jookide koostist vastavalt juhendile
4. kirjeldab juhendi alusel alkohoolsete jookide päritolu, valmistamisviise, maitseomadusi, hoiutingimusi, kasutamisvõimalusi, serveerimistemperatuure kasutades vajadusel võõrkeelset kirjandust
5. kirjeldab juhendi alusel serveerimisvõimalusi ja valib joogile sobivaid klaasid
6. kirjeldab juhendi alusel joogikaardi koostamise põhimõtteid
Alkohoolsed joogid Liigitus, sortiment Lahjad alkoholid: Veinid (sh vahuveinid ja kangutatud veinid), õlled, siidrid Kanged alkoholid: viin, viski, rumm, tekiila, džinn, brändi (sh konjak), liköörid Jookide säilitamine ja serveerimine Joogikaart
40T10IT
Loeng, rühmatöö, info otsimine ja tõlgendamine, õppevideod Iseseisev töö
Iseseisev töö: Referaat ühe alkohoolse joogi kohta kus on kasutatud vähemalt 2 võõrkeelset allikat Kirjalik test alkohoolsete jookide kohta (lähtuvalt hindamiskriteeriumitest)
40
7. koostab ja vormistab joogikaardi kliendi vajadustest lähtuvalt
2. Planeerib tööks vastavalt etteantud juhendile vajaminevad kaubad ja vahendid
1. koostab ja vormistab juhendi alusel vajaminevate kaupade ja vahendite nimekirja
2. koostab kliendi tellimuse täitmiseks serveerimiseks vajaminevate toidunõude, söögiriistade, klaaside nimekirja
3. kontrollib juhendi alusel oma tööks vajalike kaupade ja vahendite seisukorda ja olemasolu
4. kontrollib kaupade realiseerimisaegu, ladustamist ja serveerimistemperatuure vastavalt enesekontrolliplaanile
Töö planeerimine Hoiutingimused Jookide tellimine Serveerimisvahendite (klaasid jm) vajadus Kaupade kontroll, ladustamine, realiseerimisajad Külmikute temperatuurid ja registreerimine
10T2IT
Harjutusülesanded, Praktiline töö, Individuaalne töö
Praktiline töö juhendi alusel vastavalt hindamiskriteeriumitele
3. Tutvustab ja soovitab kliendile vastavalt toitude ja jookide sobivuse põhimõtetele joogikaardis olevaid jooke
1. tutvustab juhendi alusel kliendile joogikaardis olevaid jooke
2. soovitab kliendile toitudega kooskõlas olevaid jooke lähtudes toidu ja joogivaliku sobivuse põhimõtetest
3. suhtleb kliendiga väljendades ennast eesti ja võõrkeeles arusaadavalt ja korrektselt
Roogade ja jookide sobivus Jookide tutvustamine, kliendi nõustamine (eesti ja inglise keeles)
10T2IT
Loeng, harjutustöö, arutelu, esitlus
4. Võtab tellimuse ja vormistab selle vastavalt nõuetele
1. selgitab vestlusel kliendi valikut 2. võtab vastu tellimuse lähtuvalt kliendi
otsusest 3. vormistab tellimuse vastavalt ettevõtte
töökorraldusele
Tellimuse vastuvõtmine ja vormistamine
4P Praktiline töö
5. Valib õiged töövahendid ja komponendid jookide valmistamiseks
1. valmistab ette töökoha vastavalt valmistatava joogi koostisele
2. valib juhendi alusel töövahendid segujookide valmistamiseks
3. valib komponendid segujookide valmistamiseks lähtudes tellimusest
Kokteilide ja segujookide valmistamine Valmistamise põhimõtted Töövahendid, klaasid Retsepti lugemine, mõõtühikud
20T6IT
Loeng, demonstratsioon, näitlikustamine
41
6. Valmistab ja serveerib erinevaid jooke kasutades õigeid töövõtteid ning täidab tööohutuse- ja hügieeninõudeid
1. valmistab segujooke kasutades asjakohaseid töövõtteid
2. serveerib juhendi alusel valmistatud jooke 3. täidab juhendi alusel tööohutus- ja
hügieeninõudeid
Segujookide valmistamine retsepti järgi Segujookide esitlemine ja serveerimine Toiduhügieeni järgimine jookide valmistamisel ja serveerimisel Mooduli hindamine
26P Praktiline töö
Hindamine Eristav
Hindekriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Mooduli hinde kujunemine Saavutatud lävendi tasemel ÕVI õpitulemused Praktiline ülesanne: ettevalmistustööd, jookide vajadus ja kontrollimine, kaubavarude täiendamine, ladustamine, joogikaadi tutvustamine, tellimuse võtmine, joogi valmistamine ja serveerimine kliendile
Hindamismeetodid Iseseisev töö, kirjalik töö, praktiline töö
42
Õppematerjalid Sirje Rekkor, Tiiu Parm, Allan Vainu, Reelika Eerik "Teenindamise kunst" (ARGO 2013) Roosipõld, Anne; Kotkas, Maie (2008). Restoraniteenindus. Urmas Otspere Joogiraamat Särav kuld klaasis H.L.Cracknell, G.Nobis "Toidud, joogid ja serveerimine" 2002 Urmas Otspere "Kokteil segujookide kuningas" 2010 Toomas Tiivel "Viinad-peenemad napsid" 2009 Toomas Tiivel "Viskimaailma teejuht" 2007 Andrew Jefford "Veinikursus" 2009 http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=890n#euni_repository_10890 http://www.youtube.com/watch?v=e4q0IFPdcL0 –vahuveini avamine ja serveerimine
43
Moodul 10.1- TOITLUSTUSTEENINDUSE PRAKTIKA
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
10.1 TOITLUSTUSTEENINDUSE PRAKTIKA
12 312//265/47
Mooduli eesmärk õppija saab ettevõttes kogemusi, omandab oskusi, vilumusi tööks toitlustusteenindajana
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud osaliselt moodul Toitlustusteeninduse alused ja Toiduvalmistamise alused
mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. Planeerib praktikajuhendi alusel isiklike praktika eesmärke
1. koostab juhendi alusel keeleliselt ja vormiliselt korrektsed materjalid praktikale asumiseks ( CV, avaldus, motivatsioonikiri, praktikalepingu, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tööandjale)
2. koostab juhendi alusel praktikapäevikusse eesmärkide loetelu
3. täidab juhendi alusel igapäevaselt praktikapäevikut
Praktika juhend Parktika eesmärgid Praktikapäevik Praktikale kandideerimise dokumendid Praktika dokumendid Tervisetõend
12/20
Loeng, Arutelu, Individuaali töö Iseseisev töö
Praktika eesmärkide püstitamine Iseseisev töö: Praktikapäeviku täitmine praktika perioodil
2. Kirjeldab praktikajuhendi alusel praktikaettevõtet kui organisatsiooni ning toitlustusosakonna toimingid
1. kirjeldab juhendi alusel praktikaettevõtte äriideed
2. kirjeldab juhendi alusel toitlustusettevõtte ruumide paigutust
3. kirjeldab juhendi alusel toitlustusettevõtte toiminguid ja töökorraldust
Ettevõtte äriidee Ettevõtte ruumide paigutus Ettevõtte töökorraldus
-/20 Iseseisev töö
Hinnatakse praktikaaruandes
3. Töötab praktikaettevõttes juhendamisel ja meeskonnas järgides ettevõtte töökorraldust
1. abistab kokka ja töötab juhendamisel 2. teeb planeeritud tööd toitlustusettevõttes
ettenähtud järjekorras ja tähtajaks 3. töötab meeskonnaliikmena arvestades
teiste töötajatega
Teeb koka juhendamisel abitöid toiduvalmistamisel Teostab töid õiges järjekorras ja ajaks
200 Praktiline töö
44
4. Töötab juhendamisel toitlustamises kasutatavate seadmete ja töövahenditega järgides tööhügieeni – ja tööohutusnõudeid
1. kasutab juhendamisel tööprotsessis sobilikke väikevahendeid ja töö lõppedes paneb need õigesse kohta tagasi
2. järgib juhendi alusel töötades tööhügieeninõudeid ja kasutab vajadusel isikukaitsevahendeid
3. töötab juhendamisel seadmetega ohutult vastavalt kasutusjuhenditele
4. puhastab juhendi alusel töö lõppedes väikevahendid, seadmed ja töökoha
Väikevahendid Toiduhügieen, tööohutus Seadmed Töökoha, väikevahendite, seadmete puhastamine
5. Eeltöötleb juhendi alusel toiduaineid, külmtöötleb köögivilju, valmistab juhendamisel lihtsamaid toite, teeb puhastus ja korrastustöid
1. eeltöötleb juhendi alusel toiduaineid 2. külmtöötleb juhendi alusel köögivilju 3. valmistab juhendamisel köögivilja, teravilja
ja pastalisandeid ja lihtsamaid toite 4. peseb nõud vastavalt ettevõtte
töökorraldusele 5. korrastab juhendi alusel oma töökoha 6. teeb puhastus-ja korrastustöid vastavalt
puhastusplaanile 7. täidab juhendamisel enesekontrolli
plaanist tulenevaid enesekontrollitoiminguid
Toiduainete eeltöötlemine Köögiviljade külmtöötlemine Lihtsamate roogade valmistamine Nõude pesu Töökoha korrashoid ja puhastamine Enesekontrollitoimingute järgimine
6. Katab juhendamisel laudu, hoiab korras selvelaudu, teeb lihtsamaid teenindustoiminguid
1. katab juhendamisel laudu vastavalt etteantud menüüle
2. tutvustab klientidele toite kasutades õiget terminoloogiat
3. korrastab juhendamisel selvelaudu 4. serveerib juhendamisel toite ja jooke
väljastusliinis 5. teenindab kliente meeskonnaliikmena 6. teeb teenindussaalis puhastus-ja
korrastustöid vastavalt puhastusplaanile
Teeninduse ettevalmistus Eelkatete koostamine Roogade tutvustus Selvelaudade korrastamine Väljastusliin Meeskonnatöö Puhastustööd teenindussaalis
40
7. Koostab juhendi alusel praktikaaruande
1. koostab juhendi alusel praktikaaruande 2. analüüsib juhendi alusel saavutatud
praktikaeesmärke
Praktikaaruanne, nõutavad osad, vormistus
13/7
45
3. esitleb suuliselt juhendi alusel praktika kogemusi ja eesmärkide saavutatust
4. seab isiklikud eesmärgid järgmiseks praktikaks
Analüüs, uute praktikaeesmärkide püstitamine Esitlus
Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Praktiline töö ettevõttes on sooritud (täies
mahus) vähemalt lävendi tasemel, esitatud nõuetekohane praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht ja kaitstud praktika
Hindamismeetodid Praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht, suuline esitlus
Õppematerjalid Praktikajuhend, praktikaaruande juhend
46
Moodul 10.2- ABIKELNERI PRAKTIKA
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP 10.2 ABIKELNERI PRAKTIKA 12 312//265/47 Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija abistab
kelnerit teenindusprotsessis ja teostab juhendamisel koristus- ja puhastustöid
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul toitlustusteeninduse alused mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. Planeerib praktikajuhendi alusel isiklikke praktika eesmärke
1. koostab juhendi alusel keeleliselt ja vormiliselt korrektseid materjale praktikale asumiseks (Cv, avaldus, motivatsioonikiri, praktikaleping, oskuste nimistu koostamine, ametlik tutvustuskiri tööandjale)
2. koostab praktikapäevikusse eesmärkide loetelu arvestades praktika juhendit
3. teeb juhendi alusel igapäevaselt sissekanded praktikapäevikusse
Praktika juhend Parktika eesmärgid Praktikapäevik Praktikale kandideerimise dokumendid Praktika dokumendid Tervisetõend
12P20IT
Loeng, Arutelu, Individuaali töö Iseseisev töö
Praktika eesmärkide püstitamine Iseseisev töö: Praktikapäeviku täitmine praktika perioodil
2. Tutvub praktikajuhendi alusel ettevõtte teenindustoimingutega
1. kirjeldab juhendi alusel praktikaettevõtte äriideed
2. kirjeldab juhendi alusel ettevõtte ruumide paigutust
3. kirjeldab juhendi alusel teenindustoiminguid ja töökorraldust
Ettevõtte äriidee Ettevõtte ruumide paigutus Ettevõtte töökorraldus
20IT Iseseisev töö
Hinnatakse praktikaaruandes
3. Abistab kelnerit teenindusprotsessi ettevalmistamisel
1. planeerib oma tööaja vastavalt tööjuhendile
2. küsib infot päevapakkumiste ja muutuste kohta menüüs
3. seab valmis juhendamisel serveerimiseks vajaminevad vahendid
4. teeb juhendamisel nõuetekohase eelkatte
Töö planeerimine Menüü Serveerimisvahendid Eelkatte koostamine
100P
Praktika
47
5. töötab meeskonnas kelneri juhendamisel 4. Abistab kelnerit teenindusprotsessis
1. alustab ja lõpetab kliendikontakti positiivselt järgides teenindusstandardit
2. juhatab kliendid lauda järgides teenidusstandardit
3. ulatab toidu- ja joogikaardid kliendile järgides teeninduspõhimõtteid
4. kohandab eelkatet vastavalt tellimusele 5. serveerib juhendamisel (abistab kelnerit)
toite ja jooke kasutades asjakohaseid töövõtteid
6. suhtleb klientidega sõbralikult ja lähtuvalt heast tavast ja teenindusstandardist
7. küsib juhendamisel kliendilt tagasisidet
Teenindusstandard Klientide vastuvõtt Menüü viimine kliendile Lõpliku eelkatte tegemine Toitude ja jookide serveerimine Suhtlemine klientidega, tagasiside
100P
Praktika
5. korraldab ja teeb juhendamisel vastavalt ettevõtte puhastusplaanile teenindusruumide korrastus – ja puhastustöid
1. korraldab ja teeb juhendamisel puhastus- ja koristustöid
2. peseb nõusid ja vajalikke tarvikuid vastavalt etteantud juhistele
3. kasutab erinevaid puhastusaineid ja vahendeid järgides looduskeskkonna ja säästlikkuse põhimõtteid
4. sorteerib ja käitleb juhendi alusel prügi
Teenindusruumide koristamine Nõudepesu Prügi käitlemine
40P Praktika
6. Koostab praktika lõppedes praktikaaruande
1. koostab praktikaaruande vastavalt etteantud juhendile
2. analüüsib oma tegevust, eesmärkide täitumist vastavalt juhendile
3. esitleb suuliselt praktikal saadud kogemusi ja eesmärkide saavutatust
4. seab isiklikud eesmärgid järgmiseks praktikaks
Praktikaaruanne, koostamine Analüüs, uute praktikaeesmärkide püstitamine Esitlus, kaitsmine
13P7IT
Analüüs, Eesmärgistamine, aruande koostamine, esitlus
Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Praktiline töö ettevõttes on sooritud (täies
mahus) vähemalt lävendi tasemel, esitatud
48
nõuetekohane praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht ja kaitstud praktika
Hindamismeetodid Praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht, suuline esitlus
Õppematerjalid Praktikajuhend, praktikaaruande juhend
49
Moodul 10.3- RESTORANITEENINDUSE PRAKTIKA
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP 10.3 RESTORANITEENINDUS
E PRAKTIKA 12
Mooduli eesmärk õppija tutvub praktikaettevõttega, teeb teenindustoiminguid vastavalt ettevõtte teenindusstandardile
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud osaliselt moodul restoraniteenindus mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. Planeerib praktikajuhendi alusel isiklikud praktika eesmärgid
1. koostab keeleliselt ja vormiliselt korrektsed materjalid praktikale asumiseks (CV, avaldus, motivatsioonikiri, praktikaleping, oskuste nimistu, ametlik tutvustuskiri tööandjale)
2. koostab praktikapäevikusse eesmärkide loetelu arvestades praktika juhendit
3. teeb igapäevased sissekanded praktikapäevikusse
Praktika juhend Parktika eesmärgid Praktikapäevik Praktikale kandideerimise dokumendid Praktika dokumendid Tervisetõend
12/20
Loeng, Arutelu, Individuaali töö Iseseisev töö
Praktika eesmärkide püstitamine Iseseisev töö: Praktikapäeviku täitmine praktika perioodil
2. Tutvub praktikajuhendi alusel praktikaettevõttega
1. kirjeldab praktikaettevõtte struktuuri ja töötajate kohustusi ning vastutusvaldkondi
2. kirjeldab juhendi alusel ettevõtte ruumide paigutust
3. kirjeldab juhendi alusel teenindustoiminguid ja töökorraldust
4. järgib juhendi alusel ettevõtte hügieeni- ja tööohutusnõudeid
Ettevõtte äriidee Ettevõtte ruumide paigutus Ettevõtte töökorraldus
-/20 20P
Iseseisev töö Praktiline töö
Hinnatakse praktikaaruandes
3. Teenindab kliente vastavalt ettevõtte teenindusstandardile
1. teeb ettevalmistustöid vastavalt juhendile 2. võtab kliendid vastu ja saadab ära
positiivset kliendikontakti hoides 3. esitleb kliendile tooteid ja teenuseid
Ettevõtte teenindusstandard Ettevõtte menüü Ettevalmistustööd
220P
Praktiline töö
50
lähtudes teenindusstandardist 4. nõustab kliente lähtuvalt
teenindusstandardist sobivad tooteid ja teenuseid soovitades
5. võtab vastu klienditellimusi lähtudes teenindusstandardist
6. valmistab jooke ning serveerib toite ja jooke õigete töövõtete ning -vahenditega lähtudes teenindusstandardist
7. teeb maksetoiminguid ettevõtte arveldussüsteemis
8. küsib juhendi alusel kliendilt tagasisidet 9. töötab meeskonnas ja juhendab abikelnerit
Klientide vastuvõtt Klientide nõustamine Tellimuse vastuvõtt, edastamine Lõpliku eelkatte koostamine Jookide valmistamine Roogade ja jookide serveerimine Nõude koristamine Arveldamine, kassa Tagasiside (sh kiitused, kaugused) Kliendikontakti lõpetamine Meekonnatöö Teeninduse järeltoimingud Abikelneri juhendamine
4. Koostab praktika lõppedes praktikaaruande
1. koostab praktikaaruande vastavalt etteantud juhendile
2. analüüsib saavutatud praktikaeesmärke 3. esitleb suuliselt praktikal saadud kogemusi
ja eesmärkide saavutatust 4. teeb edasisi plaane tööalaseks arenguks
Praktikaaruanne, koostamine Analüüs, uute praktikaeesmärkide püstitamine Esitlus, kaitsmine
13/7
Analüüs, Eesmärgistamine, aruande koostamine, esitlus
Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Praktiline töö ettevõttes on sooritud (täies
mahus) vähemalt lävendi tasemel, esitatud nõuetekohane praktikaaruanne, praktikapäevik, hinnanguleht ja kaitstud praktika
Hindamismeetodid Praktikaaruanne, praktikapäevik,
51
hinnanguleht, suuline esitlus Õppematerjalid Praktikajuhend, praktikaaruande juhend
52
Moodul 11- LÕPPHINDAMINE
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
1 LÕPPHINDAMINE 2 52//40/12 Mooduli eesmärk demonstreerib teadmisi ja oskusi, hoiakuid ja
isikuomadusi, valmisolekut kutsealal töötamiseks.
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud kõik eelnevad moodulid vähemalt lävendi tasemel
mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Õppija 1. Koostab kirjalikult temaatilise laua planeeringu, lähtudes hindamisülesandest
- kirjeldab juhendi alusel lühidalt ürituse sisu, toite ja jooke - sobitab toite ja jooke lähtudes toidu ja joogivaliku põhimõtetest - kirjeldab menüüd vastavalt tööülesandele, kujundab menüükaardi - koostab ja kujundab eelkatte skeemi vastavalt tööjuhisele järgides laua katmise põhimõtteid - loetleb vastavalt tööülesandele oma tegevusteks vajalikke töövahendeid - planeerib juhendi alusel tööaja - kirjeldab juhendi alusel ettevalmistustöid - kirjeldab juhendi alusel teeninduskäiku - esitleb juhendi alusel kirjaliku aruannet ja vastab selle kohta esitatud küsimustele
20/12
Kirjalik aruanne Kirjalik test Esitlus
2. Valmistab ette oma töökoha, teeb menüüle vastava eelkatte
- jälgib juhendi alusel tööde teostamise graafikut ning planeerib tööaja - loetleb ja kasutab vastavalt tööülesandele oma tegevusteks vajalikke töövahendeid - valmistab ette vastavalt tööjuhisele
6 Praktiline töö
53
lauakatmise vahendid - teeb eelkatte vastavalt tööjuhisele järgides laua katmise põhimõtteid
3. Lahendab teenindussituatsiooni
- alustab ja lõpetab teenindussituatsiooni positiivse kliendikontaktiga lähtuvalt kliendikeskse teeninduse põhimõtetest - näitab üles teenindusvalmidust ja lähtub kliendiga suhtlemisel kliendikeskse teeninduse põhimõtetest - suunab kliendi söögisaali ja juhatab lauda lähtuvalt kliendikeskse teeninduse põhimõtetest - tutvustab põhjalikult ja soovitab toidu- ning joogikaarti lähtuvalt kliendikeskse teeninduse põhimõtetest - selgitab kliendi vajadused kliendikeskse teeninduse põhimõtteid järgides - nõustab klienti erialaseid teadmisi rakendades - pakub välja lahendusi kliendi erisoovide ja vajaduste lahendamiseks - kohandab ja kontrollib eelkatet vastavalt tellimusele - serveerib toite lähtuvalt etteantud nõudmistest - serveerib karastus-, segu- ja alkohoolseid jooke, veine, kohvi- ja teejooke lähtuvalt teeninduse ja müügitöö põhimõtetest - valmistab vastavalt kliendi tellimusele lihtsamaid kohvi- ja teejooke asjakohaseid töövahendeid ning komponente kasutades - koristab ja korrastab laua sobivaid töövõtteid kasutades - küsib ja kogub kliendilt tagasisidet toodete, teenuste ja teenindamise kohta lähtuvalt
14 Praktiline töö
54
kliendikeskse teeninduse põhimõtetest - pakub välja kiituste ja kaebuste käsitlemise võimalusi lähtuvalt kliendikeskse teeninduse põhimõtetest - lõpetab kliendisituatsiooni positiivselt lähtuvalt eesmärgist jätkata kliendisuhet - arveldab teenindusolukorras lähtuvalt teenindusstandardist - hoiab kliendi lahkumisel positiivset kliendikontakti lähtuvalt kliendikeskse teeninduse põhimõtetest
Hindamine Mitteeristav
Hindekriteeriumid Kõik õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel
Mooduli hinde kujunemine Komplekseksam: Kirjalik aruanne+esitlus Test+intervjuu Praktiline töö
Hindamismeetodid Kirjalik aruanne+esitlus, test+intervjuu, praktiline töö
Õppematerjalid http://www.ehrl.ee/kelneri-kutseeksami-materjalid
55
ÜLDÕPINGUTE MOODULID
KEEL JA KIRJANDUS
MOODULI RAKENDUSKAVA Mooduli nr. 1 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP
Keel ja kirjandus 4 õn/6 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt
kui ka kirjalikult.
Seos gümnaasiumi riikliku õppekava eesti keele ja kirjanduse valdkonna õppeainetega: eesti keel ja kirjandus; vene keel ja
kirjandus (õpperühmas, kus eesti keelt õpitakse teise keelena ning õpe toimub osaliselt või täielikult vene keeles) Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad Mooduli õpiväljundid Õppija:
1. Väljendab ennast õppekeeles nii suuliselt kui ka kirjalikult selgelt, eesmärgipäraselt, suhtlussituatsioonile sobivalt
ja kirjakeele norme järgides. 2. Koostab eri liiki tekste, kasutades alustekstidena nii teabe- ja ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid neid kriitiliselt
hinnates (tarbetekstid, arutlus, kirjalik kokkuvõte, reklaamtekstid, juhendid). 3. Loeb ja mõistab sidumata tekste (tabel, graafik, diagramm), hindab neis esitatud infot, teeb järeldusi ja loob uusi
seoseid.
4. Valib ja hindab kriitiliselt infoallikaid ja neis esitatud teavet, kasutab saadud infot oma tekstides ja igapäevaelus. 5. Väärtustab lugemist, suhestab loetut iseendaga ja tänapäeva elunähtustega, oma kodukohaga 6. Tõlgendab ja analüüsib kirjandusteost , seostab seda ajastu ühiskondlike ja kultuuriliste sündmustega 7. Arutleb teemakohaselt ja põhjendatult loetud, vaadatud või kuulatud teksti põhjal.
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppija: 1. Väljendab ennast õppekeeles nii
suuliselt kui ka kirjalikult selgelt,
suhtlussituatsioonile sobivalt ja
kirjakeele norme järgides.
Õppija:
Kõneleb arusaadavalt, valib sobiva sõnakasutuse vastavalt suhtlussituatsioonile
Eristab kõne-ja kirjakeelt
Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides
56
2. Koostab eri liiki tekste, kasutades
alustekstidena nii teabe- ja
ilukirjandustekste kui ka teisi allikaid
neid kriitiliselt hinnates (tarbetekstid,
arutlus, kirjalik kokkuvõte,
reklaamtekstid, juhendid).
Nimetab teksti üldtunnused
Koostab ja vormistab teksti vastavalt juhendile
Kasutab tarbetekstides ametlikku stiili
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
Koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi
Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides
Põhjendab infoallika valikut
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Järgib kirjutamisel õigekirjareegleid
3. Loeb ja mõistab sidumata tekste
(tabel, graafik, diagramm), hindab
neis esitatud infot, teeb järeldusi ja
loob uusi seoseid.
Leiab sidumata tekstist vajaliku info ja vastab esitatud küsimustele
Koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi
Nimetab infootsingu võimalusi
Põhjendab infoallika valikut
Kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus
Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
4. Valib ja hindab kriitiliselt
infoallikaid ja neis esitatud teavet,
kasutab saadud infot oma tekstides ja
igapäevaelus.
Nimetab infootsingu võimalusi
Põhjendab infoallika valikut
Kasutab saadud teavet enda loodud tekstides ja igapäevaelus
Kasutab saadud teavet eesmärgipäraselt suulises esinemises või enda loodud tekstides
Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Koostab etteantud faktide põhjal lihtsama tabeli või diagrammi
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
57
5. Väärtustab lugemist, suhestab
loetut iseendaga ja tänapäeva
elunähtustega, oma kodukohaga
Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
6. Tõlgendab ja analüüsib
kirjandusteost , seostab seda ajastu
ühiskondlike ja kultuuriliste
sündmustega
7.Arutleb teemakohaselt ja
põhjendatult loetud, vaadatud või
kuulatud teksti põhjal.
Põhjendab oma lugemiseelistusi ja –kogemusi
Tutvustab loetud kirjandusteose autorit, kirjeldab tegevusaega ja –kohta ning olulisi sündmusi, iseloomustab tegelasi
Arutleb teose probleemide ja väärtushinnangute üle, toob sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust
Selgitab ja kasutab teksti analüüsimiseks tarvilikke põhimõisteid
Seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega
Teeb loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid
Avaldab ja põhjendab oma arvamust, kasutab oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate
Kirjutab alusteksti põhjal arutluse
Teemad, alateemad, mahud, sh
iseseisev töö (vt ka lisa 1: Teemad, mis peituvad
aktiivsete tegusõnade taga)
KEEL JA ÜHISKOND, KEEL SUHTLUS- JA TUNNETUSVAHENDINA (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Keel kui märgisüsteem. Teised märgisüsteemid. Graafilised üldistused (joonised, tabelid, skeemid). Pildikeel.
Märgisüsteemide ühendamine tekstis Keele ülesanded: infovahetus, suhteloome, identiteedi väljendamine, maailmapildi kujundamine. Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Kirjakeel ja kõnekeel. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused.
Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Võimukus, vulgaarsus ja suhtlusvead. Võrgusuhtluse keelevalikud. Ametlik stiil, publitsistlik stiil ning teadusstiil. Keele kasutusvaldkondade tüüpilised vead. Kunst ja keel. Ilukirjandus. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus. Ilukirjandusliku teksti eripära. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine. Sõnavara rikastamise võimalused. MEEDIA JA MÕJUTAMINE (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Meediateksti tunnused. Reklaami erandlik keelekasutus. Kriitilise reklaamitarbija kujundamine. Olulisemad meediažanrid (uudis, reportaaž, intervjuu, arvamus). Sotsiaalmeedia – kvaliteetajakirjanduse ja meelelahutusajakirjanduse erinevused. Sihtgruppidest lähtuvalt tähtsamad meediakanalid Eestis: meediakanali eesmärk, info edastamise eesmärk, teemade
58
skaala, peamised teemad, info edestamisviis, argumenteerimine ja demagoogia meediakanalites. Kriitiline ja teadlik lugemine. Fakti ja arvamuse eristamine. Oma seisukoha eetiline ja asjakohane sõnastamine. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine. Sõnavara rikastamise võimalused. FUNKTSIONAALNE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Seotud ja sidumata tekstid (nimestikud, tabelid, graafikud...). Teksti ülesehitus ja selle sidusus. Lõigu ülesanne. Lihtsamad tarbetekstid. Teabeotsing. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Arvustamine. Arutleva teksti kirjutamine alusteksti põhjal. Võrdlemine, analüüsimine, üldistamine, järeldamine. Kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine. Loomevargus ehk plagiaat. Allikate refereerimise ja tsiteerimise eesmärgid. Lause-
ja lõiguviited; viitekirje. Vormistamine. Oma teksti toimetamine ja pealkirjastamine. Tüüpilised stiilivead. Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine. ILUKIRJANDUS KUI KUNST (32 kontakttundi +8 iseseisva töö tundi, 1,5 EKAPit) Kirjandusküsimuste käsitlemisel kasutatakse õpetaja ja õpilaste valikul erinevate autorite teoseid nii maailmakirjandusest
kui eesti kirjandusest. Ilukirjanduse põhiliigid. Kirjandusvoolud. Kirjandusteose ja lugeja suhe. Lugejaoskused: teadlik lugeja ja tema isiklik elukogemus, põlvkondlik ja sotsiaal-
kultuuriline kuuluvus. Ilukirjandusstiil ja poeetika. Proosateksti analüüs ja tõlgendamine. Tekstide võrdlev analüüs (eesmärgid, kasutuskontekst, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil). Lemmikraamat Õigekirjaoskuse parandamine ja kinnistamine.
Õppemeetodid Rollimängud sobiva keelekasutuse leidmiseks, keelelise etiketi kasutamiseks, mõistekaart, ajurünnak, videoklippide
võrdlus, loeng, õpimapi koostamine, loovtööd ja – harjutused, rollis kirjutamine, kirjandustekstist lähtuvad aktiiv- ja
loovülesanded, rühma- ja paaristöö, väitlus, pressikonverents, alustekstil põhinev kirjutamine, praktilised harjutused,
mudelkirjutamine, enesekontrolliga ülesanded, õppekäik, lugemispäevik, lavastused jt õpilast aktiveerivad ja arendavad
meetodid, mida õpetaja õpiväljundite saavutamiseks kohaseks peab.
Hindamine Kasutatakse nii eristavat kui mitteeristavat hindamist. Mitteeristavalt hinnatakse tööprotsessi osi (nö eeldustegevused,
59
(Vt lisa 2:
komplekshindamisülesande näide) kujundav hindamine) ja eristavalt erinevaid õpiväljundeid kontrollivaid kompleksülesandeid (praktiline töö, analüüs,
eneseanalüüs, aruanne, esitlus, probleemi lahendamine (juhtumi analüüs), intervjuu, õpimapp, projekt, struktureeritud
kirjalik töö ehk kt, tk või test, referaat, essee jne). Teema hinde võib määrata kas kõiki teema õpiväljundeid kontrolliv
kompleksülesanne (nö arvestus), millele pääsemise eelduseks on mitteeristavate hinnetega kaardistatud eelduspanus, või
vähemalt kolme kompleksülesande koondhinne. (1) Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval
tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi
tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”. Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse
taset järgmiselt:
1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite
iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite
eesmärgipärane kasutamine;
3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. (2) Mitteeristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda
ületaval tasemel ja seda väljendatakse sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi
tasemest madalamal tasemel ning seda väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.
Mooduli hinde kujunemine Moodulit hinnatakse eristavalt. Hinne moodustub 4 teema koondhinde keskmisena. Kooli lõpetamiseks on vaja sooritada ka
osaoskuste eksam, mida hinnatakse eristavalt. Õppematerjalid Õpikud (M. Ehala „Eesti keele struktuur“, „Eesti kirjakeel“, „Kirjutamise kunst“; A. Kilgi ja V. Maanso „Keeleviit“; M.
Hennoste „Täna kirjutame kirjandit“, E. Priimägi, A. Kivimäe „Teksti vastuvõtt ja tekstiloome“ – uuenenud eesti keele
riigieksami materjalid; M. Rebane „Maailmakirjandus kutseõppeasutustele“, „Eesti kirjandus kutseõppeasutustele“, M.
Hennoste „Eesti kirjandus tekstides“ 1. ja 2. osa jt), keelekäsiraamatud, ÕS, e-kursused, jaotusmaterjalid, autentsed
materjalid…
LISA 1:
Teemad, mis peituvad järgmiste aktiivsete tegusõnade taga:
Vormistab
Ametikiri, erialased dokumendid, referaat, essee, viitamine, arvutikiri (tühiku tähtsus, side- ja mõttekriips, , funktsioonid jms), struktureerimine, õigekiri, lauseõpetus,
tarbetekstid …
60
Kirjeldab, selgitab, toob näiteid
Sõnavara, analoogia, õigekiri, lauseõpetus, tekstiloome, omadussõnade võrdlusastmed, seostamine eluga, dokumentatsioon, avalik esinemine …
Koostab
Juhendi jms vormistamise nõuded, CV, avaldus, motivatsioonikiri, praktikaaruanne, õigekorjareeglid, lauseõpetus, stiil, tekstiliigid …
Leiab infot
Tähestiku tundmine, küsimuste püstitamine, kuidas otsida, kuidas leitut struktureerida, kuidas viidata, referaat, funktsionaalne lugemisoskus, kriitiline suhtumine
infoallikatesse …
Iseloomustab, selgitab
Analoogia, allegooria, avalik esinemine, sõnavara, lauseõpetus, tekstiõpetus (töö tekstidega), õigekiri, erialane sõnavara, stiil, olulise ja ebaolulise eristamine, analüüs, seoste
loomine, kirjeldamine, omadussõna, metafoor, detail …
Tunneb ära
Sõnavara, funktsionaalne lugemisoskus, mõisted, profiili tundmine, enda vead ja nende parandamine, stiil, erinevad tekstid ja nende omapära (rakendab suuliselt ja
kirjalikult), arutlus (toob väite kinnituseks näiteid) …
Analüüsib, võrdleb
Sõnavara, funktsionaalne lugemisoskus, refereerimine, omadussõnade võrdlusastmed, tekstiõpetus, lauseõpetus, arutlus, õigekiri …
Suhtleb
Telefonisuhtlus, kehakeel, meedia, keele eri tasandid, sõnavara, ametlik suhtlus, avalik esinemine, viisakusvormelid, pöördumine, stiil, enesekehtestamine, argumenteerimine,
demagoogia vältimine …
Defineerib
Sõnavara, lauseõpetus, võõrsõnad, teatmeteosed, otsingusüsteemid …
LISA 2:
Hindamisülesanne: projekt „Tekstide ringkäik“
Ülesanne hõlmab hindamiskriteeriume: 1–9
Projekti hindamiskriteeriumid:
projektis osalejad on lugenud üht eesti või maailmakirjanduse väärtteost, mis on alustekstiks nt filmile, ooperile, teatrilavastusele, näitusele jne
projektis osalejad oskavad loetud teksti põhjal vastata küsimustele, põhjendada oma seisukohti, arutleda teose probleemide üle ning leida sobivaid näiteid tekstist, et
oma väiteid toetada
osalejad on kogunud erinevatest teabeallikatest infot alusteksti tõlgenduste kohta ja hinnanud andmete kogumise käigus kriitiliselt allikate usaldatavust
uurimistulemused on vormistatud korrektses kirjakeeles slaididel
ettekande slaidid sisaldavad ülevaatlikke ja sisukaid tabeleid ning graafikuid, mis kajastavad kõiki uurimuse olulisi arvandmeid (millistes piirkondades ja perioodidel
lavastatud, esiartistid, lavastajad-režissöörid, publikumenu, lavastuste või etenduste arv jne)
slaidid on korrektselt vormistatud
61
iga osaleja on pidanud lühikese ettekande, kus ta on tutvustanud oma panust projekti ja olulisemaid uurimistulemusi
Õpetamis- ja õppemeetodid:
sobiva teose valimine (teos, mille kohta on olemas tõlgendus: film, ooper, teatrilavastus, näitus jne)
teose lugemine kodus ja analüüs tunnis rühmatööna (küsimused teose põhiidee ja teemade avamiseks, diskussioon, väitlus vm)
uurimus: info kogumine (kes, kus ja millal on teost lavastanud/teinud sellest filmi, kes on mänginud peaosa, teisi kandvaid rolle, kes on olnud lavastuse või filmi
kunstnik, milline on olnud lavakujundus või võttepaik jne). Leida erinevaid aspekte, mida uurida. Õpilased koguvad infot, analüüsivad seda ja vormistavad saadud
tulemused slaididel.
Ettekande koostamine kogutud andmete ja tulemuste tutvustamiseks (sh slaidid graafikute ja võrdlevate arvandmetega: millistel perioodidel on tekst olnud
populaarne, millised teatrid on võtnud kavva, mitu korda iga lavastamise puhul on mängitud, palju on kogunud vaatajaid, millistes riikides on lavastatud, linastunud
jne)
Aktiivne kuulamine ja küsimuste esitamine
Konstruktiivse tagasiside andmine esinejale
Projekt koosneb kolmest osast:
1. Teose analüüs – mitteeristav hindamine
2. Uurimuse läbiviimine, info kogumine ja töötlemine - mitteeristav hindamine
3. Ettekanne – eristav hindamine
62
VÕÕRKEEL MOODULI RAKENDUSKAVA
Mooduli nr. 2 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP
Võõrkeel 3 õn/4,5 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva
keelekasutajana. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava võõrkeele valdkonnaga
Nõuded mooduli alustamiseks Omab 3 taset Mooduli õpiväljundid Õppija:
1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana; esitab ja kaitseb erinevates
mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma seisukohti
2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja kogemusi seoses valitud erialaga
3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks endale sobivaid võõrkeele õppimise strateegiaid ja teabeallikaid, seostab
võõrkeeleõpet elukestva õppega
4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab nendega võõrkeeles suhtlemisel
5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul kandideerimise rahvusvahelistest võimalustest; koostab tööleasumiseks
vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppija: 1. Suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses
nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana;
esitab ja kaitseb erinevates
mõttevahetustes/suhtlussituatsioonides oma
seisukohti
Õppija:
Kasutab iseseisvalt võõrkeelset põhisõnavara ja tuttavas olukorras grammatiliselt üsna õiget keelt
Esitab ja põhjendab lühidalt oma seisukohti erinevates mõttevahetustes
Väljendab end/suhtleb õpitava keele erinevate osaoskuste kaudu (loeb, kuulab, räägib, kirjutab B1 tasemel)
Kirjeldab suhtluskeskkondi, mida kasutab (nende eeliseid, puudusi ja ohte) ja suhtlemist nendes
keskkondades
2. Kirjeldab võõrkeeles iseennast, oma
võimeid ja huvisid, mõtteid, kavatsusi ja
kogemusi seoses valitud erialaga
Tutvustab vestluse käigus iseennast ja oma sõpra/eakaaslast
Koostab oma kooli (lühi) tutvustuse
Põhjendab kooli ja erialavalikut, hindab oma sobivust valitud erialal töötamiseks
Hindab oma võõrkeeleoskuse taset
3. Kasutab võõrkeeleoskuse arendamiseks
endale sobivaid võõrkeele õppimise
strateegiaid ja teabeallikaid, seostab
võõrkeeleõpet elukestva õppega
Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust
Põhjendab võõrkeele õppimise vajalikkust, loob seoseid eriala ja elukestva õppega
Eristab võõrkeelseid teabeallikaid info otsimiseks, kasutab neid ja hindab nende usaldusväärsust
Hindab oma võõrkeeleoskuse taset
63
4. Mõistab Eesti ja teiste rahvaste
elukeskkonda ja kultuuri ning arvestab
nendega võõrkeeles suhtlemisel
Võrdleb sihtkeele / emakeele* maa (de) ja Eesti elukeskkonda, kultuuritraditsioone ja -norme Arvestab sihtkeele kõnelejate kultuurilise eripäraga
Tutvustab (oma eakaaslasele välismaal) Eestit ja soovitab külastada mõnda sihtkohta
5. On teadlik edasiõppimise ja tööturul
kandideerimise rahvusvahelistest
võimalustest; koostab tööleasumiseks
vajalikud võõrkeelsed taotlusdokumendid
Kirjeldab võõrkeeles oma tööpraktikat ja analüüsib oma osalemist selles
Tutvustab õpitavas võõrkeeles oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi Koostab võõrkeeles töökohale/praktikakohale kandideerimise avalduse, CV/Europassi, arvestab sihtmaa
eripäraga
Sooritab näidistööintervjuu Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisev töö
1. MINA JA MAAILM 1,23+0.27EKAP (32 T+8 I tundi)
1.1 Mina ja eakaaslased – kutseõppurid (12T+3 I)
4 T Enda ja oma kaaslase tutvustus
4 T Mina isiksusena teiste seas
4 T Kooli ja õpitavate erilade tutvustus
3 I Kirjaliku enesetutvustuse koostamine 1.2. Mina ja Eesti (10 T+2 I)
4 T Eestit iseloomustavad faktid
4 T Ajalugu, kultuur, traditsioonid
2 T Eestlane versus muud rahvad
2 I Referaat ühest Eesti vaatamisväärsusest või olulisest sündmusest Eesti kultuuriloos 1.3. Erinevad inimesed ja rahvad (10 T+2 I)
6 T Antud keeli kõnelevad maad (riiklus, sümboolika, geograafiline asend, loodus, kliima,
vaatamisväärsused, sündmused, tuntud inimesed)
4 T Maailma maad ja traditsioonid (erinevused ja sarnasused)
2 I Koostab inglise keelt emakeelena kõnelevate riikide koondtabeli
2. KESKKOND JA TEHNOLOOGIA 1.23+0,27EKAP (32 T+7 I tundi) 2.1. Mina ja keskkond (12 T+3 I)
4h Keskkonnakaitse probleemid Eestis ja maailmas
4h Tervislikud eluviisid (toitumine, liikumine)
4h Ebatervislikud eluviisid (suits, alkohol, narkootikumid, kuritegevus)
3h I Keskkonna probleemid läbi oma eriala 2.2. Keeletehnoloogilised rakendused igapäevaelus ja suhtluskeskkonnad (10 T+2 I)
4 T Erinevad teabeallikad info otsimiseks (internet, sõnastik)
64
2 T Keeletaseme analüüs, Europass
2 T Kaasaegsed suhtluskeskkonnad, eelised, puudused, ohud
2 T + 2 I Oma suhtluskeskkonna kirjeldamine, selle plussid ja miinused 2.3. Erinevad leiutised ja kaasaegsed tehnoloogilised saavutused Eestis ja maailmas (10 T+2 I)
4 T Erinevad leiutised inimkonna arengus
6 T Leiutised ja nende kirjeldamine lähtudes erialast
2 I PowerPointi esitlus
3. HARIDUS JA TÖÖ 1.23+0.27EKAP (32 T+ 7 I tundi) 3.1. Mina õppijana (14+3)
6 T Haridussüsteem, õppimisvõimalused, kutsevalik
6 T Edasiõppimisvõimalused välismaal, s.h. EL maades
2 T Elukestev õpe ja selle tähtsus
3 I Eneseanalüüs õppijana
3.2. Mina tööturul (18+4)
6 T Ametid ja nende kirjeldamine
4 T Töö- ja karjäärivõimalused Eestis ja mujal
4 T Tööle siirdumiseks vajalike dokumentide koostamine ja vormistamine
4 T Tööintervjuu
4 I Praktika aruande koostamine ja vormistamine Õppemeetodid Tervikmoodulis kasutatakse järgmisi õppemeetodeid: lugemis- ja/või kuulamisülesande täitmine juhendi alusel;
intervjuu/dialoog; vestlus; rühmatöö (poster v. powerpoint); õppekäik; video v. filmi vaatamine; arutelu; õpimapi
koostamine; viktoriinid ja ristsõnad; essee; aruanne; ajurünnak; rollimängud; uurimuslik töö; töölehtede täitmine,
internetiotsing; testid; eneseanalüüs; küsimuste koostamine/vastamine Hindamine Moodulis kasutatakse eristavat hindamist.
Eristava hindamise puhul on piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda
ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3”, „4” või „5” ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite
saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2”. Numbrilise hindega
väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:
1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab
väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite
eesmärgipärane kasutamine;
3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel;
4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
65
Hindamisele määratud suulised ja kirjalikud kirjeldused,, suulised ja kirjalikud harjutused, dialoogide koostamised,
küsimuste koostamised ja küsimustele vastamised, ettekannete esildised, tarbekirjade koostamine ja täitmine, Power
Pointi esitlused, intervjuud, praktika aruannete kaitsmised, erinevad tööd tekstidega (lugemine, tõlkimine, kuulamine,
kirjutamine)
Mooduli hinde kujunemine Mooduli hindamine on eristav. Teadmisi ja oskusi hinnatakse protsessihinnetega ja moodul lõpeb kokkuvõtliku
hindega, mis on õpiprotsessi hinnete kaalutud keskmine hinne Mooduli lõpphinne kujuneb igapäevase õppetöö jooksvatest hinnetest ja iseseisvate tööde hinnetest.
Õppematerjalid Õpik Come Along + töövihik, Test Your English Vocabulary, Increase Your Vocabulary, paljundatud materjalid,
Internet, Good Grammar Book, English Grammar in Use, PowerPoint materjalid A.Metsa “Sinu vestluskaaslane“,1 ja 2 osad, K. Allikmetas „Kohtumised“ 1 ja 2 osad, E.Raud „Vene keel minu sõber
ja kaaslane“ 1 ja 2 osad, N. Zamkovaja “Mitmepalgeline Venemaa“, sõnastikud, internet
66
MATEMAATIKA
MOODULI RAKENDUSKAVA
Mooduli nr. 3 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP
Matemaatika 3 õn/5 EKAP
Mooduli eesmärk
Matemaatikaõpetusega taotletakse, et õppija kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukalt
toimetulekuks. Seos gümnaasiumi riikliku õppekava matemaatika valdkonnaga.
Nõuded mooduli alustamiseks Põhiharidus
Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete
lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste
tõepärasust 2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest 3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi 4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult 5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste
tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel
● Sõnastab ülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused toob/kirjutab välja
vajalikud seosed ja valemid
● Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonisega/skeemiga, teostab vajalikud arvutused,
vormistab lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust
● Kasutab vajadusel õpetaja koostatud juhendmaterjale ja näpunäiteid ülesande õigeks lahendamiseks
● Teeb järeldusi tulemuse tõepärasuse kohta lähtuvalt igapäevaelust
● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui ka Internetis leiduvaid teabeallikaid
● Leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info
● Koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid ja diagramme õpitud materjali ulatuses
● Nimetab järguühikuid ja teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid
● Arvutab protsente ja promille
● Kasutab muutumist ja seoseid käsitlevat matemaatikat, võrdleb erinevaid suurusi
● Esitab matemaatiliste sümbolite ja valemite sisu tavakeeles
● Esitab tavakeelse teksti matemaatiliste sümbolite ja valemite abil
● Valib ja kasutab kirjalike ülesannete lahendamisel ülesande sisust lähtuvalt õigeid valemeid ja
matemaatilisi sümboleid
● Kasutab analoogiat objektidevaheliste seoste leidmiseks
● Kasutab loogikat etteantud probleemide lahendamisel
67
● Eristab olulist ebaolulisest
● Teab ja kasutab matemaatilise statistika ja tõenäosusteooria elemente
● Selgitab matemaatiliste tehete abil loteriide ja laenudega seotud riske
● Arvutab bruto- ja netopalka ning mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid ja kulusid
● Teisendab enamkasutatavaid valuutasid
● Arutleb säästmise vajalikkuse üle, toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise võimaluste
kohta
Teema Arvutamine õpiväljundid
Teema Arvutamine hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete
lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste
tõepärasust
● Arvutab peast, kirjalikult ja taskuarvutiga, eristab ja teisendab murde, rakendab tehete järjekorda
● Sõnastab vajadusel tekstülesande mõtte, toob/kirjutab välja andmed, määrab otsitavad suurused
toob/kirjutab välja vajalikud seosed ja valemid
● Ümardab arve etteantud täpsuseni.
● Otsustab tulemuse tõepärasuse üle, lähtuvalt igapäevaelust ja ligikaudse arvutamise reeglitest.
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning
saab aru erinevatest matemaatilise info esitamise
viisidest
● Täiendab lahenduskäiku vajadusel joonisega/skeemiga, teostab vajalikud arvutused, vormistab
lahenduskäigu, kontrollib lahenduskäigu õigsust.
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega,
kasutab nende õppimisel oma
matemaatikaalaseid teadmisi ning oskusi
● Väljendub matemaatilist keelt kasutades õigesti. ● Kasutab kirjalikke ülesandeid lahendades õigesti matemaatilisi sümboleid.
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii
suuliselt kui kirjalikult
● Väljendub matemaatilist keelt kasutades õigesti. ● Kasutab kirjalikke ülesandeid lahendades õigesti matemaatilisi sümboleid.
● Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisev töö Arvutamine 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)
● Tehted ratsionaalarvudega; arvuhulgad (naturaalarvud N, täisarvud Z, ratsionaalarvud Q,
irratsionaalarvud I, reaalarvud R). ● Ümardamine. ● Arvu absoluutväärtus (mõiste ja geomeetriline tähendus).
68
● Täisarvulise, negatiivse ja ratsionaalarvulise astendajaga aste (arvu juur). Tehted astmetega. Arvu
kümme astmed. Arvu standardkuju. Arvutamine taskuarvutiga. ● Ühend ja ühi
ühendi ja ühisosa kohta, graafiline kujutamine). ● Elulise sisuga tekstülesanded. (raha igapäevane kasutamine, pere eelarve, vahemaad,
majapidamine jms).
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, õpimapp, iseseisev töö
Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestustöö, mille käigus hinnatakse kogu teemat arvutamine
Hindamine eristav
„3“ Arvutab reaalarvudega õigesti peast, kirjalikult või
taskuarvutiga. Teostab tehted õiges järjekorras. Ümardab arve etteantud täpsuseni. Lahendab konspekti(õpiku, käsiraamatu vms)/näidete
abil elulisi tekstülesandeid
„4“ Lahendab iseseisvalt elulisi sõnalisi tüüpülesandeid
„5“ Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi
tekstülesandeid ja vormistab korrektse
lahenduskäigu
Teema Mõõtühikud õpiväljundid Teema Mõõtühikud hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete
lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste
tõepärasust
● Võrdleb erinevaid mõõtühikutega väljendatud suurusi. ● Esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust (aja planeerimine, säästlik tarbimine, isikliku
eelarve koostamine)
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal kui Internetis leiduvaid teabeallikaid.
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid.
6. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste
tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust (aja planeerimine, säästlik tarbimine, isikliku
eelarve koostamine)
● Teemad ja alateemad
69
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Mõõtühikud 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Mõõtühikute vahelised seosed, teisendamine. ● Elulise sisuga tekstülesanded. • ühikute teisendamine teabeallikate kasutamisega (elulistes ülesannetes SI-süsteemiväliste
mõõtühikute SI-süsteemi ühikuteks teisendamine) • ühikute teisendamise harjutusülesanded (rühmatöö, paaristöö) • interaktiivsed testid (koostatud MS Exceli, Wirise või mõne muu programmiga, kohe tagasisidet
andvad töölehed) • näitlikustamine (pinna, mahu jms ühikutevahelistest seostest, näitlikke jooniseid võivad õpilased ka
ise koostada) • kodune kontrolltöö (vilumuse tagamiseks ja tööharjumuse kujundamiseks) õppimisoskuse
arendamiseks
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Kodune kontrolltöö
Hindamine Eristav
Teisendab pikkus-, raskus- pindala, ruumala, mahu, aja- ja rahaühikuid. Esitab tõepäraseid vastuseid lähtuvalt igapäevaelust
Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne kontrolltöö
Hindamine Eristav
„3“ Teisendab etteantud pikkus-, raskus- pindala, ruumala,
mahu, aja- ja rahaühikuid lubatud eksimisega 10%.
„4“ Teisendab tekstülesannetes mõõtühikuid vastavalt teksti
sisule
„5“ Koostab ja lahendab elulisi mõõtühikute
teisendamist nõudvaid tekstülesandeid
Teema Avaldised. Võrrandid ja võrratused
õpiväljundid Teema Avaldised. Võrrandid ja võrratused hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete
lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste
tõepärasust
● Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme tekstülesannete lahendamisel.
● Leiab tekstülesandest olulised andmed.
● Vajadusel koostab joonise või skeemi.
● Teostab vajalikud arvutused, otsustab tulemuse tõepärasuse üle lähtuvalt igapäevaelust.
70
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Lihtsustab avaldisi kasutades summa ja vahe ruudu ning ruutude vahe valemit.
● Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme.
● Avaldab valemist otsitava suuruse
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Lahendab lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme
● Rakendab ruutvõrrandi lahendivalemit.
● Lahendab lineaarvõrratusi ja lineaarvõrratuste süsteeme.
● Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Avaldised. Võrrandid ja võrratused 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)
● Ratsionaalavaldiste lihtsustamine. ● Võrre. Võrdeline jaotamine. Valemite teisendamine. ● Võrdeline suurendamine ja vähendamine (mõõtkava, plaan). ● Lineaarvõrrand. Ruutvõrrand. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandi-süsteem. ● Arvtelje erinevad piirkonnad.
● Lineaarvõrratuse mõiste ja omadused ja lahendamine. Lineaarvõrratuste süsteem. ● Elulise sisuga tekstülesanded.
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestustöö
Hindamine Eristav
71
„3“ Lihtsustab avaldisi kasutades summa ja vahe ruudu
ning ruutude vahe valemit, lahendab lihtsamaid
lineaarvõrrandeid ja lineaarvõrrandisüsteeme ning
normaalkujulisi ruutvõrrandeid . Lahendab lihtsamaid lineaarvõrratusi. Elulisi tüüpülesandeid lahendab konspekti/näidete
abil.
„4“ Lahendab võrrandeid lihtsustamise valemeid
kasutades. Lahendab lineaarvõrrandeid ja
lineaarvõrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid. Lahendab lineaarvõrratusi ja võrratusesüsteeme. Saab aru tekstist. Lahendab iseseisvalt elulisi tüüpülesandeid,
vormistab korrektse lahenduskäigu. Sõnastab vastuse.
„5“ Lahendab võrrandeid lihtsustamise valemeid
kasutades. Lahendab lineaarvõrrandeid ja
lineaarvõrrandisüsteeme ning ruutvõrrandeid . Lahendab lineaarvõrratusi ja
võrratusesüsteeme. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi
tekstülesandeid, vormistab korrektse
lahenduskäigu.
Teema Protsent õpiväljundid Teema Protsent hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete
lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste
tõepärasust
● Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonise või skeemiga.
● Teostab vajalikud arvutused, vormistab lahenduskäigu.
● Kontrollib lahenduskäigu õigsust.
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Arvutab protsenti ja promilli, vajadusel kasutab analoogiat.
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Kirjeldab lahenduskäiku, vajadusel illustreerib seda joonise või skeemiga.
● Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Protsent 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Osa ja tervik, protsent, promill. ● Elulise sisuga tekstülesanded.
72
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestuslik töö
Hindamine Eristav
„3“ Arvutab protsenti (osa) tervikust. Arvutab tervikut protsendimäära (osamäära) ja osa
kaudu. Leiab, mitu protsenti üks suurus moodustab teisest. Arvutab promilli (nt. alkoholisisaldust veres) Vormistab korrektselt lahenduskäigu.
„4“ Lahendab kolme tehtega elulisi protsentülesandeid
(näiteks niiskusekadu, lahuse ülesanded, suuruste
muutumise ülesanded). Vormistab korrektselt lahenduskäigu.
„5“ Lahendab iseseisvalt ja loovalt vähemalt
kolme tehtega elulisi protsentülesandeid.
Vormistab korrektselt lahenduskäigu.
Vajadusel põhjendab saadud tulemust. Valib erinevate võimaluste vahel
ökonoomsema lahenduskäigu.
Teema Majandusmatemaatika elemendid õpiväljundid Teema Majandusmatemaatika elemendid hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete
lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste
tõepärasust
● Arvutab käibemaksu, kauba hinna käibemaksuga ja ilma ning hinnamuutusi.
● Arvutab bruto- ja netopalka, sellega kaasnevaid makse, mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid
ja kulusid.
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Teisendab valuutasid.
● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks internetis leiduvaid teabeallikaid, laenukalkulaatoreid
infotehnoloogilise pädevuse arendamiseks.
● Leiab tekstist, tabelist, jooniselt, graafikult, diagrammilt vajaliku info.
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Teisendab valuutasid.
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Arutleb säästmise vajalikkuse üle, esitab / toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise
võimalustest.
5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste
tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Arvutab liht- ja liitintressi, hoiuse suurust ja laenu kulukust.
● Kirjeldab laenudega seotud riske.
● Arvutab käibemaksu, kauba hinna käibemaksuga ja ilma ning hinnamuutusi.
73
● Arvutab bruto- ja netopalka, sellega kaasnevaid makse, mitmesuguseid igapäevaeluga seotud tulusid
ja kulusid.
● Arutleb säästmise vajalikkuse üle, esitab / toob näiteid tarbimise ja kulutamise tasakaalustamise
võimalustest.
Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Majandusmatemaatika elemendid 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)
● Raha ja valuuta. ● Liht-ja liitintress. Laen ja hoiustamine, laenu tagasimakse-graafik. ● Palk ja kehtivad maksud ● töövõtjale ja tööandjale. Käibemaks, hind käibemaksuga ja käibemaksuta. Hinnamuutused
(soodushind, hinnatõus jt).
● Diagrammide lugemine.
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
Hindamine Eristav
„3“ Teisendab erinevaid valuutasid. Kasutab sellekohaseid
teabematerjale. Arvutab liht- ja liitintressi. Arvutab
käibemaksu ja kauba jaehinda, hinnamuutusi. Teeb vahet neto- ja brutopalgal, teab palgaga kaasnevaid
makse. Kasutab palgakalkulaatoreid internetis. Selgitab laenudega seotud riske, arutleb säästmise
vajalikkuse ja kiirlaenude üle. Teeb vahet erinevatel diagrammidel, suudab lugeda neilt
andmeid. Õpetaja abiga
„4“ Lisaks hinde „3“ hindamis- kriteeriumile. Loeb tekstis, tabelist, jooniselt vajaliku info, analüüsib
seda ja teeb järeldusi. Teeb excelis diagramme. Konspekti abiga
„5“ Lisaks hinde „3“ ja „4“ hindamiskriteeriumile. Kasutab infotehnoloogilisi vahendeid
ülesannete lahendamisel. Oskab
probleemülesandeid lahendada ja neid ise
püstitada. Julgeb avalikult esineda ja oma
seisukohta kaitsta. Iseseisvalt
Teema Tõenäosusteooria ja statistika õpiväljundid Teema Tõenäosusteooria ja statistika hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete
lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste
tõepärasust
● Eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust.
● Arvutab sündmuse tõenäosust.
● Teab ja kasutab matemaatilise statistika elemente.
74
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Kasutab vajaliku teabe leidmiseks nii paberkandjal (õpik, käsiraamat, leksikon, ja muu) kui Internetis
leiduvaid teabeallikaid.
● Loeb ja koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid, diagramme õpitud materjali ulatuses.
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Loeb ja koostab tabeleid, jooniseid, graafikuid, diagramme õpitud materjali ulatuses.
● Teab ja kasutab matemaatilise statistika elemente.
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust.
5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste
tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Teab ja kasutab matemaatilise statistika elemente.
Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Tõenäosusteooria ja statistika 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I)
● Sündmuse tõenäosus, tõenäosuse summa ja korrutis (sh tõenäosus loteriis ja hasartmängudes). ● Statistika põhimõisted ja arvkarakteristikud. Statistiline ja variatsioonirida, sagedustabel ja
suhteline sagedus, diagrammid keskväärtus, kaalutud keskmine, mediaan, mood, maksimaalne
ning minimaalne element, standardhälve.
● Statistiliste andmete kogumine, süstematiseerimine, statistiline andmetöötlus.
Iseseisev töö Iseseisvaks tööks on sinu poolt valitud tunnuse uurimustöö ja selle esitlus klassis.
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
Hindamine Õpiväljundite saavutamise taset hinnatakse järgnevalt:
1. Kontrolltöö „Tõenäosusteooria” sisaldab ainekavas kirjeldatud näidetele baseeruvaid ülesandeid.
Hinnatakse eristavalt. Hinde osakaal 30% kokkuvõtvast hindest. 2. Kontrolltöö „Statistika” on õpiväljundite saavutamise taset kontrolliv test. Hinnatakse eristavalt. Hinde
osakaal 30% kokkuvõtvast hindest.
3. Iseseisvad tööd hinnatakse eristavalt ja nad moodustavad kokku 20% kokkuvõtvast hindest. 4. Essee „Loteriide ja hasartmängude mängimisega seotud riskidest” hinnatakse mitteeristavalt. 5. Ülesannete kirjalikud lahendused ja osalemine foorumites hinnatakse mitteeristavalt.
„3“ „4“ „5“
75
õpilane oskab lahendada “Tõenäosusteooria” ja
“Statistika” näidisülesandeid ja on esitanud statistika
uurimustöö. Selgitab loteriide ja hasartmängudega seotud riske
õpilane oskab lahendada “Tõenäosusteooria” ja
“Statistika” näidetele baseeruvaid ülesandeid. Õpilane
on esitlenud oma iseseisvat uurimustööd klassis,
kirjutanud essee loteriide ja hasartmängudega seotud
riskidest ja osalenud aruteludes.
õpilane lahendab “Tõenäosusteooria” ja
“Statistika” teooriale baseeruvaid, kuid
loogilist mõtlemist ja järeldusoskust nõudvaid
probleemülesandeid ; on esitlenud oma
iseseisvat uurimistööd klassis ja saanud hea või
väga hea hinnangu osaliseks. Õpilane on
esitlenud esseed “Loteriide ja hasartmängudega
seotud riskidest” ja võtnud aktiivselt osa
aruteludest klassis või foorumites.
Teema Jooned tasandil õpiväljundid
Teema Jooned tasandil hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete
lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste
tõepärasust
● Kujutab vektorit tasandil (sh summavektorit).
● Arvutab lõigu ja vektori pikkuse.
● Joonestab sirge antud võrrandi järgi.
● Seostab joone (sirge, parabool, ringjoon) võrrandit graafikuga ja vastupidi.
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Joonestab sirge antud võrrandi järgi.
● Seostab joone (sirge, parabool, ringjoon) võrrandit graafikuga ja vastupidi.
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Kujutab vektorit tasandil (sh summavektorit).
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Seostab joone (sirge, parabool, ringjoon) võrrandit graafikuga ja vastupidi.
● Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Jooned tasandil 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Punkti asukoha määramine tasandil. ● Lõigu pikkus, kahe punkti vaheline kaugus, vektori mõiste ja tähistamine, vektori pikkus,
nullvektor, ühikvektor, vastandvektor, vektorite geomeetriline liitmine. ● Sirge, parabooli ja ringjoone võrrandid. ● Sirge joonestamine võrrandi järgi.
76
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Arvestustöö
Hindamine Eristav
„3“ Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti
koordinaatide järgi. Arvutab vektori pikkust vektori koordinaatide järgi. Joonestab võrrandi järgi sirge tasandil. Tunneb antud võrrandi järgi joone kuju (sirge parabool,
ringjoon)
„4“ Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti
koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate. Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp- punkti
koordinaatide järgi, vektori pikkust vektori
koordinaatide järgi. Liidab vektoreid geomeetriliselt. Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab konspekti abil sirge võrrandi, kui sirge on
antud: kahe punktiga; punkti ja sihivektoriga; tõusu ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga ning teisendab üldvõrrandiks.
„5“ Kujutab vektorit tasandil algus- ja lõpp- punkti
koordinaatide järgi. Arvutab vektori koordinaate, vektori algus- ja
lõpp- punkti koordinaate. Arvutab lõigu ja vektori pikkust algus- ja lõpp-
punkti koordinaatide järgi, vektori pikkust
vektori koordinaatide järgi. Liidab vektoreid geomeetriliselt. Joonestab võrrandi järgi sirge, parabooli. Koostab sirge võrrandi, kui sirge on antud: kahe punktiga; punkti ja sihivektoriga; tõusu ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga ning teisendab üldvõrrandiks, võrrandiks tõusu ja
algordinaadi järgi.
Hindamismeetod/ülesanne/ näidisülesanne Praktiline töö: jooned igapäevaelus- foto ja sellelt joonte leidmine
Fotolt on leitud ja fotole joonestatud vähemalt kolm joont.
Teema Trigonomeetria õpiväljundid
Teema Trigonomeetria hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete
lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste
tõepärasust
● Kasutab Pythagorase teoreemi ja trigonomeetriliste funktsioonide definitsioone täisnurkse
kolmnurga lahendamisel
● Esitab tõepärased vastused lähtudes igapäevaelust.
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab ● Leiab tekstist vajalikud andmed, teeb joonise.
77
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Leiab elulistes ülesannetes Pythagorase teoreemi ja täisnurkse kolmnurga trigonomeetria abil
puuduvaid kujundi mõõtmeid ja nurkade suurusi
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Kasutab sisust ja joonisest lähtuvaid õigeid tähiseid ja neile vastavaid valemeid, teostab vajalikud
arvutused, vormistab lahenduskäigu.
5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste
tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Leiab elulistes ülesannetes Pythagorase teoreemi ja täisnurkse kolmnurga trigonomeetria abil
puuduvaid kujundi mõõtmeid ja nurkade suurusi
Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Trigonomeetria 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Pythagorase teoreem. Teravnurga siinus, koosinus, tangens. Täisnurkse kolmnurga lahendamine.
● Elulise sisuga tekstülesanded.
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
Hindamine
„3“ Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed,
valemid ja vastuse) lahendada konspekti/näidete abil
(elulisi) ülesandeid kasutades valemikaarti. Oskab valemikaardi abil leida õigeid elementidevahelisi
seoseid, ümbermõõdu ja pindala valemeid.
„4“ Oskab korrektselt (teeb joonise, kirjutab andmed,
valemid ja vastuse) lahendada (elulisi) ülesandeid
kasutades valemikaarti. Liigitab tasandilisi kujundeid, oskab valemikaardi abil
leida õigeid elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja
pindala valemeid. Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.
„5“ Lahendab iseseisvalt (abimaterjale kasutamata)
elulisi ülesandeid trigonomeetriateadmisi
rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid
lähtuvalt igapäevaelust. Liigitab tasandilisi kujundeid ja teab
elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja
pindala valemeid. Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi
tekstülesandeid ja vormistab korrektse
lahenduskäigu.
Teema Planimeetria õpiväljundid Teema Planimeetria hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete
● Liigitab tasandilisi kujundeid, teeb joonise; teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala
78
lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste
tõepärasust valemeid
● Teeb ülesande lahendusest õige kujundi joonise.
● Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Liigitab tasandilisi kujundeid, teeb joonise; teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala
valemeid
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Liigitab tasandilisi kujundeid, teeb joonise; teab elementidevahelisi seoseid, ümbermõõdu ja pindala
valemeid
● Esitab tõepärased vastused lähtuvalt igapäevaelust.
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Kirjutab vajalikud andmed ja valemid.
● Vajadusel teisendab ühikud, teeb arvutused, vormistab lahenduskäigu
5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste
tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Lahendab elulisi ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades ja esitab tõepäraseid
vastuseid lähtuvalt igapäevaelust
● Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Planimeetria 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Tasapinnaliste geomeetriliste kujundite (kolmnurk, ruut, ristkülik, rööpkülik, romb, trapets,
korrapärane kuusnurk, ring) elemendid, ümbermõõdud ja pindalad.
● Elulise sisuga tekstülesanded.
Õppemeetodid Loeng, arutelu, ülesannete lahendamine, iseseisev töö
Hindamine
„3“ Õpilane teeb tasapinnaliste kujundite joonised ja
lahendab antud andmetega kujundi pindala ja
ümbermõõdu. Va romb, trapets või valemite lehe abil
kõik kujundid
„4“ Õpilane teisendab ühikud ja vormistab lahenduskäigu
korrektselt. Trigonomeetria valemikaardi abiga.
„5“ Õpilane teeb tasapinnaliste kujundite joonised
ja arvutab kujundite pindala ja ümbermõõdu.
Lahendab loovalt elulisi ülesandeid
trigonomeetria - ja planimeetriateadmisi
rakendades ja esitab tõepäraseid vastuseid
lähtuvalt igapäevaelust.
79
Teema Stereomeetria õpiväljundid Teema Stereomeetria hindamiskriteeriumid
1. Kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -oskusi
uutes situatsioonides ning eluliste ülesannete
lahendamisel, analüüsides ja hinnates tulemuste
tõepärasust
● Liigitab ruumilisi kujundeid,
● Kirjutab vajalikud andmed ja valemid.
● Vajadusel teisendab ühikud, teeb arvutused, vormistab lahenduskäigu.
● Lahendab elulisi stereomeetria ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades, annab
vastuse lähtudes igapäevaelust.
2. Kasutab vajadusel erinevaid teabeallikaid ning saab
aru erinevatest matemaatilise info esitamise viisidest ● Teeb joonise.
3. Seostab matemaatikat teiste õppeainetega, kasutab
nende õppimisel oma matemaatikaalaseid teadmisi
ning oskusi
● Lahendab elulisi stereomeetria ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades, annab
vastuse lähtudes igapäevaelust.
4. Esitab oma matemaatilisi mõttekäike loogiliselt,
väljendab oma mõtet selgelt ja täpselt nii suuliselt
kui kirjalikult
● Vajadusel teisendab ühikud, teeb arvutused, vormistab lahenduskäigu.
5. Kasutab matemaatika võimalusi enda ja teiste
tegevuse tasuvuse ning jätkusuutlikkuse hindamisel ● Lahendab elulisi stereomeetria ülesandeid trigonomeetria- ja planimeetriateadmisi rakendades, annab
vastuse lähtudes igapäevaelust.
● Teemad ja alateemad
Teemad, alateemad, mahud, sh iseseisevtöö Stereomeetria 0,5 EKAP (13 t = 10 T+3 I) ● Püstprisma, korrapärase püramiidi, silindri, koonuse ja kera (sfääri) elemendid, pindalad ja
ruumala.
● Elulise sisuga tekstülesanded.
Õppemeetodid Ajurünnak või test (teooria tundmine), loeng, õpiring (ülesannete lahendamine), praktiline töö
programmiga Geogebra, praktiline töö (püramiidi jt kehade voltimine või valmistamine), iseseisev töö
(foto ja sellel hulktahuka ja pöördkeha esiletoomine programmiga Geogebra või muude
joonestamisvahenditega; esitlemine)
Hindamine Hindamise eelduseks on tunnitööde sooritatus. Kontrolltöö (eristav) ja iseseisev töö (mitteeristav)
„3“ õppija lahendab näidisülesannete tasemel elulisi
„4“ õppija lahendab näidisülesannete tasemel elulisi
„5“ õppija lahendab elulisi stereomeetria
80
stereomeetria ülesandeid valemite lehe abi, teeb joonis,
vajadusel teisendab mõõtühikuid, annab vastuse lähtudes
igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö ja vastab mõnele
esitatud küsimusele
stereomeetria ülesandeid, teeb joonis, vajadusel
teisendab mõõtühikuid, esitab vastuse lähtudes
igapäevaelust. Esitleb iseseisva töö ja vastab esitatud
küsimustele
ülesandeid, esitab põhjaliku lahenduskäigu,
teeb joonis, vajadusel teisendab mõõtühikuid,
annab vastuse lähtudes igapäevaelust, suudab
hinnata vastuse õigsust. Esitleb iseseisva töö
mis on sooritatud programmiga geogebra ja
vastab kõigile esitatud küsimustele
Mooduli hinde kujunemine Eristav hindamine. Mooduli hinne kujuneb teemade kaalutud keskmistest hinnetest. Eristava hindamise
puhul on tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastavalt (kõikide teemade konspekt on
olemas, lahendatud on iseseisvad ülesanded, kõik ülesanded on lahendatud) või seda ületaval tasemel ja
seda väljendatakse hinnetega „3“, „4“ või „5“ ning ebapiisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine
läveni tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2“. Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:
1) hinne „5“ – „väga hea“ – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida
iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
2) hinne „4“ – „hea“ – õpilane on saavutanud õpiväljundid ületaval tasemel, mida iseloomustab
väljundite eesmärgipärane kasutamine;
3) hinne „3“ - „rahuldav“ – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid läveni tasemel;
4) hinne „2“ - „puudulik“ – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid läveni tasemel.
Iseseisev töö: õpimapp, mis sisaldab teemade konspekte, näidisülesandeid, iseseisvalt lahendatud ülesandeid, õpimapi
analüüsi etteantud vormil
Õppematerjalid Õpetajate poolt koostatud materjalid.
81
LOODUSAINED MOODULI RAKENDUSKAVA
Mooduli nr. 4 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP
Loodusained 4 õn/6 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu
põhimõtteid.
Seos gümnaasiumi riikliku õppekava loodusaine valdkonna ainetega: bioloogia, geograafia, keemia, füüsika
Nõuded mooduli
alustamiseks
Puuduvad
Mooduli õpiväljundid Õppija:
1. Mõistab loodusainete omavahelisi seoseid ja eripära, saab aru mudelite tähtsusest reaalsete objektide kirjeldamisel
2. Mõtestab ja kasutab loodusainetes omandatud teadmisi keskkonnas toimuvate nähtuste selgitamisel ja väärtustamisel
ning igapäevaelu probleemide lahendamisel
3. Mõistab teaduse ja tehnoloogia saavutuste mõju looduskeskkonnale ja inimesele. Saab aru ümbritseva keskkonna mõjust
inimese tervisele
4. Leiab iseseisvalt usaldusväärset loodusteaduslikku informatsiooni ja kasutab seda erinevate ülesannete lahendamisel
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õppija:
1. Mõistab loodusainete
omavahelisi seoseid ja
eripära, saab aru
mudelite tähtsusest
reaalsete objektide
kirjeldamisel
Õppija:
Kirjeldab Maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid
Kirjeldab Maa evolutsioonilist arengut, elus- ja eluta looduse tunnuseid
Kirjeldab abiootiliste tegurite toimet organismidevahelisi suhteid ja looduses toimivaid aineringe
Kirjeldab organismide ehitust, aine- ja energiavahetust, paljunemist ja arengut (eristab rakutüüpe)
Iseloomustab inimese keemilist koostist ja mõistab pärandumise seaduspärasusi
Kirjeldab mehaanika nähtusi ja kasutab selleks õigeid füüsikalisi suurusi ja mõisteid
Lahendab ja vormistab erinevaid ülesandeid ja kasutab selleks korrektselt mõõtühikuid
Kirjeldab korrektsete mõistete ja füüsikaliste suurustega elektromagnetismi nähtusi ja nendevahelisi seoseid
Iseloomustab soojusenergia muutmise viise, nähtusi, seaduspärasusi
Kirjeldab õigete füüsikaliste suurustega ja mõistetega valguse tekkimise, levimise ja kadumise nähtusi
Kirjeldab tähtsamaid mikromaailma mudeleid, tuumareaktsioone ning radioaktiivsust
Kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja
ainete omaduste selgitamisel
Iseloomustab evolutsiooni kulgu ning seostab protsesse looduses nähtavaga
Võrdleb erinevate piirkondade kliimat, mullastiku, taimestiku ja loomastiku omavahelisi seoseid
82
Võrdleb looduslikke ja tehismaterjale ning nende omadusi
Koostab erinevate andmete põhjal tabeleid ja graafikuid
Kasutab õigesti mõõtühikute süsteeme
Kirjeldab ja kohandab korrektsete lähteandmetega antud ülesandele õige lahendusmudeli ning fikseerib otsitavad
suurused
Teostab õigesti arvutused, kontrollib saadud tulemust ning vormistab ülesande vastuse korrektselt
Selgitab loodusainete omavahelist seotust ja erinevusi, kasutades õpitud mõisteid loodusnähtuste kirjeldamisel
2. Mõtestab ja kasutab
loodusainetes omandatud
teadmisi keskkonnas
toimuvate nähtuste
selgitamisel ja
väärtustamisel ning
igapäevaelu probleemide
lahendamisel
Kirjeldab teaduse ning tehnoloogia võimalusi ja piiranguid ühiskonna heaolu ja majanduse arengu tagamiseks
Selgitab tervisliku toitumise põhimõtteid
Selgitab nakkushaiguste vältimise võimalusi
Kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete toimet inimestele ja keskkonnale.
3. Mõistab teaduse ja
tehnoloogia saavutuste
mõju looduskeskkonnale
ja inimesele. Saab aru
ümbritseva keskkonna
mõjust inimese tervisele
Nimetab loodusteaduste ning tehnoloogia arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid
Kirjeldab ja toob näiteid loodusteaduste, tehnoloogia ja ühiskonna vahelistest seostest
Võrdleb erinevaid eetilis- moraalseid seisukohti ning nende usaldusväärsust
Nimetab majandustegevusega kaasnevaid looduskeskkonna probleeme
Selgitab loodus- ja sotsiaalkeskkonnas omavahelisi seoseid ja probleeme
Kirjeldab inimese arengut ja tervisliku seisundit sõltuvalt sotsiaalsest, majanduslikust või looduskeskkonnast
Kirjeldab oma elukoha (loodus) keskkonda, uurides ja analüüsides seal erinevaid probleeme
4. Leiab iseseisvalt
usaldusväärset
loodusteaduslikku
informatsiooni ja kasutab
seda erinevate ülesannete
lahendamisel
Kasutab keemiliste elementide perioodilisustabelit ja ühendite molekulaarmudeleid mikromaailma kirjeldamisel ja
ainete omaduste selgitamisel
Kasutab erinevaid teabeallikaid loodusteaduslike ülesannete ja probleemide lahendamisel
Analüüsib erinevate infoallikate usaldusväärsust
Teemad, alateemad,
mahud, sh iseseisev töö
UNIVERSUM JA SELLE KUJUNEMINE- 1.0 EKAP
(26 =20t T + 6t IS)
Teema1: Maakera kui süsteem -6t T
83
- Maa teke, areng ja geoloogiline ajaskaala
- Maa sfäärid
Teema 2: Universumi evolutsioon- 2t T
- Evolutsiooniteooriate põhiseisukohad. Mikro- ja makroevolutsioon
Teema 3: Astronoomia- 2t T+ 2t IS
Teema 4:Kehad, nende mõõtmed, mõõtühikute süsteemid ja teisendamised (16t = 12t T + 4t IS)
- Liikumine ja selle mõõtmine. Taustsüsteemid - 4t T
- Vastasmõjud- 4t T + 2t IS
- Jõud, mass ja energia- 4t T + 2t IS
MIKROMAAILM JA AINE EHITUS- 2,3 EKAP (60t)
Aatomi ja molekuli ehitus ja mudelid-
1 EKAP (26t= 20t T+6t IS)
Teema 1: Keemilised elemendid Maal
- keemiliste elementide levik erinevates Maa sfäärides- 2t T
Teema 2: Keemiline side
- kovalentne side, iooniline side, metalliline side, vesinikside- 2t T
Teema 3: Anorgaanilised aineklassid
- oksiidid, alused, happed, soolad- valemite ja nimetuste koostamine- 4t T + 2t IS
Teema 4: Metallid, mittemetallid
- metalliaatomi ehituse eripära, keemilised
omadused, füüsikalised omadused- 4t T
- mittemetalliaatomi ehituse eripära, tähtsamate mittemetallide omadused- 4t T + 4t IS
Teema 5: Ülesannete lahendamine- 4t T
Mikromaailma ehitus- 1,3 EKAP (34t= 26t T + 8t IS)
Teema 1: Ideaalse gaasi olekuvõrrand, ülesannete lahendamine- 4t T +2t IS
Teema 2: Planetaarne aatomimudel, elementaarosakesed 2t T+2t IS
Teema 3: Elektrostaatika, elektrinähtused
- Elektrostaatika nähtus, ülesannete lahendamine- 4t T+2t IS
- Alalisvool, vahelduvvool, magnetism, ülesannete lahendamine- 10t T+ 4t IS
Teema 4: Optika
- Geomeetrilise optika põhiseadused, ülesannete lahendamine- 6t T + 2t IS
84
ORGANISM KUI TERVIK- 1,7 EKAP (44t)
Orgaanilised ained eluslooduses
Organismide keemiline koostis-
1EKAP ( 26t=20t T+ 6t IS)
Teema 1: Orgaaniliste ainete eripära ja struktuur- 4t T + 2t IS
Teema 2: Süsivesinikud, oksüdeerumine, põlemisülesanded- 4t T+ 2t IS
Teema 3: Polümeerid- 2t T
Teema 4: Hüdroksüülrühma sisaldavad orgaanilised ühendid- 4t T + 2t IS
Teema 5: Karbonüülühendid:
- aldehüüdid, ketoonid- 2t T
- karboküülhapped, rasvad - 2t T
- aminohapped, valgud, nukleiinhapped- 2t T
Biomolekulide tähtsus eluslooduses -0,2 EKAP ( 4t T)
Teema 1: Toiduainete toiteväärtus, lisaained ning tervislikkuse seos koostisega- 2t T
Teema 2: Organismide energiavajadus -2t T
Organismide ehitus ja talitlus- 0,5 EKAP
14t = 10t T + 4t IS
Teema 1: Rakkude ehitus ja talitlus-2t T
Teema 2: Organismide aine- ja energiavahetus-2t T
Teema 3: Paljunemine ja areng- 2t T +2t IS
Teema 4: Pärilikkus, inimene kui tervikorganism – 4t T+ 2t IS
LOODUSTEADUSTE RAKENDUSVÕIMALUSI- 0,5 EKAP
Loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majanduses 14t = 10t T + 4t IS
Teema 1: Geeni- ja biotehnoloogia, transgeensed organismid- 2t T + 2t IS
Teema 2: Nanotehnoloogia ja kaasaegne materjaliteadus. Bioenergeetika- 2t T
Teema 3: Nakkushaigused ja nende vältimine- 2t T
Teema 4: Organismi kahjustavad ained. Alused, happed ja soolad igapäevaelus 4t T + 2t IS
KESKKOND JA KESKKONNAKAITSE- 0,5 EKAP (12t)
85
Majanduskeskkond- 0,25 EKAP (6t= 4t T +2t IS)
Teema 1: Globaliseerumine ja globaalsed keskkonnaprobleemid- 4t T +2t IS
Elukeskkond, selle süsteemid ning kaitse –
0,25 EKAP 6t = 4t T + 2t IS
Teema 1: Ökoloogilised tegurid sh organismide omavahelised suhted, ökosüsteemid- 2 t T
Teema 2:Looduskaitse- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad ning rahvusvaheline koostöö, liikide hävimist põhjustavad
tegurid- 2t T+ 2 t IS
Õppemeetodid Loeng, rühmatöö, referaat, praktiline töö, iseseisev töö.
Hindamine Hindamisel kasutatakse mitteeristavat hindamist.
Õppija:
- oskab kasutada teabe saamiseks erinevaid infoallikaid
- oskab lahendada erinevaid ülesandeid kasutades selleks korrektselt mõõtühikuid ja vormistab korrektse lahenduse
- tunneb universumi ehitust ja evolutsiooni
- teab kehadega seotud füüsika põhiseadusi
- tunneb aine makro- ja mikroehitust
- tunneb organismide keemist koostist, ehitust ja talitlust.
- teab loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majanduses
- teab tähtsamaid globaalprobleeme ning oskab analüüsida nende toimet ja vähendamise võimalusi.
Kõigide teemade puhul tuleb saada positiivne tulemus, mis vastab lävendikriteeriumidele.
Arvestatud” ehk lävend:
Õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel.
Piisavaks tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi tasemele vastaval või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse
sõnaga „arvestatud”. Ebapiisavaks tulemuseks on õpiväljundite saavutamine lävendi tasemest madalamal tasemel ning seda
väljendatakse sõnaga „mittearvestatud”.
UNIVERSUM JA SELLE KUJUNEMINE
Teema 1+2. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Universumi ja Maa teke ja areng, Evolutsioon
Teema 3. Referaat etteantud teemal
Teema 4. Struktureeritud kirjalik töö (test) nr1- liikumine, taustsüsteemid, vastastikmõjud., ülesanne.
Struktureeritud kirjalik töö (test) nr2- Jõud, mass, energia, ülesanne.
86
MIKROMAAILM JA AINE EHITUS
Aatomi ja molekuli ehitus ja mudelid
Teema 2. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Ühendis oleva keemilise sideme määramine. Omaduste
ennustamine keemilise sideme järgi.
Teema 3. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Anorgaaniliste ühendite nimetuste ja valemite koostamine.
Teema 4. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Metallide ja mittemetallide ja nende ühendite omadused.
Referaat.
Teema 5. Hindamismeetod: Struktureeritud kirjalik töö (test). Ülesannete lahendamine.
Mikromaailma ehitus
Teema 1: Struktureeritud kirjalik töö (test). Ideaalse gaasi olekuvõrrand, ülesande lahendamine.
Teema 2: Referaat etteantud teemal
Teema 3: Struktureeritud kirjalik töö (test). Elektrostaatika, alalis- ja vahelduvvool, magnetism. ülesande lahendamine.
Teema 4: Struktureeritud kirjalik töö (test). Geomeetrilise optika põhiseadused, ülesannete lahendamine.
ORGANISM KUI TERVIK
Orgaanilised ained eluslooduses
Organismide keemiline koostis
Teema 1: Esitlus rühmatööna.
Teema 2: Struktureeritud kirjalik töö (test). Süsivesinike ehitus, nomenklatuur, põlemisülesanne.
Teema 3,4: Struktureeritud kirjalik töö (test). Polümeerid. hüroksüühendid.
Teema 5: Struktureeritud kirjalik töö (test). Karbonüülühendid, nende esindajate omadused ja tähtsus.
Biomolekulide tähtsus eluslooduses
Teema 1+2: Struktureeritud kirjalik töö (test). Toiduainete toiteväärtus, lisaained, tervislikkuse seos koostisega,
organismide energiavajadus
Organismide ehitus ja talitlus
Teema 1+2: Struktureeritud kirjalik töö (test). Rakkude ehitus ja talitlus, organismide aine- ja energiavahetus.
Teema 3+4: Struktureeritud kirjalik töö (test). Paljunemine ja areng, pärilikkus.
87
LOODUSTEADUSTE RAKENDUSVÕIMALUSI
Loodusteaduste rakendusvõimalusi tehnoloogias ja majanduses
Teema 1: Struktureeritud kirjalik töö (test). Geeni- ja biotehnoloogia, transgeensed organismid.
Teema 4: Rühmatöö esitlusega
KESKKOND JA KESKKONNAKAITSE
Majanduskeskkond
Teema 1: Referaat etteantud teemal
Elukeskkond, selle süsteemid ning kaitse
Teema 1: Struktureeritud kirjalik töö (test). Ökoloogilised tegurid, ökosüsteemid.
Teema 2: Referaat etteantud teeemal koos esitlusega.
Mooduli hinde
kujunemine
Kõiki hindamismeetodeid hinnatakse mitteeristavalt ning kõigi puhul tuleb saada positiivne tulemus, mis vastab
lävendikriteeriumidele.
Õppematerjalid http://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=88u7#euni_repository_10895
Keemia õpik kutsekoolidele
Keemia töövihik kutsekoolidele
Füüsika õpik kutsekoolidele
Füüsika töövihik kutsekoolidele
Keemia X klass
Keemia XI klass
Bioloogia õpik gümnaasiumile I, II, III, IV osa
Maailma ühiskonnageograafia õpik gümnaasiumile I, II osa
88
SOTSIAALAINED
MOODULI RAKENDUSKAVA
Mooduli nr. 5 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP
Sotsiaalained 4,2 õn/7 EKAP
Mooduli eesmärk Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid
seonduvalt iseenda ja sotsiaalse keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest, ning
toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena
Seos gümnaasiumi õppekava kehalise kasvatuse valdkonna, riigikaitse valikkursuse ja sotsiaalainete valdkonna
õppeainetega: ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus, inimgeograafia
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad
Mooduli õpiväljundid Õppija:
1. Omab adekvaatset enesehinnangut ning teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad tervikliku ja
terviseteadliku inimese kujunemist
2. Omab arusaama esinevatest nähtustest, protsessidest ja konfliktidest ühiskonnas ning nende seostest ja
vastastikusest mõjust
3. Mõistab kultuurilise mitmekesisuse ning demokraatia ja selle kaitsmise tähtsust ning jätkusuutliku arengu
vajalikkust, aktsepteerides erinevusi
4. Hindab üldinimlikke väärtusi, nagu vabadus, inimväärikus, võrdõiguslikkus, ausus, hoolivus, sallivus,
vastutustunne, õiglus, isamaalisus ning lugupidamine enda, teiste ja keskkonna vastu
5. On Eesti Vabariigile lojaalne kodanik
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õppija:
1. Omab adekvaatset
enesehinnangut ning teadmisi,
oskusi ja hoiakuid, mis
toetavad tervikliku ja
terviseteadliku inimese
kujunemist
Õppija:
Analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja
kohustusest ühiskonnas
Analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus
Nimetab ja kirjeldab terviseriske ning vigastusi, reageerimist nendele ja ennetamise võimalusi
Tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega ning kasutades
treeningujärgselt taastumist soodustavaid harjutusi
89
Määrab enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti
2. Omab arusaama esinevatest
nähtustest, protsessidest ja
konfliktidest ühiskonnas ning
nende seostest ja vastastikusest
mõjust
Selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust
Määratleb Eesti ajaloo olulisemad pöördepunktid sündmused muinasajast tänapäevani, ja paigutab tähtsamad
Eesti ajaloo ja kultuuri sündmused õigesse ajaperioodi ja Euroopa ning maailma ajaloo konteksti
Toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste
kohta
Põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust
Analüüsib teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse
Analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku paiknemist
ja soolis-vanuselist struktuuri
3. Mõistab kultuurilise
mitmekesisuse ning
demokraatia ja selle kaitsmise
tähtsust ning jätkusuutliku
arengu vajalikkust,
aktsepteerides erinevusi
Selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis,
valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi
Arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel
Iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel
Selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs
Kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat, ülesehitust ja ressursse
Tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega
riike
4. Hindab üldinimlikke väärtusi,
nagu vabadus, inimväärikus,
võrdõiguslikkus, ausus,
hoolivus, sallivus,
vastutustunne, õiglus,
isamaalisus ning lugupidamine
enda, teiste ja keskkonna vastu
Kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust
Demonstreerib grupi koosseisus seisanguid, pöördeid ja rivisammu ning teostab juhendamisel relvaohutuse
kontrolli ning kustutab tulekolde
Kasutab teabeallikaid sh geograafilisi-, topograafilisi ja poliitilisi kaarte info leidmiseks ja rakendamiseks
Selgitab inimõiguste olemust ja nende vajalikkust, analüüsib inimõiguste tähtsuse tähenduse muutumist 20.-21.
sajandil ning toob näiteid üksikisiku põhiõiguste muutumisest ajaloo vältel
Kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid
5. On Eesti Vabariigile lojaalne
kodanik Selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna
Orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid
Nimetab erinevaid julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile, ning selgitab nende maandamise võimalusi
90
Teemad, alateemad, mahud, sh
iseseisev töö
AJALUGU 1,5 EKAP (39 t = 34 T +5I)
Teema: Eesti ajaloo pöördepunktid
2 T: Muinasaeg (elukorralduse areng)
2 T: Vana-Liivimaa (keskaegne Eesti, muudatused talupoegade olukorras)
2 T: Liivi sõda, Põhjasõda (poliitilised ja majanduslikud tagajärjed)
4 T: Ärkamisaeg (rahvusluse teke ja küpsemine)
4 T: Vabadussõda ja Eesti iseseisvus
2 T: Eesti II maailmasõjas (poliitilised, sotsiaalsed keerdkäigud)
2 T: Eesti NSV (totalitarismi mõju, majanduslik-poliitiline elukorraldus)
2 T: Eesti taasiseseisvumine
Teema: Muutused maailmas 20. sajandil ja 21. sajandi algul
3 T: I maailmasõda
3 T: II maailmasõda
2 T: Külm sõda (kujunemine ja tunnused)
2 T: NATO (tekkimine, ülesanded)
2 T: NSVL lagunemine (kriis kommunistlikus maailmas)
2 T: Pingekolded maailmas
5 I: Mooduli lõputöö
ÜHISKONNAÕPETUS 1,5 EKAP (39 t = 32 T+ 7 I)
Teema: Riigi toimimine
6 T: Ühiskonna struktuur ja kujunemine
Ühiskonnamudelid.
Rahvas ja riik.
Võimude lahusus.
8 T: Riigi tunnused ja vormid
Demokraatia vs diktatuur
91
Kodakondsus
Õigusriik.
Põhiseadus ja seadusandlus.
Seadusandlik võim.
4 T: Ideoloogiad ja neid esindavad erakonnad
Eesti erakonnad vasak-parem skaalal ning nende peamised vaated
6 T: Valitsemise erinevad tasandid
Täidesaatev võim.
Eesti Vabariigi president.
Kohtuvõim ja korrakaitse
Kohalikud omavalitsused
8 T: Rahvusvaheline koostöö ja julgeolek
Eesti ja tähtsamad rahvusvahelised
koostööorganisatsioonid (EL, EN,NATO, ÜRO, WTO).
Globaalprobleemid ja välispoliitika. Humanitaarõigus.
Inimõigused ja nende kaitse rahvusvahelisel tasandil.
7 I: Mooduli lõputöö
INIMESEÕPETUS 1,4 EKAP (36 t = 32 T + 4 I)
Perekond ja suhted
2 T
perekonna ajalugu
perekonnavormid perekonna ülesanded
Seksuaalsuhted
2 T
lühi- ja pikaajaline suhe
püsisuhete loomine ja säilitamine
Turvaline seksuaalkäitumine
3 T
92
seksuaalsuhted ja turvaline seksuaalne käitumine
terviseriskid seksuaalsuhetes
enesehinnang ja seksuaalsuhted
Abielu
2 T
pulmatavad
perekonnaseadus
Laps ja vanem
8 T
pereplaneerimine
vanemate kasvatusstiil kui lapse enesehinnangut kujundav faktor
lapse areng
kiindumussuhe ja vanemate roll selle kujunemisel.
Kodu ja perekonnaelu
15 T
kodu ja selle loomine
pereliikmete vajadused ja väärtused
sallivus suhetes
rollide jaotumine peres
perekonna eelarve
töötus
lahkhelid peres ja nende lahendamise võimalused
lahutus
lein ja toimetulek sellega
perekonna tähtsus inimese elus, põlvkondadevaheline side, hoolitsus oma vanemate eest
4 I: Mooduli lõputöö
INIMGEOGRAAFIA 1,3 EKAP (34 t = 30 T + 4 I)
o 2 T: Teema: Ühiskonna areng (agraarühiskond, industriaalühiskond, infoühiskond)
93
o 1 T: Arengumaa
o 1 T: Arenenud riik
o 2 T: Üleilmastumine
o 8 T: Rahvastik ja asustus
demograafia
rahvastiku paiknemine ja tihedus
rahvastiku struktuur
demograafiline üleminek
sündimus, suremus, iive
rahvastiku püramiid
migratsioon
rahvastikupoliitika
asustuse areng
linnastumine
linnade areng, vanimad linnad
2 T: Majandussüsteemid
2 T: Majanduse struktuur (primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne sektor)
2 T: Tootmist mõjutavad tegurid
2 T: Kõrgtehnoloogiline tootmine
2 T: Rahvusvaheline firma
2 T: Geograafiline tööjaotus
2 T: Rahvusvaheline kaubandus
2 T: Jätkusuutlik areng
4 I: Mooduli lõputöö
KEHALINE KASVATUS 1,3EKAP (34 t = 32T+ 2 I)
Kergejõustik (6 T+1 I) sprindi tehnika
kaugushüpe, kaugushüppe tehnika
kuulitõuge ja kuulitõuke tehnika
visked heited ja nende tehnika
94
aeroobne- ja anaeroobne vastupidavus
kergejõustiku võistlusmäärustiku tundmine ja kohtunikuna tegutsemine
Sportmängud (10 T+1 I)
korvpalli tehnika ja taktika
korvpallimäng
jalgpalli tehnika ja taktika
jalgpallimäng
erinevad sportmängude tutvumine
korvpalli ja jalgpalli võistlusmäärustiku tundmine ning kohtunikuna tegutsemine
Võimlemine (6 T)
rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutused erinevatele lihasgruppidele
akrobaatika
harjutused vahenditega
tantsud, võimlemiskavad
ergonoomika
koordinatsiooniharjutuse ettevalmistus ja sooritus
Talialad (6 T)
suusatamise (uisutamise) tehnika täiustamine
suusavarustuse valik ja hooldamine
tutvustab ühte enda poolt valitud talispordiala tehnikat ja reegleid
Rekreaktiivsed liikumisharrastused (4 T)
kepikõnd
matkamine
orienteerumismäng
osalemine ühel rekreatiivsel rahvaspordiüritusel
Õppemeetodid Loeng, avatud loeng, arutelu, töölehed, meediapõhised uurimised ja analüüsid, grupitööd. Õppefilmid ja nende
analüüsid, artiklite kokkuvõtted ja analüüsid, mõistekaartide ja esitluste koostamine, ettekanded.
Probleemülesannete lahendamine, põhjus-tagajärg seoste analüüs, kontrolltööd, töö kaardiga, skeemide ja
diagrammide tegemine, ajalooliste sündmuste või tegelaste taasesitamine, allikakriitilise lugemisoskuse
95
omandamine.
Kehalise kasvatuse tundides domineerivaks meetodiks praktiline tegevus, lisaks kasutame: aktiivset loengut,
vestlust, diskussiooni, esitlust
Hindamine Inimeseõpetus, inimgeograafia:
Eristav hindamine
Hindamismeetodid:
Uurimistöö või analüüsi koostamine, ettekande koostamine koos esitlusega, pere eelarve koostamine, erinevate
internetiallikate abil töölehtede täitmine.
Ajalugu, ühiskonnaõpetus:
Eristava ja kujundava hindamise kasutamine. Kujundavat hindamist kasutatakse õpilase poolt ettevalmistatud
ülesannete toetamisel (arvamused, esseed, rollilahendused). Eristav hindamine on kasutusel testide,
tunnikontrollide, kontrolltööde puhul.
Õpiväljundite saavutamist väljendatakse numbriliselt:
- Hinne „5“ – õpilane on omandanud ettenähtud mahus aine materjali, oskab seda interpreteerida, on
iseseisvalt ja loovalt lahendanud ettenähtud ülesanded, on osa võtnud koolivälistest konkurssidest,
orienteerub ajaloosündmustes ja poliitikas.
- Hinne „4“ - õpilane on omandanud ettenähtud mahus aine materjali, on iseseisvalt ja loovalt lahendanud
ettenähtud ülesanded, orienteerub ajaloosündmustes ja poliitikas.
- Hinne „3“ – õpilane on omandanud ettenähtud mahus aine materjali, oma tegevuses jõudnud lävendi
tasemeni.
- Hinne „2“ – õpilane ei ole omandanud aine materjali täies mahus, ei ole täitnud ettenähtud ülesandeid, ei
ole saavutanud lävendi taset.
Kehaline kasvatus;
Kasutatakse eristavat hindamist. Eristava hindamise puhul on tulemuseks õpiväljundite saavutamine lävendi
tasemele vastavalt või seda ületaval tasemel ja seda väljendatakse hinnetega „3“, „4“ või „5“ ning ebapiisavaks
tulemuseks õpiväljundite saavutamine läveni tasemest madalamal tasemel ja seda väljendatakse hindega „2“.
Numbrilise hindega väljendatakse õpiväljundite saavutatuse taset järgmiselt:
5) hinne „5“ – „väga hea“ – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab
väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine;
6) hinne „4“ – „hea“ – õpilane on saavutanud õpiväljundid ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite
eesmärgipärane kasutamine;
96
7) hinne „3“ - „rahuldav“ – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid läveni tasemel;
8) hinne „2“ - „puudulik“ – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid läveni tasemel.
Hindamisele määratud kehaliste harjutuste või testide sooritamine, praktiline tegevus, suulised ja kirjalikud
kirjeldused, küsimustele vastamised
Mooduli hinde kujunemine Mooduli hindamine on eristav. Teadmisi ja oskusi hinnatakse protsessihinnetega ja moodul lõpeb kokkuvõtliku
hindega, mis on õpiprotsessi hinnete kaalutud keskmine hinne.
Mooduli lõpphinne kujuneb igapäevase õppetöö jooksvatest hinnetest ja iseseisvate tööde hinnetest.
25% mooduli hindest moodustab iseseisvate tööde tundidest ettevalmistatud kõiki mooduli aineid ühendav
lõputöö.
Õppematerjalid Gümnaasiumi perekonnaõpetuse õpik. Tallinn 2007
Õpetaja poolt koostatud töölehed (seksuaalkasvatus, perekonnafunktsioonid ja ajalugu, enesehinnangu
kujunemine), erinevad enesetundmist hõlbustavad testid, artiklite kogumikud ja juhendmaterjalid,
perekonnaseadus. Õppefilmid .
„Tervise treening“ Jalak, R.(2007) Tallinn;
„Kooliolümpiamängude käsiraamat“ (2007) Tallinn;
„Mängima“ (2006) Kirjastus E-Info;
„Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult…“ Pantšenko,V. (2005);
„Tervete laste tegus algus“, Stephen, J.Virgilio. (2007), Odamees OÜ;
www.eok.ee – olümpialiikumine ja sportlased;
www.trimm.ee – tervisliku liikumisega seotud portaal.
Vahtre, L. Eesti ajalugu gümnaasiumile. 2004. Eesti Vabariigi Põhiseadus, õpetaja koostatud Power Pointid,
töölehed, teemakohased artiklid ajakirjandusest, dokumentaalfilmid, Eesti ajaloo e-õpiku (kirjastus Maurus)
lisamaterjalid.
H. Raudla, K. Kroon, T. Viik "Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile" I ja II osa.
Atlased, kaardid, kontuurkaardid.
Ü. Liiber. Geograafia õpik gümnaasiumile.
97
KUNSTIAINED
MOODULI RAKENDUSKAVA Mooduli nr. 6 Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP
Kunstiained: kunst ja
muusika
1 õn/1,5 EKAP
Mooduli eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija kasutab kunsti- ja muusikaalaseid teadmisi ja kogemusi oma elukvaliteedi
tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks.
Seos gümnaasiumi riikliku õppekava kunsti valdkonna õppeainetega: muusika, kunst
Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad
Mooduli õpiväljundid Õppija:
1. Eristab näidete alusel kunstiliike ja muusikažanreid
2. Tunneb maailma ning Eesti kunsti ja muusika olulisi teoseid ning seostab neid ajalooga
3. Tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid
4. Analüüsib oma suhet kultuuriga ja loomingulisust läbi vahetu kogemuse
5. Kasutab kunsti ja muusikat elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks
6. Väljendab ennast läbi loomingulise tegevuse
Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid
Õppija:
1. Eristab näidete alusel
kunstiliike ja muusikažanreid
Õppija:
Uurib ja kirjeldab enda poolt valitud kunsti ja muusika teoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta
Määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel
2. Tunneb maailma ning Eesti
kunsti ja muusika olulisi teoseid
ning seostab neid ajalooga
Võrdleb näidete alusel erinevate kunstiliikide ja muusikažanride emotsionaalset mõju
Uurib ja kirjeldab enda poolt valitud kunsti ja muusika teoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta
Asetab valitud teosed ja nende autorid “suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet oma ajaga ja teiste
autoritega
3. Tutvustab Eesti kunsti ja
muusika eripära ja tähtteoseid
Võrdleb näidete alusel erinevate kunstiliikide ja muusikažanride emotsionaalset mõju
Asetab valitud teosed ja nende autorid “suuremasse pilti”, analüüsides nende suhet oma ajaga ja teiste
autoritega
4. Analüüsib oma suhet kultuuriga
ja loomingulisust läbi vahetu
kogemuse
Mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut ja
kirjeldab selle emotsionaalset mõju endale
98
5. Kasutab kunsti ja muusikat
elukvaliteedi tõstmiseks ja
isiksuse arendamiseks
Mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut ja
kirjeldab selle emotsionaalset mõju endale
6. Väljendab ennast läbi praktilise
tegevuse
Koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu ja esitleb seda (3 kunstiteost + 3 muusikateost)
Põhjendab oma kunsti- ja muusikavalikuid
Kirjeldab kogetud kunstielamust ja/või omaloomingu eelistusi
Teemad, alateemad, mahud, sh
iseseisev töö KUNST 0,75 EKAP (20 T=16 T+4 I)
4T Antiikaeg ja keskaeg
Egiptus, Vana-Kreeka, Vana- Rooma
Kunstiroll vanadel kultuurrahvastel.
Ajastu kultuurilooline taust.
Gooti stiili arhitektuuri tunnused. Tallinna vanalinn. Eesti kirikud.
4T Renessanss ja barokk
Uuenenud inimese maailmapilt, trükipressi leiutamine, maade-avastused. Arhitektuur.
Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnikud:
Leonardo da Vinci, Raffael, Michelangelo.
2 I Esitlus virtuaalkeskkonnas:
valib Eesti lemmikautorid ja –teosed, valikute põhjendamine ja võrdlemine
4T Klassitsism ja romantism Arhitektuuri põhitunnuste tuletamine antiikkultuurist.
4T 19. ja 20. sajand
Uuendused maalikunstis. Seosed nüüdiskunstiga.
Ülevaade ajastu muusikastiilidest ja –kunstivooludest: impressionism, ekspressionism, juugend. Olulisemad
kunstnikud.
2 I Kavandab ajatelje ja märgib teljele erinevad ajastud ning kunsti- ja muusikateosed ning autorid
MUUSIKA 0,75 EKAP (20 T=18 T+2 I)
1 T Vanaaja muusika rollid
Võrdlus muusika rollidega tänapäeval.
3 T Antiik- ja keskaeg
99
Ajastu kultuurilooline taust, muusikaelu põhiomadused ja rollid ajastus.
4 T Renessanss ja barokk Ajastu kultuurilooline taust, muusikaelu põhiomadused ja rollid ajastus. Heliloojad ja märgilised teosed.
Stilistilised seosed kujutava kunsti ja arhitektuuriga.
2 T Klassitsism ja romantism Ajastu kultuurilooline taust, muusikaelu põhiomadused ja rollid ajastus. Heliloojad ja märgilised teosed.
Stilistilised seosed kujutava kunsti ja arhitektuuriga.
1 I Referaat klassitsismi ajastu heliloojast
2 T 20nes sajand Ülevaade ajastu kultuuriloolisest taustast ning uutest muusikastiilidest ja vooludest (impressionism,
ekspressionism, juugend, minimalism)
2 T Eesti muusika Kultuurilooline taust läbi sajandite (soome-ugri rahvaste rändest taasiseseisvunud Eestini). Vanem ja uuem
rahvalaul. Muusikaelu elavnemine 19. Sajandil. Professionaalse heliloomingu teke ja areng.
Võimalusel õppekäik helilooja või muusikuga seotud paika (muuseumisse)
1 I Omaloominguline regilaul
4 T Populaarkultuur
Popkultuuri teke, areng, mõju ja tähendused; praktiline tegevus: populaarsete laulude laulmine, võimalusel
õppekäik popkultuuriga seotud paika (näiteks Ringhäälingu muuseum, või temaatiline näitus mõnes muus
muuseumis, televisiooni või raadiotoimetuse külastus jm)
1 T Ettekanne tänapäeva (lemmik)artistist
Õppemeetodid Loeng, arutelu, rühmatöö, praktiline töö, iseseisev töö, ristsõna koostamine/lahendamine, esitlus,
situatsioonianalüüs, performance, võimalusel õppeekskursioon
Hindamine Kunst:
1 T: test, töölehe täitmine, võrdlus, graafiline leht, iseseisev töö
2 T: võrdlus, ristsõna koostamine/lahendamine, test, situatsioonianalüüs, esitlused
3T: situatsiooniülesanne, graafiline töö
4T: graafiline töö, võrdlus, tööleht
Moodulihinde saamisel arvestatakse teemade ja iseseisvate tööde õigeaegset esitamist ja õpilase aktiivset osalemist
õppeprotsessis ning vajalike töövahendite olemasolu õppeprotsessi läbiviimiseks
Muusika: hindamine toimub mitteeristaval põhimõttel, igat alateemat hinnatakse suulise või kirjaliku testi ning teemat
analüüsivates aruteludes osalemise aktiivsuse kaudu, samuti hinnatakse iseseisvaid töid ja praktilisi tegevusi (vt
100
lahtrit Mooduli hinde kujunemine).
Mooduli hinde kujunemine Moodul hinnatakse mitteeristavalt.
Õppija ületab mooduli läbimiseks vajaliku lävendi, kui on
täitnud vähemalt 75% allnimetatud ülesannetest
sooritab rahuldaval tasemel (40% õigeid vastuseid) suulise või kirjaliku testi, kus on küsimusi ja
ülesandeid kõikide alateemade kohta
esitab nõutud iseseisvad tööd ja teostab praktilised ülesanded
osaleb aktiivselt aruteludes
Mooduli läbimine kinnitatakse sõnaga „arvestatud“
Õppematerjalid Remmel „ Peatükke kunstiajaloost“, T. Viirand „ Kunstiajalugu noortele“, V. Vaga „ Üldine kunstiajalugu“, A.
Graham- Dixon „ Kunst“, E.H. Gombrich „ Kunstilugu“ , „Eesti maal“
Kõik on seotud“ ... pluss temaatilised õpikud, käsiraamatud, elulooraamatud jne. Internet, Youtube,
temaatilised veebikeskonnad.
101
VALIKÕPINGUD
Moodul 12.1- RUUMIKUJUNDUS JA LILLESEADE Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides
12.1 RUUMIKUJUNDUS JA LILLESEADE
2 52//44/8
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija saab ülevaate ruumide kaunistamise võimalustest ja omandab oskusi ruumide kaunistamisel ja lilleseadete valmistamisel
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Kirjeldab juhendi alusel ruumide kaunistamise võimalusi erinevateks sündmusteks
1. kirjeldab juhendi alusel ruumide kaunistamist lähtuvalt hooajast
2. kirjeldab juhendi alusel ruumide kaunistamist lähtuvalt sündmusest (pulm, juubel, peied)
Ruumid, sisustus, valgustus Traditsioonilised sündmused Ruumide kaunistamise põhimõtted
6T 2IT
Loeng, rühmatöö iseseisev töö
I Ülesanne vastavalt hindamiskriteeriumitele
valmistab juhendamisel lihtsamaid lauaseadeid
1. kirjeldab värvide omavahelist sobivust 2. kirjeldab lilleseadete valmistamise
põhimõtteid 3. kirjeldab lillede omavahelist sobivust
Värvusõpetus Lilled Töövahendid, abimaterjalid
10T 10P 4IT
Loeng, Praktiline töö, iseseisev
II Ülesanne vastavalt hindamiskriteeriumitele III Praktiliselt lihtsama
102
4. valib vajalikud töövahendid ja materjalid 5. valmistab lihtsama lauaseade juhendi
alusel
Lilleseadete valmistamine Lauakaunistused
töö lauaseade valmistamine vastavalt teemale
Valmistab ette ja kaunistab ruumid üheks temaatiliseks ürituseks
1. koostab plaani ruumide kaunistamiseks 2. arvestab etteantud eelarvega 3. teostab meeskonnas ruumi ettevalmistuse
ja kaunistamise 4. korrastab ruumid peale üritust
Töö planeerimine Vahendite vajaduse arvestamine Ruumi ettevalmistamine Ruumi kaunistamine Ruumi korrastamine
18P2IT
Praktiline töö, rühmatöö, iseseisev töö
IV Rühmatööna üheks temaatiliseks ürituseks ruumi kaunistamine
Hindamine mitteeristav Hindekriteeriumid Sooritab õpiväljundite hindamiskriteeriumite
alusel koostatud ülesanded lävendi tasemel
Mooduli hinde kujunemine Sooritab hindamisülesanded I-IV lävenditasemel
Hindamismeetodid Kirjalik ülesanne, praktiline töö Õppematerjalid Ruumikujundus ja lilleseade - https://www.e-
ope.ee/repositoorium/otsing?@=6wjj#euni_repository_10895 - VANKeR programmi raames I.Kaeli Lilleseade stiilid - http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=6yxw#euni_repository_10890
103
Moodul 12.2- ARVUTIÕPETUS Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne
töö/iseseisev töö tundides
12.2 Arvutiõpetus 2 52//44/8 Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistaks
lihtsamat arvutialast sõnavara, teksti- ja tabelitöötluse, veebis navigeerimise ja esitluse loomise põhimõtteid ning kasutab neid informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks, edastamiseks, tööks vajalikuks suhtluseks.
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Õppija: 1.mõistab teksti- ja tabelitöötluse, ja esitluse loomise põhimõtteid ning kasutab neid praktiliselt
1. kasutab lihtsamat arvutialast sõnavara 2. järgib ohutusnõudeid kuvariga töötamisel 3. koostab ja vormistab juhendi alusel dokumendi 4. koostab ja vormistab juhendi alusel tabeli 5. koostab ja vormistab ruumiplaani 6. koostab ja vormistab eelkatteskeemi 4-le 7. koostab ja vormistab juhendi alusel esitluse
Arvutialased põhimõisted: riistvara ja tarkvara, Arvuti kasutamine ja korrashoid -töölaud, failihaldus, otsingute tegemine, failide lihtne redigeerimine, prindihaldus. Ohutus kuvariga töötamisel. Tekstitöötlus: põhioperatsioonid, dokumendi muutmine, andmete sisestamine, andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine ja kustutamine, teksti ja lehekülje
30P4IT
Kombineeritud loeng, praktiline töö, harjutusülesanded
Koostab ja vormistab kirjaliku töö teemal: Õhtusöök ………….. Töö sisaldab 1. Sissejuhatus ( sh
legend) 2. Menüü (2 käiku),
lisab pildi 3. Ühe roa
tehnoloogiline kaart 4. Ruumide kirjeldus
ja ruumide plaan 5. Eelkatteskeem (4-
le) 6. Nõude, lauapesu ja
serveerimisvahendite loetelu (tabelis)
7. Teeninduskäigu kirjeldus
8. Kasutatud allikad
104
kujundamise põhivõtted, dokumendi viimistlemine, päis ja jalus, printimine, objektide lisamine dokumendile - tabelid, pildid Tabelitöötlus: dokumendi loomine ja muutmine, põhioperatsioonid, andmete märgistamine, kopeerimine, teisaldamine, kustutamine, read ja veerud, valemid ja funktsioonid, kujundamine, diagrammid ja objektid, printimine.
(vähemalt 2 võõrkeelset)
Edastab töö elektrooniliselt Koostab esitluse
2.mõistab interneti kasutamise põhimõtteid ja turvalisuse tähtsust ning kasutab arvutit info otsimiseks, töötlemiseks ja edastamiseks
1. kirjeldab turvalist interneti kasutamist 2. sooritab internetis lihtsamaid erialase info
otsinguid 3. hindab ja töötleb internetist leitud infot 4. tõlgib võõrkeelset infot 5. kasutab elektronposti, vastab kirjadele
Veebi kasutamine: veebis navigeerimine, otsing, elektronposti kasutamine, kirjavahetus, adresseerimine, postkasti haldamine, listid ja uudisgrupid, turvalisus, andmekaitse Interneti kasutusvõimalused ja turvalisus.
14P4IT
Kombineeritud loeng, praktiline töö, harjutusülesanded
105
Hindamine Eristav
Hindekriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Mooduli hinde kujunemine Koostab ja vormistab kirjaliku töö teemal: Õhtusöök sõpradega
Hindamismeetodid Kirjalik töö Õppematerjalid "Tekstidokumendi loomine Word 2007 - 2010
abil" Riina Reinumägi; "Excel 2007 - 2010 käsiraamat" Riina Reinumägi; "MS Excel raamatupidaja ja finantsjuhi teenistuses" Riina Reinumägi;
106
Moodul 12.3 – TEENINDUSALANE INGLISE KEEL
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
12.3 TEENINDUSALANE INGLISE KEEL
2 52//44/ 8
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistab lihtsat erialast mõttevahetust, suhtleb võõrkeelt kõnelevate toitlustusettevõtte külastajatega teenindussituatsioonides, edastab oma erialases töös toitlustusettevõtte suulist ja kirjalikku infot
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Õppija: 1. Mõistab lihtsat erialast teksti, koostab igapäevatööga seotud erialaseid tekste
1. loeb lihtsat erialast teksti ja vastab teksti sisu kohta esitatud küsimustele
2. koostab erialase teksti, kasutades toitlustus- ja teenindusalast terminoloogiat ja väljendeid grammatika reeglite kohaselt
Retseptid Roogade liigitus Roogade nimetused Toiduained Menüü lugemine Söögiriistad, nõud, serveerimisvahendid
10T4IT
lugemine, tõlkimine, kirjutamine, rühmatöö, töölehed, iseseisev töö
I Kirjalik test –erialane sõnavara vastavalt hindamiskriteeriumitele II Loeb lihtsamat tellimuskirja ja koostab vastuskirja tellimusele
2. Vestleb külastajatega lihtsates igapäevastes tööalastes situatsioonides
1. suhtleb juhendamisel külastajatega lihtsates teenindussituatsioonides, sõnastab kliendile oma mõtted arusaadavalt
2. suhtleb juhendi alusel külastajatega suuliselt arvestades suhtlemis- ja
Viisakusväljendid, tervitamine, pöördumised Teenindussituatsioonid Kliendilt tellimuse
10T2IT
rühmatöö, praktiline töö, kuulamine, arutelu, iseseisev töö, probleemsitu
107
etiketinõudeid 3. juhatab kliendile teed erinevatesse
ruumidesse kasutades ettevõtte ruumiplaani
võtmine Eritoitumine Kliendi tänamine, ärasaatmine Kliendi juhatamine teenindusruumidesse
atsioonide lahendamine
3. Mõistab ja kasutab suulisel suhtlemisel toitlustusalast inglise keelset terminoloogiat
1. nimetab korrektsete võõrkeelsete terminitega toidukorrad ja ajad, menüü roagrupid ja joogid ning kirjeldab neid
2. nimetab korrektsete võõrkeelsete terminitega laua katmisel kasutatavad lihtsamad laua- ja serveerimisnõud ning söögiriistad
3. tutvustab juhendi alusel külastajale menüüsolevate toitude koostist ja valmistamist
4. vestleb külastajaga lihtsamates teenindussituatsioonides
Roogade liigitus Roogade nimetused Toiduained Alkohoolsed ja alkoholivabad joogid Mõõtühikud, kogused Menüü tutvustamine Söögiriistad, nõud, serveerimisvahendid Toiduvalmistamise põhiterminid (külm-ja kuumtöötlemise võtted) Ajad (serveerimisel) Mooduli hindamine
24T2IT
rühmatöö, praktiline töö, kuulamine, arutelu, iseseisev töö
Praktilise teenindussituatsiooni lahendamine (kliendi vastuvõtt, menüü tutvustamine, arve esitamine, tagasiside, kliendi tänamine ja ärasaatmine
Hindamine Mitteeristav
Hindekriteeriumid Õpiväljundid saavutatakse lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Sooritatud lävendi tasemel hindamisülesanded
I ja II Praktilise teenindussituatsiooni lahendamine (kliendi vastuvõtt, menüü tutvustamine, arve esitamine, tagasiside, kliendi tänamine ja ärasaatmine) lävendi tasemel
Hindamismeetodid Kirjalik töö, lugemine, kirjutamine, praktiline suhtlusülesanne
108
Õppematerjalid Stott, R.Revell "Highly Recommended English for the hotel and catering industry - õpik ja töövihik, 2004 T.Scott, A. Buckingham " At Your Service" 1997 V. Raid "Sõnavara restoranipidajale" 2000 A. Pikver "Increase Your Vocabulary" 1998 A. Jaagus, T.Libek "Kitchen Communication" 2005 S. Redman, R. Gairns " Test Your English Vocabulary in use" 2000
Moodul 12.4 – TEENINDUSALANE VENE KEEL
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
12.4 TEENINDUSALANE VENE KEEL
2 52//44/ 8
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistab lihtsat erialast mõttevahetust, suhtleb võõrkeelt kõnelevate toitlustusettevõtte külastajatega teenindussituatsioonides, edastab oma erialases töös toitlustusettevõtte suulist ja kirjalikku infot
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Õppija: 1. Mõistab lihtsat erialast teksti, koostab igapäevatööga seotud erialaseid tekste
1. loeb lihtsat erialast teksti ja vastab teksti sisu kohta esitatud küsimustele
2. koostab erialase teksti kasutades toitlustus- ja teenindusalast terminoloogiat
Retseptid Roogade liigitus Roogade nimetused Toiduained
10T4IT
lugemine, tõlkimine, kirjutamine, rühmatöö,
I Kirjalik test –erialane sõnavara vastavalt hindamiskriteeriumitele
109
ja väljendeid grammatika reeglite kohaselt
Menüü lugemine Söögiriistad, nõud, serveerimisvahendid
töölehed, iseseisev töö
II Loeb lihtsamat tellimuskirja ja koostab vastuskirja tellimusele
2. Vestleb külastajatega lihtsates igapäevastes tööalastes situatsioonides
1. suhtleb juhendamisel külastajatega lihtsates teenindussituatsioonides, sõnastab kliendile oma mõtted arusaadavalt
2. suhtleb juhendi alusel külastajatega suuliselt arvestades suhtlemis- ja etiketinõudeid
3. juhatab kliendile teed erinevatesse ruumidesse kasutades ettevõtte ruumiplaani
4. vastab lihtsamatele kirjadele
Viisakusväljendid, tervitamine, pöördumised Teenindussituatsioonid Kliendilt tellimuse võtmine Eritoitumine Kliendi tänamine, ärasaatmine Kliendi juhatamine teenindusruumidesse
10T2IT
rühmatöö, praktiline töö, kuulamine, arutelu, iseseisev töö, probleemsituatsioonide lahendamine
3. Mõistab ja kasutab suulisel suhtlemisel toitlustusalast vene keelset terminoloogiat
1. nimetab korrektsete võõrkeelsete terminitega toidukorrad ja ajad, menüü roagrupid ja joogid ning kirjeldab neid
2. nimetab korrektsete võõrkeelsete terminitega laua katmisel kasutatavad lihtsamad laua- ja serveerimisnõud ning söögiriistad
3. tutvustab juhendi alusel külastajale menüüsolevate toitude koostist ja valmistamist
4. vestleb külastajaga lihtsamates teenindussituatsioonides
Roogade liigitus Roogade nimetused Toiduained Alkohoolsed ja alkoholivabad joogid Mõõtühikud, kogused Menüü tutvustamine Söögiriistad, nõud, serveerimisvahendid Toiduvalmistamise põhiterminid (külm-ja kuumtöötlemise võtted) Ajad (serveerimisel) Mooduli hindamine
24T2IT
rühmatöö, praktiline töö, kuulamine, arutelu, iseseisev töö
Praktilise teenindussituatsiooni lahendamine (kliendi vastuvõtt, menüü tutvustamine, arve esitamine, tagasiside, kliendi tänamine ja ärasaatmine
Hindamine Mitteeristav
110
Hindekriteeriumid Õpiväljundid saavutatakse lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Sooritatud lävendi tasemel hindamisülesanded
I ja II Praktilise teenindussituatsiooni lahendamine (kliendi vastuvõtt, menüü tutvustamine, arve esitamine, tagasiside, kliendi tänamine ja ärasaatmine) lävendi tasemel
Hindamismeetodid Kirjalik töö, lugemine, kirjutamine, praktiline suhtlusülesanne
Õppematerjalid Ele Viilipus 2013 Turismi vene keel + CD http://www.e-ope.ee/repositoorium?@=88dy#euni_repository_10890 A.Mets "Sinu vestlukaaslane" 1 ja 2 osa; K. Allikmets " Kohtumised" 1 ja 2 osa; E. Raud " Vene keel minu sõber ja kaaslane" 1 ja 2 osa.
111
Moodul 12.5 – TEENINDUSALANE SOOME KEEL
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
12.5 TEENINDUSALANE SOOME KEEL
4 104//88/ 16
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistab lihtsat erialast mõttevahetust, suhtleb võõrkeelt kõnelevate toitlustusettevõtte külastajatega teenindussituatsioonides, edastab oma erialases töös toitlustusettevõtte suulist ja kirjalikku infot
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Õppija: 1. Mõistab lihtsat erialast teksti, koostab igapäevatööga seotud erialaseid tekste
1. loeb lihtsat erialast teksti ja vastab teksti sisu kohta esitatud küsimustele
2. koostab erialase teksti kasutades toitlustus- ja teenindusalast terminoloogiat ja väljendeid grammatika reeglite kohaselt
Tähestik, hääldamine, lausete koostamine Teenindusalane sõnavara Retseptid Roogade liigitus Roogade nimetused Toiduained Menüü lugemine Söögiriistad, nõud, serveerimisvahendid
30T8IT
lugemine, tõlkimine, kirjutamine, rühmatöö, töölehed, iseseisev töö
I Kirjalik test –erialane sõnavara vastavalt hindamiskriteeriumitele II Loeb lihtsamat tellimuskirja ja koostab vastuskirja tellimusele
2. Vestleb külastajatega lihtsates igapäevastes tööalastes situatsioonides
1. suhtleb juhendamisel külastajatega lihtsates teenindussituatsioonides, sõnastab kliendile oma mõtted arusaadavalt
2. suhtleb juhendi alusel külastajatega suuliselt sh telefoni teel arvestades suhtlemis- ja etiketinõudeid
Viisakusväljendid, tervitamine, pöördumised Teenindussituatsioonid Kliendilt tellimuse võtmine
20T4IT
rühmatöö, praktiline töö, kuulamine, arutelu, iseseisev töö,
112
3. juhatab kliendile teed erinevatesse ruumidesse kasutades ettevõtte ruumiplaani
4. vastab lihtsamatele kirjadele
Eritoitumine Kliendi tänamine, ärasaatmine Kliendi juhatamine teenindusruumidesse
probleemsituatsioonide lahendamine
3. Mõistab ja kasutab suulisel suhtlemisel toitlustusalast soome keelset terminoloogiat
1. nimetab korrektsete võõrkeelsete terminitega toidukorrad ja ajad, menüü roagrupid ja joogid ning kirjeldab neid
2. nimetab korrektsete võõrkeelsete terminitega laua katmisel kasutatavad lihtsamad laua- ja serveerimisnõud ning söögiriistad
3. tutvustab juhendi alusel külastajale menüüsolevate toitude koostist ja valmistamist
4. vestleb külastajaga lihtsamates teenindussituatsioonides
Roogade liigitus Roogade nimetused Toiduained Alkohoolsed ja alkoholivabad joogid Mõõtühikud, kogused Menüü tutvustamine Söögiriistad, nõud, serveerimisvahendid Toiduvalmistamise põhiterminid (külm-ja kuumtöötlemise võtted) Ajad (serveerimisel) Mooduli hindamine
38T4IT
rühmatöö, praktiline töö, kuulamine, arutelu, iseseisev töö
Praktilise teenindussituatsiooni lahendamine (kliendi vastuvõtt, menüü tutvustamine, arve esitamine, tagasiside, kliendi tänamine ja ärasaatmine
Hindamine Mitteeristav
Hindekriteeriumid Õpiväljundid saavutatakse lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Sooritatud lävendi tasemel hindamisülesanded
I ja II Praktilise teenindussituatsiooni lahendamine (kliendi vastuvõtt, menüü tutvustamine, arve esitamine, tagasiside, kliendi tänamine ja ärasaatmine) lävendi tasemel
Hindamismeetodid Kirjalik test, teksti mõistmine, praktiline suhtlemisülesanne teeninduses
Õppematerjalid Tiina Maripuu, Sülvi Mölder 2008 Turismi
113
soome keel + DVD K.Sark,Hyvä-parempi-paras, Tallinn 2009 M.Frick, Soome keel iseõppijale (algajale ja kesktasemele), Tallinn 2009 M.Kuusk, Suomi selväksi, Tartu 2002 T.Maripuu,S.Mölder,Turismi soome keel, 2008 I.Tomusk, Õpik keskkoolile Soome keel, Koolibri 1994 http://www.finst.ee/koolitus/
Moodul 12.6- VASTUVÕTTUDE KORRALDAMINE
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
12.6 VASTUVÕTTUDE KORRALDAMINE
4 104//88/16
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija saab ülevaate erinevat liiki vastuvõttudest ning omandab oskusi vastuvõtu planeerimiseks, korraldamiseks
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul Catering ja peoteenindus mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. Kirjeldab vastuvõttude korraldamise põhimõtteid
1. kirjeldab juhendi alusel vastuvõttude liigitamist
2. kirjeldab juhendi alusel vastuvõtu liikide põhitunnuseid
3. kirjeldab vastavalt tööülesandele vastuvõttudele eelnevate kohtumiste ja
Vastuvõttude liigid Vastuvõttude korraldamine Vastuvõtu korraldamise ettevalmistamine
10T2IT
Kombineeritud loeng, arutelu, Iseseisev töö, Meeskonna
114
koosolekute korraldamise ning läbiviimise põhimõtteid
4. kirjeldab vastavalt tööülesandele kirjavahetuse põhimõtteid
Tellimus, kirjavahetus
töö
2. Planeerib juhendi alusel vastuvõtu toimingud
1. koostab juhendi alusel külaliste nimekirja või planeerib külaliste arvu
2. koostab juhendi alusel ja saadab kutse 3. komplekteerib juhendi alusel
töömeeskonna ja planeerib töökorralduse 4. koostab juhendi alusel vastuvõtu
programmi ja ajakava 5. planeerib juhendi alusel ruumide, mööbli
vajaduse ja paigutuse 6. kavandab juhendi alusel ruumi,
lauakaunistuste, muusika 7. koostab menüü lähtudes etteantud juhisest 8. koostab juhendi alusel töövahendite
vajaduse nimekirja (lauad, lauapesu, katmis-, serveerimisvahendid)
9. koostab transpordi ja varustamise plaani lähtudes etteantud juhisest
10. koostab juhendi alusel korrastusplaani 11. planeerib juhendi alusel vastuvõtu
juhtimise 12. koostab juhendi alusel vastuvõtu eelarve 13. planeerib juhendi alusel tagasiside võtmise
Külalised Ürituse programm Kutse Töökorraldus, tööjõu vajadus Ruumid, vajadus, ettevalmistus, kaunistamine Menüü Töövahendite vajadus Transpordi vajadus, logistika Korrastustööd enne ja pärast üritust Teeninduse ja ürituse käik Eelarve koostamine Tagasiside
40T10IT
Kombineeritud loeng, arutelu, Iseseisev töö, Meeskonnatöö projekt
Koostab kirjaliku töö, mis sisaldab: 1. legend 2. külaliste arv 3. kutse 4. ürituse
ettevalmistus 5. programm ja
ajakava 6. ruumid 7. menüü 8. töövahendite (sh
mööbel, lauapesu, kaunistused) loetelu
9. transport 10. Teeninduskäik 11. Teenindusjärgsed
toimingud 12. Ürituse eelarve
3. Korraldab juhendi alusel vastuvõtu tegevused
1. korraldab plaani järgi vastuvõtu 2. lahendab juhendi alusel jooksvaid küsimusi
ja probleeme 3. annab juhendi alusel tagasisidet vastuvõtu
läbiviimisest
Vastuvõtu ettevalmistus Vastuvõtu tegevused Klientide teenindamine Tagasiside Vastuvõtu lõputoimingud
38P4IT
Praktiline töö Meeskonnatöö projekt
Teostab praktiliselt ühe vastuvõtu meeskonnas
115
Hindamine Mitteeristav
Hindekriteeriumid Õpiväljundid saavutatakse lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Kompleksülesanne:
I koostatud kirjalik töö II osaleb meeskonnas vastuvõtu korraldamisel ja läbiviimisel III koostab tagasiside hinnangulehe
Hindamismeetodid Kirjalik töö, meeskonnatöö, praktiline töö, tagasiside
Õppematerjalid Sirje Rekkor, Tiiu Parm, Allan Vainu, Reelika Eerik "Teenindamise kunst" (ARGO 2013) Roosipõld, Anne; Kotkas, Maie (2008). Restoraniteenindus. S.Rekkor (2000) Selvelauad
116
Moodul 12.7- KOKA PRAKTILINE TÖÖ
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
12.7 KOKA PRAKTILINE TÖÖ 7 182//160/22 Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija valmistab ja
serveerib nii individuaalselt kui meeskonna liikmena toite ja jooke lähtuvalt toitlustusettevõtte töökorralduse eripärast
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul Toiduvalmistamise alused mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Õppija 1. Valmistab tehnoloogiliste kaartide alusel menüüs olevaid toite ja jooke lähtuvalt toidu kvaliteedi nõuetest ning toitlustusettevõtte töökorralduse eripärast
1. valmistab tehnoloogiliste kaartide alusel menüüs olevaid toite ja jooke
2. kasutab seadmeid ja töövahendeid vastavalt tehnoloogiale ja toitlustusettevõtte töökorralduse eripärale
3. käitleb toiduaineid vastavalt tehnoloogilistele kaartidele ja toiduhügieeni nõuetele
4. säilitab pooltooteid vastavalt toiduhügieeni nõuetele
5. korraldab oma töökohta kogu tööprotsessi vältel, järgib ettevõtte puhastusplaani ning tööohutusnõudeid
6. järgib isikliku hügieeni nõudeid kogu tööpäeva jooksul
7. annab hinnangu valmistatud toitudele ja jookidele lähtudes neile iseloomulikust lõhnast, maitsest, välimusest ja konsistentsist
8. annab hinnangu oma tööle nii individuaalselt kui meeskonna liikmena
Tehnoloogiline kaart Seadmed ja töövahendid Toiduhügieen ja isiklik hügieen Töökoha korraldamine Puhastusplaan Tööohutusnõuded Oma tööle ning toitudele ja jookidele hinnangu andmine
80P12IT
Praktiline töö, iseseisev töö, hinnangu andmine
Praktiline töö: hinnata tehnoloogiliste kaartidena etteantud roogade valmistamist, seadmete ja töövahendite kasutamist vastavalt töökorralduse eripärale, isiklikku hügieeni, toiduainete säilitamist Hinnangulehe täitmine (osaliselt individuaalse tööna): hinnang oma tööle nii individuaalselt kui meeskonna liikmena
117
tegutsedes lähtuvalt ettevõtte töökorralduse eripärast
2. Töötab nii individuaalselt kui meeskonnaliikmena lähtuvalt toitlustusettevõtte töökorralduse eripärast ning tööohutuse ja ergonoomia põhimõtetest
1. koostab oma tööplaani vastavalt ettevõtte tööplaanile/töökavale
2. planeerib oma tööde järjekorra, kestvuse ja korraldab töökoha vastavalt tööplaanile
3. serveerib kliendile toidu ja joogi minimaalse võimlaiku ajaga
4. töötab meeskonnaliikmena vastavalt ettevõtte töökorralduse eripärale, annab meeskonnatööle tagasisidet
5. arvestab oma töös säästliku laomajanduse põhimõtteid
6. kasutab ja esitleb erialast teavet eesmärgipäraselt ja loogiliselt endaloodud tekstides
7. annab hinnangu enda töös ergonoomiliste töövõtete kasutamisele
Tööplaan Meeskonnatöö Laomajandus Ergonoomilised töövõtted
20P2IT
Praktiline töö, iseseisev töö, hinnangu andmine
Praktiline töö: oma tööplaani koostamine vastavalt ettevõtte tööplaanile Hinnata tagasiside andmist (meeskonnatööle ja ergonoomiliste töövõtete kasutamisele)
3.Teenindab personaalselt kliente kasutades serveerimise teenindamise põhitehnikaid ning järgib kliendikeskse teenindamise põhimõtteid
1. loob ja hoiab positiivset kliendikontakti kogu teenindusprotsessi vältel
2. tutvustab suuliselt korrektses eesti keeles menüüd kasutades erialaseid termineid
3. annab teenindusolukorras edasi erialast informatsiooni lähtuvalt teenindusstandardist
4. serveerib toite ja jooke lähtuvalt kliendikeskse teeninduse põhimõtetest
Teenindusprotsess Menüüde terminoloogia (korrektses eesti keeles) Teenindusstandard Kliendikeskne teenindus
60P8IT
Praktiline töö, iseseisev töö
Hinnata toitude ja jookide serveerimise aega ja oskust ning nende esitlemise oskust kliendile lähtudes teenindusstandardist ja kliendikeskse teeninduse põhimõtetest
Hindamine eristav Hindekriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on
saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud
118
õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Mooduli hinde kujunemine Praktiline töö sooritatud täies mahus, täidetud kujundavad õpiülesanded lävendi tasemel Praktiline hindamisülesanne: Koostab ühe päeva lõunamenüü, tellib toiduained, korraldab töökoha, valmistab rühmatööna toidud, serveerib ja teenindab kliente, puhastab köögi ja teenindussaali, annab hinnangu enda ja rühma tööle
Hindamismeetodid Praktiline töö Õppematerjalid Sirje Rekkor, Anne Kersna, Maire Merits,
Indrek Kivisalu 2010 Toiduvalmistamine suurköögis Rekkor, Sirje; Kersna, Anne; Merits, Maire; Kivisalu, Indrek; Animägi, Liis; Muuga, Õnnela (2013). Praktiline kulinaaria.
119
Moodul 12.8- RAHVUS- JA REGIONAALKÖÖGID
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
12.8 RAHVUS- JA REGIONAALKÖÖGID
2 52//44/8
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppijal on teadmised ja oskused Eesti ja teiste rahvusköökide eripärast
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul toitlustuse alused mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
1. Kirjeldab ja esitleb juhendi alusel rahvusköögi eripärasid
1. loetleb juhendi lausel rahvusköögi rahvustoite, nende valmistamisel kasutatavaid toiduaineid, tehnoloogiaid ja nende serveerimist
2. kirjeldab juhendi alusel religioonist tingitud toitumistavade eripärasid
3. esitleb ja tutvustab ühte rahvuskööki
Rahvusköögid Rahvusroad: toorained, valmistamise tehnoloogia, serveerimise eripära, religiooniga seotud rahvustoidud Tööde vormistamine Esitluse koostamine
8IT 4T
Iseseisev töö Info otsimine ja tõlgendamine Esitlus
Uurimus ühe rahvusköögi kohta, esitatakse kirjaliku tööna. Koostab uurimuse kohta esitluse ja kannab ette rühmas
2. Valmistab ja serveerib juhendi alusel Eesti ja erinevate rahvusköökide roogasid ja jooke
1. koostab vastavalt juhendile rahvusköögi retseptuure ja menüüsid vastavalt rahvusköögile
2. valmistab juhendi alusel erinevate rahvusköökide toite ja jooke kasutades vastavale rahvusköögile omaseid tooraineid ja toiduvalmistamise tehnoloogiaid ja järgib toiduohutuse põhimõtteid
3. serveerib toidud ja joogid rahvusköögile omasel viisil
Eesti köök: Sõir Mulgi puder Road räimest (pihvid, rullid) Mulgi kapsas Seapraad Ahjukartulid ja köögiviljad Karask Kamavaht
40P Praktiline töö
Praktiline töö: hinnata Eesti ja enamlevinud rahvusköökide toitude ja jookide valmistamist (juhendi alusel) ning serveerimist antud rahvusköögile omasel viisil. Jälgida roogade valmistamise tehnoloogilist õigsust ja toiduohutusest
120
Rahvusköögid (enamlevinud) Venemaa Vahemeremaad (Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Kreeka) Põhjamaad (Soome, Rootsi, Taani, Norra) Aasia Indo- Hiina (India, Hiina)
kinnipidamist
Hindamine eristav Hindekriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on
saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Mooduli hinde kujunemine Projektitöö: Koostab uurimustöö ja teeb esitluse, valmistab praktiliselt Eesti ja enamlevinud rahvusköökide roogi
Hindamismeetodid Projektitöö, praktiline töö Õppematerjalid Toitlustuse alused S.Rekkor jt. Kirjatus Argo
2008 Kulinaaria S.Rekkor jt Kirjatus Argo 2011 Praktiline kulinaaria S.Rekkor jt Kirjastus Argo
121
2013 Usundid ja toitumiskultuur - http://www.hkhk.edu.ee/usundid/ - VANKeR programmi raames Suuremad usundid ja usundipõhine käitumine - https://www.e-ope.ee/repositoorium/otsing?@=7hb8#euni_repository_10895 - VANKeR programmi raames
122
Moodul 12.9- PAGARI-JA KONDIITRITÖÖD
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
12.9 PAGARI-JA KONDIITRITÖÖD
2 52//44/8
Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija valmistab juhendamisel lihtsamaid pagari-ja kondiitritooteid
Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Õppija: 1. valmistab juhendamisel pärmitaigna ja sellest lihtsamaid tooteid
1. valib pärmitaigna valmistamiseks vajalikud seadmed ja väikevahendid ning kasutab neid ohutult
2. kaalub vajalikud toorained 3. valib pärmitaigna valmistamiseks vajalikud
toorained 4. valmistab juhendamisel tehnoloogilise
kaardi alusel pärmitaigna 5. valmistab soolasele pirukale täidise 6. vormib ja viimistleb 2 lihtpagaritoodet 7. küpsetab juhendamisel tooted 8. täidab töö-ja toiduohutuse nõudeid 9. korrastab ja puhastab töökoha ning
tööruumid
Pärmitaignate liigid Toorained Seadmed ja väikevahendid Tööohutus Pärmitaigna valmistamise tehnoloogia Soolased täidised Pärmitaignast tooted ja valmistamine Küpsetamine Puhastustööd köögis
22/4
Praktiline töö, arutelu, rühmatöö, enesehinnang iseseisev töö
Ülesanne I : valmistab pärmitaigna ja sellest 2 lihtpagaritoodet Hindamine vastavalt hindamiskriteeriumitele Iseseisev töö – õpimappi pärmitaigna retsept, valmistamise tehnoloogia, toodete valmistamine ja küpsetamise temperatuurid
2. valmistab juhendamisel biskviittaigna ja sellest lihtsamaid tooteid
1. valib biskviittaigna valmistamiseks vajalikud seadmed ja väikevahendid ning kasutab neid ohutult
2. kaalub vajalikud toorained 3. valib biskviittaigna valmistamiseks
vajalikud toorained 4. valmistab juhendamisel tehnoloogilise
Biskviittaigna kasutamine Toorained Seadmed ja väikevahendid Tööohutus Biskviittaigna
22/4
Praktiline töö, arutelu, rühmatöö, enesehinnang iseseisev
Ülesanne II : valmistab biskviittaigna ja sellest 1 toote Hindamine vastavalt hindamiskriteeriumitele
123
kaardi alusel biskviittaigna 5. valmistab ja küpsetab biskviittaignast
pooltooteid 6. valmistab lihtsama kreemi 7. paneb kokku ja viimistleb toote 8. täidab töö-ja toiduohutuse nõudeid 9. korrastab ja puhastab töökoha ning
tööruumid
valmistamise tehnoloogia Kreemid Biskviittaignast pooltoodete valmistamine ja küpsetamine Toodete kokkupanek ja viimistlemine Puhastustööd köögis
töö Iseseisev töö – õpimappi biskviittaigna retsept, valmistamise tehnoloogia, toodete valmistamine ja küpsetamise temperatuurid
Hindamine eristav hindamine Hindekriteeriumid 1) hinne „5” – „väga hea” – õpilane on
saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 2) hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 4) hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.
Mooduli hinde kujunemine Esitatud iseseisvad tööd, sooritatud ÕVI ja ÕVII praktilised hindamisülesanded
Hindamismeetodid Õpimapp, praktiline töö Õppematerjalid http://pagarioppe-
pohikursus.innove.ee/parmitaigna-valmistamine/ http://pagarioppe-pohikursus.innove.ee/impressum/ http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kondiitri_te
124
hnoloogia.pdf
Moodul 12.10- VEINIÕPETUS
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
12.10 VEINIÕPETUS 4 104//80/24 Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistab
veinide ja veinitootmisega seotud põhimõisteid, veinide serveerimist ning veinide ja toitude sobivust.
Nõuded mooduli alustamiseks Osaliselt läbitud joogiõpetus II mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Õppija 1. Mõistab veini stiili, kvaliteeti ja hinda mõjutavaid tegureid
1. kirjeldab juhendi alusel veini kvaliteeti mõjutavaid tegureid kirjeldab juhendi alusel punaste ja valgete veinide valmistamise protsessi
2. kirjeldab juhendi alusel veini hinda mõjutavaid tegureid viinamarjaaias ja veini valmistamisel
3. degusteerib juhendi alusel veini, kirjeldab veini välimust, aroomi ja maitset
4. leiab juhendi alusel veinipudelisildilt olulise informatsiooni veini kohta
5. kirjeldab juhendi alusel veinide ladustamise reegleid
Veinid –liigitus-kvaliteet Viinamarjad-sordid, kasvatuspiirkonnad Veni piirkonnad Veini valmistamine Veini säilitamine Veini hinda mõjutavad tegurid Veinipudeli etikett Veini degusteerimine, (aroomid, värv, maitsed) Veinide säilitamine ja ladustamine
26T 4P 10IT
Kombineeritud loeng, Arutelu, Rühmatöö, iseseisev töö degustatsioon
I Kirjalik test II veini degustatsioon –hindamisleht õpimappi
2. Mõistab veini ja toidu sobitamise põhimõtteid ja
1. kirjeldab juhendi alusel veini ja toidu sobitamise põhimõtteid
Vein ja toit Veini valiku
10T 2IT
Loeng, Arutelu,
III Hindamisülesanne: veini ja toidu sobivuse
125
põhimaitsete sobitamist 2. soovitab juhendi alusel roogade juurde veinikaardilt sobiva veini ja põhjendab valikut lähtudes sobitamise põhimõtetest
3. soovitab juhendi alusel kliendile veini ja põhjendab oma soovitust
põhimõtted Veinikaardi kasutamine
Rühmatöö, iseseisev töö
kohta
3. Kirjeldab tuntumatest viinamarjasortidest valmistatud veinide omadusi
1. iseloomustab juhendi alusel valgete viinamarjasortide tuntumaid esindajaid ja nendest valmistatud veine
2. iseloomustab juhendi alusel punaste viinamarjasortide tuntumaid esindajaid ja nendest valmistatud veine
Viinamarjasordid Lõiming: ÕV1
8T 2IT
Loeng, Arutelu, Rühmatöö, iseseisev töö
4. Nimetab tuntumaid Vana ja Uue Maailma veinipiirkondi, nendes kasvatatavaid viinamarjasorte
1. nimetab juhendi alusel Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania tuntumaid veinipiirkondi ja nendes kasvatatavaid viinamarjasorte
2. nimetab juhendi alusel Uue Maailma veinimaade veinipiirkondi, nendes kasvatatavaid viinamarjasorte
Veinipiirkonnad, Uus- ja Vana Maailm Lõiming:ÕV1, ÕV3
8T 2IT
Loeng, Arutelu, Rühmatöö, iseseisev töö
IV hindamisülesanne – õpimapp 1. Viinamarjasordid 2. Veinipiirkonnad
5. Mõistab vahuveinide ja kangestatud veinide valmistamise protsessi
1. kirjeldab juhendi alusel erinevatel meetoditel valmistatud vahuveine
2. kirjeldab juhendi alusel erinevatel meetoditel valmistatud kangestatud veine
Vahuveinid (sh Shampanja) Kangestatud veinid
4T 2IT
Loeng, Arutelu, iseseisev töö
3. Vahuveinid 4. Kangestatud veinid
6. Serveerib veini ja vahuveini kasutades asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid
1. kirjeldab juhendi alusel veinide serveerimistemperatuure
2. selgitab juhendi alusel sobivate klaaside valikut veini ja vahuveini serveerimisel
3. avab juhendi alusel veinipudeli asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid kasutades
4. avab juhendi alusel vahuveinipudeli kasutades asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid
5. serveerib veini vastavalt teenindusstandardile
Veinide serveerimine Veiniklaasid Veinitarvikud Serveerimistemperatuurid Veinide käsitlemine Veini valamine Veini serveerimine
10T 10P 6IT
Praktiline töö, Arutelu, Rühmatöö, iseseisev töö
V Praktiline ülesanne: Veini serveerimine
126
Hindamine Mitteeristav
Hindekriteeriumid Õpiväljundid saavutatakse lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Sooritatakse hindamisülesanded I-V Hindamismeetodid Kirjalik test, õpimapp, praktiline ülesanne Õppematerjalid Sirje Rekkor, Tiiu Parm, Allan Vainu, Reelika
Eerik "Teenindamise kunst" (ARGO 2013) Roosipõld, Anne; Kotkas, Maie (2008). Restoraniteenindus. Urmas Otspere Joogiraamat Särav kuld klaasis H.L.Cracknell, G.Nobis "Toidud, joogid ja serveerimine" 2002 Andrew Jefford "Veinikursus" 2009 http://www.youtube.com/watch?v=e4q0IFPdcL0 –vahuveini avamine ja serveerimine video Torres`e veinide serveerimine
127
Moodul 12.11- BAARITÖÖ – PRAKTILINE TÖÖ
Mooduli nr. Mooduli nimetus Mooduli maht EKAP Kokku//auditoorne töö/iseseisev töö tundides
12.11 BAARITÖÖ PRAKTIKA 4 104//80/24 Mooduli eesmärk õpetusega taotletakse, et õppija mõistab
baaritöö eripära, baarijookide sortimenti, hoiutingimusi; juhendamisel planeerib tööks vajaminevaid kaupu ja vahendeid, tutvustab ja soovitab baari menüüsolevaid tooteid, vormistab tellimuse, valmistab ja serveerib baarijooke.
Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud moodul 9 joogiõpetus II mooduli Õpiväljundid Õpiväljund/õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Teemad, alateemad, mahud,
sh iseseisevtöö Õppe-meetodid
Hindamine
Õppija 1. Kirjeldab juhendi alusel baarijookide (sh kokteilide ja segujookide) sortimenti, valmistamis- ja serveerimisviise
- kirjeldab juhendi alusel baarijookide sortimenti - kirjeldab baaris kasutatavate jookide päritolu, valmistamisviise, maitseomadusi, kasutamisvõimalusi, serveerimistemperatuure kasutades eesti- ja võõrkeelset erialast informatsiooni - kirjeldab juhendi alusel serveerimisvõimalusi ja valib joogile sobivad klaasid - kirjeldab juhendi alusel baari menüü koostamise põhimõtteid - kirjeldab juhendi alusel klassikalisi segujooke ja kokteile
Baarijoogid: põhialkoholid, kokteilid, segujoogid, alkoholivabad joogid Kuumad, külmad joogid Baariklaasid Baarimenüü
24IT Iseseisev töö juhendi alusel
ÕV 1 Koostab juhendi alusel praktilise töö aruande
2. Planeerib juhendamisel tööks vajaminevad kaubad ja vahendid
- valmistab ette töökoha töö- ja toiduohutust järgides - koostab juhendi alusel vajaminevate kaupade ja vahendite nimekirja - valib juhendi alusel kliendi tellimuse
Töökoha korraldamine Kaupade vajadus ja olemasolu Baaritöövahendid:
10P Praktiline töö
128
täitmiseks vajaminevad töövahendid ning klaasid - kontrollib juhendi alusel oma tööks vajalike kaupade, vahendite ja seadmete seisukorda - kontrollib kaupade realiseerimisaegu, ladustamist ja serveerimistemperatuure vastavalt enesekontrolliplaanile
seadmed väikevahendid Kaupade vastuvõtmine ja ladustamine Enesekontrolliplaani järgimine Ohutusnõuded seadmetega töötamisel
3. Tutvustab ja soovitab juhendamisel kliendile baari menüüs olevaid tooteid, lähtudes kliendi soovidest
- tutvustab kliendile baari menüüs olevaid tooteid - soovitab kliendile menüüsolevaid tooteid lähtudes kliendi soovidest ja hooaja trendidest - väljendab ennast teenindussituatsioonis arusaadavalt ja korrektselt
Kliendikontakt Toodete tutvustamine, kliendi nõustamine
8P Praktiline töö
4. Võtab tellimuse ja vormistab selle vastavalt nõuetele
- selgitab kliendiga vesteldes lähtuvalt teenindusstandardist kliendi valiku - võtab vastu tellimuse lähtuvalt kliendi otsusest - vormistab tellimuse vastavalt ettevõtte töökorraldusele
Tellimuse vastuvõtmine ja vormistamine
8P Praktiline töö
5. Valmistab ja serveerib juhendamisel baaritooteid kasutades asjakohaseid töövõtteid ning täidab tööohutuse- ja hügieeninõudeid
- valmistab juhendi alusel segujooke, kokteile ja teisi baari tooteid kasutades asjakohaseid töövõtteid - valmistab juhendi alusel erinevaid kuumi jooke (kohv, tee, kakao) - serveerib juhendi alusel valmistatud tooteid - täidab juhendi alusel tööohutus- ja hügieeninõudeid - tellib, komplekteerib ja ladustab juhendamisel kaubad järgmiseks vahetuseks
Klientide teenindamine Kuumade- ja külmade jookide valmistamine, serveerimine Segujookide valmistamine Kaubavarude liikumine Toiduohutus Tööohutus
30P Praktiline töö
6. Arveldab juhendamisel - koostab ja esitab arve vastavalt juhendile Arveldamine 10P Praktiline
129
kliendiga - teostab kassatoimingud vastavalt juhendile Kassa töö 7. Planeerib ja teostab juhendamisel puhastustööd oma tööpiirkonnas
- valib sobivad puhastusvahendid ja koristustarvikud vastavalt puhastusplaanile - peseb juhendi alusel nõud, töövahendid ja puhastab seadmed - puhastab ja korrastab ruumid kasutades ettenähtud puhastus- ja töövahendeid
Koristusplaani järgimine Töökoha ja tööruumi puhastamine ja korrastamine Seadmete puhastamine Ohutute töövõtete kasutamine
10P Praktiline töö
Mooduli hindamine Praktilise töö aruanne Praktilise töö tagasiside
4T Analüüs vestlus
Hindamine Mitteeristav
Hindekriteeriumid Õpiväljundid on saavutatud lävendi tasemel Mooduli hinde kujunemine Kompleksülesanne
I praktilise töö aruanne II praktilise töö käigus juhendaja poolt täidetud õpiväljundite hinnangute leht III vestlus
Hindamismeetodid Aruanne, praktiline töö, vestlus Õppematerjalid Praktilise töö juhend
Sirje Rekkor, Tiiu Parm, Allan Vainu, Reelika Eerik "Teenindamise kunst" (ARGO 2013) Roosipõld, Anne; Kotkas, Maie (2008). Restoraniteenindus. Urmas Otspere Joogiraamat Särav kuld klaasis