Mart LaanpereTallinna Ülikooli
haridustehnoloogia keskuse juhataja
Väljundipõhine õpe Pädevuse mõiste, pädevusmudelid HT pädevusnõuded maailmas HT pädevusnõuded Eestis: enne ja nüüd Pädevuse kirjeldamise standardid ja
pädevushalduse tarkvara Pädevuste arendamise ja hindamise
meetodid
Õpetamine on eesmärgistatud tegevus Õpieesmärgid > õpiväljundid Õpiväljundid võib sõnastada “pädevuste
keeles” (on ka teisi lähenemisi) Bologna reform ja väljundipõhised
õppekavad Õpiväljundite rakendamine VÕTA süsteemis EQF ja uued kutsestandardid
Competere (lad.k.): sobilik Pädevus kui volitatus või suutlikkus toimida Pädevuse definitsioone:
◦ Teadmised + oskused + hoiakud◦ Teadmised, oskused, kogemused, vahendid,
kontaktid, mille abil inimene suudab lahendada probleeme või teostada ülesandeid
◦ Suutlikkus teha kvalifikatsioonile vastavat tööd◦ Suutlikkus rakendada teadmisi, oskusteavet ja
oskusi harjumuspärases ja/või muutuvas töösituatsioonis (CEDEFOP)
Üld- ja valdkondlikud pädevused
Kutsealased pädevused9 – Juhtimisalased pädevused8 – Kutsenõuded7 – Kutsealased tehnilised oskused6 – Kutseteadmised
Valdkondlikud pädevused5 – Valdkonnaspetsiifilised4 – Valdkondadeülesed pädevused
Üldpädevused3 – Töökohal toimetuleku päd.2 – Akadeemilised pädevused1 – Personaalse efektiivsuse päd.
Sampson & Fytros (2008) pädevuste elutsükkel: ◦ pädevusmudel loomine läbi ametikohaga seotud
nõudmiste, rollide ja asjakohaste pädevuste identifitseerimise
◦ töötajatel olemasolevate pädevuste hindamine◦ pädevuslünkade analüüs lähtuvalt ametikohale
esitavatest nõudmistest ja oodatavatest pädevustest
◦ pädevuste arendamise või puudujääke minimeerivate programmide (kursuste) defineerimine
◦ tegevuste jätkuv monitooring ja hindamine, et kinnitada toimunud areng
Traditsiooniline lähenemine: (hierarhiline) tegumianalüüs (Hierarchical Task Analysis)
Pädevuste loogikale vastab paremini situatsioonipõhine protsessianalüüs:◦ Kaardista tüüpilised situatsioonid◦ Kirjuta kompetentse tegevuse stsenaariumid iga
situatsiooni kohta◦ Määra rollid ja neile vastavad soorituse tasemed
(algaja, edasijõudnu, asjatundja) ◦ Määratle soorituseks vajalikud teadmised,
oskused, vahendid, isikuomadused jne
IMS Reusable Description of Competencies and Educational Outcomes (RDCEO, vt. imsglobal.org)
IEEE RCD ja HR-XML Sidumine teiste standarditega: Learning Path
Specification Rida EL projekte on tegelenud pädevuste
standardimise ja tehnoloogiliste lahendustega: LUISA, APOSDLE, TENcompetence
Intelleo projekti eesmärgiks on luua uued pädevushalduse veebiteenused (intelleo.eu)
ISTE NETS: National Educational Technology Standards (õpilastele, õpetajatele, juhtidele) ◦ 2008: kaasajastatud versioon, 5 valdkonda
Facilitate and Inspire Student Learning and Creativity Design and Develop Digital-Age Learning
Experiences and Assessments Model Digital-Age Work and Learning Promote and Model Digital Citizenship and
Responsibility Engage in Professional Growth and Leadership
UNESCO õpetajate IKT pädevuste raamistik Soome OPE.fi kolm taset
Tiigrihüpe 2001: õpetaja IKT pädevused 6 x 3 maatriksi kujul (tavakasutaja, aktiivne rakendaja, asjatundja/tugiisik)◦ A. Baasoskused◦ B. Kaasaegse õpikeskkonna kujundamine◦ C. IKT õppekava-arenduses◦ D. IKT õpitulemuste hindamisel◦ E. IKT õpetaja professionaalne arengu toetajana◦ F. IKT kasutamise sotsiaalsed ja eetilised
aspektid Eeskujuks ISTE NETS 2000, sarnane soomlaste
OPE.fi pädevusmudeliga
Pädevusmudelis on 5 valdkonda:◦ I Õpilaste innustamine ja juhendamine
digikeskkonnas 1.1 Õpilaste loovuse ja innovatsiooni toetamine ning
arendamine 1.2 Õpilaste innustamine eluliste probleemide
lahendamisele digitaalsete vahendite kaasabil 1.3 Õpilaste suunamine isiklike kogemuste
refleksioonile ja mõtestamisele 1.4 Õpilaste koostöös toimuva teadmusloome
juhendamine
II Digiajastu õppeprotsessi ja õpikeskkonna kavandamine (õpidisain)◦ 2.1 Õpikeskkonna kujundamine ◦ 2.2 Sobivate meetodite valimine◦ 2.3 Õpiülesannete koostamine arvestades õpilase
individuaalset eripära ◦ 2.4 Õpitulemuste kujundav ja kokkuvõttev hindamine
III Digiajastu töökeskkonna kujundamine◦ 3.1. Digiajastu töövõtete ja töövahendite
kasutamine◦ 3.2. Suhtlemine õpilaste, lapsevanemate ja
kolleegidega◦ 3.3. Eneseväljendus ja jagamise kultuur
digikeskkonnas◦ 3.4. Info kogumine ja analüüsimine
IV Digiühiskonna kodanikuna käitumine◦ 4.1 IT turvaline, legaalne ja eetiline kasutamine◦ 4.2 Suhtlus- ja koostöövahendite valimine
lähtudes võrdsetest võimalustest◦ 4.3 Koostööprojektide läbiviimine
mitmekultuurilises keskkonnas V Õpetaja professionaalne areng
◦ 5.1 Osalemine praktikakogukondades/võrgustikes◦ 5.2 Oma arengu kaardistamine,
dokumenteerimine, analüüs (portfoolio).◦ 5.3 Uurimistöös osalemine◦ 5.4 Kooli arendustöös osalemine (leadership)
Tavapärane lähenemine: dissektsioon (testitakse eraldi teadmisi, oskusi – jättes kõrvale selle, mida on raske hinnata)
Näited: juhilubade taotlemine, põhikooli IKT tasemetöö
Hindamisviis mõjutab pädevusmudelit Autentsed hindamismeetodid: töö/praktika
kontekstis, autentsed situatsioonid, pikaajaline tegevus, tulemuste dokumenteerimine ja kogemuse refleksioon
Üks võimalus: e-portfoolio
Firmadele suunatud inimressursi juhtimise tarkvara sisaldab tavaliselt pädevushaldust
TENcompetence projektis loodud Personal Competence Manager: http://www.tencompetence.org
Meie kogemus: ◦ OPAH e-portfoolio http://eportfoolio.opetaja.ee◦ EAS innovatsiooniosaku abil loodud
pädevushalduse tarkvara prototüüp koolitusettevõttele Dictum: http://htk.tlu.ee/dictum