VALGLINNASTUMINE – VALGLINNASTUMINE – KOHALIKU OMAVALITSUSE KOHALIKU OMAVALITSUSE
RÕÕMUD JA MUREDRÕÕMUD JA MURED
Linnade ja Valdade päevadLinnade ja Valdade päevad28.02.200828.02.2008
Kaarel-Mati HallaKaarel-Mati HallaTallinna Linnakantselei arendusdirektorTallinna Linnakantselei arendusdirektor
Teema püstituse vajadusTeema püstituse vajadus
Välja tuua konkreetsed mured ja rõõmud Välja tuua konkreetsed mured ja rõõmud kohalikele omavalitsustelekohalikele omavalitsustele
Kuidas Tallinna valglinnastumine Kuidas Tallinna valglinnastumine mõjutab Tallinna, selle tagamaa ja mõjutab Tallinna, selle tagamaa ja Harjumaa, kui regiooni elu-oluHarjumaa, kui regiooni elu-olu
Tallinn – valglinnastumise Tallinn – valglinnastumise lipulaev Eestislipulaev Eestis
Tallinna kui valglinnastumise lipulaeva roll on Tallinna kui valglinnastumise lipulaeva roll on igati loogiline, silmas pidades elanikkonna arvu igati loogiline, silmas pidades elanikkonna arvu (01.01.2008 – 401370), tööhõive suurt ulatust (01.01.2008 – 401370), tööhõive suurt ulatust ja keskset kohta majandusesja keskset kohta majanduses
Tallinn on Eesti peamine tõmbekeskus, kus Tallinn on Eesti peamine tõmbekeskus, kus avaramad töökoha leidmise ja avaramad töökoha leidmise ja õppimisvõimalused, kirev ja mitmekülgne õppimisvõimalused, kirev ja mitmekülgne kultuurielukultuurielu
Tallinnal on ka rida muresid ja rõõmusid Tallinnal on ka rida muresid ja rõõmusid seoses valglinnastumisegaseoses valglinnastumisega
Valglinnastumine – linna arengu Valglinnastumine – linna arengu loogiline ja seaduspärane loogiline ja seaduspärane protsessprotsess Valglinnastumine on objektiivne protsess, millele Valglinnastumine on objektiivne protsess, millele
kätt ette panna ei saa, mida näitab ka teiste kätt ette panna ei saa, mida näitab ka teiste riikide suurlinnade aastakümnete pikkune riikide suurlinnade aastakümnete pikkune kogemuskogemus
Valglinnastumise liikumapanevaks jõuks on ka Valglinnastumise liikumapanevaks jõuks on ka inimeste igiomane soov elada oma majas ja inimeste igiomane soov elada oma majas ja vastavad majanduslikud võimalused vastavad majanduslikud võimalused
Suurettevõtete kolimine Tallinna tagamaadeleSuurettevõtete kolimine Tallinna tagamaadele
Tallinna põhiline valglinnastumise mure – Tallinna põhiline valglinnastumise mure – kaasaegsetele nõuetelekaasaegsetele nõuetele mittevastav teede mittevastav teede ja liiklussõlmede infrastruktuurja liiklussõlmede infrastruktuur
Tallinna teed ja liiklussõlmed on ülekoormatud, Tallinna teed ja liiklussõlmed on ülekoormatud, põhilised liiklussõlmed on aegunud ja põhilised liiklussõlmed on aegunud ja ammendanud oma läbilaskevõimeammendanud oma läbilaskevõime
Kahesuunalises pendelrändes, elu- ja töökoha Kahesuunalises pendelrändes, elu- ja töökoha vahel, osaleb igapäevaselt 44000 inimestvahel, osaleb igapäevaselt 44000 inimest
““Pargi ja reisi” süsteemi rakendamine Tallinna Pargi ja reisi” süsteemi rakendamine Tallinna põhiteedelpõhiteedel
Ülemiste, Russalka ja Haabersti Ülemiste, Russalka ja Haabersti rekonstrueerimine – valglinnastumise põhilise rekonstrueerimine – valglinnastumise põhilise mure leevendus.mure leevendus.
““Pargi ja reisi” süsteemPargi ja reisi” süsteem
JAOTUSTEEGA ÜLEMISTE LIIKLUSSÕLME LAHENDUS
RUSSALKA RISTMIKRUSSALKA RISTMIK
RUSSALKA RISTMIKRUSSALKA RISTMIK
HAABERSTI RISTMIK
Valglinnastumine lööb tuntavalt Valglinnastumine lööb tuntavalt ka Tallinna rahakoti pihtaka Tallinna rahakoti pihta
Tulumaksu seaduse par. 5 lõike 1 järgi residentsist Tulumaksu seaduse par. 5 lõike 1 järgi residentsist füüsilise isiku maksustatavast tulust laekub füüsilise isiku maksustatavast tulust laekub elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,9%elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,9%
Arvutused näitavad, et kahesuunalisest Arvutused näitavad, et kahesuunalisest valglinnastumisest (mujalt Tallinnasse – 31500 ja valglinnastumisest (mujalt Tallinnasse – 31500 ja Tallinnast mujale 12500 inimest) tulenev saamata tulu Tallinnast mujale 12500 inimest) tulenev saamata tulu Tallinna eelarvesse 2007. aastal oli ligikaudu 350 mln Tallinna eelarvesse 2007. aastal oli ligikaudu 350 mln krooni (lähtudes Tallinna 2007. a prognoositavast krooni (lähtudes Tallinna 2007. a prognoositavast keskmisest brutokuupalgast – 12890 krooni, kui keskmisest brutokuupalgast – 12890 krooni, kui põhiline tulu liik)põhiline tulu liik)
Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa regiooni arengu mootorregiooni arengu mootor (1)(1)
Üle 31000 inimese elama asumine Tallinna Üle 31000 inimese elama asumine Tallinna naabervaldadesse, tõstab elukeskkonna naabervaldadesse, tõstab elukeskkonna kvaliteedi seal kaasaegsele tasemele ja paneb kvaliteedi seal kaasaegsele tasemele ja paneb elu käimaelu käima
Suurettevõtete kolimine Tallinna Suurettevõtete kolimine Tallinna naabervaldadesse, tähendab seal uusi naabervaldadesse, tähendab seal uusi töökohti, kaasaegset infrastruktuuri, mis on töökohti, kaasaegset infrastruktuuri, mis on valla jätkusuutliku arengu määravaks teguriksvalla jätkusuutliku arengu määravaks teguriks
Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa regiooni arengu mootorregiooni arengu mootor (2)(2)
Valglinnastumisest tuleneb objektiivne koostöö Valglinnastumisest tuleneb objektiivne koostöö vajadus Tallinna ja regiooni teiste valdade vahel, vajadus Tallinna ja regiooni teiste valdade vahel, eelkõige nende probleemide lahendamisel, mis ei eelkõige nende probleemide lahendamisel, mis ei tunnista kehtestatud administratiivseid piire (nt. tunnista kehtestatud administratiivseid piire (nt.
Tallinna uus prügila Jõelähtme vallas, ühistrans-Tallinna uus prügila Jõelähtme vallas, ühistrans-pordi korraldamine Viimsi valla ja Maardu linnaga pordi korraldamine Viimsi valla ja Maardu linnaga jne)jne)
Tallinna munitsipaalkoolides õpib käesoleval Tallinna munitsipaalkoolides õpib käesoleval õppeaastal 3400 õpilast ja lasteaedades on õppeaastal 3400 õpilast ja lasteaedades on leidnud koha 790 last Harjumaalt. Tallinna 585 leidnud koha 790 last Harjumaalt. Tallinna 585 õpilast õpib Harjumaa munitsipaalkoolides ja 133 õpilast õpib Harjumaa munitsipaalkoolides ja 133 last käib Harjumaa lasteaedades. Tallinna last käib Harjumaa lasteaedades. Tallinna huvikoolides käib 1116 last mujalthuvikoolides käib 1116 last mujalt
Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa regiooni arengu mootorregiooni arengu mootor (3)(3)
SKP elaniku kohta Harju maakond – 196 762
(2005. a andmed) Tartu maakond – 118 233
Pärnu maakond – 101527 Ida-Virumaa – 86 768 Eesti keskmine 130 297
Keskmine brutokuupalk Harju maakond – 12 354
(2007. a III kvartal) Tartu maakond – 10712
Pärnu maakond – 8 835 Ida-Virumaa – 8 007
Kuu netosissetulek leibkonna liikme kohta (2006. a andmed)
Harju maakond – 5 127
Tartu maakond – 4 462
Pärnu maakond – 4 104
Ida-Virumaa – 3 332
Eesti keskmine – 4 343
allikas Statistikaamet
Eesmärk: muresid vähem ja rõõmusid Eesmärk: muresid vähem ja rõõmusid rohkem (1)rohkem (1)
Pealinna seaduse vastuvõtmine või Pealinna seaduse vastuvõtmine või kohaliku omavalitsuse korralduse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine, mis määratleks seaduse muutmine, mis määratleks Tallinna ametliku staatuse pealinnana Tallinna ametliku staatuse pealinnana
Tallinna kui pealinna ja riigi vaheline Tallinna kui pealinna ja riigi vaheline koostööleping (nt. Saksamaa kogemus), koostööleping (nt. Saksamaa kogemus), mis lahendaks paljud küsimused, mida ei mis lahendaks paljud küsimused, mida ei ole võimalik reguleerida seadusega ole võimalik reguleerida seadusega üldistel alustel üldistel alustel
Eesmärk: vähem muresid, rohkem rõõme Eesmärk: vähem muresid, rohkem rõõme (2)(2)
Ühise tegutsemise lepingud Tallinna ja Ühise tegutsemise lepingud Tallinna ja naabervaldade vahel ühisprojektide naabervaldade vahel ühisprojektide realiseerimiseks (nt. Ühisveevärk ja –realiseerimiseks (nt. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon, ühistransport, teed ja parklad, kanalisatsioon, ühistransport, teed ja parklad, prügilad)prügilad)
Tallinna ja riigi vaheline konstruktiivne koostöö Tallinna ja riigi vaheline konstruktiivne koostöö Tallinna valglinnastumise põhilise mure -Tallinna valglinnastumise põhilise mure -peamiste liiklussõlmede rekonstrueerimisekspeamiste liiklussõlmede rekonstrueerimiseks
Omavalitsuste ühenduste võimutaseme Omavalitsuste ühenduste võimutaseme tõstmine, mis kahepoolse koostöö vormile lisab tõstmine, mis kahepoolse koostöö vormile lisab regionaalse koostöö kanali regionaalse koostöö kanali
Eesmärk: vähem muresid, rohkem rõõme Eesmärk: vähem muresid, rohkem rõõme (3)(3)
Maakonna, kui terviku arenguks vajalik arengukava Maakonna, kui terviku arenguks vajalik arengukava (koostamisel) (koostamisel)
Maa sihtotstarbe määratlemisel lähtuda põhimõttest, et Maa sihtotstarbe määratlemisel lähtuda põhimõttest, et elamupiirkondade juures oleks piisavalt vaba ärimaad elamupiirkondade juures oleks piisavalt vaba ärimaad (töökohad elukoha lähedal)(töökohad elukoha lähedal)
Rohkem linnamaad äritegevuse võimaldamiseksRohkem linnamaad äritegevuse võimaldamiseks Soodsamad tingimused alustatavatele ettevõtetele Soodsamad tingimused alustatavatele ettevõtetele
(tööstuspargid, inkubaatorid, rahalised starditoetused)(tööstuspargid, inkubaatorid, rahalised starditoetused) Aktiivne osalemine ettevõtluses, asudes kohaliku Aktiivne osalemine ettevõtluses, asudes kohaliku
omavalituse ülesannete täitmiseks ka ettevõtete omavalituse ülesannete täitmiseks ka ettevõtete omanike ringiomanike ringi
Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!