ETTEVÕTLUS

Juhan Lehepuu

Leiame vastused küsimustele: Mis on ettevõte ja kes on ettevõtja? Kuidas ergutab turumajandus ettevõtlikkust? Kuidas saadakse ettevõtjaks? Millised on väikeettevõtete eelised ja

probleemid? Kuidas toetatakse Eestis väikeettevõtlust? Millised on Eestis tegutsevate ettevõtete

organisatsioonivormid? Kuidas on organiseeritud suurettevõtted? Kuidas arenes ettevõtlus taasiseseisvunud

Eestis?

Ettevõte on tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mis valmistab tooteid ja teenuseid.

Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasusaamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski

Ettevõtlikkus: 1. hoiak, mida iseloomustavad loov ja

uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine;

2. võimaluste nägemine ja nendele reageerimine, et tuua turule uusi või paremaid tooteid;

3. oskuste ja võimete kogum, kus oluline koht on analüüsivõimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemis-, organiseerimis- ja eesmärkide püstitamise oskustel.

Ettevõtlikkus isikuomadusena on paljudele omane, kuid kõigist ei saa ettevõtjat. Arvatakse, et ettevõtjaks hakkamisel on kõige tähtsam sisemine valmisolek.

Ettevõtlus on seadusega kooskõlas olev majandustegevuse vorm, mille põhiline eesmärk on kasumi teenimine.

Ettevõtlusel on teisigi ülesandeid: 1. ühiskonna (ostjate, klientide) vajaduste

rahuldamine; 2. “toodab raha” ühiskonna toimimiseks; 3. tagab omanikele sissetuleku; 4. tagab töötajatele sissetuleku; 5. annab võimaluse eneseteostuseks.

Kuidas saadakse ettevõtjaks? 1. Alustatakse varajases nooruses

(BASTIONI omanik Indrek Stahl). 2. Arendatakse ja müüakse tavalisi tooteid

teistest erinevalt (mahepõllundus) 3. Leitakse müümiseks uusi meetodeid

(võrkturustus, internetikauplused). 4. Järgitakse ja arendatakse peretraditsioone

(Raplamaal Kabalas asuv Pettaide villaveski) Ettevõtja isikuomadused: 1. algatusvõime; 2. loovus;

3. julgus võtta riske ja kanda vastutust; 4. soov ise teha ja otsustada; 5. eesmärgikindlus; 6. töökus; 7. soov eneseteostuse, raha ja võimu järele; 8. intuitsioon. Kas ettevõtjaks sünnitakse või on võimalik

ettevõtjaks õppida? Edukate ettevõtjate elulood näitavad, et ühest

vastust ei ole. Kaasasündinud isikuomadused on olulised, kuid ettevõtlusoskused on suures osas õpitavad (maksu- ja tööseadusandlus…)

Näiteid edukatest ettevõtjatest: 1. Steven Jobs - Apple I 2. Bill Gates - tarkvara 3. Joakim Puhk - suurkaupmees, tööstur,

poliitik.

Väikeettevõtete roll majanduses

Tavaliselt on alustavad firmad väikeettevõtted.

Eesti ettevõtted 2003 töötajate arvu järgi: 1. mikroettevõtted (alla 10 töötaja) - üle 48

tuhande (86%); 2. väikesed ettevõtted (10 - 49 töötajat) - 6,5

tuhat (11,5 %); 3.keskmise suurusega ettevõtted (50 - 249

töötajat) - üle 1000 (2%); 4. suured ettevõtted (250 - …) - 156 (0,3%)

Suur osa Eestis tegutsevatest ettevõtetest on väikeettevõtted.

Väikeettevõtete eelised: 1. Reageerivad kiiremini muutustele; 2. võime rahuldada erilisi turge. Väikeettevõtete probleemid: 1. kehv juhtimine; 2. vähe raha; 3. madala kvaliteediga tööjõud. Eestis toetatakse väikeettevõtete alustamist: 1. Internet - www.aktiva.ee; 2. ettevõtluskeskused;

3. ettevõtlusinkubaatorid; 4. ettevõtluskoolitus; 5. väljaõpe töökohas; 6. Perekond. Eesti ettevõtete organisatsioonivormid: 1. füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) - üks

omanik, kes pakub kaupu ja teenuseid oma nimel.

Eelised: * kasum; * isiklikud saavutused; * lihtne raamatupidamine

Puudused: * piiramatu vastutus; * piiratud rahalised vahendid; * piiratud potentsiaal. 2. Täisühing - vähemalt kaks omanikku, kes

vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.

Eelised: * lisaraha; * lisapotentsiaal; * kerge luua

Puudused: * piiramatu vastutus * piiratud raha * jagatud kohustused 3. Usaldusühing - vähemalt kaks omanikku.

Ühel neist on piiratud, teisel piiramatu vastutus.

Eelised ja puudused on samad, mis täisühingul.

4. Osaühing (OÜ) - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Minimaalne osakapitali suurus on 2556 eurot (40 000 kr)

Igal osanikul saab olla ainult üks osa. Osa suurus sõltub sissemakse suurusest. Mida suurem on osa, seda rohkem on hääli. Osaühing on Eestis kõige enam levinud

ettevõtluse vorm. Osaühingu eelised: * piiratud vastutus; * piiramatu eluiga; * suuremad ressursid; * suhteliselt väike algkapital; * kerge juhtida - väikesed OÜ ei vaja

nõukogu ega audiitorit.

OÜ puudused: * keerukam raamatupidamine; * loomine võib vajada juriidilist abi. 5. Aktsiaselts (AS) - äriühing, millel on

aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Minimaalne aktsiakapitali suurus on 25 564 eurot (400 000 krooni.) Aktsia väikseim nimiväärtus on 0,64 €

(10 krooni). Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada

üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi.

Aktsiaseltsi kõrgeim organ on üldkoosolek.

AS eelised: * piiratud vastutus - Ldt (limited) - piiratud; * omanike vahetamise kergus; * piiramatu eluiga. AS puudused: * loomine on raske ja kallis; * avalikustamine; * topeltmaksustamine. AS-id võivad olla ka riigi omanduses.

Riiklikud AS-id on need ettevõtted, mille tegevust peetakse tähtsaks kogu rahva jaoks (Tallinna Sadam, Lennujaam, post, transport)

Eestis oli 2003. aastal: Eestis oli 2010. a 1. FIE - 21 464 (25%); 33% 2. täisühing - 342 (0%) alla 1% 3. usaldusühing - 630 (1%) 1% 4. OÜ - 54 387 (65%) 66% 5. AS - 6743 (8%) alla 1%

Ettevõtete eriliigid

1. Mittetulundusühingud ja sihtasutused Nende ettevõtete eesmärgiks ei ole kasumi

teenimine. Eesmärgid on teised: * hariduslikud * heategevuslikud * usulised Mittetulundusühingutel on kindel

liikmeskond, sihtasutustel see puudub.

2. Frantsiis on litsents (luba) juhtida eraomanduses olevat ettevõtet nii, nagu oleks see pika ahela osa.

Frantsiisi eelised: * firma laiendamine väheste kulutustega; * motiveerib töötajaid; * emafirma abi (koolitus, töökorraldus…) * saavad kasutada firma nime Frantsiisi puudused: * tugev kontroll (tegevuskorraldus, riietus) * kaupade ostmine emafirmast tema poolt

määratud hindadega.

3. Ühistud - ettevõtted, mis täidavad oma liikmete hüvanguks ettevõtlusoperatsioone.

* Korteriühistud. * Tarbijate ühistud. * Põllumajandusühistud. * Tootmisühistud.

SUURETTEVÕTTED * Asutamisleping * Põhikiri * Aktsionär * Üldkoosolek * Hääletamine *Hääletamisvolitused * Nõukogu * Juhatus * Omanduse ja juhtimise lahutamine * Aastaaruanne

Ettevõtluse areng Eestis Esimene samm turumajanduse suunas oli

riiklike väikeettevõtete (RVE) teke. Esimene väikeettevõte “Mainor-konsultant”

asutati 1986. aastal. Kuigi esimesed väikeettevõtted olid

riiklikud, oli nende juhtidel küllaltki suur tegevusvabadus (neid ei ahistatud liigsete plaaninäitajatega).

1987. a. legaliseeriti väikeettevõtluse sellised vormid nagu kooperatsioon ja individuaaltöö (suhkruvatt, vahvlid).

Üksikute eraettevõtete edukaks tegutsemiseks puudus vastav infrastruktuur (hinna- ja maksusüsteem, pangad, seadused)

1988 - 1990 tekib massiliselt kooperatiive. 1990. aastatel tekkis vajadus RVE

ümberkujundamiseks eraettevõteteks. Samuti muutsid omandivormi paljud

kooperatiivid, kuna kooperatiivne omandivorm ei olnud kõige efektiivsem.

Kooperatiivi kõrgeim organ on üldkoosolek, kus igal liikmel on üks hääl, sõltumata kooperatiivi paigutatud vahenditest.

Selline kord muutis otsustamise keeruliseks ja ei võimaldanud neil, kes olid paigutanud kooperatiivi suured rahasummad, vajaliku otsustavusega kaasa rääkida.

1990. aastate esimesel poolel tekib massiliselt AS-e, kuna seadusandlus oli teinud AS-de loomise väga lihtsaks.

Piisas ainult 3000 rubla suuruse, pärast rahareformi 300 krooni suuruse algkapitali olemasolust ja minimaalselt 3 aktsiast, mis võisid kuuluda 1 - 3 isikule (lubati ka ühemehe AS-e)

Lihtne moodustamine ja väike algkapital võimaldas mõnel ettevõtlikul mehel luua ja registreerida oma korteri aadressil üle paarisaja nn riiulifirma.

Sellised firmad ei olnudki mõeldud ettevõtluseks, vaid ühekordseteks tehinguteks ja edasimüügiks. Kujunes välja riiulifirmade turg.

1991. a. algas erastamine väikeprivatiseerimisega, mis andis ettevõtluse arengule olulise tõuke.

Esimesed erastatavad objektid olid riiklikud teenindus-, kaubandus- ja toitlustamisettevõtted

1992. a. alustati suurprivatiseerimisega. See ei kulgenud nii lihtsalt kui väikeprivatiseerimine.

Paljudel juhtudel on suurprivatiseerimist saatnud salastatus ja erastamisskandaalid (TALLEKS, MARLEKOR).

1987. aastast alates on õigus luua ka väliskapitali osalusega ettevõtteid.

See lõi soodsa pinnase väliskapitali tulekuks Eestisse.