VALGLINNASTUMINE – VALGLINNASTUMINE – KOHALIKU OMAVALITSUSE KOHALIKU OMAVALITSUSE

RÕÕMUD JA MUREDRÕÕMUD JA MURED

Linnade ja Valdade päevadLinnade ja Valdade päevad28.02.200828.02.2008

Kaarel-Mati HallaKaarel-Mati HallaTallinna Linnakantselei arendusdirektorTallinna Linnakantselei arendusdirektor

Teema püstituse vajadusTeema püstituse vajadus

Välja tuua konkreetsed mured ja rõõmud Välja tuua konkreetsed mured ja rõõmud kohalikele omavalitsustelekohalikele omavalitsustele

Kuidas Tallinna valglinnastumine Kuidas Tallinna valglinnastumine mõjutab Tallinna, selle tagamaa ja mõjutab Tallinna, selle tagamaa ja Harjumaa, kui regiooni elu-oluHarjumaa, kui regiooni elu-olu

Tallinn – valglinnastumise Tallinn – valglinnastumise lipulaev Eestislipulaev Eestis

Tallinna kui valglinnastumise lipulaeva roll on Tallinna kui valglinnastumise lipulaeva roll on igati loogiline, silmas pidades elanikkonna arvu igati loogiline, silmas pidades elanikkonna arvu (01.01.2008 – 401370), tööhõive suurt ulatust (01.01.2008 – 401370), tööhõive suurt ulatust ja keskset kohta majandusesja keskset kohta majanduses

Tallinn on Eesti peamine tõmbekeskus, kus Tallinn on Eesti peamine tõmbekeskus, kus avaramad töökoha leidmise ja avaramad töökoha leidmise ja õppimisvõimalused, kirev ja mitmekülgne õppimisvõimalused, kirev ja mitmekülgne kultuurielukultuurielu

Tallinnal on ka rida muresid ja rõõmusid Tallinnal on ka rida muresid ja rõõmusid seoses valglinnastumisegaseoses valglinnastumisega

Valglinnastumine – linna arengu Valglinnastumine – linna arengu loogiline ja seaduspärane loogiline ja seaduspärane protsessprotsess Valglinnastumine on objektiivne protsess, millele Valglinnastumine on objektiivne protsess, millele

kätt ette panna ei saa, mida näitab ka teiste kätt ette panna ei saa, mida näitab ka teiste riikide suurlinnade aastakümnete pikkune riikide suurlinnade aastakümnete pikkune kogemuskogemus

Valglinnastumise liikumapanevaks jõuks on ka Valglinnastumise liikumapanevaks jõuks on ka inimeste igiomane soov elada oma majas ja inimeste igiomane soov elada oma majas ja vastavad majanduslikud võimalused vastavad majanduslikud võimalused

Suurettevõtete kolimine Tallinna tagamaadeleSuurettevõtete kolimine Tallinna tagamaadele

Tallinna põhiline valglinnastumise mure – Tallinna põhiline valglinnastumise mure – kaasaegsetele nõuetelekaasaegsetele nõuetele mittevastav teede mittevastav teede ja liiklussõlmede infrastruktuurja liiklussõlmede infrastruktuur

Tallinna teed ja liiklussõlmed on ülekoormatud, Tallinna teed ja liiklussõlmed on ülekoormatud, põhilised liiklussõlmed on aegunud ja põhilised liiklussõlmed on aegunud ja ammendanud oma läbilaskevõimeammendanud oma läbilaskevõime

Kahesuunalises pendelrändes, elu- ja töökoha Kahesuunalises pendelrändes, elu- ja töökoha vahel, osaleb igapäevaselt 44000 inimestvahel, osaleb igapäevaselt 44000 inimest

““Pargi ja reisi” süsteemi rakendamine Tallinna Pargi ja reisi” süsteemi rakendamine Tallinna põhiteedelpõhiteedel

Ülemiste, Russalka ja Haabersti Ülemiste, Russalka ja Haabersti rekonstrueerimine – valglinnastumise põhilise rekonstrueerimine – valglinnastumise põhilise mure leevendus.mure leevendus.

““Pargi ja reisi” süsteemPargi ja reisi” süsteem

JAOTUSTEEGA ÜLEMISTE LIIKLUSSÕLME LAHENDUS

RUSSALKA RISTMIKRUSSALKA RISTMIK

RUSSALKA RISTMIKRUSSALKA RISTMIK

HAABERSTI RISTMIK

Valglinnastumine lööb tuntavalt Valglinnastumine lööb tuntavalt ka Tallinna rahakoti pihtaka Tallinna rahakoti pihta

Tulumaksu seaduse par. 5 lõike 1 järgi residentsist Tulumaksu seaduse par. 5 lõike 1 järgi residentsist füüsilise isiku maksustatavast tulust laekub füüsilise isiku maksustatavast tulust laekub elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,9%elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele 11,9%

Arvutused näitavad, et kahesuunalisest Arvutused näitavad, et kahesuunalisest valglinnastumisest (mujalt Tallinnasse – 31500 ja valglinnastumisest (mujalt Tallinnasse – 31500 ja Tallinnast mujale 12500 inimest) tulenev saamata tulu Tallinnast mujale 12500 inimest) tulenev saamata tulu Tallinna eelarvesse 2007. aastal oli ligikaudu 350 mln Tallinna eelarvesse 2007. aastal oli ligikaudu 350 mln krooni (lähtudes Tallinna 2007. a prognoositavast krooni (lähtudes Tallinna 2007. a prognoositavast keskmisest brutokuupalgast – 12890 krooni, kui keskmisest brutokuupalgast – 12890 krooni, kui põhiline tulu liik)põhiline tulu liik)

Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa regiooni arengu mootorregiooni arengu mootor (1)(1)

Üle 31000 inimese elama asumine Tallinna Üle 31000 inimese elama asumine Tallinna naabervaldadesse, tõstab elukeskkonna naabervaldadesse, tõstab elukeskkonna kvaliteedi seal kaasaegsele tasemele ja paneb kvaliteedi seal kaasaegsele tasemele ja paneb elu käimaelu käima

Suurettevõtete kolimine Tallinna Suurettevõtete kolimine Tallinna naabervaldadesse, tähendab seal uusi naabervaldadesse, tähendab seal uusi töökohti, kaasaegset infrastruktuuri, mis on töökohti, kaasaegset infrastruktuuri, mis on valla jätkusuutliku arengu määravaks teguriksvalla jätkusuutliku arengu määravaks teguriks

Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa regiooni arengu mootorregiooni arengu mootor (2)(2)

Valglinnastumisest tuleneb objektiivne koostöö Valglinnastumisest tuleneb objektiivne koostöö vajadus Tallinna ja regiooni teiste valdade vahel, vajadus Tallinna ja regiooni teiste valdade vahel, eelkõige nende probleemide lahendamisel, mis ei eelkõige nende probleemide lahendamisel, mis ei tunnista kehtestatud administratiivseid piire (nt. tunnista kehtestatud administratiivseid piire (nt.

Tallinna uus prügila Jõelähtme vallas, ühistrans-Tallinna uus prügila Jõelähtme vallas, ühistrans-pordi korraldamine Viimsi valla ja Maardu linnaga pordi korraldamine Viimsi valla ja Maardu linnaga jne)jne)

Tallinna munitsipaalkoolides õpib käesoleval Tallinna munitsipaalkoolides õpib käesoleval õppeaastal 3400 õpilast ja lasteaedades on õppeaastal 3400 õpilast ja lasteaedades on leidnud koha 790 last Harjumaalt. Tallinna 585 leidnud koha 790 last Harjumaalt. Tallinna 585 õpilast õpib Harjumaa munitsipaalkoolides ja 133 õpilast õpib Harjumaa munitsipaalkoolides ja 133 last käib Harjumaa lasteaedades. Tallinna last käib Harjumaa lasteaedades. Tallinna huvikoolides käib 1116 last mujalthuvikoolides käib 1116 last mujalt

Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa Valglinnastuv Tallinn – Harjumaa regiooni arengu mootorregiooni arengu mootor (3)(3)

SKP elaniku kohta Harju maakond – 196 762

(2005. a andmed) Tartu maakond – 118 233

  Pärnu maakond – 101527  Ida-Virumaa – 86 768  Eesti keskmine 130 297

Keskmine brutokuupalk Harju maakond – 12 354

(2007. a III kvartal) Tartu maakond – 10712

  Pärnu maakond – 8 835  Ida-Virumaa – 8 007

Kuu netosissetulek leibkonna liikme kohta (2006. a andmed)

Harju maakond – 5 127

Tartu maakond – 4 462

Pärnu maakond – 4 104

Ida-Virumaa – 3 332

Eesti keskmine – 4 343

allikas Statistikaamet

Eesmärk: muresid vähem ja rõõmusid Eesmärk: muresid vähem ja rõõmusid rohkem (1)rohkem (1)

Pealinna seaduse vastuvõtmine või Pealinna seaduse vastuvõtmine või kohaliku omavalitsuse korralduse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine, mis määratleks seaduse muutmine, mis määratleks Tallinna ametliku staatuse pealinnana Tallinna ametliku staatuse pealinnana

Tallinna kui pealinna ja riigi vaheline Tallinna kui pealinna ja riigi vaheline koostööleping (nt. Saksamaa kogemus), koostööleping (nt. Saksamaa kogemus), mis lahendaks paljud küsimused, mida ei mis lahendaks paljud küsimused, mida ei ole võimalik reguleerida seadusega ole võimalik reguleerida seadusega üldistel alustel üldistel alustel

Eesmärk: vähem muresid, rohkem rõõme Eesmärk: vähem muresid, rohkem rõõme (2)(2)

Ühise tegutsemise lepingud Tallinna ja Ühise tegutsemise lepingud Tallinna ja naabervaldade vahel ühisprojektide naabervaldade vahel ühisprojektide realiseerimiseks (nt. Ühisveevärk ja –realiseerimiseks (nt. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon, ühistransport, teed ja parklad, kanalisatsioon, ühistransport, teed ja parklad, prügilad)prügilad)

Tallinna ja riigi vaheline konstruktiivne koostöö Tallinna ja riigi vaheline konstruktiivne koostöö Tallinna valglinnastumise põhilise mure -Tallinna valglinnastumise põhilise mure -peamiste liiklussõlmede rekonstrueerimisekspeamiste liiklussõlmede rekonstrueerimiseks

Omavalitsuste ühenduste võimutaseme Omavalitsuste ühenduste võimutaseme tõstmine, mis kahepoolse koostöö vormile lisab tõstmine, mis kahepoolse koostöö vormile lisab regionaalse koostöö kanali regionaalse koostöö kanali

Eesmärk: vähem muresid, rohkem rõõme Eesmärk: vähem muresid, rohkem rõõme (3)(3)

Maakonna, kui terviku arenguks vajalik arengukava Maakonna, kui terviku arenguks vajalik arengukava (koostamisel) (koostamisel)

Maa sihtotstarbe määratlemisel lähtuda põhimõttest, et Maa sihtotstarbe määratlemisel lähtuda põhimõttest, et elamupiirkondade juures oleks piisavalt vaba ärimaad elamupiirkondade juures oleks piisavalt vaba ärimaad (töökohad elukoha lähedal)(töökohad elukoha lähedal)

Rohkem linnamaad äritegevuse võimaldamiseksRohkem linnamaad äritegevuse võimaldamiseks Soodsamad tingimused alustatavatele ettevõtetele Soodsamad tingimused alustatavatele ettevõtetele

(tööstuspargid, inkubaatorid, rahalised starditoetused)(tööstuspargid, inkubaatorid, rahalised starditoetused) Aktiivne osalemine ettevõtluses, asudes kohaliku Aktiivne osalemine ettevõtluses, asudes kohaliku

omavalituse ülesannete täitmiseks ka ettevõtete omavalituse ülesannete täitmiseks ka ettevõtete omanike ringiomanike ringi

Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!