1. DEMOKRAATLIKUDDEMOKRAATLIKUD RIIGIDRIIGID (1919-1939)(1919-1939) Piret Tnava esitluse phjal (tiendanudPiret Tnava esitluse phjal (tiendanud Madli-Maria Naulainen)Madli-Maria Naulainen)

2. Peale I maailmasda jrgnes EuroopasPeale I maailmasda jrgnes Euroopas demokraatia vidukik.demokraatia vidukik. Enne sda oli EuroopasEnne sda oli Euroopas 17 monarhiat17 monarhiat jaja 3 vabariiki3 vabariiki,, Peale sda (1919) oli EuroopasPeale sda (1919) oli Euroopas 13 vabariiki13 vabariiki jaja 13 monarhiat.13 monarhiat. 3. Peale Nukogude Venemaa polnud heskiPeale Nukogude Venemaa polnud heski riigis 1919.aastal diktatuuri.riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikidesDiktatuurid kehtestati mitmetes riikides pealepeale 1923.aasta majanduskriisi1923.aasta majanduskriisi Mitmes riigis ei osutunud demokraatiaMitmes riigis ei osutunud demokraatia jtkusuutlikuksjtkusuutlikuks Traditsioonide nrkusTraditsioonide nrkus Poliitiliste parteide arenematusPoliitiliste parteide arenematus Puudulikud phiseadused ja valimisseadusedPuudulikud phiseadused ja valimisseadused 4. Demokraatlikud ideoloogiadDemokraatlikud ideoloogiad Seni olid olulised olnud liberalism jaSeni olid olulised olnud liberalism ja konservatismkonservatism Konservatiivid hakkasid tegelema rohkemKonservatiivid hakkasid tegelema rohkem majandusksimustega (vaba turg, riigimajandusksimustega (vaba turg, riigi mittesekkumine majandusse)mittesekkumine majandusse) Sellega meelitati liberaalide valijad endaleSellega meelitati liberaalide valijad endale Liberaalid kaotasid hli ka sotsiaal-Liberaalid kaotasid hli ka sotsiaal- demokraatideledemokraatidele Toetati riigi suuremat sekkumist majandusseToetati riigi suuremat sekkumist majandusse Krgemate maksude kehtestamine abivajajateKrgemate maksude kehtestamine abivajajate 5. USAUSA W. WilsonW. Wilson (1913-1921)DP(1913-1921)DP H. HooverH. Hoover (1929-1933)VP(1929-1933)VP F. D. RoosveltF. D. Roosvelt (1933-1945)DP(1933-1945)DP 6. USAUSA I maailmasda andis USA-leI maailmasda andis USA-le majandusliku vimsuse majandusliku vimsuse kui enne sda tuli USA-l maksta vlgukui enne sda tuli USA-l maksta vlgu Euroopa riikidele,Euroopa riikidele, siis peale sda maksid Euroopa riigid USA-siis peale sda maksid Euroopa riigid USA- le ca 500 miljonit dollarit aastas.le ca 500 miljonit dollarit aastas. 7. USAUSA USA oli muutunud nn. maailma tkojaksUSA oli muutunud nn. maailma tkojaks 40% maailma terasest40% maailma terasest 60% naftast60% naftast 85% autodest85% autodest KonveierssteemiKonveierssteemi laialdane kasutamine jalaialdane kasutamine ja masstootmine vimaldasmasstootmine vimaldas lhendada tpeva 8-le tunnile;lhendada tpeva 8-le tunnile; suurendada ttasusid ja alandada toodetesuurendada ttasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kttesaadavaks enamikulehinda, muutes need kttesaadavaks enamikule ameeriklastest.ameeriklastest. 8. USAUSA Kuni 1921 vimul Demokraatlik ParteiKuni 1921 vimul Demokraatlik Partei (W.Wilson)(W.Wilson) pooldasid riigivimu sekkumist hiskonnapooldasid riigivimu sekkumist hiskonna probleemidesse selleks, et hiskonda reformidaprobleemidesse selleks, et hiskonda reformida 1920.a. said naised USA-s valimisiguse1920.a. said naised USA-s valimisiguse Ttavate naiste arv kasvas kiiresti 10-leTtavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile.miljonile. 9. Woodrow Wilson 1913-1921Woodrow Wilson 1913-1921 10. USAUSA 1920-ndate algul vis theldada ka teatud1920-ndate algul vis theldada ka teatud vasakpoolsuse kasvuvasakpoolsuse kasvu ilminguid USAilminguid USA hiskonnas:hiskonnas: sagenesid streigidsagenesid streigid aktiviseerusid vasakradikaalidaktiviseerusid vasakradikaalid loodi Kommunistlik Parteiloodi Kommunistlik Partei toimus mitmeid terroriakte jne.toimus mitmeid terroriakte jne. 11. USAUSA Laiemat klapinda vasakpoolsed vaatedLaiemat klapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemisekiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud.tingimustes aga ei saavutanud. 1920-19331920-1933 kehtiskehtis alkoholi keeluseadusalkoholi keeluseadus soodustas salakaubanduse, kuritegevuse jasoodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvuseadusetuse kasvu (niteks Al Capone ja itaalia maffia tus USA-s).(niteks Al Capone ja itaalia maffia tus USA-s). 12. USAUSA 1921-1933 vimul Vabariiklik Partei1921-1933 vimul Vabariiklik Partei, kelle, kelle phimteteks oli:phimteteks oli: riik peab vimalikult vhe sekkumariik peab vimalikult vhe sekkuma hiskonnaelluhiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kuipropageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kigi vimaluste maad, kus igast ajalehepoisistkigi vimaluste maad, kus igast ajalehepoisist vib saada miljonr.vib saada miljonr. 13. USAUSA 1929.a. alanud majanduskriisi H.Hoover1929.a. alanud majanduskriisi H.Hoover esialgu sekkuda ei kavatsenudesialgu sekkuda ei kavatsenud Leiti, et USA majandus vljub sellest ise, ilmaLeiti, et USA majandus vljub sellest ise, ilma riikliku sekkumiseta.riikliku sekkumiseta. Hilisemad riigi poolsed sammud (toetusedHilisemad riigi poolsed sammud (toetused ettevtjatele; Euroopa laenude klmutamine;ettevtjatele; Euroopa laenude klmutamine; pllumajandustoodangu kokkuost jne.) kriisipllumajandustoodangu kokkuost jne.) kriisi oluliselt leevendada ei suutnud ja tpuudusoluliselt leevendada ei suutnud ja tpuudus kasvas jtkuvalt.kasvas jtkuvalt. 14. HerbertHerbert HooverHoover 1929-19331929-1933 15. USAUSA 1933.a.1933.a. sai presidendikssai presidendiks F.D.RooseveltF.D.Roosevelt,, kes kasutas majanduskriisist vljumisekskes kasutas majanduskriisist vljumiseks New DealNew Deali (uue kursi) poliitikat:i (uue kursi) poliitikat: Kehtestati kontrollKehtestati kontroll pangandusepanganduse le -le - tegutseda visid vaid need pangad, milleletegutseda visid vaid need pangad, millele valitsus oli andnud selleks loa.valitsus oli andnud selleks loa. DevalveeritiDevalveeriti dollar ja suurendati makse, etdollar ja suurendati makse, et saadud rahaga aidata kaasa majandusesaadud rahaga aidata kaasa majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemideelavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele.lahendamisele. 16. Franklin Delano Roosevelt 1933-1945Franklin Delano Roosevelt 1933-1945 17. USAUSA Pllumajanduses letootmise vltimiseksPllumajanduses letootmise vltimiseks maksti farmeritelemaksti farmeritele kompensatsioonikompensatsiooni vabatahtliku toomise vhendamise eest.vabatahtliku toomise vhendamise eest. Riiklikud tellimustdRiiklikud tellimustd (hdroelektrijaamad,(hdroelektrijaamad, tstusettevtted, jesngide svendamine,tstusettevtted, jesngide svendamine, metsaistutamine).metsaistutamine). Ttuse vhendamiseks organiseeritiTtuse vhendamiseks organiseeriti hiskondlikke tid.hiskondlikke tid. 18. USAUSA Tliste igusteTliste iguste laiendaminelaiendamine streikimisigus,streikimisigus, vabadus luua organisatsioonevabadus luua organisatsioone pidada tandjatega lbirkimisipidada tandjatega lbirkimisi SotsiaalkindlustusssteemiSotsiaalkindlustusssteemi loomineloomine ttus-, invaliidsuspensionttus-, invaliidsuspension vanadus- ja toitjakaotuspensionidvanadus- ja toitjakaotuspensionid 19. USAUSA Majanduskriisi lppedes riiklikkuMajanduskriisi lppedes riiklikku sekkumist majandusse vhendatisekkumist majandusse vhendati osalt riigisisese opositsiooni tttu, sestosalt riigisisese opositsiooni tttu, sest vabariiklased sdistasid Roosevelt`i katsesvabariiklased sdistasid Roosevelt`i katses luua nukogude vi Natsi-Saksa tpiluua nukogude vi Natsi-Saksa tpi diktatuuririikidiktatuuririiki 20. USAUSA 1920.-1930.aastaid iseloomustab pigem1920.-1930.aastaid iseloomustab pigem isolatsionistlik vlispoliitikaisolatsionistlik vlispoliitika USA Senati vabariiklastest enamus eiUSA Senati vabariiklastest enamus ei ratifitseerinud Rahvasteliidu phikirjaratifitseerinud Rahvasteliidu phikirja USA hoidus poliitilistest liitudest, mis oleksUSA hoidus poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sjalisi kohustusisisaldanud sjalisi kohustusi 21. USAUSA USA realiseeris oma vlispoliitilisi huveUSA realiseeris oma vlispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu,Euroopas majanduspoliitika kaudu, kontrollides Euroopa rahandusssteemikontrollides Euroopa rahandusssteemi (Dawesi plaan).(Dawesi plaan). USA huvid antud perioodil olid suunatudUSA huvid antud perioodil olid suunatud eelkige Aasia ja Vaikse ookeanieelkige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni, kus kardeti Jaapani mjuregiooni, kus kardeti Jaapani mju suurenemist.suurenemist. 22. USAUSA 1928.a. oli USA ks1928.a. oli USA ks Briand- KelloggiBriand- Kelloggi (USA riigisekretr) pakti initsiaatoreid.(USA riigisekretr) pakti initsiaatoreid. Roosvelt jtkas isolatsionismi (kuniRoosvelt jtkas isolatsionismi (kuni Ameerika astumiseni II maailmasttaAmeerika astumiseni II maailmastta 1941.detsembris)1941.detsembris) Niteks 1935a. vastu vetudNiteks 1935a. vastu vetud neutraliteediseadus, millega keelatineutraliteediseadus, millega keelati ma vi saata relvi sdivatele riikidelema vi saata relvi sdivatele riikidele (thistatakse 1939.a.).(thistatakse 1939.a.). 23. SuurbritanniaSuurbritannia Peale I maailmasda laiendatiPeale I maailmasda laiendati demokraatiat:demokraatiat: anti ldine valimisigus meestele alatesanti ldine valimisigus meestele alates 21.eluaastast21.eluaastast piiratud valimisiguse andmine naistele-piiratud valimisiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat, naine pidi omamaalates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust vi likooliharidust (1919.a.varandust vi likooliharidust (1919.a. esimene naine parlamendis)esimene naine parlamendis) 1928 naistele ldine valimisigus1928 naistele ldine valimisigus 21.eluaastast; 1929.a. sai Suurbritannia21.eluaastast; 1929.a. sai Suurbritannia esimese naisministri).esimese naisministri). 24. SuurbritanniaSuurbritannia 1928 naistele ldine valimisigus1928 naistele ldine valimisigus 21.eluaastast; 1929.a. sai Suurbritannia21.eluaastast; 1929.a. sai Suurbritannia esimese naisministri).esimese naisministri). 25. SuurbritanniaSuurbritannia Varasemal perioodil olid InglismaalVarasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi vimul kaks parteid -vaheldumisi vimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne ParteiKonservatiivne Partei ja Liberaalne Partei Peale I maailmasda kaotasid liberaalidPeale I maailmasda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikuleoma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Terakond;Leiboristlikule Parteile (ka Terakond; loodi1906),loodi1906), mis esindas eesktt tlistemis esindas eesktt tliste huvehuve 26. MonarhidMonarhid George V (1910-1936)George V (1910-1936) Edward VIII (1936)Edward VIII (1936) George VI (1936-1952)George VI (1936-1952) 27. SuurbritanniaSuurbritannia Terakond oli esialgu vimul vhe -Terakond oli esialgu vimul vhe - 1924.aastal mned kuud ja 1929-1931;1924.aastal mned kuud ja 1929-1931; seega kujundasid Suurbritannia poliitikatseega kujundasid Suurbritannia poliitikat sdadevahelisel perioodil konservatiividsdadevahelisel perioodil konservatiivid 28. SuurbritanniaSuurbritannia Olulisemad sisepoliitilised sndmused:Olulisemad sisepoliitilised sndmused: 1926.a. esimene ja seni ainus1926.a. esimene ja seni ainus ldstreikldstreik - 4- 4 miljonit tlist streikisid 9 peva, kauemmiljonit tlist streikisid 9 peva, kauem kestis streik kaevuritel, kelle nudmised olidkestis streik kaevuritel, kelle nudmised olid ka streigi algatuseks.ka streigi algatuseks. 29. Iirimaa iseseisvumineIirimaa iseseisvumine 1916 puhkes Iirimaal1916 puhkes Iirimaal nnnn Lihavttelestus,Lihavttelestus, mis suruti inglaste pooltmis suruti inglaste poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvusemaha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enampooldajate hulk ja iirlased polnud enam nusnus home ruliga.home ruliga. 1918 toimusid kogu saarel1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud.demonstratsioonid ja miitingud. 30. Iirimaa iseseisvumineIirimaa iseseisvumine Parlamendivalimistel vitsid Sinn FeiniParlamendivalimistel vitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast(iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast pgenenud Sinn Feini liider De Valerapgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojaseestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21.jaanuaril21.jaanuaril 19191919 vlja Iiri Vabariikvlja Iiri Vabariik, aprillis, aprillis moodustati valitsus.moodustati valitsus. Algas vabadusvitlus inglastega, milleAlgas vabadusvitlus inglastega, mille kigus kujunes IRA (Iiri Vabariiklik Armee).kigus kujunes IRA (Iiri Vabariiklik Armee). 31. Iirimaa iseseisvumineIirimaa iseseisvumine 1921 slmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega1921 slmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni igustes,loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni igustes, kuid Ulster (Phja-Iirimaa) pidi jmakuid Ulster (Phja-Iirimaa) pidi jma Suurbritannia koosseisu. 1937.a.Suurbritannia koosseisu. 1937.a. phiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks,phiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president.mille riigipeaks oli valitav president. 32. Suurbritannia ja Suur kriisSuurbritannia ja Suur kriis Suur majanduskriis algas SuurbritanniasSuur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik,hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasidkui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba vljakujunenudleevendada ka juba vljakujunenud sotsiaalkindlustuse ssteem ja majandusesotsiaalkindlustuse ssteem ja majanduse riikliku reguleerimise mehhanismid.riikliku reguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusiSuuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga eiSuurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud.kaasnenud. 33. SuurbritanniaSuurbritannia 1920.aastatel ritas Suurbritannia hoiduda1920.aastatel ritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopassekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide janing tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniategakolooniatega Impeeriumi valitsemisel toimusid kaheImpeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasja vahel jrgmised muutused:maailmasja vahel jrgmised muutused: osad asumaad olid dominioonid (Kanada,osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Luna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, etLuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliseltnad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus,sltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtusssteem; riigipeaks oliparlament, kohtusssteem; riigipeaks oli Inglise kuningas).Inglise kuningas). 34. SuurbritanniaSuurbritannia Koos Prantsusmaaga oli InglismaaKoos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike:kommunismivastaseid riike: valgete toetamine Vene kodusjasvalgete toetamine Vene kodusjas briti vgede ajutine maabumine Phja-briti vgede ajutine maabumine Phja- Venemaal Murmanski piirkonnasVenemaal Murmanski piirkonnas majandusliku ja sjalise abi osutaminemajandusliku ja sjalise abi osutamine Eestile vitluseks nukogude vgedegaEestile vitluseks nukogude vgedega VabadussjasVabadussjas 35. SuurbritanniaSuurbritannia Samas ritati takistada PrantsusmaaSamas ritati takistada Prantsusmaa liigset domineerimist Euroopa mandril:liigset domineerimist Euroopa mandril: toetati Saksamaad 1923.a. Ruhri kriisitoetati Saksamaad 1923.a. Ruhri kriisi ajal ja nuti Prantsuse vgedeajal ja nuti Prantsuse vgede vljaviimistvljaviimist 1935a. slmiti merevekokkulepe1935a. slmiti merevekokkulepe SaksamaagaSaksamaaga 36. PrantsusmaaPrantsusmaa Peale I maailmasda toimus majanduse,Peale I maailmasda toimus majanduse, eelkigu tstuse likiire areng, milleeelkigu tstuse likiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast saitulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik. (tstusel phinev riik).industriaalriik. (tstusel phinev riik). Sisepoliitilist elu iseloomustasid:Sisepoliitilist elu iseloomustasid: paljupartelisus ja sellest tingitudpaljupartelisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused.koalitsioonivalitsused. 37. PrantsusmaaPrantsusmaa Kuna koalitsiooni kuulus palju parteisid,Kuna koalitsiooni kuulus palju parteisid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siiskelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsusteolid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaalvahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; he valitsuse kestvus oli41 valitsust; he valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat.keskmiselt pool aastat. 38. PrantsusmaaPrantsusmaa Suur majanduskriis algas PrantsusmaalSuur majanduskriis algas Prantsusmaal vrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljemvrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) ning ji venima.(1933.a.) ning ji venima. Selle phjuseks oli Prantsuse valitsusteSelle phjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette vtta radikaalsemaid (ja samassuutmatus ette vtta radikaalsemaid (ja samas ka ebapopulaarseid) samme kriisika ebapopulaarseid) samme kriisi leevendamiseks- niteks maksude tstmist.leevendamiseks- niteks maksude tstmist. 39. PrantsusmaaPrantsusmaa Seoses suure majanduskriisiga kasvasSeoses suure majanduskriisiga kasvas rmusparteide (kommunistid,rmusparteide (kommunistid, paremrmuslikud rahvusradikaalid)paremrmuslikud rahvusradikaalid) populaarsus hiskonnas.populaarsus hiskonnas. Analoogselt diktatuuririikidele nudsid needAnaloogselt diktatuuririikidele nudsid need parteidparteid nn. tugeva ke poliitikatnn. tugeva ke poliitikat.. 1934 jaanuaris toimusid Prantsuse1934 jaanuaris toimusid Prantsuse paremrmuslaste demonstratsioonid Pariisisparemrmuslaste demonstratsioonid Pariisis eesmrgiga haarata vim, kuid nad eieesmrgiga haarata vim, kuid nad ei saavutanud edu.saavutanud edu. 40. PrantsusmaaPrantsusmaa Phjuseks:Phjuseks: tugeva liidri puuduminetugeva liidri puudumine htse organisatsiooni puudumine (olihtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe)mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe) Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta,Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida paremrmuslased vimul ollesmida paremrmuslased vimul olles vivad teha.vivad teha. 41. PrantsusmaaPrantsusmaa 1920.aastatel ritas Euroopas domineerida1920.aastatel ritas Euroopas domineerida (omas suurimat ja tugevamat sjavge)(omas suurimat ja tugevamat sjavge) Saksamaale kohta ktte nidata pdes jaSaksamaale kohta ktte nidata pdes ja ktte saamaks reparatsioonivarasidktte saamaks reparatsioonivarasid okupeerisid prantslased koos Belgia vgedegaokupeerisid prantslased koos Belgia vgedega 1923.a.Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA1923.a.Ruhri piirkonna (Inglismaa ja USA vastuseisu tttu oldi sunnitud ved vljavastuseisu tttu oldi sunnitud ved vlja tmbama).tmbama). 42. PrantsusmaaPrantsusmaa 1920.aastatel oli Prantsusmaa kige1920.aastatel oli Prantsusmaa kige nukogude vaenulikum riik, sest kaotatinukogude vaenulikum riik, sest kaotati varad, mis olid investeeritud omal ajalvarad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale.Tsaari-Venemaale. Samuti hutas vaenu NukogudeSamuti hutas vaenu Nukogude Venemaa vastu sealt emigreerunuteVenemaa vastu sealt emigreerunute kogukond.kogukond. 43. PrantsusmaaPrantsusmaa 1928.a. oli Prantsusmaa ks1928.a. oli Prantsusmaa ks Briand-KelloggiBriand-Kelloggi pakti algatajaid.pakti algatajaid. 1930.aastatel Prantsusmaa vlispoliitiline1930.aastatel Prantsusmaa vlispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riikiseisund muutus ebakindlaks, sest riiki mbritsesidmbritsesid kolm diktatuuririikikolm diktatuuririiki (Saksamaa,(Saksamaa, Itaalia ja Hispaania).Itaalia ja Hispaania). Peale Hitleri vimuletulekut kasvas hirmPeale Hitleri vimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja ritati otsida liitlasi.Saksamaa ees ja ritati otsida liitlasi. 44. PrantsusmaaPrantsusmaa Algas Prantsusmaa jaAlgas Prantsusmaa ja NSVLNSVL lheneminelhenemine (1934.a. tuldi koos vlja Idapakti(1934.a. tuldi koos vlja Idapakti slmimise ideega, millega nhti etteslmimise ideega, millega nhti ette mittekallaletungilepete slmimist Kesk-mittekallaletungilepete slmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a.ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. slmiti vastastikuse abistamise lepingslmiti vastastikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud SaksamaaNSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu)vastu) 45. PrantsusmaaPrantsusmaa lheneminelhenemine InglismaaleInglismaale (niteks koos(niteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaanianeutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusjas, jreleandmiste tegeminekodusjas, jreleandmiste tegemine Mnchenis Saksamaale1938.a.).Mnchenis Saksamaale1938.a.).