Download pdf - Märka Last sügis

Vanaisa, lastelaste fänn

SääStuaeg: lasteaed või laste aed?

ISS

N 1

736-

8340

sügis 2009 / hind 25 krooni

• aukudega turvavõrk• Kes on laste ombudsman?• allar Jõks: lapsi ei kaitse seadused, vaid inimesed

Raamatukogu kui turvapaik

Eve Viilup laululaste teine ema

Laste õigused

teistsugusena

koolis

Eestlased Aafrika lapsi toetamas

Lastekaitse kirglik algus

9

Hea Raamat | Plakat

Lastekaitse Liit soovitab KEVAD 2009

HEAD RAAMATUD:Ai-Ai kohtub õiega

2009

Kirjastus

Vee tarkused

2009

Kirjastus

Vee tarkused2009Kirjastus

Puust ette ja punaseks2009

Kirjastus

Lisainfo: www. lastekaitseliit.ee

Kullast Lill ja Mõnus Mõmm2009

Kirjastus

Kullast Lill ja Mõnus Mõmm2009Kirjastus

Lastekaitse Liit soovitab

HEAD RAAMATUDSügiS 2009

Raamatuid hindasid Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, lasteraamatukogude töötajad.

Koostööpartnerid: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Kirjastuste Liit, Apollo Raamatud AS, Rahva Raamat AS.

Riitta Jalonen

Tüdruk, puu ja

taevalinnud Tea Kirjastus

Leelo Tungal Naljatilgad lähevad laulupeoleMenu Kirjastus

Epp Petrone

Siis, kui seened veel

rääkisid Petrone Print

Louis Sachar Pahupidikooli tabab üllatus Draakon&Kuu

Mare Müürsepp

Viis vaba kutsikat

Tänapäev

Lauren St. John Valge kaelkirjak

Varrak

SiSukord3 Lapsed vajavad õiguse vahemeest

6 Rõõm muusikast algab Evest

10 Aukudega turvavõrk

12 Kas lastele on vaja ombudsmani?

15 Koolirahu Haljalas

16 Allar Jõks: lapsed ei ole kunagi piisavalt kaitstud

18 Aktiivne laste ombudsman

20 “Ramsi” Ludmilla juurde!

22 Kui koolis on halb

25 Külas Soome kolleegidel

26 Samm sallivuse suunas

30 Piirideta Bulgaarias

33 Ühised väärtused

34 Lasteaed või laste aed?

37 Kuidas taotleda raha?

38 Vanaisa, lastelaste fänn

40 Suurena saab autoga sõita

42 Lastekaitse Liidu kirglik algus

44 Rõõm koosolemisest

45 Viies veerand Vara vallas

50 Olla lapsevanem

sügis 2009

Peatoimetaja Kätlin [email protected]

Tegevtoimetaja Sirje Maasikamä[email protected]

Makett ja kujundus Kirjastus Menu

Esikaane foto artur Sadovski

Meik aune aasoja

Interjöör etV

Lapsed vajavad õiguse vahemeest

November on lapse õiguste konventsiooni kuu ja sel aastal ka juu-belikuu, sest möödub 20 aastat konventsiooni vastuvõtmisest. Lapse õiguste konventsiooniga on ühinenud pea kõik riigid maa-ilmas ning kinnitanud, et lapse ettevalmistus eluks on ühistöö ja ühine vastutus.

Muutuvas ühiskonnas ja majanduskriisis on lastekaitse võimekus haavatav. Pea võimatu on ilma tähelepanu, osaluse ja inimlikkuseta tagada meie laste hea-olu, nende esmavajadusi ning perede toimetulekut. Toimetulemiseks on vaja lastevanematel tööd ja pereliikmetel sissetulekut, et nad jaksaksid ega vannuks laste kasvatamises alla. Vanemliku hoolitsuseta laste arv suureneb nii Eestis, Soomes kui ka teistes põhjamaades. Lapsevanemad loobuvad ja annavad eluras-kustele alla. Vanemliku hoolitsuseta laste arvu suurenemine on äärmiselt ohtlik ühiskonna elujõule.

Lastekaitseküsimused on seotud laste õiguste tagamisega laiemalt. Kui lapse inimõiguste üle alustati arutelu alles eelmisel sajandil, peeti tähtsaks, et laps ei saa olla vaid perekonna “oma” ning lapsed vajavad kaitset ohtude ja kannatuste eest nii, nagu kõik inimesed. Veelgi enam – laste õigus hoolitsusele, haridusele, ravile, kasvatusele, suunamisele vajab riiklikku ja ühiskondlikku tagatist, s.o lapsi kaitsvat nende oma seadust. Laste heaolu on ja jääb täiskasvanute otsusta-da, sest lapsed paraku oma õiguste eest seista ei suuda ega teatud vanuseni saagi. Täiskasvanute teadlikkus lapse õiguste sisu mõistmisel ongi võtmeküsimus laste seisundi parandamiseks ühiskonnas.

Laste õiguste järelevalvet on vaja riiklikul tasandil tugevdada. Enamikus Euroopa riikides on lastepoliitika ja laste õiguste tagamiseks loodud sõltumatu institutsioon, mille ülesanne on tegutseda laste huvides ja muuta lapsed ühis-konnas nähtavamaks. Eesti vajab sõltumatut laste õiguste vahemeest, kelle üles-anne on järelevalve ja algatused lastekaitse võrgustiku ehitamisel nii, et see võrk saaks sedavõrd tugev ja tihe, et ükski laps sellest läbi ei kukuks ja laste päästmine asendub ennetustööga.

Jätkakem koos laste positsiooni tugevdamist ühiskonnas hea kasvatuse, hoolivuse, hariduse, tervise eest hoolitsemise, suunamise ja juhenda-mise kaudu. Selles ajakirjanumbris avame laste õi-guste valdkonna eri tahke, keskendudes riiklikult olulisemale küsimusele, mis seostub laste õiguste järelevalve ning eestkostega. Sisukat lugemist, kaa-samõtlemist ja koostööd!

Alar TammLastekaitse Liidu juhataja

www.lastekaitseliit.ee

Ajakirja Märka Last rahastab Kodanikuühiskonna

Sihtkapital

4 märka LaSt / SügiS 2009

uu

diS

Ed

VägiVaLLaVaba päEVLastekaitse Liit kutsub Eesti koole tähistama 20. novembril

vägivallavaba päeva. Koolirahu selle aasta loosung on “Koos

on hea”. Igaüks saab midagi teha, et koos oleks hea. Pakume

välja järgmise tegevuse. Iga õpilane ja õpetaja kirjutab pabe-

riribale paari lausega ühe mõtte, mida tema saab teha, et tal

endal ja teistel oleks koolis hea koos olla. Pärast kleebitakse

kõik ühe klassi ribad ühele suurele paberile ja nii tekib tore

kogum mõtteid, mida saab klassi üles riputada.

Vägivallavaba päeva tähistamist koolis toetavad koolirahu

laulud. Pildi koolirahust ja sellest, kuidas koolis oleks hea

koos olla, on sõnadesse ja muusikasse valanud Lastekaitse

Liidu noored:

k – klass. Inimesed, kellega veedad nii palju aega oma nooru-

sest. Austa neid!

o – ole ärkvel. Märka enda ümber toimuvat ja aita.

o – ole hooliv. Hinda ja armasta enda ümber olevaid inimesi.

s – sõprus. Usaldus ja kokkuhoid

viivad edasi.

Lastekaitse Liidu kodulehelt

leiab kolm koolirahu laulu,

mille on teinud Lastekaitse

Liidu noored ning mis

kannavad koolirahu sõnumit.

Toetab Swedbank.

LapSEd toompEaL“101 last Toompeale” lõppfoorum riigikogus toimub 20. no-

vembril. Noortel on võimalus olla üks päev parlamendiliige ja

hääletada eelfoorumite põhjal kokku pandud dokumendi üle.

Riigikogus valitakse 2009. aasta kõige lapsesõbralikum ühis-

konnategelane. Noortefoorum “101 last Toompeale” toimub

tänavu juba 18. korda ning selle sündmusega tähistatakse

ÜRO lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist 1989. aasta

20. novembril. Noortefoorumit korraldab Lastekaitse Liit

koostöös Eesti Õpilasesinduste Liiduga ning toetab haridus-

ja teadusministeerium.

kooLirahu tEgEmiSEd14. detsembril toimub Rakvere põhikoolis

piirkondlik koolide seminar. Kokkusaamine on jätk

1. septembril Rakveres läbi viidud õpilaskonverentsi-

le “Turvaline koolikeskkond. Koos on hea!”. Rakverre

tuleb külalisena ka Elva gümnaasiumi esindus.

2010. aastal kuulutatakse koolirahu välja Elvas.

märka LaSt / SügiS 2009 5

Illus

trat

sioo

nid

ask

o K

ün

nap

LiikLuS ohutumakS!Lastekaitse Liit liitus Euroopa liiklusohutuse hartaga. Hartaga on liitunud organisatsioonid

üle Euroopa. Nad kõik soovivad oma igapäevases tegevuses aidata liiklust ohutumaks

muuta.

Euroopa liiklusohutuse harta on Euroopa Komisjoni üleskutse pöörata suuremat tähelepa-

nu liiklusohutusalastele tegevustele ja kasvatada liiklejate teadlikkust. Hartaga liitumine on

teadlikkuse ülesnäitamine ja hea tahte väljendus, millega ettevõtted, asutused, huvigrupid

jt võtavad kohustuse oma pädevuse ja vastutusala piires teha kõik endast olenev liiklus-

õnnetuste vältimiseks ja hukkunute arvu vähendamiseks.

Euroopa liiklusohutuse harta avaüritus toimus Dublinis 2004. aastal, kui esimesed asutu-

sed ja ettevõtted said üles näidata oma head tahet hartaga liitumisel.

Lastekaitse Liit kavandab järgmisel aastal Euroopa liiklusohutuse harta raames tegevusi

koostöös maanteeametiga.


Eve teadis varakult, et tema elus on tähtsal kohal lapsed ja ta tahab nendega tegelda. “Titesõber olen lapsest peale olnud, tänaval tahtsin igasse lapsevankrisse sisse vaadata. Kui õppisin üli-kooli esimesel kursusel, tekkis mul suur huvi

lastekirjanduse vastu. Hakkasin teadlikult ostma Eestis il-munud lastekirjandust ja suure osa sellest olen oma lastele ette lugenud,” meenutab kahe poja ja tütre ema.

RaKVeReEvele on tähtsad kolm linna: Rakvere, Tartu ja Tallinn. Ta sündis, lõpetas keskkooli, abiellus ja sünnitas esime-sed lapsed Rakveres. Et Eve vanemad töötasid Rakvere Kaubandusliku Inventari Tehases, oli loomulik, et ema viis tütre ja temast kaks aastat noorema venna laulma ja tantsima KIT-i klubisse.

Oma ettevõtmistes oli Eve järjekindel juba koolipõlves. Tüdrukut jagus igale poole ja kõike tegi ta kohusetundli-kult, täiuslikkust taotledes. Lisaks väga hästi õppimisele jõudis Eve osaleda näiteringis, laulda tütarlasteansamblis, tantsida rahvatantsurühmas, teha kaastööd kooli seinale-hele, esineda kõnevõistlustel, kujundada plakateid, õppida ilukirja, kirjutada luuletusi ja laulutekste. Ja lõpetada spor-dikoolis ujumise eriala.

Eve kõneleb suure soojusega oma isast, kes oskas ilu-kirja ja joonistas hästi, tegi karikatuure ja mööblit ning oli

pE

rS

oo

n

Tekst: Signe Kalberg Fotod: artur Sadovski, erakogu

eve Viilup on olnud tuhandetele laululastele nagu teine ema. tema silme all on sirgunud aukartust äratav nimistu Eesti popmuusika tipptegijaid.

eVeSt

rõõm muusikast algab


Eve on autori ja saatejuhina

teinud saatesarju eesti

lastekirjandusest ja

muusikast: “Kikerikii”, “Hei,

pöialpoisid!”, “Lauluvanker”

ja paljud teised.


pE

rS

oo

n

väga hea fotograaf. Eriti meeldis isale jäädvustada tütart ja poega. Eve mäletab siiani, kuidas isa võttis teda ja venda pi-mikusse kaasa ning kuidas ta üle õla vaatas foto sündi. Isal oli suur töötuba, kus isegi Eve pojad said kätt harjutada.

“Meie kelder oli nagu näitusesaal: seal olid riiulitäied purke alates marineeritud angerjatest ning lõpetades ha-pukapsa ja kompottidega. Kõik hoidised olid märgistatud ilukirjas siltidega. Ülikooli ajal said ka sõbrad meie hoidis-test kõhu täis,” meenutab naine.

“Tundus loomulik, et ema ja isa on kogu aeg olemas ja toeks. Saatus aga tahtis teisiti. Veidi enne minu 30. sünni-päeva suri ema, aasta hiljem abikaasa isa. Kui tütar Teele oli pooleaastane, suri minu isa.”

taRtuPärast keskkooli lõpetamist oli Evel teada järgmine samm:

minna õppima Tartu Ülikooli eesti filoloogiat, kus alates kolmandast kursusest sai spetsialiseeruda ajakirjandusele. “Juba kümnendast klassist saati teadsin, et tahan saada teleajakirjanikuks ja teha lastesaateid. Tol ajal oli hästi populaarne õpilasmalev, kus käisin kõik kolm keskkoo-lisuve. Tegevust polnud ainult suvel, ka talvel toimusid hästi loovad talilaagrid, kus oli palju igasuguseid võistlu-si.” Muu hulgas kõnevõistlus, millest mõistetavalt võttis osa ka Eve. Võitjad said oma kõne televisioonis ette kanda. “Kui ma esimest korda telemajja sattusin ja olin oma kõne ette kandnud, siis ütles keegi, et tüdruk, sinu koht on te-levisioonis.”

Ülikooli ajalgi ei leppinud Eve ainult õppimisega – tal oli aega teha kaastööd ülikoolilehele ja teistele väljaanne-tele. Oma esimesel ehitusmalevasuvel tutvus Eve Lembi-tuga ja abiellus temaga viimasel malevasuvel ehk 1976. aastal.

nagu tEinE EmaEve on olnud nagu teine ema tuhandetele laululastele, kes on tulnud telemajja.

Tulnud, et laulda saadetes “Lauluvanker”, “Laulumaias”, “Viisiubin” ja “Laulu-

karussell”. Kui 1990. aasta sügiseks oli selge, et laululapsed on Eesti Televi-

siooni pärisosa ning Lasteekraani toimetuse juurde moodustati Eve eestveda-

misel muusikastuudio, kasvas tema austajaskond veelgi.

Üheksa aastat tagasi alustas tööd Lasteekraani muusikastuudio koo-

rikool, kus käib ligi 400 3–19aastast last. Õpitakse laulu, rütmikat, loovust,

lavalist liikumist, tantsu, näitlejameisterlikkust. Alates lastekooriklassist on

kõikidel lauljatel ka hääleseadetunnid. Eve on nii muusikastuudio kui ka

koorikooli juhataja. Ta on rõõmus ja uhke suurepäraste õpetajate, kooride ja

solistide üle. Konkursside võidud tõestavad nii laste kui õpetajate andekust ja

töökust ning stuudio vajalikkust.

Laululapsed kutsuvad teda ikka Eveks, olgu neil vanust kolm või kolm-

kümmend aastat. “Kui tütar Teele oli väike, oli ta teiste laste peale armukade

ka. Pikkadel laulureisidel oli vaja kokku leppida, kas kõik ütlevad mulle ema

või Eve. Teele hüüdis juba enne, kui see mõte lõppes: kõik ütlevad Eve!” nae-

rab naine.

Eve silma all on sirgunud aukartust äratav nimistu Eesti popmuusika

tipptegijaid, nagu näiteks Gerli Padar, Nele-Liis Vaiksoo, Maarja-Liis Ilus,

Hanna-Liina Võsa, Kristjan Kasearu, Laura Põldvere, Lenna Kuurmaa, Birgit

Õigemeel, Luisa Värk. Keegi ei pane pahaks, kui Eve neid ikka veel lasteks

nimetab. “Ütlen isegi Tanel Padarile, kui ta vastu tuleb: “Tere, laps!””

Eve on olnud telemaja laululastele nagu teine ema.

Kooli ajal jagus Evet

igale poole ning

kõike tegi ta täiust

taotledes.

Oma esimesel malevasuvel

tutvus Eve Lembituga ja abi-

ellus temaga viimasel male-

vasuvel ehk 1976. aastal.

Isa Sulev ja

ema Ilme

oma andeka

tütrega. Kodu

ja vanemate

tuge tundis

Eve väikesest

peale.

märka LaSt / SügiS 2009 �

tallinnKolmas tähtis linn on Evele Tallinn – alates 1976. aastast, kui ta astus sisse oma esimese töökoha uksest. Pärast üli-kooli lõpetamist suunati ta Eesti Televisiooni. “Laste- ja noortesaadete toimetuses jäi toimetaja koht vabaks ning mul vedas hullumoodi, et Uno Leies võttis mind oma la-vastuste toimetajaks. Just tema julgustas mind ka lastela-vastusi kirjutama.”

Kuna Eve oli lõpetanud Rakvere muusikakoolis klave-ri eriala, hakkas ta Karudele, Rebastele, Huntidele ja Jä-nestele laule õpetama. Samal ajal treenis televisiooni laulu-lapsi Ave Kumpas. 1979. aastal läks eetrisse esimene kahe naise koostöös valminud saade “Hüvasti, suvi!”. Koostöö sujus ja nii järgnesid “Lauluvanker”, “Laulumaias”, “Vii-siubin”, Eve enda kirjutatud lavastused “Kikerikii” ning “Hei, pöialpoisid!”, millele muusika tegi Ave Kumpas.

Ja siis tuli aasta 1992 ning “Laulukarussell”. Eesti Eu-rovisiooni kauaaegne peaprodutsent Juhan Paadam on öelnud mitmel korral, et kui ei oleks “Laulukarusselli”, siis ei oleks saadet “Kaks takti ette”, ja kui ei oleks “Kahte takti”, siis ei oleks Eestil kuskilt lauljaid võtta ja Eurovi-sioonile saata.

KiiRed aJadViimasel ajal on Evel väga kiire, sest 7. novembril on uhi-uues Nokia kontserdimajas kontsert “Õigus olla laps”, mille korraldamine on tema õlul. Oma rahulikul moel tunnistab Eve, et korraldustöö võtab energiat, mida ta meelsamini kasutaks loomingulisele tegevusele.

Samanimelisi kontserte korraldas Eve ka 20 aastat ta-gasi. 1988 oli kuum muutuste aasta: asutati Rahvarinne ja lastearstide initsiatiivil Lastekaitse Liit. 12. veebruaril 1988 sündis Eesti Lastefond. Selle asutasid oma maa ja rahva kestmajäämise pärast muretsevad inimesed: tuntud kirjanikud, kõrged riigiametnikud, muusikud, juristid, arstid, psühholoogid, teadlased ja parteitegelased. 1989. aasta novembris toimus Linnahallis lapse õiguste dek-laratsiooni vastuvõtmise 30. aastapäevale pühendatud kontsert koostöös soomlastega. “Mäletan, et kontserti juhtis Jane Meresmaa, kellele ma kirjutasin Karoliina osa telelavastusse “Hei, pöialpoisid!”. Soomlaste poolt oli la-val vahva poiss Jarkko Tamminen.” 2002. aastal toimus Saku suurhallis enam kui 6000 inimesele taas kontsert “Õigus olla laps”.

Tänavuse kontserdi teemasid on kaks: Lasteekraani muusikastuudio 20. hooaeg ja lapse õiguste konventsiooni 20. sünnipäev. “Olen väga õnnelik, et Tallinnas on nüüd kontserdipaik, mille lavale mahub lahedasti ära meie suur lastevägi ning saali lisaks vanematele ka palju teisi kuula-jaid.” ■

tänuLikud LapSEdRaamaturiiulilt ei võta Eve näitamiseks mitte mahukaid fotoalbumeid “Laulu-

karusselli” ajaloost, vaid tänuraamatu, mille lapsed kinkisid eelmisel aastal 55.

sünnipäevaks. Lapsekäega on jäädvustatud tänusõnad hoolimise ja armastu-

se, jäägitu pühendumise eest.

• Rõõm muusikast algab Evest. Susanna Liisa

• Kõige väärtuslikum sinu puhul,

Eve, on oskus olla mitte ainult edu-

kas koolikoori juhataja, vaid eelkõige

igale üksikule lauljahakatisele, olgu

ta suur või väike, kõige parem sõber

ja mõnedel hetkedel isegi nende

teine emme. Mis on meie taga ja mis

on meie ees, on tühiasjad võrreldes

sellega, mis on meie sees. Mirjam

• Eve on sõbralik ja hea inimene.

Peale selle on ta veel päikseline ja

ilus, ta hoolitseb meie kõigi eest. Tal

on alati aega meid ära kuulata. Saskia

• Eve on alati see, kes orga-

niseerib esinemisi ja hoolitseb selle

eest, et igal kooril oleks parasjagu

kontsert tulekul. Ta hoolitseb meie

eest nii, nagu oleksime ta oma lapsed. Ilma temata ei oleks meil võimalust nii

palju esineda ja me ei oleks nii kogenud. Alati on just Eve see, kes ravitseb

reisil haigeks jäänuid, muretseb riiete pärast ja kõige muu pärast. Ann

• Kui esimest aastat laulmas käisin, ei tulnud ükskord ema mulle kohe jä-

rele. Ma ootasin üksinda all, kui äkki tulid sina, Eve. Me läksime koos üles, sa

pakkusid mulle šokolaadi. Oli väga lõbus koos sinuga olla. Sa andsid mulle ka

ühe raamatu vaadata. See oli “Pokuraamat”. Kuna mul kodus sellist ei olnud, siis

lubasid raamatu mulle koju kaasa. Seal sain seda pikalt uurida ja vaadata. Siis

sain aru, et sa oled üks väga tore ja sõbralik tädi ja jääd selliseks alatiseks. Liisa

• Tänud, et oled soovinud algatada, rääkida, mõtiskleda, et oled viitsinud

korraldada, kasida, tõrelda, et oled osanud aidata, anda, hoolida, et oled tahtnud

tegutseda, võidelda ja võita. Ja mis peamine – et oled meid armastanud. Kete-Li

• Eve on alati väga-väga oluline inimene meie koori juures. Ja mitte ainult

sellepärast, et ta kõike korraldab, vaid minu jaoks pigem seepärast, et ta on

alati meie kõigi jaoks olnud nagu teine emme. Eriti oli seda näha reisidel, kui

me pisemad olime. Laulan siin juba kolmeteistkümnendat aastat, nii et olen

käinud päris mitmel välisreisil koori ja Evega. Eve poole võib pöörduda alati iga

murega. Näiteks kui keset ööd kõva koduigatsus kallale tuleb või kui midagi

on kadunud või poole reisi peal raha otsa saab. No või siis, kui kellelegi Belgia

ööbimiskohas raudvoodi kaela kukub, aga see oli juba veidi ekstreemsem

juhtum. Ühesõnaga – Eve on see, kes alati hoolib, muretseb, aitab ja jookseb,

kuhu vaja. Triin Tuisk

• Minu arust on Eve võrratu. See on lihtsalt imeline, et ühes inimeses võib

olla ühendatud nii palju häid iseloomuomadusi nagu ettevõtlikkus, sõbralik-

kus, hoolivus, abivalmidus ja veel palju head. Nende kõikide aastate jooksul,

mil ma olen ETV-s, pole ma näinud probleemi, millele Eve poleks lahendust

leidnud. Otsisin ühest ilusast raamatust üles ütlused, mis kõige paremini Evet

iseloomustavad. Imetlen sinu julgust maailmaga silmitsi seista. Sinusse saab

suhtuda ainult armastuse ja austusega. Inimesed hindavad, kuidas sa ütled:

“Ma teen”, mitte “Ma püüan”. Sinu jaoks ei ole olemas finišijoont, on vaid järje-

kordne start. Ühelgi nõuandel pole hinda, aga sinu oma on hindamatu. Madli

• Kallis Eve. Mina imestan alati, kuidas teil on rohkem kui 400 lapse ees-

ja perekonnanimed peas. Ja et te neid segamini ei aja. Ainult mind hüüate te

väikseks Kärdiks, aga minu nimi on hoopis Kaisa.

Ükski Eve tähtpäev ei möödu

laululasteta. Pildil on Eve selja taga

Maris Üksti, Nele-Liis Vaiksoo ja

Eve tütar Teele.


Tasakaal õiguste ja kohustuste vahel on häda-vajalik, kuid hiljutised sündmused kinnitavad veel kord teema aktuaalsust meilgi.

Juhus sündida Eestis pole ehk loterii pea-võit, ent kindlasti mitte ka kõige viletsam

vedamine. Kuulume ju maailma arenenud riikide hulka ja meile ei tekita probleeme täita enamikku ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklites sätestatut. Aga kas me järgime alati artikli number 3 nõuet seada kõigis ettevõt-mistes esikohale laste huvid? Minu arvates mitte. Sageli ei tulene probleemid vastavate regulatsioonide puudumisest, vaid oskamatusest ja hoolimatusest. Seega on tegemist suhtumisega, mida paragrahvidega on raske reguleerida. Ilmekas näide on garaažist leitud viieaastane laps, kelle eest vastutavad loomulikult vanemad, aga ka kõik need, kes võinuks teada tema olukorda. Ja neid peaks olema pä-ris palju: lugu ei juhtunud ju üksikul saarel ega metsakü-las. Traagiline, et samal ajal kui teeme väga suuri kulutusi sündimuse suurendamiseks, on võimalik, et laps leitakse Tallinna Kristiine linnaosa garaažist. Taas tuleb tõdeda, et meie turvavõrgus on augud sees.

lapSed Ja KRiiSSuurte inimeste mängud virtuaalse ja pärisrahaga nõua-vad järjest uusi ohvreid. Majanduskriis lööb eriti valusalt

just lastega peresid, tõdeb TNS Emori uuring, mille ko-haselt 53% lastega peredest peab toime tulema kuni 2000 krooniga ühe pereliikme kohta kuus. Ja seda tingimus-tes, kus riik ja omavalitsused tõmbavad kokku nii laste-aedade kui ka huviringide finantseerimist. Riigikontrolli audit tõdeb omavalitsusi analüüsides, et see on seadnud ohtu haridus-, spordi- ja kultuuriobjektide jätkusuutliku majandamise. Võrreldes läinud aasta esimese poolega on tänavu oluliselt rohkem omavalitsusi, kus enam kui pool eelarveaastaks ette nähtud rahast oli keset aastat juba ära kasutatud – eelmisel aastal 15% omavalitsusi, tänavu üle kolme korra rohkem, 50%. Pole selge, kuidas aasta lõpuni toime tullakse.

Kuigi lastega pered on optimistlikumad kui näiteks pensionärid, uskudes, et aasta pärast tullakse juba pare-mini toime, on siiski oht, et kriis mõjutab lapsi pikemalt. Eriti peredes, kus vanem kasvatab last üksi.

Trennist või muusikaõpingutest loobumisel võivad olla kurvad tagajärjed kogu eluks. Aga eriti hull on lugu siis, kui vanemate töötus hakkab mõjutama juba elemen-taarset toimetulekut.

MäRKa hädaSoliJatNiisiis tuleb ÜRO lapse õiguste konventsiooni 20. aasta-päeval tõdeda, et meilgi on veel palju arenguruumi. Arut-leda tasuks ka selle üle, kas meie tänane lastekaitse süs-teem, mis toetub suures osas kodanikeühendustele ning omavalitsuste lastekaitsetöötajatele, on parim või vajame ka ombudsmani – sõltumatut institutsiooni, mida on meile korduvalt soovitanud ÜRO lapse õiguste konvent-siooni täitmise kontrollijad. Ombudsman oleks riigis laste õiguste eestkõneleja ning teostaks ka järelevalvet – just nii nagu enamikus riikides. Ühe sellise naise või mehe ole-masolu muudaks lühemaks ka hädasolija tee abistajani. Aga ükskõik milline on praegu või tulevikus riiklik kait-sesüsteem – see ei vabasta meist kedagi ulatamast abikätt hädasolijale. ■

La

St

E Õ

igu

SE

d

noVEmbriS möödub 20 aaStat

üro LapSE ÕiguStE konVEntSioo-

ni VaStuVÕtmiSESt, miLLEga EESti

ühinES 26. SEptEmbriL 1991.

Tekst: Katrin saks, Lastekaitse Liidu president Foto: Scanpix

olen aeg-ajalt kohanud suhtumist, et laste õigusi tuleb kaitsta maailma “kuumades” piirkondades, kus sunnitak-se lapsi relvi kandma või puuvillapõldudel tööd rügama. meil olevat õigusi vaata et liigagi palju ja hoopis kohustustest tuleks rohkem rääkida.

aukudega turVaVÕrk


aukudega turVaVÕrk


La

St

E Õ

igu

SE

d

Riikides, kus raha on vähem, on komitee hinnangul parim arendada laiapõhjalist riiklikku inimõiguste institutsiooni, mis pöörab eraldi tähelepanu lastele. Laiapõh-jalise institutsiooni struktuuris peaks olema

kas spetsiaalselt laste õiguste eest vastutav erivolinik või spetsiaalne osakond.

Seega aktsepteerib komitee kaht lahendust: kas luua eraldi laste õigustega tegelev institutsioon või luua laiapõh-jalise riikliku inimõiguste institutsiooni juurde spetsiaal-

selt laste õigustega tegelev osakond või erivolinik. Euroo-pa Liidu liikmesriikidest on spetsialiseeritud eraldiseisvad laste õiguste järelevalve institutsioonid Soomes, Rootsis, Taanis, Norras, Leedus, Poolas, Austrias, Prantsusmaal, Iirimaal, Luksemburgis, Belgias (eraldi flaami ja vallooni), Küprosel ja Maltal. Üldombudsmani institutsiooni integ-reeritud laste õiguste üksused on Lätis, Slovakkias, Slovee-nias, Ungaris, Kreekas, Portugalis ja Bulgaarias.

Euroopa Liidu liikmesriikidest puudub laste õiguste järelevalve üksus lisaks Eestile täielikult vaid Tšehhis, Ru-meenias ja Saksamaal. Sõltumatu riikliku institutsiooni puudumist on 2003. aastal Eestile ette heitnud ka Lapse Õiguste Komitee. Komitee soovitas, et Eesti kaaluks õi-guskantsleri institutsioonist eraldiseisva või selle juurde kuuluva osakonna või spetsiaalse organi asutamist, jälgi-maks ja hindamaks konventsiooni täitmist nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. See organ peaks olema hästi va-rustatud, lastele ligipääsetav, volitatud vastu võtma lapse õiguste rikkumise kaebusi ning neid lapsetundlikult uu-rima ja lahendama.

ÕiguSKantSleR laSte ÕiguSte tagaJanaPraegu täidab mõnesid laste ombudsmani ülesandeid õi-guskantsler, kuna need kattuvad osaliselt õiguskantslerile seadusega pandud ülesannetega. Õiguskantsler kontrollib laste õigusi puudutavate õigustloovate aktide vastavust seadusele ja põhiseadusele (normikontrolli funktsioon) ja lahendab talle saadetud avaldusi, mis puudutavad laste põhiõigusi ja -vabadusi. Samuti korraldab ta kontrollkäi-ke lasteasutustesse, näiteks asenduskodudesse, koolidesse (ombudsmani funktsioon). Väärkohtlemise ennetusasu-tusena teeb õiguskantsler regulaarselt kontrollkäike laste-

kas lastele on vaja oMbudSMani?Tekst: andres aru, õiguskantsleri nõunik

Lapse Õiguste komitee on rõhutanud laste õigustega eraldi tegeleva institutsiooni vajalikkust, samas mööndes, et riikides, kus raha on vähem, tuleb tagada igaühe – ka laste – inimõiguste tõhus kaitsmine olemasolevate vahendite abil.

mida tEEb LaStE ombudSman?Lapse Õiguste Komitee on välja toonud peamised ülesanded, mida sõltuma-

tu riiklik lapse õiguste järelevalve institutsioon peaks täitma. Laste ombuds-

man peaks:

• lahendama avaldusi, mis puudutavad laste õigusi;

• jälgima lapse õiguste konventsiooni rakendamist ja olema konventsioo-

ni tutvustaja;

• vastama laste ja teiste isikute poolt esitatud laste õiguste alastele

küsimustele;

• olema eestkõneleja lapse õiguste küsimuses;

• tegema analüüse ja viima läbi uurimusi kitsamates lapse õigusi puudu-

tavates küsimustes ning tegema tulemuste pinnalt soovitusi ja ettepanekuid;

• toetama laste osalemist ühiskonnaelus, välja selgitama laste seisuko-

had ning olema nende tutvustaja ja avalikkusele edastaja;

• nõustama riigiasutusi ja mittetulundusühinguid lapse õiguste konvent-

siooni rakendamise küsimustes;

• tegema koostööd kodanikeühendustega, koolidega, erialaspetsialisti-

dega;

• olema inimõiguste ja kitsamalt laste õiguste alase hariduse toetaja ja

koolituste läbiviija.


asutustesse, kus laste liikumisvabadus on piiratud, nagu näiteks erikoolid, kinnised lastepsühhiaatria osakonnad. Lisaks on õiguskantsleril õigus kontrollida omal algatu-sel nii õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele kui ka avaliku võimu teostajate tegevuse seaduslikkust.

Samas suurt osa laste ombudsmani ülesannetest ei täi-da Eestis keegi. Õiguskantsler ei ole praegu lapse õiguste konventsiooni tutvustaja Eestis. Õiguskantsler ei vii läbi küsitlusi ega uuringuid, et välja selgitada laste seisukohti, ega ole laste seisukohtade tutvustaja. Õiguskantsleri pä-devuses ei ole isikute ja asutuste nõustamine, samuti ei osale õiguskantsler lapse õigusi puudutavate õigusaktide väljatöötamisel. Piiratud on ka õiguskantsleri võimalused olla laste õiguste alaste koolituste ja põhjalike lapse õigusi puudutavate uuringute läbiviija.

VaJa on lapSe ÕiguSte tutVuStaJatEestis on puudu just nimelt lapse õiguste tutvustajast. Las-te õigustest ei ole piisavalt teadlikud ei lapsed, lapsevane-mad ega õpetajad, kasvatajad ja teised spetsialistid, kes iga päev lastega kokku puutuvad. Teadmatusest ja vastasti-kusest mõistmatusest tekivad juba tõsisemad probleemid, nagu koolikiusamine, perevägivald jne. Ühiskonna vähest teadlikkust laste õigustest ja nende kaitsmise võimalustest illustreerib muuhulgas fakt, et laste õigusi puudutavate avalduste osakaal õiguskantslerile on väga väike, samal ajal kui kontrollkäikudel lasteasutustesse on ilmnenud, et lastel on sama palju ja vahel isegi rohkem probleeme kui täiskasvanutel.

Samas ei saa õiguskantsler asuda oma pädevust ületa-des omal initsiatiivil kõiki laste ombudsmani ülesandeid täitma. Õiguskantsleri kui põhiseadusliku institutsiooni

ombudSmani töö on üLE Vaadata SEaduSilagle Suurorg, Tallinna Lastehaigla SA

kvaliteediteenistuse juht

Ombudsmani seaduslik õigus peaks olema kaitsta lapsi ja

nende õigusi riigis. Kindlasti rõhutaksin: igal pool, kus lapsed

asuvad. Teeme praegu haiglas rahvusvahelist uuringut, kuidas

lapsed tunnetavad oma õiguste järgimist haiglas.

Ombudsmani töö on pidevalt üle vaadata või muuta rah-

vuslikke ja rahvusvahelisi seadusi, mis mõjutavad lapse heaolu.

Lapse heaolu tähendab terviklikku vaadet lapse füüsilisele,

psüühilisele, vaimsele ja sotsiaalsele tervisele (mida väljendab

laste elukvaliteet), seda uuritakse nii tervetel kui ka haigetel või

puudega lastel.

Ombudsmani tegevuseks peaks olema ka laste heaolu-

uuringute läbiviimine ja suuremate analüüside tegemine eri

valdkondades.

LapSE ÕiguStE konVEntSiooni SünnipäEVTänavu 20. novembril tähistatakse kõikjal maailmas ÜRO lapse õiguste kon-

ventsiooni 20. aastapäeva. Lapse õiguste konventsiooni võttis ÜRO peaas-

samblee ühehäälselt vastu 20. novembril 1989. aastal. Selle konventsiooni

ratifitseerimine on olnud peaaegu ülemaailmne (kõik riigid peale Ameerika

Ühendriikide ja Somaalia). Eesti Vabariik ühines lapse õiguste konventsioo-

niga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26. septembri 1991. aasta otsuse alusel,

ühinemiskiri anti hoiule ÜRO peasekretärile 20. oktoobril 1991 ning konvent-

sioon jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. aastal.

lapse huvid esikohaleKonventsiooni võib käsitada ajaloolise verstapostina, mis märgib uue lap-

sekäsitluse sündi. Kui varem käsitleti last kui seaduse objekti, siis konvent-

sioonis käsitletakse last selgelt õiguste subjektina, kellel on kõik põhilised

inimõigused nagu täiskasvanutelgi. Lapse õiguste konventsiooni kohaselt

tuleb igas last puudutavas ettevõtmises seada esikohale lapse huvid. Kon-

ventsioon sätestab universaalsed laste õigused, nagu näiteks lapse õigus

elule, tervisele, arengule, haridusele, hoolekandele, aga näiteks ka lapse

südametunnistuse-, usu- ja mõtte- ning sõnavabaduse jne. Ühtlasi luuakse

menetlused konventsioonis nimetatud õiguste tagamiseks ja edendamiseks

osalisriikides, sest ilma tõhusa järelevalvemehhanismita võivad kohustused

pelgalt paberile jäädagi.

Järelevalveorgan: lapse Õiguste Komitee

Konventsioonis ette nähtud kohustuste täitmiseks loodi rahvusvahelise

järelevalveorganina Lapse Õiguste Komitee. Osalisriikidele pandi kohustus

esitada komiteele perioodilisi ettekandeid rakendatud abinõudest konvent-

sioonis tunnustatud õiguste realiseerimiseks ja edusammudest nende õigus-

te kasutamisel. Esimese ettekande pidid kõik osalisriigid komiteele esitama

kaks aastat pärast konventsiooniga ühinemist, edaspidi iga viie aasta järel.

Komitee võib ettekannete põhjal teha osalisriikidele ettepanekuid ja anda

soovitusi.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 4 kohustab osalisriike looma ka

sõltumatu riikliku lapse õiguste järelevalve institutsiooni (laste ombudsman),

mille ülesandeks on jälgida konventsiooni täitmist osalisriigis.

SELLiSt amEtimEESt on hädaSti tarViSenn Kirsman, Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse esimees

Eesti Lastevanemate Liit on veendunud, et laste ombudsmani on Eestile

hädasti tarvis. Samas mõistame, et majanduslikult keerulisel ajal võib uue

ametkonna käivitamine olla rahaliselt keeruline. Seepärast nõustuksime ka

sammsammulise arenguga: esmalt loodaks see Õiguskantsleri juurde (osa-

konnana, nõunikuna vms), kus oleks siiski konkreetne persoon, kes oleks

laste õiguste eest kõneleja.

Peamist väljakutset, mis ombudsmani ees seisab, näeme eelkõige laste

ja nende vanemate harimises. Mida suuremat tähelepanu pöörame laste ja

vanemate harimisele (ja seda mitte ainult laste õiguste teemal), seda väikse-

mad on hilisemad kulud järelevalvele ja rehabilitatsioonile.


pädevus on seadusega selgelt piiritletud ning ta saab te-gutseda seadusega etteantud raamides. Lisaks napib Õi-guskantsleri Kantseleis täiendavate ülesannete täitmiseks nii inimesi kui raha.

oSaKond ÕiguSKantSleRi KantSelei JuuRde?Laste õigustega tegeleva osakonna loomisel Õiguskantsleri Kantselei juurde on nii plusse kui ka miinuseid. Positiiv-sena võiks välja tuua, et õiguskantsler täidab juba praegu paljusid lapse õiguste järelevalve institutsiooni ülesandeid, mistõttu oleks laste ombudsmani funktsioonide ülevõtmi-ne loomulik. Oluline pluss on ka, et kui põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega tegeleb üks laiahaardeline sõltumatu institutsioon, aitab see ära hoida järelevalvetegevuste dub-leerimist riiklikul tasandil, samuti institutsioonidevahelisi vaidlusi pädevuse üle ning isikute avalduste edasi-tagasi

suunamisest tingitud menetluste pikenemist. Oluline on, et õiguskantsler saab tulenevalt oma teistest ülesannetest tegeleda lisaks laste põhiõiguste rikkumiste menetlemisele ka lapse õigusi puudutavate õigusaktide normikontrolliga. Praktikas on need menetlused omavahel tihti läbi põimu-nud. Õiguskantsleri Kantseleis on juba olemas laste om-budsmani ülesannete täitmiseks vajalikud erialateadmised ja kogemus ning ka osa vajaminevast inimressursist. Õi-guskantsleri Kantseleis on ruumid ja inventar ning toimiv

tugifunktsioon. Õiguskantsler on pikaajalise töö tulemu-sena saavutanud ühiskonnas autoriteedi. Lisaks näitaks lapse õiguste järelevalve institutsiooni integreerimine ül-dise inimõiguste järelevalve institutsiooni juurde, et lap-sed on samaväärsed õigussubjektid kui täiskasvanud ning laste põhiõigusi tuleb austada ja kaitsta samal määral.

Peamine oht laste õigustega tegeleva osakonna moo-dustamisel Õiguskantsleri Kantselei juurde seisneb sel-les, et lapse õiguste järelevalve võib muude õiguskantsleri funktsioonide hulgas tagaplaanile jääda. Samuti tuleks leida lahendus probleemile, kuidas ühildada selliseid klas-sikalisi laste ombudsmani ülesandeid nagu näiteks õigus-loomes osalemine ja laste õiguste küsimuses eestkõnelejaks olemine õiguskantsleri teiste ülesannetega, mis eeldavad õiguskantsleri erapooletust ja õigusloomesse mittesekku-mist.

Lõpliku sõna õigus laste ombudsmani institutsiooni kujundamise osas on siiski seadusandjal. Riigikogu peab otsustama, millise tee Eesti valib, kuid selge on see, et rahvusvahelise lepinguga võetud kohustusi ja ühiskonnas eksisteerivat reaalset vajadust kaua enam eirata ei saa. ■

La

St

E Õ

igu

SE

d

Malle hallimäe, Lastekaitse Liit

Täiskasvanud teevad nii perekonna kui ka ühiskonna tasandil otsuseid,

mis kujundavad laste kasvukeskkonda ja mõjutavad nende elukvalitee-

ti. Laste õiguste elluviimine on sageli ka n-ö tingimuslik: kas on näiteks

ressursse või raha või kas vanemad on valmis koostööd tegema.

Eestis ei ole riiklikku institutsiooni, mis tegeleks valdkondadeüleselt ja

järjepidevalt lapse õiguste olukorra analüüsi ning järelevalvega. Riiklik

järelevalve on jaotatud eri ministeeriumide vahel, mis ei võimalda pii-

savalt hinnata tegevuste kogumõju laste elukvaliteedile ja arengule. Ka

õigusaktide koostamisel ei analüüsita piisavalt ja järjekindlalt nende

mõju lastele ja lastega peredele.

Laste ombudsman on oluline laste elukvaliteedi ja ühiskonna si-

dususe edendamiseks. Laste elukvaliteet mõjutab otseselt ka nende

toimetulekut täiskasvanuna ning seega ühiskonna võimekust tervikuna.

Laste ombudsmani institutsioon peab olema sõltumatu, kuid sel

peab olema volitust jälgida, kas avalikke ülesandeid täitvad asutused ja

ametnikud järgivad laste põhiõigusi ja hea halduse tava.

Laste ombudsman peaks lapse õigusi edendama ja kaitsma.

Edendamine hõlmab eestkõnelemist lapse õiguste küsimuses, täis-

kasvanute ja laste teavitamist inimõigustest, aga ka laste ühiskonna

kujundamise protsessides osalemise toetamist ja laste seisukohtade

väljaselgitamist. Kaitse tähendab järelevalvet õiguste rikkumiste ja

riivete üle. Oluline on identifitseerida seadusandluse ja halduspraktika

aspektid, kus laste huvid ja õigused ei ole piisavalt tagatud või neid on

eiratud.

Laste ombudsman peab olema lastele ligipääsetav. Vaid lapsed

ise saavad väljendada, kuidas nad end tunnevad ja mõistavad ümbrit-

sevat, millised mured neil on ja mis on neile tähtis ning miks. Ka lapsed

saavad kaasa aidata õiguste tagamisele, kui nad teavad enda ja teiste

inimeste põhiõigusi.

ombudSman pEab oLEma LaStELE LigipääSEtaV

ÕiguSkantSLEr on pikaajaLiSE töö

tuLEmuSEna SaaVutanud ühiSkonnaS

autoritEEdi.

Kohe õppeaasta algul alustasime koolirahu lepingute väljatöötamist ning arutelusid õpi-laste ja õpetajate vahel.

Õppeaasta avaaktusel välja kuulutatud koolirahu oli tol hetkel suuresti vaid dek-

laratsioon, millega kaasnes hulk küsimusi. Kelle jaoks? Milleks? Mida koolirahu annab? Kuivõrd on koolirahu tegelikkuses rakendatav? Eesmärke seades jõudsime tõde-museni, et koolirahu ei ole kellegi eralõbu, vaid peab ar-vesse võtma kogu koolipere heaolu ja vajadusi. Olime üks-meelel, et rahulik ja sõbralik töökeskkond on vahest ehk suurimaid vajadusi üha närvilisemas nüüdismaailmas.

Ettevalmistused lepingu koostamiseks vältasid mitu kuud. Tehti mitmeid rühmatöid ja sõnastati vastasti-kuseid ootusi tunnis töötamisel. Ühisarutelude käigus sõelusime välja olulisemad lepingupunktid. Ühelegi klassile ei seatud piiranguid lepingupunktide hulga osas; toonitasime, et valitagu need punktid, mida on tõepoo-lest võimalik täita ja mis tunduvad õpilastele tähtsad. Esimesed lepingud allkirjastati jaanuaris 2003.

Õppeaasta lõpus tehti nii õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele küsitlus ja anti tagasisidet koolirahu le-pingu täitmise kohta.

auKohuS, uuRiMuS Ja RaaMat2003. aasta 1. septembril esitas Haljala Gümnaasiumi õpi-lasesindus koolirahu kirjaliku pöördumise ja läkituse kogu kooliperele. 2004. aasta septembrikuu jooksul allkirjastati klasside kaupa koolirahu lepingud, protsessi kaasati taas kõik õpilased ja õpetajad. 2005. aasta mais toimus küsitlus koolirahu toimimise kohta klassides ja esitati klassijuhata-jate kirjalik tagasiside.

2006. aasta oktoobrist alustas tööd kooli 11liikmeli-ne aukohus, kes analüüsis tekkinud olukordi õpilaste ja õpetajate käitumises ja andis hinnangu koolirahu lepingu punktidele. Aukohtusse kuulusid viis õpilaste esindajat, viis õpetajate esindajat ning Haljala vallavanem. Aukoh-tu tööprotsess oli huvitav ning tulemuslik, selle eest saime haridusministeeriumi tunnustuse.

2007. aastal täiendati aukohtu põhikirja ja otsustati moodustada lastevanemate kogu, kuhu kuulub igast klassi-

komplektist üks lastevanemate esindaja. Tänu selle töögru-pi tegevusele peeti mullu märtsis kohalik haridusfoorum, kus esitati mõtteid ka koolirahu programmi jätkamiseks.

Möödunud aasta mais valmis gümnaasiumiõpilase uurimus koolikiusamise kohta Haljala Gümnaasiumis. Keskastme õpilaste mõtetest koolikiusamise kohta koos-tasime väikese raamatu, mille kandsime koolis ette ja saat-sime kingituseks Lastekaitse Liidule.

Tänavu 1. septembril osalesime Rakveres vabariiklikul Koolirahu tseremoonial. Haljala Gümnaasiumi Koolirahu saadikud on 5.a (õp E. Martma ) ja 5.b (õp S. Saar) klass. 5. klassid ja õpilasesindus allkirjastasid koolis koolirahu vabariikliku lepingu.

Koolirahu mõistet ja tegevust on Haljala Gümnaa-siumis põhjalikult analüüsitud. Koolirahu mõtestamisel on aktiivsemad gümnaasiumi ja III kooliastme noored, nooremates klassides sõltub koolirahu temaatika avamine klassijuhataja aktiivsusest. 100 protsenti edu pole kunagi reaalne, kuid rahuloluküsitlused näitavad kooli sisekliima muutumist positiivses suunas. ■

koolirahu haljalas Tekst: inge laiv, Haljala

Gümnaasiumi õppealajuhataja

haljala gümnaasium liitus koolirahu programmiga 1. septembril 2002, mil esmakordselt kuulutasime välja koolirahu ja vabariiklikul tsere-moonial käinud õpilasdelegatsioon andis kooliperele üle küünlaleegi.



La

St

E Õ

igu

SE

d

Kui kaitstud või kaitsetud on meie lapsed?Lapsed ei ole kunagi piisavalt kaitstud. Lastekaitse on

nagu demokraatia kaitsmine, mida tuleb teha 24 tundi ööpäevas. Iga seisak on tegelikult tagasiminek.

Kas praegune seadusandlus on piisav, et tagada laste õigused?

Ekslik on arvata, et laste õigus-te kaitse tagavad vaid head seadu-sed. Hoopis olulisem on see, kuidas olemasolevaid seadusi täidetakse. Seejuures ei tohi unustada, et on olemas kirjutamata seadused. Kir-janik Viivi Luik on kenasti öelnud, et kirjutamata seadus-te täitmine peaks olema inimeseks olemise tunnus. Lapsi ei kaitse mitte seadused, vaid ikka inimesed.

Paraku lähtuvad koosseisulised lastekaitsjad ikka seadustest, aga Eesti lastekaitse seaduse võttis riigi-kogu vastu juba enam 17 aastat tagasi. Kuidas on see

ajale vastu pidanud?Seadused saavad kindlaks määra-

ta, millised on kohustused ja õigused, kujundada hoiakuid, kehtestada vas-tutuse. Selles kontekstis tuleb kurvalt tõdeda, et lastekaitse seadus on üks vähestest kehtivatest seadustest, mis on vastu võetud enne Eesti Vabariigi põhiseaduse jõustumist. Aja pitser on jätnud oma jälje ka lastekaitse seadu-sele, mis sisaldab rohkem deklarat-

sioone kui konkreetseid tegutsemisjuhiseid. Mäletan, et juba 2003. aastal lubas sotsiaalminister seadust uuendada, mida paraku tehtud pole.

allaR JÕKS: lapsed ei ole kunagi piisavalt kaitstud

Tekst: hille tänavsuu

Foto: Scanpix

kui praegune advokaadibüroo Sorainen advokaat allar jõks töötas õigus-kantslerina (aastail 2001–2008), osutas ta sageli vajakajäämistele laste ja noorte õiguste tagamisel: küll lastekodudes, erikoolides, erivajadustega laste koolides. ta korraldas omal algatusel arvukalt kontrollkäike ja tegi järeldusi – ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks.

LaStEkaitSE on

nagu dEmokraatia

kaitSminE, mida

tuLEb tEha 24 tundi

ööpäEVaS.


Aastaid on räägitud laste õigusvahemehe ehk om-budsmani vajalikkusest. Kust laps abi leiab, kui tema õigusi on rikutud?

Laste ombudsmani vajalikkuse osas olen aja jooksul oma seisukohta muutnud. Kui aastate eest pidasin piisa-vaks õiguskantslerit laste õiguste kaitsjana, siis oma ame-tiaja viimastel aastatel mõistsin, et õiguskantsleri käed jäävad siin lühikeseks.

See veendumus on mul aina süvenenud. Minu teada ei ole praegu õiguskantsleri kantseleis ametis isegi laste õigustega tegelevat nõunikku.

Miks õiguskantsleri käed laste kaitsmisel lühikeseks jäävad?

Laste kaitsmine on kardinaalselt erinev võrreldes teis-te isikute õiguste kaitsmisega. Esiteks ei leia lapsed õigus-kantslerit üles, teiseks nõuab lastega suhtlemine vastavat oskust ja kogemust. Kolmandaks on õiguskantsleri poolt pakutava õiguskaitse võimalused kasinad olukorras, kus laste õigusi rikuvad näiteks nende vanemad või kaasla-sed.

Teatavasti saab õiguskantsler kaitsta isikuid riigivõi-mu omavoli, mitte aga eraisikute eest. Ma soovitaks tõsi-selt analüüsida Leedu kogemust laste õiguste kaitsel. Sealt leiab ülevõtmist väärivat, kas või laste ombudsmani insti-tutsiooni loomist.

Millega Leedu laste ombudsman tegeleb?Leedu laste ombudsmani tegevusvaldkond on lai: ala-

tes laste õiguste rikkumise alaste kaebuste lahendamisest ja lõpetades laste õiguste poliitika kujundamisega. Leedu laste ombudsman on algatanud kümneid projekte ja neis osalenud. Need julgustavad mitmesugusel moel eri riski-rühmi (tänavalapsed, puuetega lapsed jt) oma muredest rääkima, oma õiguste eest seisma. Kuidas panna laps rää-kima, oma valu väljendama? See nõuab hoopis teistsugust lähenemist, alates personalist ja lõpetades kaebuste me-netlemise protsessiga.

Olulisel kohal on ka laste kaasamine laste õiguste de-batti: kuidas õpetada neid otsustama ja seeläbi vastuta-ma?

Mida oleks Eestil sellest õppida?Eestil on sellel teel veel palju käia. Kui me seda aga

nüüd ei tee, siis ei saa me ka tulevikus paremaid otsus-tajaid ei Toompeale ega Kadriorgu. Riigikogus toimus 2004. aastal riiklikult tähtsa küsimusena laste õiguste arutelu õiguskantsleri initsiatiivil. Riigikogul oleks jälle aeg koguneda, et arutada, mis on viie aastaga muutunud. Vastasel juhul jäämegi Eestis laste õiguste üle arutama po-liitilisel tasandil vaid siis, kui valimised on lähenemas. ■

LaStE murESidKÕiK KaaniVad end täiSProbleem on selles, et ma ei joo. Pole elu sees ennast täis joonud ja ei

tea, misjaoks seda teha. Okei, ma saan aru, et siis suhtled vabamalt või

nii, aga ausalt, ma vihkan selle asja maitset ja kõike, mis sinna juurde käib.

Seda laaberdamist ja värki. Kuna kõik minuealised kaanivad täis end igal

peol (no umbes 16aastased), siis tunnen end imelikult seltskonnas seetõt-

tu, et ma ei joo. Olen hakanud eemale hoidma sellistest kohtadest, kui ma

tean, et on kellegi poole ööseks jäämine ja siis jälle mingi jooming. Ma ei

taha, et mulle öeldakse: miks sa ei võta jne. Närvidele käib täiega. Samas,

kui ma ei lähe peole, siis ma pole nii “oma”. Ma võõrandun teistest samm-

haaval, kuigi oma arust olen täiesti normaalne poiss. Mida ma peaksin

tegema?

palJud VihKaVad MindMul on probleeme võõrastega. Nimelt paljud vihkavad mind. Mulle meeldi-

vad mustad või lillad küüned ja vahel värvin ka oma küüsi mustaks/lillaks.

Muidu olen ülitavaline tüdruk. Probleem on selles, et msnis ja rates hakka-

vad suvakad minuga mölisema, et olen emo ja et poo end ülesse ja palju

muud solvavat. Ja mulle läheb see kõik korda, mida nad ütlevad, ja siis on

ilge mase ja tahtmine end lõikuda, kuid ma ei luba endal seda teha, kuna

muidu teised panevad tähele ja saan veel suurema õiendamise kannata-

jaks. Mida teha?

pRobleeM niMegaJutt siis selline, et ma käin klassis, kus on 39 õpilast, neist umbes 10 on

tüdrukud. Tüdrukutele ei jää vabsee mu perekonnanimi ette, aga poisid.

Nii kui klassi uksest sisse lähen, hakkab pihta: “Ksss-kss, kurnjäuu!” Nagu

aru saada, on mu perekonnanimi Kass. Mõned nõmedikud ütlevad isegi

Kõuts, mis tõesti ajab mind närvi. Ma olen ju siiski naissoost isik. Kuidas

saada hakkama sellega, et nad on veel nii lapsemeelsed, kuigi käivad

juba 10. klassis ja vanust on mõnel isegi 18 aastat. Ma ei oska enam neile

midagi muud öelda kui et: “Ah, kasva suureks.”

iSa tuli KallaleMulle tuli üleeile jälle isa kallale, nüüd on käsi paistes, sinikad, verevalum

ja ka lihased kõik valusad. Tekib küsimus, et kui ma pöörduks politseisse

või sotsiaaltöötaja poole, mida nad teha saaksid? See peksmine polnud

tal esimene kord ja kindlasti ei jää ka viimaseks. Ma olen 5. klassist alates

elanud pideva vaimse vägivalla all ja ka mitmed korrad füüsiliselt kannata-

nud. Isa on mul nimelt alkohoolik, kelle juurde mu ema mingitel teadmatu-

tel idiootsetel põhjustel pidevalt tagasi roomab. Ma ei suuda kodus elada,

isegi kui isa on kaine. Pidevalt on selline rusuv tunne peal ja ma ei tunne

ennast lihtsalt hästi.

eMa KeeRab äRaMa olen 14aastane tüdruk, elan emaga. Vahel on nii, et me saame emaga

väga hästi läbi, ta lubab mul õhtul välja minna ja vahel ka kuhugi ööseks,

muidugi kui mul on õpitud. Aga siis keerab jälle täiesti ära. Ta norib nii

tühiste asjade pärast, nt kui mul on mingi pastakas pärast õppimist lauale

ununenud vms. Siis ta tavaliselt võtab mu telefoni ära ja välja ei tohi ma

mitte mingil juhul minna. No kamoon, mingi pastaka pärast! Ja ta hullult

sunnib mulle selliseid riideid peale, mida ma no tõesti ei taha kanda. Lil-

led, liblikad, roosad kleidid, seelikud, kontsad! No gaad, palun lase mul

mu noorust nautida, ja lase mul nt tennistega käia. Aga see pole veel

kõige hullem. Kui ta on ennast ikka parajalt üles kruttinud, siis kasutab ta

sageli isegi füüsilist vägivalda, kas siis lihtsalt lööb või peksab mingi juht-

mega. See ju ei ole normaalne!?

Lühendatult portaalist www.lapsemure.ee


La

St

E Õ

igu

SE

d

Nii defineerib seda Wikipedia artikkel, mis kasutab sõna “õigusvahemees” (tuues sõna “ombudsman” sulgudes). Definitsioon lõ-peb sõnadega: Eesti õigusvahemees on õi-guskantsler.

Laste ombudsmanid on tavaliselt õigusteadlase kooli-tusega inimesed, kes kaitsevad laste huvisid kohtuprotses-sil. See eeldab, et laps ise võtab kontakti ombudsmaniga. Kuna niisuguseid lapsi on raske leida, on kõige hariliku-maks protseduuriks saanud, et lapsevanem otsib ombuds-manilt abi, kui kool pole mingil moel oma kohuseid lapse suhtes täitnud. Kõige tavalisem juhtum Rootsis on see, et kool ei ole suutnud last kaitsta kiusamise eest. Laste om-

budsman kaebab kooli kohtusse. Kooli direktor väidab: “Kool on teinud kõik, mis võimalik. Oleme kasutanud teaduslikult põhjendatud terve kooli programmi, mida peetakse efektiivseks. Uuringud näitavad, et see prog-ramm kahandab kiusamist isegi 50–70%.”

Kohus lähtub aga faktist, et last on siiski kiusatud ja karistab kooli lapsele kahjutasu maksmisega. Harilikult on karistuseks rahatrahv vahemikus 20 000–200 000 kroo-ni. Kuid raha ei tule mitte direktori taskust, vaid kohaliku koolivalitsuse laekast. Järelikult ei karistata kiusajaid, vaid ühiskondlikku ametiasutust, mis lõppkokkuvõttes tähen-dab – maksu maksvaid kodanikke.

Mida tehakse tegelike süüdlastega – kaasõpilastega,

mõiste “ombudsman” kuulub täiskasvanute maailma. ombudsman on ametimees, kelle poole pöörduvad kodanikud, kel kaebusi bürokraatliku omavoli üle.

aktiivne laSte oMbudSMan

Tekst: anatol pikas Fotod: Scanpix, erakogu

ühiSE murE mEEtodi kurSuSEdLastekaitse Liidul on kavatsus jätkata

ühise mure meetodi kursustega.

Huvilised võivad allpool toodud

kodulehtedelt vaadata, kuidas ühise

mure meetod töötab, mis tõukejõud

paneb kiusajaid kiusamist ära jätma,

kuidas meetod arendab õpetajate

ja õpilaste kontakti, mida on vaja ka

igasuguse muu huligaansuse kõrval-

damiseks.

www.pikas.se/UMm/ eesti keeles

www.pikas.se/SCm/ inglise keeles

www.pikas.se/GBm/ rootsi keeles

märka LaSt / SügiS 2009 1�

kes ohvrit on kiusanud? Tegelikult ei midagi, sest kiusa-mine on grupifenomen ja ülekuulamisel teavad kõik, et kiusamist võib ajada teiste kaela. Muidugi võib ju kool väidetud gruppi noomida. Kas sellega siis kiusamine lõ-peb? Mõnikord lõpeb, aga süsteem ei kaitse võimaliku kuritahtliku koostöö eest, mis seisneb selles, et kiusajad annavad märku ohvri lapsevanematele: “Meie kiusame, teie saate raha. Jagame siis koos!”

Mida näitavad tegelikult “teaduslikud arvud” nimeta-tud terve kooli programmis? Need näitavad, et 30–50% kiusamisest käib edasi õpetajate selja taga! Vaatame järele, millest niisugused programmid koosnevad. Seal on filme, mis näitavad, kui julm on kiusamine, seal on kirjandi kirjutamised kiusamise julmusest ja klassidiskussioonid, kus jõutakse otsusele, et kiusamist meie koolis ette tulla ei tohi.

Jah, niisuguse deklaratsiooniga on isegi kiusajad päri. Ega keegi soovi, et teda kiusatakse. Vahel võib ju aga ikka, kui õpetaja ei näe, Juntsiga veidi nalja teha…

ÜhiSe MuRe Meetod leiab ÜleS taga-SelJa KiuSatudKirjutasin aastal 2008 Rootsi laste ombudsmanile ja pakkusin välja võimaluse, et võin koostöös temaga anda kursusi õpetajatele koolikiusamise teemal. Kasutan selleks ühise mure meetodit ehk ÜMm-i (rootsi keeles Gemen-samt Bekymmer metoden). Õpetan, kuidas läbi viia klas-sivestlusi kiusamisest, kusjuures teismelistele tutvustatak-se ÜMm-i. Kogemused näitavad: ÜMm tekitab nii suurt usaldust, et nad kirjutavad küsimustikule nende nimed, kes vajavad abi. Diskussiooni juht, kes ise edukalt on kasu-tanud ÜMm-i, võtab seejärel otsekohe juhtumid käsile.

Ootan veel tänaselgi päeval Rootsi laste ombudsma-nilt vastust. Ehk ta vastab kunagi, kui kuuleb, et Eestis on õpetajaid, kes vastavaid klassivestlusi on läbi viinud ja avastatud juhtumeid edukalt käsitlenud. Tahaks talle siis öelda: võtke ühendust Eesti laste ombudsmaniga. Tema ehk saadab teile ÜMm-i instruktoreid. Neid on Eesti Las-tekaitse Liidu poolt koolitatud juba aastast 2003.

Aeg-ajalt küsitakse, kui palju aega võtab ühe juhtumi käsitlus ühise mure meetodiga. Vastus on, et kaks või kolm tundi õpetaja tööpäevast. Kuid kasu saab mitmekordselt. Esiteks kergendatakse ühe kiusatud noore inimese elu. Tei-seks näidatakse kiusajatele praktiliselt, learning-by-doing, kuidas rakendada ühise mure paradigmat. Kolmandaks luuakse õpetaja ja õpilaste vahele kontakt, mida võib edasi arendada, et ära hoida kuritegevust ka pärast kooli.

“Noh, mis “ühine mure” on siis õpetajal ja kiusajatel?” võidakse uurida. Ei mingit, kui on tegemist tõelise kiu-samisega, mida õpetaja oma silmaga näeb! Kiusamisele tuleb kohe spontaanselt vahele segada või abi tuua – ja

selleks pole tarvis mingit ÜMm-i kursust, ainult julgust ja kohusetruudust. Harilikult aga räägivad kiusamisest lapsevanemad või teised õpetajad. Ühise mure meetodit treeninud õpetajal on eelis kuulata kiusamises kahtlustata-va juttu teda süüdistamata. Kuidas sellest areneb koostöö, millest ka arvatav ohver osa võtab, sellest võite lugeda all-pool antud allikatest.

Veel üks küsimus: mis motiveerib kiusajaid kiusamist lõpetama?

Lühike vastus: vägivaldses grupis osalejate hirm, et sa-tutakse ise kiusamise objektiks.

KiuSaMine Ja oMbudSManNüüd lõpuks tulen jutu alguse juurde: mis on kõigel sellel tegemist ombudsmani ametiga?

Vastus on see, et väga tähtis on läbi mõelda juhtnöö-rid ombudsmanile enne, kui see amet välja kuulutatakse. Tulevane ombudsman peab praktiliselt ellu viima fakti, mis teoreetiliselt on juba arusaadav – et ei aita sellest, kui leierdada laste õigustest lapsevanematele, kooli personalile ja õpilastele. Need lapsed või noored, kel abi vaja, ei julge ise tulla abi otsima. Vahel ei julge nad sellest isegi vanema-tele rääkida.

Laste ombudsman, kes oma nime väärt, moodustab endale kaadri, kes otsib üles kiusatud lapsed ja käsitleb kiusajaid meetodiga, mis ei ole tuntud karistav-ähvardav võte ega ka selle vastand – armastuslik jutuajamine kiusa-jatega. Laste ombudsman, kes oma nime väärt, saab aru, et nüüdisaeg peab arendama uut dimensiooni: ühise la-henduse leidmise paradigmat. Ta peab tundma seda prak-tikat, mida ülal kirjeldasin.

Eestil on võimalus tervele maailmale näidata laste om-budsmani institutsiooni, mis viljeleb seda praktikat, mida Lastekaitse Liit on arendanud juba aastaid. ■

anatoL pikaSAnatol Pikas sündis 1928. aastal Viljandis, kuid 15aas-

tasena asus elama Rootsi ühe seminari direktori perre.

Anatol Pikas kõneleb hästi eesti keelt ja tunneb ka

praegust Eesti ühiskonda. Ta töötas paar aastaküm-

met pedagoogilise psühholoogia dotsendina Uppsala

ülikoolis, kuid on tegutsenud rohkem väljaspool Root-

sit, arendades konfliktide lahendamise meetodeid

külalisprofessorina Ameerikas, Kanadas ja endisel

Lääne-Saksamaal.

Anatol Pikase peatees on, et rahu võib saavutada ainult vastasega koos-

töös. Ühise mure meetodi kursustel Lastekaitse Liidu juures on Anatol Pikas ka

isiklikult läbi viinud dialooge õpilastega, keda on kahtlustatud kiusamises.


pE

rS

oo

n

Ludmilla elab 1730. aastal ehitatud valitsejama-jas, kus nüüd on ka raamatukogu ning laste ja noorukite päevakeskus. Raamatukogust-päevakeskusest on saanud lastekaitsetöö tugi-punkt.

Kuna tema elu- ja töökoht asuvad samas hoones, on Ludmillal aega lapsi kantseldada ja naise tööpäevadel pole selget lõppu. Kuidas sa ikka lapsi ära ajad, kui nad tahavad majas olla ja korda ei riku. “Vähemalt siinoleku ajal on neil turvaline ning nad ei tee kuskil pahandust,” räägib

“Ramsi” Ludmilla juurde!

maaraamatukogude töötajad teevad sageli ka vabatahtlikku lastekaitsetööd. rapla valla kuusiku raamatukogu juhatajat ludmilla Käsperit, kes sai 2007. aastal valla haridusauhinna rapla rüblik, on nimetatud ka valla ema teresaks.

Tekst: ants tammar Fotod: arvo Kuldkepp

Kuusiku raamatukogu

juhataja Ludmilla Käsper

on nagu vanaema, kes

võtab lastel pinged maha

ja aitab tupikust välja.

Kuusiku raamatukogu

juhataja Ludmilla Käsper

on nagu vanaema, kes

võtab lastel pinged maha

ja aitab tupikust välja.


Ludmilla. Raamatukogu koos päevakesku-sega on paljudele lastele eluliselt tähtis koht. Sageli ütlevad nad: “Ma lähen “ramsi” [raa-matukokku] Ludmilla juurde!”

Tundub, et lapsed oskavad Ludmillat hinnata, kuigi ta on vahel ka käre. Aga tema käreduses on eriline hoolivus. Hiljuti rõõ-mustas naist ühe noormehe tunnistus: “Sa isegi ei tea, kui palju sa oled minu heaks tei-nud! Me austame sind väga.”

Raamatukogu juhataja tunneb Kuusiku peresid ja laste taustu. Ta teab lapsi, kelle elu ei ole meelakkumine. Ta avab neile uksed ja päevakeskusest leiab turvalise paiga, millest mitmed lapsed aeg-ajalt puudust tunnevad.

“Lihtsalt kujunes nii, et lapsed hakkasid siia käima ja päevakeskus kasvas raamatu-kogu kõrvale tasapisi,” meenutab Ludmilla päevakeskuse loomist 13 aastat tagasi. Ta on päevakeskuse põnevamaks muutmise nimel kirjutanud palju rahataotlusi ehk projekte. Nüüd on siin ka väike spordisaal vajaliku varustusega. Rapla vald on aidanud sisusta-da spordisaali trenažööridega. On isegi pok-sikott, et pingeid maandada, ning arvuti-ruum mitme arvutiga. Nõnda on see tasapisi läinud – on ruume remonditud ja muretse-tud tarvilikke asju. Lastele on korraldatud üritusi ja võistlusi, seiklusrikkaid väljasõite. “Üksinda ei tee midagi. Rapla vallavalitsus

on väga palju aidanud ja oma inimestega on hea koostöö,” kiidab Ludmilla.

Ludmilla ei ole tüüpiline raamatukogutöötaja, näiteks õpetab ta ka lauatennist mängima. Paljudest lastest on saanud head mängijad, kuid enamik neist peab Ludmil-lale kaotust tunnistama.

VaStaStiKune uSalduSOn lapsi, kes tulevad koolist otse raamatukokku, sest nad saavad seal rahulikult õppida. “Neid, kes siin pidevalt käi-vad, on umbes 15. Paljudele on kodu rohkem siin kui oma kodus. Kuna elan samas majas, olen nende jaoks pidevalt olemas. Kui laps on siin, siis ei tee ta külas lollusi ja on kaitstud. Kui lapsel on vaja, siis saab ka siin ööbida. Kaks korda on nii olnud.”

Ludmilla on vanem daam, kellega ei kembelda. Ta on nagu vanaema, kes võtab pinged maha ja aitab tupikust välja.

“Olen aeg-ajalt ka range, aga teisiti ei saa,” räägib Ludmilla. “Piirid ja reeglid on paika seatud ja kui tehakse pahandust, järgneb karistus. Näiteks mõnepäevane külas-

tuskeeld. Aga siia tahetakse väga tulla, lapsed pingutavad selle nimel ja paluvad andestust. Olen karistusaegu lühen-danud. Olen hakkama saanud lastega, keda teised peavad pahaks. Meil on vastastikune usaldus ning vettpidavad kokkulepped. On olnud üksikuid pahandusi, aga need oleme ära klaarinud. Lapsed on toredad. Püüan neis leida plusspoole ja teiste eelarvamustest mitte sõltuda. Lapsed on mulle rääkinud muredest, millest emale ei taheta rää-kida. Kodus on nad alla surutud, siin avanevad,” kirjeldab Ludmilla.

Ludmilla Käsperit on nimetatud kohalikuks ema Teresaks, küla heaks vaimuks, küla küünlaks jne. Rapla vallavolikogu liikmena on ta lastekaitse teemadel agaralt sõna võtnud ja otsekoheselt muredest rääkinud või sel-gitust nõudnud. “Kui on vaja, siis tuleb suu lahti teha ja julgelt selgitustööd teha,” kinnitab Ludmilla enesekind-lalt ja elurõõmsalt. Avatud ja tegus olek on tema loomulik osa. Küllap sellepärast ongi Kuusiku raamatukogu-päeva-keskus lastele ja noorukitele mõnus paik, sest seal ootab marypoppinslik Ludmilla Käsper. Ja Kuusiku kandi emad teavad, et lapsi tuleb otsida Ludmilla juurest. ■

turVaLinE maaraamatukoguEnne lastekaitsepäeva, 28. mail 2009. aastal ilmus Tartu Postimehes Marleen

Pedjasaare artikkel “Lapsed on väärt, et neid ära kuulataks”. Sellele kirjutisele

oli huvitav kommentaar: “Töötan raamatukogus ja pärast tunde tulevad lapsed

siia õppima ja vaba aega veetma. Enamik nende laste vanematest töötavad

väljaspool kodukohta ja lapsed on raamatukogus selle sulgemiseni. Nii on see

pea kõikides raamatukogudes.

Ma olen lastega arutanud vägivalla ja paljudel muudel teemadel ning oleme

leidnud lahendusi või ajutisi lahendusi, vesteldes ka paljude inimestega, kes

saaksid abi vajavat last aidata.”

“Ramsi” Ludmilla juurde!

Kuusiku raamatukogu-päevakeskus on

lastele ja noortele mõnus paik, sest seal

ootab marypoppinslik Ludmilla Käsper.


Koolipsühholoogid ja õpetajad teavad: lärma-kad, rahutud ning korda rikkuvad lapsed on tegelikult heas toonuses tavalised, veidi probleemsed õpilased. Tõelised abivajajad on pigem vaiksed, märkamatud tegelased, kes

väldivad õpetajaga isegi pilkkontakti, kulgedes, külg ees, mööda seinaääri. Suheldes on selline laps algul rääkija poo-le küll näoga, aga varsti juba küljega. Sõbralikku õlalepat-sutust ta väldib, hea sõna peale kirtsutab nina. Mõne lapse enesehinnang on nii madal, et ta tõrjub vähegi positiivsemat sõnumit, kuna see ei haaku tema senise ettekujutusega en-dast. Inimesele on turvalisem talletada senist maailmapilti kinnitavaid infoühikuid kui muuta käsitlust iseendast.

Vaata lapSe SilMa SiSSe!Madala enesehinnanguga lapsi leidub parimateski pere-des. Kui vanematel pole krooniliselt lapse jaoks aega, jä-reldab mudilane: ju ma olen siis nii paha, et ei vääri seda. Lumepall hakkabki veerema.

Psühholoogid kurdavad, et lapsevanemad vaatavad üha vähem lapsele silma. Silmas olev pupill on sugulane ingliskeelsele sõnale pupil ehk õpilane. Ammu-ammu ar-vati, et iga inimese silmas on üks väike õpilane, kes jälgib valvsalt maailma: kui toimub midagi üllatavat, lähevad silmad suureks, et see tegelane – pupil või pupill – saaks rohkem informatsiooni. Kui aga olukord muutub piinli-kuks, tõmmatakse eesriie ette – silmalaud langevad ning pupill läheb peitu. Ta ei taha näha, mis toimub, arvates, et mida ei näe, seda pole olemas.

Kui kodus on kõigil kiire, toimub kogu elu justkui möödaminnes: laps tuleb koju, viskab koolikoti nurka. Ema hüüab köögist, kuidas koolis läks; laps vastab, et nor-maalselt. Kui toit saab valmis, istutakse elutoas küll koos, kuid kõigi pilgud on naelutatud teleriekraanile. Siis läheb ema jälle kööki toimetama, laps arvutisse või teleri ette. Seda muidugi juhul, kui üldse söödi koos, kui vanemad üldse töötavad veel Eestis...

Kui lapsele ei vaadata silma, hakkab ta tasapisi vale-tama. Algul ehk ebalevalt ning tema silmad ilmselt ree-daks väikest ebaausust, aga kuna keegi talle silma ei vaa-

ta, muutub pupill julgemaks. Vähehaaval tekib pädevust juurde ja lõpuks tulevad ka suured valed suust välja nii, et silmgi ei pilgu.

Mida siis teha? Tegelege lapsega: mõtisklege tema üle ja rääkige temaga! Ning olge valmis üllatusteks, sest kõik võib olla hoopis teisiti, kui tundub.

MadiSe MuRedRaamatus “Kui koolis on halb” tutvustan üht problee-midega poissi, kel muuhulgas võib olla hüperaktiivsus või “vale” temperament või midagi muud – näiteks anne. Vä-listatud pole ka kooliprobleemide soopõhine taust.

Madis on üsna tavaline poiss, kellesarnaseid leidub igas koolis, kui mitte igas klassis. Ilmselt pole midagi haruldast selleski, et ühte juhtumit saab nii erinevalt “diagnoosida”. Tõde on vaataja silmades ning vahel ei tahagi diagnoosija teisi võimalusi tunnistada: tal on oma ettekujutus prob-leemi põhjustest, millest talle piisab. Ent just diagnoosija teadmistest sõltub, milliseid “sümptomeid” suudetakse tuvastada. Risk on suur, tagajärg võib olla noore inimese nurjunud tulevik.

Koolis üritatakse teistsuguseid ikka kuidagi paika panna ehk sotsialiseerida. Kui kellelgi on n-ö vale käitu-mismaneer, teistsugune rahvus, omapärane rass, värvikas temperament vms, suureneb eriliseks tembeldamise oht, millega halvemal juhul võib kaasneda tabletikuur.

toetaV KaitSeingelEt koolis on halb, ei pruugi olla lapse süü – põhjuseks või-vad olla ka täiskasvanute probleemsed ootused. Kuid selle asemel, et ootusi korrigeerida, hakatakse ravima nõrgimat ehk last. Iga lapse puhul tuleks aga näha tervikut ehk probleemide paketti, mitte piirduda esimese diagnoosiga, mis tundub sobivat.

Universaalne päästerõngas on koostöö eri spetsialis-tide vahel. Madise kaitseingliks kujunes õpetaja, kes us-kus temasse ja toetas teda kõigest hoolimata, kuni poiss viimaks kooli ära lõpetas. Inimliku suhtumise osa ei saa alahinnata, sest üldhariduse omandamine on päris raske

kui koolis on halbTekst: Mare leino Foto: Scanpix

Viimasel kümnendil on maailma vapustanud koolitulistamised. mõrv koolimajas! milline vastuoluline väljend ja loomuvastane nähtus! kuidas tekivad nii jõuline viha ning kibestumine?

uu

rin

g


kooLiS üritatakSE

tEiStSuguSEid ikka

kuidagi paika panna

Ehk SotSiaLiSEErida.


töö – lisaks akadeemilistele teadmistele tuleb õppida väga palju muudki.

Kooli MitMed ÜleSandedKoolil on mitmeid funktsioone, teadmiste jagamine on vaid üks neist. Vähem räägitakse sellest, et kool ka sot-sialiseerib ehk muudab lapse ühiskonnakõlblikuks. Öel-dakse, et lapsed lähevad kooli küsimärkidena ning välju-vad sealt punktidena. Kes punktiks saada ei soovi, pälvib probleemlapse nime. Ühiskonnakõlblikuks küpsetamist tajuvad lapsed aga ahistamisena.

Kooli tähtsaks rolliks peavad Soome haridussotsioloo-gid (Antikainen jt) ka sahverdamist ehk ületalvepidamist. Nagu sahver täitub sügisel purkidega, nii täitub kool laste-ga. Suveks tühjenevad koolid ning sahvridki. Ilmselt pole juhus, et just külmas kliimas, erinevalt näiteks Aafrikast, on koolikohustus nii oluline teema: tänu sahverdamisele püsi-vad meie lapsed lihtsalt paremini ületalve ega külmu ära.

Teadmiste jagamise, sotsialiseerimise ja sahverdamise kõrval peetakse kooli neljandaks ülesandeks selekteeri-mist. Pikkade kooliaastate jooksul saab üks osa õpilastest teada, et nende koht on “marjamaa”, teisi aga suunatakse

“karjamaale”. Seda ei tehta ametlikult komisjonide kaudu, vaid vaikselt, libamisi: õpetaja igapäevaste kommentaaride ning märkuste kaudu. See, kellega pidevalt riieldakse kas lärmakuse, jooksmise, tähelepanematuse vms pärast, adub oma kõlbmatust, ta enesehinnang langeb ja unistuste kõr-ge lend saab otsa.

Need kooli funktsioonid on kujunenud väga pika aja jooksul ja ilmselt neid sellisena ka vajati. Haridusinsti-tutsiooni rolle ühiskonnas ei saa muuta mingi direktiivi ega otsusega – ka ümberkujunemine on pikk protsess. Ja tõenäoliselt alati keegi kannatab, sest kõikidele ideaalset olukorda tekitada on raske, kui mitte võimatu.

Kel JÕud, Sel ÕiguSKonflikte aitab leevendada probleemi tagamaade tead-vustamine: paljudel juhtudel on nii keelaja kui ka korra-rikkuja n-ö normaalsed, vaid nende väärtushinnangud ei haaku. Energiliste laste taltsutamist võib pidada õpetaja pühaks kohustuseks – on see ju osa kodanike kujundami-sest ning kooli sotsialiseerivast funktsioonist. Välistamaks probleemset käitumist tulevikus, sh tööelus, hakatakse

mudilasi taltsutama võimalikult vara: halb on õpilastel, kelle vabadust piiratakse, aga halb on ka õpetajal, kui “lap-sed lärmavad”. Kuid kel võim, sel õigus – õpetaja lähtub oma ootustest ning kehtestab reeglid.

Koolikohustus näib toimivat põhimõttel: raske õppus-tel, kerge lahingus. Sotsialiseeriva kadalipu edukalt läbi-nutele lubatakse helget tulevikku tööturul või vähemasti toimetulekut või selle teoreetilist võimalikkust. Paraku on raske ennustada tööturu ootusi 10–12 aasta pärast. Mis kasu oli näiteks omaaegsest karmist sotsialiseerimisest prae-gusel IT-spetsialistil, kes töötab kodus, määrates ise oma ajagraafikut ning käitumisstiili? Sellegipoolest suunatakse ikka veel kõiki mudilasi päevast päeva mingi abstraktse ideaali poole. Suunamise intensiivsus sõltub õpetaja ning kooli olemusest, kuid siht on ikka sama – hästi kasvatatud kodanik (piisab ka vastava mulje jätmisest), kes tuleb oma eluga ise toime, osutumata koormaks maksumaksjale.

diagnooS pole MaailMa lÕppTagamaks edu, sekkutakse mõnel pool probleemidesse va-rakult, sest vaid nii saab midagi muuta. Vahel toimitakse lausa ülearu ennetavalt. Sageli algab sekkumine diagnoo-sist. Kuid ühte ilmingut võib tõlgendada mitut moodi. Erinevad spetsialistid hindavad samu sümptomeid oma mätta otsast – sõltuvalt erialasest ettevalmistusest, eluko-gemustest, hoiakutest. Nii võibki üks ja seesama laps osu-tuda mõnes olukorras hüperaktiivseks, teises andekaks, kolmandas aktiivseks, neljandas temperamentseks. Teadu-se arenedes tuleb diagnoose järjest juurde, nagu ka spetsia-liste, kes selle eest palka saavad. Tahaksin lapse lähedastele südamele panna: usalda, aga kontrolli! Kui spetsialist on lapsele pannud diagnoosi, pole see kindlasti maailma lõpp ega lõplik tõdegi. Tasuks vestelda ka teiste valdkondade spetsialistidega sellest, kuidas nemad asja näevad.

Nii sai Madis psühhiaatrilt hävitava hinnangu, aga väga mitmete tunnuste alusel osutus ta hoopis andekaks. Ka võinuks tema temperamenti iseloomustada keskmisest tormakamana. Paraku pole Eestis veel temperamendiklii-nikut, nii pigistati selle koha pealt lihtsalt silm kinni.

Mõnes mõttes on see ebaõiglane: igal otsustajal on oma mätas ja mõni neist peab seda koguni ainsaks maa-ilmaks. Paraku puudub meil süsteem ja praktika, et eri valdkondade esindajad saaks ühte juhtumit ühise laua taga kommenteerida. Vaja oleks alaealiste asjade komisjo-ni pehmemat, meditsiinilis-psühholoogilist varianti, kus spetsialistid analüüsiks õpilaste probleeme enne, kui olu-kord väljub kontrolli alt. ■

Kirjandus:

Antikainen, A., Rinne, R., Koski, L. 2000. Kasvatussosiologia.

Juva: WS Bookwell OY.

Leino, M. 2009. Kui koolis on halb. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus.

nii VÕibki ükS ja SEESama LapS oSutuda

mÕnES oLukorraS hüpEraktiiVSEkS,

tEiSES andEkakS, koLmandaS aktiiVSEkS,

nELjandaS tEmpEramEntSEkS.

uu

rin

g


uu

diS

Ed

Kuukiri Lapsen Maailma ilmub juba 68. aastat! Ajakiri on aja jooksul loomulikult palju muutunud ja arenenud. Kunagi pigem lastekaitsetöötajatele mõeldud väljaanne arvestab nüüd laiemat lugejaskonda. Kogu elu lastekaitsega tegelenud Mauri Upanne rõ-hutas: “Tahame rääkida laste asjadest ja lastekaitsest kõigile.” Lu-gejate seas on loomulikult palju neid, kelle igapäevatöö on seotud lastega, aga näiteks ka vanavanemaid.

Soome lugeja loeb meelsasti tavaliste inimeste perelugusid. Peatoimetaja Mauri Upanne: “Me ei keskendu ainult probleemi-dele, ajakiri ei tohi olla liiga probleemikeskne.” Prominente Lapsen Maailma ei jahi, tuntud inimesed pääsevad ajakirja veergudele vaid siis, kui neil on laste teemal öelda midagi olulist või nad on teinud midagi laste heaks.

Alar Tamm ja Kätlin Vainola Lastekaitse Liidust vestlesid Mauri Upannega pikalt ka sellest, missugused teemad on Soomes aktuaalsed. Laste heaolu koolis, turvalisus, koolivägivald, kiusami-ne, suitsetamine, alkoholi- ja narkoprobleemid – need teemad on alati päevakorral, arvas Mauri Upanne. Viimasel ajal muutub aina aktuaalsemaks aga multikulturaalsus.

“Soome ühiskonnas on ühiste väärtuste hoidmine rohkem ühi-ne asi,” nentis Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm. “On tunda soovi ja jõudu väärtusi jagada ning teha ajakirja. Kodanikuühis-konna jõud on suurem. Püüame oma ajakirjaga Märka Last Eestis samuti seda kasvatada.” ■

KÜlaS SooMe Kolleegidelajakirja märka Last toimetus käis Soome Lastekaitse keskliidus tutvumas ajakirjaga Lapsen maailma ja kohtus selle peatoimetaja Mauri upannega.

Foto

d: S

irje

Maa

sika

mäe

Ajakirja Märka Last peatoimetaja Kätlin Vainola,

Lapsen Maailma peatoimetaja Mauri Upanne ja

Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm.

Soome Lastekaitse

Keskliit asub samas ma-

jas juba 1947. aastast.


ma

aiL

m

Samm sallivuse suunas

Tekst: Kätlin Vainola Fotod: mtÜ mondo ja erakogu

kui kevadel käivitus Eestis ghana laste abistamise projekt, olid paljud hämmingus: meil siin endalgi lapsi küll... miks peaks Eesti inimene aafriklasi toetama?


MTÜ Mondo käivitatud programmi “Kingitus läheda-sele – abi kaugele” toel saavad Ghana Kongo küla orvud koolivormi, õpikud, sandaalid ning lisaks tasutakse lapse eksamite eest.

Projekti stardikapitali leidmine oli keeruline. Appi tuli Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Õnneks on soomla-sed sarnaste asjadega juba aastakümneid tegelenud ja neilt oli mõndagi õppida. “Paljudes Põhjamaades on selline ai-tamine levinud. Mõtlesime, et julgeme ka proovida. Pole päris tundmatus kohas vette hüppamine,” kirjeldab pro-jektijuht Aire Nurm.

Arvutati välja, et 600 krooni eest aastas saab Ghana laps kõik vajaliku kooliskäimiseks. Eesti inimestele otsus-tati pakkuda võimalust teha pangas püsikorraldus, sest kui last on toetama hakatud, tuleks seda teha vähemalt ühe kooliastme lõpuni.

“Alguses leidis 12 last endale abistaja,” räägib Aire. “Aga 1. september tõmbas ka meile rohkem tähelepanu. Inimesed saatsid Eestis oma lapsi kooli ja mõtlesid roh-kem sellistele asjadele.” Praeguseks on Ghana lastel juba poolsada toetajat. “Üks mees tegi makse enda ja oma poja eest, kes läks just kooli,” jutustab Aire. “Tore, kui pojal on täpselt temavanune kirjasõber Ghanas. Ise oled ju reisinud ja maailma näinud, aga lapsele on see väga põnev.”

Toetajad võivad organisatsiooni kaudu lastele kirjuta-da ja lapsed kirjutavad muidugi vastu ka. Aafrika lastest saab teha fotosid ja väikseid videoid, et näha, kuidas laps kasvab ja kuidas tal läheb. Ent muidugi on inimesi, kes annavad vaid raha. “Mõni on öelnud: mul on nii kiire, et lastega pole võimalik kirjavahetust pidada,” naerab Aire.

Kool on KÕige tähtSaMKooliskäimine ei ole Kongo küla lastele nii iseenesest-mõistetav nagu meile. Suur probleem on, et koolitee jääb pooleli. Miks see nii juhtub?

“Tüdrukute puhul on põhjusteks varajane abiellumine ja varajane rasestumine,” ütleb Aire. “Meil on lihtne min-na poodi ja osta kondoome, seal on traditsioonid teised ning seksuaalkasvatus märksa suurem tabu kui meil. Neil on vanad traditsioonid ja me ei saa minna ning öelda, et nüüd tuleb uus reegel.”

Tänapäeval üritavad aafriklannad tavasid muuta. “Linnades on juba selline poliitika, et ei ole vaja kuut-seit-

set last, pole vaja hakata pereeluga nii vara pihta. Mida haritum naine, seda hiljem ta alustab pereelu.”

Tütarlapsi võtavad vanemad ka kergemini koolist ära kui poisse. Tüdrukutel tuleb peret aidata, teha tööd ja hoi-da väiksemaid õdesid-vendi.

“Linnas ja külas on väga erinevad tavad. Külas on ta-valine, et mehel on mitu naist,” räägib Aire. “Mõned meie inimesed tahavad projekti kaudu toetada just tüdrukuid, sest teavad, kui raske neil on.”

toEtuS annab LapSELE tuLEVikuKingsley Mort osales aastail 1993–1998 Soome-

Ghana sõprusühingu lastesponsorluse projektis. Ta

omandas alghariduse Kongo algkoolis. Selle aasta

esimesel poolel õppis ta üliõpilasvahetuse kaudu

juba Kanadas Manitoba ülikoolis. Praegu on Kings-

ley tagasi Ghanas ja kirjutab lõputööd lapstööjõu

kasutamisest Talensi-Nabdami ringkonna kaevan-

duses.

Kuidas teil oli võimalik minna Kanadasse õppima?

Õppisin seal Kanada rahvusvahelise hariduse

büroo abiga. Pärast filosoofia magistriõpinguid

Ghana ülikoolis valiti mind sotsiaaltöö osakonna

seitsme kolleegi hulgast välja ja sain üliõpilasvahe-

tuse stipendiumi.

Mida ütleksite eesti inimestele, kes kaaluvad, kas toetada ghana Kongo küla lapsi või mitte?

Minu sõnum on, et ükskõik mis päritolu on laps

– tema elu paremaks muutmine toob suurt rõõmu.

Põhihariduse omandamine on minu küla

lastele siiani suur väljakutse. Paljud lapseva-

nemad on vaesed ega saa soetada lastele

koolivorme, sandaale, kirjutusvahendeid ja

muud vajalikku. Ghana riigistatistika koha-

selt on piirkonnas, kus asub Kongo küla,

kaheksa inimest kümnest vaesed. Varem

osutas statistika, et üheksa inimest küm-

nest olid vaesed. Kui toetad Kongo lapsi

täna, annad neile tuleviku. Mina olin üks

toetuse saaja ning see aitas mu elu suu-

resti paremaks muuta.

Ma usun siiralt, et minu küla lapsed

vajavad toetust, et saada elus hakkama.

Väike toetus igalt eestlaselt võib muuta

põhjalikult Kongo küla lapse elu. Ärge

kahelge – see on otsus, mida te iialgi ei

kahetse ega unusta. Tehke seda südame

ja hingega. Aitäh, et leidsite aega Kongo

laste toetamisele mõtlemiseks!

ükSkÕik miS päritoLu on LapS –

tEma ELu parEmakS muutminE toob

Suurt rÕÕmu.


VaeSuS on SuuR pRobleeM“Põhja-Ghana on suhteliselt vaene, paljud pered lähevad rikkamasse piirkonda tööd otsima. Põhiline on ikka töö-tamine, mille tõttu jääbki kool pooleli. Kooli ei peeta ka nii oluliseks, et selle nimel hoitaks kokku. Aga loomuli-kult on vanemaid, kes tahavad, et lapsed käiksid koolis. Nad koguvad raha, et saata laps keskkooli.”

Aire on Aafrikas ringi käinud ja näinud sealseid tin-gimusi. “Kõige õnnetumad koolid olid Põhja-Ugandas. Kooliks oli lihtsalt üks müür ja liivapõrand ning lapsed istusid liival. Lapsi oli klassis 60–70 tükki. Neil oli seljas lihtne sinine kotiriie, aga õpetajad olid triiksärgiga.”

Aafrika lapse koolitee võib olla pikk. “Hommikul kõnnitakse paljajalu kümme kilomeetrit kooli ja sellest ei ole midagi,” kirjeldab Aire. “Nad söövad üks kord päevas, kui on raha söögi eest maksta. Keskenduda on tühja kõhu-ga raske, samas on neil nii vähe vaja. Hea, kui saame neid abistada. Ma ei hoomanud enne Aafrikas käimist, et elu võib selline olla.”

Distsipliiniga pole koolis probleeme. “Õpetajal pole vaja öelda, et olge vaikselt. Lapsed pingutavad, kuna tea-vad, et kõik ei pääse kooli. Sellist asja, et lapsed ei viitsi või ei taha õppida, ei ole olemas. Pole aega ega võimalust viri-

semiseks. Lapsed räägivad, pisar silmas, et kõige tähtsam, kui saame koolis käia ja saame õpikud.”

Koolipingis võib tihti istuda ka täiskasvanuid, kellel kool pooleli jäänud. “Tean üht 20aastast naist, kel on kolm last. Ta kogus raha, andis lapsed naabrile hoida ja läks tagasi kuuendasse klassi, kus istus koos 12aastastega. Ta ütleb, et talle on iga järgmine kooliaasta nii tähtis.”

eetiliSed KingituSedGhana noormees Eric, kes õppis aasta aega Eestis ülikoo-lis, käib Kongo külas aeg-ajalt kontrollimas, kuidas raha kasutatakse ja kas kõik sujub. Raha jagamise üle otsustab kooliõpetajatest koosnev komisjon. Nemad valivad välja abivajavad lapsed.

Sellest sügisest saab teha ka eetilisi kingitusi. Sõb-rale-tuttavale eetilist kingitust teha on lihtne: maksad Mondo kodulehe kaudu näiteks paarsada krooni ja saad vastu kaardi, kus on kirjas, mille jaoks raha läheb. Ning siis võib selle sünnipäevalapsele pihku pista. Inimesele, kes on tarbimisest tüdinenud ja tahab maailmas mida-gi muuta, on see tore kingitus. Eetilise kingituse kaudu saab näiteks toetada lesknaistele kitse ostmist või väikese

ma

aiL

m


käsitööettevõtluse alustamist sealsamas Kongo külas.Aafriklastele muidugi maad ja ilma kokku ei lubata.

Enne uuritakse, mida täpselt on vaja ja mis aitaks neid tõe-liselt. “Me ei anna lootust, et nüüd on tuhanded tulemas,” selgitab Aire.

“Peab olema kriitiline ka, sest see, mis toimub Euroopa Liidu ja Aafrika vahel, ei ole alati 100 protsenti läbipaistev. Eurooplane saadab raha, aga ei tea, kuhu see täpselt läheb. On tekkinud õpitud abitus. Annad ilma süsteemita raha ja seal mõeldakse, et ise ei peagi midagi tegema ega tööle minema.”

Euroopa on Aire meelest kuidagi võimupositsioonil. “Paljud aafriklased usuvad, et neis endis on samuti jõudu midagi muuta. Aga neil on suured probleemid, kuidas saada jagu korruptsioonist ja kuidas pääseda ligi oma maavaradele, mida praegu ju valged kontrollivad. Need on keerulised tee-mad, mille kohta on kirjutatud palju raamatuid.”

Aire arvates on meil aafriklastelt palju õppida. “Kui meie inimene saab neist rohkem teada, siis ta suudab oma väär-tushinnanguid muuta. Aafriklastel on pereväärtused väga paigas. Neis on alles kõik ürgne. Kui oled seal, siis tunned, et kõik hoiavad ühte. Ülbust ei ole, lapsed on lapsed heas mõttes. Seal on loomulik olemine.” ■

Loe ka: www.muudamaailma.ee

SÕbEr muStaLt mandriLt Kaja ainsalu, programmi Euroopa Noored konsultant

Miks ma otsustasin toetada ühe Ghana

lapse haridusteed? Selleks, et valmistada

ühele lapsele rõõmu. Et maailmas veel ühe

lapse silmad saaksid särada. Et luua ühele

lapsele võimalus areneda ja ennast leida.

Et maailmas võiks üks laps rohkem

käia koolis ja saada targemaks, panemata

selle tõttu oma perekonda raskesse ra-

halisse olukorda. Et väärtustada haridust,

et olla solidaarne. Selleks, et ise õppida,

saada uusi teadmisi, tunda uusi inimesi

ning kultuure. Selleks, et usk headusesse

ja imedesse ei kaoks...

Tegin otsuse toetada ühe Ghana lapse haridusteed väga teadlikult,

sest töötan noorte haridusvaldkonnas. Hariduse ehk teadmiste, oskuste,

väärtuste ja kogemuste omandamise kaudu saab inimene teadlikumaks

iseendast, teistest ning ümbritsevast maailmast. Haridust omandades

selguvad ka inimese loomupärased võimed. Mõned tunnevad ennast hästi

arvude maailmas, teised keeli õppides, kolmandad on andekad loodus-

teadustes jne. Suure tõenäosusega jäävad anded elementaarse koolihari-

duseta märkamata ja edasi arendamata. Aga mina soovin, et need võimed

leitaks üles kõikidel lastel.

Eestis oskavad kõik kooliealised lapsed lugeda, kirjutada ja arvutada,

võtta selle põhjal vastu informatsiooni ja infole tuginedes arutleda, vaielda.

See võimalus, mida meie peame iseendastmõistetavaks, ei ole kahjuks

kättesaadav paljudele arengumaade lastele – nad ei oska lugeda, kirjutada

ega arvutada. Kas see ei tundu 21. sajandil imelik? Mulle tundub. Seega

pidasin igati õigeks siduda end pikemaajaliselt MTÜ Mondo projektiga, mis

võimaldab väikese Kongo küla lastele haridust anda. Ka minu väike panus

võib olla osa suuremates muutustes.

Boonusena võin saada tuttavaks ühe toreda lapsega, kes kirjutab mulle

oma tegemistest Mustal Mandril. Mis võiks olla parem võimalus tutvuda

tundmatu, kuid huvitava kultuuriga? Mina proovin temale tutvustada en-

nast, Eesti eluolu ning laste ja noorte tegemisi.

Minu kirjasõbrad jäid põhikooli aega, ootan juba huviga meie kirjava-

hetust.

Tänavu septembris õmmeldi

eestlaste toetusraha eest Kongo

küla lastele rõõmsavärvilised

koolivormid.

Sellist asja, et lapsed ei viitsi

või ei taha õppida, pole olemas.

Lapsed pingutavad, kuna teavad,

et kõik ei pääse kooli.


Mõte osaleda Euroopa vabatahtliku tee-nistuse programmis tuli mul pool aastat enne projekti algust. Et ülikooli kol-manda kursuse lõpp oli ukse ees ning soov midagi uut kogeda aina kasvas,

hakkasin projektide otsimisega tõsisemalt tegelema. Jaa-nuaris oli organisatsioon Continuous Action valmis mind lennukile panema.

Lennuk maandus Bulgaarias. Minu uueks elukohaks järgneval kuuel kuul sai 50 000 elanikuga armas linnake Lovech (loe: Lovetš). Mind vastu võttev organisatsioon Ecomission 21st Century asus vanalinna osas Varoshas. Selle lähedal paiknes ka mu põhitöökoht, Bulgaaria ühe esimese professionaalse helilooja Panayot Pipkovi nimeli-

ne muusikalise kallakuga keskkool. Minu projekt kandis nime “Piirideta kultuur”. Peale minu aitas projektile kaasa vabatahtlik Francesca Itaaliast, kes töötas Kliment Oh-ridski koolis. Koos tutvustasime õpilastele Eesti ja Itaalia kultuuri.

Mind vastu võtnud organisatsiooni tegevusala on kaitsta inimeste õigust elada ökosõbralikus keskkonnas, suurendada noorte osalust ühiskonnas ja kindlustada de-mokraatia põhimõtete toimimine. Organisatsiooni tege-vused on üsna lastekesksed. Näiteks üks minu kolleegidest spetsialiseerus lastelaagrite korraldamisele: küll oli välja-sõite vee happesuse mõõtmiseks, noori kaasati kohaliku turismiagentuuri korraldatud harivatele retkedele. Koos Hispaania vabatahtlikuga matkasin minagi esimest korda

piirideta bulgaaRiaS

Vabatahtlik: kaisa ÕimSihtkoht: panayot pipkovi nimeline muusikalise kallakuga keskkool, Lovech, bulgaariaprojekt: “piirideta kultuur”

ma

aiL

m

Fotod erakogu

Projekt “Piirideta kultuur” Bulgaarias –

Ecomission’i meeskond ja kohalikud

vabatahtlikud.


mägedes üle 10kilomeetrisel rajal ning kuulasin bulgaaria-keelset ettekannet Dermenka mäestiku olulisusest.

oRbudeKodu KaSVandiKudOrganisatsiooni juurde kuulub kohalike vabatahtlikega töötamise keskus, mille üks tänuväärsemaid ja eeskujuli-kumaid projekte on “Suur õde, suur vend”. Selle kaudu kaasatakse kohalikke vabatahtlikke Lovechi orbudekodu tegevusse. Lastega koos käidi linnas jalutamas, mängi-mas-meisterdamas. Ka meie Francescaga lõime kaasa.

Hiljem puutusime samade lastega veel kokku meie kor-raldatud laagris “Ümbermaailmareis Kaisa ja Francescaga”. “Külastasime” iga päev üht maailmajagu, vastasime vik-toriiniküsimustele. Jõudnud Ameerikasse, meisterdasime indiaanlaste peakatteid, Aasias interpreteerisime olümpia-mänge, Euroopas jäljendasime Eurovisiooni lauluvõistlust ning jõudnud Austraaliasse, proovisi-me jõudu kotisjooksus.

Nendes tegevustes võis sel-gelt tunda, et orbudekodu lap-sed otsivad rohkem lähedust, ta-havad käest kinni hoida, silitada ja kallistada. Kui tänaval juhus-likult kohtusime, jooksid nad meid kohe rõõmsasti embama. Teisest küljest tundusid need lapsed arglikumad, endassesul-gunud ning haavatavad. Laagris osales ka lapsi, kel oli olemas ar-mastav perekond. Need lapsed olid initsiatiivikad, valmis oma ideid katsetama ja uusi sõprus-sidemeid looma. Orbudekodu lapsed jäid aga instruktsioone ootama, nad kartsid midagi ise järele proovida ning hoidsid pigem omaette või siis minu ja Francesca lähedusse.

uudiShiMu Ja SÕbRaliKKuSMu põhitöökohas olid mu tööruumi kuhjatud klaver, paar akordioni ning muud instrumendid, nende kohal rippusid lauljate rahvariided. Igal vahetunnil meelitas see tuba ko-hale ka eriilmelise orkestri.

Minu kooli õpilased olid suuremalt jaolt ümberkaud-setest küladest ning vaesematest peredest: peamiselt must-laslapsed, türklased ja sekka mõni bulgaarlane. Bulgaarias ongi suurimad etnilised grupid lisaks bulgaarlastele (83,9% rahvastikust) türklased (9,4%) ja mustlased (4,7%).

Olenemata rahvusest olid lapsed ühtmoodi uudishi-

mulikud ning sõbralikud. Tohutu keelebarjääri tõttu oli meie suhtlus raskendatud, kuid seda põnevam. Minu bul-gaaria keele õpingutesse suhtusid lapsed väga entusiastli-kult ja utsitasid mind kiiremini keelt omandama, et siis juba rohkem suhelda ning et kahele põhilisele küsimusele – “Mis sinu nimi on?” ja “Mis on sinu Skype’i aadress?” – vastamise kõrval saaksime vahetada ka muud informat-siooni. Skype’i populaarsus oli minu jaoks väga üllatav ning ega muud üle jäänudki kui avada isiklik Skype’i konto.

paJatuSed MuStlaSteStLisaks Skype’is suhtlejatele kujunes välja kindel grupp, kes pidevalt minu tööruumis käis. Iga päev pommitasid

mind oma küsimustega kaks uudishimulikku mustlastüdru-kut. Nii õpetajad kui ka mõned õpilased hoiatasid mind mustlas-te eest, samuti ei soovitatud koo-lis väärisesemeid kanda. Kuigi mulle oli eelarvamuste tekitami-ne väga ebameeldiv, võtsin hoia-tusi kuulda.

Ka minu keeleõpetaja teadis mustlashõimude kohta üht-teist pajatada. Tuleb välja, et pisiasja-de näppamine on neisse väga sü-gavalt juurdunud. Näiteks peab teatud piirkonna mustlashõimus neiu väärilise abikaasa saamiseks olema osav varas ja seetõttu jaga-vad vanemad tütrele lahkesti vas-tavaid õpetussõnu.

Pisukesi kahtlusi need pide-vad külastajad ka äratasid, küsi-des veidraid asju minu elukoha, pastaka hinna, palga ja magama-mineku aegade ning üksielamise

kohta, samal ajal kui teised õpilased tundsid huvi minu õdede-vendade ja noormehe vastu. Samuti oli märgata, et õpilased hoidsid distantsi mustlastüdrukutega ja kommen-teerisid nende tumedamat nahatooni. Mõnda mustlas-neiut võis kohata kooli territooriumil väljasirutatud käega palumas kohalikke sente ehk stutinkasid, järjekindlalt oli tänaval kerjamisega ametis tuttava näoga noormees.

Mustlaste seas on üldlevinud, et juba põhikooli lõppe-des katkestatakse haridustee ning tähtsaks saab perekonna loomine. Nõnda ei pea tütre pere enam oma last rahaliselt toetama, see kohustus jääb abikaasale. Tundub, et nii sü-gavalt juurdunud “elutõest” ei ole võimalik neid loobuma õpetada.

Eestlanna Kaisa (vasakul) ja itaallanna

Francesca tutvustasid Bulgaaria noortele oma

maa kultuuri.

Fotod erakogu


On kurb reaalsus, et kohalik rahvas ei salli mustlasi, kuna enamasti ei käi nood tööl ega tee ühiskonna jaoks midagi kasulikku, saades siiski riigilt toetusi. Juba väike-sed lapsed on selle koha pealt julmad ja kasutavad mõni-kord sõimusõnu “tsigani, tsigani”, mis taoliselt väljendades on haiget tegevalt solvav.

Mustlased on andekas rahvusgrupp. Õpilaste esitatud võimsad ja imeilusad rahvalaulud jätsid minusse sügava jälje. Samuti oli märgata tüdrukute andekust populaar-se Türgi juurtega kõhutantsu õppimises. Polevat ühtegi bulgaaria neiut, kellel vastavad tantsuoskused puuduksid. Bulgaarias on folkmuusika väga populaarne, kõlades isegi poplaulude taustaks.

KoolilÕpp hÕiSateSMu õpilased tegid suured silmad, kuuldes, et koolipäevad kestavad Eestis kella kolme, mõnikord ka neljani pärast-lõunal. Nende pikim koolipäev veeres õhtusse juba kella

kahe ajal. Ka ei olnud selles koolis riiklikke eksameid, vaid kooli keeletest ning teadmiste kontroll veel kahes valdkon-nas. Kui kevad lähenema hakkas ning koolilõpetajatel 12. klass läbi sai, ei tähistatud mitte tutipäeva, vaid hõisati numbreid ühest kaheteistkümneni. Nii juhtuski, et oma kolm korda päevas võis mõnel tänavanurgal või koolima-jas kuulda tuttavat hõisete loendamist.

Teised Euroopa vabatahtliku teenistuse projektid, mis Bulgaarias samal ajal aset leidsid, olid samuti pigem las-tekesksed: vabatahtlikud õpetasid koolis, töötasid noorte-keskuses, viisid kohalikus kloostris huvitegevusi läbi ning korraldasid noortele seminare. Sügava mulje jättis mulle Haskovos orbudekodu projekt, milles osaleja oli õppinud filmikunsti ja tegi imeilusa südamliku video (vt www.you-tube.com/watch?v=nas8gDxuUc0).

Olen väga tänulik võimaluse eest töötada rahvusvahe-lises ülimalt toetavas ja hoolivas Ecomission 21st Century meeskonnas ning Panayot Pipkovi koolis, mis aitas kasva-tada minu tolerantsust. ■

ma

aiL

m

6 kuud LoVEchiSLovech asub 170 km kaugusel Bulgaaria pealinnast Sofiast. Lovech on tuntud Osami

jõge ületava kaetud silla poolest (Pokrit most). Sild on ainuke omataoline Balkani piir-

konnas. See ühendab Lovechi uuslinna ja lummavat vanalinna, püüdes turistide pilke

silla katuse all asetsevate suveniiri- ja muu trini-träni-poekeste ning paari kohvikuga.

Mäejalamil asetseva Hisarya kindluse varemed on maalilised. Nende läheduses asub

rahvuskangelase Vasil Levski 14 meetri kõrgune kaunilt valgustatud kuju.

Projekt on ellu viidud Euroopa Ühendu-

se programmi Euroopa Noored toetuse

abil. Selle projekti sisu ei pruugi tingi-

mata kajastada Euroopa Ühenduse või

Euroopa Noored Eesti büroo seisukohti

ega hõlma nendepoolset vastutust.

Sõbrapäev Bulgaaria

koolis, kus töötas

eestlanna Kaisa Õim.


Vä

är

tu

SE

d

Sotsiaalsel kapitalil on kodanikuühiskonna võrgustikena ühiskondlikus koostöös täh-tis osa. Francis Fukuyama järgi on sotsiaal-ne kapital lausa liberaalse demokraatia üks tähtsamaid osiseid. Vabatahtlik koostöö on

lihtsam kogukonnas, kus on suurem sotsiaalse kapitali osakaal ning seda ka väärtustatakse.

Tänavu 21. aastapäeva tähistava MTÜ Lastekaitse Lii-du kui eestkosteorganisatsiooni tegevus lastekaitseliiku-mise edendamises on ennekõike haavatavaimate sihtgrup-pide (lapsed, pered) huvi kaitse ehk eestkoste kaasamine ning tähelepanu juhtimine kitsaskohtadele, mis takistavad laste ja perede heaolu tagamist.

Kodanikeühendus saab aga efektiivselt eestkõneleda juhul, kui on kokku lepitud ühised väärtused ja liikmed ka neid ühiseid väärtusi kannavad. Lastekaitse Liidu liik-meskonda kuulub 39 kodanikeühendust (lastekaitse ühin-gut, seltsi või klubi) üle Eesti, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk ja tegevuse põhisuunad on sarnased ja kooskõlas Lastekaitse Liidu omadega ning kes soovivad arendada lastekaitsealast tegevust kogukondlikul tasandil.

pRogRaMM laSte heaolu edendaMiSeKSKodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) rahastatud projekti “Eestkostealane programm Lastekaitse Liidu võimekuse suurendamiseks” eesmärk on luua teavitustöö, kursuste, koolituste ja liikmeskonna kaasamise kaudu pa-remad alused laste heaolu edendamiseks Eestis. Projekti tegevused on lisaks konsultatsiooni- ja kommunikat-sioonivõimekuse suurendamisele suunatud liikmeskonna eeskostealaste teadmiste ja oskuste arendamisele. Mida tugevam ja teadlikum on liikmeskond ning mida rohkem aktiivseid vabatahtlikke noori aitab Lastekaitse Liidu te-gevusi ja väärtusi ellu viia, seda selgemalt jõuab sõnum lapse heaolu väärtustamisest ühiskonda.

Eestkõnelemise programmis osaleb Lastekaitse Lii-du liikmete esindajatest valitud 17 kõneisikut üle Eesti. Nende roll on seista laste õiguste tagamise eest eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kõneisikud on suu-re empaatiavõimega vabatahtlikud, kes valutavad südant oma piirkonna laste heaolu pärast. Nad tahavad, oskavad

ja julgevad lastekaitse teemadel sõna võtta. Kõneisikute nimekiri on Lastekaitse Liidu kodulehel: www.lastekait-seliit.ee

Eestkõnelemine ei ole kaugeltki ainult täiskasvanute pärusmaa. Lisaks kõneisikute programmile on projekt oluline Lastekaitse Liidu Noortekogu liikmete jõustami-seks ning uute vabatahtlike noorte kaasamiseks. Koolitus-te ja aktsioonide kaudu suurendatakse noorte vabatahtlike teadlikkust lapse õiguste tagamisest, samuti motiveeritak-se neid osalema lastekaitsealases vabatahtlikus töös. Liisi Randma ja Nikolai Kunitsõn Lastekaitse Liidu Noorte-kogust kinnitasid Kloogarannas 18.–19. septembril toi-munud koolitusel, et Noortekogu liikmeks olek on avar-danud nende maailmapilti. Neil ja paljudel teistel noortel on Lastekaitse Liidu abiga olnud võimalus osaleda noor-soovahetuses ja mitmetes huvitavates projektides, nagu “Foorumteater”, “Noortekohvik” ja “101 last Toompeale”. Noortekoguga liitumist kaaludes soovitaksin lähtuda Ni-kolai sõnadest: “See on mu elu parim otsus.”

Kiireim ja mugavaim viis info saamiseks on internet, seetõttu pöörab Lastekaitse Liit senisest enam tähelepa-nu teabe jagamisele kodulehe www.lastekaitseliit.ee kau-du. Projekti raames lisatakse organisatsiooni kodulehele ühe uuendusena spetsialisti nõuannete rubriik, kuhu on koondatud lastekaitsealased teemad, mida Lastekaitse Lii-tu pöördujad on kõige sagedamini küsinud. Jõudumööda täiendatakse rubriiki igapäevaeluks oluliste ja huvipakku-vate teemadega. Ka Lastekaitse Liidu infokeskusest Märka Last (Tõnismägi 3, tel 641 8486) saab igakülgset teavet ja nõu lapse õiguste ja heaolu tagamist puudutavates küsi-mustes. Tuleb kindlasti meeles pidada, et Lastekaitse Liit on vaid vahendaja ja suunanäitaja, last puudutavate küsi-muste ja murede lahendamiseks tuleb pöörduda eelkõige oma linna või valla lastekaitsespetsialisti poole või helista-da Lasteabi telefonil 11 6111. ■

ÜhiSed VääRtuSed

Tekst: helika Saar, projekti “Eestkostealane programm Lastekaitse Liidu võimekuse suurendamiseks” koordinaator

ka Sina VÕid aidataLastekaitse Liit kutsub kõiki üles mõtlema, kas ja kuidas saaks kedagi aida-

ta, olgu selleks siis abivajajate eest kõnelemine või lihtsalt abivajaja märka-

mine ja hea sõna ning teoga toetamine. Tihti ei ole taoliseks ettevõtmiseks

vaja raha, vaid veidi empaatiat ja südamest tulevat tahet.

Eesti ühiskond on ajajärgus, mil väärtused on pidevas muutumises. ühiskond ei toimi ainult individuaalsetele väärtustele tuginedes – see tõdemus sunnibki otsima ühiskondlikke väärtusi.


po

LE

Em

ika

Vestlesime ühe lasteaia juhataja ja rühmaõpeta-jaga päeval, mil lasteaedade juhatajad kohtu-sid Õpetajate Majas Tallinna linnapea Edgar Savisaarega. Juhatajate mureks oli käskkiri, mille linna haridusamet saatis juulikuus las-

teaedadele. Seal on selgelt öeldud, et lasteaedade rahasta-mine kahaneb tuleval aastal 25 protsenti. Tervelt neljandi-ku. See on liiga uskumatu number, et olla tõsi.

Oli sant ilm. Savisaargi ei muutnud ilma paremaks, sest otsest vastust ei tulnud. Kas võetaksegi raha ära? Aga edasi? Mis lastest saab?

Kui alguses lubasid lootusrikas juhataja ja rühmaõpe-taja rääkida oma lasteaiast nimeliselt, siis hiljem palusid nad oma nimesid mitte avaldada. On värelev aeg. Nad tahaksid lastele parimat, kuid mine tea, äkki mõni sõna toob rohkem kahju kui kasu...

Seega tuleb lugu alustada teisiti.Pealinna ühe lasteaia juhataja rahustab lapsevanemaid:

tema veel käterätikut emmedele-issidele kaasa ei paki, sest esialgu saavad nad suuremate muudatusteta hakkama. Aga ainult esialgu.

Esimene muudatus, mida jõnglased juba omal nahal

Tekst: Kirsti Vainküla Fotod: Scanpix

ühes pealinna lasteaias anti lastevanematele hiljuti mõista, et võib tagasi tulla aeg, mil reedeti pannakse vanematele kaasa lapse voodipesu ja käterätiku-ke. need tuleks esmaspäevaks puhta ja korralikult triigituna tagasi tuua. üks isa olevat omaette kobisenud: “äkki lapsehoidja ka kaasa anda?”

Lasteaed või laSte aed?


tunnevad, on rühmade tööaja lühendamine. Kui varem sai laps oma kasvatajaga rühmas olla 12 tundi, siis sellest sügisest 10 tundi. See tähendab, et laps on hommikuti kell 7–9 ning õhtuti kell 17–19 valverühmas. Teises ruumis ja teise kasvatajaga.

25 aastat lasteaias kasvatajana töötanud Katrini (nimi muudetud – toim) arvates võib selline muudatus võtta tur-vatunde tundlikult lapselt, kes niigi jääb lasteaeda nutuga. Ta tahab ju oma kasvataja juurde!

“Ja nii kummaline kui see ka pole, jätab see lapsel vä-hemaks mänguaega. Jah, ta mängib valverühmas ka, aga ta tahab oma rühmas rohkem mängida. Tal on siin oma mänguasjad, ta teab juba, kus miski on. Meie lasteaias lä-heb laps küll meeleldi teise rühma, aga …” jätab kasvataja lause lõpetamata, sest teab erandit. Ta teab lasteaeda, kus pandi valverühma minevatele lastele kaela kraed. Et teaks eristada. Ning lapsed hakkasid seda võtma kui karistust.

Muul moel kasvataja tööelus säästuaeg end tunda ei anna. Kuid seegi võib lähiajal muutuda, sest koolieelse lasteasutuse seadus lubab lisaks 20 jõnglasele rühma juur-de võtta veel neli põnni – kui ikka tingimused ja lasteaia hoolekogu liikmed lubavad. Ühelt poolt on lasteaial tore pearaha saada, teisalt – kas kasvataja ikka jõuab töötada kõigi 24 lapsega individuaalselt?

Mille pealt SääSta?Ema viib lapse varahommikul lasteaeda. Ta näeb imestuse-ga, et kaks veelgi varem jõudnud jõnglast nikerdavad oma mänguasjadega hämaras toas. Põleb vaid üks laelamp, seegi “õrnavatiline”. “Mis toimub?” uurib ema. “Mis te laste sil-madega teete?”

Kasvataja natuke solvub märkuse peale, räägib kohe paistma hakkavast päikesest, kuid paneb siiski teised lae-lambid põlema. Ema noogutab rahulolevalt, kuid lahku-des on siiski paha tunne, et just tema pidi niimoodi kasva-tajat ja lasteaeda “valgustama”.

Nii nagu teisedki pealinna lasteaedade juhatajad, on ka antud lasteaia juhataja teinud linnale lisarahataotluse. Kui linn peaks sellele “ei” ütlema, võib ka selles lasteaias käiku minna n-ö must stsenaarium.

“Siis peame vähendama köögipersonali ja veel ka muusika- ja liikumisõpetaja kohta 0,2 võrra. Juba praegu töötab muusikaõpetaja kolmveerand kohaga,” on juhatajal täpselt teada järgmised säästukohad. Ta loodab puhtinim-likult, et muusikaõpetajal oleks ka kuskil teine töökoht, sest vähenev palk tekitaks juba raskusi ots otsaga kokku tulla.

Õnneks võitleb Eesti Muusikaõpetajate Liit lasteaeda-des muusikaõpetuse jätkumise eest. Õige ka, sest kasvataja ei kujuta ette, mis juhtub siis, kui lapsed ei saaks enam muusikaõpetust. Laulutund on väikelapsele asendamatu,

sest see ergutab meeli ja mõtlemist, arendab sõnavara, loo-vust ja loomulikult rütmitunnetust. Muusika aitab häbeli-kul lapsel end väljendada ja fantaseerida. Kuidas aga laulu ja tantsuga arendada lapsi parimal moel, seda teavad just muusikaõpetajad.

Pika staažiga kasvataja Katrin kardab üle kõige, et äkki peab tema ühel päeval hakkama laulutundi andma. “Muu-sikatunni andmisega ei pruugi ma toime tulla, see nõuab eraldi ettevalmistamist. Ma võin ju midagi klimberdada klaveril, kuid see pole muusikaõpetus,” kurdab Katrin. Kasvataja usub, et ta saaks hakkama ka liikumistunniga. Kuid kas see oleks lapsele arendav ja huvitav? “Mul ikka annab seda välja mõelda.” Ta ei pea õigeks, et lastele haka-takse laulutunniteenust sisse ostma: “Lapsele meeldib oma inimene, laps võtab teda palju rohkem omaks.”

ootuSed Ja lootuSedSõimeealiste (2–3aastased) laste vanemate koosolek. Räägi-takse üldistel teemadel, korraga sekkub üks ema: “Vabanda-ge, mina tahan teada, miks te ei käi lasteaia hoovist üldse väljas. Minu poeg käis varem eralasteaias, seal käidi kogu aeg metsas jalutamas.” Kaks sõimekasvatajat vaatavad ema hirmunud silmadega. Minna kahekesi 19 lapsega kesklinnas asuvast aiast välja?! Üks lapsevanem annab mõista, et tema ei julgeks last sel juhul tuuagi, laps plagaks esimese asjana

uuE trEndina pEaVad LaStEaEdnikud

rinda piStma nEtifoorumitEga, kuhu

LapSEVanEm LähEb iga VäikSEmagi

VahEjuhtumi päraSt kaEbama.

SääStuaja kaEbuSEd: anonüümSEna foorumiSUue trendina peavad lasteaednikud rinda pistma kõikvõimalike netifoorumi-

tega, kuhu lapsevanem läheb iga väiksemagi vahejuhtumi pärast kaebama.

Auru ja hirme saab välja lasta odavalt ja kiirelt ning, mis põhiline, ise ano-

nüümseks jäädes ja lasteaeda pahatihti avalikustades.

Hiljuti avastas üks lasteaiakasvataja, et jutt käib temast. Tema rühmas oli

üks poiss rattaga kergelt kukkunud. Jalg oli veidi marraskil ning see tundus nii

tühine, et lapse emale vahejuhtumist ei räägitudki. Kui laps järgmisel päeval

lasteaeda toodi, oli ta loid, isutu ja ilmselgelt haige. Kasvataja helistas emale

ja kutsus ta lapsele järele, siis rääkis ka kukkumisest. Selle asemel, et lapsega

kohe arstile minna, läks ema foorumisse kaebama. Mõttekaaslasi jagus, koos

kiruti kasvatajat, peeti vahejuhtumit lausa kriminaalseks. Mõni päev hiljem

selgus, et lapse loiduse põhjustas hoopis päikesepiste, mille laps oli emaga

koos veetes saanud. Aga kasvataja oli juba risti löödud. Sellest enam fooru-

mis ei räägitud.

36 märka LaSt / SügiS 200936 märka LaSt / kEVad 2009

po

LE

Em

ika

sõiduteele. Õnneks lahendab piinliku vahejuhtumi juhataja, kes ütleb, et seaduse järgi peab nii väikestel lastel kolme peale olema saatjaks üks täiskasvanu. Kahjuks või õnneks pole 19 lapse jaoks kuskilt võtta kuut kasvatajat. Eralasteaedades ehk küll…

Lasteaednikud on ajast aega rinda pistnud lapsevane-matega, kes kõike nõuavad. Mida teha emade-isadega, kes pole kunagi rahul? Kord antakse lapsele süüa liiga vähe, kord jälle liiga palju, ja ülepea – kas toit, mida lasteae-dades pakutakse, on ikka mahetoit? Ja mida teha sünni-päevakommidega – kas neid tohib lapsele anda, äkki on seal need “pahad rasvad”? Need, millele presidendiproua Evelin Ilves näpuga näitas.

Juhataja sõnul on lapsevanemaid, kes nõuavad tõepoo-lest võimatut: näiteks värvustoonide õpetust. Ta püüab sellisel juhul selgitada, et neil on koolieelikute oma riiklik õppeprogramm, seda võiks usaldada. On ka põhjust, sest kevadel said pea kõik Katrini kasvandikud sisse kesklin-na eliitkoolidesse. See tähendab, et õpetajana on ta olnud õigel teel. Aga kas tulemus olnuks sama, kui need lapsed oleksid saanud vähem muusika- ja liikumistunde? Kui rühmad olnuksid veelgi suuremad?

Juhataja on tähele pannud, et lapsevanemad on läinud viimasel ajal väga nõudlikuks. On see tingitud isiklikest

rahamuredest või inimese eripärast, kuid millegipärast ta-hetakse just nüüd teada üksikasju nii laste toitumisest kui ka paigutuspõhimõtetest lasteaia garderoobis.

Hiljuti palus üks ema ühe lasteaia üldkoosolekul ette lu-geda laste päevamenüü. Kuulnud toidunimekirja ära, imes-tas ta pettunult: “Mina tahan teha kodus erinevate maade toitu ja minu laps peab harjuma kartulipudruga!” Kolm lapsevanemat tõusid sellise suhtumise peale püsti ja lahkusid koosolekult.

“On tekkinud olukord, kus lapsevanem võib kõike nõuda ja öelda. Minu asi on ära kuulata ning võimaluste piires aidata,” tõdeb juhataja. Rõhk jääb sõnale “võima-lused”, sest see tähendab suures osas raha. Aga võimalu-si, nagu näitas oktoobri keskpaigas lasteaedade juhata-jate ühisavaldus linnapeale, lasteaedadel enam suurt ei ole. Siin tulevadki mängu iga juhataja isiklikud oskused – kuidas jätkata lasteaias nii, et laps ikka areneks ja saaks kooliküpseks?

Juhataja sõnul on nende lasteaias oodatud lapsevane-matund, kus mõni huvitavama elukutsega ema või isa rää-gib lastele midagi põnevat. Juba pakkus üks ema välja, et tema tahaks lastele rääkida tunnetest ehk emotsioonidest. Eelmisel aastal õpetas üks ema lapsi ja ka teisi emmesid viltima. Üks ema viis terve rühma filmistuudiosse, kus kõik lapsed said joonistada ja filmi teha. Mälestuseks saa-di film DVD-l. Üks lapsevanem kinkis lasteaiale lambiga gloobuse.

Kui aga lapsevanemad ei ole nõus ühel päeval enam riiklikku lasteaeda oma mõtete ja rahaga aitama, muutub reaalseks hirm: lasteaiad muutuvad laste aiaks, kus täht-saks saab kvantiteet (loe: pearaha) ja ununeb kvaliteet. ■

LauLutund on VäikELapSE arEnguLE

aSEndamatu, SESt SEE Ergutab mEELi ja

mÕtLEmiSt, arEndab SÕnaVara, LooVuSt

ja LoomuLikuLt rütmitunnEtuSt.


Projektitaotlus ehk rahastustaotlus on kirjalik kokkuvõte projektiideest, tegevustest ja ku-lutustest, mida idee elluviimiseks vaja läheb. Projekti alusel otsustab rahastaja, kas ideed toetada või mitte. Projektitaotluse maht ning

ülesehitus sõltuvad rahastaja reeglitest. Taotluseks võib olla paarileheküljeline ideekokkuvõte, aga ka mahukas dokumentatsioon, mis võib koosneda projekti kirjeldu-sest, eelarvest, uuringutest ja analüüsidest ning muudest dokumentidest.

Enamasti tuleb projektitaotluses käsitleda järgmi-si teemasid: taotleja andmed ja taust, projekti eesmärk, sihtrühm, põhjendus, seos arengukavadega, tegevuste kirjeldus, meetod, jätkusuutlikkus, eelarve, seletuskiri, partnerluse, piiriülese koostöö detailid, juhtimisstruktuur, tehnilised/tehnoloogilised aspektid, juriidiline alus, avali-kustamine, riskid (SWOT-analüüs), hindamine jne.

KuRSuSed Ja VeebiÕpeProjektikirjutamisele saab läheneda mitut moodi. Kui põ-hitegevuse kõrvalt leidub piisavalt aega, siis võib proovida oma jõududega projektidokumentatsiooni kokku panna. Algaja projektikirjutaja võiks osaleda projektikirjutamise koolitusel. Kogenud projektikirjutaja nõu ja praktilised harjutused tõstavad kindlasti projekti konkurentsivõimet. Koolitus annab projekti kirjutamise baasettevalmistuse, tähelepanu juhitakse võimalikele vigadele ning tutvusta-takse rahastajate ootusi ja aktuaalseid projektikonkursse. Lähimad projektikirjutamise koolitused toimuvad Projek-tiekspert OÜ ja Lastekaitse Liidu Koolituskeskuse koostöös juba 18.–19. novembril (eestikeelne) ja 24.–25. novembril (venekeelne). Oodatud on kõik tegusad inimesed.

Projektikirjutamist on võimalik õppida ka täiesti uue meetodiga – veebikursusel. Veebikursus annab võimaluse õppida projekte kirjutama sobival ajal, kohast, grupi täi-tuvusest ja grupikaaslaste tasemest sõltumata. Õpe sisal-dab nii projekti kirjutamise teooriat kui praktikat. Vas-tuse saab ka konkreetsetele projekti kirjutamisega seotud küsimustele. Koolituse materjalid on koostanud Markus Alfred Kõiv – 12 aastat projektikirjutamisega tegelenud sotsiaaltöö magister, Projektiekspert OÜ juhataja ja kooli-taja, kellel on muuhulgas mitmeaastane Tallinna Ülikooli

projekti rahastamise teemalise loengusarja lugemise koge-mus. Lisainfot veebikursuse kohta saab aadressilt www.projektid.ee/koolitus

taSub KaaSata KonSultantKui aga aega napib ja projektikirjutamise kadalippu ette võtta ei soovita, on mõttekas projektikirjutamisse kaasata konsultant. Projektikonsultant kogub kliendi käest vajali-kud andmed ning n-ö valab projekti rahastaja raamidesse. Projektikirjutamise täisteenus hõlmab kõikide projekti jaoks vajalike dokumentide koostamist nii, et klient saab rahastajale esitada valmis dokumentatsiooni. Materjal ei pea eelnevalt paberil olema – piisab, kui idee on hästi läbi mõeldud. Kliendi ülesandeks on vaid seletada oma idee, tegevused ja kulutused lahti. Nii vabastab klient ennast suurest ajakulust, mis on seotud rahastaja nõuetega tut-vumise, projektikirjutamise detailide ning dokumentide koostamisega. Lisainfot projektikirjutamise teenuse kohta saab Projektieksperdi kodulehelt www.projektid.ee ■

kuidas taotleda Raha?

EdukaS projEktEt projekt oleks edukas, tuleb taotluse koostamisel kindlasti arvesse võtta

järgmisi punkte:

• Projekt peab olema asjakohane, suunatud tegelikele vajadustele ja

tagama positiivse muutuse.

• Projekt peab olema teostatav. Taotluses peavad olema selgelt välja

toodud projekti elluviimiseks vajalikud ressursid – nii inimesed kui ka raha.

Analüüsida tuleks ka ohte ja riske, mis võivad projekti mõjutada.

• Hea projekt on detailideni läbi mõeldud.

Edukas projekt on jätkusuutlik ning teostumisel ilmneb mingi positiivne

mõju, mis jätkub ka pärast projekti lõppu.

KooLitus “eduKas pRojeKtitöö”

18.–19. november 2009 (eestikeelne)

24.–25. november 2009 (venekeelne)

Lisainfo ja registreerimine: www.projektid.ee/reg

Veebipõhine KooLitus

esimesele 50 registreerujale kursuse avanemisel sooduspakkumine – 1775 krooni (koos käibemaksuga 2130.-).

et jõuda esimese 50 hulka, tasub kohe registreeruda aadressil www.

projektid.ee/koolitus

heade ideede teostamiseks napib sageli raha. finantside leidmine tekitab vajaduse tutvuda projektimaailmaga. mis on projekt ja kuidas selle kirjuta-misel edukas olla?


kir

i

Endine politseinik, praegune koolitaja lembit Rosina mõtiskleb isaks ja vanaisaks olemise üle. “me oleme eelkõige sõbrad ning oskame armastada, andestada ja unustada,” kirjeldab ta suhteid lähedastega.

olen abielus olnud üle 30 aasta. Kasvatasi-me koos naisega üles kaks tütart ja poja. Kõigist on saanud head inimesed. Oleme kroonitud ka kahe tüdrukust lapselapsega. Olen oma lastele olnud nende elu algusest

saadik eelkõige ustav sõber. Me kõik peame häid peresuh-teid suurimaks väärtuseks.

Politsei- ja turvatööl tõdesin, et väga suure osa konf-liktidest ja ebameeldivatest olukordadest põhjustavad inimesed enesele ise oskamatu suhtlemise tõttu. Tuleb jätta midagi vahel ütlemata või reageerida just nüüd ja po-sitiivselt. Sellest kasvas välja väike teadmistepagas, mida eri auditooriumid huviga kuulavad ja hindavad. Nii saigi minust vabakutseline suhtlemistreener – sellise tiitli panin enesele ise.

SuhtleMiSSillad laSte Ja nooRtegaOlen laste ja noortega eluaeg ülikiiresti suhtlemissildu loo-nud. Ilmselt on see minu kaasasündinud anne, mida olen ka pedagoogiliste teadmistega täiendanud. Kõige tähtsam

on teadmine, et tuleb võita lapse armastus ja lugupidamine ning osata seda hoida. Armastust ja lugupidamist saab võita ainult koos tegutsedes ja suheldes. Distantsilt seda saavutada on võimatu, olgu kingitused kui suured tahes. Väga tähtis on ka vanemate omavaheline läbisaamine. Õnnetud ja eba-kindlad on lapsed, kelle vanemad on halbades suhetes. Õn-nelikud ja enesekindlad aga need, kelle vanemate vahel on tingimusteta armastus. Kõlab küll luuleliselt, ent seal, kus valitseb tingimusteta armastus, on ka rahu. Otsige kinnitust oma tutvusringkonnast või sugulaste juurest. Ma usun, et enamik probleemseid ja kriminogeenseid inimesi on kasva-nud helluse ja vastastikuse tähelepanuta perekondades.

Last tuleb aegsasti harjutada ühiselu reeglitega. Seda on aga kõige tõhusam teha isikliku eeskuju abil ja kannat-liku järjekindlusega. Kuidas saab lapselt nõuda, et ta ei ro-pendaks, kui vanem ise ropendab? Kuidas saab teismeliselt nõuda mittesuitsetamist, kui vanem suitsetab? Karistami-se asemel soovitan alati selgitamist ja lapse ärakuulamist. See on minu arvates võluvahend.

Kahjuks on paljud vanemad ammu kaotanud lapse usalduse ja lähevad kergema, st hirmupoliitika teed: “Kui

VanaiSa, lastelaste fänn

Foto: andrus eesmaa


sa seda ei tee, siis... Kui nii veel teed, siis...” Armastatud laps ei taha oma kalleid inimesi kurvastada. Ja kui juhtub-ki midagi, on tal võimalik selgitada, andeks saada ja pa-handust mitte kunagi enam korrata. Küsige täiskasvanute käest, millised on nende ebameeldivad mälestused. Eriti vastik on meenutada füüsilisi karistusi.

Olen oma lastelaste fänn. Nüüd on mul elutarkust ja kasvatusteadmisi kogunenud küllaga. Saan neid lastelas-tega suheldes kasutada. Olen hell, kannatlik, järjekindel, sõbralik ega karda väljendada oma tundeid. Vastu saan samasugust austust ja armastust.

Tundub, et varasematel aegadel oli vanematel rohkem mahti oma lastega tegeleda, nendega suhelda ja koos vii-bida. Ka tänapäeval on selliseid peresid palju ja seal on probleeme tunduvalt vähem.

Lahutusi on praegu rohkem kui vanasti. Mulle tun-dub, et püsisuhte loomise alguses ei küsita eneselt: “Kas ma olen valmis temaga elama koos elu lõpuni?” Hakatakse ebaküpses eas perekonda looma, st meest ja naist mängi-ma. Lapsi peaksid soetama vaimselt ja füüsiliselt küpses eas inimesed.

iSa Ja VanaiSa eRineVuSedIsaks ja vanaisaks olemisel on vahe sees. Isa vastutab, aga vanaisa ei vastuta. Vanaisa teeb aeglasemaid liigutusi ja vä-sib kiiremini, kuid ta ei ole nii kärsitu. Mulle meeldib las-telastega alati koos olla, kuid kõige rohkem meeldib raa-matupilte ja multikaid vaadata ning neid kommenteerida.

Tulevikus saame kindlasti koos väljasõitudel käia. Need rõõmud on veel ees, sest vanem tüdruk on kahe ja poolene, noorem pooleaastane. Me oleme eelkõige sõbrad kes oskavad armastada tingimusteta. ■

poLitSEi- ja turVatööL tÕdESin, Et

Väga SuurE oSa konfLiktidESt ja

EbamEELdiVatESt oLukordadESt

pÕhjuStaVad inimESEd oSkamatu

SuhtLEmiSE tÕttu.

Lembit Rosina usub, et lapse

armastust ja lugupidamist

saab võita koos tegutsedes

ja suheldes. Pildil Lembit

koos kahe ja poole aastase

lapselapsega.


“kõige parem on peenleib,” ütleb Joosep.

“Mulle meeldib must leib,” ütleb Mihkel.

“Leiva peale ma tavaliselt panen veel võid ja juustu.”

“Ma panen vorsti.”Teised lemmiktoidud ei tule poistel esimese hooga

meelde.“Mul on mitu erinevat, aga ma ei tea nende nimesid,”

räägib Mihkel.Joosep mõtleb natuke.“Kartulipuder,” teatab ta siis rõõmsalt.“Mul ka!”“Ja siis veel nuudlid.”“Ja kalasupp!”“Ja frikadellisupp.”“Mul ka!”Magusate asjade hulgast on raske parimat valida.Poisid mõtlevad ja mõtlevad, kuni leiavad ühiselt, et

kõik magusad toidud on head.Järsku meenub Joosepile, et kartulikrõpsud ei ole ter-

vislikud.“Need on soolased,” selgitab ta asjalikult.“Võivad paksuks teha ka,” teab Mihkel.“See on rämpstoit!” teatab Joosep.“Võib kõhu panna valutama.”“Vinkud ka pole head.”“Leib on tervislik, aga kui palju süüa, siis võib kõht

valutama hakata.”“Mingi karastusjook on ka nagu paha, näiteks Coca-

Cola, limps ja Sprite,” loetleb Joosep.Mida juua võib, seda teavad poisid hästi.“Piima ja kefiiri,” ütleb Joosep.“Mahla võib ka. Näiteks õunamahla, kirsimahla, se-

gumahla,” täiendab Mihkel.

Suurena saab autoga sõitaharku lasteaias on just läbi saanud leivanädala lõpupidu. Saalist tulevad lõbusad, leiva auks tantsinud ja laulnud lapsed. peol sai proovida ka erisuguseid leivasorte. Joosep (6) ja Mihkel (6), sõbrad pääsukeste rühmast, kinnitavad, et leib maitseb neile väga.

Tekst Kätlin Vainola Fotod Virge Viertek

La

pS

Ed

Mihkel: “Mina juba

oskan juhtida. Minu

issil on selline auto,

et kui vajutad ühe

nupu peale, siis

läheb nagu tulejutt.”


SuuRte aSJu ei tohi VÕtta“Mängida!” tuleb kooris vastuseks küsimusele, mida lastel on lubatud teha.

“Magada võivad ja süüa võivad,” räägib Mihkel.Aga mida teha ei tohi?Poisid mõtlevad.“Suurte asju ei tohi võtta,” tuleb Joosepil meelde.“Jah, patareisid ei tohi võtta ja nendega mängida. Ja

laadija ja selliste asjadega ei tohi ka mängida,” jutustab Mihkel.

“Mälupulgaga ei või mängida,” ütleb Joosep.“Bensiiniga ka ei või, see võib plahvatada.”“Siis ei või neid kaelakeesid võtta, mis võivad ära la-

guneda.”Huvitav, kas lapsed jonnida võivad?“No kui sa tahad, siis ma arvan, et võib,” usub Mihkel.“Kui väiksed olime, siis me jonnisime,” naerab Joosep.Nüüd hakkab Mihkel naerma. Ka temal tuleb meelde,

et kunagi väga-väga ammu, kui nad olid hästi väikesed, olevat nad päris palju jonninud. Näiteks siis, kui nad hai-get said, või kui nad ei saanud midagi, mida nad tahtsid, või kui midagi katki läks.

“Me oleme filminud ja meil on see video peal ja ma tahtsin ühte karpi, kui ma olin kaheaastane, ja siis ma üt-lesin: eee-mmm-eeee!”

Mihkel teeb peenikest häält. Poisid naeravad.

KooliS tahaVad poiSid ÕppidaTagasi väikseks kumbki poiss ei ihka.

“Tahame suuremad olla ja koolis käia,” kinnitab Joosep.Teadmisi on neil juba praegugi omajagu. Joosep teab

peast nii maailma riike kui ka nende pealinnu. Mihkel õpib lihtsalt riike pähe.

“Taani, Eesti, Prantsusmaa,” loeb ta järjest ette.“Aga mis on selle Ko...oih Taani pealinn?” küsib Joosep.Mihkel mõtleb natuke.“Kopenhaagen,” ütleb Joosep juba õige vastuse ise ära.Kuidas riigid ja linnad poistele meelde jäävad?“Issi õpetas ja mul on maakaart seina peal,” selgitab

Joosep.“Mul on ka maakaart seina peal,” ütleb Mihkel.Koolis tahavad poisid käia ikka selleks, et õppida.“Näiteks autosõitu saab õppida,” teab Mihkel.“Jah, saab autokooli minna ja siis saab autoga sõita,”

räägib Joosep.“Mina juba oskan juhtida,” teatab Mihkel. “Minu issil

on selline auto, et kui vajutad ühe nupu peale, siis läheb nagu tulejutt. Kui seda nuppu ei pane, siis sõidab aeglaselt. Selliseid on väga väheseid.”

“Mina oskan ka juhtida – mootorpaati,” lisab Joosep.“Kui ma saan kümneseks, siis issi õpetab mulle suurte

koppadega ja rekkadega sõitmist.”

“Või kahekümneseks,” täpsustab Joosep.Esialgu poisid veel päris rooli ei istu ja mängivad igasu-

guseid poistemänge. Mängitakse ikka rohkem teiste poiste kui tüdrukutega. Eelkõige seetõttu, et poistel on poisteas-jad ja tüdrukud mängivad nukkudega ainult kodu. Põhjus võib olla ka selles, et tüdrukud on neid lihtsalt liiga vähe endaga mängima kutsunud.

Lasteaias on nukunurk ja köök koos mänguröstri ja -mikseriga.

“Ma olen seal ainult vaadanud või midagi katsunud, mänginud ei ole,” räägib Joosep.

“Ma mõnikord olen mänginud kodu. Olen olnud isa või loom,” ütleb Mihkel.

Mis loom poiss siis olnud on?“Geko,” täpsustab ta lõbusalt.Paistab, et intervjuu aeg hakkab täis saama. Poisid on

toolidelt juba kuhugi laua alla kadunud.Kas nad tahavad lõpetuseks ka midagi omalt poolt

öelda?“Ma käisin ükskord vanaemaga Viljandis Ugalas vaa-

tamas etendust “Härra Punttila ja tema sulane Matti”. See oli hästi lahe!” ütleb Joosep.

“Mina ei taha oma asja lõpetuseks ära öelda, sest see on nii naljakas,” naerab Mihkel ja jätabki saladuse õhku. ■

Joosep: “Mina

oskan ka juhtida

– mootorpaati.”


Algatusrühma kuulus 30 inimest, põhiliselt lastearstid. Leo Tamme sõnul tingis liidu loomise meie laste olukord, mida lastears-tid pidid aastakümneid iga päev nägema. “Laste muresid kogunes iga aastaga juurde,

aga lahendused aina venisid. Kõige paremini teadsid laste probleeme just lastearstid, kes käisid regulaarselt kodudes alates lapse sünnist. Peaaegu kogu lastekaitsetöögi oli meie õlul,” meenutas Leo Tamm aastaid hiljem.

eSiMene KooSoleKEsimesed mõttetalgud peeti Tallinnas, Tartus, Viljandis ja

Pärnus. 1988. aasta 25. juunil Viljandis peetud koosolekul arutleti liidu loomise vajaduse, põhikirja ning liikmes-konna moodustamise üle. Juulis jätkus põhikirja arutelu Tartus.

Juulis-augustis avaldati paljudes lehtedes Arvo Valto-ni ja Leo Tamme koostatud üleskutse. Selles rõhutati, et loodav liit on Eestis 1919.–1922. aastal tegutsenud Laste-kaitse Ühingu ja 1932. aastal moodustatud Laste Kaitse ja teiste lapsi kaitsvate organisatsioonide järglane ning võiks kuuluda maailma ja iseäranis Skandinaavia lastekaitse organite ühendusse. Üleskutses teatati, et loodav Eesti Lastekaitse Liit oleks vabatahtlik, omaalgatusel ja ühis-tegevusel põhinev organisatsioon, mis seisaks Eesti laste

lastekaitse liidu kirglik algus Tekst: ants tammar Fotod: erakogu

aj

aL

ug

u

koos ärkamisajaga tärkasid julgus ja soov öelda avalikult välja asju, millest varem räägiti nurga taga või kitsamas ringis. 1988. aasta märtsis tegid leo tamm, Viktor Sarapuu, Kaljo Mitt ja arvo Valton lastearstide vabariikli-kul konverentsil ettepaneku luua Eesti Lastekaitse Liit.


huvide, vaimse ja kehalise tervise kaitse eest, looks turvali-suse õhkkonna lastele ning aitaks kaasa nende igakülgsele arengule. Ühtlasi seati eesmärgiks luua tingimused eesti rahva iibe ja demograafilise olukorra parandamiseks.

Meie laSte MuRed1988. aasta augustis tuli Tallinnas kokku Eesti Lastekait-se Liidu algatusrühma laiendatud koosolek, et arutada, täiendada ja parandada liidu põhikirja. Igal sõnavõtjal oli oma mure, igaühel ise kandi pealt. Eredalt jäi kõlama ütlemine: “Laulame, et maa tuleb täita lastega, aga lapsi saab meil olla sama palju, kui on elamisväärset keskkonda. Maa tuleb täita vaid soovitud lastega.”

Tähelepanu keskmesse tõusis haridus. Muretseti, et haridusreform räägib õpetajate palkadest ja süsteemi ümberkorraldusest, aga suhtumisest lapsesse ja lapsest kui isiksusest kõ-neldakse möödaminnes. Nõuti, et mammutkoolid tuleb väiksemaks teha, öeldi sedagi, et enamik kooli-maju on hügieeni seisukohalt kõlb-matud, ning tehti ettepanek olukorra muutumiseni oma lapsi kooli mitte lubada. Sooviti lasteaedadesse tööle lastearsti. Räägiti lasteasjade anne-tusest ja vahetusest: iga kooli juures võiks olla koht, kuhu saab tuua asjad, mida endal enam vaja ei lähe.

Arutati sedagi, kas lastekaitse lii-tu on ikka vaja luua, sest on juba ole-mas lastefond. Lastearst Leo Tamm arvas: “Tööta meie liit ei jää, see on kindel. Usun, et Eesti Lastekaitse Liit ametliku organisatsioonina suudab teha palju, igatahes enam kui lastearstid või vanemad või ükskõik kes laste huvide kaitsel ükshaaval.”

paiSu tagant pääSenud JutudSamal ajal kui Eestimaa elas kaasa Rahvarinde kongressi teisele päevale, kogunes 2. oktoobril 1988 Viljandi Ugala teatrisaali 259 inimest, et asutada Eesti Lastekaitse Liit. Küllap oleks entusiaste tulnud rohkemgi, paraku oli suur hulk aktiivsemaid seotud rahvakongressiga. Arstide kõrval olid Eesti Lastekaitse Liidu asutaval kogul enim esindatud õpetajad ja lasteaiakasvatajad.

Oma sõnavõtus ütles Leo Tamm, et kõiges, mida majanduse, kultuuri, meditsiini jm vallas ette võetakse, tuleks lähtuda laste huvidest, turvalisusest ja heaolust. Kokku oli sõnavõtjaid ligi 30. Räägiti perekonnaõpetuse puudulikkusest, kuueaastaste koolikõlbmatusest, lastesõi-

me kaotamise vajadusest, saastatud keskkonnast, keemiat täis toidust, ema ja lapse kaitsetusest ebainimlike seaduste ja ametnike küüsis. Kriitikanooled lendasid nii haridus-komitee, sotsiaalhooldus- kui ka tervishoiuministeeriumi pihta. Tõdeti, et Laste ja Emade Profülaktilise Abi Valit-sus pole alati suutnud täita oma ülesandeid laste ja emade kaitsel.

Olen ELL-i taasasutamisel osalejana märkmikusse kirjutanud: “Kiire, kiire, kiire!” Ei olnud aega laste prob-leemidest pikalt rääkida, aga rääkida oli palju. Jutud tulid nagu paisu tagant ja seda voolu oli raske peatada. Algul anti sõnavõttudeks viis minutit, siis kahandati aega kolme minutini. Kõnepuldis käis närviline rabelemine, mõndagi head sõnavõttu püüti katkestada.

Räägiti, et mure Eestimaa lapse pärast suureneb iga päevaga. Üheks põhjuseks nimetati, et liialt vähe jätkub

rahulikku aega laste jaoks. Eriti toonitas seda Viljandi abipraost Jaak Salumäe. Ta soovis, et pühapäevahommik oleks pe-rele oodatud, hingelise rahu saamise, vaimse kosumise aeg. “Räägime ainult, aga ei anna elule tõelist sisu. On halastuse, armastuse ja headuse nappus.”

Rõhutati, et kaitset vajab last ootav naine, emaks ja isaks saajaid tuleks õpetada. Räägi-ti, et lapsed vajavad peale ema ka isa, kellele loota ja toetuda. Arvati, et Eestis on vaja luua emade ja laste kaitse keskus (instituut) ning toetada pere-konnaajakirja loomist.

Tauniti laste lahterdamist hälvikuteks ning nende toppimist metsatagustesse kooli-desse. Taheti eri- ja abikoolide kaotamist, sest kõik lapsed peavad õppima koos. Loodeti, et puudega laste problee-mide teadvustamisega muutub ka ühiskond hoolivamaks. Juttu tehti väikelapse päästmisest inimvaenulikust laste-sõimest ning suurte lasteaedade ehitamise gigantomaa-niast.

haRiduSe tähtSuSPikalt kõneldi haridusest – sellest, et lapsed vajavad kaitset ebainimliku koolisüsteemi eest. Nõuti, et tuleb lõpetada tavaks saanud eksperimendid lastega. Eriti ebaõnnestu-nuks peeti kuueaastaste saatmist kooli, pidades silmas just poiste arengut. Arvati, et hariduses tuleks arvestada rah-vuslikku eripära. Peeti oluliseks andekate laste kaitsmist ja sooliste erinevuste arvestamist koolis. Analüüsiti totalitaar-


se ühiskonna kasvatuspõhimõtteid, kus kardetakse loo-vust ja hävitatakse individuaalsus. Sooviti, et igas koolis töötaks psühholoog ja logopeed. Arvati, et Eesti Lastekait-se Liit võiks võtta hariduse demokratiseerija rolli.

Kategooriliselt nõuti alaealiste asjade komisjonide kaotamist või nende represseerivate funktsioonide muut-mist last kaitsvaks. Küsiti: “Mis juhtuks, kui moodustada lastekomisjonid, mille ees peavad vastust andma täiskas-vanud?”

Kõnepuldist toetati ideed minna jõudumööda üle pere-tüüpi lastekodude rajamisele. Soovitati igasse rajooni teha oma lastekodu, et laste juuri kodukohast mitte lahti kiskuda. Oli ettepanek luua turvakodud, kus võiks ajuti-selt kaitset leida.

Oluliseks teemaks kujunes laste mänguväljakute nap-

pus. Räägiti koostööst kirikuga. Nõuti mängurelvade tootmise lõpetamist.

Koolieelsete lasteasutuste töötajad rõhutasid, et ise-mõtlevas, -majandavas ja uuenevas Eestis tuleb ka last kasvatada uut moodi.

Peeti vajalikuks lastekaitseseadust, lastekaitse ideede ja vägivallavaba elulaadi levitamist ning laste kasvatamist ligimesearmastuse, inimlikkuse ja halastuse vaimus.

abi VaJab iga lapSPalju nõuti ja süüdistati, aga sellest, mida saaks kohe ära teha või milles ise aidata, räägiti vähe. Kogunenud pin-ged ja aur oli vaja välja lasta. Seda tehti mõnuga ja kirgli-kult. Kriitikanooled lendasid kõikjale. Ajakirjanik Maia Ehandi hinnangul said loosungid maha rebitud ja silmitsi seisti valusa tegelikkusega. Ajakirjanik Jüri Kriisemann aga arvas, et minoorse meeleolu asemel oleks vaja rohkem optimismi. Ajakirjanik Meelike Saarna nentis, et laste kaitsmise ülesanne, mille ELL enesele on võtnud, on nii keeruline, et tuleb austada julgust, millega nende problee-mide kallale asuda tahetakse.

Lastekaitse Liidu esimene president Leo Tamm ütles 1989. aastal: “Lastearstid asutasid Eesti Lastekaitse Liidu, sest tervishoid ei suuda lahendada kõike lastega seonduvat. Abi ei vaja mitte ainult teatud kindlad lastegrupid – inva-

liidid, lastekodulapsed, eriti andekad lapsed jt –, vaid iga laps.” ■

Tekst: Kaie tamm, Tartu Lastekaitse Ühingu peretöö

koordinaator

Tartu Lastekaitse Ühingu suvi oli töine, kuid rõõmurikas, sest

saime pakkuda oma peredele huvitavat tegevust. Meie pro-

jekte toetasid Lastekaitse Liit ja Tartu maavalitsus.

Juuni algul tähistasime lastekaitsepäeva ekskursiooniga

Jõgevamaale. Bussis oli 51 inimest vanuses 1,5–70 aastat.

Kokku sai lõbus ja üksmeelne seltskond. Alustasime Lähte

vaatetornist, et tutvuda Vooremaaga ülalt. Lapsed mölla-

sid Kassinurme mägedes ning uurisid palkidest ehitatud

kindlust. Luua taimeaed pakkus vaatamist emadele ja vana-

emadele, lastele meeldisid tiigikaldal hüplevad konnapojad.

Järgmine peatuspaik oli Palamusel ning kogu seltskond

tundis end mõnusalt vanas koolimajas. Olid ju meiegi hulgas

Tootsid, Teeled, Arnod ja Kiired. Edasi suundusime Kuremaa

mõisaparki ja puhkasime kauni Kuremaa järve kaldal. Lastele

oli põnevaim Elistvere loomapark. Kõigi lemmikuteks said

muidugi karumõmmid. Oma ringreisi lõpetasime Saadjärve

kaldal.

Juulis toimus kaunil mererannal kuuepäevane laager

peredele koos Soome peredega. Kohal oli 37 inimest meilt

ning 19 Soomest. Osalejad olid aktiivsed ja rõõmsameelsed

ning isegi mõned vihmased päevad ei suutnud rikkuda laag-

riliste tuju. Käisime matkamas, korraldasime teatevõistluse ja

orienteerumismängu. Laagrilisi külastas Heino Seljamaa oma

kohvris elava nukuteatriga, mis meeldis kõigile väga. Isegi

suured lapsed nautisid muinasjuttu uinuvast kaunitarist. Kor-

raldasime küpsisetordi tegemise võistluse, mängisime. Paaril

päeval õnnestus ka päikese käes mõnuleda ning merevees

sulistada. Kõige põnevam oli Ranna Rantšo, kus sõbraliku

perena kepslesid ühel karjamaal nii hobused, veised, kitsed

kui ka lambad. Mõnigi linnalaps sai esmakordselt selliseid

elukaid lähedalt vaadata ja paitada. Õuel patseerisid uhkelt

paabulinnud, kanad ja mustad notsud. Majapidamisest ei

puudunud ka jaanalinnud. Päeva lõpuks said kõik soovijad

ratsutada. Viimasel laagriõhtul peeti grillipidu. Laagri lõpp oli

nukravõitu ning keegi ei tahtnud koju sõita.

Augustis korraldasime perepäeva Urmas Saksa ratsata-

lus, kus õpetati hobuste hooldamist ja toitmist. Soovijad said

ratsutada ning vankriga sõita. Taluõuel pidasime piknikut ja

jalutasime Emajõe kaldal.

Üritustel osalenud pered jäid väga rahule. Sageli on

vanematel aega lastega koos olla vähevõitu, kuid iga võima-

lus ühiselt tegutseda annab jõudu ja energiat ning lähendab

pereliikmeid.

rÕÕm kooSoLEmiSESt

aj

aL

ug

u

LaStE murESid kogunES iga aaStaga

juurdE, aga LahEnduSEd aina VEniSid.

kÕigE parEmini tEadSid LaStE probLEEmE

LaStEarStid, kES käiSid rEguLaarSELt

kodudES aLatES LapSE SünniSt.

uu

diS

Ed


Mitu aastat on Vara Valla Lastekaitse Ühing korraldanud lastele kirjandivõist-lusi. Tänavu kirjutati teemal “Igal lapsel on õigus mängule ja aktiivsele puhku-sele”. Kõlama jäi seisukoht, et laps peab

saama huvitavalt ja kasulikult vaba aega veeta, mitte ainult diivanil lesida või arvuti taga istuda. Leiti, et laste aktiiv-sele puhkusele peavad kaasa aitama nii lapsevanemad kui ka teised valla täiskasvanud.

ÕpetliK telKlaageRViieaastase tegevuse jooksul on Vara Valla Lastekaitse Ühingul välja kujunenud mitmed traditsioonilised projek-tid ja üritused suvise koolivaheaja veetmiseks. Saab laien-dada silmaringi, sportida ning omandada uusi sotsiaalseid oskusi. Suviseid tegemisi rahastasid tavapäraselt Punase Risti Tartumaa Selts, Kohaliku Omaalgatuse Programm, Eesti Noorsootöö Keskus, Vara vallavalitsus ja Vara Valla Lastekaitse Ühing. Jõukohase panuse andsid pered ja osa-lejad ise ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Juulis oli Kodaveres traditsiooniline kolmepäevane telklaager 10–12aastastele lastele “Suvekool Peipsi ääres”. Kui sa pole kunagi varem telki üles pannud (nii, et see vihma läbi ei lase) ega aerutanud, pole kunagi varem Peip-sis ujunud, pole pidanud tulekustutit kasutama ega sidet tegema, on see tõeliselt raske kool. Lastega tegelesid kas-vatajad Ingrid Katsan, Karin Klemmer, Eda Jüris, Aivo Noormets, Kristi Rillo EPR Tartumaa Seltsist ja Lõuna-Eesti Päästekeskuse Ennetusbüroo juhtivspetsialist Tõnu Vare koos abilisega.

töö Ja SpoRtAugust algas töö- ja puhkelaagriga. Tööd pakkusid kodu-vald ning RMK Kagu regioon metsauuenduse hooldus-

töödel. Pärastlõunane aeg kulus kanuutamiseks, ujumi-seks, uisutamiseks, kinokülastuseks, rattasõiduks, spordi-võistluseks ja meisterdamiseks.

Tänavu andis tunda säästuaeg. Seekord ei eralda-nud KOP meile toetust õppereisiks, Eesti Noorsootöö Keskus oli sunnitud vähendama vabariigi kõigil laagri-tel laste arvu ja eraldatavat toetust ning lõpuks oli ka valla buss seotud kahe samaaegse projekti teenindami-sega. Ent kaks nädalat pingelist ja kiiret aega, kohaliku kommunaalettevõtte abi – ning tehtud see saigi. Laag-ri Koosa rühma kasvatajad olid Ingrid Katsan ja Tiia Kannik ning Vara rühmal Ruth Pari ja Karin Klemmer. Söögid Koosa lasteaias-algkoolis olid väga head. Ka õp-pereis-ekskursioon toimus: oma seltskonnaga külastasi-me Piirissaart.

Ühingu poolt kuus aastat tagasi algatatud jalgpallitur-niir Vara Cup on samuti suve lahutamatu osa. Nende aas-tatega on mitmed jalgpallipoisid suureks kasvanud, nüüd tulevad nad oma sõpruskondadega meie spordipäevale. 15. augusti hommikul rivistas Vara kooli staadionil end üles 14 võistkonda. Vara valla mängijaid oli kuus võistkonda, kuid Vara vallaga seotud mängijaid võis leida ka Tartu lin-nast ja vallast tulnud võistkondadest. Võistlema tuldi veel Kallastelt, Peipsiääre ja Tabivere vallast.

Liis Zirkel valmistas lõunaseks kehakinnituseks 230 pannkooki, ürituse õnnestumisele aitasid kaasa ka pea-kohtunik Karel Otto ja meditsiinitöötaja Maimo Sikk, samuti Tiina Pood, Koosa Küla Arendusselts, AS Värs-ka Vesi, Gäthi ja Elle Koort. Ilmataat aga korraldas mei-le ühe korraliku hoovihmavalingu koos rahega, mis ise-enesestmõista meeste mängu ei katkestanud. Jalgpall on populaarne spordiala, mängimisvõimalusi otsivad paljud võistkonnad-sõpruskonnad. Meie spordipäev oli selle van-kumatuks kinnituseks.

Kaunimad ja olulisemad fotod Vara valla 2009. aasta viiendast veerandist on ühingu kodulehel www.varalaps.ee

Viies veerand VaRa VallaS

uu

diS

Ed

Tekst: Vaike torokvei, Vara Valla Lastekaitse Ühingu juhatuse liige Fotod: www.varavald.ee

Septembrist juunini on noored hõivatud riikliku õppekava täitmisega koolis. aasta-aastalt läheb õppekava pingelisemaks, lapsed väsivad kiiremini ning huviharidus ja kehaline kasvatus jäävad nõrgapoolsemaks.


kü

Sim

uS

-Va

St

uS

iSa Ei tunnE LapSE VaStu huViMa ei ela lapse isaga koos. Lapse isa ei taha lapsest midagi kuulda. Ma tahaksin, et nad ikka omavahel suhtleksid. Kuidas panna isa lapsest huvituma?

MeeliKe SaaRna,

psühholoogiline nõustaja, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja:

See, et me oma lapsi armastame (ja lapsed meid), on üks elu seadustest, mida muuta ei saa. Kui keegi kinnitab vastupidist – et ta oma last (isa-ema) ei armasta ja temast midagi kuulda ei taha –, siis selle kinnituse sisu

ei räägi enamasti armastuse puudumisest, vaid omavahelisest suhtest, mis on millegi tõttu väga keerukaks ja valuliseks kujunenud.

Taolistele olukordadele on kahjuks omane see, et vanemad ajavad oma pooleli olevaid ja haiget tegevaid suhteasju laste kaudu. Kui isa katkestab pärast lahutust sidemed lastega, kui ema ei luba isal lapsi vaatamas käia, kui isa pitsitab ema toetusrahaga, kui kumbki pool lastele teisest halvasti räägib, siis klaaritakse sel viisil arveid endise abikaasaga (elukaaslase-ga). Tuleks endale aru anda, et lastega manipuleerimine selles olukorras on üks halvemaid käitumisviise üldse. Mis eriti oluline – seesugused mängud teevad endiste abikaasade suhted ainult halvemaks.

Kui tegemist pole just värske lahutuse ja seega kriisiolukorraga, peaks kahel täiskasva-nud inimesel olema võimalik koos arutleda selle üle, kuidas ka lahku läinuna suhelda nii, et säilitada lastele mõlemad vanemad. Kui rääkimine ja lahenduse leidmine üheskoos tundub võimatu, tuleks kaasata kolmas osapool: hea sõber, nõustaja, psühholoog.


kui paLju anda taSku-raha?Minu laps läks sel sügisel kooli. Kas ja kui palju anda 1. klassi lapsele taskuraha?

MaRge VainRe,

psühholoogiline

nõustaja, pere-

keskuse Sina ja

Mina koolitaja:

Küllap on taskuraha teema üle mõelnud paljud lapsevanemad ja sageli siis, kui lapse koolitee on ala-nud ja toonud perele kaasa teisigi elukorralduse muutusi. Iga pere saab lähtuda oma võimalustest ja on vajalik, et vanemad arutaksid lapse taskurahaga seonduva oma-vahel läbi.

Taskuraha on lapsele tähtis mit-mel moel. Lisaks sellele, et laps saab osta, mida soovib ja vajab, õpetab see teda kulutusi ja võimalusi pla-neerima, arendab iseseisvust ja ot-sustusvõimet. Seda aitab soosida rahasumma, mis on määratud tea-tud ajaks ja on kindla suurusega.

Enne kui vanemad määravad, mis on paras summa näiteks nä-dalaks, on hea läbi mõelda ja koos lapsega arutleda, mille peale ta seda kulutada võiks ja mida vanemad heaks ei kiida. Mõelda võiks sel-lelegi, et raha peaks jääma ratsio-naalseks vahendiks millegi tarbeks, mitte ei tohiks kujuneda hea ene-setunde ega emotsionaalse heaolu saavutamise viisiks.

Kindlasti on oluline vältida, et taskuraha suurus ei kujuneks las-tele hooplemisvahendiks ega oleks otseselt seotud õppimistulemuste ja käitumisega. Viimane on eriti täh-tis, kui soovitakse väärtustada huvi teadmiste vastu, häid suhteid, hoo-livust ja sõprust kõrgemalt kui raha ja asju, mida saab osta.

VanEmad hELiStaVad SobimatuL ajaLOlen õpetaja ja teen oma tööd südamega. Lapsevanemad helistavad mulle sageli ka mobiilile – vahel üsna hilja õhtul ja nädalavahetustel.Viimasel ajal tundub mulle, et see segab mu pereelu, kui ma näiteks kell pool üheksa õhtul arutan pikalt mõn-da probleemi, pärast seda on ka raske uinuda. Ma ei julge vanematele öelda, et nad ei helistaks nii hilja. Kas peaksin mingid piirid seadma?

ene Raudla,

psühholoog, perekeskuse Sina ja Mina koolitaja:

Tahate olla ja kindlasti ka olete parim õpetaja oma lastele. Hea õpetaja on see, kes kehtestab ennast. Ta väärtustab ennast ja oma vajadusi ning seisab oma vajaduste rahuldamise eest. Enesekehtestamine on oluline,

sest siis on teie vajadused rahuldatud ning suudate õpilastega jagada oma ressursse, ener-giat ja hoolitsust.

Enesekehtestamise võti on eneseavamine. Eneseavamisel kirjeldate olukorda, mis on teile vastuvõetamatu, sest see nõuab teilt lisaenergiat ja aega. Lastele ja nende vanematele võiks teatada: “Kui te õhtuti mulle helistate, siis see segab minu tegemisi. See on minu aeg ja ma vajan õhtul rahu ja vaikust. Minu tööpäev lõpeb (näiteks) kell viis. Kas oleks võimalik, et pärast seda te enam mulle koju ei helista?” Ei ole ette teada, mida vanemad teile vastavad, kuid peab valmis olema, et see ettepanek neid ei rahulda. Nad näiteks ei saa teid päeval kätte või avaldusid lapse probleemid alles õhtul. Siis on vaja neid aktiivselt kuu-lata: “Ma saan aru, et see ettepanek teile ei meeldi. Te tunnete end ebakindlalt, kui te ei saa minuga rääkida” vms. Kui selline ettepanek neile ei meeldi, siis võite öelda: “Vaatame koos, kuidas oleks võimalik korraldada, et teie oleksite rahul ja mina rahul.” Siis on vaja mõlemal poolel ideid genereerida ja valida mõlemat poolt rahuldav lahendus.

Kui te ei ole siiras oma tunnete ja vajaduste suhtes, siis on oht ennast läbi põletada. Hea õpetaja ei pea ilmtingimata kõikide lapsevanemate ja laste soovidele vastu tulema. Paljud õpetajad arvavad, et nad ei taha olla kurjad. Kehtestav õpetaja ei ole kuri õpetaja. Ta on aus iseenda ja oma vajaduste suhtes. Ta peab endast lugu. Kui ma pean lugu iseen-dast, siis peavad minust lugu ka teised.


l. Keltikangas-Järvinen

teMpeRaMent Ja Koolielu

Kaasasündinud temperamenti pole võimalik

muuta, küll aga peaks valmistama ette kooli,

mõistmaks lapse temperamendi tähendust.

Küsimusi tõstatades ei taotle autor õpilase

maksimaalset kooliedu saavutamist, tähtis

on, et täiskasvanud mõistaksid ja toetaksid

lapse individuaalsust. hind: 14�.00

Õ. Kepp, g. lilles

lapS loob MaailMa: lapS eeSti laSteRaaMatu illuSt-RatSioonidel

Raamat sisaldab üle 250 pildi 81 kunstnikult.

Pildid on jagatud tsüklitesse: kodu, mäng,

õppimine jne, et üldistada Eesti lapse ku-

vandi muutumist peaaegu 150 aasta vältel.

Et paljude piltide originaalid pole säilinud,

on raamatul ka erakordne kultuurilooline

väärtus. Lisatud on kirjanike ning kunstnike

lühielulood. hind: 500.00

R. Kõiv, M. Joonsalu

lapS eeSti KunStiS. lapSe-pÕlV

Kunstialbumis tutvustatakse lapse kujuta-

mist Eesti kunstis kahe aastasaja jooksul.

Esindatud on maal, skulptuur ja graafika.

Raamatus on eesti- ja ingliskeelsed selgi-

tavad tekstid ning kommentaarid. Raamat

valiti 2003. aasta 25 kaunima raamatu hulka.

Hea kingitus koolilõpetajale! hind: 500.00

R. tuula, K. Soidra-Zujev

ValiK elaMuSMänge

Valik meelelahutuslikke ja mõttestrateegia-

mänge: tutvumismängud, soojendus- ja

usaldusharjutused, probleemlahendusega

seotud tegevused, kombineeritud mängud,

madalköisharjutused ja tegevuse lõpetami-

se mängud. Lisaks põhjalik ülevaade seik-

lustegevuste olemusest, juhendaja rollist,

turvalisusest jne. hind: 177.00

e. Verhellen

lapSe ÕiguSte KonVentSioon

Genti ülikooli emeriitprofessor E. Verhellen

esitab ülevaate laste õigustest ja nende

taustast. hind: 130.00

ra

am

at

ud

K. C. ogilvie

gRuppide JuhtiMine Ja JuhendaMine VabaS ÕhuS

Raamatus on häid nõuandeid uute võima-

luste avamiseks probleemide lahendamisel.

Autor innustab toime tulema keerulistes

olukordades ja grupisuhete tingimustes,

tundma rõõmu iseendast ja maailma avasta-

misest enda ümber. hind: 200.00

M. leino

haige lapS KlaSSiS

Õpetajate juhtumikirjelduste abil tõesta-

takse, et algselt tavakooli jaoks lootuse-

tuks tunnistatud erivajadusega laps võib

saavutada seal edu, kui temasse uskuda

ning temaga täiendavalt tegeleda. Lisaks

juhtumikirjeldustele on raamatus võõrkeelse

teaduskirjanduse refereeringud. hind: 35.00

KooS leinaVa lapSega

Raamat on abiks lastega töötavatele spet-

sialistidele (pedagoogidele, sotsiaaltööta-

jatele, lastekaitsetöötajatele) ja lapsevane-

matele. Autorid jagavad nõuandeid, kuidas

hinnata lapse leina, lugeda tema käitumise

märke ning kasutada lapse toetamiseks

käepäraseid vahendeid: mängu, muusikat,

lastekirjandust. hind: 75.00

iSaKS oleMiSe KunSt

Kirjastuse Pilgrim ja Lastekaitse Liidu koos-

tööna valminud raamat sellest, kui väga

vajab isasid meie maailm ning väike ja üha

kahanev Eesti ühiskond. Lapsed on kirja

pannud hetki ja elupilte isadest, kes on and-

nud lastele elu – võimaluse olla selles kaunis

ja imelikus maailmas. hind: 1�0.00

laSte ÕiguSed

Esseekogumik ÜRO lapse õiguste konvent-

sioonist. Käsitletakse laste õigustega seo-

tud vastuolulisi ja päevakajalisi teemasid.

Kas peredes, ühiskonnas ja poliitikas pööra-

takse tähelepanu lapse huvidele? Kas lastel

on poliitilist mõjujõudu? Kas riik peaks laste

kaitseks pereellu sekkuma? hind: 55.00


abiKS peRedele lahu-tuSe Ja lahKuMineKu puhul

Brošüürist saab nõuandeid, kuidas

tulla toime iseendaga lahutuse või

lahkumineku korral, kuidas saada

abi, mismoodi rääkida lahutusest

lastele ja käituda vanemana uues

rollis. Hea abivahend ka sotsiaal- ja

lastekaitsetöötajatele. hind: 15.00

uued aJad – uued lapSed

Tallinna Ülikooli ja Lastekaitse Liidu

koostöös valminud artiklikogumik

sisaldab 13 uurimust Eesti ja vä-

lisautoritelt. Lisaks probleemide

tutvustamisele pakuvad artiklid ka

pädevaid lahendusi olukorra paran-

damiseks. hind: 70.00

Trükiseid saab osta Lastekaitse Liidu veebipoest www.lastekaitseliit.ee või infokeskusest Märka Last (Tõnismägi 3, Tallinn).

Samas on müügil Lastekaitse Liidu sümboolikaga tooted.

järgmine “MäRKa laSt” ilmub kevadel 2010Kõigi tellijate vahel loositi välja 10 raamatut “laps loob maailma: laps eesti lasteraamatu illustratsioonidel”. Raamatu võitsidMerje Nõmme

Rannu Raamatukogu

Tiia Luht

Asenduskodu Maidla Lastekodu

Tapa Lastekaitse Ühing

Kehtna Raamatukogu

Vilve Tennokese

Toomas Tross

Kristel Ait

Siiri Antsmäe

Palju õnne! Raamatud saadetakse postiga kõigile võitjatele.

Kirjuta ja võida!Kirjuta meile, missugused lood sulle meeldisid ja miks? Missugustest teemadest sooviksid edaspidi lugeda?

Teata meile huvitavatest uudistest ja ettevõtmistest.

Saada kiri e-postile [email protected] või infokeskusse “Märka last” Tallinn, Tõnismägi 3.

Kõigi kirjutajate vahel loosime välja Leelo Tungla raamatu “naljatilgad lähevad laulupeole” (Menu Kirjastus).

Ajakirja saab tellida www.lastekaitseliit.ee

Aastatellimuse hind on 50 krooni.

R. Simanson

lapSe ÕiguSed, aineKaVa 5–7aaStaSte laSte ÕpetaMiSeKS KooS MetoodiliSte SooVi-tuStega

Trükis sisaldab lapse õiguste

ainekava, metoodilisi ja õpi-

vara soovitusi lapse õiguste

ja kohustuste ning ühiskon-

na normide tutvustamiseks

5–7aastastele lastele. hind: 30.00

dEtSEmbriS kÕik trükiSEd müügiL

SooduShinnaga – Vaata www.LaStEkaitSELiit.EE


Vahel tasub aeg maha võtta, et vaadata en-nast kõrvalt – meie vastutusekoorem on seda väärt. See ei ole ainult, et alustame hoolitse-mist vähem kui viis kilo kaaluva olevuse eest ja kasvatame teda täiskasvanuks saamiseni.

Lapse kasvatamine on tükk tööd, see on väljakutse ja õppimisvõimalus. Lapsevanemaks olemine on kõige ras-kem ja pikaajalisem amet, mida me elu jooksul peame. Raske töö suurim tasu on laps, kes käitub hästi ja naudib meiega koosolemist.

ÜRO lapse õiguste konventsioonis on kirjas, et igale lapsele on vajalik ja tähtis üles kasvada perekonnas. Va-nemate esmane kohustus on last hoida, kaitsta ning ta-gada tema eakohane ja igakülgne areng. See tundub esmapilgul nii loomulik ja endastmõistetav, et miks peaks seda üldse kirja panema ja ekstra esile tooma?

VaneMate eSMane KohuStuS – hoida Ja KaitStaHoida silma peal, hoida pahast eemal, hoida kontakti, hoida süles, hoida ja kaitsta – tahame anda oma lapsele parimat.Samas on oluline lasta õigel ajal lahti – ka see on hoidmine.

Liigne turvalisus, lapse eest temale jõukohaste asjade ärategemine ehk ülehoolitsemine ei ole tema hoidmine ja kaitsmine. Lapsevanema vastutus on juhtida, suunata ja aidata õigel ajal – sellega tagame lapse eakohase ja igakülg-se arengu. Kui hoida järeltulijat liialt ohtude eest, kasvab temast ülehoolitsetud laps, kes on arg ega saa iseseisvalt hakkama, kui vanemat pole läheduses. Lapsele on vaja ko-gemusi ja teda tuleb õpetada, et ta oskaks ennast ka ise hoida. Me ei saa kogu aeg lapse kõrval viibida ja niikuinii hakkab ta ise oma valikuid tegema.

Ärahellitatud laps on omavanuste seas ebapopulaarne, ta ei meeldi teistele täiskasvanutele ja on lõpuks ka ise õn-netu – seda me ju ei soovi.

Hoida ja kaitsta saame oma last, kui me temaga liht-salt räägime, ilmutades huvi tema tegemiste ja mõttemaa-ilma vastu. Nii saab ka laps teada, mida mõtleb ja tunneb

vanem. Igapäevase suhtlemisega saame tagada lapse eako-hase ja igakülgse arengu. Vaadates alati oma lapsele silma, kui ta räägib, ja tundes tema tunnete ja tegemiste vastu sii-rast huvi, mitte kaheldes tema jutu tõesuses ja kogemuste ehtsuses, aitame lapsel ennast paremini mõista. Siis on tal selles suures maailmas kergem hakkama saada.

Laps rõõmustab meie tähelepanu ja huvi üle, ent mõ-nikord on tal vaja ka vaikselt omaette olla.

tagada lapSe eaKohane Ja igaKÜlgne aRengLapsevanema kohus on eakohaselt ja igakülgselt rahulda-da oma lapse emotsionaalseid, füüsilisi ja intellektuaalseid vajadusi, kuid ei tohiks unustada, et vanemal on elus ka muid rolle. Kui laps teab, et oled iga kell tema jaoks olemas ning valmis jätma kõik tööd ja toimetused tema pärast pooleli, hakkab ta arvama, et nii peaksid toimima kõik. Ka see on lapse hoidmine ja kaitsmine, kui me õpetame talle iseseisvust ja kõigi võrdõiguslikkuse tunnistamist. Võrdselt vale on lapsele pidevalt toonitada, et vanematel on ka oma tegemised, või siis seda mitte kunagi öelda.

Kui laps on õnnelik ja areneb eakohaselt, on kõik kor-ras, aga kui on näha, et laps on õnnetu, siis tasub vaadata endasse: kas mina lapsevanemana saan midagi teisiti teha. Lapse käitumine on alati seotud vanema käitumisega. Sa-mas, kes siis ikka kasvatamisega algusest peale ideaalselt hakkama saab – eks me kõik õpime oma vigadest. Õnnes-tumine, aga ka nurjumine käivad asja juurde. Tähtis on vältida süütunnet ja keskenduda muutustele, mis kaasne-vad lapse arenguga.

Tommy Hellsten kirjutab oma raamatus “Olla lapse-vanem”, et vaid lapsevanema küpsus loob eeldused õnne-likuks lapsepõlveks. Tegelikult tahab ju iga vanem hinge põhjas oma ülesandesse tõsiselt suhtuda. Me kõik tuleme oma lapsepõlvest ja see jätkub meie lastes. Mida teadliku-mad oleme iseendast, seda teadlikumalt saame oma lapsi kasvatada.

Nautigem lapsega koos veedetud aega, pidagem lugu oma lapsest ja ka endast. ■

Tekst: Rita Rätsepp, psühholoog Foto: erakoguko

Lu

mn

olla lapsevanem

kas me igapäevaelus mõtleme lapsevane-mate või hooldajate rolli tähtsusest? kas lapsele enda arvates parimat pakkudes ei pinguta me mõnikord hoopis üle?

tallinnKatleri lastekaitse Keskus Kulla Mänd

Vabaõhukooli tee 7

Tallinn 12014

[email protected]

www.katleri.ee

pelgulinna lastekaitse Keskus Kärt Käesel

Järve 14

Tallinn 11314

[email protected]

www.plk.ee

tallinna Kesklinna lastekaitse Ühing

Aimar Karu

Õismäe tee 113-20

Tallinn 13515

[email protected]

tallinna lastekaitse Ühing Ants Siimer

Kesklinna Lastepolikliinik

Ravi 27 kab 378

Tallinn 10138

harjumaaharku Valla lastekaitse Ühing Helve Keel

Ranna tee 1

Tabasalu

Harjumaa 76901

[email protected]

www.harkulaps.ee

Jõelähtme lastekaitse Selts Rozeta Meos

Saha tee 7

Loo

Harjumaa 74202

[email protected]

Kose Valla lastekaitse Ühing Kristel Kadapik

Hariduse 1

Kose 75101, Harjumaa

[email protected]

www.koselastekaitse.ee

Keila lastekaitse Ühing Maris Ehrbach

Keskväljak 5

Keila 76608

[email protected]

Keila Valla lastekaitse Selts Lea Papp

Paldiski mnt 28a

Keila 76606

[email protected]

Kuusalu lastekaitse Selts Kai Sinisalu

Kiiu mõis, Kiiu side

Harjumaa 74604

[email protected]

paldiski lastekaitse Ühing Andrus Veskioja

Koondise 13-18

Saue 76505

[email protected]

Saku lastekaitse Ühing Ene Kadakas

Kannikese 8-30

Saku 75501

[email protected]

Saue linna lastekaitse Ühing Anneli Ritsing

Puidu 23

Saue 76506

[email protected]

www.sauelastekaitseyhing.ee

ida-VirumaaJõhvi lastekaitse Ühing Tatjana Laada

Ridaküla 7-16 Kohtla-Järve

[email protected]

MtÜ tK Romashka Roman Tretjakov

Rahu 34-71, Narva 20604

[email protected]

www.tkromashka.ee

Sillamäe lastekaitse Ühing Irina Golikova

Viru pst 22/1 - 11

Sillamäe, Ida-Virumaa 40232

[email protected]

www.sscw.ee

Jõgevamaatabivere lastekaitse Ühing Maire Mällo

Tabivere Keskkool, Tabivere

Jõgevamaa 49101

[email protected]

JärvamaaJärvamaa lastekaitse Ühing Juhan Sikk

Rüütli 25 Paide

Järvamaa 72713

[email protected]

türi lastekaitse Ühing Erika Teras

Vabriku pst 6, Türi

Järvamaa 72213

[email protected]

www.tyri.ee/tyrilaps

läänemaahiiumaa lastekaitse Ühing Kairi Laid

Uus 1

Kärdla 92413

[email protected]

läänemaa lastekaitse Ühing Ene Pajula

Wiedemanni 14, Haapsalu

Läänemaa 90503

[email protected]

lääne-VirumaaKadrina lastekaitse Ühing Siiri Sammel

Rakvere tee 14, Kadrina

Lääne-Virumaa 45201

[email protected]

lehtse lastekaitse Ühing Maie Põiklik

Tina 19-2

Tallinn 10126

[email protected]

Rakvere lastekaitse Ühing Kaie Kranich

Rakvere, Lääne-Virumaa 44310

[email protected]

www.rly.ee

tapa lastekaitse Ühing Ave Pappe

Kooli 24 Tapa

Lääne-Virumaa 45106

[email protected]

www.tapalky.ee

põlvamaapõlvamaa lastekaitse Ühing Veera Kutser

Piiri tn 3

Põlva 63304

[email protected]

www.lasteyhing.polvamaa.ee

malev.polvamaa.ee

pärnumaaaudru lastekaitse Ühing Peep Tarre

Pärna allee 7 Audru

Pärnumaa 88301

[email protected]

pärnu lastekaitse Ühing Anu Aunapuu

[email protected]

RaplamaaRapla lastekaitse Ühing Sirje Praks

Tallinna mnt 9-1

Rapla 79513

[email protected]

SaaremaaKuressaare lastekaitse Ühing Maris Paomees

Komandandi 10b

Kuressaare 93812

[email protected]

Saaremaa lastekaitse Ühing Maili Lonks

Sepa 2-12

Kuressaare 93812

tartumaaMtÜ naK Carpe diem Heidi Hansar

Ranna tee 1a-8

Tartu 51008

[email protected]

tartu lastekaitse Ühing Ille Jõgi

Pepleri 27 Tartu 51010

[email protected]

www.tlku.ee

Vara Valla lastekaitse Ühing Vaike Torokvei

Matjama pk

Vara küla

Tartumaa 60401

[email protected]

www.varalaps.ee

ValgamaaValgamaa lastekaitse Ühing Aili Heinjärv

Allika 19-19

Valga 68206

[email protected]

ViljandimaaViljandi lastekaitse Klubi Anneli Raave

Kooliaia 5

Viljandi 71004

[email protected]

www.viljandimaa.ee

Võhma lastekaitse Selts Enna Tikas

Veski 11 Võhma

Viljandimaa 70602

[email protected]

www.vohmalks.ee

päikesekillu perekeskus Kristel Kadakas

Posti 24

Viljandi 71004

[email protected]

VõrumaaVõrumaa lastekaitse Ühing Kadri Hummal

Kreutzwaldi 17-33

Võru 65609

[email protected]

LaStEkaitSE Liidu LiikmEd

tel: +372 6418 486 faks: +372 6817 960e-post: [email protected]

Infokeskusesse saab pöörduda teabe saamiseks kõigis last ja tema peret puudutavates küsimustes.

infokeskus · erialase kirjanduse raamatukogu-lugemissaal · müügipunkt

Infokeskus

märka last

Avatud E-R 12.00-17.00 • Tõnismägi 3, Tallinn 10119

Astu läbi!