1

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uue redaktsiooni (edaspidi eelnõu)

väljatöötamise vajadus tekkis seoses Financial Action Task Force (edaspidi FATF)1 poolt 2012.

aastal välja töötatud uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite

kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusesse nn IV rahapesu

tõkestamise direktiivi2 ja selle muutmise direktiivi eelnõuga3. FATF-i soovituste tulemuslik

rakendamine kõikides riikides tagatakse hindamistega, mida korraldavad FATF, IMF ning

FATF-i regionaalsed esindused, sh. MONEYVAL4, mille liikmeks on ka Eesti. 2014. aastal

viis MONEYVAL läbi Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise IV

hindamisvooru5, mille käigus tuvastatud puuduste parandamiseks tehti mitmeid ettepanekuid,

mida on käesoleva eelnõu väljatöötamisel arvestatud. Kuivõrd MONEYVALi V hindamisvoor

toimub uute (2012. a) soovituste põhjal, on lisaks arvestatud ka nende riikide kogemusi, kus V

hindamisvoor on juba toimunud. Teadaoleva hindamiskava kohaselt ootab Eestit ees uute

soovituste järgne hindamine 2020. aastal.

FATFi soovitused ja ELi õigusaktide muudatused on rõhuasetuselt muutunud. Säilinud on

olulisemad meetmed, mida rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude ennetamiseks

rahvusvaheliselt vajalikuks peetakse: hoolsusmeetmete kohaldamine ja nn tunne-oma-klienti-

põhimõte, tähelepanu pööramine riskantsematele valdkondadele ja tehingutele, rahapesu

andmebüroole (edaspidi RAB) kahtlustest teatamine ja järelevalve. Uued soovitused rõhuvad

aga rohkem riskide ennetavale hindamisele, eesmärgiga saavutada sisulisem riskipõhine

lähenemine, paindlikkus ja kulude optimaalne suunamine just sinna, kus tähelepanu kõige

rohkem vaja oleks. Lisaks on rahvusvahelised skandaalid, nagu nn Panama-paberite skandaal6

ja Bahama-skandaal7 ning süvendatum ja koordineeritum võitlus maksude vältimise vastu

toonud olulisema meetmena esile nn tegeliku kasusaaja institutsiooni ja juriidiliste isikute ning

kogu ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse olulisuse. Kolmas oluline muudatus on

järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode rahvusvaheline koostöö, mille vajalikkus ja kiire

1 FATF on 1989. aastal asutatud valitsustevaheline organ, mis kehtestab norme, töötab välja ja edendab rahapesu

ja terrorismi rahastamise vastase võitluse poliitikat, http://www.fatf-gafi.org/ 2 (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi

rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni

direktiiv 2006/70/EÜ); kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32015L0849 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, asutustevahelise

dokumendi number 2016/0208); kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/procedure/EN/2016_208 4 MONEYVALon Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev

ekspertkomitee, täisnimega Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and

the Financing of Terrorism. Asutati 1997. aastal Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt. 5 Informatsioon Eesti hindamiste tulemuste kohta MONEYVALis on kättesaadav:

http://www.coe.int/t/dghl/monitoring/moneyval/Countries/Estonia_en.asp 6 Kokkuvõtliku ülevaate saab näiteks siit: https://www.theguardian.com/news/series/panama-papers 7 https://www.theguardian.com/business/2016/sep/21/leaked-bahamas-files-expose-politicians-offshore-links

2

reageerimise olulisus on esile tõusnud eriti viimasel ajal ELis toimepandud terrorirünnakute

tõttu8.

Eeltoodut arvestades ei võimaldanud eelnõu autorite arvates olemasolev rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse ülesehitus neid muudatusi adekvaatselt kehtivasse õigusesse

integreerida, mistõttu valmistatigi ette kogu seaduse tervikteksti muutmine. Seni kehtinud

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu seadusena jõustumisel on Eesti õigusesse üle võetud nn IV rahapesu tõkestamise

direktiiv, mille rakendamise tähtaeg on 26.06.2017 ja selle direktiivi muudatused (seletuskirja

koostamise ajal toimuvad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga). Samuti rakendatakse

eelnõuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes

edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006.

Eelnõuga nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis: tulevikus saavad juriidilised

isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata

elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info

edastamine pädevatele asutustele, mis hetkel toimub nn „käsitööna“ ja kus e-aresti

edasiarenduse näol oleks võimalik saavutada kulude kokkuhoid nii riigiasutuste (politsei,

maksu- ja tolliamet) töös kui ka riigiasutuste päringutele vastamise ressursi kokkuhoid krediidi-

ja makseasutustes.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu valmistasid ette Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna

nõunik Sören Meius (telefon: 611 3630, soren.meius@fin.ee) ja sama osakonna jurist Ülle

Eelmaa (ylle.eelmaa@fin.ee). Eelnõu erinevate sätete ettevalmistamisel konsulteeriti

Finantsinspektsiooni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ekspertide Andres

Palumaa (andres.palumaa@fi.ee) ja Matis Mäekeriga (matis.maeker@fi.ee) ning rahapesu

andmebüroo juhi Madis Reimandi (madis.reimand@politsei.ee), nõuniku Arnold Tenusaare

(arnold.tenusaar@politsei.ee) ja juristi Liisi Närepiga (liisi.narep@politsei.ee).

Eelnõus tehtud valikuid tutvustati ja arutati rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

valitsuskomisjoni9 juures moodustatud turuosaliste nõukoja liikmetega.10

Eelnõu seletuskirja koostasid Sören Meius, Ülle Eelmaa ja Rahandusministeeriumi ettevõtluse

ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist Taavi Köhler (mõjude analüüsi peatükk).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna keeletoimetaja

Sirje Lilover (sirje.lilover@fin.ee) ja õiguslikult hinnanud juriidilise osakonna jurist Heili

Jaamu (heili.jaamu@fin.ee).

1.3. Märkused

Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras ehk 10. päeval pärast selle Riigi Teatajas

avaldamist.

8 Eeskätt on EL institutsioonid käsitlenud Komisjoni tegevusplaani (02.02.2016) vastusena Pariisi (ja hiljem ka

Brüsseli) terrorirünnakutele, ülevaatlikum info kättesaadav siit: http://ec.europa.eu/justice/criminal/files/aml-

factsheet_en.pdf 9 Rohkem infot: http://www.fin.ee/75136/ 10 25.01.2017 a. Rahandusministeeriumis toimunud koosolekul.

3

Jõustumisaja valikul on määravaks IV rahapesu tõkestamise direktiivi siseriikliku rakendamise

tähtaeg, milleks on 26. juuni 2017.

Erandina üldisest jõustumisajast on juriidiliste isikute tegelike kasusaajate äriregistrisse

teatamist puudutavate sätete jõustumiseks ette nähtud kuupäev 15. september 2017, mis on

tingitud äriregistri IT arenduste ettevalmistamisele kuluvast ajast. Teiseks erandiks on

maksekontode omanike info pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemist puudutavate sätete

jõustamiseks ette nähtud kuupäev, 1. jaanuar 2019, mis on tingitud e-aresti edasisteks

arendustöödeks prognoositavalt vajaminevast ajast ja asjaolust, et nimetatud sätete jõustamisele

on ka direktiivis ette nähtud pikem rakendusaeg. Kolmandaks erandiks on rahapesu

andmebüroole kahtlastest tehingutest teate esitamise vormi säte, mis samuti vajab tehniliste

arenduste tõttu jõustumiseks lisaaega—kuni vajalike arendustööde lõpuni (01.07.2018). Seni

toimub teadete esitamine hetkel kehtiva korra järgi.

Eelnõu arvestab terminoloogiliselt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses planeeritavate

muudatustega. Vastava eelnõu saatis Rahandusministeerium kooskõlastamisele 2017. aasta

alguses ja selle planeeritav jõustumisaeg on 1. juuli 2017. Märgime, et olenemata viimati

nimetatud eelnõu jõustumise tegelikust ajast, on eelnõu kooskõlas ka kehtiva vastava valdkonna

õigusega.

Lisaks arvestab eelnõu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse, võlaõigusseaduse,

Finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse ja vandetõlgi seaduse muutmise

eelnõuga, mille eesmärgiks on harmoneerida uus maksete valdkonna direktiiv – Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2015/2366, makseteenuste kohta siseturul, direktiivide

2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi

2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (PSD2). Ka selle eelnõu töötas välja

Rahandusministeerium ja saatis kooskõlastamisele 2017. a veebruarikuus. Eelnõu on

planeeritud jõustuma üldises korras, s.o 10ndal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas.

Eelnõuga võetakse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhalduri juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele.

Üleilmselt, sh Euroopa Liidus on võetud sihiks õiglasem, läbipaistvam ja tõhusam

maksustamine, millega toetada jätkusuutlikku majanduskasvu ning investeeringuid. Oluliseks

peetakse, et ettevõtjad maksaksid makse riigis, kus kasum on loodud. Selle eesmärgi täitmisel

on suur rõhk maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste ärahoidmisel. Tõhusaks meetmeks

on siin maksuhaldurite vaheline sisukas ja tihe koostöö, sh teabevahetus. Halduskoostöö

direktiiviga võimaldatakse maksuhalduritele juurdepääs rahapesuvastasele teabele nii kiiresti

kui võimalik. Rahapesuvastaste meetmete paketi raames maksuhaldurile antav juurdepääs

ettevõtte tegelikku kasusaajat puudutavale teabele võimaldab maksuhalduritel tõhusamalt

kontrollida muuhulgas finantskontode alast teavet, mida finantsasutused automaatse

teabevahetuse jaoks maksuhaldurile esitavad.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusplaaniga.

Kuna eelnõuga kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uus

terviktekst, tuleb kehtiv rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RT I,

06.07.2016, 13) kehtetuks tunnistada.

Kuivõrd eelnõuga ei muudeta PS § 104 lõikes 2 nimetatud Riigikogu koosseisu häälteenamust

eeldavaid õigusakte, on selle seadusena vastuvõtmiseks vajalik lihthäälteenamus.

4

2. Seaduse eesmärk

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkond eristub mitmetest teistest

õigusvaldkondadest selle poolest, et sisuliselt põhineb kogu regulatsioon peaasjalikult FATFi

rahvusvahelistel standarditel ja peab neile vastama. Kuivõrd kõik riigid ei ole FATFi liikmed,

osalevad nad standardite väljatöötamisel FATFi regionaalsete organite kaudu, nagu

MONEYVAL. Riikide regulatsioonide tehnilist kooskõla FATFi standarditega ning rahapesu

ja terrorismi rahastamise süsteemide efektiivsust hinnatakse perioodiliselt. Eesti vastavaid

hindamisi koordineerib ja administreerib MONEYVALi sekretariaat, mis asub Euroopa

Nõukogu juures Strasbourgis. Regionaalsed erisused standardite rakendamisel tulenevadki

erinevate organite mõnevõrra erinevatest hindamispraktikatest, kuigi nii FATF kui ka tema

regionaalsed organid teevad ka igapäevast tihedat koostööd ja osalevad üksteise tegevuses.

Kuivõrd suurem osa EL liikmesriike on kas FATFi või MONEYVALi liikmed, on EL

Komisjon aktiivselt ka FATFi töös osalenud ja omakorda koordineerinud ettevalmistusi

standardite ELüleseks rakendamiseks direktiivi näol. EL on pidanud vajalikuks mitmes

küsimuses kehtestada FATFi standarditest rangemaid või detailsemaid nõudeid ja vastavad

erisused peavad oma seadustes rakendama ka liikmesriigid.

FATFi uute 2012. a soovituste ja ELi direktiivide eesmärk on võidelda tõhusalt rahapesu ja

terrorismi rahastamise kuritegude vastu, samal ajal säilitades EL kui sisepiirideta ala toimimise

põhimõtteid ja –väärtusi. Seoses 2014—2016 erinevates EL suurlinnades toimunud

terrorirünnakutega on poliitiline ja avalikkuse surve ELüleseks suuremaks koostööks veelgi

tõusnud, mistõttu avalikustas Euroopa Komisjon 02.02.2016 oma terrorismivastase tegevuse

plaani, mis muu hulgas sisaldas IV rahapesu tõkestamise direktiivi võimalikult kiiret ülevõtmist

riikide poolt ja sama direktiivi muutmist, vastusena toimunud terrorirünnakutele ja täiendava

toena maksude vältimise vastases võitluses. Viimati nimetatu peamine meede on direktiivis

sisalduv nõue EL liikmesriikide äriühingute tegelike kasusaajate info ühetaoliseks kogumiseks

äriregistrite (või muude asjakohaste registrite juurde) ja perspektiivis selle info vahetamine

äriregistrite vahel ühtse platvormi kaudu. IT-tehnilised nõuded kehtestab Komisjon eraldi

rakendusaktidega.

Käesoleva eelnõu eesmärk ongi viia Eesti õigus kõigi nimetatud muudatustega kooskõlla ja

valmistada ette tegelike kasusaajate info ELüleseks vahetamiseks vajalikud muudatused

kehtivas õiguses.

Kuivõrd tegemist on ühelt poolt rahvusvaheliste standardite Eestis kehtestamisega ja teiselt

poolt EL direktiivi ülevõtmisega, ei ole eelnõule eelnevalt koostatud väljatöötamiskavatsust ja

kontseptsiooni. Eelnõu tuleb menetleda kiireloomulisena, et saavutada ELüleste standardite

kehtestamine, mis kõige tõhusamalt võimaldaks ennetada nii rahapesu kui ka võimalikult

varakult avastada terroristide rahastamise juhtumeid.

Kaasaegne valitsev arusaam EL-s peab ärikeskkonna läbipaistvust järjest olulisemaks hüveks,

mistõttu on ka ette nähtud nn tegelike kasusaajate regulatsiooni oluline sisuline muudatus. Kui

varasemalt oli tegelike kasusaajate tuvastamise kohustus ainult rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamiseks kohustatud isikutel, kelle jaoks see oli üheks oma klientide tausta

uurimise aspektiks, siis direktiiv näeb ette kohustuse kõigile juriidilistele isikutele oma

tegelikke kasusaajaid teada ja nende kohta infot avaldada. Seetõttu on kehtiva rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eesmärk ja reguleerimisala olnud kitsam ja selline

5

sätete laiem ulatus peaks väljenduma ka seaduse eesmärgi sõnastuse muudatuses. Seaduse

eesmärgina sõnastataksegi lisaks Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi

rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks kasutamise tõkestamisele ka asjaolu, et seda tehakse

ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamise läbi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs.

3.1 Ülevaade eelnõu ülesehitusest.

Eelnõu jaguneb üheteistkümneks peatükiks, mis sisaldavad endas kokku 115 paragrahvi.

Eelnõu 1. peatükk, üldsätted, jaguneb kaheks jaoks: seaduse eesmärk ja reguleerimisala ning

mõisted, kus antakse ülevaade seaduses kasutatavatest mõistetest, mis on teksti mõistmiseks

asjakohased defineerida või mille osas kasutatakse tavapärasest õigusterminoloogiast mingil

määral erinevat tähendust. Eelnõu 2. peatükk, rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud

riskide juhtimine, jaguneb kaheks eraldi jaoks: riskide hindamine ja kohustatud isiku riskide

juhtimise süsteem. Tegemist on uue regulatsiooniga võrreldes kehtiva seadusega, kuivõrd nii

FATFi standardid kui ka direktiiv näevad ette riskide hindamisele eraldi nõuded ja asetab

standardite loogikas riskide hindamise hoolsusmeetmetest kehtestamisest ettepoole. Kui siiani

olid rahvusvahelised nõuded pigem ülesehitatud hoolsusmeetmete nimetamisele ja

sisustamisele, siis uute standardite kohaselt tulenevad konkreetsed hoolsusmeetmed riskide

hindamisest ja need määratletakse riskidele tugineva analüüsi tulemusena. Eelnõu 3. peatükk,

hoolsusmeetmed, seab samuti loogilisse järjekorda hoolsusmeetmete kohaldamise alused

(1.jagu), hoolsusmeetmete kohaldamise erisused (2. jagu), hoolsusmeetmete kohaldamise

erikorrad (lihtsustatud kord – 3. jagu ning tugevdatud kord – 4. jagu) ning lõpetuseks (5. jagu)

hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed. Oluline on mainida, et hoolsusmeetmete

rakendamine peab lähtuma riskide hindamisest, ning muu hulgas peab erisusi hoolsusmeetmete

kohaldamises ette nägema ka riikliku riskihinnanguga. Kohustuslikud hoolsusmeetmed on

sätestatud seadusega, kuid see on mitteammendav loetelu ning kohustatud isik peaks

hoolsusmeetmeid rakendama alati lähtudes konkreetselt enda tegevuse riskidest.

Eelnõu 4. peatükk reguleerib andmete kogumise, säilitamise ja kaitse küsimused. Eelnõu 5.

peatükk, täpsustab kohustatud isikute tegevused rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse

korral ning 6. peatükk reguleerib rahapesu andmebüroo (edaspidi RAB) tegutsemise alused.

Eelnõu 7. peatükiga nähakse ette seaduse nõuete üle järelevalve teostamise üldregulatsioon ja

8. peatükk sätestab teatud kohustatud isiku liikidele tegevusloa taotlemise protseduuri.

Eelnõu 9. peatükk kehtib kõikidele eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kehtestades neile

kohustuse deklareerida oma tegelikud kasusaajad äriregistri juures ning selle peatüki viimane

paragrahv sätestab panga- ja maksekontode omanike osas teabevahetuse korraldamise e-aresti

süsteemi kaudu.

Eelnõu 10. peatükk kehtestab väärteokaristused erinevate seaduse nõuete rikkumise eest ja

määratleb menetluspädevust omavad asutused ning 11. peatükk sisaldab seaduse

rakendamiseks vajalikke sätteid.

3.2. Eelnõu sätete sisu ja selgitused

Paragrahv 1, seaduse eesmärk, sõnastab käesoleva seaduse eesmärgi, milleks on tõkestada

Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi

rahastamiseks, suurendades ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust. Seaduse

eesmärk on üldiselt sama, mis on IV rahapesu tõkestamisedirektiivi eesmärk (art 1 lg 1), kuid

6

täiendus on vajalik, et paremini hõlmata IV direktiivi muudatuste eesmärke, mille üheks

olulisemaks osaks on üldkohustusena tegelike kasusaajate info avaldamine nii äriühingute kui

ka panga- ja maksekontode kohta. Kui vaadelda nende sätete kohta käivaid direktiivi

põhjenduspunkte, võib leida, et sätete kehtestamise eesmärk on märksa üldisem kui rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamine—nimelt on probleemiks nimetatud olukorda, kus

kurjategijatel õnnestub „peita oma identiteeti“ ühingu- või lepinguõiguslike struktuuride varju

ja sellega kasutada ära finantssüsteemide globaalset ühendatust ja liigutada rahalisi vahendeid

järjest suuremas ulatuses üle kogu maailma11. IV rahapesu tõkestamise direktiivi

põhjenduspunkti 12 kohaselt peaksid /…/liikmesriigid tõelise läbipaistvuse saavutamiseks

tagama, et hõlmatud on võimalikult suur hulk nende territooriumil mis tahes muud mehhanismi

kasutades asutatud või loodud juriidilisi isikuid.

IV rahapesu tõkestamise direktiivi muutmise direktiivi eelnõu läheb aga veelgi detailsemaks,

mainides lisaks rahapesijatele, terrorismi rahastajatele ja organiseeritud kuritegevuse vastasele

võitlusele ka maksude vältimise vastast võitlust. Viidatakse ka G20 18. aprilli 2016. aasta

avaldusele, milles kutsutakse üles FATFi ning läbipaistvuse ja maksualase teabevahetuse

ülemaailmset foorumit tegema esialgseid ettepanekuid rahvusvaheliste standardite rakendamise

kohta läbipaistvuse osas, k.a. kasusaavate omanike info ning selle rahvusvahelise vahetuse

korraldamiseks12.

Kuna kehtiv rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus lähtus eelmistest FATFi

standarditest ja III rahapesu tõkestamise direktiivist13, siis on kehtiv seaduse eesmärk -

tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja

terrorismi rahastamiseks – traditsiooniliselt aidanud tõlgendada seaduse sätteid kitsamas

tähenduses, kui on uute rahvusvaheliste normide eesmärk. Seetõttu tuleb uues redaktsioonis

seaduse eesmärki täpsustada viisil, mis kajastaks laienenud rahvusvaheliste normide mõtet ja

samas võimaldaks eelnõu reguleerimisala laiendada kõigile eraõiguslikele juriidilistele

isikutele, kellel tekib uue seaduse jõustudes kohustus oma tegelikud kasusaajad äriregistri

juures deklareerida. Eelnõu autorid on seisukohal, et seaduse reguleerimisala laiendamine ei

oleks antud juhul piisav, kuna reguleerimisala laiendamise põhjendused ei ole seotud üksnes

rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude ennetamisega, vaid suurema läbipaistvuse ja

usaldusväärsuse saavutamine ärikeskkonnas tervikuna.

Paragrahv 2, seaduse reguleerimisala. Seaduse reguleerimisala kajastab põhimõtteliselt

seaduse ülesehitusega korrelatsioonis valdkondi, mille reguleerimisega eelnõu tegeleb.

Erinevalt kehtivast seadusest ei ole reguleerimisala juures enam eraldi nimetatud

hoolsusmeetmete kohaldamist, kuivõrd nimetatud meetmed on osa rahapesu ja terrorismi

rahastamise riskide juhtimise süsteemist. Lisaks on reguleerimisala laiem, kuna eelnõus

reguleeritakse ka äriühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegelike kasusaajate teabe

kogumist kesksesse süsteemi ning panga- ja maksekontode omanike (ja tegelike kasusaajate)

osas info automatiseeritud vahetamist.

11 Vt IV rahapesu tõkestamise direktiivi pp 14. 12 Komisjoni algne eelnõu ja mõjuhinnang kättesaadav siit: http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52016PC0450&from=EN 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja

terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta: http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2005.309.01.0015.01.EST&toc=OJ:L:2005:309:TOC

7

Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Paragrahv 3, seaduse kohaldamine. Sätte eesmärk on nimetada isikud, kelle majandus-, kutse-

ja ametitegevuses seadusest tulenevaid kohustusi rakendatakse (kohustatud isikud). Üldistatult

võib kohustatud isikute loetelus eristada neid, kelle kohustatud isikuks olemise staatus tuleneb

direktiivist ja/või FATFi standarditest ning selliseid isikuid, kelle lisamine kohustatud isikute

ringi on olnud siseriiklike riskide hindamisel põhinev otsus.

Krediidiasutused ja finantseerimisasutused on olnud kõige kauem rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamiseks kohustatud subjektid. Juba I rahapesu tõkestamise direktiiv14

kohaldas nende tegevusele teatud nõuded. Käesoleva seaduse kontekstis on samuti tegemist

subjektidega, kellele kehtivad mitmed täiendavad nõuded ja kohustused ning lisaks

reguleerivad antud valdkonna puhul tegevust ka Euroopa finantsjärelevalve asutuste ja

Finantsinspektsiooni juhendid. Krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste mõiste sisustatakse

eelnõu §-s 8. Järelevalvet sektori poolt käesoleva seaduse nõuete üle teostab

Finantsinspektsioon, kes väljastab suuremale osale nimetatud subjektidest ka tegevuslubasid ja

teostab finantsjärelevalvet.

Hasartmängukorraldajad on seoses suure sularaha-kasutuse traditsioonidega samuti olnud nii

FATFi kui EL õiguse kohustatud isikuteks. Just rahapesu tõkestamise rahvusvahelistest

standarditest tuleneb hasartmängukorraldajate litsentseerimine ja „kasiinode“ omanike

taustakontrolli kohustus. Eestis on need küsimused reguleeritud hasartmänguseaduses15.

Eesti riikliku rahapesu DNFBPde16 sektori haavatavus rahapesu ja terrorismi rahastamise

riskidele Kasiinod ehk hasartmänguseaduse mõistes mängukohas õnnemängude korraldajad on

rahvusvaheliste standardite kohaselt olnud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

meetmete järgimiseks kohustatud eeskätt pärast FATFi 40 soovituste (eelviimast) ülevaatamist

2003-2004. Eestis laiendati rahapesu tõkestamise seaduse kohaldamisala

hasartmängukorraldajatele juba aastal 2000. Seega võib öelda, et rahapesu tõkestamise reeglite

järgimisel on Eesti hasartmängukorraldajatel küllaltki pika-ajaline kogemus.17

MONEYVALi IV hindamisvisiidi käigus leiti, et Eesti on eelmise (III) vooru küsimused

edukalt lahendanud ja kontroll sektori üle on tõhus. Hasartmängude korraldamise load on

väljastatud 15le ettevõttele18. 2012. a majandusaasta aruannete põhjal töötas kasiinodes 768

inimest. Kuna hasartmängukorraldajate mänguautomaadid ning samuti kaughasartmängu

korraldamiseks kasutatava mänguinventar on MTA andmebaasidega ühendatud elektroonilise

arvestus- ja kontrollisüsteemi kaudu, on riiklikku järelevalvet teostajal ligipääs piisava

detailsusastmega ajakohastele andmetele. 2012. a müügitulu oli õnnemängude korraldajatel 102

181 149, varade maht ulatus 117 208 155 euroni. Kuna kaughasartmängukorraldajate puhul ei

olnud majandusaasta-aruannete põhjal eristamine andmete saamiseks põhjendatud, siis antud

14 Nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiiv 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise

vältimise kohta: http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31991L0308&from=EN 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016008 16 Designated non-financial businesses and professions ehk mittefinantsteenuseid pakkuvad kohustatud

ettevõtjad ja kutsetöötajad, lühend „DNFBP“ tähistab kohustatud isikuid, kes ei ole krediidiasutused ega

finantseerimisasutused. 17 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis. 18 https://www.emta.ee/et/eraklient/maa-soiduk-mets-hasartmang/seaduslike-hasartmangukorraldajate-nimekiri

8

juhul on kasutatud Maksu- ja Tolliameti nn “elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi“

andmeid. Elektrooniline arvestus- ja kontrollsüsteem on elektrooniline sidevõrk, mis ühendab

hasartmängukorraldaja mänguautomaate või täiendavaid õnnemänge muu hasartmängu

korraldamiseks kasutatava elektroonilise mänguinventariga või kaughasartmängu

korraldamiseks kasutatavat mänguinventari. Hasartmängukorraldaja peab tagama võimaluse

elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi ühendamiseks Maksu- ja Tolliameti

infosüsteemiga, et võimaldada ligipääs hasartmänguseaduses nõutavatele andmetele, s.h

korraldaja käibeandmetele. Kaughasartmängukorraldajate käive oli nimetatud süsteemi

andmetel 2012. aastal 369 450 553 eurot. Kuigi ka õnnemängude korraldamises on sularaha

osakaal vähenemas ning seda asendavad erinevad kaardi- ja vautšeri-süsteemid, toimub

kasiinodes teenuste eest tasumine siiski tihti sularahas ja tegemist on ulatuslikult sularaha

kasutava sektoriga. Kaughasartmängude – interneti vahendusel toimuvate hasartmängude –

puhul sularaha ei kasutata.19

Nii kasiinode kui ka kaughasartmängukorraldajate puhul on teise riigi residentidest klientide

osakaal keskmisest suhteliselt kõrgem. Osalt kindlasti ka regulatiivsetel põhjustel – näiteks on

kasiinode üheks lubatavaks asukohaks paiknemine hotelliga samas hoones, samuti

reklaamiseaduses võimaldatud kasiinodes osutatavate teenuste reklaami lubatud teha

rahvusvahelist reisijatevedu teostava lennuki või laeva pardal või lennujaamas/sadamas

(reklaamiseaduse § 21 lg 1). Seetõttu ei ole hasartmängude korraldajate keskmisest kõrgem

mitteresidentidest klientide osakaalul rahapesu tõkestamise kontekstis eraldi põhjendusi vaja

otsida – tegemist on riikliku hasartmängupoliitika ja regulatsioonidest tekitatud erisusega,

millega ei kaasne oluliselt täiendavaid rahapesu riske. Kõrgema riskiga klientide osakaalu osas

palusime hinnangut turuosalistelt, kes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

§ 30 kohaselt on kehtestanud sisemised protseduurireeglid, muu hulgas hoolsusmeetmete

kohaldamise erijuhtude kohta, mis seaduse kohaselt kuuluvad kõrgema riskiga klientide puhul

rakendamisele. Seega võib eeldada, et seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks on

turuosalised ise hinnanud kõrge riskiga klientide osakaalu ja kõrge riskiga klientidele teenuste

osutamise faktid on turuosalistele teada. Turuosaliste vastustes hinnati selliste klientide

osakaalu väga madalaks (0%), kuivõrd eelmises punktis loetletud põhjustel ei saaks lugeda

kõrge riskiga kliendiks antud sektoris mitteresidendist kliente (kelle teenindamine on

tavapärane) ilma täiendavate kliendiga seotud riskinäitajateta (kõne alla tuleks eeskätt riikliku

taustaga isiku staatus). Esitajaaktsiate ning trustidega, samuti privaatpangandusega

hasartmängukorraldajatel puutumust ei ole.20

Olulisel määral rahapesule viitavaid asjaolusid RAB ei ole viimasel ajal selles sektoris

täheldanud. Sektor täidab rahuldavalt teatamiskohustust: saadetakse teatiseid nii rahapesu-

kahtluse põhiselt kui ka summapõhiselt.

Regulatsioonide tase on hasartmängusektoris väga kõrge. Hasartmänguseadus (2008)

reguleerib detailselt erinevad korraldamise aspektid, aga väga kõrged nõudmised seatakse ka

korraldajatele endile, et hasartmängu korraldamise tegevusloa ja korraldusloa saamiseks

kvalifitseeruda. Korraldajate hindamisel pööratakse suurt tähelepanu lisaks tehnilisele ja

finantsilisele valmisolekule ka korraldaja omanike, juhtorgani liikmete reputatsioonile ja

usaldusväärsusele (fit-and-proper-nõuded), samuti seatakse tingimused hasartmängude

läbiviimise eest vastutavatele töötajatele. Reguleeriva organi rolli täidab MTA, kus on ametis

4 täiskohaga järelevalveametnikku. MTA õigused ja pädevus hasartmängujärelevalve

19 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 20 samas

9

teostamisel on ulatuslikud ja kooskõlas sektori regulatsioonide tõhususe tagamise vajadusega.

Samuti omab järelevalvepädevust RAB, kes teostab järelevalvet rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse nõuete täitmise üle. Vajadusel on võimalik teostada

järelevalvet ka ühiselt.21

Kuigi Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidul ei ole eetikakoodeksit, on sektor enda tegevust

reguleerinud siiski teatud määral Liidu põhikirjaga ja eneseregulatsioon tuleb lugeda toimivaks

ja täiendavaks, arvestades riigipoolse regulatsiooni detailsusastet. RAB on teatiste adekvaatsust

hinnanud kõrgeks ja väärtuslikuks informatsiooniks, mistõttu on sektorist saadetavad teated

kõrgendatud tähelepanu all.22

Eelnõu reguleerimisalast on välja arvatud kaubandusliku loterii korraldajad. Kaubanduslik

loterii on kauba või teenuse pakkuja poolt kauba või teenuse müügi edendamiseks või kauba,

teenuse või nende pakkuja reklaamimiseks korraldatav klassikaline või kiirloterii, mis on

reguleeritud hasartmänguseaduse §-des 47—48. Mille puhul on olulised nii summalised kui ka

tegevusele kehtestatud piirangud. Nimelt omandatakse kaubanduslikus loteriis osalemise õigus

koos kauba või teenuse omandamisega. Täiendavate varaliste kohustuste võtmise nõudmine

kaubanduslikus loteriis osalejalt on keelatud. Seega on sisuliselt tegemist kauplejate poolt

korraldatava hasartmänguvormiga, mis paljudes riikides ei ole hasartmänguna üldse

reguleeritud ja mis vastavalt käesoleva sätte punktile 5 (kohaldamine kauplejatele

kaubandustegevuse seaduse tähenduses) oleks juba teise punkti all hõlmatud. Kaubanduslike

loteriide korraldajate tegevuse rahapesu-riskid on seega sisuliselt kauplejate riskid, mitte

hasartmängukorraldajate riskid ja nad tuleb seetõttu käesoleva punkti reguleerimisalast

välistada.

Isikud, kes vahendavad kinnisvara omandamise või kasutusõigusega seotud tehinguid ehk nn

kinnisvaravahendajad, on nimetatud nii FATF standardites kui ka direktiivides. IV rahapesu

tõkestamise direktiivi põhjenduspunkt täpsustab direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate

kohustatud isikutega seoses mõistet „kinnisvaravahendaja”, käsitledes seda viisil, et see

hõlmab asjakohasel juhul ka üüri- või rendilepingute vahendajaid.

Kinnisvaravahendajad, kes tegelevad ostu-müügi tehingute vahendamisega ning kinnisvara-

vahendajad, kes pakuvad üüripindasid, ei ole Eestis väga tugevalt eristatavad – reeglina

pakuvad ettevõtjad mõlemat teenust korraga. MONEYVALi IV hindamisvooru hinnangutes

on leitud, et täiendavaid koolitusi ja juhendeid vajaksid kinnisvara-vahendajad. Tegemist on

märkimisväärse suure hulga tegijatega ning samuti suure tegevusmahuga ettevõtlussektoriga.

2012. aastal tegutses antud tegevusalal 1087 ettevõtjat, hõivates keskmiselt 523,5 töötajat. Kuna

kinnisvara on suure väärtuse kandja, on vastavalt suured ka ettevõtete käibed, millest suure osa

moodustavad vahendustasudest saadav tulu. Müügitulu oli 2012. aastal üle 37 miljoni euro,

varade maht ületas 171 miljonit. Võrreldes pangaülekannetega kasutatakse sularaha vähem,

palju kaasatakse krediidi- ja finantseerimisasutuste vahendeid ja seega toimivad täiendavad

kontrollimehhanismid nii vara päritolu suhtes kui ka tehinguosaliste suhtes ka finantssektori

poolt. Mitte-residentidest ja välisriikide vahendusel toimuvate tehingute osakaalu hindasid

turuosalised u 3%-le. Sama osakaal väljendub ka turuosaliste vastustes kõrgema riskiga

klientide kohta. Kuigi eksporti näitas (2012) majandusaasta aruandes üle poolte ettevõtjatest

(564), olid mahud väikesed, ulatudes kõigest 967 034 euroni. Seega ongi antud sektoris

kõrgema riskiga kliendid enamasti mitte-residentidest kliendid, kuid nende esinemissagedus on

21 samas 22 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis

10

märkimisväärselt madal. Regulatsioonide tase on kinnisvarasektoris kõrgeks hinnatud,

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonda reguleerib RTRTS, samuti on RAB

andnud välja juhendeid, kuigi ainult konkreetsele sektorile juhendit RAB teinud ei ole, kuid

praktikas on kasutatavad üldised juhendid23:

Järelevalvet sektori poolt RTRTS reeglite täitmise üle teostab RAB.

Sektor on ise enda tegevust reguleerinud, võttes Eesti Kinnisvarafirmade liidus vastu „Head

Tavad“. Olulist osa rahapesu või terrorismi rahastamise mõttes huvipakkuvast kinnisvaraga

seotud tegevusest on Eesti puhul kaetud notarite kasutamise kohustusega. Notarid saadavad küll

kinnisvara ostu-müügitehingute puhul kahtlase tehingu teatisi, kuid kinnisvara üürimise

tehingute osas teateid notaritelt ei laeku24.

Punktis 5 nimetatakse kohustatud isikutena kauplejad kaubandustegevuse seaduse tähenduses,

kui neile tasutakse või nad tasuvad sularahas üle 10 000 euro või võrdväärse summa muus

vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme

omavahelist seost omava maksena, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kauplejate regulatsioon

on ilmselt üks punkte, kus EL rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioon on

olulisemal määral läinud rangemaks. Nimelt kehtis siiani (III rahapesu tõkestamise direktiivis)

piirmäär 15 000 eurot. IV rahapesu tõkestamise direktiivi põhjendustes peetakse suuri

sularahatehinguid siiski niivõrd ebatavaliseks, et otsustati kehtestada madalam piirmäär.

Mitmed liikmesriigid on siseriiklikult kehtestanud veelgi madalamaid piiranguid25. IV rahapesu

tõkestamise direktiivi põhjenduspunkti 6 kohaselt peaksid valvsuse suurendamiseks ja

sularahamaksetega kaasneva riski vähendamiseks käesoleva direktiivi kohaldamisalasse

kuuluma kaupadega kauplevad isikud, kes teevad või saavad sularahamakseid mahus 10 000

eurot või rohkem. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kehtestada madalamaid künniseid,

üldiseid lisapiiranguid sularaha kasutamisele ja täiendavaid rangemaid sätteid.

Antud sektori suurust ei ole võimalik statistiliste näitajate põhjal üheselt hinnata – sisuliselt on

hõlmatud kõik kauplejad kaubandustegevuse seaduse tähenduses, ja seda alates hetkest, kui nad

on suuresummalise sularahatehingu teevad. Seetõttu ei ole siin võimalik seaduse mõjusid

samuti üheselt hinnata. Üldiselt on RAB järelevalveasutusena väljendanud seisukohta, et

suuresummalised sularahatehingud on Eestis pigem haruldased. Järelevalve ja koolituste osas

on siiani tegeletud peamiselt suure väärtusega kaupade müüjatega (autod, paadid jne). 2016.

aastal sai RAB kauplejatelt 43 teadet.

Punkti 6 kohaselt on eelnõu kohustatud isikuteks väärismetalli, väärismetalltoodete, välja

arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks kasutatavate väärismetallide ja

väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelevad isikud. Tegemist

on sisuliselt Alates 18. maist 2012 on RTRTS § 3 lg 1 p 61 kohaselt kohustatud isikuteks kõik

väärismetalli, väärismetalltoodete, välja arvatud tootmise, teaduse ja meditsiini vajadusteks

23 Rahapesu andmebüroole esitatava teate vorm ja selle täitmise juhend, Juhend hoolsuskohustuste täitmiseks

isikuga või kliendiga samas kohas viibimata, Juhend rahapesu kahtlusega tehingute tunnuste kohta, Juhend

terrorismi rahastamise kahtlusega tehingute tunnuste kohta 24 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 25 Näiteks Belgia, Prantsusmaa, Itaalia. Ülevaade III direktiivi rakendamisest liikmesriikides on kättesaadav siit:

http://ec.europa.eu/internal_market/company/docs/financial-crime/20110124_study_amld_en.pdf

11

kasutatavate väärismetallide ja väärismetalltoodete, või vääriskivide kokkuostu või

hulgimüügiga tegelevad isikud.

Tegemist ei ole ettevõtjate arvu (17) ega töötajate arvu (80) poolest suure majandussektoriga.

Samas oli 2012. a müügitulu märkimisväärne 160 910 8343 eurot. MTA ja RAB hinnangul on

selles sektoris aga võrreldes teiste kauplejate sektoritega ning samuti arvestades ostetavate-

müüdavate esemete suhteliselt kõrget hinda siiski suhteliselt suur sularaha-käive. Kõrgema

riskiga klientide osakaalu järelevalveasutused suureks ei pidanud, samuti ei ole väga suur

osakaal välisriikidest pärit klientidel. Märkimisväärne on samas asjaolu, et kuigi

väärismetallide ekspordile viitas oma majandusaasta aruannetes kõigest 8 ettevõtjat, on

ekspordisummaks kokku üle 22 miljoni euro26.

Vääriskivide ja kullaga kauplejate sektorit reguleerib peamiselt rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seadus. Väärismetallide valdkonnaga tegelevatel ettevõtetele

tulenevad teatud kohustused veel ka väärismetalltoodete seadusest. Vääriskividele aga Eestis

hetkel sektori-põhist regulatsiooni ei ole (puudub näiteks ka vääriskivi legaaldefinitsioon).

Järelevalvet teostab RAB. Täiendavalt regulatsioone või standardeid kehtestav organisatsioon

puudub. Väärismetallide katselabori ülesandeid on akrediteeritud täitma riigile kuuluv AS

Metrosert (nende allüksus Katselabor Eesti Proovikoda). Kindlasti tuleb seoses madala

teatamisaktiivsuse ja/või eeldatavalt madala teadete asjakohasusega pakkuda sektorile

täiendavalt koolitusvõimalusi ning juhendmaterjale27.

Punktis 7 sätestatakse kohustatud isikuteks ka audiitorid ja raamatupidamisteenuse pakkujad.

Kohustatud subjekti staatus tuleneb antud tegevusalal tegutsejatele IV rahapesu tõkestamise

direktiivist.

Viimastel aastatel on antud sektoris toimunud regulatiivsed arengud olnud tähelepanuväärsed.

MONEYVAL juhtis kolmanda hindamisvooru raportis tähelepanu sektori vajakajäämistele

üldises teadlikkuses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise küsimustes. RAB, aga ka

Rahandusministeerium, on audiitoreid sellele järgnevalt korduvalt koolitanud. Struktuurses

mõttes on tegemist keskmise suurusega ettevõtlussektoriga, kus 123-s ettevõttes töötas 2012.

aastal 347 inimest. Käivet andis sektor veidi üle 21 miljoni ja varade mahtu üle 22 miljoni.

Audiitorite sektorit tundub iseloomustavat ka küllaltki kõrge teenuse ekspordiga tegelevate

ettevõtjate osakaal. 123st koguni 109 näitas majandusaasta aruandes ka eksporti, mille

kogusumma küündis 7 161 192 euroni. Kõrgema riskiga klientide osakaal hinnati sektori enda

poolt alla 2%. Teatamisaktiivsus on viimastel aastatel jõudsalt tõusnud. 2012. aastal saadeti

kokku 17 summapõhist teadet audiitoritelt.28 2016. aastal saadeti teateid juba 25.

Järelevalvet teostab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise aspektide osas RAB.

Audiitorkogu on kehtestanud ka standardid ja hea tava. RAB on hinnanud audiitorite

teatamisaktiivsust väga positiivseks. Selle sektori teatiste oluline lisandväärtus seisneb nn

topeltkontrolli teostamise võimalikkuses mõne teise sektori tegevuse üle, näiteks kauplejad.

26 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis. 27 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 28 samas

12

Samuti on antud sektori subjektistaatust mõistlik kasutada summapõhise teatamiskohustuse

täitmisel ja kontrollil.29

Punkti 8 kohaselt, ja vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivile, on kohustatud isikuteks ka

raamatupidamise või maksustamise valdkonnas nõustamisteenuse pakkujad.

Raamatupidamisteenuse osutajad ja maksunõustamisteenuste pakkujaid ei ole MONEYVAL

oma varasemates hindamisraportites maininud. Tegemist on struktuurses mõttes

tähelepanuväärse ettevõtlussektoriga. Ettevõtjate suur üldarv (üle 3000) on põhjendatud, kuna

üldistatult võib nentida, et Eestis on just kõige väiksemate ettevõtjate arv ülisuur, mistõttu võib

eeldata, et valdavalt on just väiksemad ettevõtjad huvitatud raamatupidamisteenustest ning

samuti maksualasest nõustamisest. Samas võib järeldada 2012. aasta majandusaasta aruannete

põhjal, et sektori on aktiivne ka oma teenuste eksportimiselt teistesse riikidesse. Peamise

klientide kogumi moodustavad küll väiksemad Eesti osaühingud, MTÜd ja aktsiaseltsid ning

kõrgema riskiga klientide esinemissagedus on ka seetõttu tõenäoliselt madal. Kahjuks ei paista

ka antud sektor silma suure teatamisaktiivsusega: 2012. aastal esitasid teatiseid ainult

raamatupidamisteenuse osutajad: 1 teade oli kahtlusepõhine ning kolmel juhul esitati

summapõhine teade.30

2016. aastal edastati sellest sektorist RABile 2 teadet.

Järelevalvet teostab üksnes RAB. Eesti Raamatupidamisettevõtete liit on kehtestanud hea tava

ja sektorile iseloomulik on koondumine erialaliitudesse ja oma huvide esindamiseks

erinevatesse ühendustesse. Küllaltki hästi on organiseeritud ka täiendkoolitused ja kehtestatud

„hea tava“. Teatiste adekvaatsust peab RAB oluliseks, kuna sektorit on piisavalt koolitatud ning

teatiste osas võib eeldada ka rahapesu tõkestamiseks olulise info laekumist. Siiski peab

märkima, et teatamisaktiivsus sektori suurust arvestades kõrge ei ole.31

Vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivile on käesoleva lõike punktis 9 sätestatud, et

kohustatud isikuteks on usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujad.

MONEYVALi hindamisraportis juhiti tähelepanu antud teenusepakkujate eelautoriseerimise

vajadusele rahvusvaheliste standardite kohaselt ka juhul, kui teenuseid pakutakse üksnes

kõrvaltegevusena. Antud soovitus täideti ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduses muudeti usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujate mõistet. Kehtiva seaduse

kohaselt on usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja füüsiline või juriidiline isik, kes oma

majandus- või kutsetegevuses osutab kolmandale isikule vähemalt ühte järgmistest teenustest:

1) äriühingu või muu juriidilise isiku asutamine;

2) tegutsemine juhatajana või juhatuse liikmena äriühingus, osanikuna täisühingus või

sellisel positsioonil muus juriidilises isikus, samuti teise isiku nimetatud ametikohale asumise

korraldamine;

3) asukoha või tegevuskoha aadressi, sealhulgas aadressi kui kontaktandmete osa

kasutamise või postisaadetiste vastuvõtmiseks aadressi kasutamise võimaldamine ja muude

29 samas 30 samas 31 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis

13

eeltooduga seonduvate teenuste pakkumine äriühingule või muule juriidilisele isikule,

seltsingule või muule sellisele lepingulisele õiguslikule üksusele;

4) seltsingu või muu sellise lepingulise õigusliku üksuse esindajana tegutsemine või teise

isiku määramine sellele positsioonile;

5) aktsionäri esindajana tegutsemine või teise isiku aktsionäri esindajana tegutsemise

korraldamine, välja arvatud nende äriühingute puhul, kelle väärtpaberid on reguleeritud

väärtpaberiturul kauplemisele võetud ja kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Ühenduse

õigusaktidega kooskõlas olevaid avalikustamisnõudeid või võrdväärseid rahvusvahelisi

standardeid.

Vastavalt kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 52 lõike 1 punktile

2 on kõik selliseid teenuseid osutavad isikud kohustatud tegutsema tegevusloa alusel.

Käesoleva analüüsi koostamise ajal32 omas vastavat registreeringut 59 ettevõtet, kellest

majandusaasta aruande esitas õigeaegselt 48 ettevõtet, kelle juures töötas 2012. aastal

keskmiselt 96 inimest. Nimetatud ettevõtete müügitulu oli kokku 4 425 392 eurot. Ekspordiga

tegeles 34 ettevõtet, kelle käive kokku oli 3 568 944 ning ekspordi osa oli sellest 823 861 eurot.

Puuduvad täpsed andmed antud sektoris kohaldatava praktika suhtes – kas tegemist on pigem

eksportteenusega või moodustavad klientidest enamiku siiski kohalikud ettevõtjad ja isikud.

Kahtlastest tehingutest või suurtest sularahasummadest antud sektorist 2012. aastal teatisi ei

tulnud.33

Riiklikku järelevalvet teostab ainult RAB. Teadaolevalt kutse-eetika standardid või nõuded

puuduvad, samuti ei ole antud sektori ettevõtjad koondunud mõnda erialaliitu, mis võiks

tegeleda ka eneseregulatsiooniga. RAB peaks antud sektorist tulevaid teatisi väärtuslikeks ja

pööraks neile kõrgendatud tähelepanu, kuivõrd teenusest võivad huvitatud olla ka võimalike

variisikute äriühingute juhtorganitesse saamise eesmärgiga isikud.34

Kuna peamine risk seisneb tegevuse üldises iseloomus – pakkuda äriühingutele

mugavusteenuseid – tuleneb peamine reguleerimisvajadus just rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise eesmärkidest.35

Ka antud valdkond kuulub IV rahapesu tõkestamise direktiivi järgi tegevusloastamisele, et

tagada omanike ja juhtide sobivus ja usaldusväärsus.36 Kehtiva seaduse § 52 kohaselt on neil

tegevusloakohustus.

Virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkujad ja virtuaalvääringu rahakotiteenuse

pakkujad asendavad kehtiva seaduse alternatiivsete maksevahendite teenuste pakkujaid,

kuivõrd IV direktiivi muudatustena on otsustatud EL-s hõlmata kohustatud isikutena ka sellised

teenusepakkujad. Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise mõistes olulisem osa alternatiivsete

maksevahendite teenuste pakkujatest on nimetatud mõistetega hõlmatud ja puudub ilmne

vajadus säilitada laiemat regulatsiooni alternatiivsete maksevahendite teenuste pakkujate näol,

on vastavad muudatused ka eelnõusse sisse viidud. Rakendussätete kohaselt võivad

32 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 33 samas 34 samas 35 samas 36 IV rahapesu tõkestamise direktiivi põhjenduspunkt 51.

14

alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujad vahetada olemasoleva tegevusloa teatud

ajaperioodi jooksul kas virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja tegevusloa või

virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja tegevusloa vastu. Nende mõistetega mittehõlmatud

alternatiivsete maksevahendite teenusepakkujad edaspidi tegutsemiseks tegevusluba ei vaja ega

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes kohustatud isikud ei ole. Sellise

soovituse, välistada näiteks kohalikud valuutad, mida kasutatakse väga kitsas ringis või

territooriumil, annab ka IV direktiivi muudatuste põhjenduspunkt 8.

Punkti 12 kohaselt on kohustatud isikuks väärtpaberite keskdepositoorium, kui ta korraldab

väärtpaberikontode avamist ja osutab registritoimingutega seotud teenuseid ilma kontohalduri

vahenduseta. Hetkel on menetluses eelnõu, mis põhimõtteliselt võimaldab tulevikus lisaks Eesti

Väärtpaberite Keskregistrile, registreerida väärtpabereid ka teistes keskdepositooriumides37.

Seega on võrreldes kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega antud

mõiste muudetud hõlmamaks kõiki väärtpaberite keskdepositooriumidena tegutsevaid isikuid

– seda muidugi juhul, kui nad ei ole kliendisuhetes läbi näiteks krediidiasutustest

kontohaldurite. Sel juhul tagaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise normide ja

hoolsusmeetmete kohaldamise juba kontohaldur.

Uuendusena on kohustatud isikutena hõlmatud piiriülest sularaha ja väärtpaberite veo teenust

osutavad ettevõtjad. Tegemist ei ole IV rahapesu tõkestamise direktiivist tuleneva nõudega.

Ometi on FATFi 2012. a soovitustes nn „sularahakulleritele“ kehtestatud eraldi nõuded. FATFi

soovituse nr 32 peamiseks sisuks on kohustusliku sularahadeklaratsioonide süsteemi

kehtestamine. Antud valdkonda reguleerib hetkel (eelmiste FATFi soovituste järgi koostatud)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või

ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12). 2016.

a lõpul esitas EL Komisjon ka ettepaneku selle määruse uuendamiseks,38 kuid hetkel ei ole

nimetatud määruse lõplik sõnastus ega jõustumisaeg veel teada.

Kuivõrd Eesti on EL välispiiri-riik, siis on raha ja väärtpaberite piiriülese veo teenuse pakkujad

erilise tähelepanu all ja tuleb seetõttu hõlmata ka kohustatud isikute ringi. Sel viisil on võimalik

vähemalt nn „professionaalsete“ sularahakullerite osas järelevalvet teostada ja nende poolt

kahtlastele tehingutele tähelepanu pööramist oodata. RAB on hetkel hinnanud vajalikuks nende

tegevuse osas järelevalve teostamise võimaluse ja teisest küljest peaks see kergendama ka tolli

tööd, kui pidevalt üle piiri sularaha vedavad ettevõtjad on oma kohustustest teadlikumad.

Viimases punktis nimetatakse kohustatud isikutena pandimajapidajad. Pandimajad ei ole

rahvusvaheliste standardite järgi kohustatud subjektideks, kuid on mainitud FATFi

lisamaterjalides kui potentsiaalseid riske kandev valdkond. Pandimajapidajana käsitletakse

ettevõtjat, kes oma igapäevases majandustegevuses annab lühiajalist laenu vallasasjade s.o.

tarbeesemete või väärtasjade käsipandi tagatisel. Kuivõrd FATFi soovitustes antud sektori

ettevõtjaid spetsiifiliselt ei nimetata, ei ole neid käsitletud ka MONEYVALi hindamisvoorudes.

2012. aastal oli pandimajades tööl 286 isikut. Pandimajade käive on piisavalt väike: veidi üle 6

miljoni euro kokku.39

37 http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9de25cd9-10ee-4fc7-b5d8-4530d0750caa#v0AxiD9i 38 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/com_2016_825_en.pdf 39 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis

15

Vastavalt (kehtivale) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-le 52 peavad

pandimajapidajad enne teenuse osutamist saama tegevusloa.

Pandimajapidajate rahvusvaheliste tehingute osakaal oli raamatupidamise aruannete põhjal

väike – 560 970 euro ulatuses (eksportis 60 ettevõtjat). Riskantsemate klientide osakaalu osas

tõenduslikud andmed puuduvad. Arvestades valdkonna toimemehhanisme, siis on enamik

pandimajade klientuurist siiski kohalikud elanikud ja vähetõenäoliselt on klientide hulgas ka

kõrgendatud riskiga isikuid (nagu riikliku taustaga isikud). Pandimajapidajad on olnud

kohustatud isikuteks alates kehtiva seaduse jõustumisest 2008. aastal. Siiski antud sektor ei ole

RAB-le teateid esitama asunud. RAB teostab pandimajapidajate üle ka riiklikku järelevalvet.

Kuigi pandimajade puhul on tuvastatud riskid, et nende teenustest võivad olla huvitatud

varavastaste kuritegude toimepanijad, on antud sektoris liikuvad summad siiski suhteliselt

väikesed40.

Paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatakse õigusteenuste osutajad, kes on teatud juhtudel kohustatud

isikuteks. Sarnaselt kehtivale õigusele ja tulenevalt IV rahapesu tõkestamise direktiivist,

kohaldatakse seadust notari, advokaadi, kohtutäituri, pankrotihalduri, ajutise pankrotihalduri ja

muu õigusteenuse osutaja majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta finants- või

kinnisvaratehingus tegutseb oma kliendi eest ja nimel. Samuti kohaldatakse käesolevat seadust

nimetatud isiku majandus-, kutse- või ametitegevuses, kui ta juhendab tehingu kavandamist või

elluviimist või teeb ametitoimingut või osutab ametiteenust, mis on seotud:

1) kinnisasja, ettevõtte või äriühingu aktsiate või osade ostu või müügiga;

2) kliendi raha, väärtpaberite või muu vara haldamisega;

3) panga-, hoiu või väärtpaberikontode avamise või haldamisega;

4) äriühingu asutamiseks, tegevuseks või juhtimiseks vajalike vahendite hankimisega;

5) usaldusfondi, äriühingu, sihtasutuse või muu sellise üksuse asutamise, tegevuse või

juhtimisega.

MONEYVALi III hindamisvoorus heideti advokaatide osas ette sektori vähest teadlikkust.

Pärast kolmandat hindamisvooru viidi läbi täiendkoolitusi, Advokatuur korraldab

vastavasisulisi teabepäevi regulaarselt. Samuti on uuendatud Advokatuuri juhendmaterjale.41

MONEYVALi IV hindamisvoorus advokaatidele etteheiteid ei olnud.

Advokaadina saavad tegutseda üksnes Advokatuuri liikmed. Eestis oli neid 846, kes tegutsesid

185-s advokaadibüroos üle kogu Eesti. Sularaha osakaal käibes on advokaatide tegevuses väike

ja sellega täiendavaid ohte sektorile ei tohiks kaasneda. Rahvusvaheliste klientide ja piiriülese

käibe osakaal seevastu on keskmisest kõrgem: umbes 20% käibest on tekkinud teenuste

piiriülesel pakkumisel ning ühe advokaadi kohta hinnatakse rahvusvaheliste tehingute arvuks

5—10 aastas. Esitatud majandusaasta aruannete põhjal oli 2012 ekspordikäibeks 12 502 305

eurot.42

40 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 41 samas 42 samas

16

Kõrgema riskiprofiiliga klientide esinemistihedus ei ole sektoris ühtlane. 10st advokaadist 8

kinnitas, et nendel kokkupuuted PEPide või teiste kõrgema riskiga mitteresidendist klientidega

sisuliselt puuduvad. 10-st advokaadist 2 aga hindasid selliste klientide osakaalu väiksemaks kui

50%. Teatamisaktiivsus ja teatiste kvaliteet on viimastel aastatel pidevalt paranenud. 2012.

aastal saadeti 3 kahtlusepõhist ja 1 summapõhine teatis. Antud sektori puhul on teadlikkus

nähtavalt paranenud seoses regulaarsete koolitustega ja järelevalvemenetlustega.43

2016. aastal edastati RABile juba 13 teadet.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed on otseselt või kaudselt nimetatud

mitmetes Advokatuuri juhatuse poolt kinnitatud juhendites.

• Advokaadibüroo protseduurireeglid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

kohustuse täitmiseks (2008)

• Advokaatide poolt RABle esitatava teate koostamise soovituslik juhend (2008)

• Kliendi varade hoidmise juhend (2009, 2010)

• Õigusbüroo pidamise juhend (2012)

Advokatuur teostab järelevalvet muu järelevalvetegevuse raames, s.h regulaarselt ka

kohapealseid inspektsioone igal aastal 20-25 büroosse. Inspektsiooni ühe osana kontrollitakse

ka vastavust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele – kas advokaadibüroo on

vastu võtnud vajaliku sisekorra ja protseduurireeglid; büroo töötajatel palutakse kirjeldada,

kuidas protseduurireegleid praktikas rakendatakse. Hoolsusmeetmete kohaldamist klientide

suhtes kontrollitakse juhuvaliku põhimõttel klienditoimikutest, et teha kindlaks, milliseid

dokumente küsitakse kliendi isikusamasuse, tegeliku kasusaaja jne tuvastamiseks. Advokatuur

teostab järelevalvet tavapärase järelevalvetegevuse raames, mida teostavad 3 Advokatuuri

ametnikku ja juhatus, kes kinnitab järelevalveraportid. Regulaarselt korraldatakse liikmetele

koolitusi, s.h vähemalt kord aastas ka rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise teemadel.

Vastavalt Advokatuuriseaduse § 43 lõikele 1 peab advokaat olema õigusteenust osutades

sõltumatu ning juhinduma seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest,

advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest. Seega kehtib

kutse-eetika regulatsiooni olemasolu nõue antud sektoris juba seaduse tasandil ning

Advokatuuri käitumiskoodeks võeti vastu aprillis 1999 Advokatuuri üldkogu poolt, mis muu

hulgas kehtestab advokaatide kutse- ja eetika standardid. CCBE käitumiskoodeks võeti vastu

Advokatuuri aastakoosolekul märtsis 2009.44

Eestis on 15 notari tööpiirkonda, kus 2016. aasta 1. juuli seisuga töötab kokku 91 notarit45.

Rahvusvaheliste klientide esinemissageduse hindamiseks on antud sektori puhul otstarbekas

lähtuda Maa-ameti andmetest kinnisvaratehingute kohta. 3,39% kinnisasja võõrandajatest ja

4,07% kinnisasja omandajatest on pärit teisest riigist. Seega on selliste klientide

esinemissagedus ja ka risk madal. Sama kehtib ka kõrgema riskiprofiiliga klientide

43 samas 44 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 45 https://www.notar.ee/518

17

esinemissageduse kohta. Notarite teatamisaktiivsus on üks kõrgemaid: 2012. aastal saadeti 39

rahapesukahtlusega, 2 terrorismi rahastamise kahtlusega ja 86 summapõhist teadet.46

2016. aastal saadeti kokku 137 teadet, millest 27 olid rahapesu kahtlusega ja 110 seotud suurte

sularahasummadega. Rahuldav arv tehingute teatisi väljendab sektori kõrget teadlikkust, mis

on tõusnud tänu regulaarsetele koolitustele ja järelevalvele.47

Regulatsioonide osas tuleb lisaks kehtivatele üldaktidele märkida notarite puhul ka „Notarite

Koja 26.03.2010 koosolekul kinnitatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduses ja Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise

protseduurireeglite ning nende täitmise sisekontrolli eeskirja kehtestamise juhendit.“

Järelevalvekohustused ja pädevus jaguneb Notarite Koja ja Justiitsministeeriumi vahel.

Vastavalt Notariaadiseaduse §-le 5 teostab järelevalvet notari ametipidamise üle

Justiitsministeerium. Justiitsministeerium võib järelevalve teostamisele kaasata Notarite Koja.

Justiitsministeerium võib järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja

selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle, aga ka järelevalve muudes

üksikküsimustes delegeerida Notarite Kojale. Justiitsministeerium võib delegeeritud

järelevalve valdkonnas anda juhendeid järelevalve teostamiseks ning muuta neis valdkondades

Notarite Koja poolt vastu võetud otsuseid. Notarite tegevuse üle teostab järelevalvet

Justiitsministeerium, kaasates sellesse ka Notarite Koja. Notarite Koda teostab järelevalvet

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide

nõuete täitmise üle Justiitsministeeriumi läbiviidava järelevalve raames. 2011. ja 2012. aastal

viidi järelevalvet läbi kokku 30 korda. Järelevalveprotseduuri on kaasatud 2—3 ametnikku (2

Justiitsministeeriumist ja 1 Notarite Kojast), järelevalveraport esitatakse justiitsministrile.

Järelevalve teostamiseks Notarite Koja eelarves eraldi vahendeid ettenähtud ei ole, kuna see

kuulub Notarite Koja igapäevaste tööülesannete hulka. Notarid järgivad oma tegevuses samuti

eetikakoodeksis kehtestatud piiranguid ja reegleid. RAB informatsiooni kohaselt on notarite

kõrge teatamisaktiivsus ja teadete adekvaatsus heal tasemel. Väärtusliku infoallikana võib

notareid käsitleda just näiteks seoses sularahas toimuvate kinnisvaratehingute puhul kahtluse

tekkimisest teavitamisega.48

Teised õigusteenuse osutajad on olnud mõnevõrra keerulisemad hinnata, ka MONEYVAL on

antud sektori puhul tähelepanu pööranud vajadusele teostada järelevalvet ka selliste

õigusteenuste osutajate üle, kes ei ole Advokatuuri liikmed (ega notarid). Nii FATF kui ka IV

rahapesu tõkestamise direktiiv samas „muud sõltumatud õigusteenuse osutajad“ kohustatud

isikutena nimetab.

Teiste õigusteenuste osutajate 2012. aasta majandusaasta aruannete põhjal on tegemist

keskmise suurusega ettevõtlussektoriga, kus tegutseb 772 ettevõtjat, kelle juures töötab 451

isikut. Aasta müügitulu ületas 24 miljonit eurot ja ekspordi osa müügitulus oli 390 eksportinud

ettevõtte puhul veidi üle 5 miljoni euro.

46 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 47 samas 48 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis

18

Aastal 2012. laekus sektorist siiski 1 rahapesukahtlusega teade, mis viitab teatud teadlikkuse

olemasolule. Eelduste kohaselt võiks selle sektori teatamisaktiivsus olla võrreldav näiteks

advokaatide teatamisaktiivsusega.49

Aastal 2016. saadeti RABile 4 teadet.

Regulatsioonide tase on madal, eriti võrreldes reguleeritud osaga õigusteenuste turust. Kehtivad

üldaktid: rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, rahvusvahelise sanktsiooni

seadus ning RAB üldised juhendid. Kuna muud õigusteenuse osutajad on kohustatud isikud

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 3 lg 2 tulenevalt ainult teatud

tingimustel, siis on RAB kasutanud järelevalve teostamisel kohapealse kontrolli asemel

kaugkontrolli. Kaugkontrolli eelis on lühikese ajavahemiku jooksul suurema hulga subjektide

teadlikkuse tõstmine, samuti on lihtsam kontrollida rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse

mõistes kohustatud isikuks olemise tingimuse täitmist. Läbiviidud teaduslikud uuringud on

näidanud ka kaugkontrolli eelist teadlikkuse tõstmisel rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse nõuetest. Kontrolli tulemusel võib väita, et muu õigusteenuse osutajatest

on kohustatud isikuid ligikaudu 13%.

Kuna tegemist on reguleerimata kutsealaga, siis andmed kutse-eetika nõuete kohta puuduvad.

Samas tuleb tunnistada, et kuigi teatisi on vähe, on need olnud küllaltki hea kvaliteediga.

Sektori teadlikkuse tõstmise ja järelevalve tõhustamine on sektori suuruse tõttu küllaltki

ressursimahukas. Järelevalve tõhustamise rahalise vajaduse peab RAB täiendavalt hindama ja

eelarve vastavat suurendamist taotlema. Kindlasti tuleb jätkata koolituste pakkumist.50

Pankrotihaldurid ja kohtutäiturid said MONEYVALi III hindamisvoorus soovituse

näidisprotseduurireeglite koostamiseks, mida on ka tehtud. MONEYVALi IV hindamisvoorus

pankrotihaldurite või kohtutäiturite osas märkuseid või soovitusi ei tehtud.

Sektori puhul väärib rõhutamist, et tegemist on reguleeritud kutsealaga, kus saavad tegutseda

õigusalast ettevalmistust omavad isikud, kes on sooritanud ka vastava eksami ja saanud loa

tegevust alustada. Seega on 86 pankrotihaldurit ja 50 kohtutäiturit väike sektor, mis tegutseb

mitmes mõttes sarnaselt notaritega (s.t ei ole ei riigiametnikud ega ka ettevõtjad selle

tavatähenduses). Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmete küsitluse tulemusel hindasid

vastavad kutsealad oma välistehingute ja välisklientide osakaaluks 0—5% ning kõrgema

riskiastmega klientide osakaaluks 0—1%.51

Sektor saadab infot ka RABile: 2012. aastal saatsid pankrotihaldurit 5 teadet ja kohtutäiturid 1

rahapesu kahtlusega teate ja ühe summapõhise teate. 2016. aastal ei laekunud kohtutäituritelt

ühtegi teadet ning pankrotihaldurid saatsid 1 teate.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koda on kehtestanud laiaulatuslikud regulatsioonid oma

liikmetele: hea ametitava ning hea kutsetava. RAB pöörab kõrgendatud tähelepanu antud

sektorist saadetavatele teatistele. Nii pankrotihaldurite kui ka kohtutäiturite puhul on erinevad

tegevusalast sõltuvad riskid ja võimalikud kokkupuuted ja info erinevate majanduskuritegude

kohta. Pankrotihaldurite puhul on riskiks näiteks võimalik pankrotivara müük sularaha eest.

Pankrotimenetluse läbiviimise käigus võivad samuti ilmneda erinevaid skeeme ettevõtte

49 samas 50 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 51 samas

19

juhtimiseks või omastamiseks. Kohtutäiturite puhul toimub vara võõrandamine

enampakkumise korras ning ülekanderahas. Samas võib sarnaselt pankrotihalduritele olla

kättesaadav info erinevate ettevõtete juhtimise, omandi ja võõrandamisskeemide kohta.52

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse seadust edaspidi mittetulundusühingutele ja sihtasutustele

mittetulundusühingute ja sihtasutuste seaduste tähenduses, kui neile tasutakse või nad tasuvad

sularahas üle 5 000 euro või võrdväärse summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasumine

toimub ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena. Kehtiva rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse vastav määr on 15 000 eurot.

MTÜd toodi RTRTS kohustatud isikute ringi 2012. aastal, kuid seda üksnes suurte (üle 15 000

euro) sularahatehingute osas. Samas on sektor märkimisväärse suurusega:

mittetulundusühinguid (s.h korteriühistud) on üle 22 000, hõivates töötajatena üle 140 000

isiku. Sektori käive – üle 769 miljoni euro – on samuti kõrge. Sularaha kasutamise kohta

üldistavaid ja usaldusväärseid andmeid kahjuks leida ei õnnestunud. Tegemist on väga

mitmekülgset tegevust läbiviivate juriidiliste isikutega, eriti suure hulga MTÜdest

moodustavad korteriühistud. MTÜd arveldavad sularahas hinnanguliselt küllaltki palju, kuid

summad on väga väikesed – näiteks spordiklubide liikmemaksude kogumine, aga ka

korteriühistute poolt liikmetelt erinevate tasude kogumine jne. Sularahasummad jäävad siiski

märkimisväärselt alla 15 000 euro, mistõttu võib eeldada, et enamik MTÜdest ei ole kehtiva

seaduse alusel kohustatud isikuteks.

Kuigi MTÜd on teatud summadest alates juba kehtiva seaduse alusel kohustatud subjektideks,

siis 2012. aastal neilt üheltki teatisi ei laekunud. Seda võib põhjendada asjaoluga, et seadus

laienes neile alles 2012. maikuus, ja tõenäoliselt ei ole subjektid jõudnud veel ennast kaasnenud

kohustustega kurssi viia. Lisaks on kehtestatud piirmäär – 15 000 eurot sularahas – piisavalt

suur summa, milleni jõutakse pigem seotud tehingutena teatud aja jooksul.53

Regulatsioonide taseme võiks hinnata kõrgeks – on ju MTÜd üldiselt seaduse subjektidena

kohustatud isikuteks, - kuid praktikas vähendab regulatsioonide mõju ja ulatust tingimus, mille

kohaselt on subjektiks vaid need MTÜd, kes 15 000-euroseid sularahatehinguid teevad. See

piirsumma on Eesti konteksti arvestades, aga eriti MTÜde sektori jaoks, ilmselt liiga suur.

Praktikas tähendab see, et suur osa MTÜsid, kes isegi potentsiaalselt suurte

sularahasummadega (näiteks 5000 – 10 000) tehinguid teevad, jäävad siiski kohustatud isikute

ringist välja. Regulatsioonide tase on seega rahuldav ainult väheolulisele osale MTÜdest.54

Järelevalvet teostab RAB, kelle ressurssidest antud sektori puhul tõhusa järelevalve

teostamiseks ei piisa. MTÜd on koondunud küll esindusorganisatsiooni – suurim neist, Eesti

Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, kuid kutse- ja eetikastandardid puuduvad.

Arvestades sektori osalist hõlmatust RTRTS kohustatud subjektidena ja sellega kaasnevat

teatamiskohustust, on teatiste puudumine pigem märk vähesest teadlikkusest ja riskihinnangute

puudumisest.55

52 samas 53 Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang. MOODUL 7: DNFBPde sektori haavatavus rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskidele, 2015. Kättesaadav Rahandusministeeriumis 54 samas 55 samas

20

Mittetulundussektor on ka FATFi soovitustes märgitud (soovitus nr 8) ning FATF on välja

töötanud ka mitmeid soovitusi sektorile56, kuid peamiselt seoses võimaluse ja rahvusvahelise

praktikaga, et neid kasutatakse ära just terrorismi rahastamise skeemides. Eestile on

MONEYVAL nii III kui ka IV hindamisvoorus teinud märkused sektori üle teostatava

järelevalve ebapiisavusega seoses. Soovituste ja märkuste täitmiseks on mõistlik suurendada

RAB järelevalve alla kuuluvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste hulka, tuues kohustatud

isikuks kvalifitseerumise piirmäära 5000-eurose sularahamakse juurde.

Mittetulundusühingutele ja sihtasutustele on planeeritud eelnõu sätete ainult minimaalne

laienemine ja enamikest käesoleva seaduse kohustustest on nad vabastatud. Hoolsusmeetmete

kohaldamisele on ette nähtud erikord paragrahvis 28. Sektori riske tuleb regulaarselt hinnata

riikliku riskihinnangu raames (§ 12).

Kohustatud subjektina on lõike 4 kohaselt lisatud Eesti Pank. Eesti Panga ülesanneteks on

muuhulgas raharingluse korraldamine, europangatähtede emiteerimisele kaasaaitamine ja

euromüntide emiteerimine.

Ülesanded, kus Eesti Pank puutub kokku sularahaga, mida toob panka „inimene tänavalt“, on

järgmised:

1) kroonide käibelt kõrvaldamine (euro kasutusele võtmise seadusest tulenev kohustus),

2) kahjustatud või rikutud sularaha ümbervahetamine (EKP otsusest EKP/2013/10 tulenev

kohustus, EPS § 141lg 3),

3) ühe nimiväärtusega euro pangatähe vahetamine teise nimiväärtusega euro pangatäheks (EKP

otsusest EKP/2010/29 tulenev kohustus),

4) euroalaga liituvate riikide rahvusvaluuta pangatähtede vahetamine eurosularahaks (pigem

traditsioon kui kohustus).

Lisaks emiteerib Eesti Pank meenemünte ning toodab muid numismaatilis-bonistilisi tooteid,

mida on võimalik Eesti Pangast osta ka sularaha eest.

Hetkel ei ole Eesti Pank kohustatud isikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse) mõistes. Hetkel tuvastab Eesti Pank vastavalt sisemistele tööjuhenditele

sularahatehingute puhul isiku alates 6400 euro suurusest tehingust (sarnane määr kehtib hetkel

ka valuutavahetustele). Õiguskindluse huvides on oluline, et vastav õigus ja kohustus oleks

seaduses sätestatud.

Seetõttu ongi Eesti Pank lisatud seaduse kohustatud subjektiks pangatähtede ja müntide käibelt

kõrvaldamisel (nii kroonid kui rikutud või tulevikus kehtivuse kaotanud eurod) ning

ümbervahetamisel (üks euro nimiväärtus teise vastu, rikutud euro pangatähed ja euroalaga

äsjaühinenud liikmesriigi valuuta euroks) ja meenemüntide ning teiste numismaatilis-

bonistiliste toodete müügil selliselt, et hoolsusmeetmete kohaldamise nõue kehtiks sularahas

tehtavatele tehingutele alates 10 000 eurot.

56 Vt näiteks: http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/BPP-combating-abuse-non-profit-

organisations.pdf

21

Paragrahv 4, seaduses kasutatavad mõisted. Sätte eesmärgiks on defineerida seaduse

mõistmiseks vajalikud mõisted. Teksti loetavuse huvides on mõistlik kasutada

reguleerimisviisi, kus mõisted on loetletud juba teksti alguses, kuna mõistete defineerimine

kohas, kus neid kasutatakse muudaks seaduse ülesehituse liiga keeruliseks ja ebaühtlaseks.

Sularaha definitsioon on vajalik, kuna mitmed kohustused käesolevas eelnõus on seotud

sularahas väljendatud piirsummadena. Sularaha definitsiooni annab Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava

sularaha kontrollimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9–12) artikli 2 lõige 2. Selle kohaselt

on sularaha –

a) vabalt kaubeldavad esitaja maksevahendid, sealhulgas esitaja maksevahendina

toimivad rahalised instrumendid nagu reisitšekid; vabalt kaubeldavad

maksevahendid (sealhulgas tšekid, võlakirjad ja rahakaardid), mis on kas

piiranguteta kinnitatud ja makse saajat määratlemata vormistatud

esitajadokumendid või mingis teises vormis dokumendid, mis tagavad

omandiõiguse ülemineku üleandmisel, ning mittetäielikud maksevahendid

(sealhulgas tšekid, võlakirjad ja rahakaardid), mis on allkirjastatud, kuid makse

saaja nimi on märkimata;

b) vääring (pangatähed ja mündid, mis on maksevahenditena ringluses).

2016. a lõpul esitas EL Komisjon ka ettepaneku selle määruse 1889/2005 uuendamiseks, kuid

hetkel ei ole nimetatud määruse lõplik sõnastus ega jõustumisaeg veel teada57.

Vara mõiste tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivist ja see on igasugune ese, samuti sellise

eseme omandiõigust või muid selle esemega seotud õigusi tõendav dokument, sealhulgas

elektroonne dokument, ning sellisest esemest saadud kasu. Direktiivi kohaselt on „vara” –

igasugune vara, nii kehaline kui ka kehatu, nii kinnis- kui ka vallasvara, nii materiaalne kui ka

mittemateriaalne, samuti sellise vara omandiõigust või muid selle varaga seotud õigusi

tõendavad juriidilised dokumendid, sealhulgas elektroonilised ja digitaalsed dokumendid.

Üldiselt katab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48 mõiste „ese“ direktiivis nimetatu ära:

esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Eraldi on rõhutatud

elektroonilisel kujul olevaid dokumente, kuna see ei pruugi olla enesestmõistetav.

Kohustatud isik on iga eelnõu §-s 3 nimetatud isik.

Ärisuhte mõiste tuleneb samuti direktiivist ja on sarnasena sätestatud ka kehtivas rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses. Ärisuhe on selline suhe, mis tekib kestvuslepingu

sõlmimisel majandus- või kutsetegevuses kohustatud isiku poolt teenuse osutamiseks või kauba

müümiseks või muul viisil turustamiseks või ei põhine kestvuslepingul, kuid mille puhul

kontakti loomise ajal võiks mõistlikult oodata suhte teatavat kestvust ja mille jooksul

kohustatud isik teeb teenust või ametiteenust osutades, ametitoiminguid tehes või kaupa

pakkudes korduvalt eraldiseisvaid tehinguid majandus-, kutse- või ametitegevuse raames.

Seega jäävad ärisuhte mõiste alt välja sellised kohustatud isikute lepingulised suhted, mille

eesmärgiks ei ole kohustatud isiku tegevusalale vastavalt teenust osutada või tehinguid teha.

Näiteks erinevad lepingud, mida sõlmitakse küll ajalist kestust oodates ja eeldades, kuid näiteks

tugiteenuste saamiseks (koristuslepingud, kontoritarvete hankimine, muud kohustatud isiku

57 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/taxation_customs/sites/taxation/files/com_2016_825_en.pdf

22

tegevust toetavad ja/või nõustavad teenused nagu spetsiaalne infovahetus ja -hankimine

turvalistes kanalites, avalike registrite kasutamise lepingud jne).

Klient on kohustatud isikuga ärisuhtes olev isik, samuti tegemist IV rahapesu tõkestamise

direktiivist tuleneva mõistega, mis on seotud eelmise definitsiooniga.

Vääriskivid on looduslikud ja tehislikud vääriskivid ja poolvääriskivid, nende pulber ja puru

ning looduslikud ja kultiveeritud pärlid. Kuna kehtivas õiguses vääriskividega seonduvat eraldi

reguleeritud ei ole, siis on vajalik käesoleva seaduse tähenduses defineerida, et oleks võimalik

tuvastada kohustatud isikutena tegutsevad vääriskivide kokkuostu või hulgimüügiga tegelevad

isikud. Sarnaselt väärismetallile on ka vääriskivid füüsiliselt väikese mahuga suure väärtuse

kandjad, mis edukalt asendavad sularaha, on piisavalt likviidsed ja rahvusvaheliselt

kaubeldavad/realiseeritavad. Seetõttu on kurjategijatel ja rahapesijatel tihti lihtsam ja

mõistlikum transportida ja üle anda väärtusi just vääriskivide näol.

Sarnaselt eelmisele mõistele on vajalik defineerida ka väärismetall, mis viitab

väärismetalltoodete seadusele. Selle seaduse kohaselt on väärismetall puhas kuld, hõbe,

plaatina ja pallaadium ning nende sulamid.

Väärismetalltoode on väärismetalltoodete seaduse tähenduses ese, mis on tervikuna või

osaliselt valmistatud ühest või enamast vähemalt seadusega lubatud väikseima

standardprooviga väärismetallist. Väärismetalli standardproovid on:

1) kuldtootel 375, 500, 585, 750, 916 või 999;

2) hõbetootel 800, 830, 925 või 999;

3) plaatinatootel 850, 950 või 999;

4) pallaadiumtootel 500, 950 või 999.

Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis või Türgis valmistatud tooted loetakse

standardproovile vastavast väärismetallist valmistatuks, kui nendes toodetes on kasutatud riigis,

kus tooted on valmistatud või turule lastud, õigusaktiga kehtestatud või eelnevalt nimetatud

standardprooviga väärismetalli.

Virtuaalvääring tuleneb uue mõistena IV rahapesu tõkestamise direktiivi muutmise direktiivist.

See on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav

ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi

riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi

(EL) 2015/2366 artikli 4 punkti 25 mõistes ega makseinstrument või maksetehing sama

direktiivi artikli 3 alapunktide (k) ja (l) tähenduses. Selle direktiivi kohaselt on seega välistatud:

teenused, mis põhinevad konkreetsetel makseinstrumentidel, mida saab kasutada üksnes

piiratud viisil ja mis vastavad ühele järgmistest tingimustest:

makseinstrumendid, millega on nende valdajal võimalik omandada kaupu või teenuseid

ainult väljastaja ruumides või väljastajaga sõlmitud otsese kaupade müügi või teenuste

osutamise lepingu alusel teenusepakkujate piiratud võrgus;

makseinstrumendid, mida saab kasutada üksnes väga piiratud valiku kaupade või

teenuste omandamiseks;

23

makseinstrumendid, mis kehtivad vaid ühes liikmesriigis ja mis antakse ettevõtja või

avaliku sektori asutuse taotluse korral ning mida reguleerib riiklik või piirkondlik

avaliku sektori asutus konkreetsetel sotsiaalsetel või maksustamisega seotud

eesmärkidel, et omandada konkreetseid kaupu või saada teenuseid tarnijatelt, kes on

sõlminud väljaandjaga kaupade müügi või teenuste osutamise lepingu;

elektroonilise side võrkude või teenuste pakkuja maksetehingud, mis tehakse lisaks

elektroonilise side teenustele võrgu kliendi või teenuse tellija jaoks:

- digitaalse infosisu ja häälepõhiste teenuste ostmiseks, olenemata digitaalse

infosisu ostmiseks või tarbimiseks kasutatavast seadmest, ning mis lisatakse

seonduvale arvele; või

- mis täidetakse elektroonilisest seadmest või selle kaudu ning mis lisatakse

seonduvale arvele heategevuse raames või piletite ostmiseks;

- tingimusel et ükski nendes punktides osutatud maksetehing ei ole suurem kui 50

eurot ning:

- maksetehingute kogusumma ei ületa üksiku võrgu kliendi või teenuse tellija

kohta 300 eurot kuus; või

- kui võrgu klient või teenuse tellija eelrahastab oma elektroonilise side võrgu või

teenuse pakkuja juures asuvat kontot, ei ületa maksetehingute kogusumma 300

eurot kalendrikuus.

Makseteenuste direktiivi peavad liikmesriigid üle võtma alles 13. jaanuaril 2018. selleks ajaks

on planeeritud jõustuma ka vastav Rahandusministeeriumis välja töötatud eelnõu58. Kui uus

makseteenuste seadus jõustub, saab vastavad viited asendada viidetega Eesti õigusele.

Virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse

klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja

ülekandmise eesmärgil.

Nii liidu kui rahvusvahelisel tasemel on hiljutised analüüsid aidanud selgitada virtuaalvaluutade

toimimist. Leitud on terve rida ohte, eriti virtuaalvaluutade ja ametlike valuutade

vahetusteenuste pakkujate osas. Virtuaalvaluuta tehingud on anonüümsemad kui klassikalised

rahaülekanded ning seetõttu sisaldavad endas riski, et virtuaalvaluutat võivad kasutada

terroristlikud rühmitused, varjamaks rahaülekandeid. Edasised riskid on seotud tehingute

ümberpööramise võimalusega, petuskeemidega tegelemise vahenditega, valdkonna

läbipaistmatuse ja tehnoloogilise keerukusega ning regulatiivsete tagatiste vähesusega.59

EL komisjon leidis, et adekvaatseks reageerimiseks ohtudele peab pakkuma regulatiivset

raamistikku vahetuse funktsioneerimiseks ning ka rahakotihoidjate jaoks, kes toimivad

sissepääsuna avalikkusele erinevate virtuaalvaluuta skeemide juurde. Kohustatud üksustena

neljanda rahapesuvastase direktiivi mõistes on neil kohustus rakendada preventiivseid

meetmeid ning teatada kahtlastest tehingutest. Muudatusettepanekul ei ole negatiivset mõju

virtuaalvaluuta aluseks olevale registri tehnoloogia arengule ja selle positiivsetele mõjudele.

Digitaalse raha elektrooniline jagamine pakub potentsiaalseid kasutegureid ning erinevalt

sularahast toob endaga kaasa tehingute registri, mis sularahatehingute puhul puudub Ettepanek

arvestab nende edusammudega ning tunnustab tõsiasja, et virtuaalvaluutad on toonud kaasa

innovatiivseid viise valitsustele vähendamaks pettust, korruptsiooni, vigu ja tihedalt

58 Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse, võlaõigusseaduse, Finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste

seaduse ja vandetõlgi seaduse muutmine, eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee/main#R2JNLwGH 59 IV direktiiv muutmise direktiivi eelnõu seletuskiri

24

paberimajandusega seotud protsesside kulu. Sarnaselt võetakse muudatusettepanekus arvesse

tõsiasja, et virtuaalvaluuta turul on potentsiaali aidata kaasa uutele kaasaegsetele viisidele

valitsuse ja kodanike vaheliseks suhtlemiseks, andmete jagamise, läbipaistvuse ja usalduse osas

ning võivad pakkuda uusi viise kaupade ja intellektuaalse omandi päritolu või omandi

kindlakstegemiseks.60

Eesti puhul on oluline märkida, et vastavalt kehtivale õigusele on need mõisted juba kaetud

alternatiivsete maksevahendite teenusepakkuja mõistega. Kehtiva rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lg 4 kohaselt on alternatiivsete maksevahendite teenuse

pakkuja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse käigus ostab, müüb või vahendab side-,

ülekande- või kliiringsüsteemi kaudu rahalist väärtust omavaid vahendeid, mille abil on

võimalik täita rahalisi kohustusi või mida saab vahetada kehtiva vääringu vastu, kuid kes ei ole

lõikes 1 nimetatud isik ega finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses. Kuna

tegemist on tõepoolest laia mõistega, asus ka Riigikohus oma otsuses nr 3-14-50581

seisukohale, et ilmselt tuntuim virtuaalvääring, Bitcoin, on alternatiivne maksevahend rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes ja selle vahetamise majandus-

kutsetegevusega tegelevad isikud peaksid seetõttu rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse nõudeid järgima. RAB ja Rahandusministeerium leidsid eelnõu

koostamise käigus, et käesoleval ajal puudub meil info selle kohta, et lisaks direktiivis

nimetatud mõistetele oleks vajalik laiendada seaduse sätteid veel mingitele alternatiivsetele

maksevahenditele, mis juba ei oleks hõlmatud direktiivi mõistetega. Seetõttu otsustati laiem

mõiste – alternatiivsed maksevahendid – kaotada ja asendada EL-s ühtse, virtuaalvääringu

vahetajate ning virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkujate mõistetega61.

Riikliku taustaga isiku mõisted tulenevad IV rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

direktiivist. See on füüsiline isik, kes täidab või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid,

sealhulgas riigipead, valitsusjuhid, ministrid ning ase- või abiministrid, parlamendiliikmed või

sarnaste seadusandlike organite liikmed, erakondade juhtorganite liikmed, ülemkohtute ja

riigikohtu liikmed, riigikontrolli ja keskpankade nõukogude liikmed, suursaadikud, asjurid ja

kaitsejõudude kõrgemad ohvitserid, riigiettevõtete juhatuse ning haldus- või

järelevalveorganite liikmed, rahvusvaheliste organisatsioonide juhid, juhi asetäitjad ja

juhtorgani liikmed või samaväärseid ülesandeid täitvad isikud, kes ei ole kesk- või alamastme

ametniku staatuses.

Riigiettevõtte legaaldefinitsioon kehtivas õiguses puudub, kuid oluline on märkida, et direktiiv

ei pea siin silmas üksnes kehtiva riigivaraseaduse mõistes riigi äriühinguid, vaid ka riigi

osalusega äriühinguid.

Kuna tegemist on mõistega, mida tuleb rakendada ka teistest riikidest pärit isikute suhtes, on

loetelu pigem üldistav. Näiteks parlament tähendab Eestis Riigikogu, kuid mõiste hõlmab ka

teiste riikide võrdväärseid institutsioone. Kohalik riikliku taustaga isik on selline isik, kes täidab

või on täitnud ülalnimetatud avaliku võimu olulisi ülesandeid Eestis, teises Euroopa

Majanduspiirkonna liikmesriigis või mõne Euroopa Liidu institutsiooni juures. Kohaliku

riikliku taustaga isiku osas ei pea rakendama tingimata tugevdatud hoolsusmeetmeid, kuid

kolmandate riikide riikliku taustaga isikute suhtes on see alati vajalik. Kohustused kehtivad ka

riikliku taustaga isiku pereliikmete suhtes. Pereliige on riikliku taustaga isiku või kohaliku

riikliku taustaga isiku abikaasa või abikaasaga samaväärseks peetav isik, riikliku taustaga isiku

60 IV direktiivi muutmise direktiivi eelnõu seletuskiri 61 Soovituse välistada näiteks „kohalikud (linna-, regiooni- valuutad“ teeb ka IV direktiivi muudatuste eelnõu

põhjenduspunkt 8.

25

või kohaliku riikliku taustaga isiku lapsed ja nende abikaasad või abikaasaga samaväärseks

peetavad isikud ning riikliku taustaga isiku või kohaliku riikliku taustaga isiku vanemad.

Abikaasaga samaväärseks peetakse isikuid, kes mõne riigi õiguse alusel on abikaasaga

võrdsustatud. Vanemad on kõik õigusaktides vanemateks loetud isikud, s.t. mitte üksnes isikud,

kellest laps bioloogilises mõttes pärineb, vaid ka näiteks lapsendajad.

Lähedaseks kaastöötajaks peetav isik on füüsiline isik, kellest on teada, et ta on juriidilise isiku

või õigusliku üksuse tegelik kasusaaja või ühine omanik koos riikliku taustaga isiku või

kohaliku riikliku taustaga isikuga või kellel on lähedased ärisuhted riikliku taustaga isiku või

kohaliku riikliku taustaga isikuga ning füüsiline isik, kes on sellise juriidilise isiku või õigusliku

üksuse ainus kasusaav omanik, mis on teadaolevalt tegelikult asutatud riikliku taustaga isiku

või kohaliku riikliku taustaga isiku kasuks. Praktikas võib lähedaste kaastöötajate leidmine

kohustatud isikutele raskusi valmistada, kuid selle ülesande täitmisel peaks olema abi

äriregistrisse kantavatest tegelike kasusaajate andmetest (eelnõu 9. peatükk).

Kõrgem juhtkond on juht või töötaja, kellel on piisavalt teadmisi kohustatud isiku riskidest

seoses rahapesuga ja terrorismi rahastamisega ning piisav volitus riske mõjutavate otsuste

tegemiseks, kuid kes ei pea alati olema juhatuse liige. Seega on käesolevas seaduses kõrgema

juhtkonna mõistet kasutatud ka selliste isikute kohta, kes ei ole juhatuse liikme rollis, kuid kes

võivad olla näiteks vastavate kohustatud isikute osakondade juhid või muud vastutavad

töötajad. Kas selline isik on kõrgem juhtkond, tuleb eraldi kaaluda, lähtudes isiku töölepingust

või konkreetsetest ametiülesannetest. Juhatuse liikme staatuses isikute kuulumist kõrgema

juhtkonna alla võib käesoleva seaduse rakendamisel alati eeldada.

Varipanga mõiste tuleneb samuti IV rahapesu tõkestamise direktiivist ja tegemist on

krediidiasutuse või finantseerimisasutuse või krediidiasutuste ja investeerimisasutustega

samaväärseid toiminguid tegeva asutusega, mis on asutatud jurisdiktsioonis, kus tal puudub

juhtimine ja administratsioon ning füüsiline asukoht sihipäraseks äritegevuseks, ja mis ei ole

seotud ühegi reguleeritud krediidi- või finantseerimisasutuse kontserniga. Inglise keelses

erialakirjanduses eristatakse shadow bank ja shell bank. Kui nn „varipanganduse“ peamine oht

seisneb selles, et tema tegutsemise, varade ja olemuse osas ei ole usaldusväärset informatsiooni

võimalik saada, mistõttu on riskid liiga suured, siis nn „shell bank“ all peetakse silmas selliseid

„panku“, mis ei paikne füüsiliselt justkui üheski jurisdiktsioonis. Ka siin on peamiseks

probleemiks vastutuse ja kontrolli jagunemise hägusus, mis tänapäevase ja seadusliku

finantssektori tegutsemise juurde ei sobi.

Kontsern on ettevõtjate grupp, mis koosneb emaettevõtjast, selle tütarettevõtjatest ja üksustest,

milles emaettevõtjal või selle tütarettevõtjatel on osalus või sellised ettevõtjad, mis

moodustavad konsolideerimisgrupi raamatupidamise seaduse § 27 lõike 3 tähenduses. Mõiste

tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivist ja raamatupidamise seaduse § 27 kohaselt

moodustub konsolideerimisgrupp konsolideerivast üksusest koos ühe või mitme

konsolideeritava üksusega. Konsolideeriv üksus on emaettevõtja või muu

raamatupidamiskohustuslane, kellel on valitsev mõju teise raamatupidamiskohustuslase üle.

Valitsev mõju võib muu hulgas tuleneda järgmistest asjaoludest:

1) suurem kui 50%-line osalus konsolideeritava üksuse hääleõiguses;

2) seadusest või lepingust tulenev otsene või kaudne õigus asutajaõigusi teostades või

üldkoosoleku otsusega nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema

juhtorgani liikmetest.

26

Konsolideeritav üksus on tütarettevõtja või muu raamatupidamiskohustuslane, kelle üle teisel

raamatupidamiskohustuslasel (konsolideerival üksusel) on valitsev mõju.

Suure riskiga kolmas riik on direktiivi 2015/849 (s.o IV rahapesu tõkestamise direktiiv) artikli

9 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud aktis nimetatud riik. IV rahapesu tõkestamise direktiiv

pidas oluliseks EL-ülest ühetaolist lähenemist erinevatele suure riskiga kolmandatele riikidele

ja selletõttu anti Euroopa Komisjonile volitus selliste riikide nimekiri kehtestada.62 Eelnõu

ettevalmistamise ajal kuulusid sinna nimekirja järgmised riigid:

1. Afganistan

2. Bosnia ja Hertsegoviina

3. Guajaana

4. Iraak

5. Laose RDV

6. Süüria

7. Uganda

8. Vanuatu

9. Jeemen

10. Iraan

11. Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV)

Paragrahv 5 kehtestab rahapesu mõiste. Mõiste on sarnane kehtivas rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduses nimetatuga ja tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivist.

Oluline on märkida, Euroopa Komisjon avaldas 21.12.2016 ettepaneku direktiiviks, mis

käsitleb rahapesuvastast võitlust kriminaalõiguse vahenditega. Direktiivis kavandatakse

kehtestada rahapesuga seotud kuritegude ja nende eest ette nähtud karistuste määratluste kohta

miinimumnõuded. Rahapesu karistused määratletakse ka käesoleval ajal karistusseadustikus (§

394). Selle eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ning grupi

poolt, korduvalt või suures ulatuses rahapesu eest karistatakse kahe- kuni kümneaastase

vangistusega. Karistada saab ka juriidilist isikut, kes on sellise teo toime pannud ning kohus

võib kohaldada rahapesu objektiks olnud vara laiendatud konfiskeerimist. Karistusseadustiku

kohaselt on karistatav ka rahapesu kokkulepe- see on kokkuleppe sõlmimine, mille eesmärk on

rahapesu täideviimine (karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega).

Rahapesu mõiste aga tuleb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest, see

tähendab, et kriminaaluurijad, prokurörid ja kohus juhinduvad KarS mõiste sõnastamisel

käesolevas eelnõus sätestatud mõistest.

Teisest küljest on rahapesu mõistel oluline roll ka rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse sisustamisel, sest kohustatud isikud, järelevalveasutused ja

rahvusvahelised koostöö-partnerid lähtuvad oma tegevuse sisustamisel samuti sellest mõistest.

Eeltoodud põhjusel on eelnõu autorid pidanud asjakohaseks kirjutada ka käesolevas seaduses

välja, et rahapesuks loetakse ka sellisest teost või tegudest osavõttu (kaasa-aitamine, see

tähendab ka füüsilise või vaimse kaasabi andmist) ja sellistele tegudele kihutamist ning

rahapesu katset (s.t näiteks olukorda, kus rahapesu jäi mingil põhjusel lõpule viimata), ja mis

tuleneb KarSi üldsätetest. Käesoleva seaduse mõistete juures on otstarbekam siiski need eraldi

62 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R1675

27

nimetada, kuna tegemist on seaduse põhimõistega, mis võiks olla tervikuna ühest paragrahvist

leitav.

Kooskõlas lõikega 3 võib rahapesu eelkuritegu olla toime pandud ka väljaspool Eesti Vabariigi

territooriumi. See nõue tagab, et kriminaaltulu liikumisel ühest riigist teise, ei vabane isik

karistusähvardusest. Selle selge väljaütlemine on vajalik õigusriiklikust aspektist – isikul peab

olema võimalus üheselt ja selgelt teada, milliste tegude suhtes kehtib karistusähvardus. Ka

kehtivas rahapesu mõiste paragrahvis on antud säte olemas.

Lõigete 4 ja 5 eesmärk on paremini tagada kooskõla rahvusvahelisest õigusest tulenevate

rahapesu mõiste sisustamise aspektidega: IV rahapesu tõkestamise direktiivi ja Varssavi

konventsiooniga63. Kuna nendele õigusaktidele vastavust Eesti suhtes hinnatakse, on mõistlik

vastavad sätted seaduse teksti kirjutada, sest need annavad konkreetsed suunised rahapesu

mõiste sisustamisele kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

Paragrahv 6, kehtestab terrorismi rahastamise mõiste. Terrorikuriteo ja selle toimepanemisele

suunatud tegevuse rahastamise ning toetamise eest, seal hulgas vahendite kättesaadavaks

tegemise või kogumise eest, teades, et neid võidakse kasutada terrorikuriteo toimepanemiseks

näeb KarS ette karistusena 2–10 aastat vangistust. Juriidilisele isikule on sama teo eest ette

nähtud rahaline karistus.

Paragrahv 7 sisustab korrespondentsuhte mõiste vastavalt IV rahapesu tõkestamise

direktiivile. Oluline on märkida, et ka kehtiv krediidiasutuste seadus defineerib

korrespondentsuhte, kuid teeb seda kitsamalt, kui on direktiivi määratlus, mistõttu on vajalik

korrespondentsuhe ka siin defineerida. Korrespondentsuhe ei ole kunagi füüsilisest isikust

kliendi ja krediidiasutuse vahel, seda tuleb silmas pidada mõistes toodud tegevuste loetelu

sisustades. Näiteks võib tšekkide vahetamist või valuutavahetust pakkuda ka tavaklientidele,

kuid see ei ole korrespondentsuhte sisuks. Korrespondentspangandusele on FATF välja

töötanud ka spetsiaalse juhendi.64

Paragrahv 8 kehtestab krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse mõisted ning vastab sisuliselt

kehtivale rahapesu ja terrorismi rahastamise seadusele. Lisandunud on nn piiriülesed

teenusepakkujad, kuivõrd direktiiv laieneb ka selliste teenusepakkujate tegevusele. Sarnaselt

näeb EL õigus ette, et piiriülese teenuse pakkujad loovad siin oma kontaktpunkti, mis on

järelevalve ja kahtlaste tehingute teatiste osas Eestis vastutav. Lisaks on kohustatud isikute

mõiste alt välja jäetud makse algatamise ja kontoteabe teenuse pakkujad, kuivõrd

makseasutuste ja e-raha asutuste makseteenuse pakkuja mõiste hõlmab ka neid. Makseteenuste

direktiivi (PSD2) artikli 4 punkti 15 kohaselt on makse algatamise teenus selline teenus, mille

puhul on maksekäsundi algatamiseks makseteenuse kasutaja taotlusel seoses teise

makseteenuse pakkuja juures hoitava maksekontoga.

PSD2 artikli 4 p 16 kohaselt on kontoteabe teenus – internetipõhine teenus, mis seisneb

konsolideeritud teabe esitamises ühe või mitme maksekonto kohta, mille makseteenuse kasutaja

on avanud kas teise makseteenuse pakkuja või mitme makseteenuse pakkuja juures.

63 Euroopa Nõukogu konventsioon rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja

konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta, Kättesaadav:

http://conventions.coe.int/Treaty/EN/Treaties/html/198.htm 64 Kättesaadav: http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/Guidance-Correspondent-Banking-

Services.pdf

28

Vastavalt PSD2 artikli 33 (1) kohaselt ei kohaldata kontoteabe teenust pakkuvatele

makseasutustele PSD2 artikli 5 (1) punkti „k“ ja sellest tulenevalt võiks asuda seisukohale, et

kontoteabe teenust osutavad makseasutused ei ole käsitletavad kohustatud isikutena. Artikli 5

(1) punkti „k“ kohaselt peavad makseasutused lisama tegevusloa taotlusele ülevaate

sisekontrollimehhanismidest, kui nad peavad täitma IV rahapesu tõkestamise direktiivi ja

nõukogu määruse (EL) 2015/847 kohustusi.

PSD2-st ei tulene makse algatamise teenust pakkuvatele makseasutustele rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamisega seonduvate kohustuste vabastusi. Samas muudab PSD2 artikkel 66

(3) hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuks, kuna selle kohaselt makse algatamise teenuse

pakkuja:

ei küsi makseteenuse kasutajalt mingeid muid andmeid peale nende, mis on vajalikud

makse algatamise teenuse osutamiseks;

ei kasuta, püüa saada ega säilita mingeid andmeid muul eesmärgil kui maksja poolt

selgesõnaliselt taotletud makse algatamise teenuse osutamiseks.

Kohustatud isikute ringi on laiendatud ka krediidiandjatele ja krediidivahendajatele

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses, kuivõrd sisuliselt on tegemist

finantsteenusega.

Välja on jäetud kohustusliku kogumispensioni valitsemise tegevuse osas fondivalitsejad,

kuivõrd kohustusliku kogumispensioni puhul ei ole fondivalitseja esimeseks kliendi

kontaktpunktiks, selleks on kontohaldur.

Paragrahv 9 sisustab usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja mõiste, mis tuleneb

direktiivist. Samuti sätestab IV rahapesu tõkestamise direktiiv, et selliste teenuste pakkujad

tuleb litsentseerida. Usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkujate tegevuse regulatsioon oli

kehtestatud juba III rahapesu tõkestamise direktiivis. Äriühingute või muude juriidiliste isikute

asutamine hõlmab teenusena igasugust äriühingute ja teiste juriidiliste isikute liikide tasu eest

klientidele kättesaadavaks tegemist näiteks nn „firmade müüki“, „riiulifirmade asutamist ja

müüki“ jne. Punktis 2 nimetatud tegutsemine juhatajana või juhatuse liikmena äriühingus,

osanikuna täisühingus või sellisel positsioonil muus juriidilises isikus, samuti teise isiku

nimetatud ametikohale asumise korraldamine – sisaldab praktikas vahel ka üldisemalt

sõnastatud „juhatuse liikme teenuse osutamist“. Kuivõrd börsil noteeritud äriühingutele

kehtivad piisavad avalikustamisnõuded, siis käesoleva seaduse tähenduses usaldusfondide ja

äriühingute teenused, mis just sellistele äriühingutele osutatakse, antud mõiste alla ei

kvalifitseeruks.

Paragrahv 10, tegeliku kasusaaja mõiste. Tegemist on samuti ühe põhimõistega nii FATFi

soovitustes kui ka IV rahapesu tõkestamise direktiivis. Mõiste tekkis Eesti õigusesse siiski juba

III rahapesu tõkestamise direktiivi ülevõtmise käigus, kuid antud valdkonda reguleerivad

rahvusvahelised standardid on pärast 2012.a mõnevõrra detailsemad. Samuti nõuab IV direktiiv

(ja eriti selle direktiivi muudatused), et mõiste tasandil oleks hõlmatud ka selliste mitte-

juriidiliste isikute, juriidiliste isikute, ühenduste ja lepinguliste üksuste tegelikud kasusaajad,

kes tegutsevad mõne teise liikmesriigi õiguse alusel, kuivõrd nad võivad piiriüleselt tegutseda

(ja neid võib juhtida, võivad vara omada jne) ka riikides, kus nende osas regulatsioon üldse

puudub. Seega on käesoleva eelnõuga Eesti õigusesse üle võetud ka nn usalduslepingute

tegelikud kasusaajad. Usaldusleping ei tekita Eesti õiguses juriidilise isikuna tegutsevat

varakogumit, usalduslepinguga seotud (usaldusfond ei ole sobiv mõiste, kuna

29

investeerimisfondide seadus sisustab usaldusfondi mõiste teisiti, kui rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise standardid) isikud võivad olla näiteks advokaadid või muud

õigusteenuse osutajad ja kuivõrd Eesti tsiviilõiguse põhimõtetest tuleneb, et lepingud saavad

olla vaid isikute vahel, siis on selliste lepinguliste varakogumike esindajad tavaliselt need, kes

kohustatud isikutega lepingulistesse suhetesse astuvad.

Vastavalt maksukorralduse seaduse § 18 lõikele 11 peab juriidilise isiku staatust mitteomav

isikuteühendus või varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha kaudu,

mida ei ole filiaalina kantud äriregistrisse, end MTAs registreerima.

Siinjuures ongi väga oluline, et kohustatud isikud oleksid selliste isikute staatusest ja seotusest

mõne usalduslepinguga teadlikud, teaksid, kes on nende tegelikud kasusaajad, kelle eest varalisi

kohustusi võetakse või et ei tegutseta enda nimel ja vara arvel. Usalduslepingu, seltsingu,

ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse puhul on tegelik

kasusaaja füüsiline isik, kes ühendust otsese või kaudse omamise kaudu või muul viisil lõplikult

kontrollib ja on sellise ühenduse:

1) asutaja või isik, kes on varakogumisse vara üle andnud (inglise keelne vaste „settlor“)

2) usaldusisik, vara valitseja või valdaja (inglise keeles „trustee“)

3) vara säilimist tagav ja kontrolliv isik (inglise keeles „protector“), kui selline isik on

määratletud või

4) soodustatud isik või kui soodustatud isik või isikud määratletakse tulevikus, siis isikute

ring, kelle huvides selline ühendus peamiselt asutati või tegutseb.

Seega peab tegeliku kasusaaja tuvastamiseks tegema kindlaks konkreetse lepingulise ühenduse

struktuuri ja rollide jaotuse.

Kohustatud isik peab registreerima ja säilitama teabe toimingute kohta, mida ta tegeliku

kasusaaja tuvastamiseks tegi. Kui ühtegi sellist füüsilist isikut ei ole, tuleb sellise juriidlise isiku

tegelikuks kasusaajaks (või õigemini siis „lõplikuks kontrollijaks“) pidada juhatuse liiget.65

Kui käesoleva eelnõu rakendamisel jõustub äriregistri juures tegelike kasusaajate avaldamise

kohustus, siis tuleb märkida teave, et tehti päring äriregistri infosüsteemi. Samuti tuleks

kasutada muid võimalikke allikaid ja viise tegelike kasusaajate tuvastamiseks. Nõue tuleneb IV

rahapesu tõkestamise direktiivi muudatustest.

Tegelikud kasusaajad võivad olla ka füüsilistel isikutel (vt lõige 1), mistõttu tuleb mõiste

rakendamisel ka selle võimalusega arvestada.

Paragrahv 11. Riski isu definitsioon. Kuivõrd riskide analüüsimise käigus tuleks määratleda

ka kohustatud isiku riski isu, siis on käesoleva sätte eesmärgiks anda selgitus, mida riski isu all

silmas peetakse. Tegemist on finantssektoris juba kasutusel oleva mõistega, kuid see ei ole

üheski kehtivas õigusaktis määratletud. Riski isu mõiste defineerimisel on lähtutud Financial

Stability Board vastavasisulisest juhendmaterjalist66. Riski isu on kohustatud isiku võime ja

soov võtta oma majandustegevuses riske. Võetavate riskide kogum peaks aga olema kohustatud

65 Nimetatud regulatsioon tuleneb FATFi soovituse nr 10 rakendamise metodoloogiast (10.10) 66 http://www.fsb.org/wp-content/uploads/r_131118.pdf

30

isiku poolt hallatav ja maandatav, seda eriti rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide ja

käesolevast seadusest tulenevate kohustuste rakendamisel. Riski isu kirjeldamisel peaks arvesse

võtma erinevaid riske mõjutavaid asjaolusid ja määratlema, millisel eesmärgil neid võtta

soovitakse. Näiteks võib riskide võtmine olla õigustatud erinevate äriplaanide või kohustatud

isiku strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Riski isu määratlemisel võib kasutada ka nn

„negatiivset“ kirjeldust, määratledes riskid, mida soovitakse kindlasti vältida. Krediidi- ja

finantseerimisasutuste riskide juhtimisele ja hindamisele kehtivad täiendavad nõuded ja

detailsemad juhendmaterjalid.

Paragrahv 12 reguleerib riiklikku riskihinnangut. Vastavalt FATFi uutele (2012) a

soovitustele, nende täitmise hindamise aluseks olevale metodoloogiale ja IV rahapesu

tõkestamise direktiivile, tuleb riikidel hakata regulaarselt hindama rahapesu ja terrorismi

rahastamise riske. Riskide hindamiseks tuleb ette näha süsteem ja koordineerimise mehhanism,

riskihinnangud tuleb hoida ajakohastena ja nende kohta infot avaldada kohustatud isikutele ja

järelevalveasutustele. Riskide hindamisele järgnevalt tuleb ette näha meetmeid, millega riske

saab maandada, valides vajadusel õigusaktide muutmise tee või tehes kättesaadavaks juhendid

või soovitused erinevate riski maandavate meetmete valikuks kohustatud isikutele. Vastavalt

FATFi standardile (1, kriteerium 1.5) peab meetmete ettenägemine hõlmama ka ressursside

suunamise võimalust ja võimekust. Riskide hindamise raames tuleb tuvastada nii valdkonnad

ja olukorrad, kus võiks kohaldada lihtsustatud hoolsusmeetmeid ja sellised valdkonnad, kus

peaks kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid. Kui riik otsustab mõnes osas FATFi

standardeid mitte järgida, siis on just riskihinnang see koht, kus vastav analüüs (miks FATFi

järgida vajalik ei ole) peaks sisalduma. Seega on riskihinnang nn riskipõhise lähenemise ehk

risk-based-approach’i (RBA) olulisim osa. Selle eesmärgiks on võimaldada standardeid ja

hoolsusmeetmeid rakendada säästlikult ja efektiivselt, suunates ressursse sinna, kus neid on

rohkem vaja ja vältides bürokraatiat seal, kus see ei ole sisuliselt põhjendatud. Seetõttu on ka

käesoleva eelnõu puhul antud loogikast lähtutud, hoolsusmeetmete loetelu on standardiseeritud,

kuid hoolsusmeetmete rakendamise viisi ja ulatuse valik peab sõltuma riskidest ja olema lõpliku

rakendaja vastutada.

Võrreldes IV rahapesu tõkestamise direktiiviga (art 7) on täpsustatud, et riikliku

riskihinnanguga määratletakse valdkonnad ja vajadusel riigid, mille suhtes kohustatud isikud

peavad kohaldama tugevdatud meetmeid, ja täpsustatakse kõnealuseid meetmeid, kui see on

asjakohane. Riikide määratlemise võimalus peab olema riskihinnangus sees tulenevalt FATFi

soovitusest nr 19. Kuivõrd nimetatud soovitusest tuleneb kohustus informeerida kohustatud

isikuid teiste riikide rahapesu ja terrorismi rahastamise süsteemide nõrkustest, siis see saaks

toimuda läbi riikliku riskihinnangu teatavaks tegemise.

Kehtestatakse ka kohustus avaldada kõik riskihinnanguga seotud andmed ning koondstatistika

Rahandusministeeriumi veebilehel. Sedasi tekib kohustatud isikutele üks konkreetne andmete

allikas, kust saada infot enda riskide analüüsimiseks. Koondstatistika hõlmab vähemalt:

a) andmeid, millega mõõdetakse käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluvate eri

sektorite suurust ja olulisust, sealhulgas üksuste ja isikute arv ning iga sektori majanduslik

tähtsus;

b) andmeid, millega mõõdetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise teatamis-, uurimis- ja

kohtumenetluse etappe, sealhulgas RABle teatatud kahtlaste tehingute arv, andmed teatamisega

seoses võetud järelmeetmete kohta ning iga-aastased andmed uuritud juhtumite ning rahapesus

või terrorismi rahastamises süüdistatud ja süüdi mõistetud isikute arvu kohta, eelkuritegude liigi

31

kohta, kui selline teave on kättesaadav, ning külmutatud, arestitud või konfiskeeritud vara

väärtuse (eurodes) kohta;

c) (olemasolu korral) andmeid täiendavate uurimisteni viivate teadete arvu ja protsendi

kohta koos kohustatud isikute esitatava aastaaruandega, milles selgitatakse nende poolt esitatud

teadete kasulikkust ja järelmeetmeid;

d) andmed seoses piiriüleste teabetaotluste arvuga, mille RAB koostas, sai või lükkas

tagasi ning millele vastas osaliselt või täielikult.

Kogu nimetatud statistika on vajalik IV direktiivi kohaselt edastada ka Euroopa Komisjonile.

Statistika kogumise ja töötlemise, eriti mis puudutab kriminaalmenetlusi, põhimõtted ja

praktikad tuleks käesoleva seaduse rakendamisel üle vaadata ja vajadusel otsida täiendavaid

võimalusi andmetöötluse automatiseerimiseks. Selles osas teeb Rahandusministeerium

koostööd Justiitsministeeriumiga.

Juhime tähelepanu, et esimene FATFi soovitustele vastav riiklike riskide hindamine on Eestis

juba läbi viidud (2013–2015) ja selle alusel on kinnitatud ka tegevusplaan67. Osa Maailmapanga

metodoloogia alusel koostatud riskihinnangust on ettenähtud ametkondlikuks kasutamiseks,

mistõttu ei ole seda hetkel ka avalikkusele kättesaadavaks tehtud.

Paragrahv 13 täpsustab riikliku riskihinnangu koostamise siseriikliku korralduse, täites sellega

FATFi 1. ja 2. soovituse. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni

asutamisel on eeskuju võetud korrakaitseseaduse valitsuse süüteoennetuse nõukogu

regulatsioonist. Teisest küljest on tegemist olemasoleva rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise valitsuskomisjoni muutmisega vastavaks vajadustele. Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise valitsuskomisjon68 loodi valitsuse korraldusega 2006. aastal.

Komisjoni ülesanded on järgmised:

1) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste õigusaktide rakendamise

koordineerimine ning sellega seotud institutsioonide pädevuse ja suutlikkuse analüüsimine;

2) kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamise analüüsi

teostamine;

3) Vabariigi Valitsusele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete tõhustamise

ettepanekute ja vastavate õigusaktide muutmise ettepanekute esitamine;

4) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase rahvusvahelise koostöö

koordineerimine Eestis, sealhulgas Euroopa Liidu vastavasisulise poliitika väljatöötamises

osalemise riigisisene koordineerimine;

5) Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise meetmeid hindava ekspertkomitee (Committee of

Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism

(MONEYVAL) poolt Eesti hindamise läbiviimise tagamine ja tulemuste analüüsimine;

67 Vt päevakorrapunkt 18 https://valitsus.ee/et/uudised/valitsuse-28052015-istungi-kommenteeritud-paevakord 68 https://www.riigiteataja.ee/akt/304022014007?leiaKehtiv , ülevaate Valitsuskomisjoni tegevusest saab

Rahandusministeeriumi kodulehelt: http://www.fin.ee/75136/

32

6) rahvusvaheliste finantssanktsioonide riigisisese rakendamise koordineerimine.

Komisjon asutas enda juurde nn nõuandva komiteena Turuosaliste Nõukoja69. Nõukoja

peamiseks ülesandeks on tõsta ettevõtjate teadlikkust ja anda neile kaasarääkimisvõimalus neid

puudutavate rahapesu ja terrorismiga seotud õigusaktide väljatöötamisel. Turuosaliste Nõukoja

ettepanekul reguleeritakse seaduses edaspidi ka turuosaliste nõukoja tegevuse alus.

Paragrahv 14 reguleerib kohustatud isiku riskide analüüsimist. Kohustatud isikute tegevusest

tulenevate riskide juhtimine eeldab nende riskide eelnevat analüüsi. Riskianalüüs peab olema

kooskõlas riikliku riskihinnanguga ja vastama alati kohustatud isiku olemusele, tegevusele ja

riskidele. See tähendab, et kohustatud isik, kelle tegevuses ei ole olulisi rahapesu ja terrorismi

rahastamise riske võib piirduda üldisema riskihinnanguga ning kohustatud isik, kelle tegevus

hõlmab erinevaid suuremaid riske (vt näiteks käesoleva seaduse 3. peatüki 4. jagu), koostab

vastavalt põhjalikuma riskihinnangu.

Riskihinnang dokumenteeritakse ja see tehakse kättesaadavaks järelevalveasutusele, mis

tähendab, et hiljemalt järelevalveasutuse vastava päringu kohaselt, tuleb dokumenteeritud

riskianalüüs edastada.

Kohustatud isiku üle järelevalvet teostav pädev järelevalveasutus võib otsustada kohustatud

isiku taotlusel ja kooskõlas riikliku riskihinnanguga, et dokumenteeritud riskihinnangu

koostamine ei ole kohustuslik. See eeldab, et kohustatud isiku tegevusele omased konkreetsed

riskid on selged ja arusaadavad. Riskihinnangu koostamisest võib vabastada ka näiteks sellisel

juhul kui pädeva järelevalveasutus koostab asjakohase riskihinnangu kogu sektorile ise. Selline

lahendus võib kõne alla tulla kohustatud isikute puhul, kelle tegevus on õigusaktidest tulenevate

piirangute tõttu piisavalt kindlates raamides ja kellel on seetõttu piisavalt sarnased rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskid. Näiteks võiks Advokatuur või Notarite Koda koostada piisavalt

detailse riskianalüüsi, mis võib katta kõikide advokatuuri liikmete või notarite vajaduse. Lisaks

võib ette näha ka olukorra, kus riikliku riskihinnanguga on mingi valdkonna riskid juba väga

täpselt reguleeritud ja kohustatud isikul ei ole enda tegevuses mingeid erisusi, mis vajaksid

täpsemat hinnangut. Igal juhul peab riskihinnangu tulemusel olema selged nii riskid, riski isu

kui ka määratletud riskijuhtimise mudel määratletud. Samuti peab olema selge, et kohustatud

isik neid rakendab.

Paragrahv 15 kehtestab nõuded kohustatud isiku protseduurireeglitele ja

sisekontrollieeskirjale. Põhimõtteliselt on ka kehtivas seaduses nõue, et kohustatud isikutel

peavad olema protseduurireeglid ja nendest kinnipidamise kontrollimise eeskiri. Sarnaselt

riskihinnangule peavad protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri olema proportsionaalsed

konkreetse kohustatud isiku konkreetse tegevusega. Erinevalt riskianalüüsist on

protseduurireeglid konkreetsed käitumisjuhised erinevateks olukordadeks, mida kohustatud

isiku töötajad saavad oma igapäevategevuses reaalselt rakendada. Seetõttu on ka ette nähtud, et

vajadusel võivad protseduurireeglid sisalduda erinevates dokumentides. Siiski peavad need

olema töötajatele üheselt arusaadavad ja selged, mistõttu on antud paragrahvis kehtestatud ka

kohustus töötajatele vastavaid koolitusi pakkuda. Koolituste kohustuse ja võimalike teemade

loetelu, mis on toodud lõikes 5, tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklist 46.

Sarnaselt riskihinnangu koostamise kohustusele on ka protseduurireeglite ja

sisekontrollieeskirja puhul ette nähtud paindlik võimalus sellest teatud juhtudel vabaneda.

69 Liikmed: http://www.fin.ee/75138/

33

Siiski ei saaks põhjendatuks lugeda sellest kohustusest vabastamist krediidiasutuste ja

finantseerimisasutuste puhul, kuna nemad on rahapesu ja terrorismi rahastamise puhul

eriregulatsiooniga valdkonda kuuluvad kohustatud isikud, kelle rahapesu ja terrorismi

rahastamise riskide realiseerimise vältimisega peab siiski igapäevaselt tegelema. Seetõttu on

eelnõus ette nähtud, et neid isikudi protseduurireeglite koostamise kohustusest ei vabastata.

Rahandusminister võib määrusega kehtestada nõuded krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste

protseduurireeglitele ja nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjale. Hetkel kehtib selles

osas rahandusministri 03.04.2008 määrus nr 1070. Määrus ei ole tulevikus plaanis kehtestada

kohustuslikuna, vaid see on ette nähtud ainult täiendava võimalusena. Nimelt on edaspidi

hoolsusmeetmete ja seetõttu ka protseduurireeglite sisu osas oluline järgida riiklikku

riskihinnangut, mistõttu võib tekkida vajadus õigusaktiga kohustuslikke protseduurireeglite

nõudeid kehtestada vaid juhul, kui finantssektori tegevuse ühtlustamiseks on riskihinnangus

piisav alus ning protseduurireeglite nõuded vajaksid täiendavat sekkumist. See saaks selguda

aga alles pärast riikliku riskihinnangu koostamist ja selle rakendumist kohustatud isikute

riskihinnangutes ja protseduurireeglites, mistõttu on mõistlik kehtestada rahandusministrile

mittekohustuslik volitusnorm. Märgime, et nii Finantsinspektsioon kui ka Euroopa

Järelevalveasutused näevad ette nõudeid hoolsusmeetmete rakendamisele (s.h

protseduurireeglitele), ja ka need ei ole veel selgunud.

Ei protseduurireeglite, sisekontrollieeskirja ega ka riskihinnangu koostamise kohustust ei

kohaldata mittetulundusühingutele ega sihtasutustele.

Paragrahv 16, reguleerib vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivile riskide juhtimist

kontsernides. Finantssektori EL-ülene integreeritus on märkimisväärne, mis on kaasa toonud

ka küsimusi nii selles osas, milliseid reegleid krediidiasutustes rakendatakse, kui ka selle

küsimuse, kuidas ja kes siiski selliste kohustatud isikute suhtes järelevalve teostamises kõige

õigem asutus oleks. Kuna paljud kohustatud isikud kuuluvad gruppi/kontserni, on IV rahapesu

tõkestamise direktiiv näinud ette selgema korra, milliseid protseduurireegleid sellistel juhtudel

rakendama peaks. Kuna printsiibina kehtestatakse, et rakenduvad emaettevõtja

protseduurireeglid, on Eesti kontekstis oluline kehtestada, et need saavad rakenduda vaid

ulatuses, kus need pole Eesti seaduse või veel täpsemalt – Eesti riikliku riskihinnanguga –

vastuolus. Kuigi emaettevõte omab nii tegevuste suunamisel kui ka regulatsioonide järgimisel

suurt rolli, ei pruugi emaettevõtja asukohariigi riskihinnang arvestada Eesti riskihinnanguga

tuvastatud riskidega. Sel juhul ei saa lasta tekkida absurdset olukorda, kus kohapealsed riskid

jäävad maandamata teises riigis asuva emaettevõtja protseduurireeglite eba-adekvaatsuse tõttu.

Käesoleva seaduse nõuetega võrdväärseteks nõueteks tuleb vaikimisi lugeda kõiki nõudeid, mis

rakendavad IV rahapesu tõkestamise direktiivi, s.t. EL liikmesriikide õigust ulatuses, milles nad

on IV direktiivi üle võtnud. Võrdväärseteks võib osutuda ka selliste riikide õigus, mis ei ole EL

liikmesriigid, kuid on kohustatud IV rahapesu tõkestamise direktiivi rakendama (EMP riigid)

või riigid ja jurisdiktsioonid, mis teevad seda vabatahtlikult (teatud UK piirkonnad näiteks).

Lisaks võivad sisuliselt IV direktiivi ja seega ka käesoleva seaduse nõuetele vastata kolmandate

riikide nõuded.

70 https://www.riigiteataja.ee/akt/129062012064

34

Paragrahv 17. Koostöö ja infovahetus, tegemist on FATF soovituse nr 9 rakendamisega, et

tagada koostöö ja infovahetus võimalikult ulatuslikul viisil, arvestades üksnes seadustest

tulenevaid piiranguid.

Paragrahv 18 taaskehtestab kontaktisiku institutsiooni. Kuigi kontaktisikut ei ole sellisel kujul

kirjeldatud ei FATFi soovitustes ega ka EL direktiivides, leiavad nii kohustatud isikud kui ka

järelevalveasutused, et tegemist on väga kasuliku ja meie õiguskorda ja ettevõtluskeskkonda

sobiva sättega. Kontaktisiku eesmärk on lühidalt olla kindel isik, kelle poole saab RAB

pöörduda ja kes suhtleb RABiga kohustatud isiku eest. Kuna rahapesu vastane võitlus eeldab

teatud korduvalt info vahetamist, siis on mõistlik kui igale päringule, kirjale või telefonikõnele

ei vasta kohustatud isiku poolt suvaline isik, vaid konkreetselt antud valdkonna õigusaktide ja

arengutega kursis olev isik, kellel on piisavad volitused, info ja RAB mõistlik usaldus. Selline

kontaktisik võimaldab kokku hoida nii kohustatud isikute kui ka RAB ressurssi ja võimaldab

ka oluliselt kiiremini reageerida ajakriitilistele küsimustele. Seega on põhjendatud kontaktisiku

institutsioon alles jätta. Lisatakse IV rahapesu tõkestamise direktiivi nõue määratleda ka

vastutav juhatuse liige, kes antud valdkonna õigusaktide järgimise eest kohustatud isiku

struktuuris lõplikult vastutaks71.

See, kuidas ja kus kontaktisik kohustatud isiku organisatsiooni struktuuris paikneb, jääb iga

kohustatud isiku enda määrata.

Turuosaliste ettepanekul on aga täiendatud võrreldes kehtiva seadusega kontaktisiku õigusi

saada vajalikku teavet, teha ettepanekuid ja saada ka asjakohast koolitust, mis on kontaktisiku

funktsiooni paremaks täitmiseks põhjendatud täiendused.

Paragrahv 19 keelab vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklile 24 ja FATFi

soovitusele 13 suhted varipankadega. Varipanga mõiste on toodud käesoleva seaduse § 4

punktis 16. Sarnaste asutustega suhete omamise keeld on ka kehtivas õiguses (rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 22 lg 3).

Paragrahv 20 kehtestab hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse alused, vastavalt IV

rahapesu tõkestamise direktiivi artiklile 11 ja FATFi soovitusele nr 10. Üldised

hoolsusmeetmed on sarnaselt sõnastatud ka kehtivas seaduses (rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse § 13). Kehtivast seadusest on võrreldes rahvusvaheliste

standardite ja direktiiviga puudu kliendi rikkuse päritolu tuvastamise kohustus. Kliendi rikkus

on määratlemata õigusmõiste, mida tuleb eristada tehingus ja ärisuhtes kasutatavate rahaliste

vahendite päritolust või kliendi varast. Inglise keeles on termin „source of wealth“ ja selle all

mõeldakse, et asjakohasel juhul tuleks koguda informatsiooni kliendi üldise rikkuse päritolu

kohta, mitte ainult selles tehingus või ärisuhtes kasutatava vara päritolu kohta72.

Lõike 6 kohaselt peaks hoolsusmeetmete kohaldamise tulemusena olema võimalik kindlaks

määrata kliendi riskiprofiil. Riskiprofiili alusel määratletakse kliendi suhtes rakendatava

hoolsusmeetmena ärisuhte edasise seire režiim. Ka riskiprofiili määratlemisel kasutab

kohustatud isik proportsionaalset lähenemist ja oma riskihinnangu tulemusi.

Paragrahv 21 kehtestab üldiste hoolsusmeetmete loetelu vastavalt IV rahapesu tõkestamise

direktiivi artiklile 13. Võrreldes kehtiva korraga, on täpsustunud (ja seda ka EL õiguses ja

71 Artikkel 46 (4). 72 Vt täpsemalt FATF juhendmaterjal riikliku taustaga isikute suhtes kohaldatavate meetmete kohta, punktid 87-

88, kättesaadav: http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/Guidance-PEP-Rec12-22.pdf

35

FATFi soovitustes) ärisuhete seire nõuded. Eesmärk on olnud välistada olukorrad, kus

pikaajalise kliendisuhte puhul kohaldatakse hoolsusmeetmeid vaid üks kord – ärisuhte

alustamisel – ja hiljem hoolsusmeetmeid enam ei kohaldata. Selline olukorra vältimine teeb

tankistide, identiteedivarguste ja muude isiku ärakasutamiste tegevuse keerulisemaks.

Lisaks on olulise uuendusena IV rahapesu tõkestamise direktiivi muudatustega selgesõnaliselt

kehtestatud võimalus kasutada e-identimise ja usaldusteenuste vahendeid, mis on teretulnud ka

Eestis, kus digiallkirjastamine on kohaliku elanikkonna seas juba omaks võetud.

Sisuliselt tuleneb eraldi hoolsusmeetmena riikliku taustaga isiku staatuse tuvastamine samuti

direktiivist – küll selle artiklist 20, mille kohaselt lisaks artiklis 13 sätestatud kliendi suhtes

rakendatavatele hoolsusmeetmetele loovad kohustatud isikud asjakohased

riskijuhtimissüsteemid, sealhulgas riskipõhised protseduurid, millega tehakse kindlaks, kas

klient või kliendi tegelikult kasu saav omanik on riikliku taustaga isik. Ehk siis sisuliselt tuleb

hoolsusmeetmete rakendamisel (art 13) teha alati ka kindlaks, kas isik on riikliku taustaga isik.

Hoolsusmeetmete ulatuse ja viisi valib iga kohustatud isik ise. Meetmete ulatuse ja viisi

valimine ei välista kohustatud isiku kohustust kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud hoolsusmeetmeid, sealhulgas tuvastada kliendi ja tema esindaja isikusamasus, tegelik

kasusaaja ning ärisuhte ja tehingu eesmärk ning olemus, samuti ametiteenust kasutava isiku,

kliendi või nende tegeliku kasusaaja riikliku taustaga isiku staatus või sellise isiku

perekonnaliikmeks või lähedaseks kaastöötajaks olemine.

Paragrahvi 22, füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamise aluseks olevad dokumendid ja

andmed, ümbersõnastamisel võrreldes kehtiva õigusega on tehtud olulised sisulised

muudatused, mille eesmärgiks on seaduse ja dokumentide kogumise kohustustesse paremini

integreerida erinevad tehnoloogilised ja tänapäevased isikusamasuse tuvastamise ja

kontrollimise võimalused. Siiski on kohustatud isik kohustatud oma hoolsusmeetmete

kohaldamisel rakendatavaid tegevusi dokumenteerima, et vajadusel oleks võimalik tehingute

toimumist ja ärisuhte arenguid tagantjärgi taastada ning standardiseerida andmete säilitamise

alused. Kuivõrd ka FATF nõuab identifitseerimisandmetena „usaldusväärseid ja sõltumatuid

algdokumente, andmeid või infot“73, siis on selle soovituse täitmiseks otstarbekas minimaalselt

kogutav teave seaduse tasandil üheselt kehtestada. IV rahapesu tõkestamise direktiivi artikli 40

kohaselt tuleb säilitada hoolsusmeetmete kohaldamise alast dokumente (ja koopiaid ja teavet).

Selleks, et neid säilitada, tuleb need kõigepealt koguda.

Paragrahvi 23 sätted kehtestavad sarnaselt füüsilisele isikule ka dokumendid ja andmed

juriidilise isiku isikusamasuse tuvastamise olukorraks. Juriidilise isiku esindajast füüsilisele

isikule kehtivad eelmises paragrahvis kehtestatud nõuded. MONEYVAL tegi seoses antud

sättega Eestile IV hindamisvoorus märkuse, mille kohaselt ei tohiks tegeliku kasusaaja andmeid

registreerida ainult isiku ütluste järgi. Seetõttu lisati lõike 3 preambulisse viide avaliku

ligipääsuga registritele. Nimelt saab edaspidi tegeliku kasusaaja andmeid kontrollida ka

äriregistri juures hoitavate juriidilise isiku andmete päringuga.

Paragrahv 24 annab ärisuhte seirele üldregulatsiooni. Säte hõlmab endas IV rahapesu

tõkestamise direktiiv artikli 13 kehtestatud põhimõtteid, artikli 18 (2) ja artikli 14 (5). Ärisuhte

seire on üks üldistest hoolsusmeetmetest, mida tuleb ärisuhetes rakendada. Paragrahvi eesmärk

on anda minimaalsed nõuded, mida ärisuhete jälgimise tingimused sisaldama peavad.

73 Glossary of the FATF Recommendations

36

Kohustatud isik määratleb ärisuhte seire üksikasjad ise ja lähtudes konkreetsest asjaoludest.

Ärisuhte seirele võib kohustatud isiku siseselt kehtestada ka üldnõudeid, mis peavad vastama

kohustatud isiku ärisuhete riskidele, laadile ja selle raames tehtavate tehingute iseloomule.

Ärisuhte seire peaks olema kehtestatud piisavalt paindlikult, et seda saaks vajadusel

„intensiivistada“: ühena tugevdatud hoolsusmeetmetest. Samuti võib ette näha lihtsustatud

korras ärisuhte seire, vähendades ärisuhte seire raames teostatavate tegevuste regulaarsust,

kooskõlas tuvastatud madalama riskiga.

Paragrahv 25 kehtestab võimaluse tugineda hoolsusmeetmete kohaldamisel ka teise isiku

poolt kogutud andmetele. Sellise võimaluse näeb ette nii FATF (soovitus 17) kui ka IV rahapesu

tõkestamise direktiiv (artiklid 25—29). Oluline on, et sellisel juhul tuleb reguleerida andmete

ja dokumentide kättesaadavaks tegemine kohustatud isikule ja järelevalve kohaldamise

võimalus. Hoolsusmeetmete rakendamine on kulukas ja tihti ka ajamahukas tegevus, mis on

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajalik. Samas on igati loogiline, et kui isiku

suhtes on ühe kohustatud isiku poolt või käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavaid

hoolsusmeetmeid juba kohaldatud, siis ei pea seda teises kohas uuesti tegema. Kohustatud

isikud ja hoolsusmeetmete kohaldamisele spetsialiseerunud ettevõtjad võiksid omavahel

koostööd tehes saavutada olulise kokkuhoiu ja pakkuda seeläbi paremaid teenuseid klientidele.

Et sellistel puhkudel oleks vastutus, ülesanded ja õigused üheselt selged, on käesolevas

paragrahvis nähtud ette piisavalt detailne regulatsioon ja loodud eeldused järelevalve

teostamisele ka sellistel puhkudel, kui hoolsusmeetmeid täidab kohustatud isiku eest keegi

teine. Oluline on sätestada ka dokumentide ja andmete liikumise regulatsioon, et ei oleks ohus

RAB ja teiste uurimisasutuste päringutele kiire vastamine.

Paragrahv 26. Krediidiasutuse ja finantseerimisasutuse poolt kohaldatavate hoolsusmeetmete

erisused tulenevad IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklist 10 ja kehtestavad sisuliselt keelu

krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele pakkuda teenuseid ja sõlmida ärisuhteid ilma

hoolsusmeetmete kohaldamiseta. Siinolevale keelule vastavad teiselt poolt §-des 43—45

kehtestatud hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed.

Paragrahv 27 kehtestab elukindlustuse ja investeerimisriskiga kindlustusele rakendatavad

hoolsusmeetmed. Erisused tulenevad IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklist 13(5). Siin on

arvestatud valdkondliku eripäraga, kus ärisuhte pool (klient) ei pruugi olla see, kellel lepingust

tulenevalt varalised õigused tekivad ja kellele tegelikult rahalised vahendid üle kantakse.

Paragrahv 28 kehtestab erisuse, mille kasutamist IV rahapesu direktiiv liikmesriikidele

võimaldab, nimelt nn piiratud kasutusega kontode suhtes kohaldatavad hoolsusmeetmed. See

tähendab, et äritegevuse üldise ja loogilise kulu pidurdamise vältimiseks võib kohustatud isik

erandina lubada avada konto – ükskõik kas makse- või väärtpaberikonto – ka enne kui kõikide

hoolsusmeetmete kohaldamine on lõpule viidud. Sellisel kontol saaks seega ainult kliendi vara

hoida. Kui on soov lisaks kontol hoidmisele ka varaga tehinguid teha, tuleb hoolsusmeetmete

kohaldamine lõpule viia. Igal juhul peab FATFi soovituste 10 (kriteerium 10.14) rakendamiseks

hoolsusmeetmete kohaldamise lõpule viima esimesel mõistlikul võimalusel, see tähendab, et

kohustatud isik peab omalt poolt astuma samme, et hoolsusmeetmete kohaldamine oleks

võimalikult mõistliku aja jooksul siiski lõpule viidud. Vajadusel võib ka selliste kontode puhul

tugineda teise isiku kogutud hoolsusmeetmete kohaldamise andmetele.

Lõikes 2 on sarnaselt kehtivale rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele

sätestatud sarnane võimalus avada konto asutamisel olevale äriühingule.

37

Paragrahv 29 kehtestab usaldusfondide ja sarnaste õiguslike üksuste suhtes kohaldatavad

hoolsusmeetmed vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklile 13 (6). Sarnaselt

kindlustuslepingutele peab kohustatud isik tagama selliste varakogumite ja nende esindajatega

suheldes, et teab, kellele tegelikult väljamakse tehakse.

Paragrahvis 30 kehtestab mittetulundusühingute ja sihtasutuste poolt kohaldatavate

hoolsusmeetmete erikorra. Üldiselt kohaldavad mittetulundusühingud ja sihtasutused sularahas

5000 eurot ületavate (s.h seotud tehingutena) maksete korral ainult järgmiseid

hoolsusmeetmeid:

1) kliendi või tehingus osaleva isiku isikusamasuse tuvastamine ning esitatud teabe

kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal, seal hulgas e-

identimise ja e-tehingute usaldusteenuste vahendite abil;

2) kliendi või tehingus osaleva isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning

kontrollimine;

3) tegeliku kasusaaja tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks meetmete võtmine

ulatuses, mis võimaldab kohustatud isikul veenduda selles, et ta teab, kes on tegelik kasusaaja

ja saab aru kliendi või tehingus osaleva isiku omandi- ja kontrollistruktuurist;

4) teabe hindamine ja asjakohasel juhul täiendav kogumine ärisuhte, tehingu või toimingu

eesmärgi ja olemuse kohta.

Hoolsusmeetmete rakendamine aitab vältida mittetulundusühingute ja sihtasutuste

ärakasutamist rahapesuks või terrorismi rahastamiseks. FATFi soovitus nr 8 kehtestab mitmeid

soovitusi ka MTÜdele/SA-dele, näiteks ka MTÜd ja SAd peavad teadma oma tegelikke

kasusaajaid, mistõttu on tegelike kasusaajate registrile deklareerimise kohustust laiendatud ka

MTÜdele ja SAdele. Samas on täpsustatud, et Eesti õiguskorra iseärasustest tulenevalt (mitte

kõikides FATFi liikmesriikides ei ole nn NPOd juriidilise isiku staatuses) on regulatsioonide

tase küllaltki hea, eriti mis puudutab MTÜde juhtimist ja aruandluskohustust. Samas puudub

üldine järelevalve selles sektoris ja erinevatele MTÜde liikidele kehtivad eriseadused üldjuhul

ei arvesta rahapesu või terrorismi rahastamise riskidega üldse74. Täiendavalt on FATF

analüüsinud erinevaid meetodeid, kuidas mittetulunduslikku sektorit on ülemaailmselt sellistel

eesmärkidel ära kasutatud ja mida sellistel juhtude ennetamiseks ette võtta. Analüüsid:

- Mittetulunduslike ühingute ärakasutamise vastase võitluse parimad praktikad:

http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/BPP-combating-abuse-non-

profit-organisations.pdf

- FATF nn tüpoloogiaraport: Terroristide poolt ärakasutamise riskid

mittetulundusühingutes:

http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/reports/Risk-of-terrorist-abuse-in-non-

profit-organisations.pdf

Üldiselt võib suuremaks probleemiks pidada sularaha kasutamist antud sektoris, kuivõrd

annetused (aga ka näiteks liikmemaksud) on ühed tavalisematest mittetulundusühingute

tululiikidest ja sularahaliste (ja anonüümsete) annetuste piirangud on kehtestatud vaid

erakondadele erakonnaseaduses. Kohustatud isikutest MTÜdele üldine kohustus on teha

74 Vt ka käesoleva seletuskirja lk 22 toodud ülevaadet MTÜ-sektorist.

38

mõistlikke pingutusi, et vähendada anonüümsete annetuste hulka või sel viisil saadavaid

summasid ja eelistades annetuste kogumist pangakontole.

Paragrahvis 31 kehtestatakse õigusteenuse osutaja poolt kohaldatavate hoolsusmeetmete

erisused. Ka notarite, advokaatide ja teiste õigusteenuste osutajate puhul on praktikas vajalik

osutada teatud teenuseid enne, kui kõikide hoolsusmeetmete rakendamine on lõpule viidud. Igal

juhul tuleks hoolsusmeetmete kohaldamine viia lõpule mõistliku aja jooksul ja enne siduvate

toimingute tegemist. Sarnane regulatsioon on ka kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduses.

Paragrahv 32 kehtestab isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise võimaluse

infotehnoloogiliste vahendite abil. Hetkel kehtib antud regulatsioon erivõimalusena

krediidiasutustele ja finantseerimisasutustele, samas on ka teistel kohustatud isikutel huvi

selliseid meetodeid kasutada. Kui isikusamasus tuvastatakse vastavalt selle sätte alusel

kehtestatud regulatsioonile, tuleb seda lugeda nn tugevaks hoolsusmeetmeks ja see on seetõttu

võrdsustatud näiteks hoolsusmeetmete kohaldamisega samas kohas viibides. Paragrahv 32

annab ka rahandusministrile volituse kehtestada tehnilised nõuded, mida ka kehtiva rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel tehtud on. Määrust „Infotehnoloogiliste

vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise tehnilised nõuded ja kord“75 tuleb

seega kohandada kõikidele kohustatud isikutele ja käesoleva seaduse alusel uuesti kehtestada.

Vastavalt tuvastatud riskidele, on e-residentide osas ettenähtud erikord, mille kohaselt

infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamine krediidiasutuse või

finantseerimisasutuse poolt on võimalik vaid juhul, kui e-residendiga ärisuhte loomise otsustab

selle krediidiasutuse või finantseerimisasutuse juhatus või juhatuse volitusega töötaja.

Antud regulatsiooni laiendamine võimaldab ka teistel kohustatud isikutel tugineda samas kohas

viibimisega võrdsustatud turvalisele isikutuvastuse-viisile ja luua kliendisuhteid

infotehnoloogiliste vahendite abil.

Paragrahvid 33 ja 34. Hoolsusmeetmete kohaldamine lihtsustatud korras põhineb IV direktiivi

artiklil 15 ning FATFi soovitustel 1 ja 10. Kui praktikas on tuvastatud väiksema rahapesu või

terrorismi rahastamise riskiga olukorrad, peab kooskõlas riskipõhise lähenemise põhimõttega

olema võimalik nende olukordade suhtes rakendada hoolsusmeetmeid tavapärasest lihtsamal

viisil. Hoolsusmeetmete rakendamise põhimõttest tuleneb, et kohaldada tuleb alati kõiki

hoolsusmeetmeid. Osad hoolsusmeetmed on aga sellise iseloomuga, et nende suhtes on

võimalik valida erinevaid kohaldamise viise. Isikusamasuse tuvastamine ja kontroll, kliendi

esindaja tuvastamine ja kontroll ning tegeliku kasusaaja tuvastamine tuleb igal juhul läbi viia.

Erandina võimaldab hoolsusmeetmete lihtsustatud kord, et need hoolsusmeetmed võib lõpule

viia ka ärisuhte loomise ajal, üldnõue on, et seda tuleb teha enne ärisuhte loomist. Samuti tuleb

kontrollida, kas klient on riikliku taustaga isik, sest sellega võib kaasneda tugevdatud korras

hoolsusmeetmete kohaldamise vajadus. Nende hoolsusmeetmete kohaldamise järgselt on teada,

kes see isik on, kellega kohustatud isik ärisuhet loob. Sellest teadmisest lähtudes tuleb otsustada

järgnevate hoolsusmeetmete kohaldamise ulatus ja viis: teabe hindamine ja asjakohasel juhul

täiendav kogumine ärisuhte, tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning ärisuhte

seire. Erinevalt baashoolsusmeetmetest on siin võimalik kohaldada ka „lihtsustatud lähenemist“

– täiendavat teavet kas kogutakse või ei ole see madala riski tõttu vajalik. Ärisuhte seirele

kehtestatakse erinev (lihtsam) režiim. Lõige 3 annab lihtsustatud hoolsusmeetmete

kohaldamiseks vajalikud eeltingimused, mis kehtivad igal juhul: ärisuhe põhineb kirjalikul

75 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016002

39

lepingul, tehinguga seotud maksed tehakse Eesti või teise EMP liikmesriigi pangast ning

summad jäävad aasta jooksul 15000 euro piiresse. Kui need tingimused ei ole täidetud, ei

tähenda, et automaatselt peab tugevdatud hoolsusmeetmeid kohaldama, ning ka sellistel

juhtudel saab hoolsusmeetmete ulatust ja viisi kohustatud isik valida.

Paragrahvis 35 nimetatud väiksemat riski iseloomustavate asjaolude näidisloetelu on

kehtestatud IV rahapesu tõkestamise direktiivi lisas II ja artiklis 16. Direktiivile täiendava

väiksema riski asjaoluna on nimetatud enda nimel tegutsevat krediidiasutust või

finantseerimisasutust, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või kolmandas riigis asuvat

krediidiasutust või finantseerimisasutust, kelle kohta kehtivad tema asukohariigis käesolevas

seaduses sätestatuga võrdväärsed nõuded, mille täitmise üle teostatakse riiklikku järelevalvet

ning maksekontoga seotud põhimakseteenused. Maksekontoga seotud põhimakseteenused on

võlaõigusseaduse kohaselt tarbijale makseteenuse lepingu alusel pakutavad järgmised

makseteenused:

1) makseteenused, mis võimaldavad tarbijal teha kõiki toiminguid, mida on vaja käesoleva

paragrahvi lõikes 4 nimetatud maksekonto avamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks;

2) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud makseteenused;

3) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud makseteenused,

mida pakutakse krediidiasutuse klientide teenindamiseks ette nähtud tegevuskohas või

sularaha- või makseautomaadis krediidiasutuse lahtiolekuajal või väljaspool lahtiolekuaega;

4) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud makseteenus;

5) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud makseteenus,

sealhulgas maksed internetis;

6) makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud makseteenused,

mida saab algatada sularaha- või makseautomaadist, krediidiasutuse klientide teenindamiseks

ette nähtud tegevuskohas või krediidiasutuse internetirakenduse kaudu.

Riikliku riskihinnanguga on võimalik ette näha täiendavaid väiksema riski asjaolusid, mida

kohustatud isikud saavad samuti arvesse võtta.

Paragrahv 36 kehtestab krediidi ja finantseerimisasutuse poolt lihtsustatud hoolsusmeetmete

kohaldamisele erisused. Nimelt peab krediidiasutus ja finantseerimisasutus arvestama

väiksemat riski iseloomustavate asjaolude tuvastamisel ja lihtsustatud hoolsusmeetmete valikul

Euroopa järelevalveasutuste vastavate suunistega riskitegurite kohta. IV rahapesu tõkestamise

direktiivi artikli 17 kohaselt võtavad Euroopa järelevalveasutused vastavad suunised vastu 26.

juuniks 2017.

Paragrahv 37. Hoolsusmeetmete kohaldamine tugevdatud korras. Lisaks lihtsustatud korras

hoolsusmeetmete kohaldamisele on reguleeritud vajadus teatud juhtudel ka hoolsusmeetmeid

tugevdatud korras rakendada ning lisada täiendavaid hoolsusmeetmeid, mille eesmärgiks on

tuvastatud suuremaid riske maandada. Tugevdatud korras hoolsusmeetmete kohaldamise

alused tulenevad IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklist 18. Täiendavalt kehtestatakse

olukorrad, kus igal juhul tuleb hoolsusmeetmeid tugevdatud korras kohaldada. Lisaks nendele,

lõikes 2 nimetatud, olukordadele võib aga iga kohustatud isiku tegevuse juures olla veel

olukordi, mis tugevamaid hoolsusmeetmeid vajaksid. Kuivõrd tugevdatud hoolsusmeetmete

eesmärk on tavapärasest kõrgemaid riske maandada siis tasub rõhutada, et igal juhul ei ole

rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise regulatsioonide eesmärk saavutada

olukorda, kus riskantsemaid tehinguid või kliente üldse välditaks või ei teenindataks.

Kaasnevate riskide maandamiseks tuleks lihtsalt kohaldada mingeid täiendavaid asjakohaseid

40

meetmeid. Ka siin on põhimõtteliselt lõplik otsus kohustatud isikul, millised hoolsusmeetmed

just tema olukorras kõige asjakohasemad on. Tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise

olukorrad ja meetmed võidakse ette näha ka riiklikus riskihinnangus.

Paragrahv 38 määratleb IV rahapesu tõkestamise direktiivi lisa III alusel suuremat riski

iseloomustavad asjaolud. Tegemist on lahtise loeteluga, millele täiendavaid suurema riski

asjaolusid võivad tuvastada ka kohustatud isikud ise või nähakse need ette riiklikus

riskihinnangus.

Krediidiasutused ja finantseerimisasutused leiavad täiendavaid riskidele viitavaid suuniseid

Euroopa järelevalveasutuste juhenditest.

Paragrahv 39. Lisaks eeltoodule annab tugevdatud hoolsusmeetmete näidisloetelu ka käesolev

paragrahv, mis põhineb IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklil 18 ning FATFi soovitustel 1

ja 10. Siseriiklikult on kehtestatud, et üheks tugevdatud hoolsusmeetmetest võib lugeda ka

isikusamasuse tuvastamist nn näost-näkku ning nimetatakse, et ärisuhte seire tugevdatud korras

tähendab, et riskiprofiili uus hindamine tuleb läbi viia hiljemalt 6 kuud pärast ärisuhte loomist.

Paragrahv 40 kehtestab vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivile ja selle muutmise

direktiivile ka suure riskiga kolmandas riigis tegutsevate füüsiliste ja juriidiliste isikutega

tehtavate tehingute puhul rakendatava erikorra. Ka siin on direktiivi regulatsioonile omakorda

aluseks FATFi soovitus (nr 19) ja ettenähtud tugevdatud hoolsusmeetmed. Kohustatud isikul

on lubatud ärisuhte jätkamine ainult suure riskiga kolmanda riigi residendist füüsilise isiku või

seal asutatud juriidilise isikuga. See tähendab et suure riskiga kolmandatest riikidest pärit

ärisuhted mitte-juriidilistest isikutest varakogumite ja isikute ühendustega tuleks lõpetada.

Suure riskiga kolmanda riigi definitsioon on käesoleva seaduse § 4 punktis 19.

Paragrahv 41 reguleerib krediidiasutuse korrespondentsuhteid kolmanda riigiga.

Korrespondentsuhete mõiste on käesoleva seaduse §-s 7. Käesoleva paragrahvi regulatsioon

põhineb IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklil 19. Korrespondentsuhete puhul on samuti

nõuete eesmärgiks tagada hoolsusmeetmete kohaldamine ning andmete kättesaadavus, kui

selleks on vajadus.

Paragrahv 42 reguleerib lisaks tehinguid riikliku taustaga isikutega. Käesoleva paragrahvi

sisustamisel tuleb vaadata käesoleva seaduse §-s 4 toodud riikliku taustaga isiku, tema

pereliikmete ja lähedaste kaastöötajate definitsioone. Sättega võetakse Eesti õigusesse üle IV

rahapesu tõkestamise direktiivi artiklid 20—23.

Vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivi muudatustele, võib kohustatud isik käesolevas

paragrahvis sätestatud meetmed jätta kohaldamata kohaliku riikliku taustaga isiku, tema

pereliikme või tema lähedaseks kaastöötajaks peetava isiku suhtes, kui puuduvad muud

kõrgemale riskile viitavad asjaolud. Kohaliku riikliku taustaga isiku mõiste on toodud

käesoleva seaduse § 4 punktis 12 ja selle mõiste alla on hõlmatud nii kõik Eesti kui ka teiste

EMP liikmesriikide riikliku taustaga isikud ning samuti sellised isikud, kes tegutsevad mõne

EL institutsiooni juhtimisel. Täpsustatud on ka seda, et riikliku taustaga isiku staatus ei ole

igavene, vaid selle isiku suhtes võib tugevdatud hoolsusmeetmete kohaldamise lõpetada ka

juhul, kui ta enam sisuliselt riikliku taustaga isiku positsioonil ei ole aasta aega olnud.

41

Riikliku taustaga isikute suhtes on FATFil väljatöötatud ka vastav juhendmaterjal. Selle

juhendmaterjali kohaselt eristatakse kliendi rikkust tema rahaliste vahendite päritolust. Kliendi

rikkus on kogu tema vara, ka see, mis ei ole antud ärisuhte, lepingu või tehinguga seotud.76

Paragrahv 43. Isiku, tema esindaja või tegeliku kasusaaja tuvastamise võimatuse tagajärjed.

Hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed tulenevad IV rahapesu tõkestamise direktiivi

artikli 14 lõikest 4 ja FATFi soovitusest 10 (kriteerium 10.19). Kui kohustatud isik ei suuda

tuvastada või kontrollida isikusamasust, tema esindajat või tegelikku kasusaajat, siis tuleb

ärisuhe jätta loomata ning tehing tegemata.

Vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivi artikli 10 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid

võtma meetmeid, et ära hoida esitaja-aktsiate kuritarvitamist. Sellise äriühingu puhul, kelle osa-

või aktsiakapitali moodustavad esitaja-aktsiad, on hoolsusmeetmete kohaldamine sisuliselt

võimatu, kuivõrd klient ei ole igal ajahetkel ka ise võimeline teadma, kes on tema tegelikud

omanikud/tegelikud kasusaajad/isikud, kes teda kontrollivad. Selliste äriühingute

kuritarvitamise välistamiseks on seega otstarbekas, kui sellised isikud kohustatud isikutega

ärisuhteid ei looks ega tehinguid ei teeks. Vastasel korral ei ole selliste äriühingute

kuritarvitamine välistatav.

Paragrahv 44 kehtestab teiste hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise tagajärjed. Kui nn

baashoolsusmeetmete kohaldamata jätmine toob automaatselt kaasa ärisuhte lõpetamise või

tehingu tegemata jätmise, siis ärisuhte kohta teabe hankimise, selle seire või riikliku taustaga

isiku tuvastamise raskused nii rangeid tagajärgi automaatselt kaasa tooma ei peaks. Käesoleva

paragrahviga antakse kohustatud isikule võimalus kaaluda, kas hoolsusmeetmete rakendamise

raskused on ebaproportsionaalselt ärisuhte jätkamise või tehingu tegemisega kaasnevaid riske

suurendavad ja tuleks seega lõpetada, või on võimalik siiski, näiteks tugevdatud

hoolsusmeetmete abil, kliendiga suhteid jätkata.

Sarnaselt eelmisele sättele, viitab hoolsusmeetmete kohaldamata jätmise olukord rahapesu või

terrorismi rahastamise kahtlusele, mistõttu on ette nähtud ka RAB teavitamine.

Paragrahv 45 reguleerib olukorda, mis võib §-de 43 ja 44 rakendamisel tekkida. Nimelt, kui

klient on kohustatud isiku kätte juba andnud oma vara, siis ei saa hoolsusmeetmete kohaldamata

jätmisel seda vara lihtsalt ükskõik-kuhu kanda. Kliendi vara edasikandmise piirangute eesmärk

on tagada, et isegi kui ärisuhe või tehing tegemata jääb, ei saa kohustatud isikut kasutada ära

vara ülekandmiseks kuhugi, kus ei rakendata piisvaid meetmeid rahapesu või terrorismi

rahastamise tõkestamiseks. Erikorda vajab ka asutamisel oleva äriühingu kontol olevate

vahendite saatus. Võlaõigusseaduse § 720 lõike 6 kohaselt võtab makseteenuse pakkuja juhul,

kui ühe kuu jooksul makseteenuse lepingu lõppemisest laekub kliendile tehtud makse, selle

makse vastu, teavitades sellest klienti ja saadab raha välja kliendi määratud kontole (kliendile

või kolmandale isikule). Ka selle regulatsiooni rakendamisega kaasneksid rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskid, mistõttu tuleb antud sätte kohaldamata jätta.

Paragrahvi 46 kohaselt ei rakendata käesolevat jagu õigusteenuse osutamisel. Selline erand

tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivi artikli 14 lõikest 4.

76FATF Guidance. Politically exposed persons (recommendations 12 and 22), kättesaadav: http://www.fatf-gafi.org/media/fatf/documents/recommendations/Guidance-PEP-Rec12-22.pdf

42

Paragrahvis 47 täpsustatakse, millised andmed erinevates olukordades registreeritakse.

Tehingute kohta teabe registreerimise nõue tuleneb vajadusest tagada kiire ja täielik vastamine

RAB või uurimisasutuste poolt esitatud järelepärimistele. Lisaks tuleneb tehingute

dokumenteerimise vajadus ja säilitamise kohustus IV rahapesu tõkestamise direktiivi artikli 40

lõike 1 alapunktist b. Vajalik on kehtestada kogutavad andmed ka selleks, et põhimõtteliselt

hoolsusmeetmete rakendamist reguleerivaid sätteid sisustada ning näiteks teise isiku kogutud

teabele tuginemist võimaldada. Tugineda ei ole võimalik teabele, mida keegi pole kohustatud

koguma. Usalduslepingu, seltsingu, ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava

isikute ühenduse esindaja või usaldusisikuga tehinguid tehes tuleb dokumenteerida asjaolu, et

isik omab sellist staatust ning registri, kus selline juriidilise isiku staatust mitteomav isikute

ühendus on registreeritud, registrikaardi väljavõtte. Registrikaardi väljavõtte kogumine tuleneb

IV direktiivi muutmise direktiivi artiklist 31 (4) b.

Paragrahvi 48 andmete säilitamise regulatsioon põhineb IV rahapesu tõkestamise direktiivi

artiklil 40, kus on kehtestatud andmete säilitamise aeg. Paragrahvi 48 lõige 4 põhineb artikli

42. Ka antud säte arvestab dokumentide ja teabe infosüsteemide päringute kaudu kogumisega,

kehtestades erinõude säilitada teave elektroonilise päringu tegemise kohta viie aasta jooksul

pärast ärisuhte lõppemist või tehingu tegemist.

Kooskõlas andmekaitse põhimõtetega näevad nii IV rahapesu tõkestamise direktiiv kui ka

eelnõu ette kohustuse andmed pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist ka kustutada.

Kustutamiskohustus on ette nähtud IV rahapesu tõkestamise direktiivi artikli 40 (1). Pädeva

järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel võib rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise,

avastamise või uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui

täiendavad viis aastat pärast esmase tähtaja möödumist.

Andmete säilitamise nõuded on kehtestatud ka FATFi soovituses nr 11.

Paragrahvis 49 reguleeritakse isikuandmete kaitse erisusi võrreldes andmekaitse üldise

korraga. Säte põhineb IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklil 41.

Paragrahvis 50 reguleeritakse rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise

kohustust. Lõigete 1 ja 2 rakendamisel tuleb RAB teavitada kahtlastest tehingutest, aga ka

tehingukatsest, s.t olukorrast, kus näiteks hoolsusmeetmete rakendamise tõttu klient loobub

tehingu tegemisest. Lisaks säilitatakse ka kehtivas seaduses olev summapõhine teavitamine

suurtest sularahatehingutest.

Alljärgnevalt on lisatud tabel teatamiskohustuse täitmisest 2016. aastal.77

77 Allikas: RAB

43

Nagu näha, on summapõhiseid teateid esitatud kokku 1909 korral. Arvestada tuleb, et

hasartmängukorraldajatele kehtib madalam sularahasummast teate esitamise määr.

IV rahapesu tõkestamise direktiivi muudatuste üks olulisemaid eesmärke oli tagada

liikmesriikide RAB-dele sarnane õigus infot koguda ja saada. Seetõttu on laiendatud ka RAB

õigust küsida ja saada esitatud teadete kohta lisainfot. Kuigi teate esitamine toimub tihti ühtse

vormi järgi, on lisainfo küsimine konkreetsete asjade kohta küllaltki tavaline.

Teatamiskohustusest on vabastatud õigusteenuste osutajad, kui nad hindavad kliendi õiguslikku

olukorda, kaitsevad või esindavad klienti kohtu-, vaide- või muus sellises menetluses,

sealhulgas nõustavad klienti menetluse alustamise või vältimise küsimuses, sõltumata sellest,

kas teave on saadud enne menetlust, menetluse kestel või pärast menetlust.

Paragrahvis 51 nähakse ette uuendusena, et teatamiskohustust täidetakse veebivormi või x-tee

teenuse kaudu. X-tee kasutusele võtmine võimaldab oluliste ja tihti väga tundlike andmete

edastamist turvalist kanalit mööda. RAB on vastava infosüsteemi väljatöötamisega alustanud

ning arendused viiakse lõpule 2017. aasta jooksul. Kuni 1. juulini 2018 on lõike 2 sõnastus

järgmine:

„(2) Teade edastatakse suuliselt, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Kui teade edastati suuliselt, korratakse seda hiljemalt järgmisel tööpäeval kirjalikult või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“, see tähendab sama, mis kehtivas rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses.

Teate edastamise kohustus selles EMP riigis, kus kohustatud isik on asutatud, asub või teenust

osutab vastab IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklile 33, kuid sisaldab täpsustusi, mis

arvestavad ka olukorraga, et teatamiskohustust täitev kohustatud isik on füüsiline isik (ehk siis

pole „asutatud“, vaid „asub“).

44

Nõuded RABle esitatava teate sisule, vormile ja teate esitamise juhendi kehtestab valdkonna

eest vastutava ministrina siseminister määrusega.

Paragrahvis 52 sätestatakse teadete konfidentsiaalsuse nõue, mis tuleneb IV rahapesu

tõkestamise direktiivi artiklist 39. Tegemist on olulise põhimõttega, mis kehtestatud ka FATFi

standardites (10). Käesolevas paragrahvis on ka detailsemalt selgitatud, milliste tingimuste

puhul on info edastamine teatamise kohta siiski lubatav.

Isikut võib teate esitamise kohta teavitada ka õigusteenuse osutaja, kui ta teeb seda eesmärgil

veenda oma klienti hoiduma õigusvastasest tegevusest. Sellisel juhul võib näiteks oluline olla

informeerida klienti, et kui ta vastava tehingu teeb, kaasneb kohustatud isikule sellega kohustus

RABd teavitada.

Paragrahvi 53 kohaselt on heas usus teatamiskohustuse täitmise tagajärjeks tekitatud kahju

osas vastutusest vabastamine. Regulatsiooni eesmärk on tagada kohustatud isikutele võimalus

kahtlustest teada anda, kartmata seejuures näiteks olukordi, kus tekitatud kahju osas

pöördutakse nõudega nende vastu, isegi kui kahtlus ei olnud põhjendatud. Oluline on, et

teatamine ise toimus heas usus, s.t. kahtlase tehingu teate esitamise eesmärk oli ainult käesoleva

seaduse nõuete täitmine. Käesoleva sättega võetakse üle IV rahapesu tõkestamise direktiivi

artikkel 37 ning FATFi soovitus nr 21.

Lisaks kehtestab lõige 4 kohustatud isikutele täiendava kohustuse tagada oma töötajate kaitse

vaenuliku tegevuse eest, kui nad täidavad teatamiskohustust. Tihti võib teate esitamine või selle

kahtlustamine põhjustada klientides või kaastöötajates frustratsiooni. Selle ennetamiseks ja

vältimiseks peab kohustatud isik ette nägema meetmed: kas kõigi töötajate koolitamine ja

teavitamine käesoleva seaduse nõuetest või muud asjakohased võimalused töötajatele, mis

aitaksid välistada ebameeldivad või isiklikku laadi rünnakud jne. antud sätte kehtestamise

kohustus tuleneb IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklist 38.

Paragrahv 54 reguleerib vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivi artiklile 32 RAB

sõltumatust ja riigi kohustust tagada RAB-le tema tegutsemiseks vajalik ressurss. Sarnaselt

kehtivale rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele on RAB on Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) iseseisev struktuuriüksus. RAB autonoomiat puudutavat lõiget

on veidi sõnastuslikult kohendatud. MONEYVAL on oma hindamiste käigus leitud, et eesti

RAB vastab FATFi standarditele, mis on RABdele kehtestatud. Uutes FATFi soovitustes

reguleerib FIUde ehk Financial intelligence Unit’te ehk Eesti puhul RAB tegutsemise aluseid

soovitus nr 29.

Paragrahv 55 täpsustab RAB ülesanded. Võrreldes kehtiva õigusega on RAB ülesandeid

täiendatud nn strateegilise analüüsiga, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise riske,

ohte, suundumusi ning toimimisviise. RAB on ka rahapesu tõkestamise valitsuskomisjoni liige

ja seeläbi ning just strateegilise analüüsi võimalust kasutades, üks olulisemaid riikliku

riskihinnangu sisendi andjaid. Kas ja millises ulatuses RAB järelevalve ja tegevuslubade

taotlustega tegeleb, otsustatakse koostöös PPAga, pidades silmas, et nende ülesannete

täitmiseks tuleb tagada RAB-le võrreldes kehtiva olukorraga täiendav inimressurss.

Paragrahv 56. Kuivõrd käesoleva seaduse rakendamisel kohaldub haldusmenetluse seadus,

ning RAB teostab (või võib teostada) ka haldusmenetlust, vajavad nõuded RAB haldusaktidele

eriregulatsiooni osas, kus haldusmenetluse seaduses sätestatud üldnõuete rakendamine ei ole

kohane. Erandina haldusmenetluse üldkorrast kehtestatakse, et käesoleva seaduse § 58 alusel

45

tehtud ettekirjutuses ning rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega seotud asjaolude,

tehingute ja isikute kohta teabe saamiseks tehtud ettekirjutuses selle faktilist alust ei märgita.

Ettekirjutuse tegemist põhistavad faktilised asjaolud kajastatakse eraldi dokumendis. Järgnev

lõige selgitab, millistel tingimustel võib isikule faktiliste aluste tutvumisega võimaldamisest

keelduda.

Paragrahvi 57 kohaselt on RABl õigus anda käesoleva seaduse rakendamiseks kohustatud

isikutele juhendeid. Kui lõikes 1 antakse RAB-le õigus anda soovituslikke juhendeid, siis

lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse, et rahapesu kahtlusega tehingute ja terrorismi rahastamise

kahtlusega tehingute tunnuste loetelu sisaldavad juhendid on kohustuslik kehtestada. Nimetatud

juhendid on praktikas aluseks sellele, millistel juhtudel kohustatud isikud kahtlastest tehingutest

RAB teavitavad (§ 50 rakendamine).

Paragrahvi 58 eesmärk on rakendada IV rahapesu tõkestamise direktiivi art 32 (7) nõuded.

RAB peab olema õigus vajadusel tehing peatada või vara käsutamist piirata. Esialgne piirang

kehtestatakse kuni 30ks ööpäevaks. Lõikes 3 sätestatud juhtudel on RABl õigus lisaks 30nele

ööpäevale piirata vara käsutamist või tehingu tegemist veel 60ks ööpäevaks, see tähendab

kokku 90 ööpäevaks. Vara käsutamise piirang kehtestatakse alati ainult kuni piiramise vajaduse

möödumiseni, s.t RAB peab kaaluma 30-st (või 90-st) ööpäevast lühemat aega ja kui piirangu

kehtimise ajal saab teatavaks piiramise aluse kadumine, tuleb vara piirangu alt ka koheselt

vabastada.

Kui vara muutub kriminaalmenetluse osaks, s.t selle käsutamist piiratakse teiste õigusaktide

alusel, tuleb samuti RAB piirang koheselt lõpetada.

Kui vara legaalset päritolu ei ole õnnestunud kindlaks teha, võib RAB taotleda halduskohtult

luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka

kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Vara valdajal on õigus

taotlus halduskohtus vaidlustada.

Kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara

legaalset päritolu kindlaks teha, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi

omandisse kandmiseks. Halduskohus otsustab loa andmise kohtuistungil. Vara valdajal on

õigus otsus halduskohtus vaidlustada. Vara müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning müügist saadud summa kantakse riigi tuludesse. Vara väärtusele vastava summa

väljanõudmise õigus on vara omanikul kolme aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise

päevast arvates.

Sarnased sätted kehtivad ka hetkel kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduses (§ 40). Võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse, et kontol asuva vara korral

käsitletakse konto omanikku vara valdajana, mis tähendab, et talle laienevad kõik valdaja

õigused, kuid teda ei loeta automaatselt kontol oleva vara omanikuks ja tegelikuks kasusaajaks.

Paragrahvi 59 kohaselt on RAB-l õigus saada täiendavat teavet seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks. RAB ülesannete loetelu on toodud paragrahvis 55. täiendava teabe

nõudmise ettekirjutuse adressaat on kohustatud ettekirjutuse täitma ja esitama teabe, sealhulgas

panga- või ärisaladust sisaldava teabe, ettekirjutuses määratud tähtajaks. Teave esitatakse

kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral

on RAB-l õigus määrata sunniraha vastavalt käesoleva seaduse § 66 lõikele 3.

46

RABl on õigus saada rahapesu tõkestamiseks olulisi andmeid, sealhulgas jälitustegevuse käigus

kogutud teavet, kõigilt jälitusasutustelt õigusaktidega sätestatud korras. Jälitustegevuse käigus

kogutud teabe edastamiseks teistele asutustele peab RABl olema teabe esitanud jälitusasutuse

kirjalik nõusolek.

Täiendava teabe nõudmist ei saa rakendada advokaadi suhtes, välja arvatud juhul, kui

advokaadi poolt RABle esitatud teade ei vasta kehtestatud nõuetele, kui teatele ei ole lisatud

nõutavaid dokumente või kui lisatud dokumendid ei ole nõuetekohased.

Paragrahvi 60 kohaselt on RAB-l õigus ligipääsule riigi, kohaliku omavalitsuse ning avalik-

õiguslike juriidiliste isikute andmebaasidele. Ligipääsu täpsemad tingimused võivad olla

reguleeritud vastavates andmebaaside kasutamist reguleerivates õigusaktides.

Paragrahv 61 kehtestab RAB andmete kasutamisele piirangud. Üldiselt on RAB kogutud

andmed salajased ning nende edastamine on lubatud üksnes rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise eesmärgil ja nendega seotud kuritegude uurimiseks. RAB ei edasta kunagi

kahtlasest tehingust teatanud isiku andmeid. Kui kahtlase tehingu teates sisalduvaid andmeid

on vajalik kasutada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks, kohtute või

uurimisasutuste töös või rahvusvahelises koostöös, siis eemaldab RAB enne info edastamist

teate esitanud isiku andmed edastatavast materjalist.

RAB kogutavate andmete registreerimise ja töötlemise korra kehtestab siseminister määrusega.

Paragrahv 62 kehtestab RAB ametnikule esitatavad nõuded. Siin ei ole võrreldes kehtiva

korraga muudatusi ette nähtud. Samuti ei ole sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega ette nähtud §-s 63, RAB ja Kaitsepolitseiameti

koostöö.

Paragrahv 64 reguleerib rahvusvahelise infovahetuse küsimusi ning siin olulised muudatused

kehtestatud IV rahapesu tõkestamise direktiiviga. Kaasajal on RABde vaheline koostöö väga

tihe, seda eriti EL RABde puhul, mis kasutavad omavahel info saatmiseks keskset

andmevahetusplatvormi (FIUNet). RABde EL-ülest koostööd reguleerivad IV rahapesu

tõkestamise direktiiv artiklid 51—57, kuid käesolev paragrahv on sõnastatud veelgi laiemalt,

võimaldades rahvusvahelist koostööd ka kolmandate riikide RABde või nn diagonaalset

koostööd teiste välisriigi pädevate asutustega.

Paragrahv 65. Järelevalveasutused. Paragrahv reguleerib rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise alast riiklikku järelevalvet. Järelevalve all mõistetakse pädeva asutuse või organi

poolt teabe kogumist ja kohapealset kontrolli kohustatud isikute juures. Järelevalvega on

hõlmatud hoolsusmeetmete täitmine, andmete säilitamine, teatamiskohustuse täitmine, samuti

sisemiste turvameetmete rakendamine. Järelevalve käigus kontrollitakse muuhulgas, kas

kohustatud isiku poolt kehtestatud protseduurireeglid ja töötajate vastav koolituse korraldus

toetab hoolsusmeetmete igapäevast rakendamist ja vajadusel RABle teadete esitamist.

Järelevalve on üldreeglina riskipõhine ja arvestab kohustatud isikute tegevuse erisusi, kuid

üldnõuded järelevalvele on samad kõikide järelevalve teostajate tegevuses. Järelevalve

teostamisel kohaldatakse kooskõlas § 2 lõikega 2 haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

käesoleva seaduse erisusi.

Lõikest 1 tuleneb PPA või RAB järelevalve pädevus kohustatud isikute poolt käesoleva

seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmisel. RAB järelevalve alla ei kuulu

47

krediidi- ja finantseerimisasutused, kelle üle teostab riiklikku finantsjärelevalvet

Finantsinspektsioon ega Eesti Advokatuuri liikmed. Kõikide teiste kohustatud subjektide

järelevalvega tegeleb RAB.

Lõike 2 kohaselt teostab Finantsinspektsioon järelevalvet krediidi- ja finantseerimisasutuste üle

käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmisel, kui tegemist on

isikuga, kelle üle Finantsinspektsioon teostab riiklikku finantsjärelevalvet. Kooskõlas

Finantsinspektsiooni seaduse § 6 lõike 1 punktiga 7 ja kehtiva RTRTS §-ga 25 kuulub

eelnimetatud küsimus Finantsinspektsiooni pädevusse ka käesoleval ajal. Finantsinspektsiooni

seaduse § 2 alusel teostab Finantsinspektsioon järelevalvet finantsjärelevalve subjektide, s.t

ettevõtjate üle, kelle tegevus on reguleeritud krediidiasutuste seaduses, kindlustustegevuse

seaduses, investeerimisfondide seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru

seaduses, liikluskindlustuse seaduses, e-raha asutuste seaduses ja Eesti väärtpaberite

keskregistri seaduses. Seega ei teosta Finantsinspektsioon ka eelnõu jõustumisel järelevalvet

mitte kõikide eelnõu § 6 lõikes 2 finantseerimisasutusena nimetatud ettevõtjate üle.

Finantsteenuseid pakkuvate äriühingute, kelle üle riiklikku finantsjärelevalvet ei teostata,

(näiteks hoiu-laenuühistud, mitmesugused laenude andmisega tegelevad äriühingud, nn.

investeerimisfirmad, valuutavahetusteenuse pakkujad, alternatiivsete maksevahendite teenuste

pakkujad) käsitletakse eelnõu kohaselt finantseerimisasutusena, kuid järelevalvet RTRTS

sätete täitmise üle teostab RAB.

Lõike 3 kohaselt valvab Eesti Advokatuuri juhatus advokatuuri liikmete poolt käesoleva

seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise järele advokatuuri seaduses

sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse vaadeldavas peatükis sätestatud erisustega.

Eelnõus on toodud uus lahendus, analoogilist sätet kehtivas õiguses ei ole. Vastavalt

advokatuuriseaduse §-le 22 on advokatuuri liikmed vandeadvokaadid, vandeadvokaadi

vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Advokatuuriseaduse § 46 sätestab järelevalve advokatuuri

liikmete üle - järelevalveline pädevus on vastavalt sellele sättele ja §-le 12 advokatuuri

juhatusel. Lõike 4 kohaselt teevad Finantsinspektsioon ja Eesti Advokatuuri juhatus RABga

koostööd, lähtudes käesoleva seaduse eesmärkidest. Eeltoodud säte on kooskõlas FATF-i

soovitustega ja peab tagama tõhusa üleriikliku süsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise preventiivsete meetmete rakendamisel.

Paragrahv 66. Riikliku järelevalve erimeetmed. Paragrahvis on sätestatud, et selle alusel

teostatavale riiklikule järelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud erisustega. Lisaks

on sätestatud Finantsinspektsiooni, PPA ja RAB pädevus sunniraha rakendamiseks

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Krediidi- ja finantseerimisasutuste

puhul suurendatakse RAB ja Finantsinspektsiooni õigust kohaldada ettekirjutuste tähtaegse

täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha. Eelnõu sätted on suunatud

Finantsinspektsiooni ja muude riikide finantsjärelevalveasutuste, sealhulgas lepinguriikide ja

kolmandate riikide järelevalveasutuste ning Euroopa finantsjärelevalve asutuste koostöö

tõhustamisele.

Rakendatavad sunniraha määrad peaksid heidutama rikkujaid ja võtma ära võimaluse teenida

rikkumiste arvelt olulist kasu. Halduskorras kohaldatavate trahvide määrad on sätestatud

direktiivi artikli 59 lõikes 3. Finantsinspektsiooni haldusakti täitmata jätmise või ebakohase

täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja

48

järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks kuni 5

miljonit eurot. Juriidilise isiku puhul esmakordse haldusakti täitmata jätmisekorral kuni 32 000

eurot, järgmistel kordadel kokku kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele

sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 10% aastasest kogukäibest.

Paragrahv 67. Järelevalve teostaja õigused. Paragrahv vastab kehtiva seaduse §-le 48 ja

sätestab järelevalve teostaja õigused. Lõike 1 kohaselt on järelevalve teostajal õigus teha

kohustatud isikute asu- või tegevuskohas kohapealne kontroll. Järelevalveametnikul on õigus

kontrollitava isiku esindaja juuresolekul siseneda kohustatud isiku valduses olevasse hoonesse

ja ruumi. Kohapealsed kontrollid võivad olla plaanilised või põhineda riskianalüüsil või

konkreetsel signaalil. Finantsinspektsioonil on finantsjärelevalve subjektide kohapealse

kontrolli teostamise õigus ka teiste Finantsinspektsiooni tegevuse aluseks olevate seaduste

alusel. Kohapealse kontrollimise kohta koostatakse akt kooskõlas § 69 sätestatud nõuetega.

PPAl või RABl on kohapealse kontrolli õigus kõikide tema järelevalve alla kuuluvate

kohustatud subjektide juures, et tagada erinevate kohustatud isikute võrdne kohtlemine. PPA

või RAB ei ole kohustatud kohapealsest kontrollist ette teatama. Kui PPA või RAB või

Finantsinspektsioon avastab väärteo tunnustele vastava teo, võib ta algatada väärteomenetluse.

Kooskõlas §-ga 103 on kohtuväliseks menetlejaks eelnõu § 84—102 sätestatud väärteoasjades

Finantsinspektsioon ja PPA, sh RAB.

Lõike 2 kohaselt on kohapealse kontrolli käigus kontrollijal õigus piiranguteta uurida vajalikke

dokumente ja andmekandjaid, teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid, saada nende kohta

vajalikke selgitusi ning jälgida tööprotsesse ning saada suulisi ja kirjalikke selgitusi

kontrollitavalt kohustatud isikult, selle juhtorgani liikmetelt või töötajatelt. Kooskõlas

advokatuuri seaduse § 46 lõike 2 punktiga 4 on advokatuuri liikme üle järelevalve teostamisel

advokatuuri juhatusel õigus nõuda nende poolt määratud isiku pääsemist büroo ruumidesse.

Paragrahv 68. Järelevalve teostaja kohustused. Paragrahv kehtestab järelevalve teostaja

kohustused. Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioon, PPA, advokatuuri juhatus,

Justiitsministeerium või Notarite Koda kohustatud teatama RABle, kui ta tuvastab kohustatud

isiku kontrollimisel olukorra, mille tunnused osutavad rahapesu või terrorismi rahastamise

kahtlusele. Teade esitatakse viivitamata siseministri määrusega kehtestatud vormis. Ka kehtiva

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt on järelevalve teostajatel sama

kohustus. Rahvusvaheliste standardite ja direktiivi artikli 32 kohaselt peab RABl olema kogu

teave rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimimise kohta.

Lõike 2 kohaselt on Finantsinspektsioon, advokatuuri juhatus ja Justiitsministeerium

kohustatud esitama RABle iga aasta 15. aprilliks andmed eelmisel kalendriaastal läbiviidud

järelevalve menetluste arvu, järelevalvega hõlmatud kohustatud isikute arvu, avastatud

rikkumiste ja tehtud ettekirjutuste ning kohaldatud karistuste arvu kohta. Kooskõlas eelnõu §

55 lõike 1 punktiga 5 on RAB ülesanne rahapesu- ja terrorismi rahastamise vältimise ja

tuvastamise alane avalikkuse teavitamine ning vastavate statistiliste andmete analüüs ja

koondülevaade avaldamine vähemalt üks kord aastas. Normi eesmärk on tagada, et RAB kui

keskne rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutus saaks koguda kohaste analüüside

koostamiseks vajalikud andmed teiste pädevate asutuste poolt teostatud järelevalvemenetluste

kohta. Samuti peab Finantsinspektsioon teavitama (eelnõu § 109) avalikustatud väärteoasjas

tehtud lahendist või haldusaktist ning sunniraha määramisest, samuti nimetatud otsuste suhtes

esitatud vaietest või kaebustest.

49

PPA ja Finantsinspektsiooni veebilehel märgitakse vähemalt rikkumise liik ja laad, rikkumise

eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi, ettekirjutuse või otsuse vaidlustamise ja

tühistamise kohta. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viie aasta jooksul.

Kooskõlas direktiivi artikliga 60 on PPAl, RABil ja Finantsinspektsioonil õigus kaaluda otsuste

avalikustamise otstarbekust ja proportsionaalsust. PPAl, RABil ja Finantsinspektsioonil on

õigus hinnata, kas lükata väärteoasjas tehtud lahendi või haldusakti, sealhulgas ettekirjutuse

või sunniraha määramise otsuse avalikustamine edasi või jätta rikkuja isik isikuandmete kaitse

tagamiseks avalikustamata, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest selle

äralangemiseni:

1) andmete avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või pooleliolevat menetlust;

2) rikkumise eest vastutava isiku avalikustamine oleks määratud karistusega võrreldes

ebaproportsionaalne.

Andmete avalikustamise kaalutlusõigus on vajalik eelkõige juhul kui tegemist on Eesti

finantsjärelevalve ja mõne muu lepinguriigi pädeva asutuse koordineeritud tegevusega, et

tagada subjektide klientide ja avalikkuse huvide kaitse ja ühetaoline informeerimine.

Lõike 5 kohaselt on Politsei- ja Piirivalveametil, rahapesu andmebürool ja

Finantsinspektsioonil kaalutlusõigus jätta väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt

avalikustama, kui andmete avalikustamine võib ohustada finantsturgude stabiilsust või otsuse

avalikustamine oleks ebaproportsionaalne ja ebaotstarbekas kontreetse rikkumise asjaolusid

arvestades, s.h. juhul, kui otsus puudutab vähemolulisi meetmeid, süü on väike või puudub

avalikkuse huvi. Tuleb arvestada, et vastavalt FIS § 54 ei ole Finantsinspektsiooni poolt

läbiviidav menetlus avalik ja üldjuhul on järelevalvemenetluses kogutud teave

konfidentsiaalne.

Paragrahv 69. Kontrolli tulemuste kajastamine. Paragrahv reguleerib kontrolltulemuste

kajastamist. Lõike 1 kohaselt on kontrolli teostanud järelevalveametnik kohustatud koostama

kontrollimise tulemuste kohta akti, mis tehakse kontrollitavale teatavaks ühe kuu jooksul

kontrolli läbiviimisest arvates. Võrreldes kehtiva seadusega on tähtaeg pikenenud, varasem

ühenädalane aeg oli ebamõistlikult lühike kontrolliakti koostamiseks. Järelevalve menetluses

tuleb kooskõlas eelnõu §-ga 2 kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid.

Lõige 2 ja 3 sätestavad nõuded järelevalve teostaja poolt koostatud kontrollaktile.

Paragrahv 70. Järelevalve RAB tegevuse üle. Paragrahv reguleerib andmekaitse alast

järelevalvet sarnaselt kehtiva Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus §-ga 51.

Eelnõus on sätestatud, et kontrolli RABs registreeritud andmete töötlemise seaduslikkuse üle

teostab Andmekaitse Inspektsioon. Teenistuslikku järelevalvet RABi tegevuse seaduslikkuse

üle teostab PPA.

Paragrahvid 71—76 (8. peatükk, tegevusluba). Käesoleva seadusega kehtestatud

loakohustusel on eelkõige kuritegusid ennetav funktsioon, see tähendab, et tegevusloa

menetluse näol tegemist n.ö kaitsefunktsiooniga, mis aitab tulevikus ennetada võimalikke

kuritegusid. Kaitsefunktsiooni kehtestamise vajadus tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise

FATF-i soovitustest ning IV rahapesu tõkestamise direktiivist (artikkel 47). Virtuaalvaluutade

vahetusteenuse pakkujad ja virtuaalvaluutade rahakotiteenusepakkujad peavad olema enne

tegevuse alustamist tegevusloa saanud vastavalt IV rahapesu tõkestamise direktiivi

50

muudatustele (artikkel 47 (1) muudatused). FATF-i soovitustes rõhutatakse riskipõhist

lähenemist nii tõkestamise meetmete rakendamisel kui ka järelevalve teostamisel. Riigid

peaksid võtma meetmed, tagamaks, et näiteks raha või alternatiivse maksevahendi

ülekandeteenuseid osutavad füüsilised või juriidilised isikud on litsentseeritud või registreeritud

ning nende kontrollimiseks ja FATFi soovitustes sätestatud asjaomaste meetmete järgimise

tagamiseks on kehtestatud tõhusad mehhanismid.

Võrreldes kehtiva õigusega, on sisse viidud järgmised muudatused.

Lisatud on 2 tegevusloa taotlemiseks kohustatud isikut, virtuaalvääringute raha vastu

vahetamise teenuse pakkujad ning virtuaalvääringute rahakotiteenuse pakkujad. Mõlemad

mõisted on defineeritud eelnõu §-s 4. Kuivõrd nimetatud teenusepakkujad sisuliselt hõlmavad

kehtiva seaduse alusel loakohustust omavaid alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujaid,

ning viimatinimetatud enam käesoleva seaduse mõistes kohustatud isikuteks ei ole, siis

lõpetatakse ka selliste isikute loakohustus. Rakendussäte kehtiva seaduse alusel antud

tegevuslubade kohta on §-s 107.

Tulenevalt praktilisest vajadusest kehtestatakse finantseerimisasutuste loa taotlejatele kohustus

määratleda enne loa taotlemist ära, millist finantsteenust osutama soovitakse hakata. See

tähendab, et tegevusloa taotluse juures näidatakse ära ka vähemalt üks nendest tegevustest:

1) valuutavahetusteenus;

2) makseteenus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, välja arvatud makse

algatamise ja kontoteabe teenus;

3) e-raha asutus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses;

4) elukindlustusega tegelev kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse tähenduses (edaspidi

kindlustusandja);

5) elukindlustuse vahendusega tegelev kindlustusmaakler kindlustustegevuse seaduse

tähenduses (edaspidi kindlustusmaakler);

6) fondivalitseja, välja arvatud kohustusliku kogumispensioni valitsemisega seotud tegevuse

osas, ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond investeerimisfondide seaduse tähenduses;

7) investeerimisühing väärtpaberituru seaduse tähenduses;

8) krediidiandja ja krediidivahendaja krediidiandjate ja –vahendajate seaduse tähenduses;

9) hoiu-laenuühistu hoiu-laenuühistu seaduse tähenduses;

10) e-raha asutuse või makseteenuse pakkuja määratud keskne kontaktpunkt;

11) muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;

12) punktides 1–8 nimetatud teenust pakkuv välisriigi teenusepakkuja Eesti äriregistrisse

kantud filiaal;

13) punktides 2–8 nimetatud teenuse piiriülene pakkuja, kui teenuse osutamise koht on Eesti

Vabariigis.

Luba ei väljastata nendele isikutele, kellel on loakohustus mõne teise seaduse alusel.

Tegevusloa väljastamise ja kehtetuks tunnistamise otsustab PPA.

Paragrahv 77, tegelike kasusaajate kohta andmete hoidmise kohustus. Täpne ja

ajakohastatud teave tegelikult kasu saava omaniku kohta on võtmetegur kurjategijate

kindlakstegemisel, kes võivad varjata end äriühingu struktuuri taha. Seepärast on vajalik, et

äriühingud koguvad ja hoiavad lisaks põhiteabele, nagu äriühingu nimi ja aadress ning

asutamist ja õiguspäraseid omandisuhteid tõendavad dokumendid, ka piisavat, täpset ja

ajakohastatud teavet oma tegelikult kasu saavate omanike kohta. Selleks, et juriidiliste isikute

51

ärakasutamise vastu võitlemiseks suurendada läbipaistvust, peaks tegelikult kasu saavaid

omanikke käsitlevat teavet säilitatakse äriühingust eraldi asuvas keskregistris. Eestis hakatakse

teavet koguma äriregistri juurde. Eraõiguslik juriidiline isik peab koguma ja hoidma andmeid

oma tegeliku kasusaaja, füüsilise isikukohta, sealhulgas teavet tegeliku kasusaaja omandiõiguse

või kontrolli teostamise viiside kohta. Tegeliku kasusaaja tuvastamine toimub eelnõu § 10

alusel. Tegelike kasusaajate andmeid hoiab eraõigusliku juriidilise isiku juhatus äriregistri

juures. Peatüki meetmed aitavad arvesse võtta MONEYVALi 3. ja 4. hindamisvooru soovitusi:

valitsus peaks kaaluma meetmete süsteemi, et juriidilised isikud koguksid ja esitaksid

ajakohastatud informatsiooni äriregistrile, samuti tagataks ettevõtete läbipaistvus.

Paragrahv 78, andmete esitamine. Äriregistri infosüsteemi kaudu tuleb äriühingul esitada

oma tegeliku kasusaaja kohta tema nimi, sünniaeg ning elukohariik ning andmed tema

kontrolliva positsiooni kohta. Samad andmed tuleb esitada ka mittetulundusühingul ja

sihtasutusel. Vastavalt eelnõu § 10 lõikele 7 esitatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste

tegelike kasusaajatena (ehk nende tegevust kontrollivate isikutena) juhatuse liikme andmed.

Andmed esitatakse koos äriregistrisse kandmise avaldusega. Kui andmed muutuvad või ei ole

õiged, tuleb mõistliku aja jooksul uued andmed teatada. Kui aga andmed ei muutu, kinnitab

juhatus andmete õigsust majandusaasta aruande esitamisel. Juriidilise isiku juhatus vastutab

tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise, valeandmete esitamise, samuti andmete õigsuse

ja ajakohasuse eest eelnõu §-s 96 ette nähtud korras.

Paragrahv 79 reguleerib andmete avalikustamist. Tegeliku kasusaaja andmed on avalikud ja

kättesaadavad äriregistri infosüsteemis. IV rahapesu tõkestamise muutmise direktiiv (artikli 30

lg 5) võimaldab anda siseriikliku õiguse kohaselt juurdepääsu tegeliku kasusaaja andmetele,

mis on laiulatuslikum kui direktiivis sätestatud. Selline juurdepääs andmetele peab olema

tagatud ilma piiranguteta RABile ning Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti ning

äriregistri vahel info vahetamise aluseks on 1999. a sõlmitud koostööleping. Lepingu järgi on

andmete vahetamise aluseks justiitsministri 30.11.1998 määrus nr 55

(https://www.riigiteataja.ee/akt/130082016004).

Kohustatud isikud saavad infot tasuta, kuna see on vajalik hoolsusmeetmete kohaldamiseks.

Paragrahv 80, andmete avalikustamise piiramise tingimused. Direktiiv võimaldab

juhtumipõhiselt erandkorras kehtestada erandi juurdepääsule, kui sellise juurdepääsu tulemusel

tekiks tegelikult kasusaaja suhtes kelmuse, inimröövi, vägivalla või ähvardamise oht või kui

tegelik kasusaaja on alaealine või teovõimetu. Säte näeb ette, et Tegelikul kasusaajal ja tema

seaduslikul või lepingulisel esindajal on õigus taotleda PPAlt andmete avalikustamise piiramist,

kui tegelik kasusaaja on alaealine või piiratud teovõimega isik. Lõikega 2 sätestatakse taotlusele

lisatav teave. Lõikes 3 nähakse ette PPA otsustusprotsess ja otsuse vaidlustamine.

Paragrahv 81 kehtestab tegelikuks kasusaajaks nimetatud isikule õiguse nõuda esitatud

andmete parandamist ja avalikustamise lõpetamist. Võib juhtuda, et tegeliku kasusaaja kohta

esitatud andmed ei ole õiged. Sel juhul on tegelikul kasusaajal ja tema seaduslikul või

lepingulisel esindajal õigus taotleda PPAlt ebaõigete andmete parandamist ja avalikustamise

lõpetamist. Sätestatud on ka andmete parandamise ja avalikustamise lõpetamise taotluse

esitamise menetlus.

52

Paragrahv 82 reguleerib andmete kustutamist. Kui juriidiline isik kustutatakse äriregistrist, siis

tegeliku kasusaaja andmed kustutatakse automaatselt 5 aastat pärast juriidilise isiku registrist

kustutamist.

Paragrahv 83 võtab üle IV direktiivi muudatustega ette nähtava (artikkel 32a) nn

pangakontode registri sätted. Sellised „registrid“ toimivad juba näiteks Saksamaal, Belgias,

Sloveenias, Portugalis, Hispaanias, Leedus ja Prantsusmaal ja on asutamisel Bulgaarias.

Näiteks Prantsusmaal ja Hispaanias on asutatud kesksed andmebaasid, kuhu pangakontode

andmed kogutakse ja kust on pädevatel asutustel võimalik siis päringutega infot saada.

Saksamaal on aga kasutusel nn „andmevahetussüsteem“, mille käigus andmeid ei hoita eraldi

andmebaasis, vaid pädevad asutused saavad teha päringuid eraldi infotehnoloogilise lahenduse

kaudu kõikidesse krediidiasutustesse.

Vastavalt direktiivi põhjenduspunktile 57 julgustatakse liikmesriike sisse seadma

pangandusregistrite süsteeme või elektroonilise andmeotsingu süsteeme, mis annaksid

RABdele juurdepääsu pangakonto omanike andmetele. Kuna kõigil liikmesriikidel ei ole

mehhanisme, mis võimaldavad RABdel saada õigeaegselt teavet panga- või maksekontode

omanike identiteedi kohta, on mõnedel RABdel takistusi kuritegelike või terroristlike rahaliste

tehingute avastamisel rahvusvaheliselt. RABd ei saa vahetada niisugust teavet ei ELi ega ELi

väliste osapooltega ning seega raskendatakse piiriülest preventiivset tegevust.

Muudatusega artiklis 32a tuleb liikmesriikidel sisse seada automaatsed tsentraliseeritud

mehhanismid, mis võimaldavad kiiresti tuvastada panga- ja maksekontode omanikke.

Liikmesriikidel on valida, kas seada sisse keskne register, mis sisaldab vajalikku teavet panga-

ja maksekontode omanike kohta ja tagab riiklikele ja pädevatele ametiasutustele täieliku ja kiire

juurdepääsu registris sisalduvale teabele või muud tsentraliseeritud mehhanismid, nagu keskne

andmete otsingusüsteem, mis võimaldab sama eesmärgi saavutamist.

RABdel ja teistel pädevatel asutustel peavad olema tõhusad vahendid, et tuvastada kõik ühele

isikule kuuluvad panga- ja maksekontod läbi tsentraliseeritud automaatse otsingu. Seeläbi on

võimalik kahtlaste rahapesu ja terrorismi rahastamiste tehingute kiirem avastamine nii riiklikul

kui ka rahvusvahelisel tasandil. Seeläbi saaksid liikmesriigid valida parimad vahendid, et

saavutada eelnõu eesmärki. Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse huvides tuleks nendes

registrites säilitada vaid andmeid, mis on minimaalselt vajalikud selleks, et rahapesu ja

terrorismi rahastamise uurimist läbi viia. Andmesubjekte peab teavitama andmete

salvestamisest ja nende kättesaadavusest RABdele ning neile peab edastama kontaktandmed

selleks, et nad saaksid kasutada oma juurdepääsuõigust. Rahvusvahelisel tasandil peaks

maksimaalne säilitusaeg (mõistliku põhjenduse alusel) kehtima isikuandmete registreerimisele

registris ja peaks olema kehtestatud andmete kustutustähtaeg selleks ajaks, kui need ei ole enam

sätestatud eesmärgil vajalikud. Juurdepääs nimetatud andmebaasidele peaks olema tagatud vaid

teadmisvajaduse korral.

Eelnõuga nähakse ette, et krediidi- ja finantseerimisasutus, kes on ärisuhte raames kliendile

avanud panga- või maksekonto (edaspidi konto), millele on väljastatud rahvusvahelise

maksekonto tunnus IBAN, peab liituma elektroonilise arestimissüsteemiga (e-arest) ja tagama,

et selle süsteemi kaudu on kättesaadavad vähemalt järgmised andmed:

1) konto omaniku ja tema nimel tehinguid tegeva isiku nimi või nimed

2) konto omaniku tegeliku kasusaaja andmed

53

3) konto IBAN number;

4) konto avamise ja sulgemise kuupäevad.

Krediidiasutus ja finantseerimisasutus tagab elektroonilise arestimissüsteemi kaudu andmete

kohta päringule vastamise ka viie aasta jooksul konto sulgemise kuupäevast arvates.

Hetkel vahetatakse samu andmeid viisil, kus uurimisasutus pärib vajaminevad andmed kirjaliku

päringu teel.

Näiteks ajavahemikul 01.01.—29.03.2016 on PPA dokumendiregistris registreeritud 1577

taolist pangapäringut, mis teeb ca 25 päringut tööpäevas ja prognoosida saab, et tehakse ca 6375

päringut aastas.

Seesugune andmete saamise viis on aga väga ajamahukas, ent ei aita kaasa mõistliku ja

ökonoomse riigifunktsioneerimise ideele. Näiteks kui võtta vaatluse alla sel aastal esitatud

päringute arv, siis näitavad statistilised andmed, et ajavahemikul 01.01.2016 – 31.10.2016

esitati erinevate menetluste raames läbi dokumendihaldusprogrammi Delta 5360 päringut

pankadele (16,4 päringut ööpäevas, ca 500 päringut kuus, ca 6000 päringut aastas). Neile

päringutele lisanduvad RAB-i poolt tehtavad päringud, mida on ajavahemikul 01.01-

30.09.2016 pankadele edastatud 790 (keskmiselt ca 3 päringut ööpäevas, seega ca 1080

päringut aastas).

Päringu teostamise teeb menetleja mitmeid toiminguid, näiteks koostab digitaalselt

allkirjastatud kirja (päringu) ja edastab selle dokumendihaldusprogrammi Delta vahendusel

pangale või pankadele (RAB-i puhul protsess pikem, tegemist ei ole kriminaalmenetlusega,

mille raames päring teostatakse). Reeglina vastab pank kirjale ühe kuu jooksul. Erandjuhtudel,

esitatud taotluse alusel ka kiiremini. RAB-i poolt edastatud päringutele vastamise tähtajaks on

tavaliselt 5- 14 päeva, kiire vajaduse korral 1- 2 päeva. Pank saadab vastuse krüpteeritud kujul

PPA kontaktiks määratud isikule, kes kirja sisu dekrüpteerib, Deltas registreerib ning vastusena

saadetud päringu juurde lisab. Uurija saab vastuskirja kätte Delta vahendusel.

Ühe päringuga seotud toimingud (päringu koostamine, krüpteerimine, registreerimine,

dekrüpteerimine) võtavad olenevalt päringu keerukusest, mahust ja päringuid töötleva

ametniku või teenistuja oskustest aega ca 30 minutit (RAB-i päringutega on kuluv aeg isegi

pikem).

Arvestades, et keskmiselt on uurija tunnitasu 7,4 eurot, päringuga seotud toiminguteks kuluv

aeg 30 minutit on ühe päringu maksumus orienteeruvalt 3,7 eurot. Kui arvestada, et aastas

koostatakse PPA-s ca. 7000 pangapäringut, võib selle tegevuse kaudne maksumus ulatuda

minimaalselt 25 900 euroni.78

Eelnõu paragrahv jõustub 2019. a 1. jaanuaril.

Paragrahvid 84—103. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest võetakse

eelnõusse üle sisuliselt muutmata kujul järgmised väärteokoosseisud:

1) isikusamasuse tuvastamise kohustuse täitmata jätmine (eelnõu § 86);

2) hoolsusmeetmete tugevdatud korras kohaldamise nõuete rikkumine (eelnõu § 90);

78 Allikas: Siseministeeriumi teavituskiri 17. novembrist 2016 nr 9-230-1.

54

3) anonüümse konto või hoiuraamatu avamine (eelnõu § 95);

4) korrespondentpanganduse nõuete rikkumine (eelnõu § 92);

5) andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine (eelnõu § 101);

6) kohustusliku informatsiooni esitamata jätmine ja esitamisega viivitamine (eelnõu § 97);

7) ärisuhte pideva jälgimise kohustuse rikkumine (eelnõu § 94);

8) rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise kohustuse rikkumine (eelnõu § 99);

9) ebaseaduslik teavitamine RABle edastatud andmetest (eelnõu § 100);

10) majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest teatamise kohustuse rikkumine (eelnõu

§ 102).

Eraldi väärteokoosseisud ja vastutus nähakse ette rahapesu ja terrorismi rahastamise meetmete

(protseduurireeglid, sisekontrollieeskiri, kontaktisik) kehtestamata jätmise eest, samuti nende

meetmete rakendamata jätmise eest. Uued väärteokoosseisud on tegeliku kasusaaja tuvastamise

kohustuse rikkumine, riikliku taustaga isikuga tehingu tegemise nõuete rikkumine, teise isiku

kogutud andmetele tuginemise tingimuste rikkumine, tegevuse edasiandmise keelu rikkumine,

tegeliku kasusaaja kohta andmete esitamata jätmine, ärisuhte loomise ja tehingu tegemise keelu

rikkumine. Modifitseeritud kujul sätestatakse teabe hindamise ja kogumise nõuete rikkumise

koosseis.

Eesti kehtiv õiguskord on rahapesu ja terrorismi rahastamise preventiivsete meetmete

rakendamata jätmise eest karistuste kehtestamisel liberaalsem kui paljud teised riigid. Kehtivas

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 7. peatükis sätestatud karistuste määrad

ei vasta kaitstavate õigushüvede olulisusele ja ei mõjuta süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Eelnõus on muudetud juriidilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmäära,

mis on senise 32 000 euro asemel kuni 400 000 eurot. Kehtivas õiguses sätestatud trahvimäärad

ei mõjuta kohustatud isikuid hoiduma käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest.

Rahatrahvi ülemmäära tõstmine on vajalik arvestades käesoleva seaduse eesmärke ja selle

alusel kaitstud avalike huvide olulisust. Direktiivi artikli 58 kohaselt peavad liikmesriigid

sätestama siseriiklikes õigusaktides tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad halduskaristused.

Liikmesriikides on praegu kohaldatavad halduskaristused riigiti väga erinevad. Selline erinevus

kahjustab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks tehtavaid pingutusi ning killustada

liidu tasandil võetavaid meetmeid. Kohaldatavad karistused võiksid hõlmata selliste nõuete

rikkumisi nagu hoolsusmeetmete rakendamine, andmete säilitamine, kahtlastest tehingutest

teatamine ja kohustatud isikute sisekontroll.

Eesti probleemiks, mille tõid välja ka MONEYVALi hindajad, on Rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse sanktsioonisüsteem, mis tuleb üle vaadata, et tagada tõhusad,

proportsionaalsed ja hoiatavad karistused79. FATFi soovituse 35 kohaselt peavad riigid tagama,

et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid (märgitud soovitustes 6 ja 8-23)

mittetäitvatele kohustatud isikutele on kehtestatud tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad

kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused. Karistusi peaks olema võimalik rakendada mitte ainult

79 The Estonian authorities should review the range of financial penalties available, to ensure that they are

sufficiently proportionate, dissuasive and effective;

55

finantsasutustele ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele kohustatud ettevõtjatele ja

kutsetöötajatele, vaid ka nende juhatajatele ja juhtkonnale.

Karistuse valikul tuleb arvesse võtta kohustatud isiku suurust, eripära ja ärimudeli laadi. Eelnõu

kohaselt on kohustatud isikuteks nii füüsilisest isikust ettevõtja kui ka väga suured äriühingud

– krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusseltsid jt, kelle puhul näiteks

suuremahulise kliendibaasi töötlemisel eelnõuga pandud kohustuste täitmine võib olla

komplitseeritud, mille kõrval võiks ka senises maksimaalmääras rahatrahvi korduv tasumine

olla kokkuvõttes odavam. Rahatrahvi määrade tõstmine ei tähenda, et praktikas rakendatava

rahatrahvi suurus sellega seoses hüppeliselt tõuseks, vaid see annab Finantsinspektsioonile ja

RABle paindliku võimaluse arvestada erinevate rikkumiste ja erinevate rikkujate korral

igakordsete asjaoludega, s.h rakendada äärmuslikel juhtudel sellise suurusega rahatrahvi, mis

tõepoolest täidaks oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma käesoleva seaduse

nõudeid80. Rahatrahvi kohaldamine toimub vastavuses karistusseadustiku ja väärteomenetluse

seadustikuga.

Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on PPA ja

Finantsinspektsioon.

Paragrahv 104, sätete uuesti kohaldamise kohustus olemasolevatele kliendisuhetele. Alates

käesoleva seaduse jõustumisest ühe aasta jooksul kohaldavad kohustatud isikud vastavalt

vajadusele olemasolevate klientide suhtes olulisuse ja riskide põhjal seaduse peatükis 3

sätestatud hoolsusmeetmeid, võttes arvesse seda, kas ja millal hoolsusmeetmeid on varem

rakendatud ja kas saadud teave on piisav. Nõue tuleneb FATFi soovitusest 10 ning selle

eesmärk on täita MONEYVALi antud soovitust hoolsusmeetmete rakendamise kohta

olemasolevatele klientidele81.

Paragrahv 105, riskianalüüsi ja protseduurireeglite uuendamine. Ettevõtjad, kellel peab olema

PPA tegevusluba, esitavad riskianalüüsi ja sellele vastavad protseduurireeglid ning

sisekontrollieeskirja ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

Paragrahv 106, teave olemasolevate tegevuste edasiandmise lepingute kohta. Kohustatud isik

esitab pädevale järelevalveasutusele teabe enne käesoleva seaduse jõustumist kehtivate

tegevuste edasiandmise lepingute kohta viie kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest

arvates ning teavitab pädevat järelevalveasutust lepingute muutmisest vastavalt käesoleva

seaduse nõuetele.

Paragrahvis 107 reguleeritakse olemasolevate alternatiivsete maksevahendite teenuse

pakkujate tegevuslubade kehtivus ja võimalus need vahetada virtuaalvääringu raha vastu

vahetamise teenuse pakkuja tegevusloaks.

Kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud alternatiivse

maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba omav ettevõtja teatab 8 kuu jooksul käesoleva

seaduse jõustumisest PPAle, kas ta soovib muuta tegevusloa virtuaalvääringu raha vastu

vahetamise teenuse pakkuja tegevusloaks. PPA teeb sellise teate saamisest 30 tööpäeva jooksul

otsuse tegevusloa andmise kohta. Selline teenusepakkuja ei pea tasuma riigilõivu tasuma ja 80 The Estonian Authorities should review the sanctioning provisions in the MLTFPA and the various sectoral

legislation, in order to provide for consistent application of sanctions across all financial institutions; 81 A clear requirement to apply CDD requirements to existing customers on the basis of materiality and risk and

to conduct CDD on such existing relationships at appropriate times (c.5.17).

56

tema tegevusloa kontrollieseme kuuluvaid asjaolusid ei kontrollita täiendavalt. Lisaks on

sätestatud, et kehtiv alternatiivse maksevahendi teenuse pakkuja tegevusluba muutub kehtetuks

9 kuud pärast käesoleva seaduse jõustumist

Paragrahvis 108 kehtestatakse enne käesoleva seaduse jõustumist äriregistrisse või

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud juriidilise isiku juhatuse tegelike

kasusaajate andmete deklareerimiskohustus. Andmed tuleb teatada 60 päeva jooksul käesoleva

sätte jõustumisest arvates.

Paragrahv 109. Seoses tehniliste arendustööde planeeritava ajaga säilitatakse kuni 1. juulini

2018 teatamiskohustuse vormile kehtiva seaduse sõnastus, mille kohaselt tuleb teade edastada

suuliselt, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui teade edastati

suuliselt, korratakse seda hiljemalt järgmisel tööpäeval kirjalikult või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Paragrahvi 51 lõige 2, mille kohaselt edastatakse kahtlase tehingu teade

RABle veebivormi või x-tee teenuse kaudu, jõustub 1. juulil 2018.

Paragrahv 110. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine. Direktiivi artikli 62 kohaselt peavad

pädevad asutused teavitama Euroopa järelevalveasutusi kõigist krediidiasutustele ja

finantseerimisasutustele määratud halduskaristustest ja nende suhtes võetud meetmetest,

sealhulgas nendega seotud kõigist edasikaebustest ja nende tulemustest. Seetõttu on vajalik

täiendada FIS 46 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41, et Finantsinspektsioonil võimaldada

teavitada Euroopa Komisjoni ja Euroopa järelevalveasutust rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse alusel menetletud väärteoasjas tehtud lahendist või haldusaktist ning

sunniraha määramisest, samuti nimetatud otsuste suhtes esitatud vaietest või kaebustest.

Et tagada kooskõla neljanda rahapesuvastase direktiivi muudatustega artikli 57a osas antakse

Finantsinspektsioonile FIS § 47 lõike 3 täiendusega õigus kasutada ka teavet, et täita Euroopa

järelevalveasutuse, lepinguriigi ja muu välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotlus teabe

saamiseks, õiguse kitsendamiseks või muu akti või toimingu tegemiseks. Lisatakse klausel, et

kui edastatav teave seondub rahapesu ja terrorismi rahastamise või selliste tegevuste

tõkestamisega ja pärineb teise lepinguriigi pädevalt asutuselt, tohib seda edastada üksnes selle

asutuse loal või loal seatud piirides.

Paragrahv 111. Karistusregistri seaduse muutmine. Karistusregistri seaduse § 19 täiendamise

eesmärk on tagada RABi õigus saada karistusregistrist andmeid. Andmete saamine on vajalik

RABi ülesannete täitmiseks, näiteks seoses kontaktisiku taustakontrolliga.

Paragrahviga 112 tunnistatakse kehtetuks krediidiasutuste seaduse säte, mille kohaselt tuleb

klientide kaitseks neid krediidiasutusel identifitseerida. Säte tekitab segadust konkurentsi tõttu

käesoleva seadusega ja tuleks kustutada. Krediidiasutuste poolt hoolsusmeetmete kohaldamise,

s.h klientide isiku tuvastamist puudutavad sätted on toodud käesolevas seaduses (ja selle alusel

antud õigusaktides või juhendites).

Paragrahviga 113 laiendatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse erikohustusega isikute

ringi ka väärtpaberite keskdepositooriumide osas.

Paragrahviga 114 tunnistatakse kehtiv rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

kehtetuks.

4. Eelnõu terminoloogia

57

Eelnõu kasutab üldiselt kehtivas rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduses kasutatavaid

mõisteid ja termineid. Mõisted, mida kasutatakse kehtivast õigusest erinevas tähenduses on

toodud 1. peatüki 2. jaos (Mõisted).

Käesolevas eelnõus kasutatavad määratlemata õigusmõisteid tuleb kasutada nende

tavatähenduses, s.o tähenduses, mismoodi sisustaks vastavat sõna mõistlik isik.

Spetsiifilisema, kuid defineerimata, (eriala) terminoloogia osas tuleb lisaks eeltoodule lähtuda

käesolevas seletuskirjas antud selgitustest, viidatud FATFi või Euroopa järelevalveasutuste

kehtestatud juhend(materjalidest) ning võimalikest (tulevikus kehtestatavatest)

järelevalveasutuste soovituslikest juhenditest.

Uute mõistetena võetakse kasutusele:

virtuaalvääring, mis tuleneb uue mõistena IV rahapesu tõkestamise direktiivi

muutmise direktiivist. See on digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt

ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud

aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega

rahaline vahend Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4

punkti 25 mõistes ega makseinstrument või maksetehing sama direktiivi artikli 3

alapunktide k ja l tähenduses.

virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või

hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute

hoidmise, talletamise ja ülekandmise eesmärgil.

varipank, mis on krediidiasutus või finantseerimisasutus või krediidiasutuste ja

investeerimisasutustega samaväärseid toiminguid tegev asutus, mis on asutatud

jurisdiktsioonis, kus tal puudub juhtimine ja administratsioon ning füüsiline asukoht

sihipäraseks äritegevuseks, ja mis ei ole seotud ühegi reguleeritud krediidi- või

finantseerimisasutuse kontserniga. See mõiste tuleneb IV rahapesu tõkestamise

direktiivist.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849, 20. mai 2015,

mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise

tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr

648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja

komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2015/847, 20. mai 2015, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006.

Täpsema ülevaate kooskõla kohta annab lisas 1 esitatud vastavustabel.

Direktiivi artikkel 5 annab liikmesriikidele võimaluse vastu võtta või kehtima jätta direktiivi

sätetest rangemaid sätteid, kui seda tehakse liidu õiguse piirides. Direktiivist rangemate sätete

tagamaid on eelnõu vastavate sätete juures selgitatud.

6. Seaduse mõjud

58

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt Euroopa Liidu

(EL) õiguse rakendamiseks üldjuhul seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust (VTK) ei nõuta.

Käesoleva eelnõuga on tegemist ühelt poolt rahvusvaheliste standardite Eesti-sisese

kehtestamisega ja teiselt poolt EL direktiivi ülevõtmisega, mistõttu ei ole eelnõule eelnevalt

koostatud väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni. Eelnõu tuleb menetleda kiireloomulisena,

et saavutada EL-üleste standardite kehtestamine, mis kõige tõhusamalt võimaldaks ennetada nii

rahapesu kui ka võimalikult varakult avastada terroristide rahastamise juhtumeid.

Käesoleva eelnõu eesmärk on teha kehtivas õiguses võimalikult kiiresti vajalikud muudatused,

et viia Eesti õigus kõigi IV rahapesu direktiivis nimetatud muudatustega kooskõlla ja

valmistada ette äriühingute tegelike kasusaajate andmete ühetaoliseks kogumiseks äriregistrite

(või muude asjakohaste registrite juurde) ja perspektiivis selle info EL-üleseks vahetamiseks

ühtse platvormi kaudu. Eelnevast tulenevalt kavandatakse eelnõuga kaks muudatust:

Muudatus 1: täiendatakse IV direktiivile vastavalt kohustatud isikute hoolsusmeetmeid;

Muudatus 2: arendatakse tegelike kasusaajate andmete edastamise teenus äriregistri juurde

ja äriühingutele pannakse kohustus tegelike kasusaajate teabe esitamiseks.

Eelnõu koostaja hindas mõjusid VTK kontrollküsimustiku metoodikaga, mille tulemusel

eelnõuga:

1. ei kaasne mõju:

- sotsiaalsfäärile sh demograafiale;

- keskkonnale;

- regionaalarengule;

2. kaasneb mõju:

- majandusele;

- riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele;

- riigi julgeolekule ja välissuhetele.

Seaduse kohaldamine on kirjeldatud eelnõu punktis 3.2, täpsemalt paragrahvi 3. selgituses,

mille kohaselt on eelnõul kaks suuremat sihtgruppi:

1. kohustatud isikud (kokku ~ 8900 tk) ja

2. juriidilised isikud, kes peavad hakkama infosüsteemis tegelike kasusaajate andmeid

esitama (kokku ~117 000 tk).

Mõjude olulisust hindame muudatuste lõikes kahe sihtgrupi põhiselt kolmes mõju

valdkonnas. Mõju olulisuse hindamiseks kasutame nelja kriteeriumi:

1) mõju ulatus;

2) mõju avaldumise sagedus;

3) mõjutatud sihtrühma suurus ja

4) ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.

Oluliste mõjude avaldumisel analüüsime mõju täiendavalt, väheolulisi mõjusid täiendavalt

analüüsida ei ole vaja. Kriteeriumi mõju hinnatakse kolmesel skaalal: väike, keskmine, suur.

Oluline on mõju kui üks kriteerium neljast on suured või vähemalt kaks kriteeriumi neljast on

keskmised.

Muudatus 1

59

Muudatus 1. subjektiks on üksnes kohustatud isikud ning seetõttu eelnõu koostaja hindab

muudatus 1. mõju ainult 1. sihtgrupile kolmes valdkonnas, kus tuvastati mõju:

Mõju majandusele: Sihtrühma suurus on ~ 8900 ettevõtet (2015. majandusaasta andmed), mis

moodustab kogu Eesti ettevõtjatest 7,6%. Eelnõu muudab kohustatud isikute hoolsusmeetmeid

ja laiendab kohustatud isikute subjektide arvu vähesel määral, mistõttu kehtiva seaduse kohaselt

peavad juba täna olema hoolsusmeetmed kõikidel kohustatud isikutel kohaldatud ja uusi

lisanduvaid üksusi on vähe, seetõttu on eelnõu koostaja hinnangul seaduse mõju kohustatud

isikutele ebaoluline. Mõju majandusele on ebaoluline, kuna mõju:

- ulatus on väike;

- sagedus on keskmine;

- sihtrühma suurus on väike;

- ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele:

Muudatus mõjutab riigiasutustest RAB-i, kuna RAB teeb järelevalvet kohustatud isikute

hoolsusmeetmete rakendamise üle. Järelevalve maht muudatustest kasvab, kuna kohustatus

isikute arv kasvab, samuti muutub järelevalves kontrollitavate hoolsusmeetmete sisu, mis toob

kaasa täiendavaid kulusid. Teisalt mõjutab eelnõu ka Riigi infosüsteemide keskust (edaspidi

RIK), kuna sinna luuakse tehniline lahendus ja see toob kaasa arenduskulud. Äriregister on juba

täna toimiv infosüsteem, kuhu tuleb luua lisa teenus, kuna tegemist on olemasoleva

infosüsteemi juurde ühe väikese uue teenuse loomisega, siis RIKi hinnangul püsikulud ei kasva.

RIK on kinnitanud, et nad on planeerinud 2017. aasta tegevuskavasse tegelike kasusaajate

andmete esitamise teenuse arendamisega seotud tööjõu ressursi. Arenduskulude rahastust tuleb

Euroopa Liidu Struktuurivahendite Fondist. Projekt on saanud MKM-i „Avalike teenuste

koosvõime loomise“ tegevuskavasse, eelnevast tulenevalt täiendavaid kulusid RIK-le ei kaasne.

Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele on oluline, kuna mõju :

- ulatus on keskmine;

- sagedus on keskmine;

- sihtrühma suurus on väike;

- ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine;

Mõju olulisust RAB-le analüüsime täiendavalt eelnõu peatükis 7. Seaduse rakendamisega

seotud kulud.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: Hoolsusmeetmete täiendamine tagab põhjalikuma

kontrolli enda kliendi üle, mis aitab kaasa riigi läbipaistvusele ning rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamisele. Muudatus tagab kõrgema MONEYVAL-i hinnangu 2020. aastal,

mis kinnitab Eesti läbipaistvust, head mainet ja usaldusväärsust maailmas. Madalam

MONEYVAL-i hinnangu tulemus mõjutab välissuhteid ja riigi julgeolekut. Mõju eelnõu

rakendamisel on positiivne, mõju olulisust raske hinnata, kuid mitterakendamisel on negatiivne

mõju suur.

Muudatus 2

Muudatus 2. mõjutab üksnes tegelike kasusaajate andmete esitamise kohustuslasi. Tegelike

kasusaajate teabe esitamine on juriidilistele isikutele täiendav andmete esitamise kohustus, mis

60

toob kaasa halduskoormuse kasvu. Muudatus 2. mõju hindame üksnes tegelike kasusaajate

andmete esitajate kohustuslastele kolmes valdkonnas.

Mõju majandusele: Sihtrühma suurus on ~ 117 000 ettevõtet (2015. majandusaasta andmed),

mis moodustab kogu Eesti ettevõtjatest 98%. Eelnõu paneb kohustuse äriühingu juhatusele

teada enda tegelikke kasusaajaid ning esitada info tegelike kasusaajate kohta vähemalt kord

aastas koos majandusaastaaruandega (edaspidi MAA) või pärast tegeliku kasusaaja muutumist

vähemalt 72 tunni jooksul. Tegelike kasusaajate andmed kogutakse ja presenteeritakse

infosüsteemis maksimum ulatuses eeltäidetult, mis vähendab oluliselt andmeesitaja ajakulu.

Teisalt on Eestis murettekitav võlausaldajate halb kohtlemine läbi äriühingute varatuks

muutmise ja tahtliku pankrotivara peitmise ning läbi äriregistri pankroti korraldamise jms.

skeemide. Tegelike kasusaajate andmete kogumine aitab tulevikus vähendada ja avastada

rahapesu ja terrorismi rahastamise skeeme ning tulevastel äripartneritel veenduda

tehingupartneri tegelikes kasusaajates ning seeläbi vähendada läbilöögi võimet pettuste

korraldamiseks ettevõtlus ringkondades tuntud ja uutele petturitele. Tegelike kasusaajate

andmekogumise abil vähendatakse Eestis pettuseid ja seeläbi hoitakse ära võlausaldajate poolt

usaldatud summa kustutamine.

Mõju majandusele on oluline, kuna mõju:

- ulatus on suur;

- sagedus on keskmine;

- sihtrühma suurus on suur;

- ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

Tuvastatud oluline mõju majandusele avaldub läbi:

1. andmeesitaja halduskoormuse tõusu ja;

2. pettuste vähendamise st. hoitakse ära võlausaldajate pool usaldatud summa

kustutamine, mis on arvestatav alternatiivtuluna.

1. Halduskoormus tuleneb andmeesitaja ajakulust andmete sisestamisel. Andmete esitamise

kohustus on juhatusel, seetõttu oleme aluseks võtnud juhatuse liikme keskmise tööjõukulu

tunnis, mis oli ühe sihtgrupi üksuse kohta koos kõikide maksudega keskmiselt 4,11 €/tunnis

(EMTA 2016. TSD andmed). Tegelike kasusaajate andmed eeltäidetakse ja esitatakse korda

aastas koos MAA-ga, mille tulemusel on eelnõu koostaja hinnanud andmete esitamise ajaliseks

kuluks ühe kohustuslase kohta keskmisel 5 minutit aastas. Eelpool esitatud andmetest tulenevalt

on halduskoormuse kasv ühele üksusele ~0,34 € aastas ja mõju kogu sihtgrupile ~ 40 000

eurot aastas.

2. Viimaste uuringute82 kohaselt ulatub kõikide võlausaldajate poolt usaldatud summa, mis on

kuritarvitamise löögi all ca 450 miljoni euroni. Aastas kustutatakse võlgades ettevõtteid

tuhandetes, ainuüksi 2016. aastal läks kustutamisele läbi ettevõtete võlausaldajate poolt

usaldatud summa ca 100 miljoni euro ulatuses. Eelnevast tulenevalt on Eelnõu koostaja seaduse

muudatuste mõju võlausaldajate poolt usaldatud summade välja petmise vähenemisele

hinnanguliselt miinimum 0,5% ulatuses aastas kustutamisele minevast võlausaldaja poolt

82 http://www.evul.ee/kokkuvote-seminarist-maksejouetus-eestis-pohjused-seosed-ja-tagajarjed/

61

usaldatud summast, mis toob Eesti majandusse aastas alternatiivtuluna tagasi umbes 500 000

eurot.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele: Eelnõu

mõjutab riigiasutustest RIK-i, kuna sinna luuakse tehniline lahendus ja see toob kaasa

arenduskulud. RIKi hinnangul püsikulud ei kasva, kuna tegemist olemasoleva registri juurde

loodava lisa teenusega, mille püsikulud mahuvad olemasoleva registri püsikulu sisse. RIK on

kinnitanud, et nad on planeerinud 2017. aasta tegevuskavasse tegelike kasusaajate andmete

esitamise teenuse arendamisega seotud tööjõu ressursi. Arenduskulude rahastust tuleb Euroopa

Liidu Struktuurivahendite Fondist. RAB on samuti leidnud ressursi 2017. aasta tegevuskavas,

et anda sisend RABi ootustele vastava infosüsteemi arenduseks. Projekt on saanud MKM-i

„Avalike teenuste koosvõime loomise“ tegevuskavasse, eelnevast tulenevalt täiendavaid

kulusid riigiasutustele ei kaasne. Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele on

ebaoluline, kuna mõju :

- ulatus väike;

- sagedus väike;

- sihtrühma suurus väike;

- ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike;

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele: Tegelike kasusaajate andmete riiklik kogumine ja

keskse andmelao tekkimine parandab järelevalveasutuste efektiivsust kohustatud isikute

kontrollimisel. Andmeladu annab täiendavad võimalused rahapesu riskide avastamiseks ja loob

eeldused automaatseks tegelike kasusaajate andmete vahetamiseks EL liikmesriikidega, mis

aitab kaasa riigi ja EL-i läbipaistvusele ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele.

Muudatus tagab kõrgema MONEYVAL-i hinnangu 2020. aastal, mis kinnitab Eesti

läbipaistvust, head mainet ja usaldusväärsust maailmas. Madalam MONEYVAL-i hinnangu

tulemus mõjutab välissuhteid ja riigi julgeolekut. Mõju eelnõu rakendamisel on positiivne,

mõju olulisust raske hinnata, kuid mitterakendamisel on negatiivne mõju suur.

Mõjude kokkuvõte

Eelnõu rakendamisega kaasnevad mõjud on kokkuvõttes positiivsed, kuna ühelt poolt on

halduskoormuse (~ 40 000 eurot aastas) ja halduskulu kasv (~ 130 000 eurot aastas) väga

väikesed ja teisalt kulude kasvu õigustab alternatiivtulu (~ 500 000 eurot aastas) ja positiivne

saavutatav efekt riigi välissuhete ja julgeoleku taseme säilimisele ning paranemisele.

Eelnevast tulenevalt ei pea eelnõu koostaja vajalikuks läbi viia edasist põhjalikumat mõjude

analüüsi.

7. Seaduse rakendamisega seotud kulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad kahesed kulud:

1) infosüsteemi arendamisekulu;

2) IV direktiivist tulenevalt kasvab RAB-i tööjõukulu.

Infosüsteemi arenduskulusid oleme juba kirjeldanud mõju olulisuse hindamisel, mistõttu

käesolevas peatükis pöörame tähelepanu RAB-i kasvavale ressursi vajadusele. Eelnõu

62

koostajad küsisid selleks RAB-i esindajalt sisendit. Siinkohal tsiteerime RABi juhi hinnangut

asutuste kasvavate kulude kohta:

„Esmase hinnangu järgi on rahapesu andmebüroo minimaalne vajadus IV direktiivi

rakendamiseks 4 täiendavat ametikohta. Palgakulu tööandjale nelja ametikoha pealt 128 448

eurot aastas. Ehk siis ümmardatult 130 000 aastas (ühe ametikoha brutopalk 2000 eurot

kuus ehk koos tööandja maksudega 32 112 eurot aastas).

Ressursi vajaduse hindamisel on arvesse võetud arvesse uute subjektide lisandumist kohustatud

isikute hulka. Lisaks uute tegevuste lisandumisele, on tegevuste hindamisel arvesse võetud ka

need tegevused, mis on juba olemas, kuid mis direktiivi ja eelnõu nõuete täitmiseks vajavad

täiendavaid tegevusi või põhjalikumat lähenemist. Suurima mahu tööjõukulusse annab

riskipõhise lähenemise juurutamine järelevalves ning vastavate riskihinnangute koostamine ja

pidev ajakohastamine, uute subjektide lisandumine järelevalve alla, täiendavad ülesanded

kontrollmenetluses ning välispäringutega seonduv. Samuti strateegilise analüüsi teostamine

viisil, mis võimaldaks anda vajalikku lähtematerjali NRA-sse, järelevalvetegevuseks riskide

hindamisse ning RABi analüüsifunktsiooni paremaks ja sihistatumaks täitmiseks ning

omakorda kohustatud isikutele tagasiside andmiseks. Tööjõuressursi hindamisel ei ole arvesse

võetud rahapesu andmebüroo võimalikku kohustust tegelike kasusaajate registri andmete

esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral menetleda väärtegusid. Selle kohustuse

lisandumine eeldaks eraldi ressursihinnangut.

Kuivõrd paljude tegevuste mahtu on praktika puudumise tõttu raske hinnata, siis võib

vajaminev tööjõuressurss tegelikkuses erineda. Täiendava ressursikulu hindamisel on võetud

arvesse üksnes direktiivist tulenevate lisaülesannete või tegevuste muutmise vajadust.

Arvestatud ei ole vajadust täiendavaks tööjõuks juba olemasolevate ülesannete täitmiseks

(näiteks varasemad hindamiste etteheited järelevalveressursi ebapiisavuse osas vms).

Siinjuures ei ole hinnatud RABi infosüsteemi pangakontode registri ega tegelike kasusaajate

registri liidestamisega seotud kulutusi.“

Eelnevast tulenevalt on eelnõu koostaja hinnanud mõju riigi eelarvele RAB-i täiendavate

püsikuludena 130 000 eurot aastas.

8. Rakendusaktid

1. Turuosaliste nõukoja, ajutise ja alalise töörühma täpsema töökorra ja ülesanded

kehtestab ning liikmed määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga (§ 13 lg 3).

2. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arvu ja töökorra

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (§ 13 lg 4).

3. Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada krediidiasutuste ja

finantseerimisasutuste poolt kehtestatavatele protseduurireeglitele, nende täitmise

kontrollimise sisekontrollieeskirjale ning nende rakendamisele esitatavad täpsustavaid

nõudeid (§ 15 lg 7).

4. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega infotehnoloogiliste vahendite

abil isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise tehnilised nõuded ja korra (§ 32 lg 2).

5. Nõuded RABle esitatava teate sisule, vormile ja teate esitamise juhendi kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega (§ 51 lg 4).

6. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega RAB kogutavate andmete

registreerimise ja töötlemise korra (§ 61 lg 6).

63

9. Seaduse jõustumine

Käesoleva eelnõu jõustumist puudutavad sätted on toodud eelnõu §-s 115. Eelnõu jõustub

üldises korras, välja arvatud:

• äriregistri tegelike kasusaajate andmete registreerimise sätted;

• panga- ja maksekontode info e-aresti süsteemi kaudu edastamist puudutav osa;

• RAB-le kahtlase tehingu teate veebivormi või X-tee teenuste kaudu edastamise

võimalus.

Nimetatud sätted jõustuvad vastavalt 15. septembril 2017, 2019. aastal ja 1. juulil 2018, kuna

tehnilised arendused nõuavad teostamiseks täiendavat ajavaru.

Kuna IV rahapesu tõkestamise direktiivi üle võtmise tähtaeg on 26. juuni 2017, on käesoleva

eelnõu puhul valitud võimalikest lühim jõustumisrežiim.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Andmekaitse Inspektsioonile, Maksu- ja

Tolliametile, Eesti Pangaliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti

Krüptorahade Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti e-

kaubanduse Liidule, FinanceEstoniale, Advokatuurile, Notarite Kojale, Pankrotihaldurite ja

Kohtutäiturite Kojale, Audiitorkogule, Eesti Raamatupidajate Kogule, Eesti Hasartmängude

Korraldajate Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Liisingühingute Liidule, Eesti

Kindlustusseltside Liidule, Eesti Turismifirmade Liidule, Vabaühenduste liit EMSL-le, Eesti

Post AS-le, Eesti Loto AS-le ning Tavid AS-le ja teistele makseteenuse pakkujatele83.

Eelnõu ettevalmistamise käigus on kohtutud Eesti Pangaliidu, FinanceEstonia,

Finantsinspektsiooni, RAB, Siseministeeriumi, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja

83 Finantsinspektsiooni kodulehe andmete järgi:

- AS Eurex Capital

- AS Pocopay (endine ärinimi Aktsiaselts Elementare)

- Aktsiaselts Talveaed

- Coop Finants AS (endine ärinimi ETK Finants AS)

- GFC Good Finance Company AS

- Kambja Hoiu-Laenuühistu

- Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu

- Maksekeskus AS

- Meieni OÜ

- Osaühing GRAPE TAX-FREE

- PayHub AS (endine ärinimi AS PARSIMONIA)

- TavexWise AS

- TransferFast OÜ

64

Justiitsministeeriumi esindajatega ja nendega konsulteeritud. Eelnõu ja direktiivi ülevõtmise

vastavustabel on esitatud eelnõu Lisas.

Lisa

Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel

Direktiivi (EL)

2015/849

artikkel

RahaPTS, FIS ja KarS

vaste

Vastavus

EL

õigusallik

ale

Kommentaar

1 (1) § 1 vastab

1(2) § 5, KarS 394, 3941, 201 ja 2373 vastab

1(4) § 4 lg 3 vastab

1 (5) KarS § 2373 vastab

1(6) KarS § 16 ja 18 vastab

2 (1) § 8, 9 vastab

65

2 (2)

Rahvuslik riskihinnang

Ei saa hetkel vabastada,

kuna riskihinnang selles

osas käesoleval ajal

puudub

2(3) Liikmesriigi valik

Ei kasuta, vajalik

riskihinnang

2 (4) Tuleneb lõikest 3 a Ei kasuta

2 (5) Tuleneb lõikest 3 b Ei kasuta

2 (6) Tuleneb lõikest 3 c Ei kasuta

2 (7) RP kuritarvitamise riski tuvastamine Ei kasuta

2 (8) Lõike 3 erandid peavad olema

põhjendatud

2 (9) Riskipõhised seiremeetmed

eranditele Ei kasuta

3 1) ja 2) Krediidiasutus, finantseerimisasutus

KAS määrus 575/2013 vastab

3 3) Vara § 4 p 2 vastab

3 4) Kuritegelik tegevus § 6 vastab

3 5) Iseregulatsiooni organ- Advokatuur

ja Notarite koda vastab

3 6)

§ 10

vastab

3 7) § 9 vastab

3 8) § 7 vastab

3 9) § 4 p 11,12 vastab

3 10) § 4 p 13 vastab

3 11) § 4 p 14 vastab

3 12) § 4 p 15 vastab

3 13) § 4 p 4 vastab

3 14) Hasartmänguseadus § 2-4 vastab

3 15) § 4 p 18 vastab

3 16) MERAS § 6 vastab

3 17) § 4 p 16 vastab

4 (1)

Pandimajapidajad, metallijäätmetega

kauplejad, MTÜd ja SAd, EVK jm §

3 lg 1 p-d 6,10, 13 ja 14, § 3 lg 3

vastab

4 (2)

Komisjoni tuleb

teavitada

isikutest, keda art

2 lg 1 ei nimeta

5

§ 3 lg 3

Direktiivist

rangemate sätete

kehtestamine

6 (1)-( 4), (6),

(7)

Komisjoni ülesanded, soovitused ja

aruanne SNRA puhul

Ei puuduta

õigusloomet

6(5) ESA ühisarvamus

Ei puuduta

õigusloomet

7 (1) § 12,13 vastab

66

7 (2) § 12 lg 1, 13 vastab

7 (3) § 12 lg 3, 13 vastab

7 (4) § 12 lg 2 vastab

7 (5) § 12 lg 4 vastab

8 (1) § 14 lg 1, 2 vastab

8 (2) § 14 lg 3, 4 vastab

8 (3) § 15 lg 1 vastab

8 (4) § 15 lg 1 vastab

8 (5) § 15 lg 2 vastab

9 Komisjoni delegeeritud akt ja § 4 p

19 vastab

Ei puuduta

õigusloomet

10 (1) § 31 vastab

10 (2) § 43 lg 2 vastab

11 a) § 20 lg 1 p 1 vastab

11 b)i ja ii § 20 lg 1 p 2 ja lg 4 vastab

11 c) § 20 lg 2 vastab

11 d) § 20 lg 3 vastab

11 e) § 20 lg p 5 vastab

11 f) § 20 lg 1 p 3 vastab

12 Seda erandit ei kasuta

13 (1)a) § 21 lg 1 p1 ja 2 vastab

13 (1) b) § 21 lg 1 p 3 vastab

13 (1) c) § 21 lg 1 p 4 vastab

13 (1) d) § 21 lg 1 p 5, § 24 vastab

13 (2) § 21 lg 5 vastab

13 (3) § 21 lg 6 vastab

13 (4) § 21 lg 7 vastab

13 (5) § 27 vastab

13 (6) § 29 vastab

14 (1) § 20 lg 5 vastab

14 (2) § 34 lg 5 vastab

14 (3) § 28 lg 1+ EVKS vastab

14(4) § 43, 44 vastab

14 (5) § 104 vastab

15 (1) § 33 lg 1 vastab

15 (2) § 33 lg 2,3 vastab

15 (3) § 34 vastab

16 § 35 vastab

17 § 36, ESA suunised

vastab Hiljem FI juhendi

puhul arvestatav

18 (1) § 37 vastab

18 (2) § 38 lg 2 p 1 vastab

18 (3) § 38 lg 2-4 vastab

18 (4) ESA suunised, § 38 lg 5 vastab

19 § 41 vastab

20 § 42, § 21 lg 1 p 6, § 15 lg 1 p 6 vastab

21 § 42 lg 2 vastab

22 § 42 lg 3 vastab

23 § 42 lg 1 vastab

67

24 § 19 vastab

25 § 25 lg 1 vastab

26 (1) § 25 lg 1-3 vastab

26 (2) § 25 lg 4, 5 vastab

27(1) § 25 lg 1 p 3 vastab

27 (2) § 25 lg 2 p 7 vastab

28 § 25 lg 4 vastab

29 § 25 vastab

30 (1) § 77, § 78 lg 7 vastab

30 (2) § 79, § 80 lg 4 vastab

30 (3) § 77, § 78 vastab

30 (4) § 78 vastab

30 (5) § 79 vastab

30 (6) § 79 vastab

30 (7) § 55 lg 1 p 8, § 64, FIS § 47 lg 3 vastab

30 (8) § 21 lg 1 p 3 vastab

30 (9) § 80 vastab

30 (10) Komisjon esitab 2019. a aruande

Ei puuduta

õigusloomet

31 (1) § 78 lg 2 vastab

31 (2) § 10 lg 6,7 vastab

31 (3) § 79 vastab

31 (4) § 78 lg 2 ja 3 vastab

31 (5) § 78 lg 5-7 vastab

31 (6) § 21 lg 1 p 3 vastab

31(7) § 55 lg 1 p 8, § 64 , FIS § 47 lg 3 vastab

31 (8) § 78 lg 2 ja 3 vastab

31 (9) Komisjon esitab 2019. a aruande

Ei puuduta

õigusloomet

32 (1) § 54 lg 1 vastab

32 (2) RABi nimi ja aadress tuleb

Komisjonile teatada

Ei puuduta

õigusloomet

32 (3) § 54 lg 1, 3, § 59 vastab

32 (4) § 55, 56, 59, 60, 63 vastab

32 (5) § 64 lg 8 vastab

32 (6) KrMS § 193 ja 206 vastab

32 (7) § 58 vastab

32 (8) § 55 lg 1 p-d 1 ja 2 vastab

33 (1) a) § 50 lg 1-3 vastab

33 (2) b) § 50 lg 4 vastab

33 (2) § 51 lg 1 vastab

34 (1) § 50 lg 1-3 vastab

34 (2) § 50 lg 5 vastab

35 (1) § 50 lg 6 vastab

35 (2) § 50 lg 6 vastab

36 (1) § 68 lg 1 vastab

36 (2) § 68 lg 1 vastab

37 § 53 lg 1-3 vastab

38 § 53 lg 4 vastab

68

39 (1) § 52 lg 1 vastab

39 (2) § 52 lg 2 p-d 1 ja 4 vastab

39 (3) § 52 lg 2 p 3 vastab

39 (4) § 52 lg 2 p 2 vastab

39 (5) § 52 lg 3 vastab

39 (6) § 52 lg 4 vastab

40 (1) a), b) § 48 lg 1-6 vastab

40 (2) § 48 lg 7 vastab

41 (1) § 49 lg 1 vastab

41 (2) § 49 lg 2 vastab

41 (3) § 49 lg 3 vastab

41 (4) § 49 lg 3 vastab

42 § 48 lg 4 vastab

43 § 1 vastab

44 (1) (2) § 12 lg 3 vastab

44 (3) § 12 lg 5 vastab

44 (4) Statistika edastamine Komisjonile

Ei puuduta

õigusloomet

45 (1) § 16 vastab

45 (2) § 16 lg 1 vastab

45(3) § 16 lg 2 vastab

45 (4) § 16 lg 3 vastab

45 (5) § 16 lg 4 vastab

45 (6) ESAd töötavad välja RTS eelnõu

Ei puuduta

õigusloomet

45(7) Komisjoni RTS eelnõu

Ei puuduta

õigusloomet

45 (8) § 16 lg 5 vastab

45 (9) § 16 lg 6 vastab

45 (10) ESA RTS eelnõu

Ei puuduta

õigusloomet

45 (11) Komisjoni RTS eelnõu

Ei puuduta

õigusloomet

46 (1) § 15 lg 5 vastab

46 (2) § 15 lg 1 p 3 vastab

46 (3) § 50 lg 7 vastab

46 (4) § 18 lg 1 vastab

47 (1) § 71 lg 1 p 2 ja 3 vastab

47 (2) § 73 vastab

47 (3) § 73 p 1 vastab

48 (1) § 65, 66 vastab

48 (2) § 65-67, § 70 vastab

48 (3) § 66 vastab

48 (4) § 65 lg 6 vastab

48 (5) FIS § 47 lg 3 vastab

48 (6) FI juhend, § 65 lg 6

48 (7)

FI ja RABi rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskide

hinnang

Ei puuduta

õigusloomet

69

48 (8) § 14, 15 lg 6

48 (9) § 65 lg 3-5 vastab

48 (10) ESA suunised

Ei puuduta

õigusloomet

49 § 12, 13 vastab

50 Teabe esitamine ESAle

Ei puuduta

õigusloomet

51 Komisjon võib anda abi

koordineerimise hõlbustamiseks

Ei puuduta

õigusloomet

52 § 64 vastab

53 (1) § 64 lg 1,3,6 vastab

53 (2) § 64 lg 7 vastab

53 (3) § 64 lg 8 vastab

54 § 64 lg 9 vastab

55 (1) § 64 lg 9 vastab

55 (2) § 64 lg 8 vastab

56 (1) § 64 lg 5 vastab

56 (2) § 64 lg 5 vastab

57 § 64 lg 1 vastab

58 (1) 10. peatükk vastab

58 (2) § 66 lg 3-6, 10. peatükk vastab

58 (3) 10. peatükk, § 66 lg 4 p 2, § 66 lg 5 vastab

58 (4) FIS, § 65 lg 1 ja 2 vastab

58 (5) § 68 lg 1 vastab

59 (1) § 84-94, 99-100, 101, 84,85 vastab

59(2) § 68 lg 3, § 76, § 66 lg 2, 3, 6 vastab

59 (3) § 66 lg 4 p 2 vastab

59 (4) - Valikut ei kasuta

60 (1) § 68 lg 3, 4 vastab

60 (2) Ei kasuta

60 (3) § 68 lg 3 vastab

60 (4) KarS § 57, 58 vastab

60 (5) KarS § 14 vastab

60 (6) KarS § 13 vastab

61 7. peatükk vastab

62 ESA teavitamine karistustest

Ei puuduta

õigusloomet

63-69 § 114 vastab

70

RAKENDUSAKTI EELNÕU KAVAND

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni liikmete arv ja töökord

Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 13 lõike 4

alusel.

§ 1. Reguleerimisala

71

Määrus sätestab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise (edaspidi komisjon)

moodustamise korra, selle töökorra ning komisjoni liikmete nimetamise ja tagasikutsumise

korra.

§ 2. Üldsätted

(1) Komisjoni ülesanded on sätestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

§ 13 lõikes 4.

(2) Komisjon juhindub ettepanekute tegemisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

seaduse §-s 13 sätestatud põhimõtetest, riiklikust riskihinnangust ning käesolevast määrusest.

§ 3. Komisjoni koosseis

(1) Komisjoni koosseisu kuulub 13 liiget, neist 7 on ametikohajärgsed püsiliikmed ja 6

valitavad liikmed.

(2) Komisjoni esimees on rahandusminister ja aseesimees rahandusministeeriumi kantsler.

(3) Komisjoni püsiliikmeteks nimetatakse justiitsministeeriumi kantsler,

rahandusministeeriumi asekantsler, siseministeeriumi kantsler, välisministeeriumi asekantsler

ning asjaomaste ametite esindajatena Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, rahapesu

andmebüroo juht ja riigi peaprokurör.

(4) Komisjoni valitavateks liikmeteks nimetatakse neljaks aastaks Riigikohtu esindaja, Eesti

Panga esindaja, Kaitsepolitseiameti esindaja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

esindaja, turuosaliste nõukoja esindaja,…..

(5) Ettepaneku valitava liikme kaasamiseks komisjoni koosseisu teeb komisjoni esimees,

lähtudes komisjonis valitud valdkonnast ja temaatikast. Komisjoni esimees kooskõlastab

ettepanekud komisjoniga.

(6) Komisjoni valitavaks liikmeks nimetamiseks tuleb isikul esitada kirjalik nõusolek.

(7) Komisjoni koosseis kehtestatakse siseministri käskkirjaga.

(8) Komisjoni koosseisust arvatakse välja:

1) valitav liige – kirjaliku avalduse alusel ja ametist vabastamisel;

2) ametikohajärgne liige – ametist vabastamisel;

3) juhul kui valitav liige on kolmelt järjestikuselt komisjon istungilt mõjuva põhjuseta

puudunud ja ei ole endale määranud puudumise ajaks asendajat või ei täida talle komisjoni

otsusega pandud ülesandeid – komisjoni esimehe ettepanekul.

§ 4. Komisjoni töövorm

72

(1) Komisjoni töövorm on istung ja istungite vahelisel ajal kirjalik arutelu ning elektrooniline

otsustamine e-posti vahendusel. Komisjoni istungit juhatab komisjoni esimees ja tema

äraolekul komisjoni aseesimees.

(2) Komisjoni istungi toimumise aja määrab komisjoni ettepanekul komisjoni esimees.

Komisjoni istungi toimumisest teatatakse komisjon liikmele ette vähemalt 30 tööpäeva enne

istungi toimumist.

(3) Komisjon istungid toimuvad kaks korda aastas, vajaduse korral kutsub komisjon esimees

komisjon kokku erakorraliselt.

(4) Komisjon liikmete tööd ei tasustata.

(5) Komisjon liikme põhjendatud ettepaneku korral võib komisjon istungist hääleõiguseta osa

võtta isik, kes ei ole komisjon liige.

(6) Komisjoni istung protokollitakse.

(7) Komisjon võib istungite vahelisel ajal saata komisjon tööga seotud materjale kirjalikuks

aruteluks ja langetada otsuseid elektroonilisel teel läbiviidava kooskõlastuse teel.

§ 5. Komisjoni töö juhtimine

(1) Komisjoni esimees juhib komisjoni tööd, esindab komisjoni ja vastutab komisjoni

tegevuse eest.

(2) Komisjoni esimehe äraolekul või tema ülesandel täidab esimehe ülesandeid komisjoni

aseesimees või tema puudumisel esimehe poolt määratud komisjoni liige.

(3) Komisjon kehtestab protokollilise otsusega kodukorra ja juhendid, samuti kõik komisjoni

nimel esitatavad arvamused, ettepanekud, avaldused, aruanded ning töörühmade koosseisud ja

nende tasustamise korra ja summad.

§ 6. Komisjoni otsused

(1) Komisjoni otsused märgitakse protokolli, millele kirjutavad alla istungi juhataja ja

protokollija.

(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa vähemalt pool koosseisust.

Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral

otsustab istungi juhataja hääl.

§ 7. Komisjoni töörühmad

(1) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni juurde luuakse kohustatud

isikute esindajate komisjon (edaspidi turuosaliste nõukoda), mille eesmärgiks on

valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu anda.

73

(2) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 13 lõike 3 kohaselt võib

komisjoni juurde moodustada ajutisi ja alalisi töörühmi.

(3) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 13 lõike 3 kohaselt komisjoni

juurde moodustatud ajutise ja alalise töörühma täpsema töökorra ja ülesanded kehtestab ning

liikmed määrab rahandusminister käskkirjaga.

(4) Komisjoni istungil määratakse töörühma juht, kelle ülesandeks on korraldada töörühma

tegevust ja anda aru töörühma tegevusest komisjoni istungitel.

(5) Komisjoni töörühmadesse valitakse teemavaldkonna asjatundjad ja sidusvaldkondade

esindajad.

§ 8. Komisjoni istungi ettevalmistamine

(1) Komisjoni istungite ettevalmistamiseks peavad töörühmade juhid ja komisjoni esimees

korralisi nõupidamisi.

(2) Komisjoni istungite materjalid edastatakse liikmetele elektrooniliselt 14 tööpäeva enne

komisjoni istungi toimumist.

(3) Komisjoni liikmed edastavad oma arvamuse ja ettepanekud komisjoni istungite

materjalide kohta elektrooniliselt või suuliselt komisjonile määratud aja jooksul.

(4) Komisjoni liige teavitab Justiitsministeeriumi komisjoni istungilt ja nõupidamiselt

puudumisest ning teatab, kes teda asendab.

§ 9. Komisjoni asjaajamine

(1) Komisjoni asjaajamist korraldab Rahandusministeerium.

(2) Rahandusministeerium:

1) kontrollib komisjoni otsuste täitmist ja annab sellekohase teabe komisjonile;

2) tagab istungite päevakorra ja materjalide ettevalmistamise ning komisjoni liikmetele

edastamise;

3) tagab komisjoni tegevuskava ja aruannete koostamise ning komisjoni ülesannete

täitmiseks eraldatud vahendite otstarbeka kasutamise;

4) arvestab komisjoni päevakorra koostamisel komisjoni liikmete ettepanekuid.

Jüri Ratas

Peaminister

Sven Sester

Rahandusminister

74

Heiki Loot

Riigisekretär

RAKENDUSAKTI KAVAND

Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise tehnilised

nõuded ja kord

Määrus kehtestatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 32 lõike 2

alusel.

1. peatükk

75

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega reguleeritakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 3

nimetatud kohustatud isiku (edaspidi teenusepakkuja) teabe avaldamise nõudeid,

infotehnoloogiliste vahendite abil ärisuhte loomisel ja tehingu tegemisel rakendatavaid

protseduurireegleid, nõudeid tehingu osapoolte tahteavaldustega seotud tegevustele,

ankeetküsitluste ja ärisuhte loomisel kohustusliku protseduurireeglina läbiviidava reaalajas

intervjuu korraldamist, isiku näokujutise töötlemise tingimusi, samuti sooritatud protseduure

sünkroniseeritud heli ja kujutisega kajastava infovoo kvaliteedi ning salvestamise ja salvestise

taasesitatavuse nõudeid.

§ 2. Isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise eeltingimused

(1) Teenusepakkuja peab infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamisel ja

kontrollimisel kasutama kõrge usaldusväärsuse tasemega tehnilisi vahendeid, mis tagavad

tõsikindla isikusamasuse tuvastamise ning võimaldavad ära hoida edastatavate andmete

muutmise või väärkasutamise.

(2) Isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel peab kontot avada või muud teenust

kasutada sooviv füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja kasutama isikut

tõendavate dokumentide seaduse alusel väljaantud digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud

dokumenti ja infotehnoloogilist vahendit, millel on toimiv kaamera, mikrofon ja digitaalseks

tuvastamiseks vajalik riist- ja tarkvara ning piisava kvaliteediga internetiühendus.

(3) Lõikes 2 nimetatud isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel võib teenusepakkuja

kasutada sellist infotehnoloogilist vahendit, millel on biomeetriliste andmete digitaalseks

tuvastamiseks vajalik riist- ja tarkvara.

(4) Füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja tuvastab end teenusepakkuja

määratud infosüsteemi sisenedes ning kinnitab ärisuhte loomisel ja tehingu juhuti tegemisel,

et on tutvunud teenusepakkuja veebilehel või määratud infosüsteemis teabega

infotehnoloogiliste vahendite kasutamise kohta ja nõustub infotehnoloogiliste vahendite abil

isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise tingimustega.

(5) Füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja kinnitab ärisuhte loomisel ja tehingu

juhuti tegemisel digitaalallkirjaga, et:

1) ta on nõus läbiviidavate protseduuride käigus isikuandmete töötlemisega ja nende

salvestamisega;

76

2) ta sooritab käesolevas määruses nimetatud protseduurid isiklikult, välja arvatud § 10 lõikes

3 ja § 11 lõikes 3 sätestatud juhtudel;

3) paragrahvis 10 nimetatud ankeetküsitluses ja §-s 11 nimetatud intervjuu käigus tema poolt

esitatud andmed on õiged ja täielikud ning ta on teadlik tagajärgedest, mis kaasnevad ärisuhte

loomisel väära, eksitava või puuduliku teabe esitamisega;

4) ta täidab teenusepakkuja kehtestatud ärisuhte loomiseks ning tehingu tegemiseks vajalikke

tingimusi.

(6) E-residendi digitaalset isikutunnistust kasutav füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik

esindaja on lisaks lõikes 5 nimetatule kohustatud:

1) nõustuma Eesti õigusnormide kohaldamisega, kinnitades seda digitaalallkirjaga;

2) näitama kaamera ees teenusepakkujale välisriigi poolt välja antud kehtiva reisidokumendi

isikuandmete lehekülge.

§ 3. Ebaõnnestunud isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine

(1) Isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine ärisuhte loomisel infotehnoloogiliste

vahendite abil loetakse ebaõnnestunuks, kui:

1) füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja on tahtlikult esitanud andmeid, mis ei

vasta isikut tõendavate dokumentide andmekogusse kantud isiku tuvastamise andmetele või ei

lange kokku muude protseduuridega saadud info või andmetega;

2) isikusamasuse tuvastamise, ankeetküsitluse või intervjuu käigus sessioon aegub või

sünkroniseeritud heli ja kujutist edastav infovoog ei vasta §-s 5 esitatud nõuetele;

3) füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja ei ole kinnitanud § 2 lõigetes 4–6

sätestatut;

4) füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja keeldub §-s 7 nimetatud

teenusepakkuja juhiste täitmisest;

5) füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja kasutab teenusepakkuja loata teise

isiku abi;

6) on tegemist asjaoludega, mis viitavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusele.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud sessioon aegub, kui füüsiline isik või juriidilise isiku

seaduslik esindaja ei ole 15 minuti jooksul teenusepakkuja infosüsteemis lõpule viinud ühtegi

tegevust.

(3) Lõike 1 punktides 1–6 nimetatud asjaolude puhul ei rahulda teenusepakkuja füüsilise

isiku või juriidilise isiku seadusliku esindaja taotlust konto avamiseks või tehingu tegemiseks.

77

(4) Lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud asjaolude puhul edastab teenusepakkuja teate rahapesu

andmebüroole.

§ 4. Teabe avaldamine infotehnoloogiliste vahendite kasutamise kohta

Teenusepakkuja peab oma veebilehel või määratud infosüsteemis avaldama teabe tehniliste

võimaluste kohta isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks infotehnoloogiliste

vahendite abil. Avaldatud teabes tuleb välja tuua vähemalt järgmised asjaolud:

1) viide kohaldatavatele õigusnormidele;

2) teave, et isikule ja teenusepakkujale laienevad infotehnoloogiliste vahendite abil

isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimise korral samasugused õigused ja kohustused kui

isikusamasuse tuvastamisel ja kontrollimisel isikuga või tema esindajaga samas kohas

viibides;

3) hoiatus selle kohta, et isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine ei kohusta

teenusepakkujat ärisuhet looma ega teenuste kättesaadavust tagama;

4) tingimused, mille korral isikusamasuse tuvastamine ja kontrollimine infotehnoloogiliste

vahendite abil loetakse ebaõnnestunuks.

2. peatükk

Teenusepakkuja infosüsteemile esitatavad tehnilised nõuded

§ 5. Sünkroniseeritud heli ja kujutist kajastava infovoo kvaliteedi miinimumnõuded

(1) Teenusepakkuja infosüsteem peab võimaldama digitaalset isiku tuvastamist ja digitaalset

allkirjastamist.

(2) Teenusepakkuja peab kontrollima, kas infosüsteem tagab selge, kvaliteetse, salvestatava

ja taasesitatava sünkroniseeritud heli ja kujutise edastamise, mis on piisav, et üheselt ja

usaldusväärselt edastatavast aru saada.

§ 6. Salvestamise ja salvestise taasesitatavuse nõuded

(1) Kujutist ja heli sisaldav infovoog tuleb teenusepakkujal salvestada viisil, mis võimaldab

selle taasesitamist samaväärse kvaliteediga kui algselt toimunud sünkroniseeritud heli ja

kujutise edastamine.

78

(2) Kujutist ja heli sisaldav infovoog tuleb salvestada koos ajatempliga, kliendi IP-aadressi,

tuvastatava isiku nime ning tuvastatava isiku isikukoodiga, kusjuures ajatempel peab olema

seotud seda puudutavate andmetega sellisel viisil, et iga hilisem andmemuudatus, selle

muudatuse tegija, aeg, viis ja põhjus on tuvastatavad.

(3) Teenusepakkuja on kohustatud lõikes 2 nimetatud viisil salvestama ankeetküsitlusega

kogutud andmed ja järgmised protseduurid:

1) isikusamasuse tuvastamine;

2) paragrahvi 2 lõigetes 4–6 nimetatud kinnitused ja nõusolekud ning nende andmine;

3) reaalajas kohustusliku intervjuu läbiviimine.

(4) Salvestamine algab isikusamasuse tuvastamisega ja lõpeb, kui lõikes 3 nimetatud andmed

on kogutud ja protseduurid läbi viidud.

(5) Lõikes 3 nimetatud andmeid ja protseduure sisaldavad salvestised peavad olema

taasesitatavad viie aasta jooksul pärast ärisuhte lõppemist.

(6) Teenusepakkujal on õigus §-s 10 nimetatud protseduuri salvestada kujutist ja heli

sisaldava infovoona.

§ 7. Isiku näo ja dokumendi kadreerimise nõuded

(1) Isiku pea ja õlad peavad olema nähtaval ja kadreeritud ning nägu peab olema varjudeta ja

katmata ning taustast ja muudest objektidest selgelt eristatav ja äratuntav.

(2) Teenusepakkuja võib anda juhiseid isiku asendi muutmiseks ning isiku ja dokumendi

kaadrisse paigutamiseks, et isikusamasust oleks võimalik tuvastada ja kontrollida, sealhulgas

vaadelda dokumendile kantud andmeid või kujutisi.

(3) Teenusepakkujal on õigus nõuda pea- või näokatte ja prillide eemaldamist või muude

teenuspakkuja juhiste täitmist, mille eesmärgiks on isikusamasuse tuvastamise ja

kontrollimise tagamine.

79

3. peatükk

Ärisuhte loomisel ja tehingu tegemisel rakendatavad protseduurireeglid

§ 8. Ärisuhte loomisel ja tehingu tegemisel rakendatavad protseduurireeglid

(1) Lähtudes teenuse riskidest ja protseduurireeglitest ning nende rakendamisele ja täitmise

kontrollimisest koostab ja rakendab teenusepakkuja hoolsusmeetmete kohaldamiseks ärisuhte

loomisel ja tehingu tegemisel tegevusjuhendeid.

(2) Paragrahvides 2 ja 10 ettenähtud protseduure viib läbi teenusepakkuja töötaja või

automatiseeritud süsteem.

(3) Teenusepakkuja on kohustatud vältima automatiseeritud süsteemiga manipuleerimise

riske.

§ 9. Kliendi- ja riskiprofiili kindlaksmääramine

(1) Paragrahvi 8 lõikes 1 nimetatud tegevusjuhendite ja protseduurireeglite alusel ning

ankeetküsitluse, intervjuu ja muu kättesaadava informatsiooni ning andmete süstematiseeritud

kogumise, analüüsimise ja asjaolude selgitamise põhjal koostab teenusepakkuja kliendiprofiili

ja selle ühe osana riskiprofiili.

(2) Lõikes 1 nimetatud kliendi- ja riskiprofiili peab teenusepakkuja koostama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

§ 10. Ankeetküsitlus

(1) Ankeetküsitlusega selgitatakse välja füüsilise isiku elukoha aadress, tegevusprofiil,

tegevusala, ärisuhte loomise eesmärk ja iseloom, isiku majanduslike või perekondlike huvide

seos Eestiga, asjakohasel juhul isiku poolt kasutatavate teenuste prognoositavad mahud,

tegelik kasusaaja, samuti see, kas tegemist on riikliku taustaga isikuga, ja muu oluline

informatsioon.

(2) Ankeetküsitlusega selgitatakse välja juriidilise isiku ärinimi, registrikood, asukoht ja

tegevuskohad, sealhulgas välisriigis asuvad filiaalid, isiku õiguslik vorm, õigusvõime,

seadusjärgsed ja lepingulised esindajad, tegelik(ud) kasusaaja(d) ja asjakohasel juhul, kas

tegelik kasusaaja on riikliku taustaga isik, majanduslikud seosed Eestiga, Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriikidega ja kolmandate riikidega, olulisemad äripartnerid,

juriidilise isiku tegevusprofiili, põhi- ja kõrvaltegevusalad, ärisuhte loomise eesmärk ja

iseloom ning muu oluline informatsioon.

(3) Teenusepakkuja loal võib füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja

ankeetküsitluse läbiviimisel kasutada teise isiku kaasabi.

80

(4) Teenusepakkuja töötaja on kohustatud hindama ankeetküsitluse vastuseid ja kajastama nii

hinnangu kui ka selle aluseks olevad asjaolud §-s 9 nimetatud kliendi- ja riskiprofiilis.

(5) Teenusepakkuja võib eraldiseisvast ankeetküsitlusest loobuda, kui lõigetes 1, 2 ja 4

nimetatud nõuded täidetakse intervjuu käigus. Eraldiseisvast ankeetküsitlusest loobumist peab

teenusepakkuja selgitama § 12 kohaselt koostatavates teenusepakkuja protseduurireeglites.

§ 11. Intervjuu

(1) Kliendiprofiili kindlaksmääramiseks vajaliku informatsiooni ja andmete kogumiseks ja

kontrollimiseks esitab teenusepakkuja töötaja intervjuu käigus osaliselt struktureeritud

küsimusi, lähtudes ankeetküsitluse tulemustest.

(2) Teenusepakkuja töötaja peab ärisuhte loomisel kohustusliku intervjuu läbi viima reaalajas.

(3) Teenusepakkuja loal võib füüsiline isik või juriidilise isiku seaduslik esindaja intervjuu

ajal kasutada teise isiku kaasabi.

(4) Teenusepakkuja töötaja on kohustatud hindama intervjuu käigus kliendi reageeringut,

saadud info ja andmete usaldusväärsust ja kooskõla muude protseduuridega saadud

informatsiooni või andmetega ja kajastama nii hinnangu kui selle aluseks olevad asjaolud §-s

9 nimetatud kliendi- ja riskiprofiilis.

§ 12. Teenusepakkuja protseduurireeglid

(1) Teenusepakkuja peab kehtestama infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse

tuvastamise ja kontrollimise protseduurireeglid, mis sisaldavad vähemalt:

1) tegevusjuhendit isikusamasuse tuvastamise protseduuri läbiviimiseks infotehnoloogiliste

vahendite abil, sealhulgas nõudeid isikusamasuse tuvastamiseks ja esitatud andmete

kontrollimiseks;

2) tegevusjuhendit ankeetküsitluse koostamiseks;

3) tegevusjuhendit teenusepakkujale reaalajas kohustusliku intervjuu küsimuste koostamiseks

ja läbiviimiseks;

4) tehnilisi nõudeid sünkroniseeritud heli ja kujutist kajastava infovoo kvaliteedile ja selle

kontrollimisele;

5) nõudeid esitatud andmete kogumisele ja ajakohastamisele ning andmete ja salvestiste

säilitamisele;

6) meetmed punktides 1–5 nimetatud tegevusjuhendite täitmise kontrollimise kohta.

(2) Teenusepakkuja töötaja peab andma hinnangu §-des 2, 10 ja 11 nimetatud protseduuride

tulemustele ja tegema ettepaneku kliendi suhtes rakendatava ärisuhte jälgimise režiimi kohta.

Teenusepakkuja töötaja hinnang on aluseks ärisuhte loomise otsuse tegemisel.

81

Sven Sester

Rahandusminister

Veiko Tali

Kantsler