1
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uue redaktsiooni (edaspidi eelnõu)
väljatöötamise vajadus tekkis seoses Financial Action Task Force (edaspidi FATF)1 poolt 2012.
aastal välja töötatud uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite
kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusesse nn IV rahapesu
tõkestamise direktiivi2 ja selle muutmise direktiivi eelnõuga3. FATF-i soovituste tulemuslik
rakendamine kõikides riikides tagatakse hindamistega, mida korraldavad FATF, IMF ning
FATF-i regionaalsed esindused, sh. MONEYVAL4, mille liikmeks on ka Eesti. 2014. aastal
viis MONEYVAL läbi Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise IV
hindamisvooru5, mille käigus tuvastatud puuduste parandamiseks tehti mitmeid ettepanekuid,
mida on käesoleva eelnõu väljatöötamisel arvestatud. Kuivõrd MONEYVALi V hindamisvoor
toimub uute (2012. a) soovituste põhjal, on lisaks arvestatud ka nende riikide kogemusi, kus V
hindamisvoor on juba toimunud. Teadaoleva hindamiskava kohaselt ootab Eestit ees uute
soovituste järgne hindamine 2020. aastal.
FATFi soovitused ja ELi õigusaktide muudatused on rõhuasetuselt muutunud. Säilinud on
olulisemad meetmed, mida rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude ennetamiseks
rahvusvaheliselt vajalikuks peetakse: hoolsusmeetmete kohaldamine ja nn tunne-oma-klienti-
põhimõte, tähelepanu pööramine riskantsematele valdkondadele ja tehingutele, rahapesu
andmebüroole (edaspidi RAB) kahtlustest teatamine ja järelevalve. Uued soovitused rõhuvad
aga rohkem riskide ennetavale hindamisele, eesmärgiga saavutada sisulisem riskipõhine
lähenemine, paindlikkus ja kulude optimaalne suunamine just sinna, kus tähelepanu kõige
rohkem vaja oleks. Lisaks on rahvusvahelised skandaalid, nagu nn Panama-paberite skandaal6
ja Bahama-skandaal7 ning süvendatum ja koordineeritum võitlus maksude vältimise vastu
toonud olulisema meetmena esile nn tegeliku kasusaaja institutsiooni ja juriidiliste isikute ning
kogu ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse olulisuse. Kolmas oluline muudatus on
järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode rahvusvaheline koostöö, mille vajalikkus ja kiire
1 FATF on 1989. aastal asutatud valitsustevaheline organ, mis kehtestab norme, töötab välja ja edendab rahapesu
ja terrorismi rahastamise vastase võitluse poliitikat, http://www.fatf-gafi.org/ 2 (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi
rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust
(EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni
direktiiv 2006/70/EÜ); kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32015L0849 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, asutustevahelise
dokumendi number 2016/0208); kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/procedure/EN/2016_208 4 MONEYVALon Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev
ekspertkomitee, täisnimega Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and
the Financing of Terrorism. Asutati 1997. aastal Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt. 5 Informatsioon Eesti hindamiste tulemuste kohta MONEYVALis on kättesaadav:
http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/moneyval/Countries/Estonia_en.asp 6 Kokkuvõtliku ülevaate saab näiteks siit: https://www.theguardian.com/news/series/panama-papers 7 https://www.theguardian.com/business/2016/sep/21/leaked-bahamas-files-expose-politicians-offshore-links
2
reageerimise olulisus on esile tõusnud eriti viimasel ajal ELis toimepandud terrorirünnakute
tõttu8.
Eeltoodut arvestades ei võimaldanud eelnõu autorite arvates olemasolev rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse ülesehitus neid muudatusi adekvaatselt kehtivasse õigusesse
integreerida, mistõttu valmistatigi ette kogu seaduse tervikteksti muutmine. Seni kehtinud
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus tunnistatakse kehtetuks.
Eelnõu seadusena jõustumisel on Eesti õigusesse üle võetud nn IV rahapesu tõkestamise
direktiiv, mille rakendamise tähtaeg on 26.06.2017 ja selle direktiivi muudatused (seletuskirja
koostamise ajal toimuvad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga). Samuti rakendatakse
eelnõuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes
edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006.
Eelnõuga nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis: tulevikus saavad juriidilised
isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata
elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info
edastamine pädevatele asutustele, mis hetkel toimub nn „käsitööna“ ja kus e-aresti
edasiarenduse näol oleks võimalik saavutada kulude kokkuhoid nii riigiasutuste (politsei,
maksu- ja tolliamet) töös kui ka riigiasutuste päringutele vastamise ressursi kokkuhoid krediidi-
ja makseasutustes.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu valmistasid ette Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna
nõunik Sören Meius (telefon: 611 3630, [email protected]) ja sama osakonna jurist Ülle
Eelmaa ([email protected]). Eelnõu erinevate sätete ettevalmistamisel konsulteeriti
Finantsinspektsiooni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ekspertide Andres
Palumaa ([email protected]) ja Matis Mäekeriga ([email protected]) ning rahapesu
andmebüroo juhi Madis Reimandi ([email protected]), nõuniku Arnold Tenusaare
([email protected]) ja juristi Liisi Närepiga ([email protected]).
Eelnõus tehtud valikuid tutvustati ja arutati rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
valitsuskomisjoni9 juures moodustatud turuosaliste nõukoja liikmetega.10
Eelnõu seletuskirja koostasid Sören Meius, Ülle Eelmaa ja Rahandusministeeriumi ettevõtluse
ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist Taavi Köhler (mõjude analüüsi peatükk).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna keeletoimetaja
Sirje Lilover ([email protected]) ja õiguslikult hinnanud juriidilise osakonna jurist Heili
Jaamu ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras ehk 10. päeval pärast selle Riigi Teatajas
avaldamist.
8 Eeskätt on EL institutsioonid käsitlenud Komisjoni tegevusplaani (02.02.2016) vastusena Pariisi (ja hiljem ka
Brüsseli) terrorirünnakutele, ülevaatlikum info kättesaadav siit: http://ec.europa.eu/justice/criminal/files/aml-
factsheet_en.pdf 9 Rohkem infot: http://www.fin.ee/75136/ 10 25.01.2017 a. Rahandusministeeriumis toimunud koosolekul.
3
Jõustumisaja valikul on määravaks IV rahapesu tõkestamise direktiivi siseriikliku rakendamise
tähtaeg, milleks on 26. juuni 2017.
Erandina üldisest jõustumisajast on juriidiliste isikute tegelike kasusaajate äriregistrisse
teatamist puudutavate sätete jõustumiseks ette nähtud kuupäev 15. september 2017, mis on
tingitud äriregistri IT arenduste ettevalmistamisele kuluvast ajast. Teiseks erandiks on
maksekontode omanike info pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemist puudutavate sätete
jõustamiseks ette nähtud kuupäev, 1. jaanuar 2019, mis on tingitud e-aresti edasisteks
arendustöödeks prognoositavalt vajaminevast ajast ja asjaolust, et nimetatud sätete jõustamisele
on ka direktiivis ette nähtud pikem rakendusaeg. Kolmandaks erandiks on rahapesu
andmebüroole kahtlastest tehingutest teate esitamise vormi säte, mis samuti vajab tehniliste
arenduste tõttu jõustumiseks lisaaega—kuni vajalike arendustööde lõpuni (01.07.2018). Seni
toimub teadete esitamine hetkel kehtiva korra järgi.
Eelnõu arvestab terminoloogiliselt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses planeeritavate
muudatustega. Vastava eelnõu saatis Rahandusministeerium kooskõlastamisele 2017. aasta
alguses ja selle planeeritav jõustumisaeg on 1. juuli 2017. Märgime, et olenemata viimati
nimetatud eelnõu jõustumise tegelikust ajast, on eelnõu kooskõlas ka kehtiva vastava valdkonna
õigusega.
Lisaks arvestab eelnõu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse, võlaõigusseaduse,
Finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse ja vandetõlgi seaduse muutmise
eelnõuga, mille eesmärgiks on harmoneerida uus maksete valdkonna direktiiv – Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/2366, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide
2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi
2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (PSD2). Ka selle eelnõu töötas välja
Rahandusministeerium ja saatis kooskõlastamisele 2017. a veebruarikuus. Eelnõu on
planeeritud jõustuma üldises korras, s.o 10ndal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.
Eelnõuga võetakse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhalduri juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele.
Üleilmselt, sh Euroopa Liidus on võetud sihiks õiglasem, läbipaistvam ja tõhusam
maksustamine, millega toetada jätkusuutlikku majanduskasvu ning investeeringuid. Oluliseks
peetakse, et ettevõtjad maksaksid makse riigis, kus kasum on loodud. Selle eesmärgi täitmisel
on suur rõhk maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste ärahoidmisel. Tõhusaks meetmeks
on siin maksuhaldurite vaheline sisukas ja tihe koostöö, sh teabevahetus. Halduskoostöö
direktiiviga võimaldatakse maksuhalduritele juurdepääs rahapesuvastasele teabele nii kiiresti
kui võimalik. Rahapesuvastaste meetmete paketi raames maksuhaldurile antav juurdepääs
ettevõtte tegelikku kasusaajat puudutavale teabele võimaldab maksuhalduritel tõhusamalt
kontrollida muuhulgas finantskontode alast teavet, mida finantsasutused automaatse
teabevahetuse jaoks maksuhaldurile esitavad.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusplaaniga.
Kuna eelnõuga kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uus
terviktekst, tuleb kehtiv rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RT I,
06.07.2016, 13) kehtetuks tunnistada.
Kuivõrd eelnõuga ei muudeta PS § 104 lõikes 2 nimetatud Riigikogu koosseisu häälteenamust
eeldavaid õigusakte, on selle seadusena vastuvõtmiseks vajalik lihthäälteenamus.
4
2. Seaduse eesmärk
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkond eristub mitmetest teistest
õigusvaldkondadest selle poolest, et sisuliselt põhineb kogu regulatsioon peaasjalikult FATFi
rahvusvahelistel standarditel ja peab neile vastama. Kuivõrd kõik riigid ei ole FATFi liikmed,
osalevad nad standardite väljatöötamisel FATFi regionaalsete organite kaudu, nagu
MONEYVAL. Riikide regulatsioonide tehnilist kooskõla FATFi standarditega ning rahapesu
ja terrorismi rahastamise süsteemide efektiivsust hinnatakse perioodiliselt. Eesti vastavaid
hindamisi koordineerib ja administreerib MONEYVALi sekretariaat, mis asub Euroopa
Nõukogu juures Strasbourgis. Regionaalsed erisused standardite rakendamisel tulenevadki
erinevate organite mõnevõrra erinevatest hindamispraktikatest, kuigi nii FATF kui ka tema
regionaalsed organid teevad ka igapäevast tihedat koostööd ja osalevad üksteise tegevuses.
Kuivõrd suurem osa EL liikmesriike on kas FATFi või MONEYVALi liikmed, on EL
Komisjon aktiivselt ka FATFi töös osalenud ja omakorda koordineerinud ettevalmistusi
standardite ELüleseks rakendamiseks direktiivi näol. EL on pidanud vajalikuks mitmes
küsimuses kehtestada FATFi standarditest rangemaid või detailsemaid nõudeid ja vastavad
erisused peavad oma seadustes rakendama ka liikmesriigid.
FATFi uute 2012. a soovituste ja ELi direktiivide eesmärk on võidelda tõhusalt rahapesu ja
terrorismi rahastamise kuritegude vastu, samal ajal säilitades EL kui sisepiirideta ala toimimise
põhimõtteid ja –väärtusi. Seoses 2014—2016 erinevates EL suurlinnades toimunud
terrorirünnakutega on poliitiline ja avalikkuse surve ELüleseks suuremaks koostööks veelgi
tõusnud, mistõttu avalikustas Euroopa Komisjon 02.02.2016 oma terrorismivastase tegevuse
plaani, mis muu hulgas sisaldas IV rahapesu tõkestamise direktiivi võimalikult kiiret ülevõtmist
riikide poolt ja sama direktiivi muutmist, vastusena toimunud terrorirünnakutele ja täiendava
toena maksude vältimise vastases võitluses. Viimati nimetatu peamine meede on direktiivis
sisalduv nõue EL liikmesriikide äriühingute tegelike kasusaajate info ühetaoliseks kogumiseks
äriregistrite (või muude asjakohaste registrite juurde) ja perspektiivis selle info vahetamine
äriregistrite vahel ühtse platvormi kaudu. IT-tehnilised nõuded kehtestab Komisjon eraldi
rakendusaktidega.
Käesoleva eelnõu eesmärk ongi viia Eesti õigus kõigi nimetatud muudatustega kooskõlla ja
valmistada ette tegelike kasusaajate info ELüleseks vahetamiseks vajalikud muudatused
kehtivas õiguses.
Kuivõrd tegemist on ühelt poolt rahvusvaheliste standardite Eestis kehtestamisega ja teiselt
poolt EL direktiivi ülevõtmisega, ei ole eelnõule eelnevalt koostatud väljatöötamiskavatsust ja
kontseptsiooni. Eelnõu tuleb menetleda kiireloomulisena, et saavutada ELüleste standardite
kehtestamine, mis kõige tõhusamalt võimaldaks ennetada nii rahapesu kui ka võimalikult
varakult avastada terroristide rahastamise juhtumeid.
Kaasaegne valitsev arusaam EL-s peab ärikeskkonna läbipaistvust järjest olulisemaks hüveks,
mistõttu on ka ette nähtud nn tegelike kasusaajate regulatsiooni oluline sisuline muudatus. Kui
varasemalt oli tegelike kasusaajate tuvastamise kohustus ainult rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamiseks kohustatud isikutel, kelle jaoks see oli üheks oma klientide tausta
uurimise aspektiks, siis direktiiv näeb ette kohustuse kõigile juriidilistele isikutele oma
tegelikke kasusaajaid teada ja nende kohta infot avaldada. Seetõttu on kehtiva rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eesmärk ja reguleerimisala olnud kitsam ja selline
5
sätete laiem ulatus peaks väljenduma ka seaduse eesmärgi sõnastuse muudatuses. Seaduse
eesmärgina sõnastataksegi lisaks Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi
rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamisele ka asjaolu, et seda tehakse
ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamise läbi.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs.
3.1 Ülevaade eelnõu ülesehitusest.
Eelnõu jaguneb üheteistkümneks peatükiks, mis sisaldavad endas kokku 115 paragrahvi.
Eelnõu 1. peatükk, üldsätted, jaguneb kaheks jaoks: seaduse eesmärk ja reguleerimisala ning
mõisted, kus antakse ülevaade seaduses kasutatavatest mõistetest, mis on teksti mõistmiseks
asjakohased defineerida või mille osas kasutatakse tavapärasest õigusterminoloogiast mingil
määral erinevat tähendust. Eelnõu 2. peatükk, rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud
riskide juhtimine, jaguneb kaheks eraldi jaoks: riskide hindamine ja kohustatud isiku riskide
juhtimise süsteem. Tegemist on uue regulatsiooniga võrreldes kehtiva seadusega, kuivõrd nii
FATFi standardid kui ka direktiiv näevad ette riskide hindamisele eraldi nõuded ja asetab
standardite loogikas riskide hindamise hoolsusmeetmetest kehtestamisest ettepoole. Kui siiani
olid rahvusvahelised nõuded pigem ülesehitatud hoolsusmeetmete nimetamisele ja
sisustamisele, siis uute standardite kohaselt tulenevad konkreetsed hoolsusmeetmed riskide
hindamisest ja need määratletakse riskidele tugineva analüüsi tulemusena. Eelnõu 3. peatükk,
hoolsusmeetmed, seab samuti loogilisse järjekorda hoolsusmeetmete kohaldamise alused
(1.jagu), hoolsusmeetmete kohaldamise erisused (2. jagu), hoolsusmeetmete kohaldamise
erikorrad (lihtsustatud kord – 3. jagu ning tugevdatud kord – 4. jagu) ning lõpetuseks (5. jagu)
hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed. Oluline on mainida, et hoolsusmeetmete
rakendamine peab lähtuma riskide hindamisest, ning muu hulgas peab erisusi hoolsusmeetmete
kohaldamises ette nägema ka riikliku riskihinnanguga. Kohustuslikud hoolsusmeetmed on
sätestatud seadusega, kuid see on mitteammendav loetelu ning kohustatud isik peaks
hoolsusmeetmeid rakendama alati lähtudes konkreetselt enda tegevuse riskidest.
Eelnõu 4. peatükk reguleerib andmete kogumise, säilitamise ja kaitse küsimused. Eelnõu 5.
peatükk, täpsustab kohustatud isikute tegevused rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse
korral ning 6. peatükk reguleerib rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB) tegutsemise alused.
Eelnõu 7. peatükiga nähakse ette seaduse nõuete üle järelevalve teostamise üldregulatsioon ja
8. peatükk sätestab teatud kohustatud isiku liikidele tegevusloa taotlemise protseduuri.
Eelnõu 9. peatükk kehtib kõikidele eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kehtestades neile
kohustuse deklareerida oma tegelikud kasusaajad äriregistri juures ning selle peatüki viimane
paragrahv sätestab panga- ja maksekontode omanike osas teabevahetuse korraldamise e-aresti
süsteemi kaudu.
Eelnõu 10. peatükk kehtestab väärteokaristused erinevate seaduse nõuete rikkumise eest ja
määratleb menetluspädevust omavad asutused ning 11. peatükk sisaldab seaduse
rakendamiseks vajalikke sätteid.
3.2. Eelnõu sätete sisu ja selgitused
Paragrahv 1, seaduse eesmärk, sõnastab käesoleva seaduse eesmärgi, milleks on tõkestada
Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi
rahastamiseks, suurendades ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust. Seaduse
eesmärk on üldiselt sama, mis on IV rahapesu tõkestamisedirektiivi eesmärk (art 1 lg 1), kuid
6
täiendus on vajalik, et paremini hõlmata IV direktiivi muudatuste eesmärke, mille üheks
olulisemaks osaks on üldkohustusena tegelike kasusaajate info avaldamine nii äriühingute kui
ka panga- ja maksekontode kohta. Kui vaadelda nende sätete kohta käivaid direktiivi
põhjenduspunkte, võib leida, et sätete kehtestamise eesmärk on märksa üldisem kui rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamine—nimelt on probleemiks nimetatud olukorda, kus
kurjategijatel õnnestub „peita oma identiteeti“ ühingu- või lepinguõiguslike struktuuride varju
ja sellega kasutada ära finantssüsteemide globaalset ühendatust ja liigutada rahalisi vahendeid
järjest suuremas ulatuses üle kogu maailma11. IV rahapesu tõkestamise direktiivi
põhjenduspunkti 12 kohaselt peaksid /…/liikmesriigid tõelise läbipaistvuse saavutamiseks
tagama, et hõlmatud on võimalikult suur hulk nende territooriumil mis tahes muud mehhanismi
kasutades asutatud või loodud juriidilisi isikuid.
IV rahapesu tõkestamise direktiivi muutmise direktiivi eelnõu läheb aga veelgi detailsemaks,
mainides lisaks rahapesijatele, terrorismi rahastajatele ja organiseeritud kuritegevuse vastasele
võitlusele ka maksude vältimise vastast võitlust. Viidatakse ka G20 18. aprilli 2016. aasta
avaldusele, milles kutsutakse üles FATFi ning läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse
ülemaailmset foorumit tegema esialgseid ettepanekuid rahvusvaheliste standardite rakendamise
kohta läbipaistvuse osas, k.a. kasusaavate omanike info ning selle rahvusvahelise vahetuse
korraldamiseks12.
Kuna kehtiv rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus lähtus eelmistest FATFi
standarditest ja III rahapesu tõkestamise direktiivist13, siis on kehtiv seaduse eesmärk -
tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja
terrorismi rahastamiseks – traditsiooniliselt aidanud tõlgendada seaduse sätteid kitsamas
tähenduses, kui on uute rahvusvaheliste normide eesmärk. Seetõttu tuleb uues redaktsioonis
seaduse eesmärki täpsustada viisil, mis kajastaks laienenud rahvusvaheliste normide mõtet ja
samas võimaldaks eelnõu reguleerimisala laiendada kõigile eraõiguslikele juriidilistele
isikutele, kellel tekib uue seaduse jõustudes kohustus oma tegelikud kasusaajad äriregistri
juures deklareerida. Eelnõu autorid on seisukohal, et seaduse reguleerimisala laiendamine ei
oleks antud juhul piisav, kuna reguleerimisala laiendamise põhjendused ei ole seotud üksnes
rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude ennetamisega, vaid suurema läbipaistvuse ja
usaldusväärsuse saavutamine ärikeskkonnas tervikuna.
Paragrahv 2, seaduse reguleerimisala. Seaduse reguleerimisala kajastab põhimõtteliselt
seaduse ülesehitusega korrelatsioonis valdkondi, mille reguleerimisega eelnõu tegeleb.
Erinevalt kehtivast seadusest ei ole reguleerimisala juures enam eraldi nimetatud
hoolsusmeetmete kohaldamist, kuivõrd nimetatud meetmed on osa rahapesu ja terrorismi
rahastamise riskide juhtimise süsteemist. Lisaks on reguleerimisala laiem, kuna eelnõus
reguleeritakse ka äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegelike kasusaajate teabe
kogumist kesksesse süsteemi ning panga- ja maksekontode omanike (ja tegelike kasusaajate)
osas info automatiseeritud vahetamist.
11 Vt IV rahapesu tõkestamise direktiivi pp 14. 12 Komisjoni algne eelnõu ja mõjuhinnang kättesaadav siit: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0450&from=EN 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja
terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2005.309.01.0015.01.EST&toc=OJ:L:2005:309:TOC
7
Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
Paragrahv 3, seaduse kohaldamine. Sätte eesmärk on nimetada isikud, kelle majandus-, kutse-
ja ametitegevuses seadusest tulenevaid kohustusi rakendatakse (kohustatud isikud). Üldistatult
võib kohustatud isikute loetelus eristada neid, kelle kohustatud isikuks olemise staatus tuleneb
direktiivist ja/või FATFi standarditest ning selliseid isikuid, kelle lisamine kohustatud isikute
ringi on olnud siseriiklike riskide hindamisel põhinev otsus.
Krediidiasutused ja finantseerimisasutused on olnud kõige kauem rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamiseks kohustatud subjektid. Juba I rahapesu tõkestamise direktiiv14
kohaldas nende tegevusele teatud nõuded. Käesoleva seaduse kontekstis on samuti tegemist
subjektidega, kellele kehtivad mitmed täiendavad nõuded ja kohustused ning lisaks
reguleerivad antud valdkonna puhul tegevust ka Euroopa finantsjärelevalve asutuste ja
Finantsinspektsiooni juhendid. Krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste mõiste sisustatakse
eelnõu §-s 8. Järelevalvet sektori poolt käesoleva seaduse nõuete üle teostab
Finantsinspektsioon, kes väljastab suuremale osale nimetatud subjektidest ka tegevuslubasid ja
teostab finantsjärelevalvet.
Hasartmängukorraldajad on seoses suure sularaha-kasutuse traditsioonidega samuti olnud nii
FATFi kui EL õiguse kohustatud isikuteks. Just rahapesu tõkestamise rahvusvahelistest
standarditest tuleneb hasartmängukorraldajate litsentseerimine ja „kasiinode“ omanike
taustakontrolli kohustus. Eestis on need küsimused reguleeritud hasartmänguseaduses15.
Eesti riikliku rahapesu DNFBPde16 sektori haavatavus rahapesu ja terrorismi rahastamise
riskidele Kasiinod ehk hasartmänguseaduse mõistes mängukohas õnnemängude korraldajad on
rahvusvaheliste standardite kohaselt olnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
meetmete järgimiseks kohustatud eeskätt pärast FATFi 40 soovituste (eelviimast) ülevaatamist
2003-2004. Eestis laiendati rahapesu tõkestamise seaduse kohaldamisala
hasartmängukorraldajatele juba aastal 2000. Seega võib öelda, et rahapesu tõkestamise reeglite
järgimisel on Eesti hasartmängukorraldajatel küllaltki pika-ajaline kogemus.17
MONEYVALi IV hindamisvisiidi käigus leiti, et Eesti on eelmise (III) vooru küsimused
edukalt lahendanud ja kontroll sektori üle on tõhus. Hasartmängude korraldamise load on
väljastatud 15le ettevõttele18. 2012. a majandusaasta aruannete põhjal töötas kasiinodes 768
inimest. Kuna hasartmängukorraldajate mänguautomaadid ning samuti kaughasartmängu
korraldamiseks kasutatava mänguinventar on MTA andmebaasidega ühendatud elektroonilise
arvestus- ja kontrollisüsteemi kaudu, on riiklikku järelevalvet teostajal ligipääs piisava
detailsusastmega ajakohastele andmetele. 2012. a müügitulu oli õnnemängude korraldajatel 102
181 149, varade maht ulatus 117 208 155 euroni. Kuna kaughasartmängukorraldajate puhul ei
olnud majandusaasta-aruannete põhjal eristamine andmete saamiseks põhjendatud, siis antud
14 Nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiiv 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise
vältimise kohta: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31991L0308&from=EN 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016008 16 Designated non-financial businesses and professions ehk mittefinantsteenuseid pakkuvad kohustatud
ettevõtjad ja kutsetöötajad, lühend „DNFBP“ tähistab kohustatud isikuid, kes ei ole krediidiasutused ega
finantseerimisasutused. 17 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis. 18 https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-soiduk-mets-hasartmang/seaduslike-hasartmangukorraldajate-nimekiri
8
juhul on kasutatud Maksu- ja Tolliameti nn “elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi“
andmeid. Elektrooniline arvestus- ja kontrollsüsteem on elektrooniline sidevõrk, mis ühendab
hasartmängukorraldaja mänguautomaate või täiendavaid õnnemänge muu hasartmängu
korraldamiseks kasutatava elektroonilise mänguinventariga või kaughasartmängu
korraldamiseks kasutatavat mänguinventari. Hasartmängukorraldaja peab tagama võimaluse
elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi ühendamiseks Maksu- ja Tolliameti
infosüsteemiga, et võimaldada ligipääs hasartmänguseaduses nõutavatele andmetele, s.h
korraldaja käibeandmetele. Kaughasartmängukorraldajate käive oli nimetatud süsteemi
andmetel 2012. aastal 369 450 553 eurot. Kuigi ka õnnemängude korraldamises on sularaha
osakaal vähenemas ning seda asendavad erinevad kaardi- ja vautšeri-süsteemid, toimub
kasiinodes teenuste eest tasumine siiski tihti sularahas ja tegemist on ulatuslikult sularaha
kasutava sektoriga. Kaughasartmängude – interneti vahendusel toimuvate hasartmängude –
puhul sularaha ei kasutata.19
Nii kasiinode kui ka kaughasartmängukorraldajate puhul on teise riigi residentidest klientide
osakaal keskmisest suhteliselt kõrgem. Osalt kindlasti ka regulatiivsetel põhjustel – näiteks on
kasiinode üheks lubatavaks asukohaks paiknemine hotelliga samas hoones, samuti
reklaamiseaduses võimaldatud kasiinodes osutatavate teenuste reklaami lubatud teha
rahvusvahelist reisijatevedu teostava lennuki või laeva pardal või lennujaamas/sadamas
(reklaamiseaduse § 21 lg 1). Seetõttu ei ole hasartmängude korraldajate keskmisest kõrgem
mitteresidentidest klientide osakaalul rahapesu tõkestamise kontekstis eraldi põhjendusi vaja
otsida – tegemist on riikliku hasartmängupoliitika ja regulatsioonidest tekitatud erisusega,
millega ei kaasne oluliselt täiendavaid rahapesu riske. Kõrgema riskiga klientide osakaalu osas
palusime hinnangut turuosalistelt, kes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
§ 30 kohaselt on kehtestanud sisemised protseduurireeglid, muu hulgas hoolsusmeetmete
kohaldamise erijuhtude kohta, mis seaduse kohaselt kuuluvad kõrgema riskiga klientide puhul
rakendamisele. Seega võib eeldada, et seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks on
turuosalised ise hinnanud kõrge riskiga klientide osakaalu ja kõrge riskiga klientidele teenuste
osutamise faktid on turuosalistele teada. Turuosaliste vastustes hinnati selliste klientide
osakaalu väga madalaks (0%), kuivõrd eelmises punktis loetletud põhjustel ei saaks lugeda
kõrge riskiga kliendiks antud sektoris mitteresidendist kliente (kelle teenindamine on
tavapärane) ilma täiendavate kliendiga seotud riskinäitajateta (kõne alla tuleks eeskätt riikliku
taustaga isiku staatus). Esitajaaktsiate ning trustidega, samuti privaatpangandusega
hasartmängukorraldajatel puutumust ei ole.20
Olulisel määral rahapesule viitavaid asjaolusid RAB ei ole viimasel ajal selles sektoris
täheldanud. Sektor täidab rahuldavalt teatamiskohustust: saadetakse teatiseid nii rahapesu-
kahtluse põhiselt kui ka summapõhiselt.
Regulatsioonide tase on hasartmängusektoris väga kõrge. Hasartmänguseadus (2008)
reguleerib detailselt erinevad korraldamise aspektid, aga väga kõrged nõudmised seatakse ka
korraldajatele endile, et hasartmängu korraldamise tegevusloa ja korraldusloa saamiseks
kvalifitseeruda. Korraldajate hindamisel pööratakse suurt tähelepanu lisaks tehnilisele ja
finantsilisele valmisolekule ka korraldaja omanike, juhtorgani liikmete reputatsioonile ja
usaldusväärsusele (fit-and-proper-nõuded), samuti seatakse tingimused hasartmängude
läbiviimise eest vastutavatele töötajatele. Reguleeriva organi rolli täidab MTA, kus on ametis
4 täiskohaga järelevalveametnikku. MTA õigused ja pädevus hasartmängujärelevalve
19 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 20 samas
9
teostamisel on ulatuslikud ja kooskõlas sektori regulatsioonide tõhususe tagamise vajadusega.
Samuti omab järelevalvepädevust RAB, kes teostab järelevalvet rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse nõuete täitmise üle. Vajadusel on võimalik teostada
järelevalvet ka ühiselt.21
Kuigi Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidul ei ole eetikakoodeksit, on sektor enda tegevust
reguleerinud siiski teatud määral Liidu põhikirjaga ja eneseregulatsioon tuleb lugeda toimivaks
ja täiendavaks, arvestades riigipoolse regulatsiooni detailsusastet. RAB on teatiste adekvaatsust
hinnanud kõrgeks ja väärtuslikuks informatsiooniks, mistõttu on sektorist saadetavad teated
kõrgendatud tähelepanu all.22
Eelnõu reguleerimisalast on välja arvatud kaubandusliku loterii korraldajad. Kaubanduslik
loterii on kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse müügi edendamiseks või kauba,
teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks korraldatav klassikaline või kiirloterii, mis on
reguleeritud hasartmänguseaduse §-des 47—48. Mille puhul on olulised nii summalised kui ka
tegevusele kehtestatud piirangud. Nimelt omandatakse kaubanduslikus loteriis osalemise õigus
koos kauba või teenuse omandamisega. Täiendavate varaliste kohustuste võtmise nõudmine
kaubanduslikus loteriis osalejalt on keelatud. Seega on sisuliselt tegemist kauplejate poolt
korraldatava hasartmänguvormiga, mis paljudes riikides ei ole hasartmänguna üldse
reguleeritud ja mis vastavalt käesoleva sätte punktile 5 (kohaldamine kauplejatele
kaubandustegevuse seaduse tähenduses) oleks juba teise punkti all hõlmatud. Kaubanduslike
loteriide korraldajate tegevuse rahapesu-riskid on seega sisuliselt kauplejate riskid, mitte
hasartmängukorraldajate riskid ja nad tuleb seetõttu käesoleva punkti reguleerimisalast
välistada.
Isikud, kes vahendavad kinnisvara omandamise või kasutusõigusega seotud tehinguid ehk nn
kinnisvaravahendajad, on nimetatud nii FATF standardites kui ka direktiivides. IV rahapesu
tõkestamise direktiivi põhjenduspunkt täpsustab direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate
kohustatud isikutega seoses mõistet „kinnisvaravahendaja”, käsitledes seda viisil, et see
hõlmab asjakohasel juhul ka üüri- või rendilepingute vahendajaid.
Kinnisvaravahendajad, kes tegelevad ostu-müügi tehingute vahendamisega ning kinnisvara-
vahendajad, kes pakuvad üüripindasid, ei ole Eestis väga tugevalt eristatavad – reeglina
pakuvad ettevõtjad mõlemat teenust korraga. MONEYVALi IV hindamisvooru hinnangutes
on leitud, et täiendavaid koolitusi ja juhendeid vajaksid kinnisvara-vahendajad. Tegemist on
märkimisväärse suure hulga tegijatega ning samuti suure tegevusmahuga ettevõtlussektoriga.
2012. aastal tegutses antud tegevusalal 1087 ettevõtjat, hõivates keskmiselt 523,5 töötajat. Kuna
kinnisvara on suure väärtuse kandja, on vastavalt suured ka ettevõtete käibed, millest suure osa
moodustavad vahendustasudest saadav tulu. Müügitulu oli 2012. aastal üle 37 miljoni euro,
varade maht ületas 171 miljonit. Võrreldes pangaülekannetega kasutatakse sularaha vähem,
palju kaasatakse krediidi- ja finantseerimisasutuste vahendeid ja seega toimivad täiendavad
kontrollimehhanismid nii vara päritolu suhtes kui ka tehinguosaliste suhtes ka finantssektori
poolt. Mitte-residentidest ja välisriikide vahendusel toimuvate tehingute osakaalu hindasid
turuosalised u 3%-le. Sama osakaal väljendub ka turuosaliste vastustes kõrgema riskiga
klientide kohta. Kuigi eksporti näitas (2012) majandusaasta aruandes üle poolte ettevõtjatest
(564), olid mahud väikesed, ulatudes kõigest 967 034 euroni. Seega ongi antud sektoris
kõrgema riskiga kliendid enamasti mitte-residentidest kliendid, kuid nende esinemissagedus on
21 samas 22 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis
10
märkimisväärselt madal. Regulatsioonide tase on kinnisvarasektoris kõrgeks hinnatud,
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonda reguleerib RTRTS, samuti on RAB
andnud välja juhendeid, kuigi ainult konkreetsele sektorile juhendit RAB teinud ei ole, kuid
praktikas on kasutatavad üldised juhendid23:
Järelevalvet sektori poolt RTRTS reeglite täitmise üle teostab RAB.
Sektor on ise enda tegevust reguleerinud, võttes Eesti Kinnisvarafirmade liidus vastu „Head
Tavad“. Olulist osa rahapesu või terrorismi rahastamise mõttes huvipakkuvast kinnisvaraga
seotud tegevusest on Eesti puhul kaetud notarite kasutamise kohustusega. Notarid saadavad küll
kinnisvara ostu-müügitehingute puhul kahtlase tehingu teatisi, kuid kinnisvara üürimise
tehingute osas teateid notaritelt ei laeku24.
Punktis 5 nimetatakse kohustatud isikutena kauplejad kaubandustegevuse seaduse tähenduses,
kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 10 000 euro või võrdväärse summa muus
vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme
omavahelist seost omava maksena, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kauplejate regulatsioon
on ilmselt üks punkte, kus EL rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioon on
olulisemal määral läinud rangemaks. Nimelt kehtis siiani (III rahapesu tõkestamise direktiivis)
piirmäär 15 000 eurot. IV rahapesu tõkestamise direktiivi põhjendustes peetakse suuri
sularahatehinguid siiski niivõrd ebatavaliseks, et otsustati kehtestada madalam piirmäär.
Mitmed liikmesriigid on siseriiklikult kehtestanud veelgi madalamaid piiranguid25. IV rahapesu
tõkestamise direktiivi põhjenduspunkti 6 kohaselt peaksid valvsuse suurendamiseks ja
sularahamaksetega kaasneva riski vähendamiseks käesoleva direktiivi kohaldamisalasse
kuuluma kaupadega kauplevad isikud, kes teevad või saavad sularahamakseid mahus 10 000
eurot või rohkem. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada madalamaid künniseid,
üldiseid lisapiiranguid sularaha kasutamisele ja täiendavaid rangemaid sätteid.
Antud sektori suurust ei ole võimalik statistiliste näitajate põhjal üheselt hinnata – sisuliselt on
hõlmatud kõik kauplejad kaubandustegevuse seaduse tähenduses, ja seda alates hetkest, kui nad
on suuresummalise sularahatehingu teevad. Seetõttu ei ole siin võimalik seaduse mõjusid
samuti üheselt hinnata. Üldiselt on RAB järelevalveasutusena väljendanud seisukohta, et
suuresummalised sularahatehingud on Eestis pigem haruldased. Järelevalve ja koolituste osas
on siiani tegeletud peamiselt suure väärtusega kaupade müüjatega (autod, paadid jne). 2016.
aastal sai RAB kauplejatelt 43 teadet.
Punkti 6 kohaselt on eelnõu kohustatud isikuteks väärismetalli, väärismetalltoodete, välja
arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja
väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelevad isikud. Tegemist
on sisuliselt Alates 18. maist 2012 on RTRTS § 3 lg 1 p 61 kohaselt kohustatud isikuteks kõik
väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks
23 Rahapesu andmebüroole esitatava teate vorm ja selle täitmise juhend, Juhend hoolsuskohustuste täitmiseks
isikuga või kliendiga samas kohas viibimata, Juhend rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta, Juhend
terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute tunnuste kohta 24 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 25 Näiteks Belgia, Prantsusmaa, Itaalia. Ülevaade III direktiivi rakendamisest liikmesriikides on kättesaadav siit:
http://ec.europa.eu/internal_market/company/docs/financial-crime/20110124_study_amld_en.pdf
11
kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või
hulgimüügiga tegelevad isikud.
Tegemist ei ole ettevõtjate arvu (17) ega töötajate arvu (80) poolest suure majandussektoriga.
Samas oli 2012. a müügitulu märkimisväärne 160 910 8343 eurot. MTA ja RAB hinnangul on
selles sektoris aga võrreldes teiste kauplejate sektoritega ning samuti arvestades ostetavate-
müüdavate esemete suhteliselt kõrget hinda siiski suhteliselt suur sularaha-käive. Kõrgema
riskiga klientide osakaalu järelevalveasutused suureks ei pidanud, samuti ei ole väga suur
osakaal välisriikidest pärit klientidel. Märkimisväärne on samas asjaolu, et kuigi
väärismetallide ekspordile viitas oma majandusaasta aruannetes kõigest 8 ettevõtjat, on
ekspordisummaks kokku üle 22 miljoni euro26.
Vääriskivide ja kullaga kauplejate sektorit reguleerib peamiselt rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seadus. Väärismetallide valdkonnaga tegelevatel ettevõtetele
tulenevad teatud kohustused veel ka väärismetalltoodete seadusest. Vääriskividele aga Eestis
hetkel sektori-põhist regulatsiooni ei ole (puudub näiteks ka vääriskivi legaaldefinitsioon).
Järelevalvet teostab RAB. Täiendavalt regulatsioone või standardeid kehtestav organisatsioon
puudub. Väärismetallide katselabori ülesandeid on akrediteeritud täitma riigile kuuluv AS
Metrosert (nende allüksus Katselabor Eesti Proovikoda). Kindlasti tuleb seoses madala
teatamisaktiivsuse ja/või eeldatavalt madala teadete asjakohasusega pakkuda sektorile
täiendavalt koolitusvõimalusi ning juhendmaterjale27.
Punktis 7 sätestatakse kohustatud isikuteks ka audiitorid ja raamatupidamisteenuse pakkujad.
Kohustatud subjekti staatus tuleneb antud tegevusalal tegutsejatele IV rahapesu tõkestamise
direktiivist.
Viimastel aastatel on antud sektoris toimunud regulatiivsed arengud olnud tähelepanuväärsed.
MONEYVAL juhtis kolmanda hindamisvooru raportis tähelepanu sektori vajakajäämistele
üldises teadlikkuses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise küsimustes. RAB, aga ka
Rahandusministeerium, on audiitoreid sellele järgnevalt korduvalt koolitanud. Struktuurses
mõttes on tegemist keskmise suurusega ettevõtlussektoriga, kus 123-s ettevõttes töötas 2012.
aastal 347 inimest. Käivet andis sektor veidi üle 21 miljoni ja varade mahtu üle 22 miljoni.
Audiitorite sektorit tundub iseloomustavat ka küllaltki kõrge teenuse ekspordiga tegelevate
ettevõtjate osakaal. 123st koguni 109 näitas majandusaasta aruandes ka eksporti, mille
kogusumma küündis 7 161 192 euroni. Kõrgema riskiga klientide osakaal hinnati sektori enda
poolt alla 2%. Teatamisaktiivsus on viimastel aastatel jõudsalt tõusnud. 2012. aastal saadeti
kokku 17 summapõhist teadet audiitoritelt.28 2016. aastal saadeti teateid juba 25.
Järelevalvet teostab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise aspektide osas RAB.
Audiitorkogu on kehtestanud ka standardid ja hea tava. RAB on hinnanud audiitorite
teatamisaktiivsust väga positiivseks. Selle sektori teatiste oluline lisandväärtus seisneb nn
topeltkontrolli teostamise võimalikkuses mõne teise sektori tegevuse üle, näiteks kauplejad.
26 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis. 27 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 28 samas
12
Samuti on antud sektori subjektistaatust mõistlik kasutada summapõhise teatamiskohustuse
täitmisel ja kontrollil.29
Punkti 8 kohaselt, ja vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivile, on kohustatud isikuteks ka
raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad.
Raamatupidamisteenuse osutajad ja maksunõustamisteenuste pakkujaid ei ole MONEYVAL
oma varasemates hindamisraportites maininud. Tegemist on struktuurses mõttes
tähelepanuväärse ettevõtlussektoriga. Ettevõtjate suur üldarv (üle 3000) on põhjendatud, kuna
üldistatult võib nentida, et Eestis on just kõige väiksemate ettevõtjate arv ülisuur, mistõttu võib
eeldata, et valdavalt on just väiksemad ettevõtjad huvitatud raamatupidamisteenustest ning
samuti maksualasest nõustamisest. Samas võib järeldada 2012. aasta majandusaasta aruannete
põhjal, et sektori on aktiivne ka oma teenuste eksportimiselt teistesse riikidesse. Peamise
klientide kogumi moodustavad küll väiksemad Eesti osaühingud, MTÜd ja aktsiaseltsid ning
kõrgema riskiga klientide esinemissagedus on ka seetõttu tõenäoliselt madal. Kahjuks ei paista
ka antud sektor silma suure teatamisaktiivsusega: 2012. aastal esitasid teatiseid ainult
raamatupidamisteenuse osutajad: 1 teade oli kahtlusepõhine ning kolmel juhul esitati
summapõhine teade.30
2016. aastal edastati sellest sektorist RABile 2 teadet.
Järelevalvet teostab üksnes RAB. Eesti Raamatupidamisettevõtete liit on kehtestanud hea tava
ja sektorile iseloomulik on koondumine erialaliitudesse ja oma huvide esindamiseks
erinevatesse ühendustesse. Küllaltki hästi on organiseeritud ka täiendkoolitused ja kehtestatud
„hea tava“. Teatiste adekvaatsust peab RAB oluliseks, kuna sektorit on piisavalt koolitatud ning
teatiste osas võib eeldada ka rahapesu tõkestamiseks olulise info laekumist. Siiski peab
märkima, et teatamisaktiivsus sektori suurust arvestades kõrge ei ole.31
Vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivile on käesoleva lõike punktis 9 sätestatud, et
kohustatud isikuteks on usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujad.
MONEYVALi hindamisraportis juhiti tähelepanu antud teenusepakkujate eelautoriseerimise
vajadusele rahvusvaheliste standardite kohaselt ka juhul, kui teenuseid pakutakse üksnes
kõrvaltegevusena. Antud soovitus täideti ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduses muudeti usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujate mõistet. Kehtiva seaduse
kohaselt on usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja füüsiline või juriidiline isik, kes oma
majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule vähemalt ühte järgmistest teenustest:
1) äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine;
2) tegutsemine juhatajana või juhatuse liikmena äriühingus, osanikuna täisühingus või
sellisel positsioonil muus juriidilises isikus, samuti teise isiku nimetatud ametikohale asumise
korraldamine;
3) asukoha või tegevuskoha aadressi, sealhulgas aadressi kui kontaktandmete osa
kasutamise või postisaadetiste vastuvõtmiseks aadressi kasutamise võimaldamine ja muude
29 samas 30 samas 31 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis
13
eeltooduga seonduvate teenuste pakkumine äriühingule või muule juriidilisele isikule,
seltsingule või muule sellisele lepingulisele õiguslikule üksusele;
4) seltsingu või muu sellise lepingulise õigusliku üksuse esindajana tegutsemine või teise
isiku määramine sellele positsioonile;
5) aktsionäri esindajana tegutsemine või teise isiku aktsionäri esindajana tegutsemise
korraldamine, välja arvatud nende äriühingute puhul, kelle väärtpaberid on reguleeritud
väärtpaberiturul kauplemisele võetud ja kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse
õigusaktidega kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või võrdväärseid rahvusvahelisi
standardeid.
Vastavalt kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 52 lõike 1 punktile
2 on kõik selliseid teenuseid osutavad isikud kohustatud tegutsema tegevusloa alusel.
Käesoleva analüüsi koostamise ajal32 omas vastavat registreeringut 59 ettevõtet, kellest
majandusaasta aruande esitas õigeaegselt 48 ettevõtet, kelle juures töötas 2012. aastal
keskmiselt 96 inimest. Nimetatud ettevõtete müügitulu oli kokku 4 425 392 eurot. Ekspordiga
tegeles 34 ettevõtet, kelle käive kokku oli 3 568 944 ning ekspordi osa oli sellest 823 861 eurot.
Puuduvad täpsed andmed antud sektoris kohaldatava praktika suhtes – kas tegemist on pigem
eksportteenusega või moodustavad klientidest enamiku siiski kohalikud ettevõtjad ja isikud.
Kahtlastest tehingutest või suurtest sularahasummadest antud sektorist 2012. aastal teatisi ei
tulnud.33
Riiklikku järelevalvet teostab ainult RAB. Teadaolevalt kutse-eetika standardid või nõuded
puuduvad, samuti ei ole antud sektori ettevõtjad koondunud mõnda erialaliitu, mis võiks
tegeleda ka eneseregulatsiooniga. RAB peaks antud sektorist tulevaid teatisi väärtuslikeks ja
pööraks neile kõrgendatud tähelepanu, kuivõrd teenusest võivad huvitatud olla ka võimalike
variisikute äriühingute juhtorganitesse saamise eesmärgiga isikud.34
Kuna peamine risk seisneb tegevuse üldises iseloomus – pakkuda äriühingutele
mugavusteenuseid – tuleneb peamine reguleerimisvajadus just rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise eesmärkidest.35
Ka antud valdkond kuulub IV rahapesu tõkestamise direktiivi järgi tegevusloastamisele, et
tagada omanike ja juhtide sobivus ja usaldusväärsus.36 Kehtiva seaduse § 52 kohaselt on neil
tegevusloakohustus.
Virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkujad ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse
pakkujad asendavad kehtiva seaduse alternatiivsete maksevahendite teenuste pakkujaid,
kuivõrd IV direktiivi muudatustena on otsustatud EL-s hõlmata kohustatud isikutena ka sellised
teenusepakkujad. Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise mõistes olulisem osa alternatiivsete
maksevahendite teenuste pakkujatest on nimetatud mõistetega hõlmatud ja puudub ilmne
vajadus säilitada laiemat regulatsiooni alternatiivsete maksevahendite teenuste pakkujate näol,
on vastavad muudatused ka eelnõusse sisse viidud. Rakendussätete kohaselt võivad
32 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 33 samas 34 samas 35 samas 36 IV rahapesu tõkestamise direktiivi põhjenduspunkt 51.
14
alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujad vahetada olemasoleva tegevusloa teatud
ajaperioodi jooksul kas virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja tegevusloa või
virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa vastu. Nende mõistetega mittehõlmatud
alternatiivsete maksevahendite teenusepakkujad edaspidi tegutsemiseks tegevusluba ei vaja ega
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes kohustatud isikud ei ole. Sellise
soovituse, välistada näiteks kohalikud valuutad, mida kasutatakse väga kitsas ringis või
territooriumil, annab ka IV direktiivi muudatuste põhjenduspunkt 8.
Punkti 12 kohaselt on kohustatud isikuks väärtpaberite keskdepositoorium, kui ta korraldab
väärtpaberikontode avamist ja osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri
vahenduseta. Hetkel on menetluses eelnõu, mis põhimõtteliselt võimaldab tulevikus lisaks Eesti
Väärtpaberite Keskregistrile, registreerida väärtpabereid ka teistes keskdepositooriumides37.
Seega on võrreldes kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega antud
mõiste muudetud hõlmamaks kõiki väärtpaberite keskdepositooriumidena tegutsevaid isikuid
– seda muidugi juhul, kui nad ei ole kliendisuhetes läbi näiteks krediidiasutustest
kontohaldurite. Sel juhul tagaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide ja
hoolsusmeetmete kohaldamise juba kontohaldur.
Uuendusena on kohustatud isikutena hõlmatud piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust
osutavad ettevõtjad. Tegemist ei ole IV rahapesu tõkestamise direktiivist tuleneva nõudega.
Ometi on FATFi 2012. a soovitustes nn „sularahakulleritele“ kehtestatud eraldi nõuded. FATFi
soovituse nr 32 peamiseks sisuks on kohustusliku sularahadeklaratsioonide süsteemi
kehtestamine. Antud valdkonda reguleerib hetkel (eelmiste FATFi soovituste järgi koostatud)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või
ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12). 2016.
a lõpul esitas EL Komisjon ka ettepaneku selle määruse uuendamiseks,38 kuid hetkel ei ole
nimetatud määruse lõplik sõnastus ega jõustumisaeg veel teada.
Kuivõrd Eesti on EL välispiiri-riik, siis on raha ja väärtpaberite piiriülese veo teenuse pakkujad
erilise tähelepanu all ja tuleb seetõttu hõlmata ka kohustatud isikute ringi. Sel viisil on võimalik
vähemalt nn „professionaalsete“ sularahakullerite osas järelevalvet teostada ja nende poolt
kahtlastele tehingutele tähelepanu pööramist oodata. RAB on hetkel hinnanud vajalikuks nende
tegevuse osas järelevalve teostamise võimaluse ja teisest küljest peaks see kergendama ka tolli
tööd, kui pidevalt üle piiri sularaha vedavad ettevõtjad on oma kohustustest teadlikumad.
Viimases punktis nimetatakse kohustatud isikutena pandimajapidajad. Pandimajad ei ole
rahvusvaheliste standardite järgi kohustatud subjektideks, kuid on mainitud FATFi
lisamaterjalides kui potentsiaalseid riske kandev valdkond. Pandimajapidajana käsitletakse
ettevõtjat, kes oma igapäevases majandustegevuses annab lühiajalist laenu vallasasjade s.o.
tarbeesemete või väärtasjade käsipandi tagatisel. Kuivõrd FATFi soovitustes antud sektori
ettevõtjaid spetsiifiliselt ei nimetata, ei ole neid käsitletud ka MONEYVALi hindamisvoorudes.
2012. aastal oli pandimajades tööl 286 isikut. Pandimajade käive on piisavalt väike: veidi üle 6
miljoni euro kokku.39
37 http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9de25cd9-10ee-4fc7-b5d8-4530d0750caa#v0AxiD9i 38 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/com_2016_825_en.pdf 39 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis
15
Vastavalt (kehtivale) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-le 52 peavad
pandimajapidajad enne teenuse osutamist saama tegevusloa.
Pandimajapidajate rahvusvaheliste tehingute osakaal oli raamatupidamise aruannete põhjal
väike – 560 970 euro ulatuses (eksportis 60 ettevõtjat). Riskantsemate klientide osakaalu osas
tõenduslikud andmed puuduvad. Arvestades valdkonna toimemehhanisme, siis on enamik
pandimajade klientuurist siiski kohalikud elanikud ja vähetõenäoliselt on klientide hulgas ka
kõrgendatud riskiga isikuid (nagu riikliku taustaga isikud). Pandimajapidajad on olnud
kohustatud isikuteks alates kehtiva seaduse jõustumisest 2008. aastal. Siiski antud sektor ei ole
RAB-le teateid esitama asunud. RAB teostab pandimajapidajate üle ka riiklikku järelevalvet.
Kuigi pandimajade puhul on tuvastatud riskid, et nende teenustest võivad olla huvitatud
varavastaste kuritegude toimepanijad, on antud sektoris liikuvad summad siiski suhteliselt
väikesed40.
Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatakse õigusteenuste osutajad, kes on teatud juhtudel kohustatud
isikuteks. Sarnaselt kehtivale õigusele ja tulenevalt IV rahapesu tõkestamise direktiivist,
kohaldatakse seadust notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja
muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta finants- või
kinnisvaratehingus tegutseb oma kliendi eest ja nimel. Samuti kohaldatakse käesolevat seadust
nimetatud isiku majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta juhendab tehingu kavandamist või
elluviimist või teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, mis on seotud:
1) kinnisasja, ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu või müügiga;
2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega;
3) panga-, hoiu või väärtpaberikontode avamise või haldamisega;
4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega;
5) usaldusfondi, äriühingu, sihtasutuse või muu sellise üksuse asutamise, tegevuse või
juhtimisega.
MONEYVALi III hindamisvoorus heideti advokaatide osas ette sektori vähest teadlikkust.
Pärast kolmandat hindamisvooru viidi läbi täiendkoolitusi, Advokatuur korraldab
vastavasisulisi teabepäevi regulaarselt. Samuti on uuendatud Advokatuuri juhendmaterjale.41
MONEYVALi IV hindamisvoorus advokaatidele etteheiteid ei olnud.
Advokaadina saavad tegutseda üksnes Advokatuuri liikmed. Eestis oli neid 846, kes tegutsesid
185-s advokaadibüroos üle kogu Eesti. Sularaha osakaal käibes on advokaatide tegevuses väike
ja sellega täiendavaid ohte sektorile ei tohiks kaasneda. Rahvusvaheliste klientide ja piiriülese
käibe osakaal seevastu on keskmisest kõrgem: umbes 20% käibest on tekkinud teenuste
piiriülesel pakkumisel ning ühe advokaadi kohta hinnatakse rahvusvaheliste tehingute arvuks
5—10 aastas. Esitatud majandusaasta aruannete põhjal oli 2012 ekspordikäibeks 12 502 305
eurot.42
40 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 41 samas 42 samas
16
Kõrgema riskiprofiiliga klientide esinemistihedus ei ole sektoris ühtlane. 10st advokaadist 8
kinnitas, et nendel kokkupuuted PEPide või teiste kõrgema riskiga mitteresidendist klientidega
sisuliselt puuduvad. 10-st advokaadist 2 aga hindasid selliste klientide osakaalu väiksemaks kui
50%. Teatamisaktiivsus ja teatiste kvaliteet on viimastel aastatel pidevalt paranenud. 2012.
aastal saadeti 3 kahtlusepõhist ja 1 summapõhine teatis. Antud sektori puhul on teadlikkus
nähtavalt paranenud seoses regulaarsete koolitustega ja järelevalvemenetlustega.43
2016. aastal edastati RABile juba 13 teadet.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed on otseselt või kaudselt nimetatud
mitmetes Advokatuuri juhatuse poolt kinnitatud juhendites.
• Advokaadibüroo protseduurireeglid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
kohustuse täitmiseks (2008)
• Advokaatide poolt RABle esitatava teate koostamise soovituslik juhend (2008)
• Kliendi varade hoidmise juhend (2009, 2010)
• Õigusbüroo pidamise juhend (2012)
Advokatuur teostab järelevalvet muu järelevalvetegevuse raames, s.h regulaarselt ka
kohapealseid inspektsioone igal aastal 20-25 büroosse. Inspektsiooni ühe osana kontrollitakse
ka vastavust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele – kas advokaadibüroo on
vastu võtnud vajaliku sisekorra ja protseduurireeglid; büroo töötajatel palutakse kirjeldada,
kuidas protseduurireegleid praktikas rakendatakse. Hoolsusmeetmete kohaldamist klientide
suhtes kontrollitakse juhuvaliku põhimõttel klienditoimikutest, et teha kindlaks, milliseid
dokumente küsitakse kliendi isikusamasuse, tegeliku kasusaaja jne tuvastamiseks. Advokatuur
teostab järelevalvet tavapärase järelevalvetegevuse raames, mida teostavad 3 Advokatuuri
ametnikku ja juhatus, kes kinnitab järelevalveraportid. Regulaarselt korraldatakse liikmetele
koolitusi, s.h vähemalt kord aastas ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise teemadel.
Vastavalt Advokatuuriseaduse § 43 lõikele 1 peab advokaat olema õigusteenust osutades
sõltumatu ning juhinduma seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest,
advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest. Seega kehtib
kutse-eetika regulatsiooni olemasolu nõue antud sektoris juba seaduse tasandil ning
Advokatuuri käitumiskoodeks võeti vastu aprillis 1999 Advokatuuri üldkogu poolt, mis muu
hulgas kehtestab advokaatide kutse- ja eetika standardid. CCBE käitumiskoodeks võeti vastu
Advokatuuri aastakoosolekul märtsis 2009.44
Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2016. aasta 1. juuli seisuga töötab kokku 91 notarit45.
Rahvusvaheliste klientide esinemissageduse hindamiseks on antud sektori puhul otstarbekas
lähtuda Maa-ameti andmetest kinnisvaratehingute kohta. 3,39% kinnisasja võõrandajatest ja
4,07% kinnisasja omandajatest on pärit teisest riigist. Seega on selliste klientide
esinemissagedus ja ka risk madal. Sama kehtib ka kõrgema riskiprofiiliga klientide
43 samas 44 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 45 https://www.notar.ee/518
17
esinemissageduse kohta. Notarite teatamisaktiivsus on üks kõrgemaid: 2012. aastal saadeti 39
rahapesukahtlusega, 2 terrorismi rahastamise kahtlusega ja 86 summapõhist teadet.46
2016. aastal saadeti kokku 137 teadet, millest 27 olid rahapesu kahtlusega ja 110 seotud suurte
sularahasummadega. Rahuldav arv tehingute teatisi väljendab sektori kõrget teadlikkust, mis
on tõusnud tänu regulaarsetele koolitustele ja järelevalvele.47
Regulatsioonide osas tuleb lisaks kehtivatele üldaktidele märkida notarite puhul ka „Notarite
Koja 26.03.2010 koosolekul kinnitatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduses ja Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise
protseduurireeglite ning nende täitmise sisekontrolli eeskirja kehtestamise juhendit.“
Järelevalvekohustused ja pädevus jaguneb Notarite Koja ja Justiitsministeeriumi vahel.
Vastavalt Notariaadiseaduse §-le 5 teostab järelevalvet notari ametipidamise üle
Justiitsministeerium. Justiitsministeerium võib järelevalve teostamisele kaasata Notarite Koja.
Justiitsministeerium võib järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja
selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, aga ka järelevalve muudes
üksikküsimustes delegeerida Notarite Kojale. Justiitsministeerium võib delegeeritud
järelevalve valdkonnas anda juhendeid järelevalve teostamiseks ning muuta neis valdkondades
Notarite Koja poolt vastu võetud otsuseid. Notarite tegevuse üle teostab järelevalvet
Justiitsministeerium, kaasates sellesse ka Notarite Koja. Notarite Koda teostab järelevalvet
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide
nõuete täitmise üle Justiitsministeeriumi läbiviidava järelevalve raames. 2011. ja 2012. aastal
viidi järelevalvet läbi kokku 30 korda. Järelevalveprotseduuri on kaasatud 2—3 ametnikku (2
Justiitsministeeriumist ja 1 Notarite Kojast), järelevalveraport esitatakse justiitsministrile.
Järelevalve teostamiseks Notarite Koja eelarves eraldi vahendeid ettenähtud ei ole, kuna see
kuulub Notarite Koja igapäevaste tööülesannete hulka. Notarid järgivad oma tegevuses samuti
eetikakoodeksis kehtestatud piiranguid ja reegleid. RAB informatsiooni kohaselt on notarite
kõrge teatamisaktiivsus ja teadete adekvaatsus heal tasemel. Väärtusliku infoallikana võib
notareid käsitleda just näiteks seoses sularahas toimuvate kinnisvaratehingute puhul kahtluse
tekkimisest teavitamisega.48
Teised õigusteenuse osutajad on olnud mõnevõrra keerulisemad hinnata, ka MONEYVAL on
antud sektori puhul tähelepanu pööranud vajadusele teostada järelevalvet ka selliste
õigusteenuste osutajate üle, kes ei ole Advokatuuri liikmed (ega notarid). Nii FATF kui ka IV
rahapesu tõkestamise direktiiv samas „muud sõltumatud õigusteenuse osutajad“ kohustatud
isikutena nimetab.
Teiste õigusteenuste osutajate 2012. aasta majandusaasta aruannete põhjal on tegemist
keskmise suurusega ettevõtlussektoriga, kus tegutseb 772 ettevõtjat, kelle juures töötab 451
isikut. Aasta müügitulu ületas 24 miljonit eurot ja ekspordi osa müügitulus oli 390 eksportinud
ettevõtte puhul veidi üle 5 miljoni euro.
46 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 47 samas 48 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis
18
Aastal 2012. laekus sektorist siiski 1 rahapesukahtlusega teade, mis viitab teatud teadlikkuse
olemasolule. Eelduste kohaselt võiks selle sektori teatamisaktiivsus olla võrreldav näiteks
advokaatide teatamisaktiivsusega.49
Aastal 2016. saadeti RABile 4 teadet.
Regulatsioonide tase on madal, eriti võrreldes reguleeritud osaga õigusteenuste turust. Kehtivad
üldaktid: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, rahvusvahelise sanktsiooni
seadus ning RAB üldised juhendid. Kuna muud õigusteenuse osutajad on kohustatud isikud
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 3 lg 2 tulenevalt ainult teatud
tingimustel, siis on RAB kasutanud järelevalve teostamisel kohapealse kontrolli asemel
kaugkontrolli. Kaugkontrolli eelis on lühikese ajavahemiku jooksul suurema hulga subjektide
teadlikkuse tõstmine, samuti on lihtsam kontrollida rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse
mõistes kohustatud isikuks olemise tingimuse täitmist. Läbiviidud teaduslikud uuringud on
näidanud ka kaugkontrolli eelist teadlikkuse tõstmisel rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse nõuetest. Kontrolli tulemusel võib väita, et muu õigusteenuse osutajatest
on kohustatud isikuid ligikaudu 13%.
Kuna tegemist on reguleerimata kutsealaga, siis andmed kutse-eetika nõuete kohta puuduvad.
Samas tuleb tunnistada, et kuigi teatisi on vähe, on need olnud küllaltki hea kvaliteediga.
Sektori teadlikkuse tõstmise ja järelevalve tõhustamine on sektori suuruse tõttu küllaltki
ressursimahukas. Järelevalve tõhustamise rahalise vajaduse peab RAB täiendavalt hindama ja
eelarve vastavat suurendamist taotlema. Kindlasti tuleb jätkata koolituste pakkumist.50
Pankrotihaldurid ja kohtutäiturid said MONEYVALi III hindamisvoorus soovituse
näidisprotseduurireeglite koostamiseks, mida on ka tehtud. MONEYVALi IV hindamisvoorus
pankrotihaldurite või kohtutäiturite osas märkuseid või soovitusi ei tehtud.
Sektori puhul väärib rõhutamist, et tegemist on reguleeritud kutsealaga, kus saavad tegutseda
õigusalast ettevalmistust omavad isikud, kes on sooritanud ka vastava eksami ja saanud loa
tegevust alustada. Seega on 86 pankrotihaldurit ja 50 kohtutäiturit väike sektor, mis tegutseb
mitmes mõttes sarnaselt notaritega (s.t ei ole ei riigiametnikud ega ka ettevõtjad selle
tavatähenduses). Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmete küsitluse tulemusel hindasid
vastavad kutsealad oma välistehingute ja välisklientide osakaaluks 0—5% ning kõrgema
riskiastmega klientide osakaaluks 0—1%.51
Sektor saadab infot ka RABile: 2012. aastal saatsid pankrotihaldurit 5 teadet ja kohtutäiturid 1
rahapesu kahtlusega teate ja ühe summapõhise teate. 2016. aastal ei laekunud kohtutäituritelt
ühtegi teadet ning pankrotihaldurid saatsid 1 teate.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koda on kehtestanud laiaulatuslikud regulatsioonid oma
liikmetele: hea ametitava ning hea kutsetava. RAB pöörab kõrgendatud tähelepanu antud
sektorist saadetavatele teatistele. Nii pankrotihaldurite kui ka kohtutäiturite puhul on erinevad
tegevusalast sõltuvad riskid ja võimalikud kokkupuuted ja info erinevate majanduskuritegude
kohta. Pankrotihaldurite puhul on riskiks näiteks võimalik pankrotivara müük sularaha eest.
Pankrotimenetluse läbiviimise käigus võivad samuti ilmneda erinevaid skeeme ettevõtte
49 samas 50 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 51 samas
19
juhtimiseks või omastamiseks. Kohtutäiturite puhul toimub vara võõrandamine
enampakkumise korras ning ülekanderahas. Samas võib sarnaselt pankrotihalduritele olla
kättesaadav info erinevate ettevõtete juhtimise, omandi ja võõrandamisskeemide kohta.52
Lõike 3 kohaselt kohaldatakse seadust edaspidi mittetulundusühingutele ja sihtasutustele
mittetulundusühingute ja sihtasutuste seaduste tähenduses, kui neile tasutakse või nad tasuvad
sularahas üle 5 000 euro või võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasumine
toimub ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena. Kehtiva rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse vastav määr on 15 000 eurot.
MTÜd toodi RTRTS kohustatud isikute ringi 2012. aastal, kuid seda üksnes suurte (üle 15 000
euro) sularahatehingute osas. Samas on sektor märkimisväärse suurusega:
mittetulundusühinguid (s.h korteriühistud) on üle 22 000, hõivates töötajatena üle 140 000
isiku. Sektori käive – üle 769 miljoni euro – on samuti kõrge. Sularaha kasutamise kohta
üldistavaid ja usaldusväärseid andmeid kahjuks leida ei õnnestunud. Tegemist on väga
mitmekülgset tegevust läbiviivate juriidiliste isikutega, eriti suure hulga MTÜdest
moodustavad korteriühistud. MTÜd arveldavad sularahas hinnanguliselt küllaltki palju, kuid
summad on väga väikesed – näiteks spordiklubide liikmemaksude kogumine, aga ka
korteriühistute poolt liikmetelt erinevate tasude kogumine jne. Sularahasummad jäävad siiski
märkimisväärselt alla 15 000 euro, mistõttu võib eeldada, et enamik MTÜdest ei ole kehtiva
seaduse alusel kohustatud isikuteks.
Kuigi MTÜd on teatud summadest alates juba kehtiva seaduse alusel kohustatud subjektideks,
siis 2012. aastal neilt üheltki teatisi ei laekunud. Seda võib põhjendada asjaoluga, et seadus
laienes neile alles 2012. maikuus, ja tõenäoliselt ei ole subjektid jõudnud veel ennast kaasnenud
kohustustega kurssi viia. Lisaks on kehtestatud piirmäär – 15 000 eurot sularahas – piisavalt
suur summa, milleni jõutakse pigem seotud tehingutena teatud aja jooksul.53
Regulatsioonide taseme võiks hinnata kõrgeks – on ju MTÜd üldiselt seaduse subjektidena
kohustatud isikuteks, - kuid praktikas vähendab regulatsioonide mõju ja ulatust tingimus, mille
kohaselt on subjektiks vaid need MTÜd, kes 15 000-euroseid sularahatehinguid teevad. See
piirsumma on Eesti konteksti arvestades, aga eriti MTÜde sektori jaoks, ilmselt liiga suur.
Praktikas tähendab see, et suur osa MTÜsid, kes isegi potentsiaalselt suurte
sularahasummadega (näiteks 5000 – 10 000) tehinguid teevad, jäävad siiski kohustatud isikute
ringist välja. Regulatsioonide tase on seega rahuldav ainult väheolulisele osale MTÜdest.54
Järelevalvet teostab RAB, kelle ressurssidest antud sektori puhul tõhusa järelevalve
teostamiseks ei piisa. MTÜd on koondunud küll esindusorganisatsiooni – suurim neist, Eesti
Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, kuid kutse- ja eetikastandardid puuduvad.
Arvestades sektori osalist hõlmatust RTRTS kohustatud subjektidena ja sellega kaasnevat
teatamiskohustust, on teatiste puudumine pigem märk vähesest teadlikkusest ja riskihinnangute
puudumisest.55
52 samas 53 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 54 samas 55 samas
20
Mittetulundussektor on ka FATFi soovitustes märgitud (soovitus nr 8) ning FATF on välja
töötanud ka mitmeid soovitusi sektorile56, kuid peamiselt seoses võimaluse ja rahvusvahelise
praktikaga, et neid kasutatakse ära just terrorismi rahastamise skeemides. Eestile on
MONEYVAL nii III kui ka IV hindamisvoorus teinud märkused sektori üle teostatava
järelevalve ebapiisavusega seoses. Soovituste ja märkuste täitmiseks on mõistlik suurendada
RAB järelevalve alla kuuluvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste hulka, tuues kohustatud
isikuks kvalifitseerumise piirmäära 5000-eurose sularahamakse juurde.
Mittetulundusühingutele ja sihtasutustele on planeeritud eelnõu sätete ainult minimaalne
laienemine ja enamikest käesoleva seaduse kohustustest on nad vabastatud. Hoolsusmeetmete
kohaldamisele on ette nähtud erikord paragrahvis 28. Sektori riske tuleb regulaarselt hinnata
riikliku riskihinnangu raames (§ 12).
Kohustatud subjektina on lõike 4 kohaselt lisatud Eesti Pank. Eesti Panga ülesanneteks on
muuhulgas raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja
euromüntide emiteerimine.
Ülesanded, kus Eesti Pank puutub kokku sularahaga, mida toob panka „inimene tänavalt“, on
järgmised:
1) kroonide käibelt kõrvaldamine (euro kasutusele võtmise seadusest tulenev kohustus),
2) kahjustatud või rikutud sularaha ümbervahetamine (EKP otsusest EKP/2013/10 tulenev
kohustus, EPS § 141lg 3),
3) ühe nimiväärtusega euro pangatähe vahetamine teise nimiväärtusega euro pangatäheks (EKP
otsusest EKP/2010/29 tulenev kohustus),
4) euroalaga liituvate riikide rahvusvaluuta pangatähtede vahetamine eurosularahaks (pigem
traditsioon kui kohustus).
Lisaks emiteerib Eesti Pank meenemünte ning toodab muid numismaatilis-bonistilisi tooteid,
mida on võimalik Eesti Pangast osta ka sularaha eest.
Hetkel ei ole Eesti Pank kohustatud isikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse) mõistes. Hetkel tuvastab Eesti Pank vastavalt sisemistele tööjuhenditele
sularahatehingute puhul isiku alates 6400 euro suurusest tehingust (sarnane määr kehtib hetkel
ka valuutavahetustele). Õiguskindluse huvides on oluline, et vastav õigus ja kohustus oleks
seaduses sätestatud.
Seetõttu ongi Eesti Pank lisatud seaduse kohustatud subjektiks pangatähtede ja müntide käibelt
kõrvaldamisel (nii kroonid kui rikutud või tulevikus kehtivuse kaotanud eurod) ning
ümbervahetamisel (üks euro nimiväärtus teise vastu, rikutud euro pangatähed ja euroalaga
äsjaühinenud liikmesriigi valuuta euroks) ja meenemüntide ning teiste numismaatilis-
bonistiliste toodete müügil selliselt, et hoolsusmeetmete kohaldamise nõue kehtiks sularahas
tehtavatele tehingutele alates 10 000 eurot.
56 Vt näiteks: http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/BPP-combating-abuse-non-profit-
organisations.pdf
21
Paragrahv 4, seaduses kasutatavad mõisted. Sätte eesmärgiks on defineerida seaduse
mõistmiseks vajalikud mõisted. Teksti loetavuse huvides on mõistlik kasutada
reguleerimisviisi, kus mõisted on loetletud juba teksti alguses, kuna mõistete defineerimine
kohas, kus neid kasutatakse muudaks seaduse ülesehituse liiga keeruliseks ja ebaühtlaseks.
Sularaha definitsioon on vajalik, kuna mitmed kohustused käesolevas eelnõus on seotud
sularahas väljendatud piirsummadena. Sularaha definitsiooni annab Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava
sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12) artikli 2 lõige 2. Selle kohaselt
on sularaha –
a) vabalt kaubeldavad esitaja maksevahendid, sealhulgas esitaja maksevahendina
toimivad rahalised instrumendid nagu reisitšekid; vabalt kaubeldavad
maksevahendid (sealhulgas tšekid, võlakirjad ja rahakaardid), mis on kas
piiranguteta kinnitatud ja makse saajat määratlemata vormistatud
esitajadokumendid või mingis teises vormis dokumendid, mis tagavad
omandiõiguse ülemineku üleandmisel, ning mittetäielikud maksevahendid
(sealhulgas tšekid, võlakirjad ja rahakaardid), mis on allkirjastatud, kuid makse
saaja nimi on märkimata;
b) vääring (pangatähed ja mündid, mis on maksevahenditena ringluses).
2016. a lõpul esitas EL Komisjon ka ettepaneku selle määruse 1889/2005 uuendamiseks, kuid
hetkel ei ole nimetatud määruse lõplik sõnastus ega jõustumisaeg veel teada57.
Vara mõiste tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivist ja see on igasugune ese, samuti sellise
eseme omandiõigust või muid selle esemega seotud õigusi tõendav dokument, sealhulgas
elektroonne dokument, ning sellisest esemest saadud kasu. Direktiivi kohaselt on „vara” –
igasugune vara, nii kehaline kui ka kehatu, nii kinnis- kui ka vallasvara, nii materiaalne kui ka
mittemateriaalne, samuti sellise vara omandiõigust või muid selle varaga seotud õigusi
tõendavad juriidilised dokumendid, sealhulgas elektroonilised ja digitaalsed dokumendid.
Üldiselt katab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 mõiste „ese“ direktiivis nimetatu ära:
esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Eraldi on rõhutatud
elektroonilisel kujul olevaid dokumente, kuna see ei pruugi olla enesestmõistetav.
Kohustatud isik on iga eelnõu §-s 3 nimetatud isik.
Ärisuhte mõiste tuleneb samuti direktiivist ja on sarnasena sätestatud ka kehtivas rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses. Ärisuhe on selline suhe, mis tekib kestvuslepingu
sõlmimisel majandus- või kutsetegevuses kohustatud isiku poolt teenuse osutamiseks või kauba
müümiseks või muul viisil turustamiseks või ei põhine kestvuslepingul, kuid mille puhul
kontakti loomise ajal võiks mõistlikult oodata suhte teatavat kestvust ja mille jooksul
kohustatud isik teeb teenust või ametiteenust osutades, ametitoiminguid tehes või kaupa
pakkudes korduvalt eraldiseisvaid tehinguid majandus-, kutse- või ametitegevuse raames.
Seega jäävad ärisuhte mõiste alt välja sellised kohustatud isikute lepingulised suhted, mille
eesmärgiks ei ole kohustatud isiku tegevusalale vastavalt teenust osutada või tehinguid teha.
Näiteks erinevad lepingud, mida sõlmitakse küll ajalist kestust oodates ja eeldades, kuid näiteks
tugiteenuste saamiseks (koristuslepingud, kontoritarvete hankimine, muud kohustatud isiku
57 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/com_2016_825_en.pdf
22
tegevust toetavad ja/või nõustavad teenused nagu spetsiaalne infovahetus ja -hankimine
turvalistes kanalites, avalike registrite kasutamise lepingud jne).
Klient on kohustatud isikuga ärisuhtes olev isik, samuti tegemist IV rahapesu tõkestamise
direktiivist tuleneva mõistega, mis on seotud eelmise definitsiooniga.
Vääriskivid on looduslikud ja tehislikud vääriskivid ja poolvääriskivid, nende pulber ja puru
ning looduslikud ja kultiveeritud pärlid. Kuna kehtivas õiguses vääriskividega seonduvat eraldi
reguleeritud ei ole, siis on vajalik käesoleva seaduse tähenduses defineerida, et oleks võimalik
tuvastada kohustatud isikutena tegutsevad vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelevad
isikud. Sarnaselt väärismetallile on ka vääriskivid füüsiliselt väikese mahuga suure väärtuse
kandjad, mis edukalt asendavad sularaha, on piisavalt likviidsed ja rahvusvaheliselt
kaubeldavad/realiseeritavad. Seetõttu on kurjategijatel ja rahapesijatel tihti lihtsam ja
mõistlikum transportida ja üle anda väärtusi just vääriskivide näol.
Sarnaselt eelmisele mõistele on vajalik defineerida ka väärismetall, mis viitab
väärismetalltoodete seadusele. Selle seaduse kohaselt on väärismetall puhas kuld, hõbe,
plaatina ja pallaadium ning nende sulamid.
Väärismetalltoode on väärismetalltoodete seaduse tähenduses ese, mis on tervikuna või
osaliselt valmistatud ühest või enamast vähemalt seadusega lubatud väikseima
standardprooviga väärismetallist. Väärismetalli standardproovid on:
1) kuldtootel 375, 500, 585, 750, 916 või 999;
2) hõbetootel 800, 830, 925 või 999;
3) plaatinatootel 850, 950 või 999;
4) pallaadiumtootel 500, 950 või 999.
Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis või Türgis valmistatud tooted loetakse
standardproovile vastavast väärismetallist valmistatuks, kui nendes toodetes on kasutatud riigis,
kus tooted on valmistatud või turule lastud, õigusaktiga kehtestatud või eelnevalt nimetatud
standardprooviga väärismetalli.
Virtuaalvääring tuleneb uue mõistena IV rahapesu tõkestamise direktiivi muutmise direktiivist.
See on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav
ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi
riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi
(EL) 2015/2366 artikli 4 punkti 25 mõistes ega makseinstrument või maksetehing sama
direktiivi artikli 3 alapunktide (k) ja (l) tähenduses. Selle direktiivi kohaselt on seega välistatud:
teenused, mis põhinevad konkreetsetel makseinstrumentidel, mida saab kasutada üksnes
piiratud viisil ja mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:
makseinstrumendid, millega on nende valdajal võimalik omandada kaupu või teenuseid
ainult väljastaja ruumides või väljastajaga sõlmitud otsese kaupade müügi või teenuste
osutamise lepingu alusel teenusepakkujate piiratud võrgus;
makseinstrumendid, mida saab kasutada üksnes väga piiratud valiku kaupade või
teenuste omandamiseks;
23
makseinstrumendid, mis kehtivad vaid ühes liikmesriigis ja mis antakse ettevõtja või
avaliku sektori asutuse taotluse korral ning mida reguleerib riiklik või piirkondlik
avaliku sektori asutus konkreetsetel sotsiaalsetel või maksustamisega seotud
eesmärkidel, et omandada konkreetseid kaupu või saada teenuseid tarnijatelt, kes on
sõlminud väljaandjaga kaupade müügi või teenuste osutamise lepingu;
elektroonilise side võrkude või teenuste pakkuja maksetehingud, mis tehakse lisaks
elektroonilise side teenustele võrgu kliendi või teenuse tellija jaoks:
- digitaalse infosisu ja häälepõhiste teenuste ostmiseks, olenemata digitaalse
infosisu ostmiseks või tarbimiseks kasutatavast seadmest, ning mis lisatakse
seonduvale arvele; või
- mis täidetakse elektroonilisest seadmest või selle kaudu ning mis lisatakse
seonduvale arvele heategevuse raames või piletite ostmiseks;
- tingimusel et ükski nendes punktides osutatud maksetehing ei ole suurem kui 50
eurot ning:
- maksetehingute kogusumma ei ületa üksiku võrgu kliendi või teenuse tellija
kohta 300 eurot kuus; või
- kui võrgu klient või teenuse tellija eelrahastab oma elektroonilise side võrgu või
teenuse pakkuja juures asuvat kontot, ei ületa maksetehingute kogusumma 300
eurot kalendrikuus.
Makseteenuste direktiivi peavad liikmesriigid üle võtma alles 13. jaanuaril 2018. selleks ajaks
on planeeritud jõustuma ka vastav Rahandusministeeriumis välja töötatud eelnõu58. Kui uus
makseteenuste seadus jõustub, saab vastavad viited asendada viidetega Eesti õigusele.
Virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse
klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja
ülekandmise eesmärgil.
Nii liidu kui rahvusvahelisel tasemel on hiljutised analüüsid aidanud selgitada virtuaalvaluutade
toimimist. Leitud on terve rida ohte, eriti virtuaalvaluutade ja ametlike valuutade
vahetusteenuste pakkujate osas. Virtuaalvaluuta tehingud on anonüümsemad kui klassikalised
rahaülekanded ning seetõttu sisaldavad endas riski, et virtuaalvaluutat võivad kasutada
terroristlikud rühmitused, varjamaks rahaülekandeid. Edasised riskid on seotud tehingute
ümberpööramise võimalusega, petuskeemidega tegelemise vahenditega, valdkonna
läbipaistmatuse ja tehnoloogilise keerukusega ning regulatiivsete tagatiste vähesusega.59
EL komisjon leidis, et adekvaatseks reageerimiseks ohtudele peab pakkuma regulatiivset
raamistikku vahetuse funktsioneerimiseks ning ka rahakotihoidjate jaoks, kes toimivad
sissepääsuna avalikkusele erinevate virtuaalvaluuta skeemide juurde. Kohustatud üksustena
neljanda rahapesuvastase direktiivi mõistes on neil kohustus rakendada preventiivseid
meetmeid ning teatada kahtlastest tehingutest. Muudatusettepanekul ei ole negatiivset mõju
virtuaalvaluuta aluseks olevale registri tehnoloogia arengule ja selle positiivsetele mõjudele.
Digitaalse raha elektrooniline jagamine pakub potentsiaalseid kasutegureid ning erinevalt
sularahast toob endaga kaasa tehingute registri, mis sularahatehingute puhul puudub Ettepanek
arvestab nende edusammudega ning tunnustab tõsiasja, et virtuaalvaluutad on toonud kaasa
innovatiivseid viise valitsustele vähendamaks pettust, korruptsiooni, vigu ja tihedalt
58 Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse, võlaõigusseaduse, Finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste
seaduse ja vandetõlgi seaduse muutmine, eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee/main#R2JNLwGH 59 IV direktiiv muutmise direktiivi eelnõu seletuskiri
24
paberimajandusega seotud protsesside kulu. Sarnaselt võetakse muudatusettepanekus arvesse
tõsiasja, et virtuaalvaluuta turul on potentsiaali aidata kaasa uutele kaasaegsetele viisidele
valitsuse ja kodanike vaheliseks suhtlemiseks, andmete jagamise, läbipaistvuse ja usalduse osas
ning võivad pakkuda uusi viise kaupade ja intellektuaalse omandi päritolu või omandi
kindlakstegemiseks.60
Eesti puhul on oluline märkida, et vastavalt kehtivale õigusele on need mõisted juba kaetud
alternatiivsete maksevahendite teenusepakkuja mõistega. Kehtiva rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lg 4 kohaselt on alternatiivsete maksevahendite teenuse
pakkuja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse käigus ostab, müüb või vahendab side-,
ülekande- või kliiringsüsteemi kaudu rahalist väärtust omavaid vahendeid, mille abil on
võimalik täita rahalisi kohustusi või mida saab vahetada kehtiva vääringu vastu, kuid kes ei ole
lõikes 1 nimetatud isik ega finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses. Kuna
tegemist on tõepoolest laia mõistega, asus ka Riigikohus oma otsuses nr 3-14-50581
seisukohale, et ilmselt tuntuim virtuaalvääring, Bitcoin, on alternatiivne maksevahend rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes ja selle vahetamise majandus-
kutsetegevusega tegelevad isikud peaksid seetõttu rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse nõudeid järgima. RAB ja Rahandusministeerium leidsid eelnõu
koostamise käigus, et käesoleval ajal puudub meil info selle kohta, et lisaks direktiivis
nimetatud mõistetele oleks vajalik laiendada seaduse sätteid veel mingitele alternatiivsetele
maksevahenditele, mis juba ei oleks hõlmatud direktiivi mõistetega. Seetõttu otsustati laiem
mõiste – alternatiivsed maksevahendid – kaotada ja asendada EL-s ühtse, virtuaalvääringu
vahetajate ning virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkujate mõistetega61.
Riikliku taustaga isiku mõisted tulenevad IV rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
direktiivist. See on füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid,
sealhulgas riigipead, valitsusjuhid, ministrid ning ase- või abiministrid, parlamendiliikmed või
sarnaste seadusandlike organite liikmed, erakondade juhtorganite liikmed, ülemkohtute ja
riigikohtu liikmed, riigikontrolli ja keskpankade nõukogude liikmed, suursaadikud, asjurid ja
kaitsejõudude kõrgemad ohvitserid, riigiettevõtete juhatuse ning haldus- või
järelevalveorganite liikmed, rahvusvaheliste organisatsioonide juhid, juhi asetäitjad ja
juhtorgani liikmed või samaväärseid ülesandeid täitvad isikud, kes ei ole kesk- või alamastme
ametniku staatuses.
Riigiettevõtte legaaldefinitsioon kehtivas õiguses puudub, kuid oluline on märkida, et direktiiv
ei pea siin silmas üksnes kehtiva riigivaraseaduse mõistes riigi äriühinguid, vaid ka riigi
osalusega äriühinguid.
Kuna tegemist on mõistega, mida tuleb rakendada ka teistest riikidest pärit isikute suhtes, on
loetelu pigem üldistav. Näiteks parlament tähendab Eestis Riigikogu, kuid mõiste hõlmab ka
teiste riikide võrdväärseid institutsioone. Kohalik riikliku taustaga isik on selline isik, kes täidab
või on täitnud ülalnimetatud avaliku võimu olulisi ülesandeid Eestis, teises Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigis või mõne Euroopa Liidu institutsiooni juures. Kohaliku
riikliku taustaga isiku osas ei pea rakendama tingimata tugevdatud hoolsusmeetmeid, kuid
kolmandate riikide riikliku taustaga isikute suhtes on see alati vajalik. Kohustused kehtivad ka
riikliku taustaga isiku pereliikmete suhtes. Pereliige on riikliku taustaga isiku või kohaliku
riikliku taustaga isiku abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik, riikliku taustaga isiku
60 IV direktiivi muutmise direktiivi eelnõu seletuskiri 61 Soovituse välistada näiteks „kohalikud (linna-, regiooni- valuutad“ teeb ka IV direktiivi muudatuste eelnõu
põhjenduspunkt 8.
25
või kohaliku riikliku taustaga isiku lapsed ja nende abikaasad või abikaasaga samaväärseks
peetavad isikud ning riikliku taustaga isiku või kohaliku riikliku taustaga isiku vanemad.
Abikaasaga samaväärseks peetakse isikuid, kes mõne riigi õiguse alusel on abikaasaga
võrdsustatud. Vanemad on kõik õigusaktides vanemateks loetud isikud, s.t. mitte üksnes isikud,
kellest laps bioloogilises mõttes pärineb, vaid ka näiteks lapsendajad.
Lähedaseks kaastöötajaks peetav isik on füüsiline isik, kellest on teada, et ta on juriidilise isiku
või õigusliku üksuse tegelik kasusaaja või ühine omanik koos riikliku taustaga isiku või
kohaliku riikliku taustaga isikuga või kellel on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isiku või
kohaliku riikliku taustaga isikuga ning füüsiline isik, kes on sellise juriidilise isiku või õigusliku
üksuse ainus kasusaav omanik, mis on teadaolevalt tegelikult asutatud riikliku taustaga isiku
või kohaliku riikliku taustaga isiku kasuks. Praktikas võib lähedaste kaastöötajate leidmine
kohustatud isikutele raskusi valmistada, kuid selle ülesande täitmisel peaks olema abi
äriregistrisse kantavatest tegelike kasusaajate andmetest (eelnõu 9. peatükk).
Kõrgem juhtkond on juht või töötaja, kellel on piisavalt teadmisi kohustatud isiku riskidest
seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega ning piisav volitus riske mõjutavate otsuste
tegemiseks, kuid kes ei pea alati olema juhatuse liige. Seega on käesolevas seaduses kõrgema
juhtkonna mõistet kasutatud ka selliste isikute kohta, kes ei ole juhatuse liikme rollis, kuid kes
võivad olla näiteks vastavate kohustatud isikute osakondade juhid või muud vastutavad
töötajad. Kas selline isik on kõrgem juhtkond, tuleb eraldi kaaluda, lähtudes isiku töölepingust
või konkreetsetest ametiülesannetest. Juhatuse liikme staatuses isikute kuulumist kõrgema
juhtkonna alla võib käesoleva seaduse rakendamisel alati eeldada.
Varipanga mõiste tuleneb samuti IV rahapesu tõkestamise direktiivist ja tegemist on
krediidiasutuse või finantseerimisasutuse või krediidiasutuste ja investeerimisasutustega
samaväärseid toiminguid tegeva asutusega, mis on asutatud jurisdiktsioonis, kus tal puudub
juhtimine ja administratsioon ning füüsiline asukoht sihipäraseks äritegevuseks, ja mis ei ole
seotud ühegi reguleeritud krediidi- või finantseerimisasutuse kontserniga. Inglise keelses
erialakirjanduses eristatakse shadow bank ja shell bank. Kui nn „varipanganduse“ peamine oht
seisneb selles, et tema tegutsemise, varade ja olemuse osas ei ole usaldusväärset informatsiooni
võimalik saada, mistõttu on riskid liiga suured, siis nn „shell bank“ all peetakse silmas selliseid
„panku“, mis ei paikne füüsiliselt justkui üheski jurisdiktsioonis. Ka siin on peamiseks
probleemiks vastutuse ja kontrolli jagunemise hägusus, mis tänapäevase ja seadusliku
finantssektori tegutsemise juurde ei sobi.
Kontsern on ettevõtjate grupp, mis koosneb emaettevõtjast, selle tütarettevõtjatest ja üksustest,
milles emaettevõtjal või selle tütarettevõtjatel on osalus või sellised ettevõtjad, mis
moodustavad konsolideerimisgrupi raamatupidamise seaduse § 27 lõike 3 tähenduses. Mõiste
tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivist ja raamatupidamise seaduse § 27 kohaselt
moodustub konsolideerimisgrupp konsolideerivast üksusest koos ühe või mitme
konsolideeritava üksusega. Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu
raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle.
Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda järgmistest asjaoludest:
1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses;
2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või
üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema
juhtorgani liikmetest.
26
Konsolideeritav üksus on tütarettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kelle üle teisel
raamatupidamiskohustuslasel (konsolideerival üksusel) on valitsev mõju.
Suure riskiga kolmas riik on direktiivi 2015/849 (s.o IV rahapesu tõkestamise direktiiv) artikli
9 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud aktis nimetatud riik. IV rahapesu tõkestamise direktiiv
pidas oluliseks EL-ülest ühetaolist lähenemist erinevatele suure riskiga kolmandatele riikidele
ja selletõttu anti Euroopa Komisjonile volitus selliste riikide nimekiri kehtestada.62 Eelnõu
ettevalmistamise ajal kuulusid sinna nimekirja järgmised riigid:
1. Afganistan
2. Bosnia ja Hertsegoviina
3. Guajaana
4. Iraak
5. Laose RDV
6. Süüria
7. Uganda
8. Vanuatu
9. Jeemen
10. Iraan
11. Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV)
Paragrahv 5 kehtestab rahapesu mõiste. Mõiste on sarnane kehtivas rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduses nimetatuga ja tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivist.
Oluline on märkida, Euroopa Komisjon avaldas 21.12.2016 ettepaneku direktiiviks, mis
käsitleb rahapesuvastast võitlust kriminaalõiguse vahenditega. Direktiivis kavandatakse
kehtestada rahapesuga seotud kuritegude ja nende eest ette nähtud karistuste määratluste kohta
miinimumnõuded. Rahapesu karistused määratletakse ka käesoleval ajal karistusseadustikus (§
394). Selle eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ning grupi
poolt, korduvalt või suures ulatuses rahapesu eest karistatakse kahe- kuni kümneaastase
vangistusega. Karistada saab ka juriidilist isikut, kes on sellise teo toime pannud ning kohus
võib kohaldada rahapesu objektiks olnud vara laiendatud konfiskeerimist. Karistusseadustiku
kohaselt on karistatav ka rahapesu kokkulepe- see on kokkuleppe sõlmimine, mille eesmärk on
rahapesu täideviimine (karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega).
Rahapesu mõiste aga tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest, see
tähendab, et kriminaaluurijad, prokurörid ja kohus juhinduvad KarS mõiste sõnastamisel
käesolevas eelnõus sätestatud mõistest.
Teisest küljest on rahapesu mõistel oluline roll ka rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse sisustamisel, sest kohustatud isikud, järelevalveasutused ja
rahvusvahelised koostöö-partnerid lähtuvad oma tegevuse sisustamisel samuti sellest mõistest.
Eeltoodud põhjusel on eelnõu autorid pidanud asjakohaseks kirjutada ka käesolevas seaduses
välja, et rahapesuks loetakse ka sellisest teost või tegudest osavõttu (kaasa-aitamine, see
tähendab ka füüsilise või vaimse kaasabi andmist) ja sellistele tegudele kihutamist ning
rahapesu katset (s.t näiteks olukorda, kus rahapesu jäi mingil põhjusel lõpule viimata), ja mis
tuleneb KarSi üldsätetest. Käesoleva seaduse mõistete juures on otstarbekam siiski need eraldi
62 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R1675
27
nimetada, kuna tegemist on seaduse põhimõistega, mis võiks olla tervikuna ühest paragrahvist
leitav.
Kooskõlas lõikega 3 võib rahapesu eelkuritegu olla toime pandud ka väljaspool Eesti Vabariigi
territooriumi. See nõue tagab, et kriminaaltulu liikumisel ühest riigist teise, ei vabane isik
karistusähvardusest. Selle selge väljaütlemine on vajalik õigusriiklikust aspektist – isikul peab
olema võimalus üheselt ja selgelt teada, milliste tegude suhtes kehtib karistusähvardus. Ka
kehtivas rahapesu mõiste paragrahvis on antud säte olemas.
Lõigete 4 ja 5 eesmärk on paremini tagada kooskõla rahvusvahelisest õigusest tulenevate
rahapesu mõiste sisustamise aspektidega: IV rahapesu tõkestamise direktiivi ja Varssavi
konventsiooniga63. Kuna nendele õigusaktidele vastavust Eesti suhtes hinnatakse, on mõistlik
vastavad sätted seaduse teksti kirjutada, sest need annavad konkreetsed suunised rahapesu
mõiste sisustamisele kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
Paragrahv 6, kehtestab terrorismi rahastamise mõiste. Terrorikuriteo ja selle toimepanemisele
suunatud tegevuse rahastamise ning toetamise eest, seal hulgas vahendite kättesaadavaks
tegemise või kogumise eest, teades, et neid võidakse kasutada terrorikuriteo toimepanemiseks
näeb KarS ette karistusena 2–10 aastat vangistust. Juriidilisele isikule on sama teo eest ette
nähtud rahaline karistus.
Paragrahv 7 sisustab korrespondentsuhte mõiste vastavalt IV rahapesu tõkestamise
direktiivile. Oluline on märkida, et ka kehtiv krediidiasutuste seadus defineerib
korrespondentsuhte, kuid teeb seda kitsamalt, kui on direktiivi määratlus, mistõttu on vajalik
korrespondentsuhe ka siin defineerida. Korrespondentsuhe ei ole kunagi füüsilisest isikust
kliendi ja krediidiasutuse vahel, seda tuleb silmas pidada mõistes toodud tegevuste loetelu
sisustades. Näiteks võib tšekkide vahetamist või valuutavahetust pakkuda ka tavaklientidele,
kuid see ei ole korrespondentsuhte sisuks. Korrespondentspangandusele on FATF välja
töötanud ka spetsiaalse juhendi.64
Paragrahv 8 kehtestab krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse mõisted ning vastab sisuliselt
kehtivale rahapesu ja terrorismi rahastamise seadusele. Lisandunud on nn piiriülesed
teenusepakkujad, kuivõrd direktiiv laieneb ka selliste teenusepakkujate tegevusele. Sarnaselt
näeb EL õigus ette, et piiriülese teenuse pakkujad loovad siin oma kontaktpunkti, mis on
järelevalve ja kahtlaste tehingute teatiste osas Eestis vastutav. Lisaks on kohustatud isikute
mõiste alt välja jäetud makse algatamise ja kontoteabe teenuse pakkujad, kuivõrd
makseasutuste ja e-raha asutuste makseteenuse pakkuja mõiste hõlmab ka neid. Makseteenuste
direktiivi (PSD2) artikli 4 punkti 15 kohaselt on makse algatamise teenus selline teenus, mille
puhul on maksekäsundi algatamiseks makseteenuse kasutaja taotlusel seoses teise
makseteenuse pakkuja juures hoitava maksekontoga.
PSD2 artikli 4 p 16 kohaselt on kontoteabe teenus – internetipõhine teenus, mis seisneb
konsolideeritud teabe esitamises ühe või mitme maksekonto kohta, mille makseteenuse kasutaja
on avanud kas teise makseteenuse pakkuja või mitme makseteenuse pakkuja juures.
63 Euroopa Nõukogu konventsioon rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja
konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta, Kättesaadav:
http://conventions.coe.int/Treaty/EN/Treaties/html/198.htm 64 Kättesaadav: http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/Guidance-Correspondent-Banking-
Services.pdf
28
Vastavalt PSD2 artikli 33 (1) kohaselt ei kohaldata kontoteabe teenust pakkuvatele
makseasutustele PSD2 artikli 5 (1) punkti „k“ ja sellest tulenevalt võiks asuda seisukohale, et
kontoteabe teenust osutavad makseasutused ei ole käsitletavad kohustatud isikutena. Artikli 5
(1) punkti „k“ kohaselt peavad makseasutused lisama tegevusloa taotlusele ülevaate
sisekontrollimehhanismidest, kui nad peavad täitma IV rahapesu tõkestamise direktiivi ja
nõukogu määruse (EL) 2015/847 kohustusi.
PSD2-st ei tulene makse algatamise teenust pakkuvatele makseasutustele rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamisega seonduvate kohustuste vabastusi. Samas muudab PSD2 artikkel 66
(3) hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuks, kuna selle kohaselt makse algatamise teenuse
pakkuja:
ei küsi makseteenuse kasutajalt mingeid muid andmeid peale nende, mis on vajalikud
makse algatamise teenuse osutamiseks;
ei kasuta, püüa saada ega säilita mingeid andmeid muul eesmärgil kui maksja poolt
selgesõnaliselt taotletud makse algatamise teenuse osutamiseks.
Kohustatud isikute ringi on laiendatud ka krediidiandjatele ja krediidivahendajatele
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses, kuivõrd sisuliselt on tegemist
finantsteenusega.
Välja on jäetud kohustusliku kogumispensioni valitsemise tegevuse osas fondivalitsejad,
kuivõrd kohustusliku kogumispensioni puhul ei ole fondivalitseja esimeseks kliendi
kontaktpunktiks, selleks on kontohaldur.
Paragrahv 9 sisustab usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja mõiste, mis tuleneb
direktiivist. Samuti sätestab IV rahapesu tõkestamise direktiiv, et selliste teenuste pakkujad
tuleb litsentseerida. Usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujate tegevuse regulatsioon oli
kehtestatud juba III rahapesu tõkestamise direktiivis. Äriühingute või muude juriidiliste isikute
asutamine hõlmab teenusena igasugust äriühingute ja teiste juriidiliste isikute liikide tasu eest
klientidele kättesaadavaks tegemist näiteks nn „firmade müüki“, „riiulifirmade asutamist ja
müüki“ jne. Punktis 2 nimetatud tegutsemine juhatajana või juhatuse liikmena äriühingus,
osanikuna täisühingus või sellisel positsioonil muus juriidilises isikus, samuti teise isiku
nimetatud ametikohale asumise korraldamine – sisaldab praktikas vahel ka üldisemalt
sõnastatud „juhatuse liikme teenuse osutamist“. Kuivõrd börsil noteeritud äriühingutele
kehtivad piisavad avalikustamisnõuded, siis käesoleva seaduse tähenduses usaldusfondide ja
äriühingute teenused, mis just sellistele äriühingutele osutatakse, antud mõiste alla ei
kvalifitseeruks.
Paragrahv 10, tegeliku kasusaaja mõiste. Tegemist on samuti ühe põhimõistega nii FATFi
soovitustes kui ka IV rahapesu tõkestamise direktiivis. Mõiste tekkis Eesti õigusesse siiski juba
III rahapesu tõkestamise direktiivi ülevõtmise käigus, kuid antud valdkonda reguleerivad
rahvusvahelised standardid on pärast 2012.a mõnevõrra detailsemad. Samuti nõuab IV direktiiv
(ja eriti selle direktiivi muudatused), et mõiste tasandil oleks hõlmatud ka selliste mitte-
juriidiliste isikute, juriidiliste isikute, ühenduste ja lepinguliste üksuste tegelikud kasusaajad,
kes tegutsevad mõne teise liikmesriigi õiguse alusel, kuivõrd nad võivad piiriüleselt tegutseda
(ja neid võib juhtida, võivad vara omada jne) ka riikides, kus nende osas regulatsioon üldse
puudub. Seega on käesoleva eelnõuga Eesti õigusesse üle võetud ka nn usalduslepingute
tegelikud kasusaajad. Usaldusleping ei tekita Eesti õiguses juriidilise isikuna tegutsevat
varakogumit, usalduslepinguga seotud (usaldusfond ei ole sobiv mõiste, kuna
29
investeerimisfondide seadus sisustab usaldusfondi mõiste teisiti, kui rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise standardid) isikud võivad olla näiteks advokaadid või muud
õigusteenuse osutajad ja kuivõrd Eesti tsiviilõiguse põhimõtetest tuleneb, et lepingud saavad
olla vaid isikute vahel, siis on selliste lepinguliste varakogumike esindajad tavaliselt need, kes
kohustatud isikutega lepingulistesse suhetesse astuvad.
Vastavalt maksukorralduse seaduse § 18 lõikele 11 peab juriidilise isiku staatust mitteomav
isikuteühendus või varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha kaudu,
mida ei ole filiaalina kantud äriregistrisse, end MTAs registreerima.
Siinjuures ongi väga oluline, et kohustatud isikud oleksid selliste isikute staatusest ja seotusest
mõne usalduslepinguga teadlikud, teaksid, kes on nende tegelikud kasusaajad, kelle eest varalisi
kohustusi võetakse või et ei tegutseta enda nimel ja vara arvel. Usalduslepingu, seltsingu,
ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse puhul on tegelik
kasusaaja füüsiline isik, kes ühendust otsese või kaudse omamise kaudu või muul viisil lõplikult
kontrollib ja on sellise ühenduse:
1) asutaja või isik, kes on varakogumisse vara üle andnud (inglise keelne vaste „settlor“)
2) usaldusisik, vara valitseja või valdaja (inglise keeles „trustee“)
3) vara säilimist tagav ja kontrolliv isik (inglise keeles „protector“), kui selline isik on
määratletud või
4) soodustatud isik või kui soodustatud isik või isikud määratletakse tulevikus, siis isikute
ring, kelle huvides selline ühendus peamiselt asutati või tegutseb.
Seega peab tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegema kindlaks konkreetse lepingulise ühenduse
struktuuri ja rollide jaotuse.
Kohustatud isik peab registreerima ja säilitama teabe toimingute kohta, mida ta tegeliku
kasusaaja tuvastamiseks tegi. Kui ühtegi sellist füüsilist isikut ei ole, tuleb sellise juriidlise isiku
tegelikuks kasusaajaks (või õigemini siis „lõplikuks kontrollijaks“) pidada juhatuse liiget.65
Kui käesoleva eelnõu rakendamisel jõustub äriregistri juures tegelike kasusaajate avaldamise
kohustus, siis tuleb märkida teave, et tehti päring äriregistri infosüsteemi. Samuti tuleks
kasutada muid võimalikke allikaid ja viise tegelike kasusaajate tuvastamiseks. Nõue tuleneb IV
rahapesu tõkestamise direktiivi muudatustest.
Tegelikud kasusaajad võivad olla ka füüsilistel isikutel (vt lõige 1), mistõttu tuleb mõiste
rakendamisel ka selle võimalusega arvestada.
Paragrahv 11. Riski isu definitsioon. Kuivõrd riskide analüüsimise käigus tuleks määratleda
ka kohustatud isiku riski isu, siis on käesoleva sätte eesmärgiks anda selgitus, mida riski isu all
silmas peetakse. Tegemist on finantssektoris juba kasutusel oleva mõistega, kuid see ei ole
üheski kehtivas õigusaktis määratletud. Riski isu mõiste defineerimisel on lähtutud Financial
Stability Board vastavasisulisest juhendmaterjalist66. Riski isu on kohustatud isiku võime ja
soov võtta oma majandustegevuses riske. Võetavate riskide kogum peaks aga olema kohustatud
65 Nimetatud regulatsioon tuleneb FATFi soovituse nr 10 rakendamise metodoloogiast (10.10) 66 http://www.fsb.org/wp-content/uploads/r_131118.pdf
30
isiku poolt hallatav ja maandatav, seda eriti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide ja
käesolevast seadusest tulenevate kohustuste rakendamisel. Riski isu kirjeldamisel peaks arvesse
võtma erinevaid riske mõjutavaid asjaolusid ja määratlema, millisel eesmärgil neid võtta
soovitakse. Näiteks võib riskide võtmine olla õigustatud erinevate äriplaanide või kohustatud
isiku strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Riski isu määratlemisel võib kasutada ka nn
„negatiivset“ kirjeldust, määratledes riskid, mida soovitakse kindlasti vältida. Krediidi- ja
finantseerimisasutuste riskide juhtimisele ja hindamisele kehtivad täiendavad nõuded ja
detailsemad juhendmaterjalid.
Paragrahv 12 reguleerib riiklikku riskihinnangut. Vastavalt FATFi uutele (2012) a
soovitustele, nende täitmise hindamise aluseks olevale metodoloogiale ja IV rahapesu
tõkestamise direktiivile, tuleb riikidel hakata regulaarselt hindama rahapesu ja terrorismi
rahastamise riske. Riskide hindamiseks tuleb ette näha süsteem ja koordineerimise mehhanism,
riskihinnangud tuleb hoida ajakohastena ja nende kohta infot avaldada kohustatud isikutele ja
järelevalveasutustele. Riskide hindamisele järgnevalt tuleb ette näha meetmeid, millega riske
saab maandada, valides vajadusel õigusaktide muutmise tee või tehes kättesaadavaks juhendid
või soovitused erinevate riski maandavate meetmete valikuks kohustatud isikutele. Vastavalt
FATFi standardile (1, kriteerium 1.5) peab meetmete ettenägemine hõlmama ka ressursside
suunamise võimalust ja võimekust. Riskide hindamise raames tuleb tuvastada nii valdkonnad
ja olukorrad, kus võiks kohaldada lihtsustatud hoolsusmeetmeid ja sellised valdkonnad, kus
peaks kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid. Kui riik otsustab mõnes osas FATFi
standardeid mitte järgida, siis on just riskihinnang see koht, kus vastav analüüs (miks FATFi
järgida vajalik ei ole) peaks sisalduma. Seega on riskihinnang nn riskipõhise lähenemise ehk
risk-based-approach’i (RBA) olulisim osa. Selle eesmärgiks on võimaldada standardeid ja
hoolsusmeetmeid rakendada säästlikult ja efektiivselt, suunates ressursse sinna, kus neid on
rohkem vaja ja vältides bürokraatiat seal, kus see ei ole sisuliselt põhjendatud. Seetõttu on ka
käesoleva eelnõu puhul antud loogikast lähtutud, hoolsusmeetmete loetelu on standardiseeritud,
kuid hoolsusmeetmete rakendamise viisi ja ulatuse valik peab sõltuma riskidest ja olema lõpliku
rakendaja vastutada.
Võrreldes IV rahapesu tõkestamise direktiiviga (art 7) on täpsustatud, et riikliku
riskihinnanguga määratletakse valdkonnad ja vajadusel riigid, mille suhtes kohustatud isikud
peavad kohaldama tugevdatud meetmeid, ja täpsustatakse kõnealuseid meetmeid, kui see on
asjakohane. Riikide määratlemise võimalus peab olema riskihinnangus sees tulenevalt FATFi
soovitusest nr 19. Kuivõrd nimetatud soovitusest tuleneb kohustus informeerida kohustatud
isikuid teiste riikide rahapesu ja terrorismi rahastamise süsteemide nõrkustest, siis see saaks
toimuda läbi riikliku riskihinnangu teatavaks tegemise.
Kehtestatakse ka kohustus avaldada kõik riskihinnanguga seotud andmed ning koondstatistika
Rahandusministeeriumi veebilehel. Sedasi tekib kohustatud isikutele üks konkreetne andmete
allikas, kust saada infot enda riskide analüüsimiseks. Koondstatistika hõlmab vähemalt:
a) andmeid, millega mõõdetakse käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluvate eri
sektorite suurust ja olulisust, sealhulgas üksuste ja isikute arv ning iga sektori majanduslik
tähtsus;
b) andmeid, millega mõõdetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise teatamis-, uurimis- ja
kohtumenetluse etappe, sealhulgas RABle teatatud kahtlaste tehingute arv, andmed teatamisega
seoses võetud järelmeetmete kohta ning iga-aastased andmed uuritud juhtumite ning rahapesus
või terrorismi rahastamises süüdistatud ja süüdi mõistetud isikute arvu kohta, eelkuritegude liigi
31
kohta, kui selline teave on kättesaadav, ning külmutatud, arestitud või konfiskeeritud vara
väärtuse (eurodes) kohta;
c) (olemasolu korral) andmeid täiendavate uurimisteni viivate teadete arvu ja protsendi
kohta koos kohustatud isikute esitatava aastaaruandega, milles selgitatakse nende poolt esitatud
teadete kasulikkust ja järelmeetmeid;
d) andmed seoses piiriüleste teabetaotluste arvuga, mille RAB koostas, sai või lükkas
tagasi ning millele vastas osaliselt või täielikult.
Kogu nimetatud statistika on vajalik IV direktiivi kohaselt edastada ka Euroopa Komisjonile.
Statistika kogumise ja töötlemise, eriti mis puudutab kriminaalmenetlusi, põhimõtted ja
praktikad tuleks käesoleva seaduse rakendamisel üle vaadata ja vajadusel otsida täiendavaid
võimalusi andmetöötluse automatiseerimiseks. Selles osas teeb Rahandusministeerium
koostööd Justiitsministeeriumiga.
Juhime tähelepanu, et esimene FATFi soovitustele vastav riiklike riskide hindamine on Eestis
juba läbi viidud (2013–2015) ja selle alusel on kinnitatud ka tegevusplaan67. Osa Maailmapanga
metodoloogia alusel koostatud riskihinnangust on ettenähtud ametkondlikuks kasutamiseks,
mistõttu ei ole seda hetkel ka avalikkusele kättesaadavaks tehtud.
Paragrahv 13 täpsustab riikliku riskihinnangu koostamise siseriikliku korralduse, täites sellega
FATFi 1. ja 2. soovituse. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni
asutamisel on eeskuju võetud korrakaitseseaduse valitsuse süüteoennetuse nõukogu
regulatsioonist. Teisest küljest on tegemist olemasoleva rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise valitsuskomisjoni muutmisega vastavaks vajadustele. Rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon68 loodi valitsuse korraldusega 2006. aastal.
Komisjoni ülesanded on järgmised:
1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste õigusaktide rakendamise
koordineerimine ning sellega seotud institutsioonide pädevuse ja suutlikkuse analüüsimine;
2) kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamise analüüsi
teostamine;
3) Vabariigi Valitsusele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete tõhustamise
ettepanekute ja vastavate õigusaktide muutmise ettepanekute esitamine;
4) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase rahvusvahelise koostöö
koordineerimine Eestis, sealhulgas Euroopa Liidu vastavasisulise poliitika väljatöötamises
osalemise riigisisene koordineerimine;
5) Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise meetmeid hindava ekspertkomitee (Committee of
Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism
(MONEYVAL) poolt Eesti hindamise läbiviimise tagamine ja tulemuste analüüsimine;
67 Vt päevakorrapunkt 18 https://valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-28052015-istungi-kommenteeritud-paevakord 68 https://www.riigiteataja.ee/akt/304022014007?leiaKehtiv , ülevaate Valitsuskomisjoni tegevusest saab
Rahandusministeeriumi kodulehelt: http://www.fin.ee/75136/
32
6) rahvusvaheliste finantssanktsioonide riigisisese rakendamise koordineerimine.
Komisjon asutas enda juurde nn nõuandva komiteena Turuosaliste Nõukoja69. Nõukoja
peamiseks ülesandeks on tõsta ettevõtjate teadlikkust ja anda neile kaasarääkimisvõimalus neid
puudutavate rahapesu ja terrorismiga seotud õigusaktide väljatöötamisel. Turuosaliste Nõukoja
ettepanekul reguleeritakse seaduses edaspidi ka turuosaliste nõukoja tegevuse alus.
Paragrahv 14 reguleerib kohustatud isiku riskide analüüsimist. Kohustatud isikute tegevusest
tulenevate riskide juhtimine eeldab nende riskide eelnevat analüüsi. Riskianalüüs peab olema
kooskõlas riikliku riskihinnanguga ja vastama alati kohustatud isiku olemusele, tegevusele ja
riskidele. See tähendab, et kohustatud isik, kelle tegevuses ei ole olulisi rahapesu ja terrorismi
rahastamise riske võib piirduda üldisema riskihinnanguga ning kohustatud isik, kelle tegevus
hõlmab erinevaid suuremaid riske (vt näiteks käesoleva seaduse 3. peatüki 4. jagu), koostab
vastavalt põhjalikuma riskihinnangu.
Riskihinnang dokumenteeritakse ja see tehakse kättesaadavaks järelevalveasutusele, mis
tähendab, et hiljemalt järelevalveasutuse vastava päringu kohaselt, tuleb dokumenteeritud
riskianalüüs edastada.
Kohustatud isiku üle järelevalvet teostav pädev järelevalveasutus võib otsustada kohustatud
isiku taotlusel ja kooskõlas riikliku riskihinnanguga, et dokumenteeritud riskihinnangu
koostamine ei ole kohustuslik. See eeldab, et kohustatud isiku tegevusele omased konkreetsed
riskid on selged ja arusaadavad. Riskihinnangu koostamisest võib vabastada ka näiteks sellisel
juhul kui pädeva järelevalveasutus koostab asjakohase riskihinnangu kogu sektorile ise. Selline
lahendus võib kõne alla tulla kohustatud isikute puhul, kelle tegevus on õigusaktidest tulenevate
piirangute tõttu piisavalt kindlates raamides ja kellel on seetõttu piisavalt sarnased rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskid. Näiteks võiks Advokatuur või Notarite Koda koostada piisavalt
detailse riskianalüüsi, mis võib katta kõikide advokatuuri liikmete või notarite vajaduse. Lisaks
võib ette näha ka olukorra, kus riikliku riskihinnanguga on mingi valdkonna riskid juba väga
täpselt reguleeritud ja kohustatud isikul ei ole enda tegevuses mingeid erisusi, mis vajaksid
täpsemat hinnangut. Igal juhul peab riskihinnangu tulemusel olema selged nii riskid, riski isu
kui ka määratletud riskijuhtimise mudel määratletud. Samuti peab olema selge, et kohustatud
isik neid rakendab.
Paragrahv 15 kehtestab nõuded kohustatud isiku protseduurireeglitele ja
sisekontrollieeskirjale. Põhimõtteliselt on ka kehtivas seaduses nõue, et kohustatud isikutel
peavad olema protseduurireeglid ja nendest kinnipidamise kontrollimise eeskiri. Sarnaselt
riskihinnangule peavad protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri olema proportsionaalsed
konkreetse kohustatud isiku konkreetse tegevusega. Erinevalt riskianalüüsist on
protseduurireeglid konkreetsed käitumisjuhised erinevateks olukordadeks, mida kohustatud
isiku töötajad saavad oma igapäevategevuses reaalselt rakendada. Seetõttu on ka ette nähtud, et
vajadusel võivad protseduurireeglid sisalduda erinevates dokumentides. Siiski peavad need
olema töötajatele üheselt arusaadavad ja selged, mistõttu on antud paragrahvis kehtestatud ka
kohustus töötajatele vastavaid koolitusi pakkuda. Koolituste kohustuse ja võimalike teemade
loetelu, mis on toodud lõikes 5, tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklist 46.
Sarnaselt riskihinnangu koostamise kohustusele on ka protseduurireeglite ja
sisekontrollieeskirja puhul ette nähtud paindlik võimalus sellest teatud juhtudel vabaneda.
69 Liikmed: http://www.fin.ee/75138/
33
Siiski ei saaks põhjendatuks lugeda sellest kohustusest vabastamist krediidiasutuste ja
finantseerimisasutuste puhul, kuna nemad on rahapesu ja terrorismi rahastamise puhul
eriregulatsiooniga valdkonda kuuluvad kohustatud isikud, kelle rahapesu ja terrorismi
rahastamise riskide realiseerimise vältimisega peab siiski igapäevaselt tegelema. Seetõttu on
eelnõus ette nähtud, et neid isikudi protseduurireeglite koostamise kohustusest ei vabastata.
Rahandusminister võib määrusega kehtestada nõuded krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste
protseduurireeglitele ja nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjale. Hetkel kehtib selles
osas rahandusministri 03.04.2008 määrus nr 1070. Määrus ei ole tulevikus plaanis kehtestada
kohustuslikuna, vaid see on ette nähtud ainult täiendava võimalusena. Nimelt on edaspidi
hoolsusmeetmete ja seetõttu ka protseduurireeglite sisu osas oluline järgida riiklikku
riskihinnangut, mistõttu võib tekkida vajadus õigusaktiga kohustuslikke protseduurireeglite
nõudeid kehtestada vaid juhul, kui finantssektori tegevuse ühtlustamiseks on riskihinnangus
piisav alus ning protseduurireeglite nõuded vajaksid täiendavat sekkumist. See saaks selguda
aga alles pärast riikliku riskihinnangu koostamist ja selle rakendumist kohustatud isikute
riskihinnangutes ja protseduurireeglites, mistõttu on mõistlik kehtestada rahandusministrile
mittekohustuslik volitusnorm. Märgime, et nii Finantsinspektsioon kui ka Euroopa
Järelevalveasutused näevad ette nõudeid hoolsusmeetmete rakendamisele (s.h
protseduurireeglitele), ja ka need ei ole veel selgunud.
Ei protseduurireeglite, sisekontrollieeskirja ega ka riskihinnangu koostamise kohustust ei
kohaldata mittetulundusühingutele ega sihtasutustele.
Paragrahv 16, reguleerib vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivile riskide juhtimist
kontsernides. Finantssektori EL-ülene integreeritus on märkimisväärne, mis on kaasa toonud
ka küsimusi nii selles osas, milliseid reegleid krediidiasutustes rakendatakse, kui ka selle
küsimuse, kuidas ja kes siiski selliste kohustatud isikute suhtes järelevalve teostamises kõige
õigem asutus oleks. Kuna paljud kohustatud isikud kuuluvad gruppi/kontserni, on IV rahapesu
tõkestamise direktiiv näinud ette selgema korra, milliseid protseduurireegleid sellistel juhtudel
rakendama peaks. Kuna printsiibina kehtestatakse, et rakenduvad emaettevõtja
protseduurireeglid, on Eesti kontekstis oluline kehtestada, et need saavad rakenduda vaid
ulatuses, kus need pole Eesti seaduse või veel täpsemalt – Eesti riikliku riskihinnanguga –
vastuolus. Kuigi emaettevõte omab nii tegevuste suunamisel kui ka regulatsioonide järgimisel
suurt rolli, ei pruugi emaettevõtja asukohariigi riskihinnang arvestada Eesti riskihinnanguga
tuvastatud riskidega. Sel juhul ei saa lasta tekkida absurdset olukorda, kus kohapealsed riskid
jäävad maandamata teises riigis asuva emaettevõtja protseduurireeglite eba-adekvaatsuse tõttu.
Käesoleva seaduse nõuetega võrdväärseteks nõueteks tuleb vaikimisi lugeda kõiki nõudeid, mis
rakendavad IV rahapesu tõkestamise direktiivi, s.t. EL liikmesriikide õigust ulatuses, milles nad
on IV direktiivi üle võtnud. Võrdväärseteks võib osutuda ka selliste riikide õigus, mis ei ole EL
liikmesriigid, kuid on kohustatud IV rahapesu tõkestamise direktiivi rakendama (EMP riigid)
või riigid ja jurisdiktsioonid, mis teevad seda vabatahtlikult (teatud UK piirkonnad näiteks).
Lisaks võivad sisuliselt IV direktiivi ja seega ka käesoleva seaduse nõuetele vastata kolmandate
riikide nõuded.
70 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062012064
34
Paragrahv 17. Koostöö ja infovahetus, tegemist on FATF soovituse nr 9 rakendamisega, et
tagada koostöö ja infovahetus võimalikult ulatuslikul viisil, arvestades üksnes seadustest
tulenevaid piiranguid.
Paragrahv 18 taaskehtestab kontaktisiku institutsiooni. Kuigi kontaktisikut ei ole sellisel kujul
kirjeldatud ei FATFi soovitustes ega ka EL direktiivides, leiavad nii kohustatud isikud kui ka
järelevalveasutused, et tegemist on väga kasuliku ja meie õiguskorda ja ettevõtluskeskkonda
sobiva sättega. Kontaktisiku eesmärk on lühidalt olla kindel isik, kelle poole saab RAB
pöörduda ja kes suhtleb RABiga kohustatud isiku eest. Kuna rahapesu vastane võitlus eeldab
teatud korduvalt info vahetamist, siis on mõistlik kui igale päringule, kirjale või telefonikõnele
ei vasta kohustatud isiku poolt suvaline isik, vaid konkreetselt antud valdkonna õigusaktide ja
arengutega kursis olev isik, kellel on piisavad volitused, info ja RAB mõistlik usaldus. Selline
kontaktisik võimaldab kokku hoida nii kohustatud isikute kui ka RAB ressurssi ja võimaldab
ka oluliselt kiiremini reageerida ajakriitilistele küsimustele. Seega on põhjendatud kontaktisiku
institutsioon alles jätta. Lisatakse IV rahapesu tõkestamise direktiivi nõue määratleda ka
vastutav juhatuse liige, kes antud valdkonna õigusaktide järgimise eest kohustatud isiku
struktuuris lõplikult vastutaks71.
See, kuidas ja kus kontaktisik kohustatud isiku organisatsiooni struktuuris paikneb, jääb iga
kohustatud isiku enda määrata.
Turuosaliste ettepanekul on aga täiendatud võrreldes kehtiva seadusega kontaktisiku õigusi
saada vajalikku teavet, teha ettepanekuid ja saada ka asjakohast koolitust, mis on kontaktisiku
funktsiooni paremaks täitmiseks põhjendatud täiendused.
Paragrahv 19 keelab vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklile 24 ja FATFi
soovitusele 13 suhted varipankadega. Varipanga mõiste on toodud käesoleva seaduse § 4
punktis 16. Sarnaste asutustega suhete omamise keeld on ka kehtivas õiguses (rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 22 lg 3).
Paragrahv 20 kehtestab hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse alused, vastavalt IV
rahapesu tõkestamise direktiivi artiklile 11 ja FATFi soovitusele nr 10. Üldised
hoolsusmeetmed on sarnaselt sõnastatud ka kehtivas seaduses (rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse § 13). Kehtivast seadusest on võrreldes rahvusvaheliste
standardite ja direktiiviga puudu kliendi rikkuse päritolu tuvastamise kohustus. Kliendi rikkus
on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb eristada tehingus ja ärisuhtes kasutatavate rahaliste
vahendite päritolust või kliendi varast. Inglise keeles on termin „source of wealth“ ja selle all
mõeldakse, et asjakohasel juhul tuleks koguda informatsiooni kliendi üldise rikkuse päritolu
kohta, mitte ainult selles tehingus või ärisuhtes kasutatava vara päritolu kohta72.
Lõike 6 kohaselt peaks hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusena olema võimalik kindlaks
määrata kliendi riskiprofiil. Riskiprofiili alusel määratletakse kliendi suhtes rakendatava
hoolsusmeetmena ärisuhte edasise seire režiim. Ka riskiprofiili määratlemisel kasutab
kohustatud isik proportsionaalset lähenemist ja oma riskihinnangu tulemusi.
Paragrahv 21 kehtestab üldiste hoolsusmeetmete loetelu vastavalt IV rahapesu tõkestamise
direktiivi artiklile 13. Võrreldes kehtiva korraga, on täpsustunud (ja seda ka EL õiguses ja
71 Artikkel 46 (4). 72 Vt täpsemalt FATF juhendmaterjal riikliku taustaga isikute suhtes kohaldatavate meetmete kohta, punktid 87-
88, kättesaadav: http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/Guidance-PEP-Rec12-22.pdf
35
FATFi soovitustes) ärisuhete seire nõuded. Eesmärk on olnud välistada olukorrad, kus
pikaajalise kliendisuhte puhul kohaldatakse hoolsusmeetmeid vaid üks kord – ärisuhte
alustamisel – ja hiljem hoolsusmeetmeid enam ei kohaldata. Selline olukorra vältimine teeb
tankistide, identiteedivarguste ja muude isiku ärakasutamiste tegevuse keerulisemaks.
Lisaks on olulise uuendusena IV rahapesu tõkestamise direktiivi muudatustega selgesõnaliselt
kehtestatud võimalus kasutada e-identimise ja usaldusteenuste vahendeid, mis on teretulnud ka
Eestis, kus digiallkirjastamine on kohaliku elanikkonna seas juba omaks võetud.
Sisuliselt tuleneb eraldi hoolsusmeetmena riikliku taustaga isiku staatuse tuvastamine samuti
direktiivist – küll selle artiklist 20, mille kohaselt lisaks artiklis 13 sätestatud kliendi suhtes
rakendatavatele hoolsusmeetmetele loovad kohustatud isikud asjakohased
riskijuhtimissüsteemid, sealhulgas riskipõhised protseduurid, millega tehakse kindlaks, kas
klient või kliendi tegelikult kasu saav omanik on riikliku taustaga isik. Ehk siis sisuliselt tuleb
hoolsusmeetmete rakendamisel (art 13) teha alati ka kindlaks, kas isik on riikliku taustaga isik.
Hoolsusmeetmete ulatuse ja viisi valib iga kohustatud isik ise. Meetmete ulatuse ja viisi
valimine ei välista kohustatud isiku kohustust kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud hoolsusmeetmeid, sealhulgas tuvastada kliendi ja tema esindaja isikusamasus, tegelik
kasusaaja ning ärisuhte ja tehingu eesmärk ning olemus, samuti ametiteenust kasutava isiku,
kliendi või nende tegeliku kasusaaja riikliku taustaga isiku staatus või sellise isiku
perekonnaliikmeks või lähedaseks kaastöötajaks olemine.
Paragrahvi 22, füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid ja
andmed, ümbersõnastamisel võrreldes kehtiva õigusega on tehtud olulised sisulised
muudatused, mille eesmärgiks on seaduse ja dokumentide kogumise kohustustesse paremini
integreerida erinevad tehnoloogilised ja tänapäevased isikusamasuse tuvastamise ja
kontrollimise võimalused. Siiski on kohustatud isik kohustatud oma hoolsusmeetmete
kohaldamisel rakendatavaid tegevusi dokumenteerima, et vajadusel oleks võimalik tehingute
toimumist ja ärisuhte arenguid tagantjärgi taastada ning standardiseerida andmete säilitamise
alused. Kuivõrd ka FATF nõuab identifitseerimisandmetena „usaldusväärseid ja sõltumatuid
algdokumente, andmeid või infot“73, siis on selle soovituse täitmiseks otstarbekas minimaalselt
kogutav teave seaduse tasandil üheselt kehtestada. IV rahapesu tõkestamise direktiivi artikli 40
kohaselt tuleb säilitada hoolsusmeetmete kohaldamise alast dokumente (ja koopiaid ja teavet).
Selleks, et neid säilitada, tuleb need kõigepealt koguda.
Paragrahvi 23 sätted kehtestavad sarnaselt füüsilisele isikule ka dokumendid ja andmed
juriidilise isiku isikusamasuse tuvastamise olukorraks. Juriidilise isiku esindajast füüsilisele
isikule kehtivad eelmises paragrahvis kehtestatud nõuded. MONEYVAL tegi seoses antud
sättega Eestile IV hindamisvoorus märkuse, mille kohaselt ei tohiks tegeliku kasusaaja andmeid
registreerida ainult isiku ütluste järgi. Seetõttu lisati lõike 3 preambulisse viide avaliku
ligipääsuga registritele. Nimelt saab edaspidi tegeliku kasusaaja andmeid kontrollida ka
äriregistri juures hoitavate juriidilise isiku andmete päringuga.
Paragrahv 24 annab ärisuhte seirele üldregulatsiooni. Säte hõlmab endas IV rahapesu
tõkestamise direktiiv artikli 13 kehtestatud põhimõtteid, artikli 18 (2) ja artikli 14 (5). Ärisuhte
seire on üks üldistest hoolsusmeetmetest, mida tuleb ärisuhetes rakendada. Paragrahvi eesmärk
on anda minimaalsed nõuded, mida ärisuhete jälgimise tingimused sisaldama peavad.
73 Glossary of the FATF Recommendations
36
Kohustatud isik määratleb ärisuhte seire üksikasjad ise ja lähtudes konkreetsest asjaoludest.
Ärisuhte seirele võib kohustatud isiku siseselt kehtestada ka üldnõudeid, mis peavad vastama
kohustatud isiku ärisuhete riskidele, laadile ja selle raames tehtavate tehingute iseloomule.
Ärisuhte seire peaks olema kehtestatud piisavalt paindlikult, et seda saaks vajadusel
„intensiivistada“: ühena tugevdatud hoolsusmeetmetest. Samuti võib ette näha lihtsustatud
korras ärisuhte seire, vähendades ärisuhte seire raames teostatavate tegevuste regulaarsust,
kooskõlas tuvastatud madalama riskiga.
Paragrahv 25 kehtestab võimaluse tugineda hoolsusmeetmete kohaldamisel ka teise isiku
poolt kogutud andmetele. Sellise võimaluse näeb ette nii FATF (soovitus 17) kui ka IV rahapesu
tõkestamise direktiiv (artiklid 25—29). Oluline on, et sellisel juhul tuleb reguleerida andmete
ja dokumentide kättesaadavaks tegemine kohustatud isikule ja järelevalve kohaldamise
võimalus. Hoolsusmeetmete rakendamine on kulukas ja tihti ka ajamahukas tegevus, mis on
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajalik. Samas on igati loogiline, et kui isiku
suhtes on ühe kohustatud isiku poolt või käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavaid
hoolsusmeetmeid juba kohaldatud, siis ei pea seda teises kohas uuesti tegema. Kohustatud
isikud ja hoolsusmeetmete kohaldamisele spetsialiseerunud ettevõtjad võiksid omavahel
koostööd tehes saavutada olulise kokkuhoiu ja pakkuda seeläbi paremaid teenuseid klientidele.
Et sellistel puhkudel oleks vastutus, ülesanded ja õigused üheselt selged, on käesolevas
paragrahvis nähtud ette piisavalt detailne regulatsioon ja loodud eeldused järelevalve
teostamisele ka sellistel puhkudel, kui hoolsusmeetmeid täidab kohustatud isiku eest keegi
teine. Oluline on sätestada ka dokumentide ja andmete liikumise regulatsioon, et ei oleks ohus
RAB ja teiste uurimisasutuste päringutele kiire vastamine.
Paragrahv 26. Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse poolt kohaldatavate hoolsusmeetmete
erisused tulenevad IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklist 10 ja kehtestavad sisuliselt keelu
krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele pakkuda teenuseid ja sõlmida ärisuhteid ilma
hoolsusmeetmete kohaldamiseta. Siinolevale keelule vastavad teiselt poolt §-des 43—45
kehtestatud hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed.
Paragrahv 27 kehtestab elukindlustuse ja investeerimisriskiga kindlustusele rakendatavad
hoolsusmeetmed. Erisused tulenevad IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklist 13(5). Siin on
arvestatud valdkondliku eripäraga, kus ärisuhte pool (klient) ei pruugi olla see, kellel lepingust
tulenevalt varalised õigused tekivad ja kellele tegelikult rahalised vahendid üle kantakse.
Paragrahv 28 kehtestab erisuse, mille kasutamist IV rahapesu direktiiv liikmesriikidele
võimaldab, nimelt nn piiratud kasutusega kontode suhtes kohaldatavad hoolsusmeetmed. See
tähendab, et äritegevuse üldise ja loogilise kulu pidurdamise vältimiseks võib kohustatud isik
erandina lubada avada konto – ükskõik kas makse- või väärtpaberikonto – ka enne kui kõikide
hoolsusmeetmete kohaldamine on lõpule viidud. Sellisel kontol saaks seega ainult kliendi vara
hoida. Kui on soov lisaks kontol hoidmisele ka varaga tehinguid teha, tuleb hoolsusmeetmete
kohaldamine lõpule viia. Igal juhul peab FATFi soovituste 10 (kriteerium 10.14) rakendamiseks
hoolsusmeetmete kohaldamise lõpule viima esimesel mõistlikul võimalusel, see tähendab, et
kohustatud isik peab omalt poolt astuma samme, et hoolsusmeetmete kohaldamine oleks
võimalikult mõistliku aja jooksul siiski lõpule viidud. Vajadusel võib ka selliste kontode puhul
tugineda teise isiku kogutud hoolsusmeetmete kohaldamise andmetele.
Lõikes 2 on sarnaselt kehtivale rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele
sätestatud sarnane võimalus avada konto asutamisel olevale äriühingule.
37
Paragrahv 29 kehtestab usaldusfondide ja sarnaste õiguslike üksuste suhtes kohaldatavad
hoolsusmeetmed vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklile 13 (6). Sarnaselt
kindlustuslepingutele peab kohustatud isik tagama selliste varakogumite ja nende esindajatega
suheldes, et teab, kellele tegelikult väljamakse tehakse.
Paragrahvis 30 kehtestab mittetulundusühingute ja sihtasutuste poolt kohaldatavate
hoolsusmeetmete erikorra. Üldiselt kohaldavad mittetulundusühingud ja sihtasutused sularahas
5000 eurot ületavate (s.h seotud tehingutena) maksete korral ainult järgmiseid
hoolsusmeetmeid:
1) kliendi või tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe
kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, seal hulgas e-
identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil;
2) kliendi või tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning
kontrollimine;
3) tegeliku kasusaaja tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmete võtmine
ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja
ja saab aru kliendi või tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist;
4) teabe hindamine ja asjakohasel juhul täiendav kogumine ärisuhte, tehingu või toimingu
eesmärgi ja olemuse kohta.
Hoolsusmeetmete rakendamine aitab vältida mittetulundusühingute ja sihtasutuste
ärakasutamist rahapesuks või terrorismi rahastamiseks. FATFi soovitus nr 8 kehtestab mitmeid
soovitusi ka MTÜdele/SA-dele, näiteks ka MTÜd ja SAd peavad teadma oma tegelikke
kasusaajaid, mistõttu on tegelike kasusaajate registrile deklareerimise kohustust laiendatud ka
MTÜdele ja SAdele. Samas on täpsustatud, et Eesti õiguskorra iseärasustest tulenevalt (mitte
kõikides FATFi liikmesriikides ei ole nn NPOd juriidilise isiku staatuses) on regulatsioonide
tase küllaltki hea, eriti mis puudutab MTÜde juhtimist ja aruandluskohustust. Samas puudub
üldine järelevalve selles sektoris ja erinevatele MTÜde liikidele kehtivad eriseadused üldjuhul
ei arvesta rahapesu või terrorismi rahastamise riskidega üldse74. Täiendavalt on FATF
analüüsinud erinevaid meetodeid, kuidas mittetulunduslikku sektorit on ülemaailmselt sellistel
eesmärkidel ära kasutatud ja mida sellistel juhtude ennetamiseks ette võtta. Analüüsid:
- Mittetulunduslike ühingute ärakasutamise vastase võitluse parimad praktikad:
http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/BPP-combating-abuse-non-
profit-organisations.pdf
- FATF nn tüpoloogiaraport: Terroristide poolt ärakasutamise riskid
mittetulundusühingutes:
http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/Risk-of-terrorist-abuse-in-non-
profit-organisations.pdf
Üldiselt võib suuremaks probleemiks pidada sularaha kasutamist antud sektoris, kuivõrd
annetused (aga ka näiteks liikmemaksud) on ühed tavalisematest mittetulundusühingute
tululiikidest ja sularahaliste (ja anonüümsete) annetuste piirangud on kehtestatud vaid
erakondadele erakonnaseaduses. Kohustatud isikutest MTÜdele üldine kohustus on teha
74 Vt ka käesoleva seletuskirja lk 22 toodud ülevaadet MTÜ-sektorist.
38
mõistlikke pingutusi, et vähendada anonüümsete annetuste hulka või sel viisil saadavaid
summasid ja eelistades annetuste kogumist pangakontole.
Paragrahvis 31 kehtestatakse õigusteenuse osutaja poolt kohaldatavate hoolsusmeetmete
erisused. Ka notarite, advokaatide ja teiste õigusteenuste osutajate puhul on praktikas vajalik
osutada teatud teenuseid enne, kui kõikide hoolsusmeetmete rakendamine on lõpule viidud. Igal
juhul tuleks hoolsusmeetmete kohaldamine viia lõpule mõistliku aja jooksul ja enne siduvate
toimingute tegemist. Sarnane regulatsioon on ka kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduses.
Paragrahv 32 kehtestab isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise võimaluse
infotehnoloogiliste vahendite abil. Hetkel kehtib antud regulatsioon erivõimalusena
krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele, samas on ka teistel kohustatud isikutel huvi
selliseid meetodeid kasutada. Kui isikusamasus tuvastatakse vastavalt selle sätte alusel
kehtestatud regulatsioonile, tuleb seda lugeda nn tugevaks hoolsusmeetmeks ja see on seetõttu
võrdsustatud näiteks hoolsusmeetmete kohaldamisega samas kohas viibides. Paragrahv 32
annab ka rahandusministrile volituse kehtestada tehnilised nõuded, mida ka kehtiva rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel tehtud on. Määrust „Infotehnoloogiliste
vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise tehnilised nõuded ja kord“75 tuleb
seega kohandada kõikidele kohustatud isikutele ja käesoleva seaduse alusel uuesti kehtestada.
Vastavalt tuvastatud riskidele, on e-residentide osas ettenähtud erikord, mille kohaselt
infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamine krediidiasutuse või
finantseerimisasutuse poolt on võimalik vaid juhul, kui e-residendiga ärisuhte loomise otsustab
selle krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatus või juhatuse volitusega töötaja.
Antud regulatsiooni laiendamine võimaldab ka teistel kohustatud isikutel tugineda samas kohas
viibimisega võrdsustatud turvalisele isikutuvastuse-viisile ja luua kliendisuhteid
infotehnoloogiliste vahendite abil.
Paragrahvid 33 ja 34. Hoolsusmeetmete kohaldamine lihtsustatud korras põhineb IV direktiivi
artiklil 15 ning FATFi soovitustel 1 ja 10. Kui praktikas on tuvastatud väiksema rahapesu või
terrorismi rahastamise riskiga olukorrad, peab kooskõlas riskipõhise lähenemise põhimõttega
olema võimalik nende olukordade suhtes rakendada hoolsusmeetmeid tavapärasest lihtsamal
viisil. Hoolsusmeetmete rakendamise põhimõttest tuleneb, et kohaldada tuleb alati kõiki
hoolsusmeetmeid. Osad hoolsusmeetmed on aga sellise iseloomuga, et nende suhtes on
võimalik valida erinevaid kohaldamise viise. Isikusamasuse tuvastamine ja kontroll, kliendi
esindaja tuvastamine ja kontroll ning tegeliku kasusaaja tuvastamine tuleb igal juhul läbi viia.
Erandina võimaldab hoolsusmeetmete lihtsustatud kord, et need hoolsusmeetmed võib lõpule
viia ka ärisuhte loomise ajal, üldnõue on, et seda tuleb teha enne ärisuhte loomist. Samuti tuleb
kontrollida, kas klient on riikliku taustaga isik, sest sellega võib kaasneda tugevdatud korras
hoolsusmeetmete kohaldamise vajadus. Nende hoolsusmeetmete kohaldamise järgselt on teada,
kes see isik on, kellega kohustatud isik ärisuhet loob. Sellest teadmisest lähtudes tuleb otsustada
järgnevate hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus ja viis: teabe hindamine ja asjakohasel juhul
täiendav kogumine ärisuhte, tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning ärisuhte
seire. Erinevalt baashoolsusmeetmetest on siin võimalik kohaldada ka „lihtsustatud lähenemist“
– täiendavat teavet kas kogutakse või ei ole see madala riski tõttu vajalik. Ärisuhte seirele
kehtestatakse erinev (lihtsam) režiim. Lõige 3 annab lihtsustatud hoolsusmeetmete
kohaldamiseks vajalikud eeltingimused, mis kehtivad igal juhul: ärisuhe põhineb kirjalikul
75 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016002
39
lepingul, tehinguga seotud maksed tehakse Eesti või teise EMP liikmesriigi pangast ning
summad jäävad aasta jooksul 15000 euro piiresse. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei
tähenda, et automaatselt peab tugevdatud hoolsusmeetmeid kohaldama, ning ka sellistel
juhtudel saab hoolsusmeetmete ulatust ja viisi kohustatud isik valida.
Paragrahvis 35 nimetatud väiksemat riski iseloomustavate asjaolude näidisloetelu on
kehtestatud IV rahapesu tõkestamise direktiivi lisas II ja artiklis 16. Direktiivile täiendava
väiksema riski asjaoluna on nimetatud enda nimel tegutsevat krediidiasutust või
finantseerimisasutust, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis asuvat
krediidiasutust või finantseerimisasutust, kelle kohta kehtivad tema asukohariigis käesolevas
seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded, mille täitmise üle teostatakse riiklikku järelevalvet
ning maksekontoga seotud põhimakseteenused. Maksekontoga seotud põhimakseteenused on
võlaõigusseaduse kohaselt tarbijale makseteenuse lepingu alusel pakutavad järgmised
makseteenused:
1) makseteenused, mis võimaldavad tarbijal teha kõiki toiminguid, mida on vaja käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks;
2) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud makseteenused;
3) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud makseteenused,
mida pakutakse krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas või
sularaha- või makseautomaadis krediidiasutuse lahtiolekuajal või väljaspool lahtiolekuaega;
4) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud makseteenus;
5) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud makseteenus,
sealhulgas maksed internetis;
6) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud makseteenused,
mida saab algatada sularaha- või makseautomaadist, krediidiasutuse klientide teenindamiseks
ette nähtud tegevuskohas või krediidiasutuse internetirakenduse kaudu.
Riikliku riskihinnanguga on võimalik ette näha täiendavaid väiksema riski asjaolusid, mida
kohustatud isikud saavad samuti arvesse võtta.
Paragrahv 36 kehtestab krediidi ja finantseerimisasutuse poolt lihtsustatud hoolsusmeetmete
kohaldamisele erisused. Nimelt peab krediidiasutus ja finantseerimisasutus arvestama
väiksemat riski iseloomustavate asjaolude tuvastamisel ja lihtsustatud hoolsusmeetmete valikul
Euroopa järelevalveasutuste vastavate suunistega riskitegurite kohta. IV rahapesu tõkestamise
direktiivi artikli 17 kohaselt võtavad Euroopa järelevalveasutused vastavad suunised vastu 26.
juuniks 2017.
Paragrahv 37. Hoolsusmeetmete kohaldamine tugevdatud korras. Lisaks lihtsustatud korras
hoolsusmeetmete kohaldamisele on reguleeritud vajadus teatud juhtudel ka hoolsusmeetmeid
tugevdatud korras rakendada ning lisada täiendavaid hoolsusmeetmeid, mille eesmärgiks on
tuvastatud suuremaid riske maandada. Tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamise
alused tulenevad IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklist 18. Täiendavalt kehtestatakse
olukorrad, kus igal juhul tuleb hoolsusmeetmeid tugevdatud korras kohaldada. Lisaks nendele,
lõikes 2 nimetatud, olukordadele võib aga iga kohustatud isiku tegevuse juures olla veel
olukordi, mis tugevamaid hoolsusmeetmeid vajaksid. Kuivõrd tugevdatud hoolsusmeetmete
eesmärk on tavapärasest kõrgemaid riske maandada siis tasub rõhutada, et igal juhul ei ole
rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioonide eesmärk saavutada
olukorda, kus riskantsemaid tehinguid või kliente üldse välditaks või ei teenindataks.
Kaasnevate riskide maandamiseks tuleks lihtsalt kohaldada mingeid täiendavaid asjakohaseid
40
meetmeid. Ka siin on põhimõtteliselt lõplik otsus kohustatud isikul, millised hoolsusmeetmed
just tema olukorras kõige asjakohasemad on. Tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise
olukorrad ja meetmed võidakse ette näha ka riiklikus riskihinnangus.
Paragrahv 38 määratleb IV rahapesu tõkestamise direktiivi lisa III alusel suuremat riski
iseloomustavad asjaolud. Tegemist on lahtise loeteluga, millele täiendavaid suurema riski
asjaolusid võivad tuvastada ka kohustatud isikud ise või nähakse need ette riiklikus
riskihinnangus.
Krediidiasutused ja finantseerimisasutused leiavad täiendavaid riskidele viitavaid suuniseid
Euroopa järelevalveasutuste juhenditest.
Paragrahv 39. Lisaks eeltoodule annab tugevdatud hoolsusmeetmete näidisloetelu ka käesolev
paragrahv, mis põhineb IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklil 18 ning FATFi soovitustel 1
ja 10. Siseriiklikult on kehtestatud, et üheks tugevdatud hoolsusmeetmetest võib lugeda ka
isikusamasuse tuvastamist nn näost-näkku ning nimetatakse, et ärisuhte seire tugevdatud korras
tähendab, et riskiprofiili uus hindamine tuleb läbi viia hiljemalt 6 kuud pärast ärisuhte loomist.
Paragrahv 40 kehtestab vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivile ja selle muutmise
direktiivile ka suure riskiga kolmandas riigis tegutsevate füüsiliste ja juriidiliste isikutega
tehtavate tehingute puhul rakendatava erikorra. Ka siin on direktiivi regulatsioonile omakorda
aluseks FATFi soovitus (nr 19) ja ettenähtud tugevdatud hoolsusmeetmed. Kohustatud isikul
on lubatud ärisuhte jätkamine ainult suure riskiga kolmanda riigi residendist füüsilise isiku või
seal asutatud juriidilise isikuga. See tähendab et suure riskiga kolmandatest riikidest pärit
ärisuhted mitte-juriidilistest isikutest varakogumite ja isikute ühendustega tuleks lõpetada.
Suure riskiga kolmanda riigi definitsioon on käesoleva seaduse § 4 punktis 19.
Paragrahv 41 reguleerib krediidiasutuse korrespondentsuhteid kolmanda riigiga.
Korrespondentsuhete mõiste on käesoleva seaduse §-s 7. Käesoleva paragrahvi regulatsioon
põhineb IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklil 19. Korrespondentsuhete puhul on samuti
nõuete eesmärgiks tagada hoolsusmeetmete kohaldamine ning andmete kättesaadavus, kui
selleks on vajadus.
Paragrahv 42 reguleerib lisaks tehinguid riikliku taustaga isikutega. Käesoleva paragrahvi
sisustamisel tuleb vaadata käesoleva seaduse §-s 4 toodud riikliku taustaga isiku, tema
pereliikmete ja lähedaste kaastöötajate definitsioone. Sättega võetakse Eesti õigusesse üle IV
rahapesu tõkestamise direktiivi artiklid 20—23.
Vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivi muudatustele, võib kohustatud isik käesolevas
paragrahvis sätestatud meetmed jätta kohaldamata kohaliku riikliku taustaga isiku, tema
pereliikme või tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku suhtes, kui puuduvad muud
kõrgemale riskile viitavad asjaolud. Kohaliku riikliku taustaga isiku mõiste on toodud
käesoleva seaduse § 4 punktis 12 ja selle mõiste alla on hõlmatud nii kõik Eesti kui ka teiste
EMP liikmesriikide riikliku taustaga isikud ning samuti sellised isikud, kes tegutsevad mõne
EL institutsiooni juhtimisel. Täpsustatud on ka seda, et riikliku taustaga isiku staatus ei ole
igavene, vaid selle isiku suhtes võib tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise lõpetada ka
juhul, kui ta enam sisuliselt riikliku taustaga isiku positsioonil ei ole aasta aega olnud.
41
Riikliku taustaga isikute suhtes on FATFil väljatöötatud ka vastav juhendmaterjal. Selle
juhendmaterjali kohaselt eristatakse kliendi rikkust tema rahaliste vahendite päritolust. Kliendi
rikkus on kogu tema vara, ka see, mis ei ole antud ärisuhte, lepingu või tehinguga seotud.76
Paragrahv 43. Isiku, tema esindaja või tegeliku kasusaaja tuvastamise võimatuse tagajärjed.
Hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed tulenevad IV rahapesu tõkestamise direktiivi
artikli 14 lõikest 4 ja FATFi soovitusest 10 (kriteerium 10.19). Kui kohustatud isik ei suuda
tuvastada või kontrollida isikusamasust, tema esindajat või tegelikku kasusaajat, siis tuleb
ärisuhe jätta loomata ning tehing tegemata.
Vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivi artikli 10 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid
võtma meetmeid, et ära hoida esitaja-aktsiate kuritarvitamist. Sellise äriühingu puhul, kelle osa-
või aktsiakapitali moodustavad esitaja-aktsiad, on hoolsusmeetmete kohaldamine sisuliselt
võimatu, kuivõrd klient ei ole igal ajahetkel ka ise võimeline teadma, kes on tema tegelikud
omanikud/tegelikud kasusaajad/isikud, kes teda kontrollivad. Selliste äriühingute
kuritarvitamise välistamiseks on seega otstarbekas, kui sellised isikud kohustatud isikutega
ärisuhteid ei looks ega tehinguid ei teeks. Vastasel korral ei ole selliste äriühingute
kuritarvitamine välistatav.
Paragrahv 44 kehtestab teiste hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed. Kui nn
baashoolsusmeetmete kohaldamata jätmine toob automaatselt kaasa ärisuhte lõpetamise või
tehingu tegemata jätmise, siis ärisuhte kohta teabe hankimise, selle seire või riikliku taustaga
isiku tuvastamise raskused nii rangeid tagajärgi automaatselt kaasa tooma ei peaks. Käesoleva
paragrahviga antakse kohustatud isikule võimalus kaaluda, kas hoolsusmeetmete rakendamise
raskused on ebaproportsionaalselt ärisuhte jätkamise või tehingu tegemisega kaasnevaid riske
suurendavad ja tuleks seega lõpetada, või on võimalik siiski, näiteks tugevdatud
hoolsusmeetmete abil, kliendiga suhteid jätkata.
Sarnaselt eelmisele sättele, viitab hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise olukord rahapesu või
terrorismi rahastamise kahtlusele, mistõttu on ette nähtud ka RAB teavitamine.
Paragrahv 45 reguleerib olukorda, mis võib §-de 43 ja 44 rakendamisel tekkida. Nimelt, kui
klient on kohustatud isiku kätte juba andnud oma vara, siis ei saa hoolsusmeetmete kohaldamata
jätmisel seda vara lihtsalt ükskõik-kuhu kanda. Kliendi vara edasikandmise piirangute eesmärk
on tagada, et isegi kui ärisuhe või tehing tegemata jääb, ei saa kohustatud isikut kasutada ära
vara ülekandmiseks kuhugi, kus ei rakendata piisvaid meetmeid rahapesu või terrorismi
rahastamise tõkestamiseks. Erikorda vajab ka asutamisel oleva äriühingu kontol olevate
vahendite saatus. Võlaõigusseaduse § 720 lõike 6 kohaselt võtab makseteenuse pakkuja juhul,
kui ühe kuu jooksul makseteenuse lepingu lõppemisest laekub kliendile tehtud makse, selle
makse vastu, teavitades sellest klienti ja saadab raha välja kliendi määratud kontole (kliendile
või kolmandale isikule). Ka selle regulatsiooni rakendamisega kaasneksid rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskid, mistõttu tuleb antud sätte kohaldamata jätta.
Paragrahvi 46 kohaselt ei rakendata käesolevat jagu õigusteenuse osutamisel. Selline erand
tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivi artikli 14 lõikest 4.
76FATF Guidance. Politically exposed persons (recommendations 12 and 22), kättesaadav: http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/Guidance-PEP-Rec12-22.pdf
42
Paragrahvis 47 täpsustatakse, millised andmed erinevates olukordades registreeritakse.
Tehingute kohta teabe registreerimise nõue tuleneb vajadusest tagada kiire ja täielik vastamine
RAB või uurimisasutuste poolt esitatud järelepärimistele. Lisaks tuleneb tehingute
dokumenteerimise vajadus ja säilitamise kohustus IV rahapesu tõkestamise direktiivi artikli 40
lõike 1 alapunktist b. Vajalik on kehtestada kogutavad andmed ka selleks, et põhimõtteliselt
hoolsusmeetmete rakendamist reguleerivaid sätteid sisustada ning näiteks teise isiku kogutud
teabele tuginemist võimaldada. Tugineda ei ole võimalik teabele, mida keegi pole kohustatud
koguma. Usalduslepingu, seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava
isikute ühenduse esindaja või usaldusisikuga tehinguid tehes tuleb dokumenteerida asjaolu, et
isik omab sellist staatust ning registri, kus selline juriidilise isiku staatust mitteomav isikute
ühendus on registreeritud, registrikaardi väljavõtte. Registrikaardi väljavõtte kogumine tuleneb
IV direktiivi muutmise direktiivi artiklist 31 (4) b.
Paragrahvi 48 andmete säilitamise regulatsioon põhineb IV rahapesu tõkestamise direktiivi
artiklil 40, kus on kehtestatud andmete säilitamise aeg. Paragrahvi 48 lõige 4 põhineb artikli
42. Ka antud säte arvestab dokumentide ja teabe infosüsteemide päringute kaudu kogumisega,
kehtestades erinõude säilitada teave elektroonilise päringu tegemise kohta viie aasta jooksul
pärast ärisuhte lõppemist või tehingu tegemist.
Kooskõlas andmekaitse põhimõtetega näevad nii IV rahapesu tõkestamise direktiiv kui ka
eelnõu ette kohustuse andmed pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist ka kustutada.
Kustutamiskohustus on ette nähtud IV rahapesu tõkestamise direktiivi artikli 40 (1). Pädeva
järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel võib rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise,
avastamise või uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui
täiendavad viis aastat pärast esmase tähtaja möödumist.
Andmete säilitamise nõuded on kehtestatud ka FATFi soovituses nr 11.
Paragrahvis 49 reguleeritakse isikuandmete kaitse erisusi võrreldes andmekaitse üldise
korraga. Säte põhineb IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklil 41.
Paragrahvis 50 reguleeritakse rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise
kohustust. Lõigete 1 ja 2 rakendamisel tuleb RAB teavitada kahtlastest tehingutest, aga ka
tehingukatsest, s.t olukorrast, kus näiteks hoolsusmeetmete rakendamise tõttu klient loobub
tehingu tegemisest. Lisaks säilitatakse ka kehtivas seaduses olev summapõhine teavitamine
suurtest sularahatehingutest.
Alljärgnevalt on lisatud tabel teatamiskohustuse täitmisest 2016. aastal.77
77 Allikas: RAB
43
Nagu näha, on summapõhiseid teateid esitatud kokku 1909 korral. Arvestada tuleb, et
hasartmängukorraldajatele kehtib madalam sularahasummast teate esitamise määr.
IV rahapesu tõkestamise direktiivi muudatuste üks olulisemaid eesmärke oli tagada
liikmesriikide RAB-dele sarnane õigus infot koguda ja saada. Seetõttu on laiendatud ka RAB
õigust küsida ja saada esitatud teadete kohta lisainfot. Kuigi teate esitamine toimub tihti ühtse
vormi järgi, on lisainfo küsimine konkreetsete asjade kohta küllaltki tavaline.
Teatamiskohustusest on vabastatud õigusteenuste osutajad, kui nad hindavad kliendi õiguslikku
olukorda, kaitsevad või esindavad klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses,
sealhulgas nõustavad klienti menetluse alustamise või vältimise küsimuses, sõltumata sellest,
kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.
Paragrahvis 51 nähakse ette uuendusena, et teatamiskohustust täidetakse veebivormi või x-tee
teenuse kaudu. X-tee kasutusele võtmine võimaldab oluliste ja tihti väga tundlike andmete
edastamist turvalist kanalit mööda. RAB on vastava infosüsteemi väljatöötamisega alustanud
ning arendused viiakse lõpule 2017. aasta jooksul. Kuni 1. juulini 2018 on lõike 2 sõnastus
järgmine:
„(2) Teade edastatakse suuliselt, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Kui teade edastati suuliselt, korratakse seda hiljemalt järgmisel tööpäeval kirjalikult või
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“, see tähendab sama, mis kehtivas rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses.
Teate edastamise kohustus selles EMP riigis, kus kohustatud isik on asutatud, asub või teenust
osutab vastab IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklile 33, kuid sisaldab täpsustusi, mis
arvestavad ka olukorraga, et teatamiskohustust täitev kohustatud isik on füüsiline isik (ehk siis
pole „asutatud“, vaid „asub“).
44
Nõuded RABle esitatava teate sisule, vormile ja teate esitamise juhendi kehtestab valdkonna
eest vastutava ministrina siseminister määrusega.
Paragrahvis 52 sätestatakse teadete konfidentsiaalsuse nõue, mis tuleneb IV rahapesu
tõkestamise direktiivi artiklist 39. Tegemist on olulise põhimõttega, mis kehtestatud ka FATFi
standardites (10). Käesolevas paragrahvis on ka detailsemalt selgitatud, milliste tingimuste
puhul on info edastamine teatamise kohta siiski lubatav.
Isikut võib teate esitamise kohta teavitada ka õigusteenuse osutaja, kui ta teeb seda eesmärgil
veenda oma klienti hoiduma õigusvastasest tegevusest. Sellisel juhul võib näiteks oluline olla
informeerida klienti, et kui ta vastava tehingu teeb, kaasneb kohustatud isikule sellega kohustus
RABd teavitada.
Paragrahvi 53 kohaselt on heas usus teatamiskohustuse täitmise tagajärjeks tekitatud kahju
osas vastutusest vabastamine. Regulatsiooni eesmärk on tagada kohustatud isikutele võimalus
kahtlustest teada anda, kartmata seejuures näiteks olukordi, kus tekitatud kahju osas
pöördutakse nõudega nende vastu, isegi kui kahtlus ei olnud põhjendatud. Oluline on, et
teatamine ise toimus heas usus, s.t. kahtlase tehingu teate esitamise eesmärk oli ainult käesoleva
seaduse nõuete täitmine. Käesoleva sättega võetakse üle IV rahapesu tõkestamise direktiivi
artikkel 37 ning FATFi soovitus nr 21.
Lisaks kehtestab lõige 4 kohustatud isikutele täiendava kohustuse tagada oma töötajate kaitse
vaenuliku tegevuse eest, kui nad täidavad teatamiskohustust. Tihti võib teate esitamine või selle
kahtlustamine põhjustada klientides või kaastöötajates frustratsiooni. Selle ennetamiseks ja
vältimiseks peab kohustatud isik ette nägema meetmed: kas kõigi töötajate koolitamine ja
teavitamine käesoleva seaduse nõuetest või muud asjakohased võimalused töötajatele, mis
aitaksid välistada ebameeldivad või isiklikku laadi rünnakud jne. antud sätte kehtestamise
kohustus tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklist 38.
Paragrahv 54 reguleerib vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklile 32 RAB
sõltumatust ja riigi kohustust tagada RAB-le tema tegutsemiseks vajalik ressurss. Sarnaselt
kehtivale rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele on RAB on Politsei- ja
Piirivalveameti (edaspidi PPA) iseseisev struktuuriüksus. RAB autonoomiat puudutavat lõiget
on veidi sõnastuslikult kohendatud. MONEYVAL on oma hindamiste käigus leitud, et eesti
RAB vastab FATFi standarditele, mis on RABdele kehtestatud. Uutes FATFi soovitustes
reguleerib FIUde ehk Financial intelligence Unit’te ehk Eesti puhul RAB tegutsemise aluseid
soovitus nr 29.
Paragrahv 55 täpsustab RAB ülesanded. Võrreldes kehtiva õigusega on RAB ülesandeid
täiendatud nn strateegilise analüüsiga, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske,
ohte, suundumusi ning toimimisviise. RAB on ka rahapesu tõkestamise valitsuskomisjoni liige
ja seeläbi ning just strateegilise analüüsi võimalust kasutades, üks olulisemaid riikliku
riskihinnangu sisendi andjaid. Kas ja millises ulatuses RAB järelevalve ja tegevuslubade
taotlustega tegeleb, otsustatakse koostöös PPAga, pidades silmas, et nende ülesannete
täitmiseks tuleb tagada RAB-le võrreldes kehtiva olukorraga täiendav inimressurss.
Paragrahv 56. Kuivõrd käesoleva seaduse rakendamisel kohaldub haldusmenetluse seadus,
ning RAB teostab (või võib teostada) ka haldusmenetlust, vajavad nõuded RAB haldusaktidele
eriregulatsiooni osas, kus haldusmenetluse seaduses sätestatud üldnõuete rakendamine ei ole
kohane. Erandina haldusmenetluse üldkorrast kehtestatakse, et käesoleva seaduse § 58 alusel
45
tehtud ettekirjutuses ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude,
tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita.
Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Järgnev
lõige selgitab, millistel tingimustel võib isikule faktiliste aluste tutvumisega võimaldamisest
keelduda.
Paragrahvi 57 kohaselt on RABl õigus anda käesoleva seaduse rakendamiseks kohustatud
isikutele juhendeid. Kui lõikes 1 antakse RAB-le õigus anda soovituslikke juhendeid, siis
lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse, et rahapesu kahtlusega tehingute ja terrorismi rahastamise
kahtlusega tehingute tunnuste loetelu sisaldavad juhendid on kohustuslik kehtestada. Nimetatud
juhendid on praktikas aluseks sellele, millistel juhtudel kohustatud isikud kahtlastest tehingutest
RAB teavitavad (§ 50 rakendamine).
Paragrahvi 58 eesmärk on rakendada IV rahapesu tõkestamise direktiivi art 32 (7) nõuded.
RAB peab olema õigus vajadusel tehing peatada või vara käsutamist piirata. Esialgne piirang
kehtestatakse kuni 30ks ööpäevaks. Lõikes 3 sätestatud juhtudel on RABl õigus lisaks 30nele
ööpäevale piirata vara käsutamist või tehingu tegemist veel 60ks ööpäevaks, see tähendab
kokku 90 ööpäevaks. Vara käsutamise piirang kehtestatakse alati ainult kuni piiramise vajaduse
möödumiseni, s.t RAB peab kaaluma 30-st (või 90-st) ööpäevast lühemat aega ja kui piirangu
kehtimise ajal saab teatavaks piiramise aluse kadumine, tuleb vara piirangu alt ka koheselt
vabastada.
Kui vara muutub kriminaalmenetluse osaks, s.t selle käsutamist piiratakse teiste õigusaktide
alusel, tuleb samuti RAB piirang koheselt lõpetada.
Kui vara legaalset päritolu ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult
luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka
kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Vara valdajal on õigus
taotlus halduskohtus vaidlustada.
Kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara
legaalset päritolu kindlaks teha, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi
omandisse kandmiseks. Halduskohus otsustab loa andmise kohtuistungil. Vara valdajal on
õigus otsus halduskohtus vaidlustada. Vara müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud
korras ning müügist saadud summa kantakse riigi tuludesse. Vara väärtusele vastava summa
väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise
päevast arvates.
Sarnased sätted kehtivad ka hetkel kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduses (§ 40). Võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse, et kontol asuva vara korral
käsitletakse konto omanikku vara valdajana, mis tähendab, et talle laienevad kõik valdaja
õigused, kuid teda ei loeta automaatselt kontol oleva vara omanikuks ja tegelikuks kasusaajaks.
Paragrahvi 59 kohaselt on RAB-l õigus saada täiendavat teavet seadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks. RAB ülesannete loetelu on toodud paragrahvis 55. täiendava teabe
nõudmise ettekirjutuse adressaat on kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas
panga- või ärisaladust sisaldava teabe, ettekirjutuses määratud tähtajaks. Teave esitatakse
kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral
on RAB-l õigus määrata sunniraha vastavalt käesoleva seaduse § 66 lõikele 3.
46
RABl on õigus saada rahapesu tõkestamiseks olulisi andmeid, sealhulgas jälitustegevuse käigus
kogutud teavet, kõigilt jälitusasutustelt õigusaktidega sätestatud korras. Jälitustegevuse käigus
kogutud teabe edastamiseks teistele asutustele peab RABl olema teabe esitanud jälitusasutuse
kirjalik nõusolek.
Täiendava teabe nõudmist ei saa rakendada advokaadi suhtes, välja arvatud juhul, kui
advokaadi poolt RABle esitatud teade ei vasta kehtestatud nõuetele, kui teatele ei ole lisatud
nõutavaid dokumente või kui lisatud dokumendid ei ole nõuetekohased.
Paragrahvi 60 kohaselt on RAB-l õigus ligipääsule riigi, kohaliku omavalitsuse ning avalik-
õiguslike juriidiliste isikute andmebaasidele. Ligipääsu täpsemad tingimused võivad olla
reguleeritud vastavates andmebaaside kasutamist reguleerivates õigusaktides.
Paragrahv 61 kehtestab RAB andmete kasutamisele piirangud. Üldiselt on RAB kogutud
andmed salajased ning nende edastamine on lubatud üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise eesmärgil ja nendega seotud kuritegude uurimiseks. RAB ei edasta kunagi
kahtlasest tehingust teatanud isiku andmeid. Kui kahtlase tehingu teates sisalduvaid andmeid
on vajalik kasutada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks, kohtute või
uurimisasutuste töös või rahvusvahelises koostöös, siis eemaldab RAB enne info edastamist
teate esitanud isiku andmed edastatavast materjalist.
RAB kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korra kehtestab siseminister määrusega.
Paragrahv 62 kehtestab RAB ametnikule esitatavad nõuded. Siin ei ole võrreldes kehtiva
korraga muudatusi ette nähtud. Samuti ei ole sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega ette nähtud §-s 63, RAB ja Kaitsepolitseiameti
koostöö.
Paragrahv 64 reguleerib rahvusvahelise infovahetuse küsimusi ning siin olulised muudatused
kehtestatud IV rahapesu tõkestamise direktiiviga. Kaasajal on RABde vaheline koostöö väga
tihe, seda eriti EL RABde puhul, mis kasutavad omavahel info saatmiseks keskset
andmevahetusplatvormi (FIUNet). RABde EL-ülest koostööd reguleerivad IV rahapesu
tõkestamise direktiiv artiklid 51—57, kuid käesolev paragrahv on sõnastatud veelgi laiemalt,
võimaldades rahvusvahelist koostööd ka kolmandate riikide RABde või nn diagonaalset
koostööd teiste välisriigi pädevate asutustega.
Paragrahv 65. Järelevalveasutused. Paragrahv reguleerib rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise alast riiklikku järelevalvet. Järelevalve all mõistetakse pädeva asutuse või organi
poolt teabe kogumist ja kohapealset kontrolli kohustatud isikute juures. Järelevalvega on
hõlmatud hoolsusmeetmete täitmine, andmete säilitamine, teatamiskohustuse täitmine, samuti
sisemiste turvameetmete rakendamine. Järelevalve käigus kontrollitakse muuhulgas, kas
kohustatud isiku poolt kehtestatud protseduurireeglid ja töötajate vastav koolituse korraldus
toetab hoolsusmeetmete igapäevast rakendamist ja vajadusel RABle teadete esitamist.
Järelevalve on üldreeglina riskipõhine ja arvestab kohustatud isikute tegevuse erisusi, kuid
üldnõuded järelevalvele on samad kõikide järelevalve teostajate tegevuses. Järelevalve
teostamisel kohaldatakse kooskõlas § 2 lõikega 2 haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades
käesoleva seaduse erisusi.
Lõikest 1 tuleneb PPA või RAB järelevalve pädevus kohustatud isikute poolt käesoleva
seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmisel. RAB järelevalve alla ei kuulu
47
krediidi- ja finantseerimisasutused, kelle üle teostab riiklikku finantsjärelevalvet
Finantsinspektsioon ega Eesti Advokatuuri liikmed. Kõikide teiste kohustatud subjektide
järelevalvega tegeleb RAB.
Lõike 2 kohaselt teostab Finantsinspektsioon järelevalvet krediidi- ja finantseerimisasutuste üle
käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmisel, kui tegemist on
isikuga, kelle üle Finantsinspektsioon teostab riiklikku finantsjärelevalvet. Kooskõlas
Finantsinspektsiooni seaduse § 6 lõike 1 punktiga 7 ja kehtiva RTRTS §-ga 25 kuulub
eelnimetatud küsimus Finantsinspektsiooni pädevusse ka käesoleval ajal. Finantsinspektsiooni
seaduse § 2 alusel teostab Finantsinspektsioon järelevalvet finantsjärelevalve subjektide, s.t
ettevõtjate üle, kelle tegevus on reguleeritud krediidiasutuste seaduses, kindlustustegevuse
seaduses, investeerimisfondide seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru
seaduses, liikluskindlustuse seaduses, e-raha asutuste seaduses ja Eesti väärtpaberite
keskregistri seaduses. Seega ei teosta Finantsinspektsioon ka eelnõu jõustumisel järelevalvet
mitte kõikide eelnõu § 6 lõikes 2 finantseerimisasutusena nimetatud ettevõtjate üle.
Finantsteenuseid pakkuvate äriühingute, kelle üle riiklikku finantsjärelevalvet ei teostata,
(näiteks hoiu-laenuühistud, mitmesugused laenude andmisega tegelevad äriühingud, nn.
investeerimisfirmad, valuutavahetusteenuse pakkujad, alternatiivsete maksevahendite teenuste
pakkujad) käsitletakse eelnõu kohaselt finantseerimisasutusena, kuid järelevalvet RTRTS
sätete täitmise üle teostab RAB.
Lõike 3 kohaselt valvab Eesti Advokatuuri juhatus advokatuuri liikmete poolt käesoleva
seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise järele advokatuuri seaduses
sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse vaadeldavas peatükis sätestatud erisustega.
Eelnõus on toodud uus lahendus, analoogilist sätet kehtivas õiguses ei ole. Vastavalt
advokatuuriseaduse §-le 22 on advokatuuri liikmed vandeadvokaadid, vandeadvokaadi
vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Advokatuuriseaduse § 46 sätestab järelevalve advokatuuri
liikmete üle - järelevalveline pädevus on vastavalt sellele sättele ja §-le 12 advokatuuri
juhatusel. Lõike 4 kohaselt teevad Finantsinspektsioon ja Eesti Advokatuuri juhatus RABga
koostööd, lähtudes käesoleva seaduse eesmärkidest. Eeltoodud säte on kooskõlas FATF-i
soovitustega ja peab tagama tõhusa üleriikliku süsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise preventiivsete meetmete rakendamisel.
Paragrahv 66. Riikliku järelevalve erimeetmed. Paragrahvis on sätestatud, et selle alusel
teostatavale riiklikule järelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud erisustega. Lisaks
on sätestatud Finantsinspektsiooni, PPA ja RAB pädevus sunniraha rakendamiseks
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Krediidi- ja finantseerimisasutuste
puhul suurendatakse RAB ja Finantsinspektsiooni õigust kohaldada ettekirjutuste tähtaegse
täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha. Eelnõu sätted on suunatud
Finantsinspektsiooni ja muude riikide finantsjärelevalveasutuste, sealhulgas lepinguriikide ja
kolmandate riikide järelevalveasutuste ning Euroopa finantsjärelevalve asutuste koostöö
tõhustamisele.
Rakendatavad sunniraha määrad peaksid heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida
rikkumiste arvelt olulist kasu. Halduskorras kohaldatavate trahvide määrad on sätestatud
direktiivi artikli 59 lõikes 3. Finantsinspektsiooni haldusakti täitmata jätmise või ebakohase
täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja
48
järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks kuni 5
miljonit eurot. Juriidilise isiku puhul esmakordse haldusakti täitmata jätmisekorral kuni 32 000
eurot, järgmistel kordadel kokku kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele
sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 10% aastasest kogukäibest.
Paragrahv 67. Järelevalve teostaja õigused. Paragrahv vastab kehtiva seaduse §-le 48 ja
sätestab järelevalve teostaja õigused. Lõike 1 kohaselt on järelevalve teostajal õigus teha
kohustatud isikute asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll. Järelevalveametnikul on õigus
kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud isiku valduses olevasse hoonesse
ja ruumi. Kohapealsed kontrollid võivad olla plaanilised või põhineda riskianalüüsil või
konkreetsel signaalil. Finantsinspektsioonil on finantsjärelevalve subjektide kohapealse
kontrolli teostamise õigus ka teiste Finantsinspektsiooni tegevuse aluseks olevate seaduste
alusel. Kohapealse kontrollimise kohta koostatakse akt kooskõlas § 69 sätestatud nõuetega.
PPAl või RABl on kohapealse kontrolli õigus kõikide tema järelevalve alla kuuluvate
kohustatud subjektide juures, et tagada erinevate kohustatud isikute võrdne kohtlemine. PPA
või RAB ei ole kohustatud kohapealsest kontrollist ette teatama. Kui PPA või RAB või
Finantsinspektsioon avastab väärteo tunnustele vastava teo, võib ta algatada väärteomenetluse.
Kooskõlas §-ga 103 on kohtuväliseks menetlejaks eelnõu § 84—102 sätestatud väärteoasjades
Finantsinspektsioon ja PPA, sh RAB.
Lõike 2 kohaselt on kohapealse kontrolli käigus kontrollijal õigus piiranguteta uurida vajalikke
dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada nende kohta
vajalikke selgitusi ning jälgida tööprotsesse ning saada suulisi ja kirjalikke selgitusi
kontrollitavalt kohustatud isikult, selle juhtorgani liikmetelt või töötajatelt. Kooskõlas
advokatuuri seaduse § 46 lõike 2 punktiga 4 on advokatuuri liikme üle järelevalve teostamisel
advokatuuri juhatusel õigus nõuda nende poolt määratud isiku pääsemist büroo ruumidesse.
Paragrahv 68. Järelevalve teostaja kohustused. Paragrahv kehtestab järelevalve teostaja
kohustused. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioon, PPA, advokatuuri juhatus,
Justiitsministeerium või Notarite Koda kohustatud teatama RABle, kui ta tuvastab kohustatud
isiku kontrollimisel olukorra, mille tunnused osutavad rahapesu või terrorismi rahastamise
kahtlusele. Teade esitatakse viivitamata siseministri määrusega kehtestatud vormis. Ka kehtiva
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt on järelevalve teostajatel sama
kohustus. Rahvusvaheliste standardite ja direktiivi artikli 32 kohaselt peab RABl olema kogu
teave rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimise kohta.
Lõike 2 kohaselt on Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus ja Justiitsministeerium
kohustatud esitama RABle iga aasta 15. aprilliks andmed eelmisel kalendriaastal läbiviidud
järelevalve menetluste arvu, järelevalvega hõlmatud kohustatud isikute arvu, avastatud
rikkumiste ja tehtud ettekirjutuste ning kohaldatud karistuste arvu kohta. Kooskõlas eelnõu §
55 lõike 1 punktiga 5 on RAB ülesanne rahapesu- ja terrorismi rahastamise vältimise ja
tuvastamise alane avalikkuse teavitamine ning vastavate statistiliste andmete analüüs ja
koondülevaade avaldamine vähemalt üks kord aastas. Normi eesmärk on tagada, et RAB kui
keskne rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutus saaks koguda kohaste analüüside
koostamiseks vajalikud andmed teiste pädevate asutuste poolt teostatud järelevalvemenetluste
kohta. Samuti peab Finantsinspektsioon teavitama (eelnõu § 109) avalikustatud väärteoasjas
tehtud lahendist või haldusaktist ning sunniraha määramisest, samuti nimetatud otsuste suhtes
esitatud vaietest või kaebustest.
49
PPA ja Finantsinspektsiooni veebilehel märgitakse vähemalt rikkumise liik ja laad, rikkumise
eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi, ettekirjutuse või otsuse vaidlustamise ja
tühistamise kohta. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul.
Kooskõlas direktiivi artikliga 60 on PPAl, RABil ja Finantsinspektsioonil õigus kaaluda otsuste
avalikustamise otstarbekust ja proportsionaalsust. PPAl, RABil ja Finantsinspektsioonil on
õigus hinnata, kas lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti, sealhulgas ettekirjutuse
või sunniraha määramise otsuse avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik isikuandmete kaitse
tagamiseks avalikustamata, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest selle
äralangemiseni:
1) andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või pooleliolevat menetlust;
2) rikkumise eest vastutava isiku avalikustamine oleks määratud karistusega võrreldes
ebaproportsionaalne.
Andmete avalikustamise kaalutlusõigus on vajalik eelkõige juhul kui tegemist on Eesti
finantsjärelevalve ja mõne muu lepinguriigi pädeva asutuse koordineeritud tegevusega, et
tagada subjektide klientide ja avalikkuse huvide kaitse ja ühetaoline informeerimine.
Lõike 5 kohaselt on Politsei- ja Piirivalveametil, rahapesu andmebürool ja
Finantsinspektsioonil kaalutlusõigus jätta väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt
avalikustama, kui andmete avalikustamine võib ohustada finantsturgude stabiilsust või otsuse
avalikustamine oleks ebaproportsionaalne ja ebaotstarbekas kontreetse rikkumise asjaolusid
arvestades, s.h. juhul, kui otsus puudutab vähemolulisi meetmeid, süü on väike või puudub
avalikkuse huvi. Tuleb arvestada, et vastavalt FIS § 54 ei ole Finantsinspektsiooni poolt
läbiviidav menetlus avalik ja üldjuhul on järelevalvemenetluses kogutud teave
konfidentsiaalne.
Paragrahv 69. Kontrolli tulemuste kajastamine. Paragrahv reguleerib kontrolltulemuste
kajastamist. Lõike 1 kohaselt on kontrolli teostanud järelevalveametnik kohustatud koostama
kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul
kontrolli läbiviimisest arvates. Võrreldes kehtiva seadusega on tähtaeg pikenenud, varasem
ühenädalane aeg oli ebamõistlikult lühike kontrolliakti koostamiseks. Järelevalve menetluses
tuleb kooskõlas eelnõu §-ga 2 kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid.
Lõige 2 ja 3 sätestavad nõuded järelevalve teostaja poolt koostatud kontrollaktile.
Paragrahv 70. Järelevalve RAB tegevuse üle. Paragrahv reguleerib andmekaitse alast
järelevalvet sarnaselt kehtiva Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus §-ga 51.
Eelnõus on sätestatud, et kontrolli RABs registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle
teostab Andmekaitse Inspektsioon. Teenistuslikku järelevalvet RABi tegevuse seaduslikkuse
üle teostab PPA.
Paragrahvid 71—76 (8. peatükk, tegevusluba). Käesoleva seadusega kehtestatud
loakohustusel on eelkõige kuritegusid ennetav funktsioon, see tähendab, et tegevusloa
menetluse näol tegemist n.ö kaitsefunktsiooniga, mis aitab tulevikus ennetada võimalikke
kuritegusid. Kaitsefunktsiooni kehtestamise vajadus tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise
FATF-i soovitustest ning IV rahapesu tõkestamise direktiivist (artikkel 47). Virtuaalvaluutade
vahetusteenuse pakkujad ja virtuaalvaluutade rahakotiteenusepakkujad peavad olema enne
tegevuse alustamist tegevusloa saanud vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivi
50
muudatustele (artikkel 47 (1) muudatused). FATF-i soovitustes rõhutatakse riskipõhist
lähenemist nii tõkestamise meetmete rakendamisel kui ka järelevalve teostamisel. Riigid
peaksid võtma meetmed, tagamaks, et näiteks raha või alternatiivse maksevahendi
ülekandeteenuseid osutavad füüsilised või juriidilised isikud on litsentseeritud või registreeritud
ning nende kontrollimiseks ja FATFi soovitustes sätestatud asjaomaste meetmete järgimise
tagamiseks on kehtestatud tõhusad mehhanismid.
Võrreldes kehtiva õigusega, on sisse viidud järgmised muudatused.
Lisatud on 2 tegevusloa taotlemiseks kohustatud isikut, virtuaalvääringute raha vastu
vahetamise teenuse pakkujad ning virtuaalvääringute rahakotiteenuse pakkujad. Mõlemad
mõisted on defineeritud eelnõu §-s 4. Kuivõrd nimetatud teenusepakkujad sisuliselt hõlmavad
kehtiva seaduse alusel loakohustust omavaid alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujaid,
ning viimatinimetatud enam käesoleva seaduse mõistes kohustatud isikuteks ei ole, siis
lõpetatakse ka selliste isikute loakohustus. Rakendussäte kehtiva seaduse alusel antud
tegevuslubade kohta on §-s 107.
Tulenevalt praktilisest vajadusest kehtestatakse finantseerimisasutuste loa taotlejatele kohustus
määratleda enne loa taotlemist ära, millist finantsteenust osutama soovitakse hakata. See
tähendab, et tegevusloa taotluse juures näidatakse ära ka vähemalt üks nendest tegevustest:
1) valuutavahetusteenus;
2) makseteenus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, välja arvatud makse
algatamise ja kontoteabe teenus;
3) e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;
4) elukindlustusega tegelev kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse tähenduses (edaspidi
kindlustusandja);
5) elukindlustuse vahendusega tegelev kindlustusmaakler kindlustustegevuse seaduse
tähenduses (edaspidi kindlustusmaakler);
6) fondivalitseja, välja arvatud kohustusliku kogumispensioni valitsemisega seotud tegevuse
osas, ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond investeerimisfondide seaduse tähenduses;
7) investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses;
8) krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja –vahendajate seaduse tähenduses;
9) hoiu-laenuühistu hoiu-laenuühistu seaduse tähenduses;
10) e-raha asutuse või makseteenuse pakkuja määratud keskne kontaktpunkt;
11) muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
12) punktides 1–8 nimetatud teenust pakkuv välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse
kantud filiaal;
13) punktides 2–8 nimetatud teenuse piiriülene pakkuja, kui teenuse osutamise koht on Eesti
Vabariigis.
Luba ei väljastata nendele isikutele, kellel on loakohustus mõne teise seaduse alusel.
Tegevusloa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise otsustab PPA.
Paragrahv 77, tegelike kasusaajate kohta andmete hoidmise kohustus. Täpne ja
ajakohastatud teave tegelikult kasu saava omaniku kohta on võtmetegur kurjategijate
kindlakstegemisel, kes võivad varjata end äriühingu struktuuri taha. Seepärast on vajalik, et
äriühingud koguvad ja hoiavad lisaks põhiteabele, nagu äriühingu nimi ja aadress ning
asutamist ja õiguspäraseid omandisuhteid tõendavad dokumendid, ka piisavat, täpset ja
ajakohastatud teavet oma tegelikult kasu saavate omanike kohta. Selleks, et juriidiliste isikute
51
ärakasutamise vastu võitlemiseks suurendada läbipaistvust, peaks tegelikult kasu saavaid
omanikke käsitlevat teavet säilitatakse äriühingust eraldi asuvas keskregistris. Eestis hakatakse
teavet koguma äriregistri juurde. Eraõiguslik juriidiline isik peab koguma ja hoidma andmeid
oma tegeliku kasusaaja, füüsilise isikukohta, sealhulgas teavet tegeliku kasusaaja omandiõiguse
või kontrolli teostamise viiside kohta. Tegeliku kasusaaja tuvastamine toimub eelnõu § 10
alusel. Tegelike kasusaajate andmeid hoiab eraõigusliku juriidilise isiku juhatus äriregistri
juures. Peatüki meetmed aitavad arvesse võtta MONEYVALi 3. ja 4. hindamisvooru soovitusi:
valitsus peaks kaaluma meetmete süsteemi, et juriidilised isikud koguksid ja esitaksid
ajakohastatud informatsiooni äriregistrile, samuti tagataks ettevõtete läbipaistvus.
Paragrahv 78, andmete esitamine. Äriregistri infosüsteemi kaudu tuleb äriühingul esitada
oma tegeliku kasusaaja kohta tema nimi, sünniaeg ning elukohariik ning andmed tema
kontrolliva positsiooni kohta. Samad andmed tuleb esitada ka mittetulundusühingul ja
sihtasutusel. Vastavalt eelnõu § 10 lõikele 7 esitatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste
tegelike kasusaajatena (ehk nende tegevust kontrollivate isikutena) juhatuse liikme andmed.
Andmed esitatakse koos äriregistrisse kandmise avaldusega. Kui andmed muutuvad või ei ole
õiged, tuleb mõistliku aja jooksul uued andmed teatada. Kui aga andmed ei muutu, kinnitab
juhatus andmete õigsust majandusaasta aruande esitamisel. Juriidilise isiku juhatus vastutab
tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, valeandmete esitamise, samuti andmete õigsuse
ja ajakohasuse eest eelnõu §-s 96 ette nähtud korras.
Paragrahv 79 reguleerib andmete avalikustamist. Tegeliku kasusaaja andmed on avalikud ja
kättesaadavad äriregistri infosüsteemis. IV rahapesu tõkestamise muutmise direktiiv (artikli 30
lg 5) võimaldab anda siseriikliku õiguse kohaselt juurdepääsu tegeliku kasusaaja andmetele,
mis on laiulatuslikum kui direktiivis sätestatud. Selline juurdepääs andmetele peab olema
tagatud ilma piiranguteta RABile ning Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti ning
äriregistri vahel info vahetamise aluseks on 1999. a sõlmitud koostööleping. Lepingu järgi on
andmete vahetamise aluseks justiitsministri 30.11.1998 määrus nr 55
(https://www.riigiteataja.ee/akt/130082016004).
Kohustatud isikud saavad infot tasuta, kuna see on vajalik hoolsusmeetmete kohaldamiseks.
Paragrahv 80, andmete avalikustamise piiramise tingimused. Direktiiv võimaldab
juhtumipõhiselt erandkorras kehtestada erandi juurdepääsule, kui sellise juurdepääsu tulemusel
tekiks tegelikult kasusaaja suhtes kelmuse, inimröövi, vägivalla või ähvardamise oht või kui
tegelik kasusaaja on alaealine või teovõimetu. Säte näeb ette, et Tegelikul kasusaajal ja tema
seaduslikul või lepingulisel esindajal on õigus taotleda PPAlt andmete avalikustamise piiramist,
kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik. Lõikega 2 sätestatakse taotlusele
lisatav teave. Lõikes 3 nähakse ette PPA otsustusprotsess ja otsuse vaidlustamine.
Paragrahv 81 kehtestab tegelikuks kasusaajaks nimetatud isikule õiguse nõuda esitatud
andmete parandamist ja avalikustamise lõpetamist. Võib juhtuda, et tegeliku kasusaaja kohta
esitatud andmed ei ole õiged. Sel juhul on tegelikul kasusaajal ja tema seaduslikul või
lepingulisel esindajal õigus taotleda PPAlt ebaõigete andmete parandamist ja avalikustamise
lõpetamist. Sätestatud on ka andmete parandamise ja avalikustamise lõpetamise taotluse
esitamise menetlus.
52
Paragrahv 82 reguleerib andmete kustutamist. Kui juriidiline isik kustutatakse äriregistrist, siis
tegeliku kasusaaja andmed kustutatakse automaatselt 5 aastat pärast juriidilise isiku registrist
kustutamist.
Paragrahv 83 võtab üle IV direktiivi muudatustega ette nähtava (artikkel 32a) nn
pangakontode registri sätted. Sellised „registrid“ toimivad juba näiteks Saksamaal, Belgias,
Sloveenias, Portugalis, Hispaanias, Leedus ja Prantsusmaal ja on asutamisel Bulgaarias.
Näiteks Prantsusmaal ja Hispaanias on asutatud kesksed andmebaasid, kuhu pangakontode
andmed kogutakse ja kust on pädevatel asutustel võimalik siis päringutega infot saada.
Saksamaal on aga kasutusel nn „andmevahetussüsteem“, mille käigus andmeid ei hoita eraldi
andmebaasis, vaid pädevad asutused saavad teha päringuid eraldi infotehnoloogilise lahenduse
kaudu kõikidesse krediidiasutustesse.
Vastavalt direktiivi põhjenduspunktile 57 julgustatakse liikmesriike sisse seadma
pangandusregistrite süsteeme või elektroonilise andmeotsingu süsteeme, mis annaksid
RABdele juurdepääsu pangakonto omanike andmetele. Kuna kõigil liikmesriikidel ei ole
mehhanisme, mis võimaldavad RABdel saada õigeaegselt teavet panga- või maksekontode
omanike identiteedi kohta, on mõnedel RABdel takistusi kuritegelike või terroristlike rahaliste
tehingute avastamisel rahvusvaheliselt. RABd ei saa vahetada niisugust teavet ei ELi ega ELi
väliste osapooltega ning seega raskendatakse piiriülest preventiivset tegevust.
Muudatusega artiklis 32a tuleb liikmesriikidel sisse seada automaatsed tsentraliseeritud
mehhanismid, mis võimaldavad kiiresti tuvastada panga- ja maksekontode omanikke.
Liikmesriikidel on valida, kas seada sisse keskne register, mis sisaldab vajalikku teavet panga-
ja maksekontode omanike kohta ja tagab riiklikele ja pädevatele ametiasutustele täieliku ja kiire
juurdepääsu registris sisalduvale teabele või muud tsentraliseeritud mehhanismid, nagu keskne
andmete otsingusüsteem, mis võimaldab sama eesmärgi saavutamist.
RABdel ja teistel pädevatel asutustel peavad olema tõhusad vahendid, et tuvastada kõik ühele
isikule kuuluvad panga- ja maksekontod läbi tsentraliseeritud automaatse otsingu. Seeläbi on
võimalik kahtlaste rahapesu ja terrorismi rahastamiste tehingute kiirem avastamine nii riiklikul
kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seeläbi saaksid liikmesriigid valida parimad vahendid, et
saavutada eelnõu eesmärki. Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse huvides tuleks nendes
registrites säilitada vaid andmeid, mis on minimaalselt vajalikud selleks, et rahapesu ja
terrorismi rahastamise uurimist läbi viia. Andmesubjekte peab teavitama andmete
salvestamisest ja nende kättesaadavusest RABdele ning neile peab edastama kontaktandmed
selleks, et nad saaksid kasutada oma juurdepääsuõigust. Rahvusvahelisel tasandil peaks
maksimaalne säilitusaeg (mõistliku põhjenduse alusel) kehtima isikuandmete registreerimisele
registris ja peaks olema kehtestatud andmete kustutustähtaeg selleks ajaks, kui need ei ole enam
sätestatud eesmärgil vajalikud. Juurdepääs nimetatud andmebaasidele peaks olema tagatud vaid
teadmisvajaduse korral.
Eelnõuga nähakse ette, et krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on ärisuhte raames kliendile
avanud panga- või maksekonto (edaspidi konto), millele on väljastatud rahvusvahelise
maksekonto tunnus IBAN, peab liituma elektroonilise arestimissüsteemiga (e-arest) ja tagama,
et selle süsteemi kaudu on kättesaadavad vähemalt järgmised andmed:
1) konto omaniku ja tema nimel tehinguid tegeva isiku nimi või nimed
2) konto omaniku tegeliku kasusaaja andmed
53
3) konto IBAN number;
4) konto avamise ja sulgemise kuupäevad.
Krediidiasutus ja finantseerimisasutus tagab elektroonilise arestimissüsteemi kaudu andmete
kohta päringule vastamise ka viie aasta jooksul konto sulgemise kuupäevast arvates.
Hetkel vahetatakse samu andmeid viisil, kus uurimisasutus pärib vajaminevad andmed kirjaliku
päringu teel.
Näiteks ajavahemikul 01.01.—29.03.2016 on PPA dokumendiregistris registreeritud 1577
taolist pangapäringut, mis teeb ca 25 päringut tööpäevas ja prognoosida saab, et tehakse ca 6375
päringut aastas.
Seesugune andmete saamise viis on aga väga ajamahukas, ent ei aita kaasa mõistliku ja
ökonoomse riigifunktsioneerimise ideele. Näiteks kui võtta vaatluse alla sel aastal esitatud
päringute arv, siis näitavad statistilised andmed, et ajavahemikul 01.01.2016 – 31.10.2016
esitati erinevate menetluste raames läbi dokumendihaldusprogrammi Delta 5360 päringut
pankadele (16,4 päringut ööpäevas, ca 500 päringut kuus, ca 6000 päringut aastas). Neile
päringutele lisanduvad RAB-i poolt tehtavad päringud, mida on ajavahemikul 01.01-
30.09.2016 pankadele edastatud 790 (keskmiselt ca 3 päringut ööpäevas, seega ca 1080
päringut aastas).
Päringu teostamise teeb menetleja mitmeid toiminguid, näiteks koostab digitaalselt
allkirjastatud kirja (päringu) ja edastab selle dokumendihaldusprogrammi Delta vahendusel
pangale või pankadele (RAB-i puhul protsess pikem, tegemist ei ole kriminaalmenetlusega,
mille raames päring teostatakse). Reeglina vastab pank kirjale ühe kuu jooksul. Erandjuhtudel,
esitatud taotluse alusel ka kiiremini. RAB-i poolt edastatud päringutele vastamise tähtajaks on
tavaliselt 5- 14 päeva, kiire vajaduse korral 1- 2 päeva. Pank saadab vastuse krüpteeritud kujul
PPA kontaktiks määratud isikule, kes kirja sisu dekrüpteerib, Deltas registreerib ning vastusena
saadetud päringu juurde lisab. Uurija saab vastuskirja kätte Delta vahendusel.
Ühe päringuga seotud toimingud (päringu koostamine, krüpteerimine, registreerimine,
dekrüpteerimine) võtavad olenevalt päringu keerukusest, mahust ja päringuid töötleva
ametniku või teenistuja oskustest aega ca 30 minutit (RAB-i päringutega on kuluv aeg isegi
pikem).
Arvestades, et keskmiselt on uurija tunnitasu 7,4 eurot, päringuga seotud toiminguteks kuluv
aeg 30 minutit on ühe päringu maksumus orienteeruvalt 3,7 eurot. Kui arvestada, et aastas
koostatakse PPA-s ca. 7000 pangapäringut, võib selle tegevuse kaudne maksumus ulatuda
minimaalselt 25 900 euroni.78
Eelnõu paragrahv jõustub 2019. a 1. jaanuaril.
Paragrahvid 84—103. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest võetakse
eelnõusse üle sisuliselt muutmata kujul järgmised väärteokoosseisud:
1) isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmine (eelnõu § 86);
2) hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamise nõuete rikkumine (eelnõu § 90);
78 Allikas: Siseministeeriumi teavituskiri 17. novembrist 2016 nr 9-230-1.
54
3) anonüümse konto või hoiuraamatu avamine (eelnõu § 95);
4) korrespondentpanganduse nõuete rikkumine (eelnõu § 92);
5) andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine (eelnõu § 101);
6) kohustusliku informatsiooni esitamata jätmine ja esitamisega viivitamine (eelnõu § 97);
7) ärisuhte pideva jälgimise kohustuse rikkumine (eelnõu § 94);
8) rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise kohustuse rikkumine (eelnõu § 99);
9) ebaseaduslik teavitamine RABle edastatud andmetest (eelnõu § 100);
10) majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustuse rikkumine (eelnõu
§ 102).
Eraldi väärteokoosseisud ja vastutus nähakse ette rahapesu ja terrorismi rahastamise meetmete
(protseduurireeglid, sisekontrollieeskiri, kontaktisik) kehtestamata jätmise eest, samuti nende
meetmete rakendamata jätmise eest. Uued väärteokoosseisud on tegeliku kasusaaja tuvastamise
kohustuse rikkumine, riikliku taustaga isikuga tehingu tegemise nõuete rikkumine, teise isiku
kogutud andmetele tuginemise tingimuste rikkumine, tegevuse edasiandmise keelu rikkumine,
tegeliku kasusaaja kohta andmete esitamata jätmine, ärisuhte loomise ja tehingu tegemise keelu
rikkumine. Modifitseeritud kujul sätestatakse teabe hindamise ja kogumise nõuete rikkumise
koosseis.
Eesti kehtiv õiguskord on rahapesu ja terrorismi rahastamise preventiivsete meetmete
rakendamata jätmise eest karistuste kehtestamisel liberaalsem kui paljud teised riigid. Kehtivas
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 7. peatükis sätestatud karistuste määrad
ei vasta kaitstavate õigushüvede olulisusele ja ei mõjuta süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude
toimepanemisest. Eelnõus on muudetud juriidilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmäära,
mis on senise 32 000 euro asemel kuni 400 000 eurot. Kehtivas õiguses sätestatud trahvimäärad
ei mõjuta kohustatud isikuid hoiduma käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest.
Rahatrahvi ülemmäära tõstmine on vajalik arvestades käesoleva seaduse eesmärke ja selle
alusel kaitstud avalike huvide olulisust. Direktiivi artikli 58 kohaselt peavad liikmesriigid
sätestama siseriiklikes õigusaktides tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad halduskaristused.
Liikmesriikides on praegu kohaldatavad halduskaristused riigiti väga erinevad. Selline erinevus
kahjustab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks tehtavaid pingutusi ning killustada
liidu tasandil võetavaid meetmeid. Kohaldatavad karistused võiksid hõlmata selliste nõuete
rikkumisi nagu hoolsusmeetmete rakendamine, andmete säilitamine, kahtlastest tehingutest
teatamine ja kohustatud isikute sisekontroll.
Eesti probleemiks, mille tõid välja ka MONEYVALi hindajad, on Rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduse sanktsioonisüsteem, mis tuleb üle vaadata, et tagada tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad karistused79. FATFi soovituse 35 kohaselt peavad riigid tagama,
et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid (märgitud soovitustes 6 ja 8-23)
mittetäitvatele kohustatud isikutele on kehtestatud tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad
kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused. Karistusi peaks olema võimalik rakendada mitte ainult
79 The Estonian authorities should review the range of financial penalties available, to ensure that they are
sufficiently proportionate, dissuasive and effective;
55
finantsasutustele ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele kohustatud ettevõtjatele ja
kutsetöötajatele, vaid ka nende juhatajatele ja juhtkonnale.
Karistuse valikul tuleb arvesse võtta kohustatud isiku suurust, eripära ja ärimudeli laadi. Eelnõu
kohaselt on kohustatud isikuteks nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka väga suured äriühingud
– krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusseltsid jt, kelle puhul näiteks
suuremahulise kliendibaasi töötlemisel eelnõuga pandud kohustuste täitmine võib olla
komplitseeritud, mille kõrval võiks ka senises maksimaalmääras rahatrahvi korduv tasumine
olla kokkuvõttes odavam. Rahatrahvi määrade tõstmine ei tähenda, et praktikas rakendatava
rahatrahvi suurus sellega seoses hüppeliselt tõuseks, vaid see annab Finantsinspektsioonile ja
RABle paindliku võimaluse arvestada erinevate rikkumiste ja erinevate rikkujate korral
igakordsete asjaoludega, s.h rakendada äärmuslikel juhtudel sellise suurusega rahatrahvi, mis
tõepoolest täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma käesoleva seaduse
nõudeid80. Rahatrahvi kohaldamine toimub vastavuses karistusseadustiku ja väärteomenetluse
seadustikuga.
Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on PPA ja
Finantsinspektsioon.
Paragrahv 104, sätete uuesti kohaldamise kohustus olemasolevatele kliendisuhetele. Alates
käesoleva seaduse jõustumisest ühe aasta jooksul kohaldavad kohustatud isikud vastavalt
vajadusele olemasolevate klientide suhtes olulisuse ja riskide põhjal seaduse peatükis 3
sätestatud hoolsusmeetmeid, võttes arvesse seda, kas ja millal hoolsusmeetmeid on varem
rakendatud ja kas saadud teave on piisav. Nõue tuleneb FATFi soovitusest 10 ning selle
eesmärk on täita MONEYVALi antud soovitust hoolsusmeetmete rakendamise kohta
olemasolevatele klientidele81.
Paragrahv 105, riskianalüüsi ja protseduurireeglite uuendamine. Ettevõtjad, kellel peab olema
PPA tegevusluba, esitavad riskianalüüsi ja sellele vastavad protseduurireeglid ning
sisekontrollieeskirja ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
Paragrahv 106, teave olemasolevate tegevuste edasiandmise lepingute kohta. Kohustatud isik
esitab pädevale järelevalveasutusele teabe enne käesoleva seaduse jõustumist kehtivate
tegevuste edasiandmise lepingute kohta viie kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest
arvates ning teavitab pädevat järelevalveasutust lepingute muutmisest vastavalt käesoleva
seaduse nõuetele.
Paragrahvis 107 reguleeritakse olemasolevate alternatiivsete maksevahendite teenuse
pakkujate tegevuslubade kehtivus ja võimalus need vahetada virtuaalvääringu raha vastu
vahetamise teenuse pakkuja tegevusloaks.
Kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud alternatiivse
maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba omav ettevõtja teatab 8 kuu jooksul käesoleva
seaduse jõustumisest PPAle, kas ta soovib muuta tegevusloa virtuaalvääringu raha vastu
vahetamise teenuse pakkuja tegevusloaks. PPA teeb sellise teate saamisest 30 tööpäeva jooksul
otsuse tegevusloa andmise kohta. Selline teenusepakkuja ei pea tasuma riigilõivu tasuma ja 80 The Estonian Authorities should review the sanctioning provisions in the MLTFPA and the various sectoral
legislation, in order to provide for consistent application of sanctions across all financial institutions; 81 A clear requirement to apply CDD requirements to existing customers on the basis of materiality and risk and
to conduct CDD on such existing relationships at appropriate times (c.5.17).
56
tema tegevusloa kontrollieseme kuuluvaid asjaolusid ei kontrollita täiendavalt. Lisaks on
sätestatud, et kehtiv alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks
9 kuud pärast käesoleva seaduse jõustumist
Paragrahvis 108 kehtestatakse enne käesoleva seaduse jõustumist äriregistrisse või
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku juhatuse tegelike
kasusaajate andmete deklareerimiskohustus. Andmed tuleb teatada 60 päeva jooksul käesoleva
sätte jõustumisest arvates.
Paragrahv 109. Seoses tehniliste arendustööde planeeritava ajaga säilitatakse kuni 1. juulini
2018 teatamiskohustuse vormile kehtiva seaduse sõnastus, mille kohaselt tuleb teade edastada
suuliselt, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui teade edastati
suuliselt, korratakse seda hiljemalt järgmisel tööpäeval kirjalikult või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Paragrahvi 51 lõige 2, mille kohaselt edastatakse kahtlase tehingu teade
RABle veebivormi või x-tee teenuse kaudu, jõustub 1. juulil 2018.
Paragrahv 110. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine. Direktiivi artikli 62 kohaselt peavad
pädevad asutused teavitama Euroopa järelevalveasutusi kõigist krediidiasutustele ja
finantseerimisasutustele määratud halduskaristustest ja nende suhtes võetud meetmetest,
sealhulgas nendega seotud kõigist edasikaebustest ja nende tulemustest. Seetõttu on vajalik
täiendada FIS 46 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41, et Finantsinspektsioonil võimaldada
teavitada Euroopa Komisjoni ja Euroopa järelevalveasutust rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse alusel menetletud väärteoasjas tehtud lahendist või haldusaktist ning
sunniraha määramisest, samuti nimetatud otsuste suhtes esitatud vaietest või kaebustest.
Et tagada kooskõla neljanda rahapesuvastase direktiivi muudatustega artikli 57a osas antakse
Finantsinspektsioonile FIS § 47 lõike 3 täiendusega õigus kasutada ka teavet, et täita Euroopa
järelevalveasutuse, lepinguriigi ja muu välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotlus teabe
saamiseks, õiguse kitsendamiseks või muu akti või toimingu tegemiseks. Lisatakse klausel, et
kui edastatav teave seondub rahapesu ja terrorismi rahastamise või selliste tegevuste
tõkestamisega ja pärineb teise lepinguriigi pädevalt asutuselt, tohib seda edastada üksnes selle
asutuse loal või loal seatud piirides.
Paragrahv 111. Karistusregistri seaduse muutmine. Karistusregistri seaduse § 19 täiendamise
eesmärk on tagada RABi õigus saada karistusregistrist andmeid. Andmete saamine on vajalik
RABi ülesannete täitmiseks, näiteks seoses kontaktisiku taustakontrolliga.
Paragrahviga 112 tunnistatakse kehtetuks krediidiasutuste seaduse säte, mille kohaselt tuleb
klientide kaitseks neid krediidiasutusel identifitseerida. Säte tekitab segadust konkurentsi tõttu
käesoleva seadusega ja tuleks kustutada. Krediidiasutuste poolt hoolsusmeetmete kohaldamise,
s.h klientide isiku tuvastamist puudutavad sätted on toodud käesolevas seaduses (ja selle alusel
antud õigusaktides või juhendites).
Paragrahviga 113 laiendatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse erikohustusega isikute
ringi ka väärtpaberite keskdepositooriumide osas.
Paragrahviga 114 tunnistatakse kehtiv rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
kehtetuks.
4. Eelnõu terminoloogia
57
Eelnõu kasutab üldiselt kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduses kasutatavaid
mõisteid ja termineid. Mõisted, mida kasutatakse kehtivast õigusest erinevas tähenduses on
toodud 1. peatüki 2. jaos (Mõisted).
Käesolevas eelnõus kasutatavad määratlemata õigusmõisteid tuleb kasutada nende
tavatähenduses, s.o tähenduses, mismoodi sisustaks vastavat sõna mõistlik isik.
Spetsiifilisema, kuid defineerimata, (eriala) terminoloogia osas tuleb lisaks eeltoodule lähtuda
käesolevas seletuskirjas antud selgitustest, viidatud FATFi või Euroopa järelevalveasutuste
kehtestatud juhend(materjalidest) ning võimalikest (tulevikus kehtestatavatest)
järelevalveasutuste soovituslikest juhenditest.
Uute mõistetena võetakse kasutusele:
virtuaalvääring, mis tuleneb uue mõistena IV rahapesu tõkestamise direktiivi
muutmise direktiivist. See on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt
ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud
aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega
rahaline vahend Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4
punkti 25 mõistes ega makseinstrument või maksetehing sama direktiivi artikli 3
alapunktide k ja l tähenduses.
virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või
hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute
hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil.
varipank, mis on krediidiasutus või finantseerimisasutus või krediidiasutuste ja
investeerimisasutustega samaväärseid toiminguid tegev asutus, mis on asutatud
jurisdiktsioonis, kus tal puudub juhtimine ja administratsioon ning füüsiline asukoht
sihipäraseks äritegevuseks, ja mis ei ole seotud ühegi reguleeritud krediidi- või
finantseerimisasutuse kontserniga. See mõiste tuleneb IV rahapesu tõkestamise
direktiivist.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849, 20. mai 2015,
mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise
tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr
648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja
komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2015/847, 20. mai 2015, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006.
Täpsema ülevaate kooskõla kohta annab lisas 1 esitatud vastavustabel.
Direktiivi artikkel 5 annab liikmesriikidele võimaluse vastu võtta või kehtima jätta direktiivi
sätetest rangemaid sätteid, kui seda tehakse liidu õiguse piirides. Direktiivist rangemate sätete
tagamaid on eelnõu vastavate sätete juures selgitatud.
6. Seaduse mõjud
58
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt Euroopa Liidu
(EL) õiguse rakendamiseks üldjuhul seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust (VTK) ei nõuta.
Käesoleva eelnõuga on tegemist ühelt poolt rahvusvaheliste standardite Eesti-sisese
kehtestamisega ja teiselt poolt EL direktiivi ülevõtmisega, mistõttu ei ole eelnõule eelnevalt
koostatud väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni. Eelnõu tuleb menetleda kiireloomulisena,
et saavutada EL-üleste standardite kehtestamine, mis kõige tõhusamalt võimaldaks ennetada nii
rahapesu kui ka võimalikult varakult avastada terroristide rahastamise juhtumeid.
Käesoleva eelnõu eesmärk on teha kehtivas õiguses võimalikult kiiresti vajalikud muudatused,
et viia Eesti õigus kõigi IV rahapesu direktiivis nimetatud muudatustega kooskõlla ja
valmistada ette äriühingute tegelike kasusaajate andmete ühetaoliseks kogumiseks äriregistrite
(või muude asjakohaste registrite juurde) ja perspektiivis selle info EL-üleseks vahetamiseks
ühtse platvormi kaudu. Eelnevast tulenevalt kavandatakse eelnõuga kaks muudatust:
Muudatus 1: täiendatakse IV direktiivile vastavalt kohustatud isikute hoolsusmeetmeid;
Muudatus 2: arendatakse tegelike kasusaajate andmete edastamise teenus äriregistri juurde
ja äriühingutele pannakse kohustus tegelike kasusaajate teabe esitamiseks.
Eelnõu koostaja hindas mõjusid VTK kontrollküsimustiku metoodikaga, mille tulemusel
eelnõuga:
1. ei kaasne mõju:
- sotsiaalsfäärile sh demograafiale;
- keskkonnale;
- regionaalarengule;
2. kaasneb mõju:
- majandusele;
- riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele;
- riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Seaduse kohaldamine on kirjeldatud eelnõu punktis 3.2, täpsemalt paragrahvi 3. selgituses,
mille kohaselt on eelnõul kaks suuremat sihtgruppi:
1. kohustatud isikud (kokku ~ 8900 tk) ja
2. juriidilised isikud, kes peavad hakkama infosüsteemis tegelike kasusaajate andmeid
esitama (kokku ~117 000 tk).
Mõjude olulisust hindame muudatuste lõikes kahe sihtgrupi põhiselt kolmes mõju
valdkonnas. Mõju olulisuse hindamiseks kasutame nelja kriteeriumi:
1) mõju ulatus;
2) mõju avaldumise sagedus;
3) mõjutatud sihtrühma suurus ja
4) ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Oluliste mõjude avaldumisel analüüsime mõju täiendavalt, väheolulisi mõjusid täiendavalt
analüüsida ei ole vaja. Kriteeriumi mõju hinnatakse kolmesel skaalal: väike, keskmine, suur.
Oluline on mõju kui üks kriteerium neljast on suured või vähemalt kaks kriteeriumi neljast on
keskmised.
Muudatus 1
59
Muudatus 1. subjektiks on üksnes kohustatud isikud ning seetõttu eelnõu koostaja hindab
muudatus 1. mõju ainult 1. sihtgrupile kolmes valdkonnas, kus tuvastati mõju:
Mõju majandusele: Sihtrühma suurus on ~ 8900 ettevõtet (2015. majandusaasta andmed), mis
moodustab kogu Eesti ettevõtjatest 7,6%. Eelnõu muudab kohustatud isikute hoolsusmeetmeid
ja laiendab kohustatud isikute subjektide arvu vähesel määral, mistõttu kehtiva seaduse kohaselt
peavad juba täna olema hoolsusmeetmed kõikidel kohustatud isikutel kohaldatud ja uusi
lisanduvaid üksusi on vähe, seetõttu on eelnõu koostaja hinnangul seaduse mõju kohustatud
isikutele ebaoluline. Mõju majandusele on ebaoluline, kuna mõju:
- ulatus on väike;
- sagedus on keskmine;
- sihtrühma suurus on väike;
- ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele:
Muudatus mõjutab riigiasutustest RAB-i, kuna RAB teeb järelevalvet kohustatud isikute
hoolsusmeetmete rakendamise üle. Järelevalve maht muudatustest kasvab, kuna kohustatus
isikute arv kasvab, samuti muutub järelevalves kontrollitavate hoolsusmeetmete sisu, mis toob
kaasa täiendavaid kulusid. Teisalt mõjutab eelnõu ka Riigi infosüsteemide keskust (edaspidi
RIK), kuna sinna luuakse tehniline lahendus ja see toob kaasa arenduskulud. Äriregister on juba
täna toimiv infosüsteem, kuhu tuleb luua lisa teenus, kuna tegemist on olemasoleva
infosüsteemi juurde ühe väikese uue teenuse loomisega, siis RIKi hinnangul püsikulud ei kasva.
RIK on kinnitanud, et nad on planeerinud 2017. aasta tegevuskavasse tegelike kasusaajate
andmete esitamise teenuse arendamisega seotud tööjõu ressursi. Arenduskulude rahastust tuleb
Euroopa Liidu Struktuurivahendite Fondist. Projekt on saanud MKM-i „Avalike teenuste
koosvõime loomise“ tegevuskavasse, eelnevast tulenevalt täiendavaid kulusid RIK-le ei kaasne.
Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele on oluline, kuna mõju :
- ulatus on keskmine;
- sagedus on keskmine;
- sihtrühma suurus on väike;
- ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine;
Mõju olulisust RAB-le analüüsime täiendavalt eelnõu peatükis 7. Seaduse rakendamisega
seotud kulud.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: Hoolsusmeetmete täiendamine tagab põhjalikuma
kontrolli enda kliendi üle, mis aitab kaasa riigi läbipaistvusele ning rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamisele. Muudatus tagab kõrgema MONEYVAL-i hinnangu 2020. aastal,
mis kinnitab Eesti läbipaistvust, head mainet ja usaldusväärsust maailmas. Madalam
MONEYVAL-i hinnangu tulemus mõjutab välissuhteid ja riigi julgeolekut. Mõju eelnõu
rakendamisel on positiivne, mõju olulisust raske hinnata, kuid mitterakendamisel on negatiivne
mõju suur.
Muudatus 2
Muudatus 2. mõjutab üksnes tegelike kasusaajate andmete esitamise kohustuslasi. Tegelike
kasusaajate teabe esitamine on juriidilistele isikutele täiendav andmete esitamise kohustus, mis
60
toob kaasa halduskoormuse kasvu. Muudatus 2. mõju hindame üksnes tegelike kasusaajate
andmete esitajate kohustuslastele kolmes valdkonnas.
Mõju majandusele: Sihtrühma suurus on ~ 117 000 ettevõtet (2015. majandusaasta andmed),
mis moodustab kogu Eesti ettevõtjatest 98%. Eelnõu paneb kohustuse äriühingu juhatusele
teada enda tegelikke kasusaajaid ning esitada info tegelike kasusaajate kohta vähemalt kord
aastas koos majandusaastaaruandega (edaspidi MAA) või pärast tegeliku kasusaaja muutumist
vähemalt 72 tunni jooksul. Tegelike kasusaajate andmed kogutakse ja presenteeritakse
infosüsteemis maksimum ulatuses eeltäidetult, mis vähendab oluliselt andmeesitaja ajakulu.
Teisalt on Eestis murettekitav võlausaldajate halb kohtlemine läbi äriühingute varatuks
muutmise ja tahtliku pankrotivara peitmise ning läbi äriregistri pankroti korraldamise jms.
skeemide. Tegelike kasusaajate andmete kogumine aitab tulevikus vähendada ja avastada
rahapesu ja terrorismi rahastamise skeeme ning tulevastel äripartneritel veenduda
tehingupartneri tegelikes kasusaajates ning seeläbi vähendada läbilöögi võimet pettuste
korraldamiseks ettevõtlus ringkondades tuntud ja uutele petturitele. Tegelike kasusaajate
andmekogumise abil vähendatakse Eestis pettuseid ja seeläbi hoitakse ära võlausaldajate poolt
usaldatud summa kustutamine.
Mõju majandusele on oluline, kuna mõju:
- ulatus on suur;
- sagedus on keskmine;
- sihtrühma suurus on suur;
- ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
Tuvastatud oluline mõju majandusele avaldub läbi:
1. andmeesitaja halduskoormuse tõusu ja;
2. pettuste vähendamise st. hoitakse ära võlausaldajate pool usaldatud summa
kustutamine, mis on arvestatav alternatiivtuluna.
1. Halduskoormus tuleneb andmeesitaja ajakulust andmete sisestamisel. Andmete esitamise
kohustus on juhatusel, seetõttu oleme aluseks võtnud juhatuse liikme keskmise tööjõukulu
tunnis, mis oli ühe sihtgrupi üksuse kohta koos kõikide maksudega keskmiselt 4,11 €/tunnis
(EMTA 2016. TSD andmed). Tegelike kasusaajate andmed eeltäidetakse ja esitatakse korda
aastas koos MAA-ga, mille tulemusel on eelnõu koostaja hinnanud andmete esitamise ajaliseks
kuluks ühe kohustuslase kohta keskmisel 5 minutit aastas. Eelpool esitatud andmetest tulenevalt
on halduskoormuse kasv ühele üksusele ~0,34 € aastas ja mõju kogu sihtgrupile ~ 40 000
eurot aastas.
2. Viimaste uuringute82 kohaselt ulatub kõikide võlausaldajate poolt usaldatud summa, mis on
kuritarvitamise löögi all ca 450 miljoni euroni. Aastas kustutatakse võlgades ettevõtteid
tuhandetes, ainuüksi 2016. aastal läks kustutamisele läbi ettevõtete võlausaldajate poolt
usaldatud summa ca 100 miljoni euro ulatuses. Eelnevast tulenevalt on Eelnõu koostaja seaduse
muudatuste mõju võlausaldajate poolt usaldatud summade välja petmise vähenemisele
hinnanguliselt miinimum 0,5% ulatuses aastas kustutamisele minevast võlausaldaja poolt
82 http://www.evul.ee/kokkuvote-seminarist-maksejouetus-eestis-pohjused-seosed-ja-tagajarjed/
61
usaldatud summast, mis toob Eesti majandusse aastas alternatiivtuluna tagasi umbes 500 000
eurot.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: Eelnõu
mõjutab riigiasutustest RIK-i, kuna sinna luuakse tehniline lahendus ja see toob kaasa
arenduskulud. RIKi hinnangul püsikulud ei kasva, kuna tegemist olemasoleva registri juurde
loodava lisa teenusega, mille püsikulud mahuvad olemasoleva registri püsikulu sisse. RIK on
kinnitanud, et nad on planeerinud 2017. aasta tegevuskavasse tegelike kasusaajate andmete
esitamise teenuse arendamisega seotud tööjõu ressursi. Arenduskulude rahastust tuleb Euroopa
Liidu Struktuurivahendite Fondist. RAB on samuti leidnud ressursi 2017. aasta tegevuskavas,
et anda sisend RABi ootustele vastava infosüsteemi arenduseks. Projekt on saanud MKM-i
„Avalike teenuste koosvõime loomise“ tegevuskavasse, eelnevast tulenevalt täiendavaid
kulusid riigiasutustele ei kaasne. Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele on
ebaoluline, kuna mõju :
- ulatus väike;
- sagedus väike;
- sihtrühma suurus väike;
- ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike;
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: Tegelike kasusaajate andmete riiklik kogumine ja
keskse andmelao tekkimine parandab järelevalveasutuste efektiivsust kohustatud isikute
kontrollimisel. Andmeladu annab täiendavad võimalused rahapesu riskide avastamiseks ja loob
eeldused automaatseks tegelike kasusaajate andmete vahetamiseks EL liikmesriikidega, mis
aitab kaasa riigi ja EL-i läbipaistvusele ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele.
Muudatus tagab kõrgema MONEYVAL-i hinnangu 2020. aastal, mis kinnitab Eesti
läbipaistvust, head mainet ja usaldusväärsust maailmas. Madalam MONEYVAL-i hinnangu
tulemus mõjutab välissuhteid ja riigi julgeolekut. Mõju eelnõu rakendamisel on positiivne,
mõju olulisust raske hinnata, kuid mitterakendamisel on negatiivne mõju suur.
Mõjude kokkuvõte
Eelnõu rakendamisega kaasnevad mõjud on kokkuvõttes positiivsed, kuna ühelt poolt on
halduskoormuse (~ 40 000 eurot aastas) ja halduskulu kasv (~ 130 000 eurot aastas) väga
väikesed ja teisalt kulude kasvu õigustab alternatiivtulu (~ 500 000 eurot aastas) ja positiivne
saavutatav efekt riigi välissuhete ja julgeoleku taseme säilimisele ning paranemisele.
Eelnevast tulenevalt ei pea eelnõu koostaja vajalikuks läbi viia edasist põhjalikumat mõjude
analüüsi.
7. Seaduse rakendamisega seotud kulud
Seaduse rakendamisega kaasnevad kahesed kulud:
1) infosüsteemi arendamisekulu;
2) IV direktiivist tulenevalt kasvab RAB-i tööjõukulu.
Infosüsteemi arenduskulusid oleme juba kirjeldanud mõju olulisuse hindamisel, mistõttu
käesolevas peatükis pöörame tähelepanu RAB-i kasvavale ressursi vajadusele. Eelnõu
62
koostajad küsisid selleks RAB-i esindajalt sisendit. Siinkohal tsiteerime RABi juhi hinnangut
asutuste kasvavate kulude kohta:
„Esmase hinnangu järgi on rahapesu andmebüroo minimaalne vajadus IV direktiivi
rakendamiseks 4 täiendavat ametikohta. Palgakulu tööandjale nelja ametikoha pealt 128 448
eurot aastas. Ehk siis ümmardatult 130 000 aastas (ühe ametikoha brutopalk 2000 eurot
kuus ehk koos tööandja maksudega 32 112 eurot aastas).
Ressursi vajaduse hindamisel on arvesse võetud arvesse uute subjektide lisandumist kohustatud
isikute hulka. Lisaks uute tegevuste lisandumisele, on tegevuste hindamisel arvesse võetud ka
need tegevused, mis on juba olemas, kuid mis direktiivi ja eelnõu nõuete täitmiseks vajavad
täiendavaid tegevusi või põhjalikumat lähenemist. Suurima mahu tööjõukulusse annab
riskipõhise lähenemise juurutamine järelevalves ning vastavate riskihinnangute koostamine ja
pidev ajakohastamine, uute subjektide lisandumine järelevalve alla, täiendavad ülesanded
kontrollmenetluses ning välispäringutega seonduv. Samuti strateegilise analüüsi teostamine
viisil, mis võimaldaks anda vajalikku lähtematerjali NRA-sse, järelevalvetegevuseks riskide
hindamisse ning RABi analüüsifunktsiooni paremaks ja sihistatumaks täitmiseks ning
omakorda kohustatud isikutele tagasiside andmiseks. Tööjõuressursi hindamisel ei ole arvesse
võetud rahapesu andmebüroo võimalikku kohustust tegelike kasusaajate registri andmete
esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral menetleda väärtegusid. Selle kohustuse
lisandumine eeldaks eraldi ressursihinnangut.
Kuivõrd paljude tegevuste mahtu on praktika puudumise tõttu raske hinnata, siis võib
vajaminev tööjõuressurss tegelikkuses erineda. Täiendava ressursikulu hindamisel on võetud
arvesse üksnes direktiivist tulenevate lisaülesannete või tegevuste muutmise vajadust.
Arvestatud ei ole vajadust täiendavaks tööjõuks juba olemasolevate ülesannete täitmiseks
(näiteks varasemad hindamiste etteheited järelevalveressursi ebapiisavuse osas vms).
Siinjuures ei ole hinnatud RABi infosüsteemi pangakontode registri ega tegelike kasusaajate
registri liidestamisega seotud kulutusi.“
Eelnevast tulenevalt on eelnõu koostaja hinnanud mõju riigi eelarvele RAB-i täiendavate
püsikuludena 130 000 eurot aastas.
8. Rakendusaktid
1. Turuosaliste nõukoja, ajutise ja alalise töörühma täpsema töökorra ja ülesanded
kehtestab ning liikmed määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga (§ 13 lg 3).
2. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arvu ja töökorra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (§ 13 lg 4).
3. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada krediidiasutuste ja
finantseerimisasutuste poolt kehtestatavatele protseduurireeglitele, nende täitmise
kontrollimise sisekontrollieeskirjale ning nende rakendamisele esitatavad täpsustavaid
nõudeid (§ 15 lg 7).
4. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega infotehnoloogiliste vahendite
abil isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise tehnilised nõuded ja korra (§ 32 lg 2).
5. Nõuded RABle esitatava teate sisule, vormile ja teate esitamise juhendi kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega (§ 51 lg 4).
6. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega RAB kogutavate andmete
registreerimise ja töötlemise korra (§ 61 lg 6).
63
9. Seaduse jõustumine
Käesoleva eelnõu jõustumist puudutavad sätted on toodud eelnõu §-s 115. Eelnõu jõustub
üldises korras, välja arvatud:
• äriregistri tegelike kasusaajate andmete registreerimise sätted;
• panga- ja maksekontode info e-aresti süsteemi kaudu edastamist puudutav osa;
• RAB-le kahtlase tehingu teate veebivormi või X-tee teenuste kaudu edastamise
võimalus.
Nimetatud sätted jõustuvad vastavalt 15. septembril 2017, 2019. aastal ja 1. juulil 2018, kuna
tehnilised arendused nõuavad teostamiseks täiendavat ajavaru.
Kuna IV rahapesu tõkestamise direktiivi üle võtmise tähtaeg on 26. juuni 2017, on käesoleva
eelnõu puhul valitud võimalikest lühim jõustumisrežiim.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, Maksu- ja
Tolliametile, Eesti Pangaliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti
Krüptorahade Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti e-
kaubanduse Liidule, FinanceEstoniale, Advokatuurile, Notarite Kojale, Pankrotihaldurite ja
Kohtutäiturite Kojale, Audiitorkogule, Eesti Raamatupidajate Kogule, Eesti Hasartmängude
Korraldajate Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Liisingühingute Liidule, Eesti
Kindlustusseltside Liidule, Eesti Turismifirmade Liidule, Vabaühenduste liit EMSL-le, Eesti
Post AS-le, Eesti Loto AS-le ning Tavid AS-le ja teistele makseteenuse pakkujatele83.
Eelnõu ettevalmistamise käigus on kohtutud Eesti Pangaliidu, FinanceEstonia,
Finantsinspektsiooni, RAB, Siseministeeriumi, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja
83 Finantsinspektsiooni kodulehe andmete järgi:
- AS Eurex Capital
- AS Pocopay (endine ärinimi Aktsiaselts Elementare)
- Aktsiaselts Talveaed
- Coop Finants AS (endine ärinimi ETK Finants AS)
- GFC Good Finance Company AS
- Kambja Hoiu-Laenuühistu
- Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu
- Maksekeskus AS
- Meieni OÜ
- Osaühing GRAPE TAX-FREE
- PayHub AS (endine ärinimi AS PARSIMONIA)
- TavexWise AS
- TransferFast OÜ
64
Justiitsministeeriumi esindajatega ja nendega konsulteeritud. Eelnõu ja direktiivi ülevõtmise
vastavustabel on esitatud eelnõu Lisas.
Lisa
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Direktiivi (EL)
2015/849
artikkel
RahaPTS, FIS ja KarS
vaste
Vastavus
EL
õigusallik
ale
Kommentaar
1 (1) § 1 vastab
1(2) § 5, KarS 394, 3941, 201 ja 2373 vastab
1(4) § 4 lg 3 vastab
1 (5) KarS § 2373 vastab
1(6) KarS § 16 ja 18 vastab
2 (1) § 8, 9 vastab
65
2 (2)
Rahvuslik riskihinnang
Ei saa hetkel vabastada,
kuna riskihinnang selles
osas käesoleval ajal
puudub
2(3) Liikmesriigi valik
Ei kasuta, vajalik
riskihinnang
2 (4) Tuleneb lõikest 3 a Ei kasuta
2 (5) Tuleneb lõikest 3 b Ei kasuta
2 (6) Tuleneb lõikest 3 c Ei kasuta
2 (7) RP kuritarvitamise riski tuvastamine Ei kasuta
2 (8) Lõike 3 erandid peavad olema
põhjendatud
2 (9) Riskipõhised seiremeetmed
eranditele Ei kasuta
3 1) ja 2) Krediidiasutus, finantseerimisasutus
KAS määrus 575/2013 vastab
3 3) Vara § 4 p 2 vastab
3 4) Kuritegelik tegevus § 6 vastab
3 5) Iseregulatsiooni organ- Advokatuur
ja Notarite koda vastab
3 6)
§ 10
vastab
3 7) § 9 vastab
3 8) § 7 vastab
3 9) § 4 p 11,12 vastab
3 10) § 4 p 13 vastab
3 11) § 4 p 14 vastab
3 12) § 4 p 15 vastab
3 13) § 4 p 4 vastab
3 14) Hasartmänguseadus § 2-4 vastab
3 15) § 4 p 18 vastab
3 16) MERAS § 6 vastab
3 17) § 4 p 16 vastab
4 (1)
Pandimajapidajad, metallijäätmetega
kauplejad, MTÜd ja SAd, EVK jm §
3 lg 1 p-d 6,10, 13 ja 14, § 3 lg 3
vastab
4 (2)
Komisjoni tuleb
teavitada
isikutest, keda art
2 lg 1 ei nimeta
5
§ 3 lg 3
Direktiivist
rangemate sätete
kehtestamine
6 (1)-( 4), (6),
(7)
Komisjoni ülesanded, soovitused ja
aruanne SNRA puhul
Ei puuduta
õigusloomet
6(5) ESA ühisarvamus
Ei puuduta
õigusloomet
7 (1) § 12,13 vastab
66
7 (2) § 12 lg 1, 13 vastab
7 (3) § 12 lg 3, 13 vastab
7 (4) § 12 lg 2 vastab
7 (5) § 12 lg 4 vastab
8 (1) § 14 lg 1, 2 vastab
8 (2) § 14 lg 3, 4 vastab
8 (3) § 15 lg 1 vastab
8 (4) § 15 lg 1 vastab
8 (5) § 15 lg 2 vastab
9 Komisjoni delegeeritud akt ja § 4 p
19 vastab
Ei puuduta
õigusloomet
10 (1) § 31 vastab
10 (2) § 43 lg 2 vastab
11 a) § 20 lg 1 p 1 vastab
11 b)i ja ii § 20 lg 1 p 2 ja lg 4 vastab
11 c) § 20 lg 2 vastab
11 d) § 20 lg 3 vastab
11 e) § 20 lg p 5 vastab
11 f) § 20 lg 1 p 3 vastab
12 Seda erandit ei kasuta
13 (1)a) § 21 lg 1 p1 ja 2 vastab
13 (1) b) § 21 lg 1 p 3 vastab
13 (1) c) § 21 lg 1 p 4 vastab
13 (1) d) § 21 lg 1 p 5, § 24 vastab
13 (2) § 21 lg 5 vastab
13 (3) § 21 lg 6 vastab
13 (4) § 21 lg 7 vastab
13 (5) § 27 vastab
13 (6) § 29 vastab
14 (1) § 20 lg 5 vastab
14 (2) § 34 lg 5 vastab
14 (3) § 28 lg 1+ EVKS vastab
14(4) § 43, 44 vastab
14 (5) § 104 vastab
15 (1) § 33 lg 1 vastab
15 (2) § 33 lg 2,3 vastab
15 (3) § 34 vastab
16 § 35 vastab
17 § 36, ESA suunised
vastab Hiljem FI juhendi
puhul arvestatav
18 (1) § 37 vastab
18 (2) § 38 lg 2 p 1 vastab
18 (3) § 38 lg 2-4 vastab
18 (4) ESA suunised, § 38 lg 5 vastab
19 § 41 vastab
20 § 42, § 21 lg 1 p 6, § 15 lg 1 p 6 vastab
21 § 42 lg 2 vastab
22 § 42 lg 3 vastab
23 § 42 lg 1 vastab
67
24 § 19 vastab
25 § 25 lg 1 vastab
26 (1) § 25 lg 1-3 vastab
26 (2) § 25 lg 4, 5 vastab
27(1) § 25 lg 1 p 3 vastab
27 (2) § 25 lg 2 p 7 vastab
28 § 25 lg 4 vastab
29 § 25 vastab
30 (1) § 77, § 78 lg 7 vastab
30 (2) § 79, § 80 lg 4 vastab
30 (3) § 77, § 78 vastab
30 (4) § 78 vastab
30 (5) § 79 vastab
30 (6) § 79 vastab
30 (7) § 55 lg 1 p 8, § 64, FIS § 47 lg 3 vastab
30 (8) § 21 lg 1 p 3 vastab
30 (9) § 80 vastab
30 (10) Komisjon esitab 2019. a aruande
Ei puuduta
õigusloomet
31 (1) § 78 lg 2 vastab
31 (2) § 10 lg 6,7 vastab
31 (3) § 79 vastab
31 (4) § 78 lg 2 ja 3 vastab
31 (5) § 78 lg 5-7 vastab
31 (6) § 21 lg 1 p 3 vastab
31(7) § 55 lg 1 p 8, § 64 , FIS § 47 lg 3 vastab
31 (8) § 78 lg 2 ja 3 vastab
31 (9) Komisjon esitab 2019. a aruande
Ei puuduta
õigusloomet
32 (1) § 54 lg 1 vastab
32 (2) RABi nimi ja aadress tuleb
Komisjonile teatada
Ei puuduta
õigusloomet
32 (3) § 54 lg 1, 3, § 59 vastab
32 (4) § 55, 56, 59, 60, 63 vastab
32 (5) § 64 lg 8 vastab
32 (6) KrMS § 193 ja 206 vastab
32 (7) § 58 vastab
32 (8) § 55 lg 1 p-d 1 ja 2 vastab
33 (1) a) § 50 lg 1-3 vastab
33 (2) b) § 50 lg 4 vastab
33 (2) § 51 lg 1 vastab
34 (1) § 50 lg 1-3 vastab
34 (2) § 50 lg 5 vastab
35 (1) § 50 lg 6 vastab
35 (2) § 50 lg 6 vastab
36 (1) § 68 lg 1 vastab
36 (2) § 68 lg 1 vastab
37 § 53 lg 1-3 vastab
38 § 53 lg 4 vastab
68
39 (1) § 52 lg 1 vastab
39 (2) § 52 lg 2 p-d 1 ja 4 vastab
39 (3) § 52 lg 2 p 3 vastab
39 (4) § 52 lg 2 p 2 vastab
39 (5) § 52 lg 3 vastab
39 (6) § 52 lg 4 vastab
40 (1) a), b) § 48 lg 1-6 vastab
40 (2) § 48 lg 7 vastab
41 (1) § 49 lg 1 vastab
41 (2) § 49 lg 2 vastab
41 (3) § 49 lg 3 vastab
41 (4) § 49 lg 3 vastab
42 § 48 lg 4 vastab
43 § 1 vastab
44 (1) (2) § 12 lg 3 vastab
44 (3) § 12 lg 5 vastab
44 (4) Statistika edastamine Komisjonile
Ei puuduta
õigusloomet
45 (1) § 16 vastab
45 (2) § 16 lg 1 vastab
45(3) § 16 lg 2 vastab
45 (4) § 16 lg 3 vastab
45 (5) § 16 lg 4 vastab
45 (6) ESAd töötavad välja RTS eelnõu
Ei puuduta
õigusloomet
45(7) Komisjoni RTS eelnõu
Ei puuduta
õigusloomet
45 (8) § 16 lg 5 vastab
45 (9) § 16 lg 6 vastab
45 (10) ESA RTS eelnõu
Ei puuduta
õigusloomet
45 (11) Komisjoni RTS eelnõu
Ei puuduta
õigusloomet
46 (1) § 15 lg 5 vastab
46 (2) § 15 lg 1 p 3 vastab
46 (3) § 50 lg 7 vastab
46 (4) § 18 lg 1 vastab
47 (1) § 71 lg 1 p 2 ja 3 vastab
47 (2) § 73 vastab
47 (3) § 73 p 1 vastab
48 (1) § 65, 66 vastab
48 (2) § 65-67, § 70 vastab
48 (3) § 66 vastab
48 (4) § 65 lg 6 vastab
48 (5) FIS § 47 lg 3 vastab
48 (6) FI juhend, § 65 lg 6
48 (7)
FI ja RABi rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskide
hinnang
Ei puuduta
õigusloomet
69
48 (8) § 14, 15 lg 6
48 (9) § 65 lg 3-5 vastab
48 (10) ESA suunised
Ei puuduta
õigusloomet
49 § 12, 13 vastab
50 Teabe esitamine ESAle
Ei puuduta
õigusloomet
51 Komisjon võib anda abi
koordineerimise hõlbustamiseks
Ei puuduta
õigusloomet
52 § 64 vastab
53 (1) § 64 lg 1,3,6 vastab
53 (2) § 64 lg 7 vastab
53 (3) § 64 lg 8 vastab
54 § 64 lg 9 vastab
55 (1) § 64 lg 9 vastab
55 (2) § 64 lg 8 vastab
56 (1) § 64 lg 5 vastab
56 (2) § 64 lg 5 vastab
57 § 64 lg 1 vastab
58 (1) 10. peatükk vastab
58 (2) § 66 lg 3-6, 10. peatükk vastab
58 (3) 10. peatükk, § 66 lg 4 p 2, § 66 lg 5 vastab
58 (4) FIS, § 65 lg 1 ja 2 vastab
58 (5) § 68 lg 1 vastab
59 (1) § 84-94, 99-100, 101, 84,85 vastab
59(2) § 68 lg 3, § 76, § 66 lg 2, 3, 6 vastab
59 (3) § 66 lg 4 p 2 vastab
59 (4) - Valikut ei kasuta
60 (1) § 68 lg 3, 4 vastab
60 (2) Ei kasuta
60 (3) § 68 lg 3 vastab
60 (4) KarS § 57, 58 vastab
60 (5) KarS § 14 vastab
60 (6) KarS § 13 vastab
61 7. peatükk vastab
62 ESA teavitamine karistustest
Ei puuduta
õigusloomet
63-69 § 114 vastab
70
RAKENDUSAKTI EELNÕU KAVAND
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arv ja töökord
Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 13 lõike 4
alusel.
§ 1. Reguleerimisala
71
Määrus sätestab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise (edaspidi komisjon)
moodustamise korra, selle töökorra ning komisjoni liikmete nimetamise ja tagasikutsumise
korra.
§ 2. Üldsätted
(1) Komisjoni ülesanded on sätestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse
§ 13 lõikes 4.
(2) Komisjon juhindub ettepanekute tegemisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise
seaduse §-s 13 sätestatud põhimõtetest, riiklikust riskihinnangust ning käesolevast määrusest.
§ 3. Komisjoni koosseis
(1) Komisjoni koosseisu kuulub 13 liiget, neist 7 on ametikohajärgsed püsiliikmed ja 6
valitavad liikmed.
(2) Komisjoni esimees on rahandusminister ja aseesimees rahandusministeeriumi kantsler.
(3) Komisjoni püsiliikmeteks nimetatakse justiitsministeeriumi kantsler,
rahandusministeeriumi asekantsler, siseministeeriumi kantsler, välisministeeriumi asekantsler
ning asjaomaste ametite esindajatena Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, rahapesu
andmebüroo juht ja riigi peaprokurör.
(4) Komisjoni valitavateks liikmeteks nimetatakse neljaks aastaks Riigikohtu esindaja, Eesti
Panga esindaja, Kaitsepolitseiameti esindaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
esindaja, turuosaliste nõukoja esindaja,…..
(5) Ettepaneku valitava liikme kaasamiseks komisjoni koosseisu teeb komisjoni esimees,
lähtudes komisjonis valitud valdkonnast ja temaatikast. Komisjoni esimees kooskõlastab
ettepanekud komisjoniga.
(6) Komisjoni valitavaks liikmeks nimetamiseks tuleb isikul esitada kirjalik nõusolek.
(7) Komisjoni koosseis kehtestatakse siseministri käskkirjaga.
(8) Komisjoni koosseisust arvatakse välja:
1) valitav liige – kirjaliku avalduse alusel ja ametist vabastamisel;
2) ametikohajärgne liige – ametist vabastamisel;
3) juhul kui valitav liige on kolmelt järjestikuselt komisjon istungilt mõjuva põhjuseta
puudunud ja ei ole endale määranud puudumise ajaks asendajat või ei täida talle komisjoni
otsusega pandud ülesandeid – komisjoni esimehe ettepanekul.
§ 4. Komisjoni töövorm
72
(1) Komisjoni töövorm on istung ja istungite vahelisel ajal kirjalik arutelu ning elektrooniline
otsustamine e-posti vahendusel. Komisjoni istungit juhatab komisjoni esimees ja tema
äraolekul komisjoni aseesimees.
(2) Komisjoni istungi toimumise aja määrab komisjoni ettepanekul komisjoni esimees.
Komisjoni istungi toimumisest teatatakse komisjon liikmele ette vähemalt 30 tööpäeva enne
istungi toimumist.
(3) Komisjon istungid toimuvad kaks korda aastas, vajaduse korral kutsub komisjon esimees
komisjon kokku erakorraliselt.
(4) Komisjon liikmete tööd ei tasustata.
(5) Komisjon liikme põhjendatud ettepaneku korral võib komisjon istungist hääleõiguseta osa
võtta isik, kes ei ole komisjon liige.
(6) Komisjoni istung protokollitakse.
(7) Komisjon võib istungite vahelisel ajal saata komisjon tööga seotud materjale kirjalikuks
aruteluks ja langetada otsuseid elektroonilisel teel läbiviidava kooskõlastuse teel.
§ 5. Komisjoni töö juhtimine
(1) Komisjoni esimees juhib komisjoni tööd, esindab komisjoni ja vastutab komisjoni
tegevuse eest.
(2) Komisjoni esimehe äraolekul või tema ülesandel täidab esimehe ülesandeid komisjoni
aseesimees või tema puudumisel esimehe poolt määratud komisjoni liige.
(3) Komisjon kehtestab protokollilise otsusega kodukorra ja juhendid, samuti kõik komisjoni
nimel esitatavad arvamused, ettepanekud, avaldused, aruanded ning töörühmade koosseisud ja
nende tasustamise korra ja summad.
§ 6. Komisjoni otsused
(1) Komisjoni otsused märgitakse protokolli, millele kirjutavad alla istungi juhataja ja
protokollija.
(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa vähemalt pool koosseisust.
Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral
otsustab istungi juhataja hääl.
§ 7. Komisjoni töörühmad
(1) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde luuakse kohustatud
isikute esindajate komisjon (edaspidi turuosaliste nõukoda), mille eesmärgiks on
valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu anda.
73
(2) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 13 lõike 3 kohaselt võib
komisjoni juurde moodustada ajutisi ja alalisi töörühmi.
(3) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 13 lõike 3 kohaselt komisjoni
juurde moodustatud ajutise ja alalise töörühma täpsema töökorra ja ülesanded kehtestab ning
liikmed määrab rahandusminister käskkirjaga.
(4) Komisjoni istungil määratakse töörühma juht, kelle ülesandeks on korraldada töörühma
tegevust ja anda aru töörühma tegevusest komisjoni istungitel.
(5) Komisjoni töörühmadesse valitakse teemavaldkonna asjatundjad ja sidusvaldkondade
esindajad.
§ 8. Komisjoni istungi ettevalmistamine
(1) Komisjoni istungite ettevalmistamiseks peavad töörühmade juhid ja komisjoni esimees
korralisi nõupidamisi.
(2) Komisjoni istungite materjalid edastatakse liikmetele elektrooniliselt 14 tööpäeva enne
komisjoni istungi toimumist.
(3) Komisjoni liikmed edastavad oma arvamuse ja ettepanekud komisjoni istungite
materjalide kohta elektrooniliselt või suuliselt komisjonile määratud aja jooksul.
(4) Komisjoni liige teavitab Justiitsministeeriumi komisjoni istungilt ja nõupidamiselt
puudumisest ning teatab, kes teda asendab.
§ 9. Komisjoni asjaajamine
(1) Komisjoni asjaajamist korraldab Rahandusministeerium.
(2) Rahandusministeerium:
1) kontrollib komisjoni otsuste täitmist ja annab sellekohase teabe komisjonile;
2) tagab istungite päevakorra ja materjalide ettevalmistamise ning komisjoni liikmetele
edastamise;
3) tagab komisjoni tegevuskava ja aruannete koostamise ning komisjoni ülesannete
täitmiseks eraldatud vahendite otstarbeka kasutamise;
4) arvestab komisjoni päevakorra koostamisel komisjoni liikmete ettepanekuid.
Jüri Ratas
Peaminister
Sven Sester
Rahandusminister
74
Heiki Loot
Riigisekretär
RAKENDUSAKTI KAVAND
Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise tehnilised
nõuded ja kord
Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 32 lõike 2
alusel.
1. peatükk
75
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 3
nimetatud kohustatud isiku (edaspidi teenusepakkuja) teabe avaldamise nõudeid,
infotehnoloogiliste vahendite abil ärisuhte loomisel ja tehingu tegemisel rakendatavaid
protseduurireegleid, nõudeid tehingu osapoolte tahteavaldustega seotud tegevustele,
ankeetküsitluste ja ärisuhte loomisel kohustusliku protseduurireeglina läbiviidava reaalajas
intervjuu korraldamist, isiku näokujutise töötlemise tingimusi, samuti sooritatud protseduure
sünkroniseeritud heli ja kujutisega kajastava infovoo kvaliteedi ning salvestamise ja salvestise
taasesitatavuse nõudeid.
§ 2. Isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise eeltingimused
(1) Teenusepakkuja peab infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamisel ja
kontrollimisel kasutama kõrge usaldusväärsuse tasemega tehnilisi vahendeid, mis tagavad
tõsikindla isikusamasuse tuvastamise ning võimaldavad ära hoida edastatavate andmete
muutmise või väärkasutamise.
(2) Isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel peab kontot avada või muud teenust
kasutada sooviv füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja kasutama isikut
tõendavate dokumentide seaduse alusel väljaantud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud
dokumenti ja infotehnoloogilist vahendit, millel on toimiv kaamera, mikrofon ja digitaalseks
tuvastamiseks vajalik riist- ja tarkvara ning piisava kvaliteediga internetiühendus.
(3) Lõikes 2 nimetatud isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel võib teenusepakkuja
kasutada sellist infotehnoloogilist vahendit, millel on biomeetriliste andmete digitaalseks
tuvastamiseks vajalik riist- ja tarkvara.
(4) Füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja tuvastab end teenusepakkuja
määratud infosüsteemi sisenedes ning kinnitab ärisuhte loomisel ja tehingu juhuti tegemisel,
et on tutvunud teenusepakkuja veebilehel või määratud infosüsteemis teabega
infotehnoloogiliste vahendite kasutamise kohta ja nõustub infotehnoloogiliste vahendite abil
isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise tingimustega.
(5) Füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja kinnitab ärisuhte loomisel ja tehingu
juhuti tegemisel digitaalallkirjaga, et:
1) ta on nõus läbiviidavate protseduuride käigus isikuandmete töötlemisega ja nende
salvestamisega;
76
2) ta sooritab käesolevas määruses nimetatud protseduurid isiklikult, välja arvatud § 10 lõikes
3 ja § 11 lõikes 3 sätestatud juhtudel;
3) paragrahvis 10 nimetatud ankeetküsitluses ja §-s 11 nimetatud intervjuu käigus tema poolt
esitatud andmed on õiged ja täielikud ning ta on teadlik tagajärgedest, mis kaasnevad ärisuhte
loomisel väära, eksitava või puuduliku teabe esitamisega;
4) ta täidab teenusepakkuja kehtestatud ärisuhte loomiseks ning tehingu tegemiseks vajalikke
tingimusi.
(6) E-residendi digitaalset isikutunnistust kasutav füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik
esindaja on lisaks lõikes 5 nimetatule kohustatud:
1) nõustuma Eesti õigusnormide kohaldamisega, kinnitades seda digitaalallkirjaga;
2) näitama kaamera ees teenusepakkujale välisriigi poolt välja antud kehtiva reisidokumendi
isikuandmete lehekülge.
§ 3. Ebaõnnestunud isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine
(1) Isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine ärisuhte loomisel infotehnoloogiliste
vahendite abil loetakse ebaõnnestunuks, kui:
1) füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja on tahtlikult esitanud andmeid, mis ei
vasta isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmetele või ei
lange kokku muude protseduuridega saadud info või andmetega;
2) isikusamasuse tuvastamise, ankeetküsitluse või intervjuu käigus sessioon aegub või
sünkroniseeritud heli ja kujutist edastav infovoog ei vasta §-s 5 esitatud nõuetele;
3) füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja ei ole kinnitanud § 2 lõigetes 4–6
sätestatut;
4) füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja keeldub §-s 7 nimetatud
teenusepakkuja juhiste täitmisest;
5) füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja kasutab teenusepakkuja loata teise
isiku abi;
6) on tegemist asjaoludega, mis viitavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusele.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud sessioon aegub, kui füüsiline isik või juriidilise isiku
seaduslik esindaja ei ole 15 minuti jooksul teenusepakkuja infosüsteemis lõpule viinud ühtegi
tegevust.
(3) Lõike 1 punktides 1–6 nimetatud asjaolude puhul ei rahulda teenusepakkuja füüsilise
isiku või juriidilise isiku seadusliku esindaja taotlust konto avamiseks või tehingu tegemiseks.
77
(4) Lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud asjaolude puhul edastab teenusepakkuja teate rahapesu
andmebüroole.
§ 4. Teabe avaldamine infotehnoloogiliste vahendite kasutamise kohta
Teenusepakkuja peab oma veebilehel või määratud infosüsteemis avaldama teabe tehniliste
võimaluste kohta isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks infotehnoloogiliste
vahendite abil. Avaldatud teabes tuleb välja tuua vähemalt järgmised asjaolud:
1) viide kohaldatavatele õigusnormidele;
2) teave, et isikule ja teenusepakkujale laienevad infotehnoloogiliste vahendite abil
isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise korral samasugused õigused ja kohustused kui
isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel isikuga või tema esindajaga samas kohas
viibides;
3) hoiatus selle kohta, et isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine ei kohusta
teenusepakkujat ärisuhet looma ega teenuste kättesaadavust tagama;
4) tingimused, mille korral isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine infotehnoloogiliste
vahendite abil loetakse ebaõnnestunuks.
2. peatükk
Teenusepakkuja infosüsteemile esitatavad tehnilised nõuded
§ 5. Sünkroniseeritud heli ja kujutist kajastava infovoo kvaliteedi miinimumnõuded
(1) Teenusepakkuja infosüsteem peab võimaldama digitaalset isiku tuvastamist ja digitaalset
allkirjastamist.
(2) Teenusepakkuja peab kontrollima, kas infosüsteem tagab selge, kvaliteetse, salvestatava
ja taasesitatava sünkroniseeritud heli ja kujutise edastamise, mis on piisav, et üheselt ja
usaldusväärselt edastatavast aru saada.
§ 6. Salvestamise ja salvestise taasesitatavuse nõuded
(1) Kujutist ja heli sisaldav infovoog tuleb teenusepakkujal salvestada viisil, mis võimaldab
selle taasesitamist samaväärse kvaliteediga kui algselt toimunud sünkroniseeritud heli ja
kujutise edastamine.
78
(2) Kujutist ja heli sisaldav infovoog tuleb salvestada koos ajatempliga, kliendi IP-aadressi,
tuvastatava isiku nime ning tuvastatava isiku isikukoodiga, kusjuures ajatempel peab olema
seotud seda puudutavate andmetega sellisel viisil, et iga hilisem andmemuudatus, selle
muudatuse tegija, aeg, viis ja põhjus on tuvastatavad.
(3) Teenusepakkuja on kohustatud lõikes 2 nimetatud viisil salvestama ankeetküsitlusega
kogutud andmed ja järgmised protseduurid:
1) isikusamasuse tuvastamine;
2) paragrahvi 2 lõigetes 4–6 nimetatud kinnitused ja nõusolekud ning nende andmine;
3) reaalajas kohustusliku intervjuu läbiviimine.
(4) Salvestamine algab isikusamasuse tuvastamisega ja lõpeb, kui lõikes 3 nimetatud andmed
on kogutud ja protseduurid läbi viidud.
(5) Lõikes 3 nimetatud andmeid ja protseduure sisaldavad salvestised peavad olema
taasesitatavad viie aasta jooksul pärast ärisuhte lõppemist.
(6) Teenusepakkujal on õigus §-s 10 nimetatud protseduuri salvestada kujutist ja heli
sisaldava infovoona.
§ 7. Isiku näo ja dokumendi kadreerimise nõuded
(1) Isiku pea ja õlad peavad olema nähtaval ja kadreeritud ning nägu peab olema varjudeta ja
katmata ning taustast ja muudest objektidest selgelt eristatav ja äratuntav.
(2) Teenusepakkuja võib anda juhiseid isiku asendi muutmiseks ning isiku ja dokumendi
kaadrisse paigutamiseks, et isikusamasust oleks võimalik tuvastada ja kontrollida, sealhulgas
vaadelda dokumendile kantud andmeid või kujutisi.
(3) Teenusepakkujal on õigus nõuda pea- või näokatte ja prillide eemaldamist või muude
teenuspakkuja juhiste täitmist, mille eesmärgiks on isikusamasuse tuvastamise ja
kontrollimise tagamine.
79
3. peatükk
Ärisuhte loomisel ja tehingu tegemisel rakendatavad protseduurireeglid
§ 8. Ärisuhte loomisel ja tehingu tegemisel rakendatavad protseduurireeglid
(1) Lähtudes teenuse riskidest ja protseduurireeglitest ning nende rakendamisele ja täitmise
kontrollimisest koostab ja rakendab teenusepakkuja hoolsusmeetmete kohaldamiseks ärisuhte
loomisel ja tehingu tegemisel tegevusjuhendeid.
(2) Paragrahvides 2 ja 10 ettenähtud protseduure viib läbi teenusepakkuja töötaja või
automatiseeritud süsteem.
(3) Teenusepakkuja on kohustatud vältima automatiseeritud süsteemiga manipuleerimise
riske.
§ 9. Kliendi- ja riskiprofiili kindlaksmääramine
(1) Paragrahvi 8 lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendite ja protseduurireeglite alusel ning
ankeetküsitluse, intervjuu ja muu kättesaadava informatsiooni ning andmete süstematiseeritud
kogumise, analüüsimise ja asjaolude selgitamise põhjal koostab teenusepakkuja kliendiprofiili
ja selle ühe osana riskiprofiili.
(2) Lõikes 1 nimetatud kliendi- ja riskiprofiili peab teenusepakkuja koostama kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
§ 10. Ankeetküsitlus
(1) Ankeetküsitlusega selgitatakse välja füüsilise isiku elukoha aadress, tegevusprofiil,
tegevusala, ärisuhte loomise eesmärk ja iseloom, isiku majanduslike või perekondlike huvide
seos Eestiga, asjakohasel juhul isiku poolt kasutatavate teenuste prognoositavad mahud,
tegelik kasusaaja, samuti see, kas tegemist on riikliku taustaga isikuga, ja muu oluline
informatsioon.
(2) Ankeetküsitlusega selgitatakse välja juriidilise isiku ärinimi, registrikood, asukoht ja
tegevuskohad, sealhulgas välisriigis asuvad filiaalid, isiku õiguslik vorm, õigusvõime,
seadusjärgsed ja lepingulised esindajad, tegelik(ud) kasusaaja(d) ja asjakohasel juhul, kas
tegelik kasusaaja on riikliku taustaga isik, majanduslikud seosed Eestiga, Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriikidega ja kolmandate riikidega, olulisemad äripartnerid,
juriidilise isiku tegevusprofiili, põhi- ja kõrvaltegevusalad, ärisuhte loomise eesmärk ja
iseloom ning muu oluline informatsioon.
(3) Teenusepakkuja loal võib füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja
ankeetküsitluse läbiviimisel kasutada teise isiku kaasabi.
80
(4) Teenusepakkuja töötaja on kohustatud hindama ankeetküsitluse vastuseid ja kajastama nii
hinnangu kui ka selle aluseks olevad asjaolud §-s 9 nimetatud kliendi- ja riskiprofiilis.
(5) Teenusepakkuja võib eraldiseisvast ankeetküsitlusest loobuda, kui lõigetes 1, 2 ja 4
nimetatud nõuded täidetakse intervjuu käigus. Eraldiseisvast ankeetküsitlusest loobumist peab
teenusepakkuja selgitama § 12 kohaselt koostatavates teenusepakkuja protseduurireeglites.
§ 11. Intervjuu
(1) Kliendiprofiili kindlaksmääramiseks vajaliku informatsiooni ja andmete kogumiseks ja
kontrollimiseks esitab teenusepakkuja töötaja intervjuu käigus osaliselt struktureeritud
küsimusi, lähtudes ankeetküsitluse tulemustest.
(2) Teenusepakkuja töötaja peab ärisuhte loomisel kohustusliku intervjuu läbi viima reaalajas.
(3) Teenusepakkuja loal võib füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja intervjuu
ajal kasutada teise isiku kaasabi.
(4) Teenusepakkuja töötaja on kohustatud hindama intervjuu käigus kliendi reageeringut,
saadud info ja andmete usaldusväärsust ja kooskõla muude protseduuridega saadud
informatsiooni või andmetega ja kajastama nii hinnangu kui selle aluseks olevad asjaolud §-s
9 nimetatud kliendi- ja riskiprofiilis.
§ 12. Teenusepakkuja protseduurireeglid
(1) Teenusepakkuja peab kehtestama infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse
tuvastamise ja kontrollimise protseduurireeglid, mis sisaldavad vähemalt:
1) tegevusjuhendit isikusamasuse tuvastamise protseduuri läbiviimiseks infotehnoloogiliste
vahendite abil, sealhulgas nõudeid isikusamasuse tuvastamiseks ja esitatud andmete
kontrollimiseks;
2) tegevusjuhendit ankeetküsitluse koostamiseks;
3) tegevusjuhendit teenusepakkujale reaalajas kohustusliku intervjuu küsimuste koostamiseks
ja läbiviimiseks;
4) tehnilisi nõudeid sünkroniseeritud heli ja kujutist kajastava infovoo kvaliteedile ja selle
kontrollimisele;
5) nõudeid esitatud andmete kogumisele ja ajakohastamisele ning andmete ja salvestiste
säilitamisele;
6) meetmed punktides 1–5 nimetatud tegevusjuhendite täitmise kontrollimise kohta.
(2) Teenusepakkuja töötaja peab andma hinnangu §-des 2, 10 ja 11 nimetatud protseduuride
tulemustele ja tegema ettepaneku kliendi suhtes rakendatava ärisuhte jälgimise režiimi kohta.
Teenusepakkuja töötaja hinnang on aluseks ärisuhte loomise otsuse tegemisel.