ÜLIKOOLIDE-ETTEVÕTETE KOOSTÖÖ ÜLIKOOLIDE-ETTEVÕTETE KOOSTÖÖ TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSES: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSES: EESTI MAJANDUSE KASUTAMATA EESTI MAJANDUSE KASUTAMATA

VÕIMALUSVÕIMALUS

Mart Moora

Juhendaja: Jaan Masso

Eesmärk

Analüüsida Eesti ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö praegust seisu ning töötada välja soovitused koostöö tõhustamiseks.

Uurimisülesanded:

• Analüüsida võtmeprotsesse ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöös, lähtuvalt riigi tasandist;

• Analüüsida ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö peamisi edutegureid;

• Tuvastada, kuidas hinnata ülikoolide-ettevõtete TjaA koostööd;

• Analüüsida Eesti TAI süsteemi, uurimistöö valimit ning metoodikat;

• Analüüsida Eesti ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö hetke olukorda;

• Pakkuda poliitikasoovitusi Eesti ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö tõhustamiseks.

1.1. Ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö võtmeprotsessid (1)

• ÜEK TjaA süsteemseks käsitluseks tuleb seda vaadelda riikliku TAI süsteemi osana. Selleks võib tugineda nt Kolmikspiraali teoorial (Etzkowitz, Leydesdorff 2000)

Allikas: Autori koostatud Etzkowitz ja Leydesdorff (2000) ning Schumpeter (1934) baasilt

1.1. Ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö võtmeprotsessid (2)

• Samas tuleb käsitleda ka madalamat taset, mis on otseselt seotud ÜEK TjaA protsessidega. Selleks võib alustada nt Perkman et al (2011) koostatud koostööprotsessi kaardist.

Allikas: Autori koostatud Perkman et al (2011) baasilt

1.2. Ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö edutegurid

Allikas: Autori koostatud

TEEKOND EDUKAÜEK-ni TjaA-s

Esmane faas Sisendfaas Protsessi faas Väljund-faas

Mõju faas

Faasi-spetsiifilised edutegurid

Absorbeerimis-võimekus

Ü-E huvide ühildatus

ProjektijuhtimineKommertsiali-seerimine

Faasiülesed edutegurid: madal

taseÜlikoolide-ettevõtete spetsiifilised tegurid; Partneri hinnangu faktorid; Toimetulek „kultuurlõhega“; Universaalsed edufaktorid; Koostöö tulemuste väljavaade

Faasiülesed edutegurid: kõrge

tase Turu nõudlus TAI järgi; Regulatiivsed tegurid; Makromajanduslikud tingimused

1.3. Ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö hindamise metoodikad (1)

• Laialdaselt aktsepteeritud metoodika puudub• Eelistatud on kombinatsioon kvalitatiivsest ja kvantitatiivsest lähenemisest

– Mida kõrgema arengutasemega TAI süsteem, seda põhjendatum on kasutada kvantitatiivseid meetodeid– Järgijõudvates majandustes tihti siiski puuduvad süsteemsed mustrid, mistõttu ei võimalda kvantitatiivsed meetodid uurida põhjus-tagajärg seoseid

• Enamus töid on siiani vaadeldnud kas ainult ülikooli või ettevõtte poolt– Al-Ashab et al (2011): tasakaalus Tulemuskaart Briti ettevõtete näitel– Fromhold-Esibith (2011): ÜEK analüüs Eindhoveni ja Aacheni ülikooli TAI süsteemi näitelPerkman et al (2011): ÜEK edukuse kaart ühes protsessi faaside ja

1.3. Ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö hindamise metoodikad

• Näiteid uuringutest, kus on vaadeldud ÜEK-d mõlemas perspektiivis:– Perkman et al (2011): ÜEK edukuse kaart ühes protsessi faaside ja seonduvate tulemusindikaatoritega

.

– Ramos-Vielba et al (2009): Andaluusia ÜEK uuring läbi näost-näkku intervjuude.

– Davey et al (2011): Euroopa-ülene ÜEK edutegurite ning barjääride uuring.

– Vadi ja Rajalo (2013): Eesti ÜEK koostöö uuring läbi näost-näkku intervjuude.

2.1. Eesti TAI hetke olukord

• Eesti konvergents arenenud majandustega on olnud kiire, kuid seda mitte ÜEK kontekstis

Allikas: Truve (2013)

2.1. Eesti TAI soovituslikud eesmärgid 2014 - 2020

Allikas: Kattel et al (2012)

2.1. Uurimistöö metoodika

• Poolstruktureeritud näost-näkku intervjuud– Esimene osa avatud küsimused, teine osa

etteantud edutegurite tuvastamine

• Intervjuud teostatud koostöö juhtumite raames ülikooli ja ettevõtte esindajatega– Vaatluse all juhtumid, kus kahe organisatsiooni

koostöö

• Intervjuude eesmärk:– Uurida, millised edutegurid on esindatud– Koguda sisendit, hindamaks, kuivõrd tänased

poliitikameetmed toetavad vastavaid edutegureid.

2.1. Valimi ülevaadeNr Organisatsioon (seonduv valdkond) Koostööprojekt

1.1 VTT-NTM OÜ (interferometers)PDI 2

1.2 Institute of Physics, Univ. of Tartu

2.1 Üle OÜ (road maintenance)IcePreventer

2.2 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

3.1 Tere AS (dairy production)ME3 bacteria

3.2 Technology transfer office, Univ. of Tartu

4.1 Quattromed HTI Laborid OÜ (biotechnology)Happy Pregnancy

4.2 Institute of Molecular and Cell Biology, Univ. of Tartu

5.1 Põltsamaa Felix AS (food manufacturing)Survey of implicit associations5.2 Faculty of Economics and Business Administration, Univ. of Tartu

6.1 JukuLab OÜ (ICT)Language robot

6.2 Estonian Academy of Security Sciences

7.1 Elektrilevi OÜ (energy)

Smart grid network7.2 Department of Electrical Power Engineering, Tallinn University of Technology

8.1 BoatArt OÜ (boating)Cumulus design

8.2 Estonian Academy of Arts

9.1 Eolane Tallinn AS (electronics) n/a

10.1 CrystalSpace OÜ (space satellite production) n/a

2.2. Eesti ülikoolide-ettevõtete TjaA koostöö hetke olukord vaadeldud juhtumite näitel

Juhtum Täpsustus Faas

Juhtum 1 (PDI 2) PDI 2 arendus VTT-NTM OÜ ning TÜ Füüsika Insituudi poolt.

Sisend

Juhtum 2 (IcePreventer)

IcePreventer arendus Üle OÜ ja KBFI poolt. Sisend

Juhtum 3 (ME3) ME3 arendus Tere AS ja TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi poolt.

Mõju

Juhtum 4 (HappyPregnancy)

HappyPregnancy arendus Quattromed HTI Laborid OÜ ja TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi poolt.

Protsess

Juhtum 5 (Implicit associations)

Implitsiitsete assotsatsioonide analüüs Põltsamaa Felix AS ja TÜ Majandusteaduskonna poolt.

Mõju

Juhtum 6 (Language robot)

Keeleroboti arendus JukuLab OÜ ja SKA poolt. Mõju

Juhtum 7 (Smart grid development)

Tarkvõrgu arendus Elektrilevi OÜ ja TTÜ Energeetikateaduskonna poolt.

Väljund

Juhtum 8 (3D-modelling)

Cumuluse purjekate 3D-modellerimine BoatArt OÜ ja EKA poolt.

Väljund

Juhtum 9 (EMS) Elektroonika tootmisteenuse arendus Eolane Tallinn AS poolt. Koostöö puudus

Juhtum 10 (Satellite) Kuubiksatelliitide arendus CrystalSpace OÜ poolt. Koostöö puudus

2.2. Koostöö hetke olukord: partneri hinnanguga seotud edutegurid (max = 9)

2.2. Koostöö hetke olukord: projektijuhtimisega seotud edutegurid (max = 15)

2.2. Koostöö hetke olukord: kokku tuvastatud edutegureid (max = 56)

2.3. Poliitikasoovitused (1)

FAASSOOVITUSED

EESMÄRK VÕIMALIKUD POLIITIKAD

Esmane faas

Määratleda detailselt, kuidas mõjutavad olemasolevad ülikoolide-ettevõtete seosed riiklikku TAI süsteemi

Rakenda Kolmikspiraali raamistikku.

Kasuta täpsustusi kui juhendraamistikku poliitikameetmete kujundamiseks.

Toetada TAI nõudlust läbi struktuursete meetmete, mis on suunatud spetsiifilistele protsesssi faasidele

Loo avaliku ja erasektori koostööalgatusi seoses ÜEK TjaA-ga.

Luua rahastusmeetmeid, mis on otseselt suunatud TAI nõudluse rahuldamisele läbi ÜEK TjaAs.

Sisendfaas

Tõhustada ülikoolide-ettevõtete absorbatiiv-võimekust

Täienda TAI rahastamisnõudeid vastavalt nii, et ÜEK TjaA-s oleks rahastuse eeltingimus.

Toeta väliste meetmete kaudu TjaA võimekuse tõstmiseks (nt projektipõhine allhange).

Loo TjaA ning koostöö temaatilisi koolitusvõimalusi.

Tõhustada poolformaalseid suhteid ülikoolide ja ettevõtete esindajate vahel

Algata suuremahulisi võrgustamisüritusi eesmärgiga ühildada ülikooli ning ettevõtte esindajaid.

2.3. Poliitikasoovitused (2)

FAASSOOVITUSED

EESMÄRK VÕIMALIKUD POLIITIKAD

Protsessi-faas

Ühildada ülikoolide ja ettevõtete huvid.

Tõhusta ligipääsu rahastamisvõimalustele.

Motiveeri ettevõtetega koostöö algatusi läbi kõrghariduse rahastuse (nt riiklikud tellimused).

Maksimeerida koostöö efektiivsust.

Tõhusta projektijuhtimise võimekust ja oskusi.

Loo maksusoodustusi ning minimeeri toetustega kaasnevat bürokraatiat.

Väljund-faasSuurendada tulemuste kommertsialiseerimispotentsiaali

Tõhusta projektijuhtimise võimekust.

Loo täiendavaid tugimeetmeid tulemuste kommertsialiseerimiseks.

Mõju faas Suurendada kommertsialiseeritud projektide osakaalu

Võimalda koolitusvõimalusi kommertsialiseerimisstrateegiate ettevalmistuseks ja elluviimiseks.

Laienda võimalusi kommertsialiseerimispartnerite leidmiseks.

AITÄH!

Küsimusi?