EluavaldusedEluavaldused

Helina ReinoHelina ReinoGAGGAG20082008

7. kl materjal7. kl materjal

ELUSELUS--OLENDIDOLENDID

Koosnevad Koosnevad rakkudestrakkudest

Kasvavad jaKasvavad ja arenevadarenevad PaljunevadPaljunevad Neis toimub Neis toimub

ainevahetusainevahetus

Reageerivad Reageerivad keskkonnakeskkonna

muutustelemuutustele

Kõik elusolendid on Kõik elusolendid on rakulise ehitusegarakulise ehitusega

Mõned koosnevad Mõned koosnevad ühest rakustühest rakust – näiteks – näiteks bakterid, kingloom, koppvetikas. Neid bakterid, kingloom, koppvetikas. Neid nimetatakse nimetatakse ainurakseteks.ainurakseteks.

Paljud koosnevad Paljud koosnevad mitmetest rakkudestmitmetest rakkudest – – näiteks sõnajalad, puud, putukad, näiteks sõnajalad, puud, putukad, imetajad. Neid kutsutakse imetajad. Neid kutsutakse hulkrakseteks.hulkrakseteks.

Rakk on väikseim üksus, kellel on kõik elu Rakk on väikseim üksus, kellel on kõik elu tunnused.tunnused.

Organismid kasvavad Organismid kasvavad erinevalterinevalt

Kasvamine on protsess, kus organismi Kasvamine on protsess, kus organismi mõõtmed suurenevad.mõõtmed suurenevad.

Selle käigus toimub Selle käigus toimub rakkuderakkude arvu arvu või või mõõtmete mõõtmete suureneminesuurenemine..

Selleks on vaja Selleks on vaja toitu, energiat ja soodsaid toitu, energiat ja soodsaid tingimusi.tingimusi.

Osa organisme Osa organisme kasvab teatud aja kasvab teatud aja jooksul kindla jooksul kindla suuruse ja suuruse ja vanuseni.vanuseni.

Osa organisme Osa organisme kasvab kogu elukasvab kogu elu

Palju organisme Palju organisme kasvab kasvab perioodiliselt – perioodiliselt – ainult siis kui on ainult siis kui on talle soodsad talle soodsad tingimusedtingimused

Näiteks enamik Näiteks enamik loomi ja loomi ja inimeneinimene

Näiteks taimed Näiteks taimed ja seenedja seenedNäiteks puud, vähidNäiteks puud, vähid

Organismid arenevad Organismid arenevad erinevalterinevalt

Arenemine on protsess, kus Arenemine on protsess, kus organism muutub lihtsamast organism muutub lihtsamast keerulisemaks.keerulisemaks.otsene arengotsene areng. moondega moondega

arengareng.

Enamasti järglased sarnanevad oma vanema-tega. Algul on nad väikse-mad, kuid kasvavad ja arenevad.

Kuid on ka loomi, kelle järglased on neist tunduvalt erinevad.

Näiteks linnud ja imetajad.

Näiteks putukad, konnad ja kalad

Kõik elusolendid Kõik elusolendid paljunevadpaljunevad

mittesuguline mittesuguline paljuneminepaljunemine

Lihtsamad organismid palju-Lihtsamad organismid palju-nevad kiiresti kas jagunedes nevad kiiresti kas jagunedes pooleks või mitmeks osaks. pooleks või mitmeks osaks.

Mõned organismid Mõned organismid punguvad.punguvad.

Selliselt paljunevad bakterid, amööb, pärmseened, üherakulised vetikad.

suguline suguline paljuneminepaljunemine

Enamik elusolendeid Enamik elusolendeid moodustavad emas- ja moodustavad emas- ja

isassugurakke, mis isassugurakke, mis ühinemisel annavad alguse ühinemisel annavad alguse

uuele järglasele. uuele järglasele.

Selliselt paljunevad imetajad, linnud, õistaimed, okaspuud

Organismides toimub pidev Organismides toimub pidev aine- ja energiavahetusaine- ja energiavahetus

Kõik organismid Kõik organismid toituvadtoituvad, muudavad , muudavad omastatud toitu ja eritavad jääke. omastatud toitu ja eritavad jääke.

ORGANISORGANISMM

Toidust saab kehale vajalikke ühendeid

Toidu lagundamisega

saadakse energiat

Ainevahetuse tagajärjel moodustuvad jääkainedTOITAINED

KeskkondKeskkond

Seda kasutatakse liikumiseks, toitumiseks, paljunemiseks

Muutlikkus ja kiire Muutlikkus ja kiire reageerimine tagab reageerimine tagab

bioloogilise edukuse.bioloogilise edukuse.

Kõik Kõik elusolendid erinevad üksteisestelusolendid erinevad üksteisest – neid iseloomustab – neid iseloomustab muutlikkusmuutlikkus..

Kõik elusolendid Kõik elusolendid reageerivad reageerivad aktiivselt aktiivselt keskkonnatingimustelekeskkonnatingimustele. See on . See on vajalik ellujäämiseks.vajalik ellujäämiseks.

KirjandusKirjandus M.Toom ja U. Kokassaar “Bioloogia põhikoolile I M.Toom ja U. Kokassaar “Bioloogia põhikoolile I

kursus”, 2008kursus”, 2008 A. Parts ja H. Reino “Bioloogia töövihik 7. klassile”, 2008A. Parts ja H. Reino “Bioloogia töövihik 7. klassile”, 2008 http://album.jackhoff.pri.ee/albums/Kutsikad1/http://album.jackhoff.pri.ee/albums/Kutsikad1/

normal_IMG_0003.JPGnormal_IMG_0003.JPG upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/...upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/... www.naturavox.fr/.../formation-dieteticien.jpgwww.naturavox.fr/.../formation-dieteticien.jpg http://images.google.ee/images?http://images.google.ee/images?

gbv=2&ndsp=18&hl=et&q=irritation&start=36&sa=Ngbv=2&ndsp=18&hl=et&q=irritation&start=36&sa=N http://www.guide-genealogie.com/guide/images/arbre-http://www.guide-genealogie.com/guide/images/arbre-

genealogique.jpggenealogique.jpg