Berliini Pappel Populus berolinensis Lehed piklikmunajad, ümardunud või kiilja alusega, näärmekalt täkilise servaga, paljad,

alt hallikasrohelised, metalselt läikivad. Leht on 6...12 cm pikk ja 5...7 cm lai. Leheroots

on 2...5 cm pikk ning paljas. Pikkvõrsete lehtedel on serv kortsus (voldiline).

Palsamipappep Populus balsamifera Lehed munajad, kuni 12 cm pikad, nõrgalt südaja või ümara alusega, teritunud tipuga,

läikivrohelised, alt rohekasvalged, kollaste vaigulaikudega, noorelt karvased, hiljem

paljad, peensaagja servaga. Leheroots paljas, 2-5 cm pikk.

Ameerika haab Populus tremuloides Lehed ümmargused kuni laimunajad, lühikese terava tipuga, peensaagja servaga, pealt ja

alt rohelised. Juurevõsu lehtedel on alus nõrgalt südajas.

Harilik haab Populus tremula Lehed ümmargused kuni ovaalsed, laineliselt täkilise servaga, pealt ja alt rohelised. Lehe

pikkus 3...10 cm ja laius samuti 3...10 cm. Leheroots 3...10 cm pikk, lehelaba lähedal

lapik. Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased. Sügisel värvuvad lehed

kuldseteks (mõnikord ka veripunasteks).

Hõbepappel Populus alba Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised, 8...15 cm pikad, alt tihedalt

valgeviltjate karvadega. Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või

ovaalsed, lainelise servaga, 3...8 cm pikad, alt valkjashallid, karvased või (hilissügisel)

peaaegu paljad.

Euroameerika e. Kanada Pappel Populux euramericana p. Canadensis Lehed kolmnurksed või munajasrombjad, sirge või tömpkiilja alusega, näärmeliselt saagja

või hambulise servaga, 7...12 cm pikad. Lehelaba alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel

1...2 nääret. Leheroots on 4...7 cm pikk ning lapik, mistõttu lehed värelevad nagu harilikul

haaval.

Vesipaju Salix triandra Lehed paljad, piklik-elliptilised, lühidalt teritunud tipuga, tömpjate näärmeliste

hammastega, alt sinakashallid, pearood pealküljes silmatorkavalt kollane, külgroodusid

rohkesti, need väljuvad pea-aegu täisnurga all. Leheroots kuni 1 cm pikk, leherootsul 1-2

paari näärmeid. Lehe pikkus on 7-14 cm, laius 1,5-4 cm. Abilehed suured, südajad kuni

neerjad, saagja servaga, püsivad kaua.

Hundipaju Salix rosmarinifolia Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad ja

0,3...1 cm laiad. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, hõredalt karvane, abilehed piklikud,

väikesed, varisevad varakult.

Hõberemmelgas Salix alba Lehed süstjad, pika terava tipuga, peensaagjad, siidkarvased, 5...12 cm pikad, 1...3 cm

laiad. Abilehed süstjad, näärmelise servaga ja mõlemalt küljelt siidkarvased, varisevad

varakult.

Rabe remmelgas Salix fragilis Lehed süstjad, pika terava tipuga, laiem koht lehelaba alaosas, näärmeliselt saagja servaga,

pealt rohelised, alt hallikad, lehelaba alusel üksikud näärmed, 7...15 cm pikad, 1...3 cm

laiad.

Tuhkur paju Salix cinerea Lehed äraspidipiklikud või -kiiljad, lühidalt teritunud või tömpja tipuga, lainelise servaga,

pealt hallikasrohelised, väga lühikarvased, alt hallid, viltjaskarvased, 6...12 cm pikad,

2...4 cm laiad. Abilehed suured, neerjad, püsivad kaua.

Halapaju Salix acutifolia Lehed süstjad, terveservased, pealt rohelised, alt hallikad, siidkarvased, 2...6 cm pikad ja

0,3...1 cm laiad. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, hõredalt karvane, abilehed piklikud,

väikesed, varisevad varakult.

Vitspaju Salix viminalis Lehed lineaalsüstjad, laiem koht allpool keskkohta, terve, allapoole pööratud servaga, alt

hallikad, siidkarvased (noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased), 8...15 (21) cm pikad,

0,5...1,5 cm laiad. Abilehed kitsassüstjad, varisevad varakult.

Kahevärviline paju Salix phylicifolia Lehed elliptilised või äraspidised, lainelised saagja servaga, lühidalt teritunud yipuga, pealt

tumerohelised, asgeli läikivad, alt sinakasrohelised, paljad, 5...9 cm pikad ja 2...3,5 cm

laiad. Abilehed väikesed, neerjad, näärmelise servaga,

Raudremmelgas Salix pentandra Lehed piklik-elliptilised, lõhidalt teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga, pealt

läikivad, alt kahvaturohelised, paljad, leherootsul mitu paari näärmeid. Lehe pikkus on 5-

12 cm ja laius 2,5-5 cm. Leheroots päikese käes punane. Abilehed piklikmunajad, neid on

harva ja nad varisevad kiiresti.

Raagremmelgas Salix caprea Lehed elliptilised või laielliptilised, terveservalised või nõrgalt lainja servaga, alt hallid,

viltjaskarvased, 5...10 cm pikad, 3...6 cm laiad. Abilehed neerjad, varisevad varakult.

Maguskirsipuu Prunus avium Lehed on munajad, elliptilised või äraspidised, näärmeliselt saagjad või kahelisaagjad, alt

hõredalt karvased, puhkedes punakad, 6...15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad. Leheroots on

2...5 cm pikk, vähemalt 2 suure näärmega lehelaba lähedal.

Hapu- e. Harilik kirsipuu Prunus cerasus Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, lühidalt teravneva tipuga, laikiilja alusega,

täkilissaagja servaga, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. Lehelaba alusel on 1...2(4) nääret.

Leheroots on 1...2 cm pikk.

Haraline ploomipuu Prunus cerasifera var. Divaricata Lehed on elliptilised kuni munajad, ühtlaselt teravneva tipuga, peensaagja servaga, kiilja

või ümardunud alusega, pealt nõrgalt läikivad, tumerohelised, alt valkjasrohelised,

4...6(10) cm pikad ja 2...6 cm laiad. Lehe allküljel on pearood karvane. Leheroots on

0,5...2,5 cm pikk ning tavaliselt paljas.

Harilik ploomipuu Prunus domestica Lehed on elliptilised või äraspidimunajad, tömbi või teravneva tipuga, täkilissaagja

servaga, pealt paljad, alt pehmekarvased, 4...8 cm pikad ja 2,5...5 cm laiad. Leheroots on

1...2 cm pikk, karvane, sageli 1...2 näärmega lehelaba läheduses.

Harilik toomingas Prunus padus Lehed elliptilised, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, peensaagja servaga, 4...10 cm

pikad ja 2...6 cm laiad. Leheroots on lilla, lehelaba lähedal on sellel 2 tumepruuni nääret.

Õied valged, 10…..15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis.

Harilik pirnipuu Pyrus communis Lehed on ovaalsed, teritunud tipuga, terve või nõrgalt saagja servaga, 3..6 cm pikad, pealt

läikivad, paljad. Leheroots on 2,5...5(6) cm pikk.

Suur läätspuu Caragana arborescens Lehed on paarissulgjad, kuni 13 cm pikad, lehekesi 8...12, need on ovaalsed või

elliptilised, alt nõrgalt karvased.

Väike läätspuu Caragana frutex Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidimunajad, paljad, 1,5...4 cm

pikad.

Metskibuvits Rosa majalis Lehed on paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi on 5..7, need on piklik-ovaalsed, pealt

hõredalt, alt tihedalt lühikarvased ja hallid, kuni 5 cm pikad ning 1...2 cm laiad. Leheroots

on karvane.

Näärelehine kibuvits Rosa pimpinellifolia Lehed on paaritusulgjad, (5)7...11 lehekesega. Viimased on ovaalsed kuni ümarad, peenelt

saagja servaga, paljad, 0,5...2 cm pikad. Lehe pikkus on 4...6 cm.

Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Paaritusulgjas liitleht on 5...9 lehekesega, mis on ümarad kuni elliptilised, tugevasti

kortsus, pealt paljad, alt karvased, kuni 4(6) cm pikad. Leherool on tavaliselt ogad.

Harilik viirpuu Crataegus rhipidophylla Hariliku viirpuu lehed on munajad, lõhised kuni jagused, 5...7 (2...4 paari) teravatipulise

horisontaalse kitsa hõlmaga, ebaühtlaselt teravsaagjad (peaaegu kogu hõlmade ulatuses).

Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on

3...6 cm.

Karvane viirpuu Crataegus submollis Lehed on munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, 5...7 paari, 11...15 nõrga

hõlmaga või kahelisaagjad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt (rood) karvased,

6...10 cm pikad, 5...8 cm laiad. Leheroots on karvane.

Suurelehine pärn Tilia platyphylla Lehed on alt alati kahvaturohelised, kõikidel roodudel hallid karvad, eriti allküljel. Leheroots

on karvane. Leht on 6...15 cm pikk.

Harilik pärn Tilia cordata Lehed on alt sinakashallid (päikese käes) kuni kahvaturohelised (varjus), pruunid karvatutid

lehe allkülje alumise osa roodude nurkades, mujalt paljad, 6...7 cm pkad.

Läänepärn Tilia Lehed on alt kahvaturohelised, alumiste roodude nurkades hallikaspruunid karvatutid,

pealküljel rood sissevajutatud. Lehed on 6...10 cm pikad.

Harilik jalakas Ulmus glabra Lehed ovaalsed, terava tipuga, tugevatel pikkvõrsetel lehed äraspidised, nõrgalt kolmehõlmased.

Üks lehe pool teisest kuni 0,5 cm lühem, leheserv kahelisaagjas, lehed pealküljelväga karedate lühikeste karvadega, alt karekarvased, külgrood hargnevad sagelienne lehe serva jõudmist. Lehed on 8...16 cm pikad, 5...8 cm laiad

Künnapuu Ulmus laevis Lehed ovaalsed, terava tipuga, üks lehe pool teisest 1...2 cm lühem, leheserv kahelisaagjas,

lehelaba alumine külg pehmekarvane, külgrood hargnevad väga harva. Lehed on 5...12 cm

pikad ning 3...6 cm laiad.

Sorbus aucuparia Lehed on 5...7 paari lehekestega paaritusulgjad liitlehed. Lehekesed on saagja või kahelisaagja

servaga ja terveservase alusega, allküljelt hallikad ning karvased.

Pooppuu Sorbus Lehed on munajasovaalsed, 6...9 paari hõlmaga, pealt tumerohelised, alt

hallviltjad,

7...10 cm pikad ning 4...7 cm laiad.

Sookask Betula pubescens Munajad, lihtsaagja servaga,

ümardunud alusega (noortel puudel lehealus südajas), lühidalt teritunud või tömbi tipuga

ja karvased (ladinakeelne liiginimi pubescens tähendab karvast)

Vaevakaks Betula nana Sügisel oranžikaspunaseks värvuvad lehed

on 0,5–1,5 cm pikad, ümarad või lehe laius pikkuses suurem, täkilise servaga, pealt

tumerohelised ja läikivad, paljad ning noorelt kleepuvad.

Arukask Betula pendula arukase lehed on mõlemalt küljelt paljad, nahksed, rombjad või kolmnurksed,

pikalt terava tipuga ja kahelisaagja servaga, pealkülje roodudel väikesed valged täpid.

Lehe pikkus on 4...7 cm ja laius 2,5...4 cm.

Madal kask Betula fruticosa Sügisel kolletuvad, munajad või ovaalsed (lehe pikkus laiusest suurem),

lühidalt teritunud või tömbitipulised, täkilisservalised lehed on 1–3 cm pikad.

Harilik tamm Quercus robur Lehed äraspidimunajad, 9...15 tömbitipulise hõlmaga, rootsu

ümbert sisse lõigatud, paljad,

7...15 cm pikad.

Punane tamm Quercus rubra Punase tamme lehed on äraspidised, 7...11 teravatipulise hõlmaga, hõlmade ja hammaste

tipus niitjas teravik, lehealus kiiljas, lehed pealt tumerohelised, läikivad, 8...20 cm pikad.

Villane lodjapuu Viburnum lantana Lehed ovaalsed kuni munajad, ümardunud kuni nõrgalt südaja alusega, ühtlaselt

peensaagja servaga, alt helerohelised, tihedalt tähtkarvased, 6...12 cm pikad ja 4...9 cm

laiad.

Harilik lodjapuu Viburnum opulus Lehed laimunajad kuni ümmargused, 3-hõlmalised, sõrmroodsed (3 tugevat basaalroodu),

hõlmad jämehambused, alt kahvaturohelised, tihedalt karvased. Leherootsul näärmed

Verev kontpuu Cornus sanguineu Lehed laielliptilised, äraspidised, laimunajad kuni

ovaalsed, lühikese terava tipuga, pealt

tuhmrohelised, alt hallrohelised, rohkete pikkade karvadega, 5...10 cm pikad, 3...7 cm

laiad.

Siberi kontpuu Cornus alba Lehed elliptilised, ühtlaselt teravneva tipuga, ümardunud alusega,

pealt tumerohelised, alt

Saarvaher Acer negundo Lehed paaritusulgjad, lehekesi 3...7, need on sageli ebasümeetriliselt munajad üksikute

suuremate tömpjate hammastega, sageli ebasümmeetrilised, suurte hammaste, sisselõigete

ja lisalehekestega, kollakasrohelised. Lehekesed 5...13 cm pikad, 3...7 cm laiad. Leheroots

vahel härmatisega.

Ginnala vaher Acer ginnala Lehed kolmehõlmalised (viljuvatel okstel nõrgemalt, steriilsetel peaaegu jagused lehed),

keksmine hõlm teistest pikem, keskmisel hõlmal võivad olla omakorda väikesed hõlmad,

külgmised vahel peaaegu risti keskmisega. Saagjad või kahelisaagjad.

Mägivaher Acer pseudoplatanus Lehed 3 või 5 munaja ebaühtlaselt saagjaservase hõlmaga, südaja alusega, pealt tume-, alt

sinakas-kollakas-rohelised, paljad, 9...16 cm pikad, 10...20 cm laiad.

Harilik vaher Acer platonoides Lehed 5 või 7 teravatipulise hõlmaga, hõlmadel teravad suured hambad, alt

kahvaturohelised, 5...15 cm pikad.

Tatari vaher acer tataricum Lehed munajad või piklikmunajad, kahelisaagjad, vahel nõrgalt hõlmised, nõrgalt südaja

alusega, lühidalt terava tipuga, alt roodude kohalt karvased, 5...10 cm pikad, 3...7 cm laiad.

Hall lepp Alnus incana Lehed ovaalsed, elliptilised või munajad, teritunud tipuga, kahelsaagjad, pealt tumerohelised,

alt hallid väga lühikeste karvadega (incana tähendab tõlkes halli), 4...10 cm

pikad, 4...7 cm laiad.

Sanglepp Alnus glutinosa Lehed äraspidilaimunajad või laiovaalsed, tömbi või pügaldunud tipuga, kahelisaagjad,

pealt tume-, alt helerohelised, näärmetega, 4...8 cm pikad. Leheroots 1...2 cm pikk.

Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga,

1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised.

Harilik kukerpuu Berberis vulgaris Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt

hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike.

Must sõstar Ribes nigrum Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega,

leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad.

Mage sõstar Ribes alpinum Lehed on 3-hõlmalised, hõlmad teravatipulised, hõlmadevahelised väljalõiked kitsad. Pealt

on lehed tumerohelised, hõrekarvased, alt helerohelised, paljad, läikivad, sügavtäkilise

ripsmelise servaga, hambad sügavad. Leht 1,5(3)...4 cm pikk, lehe pikkus sageli suurem

kui laius.

Punane sõstar Ribes rubrum Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni

6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad.

Punane leeder Sambucus racemosa Lehed 5 või 7 lehekesega, need on peaaegu rootsutud, elliptilised, pika terava tipuga,

teravsaagjad, alt hallikasrohelised, hõrekarvased, 4... cm pikad.

Harilik lumimari Symphoricarpos albus Lehed ovaalsed kuni laimunajad, terveservased või ebakorrapäraste visselõigetega, harva

ka hõlmised, paljad, alt hallikasrohelised, 3...5 cm pikad ja kuni 5 cm laiad, leheroots

umbes 0,5 cm pikk.

Harilik näsiniin Daphne mezereum Lehed on talbjad, (tömbi tipuga), õhukesed, terveservased,

paljad, lühirootsulised, kuni 10 cm pikad ja 1...2 cm laiad.

Harilik astelpaju Hippophae rhamnoides Lehed on lineaalsüstjad, mõlemalt poolt hõbedaste soomuskarvadega, pealt hallikasrohelised

(rohekashallid), alt helehallid, 3...7 cm pikad ja 0,4...0,8 cm laiad.

ebaküdoonia Chaenomeles japonica Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, täkilissaagja servaga, 3...5 cm pikad,

1...1,5 cm pikkuse rootsuga. Pikkvõrsete lehtedel on suured neerjad abilehed.

Harilik paakspuu Frangula alnus Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad, terveservalised.Külgroodusid 6...12 paari, mis pöörduvad enne lehe serva jõudmist lehe tipu suunas.Sügisel allküljel rood pruunid.

Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või

ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad.

Harilik metsviinapuu Parthenocissus quinquefolia Lehed sõrmjad, 5 lehekesega, need on rootsuga, elliptilised, jämesaagjad, pealt tume-, alt

sinakasrohelised, 4...10 cm pikad.

Harilik türnpuu Rhamnus catharticus Lehed ovaalsed kuni munajad, lühikese terava tipuga, kärbitult saagja servaga, 4...5

külgroodude paariga, mis suunduvad kaarjalt lehe tipu suunas.

Harilik pöök Fagus sylvatica Lehed elliptilised kuni munajad või ovaalsed, terveservased nõrgalt lainjad või harvalt

hambulised, servas pikad karvad, pealt tumerohelised, läikivad, alt helerohelised, 5...10

cm pikad, 3...7 cm laiad.

Euonymus europaeus Lehed elliptilised, teritunud tipuga, peensaagja servaga, nõrgalt

kortsulised, pealt paljad,

alt peaaegu paljad, vastu valgust vaadates rood läbipaistvad, 4...10 cm pikad, 2...5 cm

laiad.

Harilik sarapuu Corylus avellana Lehed ümarmunajad kuni äraspidilaimunajad, lühidalt

terava tipu ja südaja alusega,

kahelisaagjad, rood karvased, 6...12 cm pikad, 4...10 cm laiad. Leheroots 1...2 cm pikk,

näärmekarvane.

Harilik valgepöök carpinus betulus Lehed elliptilised või piklikmunajad, lühidalt terava tipuga, vahel nõrgalt südaja alusega,

teravalt kahelisaagja servaga, rood tugevalt sisse vajutatud ja alt hõredalt pikakarvased,

lehed nõrgalt kortsus, alt rohelised, 5...8 cm pikad ning 3...4 cm laiad.

Harilik saar Fraxinus excelsior Lehed paaritusulgjad liitlehed 9...15 lehekesega, need on elliptilised, jämesaagjad, peaaegu

rootsuta, lehekeste allküljel pearoo alaosas valged karvad.

Harilik sirel Syringa vulgaris Lehed munajad, südaja või sirge alusega, terveservased, paljad, 5...12 cm pikad, 4...6 cm

laiad. Varisevad tihti rohelistena. Õied on koondunud 10-20 cm pikkustesse pööristesse,arenevad tavaliselt ülemistest külgpungade paarist, värvuselt lillad, sinised kuni valged,lõhnavad tugevasti. Kupar kuni 1,5 cm pikk, pruunikas, sile, kummaski pesas 2 kilejalennutiivaga varustatud semnega

Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica Lehed paaritusulgjad, 5...9 lehekesega, mis on elliptilised kuni piklikmunajad, peaaegu

rootsuta või lühirootsulised, lühidalt saagja servaga. Karvad esinevad lehe pearool,

lehekeste allküljel ja nende rootsudel

Mandzuuria pähklipuu Jugians mandshurica Lehekesi 11...19, need on keskosas pikalt

paralleelsete servadega, hambad madalad,

harvad, ripsmelise servaga, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots näärmekarvased. Lehed

kuni 1 m pikad.

Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum Lehed 5 või 7 lehekesega, need on äraspidised,

munajad, järsult teravneva tipuga, saagja

kuni kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, kortsus, all roodude nurkades karvatutid,

10..20 cm pikad, 3...10 cm laiad

Hall pähklipuu Jugians cinerea Lehekesi 11...19, need on piklikmunajad, peensaagjad, alt hallikad. Lehekesed ja leheroots

näärmekarvased. Lehed 50...70 cm pikad.

Aedõunapuu Malus domestica Lehed on väga mitmesuguse kujuga, peamiselt laielliptilised,

mõlemalt, eriti aga altküljelt

karvased, täkilissaagja või saagja servaga, 5...10(12) cm pikad. Leheroots on karvane.

Läikiv tuhkpuu Contoneaster lucidus Lehed on elliptilis-munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised.

Õied roosakad, 3-12 kaupa kännasjais õisikuis.

Harilik robiinia Robinia pseudoacacia Lehed on paaritusulgjad, kuni 30 cm pikad, lehekesi 9...19, need on ovaalsed, 2,5...4,5 cm

pikad, nõelterava tipukesega, alt hallikasrohelised, pealt ja alt imepeene karvasusega,

lehekese roots karvane. Abilehed on lehekese rootsu all.

Amuuri korgipuu Phellodendron amurense Lehed on paaritusulgjad, 5...13 lehekesega, viimased on piklikmunajad pika terava tipuga,

väga peentäkilise ja ripsmelise servaga, alt rood karvased, tugevasti lõhnavad. Lehekesed

on 5...10 cm pikad

Harilikkuslapuu Lonicera xylosteum Lehed elliptilised, ovaalsed kuni laimunajad, terve ja ripsmelise servaga, tavaliselt paelt ja

alt karvased, 3...6 cm pikad, 2...5 cm laiad.

Taraenelas Spiraea chamaedryfolia Lehed on munajad kuni piklikmunajad, ümara või kiilja alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt

kahelisaagja servaga, paljad, 2...6 cm pikad, 1...3 cm laiad.

Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius Lehed on 3(5)-hõlmalised, laimunajad, keskmine

hõlm tavaliselt teistest pikem, kahelisaagja

servaga, alt paljad või alaosas hõrekarvased (karvatutid lehe allkülje roodude

nurkades), 5...12 cm pikad.

Põõsasmaran Potentilla fruticosa Lehed on sulgjad (sageli ebakorrapärased), 3...7 lehekesega. Viimased on süstjad, terveservased,

alt hallikasrohelised, mõlemalt küljelt siidjate karvadega, 1...2 cm pikad ja kuni

0,5 cm laiad.

Must aroonia Aronia melanocarpa var. Grandifolia Lehed on laielliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, pealt läikivad, alt

karvased, sügisvärv punane, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. NB! lehe pealküljel on pearool

tumepruunid näärmed.