Ettevõtete ja asutuste suhted meediaga 2005 Valitsus ja ministeeriumid

Riigikantselei 1

Ettevõtete ja asutuste suhted meediaga 2005

Valitsus ja ministeeriumid

Ajakirjanike küsitlus

Turu-uuringute ASVeebruar 2006

http://www.turu-uuringute.ee/

Riigikantselei 2

Uuringu taust

Küsitlusaeg 12. jaanuarist – 14.veebruarini 2006 Postiküsitlus

• väljasaadetud ankeete 502 • tagastatud ankeete 134• tagastamise protsent 27

Sihtrühm: ajakirjanikud nii elektroonilisest kui kirjutavast meediast Läbiviija: Turu-uuringute AS/Karin Reivart Käesolev aruanne sisaldab tulemuste kokkuvõtte ja joonised,

uuringu pabervariandile on lisatud tabelmaterjal.


Riigikantselei 3

Vastanute jagunemine:

Meediakanal• Kohalik ajaleht 31%• Üleriigiline ajaleht 42%• Ajakiri 4%• Raadio 12%• Televisioon 5%• Uudisteagentuur 6%

Meedia liik• Eesti meedia 87%• Vene meedia 13%

Linn• Tallinn 59%• Muu linn 41%

Vastaja ametikoht• Pea/tegevtoimetaja 11%• Toimetaja

45%• Reporter 36%• Korrespondent 4%

Töökogemus ajakirjanikuna• Kuni aasta

6%• 1–3 aastat 12%• 4-10 aastat 29%• Üle 10 aasta 53%


Riigikantselei 4

Muudatused võrreldes varasemate uuringutega

Tänavuses uuringus muudeti vastajate jaoks esitatavate küsimuste järjekorda – kui varem alustati asutuse hindamist selle meediasuhetele üldhinde andmisega, siis tänavu küsisime esmalt hinnangut asutuse üldisele imagole (mida hindasid ka need ajakirjanikud, kes konkreetse asutusega ei suhtle), seejärel hinnati meediasuhete erinevaid aspekte ning lõpuks anti asutuse meediasuhetele üldhinne. Küsimuste järjekorra muutmine võib osaliselt mõjutada hinnanguid üldhinde ja imago osas, eelkõige mõjuda nende võrreldavusele eelmise uuringuga.

Teise uuendusena vahetati välja tegur “ teavitamise pidevus”, mille asemel vaatleme nüüd “teavitamise operatiivsust”.

Kolmandaks on joonistel lisaks kõigi vastajate hinnangutele eraldi välja toodud nende vastajate hinnangud, kes suhtlevad asutusega sagedamini (tihti või küllalt tihti).


Riigikantselei 5

Ajakirjanike ootused

Küsimus: Mis on Teie arvates ettevõtte ja asutuse meediaga suhtlemisel kõige tähtsam? Küsimus esitati avatud vormis.

Kokku laekus küsimusele 110 vastust Sarnaselt varasemate uuringutega toodi kõige enam esile:

kiirust (45 korral) avatust (45) ausust (34)

Lisaks rõhutavad ajakirjanikud oluliste teguritena usaldust, sh. vastastikust usaldust (8 korral);head pressiesindajate kättesaadavust (7 korral); täpsust (4); arusaadavust; adekvaatsust; tähtaegadest ja lubadustest kinnipidamist; objektiivsust; valmisolekut kommenteerida ka ebameeldivaid teemasid; koostöövalmidust; sõbralikkust; probleemide lihtsat selgitamist; ammendava vastuse saamist küsimustele; Et pressi teavitataks koheselt vastuvõetud otsustest; head tahet; info edastamist 100% ja arusaadavalt; info saamist ka telefonitsi; kompetentsust; viisakust; vastutulelikkust ja valmisolekut suhtlemiseks meediaga 24 h/ööpäevas.


Riigikantselei 6

Pressiesindajate probleemid

Küsimus: Milliseid probleeme tooksite esile pressiesindajate meediaga suhtlemisel? Kokku 115 vastuse seas toodi kõige enam esile aeglust (venitamine vastustega,

vastuse saatmine liiga hilja) - 24 korral, ebakompetentsust (24) ja hämamist (ebaselged vastused, probleemidest kõrvale hiilimine, vigade mittetunnistamine, asjaolude varjamine) -23 korral.

Lisaks häirivad ajakirjanikke järgmised asjaolud: bürokraatlik keelekasutus, bürokraatlikkus suhtlemisel (6), lubadustest mittekinnipidamine (3); liiga vähe teavitatakse ühiskondlikult olulistest sündmustest; mitmetes riigiasutustes puudub PR; mittemidagi ütlev vastus; mõnikord püütakse teha oma toodetele-teenustele reklaami; nõudlikkus, soov uudis iga hinna eest väljaandesse saada - mõnikord kasutatakse ka ähvardamist; paljudega suhtlus kahjuks vaid e-maili kaudu; pealiskaudsus; ükskõiksus; Pressiesindajad peavad ajakirjanikke oma vaenlasteks ja on vastavalt meelestatud; pole initsiatiivikas oma organisatsiooni sõnumite jm info edastamisel; PR lükatakse ette ebemeeldivas olukorras; PR teated arusaamatult vormistatud; Pressiesindajal peaks olema võimalus kontakteeruda kiiresti juhtkonnaga; puhkusel viibides ei panda meiliboksile “out of officet”; püüd ajakirjandusele nii vähe tähelepanu pöörata kui võimalik; püüd asi ruttu kaelast ära saada; sageli teatatakse, et ei saa aidata ning suhtutakse ajakirjanikku kui tüütusse putukasse; suhtlemisoskus; sündmustest teavitatakse harva ette ja sageli mitu päeva hiljem; Ta võtab enda peale liiga palju ning ametnik vahest ei anna piisavat informatsiooni; teemakäsitluse poliitiline hallatavus;vastused puuduvad; Vähene vene keele oskus; ei osata küsimustele koheselt vastata; ülekoormatus; ülemused ei mõista meediaga suhtlemise algtõdesid.


Riigikantselei 7

1. Asutused, millega suheldakse kõige enamn=134, nimetatud 3 asutust, millega suheldakse kõige sagedamini

10

10

11

11

12

12

14

15

18

19

7

7

5

7

4

4

4

4

4

0 20 40 60 80 100

Pärnu Linnavalitsus

Tervisekaitseinspektsioon

Presidendi Kantselei

Päästeamet

Riigikantselei

Välisministeerium

Tarbijakaitseamet

Kultuuriministeerium

Tallinna Linnavalitsus

Riigikogu

Haridusministeerium

Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Keskonnaministeerium

Politseiamet

Rahandusministeerium

Majandus- jakommunikatsiooniministeerium

Vabariigi Valitsus

%


Riigikantselei 8

2. Kas valitsusasutuste suhtlemine avalikkusegaon viimase aasta jooksul muutunud? n=134

30%

61%

3%

6%

On paranenud

J äänud samaletasemeleOn halvenenud

Vastamata

Võrdlus 2003, 2004 ja 2005

7

56

22

4

67

29

3

61

30

0 20 40 60 80 100

On halvenenud

Jäänud samaletasemele

On paranenud

%

2005

2004

2003


Riigikantselei 9

Mis on muutunud?

Küsimus: Kui valitsusasutuste suhtlemine on viimase aasta jooksul paranenud, siis mis on muutunud paremaks? Kui see on halvenenud, siis mis on muutunud halvemaks?

Paranemise poole pealt märgiti: Kiirus on paranenud (13 korral) Infot on enam ja see on kättesaadavam (10) Avatus on parem (6) Info on konkreetsem (lihtsus, selgus) (3) Pressiesindajad on professionaalsemad (3) Aprillis ametisse astunud valitsuse meediasuhtlejad on abivalmid ning üritavad

probleeme kiiresti lahendada Jõudnud samale tasemele On tehtud selge ettekujutus ministeeriumide sees, mida tuleb teha ning kuidas. Peaminister tunneb asja ning oskab suhelda Pressiteadete tekstide keel on üldjuhul paranenud. Süstemaatiliselt antakse välja nädala kava Teave on tasakaalustatud Probleemide, sündmuste ennetamine Võimalik saada kommentaare ja vastuseid


Riigikantselei 10

Mis on muutunud?

Halvenemise puhul märkisid ajakirjanikud selgituseks: Algajatel liiga vähe kogemusi ebakompetentsemad Ei mõisteta uudiste spetsiifikat st mõnedele küsimustele vastuse saamine võtab

liiga kaua aega. Keskkonnaministeeriumis vahetuvad PR sageli ja see tekitab segadust kõiki kanaleid teavitatakse korraga, kuid see devalveerib infot Liiga palju kõikvõimalikke ametnikke ja instantse. Liiga palju tahetakse vastata e-kirja teel, tahetakse kirjutatut näha Mõnes ministeeriumis lakkamatu personalivahetus avalike suhete talituses (nt

MKM). On endiselt "kinnisemaid" ministeeriume Operatiivsus, selgus, lihtsus Paljud ülikooli just lõpetanud - ei oska pressiüritusi korraldada Positiivsed teemad leiavad hea vastuvõtu, negatiivsed mitte Süvenenud poliitiline kontroll ministeeriumite suhtekorraldajate vastuste üle Teatud pressiesindajate politiseerumine


Riigikantselei 11

Valitsuse ja ministeeriumide suhtlemine avalikkusega

Ajakirjanike arvates on valitsuse ja ministeeriumide suhtlemine meediaga aastal 2005 olnud üldiselt samal tasemel, kui see on olnud varem. Suurt muudatust vastajad esile ei too, väike tendents on siiski paranemise suunas.

Sarnaselt varasemaga esineb ajakirjanike seas rahulolematust teavitamise avatuse ja info tasakaalustatusega, millega ei ole rahul vastavalt 33% ja 44% vastanutest.

Siiski liigub olukord paranemise suunas – näeme, et iga aastaga on suurenenud rahulolu info selguse, teavitamise kiiruse, avatuse, info tasakaalustatuse ja usaldusväärsuse osas.

Endiselt valitseb ajakirjanike seas suhteliselt suur infovajadus. Uuringus käsitletud infoliikide puhul ootab praegusest enam infot üle 80% ajakirjanikest. Eelkõige on lisainfot vaja otsustuste mõjude, kodanikke puudutava seadusandluse ja taustade ning seoste kohta. Infovajadus on sel aastal taas suurenenud võrreldes varasemaga.

Poolte ajakirjanike arvates ei sisalda valitsusasutustest väljastatav info alati kasulikku taustainfot ega tähtsaid uudiseid. Kolmandiku arvates ei sisalda pressikonverentsid kuigipalju kasutatavat teavet. 39% on ajakirjanikke, kelle hinnangul ei ärgita saadetud infomaterjal eriti lisainfot hankima. Võrreldes eelmise aastaga on rahulolu info kvaliteediga siiski suurenenud.

Valdavalt on maakonnalehtede ajakirjanikud valitsusasutuste suhtlemisega märksa enam rahul kui nende kolleegid üleriigilistest ajalehtedest.


Riigikantselei 12

3. Hinnang valitsusasutustest väljastatavale infolen=134

* vastajate arv üldistusteks ebapiisav

3

4

3

11

2

28

41

52

52

63

25

22

16

17

9

36

29

28

17

25

8

4

1

2

1

0 20 40 60 80 100

Valitsusasutustestväljastatav teave on

tasakaalustatud

Valitsusasutusteteavitamine on avatud

Informatsioon jõuab kohalepiisavalt kiiresti


usaldusväärne

Valitsusasutustestväljastatav info on selge ja

arusaadav

%

Alati või peaaegu alati Enamasti Ei oska öeldaMõnikord Väga harva või mitte kunagi vastamata


Riigikantselei 13

3A. Hinnang valitsusasutustest väljastatavale infoleVõrdlus 2003-2005 (vastused: alati või peaaegu alati + enamasti)

45

57

24

49

31

54

60

27

57

36

55

63

31

65

45

0 20 40 60 80 100

Informatsioon jõuabkohale piisavalt kiiresti


usaldusväärne


tasakaalustatud

Valitsusasutustestväljastatav info on selge

ja arusaadav

Valitsusasutusteteavitamine on avatud

%

2005 n=134

2004 n=171

2003 n=186


Riigikantselei 14

4. Teavitamise vajadus erinevate infoliikide puhuln=134

22

34

42

58

47

42

49

42

26

40

28

16

16

15

13

7

2

1

1

0 20 40 60 80 100

haldusalas toimuvatestmuudatustest

ettevalmistamiselolevatest projektidest

taustadest ja seostest

otsustuste mõjudest

kodanikke puudutavastseadusandlusest

%

Praegusest palju enam Mõnevõrra praegusest enam Ei oska öeldaPraegusest mõnevõrra vähem Praegusest palju vähem vastamata


Riigikantselei 15

4A. Teavitamise vajadus erinevate infoliikide puhulVõrdlus 2003-2005 (praegusest palju enam)

37

20

49

33

39

43

19

54

28

34

42

22

58

34

47

0 20 40 60 80 100

taustadest ja seostest

haldusalas toimuvatestmuudatustest

otsustuste mõjudest

ettevalmistamiselolevatest projektidest

kodanikke puudutavastseadusandlusest

%

2005 n=134

2004 n=171

2003 n=186


Riigikantselei 16

5. Valitsusasutustest väljastatava info kvaliteetn=134

7

10

7

27

38

39

35

43

10

10

16

20

23

56

49

37

33

25

7

3

2

1

2

0 20 40 60 80 100

Informatsioon sisaldab kasulikku taustainfot

Valitsusasutustest saadud informaterjal sisaldabtähtsaid uudiseid

Infomaterjalid ärgitavad lisateavet hankima

Valitsusasutuste pressikonverentsid pakuvad olulist/ajakirjanikutöös kasutatavat teavet

Valitsusasutuste pressikonverentsid korraldataksetähelepanu väärivate, avalikustamist vajavate

sündmuste puhul

%

Alati või peaaegu alati Enamasti Ei oska öeldaMõnikord Väga harva või mitte kunagi vastamata


Riigikantselei 17

5A. Valitsusasutustest väljastatava info kvaliteetVõrdlus 2003-2005 (alati või peaaegu alati + enamasti)

49

39

22

25

28

43

45

19

38

26

46

49

27

46

38

0 20 40 60 80 100

Infomaterjalid ärgitavad lisateavet hankima

Valitsusasutuste pressikonverentsid korraldataksetähelepanu väärivate, avalikustamist vajavate

sündmuste puhul

Informatsioon sisaldab kasulikku taustainfot

Valitsusasutuste pressikonverentsid pakuvadolulist/ ajakirjanikutöös kasutatavat teavet

Valitsusasutustest saadud informaterjal sisaldabtähtsaid uudiseid

%

2005 n=134

2004 n=171

2003 n=186


Riigikantselei 18

6. Hinnangud valitsusasutuste kommunikatsiooniosakondadele n=134

3

1

11

11

18

55

31

48

13

31

25

18

25

8

3

0 20 40 60 80 100

… on oma töös poliitiliseltsõltumatud

… teevad head omavahelistkoostööd

… on professionaalsed

%

Täiesti nõus Osaliselt nõus Ei oska öelda Osaliselt eriarvamusel Täiesti teisel arvamusel


Riigikantselei 19

Kõige hinnatumad veebilehed ja pressiteated

Kõige kasulikemaks peavad ajakirjanikud Riigikogu, Valitsuse, Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülgi (joonis 7)

Kohalike ajalehtede esindajatele on kasulikumad Keskkonnaministeeriumi, Riigikogu ja Valitsuse leheküljed, üleriigilise meedia esindajatele aga Rahandusministeeriumi, Riigikogu ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi omad.

Avatud küsimusest selgus, et kasulikuks teeb need leheküljed eelkõige rohke ja vastajatele kasulik info (ka taustinfo) olemasolu, mida märgiti 51 korral.

Eeskujuks toodud lehekülgi iseloomustab info leidmise lihtsus ja selgus (18 vastust) ning samuti info värskus, operatiivsus (17).

Parimatel kodulehekülgedel on olemas kontaktandmed (7) ning eelinfo (2). Kõige kasulikumaid pressiteateid väljastab Valitsuse Kommunikatsioonibüroo,

Majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja Politseiamet. Selgituseks toodi eelkõige nende pressiteadete piisavat hulka vajalikku infot (50

korral), nende saatmise kiirust, operatiivsust (17) ning info edastamise selgust (8). Lisaks märgiti uudisväärtuslikkust (3), ja usaldusväärsust.

Esitati ka järgnevaid kommentaare: kui infot vaja, siis küsin ise. Pressiteatest lugude tegemisel ei lähtu; Neist (pressiteadetest) mööda minnes võib teha huvitavaid ja inimestele kasulikke materjale; Saab alati võrrelda andmeid BNS infoga; Vahetud, annavad aimu protsesside toimumisest ja tagajärgedest.


Riigikantselei 20

7. Kõige kasulikumad veebilehedn=134

8

9

9

10

10

13

13

17

21

6

5

4

5

4

4

4

3

3

0 20 40 60

Maanteeamet


Tervisekaitseinspektsioon

Välisministeerium


Päästeamet


Haridusministeerium

Maksu- ja tolliamet

Siseministeerium

Justiitsministeerium


Riigikantselei

Politseiamet



Vabariigi valitsus

Riigikogu

%


Riigikantselei 21

8. Kõige kasulikumad pressiteatedn=134

5

6

7

7

9

9

11

13

13

13

14

14

20

24

5

4

4

4

3

4

3

3

3

0 20 40 60

Tartu linnavalitsus

Tööinspektsioon

Maavalitsus

Kaitsepolitseiamet

Haigekassa

Tööturuamet

Kohus

Päästeamet

Maksu- ja tolliamet

Kohalikud omavalitsused

Välisministeerium

Riigikogu

PRIA


Haridusministeerium


Siseministeerium



Politseiamet



Vabariigi Valitsus

%


Riigikantselei 22

Kokkuvõte valitsusasutuste tulemustest

Valitsusasutustest suhtlevad ajakirjanikud kõige sagedamini Valitsuse Kommunikatsioonibürooga ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

Parima üldhinde pälvis ajakirjanikelt teist aastat järjest Siseministeerium, mis pälvis hindeks 9-pallisel skaalal 7,3. Kõige madalamalt hinnatakse Haridus- ja teadusministeeriumi – hinne 5,26.

Üldhinne ja hinnangud erinevatele töölõikudele on valdavalt paranenud viiel asutusel – Siseministeerium, Riigikogu, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium ja Kaitseministeerium.

Sagedamini on hinnangud langenud Presidendi Kantseleil, Haridusministeeriumil, Keskkonnaministeeriumil, Kultuuriministeeriumil, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning Rahandusministeeriumil.

Ajakirjanikud, kes suhtlevad asutustega sagedamini, hindavad neid valdavalt keskmisest tulemusest märksa kõrgemalt.


Riigikantselei 23

9. Valitsusasutustega suhtlemise sagedusn=134

1

4

8

9

7

6

11

4

5

10

10

9

10

10

13

14

12

12

15

19

14

21

22

19

18

20

24

25

32

35

34

35

47

28

28

39

35

31

41

29

27

33

54

46

46

44

31

47

46

36

37

41

31

42

40

32

0 20 40 60 80 100

Kaitseministeerium


Välisministeerium





Keskkonnaministeerium

Haridusministeerium


Riigikogu

Siseministeerium


Vabariigi Valitsus/ ValitsuseKommunikatsioonibüroo

%

Tihti Küllalt tihti Harva Mitte kunagi


Riigikantselei 24

10. Üldhinne meediaga suhtlemiseleaastatel 2001 - 2005

5,26

5,35

5,98

5,98

7,30

6,93

6,71

6,53

6,43

6,30

6,29

6,24

6,17

6,00

6,146,26

5,64

7,24

6,53

6,78

6,26

6,00

5,88

7,22

6,48

7,07

7,10

6,49

5,93

6,31

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Haridus- jateadusministeerium



Majandus- jakommunikatsiooni-

Kaitseministeerium

J ustiitsministeerium


KESKMI NE


Välisministeerium



Vabariigi Valitsus /Valitsuse Pressibüroo

Riigikogu

Siseministeerium

2005 2004 2003 2002 2001

Keskmine hinne


Riigikantselei 25

11. Oskus suhelda meediaga

6,18

6,17

6,39

6,47

6,52

6,55

6,79

6,82

6,82

6,94

7,64

6,12

6,10

5,21

5,13 4,23

6,32

6,23

6,21

6,50

6,65

6,74

6,71

7,52

7,48

7,00

7,49

7,91

5,61

6,61

1 2 3 4 5 6 7 8 9


Haridus- ja teadusministeerium




Kaitseministeerium

KESKMINE




Välisministeerium

Riigikogu


ValitsuseKommunikatsioonibüroo

Siseministeerium

Kõik Tihedamad suhtlejad

Keskmine hinne


Riigikantselei 26

12. Teavitamise avatus

5,95

5,95

6,02

6,04

6,05

6,32

6,39

6,61

6,65

6,83

7,17

5,92

5,03

5,00

4,75 4,00

5,50

6,48

6,09

6,36

6,07

6,29

6,42

7,18

6,80

7,32

7,41

6,25

5,39

6,13

1 2 3 4 5 6 7 8 9



Kaitseministeerium

Välisministeerium





KESKMINE





Riigikogu

Siseministeerium


Keskmine hinne


Riigikantselei 27

13. Päringutele vastamise kiirus

6,05

6,03

6,13

6,16

6,17

6,29

6,32

6,63

6,73

6,78

7,39

5,96

5,44

5,27

5,04 4,40

6,00

6,08

6,43

6,48

6,68

6,32

7,27

7,19

6,90

7,75

6,46

6,31

5,77

6,80

1 2 3 4 5 6 7 8 9



Kaitseministeerium



Põllumajandus-ministeerium

Välisministeerium

KESKMINE





Riigikogu


Siseministeerium


Keskmine hinne


Riigikantselei 28

14. Teabe usaldusväärsus

6,32

6,28

6,40

6,48

6,63

6,64

6,72

6,80

6,97

7,18

7,39

6,00

5,98

5,84

5,56 6,25

5,54

6,13

6,36

6,49

6,65

7,28

6,77

7,52

7,67

7,69

6,65

6,83

5,50

6,37

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Kaitseministeerium







KESKMINE



Välisministeerium


Riigikogu


Siseministeerium


Keskmine hinne


Riigikantselei 29

15. Teavitamise operatiivsus

5,98

5,97

6,08

6,09

6,16

6,19

6,25

6,53

6,78

6,81

7,37

5,72

5,31

5,16

4,93 4,25

5,88

5,50

6,43

6,03

6,41

6,47

6,60

7,18

7,40

7,84

6,32

6,88

5,26

6,38

1 2 3 4 5 6 7 8 9



Kaitseministeerium





KESKMINE

Välisministeerium





Riigikogu

Siseministeerium


Keskmine hinne


Riigikantselei 30

16. Pressiesindaja kättesaadavus

6,96

6,91

7,01

7,02

7,03

7,18

7,24

7,27

7,30

7,48

7,96

6,82

6,47

6,43

6,04 6,17

6,75

7,29

7,05

7,19

7,39

7,86

7,37

7,56

8,08

8,22

7,06

7,33

6,08

7,24

1 2 3 4 5 6 7 8 9



Kaitseministeerium

Välisministeerium



KESKMINE




Riigikogu




Siseministeerium


Keskmine hinne


Riigikantselei 31

17. Juhtkonna kättesaadavus

5,86

5,84

5,91

6,01

6,19

6,33

6,61

6,61

6,63

6,64

6,78

5,65

5,54

4,94

4,65 4,29

5,86

6,38

5,74

5,35

6,48

7,22

7,42

6,97

6,75

7,09

6,20

6,16

5,03

6,00

1 2 3 4 5 6 7 8 9




Kaitseministeerium




KESKMINE




Välisministeerium

Riigikogu


Siseministeerium


Keskmine hinne


Riigikantselei 32

18. Üldine imago

6,04

6,00

6,10

6,14

6,22

6,26

6,44

6,56

6,57

6,70

6,80

5,91

5,90

5,73

4,79 5,00

6,15

5,81

6,53

6,10

6,91

7,04

7,33

7,00

7,27

7,37

6,54

6,45

6,04

6,59

1 2 3 4 5 6 7 8 9



Kaitseministeerium





KESKMINE



Riigikogu

Välisministeerium


Siseministeerium

Vabariigi Valitsus


Keskmine hinne


Riigikantselei 33

19. Üldhinne meediasuhtlusele

6,14

6,00

6,17

6,24

6,29

6,30

6,43

6,53

6,71

6,93

7,30

5,98

5,98

5,35

5,26 5,46

6,04

6,21

6,57

6,50

7,25

6,50

6,85

7,50

7,38

7,82

6,56

6,41

4,75

6,65

1 2 3 4 5 6 7 8 9





Kaitseministeerium



KESKMINE


Välisministeerium




Riigikogu

Siseministeerium


Keskmine hinne


Riigikantselei 34

Riigikogu tulemused

Riigikogu meediasuhteid hindas 82 vastajat Meediasuhetele antud üldhinne on tänavu tõusnud – eelmisel aastal oli 6,53,

nüüd aga 6,93. Siseministeeriumi järel asub Riigikogu üldhinde poolest teisel kohal vaatlusaluste asutuste pingereas.

Hinnangud Riigikogu meediatöö erinevatele töölõikudele on kõrgel tasemel ning ületavad grupi keskmist oluliselt.

Kõige paremini hinnatakse pressiesindaja kättesaadavust ja teabe usaldusväärsust

Võrreldes eelmise uuringuga on paranenud teavitamise avatus, meediaga suhtlemise oskus, juhtide kättesaadavus ja päringutele vastamise kiirus

Langenud ei ole ajakirjanike hinnangud ühelegi töölõigule Vastajad üleriigilistest ajalehtedest hindavad Riigikogu pressitööd veidi

madalamalt kui kohalike lehtede esindajad ja raadio/televisiooni/ uudisteagentuuride töötajad.


Riigikantselei 35

20. Riigikogu

6,44

6,63

6,73

6,82

6,81

6,97

6,83

7,24

6,38

6,20

6,72

6,91

6,06

6,58

7,20

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Asutuse üldine imago

Asutuse juhtidekättesaadavus

Päringutele vastamisekiirus

Teavitamise operatiivsus

Oskus suhelda meediaga

Teavitamise avatus

Teabe usaldusväärsus

Pressiesindajakättesaadavus

2005 n=82 2004 n=95 2003 n=100


Riigikantselei 36

Presidendi Kantselei tulemused

Presidendi Kantselei tulemusi vaadeldes peame silmas pidama uuringu läbiviimise aega 2006 jaanuaris, mil meedias oli esikohal presidendilossis toimuv.

Kantselei meediasuhteid hindas 80 ajakirjanikku Presidendi meediasuhtlusele anti hindeks 5,35, mis on madalam kui

eelmisel aastal (5,93). Tulemus annab uuritud asutuste seas eelviimase koha.

Hinnangud kõigis lõigetes on keskmisest madalamal tasemel. Kõige paremini hinnatakse pressiesindaja kättesaadavust Võrreldes eelmise aastaga on paranenud Presidendi kättesaadavus

ajakirjanikele, muus osas on hinnangud langenud. Langenud on ka Presidendi imago ajakirjanike silmis

Vastajad kohalikest ajalehtedest hindavad Presidendi Kantselei meediasuhtlust märksa kõrgemalt kui seda teevad üleriigiliste lehtede juures ja teistes meediakanalites töötavad vastajad.


Riigikantselei 37

21. Presidendi Kantselei

4,65

4,75

4,93

5,13

5,04

5,91

5,84

6,43

4,40

5,81

6,17

5,31

5,39

6,69

6,63

1 2 3 4 5 6 7 8 9


Teavitamise avatus







2005 n=80 2004 n=69 2003 n=73


Riigikantselei 38

Vabariigi Valitsus/ Valitsuse Kommunikatsioonibüroo

Valitsuse meediasuhteid hindas uuringus 83 ajakirjanikku Valitsuse Kommunikatsioonibüroo tööd meediasuhete korraldamisel

hinnatakse kõrgelt – üldhinne on 6,71 ning see on samal tasemel eelmise aasta hindega. Hinne on märksa kõrgem uuritud asutuste grupi keskmisest tasemest (6,24).

Märkimist väärib Valitsuse kõrge imago ajakirjanike seas – see on tänavu kõrgem kui ministeeriumidel, Presidendil ja Riigikogul.

Hinnangud on kõrged ka teiste oluliste töölõikude osas, olles kolme parima seas asutuste pingereas.

Lisaks imagole on möödunud aasta jooksul paranenud ka valitsusjuhi kättesaadavus ajakirjanikele ja kommunikatsioonibüroost väljastatava teabe usaldusväärsus.

Veidi langenud on päringutele vastamise kiirus ja hinnangud meediaga suhtlemise oskusele ning teavitamise avatusele.

Elektroonilise pressi esindajad hindavad Valitsuse meediasuhtlust enamasti kõrgemalt kui ajalehtede esindajad. Valitsuse imago seevastu on kõige kõrgem just üleriigiliste ajalehtede esindajate silmis. Oluliselt kõrgemaid hinnanguid võrreldes keskmisega on andnud vastajad, kes suhtlevad Valitsuse Kommunikatsioonibürooga küllalt tihi või tihti.


Riigikantselei 39

22. Valitsuse Kommunikatsioonibüroo

6,61

6,61

6,63

6,80

6,78

7,18

6,94

7,48

5,93

6,78

7,00

6,92

6,08

7,13

7,64

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Teavitamise avatus








2005 n=83 2004 n=94 2003 n=88


Riigikantselei 40

Haridusministeeriumi tulemused

Ministeeriumi meediasuhteid hindas uuringu käigus 75 vastajat Meediasuhete üldhindeks andsid ajakirjanikud 5,26, mis on madalam kui

eelmise aasta hinne Hinnangud erinevatele meediasuhete töölõikudele on Haridusministeeriumil

madalamad kui enamusel teistel. Võrreldes eelmise uuringuga on hinnangud kõigis töölõikudes langenud Enamasti hindavad kõige madalamalt Haridusministeeriumi meediasuhteid

vastajad üleriigilistest lehtedest. Elektroonilise meedia esindajate hinnangud seevastu on kõrgemad.


Riigikantselei 41

23. Haridusministeerium

4,79

5,00

5,16

5,27

5,21

6,00

5,54

6,04

6,52

6,08

5,70

6,23

6,05

5,76

6,72

1 2 3 4 5 6 7 8 9


Teavitamise avatus







2005 n=75 2004 n=76 2003 n=80


Riigikantselei 42

Justiitsministeeriumi tulemused

Ministeeriumi meediasuhteid hindas uuringu käigus 60 vastajat Üldhinne meediasuhetele on 6,14, mis on sarnane keskmise tasemega.

Võrreldes eelmise aastaga on hinne veidi langenud Vastajad, kes suhtlevad ministeeriumiga tihemini, hindasid selle meediatööd

kõrgema üldhindega, nimelt 6,5. Uuritud grupi keskmisest tasemest paremini hindavad ajakirjanikud

Justiitsministeeriumi juhtkonna kättesaadavust, meediaga suhtlemise oskust, pressiesindaja kättesaadavust ja väljastatava teabe usaldusväärsust.

Keskmisest madalam on päringutele vastamise kiirus, teavitamise operatiivsus ja –avatus.

Asutuste keskmisel tasemel on Justiitsministeeriumi üldine imago. Viimase aasta jooksul on paranenud pressiesindaja kättesaadavus ja

asutuse juhtkonna kättesaadavus ajakirjanikele. Langenud on hinnangud meediaga suhtlemise oskusele, päringutele

vastamise kiirusele ja teavitamise avatusele.


Riigikantselei 43

24. Justiitsministeerium

5,95

5,97

6,03

6,33

6,10

6,63

6,47

7,18

6,39

6,57

5,85

6,36

6,21

6,89

7,05

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Teavitamise avatus








2005 n=60 2004 n=48 2003 n=57


Riigikantselei 44

Kaitseministeeriumi tulemused

Ministeeriumi meediasuhteid hindas uuringu käigus 51 vastajat Keskmiseks üldhindeks kujunes nende antud vastustest 6,0 mis on veidi

madalam keskmisest tasemest. Küll on hinne tõusnud võrreldes eelmise aastaga, mil see oli 5,64. Tihedalt asutusega suhtlevad ajakirjanikud hindasid selle meediasuhteid hindega 6,57.

Kaitseministeerium on endiselt ajakirjanikele mõnevõrra suletum kui mitmed teised asutused – hinnangud erinevatele teguritele on keskmisest madalamad.

Võrreldes eelmise aasta tulemustega näeme seekord paranemist meediaga suhtlemise oskuse, juhtide kättesaadavuse, päringutele vastamise kiiruse ja asutuse imago puhul.

Langenud on ajakirjanike hinnang teabe usaldusväärsusele ja teavitamise avatusele.

Olukorraga enam kursisolevad ajakirjanikud hindavad Kaitseministeeriumi meediasuhete kõiki tegureid keskmisest kõrgemalt


Riigikantselei 45

25. Kaitseministeerium

5,03

5,31

5,44

5,65

5,56

6,18

5,90

6,47

5,33

5,71

5,08

5,33

5,93

5,68

6,60

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Teavitamise avatus








2005 n=51 2004 n=53 2003 n=53


Riigikantselei 46

Keskkonnaministeeriumi tulemused

Ministeeriumi meediasuhteid hindas uuringu käigus 73 vastajat Üldhindeks andsid ajakirjanikud 5,98, mis on madalam kui keskmine tase

ning ka eelmise aastaga võrreldes on tulemus langenud Võrreldes uuritud grupi teiste asutustega on Keskkonnministeeriumi

tulemused enamasti madalamad. Keskmisel tasemel on ajakirjanike arvates teavitamise avatus ja pressiesindaja kättesaadavus.

Võrreldes eelmise uuringuga on paranenud asutuse juhtide ja pressiesindaja kättesaadavus ajakirjanikele.

Ajakirjanike arvates on aga tase halvenenud kõigi teiste hinnatud töölõikude puhul.

Asutusega sageli suhtlevad ajakirjanikud hindavad väljastatava teabe usaldusväärsust ja juhtide kättesaadavust sel aastal madalamalt kui on tulemus keskmiselt.


Riigikantselei 47

26. Keskkonnaministeerium

5,72

5,73

5,86

5,98

5,96

6,12

6,04

6,96

5,73

6,38

6,61

6,25

6,25

6,49

6,78

1 2 3 4 5 6 7 8 9






Teavitamise avatus



2005 n=73 2004 n=73 2003 n=69


Riigikantselei 48

Kultuuriministeeriumi tulemused

Kultuuriministeeriumi hindas uuringu käigus 57 ajakirjanikku Vastajate poolt antud hinnetest kujunes keskmiseks üldhindeks 6,17, mis on

ministeeriumide keskmisel tasemel. Võrreldes eelmise aastaga on hinne langenud. Kultuuriministeeriumiga sageli suhtlevad ajakirjanikud andsid meediatöö üldhindeks 6,65.

Vaadeldud asutuste keskmisest tulemusest parem on Kultuuriministeeriumi teavitamise operatiivsus, -avatus, juhtide kättesaadavus ja päringutele vastamise kiirus.

Keskmisel tasemel on väljastatava teabe usaldusväärsus Keskmisest tasemest madalamalt hinnati meediaga suhtlemise oskust,

imagot ja pressiesindaja kättesaadavust Võrreldes eelmise aastaga on kõik ajakirjanike hinnangud erinevatele

töölõikudele langenud


Riigikantselei 49

27. Kultuuriministeerium

6,00

6,17

6,19

6,29

6,25

6,40

6,39

6,91

7,12

7,10

7,05

6,91

7,13

7,23

7,28

1 2 3 4 5 6 7 8 9






Teavitamise avatus



2005 n=57 2004 n=73 2003 n=59


Riigikantselei 50

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tulemused

Majandusministeeriumi hindas uuringu käigus 72 ajakirjanikku Nende poolt antud hinnetest kujunes keskmiseks üldhindeks 5,98, mis on

ministeeriumide keskmine tasemest madalam. Võrreldes eelmise aastaga on hinne tuntavalt langenud. Ministeeriumiga sageli suhtlevad ajakirjanikud andsid sellele üldhindeks 6,21.

Keskmisest tulemusest parem on MKM imago, meediaga suhtlemise oskus, teavitamise operatiivsus ja pressiesindaja kättesaadavus.

Keskmisel tasemel on päringutele vastamise kiirus ministeeriumis. Keskmisest tasemest madalamalt hinnati teabe usaldusväärsust, juhtide

kättesaadavust ja teavitamise avatust. Võrreldes eelmise aastaga on kõik ajakirjanike hinnangud erinevatele

töölõikudele langenud


Riigikantselei 51

28. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

4,94

6,02

6,17

6,22

6,19

6,52

6,32

7,30

6,95

7,17

6,91

7,05

6,94

6,89

7,44

1 2 3 4 5 6 7 8 9


Teavitamise avatus







2005 n=72 2004 n=68 2003 n=72


Riigikantselei 52

Põllumajandusministeeriumi tulemused

Ministeeriumi hindas uuringu käigus 64 ajakirjanikku Vastajate poolt antud hinnetest kujunes keskmiseks meediasuhete

üldhindeks 6,43, mis on keskmisest tasemest kõrgem. Võrreldes eelmise aastaga on hinne langenud. Ministeeriumiga sageli suhtlevad ajakirjanikud andsid meediasuhete üldhindeks 6,5.

Keskmisest tasemest parem on ministeeriumi pressiesindaja kättesaadavus Keskmisega võrreldava hindega hinnati teavitamise operatiivsus Ülejäänud tegurite osas on tulemus keskmisest tasemest madalam Võrreldes eelmise aastaga on paranenud pressiesindaja kättesaadavus,

halvenenud aga teabe usaldusväärsus, teavitamise avatus ja juhtide kättesaadavus kommentaarideks.


Riigikantselei 53

29. Põllumajandusministeerium

5,84

5,95

6,04

6,08

6,05

6,28

6,10

7,03

6,06

6,57

6,02

6,11

6,11

6,24

6,80

1 2 3 4 5 6 7 8 9


Teavitamise avatus







2005 n=64 2004 n=58 2003 n=51


Riigikantselei 54

Rahandusministeeriumi tulemused

Rahandusministeeriumi hindas uuringu käigus 61 ajakirjanikku Vastajate poolt antud hinnetest kujunes keskmiseks üldhindeks 6,29, mis on

keskmise tasemega sarnane tulemus. Võrreldes eelmise aastaga on hinne langenud. Rahandusministeeriumiga sageli suhtlevad ajakirjanikud andsid selle meediasuhtlusele üldhindeks 6,41.

Hinnangud erinevatele töölõikudele on enamasti keskmisest kõrgemad. Madalamalt on hinnatud teavitamise operatiivsust ja juhtkonna kättesaadavust.

Võrreldes eelmise aastaga on hinnangud töö erinevatele külgedele langenud.

Majandusajakirjanike hinnangud on kõrgemad kui hinnangud keskmiselt.


Riigikantselei 55

30. Rahandusministeerium

5,91

5,98

6,32

6,55

6,32

6,64

6,57

7,02

6,98

7,24

7,33

6,33

7,02

6,88

7,72

1 2 3 4 5 6 7 8 9



Teavitamise avatus






2005 n=61 2004 n=52 2003 n=59


Riigikantselei 56

Siseministeeriumi tulemused

Ministeeriumi hindas uuringu käigus 62 ajakirjanikku Ministeeriumi keskmine üldhinne on uuritud grupis kõrgeim – 7,3. Hinne on

samal tasemel eelmise aasta hindega. Vastajad, kes suhtlevad ministeeriumiga tihemini, andsid sellele hindeks 7,84.

Siseministeeriumi meediasuhtluse kõrge tase on ka sel aastal säilinud – pea kõigi tegurite lõikes hinnati asutust teistest uuritud grupi asutustest kõrgemalt.

Enamuse uuritud töölõikude puhul on tulemused tänavu võrreldes eelnevaga ka paranenud.

Kõige kõrgemaid hindeid annavad Siseministeeriumi pressiesindajatele ajakirjanikud, kes asutusega on sagedamini kokku puutunud.


Riigikantselei 57

31. Siseministeerium

6,70

6,78

7,17

7,39

7,37

7,64

7,39

7,96

6,96

7,32

6,98

6,75

6,51

6,98

7,89

1 2 3 4 5 6 7 8 9



Teavitamise avatus






2005 n=62 2004 n=58 2003 n=73


Riigikantselei 58

Sotsiaalministeeriumi tulemused

Ministeeriumi hindas uuringu käigus 62 ajakirjanikku Ministeeriumi keskmine üldhinne on 6,53, mis on keskmisest tasemest

kõrgem ja kõrgem ka eelmise aasta hindest. Sagedasemad suhtlejad hindasid ministeeriumi hindega 6,85.

Meediasuhted on asutuses küllalt hästi korraldatud – hinnangud erinevatele töölõikudele on kõik keskmisest tasemest kõrgemad.

Võrreldes eelmise aastaga on tulemused enamasti paranenud, vaid juhtide kättesaadavus on langenud.

Vastajad, kes ministeeriumiga tihemini suhtlevad, hindavad seda kõigis töölõikudes keskmisest kõrgemalt.

Vastajad, kes esindavad kohalikke ajalehti, hindavad Sotsiaalministeeriumi meediasuhteid keskmisest madalamalt.


Riigikantselei 59

32. Sotsiaalministeerium

6,26

6,53

6,64

6,78

6,65

6,82

6,80

7,27

6,83

6,56

6,43

6,26

6,58

6,68

7,12

1 2 3 4 5 6 7 8 9




Teavitamise avatus





2005 n=62 2004 n=71 2003 n=76


Riigikantselei 60

Välisministeeriumi tulemused

Ministeeriumi hindas uuringu käigus 58 ajakirjanikku Keskmiseks üldhindeks kujunes vastajate poolt antud hinnetest 6,3, mis on

keskmisest tulemusest kõrgem, samuti parem ka eelmise aasta hindest. Vastajad, kes ministeeriumiga tihemini suhtlevad, hindavad seda keskmisest veelgi kõrgema üldhindega, nimelt 7,25.

Hinnangud erinevatele töölõikudele on kõrged. Keskmisest tasemest paremini hinnati teavitamise operatiivsust, juhtkonna kättesaadavust, üldist imagot, teabe usaldusväärsust ja meediaga suhtlemise oskust.

Ministeeriumide keskmisest tasemest madalamalt hindasid ajakirjanikud Välisministeeriumi pressiesindaja kättesaadavust ja teavitamise avatust.

Võrreldes eelmise uuringu tulemustega on paranenud kõik ajakirjanike hinnangud erinevatele töölõikudele.


Riigikantselei 61

33. Välisministeerium

5,92

6,13

6,16

6,61

6,56

6,79

6,72

6,82

6,02

5,17

5,18

5,30

5,98

6,26

6,17

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Teavitamise avatus








2005 n=58 2004 n=57 2003 n=57


Riigikantselei 62

Kommentaarid ja ettepanekud pressiesindajatele

Ajakirjanikud esitasid uuringu lõpuosas mitmesuguseid kommentaare ja ettepanekuid: ajakirjanik ei ole vaenlane, PR töö on ajakirjanikku aidata Ajakirjanikud pole vaenlased vaid partnerid! avatud ja aus suhtumine, kiired vastused delegeeritud ülesannete täitmise kontroll edu ja ärge vassige grupeerige meile Jääda sõbralikuks (soliidseks) ka siis mis tuleb vastata ebameeldivatele küsimustele. kardetakse anda infot kasutada vastustes rohkem viiteid infoandjale kohaliku lehe ajakirjanik pöördub PR poole kui teda kohapeal saadav info ei rahulda korralik eelinfo muudab palju, 2-päeva vanune uudis on lootusetult vana Kui asutuses on sisse seatud kord et meediaga suhtleb ainult pressiesindaja, siis OK.

Meedia aktsepteerib seda, aga sel juhul olgu see pressiesindaja ka tasemel ja võimeline ise ka midagi organiseerima!

Kui neil pole võimalik vastata koheselt (näiteks kirjalikule küsitlusele), oleks hea kui nad teavitaksid kuupäevast, kui vastus saab valmis, et ei peaks palju kordi helistama ning meelde tuletama.

küsige enne tööle asumist, kas saate hakata tegelikku teavet edastama või peate omanike huvides valetama

küsitud teabe kiire edastamine, oma valdkonna põhjalik tundmine, ajakirjanik pole vaenlane


Riigikantselei 63


liiga tihti vahetatakse kodulehekülje kujundust meedia on sõber, tuleb olla avatud ning koostööaldis olge karismaatilised, jutuosavad, konkreetsed olla avatumad konstruktiivsele koostööle ajakirjandusega peab olema oma valdkonna tundmises professionaal peab tagama ajakirjanikule kokkusaamise ülemusega pidage lubadustest kinni, olge veendunud info õigsuses PR peab valdama ajakirjanduslikke töömeetodeid, et küsimustele vastuseid koostada PR teated peaksid olema uudistekesksed, saabuvad liiga hilja PR võiks arvestada rohkem meedia spetsiifikat Pressiesindajad võiksid rohkem mõelda oma tööle ajakirjanike seisukohast. Põllumajandusministeerium pole siiani teatanud et kutseline kalapüük on sellest

aastast nende reguleerida päevalehed peavad õhtuks valmis saama, sest infot tuleb anda nüüd ja kohe Rohkem asjatundlikkust ja ka paremat kirjaoskust. rohkem avatust ja iseseisvat mõtlemist rohkem eelinfot rohkem professionaalsust suunata oma PR teated konkreetsele sihtrühmale


Riigikantselei 64


teada-tunda oma valdkonna tausta ja vajadusel kõik kiiresti ning ausalt ära rääkida, et vältida hilisemat infolumepalli efekti

tahaks teada kommentaari andja nime teha kõik endast olenev, et vastuseid küsimustele võimalikult kiiresti edastada teha materjalid oma ametkonna või firma kohta mitmekesisemaks ja huvitavamaks Vahendada konkreetse inimesega (töötaja, infoallikaga) otsekontakti ning teha seda

lõpuni, st veenduda kas kontakt sai teoks või mitte. Vene keelt teada on kohustuslik, kasvõi vastuste ja küsimuste tasemel. vormi kõrval enam tähelepanu sisule Võiks korraldada kokkusaamisi pressiga, et omavahel töökorraldamisest kõneleda ja

lähemalt suhelda. võiks olla vastutulelikumad ja rohkem pingutada. Mitte öelda kohe, et vajaliku

kommentaari saaks näiteks homme v ülehomme ja et üldse on kiire võiksid olla kättesaadavamad, vastata küsimustele konkreetsemalt Võiksid olla suhtlemisaltimad. Võrreldes teiste Euroopa maade pressiesindajatega Eesti omad kardavad anda infot

"off the record", seda võiks anda palju enam. võtke eeskuju Tambet Kaugemast vähem segaselt võiks kirjutada ärge vastake e-maili teel, keelutakse ajakirjanikega rääkimast, tahavad vastata

kirjalikult


Riigikantselei 65

Parim pressiesindaja aastal 2005

Traditsiooniliselt selgitas uuring ka aasta parima pressiesindaja. Küsimus esitati kujul: Kes Eesti kommunikatsioonitöötajatest/suhtekorraldajatest oleks Teie arvates teistele eeskujuks?

Ühtekokku nimetasid ajakirjanikud 52 pressiesindaja nime. Parimateks osutusid:

Inga Jagomäe – 11 häält Riina Vändre – 9 häält Kaja Pino – 4 Maia Burlaka – 4 Toomas Mattson - 4 Erle Rudi - 4 Mart Siilivask –4 Heli Raamets - 4

Oma vastuste põhjenduses toodi välja juba eespool kõlanud olulisi omadusi, nagu: kiirus (43 korral), abivalmidus, vastutulelikkus (28), kättesaadavus (17), professionaalsus (17), avatus (13), korrektsus, hea suhtlemisoskus ja kokkulepetest kinnipidamine.


Riigikantselei 66

Parim pressiesindaja aastal 2005

Siinkohal on välja toodud mõningad lisakommentaarid parimate pressiesindajate kohta: Räägib nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik; saadab pressiteateid siis, kui midagi öelda on; tõsine mees; Väga avatud suhtlemisega, adekvaatne, sõbralik ning informatiivne; värsked vaatenurgad, operatiivsus, avatus; meeldiv suhtlemine, ükski küsimus ei jää vastuseta, kiire ja operatiivne abi; uus PR (Julia Garanža) töötab 2005 nov-st, selle aja jooksul on mitte ainult olukorrast aru saanud vaid ka arenenud spetsialistiks. Väga tubli ja töökas!

Parima pressiesindaja - Inga Jagomäe - puhul toodi esile järgnevaid omadusi: Teab taustu ning on nõus neid jagama, aidates ajakirjanikke ka puhul, kui kõigest

sõna-sõnalt küsida ei oska. Ka haigena kättesaadav ja abivalmis. Professionaalne, kompetentne ja sümpaatne Hea suhtleja, püüdlik, korrektne Korrektne Usaldusväärne, haritud, vastutustundlik, täpne, aus Peab kinni oma lubadustest Alati abivalmis, helistab tagasi, töötab peaaegu 24/7 Avatud, operatiivne ja kättesaadav, püüdlik,teab oma vastutust


Documents

Ettevõtete ja asutuste suhted meediaga 2005 Valitsus ja ministeeriumid