TÖÖTURU ÜLEVAADEI/2014

Orsolya Soosaar, Natalja Viilmann,Kaspar Oja

Esitluse teemad

• Tööealine elanikkond

• Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus

• Hõive ja tööjõu tootlikkus

• Tööpuudus

• Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu

2

Rahvastikustatistika revisjon: rohkem vanu, vähem noori• Statistikaamet korrigeeris 2000-2013 rahvaarvu – tänu alakaetuse korrigeerimisele

vähem kui REL2011 esialgsete tulemuste põhjal arvata oli, kuid kahanemine oli rände tõttu siiski kiirem kui varasem hinnang

• Uue rahvastikustatistikaga viidi kooskõlla ka tööjõu-uuringu hinnangud. Suhtarvud muutusid vähe, tasemed kitsamates kategooriates enam

Koos revideeritud andmetega avaldati ka uus rahvastikuprognoos, mis on rände poolest varasemast pessimistlikum

• Summaarne sündimuskordaja tõuseb 1,8ni, oodatav eluiga pikeneb• Ränne: 1. variandis eeldatakse, et rändekordajad jätkavad pikaajalisel

trendil ja langevad mõnevõrra

Tööjõus osalemise määra hakkab rahvastiku vanusestruktuur panustama negatiivselt – kui seda ei tasakaalusta poliitika mõju

• Perioodi lõpuks väheneb muutumatu vanuse- ja soopõhise osalemise korral tööjõud kokku 20%.

Mitteaktiivsete arv• Koos vanemaealiste tööjõus osalemise kasvuga kahanes pensioniea tõttu

mitteaktiivsete arv• Aasta-aastalt kahaneb ka õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest noori jääb

vähemaks

Hõive kasv II poolaastal aeglustus

• Teenuste sektori panus oli positiivne ja ehituse oma negatiivne• Hõive määr – hõivatute osakaal tööealistest aastavõrdluses siiski kasvas

Töötlevas tööstuses hõive ei kahanenud• Nii palgauuring kui ka ettevõtlusstatistika näitab aeglast, kuid positiivset

hõive kasvu

Töötuse kestvus on vähenenud

• Pikaajaliste töötute osakaal langes 2013. aastal 40% ligidale• Aasta lõpus tööpuudus kasvas veidi, eelkõige lühiajaliselt töötute arvel

Kõrgharidusega inimeste töötus on endiselt madalaim

• 40% kõrgharidusega inimestest on hõivatud avalikus sektoris, sh tervishoius ja hariduses, kus hõive tsükliline kõikumine on väike

Reservatsioonipalga kiire kasv aeglustus

• Kui 2012. aastal kasvas keskmine reservatsioonipalk 13,9%, siis 2013. aastal 8,6%

• Reservatsioonipalk kasvas kiiremini I ja II taseme haridusega inimestel, samal ajal langes ka nende töötuse määr kiireminiTöötute reservatsioonipalk ja selle kasv 2013. aastal haridustaseme ja soo võrdluses

mehed naised kokku mehed naised kokku

I taseme haridus: kuni põhi- ja kutseharidus

629 485 588 10,2% 10,7% 10,6%

II taseme haridus: kesk- ja kutseharidus

734 543 651 11,0% 11,6% 10,7%

III taseme haridus: keskeri- ja kõrgharidus

870 683 751 -4,7% 6,5% 1,1%

Reservatsioonipalk (eurot) Reservatsioonipalga kasv

Palgakasv aeglustus veidi, kuid oli endiselt kiire

• Keskmise brutokuupalga aastakasv ulatus III kvartalis 8,8% ja IV kvartalis 7,6%ni

• Tunnipalga kasv IV kvartalis siiski ei aeglustunud – tasu mittetöötatud aja eest ja preemia panus vähenes

Palgakasv kiirenes IV kvartalis omaniku liigi järgi ainult kohalike omavalitsuste haldusalas

• Siia alla kuulub suur osa hariduse ja tervishoiu tegevusalast

Tööjõu tootlikkus jäi II poolaastal ligikaudu eelneva aasta tasemele

• Tootlikkus kasvas neljandas kvartalis töötlevas tööstuses 4,2 %

Kiire tööjõukulude suurenemine tõi kaasa SKP tegevuse ülejäägi ja segatulu kahanemise

Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9%

• Reaalse tööjõu ühikukulu kasv veidi aeglustus aasta lõpus

KOKKUVÕTE• Rahvaarvu korrigeerimine ei toonud tööturu statistikas kaasa kuigi suuri

muutusi, seda tänu alakaetuse korrigeerimisele ja 2013. aasta rahvaarvu ülespoole hindamisele

• Uus pikaajaline rahvastikuprognoos on varasemast pessimistlikum – 2040. aastaks langeks osalemise määr 4 pp ja tööjõud kahaneks 20%, kui tööjõus osalemine jääb samaks

• Hõive kasv II poolaastal oli nullilähedane, kuid hõive määr tõusis. Teenuste sektori panus oli positiivne, hõive ei vähenenud ka töötlevas tööstuses.

• Tööpuudus tõusis aasta viimases kvartalis 8,7%ni ning on endiselt tõenäoliselt allpool NAWRU-määra

• Palgakasv oli II poolaastal majanduskeskkonda arvesse võttes väga kiire• Tööjõu ühikukulu kasvas aastaga ligi 9%, mis on Euroopa Komisjoni

Scoreboard’i 3aasta kasvu kontrollväärtus

TÄHTSAMAD SÕNUMID

• Nii Eesti majanduse viimane areng kui ka välispoliitilised sündmused suurendavad tõenäosust, et ees seisab tööjõukulude kasvu märgatav pidurdumine ja et see saab olema järsem, kui varem arvatud

• Avalik sektor ei tohiks palgakasvu vedada, sest see muudab erasektori kohanemise palgakanali kaudu keerulisemaks ja võib ohustada eelarve tasakaalu. Kui erasektoris toimub palgakorrektsioon, peab selleks olema valmis ka avalik sektor

• Pikaajalise rahvastikuprognoosi taustal on oluline kindlustada, et võimalikult suur osa elanikest oleks tööturule kaasatud ja et sotsiaalkindlustussüsteem toetaks seda

• Kõrge struktuurse tööpuuduse alandamiseks on tarvis lisaks aktiivsetele tööturumeetmetele ka regionaal-, haridus- ja rahvastikupoliitika tuge

Täname tähelepanu eest!