AASIA SUURRIIGID

HIINA

HIINA MAO ZEDONGI VÕIMU ALL

• 1. oktoober 1949 –kuulutati välja Hiina Rahvavabariik.

• Riiki asub juhtima Hiina Kommunistlik Partei, mille eesotsas on Mao Zedong. Tegemist oli talurahvaparteiga, kes oli võtnud omaks marksismi ja uskus klassivõitlusesse.

• Mao Zedong oli Hiina KP esimees ja ühtlasi ka riigipea.

• Mao ja tema lähikondlased seadsid eesmärgiks Hiina muutmise suurriigiks.

• Selle pidi tagama kiire industrialiseerimine. Selleks tuli organiseerida suuri rahvahulki üleriigilisteks kampaaniateks eelkõige sunni ja propaganda abil.

• Näiteks 1951 kampaania – võitlus kolme ja viie pahega. Kolm pahet olid kommunistid, kes olid liialt lähenenud kapitalistidele, viis pahet olid kapitalistid ise. Pahed olid korruptsioon, altkäemaks, bürokratism, riigivargus, maksudest möödahiilimine ja pettus. Nende kampaaniatega represseeriti miljoneid inimesi.

1956 – “Las õitseda sada lille, las võistelda sada koolkonda”

• Selles kampaanias kuulutati, et kõik võivada vabalt väljendada oma arvamusi ja vaateid. Eesmärk oli lepitada hiina intelligentsi kommunistidega. Järgnes terav kriitika kommunistide ja valitsuse vastu. See tõi kaasa tohutu repressioonide laine. (Arvatakse, et tegemist oligi Mao kavalusega, et teisitimõtlejatest lahti saada).

Hiina majandus 1950-ndatel

• Eesmärk saada kiiresti tööstusriigiks. Rasketööstuse eelisarendamine. Samas elas 80% Hiina rahvastikust tol ajal maal.

• Algas põllumajanduse kollektiviseerimine. 1958-ndaks oli ligi 100% taludest koondatud kollektiivmajanditesse.

• Ümberkorraldused sel perioodil olid suhteliselt edukad ning Hiina majanduse kasvutempo sel perioodil Aasia riikidest kõige kiirem.

1958 – suur hüpe

• Mao leidis selleks ajaks, et tööstuse areng on ummikus ning põllumajandus ei toeta seda piisavalt.

• Rahvahulki tuleb paremini tööle organiseerida ja süstida neisse entusiasmi. Arendada tööstust ja põllumajandust omal jõul (loobuda NSVL abist).

• Hiina KP VIII kongressil otsus, et Hiinal tuleb leida oma arengutee ja “maksimaalselt kogu jõudu appi võttes hüpata edasi”.

• Sotsialismi ülesehitamine võimalikult kiiresti, Viie aasta plaani täitmine ühe aastaga ja kahekümne aasta plaani täitmine viie aastaga.

• Hakati looma hiiglaslikke rahvakommuune maale – 26 000 tükki. Majandus- ja ühiskonna elu oli kommuunides täiesti ühendatud.

• Töö eest tasuti kõigile võrdselt ( ei arvestatud tehtud töö hulka ega kvaliteeti).

• Tööstuse arendamiseks ja metallitoodangu kiiremaks suurendamiseks ehitati maale 7 miljonit sulatusahju, mida pandi teenindama talupojad. Toodang mitmekordistus, kuid oli vähekvaliteetne, sest ahjude ja tööjõu tase oli madal.

• Üheks eksperimendiks oli ka varblaste hävitamine keda süüdistati viljasaagi hävimises.

Kommuuni söökla kus kõiki toitlustati ühiselt Öine töö terasahjude juures

Hiina propaganda plakat, mis kujutas põllusaagina inimese suurusi meloneid

Propaganda plakat, mis kujutab viljasaagi suurenemist raketi kiirusel

Suure hüppe tagajärjed

• Kollektiviseerimine ja suure hüppe kampaania laostasid maaelu täielikult. Miljonid talupojad põgenesid linnadesse ja maa ei suutnud enam linnu toita. Tekkis nälg, mille tagajärjel suri 1960. aastate alguses miljoneid.

• Suure hüppe poliitika kuulutati läbikukkunuks ning selles süüdistati Kommunistliku Partei kesk- ja alamametnikke (juhtkond, kaasaarvatud Mao, pääses süüdistustest). Kommuunid saadeti laiali ja tööstusettevõtetele anti suurem tegevusvabadus.

• Mao mahitusel loodi rahvavabastusarmee – muutub Kommunistliku Partei kõrval teiseks võimukeskuseks.

1966 - kultuurirevolutsioon

• Algas 1966 Mao üleskutsega “ Tuld staapide pihta!”• Algas puhastustöö partei- ja riigitegelaste ning ka haridus- ja

kultuuritegelaste seas.• Sõjaväelased moodustasid noortest punavalvurite ehk

hungveipingide salku, kes asusid väga innukalt purustama vanu väärtusi

• Tuleriitadel põletati raamatuid, teadlasi- ja kultuuritegelasi mõnitati avalikult staadionitel suurte rahvahulkade ees, hukati või saadeti nn ümberkasvatamislaagritesse. Uue kultuuri ja mõtlemise aluseks pidi saama pisike punane raamat – Mao tsitaatide kogumik – mille kõik pidid pähe õppima. Suurenes sõjaväe osatähtsus, kes lõpuks tegi lõpu hungveipingide märatsemisele 1968. Enamus neist saadi põllutöödele. Selleks ajaks saavutas erakordse suuruse Mao Zedongiisikukultus.

Mao punase raamatu ühislugemine staadionil

Plakat kultuurirevolutsiooni ajast, mis kutsus üles purustama kõike vana

“Klassivaenlaste” avalik mõnitamine

Hiina RV peale Mao surma

• 1976 Mao Zedong sureb ning riigi etteotsa tõuseb Deng Xiaoping. Ta ise endale ameteid ei võtnud, kuid otsustas milline on poliitika ja kes seda ellu viivad.

• Tema ajal loobuti majanduses paljudest kommunistlikest põhimõtetest. Pole tähtis mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab

• Loobuti kollektiivmajanditest, Talupojad võisid oma maad harida ja oma saadusi turul müüa.

• Lõdvendati keskset juhtimist ja suurendati ettevõtjate ja töötajate õigusi. Taastati osaliselt eraomanduses olevad väikeettevõtted

• Hariduses pöörati tähelepanu teaduse- ja tehnikaalastele teadmistele ning arendama tööoskusi

• Tihendati suhteid välisilmaga, ka lääneriikidega. Hiina avati ka väliskapitalile.

• See kõik aitas kaasa Hiina majanduskasvule.

Hiina poliitiline süsteem

• Kõrgeim seadusandlik organ on Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu –valitakse kohalike esindusorganite poolt – 3000 liiget, mis käib koos kord aastas. Selle juures tegutseb pidevalt ÜRK Alatine Komitee

• Valitsuse funktsioone täidab Riiginõukogu- seal on 50 liiget. Seda juhib ÜRK poolt kinnitatud peaminister

• Võimukeskus on endiselt Hiina KP Keskkomiteel• Partei kontrollib rangelt ajakirjandust, raadiot ja televisiooni,

kasutades neid ka oma huvides.• Oma võimu säilitamiseks ei kõhelda tagasi vägivalla kasutamises • 1989 suruti Hiinas Pekingis veriselt maha üliõpilaste meeleavaldus,

kes nõudsid avatumat ühiskond ja demokraatiat. Sellega näidati, et tegemist on diktatuuririigiga.