Märka Last sügis

Vanaisa, lastelaste fnn

SStuaeg: lasteaed vi laste aed?

ISS

N 1

736-

8340

sgis 2009 / hind 25 krooni

aukudega turvavrk Kes on laste ombudsman? allar Jks: lapsi ei kaitse seadused, vaid inimesed

Raamatukogu kui turvapaik

Eve Viilup laululaste teine ema

Laste igused

teistsugusena

koolis

Eestlased Aafrika lapsi toetamas

Lastekaitse kirglik algus

9Hea Raamat | Plakat

Lastekaitse Liit soovitab KEVAD 2009

HEAD RAAMATUD:Ai-Ai

kohtub ieg

a2009

Kirjastus

Vee tarkused

2009

Kirjastus

Vee tarkused2009Kirjastus

Puust ette ja punaseks2009

Kirjastus

Lisainfo: www. lastekaitseliit.ee

Kullast Lill ja Mnus Mmm2009

Kirjastus

Kullast Lill ja Mnus Mmm2009Kirjastus

Lastekaitse Liit soovitab

HEAD RAAMATUDSgiS 2009

Raamatuid hindasid Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemishing, lasteraamatukogude ttajad.

Koostpartnerid: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemishing, Eesti Emakeelepetajate Selts, Eesti Kirjastuste Liit, Apollo Raamatud AS, Rahva Raamat AS.

Riitta Jalonen

Tdruk, puu ja

taevalinnud Tea Kirjastus

Leelo Tungal Naljatilgad lhevad laulupeoleMenu Kirjastus

Epp Petrone

Siis, kui seened vee

l

rkisid Petrone Pri

nt

Louis Sachar Pahupidikooli tabab llatus Draakon&Kuu

Mare Mrsepp

Viis vaba kutsikat

Tnapev

Lauren St. John Valge kaelkirjak

Varrak

SiSukord3 Lapsed vajavad iguse vahemeest6 Rm muusikast algab Evest10 Aukudega turvavrk 12 Kas lastele on vaja ombudsmani?15 Koolirahu Haljalas16 Allar Jks: lapsed ei ole kunagi piisavalt kaitstud18 Aktiivne laste ombudsman20 Ramsi Ludmilla juurde!22 Kui koolis on halb25 Klas Soome kolleegidel26 Samm sallivuse suunas30 Piirideta Bulgaarias33 hised vrtused34 Lasteaed vi laste aed?37 Kuidas taotleda raha?38 Vanaisa, lastelaste fnn40 Suurena saab autoga sita42 Lastekaitse Liidu kirglik algus44 Rm koosolemisest45 Viies veerand Vara vallas50 Olla lapsevanem

sgis 2009

Peatoimetaja Ktlin Vainolakatlin.vainola@lastekaitseliit.ee

Tegevtoimetaja Sirje Maasikamesirje@menuk.ee

Makett ja kujundus Kirjastus Menu

Esikaane foto artur Sadovski

Meik aune aasoja

Interjr etV

Lapsed vajavad iguse vahemeest

November on lapse iguste konventsiooni kuu ja sel aastal ka juu-belikuu, sest mdub 20 aastat konventsiooni vastuvtmisest. Lapse iguste konventsiooniga on hinenud pea kik riigid maa-ilmas ning kinnitanud, et lapse ettevalmistus eluks on hist ja hine vastutus.

Muutuvas hiskonnas ja majanduskriisis on lastekaitse vimekus haavatav. Pea vimatu on ilma thelepanu, osaluse ja inimlikkuseta tagada meie laste hea-olu, nende esmavajadusi ning perede toimetulekut. Toimetulemiseks on vaja lastevanematel td ja pereliikmetel sissetulekut, et nad jaksaksid ega vannuks laste kasvatamises alla. Vanemliku hoolitsuseta laste arv suureneb nii Eestis, Soomes kui ka teistes phjamaades. Lapsevanemad loobuvad ja annavad eluras-kustele alla. Vanemliku hoolitsuseta laste arvu suurenemine on rmiselt ohtlik hiskonna elujule.

Lastekaitseksimused on seotud laste iguste tagamisega laiemalt. Kui lapse inimiguste le alustati arutelu alles eelmisel sajandil, peeti thtsaks, et laps ei saa olla vaid perekonna oma ning lapsed vajavad kaitset ohtude ja kannatuste eest nii, nagu kik inimesed. Veelgi enam laste igus hoolitsusele, haridusele, ravile, kasvatusele, suunamisele vajab riiklikku ja hiskondlikku tagatist, s.o lapsi kaitsvat nende oma seadust. Laste heaolu on ja jb tiskasvanute otsusta-da, sest lapsed paraku oma iguste eest seista ei suuda ega teatud vanuseni saagi. Tiskasvanute teadlikkus lapse iguste sisu mistmisel ongi vtmeksimus laste seisundi parandamiseks hiskonnas.

Laste iguste jrelevalvet on vaja riiklikul tasandil tugevdada. Enamikus Euroopa riikides on lastepoliitika ja laste iguste tagamiseks loodud sltumatu institutsioon, mille lesanne on tegutseda laste huvides ja muuta lapsed his-konnas nhtavamaks. Eesti vajab sltumatut laste iguste vahemeest, kelle les-anne on jrelevalve ja algatused lastekaitse vrgustiku ehitamisel nii, et see vrk saaks sedavrd tugev ja tihe, et kski laps sellest lbi ei kukuks ja laste pstmine asendub ennetustga.

Jtkakem koos laste positsiooni tugevdamist hiskonnas hea kasvatuse, hoolivuse, hariduse, tervise eest hoolitsemise, suunamise ja juhenda-mise kaudu. Selles ajakirjanumbris avame laste i-guste valdkonna eri tahke, keskendudes riiklikult olulisemale ksimusele, mis seostub laste iguste jrelevalve ning eestkostega. Sisukat lugemist, kaa-samtlemist ja koostd!

Alar TammLastekaitse Liidu juhataja

www.lastekaitseliit.ee

Ajakirja Mrka Last rahastab Kodanikuhiskonna

Sihtkapital

4 mrka LaSt / SgiS 2009

uu

diS

Ed

VgiVaLLaVaba pEVLastekaitse Liit kutsub Eesti koole thistama 20. novembril vgivallavaba peva. Koolirahu selle aasta loosung on Koos on hea. Igaks saab midagi teha, et koos oleks hea. Pakume vlja jrgmise tegevuse. Iga pilane ja petaja kirjutab pabe-riribale paari lausega he mtte, mida tema saab teha, et tal endal ja teistel oleks koolis hea koos olla. Prast kleebitakse kik he klassi ribad hele suurele paberile ja nii tekib tore kogum mtteid, mida saab klassi les riputada.

Vgivallavaba peva thistamist koolis toetavad koolirahu laulud. Pildi koolirahust ja sellest, kuidas koolis oleks hea koos olla, on snadesse ja muusikasse valanud Lastekaitse Liidu noored:

k klass. Inimesed, kellega veedad nii palju aega oma nooru-sest. Austa neid! o ole rkvel. Mrka enda mber toimuvat ja aita. o ole hooliv. Hinda ja armasta enda mber olevaid inimesi. s sprus. Usaldus ja kokkuhoid viivad edasi. Lastekaitse Liidu kodulehelt leiab kolm koolirahu laulu, mille on teinud Lastekaitse Liidu noored ning mis kannavad koolirahu snumit.

Toetab Swedbank.

LapSEd toompEaL101 last Toompeale lppfoorum riigikogus toimub 20. no-vembril. Noortel on vimalus olla ks pev parlamendiliige ja hletada eelfoorumite phjal kokku pandud dokumendi le. Riigikogus valitakse 2009. aasta kige lapsesbralikum his-konnategelane. Noortefoorum 101 last Toompeale toimub tnavu juba 18. korda ning selle sndmusega thistatakse RO lapse iguste konventsiooni vastuvtmist 1989. aasta 20. novembril. Noortefoorumit korraldab Lastekaitse Liit koosts Eesti pilasesinduste Liiduga ning toetab haridus- ja teadusministeerium.

kooLirahu tEgEmiSEd14. detsembril toimub Rakvere phikoolis piirkondlik koolide seminar. Kokkusaamine on jtk 1. septembril Rakveres lbi viidud pilaskonverentsi-le Turvaline koolikeskkond. Koos on hea!. Rakverre tuleb klalisena ka Elva gmnaasiumi esindus. 2010. aastal kuulutatakse koolirahu vlja Elvas.

mrka LaSt / SgiS 2009 5

Illus

trat

sioo

nid

ask

o K

nna

p

LiikLuS ohutumakS!Lastekaitse Liit liitus Euroopa liiklusohutuse hartaga. Hartaga on liitunud organisatsioonid le Euroopa. Nad kik soovivad oma igapevases tegevuses aidata liiklust ohutumaks muuta.

Euroopa liiklusohutuse harta on Euroopa Komisjoni leskutse prata suuremat thelepa-nu liiklusohutusalastele tegevustele ja kasvatada liiklejate teadlikkust. Hartaga liitumine on teadlikkuse lesnitamine ja hea tahte vljendus, millega ettevtted, asutused, huvigrupid jt vtavad kohustuse oma pdevuse ja vastutusala piires teha kik endast olenev liiklus-nnetuste vltimiseks ja hukkunute arvu vhendamiseks.

Euroopa liiklusohutuse harta avaritus toimus Dublinis 2004. aastal, kui esimesed asutu-sed ja ettevtted said les nidata oma head tahet hartaga liitumisel.

Lastekaitse Liit kavandab jrgmisel aastal Euroopa liiklusohutuse harta raames tegevusi koosts maanteeametiga.

6 mrka LaSt / SgiS 2009

Eve teadis varakult, et tema elus on thtsal kohal lapsed ja ta tahab nendega tegelda. Titesber olen lapsest peale olnud, tnaval tahtsin igasse lapsevankrisse sisse vaadata. Kui ppisin li-kooli esimesel kursusel, tekkis mul suur huvi

lastekirjanduse vastu. Hakkasin teadlikult ostma Eestis il-munud lastekirjandust ja suure osa sellest olen oma lastele ette lugenud, meenutab kahe poja ja ttre ema.

RaKVeReEvele on thtsad kolm linna: Rakvere, Tartu ja Tallinn. Ta sndis, lpetas keskkooli, abiellus ja snnitas esime-sed lapsed Rakveres. Et Eve vanemad ttasid Rakvere Kaubandusliku Inventari Tehases, oli loomulik, et ema viis ttre ja temast kaks aastat noorema venna laulma ja tantsima KIT-i klubisse.

Oma ettevtmistes oli Eve jrjekindel juba kooliplves. Tdrukut jagus igale poole ja kike tegi ta kohusetundli-kult, tiuslikkust taotledes. Lisaks vga hsti ppimisele judis Eve osaleda niteringis, laulda ttarlasteansamblis, tantsida rahvatantsurhmas, teha kaastd kooli seinale-hele, esineda knevistlustel, kujundada plakateid, ppida ilukirja, kirjutada luuletusi ja laulutekste. Ja lpetada spor-dikoolis ujumise eriala.

Eve kneleb suure soojusega oma isast, kes oskas ilu-kirja ja joonistas hsti, tegi karikatuure ja mblit ning oli

pE

rS

oo

n

Tekst: Signe Kalberg Fotod: artur Sadovski, erakogu

eve Viilup on olnud tuhandetele laululastele nagu teine ema. tema silme all on sirgunud aukartust ratav nimistu Eesti popmuusika tipptegijaid.

eVeSt

rm muusikast algab

mrka LaSt / SgiS 2009 7

Eve on autori ja saatejuhina

teinud saatesarju eesti

lastekirjandusest ja

muusikast: Kikerikii, Hei,

pialpoisid!, Lauluvanker

ja paljud teised.

8 mrka LaSt / SgiS 2009

pE

rS

oo

n

vga hea fotograaf. Eriti meeldis isale jdvustada ttart ja poega. Eve mletab siiani, kuidas isa vttis teda ja ven