TÖÖTURU ÜLEVAADE1/2015

Orsolya Soosaar

Natalja Viilmann

Kaspar Oja

Esitluse teemad

• Tööealine elanikkond

• Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus

• Hõive

• Tööpuudus ja vakantsid

• Palk ja tööjõukulud ning tööjõu ühikukulu

• Taustinfo: Välismaal tööl käimisega seotud palgamuutus aastatel 2009–2014

Tööealine elanikkond

Tööealisi elanikke oli eelmisel aastal Eesti Panga hinnangul 0,8% vähem kui aasta varem

• Sellest andis 1/4 negatiivne rändesaldo ja 3/4 rahvastiku loomulik kahanemine

• Rändesaldo paranes 2013. aastaga võrreldes tänu sellele, et väljaränne kahanes enam kui sisseränne

• 15–24aastaste noorte vanuserühmas hakkas alates eelmisest aastast

suurenema 15–19aastaste osakaal

Et tööealise elanikkonna suurus oleks stabiilne, peaks sinna vanuserühma sisenema praegusest peaaegu kaks korda rohkem inimesi

Võrdlus Soome statistikaameti andmetega viitab sellele, et väljaränne võib olla mõnevõrra alahinnatud

Taustinfo: Välismaale tööle läinud eestimaalaste palga võit

• Üle 20000 Eesti elaniku töötab välismaal

• Välismaale tööle läinud töötavad välismaal tihti madalamal ametikohal kui Eestis

– 10% välismaale tööle läinutest töötas Eestis juhina, välismaal väga väike osa

• Kes on usinad Eestis, on usinad ka välismaal

– Eestis ja välismaal teenitava palga võrrandite jääkliikmed on omavahel korrelatsioonis

Kasutame palgavõidu hindamiseks Eesti tööjõu-uuringu andmeid

Eestis töötajad

- Kasutame andmeid Eestis teenitava

palga võrrandi hindamiseks

Välismaal töötajad

- Kasutame andmeid välismaal

teenitava palga võrrandi hindamiseks

Nii Eestis kui välismaal töötanud

- Kasutame andmeid simulatsioonis

- Arvutame võrranditega ennustatud

palga nii Eestis kui välismaal

- Arvestame vealiikmete

korrelatsiooni

Välismaale tööle läinud eestimaalaste palga mediaanvõit oli 600 eurot

Välismaale tööle minekust võidavad suhteliselt enam Eestis madalamatpalka teenivad töötajad. Välismaale tööle minekuga kaasneb tihti ametiastme langus

Tööjõus osales 2014. aastal 68% tööealisest elanikkonnast

Alates 2006. aastast on osalemise määra tõusu toetanud tööealiste vanusestruktuuri muutumine

Muutused vanuserühmade seestasakaalustasid üksteist

• Vanemaealiste osalemine suureneb tänu pensioniea tõusule • Noorte ja parimas tööeas elanike osalemise määr veidi langeb

Hõive

Hõive kasv 2014. aasta teisel poolel kiirenes, peamiselt teenuste sektori toel

Hõive määr kerkis buumiaja kõrgtaseme juurde

Töötajate registreerimiskohustus suurendas ettevõtete andmetel põhinevat hõivet

Tööpuudus

Töötuse määr oli neljandas kvartalis kõigest 6,3%

• Pikaajaliste töötute osakaal ei suurenenud• Registreeritud töötuse määr oli teisel poolaastal 4,3%. Nende töötuteni

ulatub aktiivne tööturupoliitika

Mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori on Eestis Euroopa Liidu keskmisega võrreldes vähem, 2014. aastal ligikaudu kümnendik

Noorte töötuse määra langus 2014. aastal kiirenes

Vanemaealiste elanike seas on töötutest rohkem „mitteaktiivseid töösoovijaid“, kes sooviks töötada, kuid ei otsi tööd

Töötute ja vabade töökohtade sobitumine pigem paraneb: töötus langeb, kuid vakantsi määr ei tõuse

Töötute arv on ühe vaba töökoha kohta järjest vähenenud

Palk ja tööjõu ühikukulu

Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus 2014. aasta teisel poolel 5,2%ni

Palkade aeglasem kasv pisut kosunud majandusaktiivsuse taustal oli samm tasakaalulisema arengu suunas. Keskmise palga kvartalikasv aasta teisel poolel aga kiirenes

Tänu miinimumpalga tõusule oli palgakasv kiirem palgajaotuse madalamas osas

Täistööajaga töötada soovivate töötute palgaootus tõusis 2014. aastal 13%

Töötute reservatsioonipalk tõusis kiiremini kui keskmine brutokuupalk

Tööjõu reaalne tootlikkus ühe hõivatu kohta kasvas 2014. aastal 1,3%, ühe töötatud tunni kohta aga 1,7%

SKP kasvust märgatavalt kiirem tööjõukulude kasv vähendas kasumit

SKP kasvas 2014. aastal jooksevhindades 4,2%, palgafond 8,5% ja netomaksud 11,1%. Ettevõtete kasum vähenes 3,3%

Nominaalne tööjõu ühikukulu kasvas 2014. aastal 6,4%, reaalne tööjõu ühikukulu 4,2%Nominaalne tööjõu ühikukulu on kolme aastaga kasvanud 17,5%, märksa kiiremini kui Euroopa Komisjoni häiremehhanismi raames paika pandud 9% piirväärtus

Tegevusalade vaates on tööjõukulude osakaal lisandväärtuses kasvanud viimase kümnendiga kõige enam ehituses

Töötlevas tööstuses, mis on väliskonkurentsile kõige enam avatud tegevusala, on tööjõu osakaal kasvanud samuti hoogsalt

Kokkuvõte ja tähtsamad sõnumid

• 2014. aasta teine pool tõi kaasa kaua oodatud majanduskasvu kiirenemise, kuid paraku mitte tootlikkuse hoogsama kasvu toel

• Tööjõukulude osa SKPs suurenes aastaga kahe protsendipunkti võrra 46,5%lt 48,5%ni. Nominaalne tööjõu ühikukulu on kasvanud viimase kolme aasta jooksul 17,5%, peaaegu kaks korda kiiremini kui Euroopa Komisjoni häiremehhanismi raames paika pandud 9% piirväärtus

• Tööturu pingelisele olukorrale viitavad mitmed näitajad: hõivatute osakaal tööealiste hulgas oli 2014. aasta teisel poolel suurem kui buumi kõrgajal, tööpuudus on allpool loomulikku määra, vaba tööjõu hulk ühe vakantsi kohta väheneb ja töötute palgaootused kerkisid tempokalt

• Tööjõu pakkumispoolsed piirangud ei kao. Kas ettevõtted, majapidamised ja riik investeerivad piisavalt tehnoloogiasse ja inimkapitali, et tootlikkuse kasv saaks juba lähiajal kiireneda?

Täname tähelepanu eest!