Slide 1

Tturu levaade 1/2016

Orsolya Soosaar

19.04.20161

Tealine elanikkondTaustinfo: potentsiaalsete taastate kaotus suremuse tttu teas Tjus osalemine ja mitteaktiivsusTaustinfo: keskmine efektiivne pensionile mineku igaHive Tpuudus ja vakantsidTaustinfo: miks on Eestis tpuudus viksem kui Ltis ja Leedus?Palk ja tjukulud ning tju hikukulu

levaate teemad2

Tealine elanikkond3

Rndesaldo oli esialgse hinnangu kohaselt kokku 100

Rndesaldo paranemise taga oli suur voogude kasv: sissernne +69% ja vljarnne +44% (4600lt 6700le)Tealine elanikkond vhenes esialgsel hinnangul 2015. aastal 0,56 % 4

Teaks vib laiemas mistes lugeda vanusevahemikku 1574Potentsiaalsete taastate leidmiseks lahutada vanus 74stSaab vlja arvutada, kui suure protsendi kogu tealise rahvastiku potentsiaalsetest taastatest kaotame surmade tttu

Taustinfo: potentsiaalsete taastate kaotus suremuse tttu teas 5

Taustinfo: potentsiaalsete taastate kaotus suremuse tttu teas 6Potentsiaalsete taastate kaotus on ajas kahanenud nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste puhulNaiste puhul on see vrdsustunudNoorte puhul mngib suurt rolli nnetuste, mrgistuste ja traumade arvu kahanemine

Viimase aasta jooksul on kasvanud le 50aastaste naiste osaleminePositiivselt panustas ka 1524aastaste meeste osalemineTjus osalemise mr oli 2015. aasta teisel poolaastal 70,2% krgem ja tju hulk 1,7% suurem7

pingute tttu mitteaktiivsete inimeste arv kahanes palju enam kui noorte arv Pensioni tttu mitteaktiivsete inimeste arv suurenes enam kui pensioniiguslike omaPhjuste likes suurenes nende arv, kes tid mitteosalemise phjuseks kehva tervise

8

Staatiline: keskmist tjust vljumise iga mjutab rahvastiku struktuur ja suremus Staatiline standarditud: vanuserhmadel on vrdsed kaaludDnaamiline versioon nitajast, mis on leitud samal aastal sndinud inimeste osalemise muutuste phjal

Taustinfo: keskmine efektiivne pensionile mineku iga9

OECD andmete phjal oli Eesti keskmine efektiivne pensionile mineku iga krgem kui Euroopa Liidu riikide keskmineTaustinfo: keskmine efektiivne pensionile mineku iga10

Hive11

Poolaasta arvestuses oli hive erakordselt suur kolmandas kvartalisPendelrnne veidi suurenes aasta vrdlusesHive kasv residendist tootmisksustes 2015. aasta teisel poolel ei aeglustunud12

Osaajaga ttajaid on enam noorte ja vanemaealiste hulgasTtundide arv ttaja kohta Tju-uuringu phjal kahanesKiiresti kasvas osaajaga hivatute arv, kuid nende osakaal on endiselt ligikaudu 11%13

Ttleva tstuse lisandvrtus 2015. aasta teisel poolel kahanesIda-Virumaa koondamised plevkivisektoris ei kajastu veel andmetes

Hive ttlevas tstuses kasvas pea kigi andmeallikate jrgi14

Nitaja on hive kasvu ootavate ettevtete ja selle kahanemist ootavate ettevtete osakaalu erinevusVga tpselt see nitaja hive muutuseid siiski ei ennusta

Tandjate ootused hive arengu suhtes on linud optimistlikumaks15

Tpuudus16

Registreeritud ttute arv 2015. aasta teisel poolel kasvasRegistreeriti rohkem inimesi, kelle tsuhe oli lppenudAasta viimases kvartalis aga suurenes registreeritud ttusest vljumine tnu t leidmiseleTtuse mr oli 2015. aasta III kvartalis kigest 5,2% ja IV kvartalis 6,4%17

Lhiajaliste ttute arv kasvas nii tju-uuringu kui ka ttukassa andmetelSiiski jtkus tju-uuringu jrgi pikaajaliste ttute arvu kahaneminePikaajaliste ttute osakaal teisel poolaastal kahanes ning oli IV kvartalis 31%18

Taustinfo: Miks on Eestis tpuudus viksem kui Ltis ja Leedus?19Erinevus Ltiga on olnud pikka aega ning see suurenes peale kriisiVrreldes Leeduga tekkis erinevus 2011. aastalSeda ei phjusta tjus osalemise aktiivsus: Eestis on see krgem kui Ltis ja Leedus.

Taustinfo: Miks on Eestis tpuudus viksem kui Ltis ja Leedus?20Eestis on hivatute osakaal tealistest krgem kui Ltis ja LeedusVimalikud selgitused:Erinev struktuurne tpuudusPllumajanduse hiveThive kaitse seadusedMaksudMigratsioon ja tervis

Tjukulu ja tootlikkus21

Tnu maksulangustele oli netokuupalga kasv 1,4 protsendipunkti kiiremKeskmise brutokuupalga kasvu panustas ttundide kasv ttaja kohtaKeskmise brutokuupalga tus teisel poolaastal kiirenes22

See nitaja mdab kogu tjukulu muutust tegelikult ttatud tunni kohtaKui ttasu on kuus enamjaolt fikseeritud suurus, siis vib aeglustumise phjustada ttundide arvu kasv

Tjukulu aastakasv tegelikult ttatud tunni kohta (sh tasu mittettatud aja eest) aeglustus IV kvartalis nii avalikus kui ka erasektoris23

petajate palga eeliskasv on valitsuse prioriteetTervishoius mngis rolli palgakokkulepePalgatus oli kiire kohalike omavalitsuste haldusalas: tervishoius ja hariduses24

Kiirema kasvu taga on miinimumpalga tstmineKa 2016. aastal tusis miinimumpalk pea 10%Palgavljamakse kasv eri detsiilides oli kiirem jaotuse madalamas osas25

Miinimumpalk on vrreldes palgavljamakse mediaaniga kasvanud 47%ni (2012. aastal 44%) Miinimumpalgale lhedaste vljamaksete osakaal on kasvanud ligikaudu 1 protsendipunktiSee thendab, et miinimumpalga tusu mjul tstetakse ka selle lhedale jvaid palkasidSee, et miinimumpalk on keskmisest rohkem tusnud juba mitu aastat, pole miinimumpalga saajate osakaalu mrkimisvrselt suurendanud26

Nominaalne tju hikukulu kasvas mrksa kiiremini kui Euroopa Komisjoni tasakaalustamatuste hiremehhanismi piirvrtus, mis on 9%

Tju hikulu kasvas 2015. aastal kiiremini nii kahanenud tootlikkuse kui ka kiire palgakasvu mjul27

Ettevtlussektori kasumi kahanemine svenesTeisel poolaastal suurenes tjukulu osakaal lisandvrtusest ttlevas tstuses le 10%Tjukulude kasvu katsid ettevtted kasumite arvelt28

Tealise elanikkonna kahanemist tasakaalustas tjus osalemise kasv, kokkuvttes tju hulk majanduses suurenes.Hive kasv teise poolaasta kokkuvttes ei aeglustunud. Enamik alternatiivseid andmeallikaid ei nidanud hivatute arvu kahanemist.Keskmise palga kasvu kiirenemine kolmandas kvartalis on mneti llatav ja vastupidine sellele, mida oleks vinud oodata. Tjukuluindeks aga nitab 2015. aastal aeglustumist, eriti neljandas kvartalis.Pikemas vaates teeb tju hikukulu kasv ettevtted negatiivsete okkide korral jrjest haavatavamaks. Ettevaates on siiski endiselt vimalik, et kasumid taastuvad vlisnudluse kasvu toel.Kokkuvte29

19.04.201629