Kodanikualgatus, mittetulundus,

ettevõtlus

Alari Rammo | EMSLalari@ngo.ee | www.ngo.ee

Iga jumala päev küsitakse:•Kas ma ise võin raha teenida?

•Kas ma MTÜna arve võin üldse esitada?

•Kas ma palka võin maksta MTÜs?

•Mittetulundus, st ju et tulu ei tohi olla?

•Kasumil ei tohi ju kindlasti lasta tekkida?

•Mis vahe on ettevõtlustulul, ürituste osalustasudel või regulaarsetel kuutasudel teenuste eest?

Vastus: kõike võib teha• Ja lausa peab ise raha teenima!

•Seadus: MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.

•Seadus samas ei ütle, mis on põhitegevuse tunnus, aga seda paragrahvi pole veel ka rakendatud kellegi likvideerimiseks.

•Kõrvalt raha teenimine mis tahes (ka e)teenuste (liikmetele, kogukonnale, avalikkusele) osuta-mise kaudu on täiesti lubatud ja isegi soovitatav – maksumaksja raha kulub nt vähem.

Mis praegu toimub?• Majandustegevust nimetas mullu oma tuluallikana 28%

MTÜdest ja 52% SAdest, mis on 2004. aastaga võrreldes vähenenud (pigem on vastajad muutnud ja tegusamad on nooremad MTÜd, vanemad surnud).

• Kõige aktiivsemad on kuni 10 ja üle 500 liikmega MTÜd.

• Enim Tallinnas (39%), aga teemade poolest ärilised: kala/jahindus, kutseliidud, keskkond, põllumajandus.

• Järelikult on MTÜdes tuluteenimine veel ikka päris marginaalne (oluliseks allikaks pidas seda 9-12%).

• Miks? Liiga keeruline? Sest KOVilt saab hõlpsamalt? Ei taha? Lihtsalt ei oska? Eestlane pole ettevõtlik?

Tulumaksusoodustus ja ettevõtlus

• Tulumaksusoodustus tähendab eelkõige maksusoodustusi annetajatele ning MTÜle on maksuvabad osad kulud (transport, toit, meelelahutus, stipendiumid).

• Tulumaksuseadus ei käsitle ettevõtlusena põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevusi (näiteks trükiste väljaandmine, koolitus, teabevahetus, ürituste korraldamine.)

• Praktikas on ka avaram tõlgendus – võid igal moel tulu teenida, kui see pole põhitegevuseks (üle 50%) ja kasutatakse eesmärgipäraselt.

Tulumaksusoodustus ja ettevõtlus

• Lisaks on soodustuse saamise kriteeriumiks taotleja heategevuslikkus, ehk et ta “pakub kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil” – surnud ring? Mis teenust sa ikka tasuta pakud?

• Kohaliku arengu juurde käib sageli ka mingil määral turismi edendamine, kohaliku kaubanduse ergutamine, säästev majandamine üldisemalt – need teemad ei peaks saama maksusoodustust?

Mis ei meeldi maksuametile?

• Tulumaksusoodustust ei saa üsna kindlasti siis, kui samade isikutega on seotud nt MTÜ ja OÜ, kusjuures kasutatav vara on OÜ nimel (nt spordirajatis, mida MTÜ rentnikuna opereerib).

• Seaduse järgi tegeleb MTÜ maksuhalduri arust sel juhul “asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega”.

• Sama punkti alusel ei anta soodustust ka LEADERi gruppidele – toetab ettevõtlust.

Kuhu seadusandlus areneb?• Üldine regulatsioon oluliselt ei tohiks muutuda –

MTÜd võivad sama vabalt edasi tegutseda, sh ettevõtlusega.

• 2011. aasta jooksul vaatame seadusandjaga üle tulumaksusoodustuse rolli – kellele ja kuidas oleks see edaspidi mõeldud, sh ettevõtluse osa.

• Soodustuse kaotavad ilmselt riigiasutuste või KOVide mõju all olevad MTÜ-d ja SA-d ning maksuerand jääb vaid kodanikualgatuslikele.

• Segasem on teema, kuidas suhtuda varjatult KOVi kontrollitavatesse MTÜdesse.

Kuhu seadusandlus areneb?• Üheks põhiküsimuseks jääb – kas teatud

tingimustel peaks äriühingutega turul konkureerivail MTÜdel olema maksusoodustus või on see igal juhul vaba turu solkimine? Toimetagu, aga koos maksudega, sh käibemaks.

• Või valida välja hoopis teatud valdkonnad, kus ettevõtlust MTÜdes ka maksudega soodustatakse (á la haridus ja sotsiaal, aga mitte nt turism)?

• Kas peaks looma uue juriidilise vormi – nt sotsiaalne ettevõte (mille eesmärk pole tulu teenimine ise, vaid selle kaudu ühiskondliku probleemi lahendamine)?

Täna aastal 2020• Piirid ühiskonna sektorite vahel on veel õrnemad – kus

lõpeb äri ja algab kasumitaotluseta tegevus; ja millised on kummagi suhted avaliku võimuga.

• Kõik kolm sektorit tegutsevad suuremas üksmeeles ja sarnasemate töövõtetega sama idee nimel.

• Vabaühendused on rohkem üksteist üles leidnud ja seljad kokku pannud, mitte ei pihusta niigi vähest raha edasi üha enamate vahel. Vähenenud on konkurents, aga ka keskpärasus tulemuste saavutamisel.

• Selgem on vajadus midagi ka professionaalselt osata (kas või teenust osutada), mitte lihtsalt maksumaksja raha laiaks lüüa.