E U R O O PA K E S K PA N K

E U R O S Ü S T E E M

E U R O O PA K E S K PA N K A D ES Ü S T E E M

Euroopa Keskpanga presidendi eessõna 3

1. Majandus- ja rahaliidu eellugu1.1 Euroopa lõimumine 41.2 Majanduslik lõimumine 51.3 Lähenemiskriteeriumid 61.4 Euroala põhinäitajad 71.5 Euro kasulikkus 8

Olulised sündmused 10

2. Struktuur ja ülesanded2.1 Euroopa Keskpankade Süsteem ja eurosüsteem 122.2 Euroopa Keskpank 122.3 Eurosüsteemi ülesanded 132.4 Sõltumatus 142.5 Liikmesriikide keskpangad 162.6 EKP otsustusorganid 162.7 EKPSi komiteed 19

3. Rahapoliitika3.1 Hinnastabiilsus 203.2 EKP rahapoliitiline strateegia 203.3 Rahapoliitika instrumendid 213.4 Avalikud suhted 233.5 Rahandus- ja finantsstatistika 24

4. TARGET2 süsteem 26

5. Euro pangatähed ja mündid5.1 Pangatähed 285.2 Mündid 29

6. Pangajärelevalve 30

Sõnastik 32

S ISUKORD

2

Sõnaga „keskpank“ seostub tavaliselt esimesena raha emiteeriv asutus. Rahakasutatakse arvestusühiku, maksevahendi ja väärtuse säilitajana. Igakeskpanga põhieesmärk on kindlustada aja möödudes raha väärtuse säilimine.Kuid kaasaegse keskpangandusega on seotud ka mitmed vähem tuntud aspektid.Üks neist on suhtlus avalikkusega. Keskpank ei peaks mitte ainult täitma tallepandud ülesandeid, vaid oma tegevust ka selgitama, suurendades seeläbiavalikkuse teadlikkust ja teadmisi panga poliitikast ning pakutavatest teenustest.

Käesolev brošüür on osa meie avalikust suhtlusest ja annab ülevaate EuroopaKeskpankade Süsteemi (EKPS) keskmes asuva Euroopa Keskpanga (EKP) ning27 Euroopa Liidu liikmesriigi keskpanga tegevusest. Kuna kõik liikmesriigid eiole eurot käibele võtnud, kasutatakse EKP ja euro kasutusele võtnudliikmesriikide (praegu 15) keskpankade kirjeldamiseks mõistet „eurosüsteem“.Eurosüsteem täidab enamikku EKPSile Euroopa Liidu lepinguga antudülesannetest.

Brošüür on allalaadimiseks kättesaadav ka EKP kodulehel (www.ecb.europa.eu).Elektroonilist versiooni uuendatakse sagedamini kui trükiversiooni.

Head lugemist!

Frankfurt Maini ääres, aprill 2008

Jean-Claude TrichetEuroopa Keskpanga president

EESSÕNA

3

E U R O O PA L Õ I M U M I N EMõte luua Euroopas majandus- ja rahaliit tekkis enam kui pool sajandit

tagasi. Selle algatasid kuue riigi – Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia,Luksemburgi ja Madalmaade – poliitilised juhid, kes aastal 1952 asutasid EuroopaSöe- ja Teraseühenduse .

Edasisi samme Euroopa lõimumise suunas tehti 1950. aastatel ja pärast seda.Eespool nimetatud kuus riiki lõid 1958. aastal Euroopa Majandusühenduse(EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM). Aastategatugevnenud võrgustikust moodustati hiljem Euroopa Ühendus (EÜ) jaMaastrichti lepingu vastuvõtmise järel 1993. aastal Euroopa Liit (EL). Kaliikmesriikide arv kasvas. 1973. aastal ühinesid Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriikning kaheksa aastat hiljem Kreeka. 1986. aastal astusid liikmeiks Portugal jaHispaania, 1995. aastal ühinesid Austria, Soome ja Rootsi. Laienemine jätkus2004. aasta 1. mail, mil Euroopa Liidu liikmeteks said Tšehhi Vabariik, Eesti,Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia. Värskeimadliikmed on Bulgaaria ja Rumeenia, kes liitusid 1. jaanuaril 2007.

Tingimusi, mida tuleb ELi astumiseks täita, nimetatakse Kopenhaagenikriteeriumiteks . Tulevastes liikmesriikides peavad olema tagatud: (i) stabiilsedinstitutsioonid, mis kindlustavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused ningvähemuste õiguste kaitse ja austamise, ja (ii) toimiv turumajandus ning võimetoime tulla konkurentsisurvega, et täita liikmesusega kaasnevaid kohustusi ningpoliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärke.

MAJANDUS- JA RAHAL I IDUEELLUGU

1.1

Euroopa Liidu järkjärgulinelaienemine

ELi ühinemiskriteeriumid

Vt sõnastikku

4

M A J A N D U S L I K L Õ I M U M I N EEsimest katset luua majandus- ja rahaliit kirjeldati 1970. aasta Werneri

aruandes1, milles nähti ette kolme etapi lõpuleviimine aastaks 1980. Needesimesed kavad, mis ei saanud kunagi teoks, tehti ajal, mil Bretton Woodsisüsteemi kokkuvarisemise järel 1970. aastate alguses muutusid vahetuskursidkogu maailmas ebastabiilseks ning pärast esimest naftakriisi 1973. aastal algasüleilmne majanduslangus.

Selle ebakindlusega toimetulekuks asutasid üheksa toonast EMÜ liikmesriiki1979. aastal Euroopa Rahasüsteemi (ERS) . Selle peamiseks iseärasuseks olivahetuskursimehhanism (ERM) , mis tähendas, et nende üheksa riigi vääringutevahetuskursid on kindlaks määratud, kuid kohandatavad.

1980. aastate teisel poolel tõusis majandus- ja rahaliidu idee taas päevakorda1986. aastal sõlmitud ühtse Euroopa aktiga, millega loodi ühisturg. Siiski mõisteti,et ühisturu kõiki hüvesid saab nautida vaid juhul, kui selles osalevad riigid võtavadkasutusele ühisraha. 1988. aastal andis Euroopa Ülemkogu Delors’ikomiteele ülesande uurida võimalusi majandus- ja rahaliidu (EMU)loomiseks. 1989. aasta Delors’i aruanne viis läbirääkimisteni Euroopa Liidulepingu vastuvõtmiseks, millega loodi Euroopa Liit (EL) ja muudeti EuroopaMajandusühenduse asutamislepingut. Leping allkirjastati 1992. aasta veebruarisMaastrichtis (seetõttu nimetatakse seda mõnikord Maastrichti lepinguks) ja seejõustus 1. novembril 1993.

EMU teostati kolmes etapis. Esimest etappi (1990–1993) iseloomustas peamiseltEuroopa siseturu lõpuleviimine, mille käigus kõrvaldati Euroopa-siseselt kõikinimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumise takistused.

Teine etapp (1994–1998) algas Euroopa Rahainstituudi loomisega jakeskendus tehnilistele ettevalmistustele ühisraha kasutuselevõtuks ningülemääraste eelarvepuudujääkide vältimisele. Lisaks edendati liikmesriikide

1992. aastal allkirjastatiMaastrichti leping

EMU kolm etappi:I. Euroopa ühisturgII. Euroopa RahainstituutIII. EKP ja euro

1.2

Majandus- ja rahaliidueellugu

Struktuur ja ülesanded

Rahapoliitika

TARGET2 süsteem

Euro pangatähed jamündid

Pangajärelevalve

2

1

3

4

5

6

1.1 Euroopa lõimumine1.2 Majanduslik lõimumine1.3 Lähenemiskriteeriumid1.4 Euroala põhinäitajad

1.5 Euro kasulikkusOlulised sündmused

1 Nimetatud Luksemburgi tolleaegse peaministri Pierre Werneri järgi.

5

1.

6

majanduslikku ja rahapoliitilist lähenemist, et tagada hinnastabiilsus ja riigirahanduse usaldusväärsus. Kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999 vahetuskurssidelõpliku kindlaksmääramisega, rahapoliitika ainupädevuse üleandmisega EKP-leja ühisraha euro kasutuselevõtuga. 1. jaanuaril 2002 võtsid EMUs osalevad riigidseadusliku maksevahendina kasutusele euro pangatähed ja mündid ning2002. aasta veebruari lõpuks kaotasid liikmesriikide pangatähed ja mündidkehtivuse.

L Ä H E N E M I S K R I T E E R I U M I DEuro kasutuselevõtuks peavad riigid saavutama püsiva majanduslikulähenemise kõrge taseme. Lähenemise taset hinnatakse mitmete Maastrichtilepingus sätestatud kriteeriumite alusel, mille kohaselt peab riik saavutama:

• hinnastabiilsuse kõrge taseme;• riigi rahanduse usaldusväärsuse;• stabiilse vahetuskursi;• madalad ja püsivad pikaajalised intressimäärad.

Nende kriteeriumite eesmärk on kindlustada, et EMU kolmandas etapisosaleksid vaid järjepideva majanduspoliitikaga riigid, kes on juba saavutanudteatava hinnastabiilsuse. Lepingus nõutakse ka, et kõnealuse riigi keskpank olekssõltumatu (vt artikkel 108).

1998. aasta mais kinnitati ELi tippkohtumisel Brüsselis, et 15st ELi liikmesriigiston ühisraha kasutuselevõtu kriteeriumid täitnud 11 riiki – Belgia, Saksamaa,Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria,Portugal ja Soome. 1. jaanuaril 1999 võtsid need riigid ühisrahana kasutuseleeuro. Kreeka liitus euroalaga 1. jaanuaril 2001 pärast nõutavate kriteeriumitetäitmist. Pärast seda on lähenemiskriteeriumid täitnud ja euroalaga ühinenudveel Sloveenia (1. jaanuaril 2007) ning Küpros ja Malta (1. jaanuaril 2008).

Järjepidev majanduspoliitika jasõltumatud keskpangad

15 liikmesriiki on võtnudkasutusele euro

1.3

Vt sõnastikku

MA JANDUS- JA RAHAL I IDUEELLUGU

7

1.Üks liikmesriik – Rootsi – ei täitnud kõiki tingimusi. Taanil ja Ühendkuningriigilon aga eristaatus. Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokollidegaanti neile õigus otsustada, kas nad soovivad EMU kolmandas etapis osaleda, stvõtta kasutusele euro, või mitte. Mõlemad riigid otsustasid kasutada nnloobumisklauslit ja teatasid ELi Nõukogule , et nad ei kavatse kolmandas etapisosaleda ega soovi veel euroalaga liituda.

Rootsi ning 2004. aastal ühinenud kaheteistkümnest liikmesriigist üheksa suhteson kehtestatud erand, sest nad ei ole veel kõiki euro kasutuselevõtu nõudeidtäitnud. Erand tähendab, et liikmesriik on vabastatud mõningatest, kuid mittekõigist sätetest, mida tavaliselt kohaldatakse alates EMU kolmanda etapi algusest.Erand hõlmab kõiki sätteid, millega antakse vastutus rahapoliitika eest EKPnõukogule .

Rootsil ja teistel ELi liikmesriikidel, kes ei ole veel eurot kasutusele võtnud, eiole sellist loobumisvõimalust nagu on Ühendkuningriigil ja Taanil.

See tähendab, et Euroopa Liiduga liitudes kohustuvad uued liikmesriigid pärastlähenemiskriteeriumite täitmist võtma kasutusele euro. Iga kahe aasta järelvõi sellise liikmesriigi taotlusel, kelle suhtes on kehtestatud erand, esitavad EKPja Euroopa Komisjon aruanded lähenemiskriteeriumite täitmiseks tehtudedusammude kohta. Neis lähenemisaruannetes võetakse arvesse ka muidtegureid, mis võivad mõjutada riigi lõimumist euroala majandusega. Aruandedon aluseks ELi Nõukogu otsusele, kas uus liikmesriik võib ühineda euroalaga.

E U R O A L A P Õ H I N Ä I TA J A DPraeguste euroala riikide majandused olid enne euroalaga liitumist suhteliseltavatud. Nüüd on nad aga osa laiemast ja tunduvalt suletumastmajandussüsteemist. Ulatuselt on euroala majandus võrreldav sellistesuurriikidega nagu Ameerika Ühendriigid ja Jaapan.

1.4

Kaks liikmesriiki on eurokasutuselevõtust loobunud.

Uued liikmesriigid kohustuvadkasutusele võtma euro.

Euroala on üks maailma suuremaid majanduspiirkondi, mille rahvaarv oli2006. aastal 318 miljonit. Euroopa Liitu tervikuna kuulub 27 riiki, kus on 493miljonit elanikku. Võrdluseks – Ameerika Ühendriikide ja Jaapani rahvaarv onvastavalt 299 ja 128 miljonit.

Kui võtta aluseks sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendatuna ostujõupariteetides , siis olid 2006. aastal maailma suurimaks majanduspiirkonnaksAmeerika Ühendriigid, andes 19,7% maailma SKPst. Sellele järgnes 14,3%gaeuroala. Jaapani osakaal oli 6,3%. Üksikute euroala riikide osa maailma SKPston aga oluliselt väiksem – suurim näitaja 2006. aastal oli 3,9%.

Ehkki maailmamajanduse mõju euroalale võib olla märkimisväärne, on ühisrahapiirkonna majandus vähem avatud ja seega avaldavad muutused eksportkaupadehindades selle hindadele vaid piiratud mõju. Siiski on euroala majandus avatumkui Ameerika Ühendriikide või Jaapani majandus. 2006. aastal oli euroalakaupade ja teenuste ekspordi osakaal SKPst tunduvalt suurem (21,6%)2

Ameerika Ühendriikide (11%) ja Jaapani (16,8%) vastavast näitajast.

E U R O K A S U L I K KU SMajandus- ja rahaliidu (EMU) loomisega astus Euroopa Liit olulise

sammu siseturu väljakujundamise suunas. Tarbijail ja ettevõtteil on nüüd lihtnevõrrelda hindu ja leida euroalalt kõige konkurentsivõimelisem pakkuja. Lisaksloob EMU majanduslikult ja rahapoliitiliselt stabiilse keskkonna kogu Euroopas,mis toetab püsivat majanduskasvu ja töökohtade loomist. Ühisraha on teinudlõpu moonutustele, mida põhjustasid liikmesriikide varasemate vääringutevahetuskursside järsud muutused.

Euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtt 1. jaanuaril 2002 lihtsustas kareisimist euroala piires. Kaupade ja teenuste hindu saab hõlpsalt võrrelda ja kõigisliikmesriikides saab maksta samas vääringus.

Euroala on üks maailma suuremaidmajanduspiirkondi.

Väliskaubanduse vähene mõju

Reaalne ühisturg kaupadeleja teenustele

1.5

Vt sõnastikku2 Euroala SKP protsent ei hõlma Küprost ega Maltat.

8

MAJANDUS- JA RAHAL I IDUEELLUGU

Euro kasutuselevõtuga kaotati euroalal ka välisvaluutatehingute kulud jakõrvaldati välisvaluutarisk. Varem takistasid need kulud ja riskid piiriülestkonkurentsi. Tihedam konkurents suurendab tõenäosust, et olemasolevaidressursse kasutatakse kõige tõhusamal viisil. Tänu ühisrahale on kergem tehainvesteerimisotsuseid, sest vahetuskursside kõikumine ei mõjuta euroalal enaminvesteeringu piiriülest tulukust.

Enne euro kasutuselevõttu olid finantsturud oma olemuselt riiklikud.Finantsinstrumendid, nagu riigi võlakirjad ja aktsiad, nomineeriti riikidevääringutes. Euro kasutuselevõtt aitas oluliselt kaasa euroala finantsturgudelõimumisele ning mõjutab jätkuvalt euroala majanduse struktuuri. Kõigisfinantsstruktuuri osades võib suuremal või vähemal määral leida märkelõimumisest.

• Euroala pankadevaheline rahaturg on täielikult lõimunud.• Eurodes nomineeritud võlakirjaturg on hästi lõimunud, ulatuslik ja likviidne

ning pakub rohkeid investeerimis- ja rahastamisvõimalusi.• Euroala aktsiaturgu käsitletakse järjest enam ühisturuna.• Ka siseriiklikud ja piiriülesed pankade ühinemised ning omandamised euroalal

on suurenenud.

Ulatuslik ja kvaliteetne lõimunud finantsturg toetab majanduskasvu rahastamistja seeläbi ka töökohtade loomist. Inimestel on säästmis- ja investeerimisotsustetegemisel laiem valik. Ettevõtted saavad oma tegevust rahastada väga ulatuslikulkapitaliturul ja kasutada mitmete finantsriskide vastu uusi finantsinstrumente,parandades nii investeeringute juhtimist.

Kõrvaldati välisvaluutariskidja kaotati tehingukulud.

Finantsturgude lõimumine

9

1.

Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa,Itaalia, Luksemburg ja Madalmaadasutavad Euroopa Söe- jaTeraseühenduse (ESTÜ).

Jõustuvad Rooma lepingud, luuakseEuroopa Majandusühendus (EMÜ)ja Euroopa Aatomienergiaühendus(EURATOM).

Liitmislepinguga liidetakse kolmolemasolevat ühendust (ESTÜ,EMÜ ja EURATOM).

Werneri aruandes esitatakserahaliidu esimene kavand.

Euroopa Ühendusega (EÜ) liituvadTaani, Iirimaa ja Ühendkuningriik.

Asutatakse Euroopa Rahasüsteem(ERS).

Kreeka astub Euroopa Ühenduseliikmeks.

EÜga liituvad Hispaania ja Portugal.

Jõustub ühtne Euroopa akt, millegaluuakse ühisturg.

Delors’i komitee esitab majandus-ja rahaliidu loomise kava.

1973

1979

1981

1986

1987

1958

1967

OLUL ISED SÜNDMUSED

10

1970

1989

1952

Algab EMU esimene etapp.

Jõustub Euroopa Liidu (Maastrichti)leping.

Algab EMU teine etapp. Maini-äärses Frankfurdis asutatakseEuroopa Rahainstituut (ERI).

ELiga liituvad Austria, Soome jaRootsi.

ERI likvideeritakse, Maini-äärsesFrankfurdis asutatakse EuroopaKeskpank.

Algab EMU kolmas etapp, millesosaleb üksteist riiki, ühisrahanavõetakse kasutusele euro.Jõustub Amsterdami leping, millegamuudetakse Euroopa Liidulepingut.

Kreekast saab euroalakaheteistkümnes riik.

Võetakse käibele euro pangatähedja mündid.

Jõustub Nice’i leping, millegamuudetakse Euroopa Liidulepingut.

1. mail liituvad ELiga veel kümmeriiki.

Bulgaaria ja Rumeenia ühinedesulatub ELi liikmesriikide arv 27ni.Sloveenia liitub euroalaga.Detsembris kirjutatakse allaLissaboni lepingule.

Küpros ja Malta ühinevadeuroalaga, kuhu nüüdsest kuulub15 liikmesriiki.

1999

2001

2002

2003

2004

2007

2008

1990

1993

1995

1998

11

1.1994

1212

E U R O O PA K E S K PA N K A D E S Ü S T E E M J A E U R O S Ü S T E E MEuroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) loodi vastavalt Maastrichti

lepingule ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpangapõhikirjale. Sinna kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja kõigi Euroopa Liiduliikmesriikide keskpangad.

Eurosüsteemi kuuluvad EKP ja nende ELi liikmesriikide keskpangad, kes onkasutusele võtnud euro (praegu 15 riiki).

EKP otsustusorganid on nõukogu ja juhatus . Nõukogu võtab vasturahapoliitilisi otsuseid, juhatus viib neid ellu ja vastutab EKP igapäevase juhtimiseeest. EKP kolmas otsustusorgan on üldnõukogu , mis jätkab tegevust seni, kunikõik liikmesriigid on euro kasutusele võtnud.

E U R O O PA K E S K PA N K1998. aasta juunis Maini-äärses Frankfurdis asutatud Euroopa Keskpank

võttis üle oma eelkäija, Euroopa Rahainstituudi (ERI) kohustused. EKP onriigiülene institutsioon ja iseseisev juriidiline isik. EKP tööruumid asuvad kolmeseri hoones Frankfurdi kesklinnas, kuid 2011. aastal kolitakse praegu ehitusjärgusolevatesse uutesse hoonetesse linna idaosas.

EKPs töötavad inimesed kõigist 27st liikmesriigist, andes läbilõike koguEuroopast.

EKP on riigiülene institutsioon.

S TRUK TUUR JA ÜLESANDED

2.1

2.2

Vt sõnastikku

2.

1313

E U R O S Ü S T E E M I Ü L E S A N D E DEurosüsteemil on neli põhiülesannet. Esimene on viia ellu EKP nõukogu

vastu võetud rahapoliitikat, mis hõlmab otsuseid EKP baasintressimäärade(põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäärad ,laenamise püsivõimaluse ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäärad) kohtaning vastavalt vajadusele ka rahapoliitiliste eesmärkide ja valuutareservieraldamisega seotud otsuseid. Rahapoliitika rakendamise eest vastutab EKPjuhatus, andes riikide keskpankadele asjakohaseid juhiseid. Näiteks teeb juhatuskord nädalas otsuse pangasektorile likviidsuse jaotamise kohta põhilisterefinantseerimisoperatsioonide kaudu.

Eurosüsteemi teine ja kolmas ülesanne on teostada välisvaluutatehinguid ninghoida ja hallata euroala riikide ametlikke reserve.

Eurosüsteemi riikide keskpangad on EKP-le üle kandnud ligikaudu 40 miljardi euroulatuses välisvaluutareserve, millest 85% moodustavad välisvaluutahoiused ja15% kuld. Selle eest on riikide keskpangad saanud eurodes nomineeritud intressikandvaid nõudeid EKP vastu. Eurosüsteemi riikide keskpangad osalevad EKPvälisvaluutareservide haldamises, st nad tegutsevad EKP esindajatena kooskõlasEKP portfellihalduse eeskirjadega. Eurosüsteemi ülejäänud välisvaluutareserveomavad ja haldavad liikmesriikide keskpangad. Välisvaluutareservidega tehtavatetehingute eest vastutab samuti eurosüsteem. Teatud piirmäära ületavateletehingutele peab EKP andma eelneva nõusoleku.

Eurosüsteemi neljas põhiülesanne on edendada maksesüsteemide tõrgetetatoimimist. Lisaks aitab eurosüsteem kaasa finantsjärelevalve teostamisele,nõustades seadusandjaid oma pädevuse piires ning koostades rahandus- jafinantsstatistikat.

Maastrichti lepingu kohaselt on EKP-l ainuõigus anda luba euro pangatähtedeemissiooniks.

EKP nõukogu määrab kindlaksbaasintressimäärad.

EKP ja liikmesriikide keskpankadevälisvaluutareservid

2.3

2

1

3

4

5

6

2.1 Euroopa Keskpankade Süsteem jaeurosüsteem

2.2 Euroopa Keskpank2.3 Eurosüsteemi ülesanded

2.4 Sõltumatus2.5 Liikmesriikide keskpangad2.6 EKP otsustusorganid2.7 EKPSi komiteed

Majandus- ja rahaliidueellugu

Struktuur ja ülesanded

Rahapoliitika

TARGET2 süsteem

Euro pangatähed jamündid

Pangajärelevalve

1414

Ametiisikute sõltumatus

Tegevuse sõltumatus

Vt sõnastikku

S Õ LT U M AT U SEurosüsteemiga seotud ülesannete täitmisel ei või EKP ja liikmesriikide

keskpangad taotleda ega arvestada juhiseid ühenduse institutsioonidelt võiasutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt. Samamoodiei tohi ühenduse institutsioonid ja asutused ning liikmesriikide valitsused püüdamõjutada EKP või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeid nendeülesannete täitmisel.

EKPSi ja EKP põhikiri tagab riikide keskpankade presidentide ja EKP juhatuseliikmete ametisoleku õiguse järgmiselt:

• riigi keskpanga presidendi ametiaeg ei ole lühem kui viis aastat;• EKP juhatuse liikmete ametiaeg on kaheksa aastat ja neid ei saa ametisse tagasi

nimetada;• EKP juhatuse liikmeid saab ametist tagandada vaid teovõimetuse või tõsise

üleastumise korral; kõik sellega seotud vaidlused lahendatakse EuroopaÜhenduste Kohtus .

Eurosüsteem on samuti oma tegevuses sõltumatu. EKP-l ja riikidekeskpankadel on olemas kõik tõhusa rahapoliitika teostamiseks vajalikudvahendid ja oskused ning neil on õigus iseseisvalt otsustada, kuidas ja millal neidkasutada.

Eurosüsteemil on keelatud anda laenu ühenduse asutustele või riikide avalikusektori üksustele. Sellega kindlustab eurosüsteem end ametiasutuste võimalikemõjutuste eest, suurendades nii veelgi oma sõltumatust. EKP nõukogul onõigus võtta vastu siduvaid määrusi EKPSi ülesannete täitmiseks ja samuti teatudmuudel juhtudel, mis on sätestatud ELi Nõukogu vastavates õigusaktides.

2.4

S TRUK TUUR JA ÜLESANDED

15

1.

15

2.Central Bank andFinancial Ser vicesAuthority of Ireland

Bank Ċentrali ta’Malta / CentralBank of Malta

De NederlandscheBank

Banca d’ItaliaCentral Bank ofCyprus

Banque centraledu Luxembourg

OesterreichischeNationalbank

Nationale Bank vanBelgië / BanqueNationale de Belgique

Banco de España

Banka Slovenije

Banque de France

Bank of Greece

Suomen Pankki -Finlands BankBanco de Por tugal

DeutscheBundesbank

L I I K M E S R I I K I D E K E S K PA N G A DEurosüsteemi liikmesriikide keskpangad on EKPst sõltumatud juriidilised

isikud (vastava liikmesriigi õiguse alusel). Samas moodustavad nadeurosüsteemi lahutamatu osa, vastutavad hinnastabiilsuse eest euroalal ninglähtuvad eurosüsteemi ülesannete täitmisel EKP suunistest ja juhistest.

Riikide keskpangad osalevad euroala ühtse rahapoliitika elluviimisel. Nadteostavad rahapoliitika operatsioone, nagu näiteks keskpanga raha jaotaminekrediidiasutustele , ning tagavad siseriiklike ja piiriüleste sularahata maksetearveldamise. Lisaks vastutavad nad välisvaluutareservide haldamise eest nii endanimel kui ka EKP esindajana.

Riikide keskpankade kohustuseks on ka enamiku statistiliste andmete kogumineja euro pangatähtede väljaandmine ning käitlemine oma riigis. Lisaks täidavadkeskpangad põhikirjaväliseid ülesandeid, välja arvatud juhul, kui EKP nõukoguleiab, et see on vastuolus eurosüsteemi eesmärkide ja ülesannetega.

Liikmesriikide seaduste alusel võivad keskpangad täita ka kohustusi, mis ei oleseotud rahapoliitikaga. Näiteks osalevad mõned keskpangad pangajärelevalvesja/või on valitsuse peamiseks pangaks.

E K P O T S U S T U S O R G A N I DEKP nõukogu koosneb EKP juhatuse liikmetest ja euroala riikide

keskpankade presidentidest. EKPSi põhikirja kohaselt peab EKP nõukogu tulemakokku vähemalt kümme korda aastas. Istungite kuupäevad määrab nõukogujuhatuse ettepanekul. Istungid võivad toimuda ka telekonverentsidena, väljaarvatud juhul, kui vähemalt kolm keskpanga presidenti on selle vastu. Praegutoimuvad nõukogu istungid kaks korda kuus – tavaliselt iga kuu esimesel jakolmandal neljapäeval. Rahapoliitika küsimusi arutatakse üldjuhul ainult kuuesimesel istungil.

1616

Liikmesriikide keskpangad teostavadrahapoliitika operatsioone.

EKP nõukogu istungid toimuvadigal teisel neljapäeval.

2.5

2.6

Vt sõnastikku

S TRUK TUUR JA ÜLESANDED

Istungitel võivad osaleda ka ELi Nõukogu president ja üks EuroopaKomisjoni liige, kuid hääleõigus on ainult EKP nõukogu liikmetel. Igalnõukogu liikmel on üks hääl. Erandiks on EKP finantsküsimused, mille üle nõukoguotsustab lihthäälteenamusega. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav häälEKP presidendil. Finantsküsimuste korral, näiteks EKP kapitali märkimine,välisvaluutareservide ülekandmine või rahatulu jaotamine, arvestatakse häälivastavalt EKP märgitud kapitali jaotumisele riikide keskpankade vahel.

Euroopa Liidu lepingu ja EKPSi ning EKP põhikirjaga volitatakse nõukogu võtmavastu eurosüsteemi strateegiliselt kõige olulisemaid otsuseid.

Nõukogu peamised kohustused on:

• kujundada euroala rahapoliitikat, st määrata euroala baasintressimäärade tase;• võtta vastu eurosüsteemile antud ülesannete täitmiseks vajalikud suunised ja

otsused.

Rahapoliitiliste otsuste tegemisel ja muude eurosüsteemi ülesannete täitmiselvõtab nõukogu arvesse euroala arengut tervikuna.

EKP juhatusse kuuluvad EKP president, asepresident ja veel neli liiget. Juhatuseliikmed nimetatakse raha- ja pangandusküsimustes tunnustatud ja vastavateerialaste kogemustega isikute hulgast euroala riikide valitsuste ühisel kokkuleppelriigipeade ja valitsusjuhtide tasandil ning ELi Nõukogu soovitusel, kes oneelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja EKP nõukoguga. EKP juhatuskoguneb tavaliselt igal teisipäeval.

17

1.

17

2.Lähtutakse euroalast

EKP juhatuse istungid toimuvadigal teisipäeval.

EKP nõukogu, juhatuse ja üldnõukogu istungeid juhatab EKP president või temaäraolekul asepresident. EKP president kutsutakse osa võtma eurogrupitöörühma (euroala riikide majandus- ja rahandusministrite mitteametlik töörühm)istungitest ja ta võib osaleda ELi Nõukogu istungitel, kui arutatakse eurosüsteemieesmärkide ja ülesannetega seotud küsimusi.

Juhatuse peamised kohustused on:

• valmistada ette nõukogu istungeid;• rakendada euroala rahapoliitikat kooskõlas nõukogu suuniste ja otsustega ning

anda juhiseid riikide keskpankadele;• juhtida EKP igapäevast tööd;• kasutada talle nõukogu poolt antud õigusi, kaasa arvatud regulatiivseid õigusi.

EKP üldnõukogu koosneb EKP presidendist, asepresidendist ja Euroopa Liiduliikmesriikide keskpankade presidentidest. Ülejäänud juhatuse liikmed, EuroopaLiidu Nõukogu president ja üks Euroopa Komisjoni liige võivad osaledaüldnõukogu istungitel hääleõiguseta. Üldnõukogu võib kokku tulla presidendikutsel, kui ta seda vajalikuks peab, või vähemalt kolme liikme taotlusel.Üldnõukogu istungid toimuvad tavaliselt Frankfurdis kord kolme kuu jooksul.

Üldnõukogu ei vastuta euroala rahapoliitiliste otsuste eest. Ta täidab EuroopaRahainstituudilt üle võetud ülesandeid, mida EKP peab täitma EMU kolmandasetapis, kuni kõik ELi liikmesriigid on euro kasutusele võtnud. See tähendab, etüldnõukogu peamisteks kohustusteks on koostada aruandeid euroalast väljaspoolasuvate liikmesriikide lähenemise edusammude kohta ja anda nõu eurokasutuselevõtuks vajalike ettevalmistuste tegemisel. Üldnõukogu osaleb ka EKPSinõuandvate funktsioonide täitmisel ja aitab koguda statistilisi andmeid.

1818

EKP üldnõukogu istungid toimuvadneli korda aastas.

S TRUK TUUR JA ÜLESANDED

Vt sõnastikku

E K P S I KO M I T E E DEKP otsustusorganite tegevust toetavad EKPSi komiteed, kes täidavad

olulist rolli ka Euroopa Keskpankade Süsteemi siseses koostöös. Komiteedessekuuluvad EKP ja eurosüsteemi liikmesriikide keskpankade liikmed ning muudepädevate organite esindajad. Näiteks pangajärelevalve komitee tegevusesosalevad ka siseriiklikud järelevalveasutused. Kõik euroalaväliste riikidekeskpankad on välja valinud eksperdid, kes osalevad üldnõukogu pädevussekuuluvaid küsimusi käsitlevatel EKPSi komiteede istungitel. Komiteede volitusedsätestab EKP nõukogu , kellele komiteed esitavad juhatuse kaudu omategevusaruanded.

Praegu tegutsevad järgmised komiteed: raamatupidamise ja rahatulu komitee,pangajärelevalve komitee, pangatähtede komitee, kulumetoodika komitee,eurosüsteemi/EKPSi avalike suhete komitee, eurosüsteemi IT-järelevalve komitee,infotehnoloogia komitee, siseaudiitorite komitee, rahvusvaheliste suhete komitee,õiguskomitee, turuoperatsioonide komitee, rahapoliitika komitee, makse- jaarveldussüsteemide komitee ning statistikakomitee.

1998. aastal moodustas EKP nõukogu ka eelarvekomitee, kuhu kuuluvad EKPja eurosüsteemi liikmesriikide keskpankade esindajad. Eelarvekomitee abistabnõukogu EKP eelarvega seotud küsimustes.

2005. aastal loodi personalikonverents, kuhu kuuluvad EKPSi liikmed.Konverentsi eesmärk on edendada personalijuhtimisealast koostöödeurosüsteemi/EKPSi keskpankade vahel.

19

1.

19

2.2.7 Ekspertide komiteed toetavad

otsustusorganite tegevust.

H I N N A S TA B I I L S U SEurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus . Seda

eesmärki piiramata toetab eurosüsteem ka ühenduse üldist majanduspoliitikat.

Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt on Euroopa Liidu eesmärgiks„edendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, kõrget tööhõive taset ningsaavutada tasakaalustatud ja püsiv areng“. Eurosüsteem toetab nende eesmärkidesaavutamist, säilitades hinnastabiilsust. Ühtlasi peab eurosüsteem silmas ka teisinimetatud eesmärke. Kui püstitatud sihtides esineb vastuolusid, on EKPesmatähtsaks eesmärgiks alati säilitada hinnastabiilsus.

Eurosüsteem tegutseb kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatudturumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside tõhusat jaotamist.

E K P R A H A P O L I I T I L I N E S T R AT E E G I AHinnastabiilsuse saavutamiseks peab EKP mõjutama rahaturu tingimusi

ja selle kaudu ka lühiajaliste intressimäärade taset.

EKP on vastu võtnud strateegia, et tagada järjekindel ja süsteemne läheneminerahapoliitilistele otsustele. Järjepidevus aitab stabiliseerida inflatsiooniootusi jasuurendada EKP usaldusväärsust.

EKP nõukogu rahapoliitilise strateegia keskse osa moodustab hinnastabiilsusekvantitatiivne määratlus: „Hinnastabiilsus tähendab euroala ühtlustatudtarbijahinnaindeksi (ÜTHI) aastakasvu alla 2%“. Kuna hinnastabiilsus tulebsäilitada keskpika aja jooksul, peab rahapoliitika olema tulevikku suunatud.

2020

RAHAPOLI I T IKA

3.1

Esmane eesmärk on hinnastabiilsus.

Vt sõnastikku

3.2

Hinnastabiilsuse tagamiseks püüab EKP hoida inflatsioonimäärad keskpikasperspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal. Sellega rõhutab EKP kohustust tagadapiisav kõikumisvahemik deflatsiooniriski vältimiseks.

Rahapoliitika peab olema tulevikku suunatud, sest rahapoliitikas toimuvatemuudatuste ülekandumine (vt järgmist jagu) võtab aega. Ühtlasi peaksrahapoliitika stabiliseerima inflatsiooniootusi ning aitama vähendada kõikumisimajandusarengus.

Lisaks hinnastabiilsuse määratlusele hõlmab rahapoliitiline strateegia kahinnastabiilsusega seotud riskide üldhinnangut, mis koosneb majandus- jarahapoliitilisest analüüsist. Enne rahapoliitiliste otsuste tegemist võrreldaksepõhjalikult nendest kahest analüüsist saadud teavet.

R A H A P O L I I T I K A I N S T R U M E N D I DRahapoliitika ülekandemehhanism saab alguse likviidsuse ja

lühiajaliste intressimäärade juhtimisest keskpangas.

Finantsturu osana on rahaturul tähtis roll rahapoliitiliste otsuste mõjuülekandumisel, sest seal avalduvad rahapoliitika muudatused kõige varem. Tõhusarahapoliitika eelduseks on ulatuslik lõimunud rahaturg, mis tagab keskpankadelikviidsuse võrdse jaotuse ning lühiajaliste intressimäärade ühtlase tasemeühisraha kasutusalal. See tingimus oli täidetud juba peaaegu majandus- ja rahaliidukolmanda etapi alguses, mil liikmesriikide rahaturud ühendati edukalt tõhusakseuroala rahaturuks.

Lühiajaliste intressimäärade juhtimiseks kasutab eurosüsteem erinevaidrahapoliitika instrumente – avaturuoperatsioone, püsivahendeid jareservinõudeid.

21

1.

21

3.3.3

Tulevikku suunatud rahapoliitika

Rahaturul avalduvad muudatusedkõige varem.

2

1

3

4

5

6

3.1 Hinnastabiilsus3.2 EKP rahapoliitiline strateegia3.3 Rahapoliitika instrumendid

3.4 Avalikud suhted3.5 Rahandus- ja finantsstatistika

Majandus- ja rahaliidueellugu

Struktuur ja ülesanded

Rahapoliitika

TARGET2 süsteem

Euro pangatähed jamündid

Pangajärelevalve

Avaturuoperatsioonid hõlmavad järgmist:

• põhilised refinantseerimisoperatsioonid – regulaarsed iganädalased likviidsustandvad operatsioonid tähtajaga üks nädal;

• pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid – regulaarsed igakuisedlikviidsust andvad operatsioonid tähtajaga kolm kuud;

• tasandustehingud – vajaduse korral turu likviidsuse juhtimiseks jaintressimäärade suunamiseks tehtavad tehingud. Nende operatsioonideeesmärgiks on eelkõige leevendada ootamatute likviidsuspuudujääkide mõjuintressimääradele;

• struktuursed tehingud, mida eurosüsteem teostab pöördtehingute,otsetehingute ja võlakirjade emiteerimise kaudu.

Lisaks on eurosüsteemis kättesaadavad kaks püsivõimalust, mis kehtestavadlikviidsuse lisamise või absorbeerimise kaudu üleöö turuintressimäärade piirid.Need on:

• laenamise püsivõimalus, mis võimaldab krediidiasutustel saada liikmesriikidekeskpankadelt kõlblike varade vastu üleöölikviidsust; ning

• hoiustamise püsivõimalus , mis võimaldab krediidiasutustel avadaeurosüsteemi liikmesriikide keskpankades üleööhoiuseid.

Lisaks kohustab eurosüsteem krediidiasutusi hoidma riikide keskpankadekontodel kohustuslikke reserve. Iga krediidiasutus peab hoidma teatavat osamõningatest klientide hoiustest (ning ka muudest panga kohustustest) asjaomaseliikmesriigi keskpanga hoiukontol keskmiselt ühe kuu pikkuse hoidmisperioodijooksul. Eurosüsteem maksab nendelt kontodelt lühiajalist intressi. Kohustuslikureservi süsteemi eesmärk on stabiliseerida rahaturu intressimäärasid ja luua (võisuurendada) pangasüsteemi struktuurset likviidsuspuudujääki.

2222

RAHAPOLI I T IKA

Vt sõnastikku

Püsivõimalused

Kohustusliku reservi nõue

AVA L I KU D S U H T E DTõhusal organisatsioonivälisel suhtlusel on oluline roll keskpanga

tegevuses. Suhtlemine avalikkusega edendab rahapoliitika tõhusust jausaldusväärsust. Selleks, et selgitada üldsusele paremini rahapoliitika olemustja keskpanga muid ülesandeid, peab EKP tegevus olema avatud ja läbipaistev. Seeon eurosüsteemi avalike suhete juhtivaks põhimõtteks, mis hõlmab ühtlasi tihedatkoostööd EKP ja liikmesriikide keskpankade vahel.

Suhtluse tõhustamiseks kasutavad EKP ja liikmesriikide keskpangad erinevaidvahendeid. Neist olulisimad on:

• korrapärased pressikonverentsid pärast EKP nõukogu kuu esimest istungit;• EKP kuubülletään, mis sisaldab euroala majandusarengu üksikasjalikku

kirjeldust ja EKP tegevusega seotud teemasid käsitlevaid artikleid;• EKP presidendi ja teiste EKP juhatuse liikmete avalikud ärakuulamisedEuroopa Parlamendis ;

• EKP otsustusorganite liikmete kõned ja intervjuud;• EKP nõukogu otsuseid ja seisukohti selgitavad pressiteated;• EKP ja liikmesriikide keskpankade kodulehed, mis annavad üldsusele ligipääsu

kõikidele avaldatud materjalidele, sealhulgas suurele hulgale statistilisteleandmetele;

• teadustoimetised;• üldtoimetised.

23

3.43.

R A H A N D U S - J A F I N A N T S S TAT I S T I K AEKP koostab ja avaldab rahandus- ja finantsstatistikat tihedas koostöös

liikmesriikide keskpankadega. See statistika toetab euroala rahapoliitikat ja EKPdotsuste tegemisel.

Keskpangad (mõningatel juhtudel ka muud siseriiklikud asutused) koguvadandmeid finantseerimisasutustelt ja teistest riiklikest allikatest, arvutavad riiklikudkoondnäitajad ning saadavad need EKP-le. Seejärel koostab EKP nende andmetealusel euroala koondstatistika.

EKP statistika arendamise, kogumise, koostamise ja levitamise õiguslik alus onsätestatud asutamislepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EuroopaKeskpanga põhikirjas. EKP tagab oma statistikanõuete täitmise, kuid püüabsamal ajal vähendada finantseerimisasutustele ja teistele andmeesitajatele langevatstatistilise aruandluse koormust.

2424

RAHAPOLI I T IKA

EKP koostab euroalakoondnäitajad.

Vt sõnastikku

3.5

Euroopa tasandil vastutavad statistika eest ühiselt EKP ja Euroopa Komisjon(Euroopa Ühenduste Statistikaameti (Eurostat) kaudu). EKP vastutab kas üksivõi koos komisjoniga euroala rahandusstatistika, finantseerimisasutuste jafinantsturu statistika, välisstatistika (sealhulgas maksebilansistatistika) ningfinantskontode ja institutsiooniliste sektorite (kodumajapidamised, ettevõtted,valitsus) kvartaalsete mittefinantskontode koostamise eest. Ühtlasi vastutavadEKP ja komisjon Euroopa tasandil ühiselt statistika infrastruktuuri eest (sealhulgasandmete hooajaline kohandamine, kvaliteedi tagamise raamistiku loomine,andmeedastusstandardid). EKPSi statistika koostamisel järgitakse võimalusekorral alati rahvusvahelisi standardeid.

1.

25

3.

TA R G E T 2 S Ü S T E E MTARGET2 (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste

süsteem) asendab esimese põlvkonna TARGETi süsteemi, mis on olnud kasutuselalates 1999. aasta jaanuarist, mil võeti kasutusele euro. Alates 2008. aasta suvestsaab uut süsteemi kasutada eurodes arveldamiseks nii euroala riikides ja nende vahelkui ka mitmetes teistes ELi riikides.

Sarnaselt oma eelkäijaga kasutatakse ka TARGET2 keskpanga operatsioonideteostamiseks, pankadevaheliste suurmaksete tegemiseks eurodes ningmuudeks euromakseteks. Süsteem võimaldab andmete töötlemist reaalajas,arveldamist keskpanga rahas ning arvelduste lõplikkust. Erinevalt TARGETist,kus makseid töödeldi hajutatult paljudes keskpankades, kasutatakse uuessüsteemis ühisplatvormi, mille toimimisse keskpangad ei sekku. Platvorm pakubkvaliteetsemaid ja kooskõlastatud teenuseid ning võimaldab mastaabisäästukaudu alandada teenustasusid ja tagada parema tasuvuse. TARGET2 maksetelpuuduvad alam- ja ülemmäärad.

2626

TARGE T2 SÜSTEEM

4.Reaalajalised brutoarveldusedeurodes

Vt sõnastikku

Turuosalistele, kes kasutavad TARGET2 kõigi suurmaksete, eelkõigepankadevaheliste suurmaksete tegemiseks, on tagatud parim teenindus ning nadaitavad märkimisväärselt vähendada süsteemiriske kogu ELis, s.t vähendadakõrvalmõjusid, mis võivad tuleneda pankadevaheliste tehingute suurest hulgastja väärtusest.

2008. aastal käivitub ka ühtne euromaksete piirkond (SEPA), kus kõiki sularahataeuromakseid käsitletakse siseriiklike maksetena ning siseriiklikke ja piiriüleseidmakseid enam ei eristata. TARGET2 ja SEPA kujundavad ümber euroalamakseturu, muutes selle dünaamilisemaks ja säästlikumaks.

1.

27

4.2

1

3

4

5

6

Majandus- ja rahaliidueellugu

Struktuur ja ülesanded

Rahapoliitika

TARGET2 süsteem

Euro pangatähed jamündid

Pangajärelevalve

PA N G ATÄ H E DEuro pangatähed lasti ringlusse 1. jaanuaril 2002. Pangatähtede seeria

sisaldab seitset eri suurusega nimiväärtust: 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot.Mida suurem on nimiväärtus, seda suurem on pangatähe formaat.

Pangatähtedel kujutatakse Euroopa kultuuriajaloo seitsme erineva ajastuarhitektuuristiile: klassikaline, romaani, gooti, renessanss-, barokk- ja rokokoostiil,raud- ja klaasiarhitektuur ning 20. sajandi modernne arhitektuur. Motiividelkasutatakse kolme põhilist arhitektuurielementi – aknaid, väravaid ja sildu –,kuid tegemist ei ole reaalselt eksisteerivate objektide ja ehitistega.

Aknad ja väravad pangatähtede esiküljel väljendavad Euroopas valitsevat avatuseja koostöö vaimu. Pangatähtede tagaküljel kujutatud sillad sümboliseerivadkoostööd nii Euroopa rahvaste vahel kui ka kogu maailmas.

Pangatähtedel kasutatakse turvaelemente, näiteks vesimärki, hologrammi,turvaniiti ja muutuva tooniga trükivärvi, et vältida vääringu võltsimist ning muutaehtsate pangatähtede tuvastamine hõlpsamaks. Pimedate ja vaegnägijateabistamiseks on lisatud veel muidki iseloomulikke tunnuseid, näiteks reljeeftrükkja suuremõõtmelised numbrid (nimiväärtus).

Range kvaliteedikontrolliga tagatakse kõigi pangatähtede ühtne kvaliteet javälimus. Pangatähtede kujundus ei ole liikmesriigiti erinev.

Euro pangatähtede uus seeria on kavandamisjärgus. Selles kasutatakse uusiturvaelemente, muus osas aga sarnaneb uus seeria praegusega: pangatähtedenimiväärtused (5 eurost 500 euroni) jäävad samaks ja nende kujundus järgibpraegust kujundust, mis teeb nad euro pangatähtedena koheselt äratuntavaks.

2828

EURO PANGATÄHED JA MÜNDID

Vt sõnastikku

5.1

M Ü N D I DÜhes euros on sada senti. Kasutusel on kaheksa euromünti: 1 sent, 2 senti,

5 senti, 10 senti, 20 senti ja 50 senti ning 1 euro ja 2 eurot. Kõigil müntidel onüks ühine, Euroopat sümboliseeriv külg, teisel küljel aga kujutatakse rahvuslikkemotiive. Loomulikult saab kõiki euromünte kasutada maksevahendina kõigiseuroala riikides, olenemata sellest, millise riigi sümboolikat need kannavad.

Kõik kaheksa euromünti on erineva suuruse, kaalu, värvi ja paksusega ning nendevalmistamisel on kasutatud eri materjale. Müntidele on lisatud veel muidkiuuenduslikke tunnuseid, et aidata eelkõige pimedatel ja vaegnägijatel eristadaerinevaid nimiväärtusi. Näiteks on kõigil kaheksal mündil erinev serv. Üksikasjalikkvaliteedijuhtimise süsteem tagab, et kõiki euromünte saab kasutada kõigiseuroala riikides ning need vastavad müügiautomaatides kasutamise nõuetele.

Eriti suurt tähelepanu pööratakse suurema nimiväärtusega müntide (1- ja 2-eurosed mündid) tootmisele, et takistada nende võltsimist. Võltsimistraskendavad näiteks nende kahevärviline kujundus ning 2-eurose mündi reljeefneservatekst.

1.

29

5.5.2

2

1

3

4

5

6

5.1 Pangatähed5.2 Mündid

Majandus- ja rahaliidueellugu

Struktuur ja ülesanded

Rahapoliitika

TARGET2 süsteem

Euro pangatähed jamündid

Pangajärelevalve

PA N G A J Ä R E L E VA LV EPangajärelevalve ja finantsstabiilsuse eest vastutavad otseselt iga ELi

liikmesriigi pädevad asutused, kuid lisaks sellele on Euroopa KeskpankadeSüsteemil asutamislepingu kohaselt ülesanne aidata kaasa „krediidiasutusteusaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusegaseotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele“.

Seda ülesannet täidetakse kolmel viisil.

Esiteks jälgib ja hindab Euroopa Keskpankade Süsteem finantsstabiilsusteuroala/ELi tasandil. See täiendab ja toetab liikmesriikide keskpankade jajärelevalveasutuste tegevust finantsstabiilsuse säilitamiseks liikmesriikides.

3030

PANGAJÄRELEVALVE

6.

Finantsstabiilsuse järelevalve

Vt sõnastikku

Teiseks pakub EKPS abi finantseerimisasutusi puudutavate eeskirjade jajärelevalvealaste nõuete kavandamisel ja läbivaatamisel. Nõustamine toimubeelkõige EKP osaluse kaudu asjaomastes rahvusvahelistes ja Euroopareguleerimis- ja järelevalveorganites, nagu näiteks Baseli pangajärelevalve komitee,Euroopa pangakomitee ning Euroopa pangajärelevalve komitee.

Kolmandaks edendab EKP keskpankade ja järelevalveasutuste koostööd ühisthuvi pakkuvates küsimustes (nt maksesüsteemide järelevalve, finantskriisidejuhtimine).

Seda tegevust toetab pangajärelevalve komitee (üks EKPSi komiteedest, midakäsitletakse punktis 2.7), kuhu kuuluvad ELi keskpankade ja järelevalveasutusteeksperdid.

31

6.2

1

3

4

5

6

Majandus- ja rahaliidueellugu

Struktuur ja ülesanded

Rahapoliitika

TARGET2 süsteem

Euro pangatähed jamündid

Pangajärelevalve

SÕNAST IKAmsterdami lepinguga (kirjutati alla 2. oktoobril 1997ja jõustus 1. mail 1999) ja Nice'i lepinguga (kirjutati alla26. veebruaril 2001 ja jõustus 1. veebruaril 2003)muudeti nii Euroopa Ühenduse asutamislepingut kui kaEuroopa Liidu lepingut.

Aktsiaturg: börsiettevõtete aktsiatega kauplev turg.Aktsiaid peetakse üldjuhul riskantsemaksinvesteeringuks kui võlakirju, sest aktsiaomanikel onvõimalus saada osa need aktsiad emiteerinudettevõtte kasumist, samas kui võlakirjaomanikel onõigus saada intressimakseid olenemata ettevõttekasumist.

Asutamisleping: osutab Euroopa Ühenduseasutamislepingule. Algne asutamisleping allkirjastati25. märtsil 1957 Roomas ning see jõustus 1. jaanuaril1958. Selle lepinguga, mida nimetatakse ka Roomalepinguks, loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ;praegu Euroopa Ühendus (EÜ)).

Baasraha: ringluses olev sularaha ning keskpangashoitavad krediidiasutuste pangahoiused.

Deflatsioon: protsess, mille käigus üldine hinnataselangeb pikema aja jooksul pidevalt.

Delors’i komitee: 1988. aasta juunis tegi EuroopaÜlemkogu Euroopa Komisjoni tollase presidendiJacques Delors’i juhitud komiteele ülesandeks uuridaja kavandada konkreetseid samme, mis viiksidmajandus- ja rahaliidu moodustamiseni. Komiteessekuulusid tollase Euroopa Ühenduse liikmesriikidekeskpankade presidendid, Rahvusvahel isteArvelduste Panga tollane peadirektor AlexandreLamfalussy, Taani majandusprofessor Niels Thygesenning Banco Exterior de España tollane presidentMiguel Boyer. Komitee töö tulemusel koostatudDelors’i aruandes tehti ettepanek luua majandus- jarahaliit kolmes etapis.

EKP juhatus: üks EKP otsustusorganitest, kuhukuuluvad euroala riikide riigipeade või valitsusjuhtideühisel kokkuleppel ametisse nimetatud EKPpresident, asepresident ja veel neli liiget.

EKP nõukogu: EKP kõrgeim otsustusorgan, kuhukuuluvad EKP juhatuse kuus liiget ja kõigi eurokasutusele võtnud ELi liikmesriikide keskpankadepresidendid.

EKP üldnõukogu: üks EKP otsustusorganitest, kuhukuuluvad EKP president, asepresident ja kõigi ELiliikmesriikide keskpankade presidendid.

Erand: kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguartikliga 122 nimetatakse liikmesriikideks, millesuhtes on kehtestatud erand, neid riike, kes allesvalmistavad ette euro kasutuselevõttu. Praegu onselliseid liikmesriike 10 (Rootsi ja üheksa uut

liikmesriiki). Nende suhtes ei kehti õigused jakohustused, mis on seotud ühisraha eurokasutuselevõtuga. Taani ja Ühendkuningriigi olukordon teistsugune – nemad ei pea majandus- ja rahaliidukolmandas etapis osalema.

ERM2: vt vahetuskursimehhanism ERM2.

Eurogrupi töörühm: euroala liikmesriikide majandus-ja rahandusministrite mitteametlik kohtumine.Ministrid arutavad küsimusi, mis on seotud nendeühise vastutusega ühisraha eest. Euroopa Komisjonja EKP on kutsutud neis kohtumistes osalema.Eurogrupi töörühma kohtumised toimuvad tavaliseltvahetult enne ECOFINi istungeid.

Euroopa Keskpank (EKP): 1. juunil 1998 loodud EKPasub Maini-äärses Frankfurdis. EKP määratleb jarakendab euroala liikmesriikide rahapoliitikatkoostöös euroala riikide keskpankadega.

Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS): koosnebEuroopa Keskpangast ja kõigi ELi liikmesriikidekeskpankadest.

Euroopa Komisjon: üks vi iest Euroopainstitutsioonist. Euroopa Komisjon moodustati1967. aastal kõigi kolme Euroopa ühenduse jaoks.Komisjon koostab ettepanekuid uute Euroopaõigusaktide kohta, mille ta esitab EuroopaParlamendile ja nõukogule. Komisjon hoolitseb selleeest, et ELi otsuseid rakendataks nõuetekohaselt,ning kontrollib ELi rahaliste vahendite kasutamist.Lisaks jälgib komisjon Euroopa asutamislepingute jaühenduse õigusaktide täitmist. Asutamislepingutetäitmise järelevalvajana tagab ta koos EuroopaÜhenduste kohtuga, et kõigi ELi liikmesriikide kohtakehtivaid õigusakte järgitaks nõuetekohaselt.Komisjoni kuuluvad president ja 26 volinikku.Komisjoni tal itused ehk peadirektoraadidvastutavad konkreetsete valdkondade ühisepoliitika ellurakendamise ja üldhalduse eest.Komisjon esindab ELi üldisi huvisid ja onliikmesriikidest sõltumatu. Komisjon nimetatakseametisse viieks aastaks, aga parlamendil on õigussee laiali saata.

Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) kirjutatialla 7. veebruaril 1992 ja jõustus 1. novembril 1993.Sellega muudeti Euroopa Ühenduse asutamislepingutja loodi Euroopa Liit.

Euroopa Liidu Nõukogu (ministrite nõukogu):Euroopa Ühenduse institutsioon, kuhu kuuluvadliikmesriikide valitsuste esindajad, tavaliseltkäsitletavate valdkondade eest vastutavad ministrid(seepärast nimetatakse sageli ministrite nõukoguks).Majandus- ja rahandusministrid tulevad ELi Nõukoguraames kokku majandus- ja rahandusministritenõukoguna (ECOFINi nõukogu). Eriti tähtsateotsuste vastuvõtmiseks kogunevad ELi Nõukogus

riigipead ja valitsusjuhid. Seda ei tohiks segi ajadaEuroopa Ülemkoguga, mille raames kohtuvad samutiriigipead ja valitsusjuhid, et toetada Euroopa Liiduarengut ja määratleda poliitilised üldsuunised.

Euroopa Majandusühendus (EMÜ): loodi 1957. aastalRooma lepinguga. EMÜ oli samm majanduslikulõimumise suunas, see tähendab inimeste, kaupade,kapitali ja teenuste vaba liikumise suunas ELiliikmesriikide vahel.

Euroopa Parlament: ELi institutsioon, mis koosneb785st saadikust, kelle ELi liikmesriikide kodanikudvalivad otsevalimistel. Kuigi parlamendi pädevuspiirdub peamiselt nõuandmisega, vastutab ta koosELi Nõukoguga ka liidu aastaeelarve kinnitamiseeest. Ühtlasi on parlament koos nõukogugakaasatud ELi seadusloomeprotsessi ning takontrollib Euroopa Komisjoni tegevust.

Euroopa Rahainstituut (ERI): Euroopa organ, milleülesandeks oli ette valmistada majandus- ja rahaliiduviimast etappi. ERI loodi 1. jaanuaril 1994 ning1. juunil 1998 asutati selle asemele EKP.

Euroopa Rahasüsteem (ERS): enne eurokasutuselevõttu olid mitmete ELi liikmesriikidevääringud ühendatud ERSi, mis eksisteerisaastatel 1979–1999. See koosnes kolmestpõhikomponendist: eküüst, mis kujutas endastliikmesriikide valuutade korvi; vahetuskursi- jasekkumismehhanismist, mis andis igale valuutaleeküüga seotud keskse vahetuskursi (kahepoolsedvahetuskursid); ning krediidimehhanismidest, misvõimaldasid keskpankadel sekkuda, kui kahepoolsedvahetuskursid ületasid teatava künnise. 1. jaanuaril1999 asendati ERS vahetuskursimehhanismigaERM2.

Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ): üks Euroopaühendustest. ESTÜ loodi 1951. aastal Pariisis jasellega rajati kuue asutajaliikmesriigi vahel (Belgia,Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa jaSaksamaa) söe ja terase ühisturg.

Euroopa Ühenduste Kohus: see institutsioon tagab,et Euroopa ühenduste asutamislepingute ja teisteEuroopa institutsioonide välja antud õigusaktidetõlgendamisel ja kohaldamisel järgitaks seadust.

Euroopa Ülemkogu: toetab Euroopa Liidu arengutja määratleb selle poliitilised üldsuunised. Ülemkogustulevad kokku liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhidning Euroopa Komisjoni president (vt ka ELiNõukogu).

Eurosüsteem: koosneb Euroopa Keskpangast jaeuroala liikmesriikide keskpankadest. Eurosüsteemmääratleb ja rakendab euroala rahapoliitikat.

32

Finantsvahendaja: äriühing või asutus, mis tegutsebvahendajana laenuvõtjate ja laenuandjate vahel,näiteks kogub hoiuseid avalikkuselt ning väljastablaene kodumajapidamistele ja ettevõtetele.

Hinnastabiilsus: eurosüsteemi esmane eesmäk. EKPnõukogu määratluse kohaselt tähendab hinna-stabiilsus euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi(ÜTHI) aastakasvu alla 2%. Hinnastabiilsusetagamiseks püüab nõukogu hoida inflatsioonimääradkeskpikas perspektiivis alla 2%, kuid selle lähedal.

Hoiustamise püsivõimalus: eurosüsteemi püsivahend,mida osapooled võivad kasutada eelnevaltkindlaksmääratud intressimääraga üleööhoiustetegemiseks liikmesriikide keskpankades.

Inflatsioon: üldise hinnataseme pidev tõus, milletagajärjel raha ostujõud pidevalt langeb. Tavaliseltväljendatakse seda tarbijahinnaindeksi (nt ÜTHI)aastase muutusena protsentides.

Intressi kandev nõue: finantsvara, mille omanikul onõigus saada sel le emiteerinud võlgnikultintressimakseid.

Keskpank: institutsioon, millele on õigusaktiga antudülesanne teostada mingis kindlas piirkonnasrahapoliitikat.

Kohustusliku reservi nõue: krediidiasutustekohustus paigutada hoiused keskpanka .Kohustusliku reservi nõue arvutatakse protsendinaasjaomase asutuse (mittepankadest) klientidehoiustatud rahast.

Kopenhaageni kriteeriumid (ühinemiskriteeriumid):kriteeriumid, mida peavad täitma ELiga ühinedasoovivad riigid. Sellised riigid peavad täitma niipoliitilisi (stabiilsed institutsioonid, mis tagavaddemokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemusteõiguste austamise) kui ka majanduslikke kriteeriume(toimiv turumajandus) ning üle võtma ELi õigustiku(acquis communautaire). Kriteeriumid kehtestas1993. aasta juunis Kopenhaagenis kohtunudEuroopa Ülemkogu ja need kinnitati EuroopaÜlemkogu Madridi tippkohtumisel detsembris 1995.

Krediidiasutus: kõige tavalisemad krediidiasutusteliigid on pangad ja hoiupangad. Kooskõlasdirektiiviga 2000/12/EÜ on krediidiasutusi) ettevõtja, kelle tegevuseks on hoiuste või muudetagasimakstavate vahendite vastuvõtmineavalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine;või ii) alapunktis i) nimetamata ettevõtja või muujuriidiline isik, kes emiteerib elektronraha vormismaksevahendeid. Elektronraha tähendab väljaandjavastu esitatud nõude vormis rahalist väärtust:a) mida hoitakse elektronseadmel, b) mis antaksevälja sellise vahendite summa vastu, mille väärtus eiole väiksem kui välja antud rahaline väärtus, ning

c) mida tunnustavad maksevahendina lisaksväljaandjale ka teised ettevõtjad.

Laenamise püsivõimalus: eurosüsteemi püsivahend,mida osapooled võivad kasutada, et saadaliikmesriikide keskpankadelt kõlblike varade vastueelnevalt kindlaksmääratud intressimääragaüleöölaene.

Lissaboni leping kirjutati alla 13. detsembril 2007,kuid jõustub alles siis, kui selle on ratifitseerinud kõikliikmesriigid. Lepinguga muudetakse nii EuroopaÜhenduse asutamislepingut kui ka Euroopa Liidulepingut. Need kaks lepingut jäävad ka edaspidi ELialustaladeks. Lissaboni leping lihtsustab EListruktuuri, mis praegu koosneb kolmest sambast:ühendus, ühine välis- ja julgeolekupoliitika ningjustiits- ja siseküsimused. Uues lepingus loobutaksesammastest ning Ühenduse asemele asub Liit, kedakäsitletakse juriidilise isikuna. Euroopa Ühenduseasutamisleping nimetatakse ümber Euroopa Liidutoimimise lepinguks.

Lähenemiskriteeriumid: enne euro kasutuselevõttupeavad kõik ELi liikmesriigid täitma neli kriteeriumi.Nendeks on stabiilne hinnatase, riigi rahanduseusaldusväärsus (piiratud eelarvepuudujääk SKPsuhtes ja piiratud võlatase SKP suhtes), stabiilnevahetuskurss ning madalad ja püsivad pikaajalisedintressimäärad.

Majandus- ja rahaliit (EMU): protsess, mille käigusühtlustatakse ELi liikmesriikide majandus- jarahapoliitika ning luuakse ühisraha. Maastrichtilepinguga nähti ette, et EMU teostatakse kolmesetapis: esimeses etapis (1. juuli 1990 –31. detsember 1993) kehtestasid liikmesriigidkapitali vaba liikumise oma territooriumide vahelkoos majanduspoliitika ulatuslikuma kooskõlastatuseja tihedama keskpankadevahelise koostööga. Teineetapp (1. jaanuar 1994 – 31. detsember 1998) algasEuroopa Rahainstituudi loomisega ja keskendustehnilistele ettevalmistustele ühisraha kasutu-selevõtuks ning ülemääraste eelarvepuudujääkidevält imisele. Lisaks edendati l i ikmesri ikidemajanduslikku ja rahapoliitilist lähenemist, et tagadahinnastabiilsus ja riigi rahanduse usaldusväärsus.Kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999 vahetus-kursside lõpliku kindlaksmääramisega, rahapoliitikaainupädevuse üleandmisega EKP-le ja ühisraha eurokasutuselevõtuga.

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu: vt ELiNõukogu.

Ostujõu pariteet: valuutavahetuskurss, misvõrdsustab erinevate vääringute ostujõu,kõrvaldades eri riikide hinnatasemete erinevused.Põhimõtteliselt näitab ostujõu pariteet teatavakauba või teenuse hindade suhet eri riikidevääringutes.

Pakkumisintressi alammäär: põhiliste refinantsee-rimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäär,mille määrab kindlaks EKP nõukogu tavaliselt iga kuuesimesel istungil.

Pankadevaheline rahaturg: pankadevahelistelühiajaliste laenude turg. Selle mõiste all peetaksetavaliselt silmas kauplemist vahenditega, milletähtaeg jääb vahemikku üks päev kuni üks aasta(sh üleöö- või alla ühepäevase tähtajagavahendid).

Pikemaajalised intressimäärad: suhteliselt pikatähtajaga finantsvara intressimäärad või tulusus.Sageli kasutatakse pikemaajaliste intressimääradevõrdlusalusena riigi kümneaastase tähtajagavõlakirjade tootlust.

Põhilised refinantseerimisoperatsioonid: euro-süsteemi regulaarsed avaturuoperatsioonidpangandussüsteemi piisava likviidsuse tagamiseks.Need toimuvad iganädalaste enampakkumistena, kuspankadel on võimalus teha võistlevaid pakkumisioma likviidsuse kindlustamiseks.

Püsivõimalus: keskpanga pakutav püsivõimalus, midakrediidiasutused saavad omal algatusel kasutada.Eurosüsteem pakub kaht püsivõimalust – laenamisepüsivõimalust ja hoiustamise püsivõimalust.

Rahaagregaat (nt M1, M2, M3): pangatähed jamündid ning finantseerimisasutuste teatavad kõrgelikviidsusastmega kohustused (hoiused ja lühiajalisedväärtpaberid), mida hoiavad euroala riikides asuvadmittepangad. Agregaat M1 on osa M2st, mis onomakorda osa agregaadist M3.

Rahapoliitika ülekandemehhanism: protsess, millekäigus intressimäärade muutused mõjutavaderinevate kanalite kaudu majandusagentide tegevust,majandusaktiivsust ja üldist hinnataset.

SEPA: Euroopa ühtne euromaksete piirkond, kusüksikisikud, ettevõtted ja muud organisatsioonidsaavad asukohast olenemata teha ja vastu võttariigisiseseid ja piiriüleseid sularahata euromakseid,lähtudes ühtsetest tingimustest, õigustest jakohustustest. SEPA toimib ühtse makseturuna ningvõimaldab klientidel teha makseid kõikjal samahõlpsalt ja soodsalt kui koduriigis. SEPA algatajakson Euroopa Maksenõukogu, mis loodi 2002. aastal.Euroopa Maksenõukogu teeb otsuseid Euroopapangasektori nimel ning kooskõlastab selle tegevustmaksete valdkonnas.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP): majandus-aktiivsuse näitaja. SKP väljendab konkreetse riigimajanduses kindlaksmääratud aja jooksul toodetudkaupade ja teenuste väärtust.

33

SÕNAST IKTARGET2: üleeuroopaline automatiseeritudreaalajaline brutoarvelduste süsteem, midakasutatakse keskpankade operatsioonideks,pankadevaheliste suurmaksete tegemiseks eurodesning muudeks euromakseteks. TARGET2 võimaldabarveldamist keskpanga rahas ning arveldustelõplikkust. Süsteemi saab kasutada eurodesarveldamiseks nii euroala riikides ja nende vahel kuika mitmetes teistes ELi liikmesriikides. TARGET2asendab esimese põlvkonna TARGETi süsteemi, mison olnud kasutusel alates 1999. aasta jaanuarist,mil võeti kasutusele euro.

Vahetuskursimehhanism ERM2: raamistikvahetuskursipoliitika alaseks koostööks euroalariikide ja väljaspool euroala asuvate riikide vahel.Mehhanismis osalemine on vabatahtlik. Siiskieeldatakse, et liikmesriigid, mille suhtes onkehtestatud erand, ühinevad mehhanismiga,kehtestades oma vääringu keskkursi euro suhtes jakeskkursi kõikumisvahemiku. Tavapäranekõikumisvahemik on ±15%. Riikidele, kellelähenemise tase euroala suhtes on kõrge, võibväljaspool euroala asuva asjaomase liikmesriigi palvelkehtestada kitsama kõikumisvahemiku.

Võlakirjaturg: äriühingud ja valitsused emiteerivadvõlakirju, et koguda kapitali oma investeeringutejaoks. Võlakirjad on intressi kandvad väärtpaberid,millel on kas püsiv või ujuv intressimäär ja vähemaltüheaastane tähtaeg (alates emiteerimiskuupäevast).Püsiintressimääraga võlakirjad moodustavad suurimaosa võlakirjaturust.

Välisvaluutatehingud: välisvaluuta ost või müük.Eurosüsteemi kontekstis tähendab see muudevaluutade ostu või müüki euro vastu.

Ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI): EKP nõukogupoolt euroala hindade stabiilsuse hindamisekskasutatav näitaja. ÜTHI arvutamise ja avaldamiseeest vastutab Euroopa Ühenduste Statistikaamet(Eurostat).

34

© Euroopa Keskpank, 2008

AADRESSKaiserstrasse 29

60311 Frankfurt am Main, Saksamaa

POSTIAADRESSPostfach 16 03 19

60066 Frankfurt am Main, Saksamaa

TELEFON+49 69 1344 00

KODULEHThttp://www.ecb.europa.eu

FAKS+49 69 1344 6000

IDEE JA KUJUNDUSKonzept Verlagsgesellschaft, Frankfurt am Main, Saksamaa

FOTOGRAAFIDClaudio Hils

Martin JoppenMartin Starl

Marcus ThelenAndreas VarnhornWalter Vorjohann

European Community

TRÜKKImprimerie Centrale s.a., Luksemburg

ISBN 978-92-899-0269-4 (elektrooniline versioon)

ET